Henrik Link
Teie 09.01.2020
NJORD Advokaadibüroo OÜ
Meie 20.01.2020 nr 14-3/143
[email protected]
Vastus päringule
Lugupeetud Henrik Link
Pöördusite Justiitsministeeriumi poole küsimusega seoses 1. jaanuarist jõustunud vandetõlgi
seaduse muudatustega. Küsite, mida teha olukorras, kus võõrkeelt tõlkivat vandetõlki Eestis ei ole
ning samas ei ole ka selles välisriigis vandetõlke kui selliseid.
Nende võõrkeelsete dokumentide esitamisel Eesti ametiasutusele, mille puhul on eestikeelse tõlke
usaldusväärsus ja kvaliteet olulised, näevad Eesti seadused ette teatud vorminõuded. Alates
1. jaanuarist 2020. a on sisulist kontrollitust vajavaid tõlkeid pädevad tegema ainult vandetõlgid.
Peale Eesti vandetõlgi tõlke on Eesti ametiasutused kohustatud aktsepteerima ka dokumendi tõlke
kinnitust, mille on teinud välisriigi vandetõlk, notar või muu vastava pädevusega ametiisik.
Olukorras, kus Eesti ametiasutusele on tarvis esitada võõrkeelsed dokumendid koos tõlkega, kuid
vastava tõlkesuuna vandetõlki Eestis ei ole, tuleb dokumendi tõlge kinnitada välisriigi pädeval
ametiisikul, selle puudumisel tuleb dokument tõlkida enne eesti keelde tõlkimist enam kasutatavasse
võõrkeelde, näiteks inglise keelde. Kuigi kõikides riikides pole vandetõlgi institutsiooni, on siiski seal
ametiisikud, kellele riik on delegeerinud ametliku tõlke tegemise või kinnitamise pädevuse. Euroopa
Liidu liikmesriikide kohta leiate info e-justice lehelt.
Kehtima jäi tõestamisseaduse § 5 lõige 2, mille kohaselt võib notar tõestamistoimingu taotleja soovil
koostada notariaalakti või –märke muus keeles, kui notar seda keelt piisavalt valdab. Kui
tõestamistoimingu taotleja soovib, tõlgib notar muus keeles koostatud notariaalakti või –märke eesti
keelde või kinnitab esitatud tõlke õigsuse. Seega jääb ka edaspidi notarile õigus teha end a
koostatud muus keeles olevast notariaalaktist või –märkest kinnitatud tõlge. Näiteks juhul kui
võõrkeelt valdav notar on kliendi soovil tõestanud lepingu võõrkeeles, siis selle esitamisel registrile
saab notar teha lepingust kinnitatud tõlke. Tõlkija allkirja õigsust notar käesoleva aasta algusest
enam kinnitada ei saa.
Lisame, et täiendavalt jäi kehtima konsulaarseaduse § 32, mille lõike 1 kohaselt võib
konsulaarametnik või aukonsul teha tõlke välisriigis või Eestis antud avalikust dokumendist juhul,
kui ta valdab piisavalt mõlemat keelt, kui selle tegemiseks on põhjendatud vajadus ning toiming on
vahetult seotud Eesti kodaniku, Eesti juriidilise isiku või Eestis asuva varaga. Küsimustega selle
sätte rakendamise kohta palume pöörduda Välisministeeriumi poole.
Peame ka vajalikuks mainida, et Justiitsministeerium korraldab mitu vandetõlgi eksamit aastas.
Eksami sooritamine on tasuta ning me üritame eksameid korraldada kõikides keeltes, mille
sooritamise vastu huvi tuntakse või kus on vandetõlgi teenuse järele vajadust. Kuna
advokaadibürood puutuvad oma praktikas palju kokku välisriigi tõlgetega, oleme tänulikud selle info
eest, millise keele vandetõlgi teenuse järele on vajadust, kuid kus meil vandetõlke veel ei ole. Seega
võite alati edastada infot või ettepanekuid keelte kohta, milles eksam korraldada kas vabakutsete
talituse nõunikule Helen Vahkalile (
[email protected]) või sama talituse referendile Lisett
Reimann-Erikule (
[email protected]) ning me teeme kõik endast oleneva, et selles
keeles eksam korraldada.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Vahkal
vabakutsete talituse nõunik
Helen Vahkal 680 3103
[email protected]