Kiri

Madis Kallas Keskkonnaministeerium Meie 16.11.2022 nr 15-4/9073-1 [email protected] Sisendinfo küsimine lähtekohtade analüüsi koostamiseks Austatud härra keskkonnaminister Pöördume Teie poole seoses Vabariigi Valitsuse eesmärgiga kiirendada tuuleparkide planeeringute ja planeeringutega paralleelselt läbiviidava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) protsessi kestvust. Selleks on vajalik mh välja töötada tuulepargi1 planeeringu ja KSH (keskkonnamõju hindamise (KMH) täpsusega) lähtekohad, mis asendavad praegu planeerimisseaduses sätestatud lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamise kohustuse. Lähtekohtade väljatöötamiseks viiakse läbi analüüs, mille edukaks läbiviimiseks on vältimatult vajalik Teie valitsusasutuse valdkondlik sisend. Oleme valmis Teiega kohtuma, et saaksime selgitada ja täpsustada, millist sisendit Teilt ootame ning saaksime vastata Teie küsimustele. Kirjalikku ja ammendavat tagasisidet kõikidele käesolevas kirjas toodud küsimustele ootame hiljemalt 25.11.2022. A. Taustainfo Euroopa Liit ja Eesti on võtnud eesmärgiks saavutada hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsuse. Seejuures on Euroopa rohelises kokkuleppes puhtale energiale ülemineku keskmesse seatud energiatõhusus ja taastuvenergia arvestades, et energiasektor vastutab kõige suurema osa kasvuhoonegaaside heitest Euroopas. Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse on geopoliitiline olukord ja kõrged energiahinnad veelgi süvendanud vajadust kiirendada energiatõhususe parandamist ning taastuvenergia kasutuselevõttu. Kiirendades üleminekut taastuvenergiale ja suuremale energiatõhususele saab vähendada heitkoguseid ja sõltuvust imporditud fossiilkütustest ning tagada taskukohased energiahinnad. 2020. aastal moodustas taastuvelektri osakaal Eesti elektri summaarsest lõpptarbimisest 22% (toodang 2,84 TWh), transpordisektori osakaaluks oli 12,16% (1,1 TWh koos kordajatega) ning soojusmajanduses 57,89% (10,13 TWh). Vabariigi Valitsuse koalitsioonileppe2 järgi on 1 Tuulepark on mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam. Seega hõlmab tuulepark endas ka juurdepääsuteed ja elektriühendust põhivõrguga. 2 Eesti Reformierakonna, Isamaa Erakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koostöölepingu, aastateks 2022- 2023: osa IV „Energeetika ja elektriturureform“: punkti 1 „Kiirendame taastuvelektrile üleminekut ja seame eesmärgiks, et aastal 2030 toodetakse Eestis sama palju taastuvelektrit, kui on meie aastane tarbimise kogumaht.“. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 eesmärgiks jõuda 2030. aastaks 65%-lise taastuvenergia osakaaluni energia summaarsest lõpptarbimisest. Lisaks energia summaarsele lõpptarbimisele on seatud ka riiklikud alameesmärgid. Alameesmärke on kolm: elektrienergia osakaal summaarsest lõpptarbimisest (100%), osakaal transpordis (14%) ning soojusmajanduses (63%). Taastuvenergias on suurima kasvupotentsiaaliga tuuleenergia, mille toodang peaks nimetatud eesmärgi saavutamiseks aastaks 2030 ligikaudu üheksakordistuma. See eeldab täiendavaid tuuleenergia tootmisvõimsusi maismaale ligikaudu 1 GW ning merele 1 GW. Vabariigi Valitsuse koalitsioonileppe3 järgi on eesmärgiks lühendada tuulepargi planeeringute ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) pikkust. Selleks, et oleks võimalik aastal 2030 toota Eestis sama palju taastuvelektrit, kui on meie aastane tarbimise kogumaht, on vajalik kiirendada taastuvelektrile üleminekut, sh lühendada tuuleparkide planeeringute ja planeeringutega paralleelselt läbiviidava KSH protsessi kestvust. Vajalik on luua õiguslik raamistik (ennekõike tuleb PlanSi ja KeHJSi täiendada) tuulepargi planeeringu ja KSH koostamiseks senisest kiiremas ajaraamis. Selleks on vaja mh välja töötada tuulepargi planeeringu ja KSH (KMH täpsusega) lähtekohad, mis asendavad praegu planeerimisseaduses sätestatud lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamise kohustuse.4 Maismaa tuulepargi lähtekohtade väljatöötamiseks viiakse läbi analüüs (väikeostu „Tuulepargi planeeringu ja KSH (KMH täpsusega) lähtekohtade analüüs“ lähteülesanne on toodud lisas). Analüüs viiakse läbi Rahandusministeeriumi tellimusel koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga (taastuvenergeetika poliitikakujundaja) ja Keskkonnaministeeriumiga (KSH ja KMH poliitikakujundaja). Konsultatsioonipartneriks on Skepast&Puhkim OÜ. Analüüsi valmimise tähtaeg on 31.12.2022. Analüüsis otsitakse vastuseid järgmistele uurimisküsimustele: 1. Milline on info (ülesande, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada, planeeringu koostamiseks vajalikud uuringud ja analüüsid jms), mis tuleb igakordselt aluseks võtta tuulepargi planeeringu koostamisel ja mida on võimalik koondada lähtekohtadesse? 2. Milline on koha- ja ajaspetsiifiline vms info (ülesande, mida on vaja lahendada, uuringud ja analüüsid jms), mille kohta tuleb igakordselt küsida sisendinfot tuulepargi planeeringu koostamisel ja mida pole võimalik koondada lähtekohtadesse? 3. Milline on info (alternatiivide kirjeldus, seos strateegiliste planeerimisdokumentidega, eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju, eeldatavad mõjuallikad, mõjuala suurus, mõjutatavad keskkonnaelemendid, hindamismetoodika, uuringud ja analüüsid jms), mis tuleb igakordselt aluseks võtta tuulepargi planeeringu KSH (KMH täpsusega) koostamisel ja mida on võimalik koondada lähtekohtadesse? 4. Milline on koha- ja ajaspetsiifiline vms info (alternatiivide kirjeldus, seos strateegiliste planeerimisdokumentidega, eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju, eeldatavad mõjuallikad, mõjuala suurus, mõjutatavad keskkonnaelemendid, hindamismetoodika, uuringud ja analüüsid jms), mille kohta tuleb igakordselt küsida sisendinfot tuulepargi planeeringu KSH (KMH täpsusega) koostamisel ja mida pole võimalik koondada lähtekohtadesse? 3 Eesti Reformierakonna, Isamaa Erakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koostöölepingu, aastateks 2022- 2023: osa IV „Energeetika ja elektriturureform“: punkti 5 „Lühendame planeeringute ja lubade menetlusprotsesside pikkust“ alapunkt b) „Seame eesmärgiks viia riigi jaoks oluliste ja piiriüleste projektide menetlusprotsess, sealhulgas keskkonnamõjude hindamine, läbi maksimaalselt kolme aastaga.“. 4 Taastuvenergia arendamise kiirendamise audit on leitav siit: https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja- tegevused/rohepoliitika/taastuvenergia-arendamine. 2 5. Milline on info (mõjuala suurus, mõjutatavad, hindamismetoodika, uuringud ja analüüsid jms), mis tuleb igakordselt aluseks võtta tuulepargi planeeringu asjakohaste sotsiaalsete, majanduslike, kultuuriliste ja looduskeskkonna mõjude hindamisel ja mida on võimalik koondada lähtekohtadesse? 6. Milline on koha- ja ajaspetsiifiline vms info (mõjuala suurus, mõjutatavad, hindamismetoodika, uuringud ja analüüsid jms), mis tuleb igakordselt aluseks võtta tuulepargi planeeringu asjakohaste sotsiaalsete, majanduslike, kultuuriliste ja looduskeskkonna mõjude hindamisel ja mida pole võimalik koondada lähtekohtadesse? 7. Millised erisused kaasnevad piiriülese keskkonnamõju strateegilise hindamisega? Analüüsi koostamisel viiakse läbi järgnevad tegevused: 1. dokumendianalüüs – töötatakse läbi vähemalt 6 ehitusõiguse aluseks olevat tuulepargi planeeringut ja 6 KSHd või KMHde olemasolul 4 KSHd ja 2 KMHd saamaks sisendinfo lähtekohtade koostamiseks; 2. küsitlus – viiakse läbi küsitlus saamaks puutumust omavatelt valitsusasutustelt ja huvitatud isikutelt sisendinfo lähtekohtade koostamiseks; 3. töögrupi kohtumised – viiakse läbi vajaduspõhiselt töögrupi kohtumised selgitamaks ja täpsustamaks, millist sisendit on vaja puutumust omavatelt valitsusasutustelt ja huvitatud isikutelt lähtekohtade koostamiseks; 4. fookusgrupi kohtumine – viia läbi vähemalt 1 fookusgrupi kohtumine valitsusasutuste ja huvitatud isikutega valideerimaks saadud sisendit lähtekohtade koostamiseks. B. Sisendinfo küsimine Planeerimisseaduse kohaselt koostatakse planeering ja KSH koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi planeering käsitleb. Seega on vältimatult vajalik Teie valitsusasutuse valdkondlik sisend analüüsi läbiviimiseks, sh õigusliku aluse loomises sätestamaks tuulepargi planeeringu ja KSH (KMH täpsusega) lähtekohad. Eeltoodule tuginedes palume vastata kõigile alljärgnevatele küsimustele lähtudes Teie pädevusvaldkonnast või pädevusvaldkondadest: 1. Kas tuulepargi maksimaalsed parameetrid peavad olema lähtekohtades fikseeritud? Kui jah, siis millised parameetrid (nt kõrgus, tuulikute vahekaugus, minimaalne pargi suurus) ja millises täpsusastmes peavad kindlasti olema fikseeritud? 2. Milliste arendusetappidega peab arvestama? Kas ehitus, kasutus, sulgemine? 3. Milline on info, mis tuleb igakordselt aluseks võtta tuulepargi planeeringu ja KSH (KMH täpsusega) koostamisel ning mida on järgnevalt välja toodud teemades võimalik lähtekohtadesse koondada? 3.1. alternatiivide kirjeldus; 3.2. seosed strateegiliste planeerimisdokumentidega; 3.3. eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju; 3.4. eeldatavad mõjuallikad; 3.5. mõjuala suurus; 3.6. mõjutatavad keskkonnaelemendid (nii loodus, kui ka inimkeskkond); 3.7. hindamismetoodika (sh kui täpselt peab olema välja toodud). 4. Millised on täna teadaolevad uuringud ja analüüsid, mis tuleb Teie pädevusvaldkonnas iga tuulepargi kavandamisel praegusest praktikast lähtuvalt alati läbi viia? 5. Milline peab olema uuringute/analüüside täpsusaste, kestus, metoodika? 6. Kuidas tuleks kirjeldada tuuleparkide ühendusvõimalusi ja milliseid põhimõtteid tuleks ühenduskoridoride kavandamiseks ette anda? 7. Kuidas tuleks kirjeldada tuuleparkide juurdepääsuteid ja milliseid põhimõtteid tuleks ühenduskoridoride kavandamiseks ette anda? 3 8. Mille osas ei saa anda lähtekohti ette ja mis tuleb igakordselt asukohapõhise info tõttu sisustada? 9. Kas, kuidas ja millised planeerimise osapooled tuleks kaasata õigusaktiga sätestatud lähtekohtade igakordseks täiendamiseks koha- ja ajaspetsiifilise infoga, võrreldes hetkel seaduses nõutuga? 10. Kas on veel midagi, millega tuleb arvestada? C. Ettepanek töögrupi kohtumiseks ja tagasiside tähtaeg Teeme ettepaneku esimesel võimalusel omavaheliseks kohtumiseks, et saaksime selgitada ja täpsustada, millist sisendit Teilt ootame ning saaksime vastata Teie küsimustele. Kohtumiseks pakume välja järgmised ajad: 1. 18.11.2022 kell 9.00-10.00, 10.00-11.00, 16.00-17.00. 2. 21.11.2022 kell 10.30-11.30, 13.00-14.00. 3. 22.11.2022 kell 8.00-9.00, 9.00-10.00. 4. 23.11.2022 kell 9.00-10.00, 11.00-12.00, 12.00-13.00, 13.00-14.00, 14.00-15.00. Teile sobiliku aja kokkuleppimiseks palume ühendust võtta Eleri Kautlenbachiga alltoodud kontaktidel. Kirjalikku ja ammendavat tagasisidet kõikidele eelnimetatud küsimustele Teie pädevusvaldkonnast või pädevusvaldkondadest lähtuvalt ootame hiljemalt 25.11.2022. Lühike tähtaeg on tingitud asjaolust, et taastuvenergia ehitiste kavandamist kiirendavate õigusaktide muudatuste eelnõud peavad valmima hiljemalt veebruaris 2023.5 Õigusakti muudatuste eelnõude tähtaegseks valmimiseks peab analüüs valmima hiljemalt 31.12.2022. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisa: Lähtekohtade analüüsi lähteülesanne Eleri Kautlenbach 611 3228 [email protected] 5 Eesti Reformierakonna, Isamaa Erakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koostöölepingu, aastateks 2022- 2023: osa IV „Energeetika ja elektriturureform“: punkti 5 „Lühendame planeeringute ja lubade menetlusprotsesside pikkust“ alapunkt b) „Seame eesmärgiks viia riigi jaoks oluliste ja piiriüleste projektide menetlusprotsess, sealhulgas keskkonnamõjude hindamine, läbi maksimaalselt kolme aastaga.“ tegevuseks on REPowerEU paketist lähtuvad õigusaktide muutmise eelnõud või uue õigusakti eelnõu, et kiirendada riigi jaoks oluliste ja piiriüleste taastuvenergia projektide menetlusprotsessi. Tähtaeg veebruar 2023. 4 Lisaadressaadid: Politsei- ja Piirivalveamet Siseministeerium Sotsiaalministeerium Välisministeerium Maaeluministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Eesti Geoloogiateenistus Kaitseministeerium Kultuuriministeerium Keskkonnaamet Maa-amet Päästeamet Transpordiamet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Muinsuskaitseamet Põllumajandus- ja Toiduamet Terviseamet Teadmiseks: Riigikantselei 5  Väikeostu „Tuulepargi planeeringu ja KSH (KMH täpsusega) lähtekohtade analüüs“ lähteülesanne Käesoleva dokumendiga kutsub Rahandusministeerium Teid esitama pakkumust väikeostul. 1. Lepingu soovitav sõlmimise kuupäev töö teostajaga (pp/kk/aa) Esimesel võimalusel. 2. Lepingu lõppemise, tööde üleandmise-vastuvõtmise kuupäev (pp/kk/aa) Tööd tuleb teostada hiljemalt 31.12.2022, töö tuleb üle anda hiljemalt 13.01.2023. 3. Taustainfo, probleemi kirjeldus, uuringu/analüüsi vajadus Analüüs viiakse läbi Rahandusministeeriumi tellimusel koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga (taastuvenergeetika poliitikakujundaja) ja Keskkonnaministeeriumiga (KSH ja KMH poliitikakujundaja). Analüüs panustab taastuvenergeetika ehitiste rajamise kiirendamise tegevustesse, mis on Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi prioriteet. Aluseks on järgmised dokumendid:  Eesti Reformierakonna, Isamaa Erakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koostöölepingu, aastateks 2022-2023 osa IV „Energeetika ja elektriturureform“: - punkt 1 „Kiirendame taastuvelektrile üleminekut ja seame eesmärgiks, et aastal 2030 toodetakse Eestis sama palju taastuvelektrit, kui on meie aastane tarbimise kogumaht.“; - punkt 5 „Lühendame planeeringute ja lubade menetlusprotsesside pikkust“ alapunkt b) „Seame eesmärgiks viia riigi jaoks oluliste ja piiriüleste projektide menetlusprotsess, sealhulgas keskkonnamõjude hindamine, läbi maksimaalselt kolme aastaga.“;  Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi eelnõu, millega muudetakse direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta, direktiivi 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ja direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust. Eesmärgiks on kiirendada taastuvenergia ehitiste menetlemist, sh planeeringute koostamist. Selleks, et aastal 2030 toodetakse Eestis sama palju taastuvelektrit, kui on meie aastane tarbimise kogumaht, on vajalik rajada u 1 GW võimsuses meretuulikuid ja u 1 GW võimsuses maismaatuulikuid. Selleks, et oleks võimalik aastal 2030 toota Eestis sama palju taastuvelektrit, kui on meie aastane tarbimise kogumaht, on vajalik kiirendada taastuvelektrile üleminekut, sh lühendada taastuvenergia ehitiste planeeringute ja planeeringutega paralleelselt läbiviidava KSH protsessi kestvust. Vajalik on luua õiguslik raamistik (ennekõike tuleb PlanSi ja KeHJSi täiendada) taastuvenergia ehitise planeeringu ja KSH koostamiseks senisest kiiremas ajaraamis. Selleks on vaja mh välja töötada tuulepargi1 planeeringu ja KSH (KMH täpsusega) lähtekohad, mis asendavad praegu planeerimisseaduses sätestatud lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamise kohustuse.2 Lähtekohtade väljatöötamiseks on vajalik koostada käesolev analüüs. 1 Tuulepark on mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam. Seega hõlmab tuulepark endas ka juurdepääsuteed ja elektriühendust põhivõrguga. 2 Taastuvenergia arendamise kiirendamise audit on leitav siit: https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja- tegevused/rohepoliitika/taastuvenergia-arendamine. 4. Analüüsi eesmärk ja põhilised uurimisküsimused Analüüsi eesmärk on luua alusmaterjal, mis on sisendiks õigusliku aluse loomiseks sätestamaks tuulepargi planeeringu ja KSH (KMH täpsusega) lähtekohad, mis asendavad planeerimisseaduses sätestatud lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamise kohustus lühendamaks tuulepargi planeeringu ning KSH (KMH täpsusega) koostamise ajakulu. Samuti lühendamaks asjakohaste sotsiaalsete, kultuuriliste, majanduslike ja looduskeskkonna mõjude hindamise ajakulu.3 Analüüsi peamised uurimisküsimused:  Milline on info (ülesande, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada, planeeringu koostamiseks vajalikud uuringud ja analüüsid jms), mis tuleb igakordselt aluseks võtta tuulepargi planeeringu koostamisel ja mida on võimalik koondada lähtekohtadesse?  Milline on koha- ja ajaspetsiifiline vms info (ülesande, mida on vaja lahendada, uuringud ja analüüsid jms), mille kohta tuleb igakordselt küsida sisendinfot tuulepargi planeeringu koostamisel ja mida pole võimalik koondada lähtekohtadesse?  Milline on info (alternatiivide kirjeldus, seos strateegiliste planeerimisdokumentidega, eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju, eeldatavad mõjuallikad, mõjuala suurus, mõjutatavad keskkonnaelemendid, hindamismetoodika, uuringud ja analüüsid jms), mis tuleb igakordselt aluseks võtta tuulepargi planeeringu KSH (KMH täpsusega) koostamisel ja mida on võimalik koondada lähtekohtadesse?  Milline on koha- ja ajaspetsiifiline vms info (alternatiivide kirjeldus, seos strateegiliste planeerimisdokumentidega, eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju, eeldatavad mõjuallikad, mõjuala suurus, mõjutatavad keskkonnaelemendid, hindamismetoodika, uuringud ja analüüsid jms), mille kohta tuleb igakordselt küsida sisendinfot tuulepargi planeeringu KSH (KMH täpsusega) koostamisel ja mida pole võimalik koondada lähtekohtadesse?  Milline on info (mõjuala suurus, mõjutatavad, hindamismetoodika, uuringud ja analüüsid jms), mis tuleb igakordselt aluseks võtta tuulepargi planeeringu asjakohaste sotsiaalsete, majanduslike, kultuuriliste ja looduskeskkonna mõjude hindamisel ja mida on võimalik koondada lähtekohtadesse?  Milline on koha- ja ajaspetsiifiline vms info (mõjuala suurus, mõjutatavad, hindamismetoodika, uuringud ja analüüsid jms), mis tuleb igakordselt aluseks võtta tuulepargi planeeringu asjakohaste sotsiaalsete, majanduslike, kultuuriliste ja looduskeskkonna mõjude hindamisel ja mida pole võimalik koondada lähtekohtadesse?  Millised erisused kaasnevad piiriülese keskkonnamõju strateegilise hindamisega? 5. Analüüsi metoodika Uurimismeetodid:  Dokumendianalüüs – läbi tuleb töötada vähemalt 6 ehitusõiguse aluseks olevat tuulepargi planeeringut ja 6 KSHd või KMHde olemasolul 4 KSHd ja 2 KMHd saamaks sisendinfo lähtekohtade koostamiseks.  Küsitlus – läbi tuleb viia küsitlus saamaks puutumust omavatelt valitsusasutustelt ja huvitatud isikutelt sisendinfo lähtekohtade koostamiseks.  Töögrupi kohtumised – läbi tuleb viia vajaduspõhiselt töögrupi kohtumised selgitamaks ja täpsustamaks, millist sisendit on vaja puutumust omavatelt valitsusasutustelt ja huvitatud isikutelt lähtekohtade koostamiseks.  Fookusgrupi kohtumine – läbi tuleb viia vähemalt 1 fookusgrupi kohtumine valideerimaks saadud sisendit lähtekohtade koostamiseks. 3 Asjakohaste mõjude osas hetkel õigusaktide muudatusi plaanis pole, kuid need on hõlmatud analüüsi, et ka nendega seotud ajakulu optimeerida. Analüüsi koostamisel küsitakse sisendit kõigilt valitsusasutustelt ja huvitatud isikutelt (nt arendajad, keskkonnaorganisatsioonid, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, Eesti Planeerijate Ühing), kellel on puutumus tuuleparkide planeerimisega ja selle KSH (KMH täpsusega) koostamisega, sh ajakohaste sotsiaalsete, majanduslike, kultuuriliste ja looduskeskkonna mõjude hindamisega. 6. Tööjaotus ja indikatiivne ajakava Rahandusministeeriumi kohustus on:  läbi viia küsitlus;  korraldada ja läbi viia töögrupi kohtumised;  korraldada ja läbi viia fookusgrupi kohtumine;  protsessi juhtimine. Konsultatsioonipartneri kohustus on:  esitada ettepanekud indikatiivse ajakava täiendamiseks;  läbi viia dokumendianalüüs;  esitada ettepanekuid uurimusküsimuste täiendamiseks;  anda sisendinfot fookusgrupi kohtumise korraldamiseks;  läbi viia küsitluse, töögrupi kohtumiste ja fookusgrupi tulemuste analüüs;  koostada ja vormistada analüüs koos lisadega, mis võtab arvesse dokumendianalüüsi, küsitluse, töö- ja fookusgrupi kohtumiste sisendi;  esitada ettepanekuid töö paremaks korraldamiseks jms. Indikatiivne ajakava Leping Hiljemalt 45. nädalal Dokumendianalüüs 45-47. nädalal Küsimustik huvitatud isikutele Hiljemalt 45. nädalal Töökohtumised huvitatud isikutega 46.-47. nädalal Fookusgrupi kohtumine Hiljemalt 49.-50. nädalal Analüüsi koostamine 45.-52. nädalal Analüüsi üleandmine Hiljemalt 31.12.2022 Vajadusel vaegtööd 1.-2. nädalal 7. Ootus tööde väljundile/tulemile. Töö tulemuseks on analüüs, mis vormistatakse ja antakse üle tekstina, millele on lisatud vajadusel skeemid jms illustreeriv materjal. Analüüs vormistatakse viisil, mis võimaldab seda hõlpsasti kasutada sisendina õigusakti eelnõu ja selle seletuskirja koostamisel. Analüüsi lisaks on valitsusasutustelt ja huvitatud isikutelt saadud sisend tabeli vormis koos algfailidega, koosolekute ja töökohtumiste protokollid jms töö teostamise käigus koostatud materjalid. 8. Nõuded analüüsi teostaja kompetentsile Analüüsi koostamisel peab konsultatsioonipartneri meeskonnas osalema vähemalt:  üks planeerimisseaduse nõuetele vastav planeerija.  KeHJS § 34 lg 4 nõuetele vastav KSH juhtekspert, kellel on ka KMH litsents. 9. Pakkumuse vormistamine ja esitamine, eeldatav maksumus Pakkumuses esitab pakkuja:  pakkumuse vormi (lisatud pakkumuskutsele, lisa 1);  meeskonnaliikmete nimed ja dokumendid, mis tõendavad punktis 8 nimetatud nõuetele vastavust. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud ning pakkumuse tähtaegse esitamise riski. Esitatud pakkumus peab olema jõus vähemalt 14 päeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast. Pakkumuse eeldatav maksumus on kuni 29 500 eurot (ilma käibemaksuta). Pakkumus tuleb esitada digitaalselt allkirjastatuna hiljemalt 03.11 kell 11.00 e-posti aadressile [email protected]. Pakkumus on konfidentsiaalne kuni hankelepingu sõlmimiseni. Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida pakkumuse maksumust või osamaksumusi. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles pakkuja ei ole seda ärisaladuseks märkinud. 10. Pakkumuste menetlemine Hankija avab kõik tähtajaks esitatud pakkumused ning kontrollib esitatud pakkumuste vastavust väikeostu dokumendis sätestatud nõuetele. Juhul kui pakkumus ei vasta väikeostu dokumendis esitatud tingimustele, lükkab hankija pakkumuse tagasi. Hankijal on õigus tagasi lükata pakkumus, mille maksumus ületab eeldatavat maksumust (kuni 29 500 eurot (ilma käibemaksuta)). Edukaks tunnistatakse majanduslikult soodsaim so madalaima kogumaksumusega pakkumus. Parima pakkuja välja valimisel edukaks tunnistamise otsust ei tehta, vaid tehakse lepingu sõlmimise õigusega isikule ettepanek lepingu sõlmimiseks. Lepingu sõlmimisega loetakse, et pakkumus on edukaks tunnistatud. Lepingu sõlmimise järel teavitatakse teisi pakkujaid eduka pakkujaga lepingu sõlmimisest mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest. Kui pakkumus lükati tagasi või pakkuja jäeti kvalifitseerimata, esitatakse põhjendused. 11. Lepingutingimused Lepingu täitmisel kohaldatakse Rahandusministeeriumi töövõtulepingu üldtingimusi, mis on kättesaadavad Rahandusministeeriumi kodulehel aadressil: https://fin.ee/ministeerium- uudised-ja-kontakt/organisatsioon/majandusteave-ja-riigihanked. Lepingu eritingimused on lisatud pakkumuskutsele (lisa 2). 12. Töö eest tasumine Töö eest tasumine toimub ühes osas üleandmise-vastuvõtmise akti alusel.