Kiri

Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava 2021‒2024 Meede 1.6 Hüdrogeoloogiline uuring, mille käigus luuakse põhjavee mudel põllumassiivide läheduses paiknevatele puurkaevude (le) piirkonnas, kus on nitraatide ja taimekaitsevahendite kasvusuundumused - Meetme rakendamise t ähtaeg 2024 . LÄHTEÜLESANNE Hüdrogeoloogiline uuring Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku alal põhjavee ning saasteainete liikumise ja veehaarete toitealade määramiseks modelleerimise meetodil. Uuringu eesmärk Uuringu käigus tehakse hüdrogeoloogilise modelleerimise teel kindlaks Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala (edaspidi kui NTA) pilootalal paiknevate veehaarete (puurkaevude) toitealad, selgitamaks millise st suunast ning alalt põhjavesi , sh saasteained veehaaretesse (puurkaevudesse) liigu vad . Kaardistatakse toitealal veekvaliteeti mõjutavad tegevused ning kirjeldatakse meetmed nendele veehaarete toitealadele, kus on tõendatud nitraatide ja pestitsiidide sisalduse kasvu suundumused . Samuti luuakse valitud pilootalal põllumassiivide läheduses paikneva ( te ) le puurkaevu ( de ) le hüdrogeoloogiline mudel hindamaks nitraatide ja pestitsii dide sisalduse (kasvu)suundumust. Uuringu käigus k ogutakse vajalikud lähteandmed mudeli koostamiseks, sh veeproovide võtmine ja veeanalüüside tegemine . Uuringu ajakava ja oodatavad tulemused V almib uuringuaruanne (tähtajaga 15.1 2.2023 ), mille tulemusena : on välja töötatud NTA pilootala põhjal hüdrogeoloogiline mudel , mis võimaldab hinnata nitraatide ja pestitsiidide suundi ja prognoosida veehaarete (puurkaevude) vee kvaliteeti . on m odelleerimis e meetodil välja selgitatud NTA veehaarete (puurkaevude) põhjavee ning saasteainete liikumise suunad ning nende toitealade ulatused . t oitealade piirkonna info on esitatud vormis , mis võimaldab tulevikus seda huvitatud isikutel ( avalikult ) kasutada. on mh esitatud praktilised nõuandeid meetmete rakendamiseks ja olukorra parandamiseks , kui veehaarde nitraatide/pestitsiidide sisaldus näitab kasvusuundumust. on mh k irjeldatud ning analüüsitud positiivset praktikat , kui veehaarde nitraatide/pestitsiidide sisaldus viitab langustrendile. Andmete ja informatsiooni kogumine Kogutakse ja koondatakse vajalikud lähteandmed uuringu läbi viimiseks , toitealade selgitamiseks ning mudeli koostamiseks (baasinfo , nitraaditundliku ala seireandmed (sh aruanded) , põhjaveekogumite riikliku seire andmed, puurkaevude rajamisel kogutud seiretulemused, piirkonnas eelnevalt tehtud projektide seireandmed jms) ; Uuringuala ( pilootala, sh objektide) määramine , uuringumetoodika, seirekava välja töötamine ja kooskõlastamine põhjaveekomisjoniga ; Puurkaevude (veehaarete) ümbruse maakasutuse, põllumajandusliku ja muu tegevuse sh koormusallikate kaardistamine ; Mudeli koostamiseks t äiendava ja/või puuduva info kogumine (sh vajalike veeproovide võtmine ) ; Mudeli loomine ja testimine Valminud hüdrogeoloogilist mudelit kasutades tehakse kindlaks: 2. 3. 1. V eehaarete (puurkaevude) toitealad, et näha, millisest piirkonnast põhjavesi , sh saasteained v eehaaretesse (puurkaevudesse) formeerub; 2.3.2. K as ja kuidas avaldab puurkaevude (veehaarete) toitealadel toimuv tegevus mõju vee kvaliteedile (põhjavesi, joogivesi, pinnavesi) ; 2.3.3. M illised on võimalikud nitraatide ja pestitsiidide sisalduse suundumused puurkaevudes (veehaaretes) 2.4. Tulemus 2. 4.1. Valmib hüdrogeoloogiline mudel puurkaevude (veehaarete) vee nitraatide ja pestitsiidide sisalduse prognoosimiseks 2. 4. 2. Valmib uuringuaruanne , mille tulemusena selgitatakse välja, kas n itraatide ja/või pestitsiidide sisaldus pilootala veehaaretes näitab kasvusuundumust või langustrendi ja kuidas see on seotud põllumajandustegevuse ja/või muu tegevuse või koormusallikaga; - Antakse praktilisi nõuandeid meetmete rakendamiseks ja kuidas olukorda parandada, kui nitraatide sisaldus näitab kasvusuundumust. - Tuuakse välja positiivsed tegevused, mis on aidanud olukorda parandada juhul, kui sisaldus näitab langustrendi. 3. Taustainformatsioon Nitraaditundlik ala Eesti põllumajandusmaa osakaal võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega on suhteliselt madal, välja arvatud intensiivsema põllumajandustootmisega alal Kesk-Eestisse jäävates maakondades. See piirkond on Vabariigi Valitsuse määrusega määratletud Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku alana. Veeseadus (edaspidi VeeS) defineerib NTA kui ala, kus põllumajanduslik tegevus on põhjustanud või võib põhjustada põhjavees nitraatiooni sisalduse, mis ületab 50 mg/l, või kus põllumajanduslik tegevus on põhjustanud veekogu eutrofeerumise või eutrofeerumisohu (VeeS § 37 lg 1). NTA tegevuskava NTA määramise eesmärk on intensiivsema põllumajandustootmisega piirkondades põhja- ja pinnavee kaitse. Selle eesmärgi saavutamist toetab NTA tegevuskava, mis toetab ka veemajanduskavades püstitatud eesmärkide saavutamist elanike joogiveega varustamisel ning pinna- ja põhjaveekogumite hea seisundi säilitamisel või saavutamisel. H etkel kehtivas NTA tegevuskavas (2021‒2024), mis on kinnitatud keskkonnaministri 04.05.2021 käskkirjaga nr 1-2/21/221, üheks eesmärgiks t ervisele ohutu joogivee tagamine hajaasustusaladel . Eesmärgi saavutamiseks on ettenähtud mitmeid tegevusi. Meede 1 . 6 näeb ette, et tuleb läbi viia „ Hüdrogeoloogiline uuring, mille käigus luuakse põhjavee mudel põllumassiivide läheduses paiknevatele puurkaevude piirkonnas, kus on nitraatide ja taimekaitsevahendite kasvusuundumused “ . Uuringu tulemusena valmib lõpparuanne, mille tulemusena on Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku alal välja töötatud pilootala põhjal hüdrogeoloogiline mudel, mis võimaldab hinnata ni traatide ja pestitsiidide suundumusi, prognoosida veehaarete (puurkaevude) vee kvalit eeti, määrata veehaarete toitealasid ning mh a ntakse praktilisi nõu andeid meetmete rakendamiseks, kui nitraatide sisaldus näitab kasvusuundumust ja tuuakse välja tegevused, mis on aidanud olukorda parandada juhul, kui sisaldus näitab langustrendi. Veemajanduskavad Põllumajandus on suurim inimtekkeline toiteinete koormusallikas. Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi (VRD) kohaselt tuleb 2027. aastaks saavutada kõigi veekogumite hea seisund. Põhjaveekogumitest neljal on üheks halva seisundi põhjuseks ammooniumiooni sisaldus (NH 4 ). Ühel nitraaditundlikul alal paikneval põhjaveekogumil on halb keem iline seisund nitraatide tõttu . Vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks on koostatud kolmandaks perioodiks ehk aastateks 2022‒2027 veemajanduskavad koos meetmeprogrammiga. Meetmeprogrammis planeeritud meetmed liigitatakse: juriidilise staatuse alusel: põhimeetmed, täiendavad meetmed; geograafilise ulatuse alusel: vesikonnaülesed, veekogumi põhised ja objekti põhised meetmed; tegevuse sisu alusel: administratiivsed, tehnilised, uuringud, nõustamine. NTA tegevuskava meetmeid rakendatakse kogu NTA alal (põ hjaveekogumites (PVK 14,15, 16) . Meetmetabelis NTA tegevusi eraldi lahti kirjutatud ei ole. NTA tegevuskava s välja pakutud meetmete hulka kuuluvad muuhulgas saastunud joogiveeallika asendamise tõhustamine, põllumajandustootjale veekaitseliste piirangute kättesaadavuse hõlbustamine, põllumajandustootja ja kohaliku omavalitsuse koolitamine, karstiobjektide kaardistamisandmete kättesaadavuse tagamine, hüdrogeoloogilise mudeli koostamine põhjus- tagajärg seoste täpsustamiseks. Taimetoitainete piiramise meetmed on suures osas samad pinnaveele ja põhjaveele. Tellitava uuringu ülesanne ja metoodika Uuringu raames tutvutakse teaduskirjandusega, tehtud uuringutega ja seni teostatud sarnaste projektidega. Uuringusse sobiva pilootala leidmiseks viiakse läbi kindlatel kriteeriumitel põhinev analüüs. Pilootala peab vastama kõigile järgnevatele kriteeriumitele: NTA-l paiknev ad puurkaevud (veehaarded), mille des on eelnevate seiretulemuste põhjal märgatud nitraatide ja/või pestitsiidide kasvutrendi ; Põhjaveeseire tegemise võimalus, vajadusel põhjavee seirevõrgu rajamine või olemasoleva täiendamine; Uuringu läbiviimiseks töötatakse välja uuringu metoodika koos aja- ja seirekavaga, eesmärgiga hinnata põllumajandusest lähtuvat koormus t puurkaevudele (veehaaretele) ja selle vähendamise meetmete tõhusust pilootalal. Väljavalitud pilootalal (valgalal) kaardistatakse senini rakendatud põllumajandusmeetmed ja töötatakse välja meetmete rakendamise plaan . Uuringu perioodil (2023 ) toimub: pilootalal lähteolukorra kirjeldamiseks tausta veeseire ja taustaandmete kogumine, andmete kogumine siiani pilootalas põllumajanduse koormust vähendavate põllumajandusmeetmete rakendamise kohta maaüksuse tasandil . Veeseire, vajadusel proovide võtmine ja analüüsimine : Vajadusel p õhjavee seire läbiviimisel tuleb lähtuda põhjaveekogumite seisundi hindamiseks tehtava seire läbiviimise metoodikast ja seirekava koostamisel tuleb analüüsida riikliku pinna- ja põhjaveeseire proovivõtukohtade andmete kasutamise võimalust . Põhjavee seire läbiviimiseks tuleb valida seirekavasse sellised proovivõtukohad, mis iseloomustavad maapinnalähedasi põhjaveekogumeid ja kogumis paiknevate erinevate veekihtide horisontaalset ja vertikaalset vööndilisust. Põhjavee seire läbiviimisel kasutatakse põhjavee keemilise seisundi hindamisel kasutatavat seiremetoodikat ja veeproovidest määratakse vähemalt põhjaveekogumite piirväärtused (NO 3 - ja pestitsiidid ning nende asjakohased metaboliidid), läviväärtused, üldlämmastik, üldfosfor, NH 4 + , PO 4 3- ja tehakse üldanalüüs, isotoopanalüüsid põhjavee ja nitraatide päritolu ning vanuse määramiseks). Proove koguvad proovivõtjad peavad olema atesteeritud VeeS § 243 lg 1 tähenduses pinna-, põhja- ja joogivee valdkonnas. Võttes arvesse seni olemasolevaid nitraatide ning pestitsiidide toimeainete, sh nende metaboliidid, lagunemis- ja reaktsioonisaadused, tulemusi, uuringu „Nitraatide ja pestitsiidide kõrgendatud sisalduse põhjuste ja leviku ulatuse väljaselgitamiseks Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogumis Ida-Eesti vesikonnas “ tulemusi ning käesoleva uuringu tulemusi, koostada pilootala kohta hüdrogeoloogiline mudel. Mudeli abil selgitatakse välja pilootalal põhjavee liikumised, hulgad ja kiirused, mis oleks abiks kirjeldamaks reostuse levikut varem ja lähitulevikus. Mudelile teha usaldusvääruse kontroll koos parameetrite tundlikkuse hindamisega ja valideerimine. Modelleerimise tarkvara valik, põhimõtteline mudel ja rajatingimused kooskõlastada Põhjaveekomisjoniga, Keskkonnaministeeriumiga ja Keskkonnaametiga enne mudeli koostamist ning mudelarvutuste tegemist ja pärast mudeli valmimist. Uuringu tulemuste alusel valmib hüdrogeoloogiline pilootala mudel põllumassiivide läheduses paiknevates veehaaretes nitraatide ja pestit siidide muutuste hindamiseks - mille alusel on võimalik hinnata rakendatavate põllumajanduskeskkonna meetmete efektiivsust; - saab anda hinnanguid täiendavate meetmete vajaduse järele või olemasole vate meemete tugevdamise kohta; - mis annab täiendavat teavet selle kohta, millises asukohas , mis tüüpi meetmed võiksid olla tõhusad põllumajandusest lähtuva koormuse vähendamiseks. Aruandlus ja tähtajad Uuringu teostaja teeb ülevaate ja viib läbi analüüsi pilootala valikuks vastavalt lähteülesande punkt 4. 2 - 4.3 nimetatule ning esitab selle kinnitamiseks elektroonselt ja tutvustab uuringu tellijale oma ettepanekut pilootala valikuks koos uuringu kavandatava metoodikaga, mis sisaldab sh uuringu teostamise planeeritavat aja - ja seirekava visandit hiljemalt 15 .12.2022 . Uuringu tellija kinnitab uuringu teostaja poolt esitatud materjalide alusel pilootala valiku hiljemalt 13 . 01.2023 .a. Uuringu teostaja esitab kooskõlastamiseks ja tagasisidestamiseks lõpparuande , mis sisaldab t ulemusi ja järeldusi hiljemalt 15 .12.202 3 .a. Uuringu lõpparuanne peab sisaldama vähemalt järgmisi peatükke (kui asjakohane): Sissejuhatus Mõisted ja normatiivid Uuringu läbiviimisel kasutatud metoodikate kirjeldus Pilootalal paikneva(te) maapinnalähedaste põhjaveekogumi(te) seisund Piloot ala üldiseloomustus (sh põhjaveekihtide iseloomustus ja kaitstus, allikad, karstid, mullastikuanalüüs, jms) Pilootala põllumajandusliku maakasutuse üldiseloomustus (sh analüüs või andmed, mis iseloomustavad võimalikku põllumajanduskoormust valgalal) Nimekiri pilootalal toimetavatest põllumajandustootjatest ja nende maakasutuse analüüs sh info esitamine kaardimaterjalil aastate kaupa. Pilootalal rakendatud põllumajanduskoormuse vähendamise meetmete analüüs ( PRIA registrite andmed, põlluraamatute andmed), sh info esitamine kaardimaterjalil aastate kaupa Põhjavee kvaliteedi kirjeldus seireandmete alusel, hüdrogeoloogilise mudeli kirjeldus ja modelleerimise tulemused Veehaarete toitealad ja nende ulatus M eetm ed olukorra parandamiseks , kui veehaarete nitraatide/pestitsiidide sisaldus näitab kasvusuundumust. Tegevused , mis on aidanud olukorda parandada juhul, kui nitraatide/pestitsiidide sisaldus viitab langustrendile. Uuringu tulemuste järeldused Kokkuvõte Lisad: elektroonilised (Microsoft Excel’s ) veeproovide tulemused, kus kajastub muuhulgas proovivõtukoht, proovivõtja ees- ja perekonnanimi, atesteerimistunnistuse number, proovivõtu aeg ning proovi tulemused; elektroonilised kaardimaterjalid (ülevaade uuringu pilootvalgala maakasutusest, sh PRIA põllumassiivide registri andmed) elektroonilised kaardimaterjalid veehaarete toitealade ulatustega; Lisaks uuringu lõpparuandele, esitab uuringu teostaja uuringu tellijale uuringu tulemuste lühikokkuvõte eesti ja inglise keeles. Uuringu teostamise tehniline korraldus Uuringu teostaja moodustab vajadusel uuringu teostamiseks meeskonna (sh uuringu täitmise eest vastutavad isikud) ja jagab tööülesanded meeskonnaliikmete vahel nii, et oleks võimalik saada ülevaade tööjaotusest. Pakkuja meeskonnas peab olema vähemalt: Vähemalt üks põllumajanduskeskkonna teemadel kogemust, omav spetsialist; Vähemalt üks atesteeritud veeproovivõtja; Isikul, kes tegeleb põhjavee teemadega, peab olema majandustegevuse registris (MTR) hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba hüdrogeoloogiliste uuringute valdkonnas; Pakkumusega esitatakse meeskonnaliikmete lühitutvustus, millest nähtub meeskonnaliikmete varasem kogemus. Uuringu tellija esindajad ja uuringu täitmise eest vastutavad isikud kohtuvad 1‒2 nädalat pärast lepingu sõlmimist ja edaspidi vastavalt omavahelisele kokkuleppele regulaarselt. Uuringu teostaja korraldab igal uuringu aastal vähemalt kolm töökoosolekut, kuhu on kaasatud uuringu tellija. Uuringu teostaja koostab iga töökoosoleku kohta protokolli, mille kooskõlastab uuringu tellijaga. Esimesel töökoosolekul tutvustab uuringu teostaja kavandatavat töö teostamise metoodikat ja kooskõlastab pilootala valiku uuringu tellijaga; Vähemalt ühel töökoosolekul tutvustab töövõtja esialgseid analüüsi tulemusi ning kooskõlastab selle tellijaga; Vähemalt ühel töökoosolekul tutvustab töövõtja lõplikke analüüsi tulemusi (peale uuringu lõpparuande üleandmist). Uuringi tulemuste kohta koostab uuringu teostaja Keskkonna ameti kodulehel avaldamiseks artikli . Uuringu teostaja korraldab lisaks punktis 6.3 toodud töökoosolekutele asjassepuutuvatele ametkondadele ja huvigruppide esindajatele vähemalt k aks uuringu tulemusi tutvustavat kohtumist. Töö üleandmisel antakse üle ka kõik uuringu tegemise käigus koostatud protokollid ja andmed, sh algandmed. ……….. PAKKUMUS KUTSE Uuring „ Hüdrogeoloogiline uuring Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku alal põhjavee ning saasteainete liikumise ja veehaarete toitealade määramiseks modelleerimise meetodil “ ÜLDANDMED Hankija Keskkonnaamet Registrikood 70008658 Aadress: Roheline 64, Pärnu 80010 [email protected] Hank ija vastutav isik ja kontaktandmed Toomas Padjus , telefon: 503 1447 , e-post: toomas . padjus @ keskkonnaamet .ee 1.3 Hanke nimetus Uuring „ Hüdrogeoloogiline uuring Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku alal põhjavee ning saasteainete liikumise ja veehaarete toitealade määramiseks modelleerimise meetodil “ 1.4 Hanke objekti lühikirjeldus ja eesmärk Uuringu käigus tehakse hüdrogeoloogilise modelleerimise teel kindlaks Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala (edaspidi kui NTA) pilootalal paiknevate veehaarete (puurkaevude) toitealad, selgitamaks millisest suunast ning alalt põhjavesi, sh saasteained veehaaretesse (puurkaevudesse) liiguvad. Kaardistatakse toitealal veekvaliteeti mõjutavad tegevused ning kirjeldatakse meetmed nendele veehaarete toitealadele, kus on tõendatud nitraatide ja pestitsiidide sisalduse kasvusuundumused. Samuti luuakse valitud pilootalal põllumassiivide läheduses paikneva(te)le puurkaevu(de)le hüdrogeoloogiline mudel hindamaks nitraatide ja pestitsiidide sisalduse (kasvu)suundumust. Uuringu käigus kogutakse vajalikud lähteandmed mudeli koostamiseks, sh veeproovide võtmine ja veeanalüüside tegemine. E esmärk on hüdrogeoloogilise modelleerimise teel teha kindlaks veehaarete (puurkaevude) toitealad, et näha, millisest piirkonnast põhjavesi veehaaretesse (puurkaevudesse) liigub, milliseid põllumajanduslikke ja muid tegevusi seal tehakse ning kuidas avaldab see tegevus mõju konkreetsete puurkaevude lähiümbruses. Valmib uuringuaruanne (tähtajaga 15.12.2023), mille tulemusena: on välja töötatud NTA pilootala põhjal hüdrogeoloogiline mudel, mis võimaldab hinnata nitraatide ja pestitsiidide suundi ja prognoosida veehaarete (puurkaevude) vee kvaliteeti. on modelleerimise meetodil välja selgitatud NTA veehaarete (puurkaevude) põhjavee ning saasteainete liikumise suunad ning nende toitealade ulatused. toitealade piirkonna info on esitatud vormis, mis võimaldab tulevikus seda huvitatud isikutel (avalikult) kasutada. on mh esitatud praktilised nõuandeid meetmete rakendamiseks ja olukorra parandamiseks, kui veehaarde nitraatide/pestitsiidide sisaldus näitab kasvusuundumust. on mh kirjeldatud ning analüüsitud positiivset praktikat, kui veehaarde nitraatide/pestitsiidide sisaldus viitab langustrendile. 1 . 5 Eeldatav maksumus käibemaksuta 5 0 000 eurot 1 . 6 Pakkumuse esitamise tähtaeg 2 5 . oktoober 2022 kell 15.00 Pärast nimetatud tähtaega esitatud pakkumusi arvesse ei võeta. 1 . 7 E-posti aadress pakkumuse esitamiseks info @keskkonnaamet.ee 1 . 8 Pakkumuse jõusoleku tähtaeg 60 päeva pakkumuse esitamise tähtpäevast arvates. Pakkumuse esitamisega loetakse, et pakkumus on jõus vähemalt nimetatud ajavahemikul ning pakkuja ei pea pakkumuse jõusoleku tähtaega pakkumuses eraldi märkima (võib märkida, kui see on eelnimetatust pikem). 1 . 9 Soovitav töö teostamise lõpptähtaeg Uuringu lõ pparuande esitamise tähtaeg on 1 5 .12.2023 1 . 10 Pakkumuskutse lisad Lisa 1 – Lähteülesanne 1 . 11 Pakkumuse koosseisus nõutud dokumentide loetelu 1. Pakkumuse maksumus 2. Ühise pakkumuse volikiri (vajadusel) 3. Volikiri (vajadusel) 1.12 Vastavusnõuded 1. Pakkuja esitab pakkumuse vabas vormis, märkides maksumuse koos ja ilma käibemaksuta. 2 . Pakkumus peab sisaldama: 2.1 uuringu esialgne metoodika, kus kirjeldatakse: 2 .1.1 pakkuja arusaama uuringu eesmärgist, 2 .1.2 metoodikaid ning nende alternatiive (et uuringu tellija saaks hinnata, missuguse detailsusega tulemusi oodata ja missuguseid algandmeid ja metoodikaid uuringu eesmärkide täitmiseks kasutatakse). 2 .2 Juhul kui pakkuja peab otstarbekaks mõne lähteülesandes punktis 4 toodud uurimisküsimuse väljajätmist või lisamist, kirjeldatakse vastav ettepanek juba pakkumuses. 2 .3 U uringu etappide ajakava. 2 .4 M aksumus. 2 .5 U uringut teostava meeskonna kirjeldu s (lähteülesanne punkt 6 . 1 . uuringu teostamise tehniline korraldus). 3 . Pakkumus on konfidentsiaalne kuni hankelepingu sõlmimiseni. 4. Ühispakkujad nimetavad hankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja. Hankija kontrollib pakkumuste vastavust pakkumuskutses esitatud tingimustele. Kui pakkumus ei vasta ühele või mitmele eelpool nõutud tingimusele, tunnistatakse pakkumus mittevastavaks. 2. JUHISED PAKKUMUSE KOOSTAMISEKS JA ESITAMISEKS Töömahtude kontrollimine. Pakkuja kohustub kontrollima pakkumuskutses sätestatud teenuste ja tööde kirjeldust, koguseid ja mahtusid ning koostama pakkumuse arvestusega, et pakkumuse maksumus sisaldaks kõiki töid ja teenuseid (sh vajadusel asju), mis on vajalikud hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks ning pakkumuskutses kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks. Pakkumuse koostamise kulud. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamisega ja esitamisega seotud kulud. Pakkumuskutse kohta täiendava teabe saamine . Pakkumuskutse kohta saab selgitusi ja täiendavat teavet, edastades küsimuse punktis 1.2. märgitud e-posti aadressil. Hankija esitab selgitused pakkumuskutse kohta e-posti teel kõikidele pakkumuskutse saanud isikutele 3 (kolme) tööpäeva jooksul selgitustaotluse saamisest arvates. Hankija ei ole kohustatud vastama selgitustaotlustele, kui selgitustaotluse laekumise ja pakkumuste esitamise tähtpäeva vahele ei jää vähemalt ühte tööpäeva. Pakkumuse esitamine . Pakkumus tuleb esitada punktis 1.6. märgitud tähtajaks punktis 1.7. märgitud e-posti aadressile. Pakkumuse esitamise vorm ja esindusõigus . Pakkuja esitab pakkumuse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, st pakkumus ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Pakkuja soovil võib pakkuja pakkumuse allkirjastada omakäeliselt või digitaalselt. Kui pakkumuse on esitanud või allkirjastanud isik, kes ei ole pakkuja seaduslik esindaja, eeldab hankija, et pakkumus on tehtud pakkuja nimel ning esindajal on volitus pakkumuse esitamiseks (TsÜS § 116 lg 2; § 118 lg 2). Pakkumuse koosseis. Pakkumuse koosseisus esitab pakkuja kõik dokumendid ja andmed, mille loetelu on esitatud punktis 1.11. Pakkumuse jõusoleku tähtaeg. Pakkumus peab olema jõus vähemalt punktis 1.8. märgitud tähtaja jooksul. Ärisaladus . Kui pakkumus sisaldab ärisaladust, esitab pakkuja teabe selle kohta, millist pakkumuses sisalduvat teavet loeb pakkuja enda ärisaladuseks ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist kooskõlas RHS § 111 lõikega 5. Kui pakkuja ei ole pakkumuses esitanud teavet selle kohta, kas ja milline osa tema pakkumisest on ärisaladus, ei ole hankijal kohustust pakkumuses sisalduvat teavet ärisaladusena käsitelda. Pakkumuste avamine. Pakkumuste avamine ei ole avalik ning pakkumuste avamise kohta protokolli ei koostata. Läbirääkimised. Hankijal on õigus vajadusel pidada pakkujatega pakkumuste üle läbirääkimisi. Läbirääkimiste pidamine ei ole hankija jaoks kohustuslik ning juhul, kui hankijal pakkumuse osas küsimusi ei teki, võib hankija teha otsuse pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta ilma läbirääkimisi pidamata. Kui hankija peab läbirääkimiste pidamist vajalikuks, tagab hankija läbirääkimiste pidamisel pakkujate võrdse kohtlemise ja lähtub järgnevast korrast: Läbirääkimiste vorm. Hankijal on õigus läbirääkimisi pidada e-posti teel või suuliselt. Suuliste läbirääkimiste korral koostatakse läbirääkimiste kohta protokoll, mille allkirjastavad vähemalt üks hankija esindaja ja vähemalt üks pakkuja esindaja; Läbirääkimiste sisu . Läbirääkimiste esemeks olevad tingimused määrab hankija, see juures on läbirääkimisi lubatud pidada nii pakkumuse sisu kui pakkumuse maksumuse üle. Hankijal on õigus loobuda ühest või mitmest pakkumuses kirjeldatud teenusest, tööst või asjast või vähendada nende mahtusid või koguseid, sõltumata põhjusest (näiteks, pakkumuse kogumaksumus ületab hankija eelarvelised võimalused vm põhjused), seejuures ka täielikult loobuda selliste teenuste, tööde või asjade tellimisest või ostmisest või vajadusel tellida sellised teenused, tööd või asjad kolmandatelt isikutelt; Konfidentsiaalsus . Läbirääkimised on konfidentsiaalsed ning nende sisu ei avaldata teistele pakkujatele ega muudele isikutele, välja arvatud õigusaktides sätestatud juhtudel; Korrigeeritud pakkumuse esitamine. Läbirääkimiste käigus on hankijal õigus teha pakkujatele ettepanek korrigeeritud pakkumuse esitamiseks. Juhul, kui pakkuja ei esita hankija määratud tähtajaks korrigeeritud pakkumust, loetakse, et kehtib pakkuja poolt esialgselt esitatud pakkumus. Pakkumuste vastavuse kontroll. Hankija tunnistab pakkumuse vastavaks, kui see vastab pakkumuskutses sätestatud nõuetele või kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid pakkumus kutses sätestatud tingimustest. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui a) pakkumus sisuliselt ei vasta pakkumuskutses sätestatud tingimustele või b) pakkumuse maksumus ületab hankija eelarvelised võimalused. Pakkumuste hindamine. Pakkumuse edukaks tunnistamine . Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi ja tunnistab edukaks pakkumuse, mille kogumaksumus (ilma käibe maksuta) on madalaim. Pakkujate teavitamine . Hankija teavitab pakkujaid hanke tulemustest 3 (kolme) tööpäeva jooksul pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemisest arvates. Saatja: Toomas Padjus <[email protected]> Saaja: Info Teema: Pakkumuskutse Austatud Sirli Sipp Kulli Saadame Teile pakkumuskutse uuringu „Hüdrogeoloogiline uuring Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku alal põhjavee ning saasteainete liikumise ja veehaarete toitealade määramiseks modelleerimise meetodil“, tegemiseks. Palume Teie vastust hiljemalt pakkumuskutses punkt 1.6 toodud tähtajaks (25.oktoober 2022 kell 15.00). Toomas Padjus peaspetsialist veeosakond | Keskkonnaamet Pikk 20a, 80010 Pärnu + 372 503 1447 www.keskkonnaamet.ee <http://www.keskkonnaamet.ee/> | www.kaitsealad.ee <http://www.kaitsealad.ee/> Keskkonnaamet Facebookis <https://www.facebook.com/Keskkonnaamet/> Keskkonnaamet on avaliku sektori atraktiivseim tööandja 2022 usaldusväärsus * hoolivus * koostöötahe * tulemuslikkus Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada.