dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Sissetulev kiriAvalik

Harjumaa Jõelähtme vald Loo alevik Biotiigi kinnistu mahasõit

Maanteeamet · 28. november 2018
Seotud ettevõtted
ViaVelo Inseneribüroo OÜ (adressaat)
Viit
15-2/18/56123-1
Registreeritud
28. november 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
ViaVelo Inseneribüroo OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik
15-2/2018
Vastutaja
Krista Einama (MA, Planeeringute osakond, Planeeringute menetlemise talitus)
Lahendamise tähtaeg
27. detsember 2018

Failid

  • 📎8518_Biotiigi_kinnistu_mahasõidu_muudatusprojekt.bdoc2335 KB
  • 📎E-kiri.pdf332 KB
  • 📎Template_14-00241_766.pdf49 KB

Sisu (failidest)

Töö nr 8518 Biotiigi kinnistu mahasõit riigimaanteele nr 11110 Nehatu- Loo-Lagedi (km 2,430) muudatusprojekt Biotiigi kinnistu (tunnus :24504:002:0494) Loo alevik, Jõelähtme vald, Harjumaa Tellija: Indrek Väärtnõu OÜ Loo Vesi Saha tee 9 F, Loo alevik Jõelähtme vald 74201 Harjumaa Telefon + 372 5114406 E-post [email protected] Projekteerija: Osaühing Stratum Kadaka tee 86a 12618 Tallinn Telefon +372 6659 460 Tegevusluba nr 8144/11121m E-post [email protected] Vastutav täitja: Roland Mäe [email protected], 5172182 TALLINN 2018 Sisukord 1 Üldosa ............................................................................................................................... 4 1.1 Projekti eesmärk ....................................................................................................................... 4 1.2 Projekti koostamise normdokumendid ..................................................................................... 4 1.3 Projekti koostamise alusmaterjalid ........................................................................................... 4 2 Oleva olukorra kirjeldus ................................................................................................ 5 2.1 Ehitusgeoloogia ........................................................................................................................ 5 3 Teedeehituslik osa ........................................................................................................... 6 3.1 Lähteandmed ............................................................................................................................ 6 3.2 Liikluskorraldus ....................................................................................................................... 6 3.3 Vertikaalplaneerimine .............................................................................................................. 7 3.4 Katend ...................................................................................................................................... 7 3.5 Kvaliteedi ja tehnoloogianõuded .............................................................................................. 8 3.5.1 Ettevalmistustööd .............................................................................................................................. 8 3.5.2 Katendikihtide ehitamine .................................................................................................................. 8 3.5.3 Truupide ehitamine ............................................................................................................................ 9 3.5.4 Haljastus .......................................................................................................................................... 10 3.6 Keskkonnanõuded .................................................................................................................. 10 3.6.1 Ehitustegevuse peamised negatiivse keskkonnamõju valdkonnad ja leevendavad meetmed .......... 10 3.7 Ehitusaegne liikluskorraldus .................................................................................................. 12 4 Kasutamine ja hooldamine ........................................................................................... 13 Biotiigi kinnistu mahasõit riigimaanteele nr 11110 Nehatu-Loo-Lagedi (km 2,430) muudatusprojekt - Stratum OÜ töö nr 8518 lk 2/13 Joonised Joonise nr Nimetus STR-01* Asukoha skeem STR-02 Asendiplaan ja liikluskorraldus STR-03 Vertikaalplaneering STR-04 Ristprofiil koos katte konstruktsiooniga STR-05 Nähtavuskolmnurk STR-06* Ehitusaegne liikluskorraldus * joonis on seletuskirja teksti sees Lisad Lisa nr Nimetus 1 Töömahuloend 2 Tüüpmahasõit 3 Truubi tüüpjoonis 4 Geoloogilise uuringu aruanne Biotiigi kinnistu mahasõit riigimaanteele nr 11110 Nehatu-Loo-Lagedi (km 2,430) muudatusprojekt - Stratum OÜ töö nr 8518 lk 3/13 1 Üldosa 1.1 Projekti eesmärk Töö eesmärk on teeprojekti koostamine vastavalt Loo Vesi OÜ ja Osaühing Stratum vahel sõlmitud lepingule, mille objektiks on Harju maakonna Jõelähtme valla Loo alevikus projekteeritav mahasõit Biotiigi kinnistule (tunnus: 24504:002:0494). Biotiigi mahasõit on projekteeritud olemasolevast mahasõidust mõnevõrra eemale Nehatu-Loo-Lagedi (11110) tee kilomeetrile 2,43. Olemasolev mahasõit likvideeritakse. Käesolev projekt on varasema projekti (Stratum OÜ töö nr 0815) muudatusprojekt. Lahendus on kokku viidud Reaalprojekt OÜ tööga nr P18044 „Riigitee nr 11110 km 2,145-3,958 Nehatu- Loo-Lagedi rekonstrueerimise põhiprojekt“. Muudetud on eelkõige mahasõidu vertikaalplaneeringut ning truupide ja kraavide kõrgusi, vastavalt EH2000 Amsterdami nullile ja vastavalt Reaalprojekt OÜ töö vertikaalplaneeringule. 1.2 Projekti koostamise normdokumendid Projekti koostamisel on juhindutud ja Töövõtja peab tööde tegemisel juhinduma Eestis kehtivatest teehoiutöödega seotud seaduste, standardite, normdokumentide ja juhendite, sh Maanteeameti peadirektori käskkirjade terviktekstidest, mis on kättesaadavad Maanteeameti veebilehel www.mnt.ee rubriigist “Juhendid ja juhised” ning „Õigusaktid“, Elektroonilise Riigi Teataja kataloogist – www.riik.ee, Standardikeskusest, Tallinn Aru 10. www.evs.ee ning Teetööde tehniline kirjeldus asub Riigiportaali veebilehel: http://www.eesti.ee/portaal/this.index. 1.3 Projekti koostamise alusmaterjalid Projekti koostamise alusmaterjalidena käsitletakse: • Geodeetiline alusplaan Nehatu-Loo-Lagedi km 2.145-3.958 (Reaalprojekt OÜ töö nr G18066); • Reaalprojekt OÜ töö nr P18044 „Riigitee nr 11110 km 2,145-3,958 Nehatu-Loo-Lagedi rekonstrueerimise põhiprojekt; • Biotiigi kinnistu ehitusgeoloogiauuringu aruanne (OÜ REI Geotehnika töö nr 3217-13); • Loo Aleviku Biotiigi kinnistu ja lähiala detailplaneering (OÜ Maaplaneeringud töö nr 341-11); • Maanteeameti 23.03.15 kiri nr 15-4/14-00241/733. Biotiigi kinnistu mahasõit riigimaanteele nr 11110 Nehatu-Loo-Lagedi (km 2,430) muudatusprojekt - Stratum OÜ töö nr 8518 lk 4/13 2 Oleva olukorra kirjeldus Projektis käsitletav ala asub Harju maakonna Jõelähtme valla Loo alevikus. Biotiigi kinnistu mahasõit on ette nähtud riigimaanteele nr 11110 Nehatu-Loo-Lagedi (km 2,430). Nehatu-Loo- Lagedi tee katte laius on tööpiirkonnas ligikaudu 6,5 meetrit. Olemasoleva mahasõidu all on truup (d=500) ja paralleelselt teega kulgeb jalgtee (2,5 m lai). Joonis nr STR-01 – asukoha skeem Riigimaantee nr 11110 kilomeetritel 1,475 kuni 4,047 km oli aastal 2014 AKÖL 1349 autot; millest 95% moodustasid sõidu- ja pakiautod. Lõigul on piirkiirus 50 km/h. Nähtavuskaugused mõlemale poole vastavad tasemele „hea“ ehk > 150 meetrit projektkiiruse 50 km/h juures. 2.1 Ehitusgeoloogia Alljärgnevalt on toodud väljavõte ehitusgeoloogiauuringu aruandest: Pinnamood Uuritud kinnistu paikneb Loo aleviku edelaosas. Maapinna kõrgusmärgid jäävad valdavalt 30 ja 30,5 m piiresse, jälgitav on reljeefi mõningane langus lääne ja loode, so Pirita jõe suunas. Varem paiknesid kinnistul reoveepuhasti biotiigid, mis praeguseks on täidetud aleviku vee- ja kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimise käigus ülejäänud pinnasega. Pinnakate Pindmise kihi moodustab täitepinnas, mis koosneb valdavalt mullast, liiv- ja moreenpinnasest ning erineva suurusega lubjakivitükkidest. Biotiigi kinnistu mahasõit riigimaanteele nr 11110 Nehatu-Loo-Lagedi (km 2,430) muudatusprojekt - Stratum OÜ töö nr 8518 lk 5/13 Täitepinnase ülemine, kuni 1,8 m paksune osa (PA1 ja PA3 asukohas ka kompleksi alumine, 0,8...1,0 m paksune osa) on peamiselt kesktihe ja tihe (kiht 1A). PA2 asukohas pindmise kihina, mujal kihi 1A lamamina esinevat väga kohevat, paiguti kohevat täitepinnast (kiht 1B) iseloomustab mulla, muda ja savika materjali suurem osakaal. Kihi paksus on 0,9...3,2 m. Täitekompleksi all on kohati (PA3 piirkonnas) levimas jääjärveline voolav möllsavi (kiht 2) või kohev savikas peenliiv (kiht 3, PA4). Pinnakatte alumise osa moodustab savimöllmoreen, milles esineb rohkesti liiva ja kruusa, samuti erineva suurusega lubjakivitükke (üle 2 mm osakeste sisaldus pimnnases on visuaalhinnangul 20...40, kohati kuni 50%). Konsistentsijärgi on moreen jagatud kaheks: a) voolav ja pehme (kiht 4A), kihi paksus kuni 3,4 m; b) sitke ja poolkõva (kiht 4B), kihi paksus kuni 1,4 m. Aluspõhi Keskordoviitsiumi Väo kihistu lubjakivi (kiht 5) lamab 5,4...7,2 m sügavusel (23,1...24,9 m abs). Lubjakivi ülemine, enamasti kuni 0,2 m paksune osa, võib olla mõnevõrra murenenud (läbitav LP-ga) ning käsitletav poolkaljupinnasena. Sügavamal on lubjakivi vähemalt kesktugev. Pinnasevesi Välitöö ajal (talvise miinimumtaseme ja kevadise kõrgseisu vahepealne etapp) mõõdeti pinnaseveetase 1,2...1,3 m sügavusel maapinnast (29...29,2 m abs). Pinnasevett dreenib kinnistu lääneservas kulgev kuivenduskraav. Lumesula- ja sajuperioodidel võib veetase tõusta 0,3...0,5 m-ni maapinnast. 3 Teedeehituslik osa 3.1 Lähteandmed Mahasõidu ja juurdepääsutee asendiplaani koostamisel on aluseks võetud Maanteeameti 23.03.15 kiri nr 15-4/14-00241/733 ja Maanteeameti poolt koostatud tüüplahendused (vt lisad). Seoses arendusala ehitusaegse liiklusega ja vastavalt Maanteeameti tingimustele on mahasõidu raadius määratud 15 meetrit. Juurdepääsutee on projekteeritud V klassi maantee parameetrite järgi, mille katte laiuseks on 5,0 m. Vastavalt liiklussagedustele ja normide joonisele 5.1 on ristmiku tüübiks valitud lihtristmik (Maanteeameti tüüplahendus R=15 m). 3.2 Liikluskorraldus Biotiigi kinnistu mahasõit riigimaanteele on lahendatud „Peatu ja anna teed“ (222) märgiga (vt liikluskorralduse joonist). Olemasoleva jalgtee katte taastamine on projekteeritud mahasõiduga samasse tasapinda ilma äärekivita. Biotiigi kinnistu mahasõit riigimaanteele nr 11110 Nehatu-Loo-Lagedi (km 2,430) muudatusprojekt - Stratum OÜ töö nr 8518 lk 6/13 Kolme arendusala prognoositav elanike arv on 180, millest Biotiigi kinnistul 60 elanikku. Parkimiskohtade arv on arvutatud autostumise taseme järgi. Eelduseks on võetud suhtarv 450 autot 1000 elaniku kohta ehk antud juhul eeldame, et kogu arendusalale, mis hakkavad mahasõitu kasutama, rajatakse ligukaudu 80 parkimiskohta, mis on võetud ka eeldatavaks tipptunni liiklussageduseks. Võttes aluseks teeregistri andmed, mille järgi oli peatee liiklussagedus (aastal 2014) 1349 autot/ööpäevas ja võttes mahasõidu liiklussageduseks 80 autot/tunnis, on ristmiku kõikide suundade teenindustase A. Kui kõikide suundade sagedused kasvaksid proportsionaalselt 2,5 korda, oleks arendusalalt vasakpöörde sooritamisel teenindustase B. Teiste sõnadega: läbilaskvusprobleemid võivad tekkida juhul, kui peatee liiklussagedus kasvaks neli (4) korda. 3.3 Vertikaalplaneerimine Mahasõit rajatakse riigimaantee sirgele osale. Mahasõidu ja juurdepääsutee kõrgusarvud on seotud olemasoleva olukorraga ehk riigimaanteega ja sellega parallseeselt kulgeva jalgteega, mida juurdepääsutee ületab. Mahasõit langeb peateest 3 % kaldega ja juurdepääsuteel on kahepoolne põikkalle. Mahasõidu alla on ettenähtud 15 m truup läbimõõduga 1000 mm. Olemasolev mahasõit ja truup tuleb likvideerida. 3.4 Katend Ühendustee kate peab olema riigimaantee teemaa ulatuses vähemalt samaväärne lõikuva tee kattega. Vastavalt liikluskoormuse iseloomule on kinnistu mahasõidule ette nähtud 2-kihiline asfaltbetoonkate. Tüüp I – mahasõit • asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 h=4 cm • asfaltbetoon AC 32 base 70/100 h=6 cm • killustikalus h=25 cm • liiv või kruusliiv alus h=20 cm • vajadusel täitepinnas • olemasolev aluspinnas (peenliiv) Tüüp II – jalgtee (taastamine) • Asfaltbetoon AC 8 surf 70/100 h=5 cm Minimaalsed kvaliteedinõuded asfaltsegude jämetäitematerjalidele: AC surf: GC90/15, C50/10, LA30, AN19, F2, FNaCl4, FI20, f2 AC base: GC85/20, C50/30, LA30, F4, FI20, f4 Biotiigi kinnistu mahasõit riigimaanteele nr 11110 Nehatu-Loo-Lagedi (km 2,430) muudatusprojekt - Stratum OÜ töö nr 8518 lk 7/13 Kiilutud killustikalus lubjakivist, fr.32/64 + fr.16/32+fr.8/12: Gc 85/15, LA30, F4, FI20, f4. 3.5 Kvaliteedi ja tehnoloogianõuded Ehitaja peab teehoiutööde tegemisel lähtuma Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. mai 2004.a määrusest nr 132 „Teehoiutööde tehnoloogianõuded“ ja Maanteeameti poolt koostatud Teetööde tehnilistest kirjeldustest (http://spets.mnt.ee/). Arvestama peab projektis esitatud nõudeid. Juhul kui ilmnevad tööd, mis ei kajastu eelpool mainitud määruses, siis tuleb lähtuda töödele tee omaniku poolt kehtestatud tehnoloogilistest juhistest ja vastuvõtu eeskirjadest, arvestades Eesti Vabariigi standardite, nende puudumisel teiste riikide standardite nõudeid. 3.5.1 Ettevalmistustööd Ehitaja ei tohi kahjustada ettevalmistustööde käigus olemasolevaid õhu- ja maakaabelliine ning torujuhtmeid ja maaparandussüsteeme. Kõik kaevetööd tuleb kooskõlastada võrguvaldajatega. Ehitustööde teostamisel tuleb arvestada varem koostatud projektide kooskõlastuste koondnimekirjas märgitud tingimustega. Rajatise alla jääva mullakihi ja mullase täitepinnase kihi peab eemaldama. Katendi aluspinnases tuleb täita lohud, alus planeerida ja tihendada selleks ette nähtud mehhanismidega. Täitepinnasena võib kasutada väljakaevatavat huumusevaba looduslikku pinnast – tolmliiva või paremat materjali. Aluspinnase vähim tihendustegur (pinnaseskeleti tegeliku mahumassi ja sama pinnase optimaalse niiskuse juuresmääratud maksimaalse mahumassi suhe) peab olema vähemalt 0,95. Katendile lähemal kui 0,5 m ei tohi kasutada täitepinnast, mis sisaldab üle 20 cm suuruseid osiseid. Oleva kraavi põhi ja nõlvad tuleb puhastada kaevates kuni 50 cm sügavuselt, sealjuures jälgides, et oleks tagatud minimaalne nõutav kraavi pikikalle ja minimaalne lubatav muldkeha nõlvus. Kraavi põhjas ei ole lubatud üle 50 mm sügavusi loike. Puhastatud kraavi pikikalle peab olema vähemalt 0,5%, erandjuhul 0,3%. Kraavides, truupides ja dreentorudes tuleb tagada tõhus vete ärajuhtimine, takistamaks vee kogunemist teepinnale. Kraavist eemaldatud pinnas tuleb asetada kraavi välisservale ning olenevalt olukorrast tasandada või ära vedada. Töövõtja eemaldab ja veab ära kogu umbrohu, põõsad, puud, kännud, juured, prahi ja jäätmed, mis asuvad kraavides ja nõlvadel. 3.5.2 Katendikihtide ehitamine Liivalus tuleb rajada liivast või kruusast, mille filtratsioonimoodul on vähemalt 2,0 m/ööpäevas ja tihendustegur on vähemalt 0,98 Tihendamisel võib kasutada ka veega tihendamist. Liivaluse paksus võib varieeruda, kuid ei tohi olla väiksem projektiga ette nähtust. Asfaldisegud tuleb valmistada vastavalt standardile EVS 901-3:2009 Tee-ehitus Osa 3: Asfaldisegud. Biotiigi kinnistu mahasõit riigimaanteele nr 11110 Nehatu-Loo-Lagedi (km 2,430) muudatusprojekt - Stratum OÜ töö nr 8518 lk 8/13 Asfaltbetoonkattel peab vastama projektile katte projektjoon, katte laius ja kalded. Katte tasasust hinnatakse 3-meetrise latiga. Suurim lubatud pilu lati all on ülakihis 4 mm pikisuunas ja 3 mm põiksuunas. Alakihis on mõlemas suunas lubatud pilu kuni 5 mm. Asfaltkatte tihedust hinnatakse tellija ja töö tegija vahelise kokkuleppe alusel kas tihendusteguri või jäävpoorsuse järgi ja see peab vastama segu liigile kehtestatud nõuetele. Laoturiga laotatud asfaltkatte vuugid peavad pärast tihendamist olema monoliitsed, tasased ja tihedad. Vuugi kohale ei tohi moodustuda kühmu ega muud ebatasasust. Vuugi tihedus ja jäävpoorsus peavad vastama asfaltkattele kehtestatud nõuetele. 3.5.3 Truupide ehitamine Plasttoru peab vastama standardite EN 13476 ja SFS 5906 nõuetele. Kasutatakse polüeteen (PE) ja polüpropeen (PP) torusid. Rõngasjäikus, materjal, truubi pikkus ja läbimõõt peavad vastama projektile. Truubitorude minimaalne nõutav rõngasjäikus on SN4. Truubi aluse ehitamisel kandevõime parandamiseks ja uhtumise vältimiseks kasutatav geotekstiil peab vastama IV klassi nõuetele. Truubi ümber kasutatakse täitematerjalina kergelt tihendatavat kivimaterjali, mis sobib kasutamiseks aluses. Teras- või plasttoru puhul lubatav suurim terasuurus on 65 mm, soovitav maksimaalne terasuurus on 35 mm. Külmunud materjali või tihendamiseks liiga märga materjali, samuti savi ega turvast ei tohi kasutada. Alternatiivina võib täitepinnasena kasutada dreenivat pinnast, mille filtratsioonimoodul on vähemalt 2m/ööpäevas. Külmakerkelisele aluspinnasele ehitatakse vähemalt 30 cm paksune kivimaterjalist (killustik, kruuskillustik, purustatud kruus) fr 4-64mm alus. Kui aluspinnas on väga külmakerkeline (tolmliiv, tolmne saviliiv, kerge ja raske tolmne liivsavi, raske tolmne saviliiv) või pehme, peab kivimaterjalist fr 4-120 mm alus olema vähemalt 50 cm paksune. Täitematerjalist alus ehitatakse kuni 120 mm terasuurusega kivimaterjalist, mis on sobiv aluse ehitamiseks. Põhitee ja mahasõidu truupide kivimaterjalist alus tihendatakse vähemalt keskmise tihendustegurini 0,95, loadman või inspector seadmega mõõtes minimaalselt 130 MPa. Tihendamine viiakse läbi katsetihendamise põhjal määratud meetodit kasutades. Katsetihendamist kasutatakse selleks, et määrata kindlaks, milline on vajalik kihipaksus tihendamisel, veesisaldus ja tihendusmeetod. Katendikihtide tihendamine raske tehnika abil ja ehitustehnika liiklus on lubatud siis, kui täite paksus plasttoru harjast vähemalt 500 mm. Plasttoru tootja poolt peab olema saadud kinnitus minimaalse nõutava kihi paksuse kohta iga kasutatava toru tüübi harja kohal. Vaatamata neile tingimustele vastutab töövõtja nende tööde eest ja kõrvaldab nende tagajärjel tekkinud kahjud. Lõplik tagasitäide on täide peale toru harja pealset tagasitäidet. Olenevalt truubitoru asukohast paigaldatakse tagasitäitele mulde pinnas või ehitatakse katendi kihid. Olenevalt lõpliku tagasitäite pinnase asukohast tihendatakse see mulde pinnase või katendi kihi tihendusastmeni. Tabelis 1 on toodud plasttruupide minimaalsed paigaldussügavused, mida tuleb kontrollida tugevusarvutustega (InfraRYL 2010 järgi). Paigaldussügavust mõõdetakse toru (profiili) harjalt. Biotiigi kinnistu mahasõit riigimaanteele nr 11110 Nehatu-Loo-Lagedi (km 2,430) muudatusprojekt - Stratum OÜ töö nr 8518 lk 9/13 Tabel 1. Plasttruupide minimaalne paigaldussügavus Toru siseläbimõõt, m Minimaalne paigaldussügavus, m < 0,499 0,3 0,500 ... 0,649 0,4 0,650 ... 1,249 Toru siseläbimõõt 3.5.4 Haljastus Haljastatav maapind tuleb planeerida, katta kasvumulla kihiga ca 10 cm paksuselt ning külvata muru. Rajatava muru pind ei tohi jääda kõrgem kui külgnev tee. 3.6 Keskkonnanõuded Töövõtja peab vältima saasteainete sattumist pinnasesse ja/või (põhja) vette. Kütused ja õlid peavad olema ladustatud viisil, mis välistab võimalikud lekked. Masinate ja seadmete tankimine ei tohi toimuda veekogule lähemal kui 30 meetrit. Töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud. Kogu üleskaevatud pinnas, freesitud materjal ja kivimaterjal tuleb ladustada ja säilitada veekogudest eemal (vähemalt 100 m). Töövõtja ei tohi kõrvaldada rohkem taimkatet, põõsaid ja puid, kui projektis ette nähtud. Töövõtja peab vältima korrektsete ehitusmeetoditega maastiku kahjustumist või tegema seda erandjuhul. Kõik praht ja jäätmed tuleb käidelda vastavalt Eestis kehtivatele nõuetele. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Kõik ehitustööde ajal ajutiselt hõivatud tööpiirkonnad tuleb lepingu lõppedes taastada nende endises seisukorras. Jäätmed tuleb ära vedada, pinnas viia endisesse seisukorda, puud / põõsad asendada ja külvata uus muru. 3.6.1 Ehitustegevuse peamised negatiivse keskkonnamõju valdkonnad ja leevendavad meetmed Ehitusaegne keskkonnamõju on ajutise iseloomuga. Ehituse käigus keskkonnamõjude ennetamise ja leevendamise kohustuse suhtes tuleb arendajal täpselt kokku leppida lammutus- ja ehitustööde peatöövõtjaga, kes edastab samad nõuded alltöövõtjatele ning jälgib nende täitmist. Mitmeid keskkonnamõjusid on võimalik vähendada, kui töötatakse tehniliselt korras masinate ja seadmetega ning kasutatakse neid ettenähtud otstarbel tööajal. Peamised lammutus- ja ehitustegevuse tagajärjed, mis võivad eeldatavalt kaasa tuua negatiivseid keskkonnamõjusid on: - heitmed välisõhku (sh tolm); - müra ja vibratsiooni teke. Biotiigi kinnistu mahasõit riigimaanteele nr 11110 Nehatu-Loo-Lagedi (km 2,430) muudatusprojekt - Stratum OÜ töö nr 8518 lk 10/13 Alljärgnevalt on toodud mõned soovitused nendest tagajärgedest tuleneda võivate keskkonnamõjude võimalike leevendusmeetmete kohta. Välisõhu heidete peamisteks allikateks on veokite ja teiste ehitusmehhanismide mootorid. Heitgaaside mõju on võimalik vähendada, lühendades võimaluse korral nende mehhanismide tööaega. Häiringuid vähendab ka see, kui ei töötata väljaspool tööaega ning alati kasutatakse töökorras seadmeid. Tolmu eraldumise vähendamiseks vältida väga kuiva ilmaga tolmu tekitavaid tegevusi. Tuleks vältida suure hulga peenefraktsiooniliste materjalide (liiv, muld) hoidmist territooriumil vähendamaks või vältimaks nende lendumist. Vajaduse korral tuleb tolmust tööala tolmu lenduvuse vähendamiseks kasta. Väiksema kiirusega sõitmine (soovitavalt 25 km/h) vähendab tolmu õhku paiskumist koormast. Müra mõju on võimalik vähendada töötades ainult tööpäevadel ning päevasel ajal. Samuti käitada mehhanisme ainult siis, kui see on vajalik mingi töö läbiviimiseks, mitte lasta mootoritel asjata töötada. Võimalusel kasutada võimalikult väikese müratasemega seadmeid. Kindlasti peavad seadmed olema töökorras. Vibratsiooni mõju vähendamiseks tuleb samuti valida vibratsiooni põhjustavate mehhanismidega töötamise aega nii, et häiringud oleksid võimalikult väikesed. Jäätmete negatiivne keskkonnamõju sõltub suures osas nende lõppkäitlemise viisist. Seega tähendab mõju leevendamine siinkohal, et välditakse jäätmete lõppladestamist prügilasse. Jäätmete tekkekohas sortimine ning üleandmine kordus- või taaskasutuseks aitab vähendada jäätmete tekkest tulenevat negatiivset keskkonnamõju. Jäätmekäitlusalased nõuded ja tingimused tuleb arendajal edastada peatöövõtjale, vajalik oleks objekti lammutuse ja ehituse käigus tekkivate jäätmete käitlemiseks jäätmekava koostamine ja selle järgimine. Arendaja peab kontrollima seatud nõuete täitmist. Kõiki kemikaale tuleb käidelda nende ohutuskaartidel toodud nõudeid järgides, et vältida hädaolukordi ning nendest tulenevat negatiivset mõju nii inimese tervisele kui keskkonnale. Mõju sotsiaalsele keskkonnale (sh inimese tervisele) on võimalik vähendada: • mitte töötada nädalavahetustel, pühade ajal jne • võimaldada kohalikele elanikele ohutu ligipääs oma kodule/ettevõtte territooriumile (ka sõiduautodega) koos üheselt mõistetava märgistuse ja vajadusel liikumiskoridori loomisega. • teavitada mürarikkamatest tegevustest kohalikke elanikke ette, et soovi korral oleks võimalik planeerida tegevusi teistes asukohtades. Biotiigi kinnistu mahasõit riigimaanteele nr 11110 Nehatu-Loo-Lagedi (km 2,430) muudatusprojekt - Stratum OÜ töö nr 8518 lk 11/13 3.7 Ehitusaegne liikluskorraldus Ajutuste liikluskorraldusvahendite paigaldamisel järgida „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“ (RTL 2003, 54, 779) ja EVS 613:2001 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine“. Ehitusaegne liikluskorraldus on toodud alljärgneval skeemil. Joonis nr STR-06– ehitusaegne liikluskorraldus Biotiigi kinnistu mahasõit riigimaanteele nr 11110 Nehatu-Loo-Lagedi (km 2,430) muudatusprojekt - Stratum OÜ töö nr 8518 lk 12/13 4 Kasutamine ja hooldamine Tee kasutamis- ja hooldamisjuhend sõltub tee valdaja ja hooldetegija omavahelise kokkuleppe tingimustest. Hoolde aluseks võib võtta „Tee seisundinõuded“ Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 45 17.12.2002 (RTL 2003, 1 ,2), muudetud ministri määrusega nr 85 (RT I 11.08.2011, 1). Projekteeritud tee kasutamisel tuleb järgida Teeseadusega kehtestatud nõudeid. Vastavalt projekteerimisnormidele EVS 843 on teekatendile ette nähtud maksimaalne auto teljekoormus 100 kN. Erinõuded puuduvad. Seletuskirja koostas: Roland Mäe Biotiigi kinnistu mahasõit riigimaanteele nr 11110 Nehatu-Loo-Lagedi (km 2,430) muudatusprojekt - Stratum OÜ töö nr 8518 lk 13/13 Leppemärgid Projekteeritud nõlv Projekteeritud tee telg 36,74 Projekteeritud kraav koos voolusuuna Projekteeritud tugipeenra serv ja põhja kõrgusega Puhastatav kraav Projekteeritud asfaltkatte serv Projekteeritud truup pinnasest päisega (voolu Projekteeritud sõidutee asfaltbetoonkate suunaga) 24.00 Projekteeritud horisontaal Projekteeritud jalgtee asfaltbetoonkate 22.35 Projekteeritud kõrgusarv Projekteeritud sõidutee ülekate eelneva freesimisega Projekteeritud liiklusmärgi (foori) post Projekteeritud haljasala Projekteeritud tähispostid (99ik) Projekteeritud kruusakate (peenar) Likvideeritav objekt Projekteeritud liiklusmärk 435 Reaalprojekt OÜ Proj. truup Maanteeameti lahendus plastik Ø1000, tüüpmahasõit II Geodeetiline mõõdistusvõrgu Kraav puhastada L = 15m R=15 m punkt ümberpaigutada vt truubi kõrgust ja voolusuunda PK 24+20 Nehatu-Loo-Lagedi riigimaantee nr 11110 6.54 0 28,65 28,68 5.0 28,70 28,71 28,72 28,73 Truubi Truubi 17.39 R1 28,74 28,75 28,77 põhi h=28.67 põhi h=28.83 Truubi põhi h=28.80 6.00 221 Proj. kraav Ol.ol mahasõit sulgeda, 557 Katted taastada Voolusuund vastupidine võrreldes ol.olevaga truup likvideerida ja 557 435 asendada kraaviga (12 m) Truubi Kokku viia ol.ol jalgteega põhi h=28.63 Proj. truup plastik Ø500, 435 L = 15m Riigimaantee nr 11110 Nehatu-Loo-Lagedi kaitsevöönd 50 m Riigimaantee nr 11110 Nehatu-Loo-Lagedi sanitaarkaitsevöönd 60 m Biotiigi topo-geodeetiline maa-ala plaan, Harju Geodeesiabüroo OÜ töö nr 1504/02, mõõdistatud 20.04.2015 TELLIJA Kadaka tee 86A-305 Tallinn, 12618 [email protected] PROJEKT +372 6659460 OBJEKT Teehoiutööde tegevusluba nr 8144/11121 PROJEKTEERIS PROJEKTEERIS KONTROLLIS JOONISE NIMI PROJEKTI NR KUUPÄEV MÕÕTKAVA JOONISE NR REV Leppemärgid Projekteeritud nõlv Projekteeritud tee telg 36,74 Projekteeritud kraav koos voolusuuna Projekteeritud tugipeenra serv ja põhja kõrgusega Puhastatav kraav Projekteeritud asfaltkatte serv Projekteeritud truup pinnasest päisega (voolu Projekteeritud sõidutee asfaltbetoonkate suunaga) 24.00 Projekteeritud horisontaal Projekteeritud jalgtee asfaltbetoonkate 22.35 Projekteeritud kõrgusarv Projekteeritud sõidutee ülekate eelneva freesimisega Projekteeritud liiklusmärgi (foori) post Projekteeritud haljasala Projekteeritud tähispostid (99ik) Projekteeritud kruusakate (peenar) Likvideeritav objekt Projekteeritud liiklusmärk 435 Reaalprojekt OÜ Proj. truup Maanteeameti lahendus plastik Ø1000, tüüpmahasõit II Geodeetiline mõõdistusvõrgu Kraav puhastada L = 15m R=15 m punkt ümberpaigutada vt truubi kõrgust ja voolusuunda 1 PK 24+20 Nehatu-Loo-Lagedi riigimaantee nr 11110 6.54 31.3 31.30 31.20 31.10 0 28,65 28,68 31.00 5.0 28,70 28,71 28,72 28,73 Truubi Truubi 17.39 R1 28,74 28,75 28,77 põhi h=28.67 põhi h=28.83 .90 30 0 2 2 .60 .7 .80 .80 30 30 30 30 80 70 60 40 50 Truubi .70 põhi h=28.80 30 .60 1 30 6.00 Proj. kraav .50 Ol.ol mahasõit sulgeda, 30 Katted taastada Voolusuund vastupidine võrreldes ol.olevaga truup likvideerida ja asendada kraaviga (12 m) Truubi Kokku viia ol.ol jalgteega põhi h=28.63 Proj. truup plastik Ø500, L = 15m Riigimaantee nr 11110 Nehatu-Loo-Lagedi kaitsevöönd 50 m Riigimaantee nr 11110 Nehatu-Loo-Lagedi sanitaarkaitsevöönd 60 m Biotiigi topo-geodeetiline maa-ala plaan, Harju Geodeesiabüroo OÜ töö nr 1504/02, mõõdistatud 20.04.2015 TELLIJA Kadaka tee 86A-305 Tallinn, 12618 [email protected] PROJEKT +372 6659460 OBJEKT Teehoiutööde tegevusluba nr 8144/11121 PROJEKTEERIS PROJEKTEERIS KONTROLLIS JOONISE NIMI PROJEKTI NR KUUPÄEV MÕÕTKAVA JOONISE NR REV Lõige 1-1 17.55 6.50 2.50 15.05 6.49 NEHATU-LOO-LAGEDI Riigimaantee nr 11110 31.00 JALGTEE 3% Kokku viidud Reaalprojekt OÜ tööga nr P18044 Riigitee nr 11110 km 2,145-3,958 Nehatu-Loo-Lagedi rekonstrueerimise põhiprojekt 30.00 1.43 29.00 AC 16 bin 70/100 h=4 cm AC 20 base 70/100 h=6 cm Lubjakivi killustikalus, fr.32...63 mm kiilutud h=25 cm 28.00 Projekteeritud truup ∅=1000 Keskliiv (dreenkiht) Kf min ≥ 1 m/ööp h=20 cm Täitepinnas (vajadusel) vastavalt profiilile Rajada vastavalt Maanteeameti Kf min ≥ 0,5 m/ööp tüüpjoonistele Aluspinnas 27.00 Tagasitäide kruusliivast 15-30 cm kihtidena tihendamisega Kruusliivast tasanduskiht (vajadusel) h=10 cm IV klassi tugevduskangas Kivimaterjalist alus (vajadusel) Aluspinnas h=30 cm Lõige 2-2 Mahasõit kinnistule Tugipeenar (asfaltkattega) Tugipeenar (0.50-1.00) 6.00 (0.50-1.00) Segu nr 3, h=35 cm Segu nr 3, h=35 cm h=10 cm kasvupinnas ja 31.00 muru külvamine h=10 cm kasvupinnas ja muru külvamine 4.0% 4.0% 5 1:1. 30.00 1:1. 5 ol.olev maapind Kasvupinnase koorimine h min 20cm (vajadusel) Märkused: 29.00 1) Minimaalsed kvaliteedinõuded asfaltsegude jämetäitematerjalidele: AC 16 bin 70/100 h-4 cm AC 20 base 70/100 h-6 cm AC surf: GC90/15, C50/10, LA30, AN19, F2, FNaCl4, FI20, f2 Lubjakivi killustikalus, fr.32...63 mm kiilutud h-25 cm AC base: GC85/20, C50/30, LA30, F4, FI20, f4 Keskliiv (dreenkiht) Kf min ≥ 1 m/ööp h-20 cm Täitepinnas (vajadusel) vastavalt profiilile 2) killustikaluses võib kasutada sidumata segu LA35, F4, FI35, UF3 või fraktsioneeritud ja ridakillustikku LA35, F4, FI35, f4; Kf min ≥ 0,5 m/ööp 3) liiv või kruusliiv aluse dreenivus minimaalselt 1 m/ööp; Aluspinnas 4) kasutatud standardid: EVS-EN 901-3, 13242, 13285. TELLIJA Kadaka tee 86A-305 Tallinn, 12618 [email protected] PROJEKT +372 6659460 OBJEKT Teehoiutööde tegevusluba nr 8144/11121 PROJEKTEERIS PROJEKTEERIS KONTROLLIS JOONISE NIMI PROJEKTI NR KUUPÄEV MÕÕTKAVA JOONISE NR REV Nä hta vus pea ≥14 tee le 0( pro jek H) tkii rus 50 km /h PK 24+ 31. 3 20 0 Riig 7.0 ima Riig ant ee ima ant nr 1111 ee 0N nr 1111 eha 0N tu- eha Loo t -La u-L g o edi o-L kait a ged sev i san öön it d5 Nä aar hta 0m vus kait 150 pea sev tee m( öön le pro R) d6 jek tkii 0m rus 70 km /h TELLIJA Kadaka tee 86A-305 Tallinn, 12618 [email protected] PROJEKT +372 6659460 OBJEKT Teehoiutööde tegevusluba nr 8144/11121 PROJEKTEERIS PROJEKTEERIS KONTROLLIS JOONISE NIMI PROJEKTI NR KUUPÄEV MÕÕTKAVA JOONISE NR REV From: Roland Mäe <[email protected]> Sent: Tuesday, November 27, 2018 5:29 PM To: [email protected] Subject: Biotiigi mahasõidu teeprojekti kooskõlastamine Tere Saadan kooskõlastamiseks Biotiigi mahasõidu muudatusprojekti. Projekt on varem Maanteeametiga kooskõlastatud. Varasema lahendusega võrreldes on muutunud vertikaalplaneering ning kraavide ja truupide kõrgused (Amsterdami nullile üleminek). Lahendus on kokku viidud Reaalprojekt OÜ tööga. Lugupidamisega Roland Mäe ViaVelo Inseneribüroo OÜ Reg nr 11712139 Magasini 29a-18 10138 Tallinn Telefon: 5172182 [email protected] Lp R.Mäe Teie 21.04.2015 nr e-kiri Stratum OÜ Kadaka tee 86a Meie 25.05.15 nr 15-4/14-00241/766 12618 TALLINN [email protected] Jõelähtme vald Loo alevik Biotiigi kinnistu mahasõidu projekt Olete esitanud 21.04.2015 e-kirja teel Maanteeametile kooskõlastamiseks Jõelähtme vallas Loo alevikus Biotiigi kinnistu mahasõidu projekti. Biotiigi kinnistu (24504:002:0494) paikneb osaliselt riigi kõrvalmaantee 11110 Nehatu-Loo- Lagedi tee kaitsevööndis. Käesoleva teeprojektiga projekteeritakse riigimaantee 11110 Nehatu-Loo-Lagedi (km 2,430) uus mahasõit ja olev mahasõit (km 2,420) likvideeritakse. Lähtudes Teeseadusest ning teede- ja sideministri 28.09.1999 määrusest nr 55 „Tee projekteerimise normid“ kooskõlastab Maanteeamet Jõelähtme vallas Loo alevikus Biotiigi kinnistu mahasõidu projekti (projekteerija Stratum OÜ, töö nr 0815, versioon 21.05.2015, korrigeeritud seletuskiri ja joonised). Projekti kooskõlastamisel oleme muuhulgas arvestanud projekti seletuskirjas toodud planeeringutega seotud perspektiivselt lisanduva liiklussageduse kasvu analüüsist ja selle põhjal riigimaantee laiendamise vajaduse hindamisest, et Biotiigi kinnistu arendusalale rajatava juurdepääsutee (mahasõit) ja riigimaantee ristmiku kõikide suundade teenindustase on A. Kõik projektid (sh välisvõrgud), mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigimaantee kaitsevööndis, tuleb kooskõlastada Maanteeametiga e-posti aadressil [email protected]. Juhime tähelepanu, et enne ehitustööde algust tuleb taotleda Maanteeameti Põhja regioonist luba teehoiu või teehoiuväliseks tegevuseks (vt Maanteeameti veebilehel http://www.mnt.ee/index.php?id=11956 ). Käesolev kooskõlastus kehtib 2 aastat alates kirja väljastamise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marten Leiten projektijuht planeeringute menetlemise talituse juhataja ül. Krista Einama 611 9344 [email protected] Pärnu mnt 463a / 10916 Tallinn / 611 9300 / [email protected] / www.mnt.ee Registrikood 70001490 2 (2)
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel