Tartumaa Kambja vald Ülase 2 maaüksuse detailplaneering

From: Triinu Tarkus <[email protected]> Sent: Tuesday, November 20, 2018 3:49 PM To: MNT Teed <[email protected]> Subject: FW: Seisukohtade täpsustus-Ülase 2 DP Palun registreerida. Triinu Tarkus peaspetsialist | planeeringute menetlemise talitus 7408122 | 53050142 Maanteeamet Veski 23 | 51005 Tartu From: Terav Kera <[email protected]> Sent: Tuesday, November 20, 2018 3:37 PM To: Triinu Tarkus <[email protected]> Subject: Seisukohtade täpsustus-Ülase 2 DP Tere! Soovin täpsustada Kambja valla Kambja aleviku Ülase tn 2 maaüksuse ja lähiala DP koostamise lähteseisukohtade punkti 4, kuna vahepeal on planeeringualaga piirnevad riigiteede ümberehitused toimunud. Kas on vajalik tellida antud punkti täitmiseks liiklusuuringud liiklusspetsialistilt? Lisasin meilile lisainfoks DP põhijoonise, seletuskirja ja Maanteeameti poolt väljastatud lähteseisukohad. Kuna lähteseisukoha on väljastatud 10.09.2015, siis kas oleks vajalik küsida uued lähteseisukohad enne kooskõlastamist või mitte? Parimate soovidega, Jane Asper maastikuarhitekt, ehitusinsener Terav Kera OÜ tel. 555 481 55 -864235 -144145 Reet Kiuru Kambja Vallavalitsus Kesk 2 62034 TARTU MAAKOND [email protected] Teie 19.08. 15 nr 14-3/700 Meie 10.09.15 nr 15-2/15-00700/041 Lähteseisukohtade väljastamine Ülase tn 2 maaüksuse ja lähiümbruse detailplaneering koostamiseks Olete edastanud Maanteeametile lähteseisukohtade andmiseks Kambja V allavalitsuse 23.07.2015 korraldusega nr 552 algatatud Tartu maakonna Kambja valla Kambja aleviku Ülase tn 2a maaüksuse (katastritunnusega 28201:001:0083) ja lähiala detailplaneeringu (edaspidi planeeringu) . P laneeringu koostamise ülesanne on kinnistu jagamine kruntideks, ehitusõiguste määramiseks ärihoonete, korterelamute ja ühepereelamute ehitamiseks koos lahendusega vajalike teede ja kommunikatsioonivõrkudega varustamiseks. Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) esitame alljärgnevalt Maanteeameti lähteseisukohad planeeringu koostamiseks: Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 22180 Nõo-Kambja km 10,17-10,55. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg-le 2 ja §-le 72. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul. Planeeringu joonistel tuleb näidata tee kaitsevööndi piirid EhS § 71 lg 2 kohaselt. Üldjuhul tee kaitsevööndisse hoonestust mitte kavandada. Kanda joonistele planeeritud objektide kaugused sh hoonestusala, parkla jms kaugus riigitee sõidutee katte servast. Planeeringus tuleb kasutada riikliku teeregistri ( http://teeregister.riik.ee ) põhiseid teede numbreid ja nimetusi. Juhime tähelepanu, et PlanS § 126 (detailplaneering) lg 1 p7 koosseisus tuleb määrata liikluskorralduse põhimõtted. Arvestada, et planeeritava alaga külgneva riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 2014 .a. seisuga 574 a/ööp . Hinnata arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu ning arvestada selle ga liikluslahenduse koostamisel. Analüüsida, kuidas mõjutab lisanduvate autode hulk ristmiku (juurdepääsud planeeringualale) läbilaskevõimet. Vajadusel teostada a nalüüsi käigus ristmike läbilaskvuse kontrollarvutus tipptundidel arvestades nii olemasoleva kui prognoositava perspektiivse (20 aastat) liiklussagedusega. Vajadusel näha ristmikele ette laiendused. Juurdepääsuna planeeringualale tuleb kasutada riigimaanteed lõigus, mis jääb pärast põhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 198,025-201,10 ja tugimaantee nr 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 0,00-1,20 remondi tehniline projekt i ( Toner-Projekt OÜ, töö nr 07-2/2014, edaspidi projekt) tupikuks (joonis kirja lisana kaasas). Täpne liikluslahendus töötada välja koostöös Maanteeametiga . Planeeringu koosseisu peavad kuuluma planeeringu joonised, kuhu on kantud olemasolev olukord ning projekti järgne lahendus. Planeeringu joonistel tuleb näidata ning planeeringu lahenduse koostamisel arvestada tee nähtavuskolmnurgaga ja vajaliku külgnähtavusega. Lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid) nähtavuskaugused projektkiirus 60 km/h rahuldaval tasemel (punkt 5.2.7), külgnähtavus projektkiirus 60 km/h rahuldaval tasemel (tabel 2.14) . Planeeringuga käsitleda jalgratta- ja jalgteega seonduvat, sh tagada jalgratta- ja jalgtee (ja muud kergliiklusteed) sidumine tõmbepunktidega ja liikumisvõimaluse jätkuvusega väljapoole planeeringuala. Jalgratta- ja jalgtee planeerimisel tagada Normide tabeli 7.5 alusel jalgratta- ja jalgtee ning riigitee vahelise eraldusriba minimaalne laius lähtetaseme rahuldava ja projektkiiruse 60 km/h puhul 5 m. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist mitte ette näha. Täpsustada vastavalt EVS 843:2003 Linnatänavad arvutuste teel parkimiskohtade vajadust. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteedega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu koostamisel hinnata ning planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel võtta tarvitusele meetmed „Rahvatervise seaduse“ § 8 lg 2 p 17 alusel kehtestatud sotsiaalministri 04.03.2002.a määruses nr 42 esitatud müra normtasemete tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatavad leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik (Maanteeamet) on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Samuti tuleb planeeringu seletuskirjas märkida, et kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja. P laneeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ja muu taristu. Seejuures juhime tähelepanu, et tehnovõrke, sh kaitsevööndeid riigiteede kinnistutele mitte kavandada. Juhul, kui planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, tuleb planeeringu koostamise käigus täpsustada nende kavandamise tingimused. Kõik ristumised riigiteega projekteerida tee ja selle koosseisu kuuluvate rajatiste ulatuses kinnisel meetodil ja konkreetsele tehnovõrgule vastavas kaitsehülsis. Planeeringu koosseisus kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel planeeringuala sademevete ärajuhtimise lahendused. Seejuures juhime tähelepanu, et sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee kinnistule, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Juhul kui soovitakse planeeringuala vett juhtida riigitee teekraavidesse, tuleb tagada truupide ja kraavide läbilaskevõime hinnates arendusestegevusest lisanduvaid vooluhulki ja dimensioneerides olevaid riigiteega seonduvaid truupe. Planeeringu seletavas osas sätestada ehitusjärjekorrad ja rajatiste väljaehitamise kohustus. Arendusetegevusega seotud riigitee laiendamise, uute ristmike kavandamise, jalgratta- ja jalgtee kavandamise jne korral on nende projekteerimine ning väljaehitamine huvitatud isiku kohustus. Seletuskirja tuleb lisada, et arendusega seotud teed tuleb rajada ning kõrvaldada nähtavust piiravad istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Juhime tähelepanu, et riigitee aluse maa piires annab tee ehitusloa välja Maanteeamet. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitus projekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral annab nõuded projektile Maanteeamet. Maanteeamet osaleb riigitee ümberehituse projekteerimises ja ehituses huvitatud isikuga sõlmitud kokkuleppe alusel, milles huvitatud isik kohustub korraldama ja finantseerima planeeringuala juurdepääsutee uue ristumiskoha ja sellega seotud tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimise ja ehitusega seotud kulud. Leping sõlmitakse enne planeeringu järgsete ehitusloakohustuslikele ehitistele ehitusloa väljastamist. Juhime tähelepanu, et kõik planeeringuga kavandatu, sh sademeveesüsteemid, nähtavuskolmnurgad, liikluslahendused peab jääma planeeringuala sisse. Planeeringuga täpsusta ehitise kasutamise otstarve vastavalt majandus- ja taristuministri 02.06.2015 nr 51 määrusele nr 78 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“. Kohalikul omavalitsusel palume korraldada tee(-de ) avaliku kasutuse määramine, transpordimaa planeerimine ja teeregistrisse kandmine vastavalt ehitusseadustikule, et tagada juurdepääs planeeringualale ja sellega külgnevatele kinnistutele. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi jms. Geodeetilisel alusplaanil tuleb näidata kinnistute piirid koos katastritunnustega. Võttes aluseks „Täiendavad nõuded topo- geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“ p 2.3 http://www.mnt.ee/failid/t2iendavad_n6uded_topo_geodeetilistele_uurimist88dele.pdf soovitame mõõdistusala laiuseks 50 meetrit tee teljest või lähimate hoonete fassaadideni, kuid mitte vähem kui 20 meetrit tee teljest. Planeeringu tingmärkidena soovitame kasutada standardis EVS 907:2010 Rajatise ehitusprojekt toodut. Planeering kooskõlastada Maanteeametiga juhindudes PlanS § 124 lg 10 (planeeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus). Lähteseisukohad kehtivad 2 aastat alates kirja väljastamise kuupäevast. Märgime, et oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud lähteseisukohti. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marten Leiten planeeringute menetlemise talituse juhataja Lisa: P õhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 198,025-201,10 ja tugimaantee nr 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 0,00-1,20 remondi tehniline projekti st väljavõte (1 fail) Kaarel Lääne 740 8122 , [email protected] detailplaneering PLANEERINGU PÕHIJOONIS PLANEERITUD KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA PÕHILISED ARHITEKTUURINÕUDED Krundi Krundi planeeritud Krundi planeeritud Hoonete suurim Hoonete suurim Hoonete lubatud Hoonete lubatud Lubatud katusekalde pos. nr. pindala kasutamise sihtotstarve lubatud arv krundil lubatud ehitiselune pind korruselisus vahemik ärimaa 0-100%, krohv, betoon, kivi, Pos 1 7415 m² 2 hoonet 1334 m² kuni 3 korrust kuni 11,0 m 0-10 tootmismaa 100-0% puit, metall, klaas ärimaa 0-100%, krohv, betoon, kivi, Pos 2 6009 m² 2 hoonet 1086 m² kuni 3 korrust kuni 11,0 m 0-10 tootmismaa 100-0% puit, metall, klaas ärimaa 0-100%, krohv, betoon, kivi, Pos 3 6008 m² 2 hoonet 1081 m² kuni 3 korrust kuni 11,0 m 0-10 tootmismaa 100-0% puit, metall, klaas ärimaa 0-100%, krohv, betoon, kivi, Pos 4 6373 m² 2 hoonet 1147 m² kuni 3 korrust kuni 11,0 m 0-10 tootmismaa 100-0% puit, metall, klaas 2 hoonet krohv, betoon, kivi, Pos 5 2099 m² elamumaa 100% 350 m² kuni 2 korrust kuni 8,0 m 10-25 (põhihoone+abihoone) puit, metall, klaas 2 hoonet krohv, betoon, kivi, Pos 6 2050 m² elamumaa 100% 350 m² kuni 2 korrust kuni 8,0 m 10-25 (põhihoone+abihoone) puit, metall, klaas 2 hoonet krohv, betoon, kivi, Pos 7 3509 m² elamumaa 100% 350 m² kuni 2 korrust kuni 8,0 m 0-20 (põhihoone+abihoone) puit, metall, klaas 2 hoonet krohv, betoon, kivi, Pos 8 2014 m² elamumaa 100% 350 m² kuni 2 korrust kuni 8,0 m 0-20 (põhihoone+abihoone) puit, metall, klaas 2 hoonet krohv, betoon, kivi, Pos 9 3316 m² elamumaa 100% 350 m² kuni 3 korrust kuni 11,0 m 0-20 (põhihoone+abihoone) puit, metall, klaas 2 hoonet krohv, betoon, kivi, 9 Pos 10 2010 m² elamumaa 100% (põhihoone+abihoone) 350 m² kuni 2 korrust kuni 8,0 m 0-20 puit, metall, klaas 2 hoonet krohv, betoon, kivi, 1 Pos 11 4019 m² elamumaa 100% (põhihoone+abihoone) 350- m² kuni 3 korrust kuni 11,0 m 0-20 puit, metall, klaas 2 hoonet krohv, betoon, kivi, Pos 12 3762 m² elamumaa 100% 350 m² kuni 3 korrust kuni 11,0 m 0-20 (põhihoone+abihoone) puit, metall, klaas 2 hoonet krohv, betoon, kivi, Pos 13 3592 m² elamumaa 100% 350 m² kuni 3 korrust kuni 11,0 m 0-20 36 (põhihoone+abihoone) puit, metall, klaas 2 hoonet krohv, betoon, kivi, 11 Pos 14 3219 m² elamumaa 100% (põhihoone+abihoone) 350 m² kuni 3 korrust kuni 11,0 m 0-20 puit, metall, klaas 12 8 Pos 15 2001 m² elamumaa 100% 2 hoonet 350 m² kuni 2 korrust kuni 8,0 m 10-25 krohv, betoon, kivi, 10 (põhihoone+abihoone) puit, metall, klaas 13 Pos 16 2000 m² elamumaa 100% 2 hoonet 350 m² kuni 2 korrust kuni 8,0 m 10-25 krohv, betoon, kivi, (põhihoone+abihoone) puit, metall, klaas 35 14 2 hoonet krohv, betoon, kivi, Pos 17 2000 m² elamumaa 100% 350- m² kuni 2 korrust kuni 8,0 m 10-25 (põhihoone+abihoone) puit, metall, klaas 2 hoonet krohv, betoon, kivi, elamumaa 100% kuni 8,0 m 10-25 36 2 Pos 18 2000 m² (põhihoone+abihoone) 350 m² kuni 2 korrust puit, metall, klaas 2 hoonet krohv, betoon, kivi, Pos 19 2010 m² elamumaa 100% 350 m² kuni 2 korrust kuni 8,0 m 10-25 (põhihoone+abihoone) puit, metall, klaas 2 hoonet krohv, betoon, kivi, Pos 20 2026 m² elamumaa 100% 350 m² kuni 2 korrust kuni 8,0 m 10-25 (põhihoone+abihoone) puit, metall, klaas 2 hoonet krohv, betoon, kivi, Pos 21 2069 m² elamumaa 100% 350 m² kuni 2 korrust kuni 8,0 m 10-25 34 (põhihoone+abihoone) puit, metall, klaas 2 hoonet krohv, betoon, kivi, 18 19 7 Pos 22 2005 m² elamumaa 100% 350 m² kuni 2 korrust kuni 8,0 m 10-25 aj (põhihoone+abihoone) puit, metall, klaas 17 2 hoonet krohv, betoon, kivi, 15 16 Pos 23 2008 m² elamumaa 100% (põhihoone+abihoone) 350- m² kuni 2 korrust kuni 8,0 m 10-25 puit, metall, klaas 3 Pos 24 2022 m² elamumaa 100% 2 hoonet (põhihoone+abihoone) 350 m² kuni 2 korrust kuni 8,0 m 10-25 krohv, betoon, kivi, puit, metall, klaas 2 hoonet krohv, betoon, kivi, Pos 25 2064 m² elamumaa 100% 350 m² kuni 2 korrust kuni 8,0 m 10-25 (põhihoone+abihoone) puit, metall, klaas 2 hoonet 33 20 6 Pos 26 2023 m² elamumaa 100% (põhihoone+abihoone) 350 m² kuni 2 korrust kuni 8,0 m 10-25 krohv, betoon, kivi, puit, metall, klaas 2 hoonet krohv, betoon, kivi, Pos 27 2007 m² elamumaa 100% 350 m² kuni 2 korrust kuni 8,0 m 10-25 (põhihoone+abihoone) puit, metall, klaas 23 24 21 Pos 28 2007 m² elamumaa 100% 2 hoonet 350 m² kuni 2 korrust kuni 8,0 m 10-25 krohv, betoon, kivi, 25 22 (põhihoone+abihoone) 2 hoonet puit, metall, klaas elamumaa 100% krohv, betoon, kivi, Pos 29 2007 m² 350 m² kuni 2 korrust kuni 8,0 m 10-25 (põhihoone+abihoone) puit, metall, klaas 32 4 Pos 30 2009 m² elamumaa 100% 2 hoonet 350 m² kuni 2 korrust kuni 8,0 m 10-25 krohv, betoon, kivi, (põhihoone+abihoone) puit, metall, klaas 2 hoonet krohv, betoon, kivi, Pos 31 2774 m² elamumaa 100% 350 m² kuni 2 korrust kuni 8,0 m 10-25 (põhihoone+abihoone) puit, metall, klaas 37 2 hoonet krohv, betoon, kivi, Pos 32 2004 m² elamumaa 100% 350 m² kuni 2 korrust kuni 8,0 m 10-25 (põhihoone+abihoone) puit, metall, klaas 2 hoonet krohv, betoon, kivi, Pos 33 2003 m² elamumaa 100% 350 m² kuni 2 korrust kuni 8,0 m 10-25 5 (põhihoone+abihoone) puit, metall, klaas 29 30 Pos 34 2003 m² elamumaa 100% 2 hoonet 350 m² kuni 2 korrust kuni 8,0 m 10-25 krohv, betoon, kivi, (põhihoone+abihoone) puit, metall, klaas 26 27 28 2 hoonet krohv, betoon, kivi, Pos 35 3144 m² elamumaa 100% 350 m² kuni 3 korrust kuni 11,0 m 0-20 (põhihoone+abihoone) puit, metall, klaas 31 Pos 36 7614 m² transpordimaa 100% 1 hoone (alajaam) 12 m² 1 korrus kuni 4,0 m 0-20 krohv, betoon, metall Pos 37 4801 m² transpordimaa 100% Krunti ei hoonestata - - - - - Planeeritud kruntidele POS 1-4 · 12100 Majutus- ja toitlustushooned · 12110 Majutushooned · 12111 Hotell, motell, külalistemaja · 12121 Puhkeküla või puhkelaagri majutushoone · 12123 Hostel · 12129 Muu lühiajalise majutuse hoone · 12130 Toitlustushooned · 12131 Restoran · 12132 Kohvik, baar või söökla · 12139 Muu toitlustushoone · 12200 Büroohooned · 12300 Kaubandus-ja teeninduhooned · 12310 Kaubandushooned · 12311 Kaubandushoone · 12314 Kiosk · 12317 Oksjoni-, turu- või näitusehall · 12319 Muu kaubandushoone · 12330 Teenindushoone · 12331 Ilu- ja isikuteenuste hoone TINGMÄRGID · 12332 Sõidukite teeninduse hoone · 12339 Muu teenindushoone DETAILPLANEERINGUALA PIIR · 12514 Toiduainetetööstuse hoone OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR · 12516 Kergetööstuse hoone · 12518 Masina- ja seadmetööstuse hoone PLANEERITUD KRUNDI PIIR · 12519 Muu tööstushoone EESVOOLU VEEKOGU PIIR VASTAVALT · 12520 Hoidlad ja laohooned PÕHIKAARDILE (vt märkused pkt 3) · 12521 Toiduainete laohoone EESVOOLU KALDA VEEKAITSEVÖÖND 1 m/ · 12523 Vedelkütuse-, küttegaasi- jm terminali hoidlahoone PLANEERITUD TIIGI VEEKAITSEVÖÖND 10 m (vt märkused pkt 3) · 12525 Külmhoone EESVOOLU KALDA EHITUSKEELUVÖÖND 25 m · 12529 Muu laohoone (vt märkused pkt 3) · 12600 Meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- ja muud avalikud hooned EESVOOLU KALDA PIIRANGUVÖÖND 50 m · 12610 Meelelahutushooned (vt märkused pkt 3) · 12611 Teater, kino, kontserdi- ja universaalsaalide hoone 2 TALLINN-TARTU-VÕRU-LUHAMAA TEE KAITSEVÖÖND 50 m · 12615 Klubi, rahvamaja MÄRKUSED: · 12616 Tantsusaal, diskoteek, ööklubi 22180 NÕO-KAMBJA TEE KAITSEVÖÖND 30 m · 12617 Kasiino 1. Detailplaneeringuala geodeetiline alusplaan mõõtkavas M 1:500 on koostatud KG-Büroo PLANEERITUD TÄNAVA KAITSEVÖÖND 10 m · 12619 Muu meelelahutushoone (litsents nr 783 MA) poolt, 08. november 2016. a., töö nr 457-16GEO. · 12621 Muuseum, kunstigalerii Koordinaadid L-Est' 97 süsteemis, kõrgused Balti süsteemis. PLANEERITUD KOHUSTUSLIK EHITUSJOON · 12645 Sanatoorium, spa TAGATAV KÜLGNÄHTAVUS PROJEKTKIIRUSEL 60 km/h TASEMEL RAHULDAV 12 m 2. Kruntide planeeritud sihtotstarvete esitamisel on lähtutud Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2008. a. JALAKÄIJATE PÕHILISED LIIKUMISSUUNAD Planeeritud kruntidele POS 9, POS 11-14 ja POS 35 on lubatud ehitada järgmiste ehitise kasutamise otstarvetega ehitisi : määrusest nr. 155 "Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord. Esmasel Ülase tn 2a maaüksuse jagamisel ja katastriüksuste moodustamisel määratakse POS 1-4 OLEMASOLEV DRENAAŽITORU · 11200 Kahe või mitme korteriga elamud kruntide maakasutuse sihtotstarbeks Ä 50%, T 50%, juhul kui krundi omanik ei ole sihtotstarvet täpsustanud. OLEMASOLEV HOONE · 11210 Kahe korteriga elamud PLANEERITUD ELAMU JA ABIHOONE · 11102 Ridaelamu või kaksikelamu sektsioon 3. Veekogu piir on joonisele kantud põhikaardilt (alus: looduskaitseseadus §35 lg 2), mis on HOONESTUSALA · 12744 Elamu, kooli vms abihoone võetud lähtejooneks veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvööndi määramisel. PLANEERITUD ÄRIHOONE HOONESTUSALA PLANEERITUD EHITUSJOON Planeeritud kruntidele POS 7, POS 8, POS 10 on lubatud ehitada järgmiste ehitise kasutamise otstarvetega ehitisi: 4. Äri- ja tootmismaa kruntidel tuleb tänavapoolse piiri äärde rajada 10 m laiune kõrghaljastatav ala OLEMASOLEV/TEEPROJEKTIJÄRGNE SÕIDUTEE (kõrged põõsad, puud), et moodustuks puhverala äri- ja tootmishoonete ning elamute vahel. · 11102 Ridaelamu või kaksikelamu sektsioon Mahasõitudel peab olema tagatud nähtavus. Haljastava puhverala täpne lahendus antakse edasise PLANEERITUD SÕIDUTEE · 11101 Üksikelamu projekteerimise käigus. · 12744 Elamu, kooli vms abihoone PLANEERITUD PERSPEKTIIVNE KÕNNITEE 5. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. PLANEERITUD HALJASVÖÖND PLANEERITUD KOHUSTUSLIK KÕRGHALJASTAV Planeeritud kruntidele POS 5, POS 6, POS 15-34 on lubatud ehitada järgmiste ehitise kasutamise otstarvetega ehitisi: PUHVERALA (vt märkused pkt 4) Planeeringu koostamisest huvitatud isik TAGATAV NÄHTAVUSKOLMNURK · 11101 Üksikelamu (60 km/h , tase rahuldav) · 12744 Elamu, kooli vms abihoone Reg. nr. 11319822 PLANEERITUD SÕIDUSUUNAD Sarapuu 2, 50705 Tartu Kambja alevikus asuva e-post: [email protected] www.teravkera.ee PLANEERITUD KRUNDILE JUURDEPÄÄS Planeeritud krundile POS 36 on lubatud ehitada järgmise ehitise kasutamise otstarbega ehitis: Maastikuarhitekt-planeerija Joonise nimetus PLANEERITUD LIKVIDEERITAV OBJEKT 22246 6–35 kV alajaam ja jaotusseade PLANEERITUD ALAJAAM Jane Asper aj Joonis Jooniseid september 2017 4 8 1:1000 DP-2-2016 TERAV KERA OÜ Sarapuu 2, Tartu 50705 tel. 555 481 55 reg. nr. 11319822 e-post: [email protected] a/a: 221034629731 Töö nr: DP-02-16 TARTU MAAKOND, KAMBJA VALD, KAMBJA ALEVIK ÜLASE TN 2A MAAÜKSUSE JA LÄHIÜMBRUSE DETAILPLANEERING Planeeringu koostamisest huvitatud isik Osaühing Tõusuorg Maastikuarhitekt-planeerija Jane Asper Tartu 2018  ÜLASE TN 2A MAAÜKSUSE JA LÄHIÜMBRUSE DETAILPLANEERING 2 SISUKORD SELETUSKIRI ....................................................................................................................... 3 1. Ülesande koostamise alus............................................................................................ 3 2. Detailplaneeringu koostaja ........................................................................................... 3 3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta ................................................... 3 4. Arvestamisele kuuluvad dokumendid ........................................................................... 4 5. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks ................................................................ 4 5.1. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed........................................ 4 5.2. Olemasoleva olukorra analüüs ............................................................................ 5 5.3. Planeeritava ala kruntideks jaotamine ................................................................. 6 5.4. Kruntide ehitusõigus ............................................................................................ 6 5.5. Kruntide hoonestusala piiritlemine ....................................................................... 9 5.6. Arhitektuurinõuded ehitistele ............................................................................... 9 5.7. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus .........................................................10 5.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted .............................................................12 5.9. Ehitistevahelised kujad .......................................................................................14 5.10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad .................................................................14 5.11. Keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks ja vajaduse korral ehitiste määramine, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine või riskianalüüs ......................................................................17 5.12. Vajaduse korral ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks, ettepanekud maa-alade või üksikobjektide kaitse alla võtmiseks .................................................................................17 5.13. Vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine .........................................................................................17 5.14. Servituutide vajaduse määramine ......................................................................17 5.15. Vajaduse korral riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine........................18 5.16. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine ........................18 5.17. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nõuded......................................................................................................................18 5.18. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ....................19 5.19. Majanduslikud võimalused planeeringu elluviimiseks .........................................19 6. KOOSKÕLASTUSED/ KOOSTÖÖ ..............................................................................21 JOONISED ...........................................................................................................................23 1. Situatsiooniskeem .......................................................................................................23 2. Olemasolev olukord.....................................................................................................24 3. Planeeringu funktsionaalselt seotud kontaktala plaan .................................................25 4. Planeeringu põhijoonis ................................................................................................26 5. Tehnovõrkude planeeringu ..........................................................................................27 6. Maakasutus ja kitsendused .........................................................................................28 7. Illustratiivsed vaated ....................................................................................................29 8. Planeeringuala ehitusetapid ........................................................................................31 TERAV KERA OÜ  ÜLASE TN 2A MAAÜKSUSE JA LÄHIÜMBRUSE DETAILPLANEERING 3 SELETUSKIRI 1. Ülesande koostamise alus Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegija on Ülase tn 2a maaüksuse omanik Osaühing Tõusuorg. Detailplaneeringu koostamise aluseks on Kambja Vallavalitsuse 23.07.2015.a. korraldus nr 552 Kambja alevikus asuva Ülase tn 2a maaüksuse ja lähiümbruse detailplaneeringu algatamise ning lähteseisukohtade kinnitamise kohta. 2. Detailplaneeringu koostaja Algatamise taotluse esitaja valikul koostab detailplaneeringut Terav Kera OÜ, maastikuarhitekt-planeerija Jane Asper. 3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta Planeeringu eesmärgiks on Ülase tn 2a maaüksuse jagamine äri- ja tootmismaa, elamumaa ning teemaa sihtotstarbega maaüksusteks. Moodustatavatele kruntidele määratakse ehitusõigused äri- ja tootmishoonete, korter-, rida- ja ühepereelamute projekteerimiseks ja ehitamiseks. Lisaks antakse lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale, juurdepääsuteedele, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele. Kambja valla üldplaneeringu kohaselt läbib planeeritava ala lääneosa nr 2 Tallinn-Tartu- Võru-Luhamaa tee perspektiivne teekoridor. Kambja Vallavolikogu 14.08.2014 otsusega nr 35 algatati Kambja valla üldplaneeringut muutev detailplaneering, mille eesmärgiks on nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee ja Kambja aleviku ümbersõitude ning ühendusteede täpse asukoha määramine. Selle detailplaneeringuga kavatsetakse muuta Kambja valla üldplaneeringut selliselt, et nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee teekoridor jääb praeguse tee asukohale, kuna Maanteeamet loobus koostatud tee rekonstrueerimise projektiga tee ümberviimisest Kambja alevikust. Seetõttu on võimalik planeerida kogu soovitud planeeringuala. Planeeritava ala pindala on ca 11,5 ha. Andmed planeeritava maaüksuse kohta:  nimi- Ülase tn 2a maaüksus (katastriüksuse tunnus 28201:001:0205); TERAV KERA OÜ  ÜLASE TN 2A MAAÜKSUSE JA LÄHIÜMBRUSE DETAILPLANEERING 4  pindala- 11,20 ha;  maakasutuse sihtotstarve- maatulundusmaa 100%;  omanik- Osaühing Tõusuorg. 4. Arvestamisele kuuluvad dokumendid  Tartu maakonnaplaneering;  Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Tartu linna lähialade ja linna vahelised territoriaalsed seosed“;  Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“;  Kambja valla üldplaneering;  Kambja Vallavolikogu 14.08.2014 otsusega nr 35 algatatud Kambja aleviku, Aakaru ja Tatra külade Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee ja Kambja aleviku ümbersõitude ning ühendusteede täpse asukoha määramise detailplaneering. 5. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks Detailplaneeringuala geodeetiline alusplaan mõõtkavas M 1:500 on koostatud KG-Büroo (litsentsi nr 783 MA) poolt 08. november 2016 a., töö nr. 457-16GEO. Koordinaadid L-EST '97 süsteemis. Kõrgused Balti 1977. a. süsteemis. 5.1. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Planeeringuala asub Tartu maakonnas, Kambja vallas, Kambja alevikus ca 11,8 km kaugusel Tartu linna piirist. Olemasolev juurdepääs planeeritavale alale on nr 22180 Nõo-Kambja teelt, mis viib nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa teele. Lähim kool on Kambja põhikool, mis asub planeeringualast ca 570 meetri kaugusel. Lähim lasteaed on Kambja Lasteaed Mesimumm, mis asub planeeringualast ca 370 meetri kaugusel. Lähim toidukauplus jääb planeeringualast 150 meetri kaugusele. Lisaks asuvad Kambja alevikus ka spordihoone, raamatukogu, kirik, postkontor, restoran-baar, hotell, bensiinijaam ja mitmed spordirajad. Lähim bussipeatus (Kambja) asub planeeringualast ca 40 meetri kaugusel. Planeeringualast põhja, lõuna ja lääne suunas asuvad peamiselt hoonestatud maatulundusmaad. Planeeringualast loodesse jääb üks hoonestatud elamumaa maaüksus ja ilma hooneteta maatulundusmaa maaüksused. Planeeringualast ida- ja kirdesuunda jääb Kambja aleviku keskus. Ida- ja kagusuunas on valdavalt üksikelamutega elamumaakrundid, idasuunas asuvad ka Kambja järv ja Kambja paisjärv. Planeeringualast kirdesuunda jäävad ärimaa sihtotstarbega krundid ja ühiskondlike TERAV KERA OÜ  ÜLASE TN 2A MAAÜKSUSE JA LÄHIÜMBRUSE DETAILPLANEERING 5 ehitiste maad. Veidi kaugemal kirdes asuvad tootmismaa krundid ning üldkasutatava maa otstarbega maaüksus. Planeeringuala idasuunas, läbi Kambja aleviku kulgeb nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee. „Kambja aleviku, Aakaru ja Tatra külade Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee ja Kambja aleviku ümbersõitude ning ühendusteede täpse asukoha määramise detailplaneeringuga“ planeeritakse Ülase tn 2a maaüksuse vahetusse lähedusse uut ühendusteed nr 2 Tallinn- Tartu-Võru-Luhamaa teelt nr 22180 Nõo-Kambja teele. Samuti on planeeringuga ette nähtud uute kergliiklusteede rajamine planeeritava ühendustee ja olemasoleva riigitee äärde. Kontaktvööndisse jäävate maaüksuste suurused on varieeruvad. Elamumaa kruntide suurused jäävad vahemikku 781 m² kuni 1,8 ha. Planeeringuala kontaktvööndis paiknevad maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksused jäävad vahemikku 1475 m² kuni 5,90 ha. Ärimaa sihtotstarbega krundid jäävad vahemikku 1517 m² kuni 2884 m². Ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega maaüksuste suurused on 1,1 ha kuni 1,65 ha. Kontaktvööndisse jäävate üldkasutatava maa kruntide suurused on 1,3 ha ja 4,7 ha ning tootmismaa kruntide suurused jäävad vahemikku 2100 m² kuni 2,1 ha. Kontaktvööndis asuvad transpordimaa sihtotstarbega maaüksuste suurused jäävad vahemikku 46 m² kuni 7,77 ha. Kontaktvööndis asuvad elamuhooned on peamiselt kahekorruselised viilkatusega üksikelamud. Välisviimistluses on kasutatud peamiselt laudist, vähemal määral ka kivi. Ärihooned on peamiselt 1-2 korruselised ning kelp- ja lamekatusega. Antud planeeringulahenduses on arvestatud alaga piirnevate olemasolevate kinnistute struktuuri ja hoonestuse paiknemise lahendusi. Lisaks on hoonete planeerimisel arvestatud planeeritud ja olemasoleva hoonestuse arhitektuurse sobivusega. Käesoleva planeeringuga on kavandatud elamu- ning äri- ja tootmishoonete krundid, mis laiendavad Kambja aleviku tiheasustusala, pakkudes uusi elukohti ja töötamise võimalusi. 5.2. Olemasoleva olukorra analüüs Planeeritava ala pindala on ca 11,5 ha. Ülase tn 2a maaüksuse olemasolev maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. Ülase tn 2a maaüksusel olemasolev hoonestus puudub. Olemasolev juurdepääs planeeringualale ala põhjaküljest kahesuunaliselt asfaltkattega nr 22180 Nõo-Kambja teelt. Ülase 2a maaüksus jääb V-Kambja maaparandussüsteemide (nr 2104550010130003, 2104550010060001) alale ja maaüksusel paiknevad drenaažitorustikud. Planeeringualast lõunas asub kuni 10 km² valgalaga V-Kambja eesvool (21045500101300031E), mille veekaitsevöönd on 1 m, ehituskeeluvöönd 25 ja piiranguvöönd 50 meetrit. Eesvoolu ehituskeelu- ja piiranguvöönd jäävad osaliselt planeeringualale. TERAV KERA OÜ  ÜLASE TN 2A MAAÜKSUSE JA LÄHIÜMBRUSE DETAILPLANEERING 6 Planeeringualale ulatub nr 22180 Nõo-Kambja tee kaitsevöönd 30 meetrit äärmise sõiduraja välimisest servast. Planeeringuala lääneküljel, Ülase tn 2a maaüksuse krundi piiri ääres kasvab okaspuuhekk. Planeeringuala reljeef tõuseb edelast põhja suunas. Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 85.41 ja 89.37 meetrit. Planeeringuala piirneb põhjast 22180 Nõo-Kambja tee maaüksustega, kirdest Võru mnt 3 maaüksusega, idast Võru mnt 5 maaüksusega, lõunast Võru mnt 7 // Toome maaüksusega ja läänest Ülase tn 2 // Kungla maaüksusega. Olemasoleva olukorra graafiline kujutis ja andmed planeeringuala naaberkinnistute kohta on ära toodud tabelis 1 ja joonisel 3 (vt Olemasolev olukord). Tabel 1. Andmed planeeringuala naaberkinnistute kohta Jrk. Katastriüksuse Maaüksuse Kinnistu nimi Pindala Nr. tunnus sihtotstarve Kambja vald, Kambja alevik, 1. 28203:005:0040 Transpordimaa 100% 1,25 ha 22180 Nõo-Kambja tee Kambja vald, Kambja alevik, 2. 28201:001:0206 Transpordimaa 100% 343 m² 22180 Nõo-Kambja tee Kambja vald, Kambja alevik, 3. 28201:001:0082 Ärimaa 100% 2884 m² Võru mnt 3 Kambja vald, Kambja alevik, 4. 28201:001:0273 Elamumaa 100% 17669 m² Võru mnt 5 Kambja vald, Kambja alevik, 5. 28201:001:0298 Maatulundusmaa 100% 5,87 ha Võru mnt 7 // Toome Kambja vald, Kambja alevik, 6. 28203:005:0100 Maatulundusmaa 100% 4,41 ha Ülase tn 2 // Kungla 5.3. Planeeritava ala kruntideks jaotamine Detailplaneeringuga nähakse ette Ülase 2a maaüksuse jagamine 37 krundiks: neljaks äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krundiks, 31-ks elamumaa ja kaheks transpordimaa sihtotstarbega krundiks. Planeeritud kruntide piirid on antud joonisel 4 Planeeringu põhijoonis. 5.4. Kruntide ehitusõigus Kruntide ehitusõigusega on määratud: 1) krundi planeeritud kasutamise sihtotstarve; 2) hoonete suurim lubatud arv krundil; 3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind; 4) hoonete lubatud maksimaalne kõrgus. Kruntide ehitusõigus on esitatud joonisel 4 Planeeringu põhijoonis olevas tabelis. TERAV KERA OÜ  ÜLASE TN 2A MAAÜKSUSE JA LÄHIÜMBRUSE DETAILPLANEERING 7 Lubatud ehitise kasutamise otstarvete määramisel on aluseks võetud majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrus nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu". Planeeringualal lubatud ehitiste kasutamise otstarbed on: Planeeritud kruntidele POS 1-4 on lubatud ehitada järgmiste ehitise kasutamise otstarvetega ehitisi:  12100 Majutus- ja toitlustushooned  12110 Majutushooned  12111 Hotell, motell, külalistemaja  12121 Puhkeküla või puhkelaagri majutushoone  12123 Hostel  12129 Muu lühiajalise majutuse hoone  12130 Toitlustushooned  12131 Restoran  12132 Kohvik, baar või söökla  12139 Muu toitlustushoone  12200 Büroohooned  12300 Kaubandus-ja teenindushooned  12310 Kaubandushooned  12311 Kaubandushoone  12314 Kiosk  12317 Oksjoni-, turu- või näitusehall  12319 Muu kaubandushoone  12330 Teenindushoone  12331 Ilu- ja isikuteenuste hoone  12332 Sõidukite teeninduse hoone  12339 Muu teenindushoone  12514 Toiduainetetööstuse hoone  12516 Kergetööstuse hoone  12518 Masina- ja seadmetööstuse hoone  12519 Muu tööstushoone  12520 Hoidlad ja laohooned  12521 Toiduainete laohoone  12523 Vedelkütuse-, küttegaasi- jm terminali hoidlahoone  12525 Külmhoone  12529 Muu laohoone TERAV KERA OÜ  ÜLASE TN 2A MAAÜKSUSE JA LÄHIÜMBRUSE DETAILPLANEERING 8  12600 Meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- ja muud avalikud hooned  12610 Meelelahutushooned  12611 Teater, kino, kontserdi- ja universaalsaalide hoone  12615 Klubi, rahvamaja  12616 Tantsusaal, diskoteek, ööklubi  12617 Kasiino  12619 Muu meelelahutushoone  12621 Muuseum, kunstigalerii  12645 Sanatoorium, spa Planeeritud kruntidele POS 9, POS 11-14 ja POS 35 on lubatud ehitada järgmiste ehitise kasutamise otstarvetega ehitisi:  11200 Kahe või mitme korteriga elamud  11210 Kahe korteriga elamud  11102 Ridaelamu või kaksikelamu sektsioon  12744 Elamu, kooli vms abihoone Planeeritud kruntidele POS 7, POS 8, POS 10 on lubatud ehitada järgmiste ehitise kasutamise otstarvetega ehitisi:  11102 Ridaelamu või kaksikelamu sektsioon  11101 Üksikelamu  12744 Elamu, kooli vms abihoone Planeeritud kruntidele POS 5, POS 6, POS 15-34 on lubatud ehitada järgmiste ehitise kasutamise otstarvetega ehitisi:  11101 Üksikelamu  12744 Elamu, kooli vms abihoone Planeeritud krundile POS 36 on lubatud ehitada järgmise ehitise kasutamise otstarbega ehitis:  22246 6–35 kV alajaam ja jaotusseade Detailplaneeringualale on lubatud ehitada hooned, mille kasutamise otstarbest lähtuvalt ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju. Nimetatud äri- ja toomisehitiste kasutamise otstarvetest lähtuvalt tuleb väliskeskkonnamõjuta tegevusteks pidada üksnes toitlustamiseks mõeldud hooneid, nt toiduainete laohoone. Teiste kasutusotstarvete puhul on sõltuvalt ettevõtte spetsiifikast (sh. konkreetne toodetav toode ja kasutatav tooraine, tootmismahud, kasutatav tehnoloogia) võimalik kaasnev negatiivne keskkonnamõju. TERAV KERA OÜ  ÜLASE TN 2A MAAÜKSUSE JA LÄHIÜMBRUSE DETAILPLANEERING 9 Kuna käesoleval ajal ei ole täpselt teada kruntide kavandatav tootmis- ja äritegevuse spetsiifika, ei ole võimalik määrata objekte, mille projekteerimisel on vajalik viia läbi keskkonnamõjude hindamine. Keskkonnamõjude hindamise vajalikkuse määramine saab olema võimalik alles tootmishoonete projekteerimise faasis, kui on teada mastaapsus, põhimõtteline tehnoloogiline skeem, eeldatavad sisendid ja väljundid. 5.5. Kruntide hoonestusala piiritlemine Krundi hoonestusala planeerimisel on lähtutud olemasolevast situatsioonist, tehnovõrkude kaitsevöönditest, vajalikest tuleohutuskujadest ja liikluskorraldusest. Hoonete jaoks on näidatud hoonestusalad. Planeeritud hoonestusala sidumine krundi piiridega on toodud joonisel 4 (vt Planeeringu põhijoonis). Planeering on koostatud selliselt, et vajadusel on võimalik äri- ja tootmismaa krunte liita. Sel eesmärgil on hoonestusala näidatud kruntidel POS 1-4 üle krundi piiride, kuid ehitusjoon kulgeb seestpoolt piiri. Ehitusjoon kehtib juhul, kui naaberkruntidel on eraldi valdajad ja ehitus krundipiirini ei ole naaberkrundi omanikuga eraldi kooskõlastatud. Juhul kui kaks kõrvuti paiknevat krunti ostetakse ühe omaniku poolt, on jäetud omanikule võimalus moodustada üks kinnistu ja hoonestada see planeeringuga näidatud omavahelis(t)est piiri(de)st sõltumatult. Joonistel näidatud hoonestusala kruntidel on suurem, kui tegelik lubatud suurim ehitusalune pindala. See võimaldab valida hoone asukohta, arvestades hoonete vahelise vähima lubatud kaugusega. Hoonete vahelised vähimad lubatud kaugused on esitatud pkt. 5.9. Väljapoole hoonestusala on hoonete püstitamine keelatud. Ka väikeehitised peavad asuma hoonestusalas, nende ehitamisel peab olema tagatud tuleohtuskujad. Samas on lubatud hoonestusala sisse rajada haljastust, tee- ja parklarajatisi ning tehnovõrke. Hoonestusalad on seotud kruntide piiridega. 5.6. Arhitektuurinõuded ehitistele Hoonestuse arhitektuursed nõuded on esitatud tabelis 4. Hooned peavad sobima ümbritsevasse keskkonda. Katusekattematerjalid ja hoone välisviimistlusmaterjalid peavad sobima hoone arhitektuurilahendusega ja välisilmega. Tabel 4. Hoonestuse arhitektuursed nõuded Äri- ja tootmishoonetel ning korterelamutel kuni 3 korrust, Lubatud korruselisus rida-, kaksik ja üksikelamutel ning abihoonetel kuni 2 korrust Kruntidel POS 1-4 0-10 kraadi, Katusekalde vahemik hoone Kruntidel POS 7-14 ja POS 38 0-20 kraadi ning põhimahul kruntidel POS 15-34 10-20 kraadi Hoonete põhimahu katuseharjad peavad paiknema tänavaga Harjajoone suund paralleelselt või risti Lubatud katusetüübid/ Madal-, viil- ja kelpkatus/ TERAV KERA OÜ  ÜLASE TN 2A MAAÜKSUSE JA LÄHIÜMBRUSE DETAILPLANEERING 10 Äri- ja tootmishoonetel ning korterelamutel kuni 3 korrust, Lubatud korruselisus rida-, kaksik ja üksikelamutel ning abihoonetel kuni 2 korrust lubatud katusekatte materjalid Katuseplekk, kivi, bituumenrullmaterjal, laineplaat Põhilised Välisviimistlusmaterjalina on lubatud kasutada krohvi, betooni, välisviimistlusmaterjalid kivi, puitu, metalli ja klaasi. Lubatud ei ole kasutada ümarpalki. Elamumaa sihtotstarbega kruntidele on määratud kohustuslik ehitusjoon 10 m kaugusele krundi esipiirist. Tänava nurgakrundid Kohustuslik ehitusjoon peavad järgima vähemalt üht kohustuslikku ehitusjoont. Kohustuslikku ehitusjoont kruntidele POS1-4 planeeringuga ei määrata. Hoone sokli kõrgus Maapinnast kuni 100 cm 5.7. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Maanteeameti poolt 10.09.15 väljastatud lähteseisukohtadega nr 15-2/15-00700/041 Ülase tn 2 maaüksuse ja lähiümbruse detailplaneeringu koostamiseks. Olemasolev juurdepääs planeeritavale alale on nr 22180 Nõo-Kambja teelt, mis viib nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa teele. Vastavalt Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa km 197-201 asuva Tarta-Kambja lõigu ümberehituse tehnilise projekti I etapi korrigeerimisele on ette nähtud nr 22180 Nõo-Kambja tee ümberehitamine planeeringuala vahetus läheduses. Käesolevaks hetkeks on nimetatud tee ümberehitus ka lõpule viidud. Joonisel 4 Planeeringu põhijoonis on näidatud ümberehitatud nr 22180 Nõo-Kambja tee uus asukoht. Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 22180 Nõo-Kambja km 10,17-10,55. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg-le 2 ja §-le 72. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul. Planeeringu joonistel on näidatud tee kaitsevööndi piirid EhS § 71 lg 2 kohaselt, riigitee nr 22180 Nõo-Kambja tee kaitsevöönd on 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast. Tee kaitsevööndisse hoonestust kavandatud ei ole. Joonistele on kantud planeeritud objektide kaugused riigitee sõidutee katte servast. Planeeritava alaga külgneva riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 2014.a. seisuga 574 a/ööp. Planeeringu joonistel on näidatud ning planeeringu lahenduse koostamisel on arvestatud tee nähtavuskolmnurgaga ja vajaliku külgnähtavusega. Lähtutud on majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ punktist 2.4.6. külgnähtavus projektkiirusel 60 km/h rahuldaval tasemel, tabel 2.14 ning punktist 5.2.7 nähtavuskaugused projektkiirusel 60 km/h rahuldaval tasemel, tabel 5.1 ja tabel 5.2. TERAV KERA OÜ  ÜLASE TN 2A MAAÜKSUSE JA LÄHIÜMBRUSE DETAILPLANEERING 11 Planeeringuala piirneb riigiteedega, planeeringu koostamisel on arvestatud olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Tee omanik (Maanteeamet) on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja. Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust on planeeringu koostamisel hinnatud vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32. Hoonete projekteerimisel võtta kasutusele müra vähendavaid meetmeid ja arvestada, et hoonete välispiirded oleks projekteeritud selliselt, et oleks tagatud kehtivad heliisolatsiooninõuded vastavalt ruumide kasutusotstarbele. Planeeringu realiseerimisel tagada ehitavate hoonete puhul keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruses nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemed. Hoonete projekteerimisel tuleks arvestada, et hoonete välispiirded oleks projekteeritud selliselt, et oleks tagatud kehtivad heliisolatsiooninõuded vastavalt ruumide kasutusotstarbele. Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb samuti arvestada, et ventileerimiseks ette nähtud elemendid (tuulutusavad akendes, värske-õhuklapid seinas jne) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sellisel määral, et ruumis tekiks lubatava mürataseme ületamine. Teealade planeerimisel on lähtutud Eesti Standardist EVS 843:2016 „Linnatänavad”. Planeeritud tänavakoridorid on kavandatud 12,0 meetri laiused, millest sõidutee on 5,0 meetri laiune. Detailplaneeringuga on kavandatud 1,5 m laiune kõnnitee. Kahele poole sõidu- ja kõnniteed on jäetud haljasalad. Vt täpsemalt tänava lõige joonis 4 Planeeringu põhijoonis. Planeeritavate tänavate täpsem vertikaalplaneering tuleb anda tänavate projekteerimise käigus. Sõidutee on kavandatud kahesuunaline. Tee-alade ristumiskohtadel on soovitav korraldada liiklus parema käe reegli järgi. Need meetmed aitavad rahustada piirkonnas liiklust. Täpsemalt määratakse tänavate ristumiskohtade liikluskorraldus teede projekteerimise käigus. Jalakäijate ja jalgratturitel on tagatud liikumine planeeringualal ja teeprojektijärgse kergliiklusteega ning tagatud juurdepääs otse Kambja aleviku keskusele nr 22180 Nõo-Kambja maantee tupikuks jäetud osa kaudu. Krundid positsiooninumbritega 36 ja 37 on planeeritud transpordimaa sihtotstarbega krundiks ja kavandatud avalikku kasutusse jääva alana, mille avalikult kasutatavaks teeks määramine toimub ehitusseadustikus sätestatud korra alusel. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek planeeritud tänavale teekaitsevööndiks määrata 10 m arvestatuna sõiduraja välimisest servast. Kruntidel on näidatud krundi külg, kust on lubatud rajada juurdepääs, täpsem juurdepääsutee(de) asukoht tuleb lahendada hoone arhitektuurse projekti asendiplaanil. Teistest krundipiiri külgedest juurdepääsude rajamine on keelatud. Äri- ja tootmismaa TERAV KERA OÜ  ÜLASE TN 2A MAAÜKSUSE JA LÄHIÜMBRUSE DETAILPLANEERING 12 sihtotstarbega kruntidel POS 1-4 on lubatud rajada tänavalt kuni 2 juurdepääsu, täpsem juurdepääsutee(de) asukoht tuleb lahendada hoone arhitektuurse projekti asendiplaanil. Parkimiskohtade arvutamise aluseks võtta EVS 843:2016 „Linnatänavad”. Riigimaantee ääres on parkimine keelatud. Vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõuetele tuleb üksikelamu krundil tagada vähemalt 3 parkimiskohta, ridaelamu boksi kohta vähemalt 2 parkimiskohta ja korterelamul korteri kohta vähemalt 1,5 parkimiskohta. Äri- ja tootmismaa kruntidel tuleb parkimine tagada krundi siseselt vastavalt projekteeritava hoonestuse kasutusotstarbele, reaalsele brutopinnale ning kehtivale normatiivile. Riigimaanteega ristumisel tuleb tehnovõrgud projekteerida tee ja selle koosseisu kuuluvate rajatiste ulatuses kinnisel meetodil ja konkreetsele tehnovõrgule vastavas kaitsehülsis. Olemasoleva veetoru kõrvale planeeritud survekanalisatsioonitoru on planeeritud minimaalse lubatud kujaga. Teekattesse kaevusid kavandada ei ole lubatud. Torustikud paigaldada teemaal allapoole külmumise piiri, veetorustike minimaalne sügavus teemaal 1,8 m maapinnast. Kraavidest ristisuunalisel läbiminekutel veetorustiku sügavus kraavi põhjast min 1,8 m. Juhul kui see ei ole võimalik, siis tuleb torustik soojustada. 5.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted Planeeringuala lääneküljel, Ülase tn 2a maaüksuse krundi piiri ääres kasvab okaspuuhekk. Ülejäänud ala on ilma kõrghaljastuseta põllumaa. Detailplaneeringuga on määratud nõuded haljastuse ja heakorrastuse edasiseks projekteerimiseks. Krundiomanikel on lubatud täiendava kõrg- ning madalhaljastuse rajamine. Lisahaljastus lahendatakse planeeritavatel kruntidel edasise projekteerimise käigus vastavalt krundiomaniku soovile. Kruntide haljastamiseks on soovitav tellida haljastusprojekt või konsulteerida spetsialistiga. Kruntidele haljastuse rajamisel tuleb arvestada järgnevaga:  Krundid peavad olema heakorrastatud ja haljastatud.  Peale hoonestuse ja kõvakattega pindade ehitamist peab elamumaa sihtotstarbega krundil haljastatavaks alaks (puud, põõsad, muru jne) jääma vähemalt 60% üldpindalast, millest 10% peab olema kõrghaljastatud (arvestatuna võrade projektsioone maapinnale, projektsioonpindala puuliigi täiskasvanud isendi keskmise näitaja järgi).  Peale hoonestuse ja kõvakattega pindade ehitamist peab äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krundil haljastatavaks alaks (puud, põõsad, muru jne) jääma vähemalt 30% üldpindalast, millest 5% peab olema kõrghaljastatud (arvestatuna võrade projektsioone maapinnale, projektsioonpindala puuliigi täiskasvanud isendi keskmise näitaja järgi). Äri- ja tootmismaa kruntidel tuleb tänavapoolse piiri äärde TERAV KERA OÜ  ÜLASE TN 2A MAAÜKSUSE JA LÄHIÜMBRUSE DETAILPLANEERING 13 rajada 10 m laiune kõrghaljastatav ala (kõrged põõsad, puud), et moodustuks puhverala äri- ja tootmishoonete ning elamute vahel. Haljastatava puhverala täpne lahendus antakse edasise projekteerimise käigus.  Haljastuse rajamisel antud planeeringualale arvestada taimeliikide sobivusega ümbritsevasse keskkonda ja mullastikku.  Haljastamisel on soovitav kasutada nii kõrg- kui madalhaljastust. Kõrghaljastuseks nimetatakse puittaime, mille rinnadiameeter (puu tüve läbimõõt 1,3 m kõrguselt) on vähemalt 0,08 m.  Kruntide lisahaljastamisel on soovitav kasutada nii heitlehiseid kui igihaljaid puid ja põõsaid.  Kõrghaljastuse rajamisel tuleb arvestada tehnovõrkude tegeliku paigutusega. Haljastamisel ei tohi tehnovõrkude peale ja selle kaitsevööndisse/servituudialadele istutada kõrghaljastust.  Kõrghaljastuse istutamisel hoonete vahetusse lähedusse on soovitav puud istutada hoonest vähemalt puu maksimaalse võralaiuse võrra eemale.  Tee kaitsevööndi maa omanik on kohustatud kaitsevööndis hoidma korras teemaaga külgneva kaitsevööndi maa-ala ja sellel paikneva rajatise ning kõrvaldama või lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või muu liiklusele ohtliku rajatise.  Haljastuse ja piirde planeerimisel arvestada, et tagatud oleks nähtavus ristmikel ja mahasõidul. PIIRDED Krundipiirile piirde ehitamine ei ole kohustuslik, kuid soovitav on krundi piiri tähistamine visuaalselt nt haljastuse abil. Kui piire rajatakse, tuleb teeäärne piire rajada nii, et selle välimine külg paikneks krundi piiril või selle vahetus läheduses. Piirded peavad olema läbipaistvad või kasutada võrkaia lahendusi koos hekkide mahuga, kusjuures omanik peab tagama, et heki kõrgus vastaks samuti lubatud kõrgusele. Heki puhul tuleb tagada hoovist väljasõidul piisav nähtavus. Jalg- ja sõiduväravate kujunduses võib kasutada müürifragmente vastavalt hoonete ehitusprojektis esitatud lahendusele. Krundile rajatavad piirded peavad tüübilt ja värvitooni(de)lt sobima ümbritseva keskkonnaga, hoonete tüübi, värvitooni(de)ga ja välisviimistlusmaterjalidega. Soovituslik on naaberkruntidevaheliste piirete lahenduse kooskõlastamine naaberkruntide valdajatega. TERAV KERA OÜ  ÜLASE TN 2A MAAÜKSUSE JA LÄHIÜMBRUSE DETAILPLANEERING 14 Tabel 5. Planeeringuga määratud nõuded piiretele hõre puitaed, hõre puitaed kivipostidega, võrkaed või keevispaneelvõrkaed. Lubatud on kasutada ka hekke Piirete tüübid ja materjal kasvukõrgusega kuni 2,5 m. lubamatud on plank-, betoon- plekkpiirded vms Piirde lubatud maksimaalne kõrgus on elamumaa kruntidel Piirete lubatud kõrgus 1,5 m ning äri- ja tootmismaa kruntidel kuni 2,0 m. VERTIKAALPLANEERIMINE Vertikaalplaneerimisega suunatakse sademeveed ehitatavatest hoonetest ja teedest eemale. Detailplaneeringuga ei kavandata alal suuremahulist maapinna tõstmist. Kruntide täpsem maapinna vertikaalplaneerimise lahendus antakse hoone ehitusprojektis. Kõikidel kruntidel peab olema selline vertikaalplaneering, et krundilt tulenevat sademe- ja lumesulamisvett ei juhitaks naaberkruntidele. 5.9. Ehitistevahelised kujad Planeeritud hoonestusaladele ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonete vaheliste kujadega vastavalt Siseministri 30. märts 2017.a. määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“. Detailplaneeringualal lubatud hoonetevaheline tuleohutuskuja peab olema vähemalt 8 m või tagada tule leviku piiramine ehituslike abinõudega (nt tulemüür). Hoonete täpne tulepüsivusklass määratakse projekteerimise käigus vastavalt hoone kasutusotstarbele, kubatuurile, hoonet kasutavate inimeste arvule jne. 5.10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad PLANEERITUD LAHENDUSED Planeeringu joonisel 5 Tehnovõrkude planeering on esitatud olemasolevad ja planeeritud tehnovõrgud. Erakruntide sisse jäävatele tehnovõrkudele on detailplaneeringuga tehtud ettepanek servituudi seadmise vajadusega ala määramiseks. VEEVARUSTUS Detailplaneeringuala kruntidele veevarustuse tagamiseks on planeeritud tänava maa-alale veetorustik, mis on ette nähtud ühendada olemasoleva AS Emajõe Veevärk ühisveetorustikuga. Liitumispunkt asub planeeringualast kirde suunas, üle nr 2 Tallinn-Tartu- Võru-Luhamaa maantee. Prognoositav arvutuslik veetarbimine kogu planeeringualale kokku on ca 45 m3/d. TERAV KERA OÜ  ÜLASE TN 2A MAAÜKSUSE JA LÄHIÜMBRUSE DETAILPLANEERING 15 KANALISATSIOON Detailplaneeringuala kruntide reovesi on planeeritud juhtida tänava maa-alale kavandatud kanalisatsioonitorustikku, mis on planeeritud ühendada olemasoleva AS Emajõe Veevärk ühiskanalisatsioonitorustikuga. Liitumispunkt asub planeeringualast kagu suunas Aia tänava otsas, üle nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee. Tänava maa-alale, krundi POS 4 lähedusse, on planeeritud reoveepumpla, mille kuja on 20 meetrit (alus: Vabariigi Valitsuse määrus nr 171 „Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded¹“ §8 lg 1). Planeeritav arvutuslik maksimaalne reoveehulk on nagu arvestuslik veetarbiminegi detailplaneeringualal kokku 45 m3/d. SADEMEVEE KANALISATSIOON Vertikaalplaneerimisega suunatakse sademeveed ehitatavatest hoonetest ja teedest eemale ja immutatakse omal krundil või juhitakse tänava maa-alale kavandatud sademeveetorustikku. Parklate ja muu transpordimaa ning võimaliku õlireostusega platside sademevee puhastamiseks tuleb kruntidele planeerida õlipüüdurid. Kruntide täpsem maapinna vertikaalplaneerimise lahendus antakse hoonete ehitusprojektis. Suuremahuline maapinna kõrguste muutmine planeeringualal on keelatud. Sademe- ja drenaaživee juhtimine olmekanalisatsioonitorustikku ei ole lubatud. Krundilt tulevat sademe- ja lumesulamisvett ei tohi juhtida naaberkruntidele, riigitee kinnistule ega maantee kraavidesse. Krundile POS 22 on planeeritud tiik, kuhu suubub tänava maa-alale planeeritud sademeveetorustik. Sademeveetorustik viiakse planeeritud tiigini läbi kruntide POS 18 ja POS 22. Tiigi sügavus ja sademeveetorustike dimensioonid täpsustatakse edasise projekteerimise käigus. Tiiki juhitav ja pinnasesse immutatav sademevesi peab vastama Vabariigi Valitsuse 29. november 2012 a. määrusega nr. 99 “Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed” kehtestatud nõuetele. Planeeringuala paikneb V-Kambja maaparandusobjektil. Olemasolevad drenaažitorustikud on ette nähtud likvideerida. Drenaažitorustike likvideerimine planeeringualal ei mõjuta piirnevate maatulundusmaadel olevate drenaažitorude toimimist. TULETÕRJEVEE VEEVÕTUKOHTADE PAIKNEMINE Tuletõrje veevõtukoht on lahendatud planeeritud mahutite baasil, mis ühendatakse tarnetorude ja tänava maa-alale paigaldatavate veevõtukaevudega. Tagatud peab olema 15 l/s 3 h arvestusliku tulekahju kestvuse korral ehk mahutite minimaalne maht peab olema 162 m³. Veevõtukoht tuleb välja ehitada ja tähistada vastavalt EVS 812-6:2012 „Ehitise tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ ette nähtud nõuetele. TERAV KERA OÜ  ÜLASE TN 2A MAAÜKSUSE JA LÄHIÜMBRUSE DETAILPLANEERING 16 SOOJAVARUSTUS Kruntidele on määratud lokaalne soojavarustus. Võimalikud kütteallikad on elektri-, soojuspump- või tahkeküte ja päikesepaneelid. Päikesepaneelide paigaldamisel tuleb jälgida nende paiknemine ei pimestaks naaberkrundi elanikke ega jää maastikul häirima. Keelatud on märkimisväärselt jääkaineid lendu laskvad kütteliigid nagu näiteks raskeõlid ja kivisüsi. ELEKTRIVARUSTUS Planeeringuala elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilistele tingimustele detailplaneeringuks nr 249362. Planeeringuala elektrivarustuse kindlustamine on võimalik olemasoleva Lundi: (Kuuste) alajaama baasil. Krundile POS 36, krundi POS 2 edelanurga lähedusse, on planeeritud uus alajaam. Toide uuele alajaamale on ette nähtud 10 kV keskpinge maakaabliga olemasolevast Lundi 10/0,4 kV alajaamast. Kruntide POS 1 kuni POS 35 elektrivarustuse tagamiseks on planeeritud tänavale sõidutee äärde kruntide piirile 0,4 kV liitumiskilbid. Elektritoide uuest alajaamast liitumiskilpideni on ette nähtud maakaabelliiniga. Elektritoide liitumiskilbist objekti peajaotuskilpi on ette nähtud maakaabliga. Liitumiskilbist elektripaigaldise peakilpi projekteerib ja ehitab Tarbija oma vajadustele vastava liini. Kaablite kaitsetsooniks on 1,0 m kaablist mõlemale poole. Erakruntide sisse planeeritavatele Elektrilevi OÜ elektrikaablitele on ette nähtud servituudialad. Elektrikaablite kaitsevööndi alad on võrdsustatud servituudi seadmise vajadusega aladega. Elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus. TÄNAVAVALGUSTUS Planeeritud tänava maa-alale ehk kruntidele POS 36 ja 37 on ette nähtud rajada tänavavalgustus. SIDEVARUSTUS Käesoleval hetkel asub lähim sidekaabel planeeringualast kaugel ja kulutused liitumiseks on ebaproportsionaalselt suured, seega lahendatakse planeeringualal sidevarustus mobiilside kaudu. Tänava maa-alale on reserveeritud ala perspektiivse sidekaabli paigaldamiseks, juhul kui planeeringuala lähialale ehitatakse välja uued sidekaablid, on käsitletaval alal võimalus sellega liituda. TERAV KERA OÜ  ÜLASE TN 2A MAAÜKSUSE JA LÄHIÜMBRUSE DETAILPLANEERING 17 5.11. Keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks ja vajaduse korral ehitiste määramine, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine või riskianalüüs Detailplaneeringualale on lubatud ehitada hooned, mille kasutamise otstarvetest lähtuvalt ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju. Planeeritavatele kruntidele pole lubatud ladustada ohtlikke jäätmeid. Jäätmemajandus lahendatakse vastavalt kehtivatele normatiividele ja seadusandlusele. Jäätmed tuleb koguda vastavatesse kinnistesse konteineritesse. Kõik ohtlikud jäätmed kogutakse vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Jäätmed antakse üle jäätmeluba omavatele firmadele. Prügikonteineri paiknemine määratakse vastavalt ehitusprojektile igal krundil eraldi ning tema asukoht peab olema näidatud ehitusprojektis asendiplaanil. Prügikonteinerid tuleb varjestada variseina või haljastuse abil. Hoonetele ei või anda ehitusluba enne, kui on välja ehitatud nõuetele vastav tehnovõrkude lahendus. Planeeringu realiseerimisel tagada ehitavate hoonete puhul keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruses nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemed. 5.12. Vajaduse korral ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks, ettepanekud maa-alade või üksikobjektide kaitse alla võtmiseks Vajadus puudub. 5.13. Vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine Vajadus puudub. 5.14. Servituutide vajaduse määramine Servituutide seadmise vajadused on esitatud tabelis 6. Tabel 6. Servituudid ja isiklikud kasutusõigused Teeniv kinnisasi/isik Valitsev kinnisasi/isik Servituut/kasutusvaldus Ülase tn 3 // Tehnovõrgu talumise servituut – Elektrilevi OÜ Rehe elektri maakaabelliin POS 1 Võru mnt 3 Tehnovõrgu talumise servituut – Kesk tn 2 AS Emajõe Veevärk veetoru Võru mnt 4b TERAV KERA OÜ  ÜLASE TN 2A MAAÜKSUSE JA LÄHIÜMBRUSE DETAILPLANEERING 18 Teeniv kinnisasi/isik Valitsev kinnisasi/isik Servituut/kasutusvaldus POS 4 Võru mnt 5 Võru mnt 7 // Toome Tehnovõrgu talumise servituut – Võru mnt 9 // Keskküla AS Emajõe Veevärk survekanalisatsioonitoru Võru mnt 11 // Vahe- Peetri Võru mnt 12 POS 1 Tehnovõrgu talumise servituut – POS 2 Päästeamet tuletõrje veemahutid POS 18 Tehnovõrgu talumise servituut – POS 1-POS 35 POS 22 sademevee kanalisatsioonitoru 5.15. Vajaduse korral riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine Vajadus puudub. 5.16. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine Kuritegevuse riske vähendavate tingimuste esitamisel on lähtutud EVS-s 809-1:2002 toodust. Oluliseks on seatud:  teealade ja hoonetevaheline hea nähtavus, mis on saavutatud läbipaistvate piirete kasutamisega;  võimalike varjumiskohtade rajamise vältimine;  territoriaalsus (ühiskasutatava ja eraala selge eristamine ja piiramine). Lisaks antud nõuetele tuleb alade edasisel projekteerimisel ning ekspluatatsioonil tagada:  võõrastele piiratud juurdepääs eraalale;  üldkasutatavate teede ja eraalade juurde viivate ühiskasutuses olevate sissepääsuteede selge eristamine;  autode parkimine hoonete vahetus läheduses (või hoonesiseselt);  võimalusel krundisiseste juurdepääsuteede ja parkimisalade valgustatus;  vastupidavate materjalide kasutamine valgustite osas;  vastupidavate ja kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, liiklusttakistavad objektid, piirded);  soovitav kasutada hoonete ja rajatiste juures atraktiivseid materjale. 5.17. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nõuded Planeeringuala omaniku või haldaja tegevust kitsendatakse planeeringualal paiknevate tehnovõrkude kaitsevööndites, tee kaitsevööndis ja planeeritud servituudialadel. TERAV KERA OÜ  ÜLASE TN 2A MAAÜKSUSE JA LÄHIÜMBRUSE DETAILPLANEERING 19 5.18. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et rajatavad hooned ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Kahjud hüvitatakse igakordse omaniku poolt. 5.19. Majanduslikud võimalused planeeringu elluviimiseks Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele.  Planeeringulahendus viiakse ellu etapiviisiliselt: o Rajatakse krundile POS 36 planeeritud sõidutee kuni aluskatteni (k.a.) ja ehitatakse välja krundile POS 36 planeeritud tehnovõrgud kuni liitumispunktideni. o II ehitusetapis krunditakse välja krundid POS 1-19, POS 34 ja 35. Rajatakse krundile POS 22 planeeritud tiik. o III ehitusetapis rajatakse krundile POS 37 planeeritud sõidutee kuni aluskatteni (k.a.) ja ehitatakse krundile POS 37 planeeritud tehnovõrgud. o IV krunditakse välja krundid POS 20-33. o V ehitusetapis ehitatakse sõiduteed ja tänava alad lõpuni välja.  Planeeritud kruntide ehitusõigused realiseeritakse nende valdajate poolt. Vastava krundi igakordne omanik kohustub ehitise välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti alusel koos krundisisese haljastuse, juurdepääsutee, krundisisese parkimisalaga ja piirdeaedadega. Vastavad tegevused toimuvad krundiomaniku või ala arendaja kulul.  Ühendused tehnovõrkudega rajab krundi omanik kokkuleppel tehnovõrke haldava ettevõttega vastavalt hoone tegelikule paigutusele hoonestusalas.  Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale ning ehitusprojekt (selle osad) peab olema koostatud või kontrollitud Ehitusseadustikus § 24 lõige 2 punkt 2 nõuetele vastava isiku poolt.  Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitus projekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral annab nõuded projektile Maanteeamet. Maanteeamet osaleb riigitee ümberehituse projekteerimises ja ehituses huvitatud isikuga sõlmitud kokkuleppe alusel, milles huvitatud isik kohustub korraldama ja finantseerima planeeringuala juurdepääsutee uue ristumiskoha ja sellega seotud tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimise ja ehitusega seotud kulud. Leping TERAV KERA OÜ  ÜLASE TN 2A MAAÜKSUSE JA LÄHIÜMBRUSE DETAILPLANEERING 20 sõlmitakse enne planeeringu järgsete ehitusloakohustuslikele ehitistele ehitusloa väljastamist.  Arendusega seotud teed tuleb rajada ning kõrvaldada nähtavust piiravad istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Riigitee aluse maa piires annab tee ehitusloa välja Maanteeamet. TERAV KERA OÜ  ÜLASE TN 2A MAAÜKSUSE JA LÄHIÜMBRUSE DETAILPLANEERING 21 6. KOOSKÕLASTUSED/ KOOSTÖÖ TERAV KERA OÜ