dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Eesti Geoloogiateenistus
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Eesti Geoloogiateenistus · 8. veebruar 2023
Viit
9-3/23-42
Registreeritud
8. veebruar 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-postiga Outlooki kaudu
Funktsioon
9 Maavarade osakonna töö korraldamine
Sari
9-3 Osakonna kirjavahetus
Toimik
9-3/2023
Vastutaja
Liina Sadam (Users, Üldosakond)
Lahendamise tähtaeg
15. veebruar 2023

Failid

  • 📎15-5950-1 08.02.2023 Väljaminev kiri.asice1189 KB

Sisu (failidest)

Keskkonnaministeerium [email protected] Meie 08.02.2023 nr 15-5/950-1 Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamist koordineeriva juhtrühma moodustamine Pöördume Teie poole, kuna Rahandusministeeriumi soovib Teiega koostöös koostada Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu ja viia läbi selle mõjude hindamise. Sellega seoses teavitame Teid nimetatud riigi eriplaneeringu algatamisest, edastame Teile tutvumiseks juhtrühma moodustamise käskkirja ning palume nimetada juhtrühma liikme(d). Algatamisest teavitamine Teavitame Teid planeerimisseaduse (PlanS) § 28 lg 7 alusel, et Vabariigi Valitsus algatas 26.01.2023 korraldusega nr 36 Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH). Riigi eriplaneeringu koostamise eesmärk on kavandada avalik elektrifitseeritud raudtee, et luua võimalus Paldiski suunaliste kaubavedude ümbersuunamiseks Tallinna kesklinnast (sh Kopli kaubajaamast) ning sh Ülemiste multimodaalsest reisiterminalist, kaupade kiirem liikumine ning Eesti logistikavaldkonna konkurentsivõime suurendamine. Samuti on eesmärgiks võimaluste loomine reisirongiliikluse täiendavaks arendamiseks Ülemiste-Paldiski/Turba (perspektiivis Haapsalu/Rohuküla) suunal ning efektiivsema reisirongiliikluse korraldamiseks kesklinna (Balti jaama) vältivate kiirete otseühenduste loomine. Harju maakonnaplaneeringus 2030+ on Tallinna ringraudtee kavandamiseks planeeritud kaks põhimõttelist alternatiivset trassikoridori, mis on lähtekohaks riigi eriplaneeringu koostamise käigus asukoha alternatiivide väljatöötamisel. Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel tuleb kaaluda ka Tallinn-Lelle-Viljandi ja Rail Baltic ühendusraudtee asukoha määramiseks erinevate trassialternatiivide vahel. Lisaks asukoha alternatiividele tuleb riigi eriplaneeringu käigus valida ka tehnoloogia alternatiiv – kas kavandatav raudtee rajatakse 1520 mm rööpmelaiusega, nagu ülejäänud tänane Eesti raudteevõrk või 1435 mm rööpmelaiusega, nagu varem kavandatud Rail Baltic raudtee. Välja töötatud alternatiivide seast tuleb valida sobiv rööpmelaius ja sobivaim asukoht ning sobivaimas asukohas koostada detailne lahendus. Planeeringuala suurus on ligikaudu 636 km2 ja see hõlmab Harju maakonna järgmisi kohaliku omavalitsuse üksusi: Tallinna linna, Jõelähtme valda, Raasiku valda, Rae valda, Kiili valda, Saku valda, Harku vald, Saue valda, Keila linna, Lääne-Harju valda ning Rapla maakonnas Kohila valda ja Rapla valda. Ala on valitud piisava ulatusega, mis võimaldab paralleelselt planeeringuprotsessiga analüüsida erinevaid tehnilisi aspekte ringraudtee projekteerimisel (sh Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 pöörded, ühendusraudeed, ristumised jm) ning loob eeldused keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimiseks keskkonnamõju hindamise täpsusastmes. Riigi eriplaneeringu tulemusel koostatakse terviklik ruumilahendus Tallinna ringraudtee ja sellega funktsionaalselt koos toimivate ehitiste tarbeks. Planeeritakse eeldatavalt järgnevad ehitised: raudtee, jaamateed, meldepunkti rajatised, reisi- või kaubaplatvormid, ülekäigu- ja ülesõidukohad, raudtee ohutus-, signalisatsiooni-, turva-, side-, valgustus- või energiarajatised või tehnorajatised, raudtee kaitserajatised, muud raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud rajatised. Riigi eriplaneeringu ja selle mõjude hindamise menetlus koosneb kahest etapist: 1) asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja mõjude hindamise, sh KSH programmi koostamine ning asukoha eelvaliku tegemine koos mõjude hindamisega; 2) valitud asukohtades detailse lahenduse koostamine koos mõjude hindamisega. Detailne lahendus kehtestatakse kavandatava tegevuse elluviimiseks vajalikul alal. KSH koostamine riigi eriplaneeringu korral on kohustuslik. Lisaks hinnatakse planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslike, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Joonis 1. Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu planeeringuala piir Vabariigi Valitsuse 26.01.2023 korraldusega nr 36 ja lisaks oleva planeeringuala piiriga ning seletuskirjaga on võimalik tutvuda Rahandusministeeriumi veebilehel. Seletuskirja lisas olevas tabelis on ülevaade algatamise korralduse eelnõu kooskõlastamisel esitatud ettepanekutest ja nendega arvestamisest. 2 Juhtrühma moodustamine, liikme määramine PlanS § 31 lg 1 ja § 44 lg 1 kohaselt riigi eriplaneeringu eelvalik tehakse ja detailse lahenduse koostamine viiakse läbi koostöös ministeeriumide ja teiste valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi eriplaneering käsitleb. Juhtrühma töösse võib kaasata ka valdkondlike eksperte, ametnikke jms asjassepuutuvaid isikuid. Sellest tulenevalt Rahandusministeerium moodustab Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamist koordineeriva juhtrühma, mille eesmärk on aidata kaasa tasakaalustatud planeeringulahenduse saavutamisele. Saadame Teile tutvumiseks Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamist koordineeriva juhtrühma moodustamise käskkirja eelnõu (lisa). Ühtlasi palume teavitada, kes on Teie asutuse esindaja(d) loodavas juhtrühmas. Samuti palume edastada kontaktandmed. Ootame Teie tagasisidet esimesel võimalusel. Lisainfo: Marju Kaivapalu, ruumilise planeerimise osakonna nõunik, telefon 6113948, e-post [email protected]. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet riigihalduse minister Lisa :Juhtrühma moodustamise käskkirja eelnõu Lisaadressaadid: Kaitseministeerium, Siseministeerium, Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Keskkonnaamet, Maa-amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Muinsuskaitseamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Transpordiamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Eesti Geoloogiateenistus, Terviseamet, Eesti Linnade ja Valdade Liit, AS Eesti Raudtee, Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon, Eesti Keskkonnaühenduste Koda Marju Kaivapalu 6113948 [email protected] 3 EELNÕU (12.12.2022) KÄSKKIRI Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamist koordineeriva juhtrühma moodustamine Vabariigi Valitsuse seaduse § 46 lõike 6 ning Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 177 „Rahandusministeeriumi põhimäärus“ § 33 lõike 1 alusel, lähtudes peaministri 27.01.2021 korralduse nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ punktist 10 ning võttes arvesse Vabariigi Valitsuse 26.01.2023 korralduse nr 36 „Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ punkti 4: 1. Moodustan Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu (edaspidi planeering) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamist koordineeriva juhtrühma (edaspidi juhtrühm) järgmises koosseisus: 1.1. Marju Kaivapalu, Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna nõunik (juhtrühma juht); 1.2. Heddy Klasen, Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna juhataja; 1.3. Kaur Kaasik-Aaslav, Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste poliitika osakonna Harjumaa piirkonna juht; 1.4. Eleri Kautlenbach, Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna planeeringute osakonna juht; 1.5. Kadi-Kaisa Kaljuveer, Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna nõunik; 1.6. Helen Madison, Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna juhtivpetsialist; 1.7. Lea Teeääre, Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna peaspetsialist; 1.8. Tiiu Pärn, Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna nõunik; 1.9. Keskkonnaministeerium; 1.10. Kaitseministeerium; 1.11. Siseministeerium; 1.12. Kultuuriministeerium; 1.13. Maaeluministeerium; 1.14. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; 1.15. Sotsiaalministeerium; 1.16. Keskkonnaamet; 1.17. Maa-amet; 1.18. Politsei- ja Piirivalveamet; 1.19. Päästeamet; 1.20. Muinsuskaitseamet; 1.21. Põllumajandus- ja Toiduamet; 1.22. Transpordiamet; 1.23. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet; 1.24. Eesti Geoloogiateenistus; 1.25. Terviseamet; 1.26. Eesti Keskkonnaühenduste Koda 1.27. AS Eesti Raudtee 1.28. Eesti Linnade ja Valdade Liit 1.29. Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon 2. Juhtrühma eesmärk on aidata kaasa tasakaalustatud planeeringulahenduse saavutamisele. Juhtrühmal on planeeringuprotsessis nõuandev funktsioon. 3. Juhtrühma ülesandeks on: 3.1. vaadata läbi juhtrühmale esitatud materjalid; 3.2. kujundada seisukoht esitatud materjalide kohta; 3.3. toetada valdkondade vahelist infovahetust. 4. Juhtrühma liikmete ülesandeks on: 4.1. anda planeeringu koostamiseks ja selle mõjude hindamiseks valdkondlikku sisendit; 4.2. esitleda juhtrühmas esindatava organisatsiooni seisukohtasid, sh koondada oma organisatsiooni teadmised ja arvamused planeeringu ja selle mõjude hindamise osas ning anda tagasisidet; 4.3. tagada esindatava organisatsiooni informeeritus juhtrühma tegevusest. 5. Juhtrühma töökord: 5.1. Juhtrühma tööd juhib ning koosolekud kutsub kokku juhtrühma juht või tema äraolekul määratud asendaja. 5.2. Juhtrühma töövorm on koosolek. Juhtrühma koosolek võib toimuda ka elektroonilisi sidevahendeid kasutades. 5.3. Juhtrühma koosoleku kutsub kokku juhtrühma juht elektrooniliselt edastatava teatega, märkides ära koosoleku toimumise aja ja koha ning koosoleku päevakorra. Kutse koos koosolekuks vajalike materjalidega saadetakse liikmetele vähemalt 5 tööpäeva enne koosoleku toimumise aega, välja arvatud juhul, kui juhtrühm on teisiti kokku leppinud. 5.4. Juhtrühma koosolekud protokollitakse, protokolli allkirjastab selle koostanud isik ja juhtrühma juht. Koosoleku protokoll edastatakse liikmetele elektroonilises vormis 10 tööpäeva jooksul arvates koosoleku toimumisest, misjärel on liikmetel on õigus teha 5 tööpäeva jooksul ettepanekuid protokolli täiendamiseks ja muutmiseks. 5.5. Juhtrühma koosolekute protokollid avalikustatakse planeeringu koostamise veebilehel. Juhtrühma koosolekute protokollidele juurdepääsu võimaldamisel lähtutakse avaliku teabe seadusest ja andmekaitset reguleerivatest õigusaktidest. 5.6. Juhtrühma juht võib vajadusel kaasata töösse valdkondlike eksperte, ametnikke jms asjassepuutuvaid isikuid, kellel on juhtrühma töös nõuandev roll. 5.7. Juhtrühma liikme puudumisel on tema asendajaks tema tööülesandeid täitev töötaja. 5.8. Juhtrühm koguneb vastavalt vajadusele, ent mitte harvemini kui üks kord poolaastas. Koosolekuks sobilik aeg kooskõlastatakse eelnevalt juhtrühma liikmetega. 5.9. Juhtrühma liikmetele ei maksta tasu juhtrühma tegevuses osalemise eest. 5.10. Juhtrühma seisukohad on planeeringu koostamisel soovituslikud. 6. Juhtrühma teenindav struktuuriüksus, kes tagab juhtrühma asjaajamise ja koosolekute protokollimise, on Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakond või konsultant. 7. Juhtrühm tegutseb kuni planeeringu kehtestamiseni. 8. Käskkiri teha teatavaks kõikidele juhtrühma liikmetele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet riigihalduse minister
Allikas: Eesti Geoloogiateenistus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel