Kiri

Keskkonnaamet 04.10.2022 nr 11-1/22/4430 Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2018-2027 rakendusplaani aruanne 2020-2021 Edastame Teile kiirgusohutuse riikliku arengukava (edaspidi KORAK) 2018–2028 rakendusplaani perioodi 2020–2021 aruande (lisa 1) ning KORAK rakendusplaani täitmisega seotud kulude ülevaate (lisa 2). Täname kõiki vajaliku sisendi eest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heidi Koger Välisõhu ja kiirgusosakonna juhataja Lisad: Lisa 1. KORAK rakendusplaani perioodi 2020 – 2021 aruanne Lisa 2. KORAK rakendusplaani täitmisega seotud kulude ülevaade Teadmiseks: AS A.L.A.R.A., Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, Siseministeerium, Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, Terviseamet, Päästeamet, Maksu- ja Tolliamet, Eesti Geoloogiateenistus, AS Ökosil Maria Leier, 626 2908 [email protected] Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  KORAK rakendusplaani aruanne 2020-2021 2022 Sisukord Kokkuvõte ........................................................................................................................................ 2 Aruande koostamise alused ........................................................................................................... 4 Täpsem ülevaade tegevustest ....................................................................................................... 6 1. Kiirgusohutuse taristu toimimise tõhustamine ............................................................. 6 2. Kiirgusohutusalase teadlikkuse ja pädevuse suurendamine ....................................... 9 3. Radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemisega seotud ohtude vähendamine ........ 11 4. Kiirgussündmuste ennetamise ja lahendamise valmisoleku tagamine .................... 15 5. Looduslikest kiirgusallikatest tingitud ohtude vähendamine ..................................... 17 6. Meditsiinikiirituse põhjendatud kasutamise ja kiirgusohutuse tagamine ..................... 19 Kokkuvõte Kiirgusohutuse taristu Teadlikkus ja pädevus  Uuendati ning viidi kooskõlla  Koroonakriis mõjutas oluliselt koolituste rahvusvaheliste juhendmaterjalide läbiviimist nii esmareageerijatele kui kaheksa õigusakti teistele riigiametnikele, kuid osaliselt viidi siiski läbi  Kiirgusmõõteseadmete kalibreerimiskeskuse rajamisega seotud  Koolitused viidi läbi demineerijatele, tegevused on osaliselt viibinud, jätkuvad Tööinspektsiooni järelevalveametnikele 2022. a kui KOV ametnikele  Võeti kasutusele uus kiirgustöötajate  Toimus üks teabepäev elanikele doosiregister Radioaktiivsed jäätmed Hädaolukorrad ja valmisolek  Vaheladustuspaiga füüsiline kaitse ja  Uuendati hädaolukordade lahendamise seiresüsteemid on hooldatud ja toimivad plaani  Alustatud lõppladustuspaiga rajamiseks  Osaleti rahvusvahelistel vajalike uuringutega kommunikatsiooniõppustel  NORM-ide osas on ühtlustatud  Uuendatud on KeA ja Päästeameti väljaarvamis- ja vabastamistasemed mõõtevahendite ja kaitsevarustuse baas  Kiirgusohu varajase hoiatamise süsteemi töö ja toimepidevus on tagatud Looduslikud kiirgusallikad Meditsiinikiiritus  Alustati üleriigilise siseruumide õhu  Eesti osaleb rahvusvahelises radooniuuringuga kompuutertomograafia põhjendatuse uuringus  Võeti kasutusele uus radooni mõõtetulemuste andmebaas  Koguti patsiendidoosid 11 referentsprotseduuri kohta  Sillamäe jäätmehoidla seire ja hooldus on regulaarne  Ette on valmistatud meditsiinikiirituse auditi hea tava kursus 2 Tabel 1 KORAK rakendusplaani tegevuste kokkuvõte Planeeritud tegevusi Täidetud Alustatud Pole alustatud Kiirgusohutuse taristu 4 3 1 0 Teadlikkus ja pädevus 9 5 2 2 Radioaktiivsete jäätmed 15 6 5 4 Hädaolukorrad ja valmisolek 6 5 1 0 Looduslikud kiirgusallikad 7 4 2 1 Meditsiinikiiritus 7 1 3 3 48 24 14 10 Kokkuvõtlikult saab öelda, et 79% planeeritud tegevustest on kas täidetud või tegevustega on alustatud. Kõige enam pole tegevusi alustatud radioaktiivsete jäätmete ning meditsiinikiirituse meetmetes. Radioaktiivsete jäätmete puhul on tegevused suuresti seotud radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga planeerimisega ning kuna lõppladustuspaiga asukoha valimise protsess ning uuringud Paldiski objektil on ressursimahukad, on mõned tegevused planeeritud järgmistesse aastatesse. Meditsiinikiirituse tegevuste mitte alustamise põhjus on peamiselt see, et hetkel osaletakse veel mitmes rahvusvahelises projektis, mis annavad tegevustele alles sisendit. Ülevaade planeeritud kuludest ja tegelikust maksumusest: Tabel 2 KORAK rakendusplaani planeeritud ja tegelikud kulud aastatel 2020-2021 2020-2021 Mitu % planeeritud kulust Strateegiline eesmärk Planeeritud Tegelik Vahe täideti? Kiirgusohutuse taristu 247 000 € 133 041 € 113 959 € 54% Teadlikkus ja pädevus 190 000 € 47 750 € 142 250 € 25% Radioaktiivsed jäätmed 6 004 000 € 1 378 500 € 4 625 500 € 23% Hädaolukorrad ja valmisolek 304 500 € 452 546 € - 148 046 € 149% Looduslikud kiirgusallikad 1 586 000 € 201 066 € 1 384 934 € 13% Meditsiinikiiritus 66 000 € - € 66 000 € 0% KOKKU 8 397 500 € 2 212 903 € 6 184 597 € 26% Eelarve täpsem ülevaade asub aruande lisas 1. 3 Aruande koostamise alused KORAK-i ehk kiirgusohutuse riikliku arengukava koostajaks ja vastutavaks täitjaks on Keskkonnaministeerium. Arengukava väljatöötamisel osalesid ka Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Siseministeerium ning nende allasutused. Nimetatud allasutused on määratud osaliselt ka arengukava meetmete täitjateks. Arengukavas määratakse kiirguskaitse arengu eesmärgid 2027.a lõpuni ning püstitatud eesmärkide saavutamiseks kavandatud meetmed ja tegevussuunad. Arengukava üldeesmärgi ja meetmete ülevaade on joonisel 1. Arengukava näeb ette, et strateegiliste alameesmärkide tulemuslikkust hinnatakse kord kahe aasta jooksul. Käesolev vahearuanne annab ülevaate KORAK 2018-2027 rakendusplaani täitmisest 2020 ja 2021. aastal. Vahearuanne on koostatud KORAK-i vastutavatelt täitjatelt laekunud tagasiside põhjal. Täpsem ülevaade antud perioodil läbi viidud tegevustest antakse alameesmärkide lõikes kokkuvõtva tabelina ja vajadusel tabeli all lahti seletatuna. Rakendusplaani täitmisega seonduvad kulud aastatel 2020 ja 2021 on välja toodud vahearuande lisas 1. 4 Joonis 1. KORAK üldeesmärgid ja meetmed KORAK Taristu toimimine Kiirgussündmuste Teadlikkus ja pädevuse Radioaktiivsed jäätmed Looduslikud kiirgusallikad Meditsiinikiiritus ennetamine ja valmisolek Õigusaktide ja Meditsiinikiirituse Radioaktiivsete jäätmete Kiirgushädaolukordade Looduslikest kiirgusallikatest juhenddokumentide protseduurite põhjendatuse Koolitusvaldkonna arendus tekke vähendamine ja ohutu lahendamise plaani tingitud ohtude koostamine ja hindamise jätkusuutlikkus ja vaheladustamine koostamine minimeerimine ajakohastamine ühtne korraldus Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga Aastase elanikudoosi Inimeste teadlikkuse planeeringu koostamine ja taseme hindamise suurendamine reaktorsektsioonide juurutamine dekomissioneerimise KMH Kiirgusteadlikkus, heade Kiirgusspetsialistide piisava NORM taaskasutamise ja praktikavõtete juurutamine, arvu tagamine Eestis käitlemise arendamine juhend- ja teabematerjalide väljatöötamine ja järelevalve Kliinilise auditi tegemiseks vajaliku pädevuse edendamine Täpsem ülevaade tegevustest 1. Kiirgusohutuse taristu toimimise tõhustamine Planeeritud tegevusi Täidetud Alustatud Pole alustatud 4 3 1 0 1 Õigusaktide täiendamine täidetud 2 Väljaarvamis- ja vabastamistasemete tuletamiste aluste täidetud ühtlustamine 3 Kiirgusmõõteseadmete kalibreerimiskeskuse rajamine alustatud 4 Riikliku kiirgustöötajate doosiregistri arendamine täidetud 1.1. Õigusaktide täiendamine Täiendati kaheksa õigusakti. Kiirgusseaduses viidi sisse kaks muudatust:  Täpsustati kiirgusseaduse sätteid, et need vastaksid Euratom direktiivi ja IAEA auditi ettepanekutele. Olulisema muudatusena tekkis kiirgustegevusloa omajale kohustus esitada Keskkonnaametile analüüs sündmustest, mille käigus on inimene saanud lubatust suurema kiirgusdoosi. Seadusesse lisati Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis väljastatud kiirgustegevusloa tunnustamise kord.  Teist korda muudeti KiS-i seoses Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamisega. Lisaks muudeti järgmised õigusaktid:  Keskkonnaministri 25.08.2021 määrus nr 40 „Kiirgustegevuses kasutatavate või tekkivate radioaktiivsete ainete väljaarvamise ja vabastamise tingimused ning väljaarvamise ja vabastamise taotlusele esitatavad nõuded“ Töötati välja uus terviktekst, mis sisuliselt liitis keskkonnaministri 27.10.2016 määruse nr 43 „Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete ainete või radioaktiivsete ainetega saastunud esemete vabastamistasemed ning nende vabastamise, ringlusse võtmise ja taaskasutamise tingimused“ ning Vabariigi Valitsuse 15.09.2016 määruse nr 96 „Radionukliidide väljaarvamistasemete tuletamise alused ja väljaarvamistasemed, millest väiksema väärtuse korral kiirgustegevusluba ei nõuta“. Nimetatud määrustes olid väljaarvamise- ja vabastamisetasemete väärtused erinevad. Direktiiv 2013/59/Euratom näeb ette, et kiirgustegevuse regulatsiooni alt väljaarvamise ja materjalide vabastamise jaoks tuleks kohaldada samu väärtusi. Määruste lisades olevad  tabelid viidi kooskõlla direktiivi 2013/59/Euratom lisadega, muudeti määruse struktuuri, toodi sisse vabastamise ja väljaarvamise taotluse esitamise kord. Määrus jõustus 30.08.2021.  Keskkonnaministri 24.11.2016 määrus nr 60 „Kiirgustegevusloa taotlusele esitatavad täpsustatud nõuded, taotluse ja kiirgustegevusloa andmete nimistud ning tuumamaterjali arvestuse pidamiseks kasutatavate kiirgusallikaid iseloomustavate andmete nimistud“ Muudatused on seotud keskkonnaotsuste infosüsteemis ning kiirgusseaduses kasutatava terminoloogia ühtlustamisega ning on tehnilist laadi. Muudatus jõustus 22.06.2020.  Vabariigi Valitsuse 15.09.2016 määrus nr 95 „Sekkumis- ja tegutsemistasemed ning avariikutsekiirituse viitetase kiirgushädaolukorras“ Muudatus on vajalik, et määrus oleks kooskõlas KiS §13 ning vajadusel kehtestatakse sekkumistasemed vastavalt IAEA standarditele. Algselt plaanitud tegevus läbi viia 2021. aasta augustiks. Aastal 2020 otsustati tegevus lükata järgmisesse aastasse seoses Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühinemisega. Aastal 2021 mindi muudatusega edasi, kuid määruse menetlus on lükatud 2022. aastasse. Läbi on viidud sekkumistasemete analüüs ja tehtud valik standarditest, mis on vaja määruse koostamiseks ja rakendamiseks. Edasilükkumise põhjuseks on keskkonnaministri määruse nr 40 koostamine võttis oodatust oluliselt rohkem aega ning nii Keskkonnaministeeriumis (fookus tuumaenergial, töökorralduse muudatused) kui Keskkonnaametis (ühinemine Keskkonnainspektsiooniga, töökorralduse muudatused) on suur. Määrust ei ole muudetud.  Keskkonnaministri 18.11.2016 määrus nr 54 "Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord, radionukliidide sissevõtust põhjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori väärtused ning nende mõõtmise kord" 2020. aastal alustati määruse lisade ja uute Rahvusvahelise Radioloogilise Kaitse Komisjoni (ICRP) väärtuste võrdlusega, toimusid kohtumised KeA ja KeM-i vahel ning peeti arutelusid ka Soome kolleegidega. Määruse koostamine on võtnud oodatust kauem aega, kuna muudatuste ulatus oli planeeritust suurem (määrus kehtestatakse uue terviktekstina). Määruse menetlemine jääb järgmisesse aastasse.  Keskkonnaministri 20.10.2016 määrus nr 41 "Riikliku kiirgustöötajate doosiregistri asutamine ja selle põhimäärus" Muudatus seotud riikliku kiirgustöötajate doosiregistri arendusega. Muudatus jõustus 20.01.2021.  Keskkonnaministri 30.07.2018 määrus nr 28 "Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel" 7  Aruande perioodil on määrust muudetud kolm korda. Esmalt seoses Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamisega ning seejärel seoses kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetelu täienemisega ning õhu radoonisisalduse mõõtmise korraldamise täpsustamisega. Viimane muudatus hakkas kehtima 14.03.2021.  Keskkonnaministri 06.09.2016 määrus nr 28 "Välistöötaja doosikaardile kantavad andmed ja doosikaardi vormistamise kord ning välistöötaja doosikaardi vorm" Muudatused olid vajalikud doosikaardil kajastatavate andmete ja doosikaardi kooskõlla viimiseks Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2013/59/Euratom nõuetega. Muudatus hakkas kehtima 1.2. Väljaarvamis- ja vabastamistasemete tuletamiste aluste ühtlustamine mistahes radionukliide sisalda materjali koguste osas Keskkonnaministri 25.08.2021 määrus nr 40 „Kiirgustegevuses kasutatavate või tekkivate radioaktiivsete ainete väljaarvamise ja vabastamise tingimused ning väljaarvamise ja vabastamise taotlusele esitatavad nõuded“ jõustus 30.08.2021 1.3. Kiirgusmõõteseadmete kalibreerimiskeskuse rajamine Tarnitud on pinnasaaste mõõteseadmete (alfa- ja beetakiirgajate) kalibreerimise süsteem. Osaliselt on tarnitud keskuse üldiseks toimimiseks vajalikud abiseadmed. Gammamõõteseadmete kalibreerimise süsteemi tarnimise eelduseks on süsteemi valmimisjärgne testimine tootja tehases. Neljandas kvartalis 2021 toimus testimine tootjast tingitud probleemide tõttu vaid osaliselt, mistõttu polnud süsteemi võimalik Eestisse tarnida. Testimine jätkub ja süsteem tarnitakse 2022. aastal. Eesmärk oli kalibreerimiskeskus rajada aastaks 2020, kuid tegevus on viibinud, sest tarnijal on probleeme nõuete vastava seadme koostamisega ning kvaliteeditestide läbiviimisega. 1.4. Riikliku kiirgustöötajate doosiregistri arendamine Uus riiklik kiirgustöötajate doosiregister võeti kasutusele 12. juuni 2020. 8 2. Kiirgusohutusalase teadlikkuse ja pädevuse suurendamine Planeeritud tegevusi Täidetud Alustatud Pole alustatud 9 5 2 2 1 Riigiasutuste töötajatele mõeldud kiirgusalaste alustatud põhiteadmiste veebikursuse väljatöötamine 2 Kiirgusohutust käsitleva loengukursuse integreerimise pole alustatud võimalikkuse hindamine kõrgkoolide õppekavasse 3 Projekteerimise ja ehitusega seotud õppekavade pole alustatud täiendamine looduskiirguse valdkonnas 4 Regulaarsed kiirgusalased koolitused kiirgussündmustes täidetud esmareageerijatele 5 Järelevalveametnike koolitamine täidetud 6 Kiirgusalaste teabepäevade korraldamine täidetud 7 Radoonialaste koolituste korraldamine KOV ametnikele täidetud 8 Veebipõhiste teabematerjalide koostamine elanikele täidetud kiirgushädaolukordades käitumiseks 9 Kiirgusspetsialistide piisava arvu tagamine Eestis alustatud 2.1. Riigiasutuste töötajatele mõeldud kiirgusalaste põhiteadmiste veebikursuse väljatöötamine KORAK rakendusplaani perioodil ei ole veebikursust välja töötatud. 2021. aastal hakati koostama Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri tehnilise koostööprojekti, mille üheks väljundiks on just taolise veebikursuse välja töötamine. Antud juhul on võimalik kasutada välisekspertide abi. 2.2. Kiirgusohutust käsitleva loengukursuse avaliku-õigusliku kõrgkooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna õppekavasse integreerimise võimalikkuse hindamine ning võimaluste leidmine Pole alustatud, kuna keskenduti rakendusplaani teistele tegevustele. Tegevused lükkuvad KORAK rakendusplaani järgmisesse perioodi. 2.3. Projekteerimise ja ehitusega seotud õppekavade täiendamine looduskiirguse (eelkõige radooni) valdkonnas. Pole alustatud, kuna keskenduti rakendusplaani teistele tegevustele. Tegevused lükkuvad KORAK rakendusplaani järgmisesse perioodi. 9 2.4. Regulaarsed kiirgusalased koolitused kiirgussündmustes esmareageerijatele Keskkonnaamet viis läbi koolituse demineerijatele 2021. aasta alguses, kuid seoses koroonakriisiga ei ole saavutatud vajalikku regulaarsust. Päästeameti DEK kiirgusohutuse juhtivspetsialist osales kiirgusohutuse spetsialisti koolitusel 2021. DEK viib läbi regulaarset kiirgusalast koolitust EOD1 kvalifikatsiooni kursuse ja CBRN õppepäevade raames. 2.5. Järelevalveametnike (Tööinspektsioon) koolitamine 2020. aastal töötati Keskkonnaameti poolt välja juhendmaterjal järelevalveametnikele ning 2021. aasta algul viidi neile läbi koolitus. Koolitusel osales 31 Tööinspektsiooni töötajat. 2.6. Kiirgusalaste teabepäevade korraldamine 2020. aastal teabepäeva koroonakriisi tõttu läbi ei viidud ning oli planeeritud korraldada kontaktne teabepäev, kuid siiski viidi 2021. aastal teabepäev läbi virtuaalselt. Teabepäeval osales 30 inimest. Teabepäeval käsitleti järgnevaid teemasid: KEVAD, radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaik, tuumaenergia töörühm, radooni mõõtmine kodudes ja töökohtadel, radooni kaitsemeetmete rakendamine elamutes, väheuuritud alade kaardistamine ning elamute siseõhu radooniuuring. Ettekandjateks olid KeM, KeA, AS A.L.A.R.A., PML Balti OÜ, Eesti Geoloogiateenistuse ja Tartu Ülikooli esindajad. Esmakordselt küsiti ka tagasisidet teabepäeva korraldamise ja sisu osas. Öeldi, et käsitletud teemad on väga aktuaalsed, ettekanded olid selged, arusaadavad ning huvitavad. Samas öeldi, et rohkem võiks rääkida lõppladustuspaiga asukoha valikutest ning uuematest arengutest kiirguses maailma mastaabis. Samuti toodi välja, et rohkem võiks käsitleda tuumajaama teemat. Tulevikus võiks eraldi aja pühendada küsimuste-vastuste voorule, mitte ainult esitluste lõpus. 2.7. Radoonialaste koolituste korraldamine kõrgendatud radooniriskiga aladel asuvate KOV-ide ametnikele 2021. aastal toimus KOV-ide koolitusprogrammi raames radoonikoolitus, milles osales 29 KOV töötajat. 2.8. Veebipõhiste teabematerjalide koostamine elanikele kiirgushädaolukordades käitumiseks Keskkonnaamet andis sisendit „Ole valmis“ ning 1247 keskkondadele. 2.9. Kiirgusspetsialistide piisava arvu tagamine Eestis AS A.L.A.R.A. on suurendanud personali ühe kiirgusspetsialisti võrra. KeM ja KeA ei ole kiirgusvaldkonnas personali suurendanud. 10 3. Radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemisega seotud ohtude vähendamine Planeeritud tegevusi Täidetud Alustatud Pole alustatud 15 6 5 4 1 Olemasoleva vaheladustuspaiga haldamine täidetud 2 Radioaktiivsete jäätmete käitlemine täidetud 3 Tammiku jäätmehoidla ohutustamise lõpule viimine alustatud 4 Jäätmete iseloomustamise süsteemi arendamine alfa- ja pole alustatud beetakiirgajate määramiseks 5 Saastunud metallijäätmete kokkukogumine ja sulatamine alustatud 6 Jäätmete käitlemise kvaliteedijuhtimissüsteemi täidetud arendamine 7 Radioaktiivsete jäätmete käitlusseadmete pargi arendamine pole alustatud ja jäätmete ladustamiseks vajalike pakendite soetamine 8 Omanikuta kiirgusallikate käitlussüsteemi arendamine ja täidetud käigushoidmine 9 Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks täidetud planeeringu ja KSH menetluse algatamine 10 Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks alustatud vajalike keskkonnauuringute tellimine 11 Lõppladustuspaiga rajamise ja reaktorisektsioonide alustatud dekomisjoneerimise kommunikatsioonistrateegia koostamine ja rakendamine 12 Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide pole alustatud dekomisjoneerimise KMH algatamine 13 Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide alustatud dekomisjoneerimiseks vajalike uuringute tellimine 14 NORM-valdkonnaga seoses õigusaktide täiendamine täidetud 15 NORMide käitlemise valdkonna teadus- ja arendustegevuse pole alustatud toetamine parima võimaliku tehnoloogia väljatöötamiseks ja NORM käitlussüsteemi loomiseks 3.1. Olemasoleva vaheladustuspaiga haldamine Vaheladustuspaiga füüsilise kaitse ja seire süsteemid on hooldatud ja toimivad 11 3.2. Radioaktiivsete jäätmete käitlemine Radioaktiivsed jäätmed on nõuetekohaselt käideldud ja vaheladustatud. 3.3. Tammiku jäätmehoidla ohutustamise lõpule viimine Jätkus Tammiku hoidlast aastatel 2009 kuni 2011 toodud eelsorteeritud jäätmete käitlemine ja ladustamine. Jätkati hoidla dekomisjoneerimistöödega (saastusest puhastamise ja lammutamisega), sh. jätkati kiirgusohutushinnangu koostamisega, mis on vajalik hoidla ja selle territooriumi vabastamiseks kiirgusohutuse nõuete kohaldamisest. 3.4. Jäätmete iseloomustamise süsteemi arendamine alfa- ja beetakiirgajate määramiseks Tegevusega pole alustatud, sest vastavaid mittepurustavaid meetodeid veel praktikas ei eksisteeri. 3.5. Saastunud metallijäätmete kokku kogumine ja sulatamine Alustati saastunud metallijäätmete sulatamise ettevalmistavate tegevustega. Teostati Paldiski objektil ladustatud saastunud metallijäätmete vastavuse kontroll sulatustehaste nõuetele ja alustati riigihangete alusdokumentide ja tehniliste kirjelduste koostamisega. 3.6. Jäätmete käitlemise kvaliteedijuhtimissüsteemi arendamine AS A.L.A.R.A. on juhtimissüsteemi käsiraamatu ja sise-eeskirjad üle vaadanud ning vajadusel täiendanud. 3.7. Radioaktiivsete jäätmete käitlusseadmete pargi arendamine ja jäätmete ladustamiseks vajalike pakendite soetamine Tegevus on lükkunud edasi vastavalt RAJALA projekti ajakavale. 3.8. Omanikuta kiirgusallikate käitlussüsteemi arendamine ja käigus hoidmine Süsteem on loodud ning toimib. 3.9. Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks planeeringu ja KSH menetluse algatamine Lääne-Harju vallavolikogu algatas kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise 28.01.2020. a. 16.10. 2020 kuulutati välja hange, saabus üks pakkumus (u 1.4 mln eurot), mis ületas oluliselt eeldatavat maksumust (0.3 mln eurot). Toimus TORT käskkirja muudatus, mille raames suurendati eelarvet ning eriplaneering jaotati I etapiks (2021-2023) ja II etapiks (2024- 2025). II etapi jaoks vajalik lisarahastus u 0.6 mln eurot. 15.06.2021 kuulutati välja uus hange, mille eeldatav maksumus u 0.84 mln eurot. 13.10.2021 sõlmiti hankeleping maksumusega 364 200 eurot. 12 Alustatud on kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse koostamisega. 3.10. Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks vajalike keskkonnauuringute tellimine Koostati riigihanke alusdokumendid ja tehniline kirjeldus tegevuste keskkonnauuringute ning reaktorsektsioonide dekomisjoneerimiseks vajalike uuringute teostamiseks. 16.10.2020 kuulutati välja hange. Saabus üks pakkumus, mis ületas eeldatavat maksumust (u 5.6 mln eurot). Toimus TORT käskkirja muudatus, mille raames suurendati eelarvet ning vähendati tegevusi. 26.05.2021 kuulutati välja teine hange, hankeleping sõlmiti 13.10.2021. Lepingu maksumus 5 946 444 eurot. Alustatud on uuringute läbiviimisega – uuringute avakoosolek toimus 26.10.2021. a., alustatud on taustaandmete kogumisega ja uuringute läbiviijate poolt esitatud küsimustele vastamisega, valminud on Paldiski objekti, kui ühe potentsiaalse ja juba teada oleva lõpphoidla võimaliku asukoha, geofüüsikaliste uuringute aruanne ning alustatud on ettevalmistavate tegevustega ehitusgeoloogilise uuringu läbiviimiseks Paldiski objektil. 3.11. Lõppladustuspaiga rajamise ja reaktorisektsioonide dekomisjoneerimise kommunikatsioonistrateegia koostamine ja rakendamine TORT käskkirja muudatusega on määratud KeM projekti partneriks. Kommunikatsioonipartneri hange kuulutati välja 04.06.2021. Hankeleping sõlmiti 22.10.2021 maksumusega 120 000 eurot. 10.06.2021 läbi viidud infopäev Lääne-Harju vallavalitsusele. Alustatud on kommunikatsioonistrateegia aastani 2040, lühiajalise kommunikatsiooniplaani ning Paldiski objekti virtuaaltuuri ja droonivideo koostamisega. 3.12. Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomisjoneerimise KMH algatamine TORT käskkirja muudatusega võeti reaktorsektsioonide likvideerimise KMH perioodist 2021-2023 välja. Tegevuse täitmine algab 2024. aastal. Kokku 2024-2025 perioodil lisarahastuse vajadus u 0,5 mln eurot. 3.13. Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomisjoneerimiseks vajalike uuringute tellimine Koostati riigihanke alusdokumendid ja tehniline kirjeldus tegevuste keskkonnauuringute ning reaktorsektsioonide dekomisjoneerimiseks vajalike uuringute teostamiseks. 16.10.2020 kuulutati välja hange. Saabus üks pakkumus, mis ületas eeldatavat maksumust (u 5.6 mln eurot). Toimus TORT käskkirja muudatus, mille raames suurendati eelarvet ning vähendati tegevusi (võeti välja sektsioonide nn. läbivalgustamisega seotud kaks tegevust, mille täitmisega alustatakse 2024. aastal. 13 Kokku 2024-2025 perioodil lisarahastuse vajadus u 2.4 mln eurot). 26.05.2021 kuulutati välja teine hange, hankeleping sõlmiti 13.10.2021. Lepingu maksumus 5 946 444 eurot. Alustatud on uuringute läbiviimisega – uuringute avakoosolek toimus 26.10.2021. a., alustatud on taustaandmete kogumisega ja uuringute läbiviijate poolt esitatud küsimustele vastamisega. 3.14. NORM-valdkonnaga seoses õigusaktide täiendamine Kehtestati keskkonnaministri 25.08.2021 määrus nr 40 „Kiirgustegevuses kasutatavate või tekkivate radioaktiivsete ainete väljaarvamise ja vabastamise tingimused ning väljaarvamise ja vabastamise taotlusele esitatavad nõuded“ Töötati välja uus terviktekst, mis sisuliselt liitis keskkonnaministri 27.10.2016 määruse nr 43 „Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete ainete või radioaktiivsete ainetega saastunud esemete vabastamistasemed ning nende vabastamise, ringlusse võtmise ja taaskasutamise tingimused“ ning Vabariigi Valitsuse 15.09.2016 määruse nr 96 „Radionukliidide väljaarvamistasemete tuletamise alused ja väljaarvamistasemed, millest väiksema väärtuse korral kiirgustegevusluba ei nõuta“. Nimetatud määrustes olid väljaarvamise- ja vabastamisetasemete väärtused erinevad. Direktiiv 2013/59/Euratom näeb ette, et kiirgustegevuse regulatsiooni alt väljaarvamise ja materjalide vabastamise jaoks tuleks kohaldada samu väärtusi. Määruste lisades olevad tabelid viidi kooskõlla direktiivi 2013/59/Euratom lisadega, muudeti määruse struktuuri, toodi sisse vabastamise ja väljaarvamise taotluse esitamise kord. Määrus jõustus 30.08.2021. 3.15. NORMide käitlemise valdkonna teadus- ja arendustegevuse toetamine parima võimaliku tehnoloogia väljatöötamiseks ja NORM käitlussüsteemi loomiseks sh käitluslahendustingimuste loomiseks. Ei ole teada, et NORM uuringuid Eestis perioodil 2020-2021 sooviti läbi viia. 14 4. Kiirgussündmuste ennetamise ja lahendamise valmisoleku tagamine Planeeritud tegevusi Täidetud Alustatud Pole alustatud 6 5 1 0 1 Kiirgushädaolukordade lahendamise plaani koostamine täidetud 2 Kiirgus- või tuumaõnnetuste alastel õppustel osalemine ja alustatud nende korraldamine 3 Keskkonnaameti mõõtevahendite ja kaitsevarustuse baasi täidetud uuendamine 4 Päästeameti mõõtevahendite ja kaitsevarustuse baasi, täidetud mõõtevahendite ja saasteärastuseks vajalike seadmete baasi uuendamine 5 Maksu- ja Tolliameti mõõtevahendite ja kaitsevarustuse täidetud baasi uuendamine 6 Kiirgusohu varajase hoiatamise süsteemi töö ja täidetud toimepidevuse tagamine 4.1. Kiirgushädaolukordade lahendamise plaani koostamine 2021. aastal uuendati juba varasemalt koostatud plaani. 4.2. Kiirgus- või tuumaõnnetuste alastel õppustel osalemine ja nende korraldamine Üleriikliku lauaõppuse läbiviimine on viibinud seoses koroonakriisiga. Osaletud on rahvusvahelistel kommunikatsiooniõppustel. 4.3. Keskkonnaameti mõõtevahendite ja kaitsevarutuse baasi uuendamine 2020. aastal viidi läbi Euroopa Liidu rahastatud projekt ISFP-30 „Kiirgusohust varajase hoiatamise süsteemi täiustamine“ mahuga 150 000 €. Soetatud on hädaolukorra kaitsevarustus ning mobiillabori uued arvutid ning läbi on viidud nende hooldus. 4.4. Päästeameti mõõtevahendite ja kaitsevarustuse baas, mõõtevahendite ja saasteäratuseks vajalike seadmete baasi uuendamine 2021. aasta soetatud otsenäiduga dosimeetrid, portatiivse kiirgusvärava komplekt, käsikiirguse mõõteseadmed, sõidukite saasteärastusväravad, CBRN filtreeriv kaitseriietus, päästekomandodele 46 dosimeetrit. 4.5. Maksu- ja Tolliameti mõõtevahendite ja kaitsevarustuse baasi uuendamine Mõlemal aastal on toimunud kiirgusmonitoride korraline hooldus igas piiripunktis. 2021. aastal saadi USA-st abi korras kuus uut käsiseadet, mis on jagatud samuti piiripunktidesse. 15 4.6. Kiirgusohu varajase hoiatamise süsteemi töö ja toimepidevuse tagamine Süsteemi töö ja toimepidevus on tagatud, toimub regulaarne hooldus. Vahetati välja kõikide filterseadmete laagrid, soetati kõikidele jaamadele uued akud ning soetati ka õhufilterseadmete filtreid. 16 5. Looduslikest kiirgusallikatest tingitud ohtude vähendamine Planeeritud tegevusi Täidetud Alustatud Pole alustatud 7 4 2 1 1 Radooniriski osas täiendava uuringuvajadusega alade alustatud pinnaseõhu ja siseõhu radooniuuringute tegemine 2 Üleriigilise siseruumide õhu radooniuuringu läbiviimine alustatud 3 Radooni mõõtetulemuste andmebaasi arendamine täidetud 4 Keskkonnaameti radoonimõõteseadmete uuendamine täidetud 5 Ehitusmaterjalide täiendavate radioloogiliste uuringute täidetud tegemine 6 Joogivee määruse nr 82 rakendamise kontrollimine seoses pole alustatud radioloogiliste näitajate kontrollväärtuse ületamisega 7 Sillamäe jäätmehoidla radioaktiivsuse seire täidetud 5.1. Radooniriski osas täiendava uuringuvajadusega alade pinnaseõhu ja siseõhu radooniuuringute tegemine 2020. aastal viidi läbi uuringute II etapp, mille raames viidi mõõtmised läbi viies kohalikus omavalitsusüksuses. Eelarve kärbete tõttu 2021. aastal III etapi töid ei toimunud. 5.2. Üleriigilise siseruumide õhu radooniuuringu läbiviimine 2021. aastal sai Eesti IAEA tehnilise abi raames 1000 detektorit eesmärgiga alustada riikliku siseõhu-uuringuga. 2021. aastal sõlmiti leping uuringu I etapi läbiviimiseks, töötati välja metoodika uuringu läbiviimiseks, koostati veebileht ning juhendid ja viidi läbi uuringus osalemise kampaania. 5.3. Radooni mõõtetulemuste andmebaasi arendamine Uus radooni mõõtetulemuste andmebaas võeti kasutusele 2020. aasta alguses. 5.4. Keskkonnaameti radoonimõõteseadmete uuendamine Soetati uus seade radoonimõõteseade. 5.5. Ehitusmaterjalide täiendavate radioloogiliste uuringute tegemine Uuring on läbi viidud ning 07.10.2020 tutvustati projekti tulemusi ka avalikkusele. 17 5.6.Joogivee määruse nr 82 rakendamise kontrollimine seoses radioloogiliste näitajate kontrollväärtuse ületamisega. Tegevusi ei ole toimunud, kuna oodati Tartu Ülikooli LIFE projekti tulemusi. LIFE projekt lõppes 2021. aasta sügisel. 5.7. Sillamäe jäätmehoidla radioaktiivsuse seire Jäätmehoidla seire ning hooldus on ettenähtud mahus läbi viidud. 18 6. Meditsiinikiirituse põhjendatud kasutamise ja kiirgusohutuse tagamine Planeeritud tegevusi Täidetud Alustatud Pole alustatud 7 1 3 3 1 Osapooltega läbirääkimise läbiviimine, mille tulemusena alustatud lepitakse kokku Eestile sobilik lahendus meditsiinikiirituse protseduuride üldise põhjendatuse tagamiseks. 2 Sõltuvalt sobivast lahendusest edasiste tegevuste paika pole alustatud panemine tagamaks üldise põhjendatuse järjepidev hindamine. 3 Diagnostiliste referentsväärtuste kehtestamine, regulaarse alustatud üle vaatamise tagamine, DRL kehtestamiseks ja üle vaatamiseks vajalike täiendavate andmete kogumine, vajadusel diagnostiliste referentsväärtuste kogumiseks vajaliku juhendmaterjali uuendamine. Referentsprotseduuride üle vaatamine aastaks 2020. 4 Tegevuskava loomine. Tegevuskava alusel toimub tervise- ja pole alustatud tööministri 19. detsembri 2018. a määruse „Meditsiinikiirituse protseduuride kiirgusohutusnõuded, meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi nõuded ning diagnostilised referentsväärtused ja nende määramise nõuded“ meditsiinikiirituse kasutamise kliinilist kvaliteeti käsitlevate sätete täitmise kontrollimine, juurutamine ja edendamine. 5 Meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi tegemiseks alustatud vajaliku pädevuse edendamine 6 Klassifikaatori kasutusele võtmine tervishoiuteenuse pole alustatud osutajate poolt ja tervise infosüsteemi statistika mooduli arendamine 7 Meditsiinikiiritusest saadava aastase elanikudoosi taseme täidetud hindamise eest vastutava asutuse määramine sõltuvalt tervise infosüsteemi statistika moodulisse ligipääsuga seotud piirangutest 6.1. Osapooltega läbirääkimise läbiviimine, mille tulemusena lepitakse kokku Eestile sobilik lahendus meditsiinikiirituse protseduuride üldise põhjendatuse tagamiseks. Euroopa Komisjon volitas Euroopa Radioloogiaühingut (edaspidi ESR ) läbi viima koordineeritud auditit kompuutertomograafia uuringute põhjendatuse suhtes. Projektis osalevad järgmised riigid: Belgia, Eesti, Kreeka, Sloveenia, Soome, Taani ja Ungari. Projekt algas 7.aprillil 2021 ja kestab kuni 2024.aasta märtsini 6.2. Sõltuvalt sobivast lahendusest edasiste tegevuste paika panemine tagamaks üldise põhjendatuse järjepidev hindamine. Tegevusega pole alustatud, kuna punktis 6.1. nimetatud projekt veel kestab. 19 Üheks toimivaks süsteemiks meditsiinikiirituse protseduuride üldise põhjendatuse hindamiseks, mis oleks tervishoiuteenuse osutajatele suuniseks üksikute protseduuride põhjendatuse tagamisel ja järelevalveasutustele meditsiinikiirituse sihipärase kasutamise kontrollimisel, on Eesti Haigekassa (EHK) tervishoiuteenuste loetelu (TTL). Meditsiinikiirituse protseduuri lisamiseks TTL-i ja EHK poolt radioloogiateenuse rahastamise taotluses on mh kirjeldatud protseduuri teostamise üldine põhjendatus. 6.3. Diagnostiliste referentsväärtuste kehtestamine, regulaarse üle vaatamise tagamine, DRL kehtestamiseks ja üle vaatamiseks vajalike täiendavate andmete kogumine, vajadusel diagnostiliste referentsväärtuste kogumiseks vajaliku juhendmaterjali uuendamine. Referentsprotseduuride üle vaatamine aastaks 2020. 2020. ja 2021. aastal toimus patsiendidooside kogumine üle Eesti. 11 referentsprotseduuri kohta viis andmekorje läbi TeA 2020. aastal, hambaravis teostatavate ülesvõtete ja uuringute kohta viis andmekorje KeA 2020. aja 2021. aastal. Esitatud andmeid analüüsiti SoM poolt 2021. aastal SoM. 10.06.2021 toimus IAEA korraldatud koosolek "Estonian DRL project" kus osalesid SoM, TeA, rahvusvahelised eksperdid, TalTech ja KeA. SoM osales 6.-10.09.2021 IAEA korraldatud regionaalsel kohtumisel ja seminaril „Establishment and Utilization of DRLs in Medical Imaging“. Olemasolevate diagnostiliste referentsväärtuste (5 referentsprotseduuri) ajakohastamise ja uute referentsväärtuste (7 referentsprotseduuri + CBCT) kehtestamine on kavandatud teha 2022. a. 6.4. Tegevuskava loomine. Tegevuskava alusel toimub tervise- ja tööministri 19. detsembri 2018. a määruse „Meditsiinikiirituse protseduuride kiirgusohutusnõuded, meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi nõuded ning diagnostilised referentsväärtused ja nende määramise nõuded“ meditsiinikiirituse kasutamise kliinilist kvaliteeti käsitlevate sätete täitmise kontrollimine, juurutamine ja edendamine., Tegevuskavaga pole alustatud, kuna vastutavas asutuses on toimunud struktuurimuudatused ning viimase kahe aasta jooksul on Covid-pandeemia lahendamine vajanud täiendavaid inimressursse. 2022 on Covid-pandeemia intensiivsus langenud ja struktuurimuudatused on hetkel lõppenud. Seega 2022 alustatakse tegevuskava loomise ettevalmistustega. 6.5. Meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi tegemiseks vajaliku pädevuse edendamine SoM osales 2020. aastal alanud 30-kuulises ESR-i juhitud projektis QuADRANT (quality and safety of radiology, radiotherapy and nuclear medicine through the implementation of clinical audit). Keskkonnaamet koostöös IAEA, TalTech’i ja Eesti Radioloogia Ühinguga viisid 27.09- 01.10.2021 läbi koolitusseminari „Meditsiinikiirituse protseduuride kliiniline audit“. TalTech koostöös Keskkonnaametiga valmistas 2021. aastal ette kursuse „Meditsiinikiirituse auditi hea tava“, kursuse maht 52 akad. tundi. 20 ERÜ on „Eesti radioloogia arengukava 2021-2026“ dokumendis kirjeldanud, et ERÜ toetab kliiniliste auditite läbiviimist kooskõlas Euroopa Komisjoni antud soovitustega, tehes seda ERÜ auditikomitee juhtimisel. Seni puudub koolitussüsteem audiitorite koolitamiseks, kuid väliste auditite tegemiseks on võimalik kasutada sõltumatut audiitorit – näiteks Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri tehnilise koostööprojekti raames korraldatakse kliinilisi auditeid, mille käigus hinnatakse meditsiinikiirituse kasutamist. 6.6. Klassifikaatori kasutusele võtmine tervishoiuteenuse osutajate poolt ja tervise infosüsteemi statistika mooduli arendamine Eesti Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus koostöös Eesti Radioloogia Ühinguga on üle vaadanud meditsiinikiirituse protseduuride klassifikaatorid, mis on avaldatud Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse hallatavas Publitseerimiskeskuses. Klassifikaatoreid ajakohastatakse vastavalt vajadusele, radioloogiliste uuringute klassifikaatoreid on viimati muudetud 2018. ja 2019. aastal. Töö- ja terviseministri 18.12.2018 a. määruse nr 71 kohaselt „Kiirgustegevusloa omaja kogub andmeid aasta jooksul asutuses tehtud protseduuride arvu kohta vastavalt radioloogilise uuringu klassifikaatorile, mis on avaldatud tsentraalses tervishoiuvaldkonna klassifikaatorite ja standardite avaldamise keskkonnas.“. Uue põlvkonna tervise infosüsteemi (upTIS) üheks eesmärgiks on suurendada koostööd ka tervisevaldkonna registrite, teadlaste ja teiste osapooltega. Tervise infosüsteem (TIS) vajab kaasaegset teabekeskust peamiselt TIS andmevahetusstandardite, klassifikaatorite ning koodiloendite ja juhendite haldamiseks ja avaldamiseks. Esmalt valmib teabekeskuse arendusena andmevahetusvormingute haldamise keskkond ning koodiloendite ja klassifikaatorite haldamise ja avaldamise keskkond. Teabekeskuse veebiportaali hakkavad täiendama REST arhitektuuril põhinevad terminoloogiaserveri teenused ning wiki stiilis juhendmaterjalide keskkond. Teabekeskuses avaldatakse ka TIS andmekoosseisud. UpTIS raames on alustatud ka mitmete alaprojektidega, mis on vajalikud tervise infosüsteemi paremaks toimimiseks. E-tervise valitsemisraamistiku projekt käivitus märtsis 2021. Tervise Infosüsteemi andmevaatur on mitme-etapiline projekt, mis võimaldab tervishoiutöötajal saada kiire ülevaade patsiendi terviseseisundist, diagnoosidest, analüüsidest, uuringutest, ravimitest ja muust vajalikust tervise infosüsteemi koondatud infost. Andmevaaturi I etapp koos analüüsitulemuste ja immuniseerimispassi kuvadega valmis 2020. aastal. II etapis luuakse vaated patsiendi terviseseisundi kokkuvõtte, diagnooside, uuringute, ravimite ja operatsioonide kuvamiseks. 21 6.7. Meditsiinikiiritusest saadava aastase elanikudoosi taseme hindamise eest vastutava asutuse määramine sõltuvalt tervise infosüsteemi statistika moodulisse ligipääsuga seotud piirangutest 2013. a juhendi „Juhend meditsiiniradioloogia protseduuridel patsiendidoosi hindamiseks“ kohaselt referentskeskus kogub ideaalis doosiandmed kõigist tervishoiuasutustest vähemalt iga 3 aasta tagant ja teeb andmete analüüsi, määrab riiklikud diagnostilised referentsväärtused (kooskõlastatuna erialaseltsidega), samuti avaldab doosiandmete üldistatud tulemused ja hindab elanikkonna kollektiivdoosi (sh uuringute sagedusi ja efektiivdoose) ja elaniku keskmist efektiivdoosi. Kehtivate õigusaktide kohaselt on patsiendidooside kogumise ja diagnostiliste referentsväärtuste määramise eest vastutav asutus Terviseamet, kuid elanike ja elanikkonna vaatlusrühmade efektiiv- ja ekvivalentdooside hindamise tagab Keskkonnaamet. Töö- ja terviseministri 15.05.2014 a. määruse nr 29 lisa 3 kohaselt oli kiirgustegevusloa omajal kohutus kvaliteedikäsiraamatusse hõlmata aasta jooksul tehtud protseduuride arv vastavalt lisas 1 toodud protseduuride loetelule, kuid see nõue jäeti 2018. aastal uue määruse kehtestamisel sätestamata. Aruandeperioodil ei ole valdkonna osapooltega kokku lepitud, missugused on suurima kollektiivdoosi panusega protseduurid, mille kohta kogutud doosiandmete võrreldavuse tagamiseks tüüpilised uuringuprotokollid ja tegelikult valitud uuringupiirkonnad on võimalikult ühetaolised. Võrreldavaid doosiandmeid on hetkel võimalik arvestada 13 kehtestatud standardprotseduuri osas, kuid need kõik ei pruugi olla protseduurid, mille panus kollektiivdoosi on suurima osakaaluga. 22