Kiri

Keskkonnaministeerium [email protected] Meie 10.08.2022 nr 15-5/6450-1 Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamist koordineeriva juhtrühma moodustamine Pöördume Teie poole, kuna Rahandusministeeriumi soovib Teiega koostöös koostada Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste riigi eriplaneeringu ja viia läbi selle mõjude hindamise. Sellega seoses teavitame Teid nimetatud riigi eriplaneeringu algatamisest, edastame Teile tutvumiseks juhtrühma moodustamise käskkirja ning palume nimetada juhtrühma liikme(d). Algatamisest teavitamine Tuuleparkide (sh meretuuleparkide) rajamine, mille osaks on ka elektriühendused põhivõrguga, on tõhusaks viisiks, kuidas Eesti, Euroopa Liidu ning ÜRO energia- ja kliimapoliitika eesmärkide täitmisesse olulisel määral panustada. Teavitame Teid planeerimisseaduse (PlanS) § 28 lg 7 alusel, et Vabariigi Valitsus algatas 04.08.2022 korraldusega nr 203 Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH). Riigi eriplaneeringu ja KSH algatamise eesmärk on kavandada nimetatud meretuulepargi elektriühendused maismaa põhivõrguga. Tuulepargi alajaama(de)st tulevad maismaale merekaablid, mis jätkuvad rannikul maakaablitena kuni maismaa alajaama(de)ni. Edasine elektriühendus põhivõrgu alajaama(de)ni realiseeritakse kas maakaablite või õhuliinidena, sõltuvalt valituks saavate trasside asukohast ja kaasnevatest keskkonnamõjudest, muudest mõjudest ning majanduslikust otstarbekusest. Planeeringuala suurus on ligikaudu 5404 km2 ja see hõlmab Eesti merealal Liivi ja Pärnu lahte, maismaal Pärnu maakonnas Häädemeeste, Tori, Kihnu ja Saarde valda ning Pärnu linna. Ala määrati omavalitsuste täpsusega, et mitte teha enne planeeringu läbiviimist elektriühenduste asukoha eelvalikut ning võimaldamaks planeeringu koostamisel ja mõjude hindamisel vajadusel elektriühenduste alternatiivide asukoha muutmist ja täiendavate alternatiivide lisamist. Riigi eriplaneeringu tulemusel koostatakse terviklik ruumilahendus elektriühenduste ja nendega funktsionaalselt koos toimivate ehitiste tarbeks. Planeeritakse eeldatavalt järgnevad ehitised: 110 kV ja kõrgema pingega õhuliinid, maakaabelliinid, veekaabelliinid, 110 kV ja kõrgema pingega trafoalajaamad ning muud elektrienergia ülekandeliiniga seotud rajatised. Riigi eriplaneeringu ja selle mõjude hindamise menetlus koosneb kahest etapist: Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 1) asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja mõjude hindamise, sh KSH programmi koostamine ning asukoha eelvaliku tegemine koos mõjude hindamisega; 2) valitud asukohtades detailse lahenduse koostamine koos mõjude hindamisega. Detailne lahendus kehtestatakse kavandatava tegevuse elluviimiseks vajalikul alal. KSH koostamine riigi eriplaneeringu korral on kohustuslik. Lisaks hinnatakse planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Joonis 1. Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste riigi eriplaneeringu planeeringuala piir Vabariigi Valitsuse 04.08.2022 korraldusega nr 203 ja lisaks oleva planeeringuala piiriga ning seletuskirjaga on võimalik tutvuda Rahandusministeeriumi veebilehel. Seletuskirja lisas olevas tabelis on ülevaade algatamise korralduse eelnõu kooskõlastamisel esitatud ettepanekutest ja nendega arvestamisest. Juhtrühma moodustamine, liikme määramine PlanS § 31 lg 1 ja § 44 lg 1 kohaselt riigi eriplaneeringu eelvalik tehakse ja detailse lahenduse koostamine viiakse läbi koostöös ministeeriumide ja teiste valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi eriplaneering käsitleb. Sellest tulenevalt moodustab Rahandusministeerium Liivi lahe ja Saare-Liivi 5 meretuuleparkide elektriühenduste riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamist koordineeriva juhtrühma, mille eesmärk on aidata kaasa tasakaalustatud planeeringulahenduse saavutamisele. Saadame Teile tutvumiseks Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamist koordineeriva juhtrühma 2 moodustamise käskkirja eelnõu (lisa). Ühtlasi palume teavitada, kes on Teie asutuse esindaja(d) loodavas juhtrühmas. Samuti palume edastada kontaktandmed. Ootame Teie tagasisidet esimesel võimalusel. Lisainfo: Eleri Kautlenbach, regionaalhalduse osakonna riigi eriplaneeringute nõunik, telefon 611 3228, e-post [email protected] Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Uusjärv kohalike omavalitsuste poliitika osakonna juhataja regionaalvaldkonna asekantsleri ülesannetes Lisa: Juhtrühma moodustamise käskkirja eelnõu Lisaadressaadid: Kaitseministeerium Siseministeerium Kultuuriministeerium Maaeluministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Sotsiaalministeerium Välisministeerium Keskkonnaamet Maa-amet Politsei- ja Piirivalveamet Päästeamet Muinsuskaitseamet Põllumajandus- ja Toiduamet Transpordiamet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Terviseamet Eesti Geoloogiateenistus Siim Orav 611 3233 [email protected] 3  KÄSKKIRI 10.08.2022 nr 15-5/6450-1 Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamist koordineeriva juhtrühma moodustamine Vabariigi Valitsuse seaduse § 46 lõike 6 ning Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 177 „Rahandusministeeriumi põhimäärus“ § 33 lõike 1 alusel, lähtudes peaministri 27.01.2021 korralduse nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ punktist 10 ning võttes arvesse Vabariigi Valitsuse 04.08.2022 korralduse nr 203 „Liivi lahe meretuuleparkide elektriühenduste riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ punkti 4: 1. Moodustan Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste riigi eriplaneeringu (edaspidi planeering) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamist koordineeriva juhtrühma (edaspidi juhtrühm) järgmises koosseisus: 1.1. Eleri Kautlenbach, Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna nõunik (juhtrühma juht); 1.2. Kadi-Kaisa Kaljuveer, Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna nõunik; 1.3. Merilin Rosenberg, Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna planeerimise peaspetsialist; 1.4. Tiiu Pärn, Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna nõunik; 1.5. Keskkonnaministeerium 1.6. Kaitseministeerium 1.7. Siseministeerium 1.8. Kultuuriministeerium 1.9. Maaeluministeerium 1.10. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 1.11. Sotsiaalministeerium 1.12. Välisministeerium 1.13. Keskkonnaamet 1.14. Maa-amet 1.15. Politsei- ja Piirivalveamet 1.16. Päästeamet 1.17. Muinsuskaitseamet 1.18. Põllumajandus- ja Toiduamet 1.19. Transpordiamet 1.20. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 1.21. Eesti Geoloogiateenistus 1.22. Terviseamet 2. Juhtrühma eesmärk on aidata kaasa tasakaalustatud planeeringulahenduse saavutamisele. Juhtrühmal on planeeringuprotsessis nõuandev funktsioon. 3. Juhtrühma ülesandeks on: 3.1. vaadata läbi juhtrühmale esitatud materjalid; 3.2. kujundada seisukoht esitatud materjalide kohta; 3.3. toetada valdkondade vahelist infovahetust. 4. Juhtrühma liikmete ülesandeks on: 4.1. anda planeeringu koostamiseks ja selle mõjude hindamiseks valdkondlikku sisendit; 4.2. esitleda juhtrühmas esindatava organisatsiooni seisukohtasid, sh koondada oma organisatsiooni teadmised ja arvamused planeeringu ja selle mõjude hindamise osas ning anda tagasisidet; 4.3. tagada esindatava organisatsiooni informeeritus juhtrühma tegevusest. 5. Juhtrühma töökord: 5.1. Juhtrühma tööd juhib ning koosolekud kutsub kokku juhtrühma juht või tema äraolekul määratud asendaja. 5.2. Juhtrühma töövorm on koosolek. Juhtrühma koosolek võib toimuda ka elektroonilisi sidevahendeid kasutades. 5.3. Juhtrühma koosoleku kutsub kokku juhtrühma juht elektrooniliselt edastatava teatega, märkides ära koosoleku toimumise aja ja koha ning koosoleku päevakorra. Kutse koos koosolekuks vajalike materjalidega saadetakse liikmetele vähemalt 5 tööpäeva enne koosoleku toimumise aega, välja arvatud juhul, kui juhtrühm on teisiti kokku leppinud. 5.4. Juhtrühm on otsustusvõimeline ja koosolek toimub, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled juhtrühma liikmed, sh juhataja või juhataja poolt juhtrühma juhtima volitatud liige. 5.5. Juhtrühma otsused võetakse vastu konsensuse teel. Juhul, kui ettenähtud aja (mitte vähem kui viis tööpäeva) jooksul konsensust ei saavutata, toimub otsuse vastuvõtmine hääletamise teel. Otsus võetakse vastu lihthäälteenamusega, seejuures on igal esindatud asutusel üks hääl. Häälte võrdse jagunemise korral saab otsustavaks juhtrühma juhi hääl. Põhjendustega eriarvamused kantakse protokolli. 5.6. Juhtrühma koosolekud protokollitakse, protokolli allkirjastab selle koostanud isik ja juhtrühma juht. Koosoleku protokoll edastatakse liikmetele elektroonilises vormis 5 tööpäeva jooksul arvates koosoleku toimumisest, misjärel on liikmetel on õigus teha 5 tööpäeva jooksul ettepanekuid protokolli täiendamiseks ja muutmiseks. 5.7. Juhtrühma koosolekute protokollid avalikustatakse planeeringu koostamise veebilehel. Juhtrühma koosolekute protokollidele juurdepääsu võimaldamisel lähtutakse avaliku teabe seadusest ja andmekaitset reguleerivatest õigusaktidest. 5.8. Juhtrühma juht võib vajadusel kaasata töösse valdkondlike eksperte, ametnikke jms asjassepuutuvaid isikuid, kellel on juhtrühma töös nõuandev roll. 5.9. Juhtrühma liikme puudumisel on tema asendajaks tema tööülesandeid täitev töötaja. 5.10. Juhtrühm koguneb vastavalt vajadusele, ent mitte harvemini kui üks kord poolaastas. Koosolekuks sobilik aeg kooskõlastatakse eelnevalt juhtrühma liikmetega. 5.11. Juhtrühma liikmetele ei maksta tasu juhtrühma tegevuses osalemise eest. 5.12. Juhtrühma seisukohad on planeeringu koostamisel soovituslikud. 6. Juhtrühma teenindav struktuuriüksus, kes tagab juhtrühma asjaajamise ja koosolekute protokollimise, on Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakond või konsultant. 7. Juhtrühm tegutseb kuni planeeringu kehtestamiseni. 8. Käskkiri teha teatavaks kõikidele juhtrühma liikmetele. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Solman riigihalduse minister