Keskkonnaameti m ärkused Maardu III uuringuruumis lubjakivikarjääri rajamise ja kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) aruande eelnõule (mitteametlikult tulnud aruande versioon 13.01.2023) Aruande ptk-s 2.3 ( lk 12 ) on loetletud KMH raames teostatud täiendavad uuringud, sh kiirgus- ja radooniohu ekspertiis. Aruande lisa na 3 on KMH programm, mille lisa 7 on Eesti Geoloogiateenistuse poolt antud Maardu III lubjakivikarjääri põhjustatud radooni ja kiirgusohu eksperthinnang. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et kiirgusohutushinnanguid Eestis koostab Keskkonnaamet või vastavat, Keskkonnaameti poolt väljastatavat tunnistust omav kiirgusekspert. Muude asutuste või isikute esitatud hinnangud ei pruugi olla kiirgusohutuse valdkonnas pädevad. EGT: EGT ei ole andnud kiirgusohu tuse eksperthinnangut. EGT eksperthinnang us käsitletakse küsimust : „K as karjääri alal võib tekkid kõrgendatud kiirgus- või radoonioht ja kas see võib ohustada karjääri lähedal asuvaid külasid? “ Kogu eksperthinnang on antud tuginedes EGT pikaajalisele kogemusel pinnasest eralduva radooni mõõtmistel ning selles käsitletakse võimal ikku Ra eraldumise aktiivsuse kasvu , kui graptoriitargillidi lt kaevandatakse lasuvad kihid. Aruande ptk-s 6.17 (l k 220 ) on kirjutatu d : „Välisõhu radooniuuringud näitavad, et radooni aktiivsuskontsentratsioon välisõhus on väga muutlik, seda nii ööpäevaselt kui ka ilmastikust tingituna.“ . Vastab tõele, kuid see muutlikkus esineb taseme ümber, mis on suurusjärk või rohkem madalam kui õigusaktidega ( keskkonnaministri 30.07.2018 määrus nr 28 ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määrus nr 19 ) reguleeritud õhu radoonisisaldus siseruumides, ~30 Bq /m 3 võrreldes 300 Bq /m 3 . EGT: See lause on võetud välja EGT ekspertarvamuse kontekstist. Seal oli see sissejuhatav lause Ra aktiivsuskontsentratsiooni kõikumise seletamiseks maailmas koos kirjanduse viidetega. Aruande ptk-s 6.17 (l k 220 ) on kirjas : „Leiti, et kuna radooni aktiivsuskontsentratsiooni Maardu III karjääriala välisõhus on peale Väo kihistu lubjakivide väljamist raske prognoosida, tuleks staatiline veetase hoida kaevanduse alal graptoliitargilliidi lasumistasemest kõrgemal ...“ . Keskkonnaameti poolt teostatud välisõhu radoonisisalduse pikaajalise keskväärtuse mõõtmised Eestis ei ole andnud kõrgemat tulemust kui 30 Bq /m 3 . Ei ole põhjust prognoosida, et see Maardu III karjääriala välisõhus võiks ulatuda 300 Bq /m 3 või üle selle ka siis, kui veetase langeks graptoliitargilliidi lasumistasemest madalamale. Lisaks on viitetase 300 Bq /m 3 eluruumis tuletatud eeldusel, et inimene viibib antud radoonisisaldusega õhus 7000 tundi aastas ehk üle 19 tunni ööpäevas, mis ilmselt on palju pikem aeg kui inimese viibimise aeg endisel karjäärialal. Erialasest kirjandusest teadaolevad kõrgeimad välisõhu radoonisisaldused asustatud aladel esinevad Norras, Kinsarviki asulas , mis paikneb fjordide vahel orus. Seal on mõõdetud välisõhu radoonisisalduse aasta keskväärtusi ~200 Bq /m 3 . EGT: EGT- lt sooviti hinnangut Ra aktiivsuskontsentratsiooni muutuste võimaluseks kaevandataval alal. Antud lause oli ekspertarvamuses hindamaks võimalikke muutusi ning seletamaks, millest sõltub Ra aktiivsuskontsentratsioon õhus pinnase kohal. Aruande ptk-s 6.17 (l k 220 ) on öeldud : „Tõenäosus, et kaevandataval alal tekiks päevadeks radooni aktiivsuskontsentratsioon, mis oleks tervisele ohtlik, on vähetõenäoline.“ Jääb arusaamatuks, mida on mõeldud radooni aktiivsuskontsentratsiooni all, mis „oleks tervisele ohtlik päevadega“. Radooni võimalik tervisemõju on avastatud statistiliste uuringutega ja ilmneb eluaja jooksul kopsuvähki haigestumise tõenäosuse suurenemisena juhul, kui inimesed on elanud viitetaset ületava radoonisisaldusega õhuga hoonetes aastakümneid. Kui käsitleda päevadega (kahe ööpäevaga) tervisele ohtu kujutada võiva radoonitasemena sellist taset, mis võiks põhjustada kiiritushaigusele iseloomulikke sümptomeid, siis selleks peaks radoonitase kaevandataval alal välisõhus olema ~3000000 Bq /m 3 , mis on ilmselgelt võimatu. Öelda, et on vähetõenäoline, täpsustamata, kui vähe on vähe, on eksitav, sest jätab mulje, et kuigi vähe, siis ikkagi tõenäoline. Välisõhu radoonisisaldusi, mis võiksid olla inimese tervisele ohtlikud päevadega, maakeral ei eksisteeri. EGT: Aruandes toodud lause võiks ära muuta vastavalt KeA komme n taarile , praegu on see kehvasti sõnastatud. Soovitame lausest ära võtta sõna „päevadeks“ ning asendada sõna „vähetõenäoline“ sõnaga „ebatõenäoline“. Aruande ptk-s 6.17 (l k 221 ) on toodud : „Looduskiirgus Maardu III lubjakivikarjääri alal (pärast Väo kihistu väljamist) on Maardu III lubjakivikaevanduse tööajal kõrgem kui on soovitatav ehitusmaterjalides ja majaaluse täitepinnasena kasutamisel ...“ . Looduskiirguse taseme (sellest saadavate dooside) võrdlemine mingis inimtegevuse valdkonnas tarbitavatele toodetele või kasutatavatele materjalidele kehtestatud piirangutega, ka siis, kui viimased on kehtestatud kiirgusohutuse kaalutlustest lähtudes, ei ole päris adekvaatne. Reguleeritakse valdkondi, mida on lihtne reguleerida, kusjuures seda madalamate lubatavate dooside tasemeni, mida lihtsam on vastavaid tasemeid saavutada. Näiteks ehituses kasutatavatele materjalidele või toodetele on olemas alternatiivid. Looduskiirgus, mis põhilises osas on kosmilist päritolu ja maakoores sisalduvatest radionukliididest põhjustatud, on antud paikkonnale omane ja seda ei reguleerita ega normeerita. Maakeral on piirkondi, kus looduslik kiirgustase on kümneid kordi ja kohati üle saja korra kõrgem kui Eestis ( UNSCEAR 2000, Annex B ), ilma et oleks täheldatud vähkkasvajate esinemise suuremat sagedust elanikkonna hulgas. See, et mingis valdkonnas on doos mingile tasemele reguleeritud, ei tähenda, et vastava doosi saamist mingis teises olukorras tuleks tingimata vältida või mõista kui kahjulikku. Üldiselt on valdkondades, kus reguleerimine on mõistlikul viisil võimalik, reguleeritud saadavad doosid tasemeni, mis on suurusjärk või paar madalamad kui tase, mille puhul saadava kiirgusdoosi kahjulikkust on vähemalt põhimõtteliselt võimalik praktikas tõestada. EGT: kommenteeritav lause on kontekstist välja rebitud. Võrdlus on toodud hinnangu andmiseks peale seda, kui Väo kihistu on ära kaevandatud. Eksperthinnangus on toonitatud, et võrdlevaid mõõtmisi, mille põhjal teha konkreetseid järeldusi, ei eksisteeri. Sama lause lõpus on olemas ka järeldus, et „ kuid see ei ole ohtlik kaevanduse alal jalgsi liikumisel või seal mehhanismidega töötamisel “. Kui lause esimene pool häirib lugejaid, siis võib selle ära võtta või muuta vastavalt KeA soovitusele. Aruande ptk-s 6.17 (l k 221 ) on kirjas : „Radioaktiivse lagunemisega kaasnevat gammakiirguse summat nimetatakse looduskiirguseks, mille mõõtühikuks on pinnase eriaktiivsuse indeks.“ . Selline lähenemine ei ole päris korrektne . Välisest looduslikust kiirgusfoonist moodustab ligikaudu poole kosmiline kiirgus ja teise poole maakoore kiirgus. Kiirgus on energia edasikandumine ja selle neeldumist levimise keskkonnas mõõdetakse energeetiliste suurustega. Kiirgusdoos (neeldumisdoos) on massiühikule ainele neeldumisel ära antav energiahulk. Kui arvesse on võetud veel eri kiirgusliikide erinev bioloogiline mõju ja keha eri kudede ja organite erinev tundlikkus ioniseeriva kiirguse suhtes, saame nn efektiivdoosi, mida mõõdetakse siivertites ( Sv ). Materjali eriaktiivsuse indeks ei ole mitte (loodus)kiirguse mõõtühik, vaid nn sõelumisvahend (ingl screening tool ), mille järgi otsustada, kas antud ehitustoodet või -materjali võib ehitustegevuses piiranguteta kasutada või peab selleks taotlema Keskkonnaameti luba. EGT: Eksperthinnangus oli see lause pikemas lõigus. Sealt väljavõetuna võib seda valesti tõlgendada. Aruande ptk-s 6.17 (l k 221 ) on kirjas : „Juhul kui pinnase eriaktiivsuse indeks ületab >1 (ehk 100%), ei sobi materjal algsel kujul ehitusmaterjalide tootmiseks ega ka majaaluseks täitepinnaseks ...“ . Materjal sobib ehitusmaterjalide tootmiseks. Valmis ehitustoote eriaktiivsuse indeks peab olema väiksem kui 1. Täitepinnase eriaktiivsuse indeksit arvutatakse teisiti kui majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.07.2013 määruses nr 49 toodud valemiga. Täitepinnase korral võib selle radionukliididesisaldus olla ligikaudu seitse korda suurem kui ehitusmaterjalil, millest on tehtud hoone seinad, laed ja põrandad. Piirang täitepinnase kohta ei tähenda, et kiirgusohutuse seisukohast oleks põhjendatud piirang ehitustegevusele antud asukoha loomulikul pinnasel. Selliseid piiranguid ei ole ka kehtestatud. Täitematerjali puhul on alternatiivsed võimalused, seda saab tuua eri kohtadest. Antud asukoha või piirkonna ehitamiskõlbmatuks liigitamise tagajärjed oleksid märksa raskemad ja kiirguse võimaliku ohuga võrreldes ebaproportsionaalsed ja põhjendamatud. EGT: Nõus kommentaariga, võib teksti täpsustada vastavalt : „ Valmis ehitustoote eriaktiivsuse indeks peab olema väiksem kui 1 .“ Aruande ptk-s 6.17 (l k 221 ) on kirjas : „Kui ehitusmaterjali eriaktiivsuse indeks on “1“, siis arvestatakse et maksimaalne kiirgusdoos on 1 mSv /a.“ . Seda siseruumides ja eeldustel, et antud materjalist on nii neli seina, põrand kui ka lagi ning inimene viibib siseruumis 80% aastast (~7000 tundi). Pelgalt pinnase aktiivsuskontsentratsiooni indeksist lähtudes ei saa väita, millise kiirgusdoosi isik saab. Aktiivsuskontsentratsiooni indeksi, selle tähenduse ja dooside hindamise kohta saab lugeda lähemalt Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri ohutusstandardite seeria väljaandest „ HYPERLINK "https://www-pub.iaea.org/MTCD/publications/PDF/Pub1651Web-62473672.pdf" \h Protection of the Public against Exposure Indoors due to Radon and Other Natural Sources of Radiation “, IAEA, 2015. 1 mSv /a ei ole piir kiirgustaseme ohu või ohutuse üle otsustamiseks. See on viitetase, mille järgi on näiteks võimalik valida ehitusmaterjale, kuna nende tootmise tooraine osas on valikuvõimalus. Rahvusvaheline Kiirguskaitsekomisjon oma väljaandes „ HYPERLINK "https://journals.sagepub.com/doi/pdf/10.1177/ANIB_29_1-2" \h Protection of the Public in Situations of Prolonged Radiation Exposure , Publication 82“, ICRP, 1999, toob välja, et sekkumine (kiirgusolukorda) on peaaegu alati põhjendatud, kui aastas saadav kiirgusdoos ulatub 100 mSv-ni . EGT: See lause ei pärine EGT poolt tehtud eksperthinnangust. Aruande ptk-s (l k 221 ) on toodud : „Kui doos töökohtadel on 6 mSv /a, siis sellist kiirgusdoosi saavatele töötajatele korraldatakse iga-aastast tervisekontrolli ...“ . See nõue kehtib kiirgustöötajate suhtes. 6 mSv /a kiirgustegevusest on piir, millest alates B kategooria kiirgustöötaja tuleb liigitada A-kategooria kiirgustöötajaks. A-kategooria tähendab, et kiirgustöötaja töötab potentsiaalselt ohtlikumate allikatega (võrreldes B-kategooria töötajaga), mille puhul on võimalus näiteks avariiolukorras saada tervisele ohtlikke kiirgusdoose. Iga-aastase tervisekontrolli eesmärk ei ole mitte tuvastada 6 mSv doosi mõju – see ei ole avastatav – vaid teha kindlaks, kas töötaja üldine tervislik seisund võimaldab töötajal ohutult töötada potentsiaalselt ohtlike kiirgusallikatega. Näiteks tähtis on kuulmine – et töötaja saaks reageerida kontrollseadmete ohusignaalile. EGT: See lause ei pärine EGT poolt tehtud eksperthinnangust. Aruande ptk-s 6.17 (l k 221 ) on toodud : „Kiirgusseaduses midagi kõrge looduskiirguse kohta välistingimustes öeldud ei ole. Järelikult pole see kusagil Eestis probleemiks olnud.“ . Kiirgusseaduses on looduskiirituse kohta peatükk 5. Selle peatüki § 96 lõige 2 toob välja toimingud (ingl working activities ), mille korral looduslikud kiirgusallikad või looduslikud radioaktiivsed ained võivad põhjustada töötajatele või elanikele suuremat kiiritust, kui on elaniku efektiivdoosi piirmäär (1 mSv /a). Lubjakivi kaevandamine nende hulka ei kuulu. EGT: See lause ei pärine EGT poolt tehtud eksperthinnangust. Aruande ptk-s 6.17 (l k 221 ) on kirjutatud : „Lisaks tehakse Eestis kiirgusseiret ning suurenev kiirgus registreeritakse koheselt, kui see peaks tekkima.“ . Kui viidatud on Eesti automaatseirejaamade võrgule, siis selle eesmärk on tuvastada eelkõige õhukandelise radioaktiivse saaste ülepiirilist levikut Eestisse, mis tõepoolest registreeritaks reaalajas. Mingis kindlas asukohas toimuv tööstustegevus ei põhjusta kiirgustaseme tõusu sel määral, et see oleks automaatselt avastatav. Mobiilne kiirgusseire võimekus on Keskkonnaametil olemas. EGT: See lause ei pärine EGT poolt tehtud eksperthinnangust. Aruande ptk-s 6.21 (l k 250 ülevalt teises lõigus ) on kokkuvõtlikult korratud mõningaid juba ptk-s 6.17 toodud väiteid, mida oleme kommenteerinud juba käesoleva kirja p-des 10-20 . Antud lõik ptk-s 6.21 tuleks eelnevate kommentaaride valguses samuti üle vaadata. EGT: Liiga üldsõnaline kommenteerimiseks .
Saatja: Andres Marandi </O=MAJANDUS-TEEDE-SIDEMINISTEERIUM/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=A174B2A5F79744E2B2AB84329>
Saaja: Aadu Niidas, Jaak Jürgenson, Kätlin Kaljuvee, Elina Kuusma
Teema: RE: Maardu III KMH radooni ekspertarvamusest
Tere,
Saadan teile meiepoolsed kommentaarid.
Parimat,
Andres Marandi
osakonnajuhataja
hüdrogeoloogia ja keskkonnageoloogia osakond
GSM: +37256135128
www.egt.ee
From: Aadu Niidas <
[email protected]>
Sent: Friday, March 10, 2023 3:43 PM
To: Andres Marandi <
[email protected]>
Subject: Maardu III KMH radooni ekspertarvamusest
Lugupeetud Andres Marandi
Tulenevalt tänasest telefonivestlusest saadan manuses Geoloogiateenistuse 2021. a ekspertarvamuse, Keskkonnaameti küsimused ning Maardu III KMH aruande kiirgustemaatikat puudutavad peatükid. Vajadusel saan saata kogu aruande lingi, mis suure mahu tõttu manusesse ei mahu. Oleme teie abi eest tänulikud.
Ette tänades
Aadu Niidas
Keskkonnaosakonna juhataja
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Telefon: +372 66 81 013
Mobiil: +372 52 111 33
www.steiger.ee <http://www.steiger.ee/>