Jõgevamaa Jõgeva vald Vineeritehase mahasõit tee 37 Jõgeva-Põltsamaa km 1,87

Majandustegevusteated nr EEP003347, ELK000044, EPE001055, EEP002832, EEG000414, TEL002911 Estonian Plywood AS Näituse 25 Tartu 50409 Tellija andmed: Registrikood: 14301076 Randel Veerits 5886 1730 [email protected] Töö number: 18061 Jõgeva mk, Viruvere Vineeritehase juurdepääsuteede projekt Ehitise aadress(id): Viruvere küla, Jõgeva vald, Jõgeva maakond Teedeehituslik osa ESKIIS Tegevjuht Riho Milva Vastutav isik / Projektijuht Indrek Oden Kutsetunnistus nr 109105 Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 Projekteerija Silver Kuum 29.11.2018 Tartu Roadplan OÜ Tiigi tn 78 Paldiski mnt 29 Registrikood 12432118 [email protected] 50410 TARTU 10149 TALLINN  1/10 SISUKORD I LÄHTEANDMED PROJEKTEERIMISEKS 1. Maanteeameti kiri nr 15-2/18/15648-2 (24.04.2018) II SELETUSKIRI .............................................................................................................................2 1 ÜLDOSA ........................................................................................................................................2 2 OLEMASOLEV OLUKORD .........................................................................................................2 2.1 Kitsendused ..............................................................................................................................2 2.2 Kaitsealused objektid ...............................................................................................................2 2.3 Olemasolevad bussipeatused....................................................................................................3 2.4 Olemasolevad tehnovõrgud ......................................................................................................3 2.5 LIIKLUSUURINGUD..............................................................................................................3 3 VARIANTIDE VÕRDLUS.............................................................................................................4 3.1 Variant 1. Juurdepääsu tagamine ainult läbi kohaliku tee 2480031.........................................4 3.2 Variant 2. Uue juurdepääsutee ehitamine riigiteelt 37 km 1,87 juurest. ..................................9 3.3 Kokkuvõte ..............................................................................................................................10 4 ESKIISLAHENDUS.....................................................................................................................10 III JOONISED 1. Liikluskorraldus 2.1 IV PROJEKTI OSAD ERALDISEISVAS KÖITES 1. Liiklusuuring. Koostaja ERC Konsultatsiooni OÜ. Töö number ERC/21/2018. Digitaalne köide. Töö nimi: Jõgeva mk, Viruvere Vineeritehase juurdepääsuteede projekt Töö nr 18061 Projekti staadium: Eskiis Roadplan OÜ  2/10 II SELETUSKIRI 1 ÜLDOSA Käesolev projekt on koostatud Estonian Plywood AS tellimusel. Projekti koostamisel on aluseks võetud Maanteeameti kiri nr 15-2/18/15648-2 (24.04.2018) ja Tellija soovid ning vajadused. Projekti eesmärk on projekteerida ohutu ning toimiv juurdepääs Viruvere vineeritehase tootmiskompleksile, mis asub Jõgeva vallas, Viruvere külas, Kase (24701:001:0130) kinnistul. Tellija soov rajada uus juurdepääs raskeveokitele riigiteelt nr 37 Jõgeva-Põltsamaa km 1,87 juures. Kohalik tee 2480031 Viruvere tee jääks kasutusse ainult kohalikele elanikele ning tootmiskompleksi töötajatele. Projekteerimisel on arvestatud Eestis kehtivaid seadusi, standardeid, normdokumente ning juhendeid, mis on kätte saadavad Elektroonilise Riigi Teataja kataloogist – www.riik.ee, Standardikeskus www.standard.ee ning Maanteeameti veebilehel www.mnt.ee rubriigist „Juhendid“ https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid. 2 OLEMASOLEV OLUKORD Objekti asukoht on Jõgeva vallas, Viruvere külas. Ala käsitleb kohaliku teed 2480031 Viruvere tee ning riigiteed nr 37 Jõgeva-Põltsamaa, lõigus km 1,7 – 2,13. Riigiteel nr 37 on vaadeldavas lõigus lubatud sõidukiirus 90 km/h. Tegemist on IV klassi maanteega. Sõidutee katte laius lõigul on teeregistri andmetel 7,8-8,0m. Olemasolevad mahasõidud riigiteelt asuvad km 1,728 juures. Antud kohas on mahasõit mõlemale poole maanteed. Riigtee nr 37 ja kohalik tee 2480031 Viruvere tee ristuvad km 2,13 juures. Viruvere vineeritehase tootmiskompleksile on olemasolev juurdepääs tagatud kohalikult Viruvere teelt. Kohaliku tee 2480031 Viruvere tee geomeetria ning sõidutee kandevõime ei ole kõige sobivam tootmiskompleksi teenindamiseks. 2.1 Kitsendused Projekteeritud ehitustööde läheduses asub:  Puurkaev (PRK0058082);  puurkaev (PRK0058164). 2.2 Kaitsealused objektid Projekteeritud ehitustööde ala jääb järgnevate kultuurimälestiste kaitsevööndisse:  Kurista mõisa kalmistu ja kabeli varemed (registri nr 5833) Projekteeritud ehitustööde ala jääb järgnevate kaitsealuste objektide kaitsevööndisse:  Siimusti-Kurista maastikukaitseala (vasakul pool riigiteed). Töö nimi: Jõgeva mk, Viruvere Vineeritehase juurdepääsuteede projekt Töö nr 18061 Projekti staadium: Eskiis Roadplan OÜ  3/10 2.3 Olemasolevad bussipeatused Olemasolevad bussipeatused asuvad järgnevates kohtades:  km 2,163 „Viruvere“ bussipeatus paremal pool sõiduteed avatud taskus;  km 2,191 „Viruvere“ bussipeatus vasakul pool sõiduteed avatud taskus. 2.4 Olemasolevad tehnovõrgud Sidevarustus: Projekteeritaval alal asuvad sidekaablid. Sidevarustuse haldaja on Telia Eesti AS. Elektrivarustus: Projekteeritaval alal asuvad madalpingekaablid ning madalpingeõhuliinid. Elektrivarustuse haldaja on Elektrilevi OÜ. Maaparandus: Projekteeritaval alal asub maaparanduslik kraav. Maaparandusehitiste haldaja on Põllumajandusamet. 2.5 LIIKLUSUURINGUD Käesoleva projekti raames on koostatud liiklusuuringu aruanne. Liiklusuuringu aruande koostaja on ERC Konsultatsiooni OÜ, „Tugimaantee nr 37 Jõgeva-Põltsamaa km 1,7-2,2 ja vineeritehase juurdepääsutee ühendamine. Liiklusuuring. Töö number ERC/21/2018. Liiklusuuringu eesmärk on anda taustinformatsiooni otsustamaks, kas antud ristumiskohtades on vajalik riigiteel täiendavalt välja ehitada pöörderajad ja/või möödasõidulaiendused või piisab lihtristmikust. Vastavalt Tellijalt saadud infole on I etapil töötajaid 154 ning II etapil 189 inimest. Tootmisega seotud transporti on ca 28 veokit ööpäevas (tootmisvõimsuse 55000 m3/a juures). Kui II etapil kasvab tootmisvõimsus 90000 m3/a juurde, siis tootmisega seotud transporti on vastavalt ca 46 a/ööp. Arvestades, et ~ ½ töötajaid tuleb sõiduautoga ja ~ ½ töötajatele organiseeritud ühise transpordiga, siis II etapil kasutaks seda teed u 90 SA ja 2 AB. Kuna vineeritehase juurde viiv tee (nii olemasolev kui kavandatav) on sisuliselt tupiktee, siis tuleb arvestada, et liikumiste arv tuleb korrutada vähemalt kahega (edasi-tagasi). Prognoosi koostamisel on arvestatud, et I etapp algab 2020.a. ja II etapp 2025.a. ning I etapil lisandub olemasolevale liiklusele eeldatavalt 140 SA + 4 AB + 56 AR ööpäevas, ning II etapil 180 SA + 4 AB + 92 AR. Aruande koosseisus on teostatud ristmiku läbilaskvuse arvutused prognoositud liiklussageduse põhjal. Arvutuste kohaselt (liiklusuuringu aruandes lk 17 ja 18) on antud juurdepääsutee teenindamiseks sobiv T-kujuline lihtristmik. Täiendavaid pöörderadasid ja möödasõidulaiendust ei ole vajalik rajada. Töö nimi: Jõgeva mk, Viruvere Vineeritehase juurdepääsuteede projekt Töö nr 18061 Projekti staadium: Eskiis Roadplan OÜ  4/10 3 VARIANTIDE VÕRDLUS Eskiislahenduse koostamisel on aluseks võetud Maanteeameti kiri (nr 15-2/18/15648-2). Järgnevalt väljavõte Maanteeameti kirjast: 2. Arendusalale juurdepääsu kavandamisel kaaluda alternatiivseid lahendusi: 2.1. Kohaliku tee 2480031 ja riigitee 37 km 2,134 ristmiku ümberehitamine vastavaks arendusala liiklussagedusele ja koosseisule. Ristmiku ümberehitamisel on vajalik Viruvere bussipeatuste ümberehitamine. 2.2. Uue juurdepääsutee ehitamine ja riigitee 37 km 1,728 ristmiku uues asukohas ümberehitamine vastavaks arendusala liiklussagedusele ja koosseisule. Lahendada Krossiraja jt kinnistuid teenindava tee ühendamine uue juurdepääsuteega ja olemasoleva ristumiskoha likvideerimine. 3. Riigitee ristmiku ümberehitamise asukoht ja ristmiku lahendus täpsustada projekteerimise/planeerimise käigus arvestades Normides tooduga, sh punktis 1.6 toodud liiklusohutuse ja ptk 5 ristmike projekteerimise põhimõtetega. 4. Lähtuvalt arendusega kaasnevast raskeveokite liikluse kasvust ca 45 autot/ööpäevas, näha ette riigiteele vasakpöörderaja või möödapõikelaienduse ehitamine, et tagada riigiteel sujuv ja ohutu liiklus. Järgnevalt on analüüsitud kahte lahendust:  Variant 1. Juurdepääsu tagamine ainult läbi kohaliku tee 2480031.  Variant 2. Uue juurdepääsutee ehitamine riigiteelt 37 km 1,87 juures. 3.1 Variant 1. Juurdepääsu tagamine ainult läbi kohaliku tee 2480031 Foto 1 Viruvere tee. Tootmisala juures Töö nimi: Jõgeva mk, Viruvere Vineeritehase juurdepääsuteede projekt Töö nr 18061 Projekti staadium: Eskiis Roadplan OÜ  5/10 Foto 2 Viruvere tee. Foto 3 Viruvere tee. Töö nimi: Jõgeva mk, Viruvere Vineeritehase juurdepääsuteede projekt Töö nr 18061 Projekti staadium: Eskiis Roadplan OÜ  6/10 Foto 4 Viruvere tee. Foto 5 Viruvere tee. Foto 6 Viruvere tee. Töö nimi: Jõgeva mk, Viruvere Vineeritehase juurdepääsuteede projekt Töö nr 18061 Projekti staadium: Eskiis Roadplan OÜ  7/10 Foto 7 Vaade Viruvere teelt riigiteele 37 km 2,13 juures Jõgeva suunas Foto 8 Vaade Viruvere teelt riigiteele 37 km 2,13 juures Põltsamaa suunas Töö nimi: Jõgeva mk, Viruvere Vineeritehase juurdepääsuteede projekt Töö nr 18061 Projekti staadium: Eskiis Roadplan OÜ  8/10 Fotodelt ja plaanidelt on näha, et Viruvere tee geomeetria ei ole kõige sobivaim raskeliiklusele. Lõigul on väikesed plaanikõverad ning püstkõverad, mis tekitavad „pimedaid“ kurve. Samas ei ole võimalik olemasoleva hoonestuse tõttu tee geomeetriat oluliselt parendada. Ühtlasi ei ole Viruvere tee katend sobiv vastu võtma täiendavat raskeliikluse koormust. Olemasolev katend on sobiv sõiduautode teenindamiseks. Täiendada raskeliikluse vastuvõtmiseks oleks vajalik tugevdada olemasolevat katendit riigteest kuni tootmiskompleksini. Kui Viruvere teele jäävad liikuma vaid sõiduautod, siis ei ole otsest vajadust Viruvere tee sõiduteel teha ehitustöid. Soovitatav oleks teostada kattes olevate aukude parandamine. Kaaluda võib katte pindamist. Toetudes liiklusuuringutele, on riigitee 37 ja kohaliku tee ristumiskoht km 2,13 juures sobiva lahendusega, et teenindada ka täiendavat liiklussagedust. Piisab lihtristmikust ning ei ole vajalik rajada täiendavat vasakpöörderaja või möödasõidulaiendust. Antud asukohas on nähtavus rahuldaval tasemel. Nähtavuskaugus ristmikult on mõlemas suunas 320m, mis vastab projektkiirusele 90 km/h tasemel „rahuldav“. Parempoolne bussipeatus on ristmikust paremal pool. Bussipeatuse asukoht ning tiigiteel oleva plaanikõvera tõttu peatuses peatuv buss ei varja nähtavust kõrvalteelt. Töö nimi: Jõgeva mk, Viruvere Vineeritehase juurdepääsuteede projekt Töö nr 18061 Projekti staadium: Eskiis Roadplan OÜ  9/10 3.2 Variant 2. Uue juurdepääsutee ehitamine riigiteelt 37 km 1,87 juurest. Foto 1. Vaade riigiteele 37 km 1,87 juures Jõgeva suunas Foto 2. Vaade riigiteele 37 km 1,87 juures Põltsamaa suunas Kaalutud on uue juurdepääsu asukohaks riigiteelt nr 37 Jõgeva-Põltsamaa km 1,87 juures. Töö nimi: Jõgeva mk, Viruvere Vineeritehase juurdepääsuteede projekt Töö nr 18061 Projekti staadium: Eskiis Roadplan OÜ  10/10 Antud asukohas on nähtavus rahuldaval tasemel. Nähtavuskaugus võimalikust ristumiskohast on mõlemas suunas 320m, mis vastab projektkiirusele 90 km/h tasemel „rahuldav“. Toetudes liiklusuuringutele, on riigitee 37 ja uue juurdepääsutee ristumiskoha km 1,87 juures sobivaks lahenduseks lihtristmik ning ei ole vajalik rajada täiendavat vasakpöörderaja või möödasõidulaiendust. Mnt PN p.5.2.1 lg 2 alusel on IV klassi maanteel vähim rajatavate ristmike omavaheline kaugus 300m, mistõttu – uus ristumiskoht ei vasta normides toodud põhimõtetele. Lähtudes Maanteeameti kirjast, on vajalik ette näha olemasoleva mahasõidu likvideerimine paremale poole riigiteed km 1,728 juures. Likvideeritale juurdepääsule saab rajada uue juurdepääsu ühenduse projekteeritavalt juurdepääsuteelt. Vajalik on uue sõidutee rajamine kuni tootmiskompleksini. Vajalik mahasõidu likvideerimine km 1,728 juures. 3.3 Kokkuvõte Variant 1 ja Variant 2 sobivaks ristmiku lahenduseks riigiteega nr 37 on lihtristmik. Ei ole vajalik rajada täiendavat vasakpöörderaja või möödasõidulaiendust. Eelistatud lahendus oleks Variant 2, mis võimaldaks ehitada uue tee, mis raskeliiklusele sobiva geomeetria ning kandevõimega. Ühtlasi oleks tagatud tootmiskompleksil parem ohutus, sest raskeveokid ja töötajate sõidukid oleksid eraldatud tootmiskompleksi alal. 4 ESKIISLAHENDUS Eskiislahendus on välja toodud joonisel Liikluskorraldus 2.1. Projekteeritud on uus juurdepääs tootmiskompleksile riigiteelt nr 37 Jõgeva-Põltsamaa km 1,87 juures. Uus ristumiskoht on projekteeritud lihtristmikuna, Maanteeameti tüüpmahasõidu Tüüp II. Likvideeritud on mahasõit riigiteelt km 1,728 juures. Uuelt juurdepääsuteelt on tagatud juurdepääsud kinnistutele, mida teenindab mahasõit km 1,728 juures. Seletuskirja koostaja: Indrek Oden /Allkirjastatud digitaalselt/ Kuupäev: 29.11.2018 Töö nimi: Jõgeva mk, Viruvere Vineeritehase juurdepääsuteede projekt Töö nr 18061 Projekti staadium: Eskiis Roadplan OÜ  Kaiu Kasela Teie 02.04.2018 Jõgeva Vallavalitsus [email protected] Meie 24.04.2018 nr 15-2/18/15648-2 Jõgeva vallas vineeritehase juurdepääsutee riigiteega 37 Jõgeva-Põltsamaa ühendamisest Olete taotlenud Maanteeametilt nõusolekut Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Viruvere külas riigitee 37 Jõgeva-Põltsamaa km 1,87 Kase kinnistu (katastritunnus 24701:001:0130, tootmismaa 100%) juurdepääsutee riigiteega ühendamiseks. Uut juurdepääsuteed kavandatakse seoses kinnistul kavandatud vineeritehase arendamisega ja sellega kaasneva olemasoleva juurdepääsutee (kohalik tee 2480031 Viruvere tee) liiklussageduse kasvuga. Peale uue tee ehitamist jääks Viruvere teele kohalike elanike ja vineeritehase töötajate juurdepääsu otstarve. Taotlusele on lisatud juurdepääsutee asukohaskeem (lisa). Juurdepääsutee eeldatava liikluskoormus:  26 palgiveoautot keskmiselt ööpäevas (talvel rohkem, kevadel ja sügisel vähem);  13 valmistoodangu autot tööpäevadel (240 päeval aastas);  5-6 hakke autot tööpäevadel (240 päeval aastas);  2 teenindavat transporti tööpäevadel (240 päeval aastas). Arendusalale on olemasolev juurdepääs riigiteega 37 km 2,13 ristuvalt kohalikult teelt 2480031 Viruvere tee. Riigitee ristumiskoht ja kohalik tee ei ole välja ehitatud vineeritehase arendamisega kaasneva veoautode liikluse vastuvõtmiseks. Lisaks kaasneb raskeveokite liiklussageduse kasvuga külgnevatele majapidamistele häiriv mõju. Riigitee 37 km 2,13 ristmiku piirkonnas asub Viruvere bussipeatus (km 2,163 paremal ja km 2,191 vasakul). Kavandatava tegevusega seotud riigitee 37 Jõgeva-Põltsamaa aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 2017.a andmetel 2106 autot/ööpäevas, mis vastab majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid) järgi maantee IV klassile (p 1.3 „Maantee klass ja liiklussagedus“ ja Tabel 1.1 „Maantee klassid“). Kehtiv kiirusepiirang on 90 km/h. Teelõigul on mustkatte laius ca 7,8 m. Riigitee 37 km 1,87 kavandatavale ristumiskohale lähimad ristumiskohad asuvad km 1,728 (Krossiraja (24802:001:0203, 100% üldkasutatav maa), Muuli-Linnamäe, Vana-Muruallika jt piirkonna kinnistute juurdepääs) ja km 2,134 (kohalik tee Viruvere tee). Kavandatava tee ja ristumiskoha asukohas on Kurista mõisa kalmistu ja kabeli Kurista mõisa kalmistu ja kabeli varemetest tulenev kultuurimälestise kaitsevöönd. Kavandatava ristumise asukohas on peateele avanev nähtavuskaugus Jõgeva suunas piiratud (Normidele vastav nähtavuskaugus on 320 m). Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Normide punkt 5.2.1. lõike 1 alusel on kavandatav ristumiskoht ja lähimad ristumiskohad riigitee ristmikud (ühendatavad teed läbivad mitut kinnistut). Sama punkti lõike 2 alusel on IV klassi maanteel vähim rajatavate ristmike omavaheline kaugus 300 meetrit. Riigitee 37 km 1,87 kavandatava ristumiskoha kaugus 142 m olemasolevast km 1,728 ristumiskohast ei vasta Normides toodud põhimõtetele. Arvestades eeltooduga ja võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lõiked 2-3 ja Maanteeameti põhimääruse, esitab Maanteeamet vineeritehase juurdepääsutee riigiteega 37 ühendamise kavandamiseks alljärgnevad seisukohad: 1. Arvestades avaliku huvi ja potentsiaalse maade võõrandamise vajadusega, tuleb vineeritehase juurdepääsutee ümberehitamiseks või ehitamiseks läbi viia projekteerimistingimuste avatud menetlus või detailplaneeringu koostamine. 2. Arendusalale juurdepääsu kavandamisel kaaluda alternatiivseid lahendusi: 2.1. Kohaliku tee 2480031 ja riigitee 37 km 2,134 ristmiku ümberehitamine vastavaks arendusala liiklussagedusele ja koosseisule. Ristmiku ümberehitamisel on vajalik Viruvere bussipeatuste ümberehitamine. 2.2. Uue juurdepääsutee ehitamine ja riigitee 37 km 1,728 ristmiku uues asukohas ümberehitamine vastavaks arendusala liiklussagedusele ja koosseisule. Lahendada Krossiraja jt kinnistuid teenindava tee ühendamine uue juurdepääsuteega ja olemasoleva ristumiskoha likvideerimine. 3. Riigitee ristmiku ümberehitamise asukoht ja ristmiku lahendus täpsustada projekteerimise/planeerimise käigus arvestades Normides tooduga, sh punktis 1.6 toodud liiklusohutuse ja ptk 5 ristmike projekteerimise põhimõtetega. 4. Lähtuvalt arendusega kaasnevast raskeveokite liikluse kasvust ca 45 autot/ööpäevas, näha ette riigiteele vasakpöörderaja või möödapõikelaienduse ehitamine, et tagada riigiteel sujuv ja ohutu liiklus. 5. Ristumiskoha projekteerimise, ehitamise ja omanikujärelevalve teostamise kulud kannab riigiteega ühendamisest huvitatud isik. 6. Arvestada, et riigitee alusele maale ulatuv ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu, mille osas omaniku ülesandeid täidab Maanteeamet. 7. Maanteeamet kaasata projekteerimistingimuste või detailplaneeringu menetlusse e-posti aadressil [email protected]. Palume arvestada, et Maanteeamet esitab eelnimetatud menetluse käigus detailsed nõuded riigitee ristumiskoha ümberehitamiseks EhS § 99 lg 3 alusel. Käesolevad seisukohad kehtivad 2 aastat allkirjastamise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marten Leiten planeeringute menetlemise talituse juhataja Lisa: Vineeritehase mahasoit koos teehitusega.png Marge Kelgo 6304860 [email protected] 2 (2)  Tugimaantee nr 37 Jõgeva-Põltsamaa km 1,7-2,2 ja vineeritehase juurdepääsutee ühendamine Liiklusuuring 2018 Mnt nr 37 km 1-2 juurdepääsutee ühendamine – liiklusuuring 1 Tugimaantee nr 37 Jõgeva-Põltsamaa km 1,7-2,2 ja vineeritehase juurdepääsutee ühendamine Liiklusuuring Tellija Roadplan OÜ Tellija esindaja ja Indrek Oden kontaktandmed [email protected] Tiigi 78 50410 Tartu Tel: 5554 2374 Lepingu nr e-mail 15.11.2018 Aruande kuupäev 22. november 2018 Aruande nr ERC/21/2018 Märksõnad Liiklusuuring, liiklussagedus, AKÖL, liikluse prognoos, koormussagedus Keywords Traffic survey, traffic volume, AADT, traffic forecast, design traffic load Töös osalesid Luule Kaal konsultant, ERC Konsultatsiooni OÜ Tiit Kaal konsultant, ERC Konsultatsiooni OÜ ERC Konsultatsiooni OÜ Väike-Ameerika 15-9 10129 Tallinn, Eesti e-post: [email protected] tel: +372526984 www.ercc.ee Mnt nr 37 km 1-2 juurdepääsutee ühendamine – liiklusuuring 2 SISUKORD 1. Olemasolev olukord ........................................................................................................... 3 2. Liiklusohutus ...................................................................................................................... 4 2.1. Liiklusõnnetused ........................................................................................................ 4 2.2. Sõidukiirused ............................................................................................................. 4 3. Liiklussagedus ja liiklusvoogude analüüs ........................................................................... 5 3.1. Liiklussagedus ............................................................................................................ 5 3.2. Liiklusvoogude analüüs .............................................................................................. 7 4. Liiklus- ja koormussageduse prognoos ............................................................................ 10 4.1. Liiklusprognoosi mõjutavad tegurid ........................................................................ 10 4.1.1. Elanike arv ....................................................................................................... 10 4.1.2. Sõidukite arv .................................................................................................... 10 4.1.3. Läbisõit............................................................................................................. 11 4.2. Liiklussageduse prognoos ........................................................................................ 12 4.3. Koormussageduse prognoos ................................................................................... 15 5. Liiklusvoogude jagunemine ristmikel .............................................................................. 16 6. Kokkuvõte ........................................................................................................................ 19 Mnt nr 37 km 1-2 juurdepääsutee ühendamine – liiklusuuring 3 1. OLEMASOLEV OLUKORD Seoses Kase kinnistul (katastritunnus 24701:001:0130) kavandatud vineeritehase arendamisega on esitatud taotlus km 1,87 tuleva juurdepääsutee rajamiseks ja riigiteega ühendamiseks. Hetkel on arendusalale olemasolev juurdepääs riigiteega km 37 km 2,13 lõikuvalt kohalikult teelt 2480031 Viruvere tee. Nii ristumiskoht kui ka kohalik tee ei ole välja ehitatud vineeritehase arendamisega kaasneva raskeliikluse vastuvõtmiseks. Km 1,87 kavandatavale ristumiskohale lähimad ristumiskohad asuvad km 1,728 ja km 2,134. MntPN p.5.2.1 lg 2 alusel on IV klassi maanteel vähim rajatavate ristmike omavaheline kaugus 300 m, seega – uus ristumiskoht ei vasta normides toodud põhimõtetele. Vastavalt Maanteeameti poolt esitatud tingimustele tuleb kaaluda alternatiivseid lahendusi: 1. Kohaliku tee 2480031 ja riigitee nr 37 km 2,134 ristmiku ümberehitamine vastavaks arendusala liiklussagedusele ja koosseisule; 2. Uue juurdepääsutee ehitamine ja riigitee nr 37 km 1,728 ristmiku uues asukohas ümberehitamine vastavaks arendusala liiklussagedusele ja koosseisule. Käesoleva liiklusuuringu eesmärk on anda taustinformatsiooni otsustamaks, kas antud ristumiskohtades on vajalik riigiteel täiendavalt välja ehitada pöörderajad ja/või möödasõidulaiendused või piisab lihtristmikust. Ristmik km 1,867 Ristmik km 2,133 Joonis 1.1. Ristmike asukoht (punane – olemasolev, roheline – uus) Mnt nr 37 Jõgeva-Põltsamaa km 0-9,6 aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus oli 2017.a. andmete põhjal 2106 a/ööp, millest 2% olid veoautod ja autobussid ning 16% olid autorongid. Kiiruspiirang on sel teelõigul 90 km/h. Km 2,13 oleva ristmiku piirkonnas on Viruvere bussipeatus. Mnt nr 37 km 1-2 juurdepääsutee ühendamine – liiklusuuring 4 2. LIIKLUSOHUTUS 2.1. Liiklusõnnetused Liiklusõnnetusi sel teelõigul eriti toimunud ei ole – Teeregistri andmetel üks teelt väljasõit (15.07.2000.a. km 1,8 – üks inimene sai viga) ja LKF andmetel km 2,0 üks kokkupõrge tagasipöördel teise liikujaga (14.09.2015.a.; asjakahju 700 €). 2.2. Sõidukiirused Kaavere PLP (asukoht km 13,7) andmete põhjal on analüüsitud sõidukiiruseid. Kuna püsiloenduspunkt registreerib hetkkiiruse, siis loomulikult iseloomustab see kõige täpsemalt vaid lühikese teelõigu läbimise sõidukiiruseid, kuid teatud indikatsiooni see siiski annab. PLP 37-13,7 Kaavere 3% 6% 11% <70 km/h 71-90 km/h 39% 91-100 km/h 101-110 km/h 41% >111 km/h Joonis 2.1. Sõidukiiruste jagunemine Kaavere PLP andmete põhjal Kehtestatud piirkiirusest peab kinni 45% sõidukijuhtidest (aasta keskmisena) ning 14% sõidab kiiremini kui 100 km/h. Kevad-suvisel perioodil on keskmised sõidukiirused kõrgemad kui talvisel perioodil. 100% 90% 80% 70% >111 km/h 60% 101-110 km/h 50% 91-100 km/h 40% 30% 71-90 km/h 20% <70 km/h 10% 0% 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 kuu Joonis 2.2. Sõidukiiruste jagunemine 2017.a. kuude lõikes Mnt nr 37 km 1-2 juurdepääsutee ühendamine – liiklusuuring 5 3. LIIKLUSSAGEDUS JA LIIKLUSVOOGUDE ANALÜÜS 3.1. Liiklussagedus Analüüsitava teelõigu liiklussageduse andmed aastate lõikes on toodud järgnevatel joonistel. Mnt 37 km 13,8 asub Kaavere püsiloenduspunkt, mis alustas tööd 2000. aastal ja renoveeriti 2008. aastal. Kaavere PLP andmete alusel saadakse teelõigu km 9,651-25,117 AKÖL väärtused. Esimese teelõigu (km 0,0-9,651) AKÖL põhineb lühiajaliste liiklusloenduste tulemusel, mida ei tehta igal aastal. Peale püsiloenduspunkti renoveerimist toimus muutus sõidukiklasside jaotuses ning VAAB klassi sõidukeid on praeguste andmete põhjal vähem. Kuni 2007. aastani käsitleti mnt 37 ühe homogeense teelõiguna ja seetõttu pole esimese teelõigu liiklussageduse tulemused 10 aasta taguse seisuga enam võrreldavad. Alates 2018. aastast jagati maantee kaheks homogeenseks teelõiguks (jaotuspunkt km 9,651). Viimase kahekümne aasta jooksul on suurimad liiklussageduse väärtused enamasti olnud aastatel 2006-2007, millele järgnes mõõnaperiood 2009-2010 aastal. Alates 2011. aastast on liiklussagedus taas kasvama hakanud, kuid mnt nr 37 liiklussagedus nn buumi-aegsele tasemele jõudnud ei ole. 2018. aasta väärtused on esialgsed ning need põhinevad Kaavere PLP 2018. a. jaanuar- oktoober andmetel. mnt 37 km 0,0-9,651 2500 2000 AKÖL, a/ööp 1500 AR 1000 VAAB SAPA 500 0 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Joonis 3.1. Mnt nr 37 km 0,0-9,651 liiklussagedus aastatel 1997-2018 Mnt nr 37 km 1-2 juurdepääsutee ühendamine – liiklusuuring 6 mnt 37 km 9,651-25,117 2500 2000 AKÖL, a/ööp 1500 AR 1000 VAAB SAPA 500 0 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Joonis 3.2. Mnt nr 37 km 9,651-25,117 liiklussagedus aastatel 1997-2018 Liiklussageduse andmed nädalate lõikes on toodud joonisel 3.3 ning andmete põhjal võib öelda, et olulist liiklussageduse muutust viimasel neljal aastal pole toimunud. 2500 2000 NKÖL, a/ööp NKÖL15 1500 NKÖL16 1000 NKÖL17 NKÖL18 500 0 0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 20 22 24 26 28 30 32 34 36 38 40 42 44 46 48 50 52 ndl Joonis 3.3. PLP 37-13,8 Kaavere NKÖL aastatel 2015-2018 Mnt nr 37 km 1-2 juurdepääsutee ühendamine – liiklusuuring 7 3.2. Liiklusvoogude analüüs Kaavere püsiloenduspunkti andmete põhjal on analüüsitud liiklussageduse sesoonset muutust ning sõidukite arvu jagunemist nii ööpäeva kui nädala lõikes. PLP 37-13,8 Kaavere 140 105 120 100 Sõidukite arv, a/h 100 Kiirus, km/h 95 80 90 60 85 40 20 80 0 75 00:00 01:00 02:00 03:00 04:00 05:00 06:00 07:00 08:00 09:00 10:00 11:00 12:00 13:00 14:00 15:00 16:00 17:00 18:00 19:00 20:00 21:00 22:00 23:00 SAPA VAAB AR V85 Vkeskm Joonis 3.4. Sõidukite arv ja kiirus tundide lõikes Selgelt eristuvaid tipptunde ei kujune – liiklussagedus on mõlemas suunas sarnane ning päevasel perioodil suhteliselt ühtlane. Suurimad liiklussageduse väärtused on kella 16-18 vahel. Sesoonselt andmeid vaadates on näha, et nagu tavapäraselt, on suvisel perioodil liiklussagedus suurem kui teistel aastaaegadel. 70 160 60 140 Liiklussagedus, a/h 50 120 Sõidukite arv, a/h 100 40 80 30 60 20 40 10 20 0 0 0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 20 22 0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 20 22 Suund 1 Suund 2 talv kevad suvi sügis Joonis 3.5. Suuna 1 ja 2 liiklussagedus ööpäeva lõike Liiklussageduse jaotus suundade lõikes ja sesoonselt Esmaspäevast neljapäevani on liiklussagedus tundide lõikes suhteliselt sarnane, reedeti aga sõidukite arv keskpäevast alates kasvab ning reede on tavapäraselt kõige suurema liiklussagedusega päev. Mnt nr 37 km 1-2 juurdepääsutee ühendamine – liiklusuuring 8 160 Liiklussagedus, a/h 140 E 120 T 100 K 80 N 60 R 40 L 20 P 0 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 tund Joonis 3.6. Liiklussageduse jaotus nädalapäevade lõikes Sõidukiklasside lõikes on liiklussagedus aasta jooksul erinev – kui veo- ja autobusse (VAAB) ning autoronge (AR) sõidab aastaringselt samas suurusjärgus, siis sõidu- ja pakiautode (SAPA) klassi kuuluvate sõidukite hulk suvisel perioodil kasvab. 2500 2000 1500 NKÖL, a/ööp SAPA17 VAAB17 1000 AR17 500 0 0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 20 22 24 26 28 30 32 34 36 38 40 42 44 46 48 50 52 ndl Joonis 3.7. Nädala keskmine ööpäevane liiklussagedus sõidukiklasside lõikes Esimese kahesaja tipptunni andmed on toodud joonistel 3.8 ja 3.9. Kaavere PLP andmetel jääb enamik tipptundidest suvisele perioodile, kuid konkreetset kellaaega ei saa välja tuua. Sel maanteel tekib mitmeid tipptunde ka tänu erinevatele üritustele (nt 2017. aastal – 16.sept., 19.aug.; 28-29.juuli) või siis pühadele (jõulud). Mnt nr 37 km 1-2 juurdepääsutee ühendamine – liiklusuuring 9 24 20 16 tund 12 8 4 30 tt 200 tt Joonis 3.8. Esimesed 30 ja 200 tipptundi aasta ja ööpäeva lõikes Kaavere PLP 2017. aasta 30-s tipptund 205 a/h on aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest 13,0% ning 200-s tipptund 10,2%. 600 AKÖL17=1582 a/ööp 500 n30/n200=205/161=1,27 Liiklussagedus, a/h 400 300 205 200 161 100 0 0 20 40 60 80 100 120 140 160 180 200 Joonis 3.9. 30-s ja 200-s tipptund Mnt nr 37 km 1-2 juurdepääsutee ühendamine – liiklusuuring 10 4. LIIKLUS- JA KOORMUSSAGEDUSE PROGNOOS 4.1. Liiklusprognoosi mõjutavad tegurid 4.1.1. Elanike arv Statistikaameti andmetel on Eesti elanike arv 1,319 mln ning Jõgeva maakonnas elas neist 2,3%. Elanike arv kogu Eestis on langustrendis – mõningast rahvaarvu kasvu prognoositakse vaid Harju ja Tartu maakonnas, teistes maakondades eeldatakse rahvaarvu edasist kahanemist. Alates 1. jaanuarist 2016 on Statistikaametis kasutusel uus rahvaarvu arvutamise metoodika ja inimeste elukoha allikas ning seetõttu on viimaste aastate andmetes väike jõnks sees. 1.10 1.00 0.90 Kogu Eesti 0.80 Jõgeva mk 0.70 Kogu Eesti (progn) 0.60 Jõgeva mk (progn) 0.50 0.40 2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012 2014 2016 2018 2020 2022 2024 2026 2028 2030 2032 2034 2036 2038 2040 Joonis 4.1. Elanike arvu muutus ja prognoos 4.1.2. Sõidukite arv Sõidukite arv põhineb Statistikaameti andmetel, autostumise tase on töö autorite poolt arvutatud. Eestis tervikuna on sõiduautode arv 1000 elaniku kohta perioodil 2000-2017 kasvanud 1,67 korda. Veoautode arv on kasvanud 1,49 korda, kuid busside arv on vähenenud. 1.80 1.60 1.40 Sõiduautod 1.20 Bussid 1.00 Veoautod 0.80 0.60 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Joonis 4.2. Sõidukite arvu muutus perioodil 2000-2017 Mnt nr 37 km 1-2 juurdepääsutee ühendamine – liiklusuuring 11 4.1.3. Läbisõit Vastavalt teeregistris olevatele andmetele on arvutatud mnt nr 37 läbisõit ja muutus 2008.a. suhtes. Kuna enne 2008. aastat liigitasid püsiloenduspunktid sõidukeid klassidesse mõnevõrra erinevalt, siis pole mõtet teha võrdlust rohkem kui 10 aasta taguse ajaga. 2.6 2.4 2.2 2.0 1.8 SAPA 1.6 VAAB 1.4 1.2 AR 1.0 0.8 0.6 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Joonis 4.3. Läbisõidu muutus perioodil 2008-2017 Tegeliku läbisõidu muutusi on võrreldud baasprognoosis toodud erinevate prognoosi- tasemete (keskmine, kõrge, madal) väärtustega ning prognoosi koostamisel on iga sõidukiklassi jaoks valitud sobivaim läbisõidu muutust arvestav tegur. Mnt nr 37 km 1-2 juurdepääsutee ühendamine – liiklusuuring 12 4.2. Liiklussageduse prognoos Kuna mnt nr 37 liiklussageduste homogeensed lõigud on aegade jooksul muutunud, siis pole praegused liiklussageduse andmed 10 aasta tagustega enam väga hästi võrreldavad. Seetõttu pole otstarbekas teha prognoosi maanteede projekteerimisnormide punkti 1.3.(3) alusel. Liiklussageduse prognoos on koostatud vastavalt baasprognoosis toodud metoodikale. 1 Maakonna tasandil leitakse aasta keskmine ööpäeva liiklussagedus (AKÖL) valemiga: 3 N   N i0 K ij P j i 1 Maakonna keskmise liiklussageduse muutumise tegur Kij avaldub kujul: Kij = (KESTij – 1) KR + 1 Eesti summaarse liiklussageduse muutumise tegur KESTij avaldub kujul: KESTij = KEj KAij KLij KMj NjP – perspektiivne summaarne aasta keskmine liiklussagedus kahes suunas kokku kõigi sõidukiliikide osas j-ndal aastal Ni0 – i-nda sõidukiliigi aasta keskmine liiklussagedus lähteaastal i=1 – SAPA i=2 – VAAB i=3 – AR KEj – elanike arvu muutumist arvestav tegur KAij – i-nda sõidukiliigi autostumistaseme muutumist arvestav tegur KLij – i-nda sõidukiliigi aasta keskmise läbisõidu muutumist arvestav tegur KMj – maantee liiki arvestav tegur KR – regiooni arengu iseärasusi arvestav tegur Elanike arvu muutumist arvestav tegur on arvutatud vastavalt Statistikaameti poolt toodud rahvastikuprognoosile. Analüüsides nii senist autostumise taseme muutust kui ka läbisõidu muutust, võib öelda, et igale sõidukiklassile tuleb valida erinev prognoositase ning sellele vastavad koefitsiendid. Prognoositase Prognoositase Autostumine Läbisõit keskmine kõrge madal keskmine kõrge madal SAPA x x x SAPA x x x VAAB x x x VAAB x x x AR x x x AR x x x 1 Liikluse baasprognoos Eesti riigimaanteedel aastaks 2040. TTÜ Teedeinstituut. Tallinn, 2007 Mnt nr 37 km 1-2 juurdepääsutee ühendamine – liiklusuuring 13 Vastavalt vineeritehase arendajalt saadud infole2 on I etapil töötajaid 154 ning II etapil 189 in. Tootmisega seotud transporti on ca 28 veokit ööpäevas (tootmisvõimsuse 55000 m 3/a juures). Kui II etapil kasvab tootmisvõimsus 90000 m3/a juurde, siis tootmisega seotud transporti on vastavalt ca 46 a/ööp. Arvestades, et ~ ½ töötajaid tuleb sõiduautoga ja ~ ½ töötajatele organiseeritud ühise transpordiga, siis II etapil kasutaks seda teed u 90 SA ja 2 AB. Kuna vineeritehase juurde viiv tee (nii olemasolev kui kavandatav) on sisuliselt tupiktee, siis tuleb arvestada, et liikumiste arv tuleb korrutada vähemalt kahega (edasi-tagasi). Prognoosi koostamisel on arvestatud, et I etapp algab 2020.a. ja II etapp 2025.a. ning I etapil lisandub olemasolevale liiklusele eeldatavalt 140 SA + 4 AB + 56 AR ööpäevas, ning II etapil 180 SA + 4 AB + 92 AR. Arvestades eelpool toodut võib öelda, et 20 aastaga (2039 vs 2019) kasvab liiklussagedus eeldatavalt 1,4 korda, mis teeb aasta keskmiseks kasvuks 1,7%. Tabel 4.1. Liiklussageduse prognoos mnt 37 Aasta AKÖL SAPA VAAB AR 2018 2090 1730 40 320 2019 2155 1780 41 334 2020 2420 1970 46 404 2021 2458 1997 46 415 2022 2495 2023 46 426 2023 2532 2048 47 437 2024 2568 2073 47 447 2025 2679 2138 48 494 2026 2713 2162 48 503 2027 2745 2185 48 512 2028 2778 2209 49 520 2029 2810 2232 49 529 2030 2842 2255 50 538 2031 2862 2268 50 545 2032 2883 2281 50 552 2033 2904 2294 50 560 2034 2925 2308 50 567 2035 2947 2322 50 575 2036 2966 2335 50 581 2037 2986 2349 50 587 2038 3007 2363 50 594 2039 3029 2378 50 601 2040 3051 2393 50 608 2 E-mail 19.11.2018 Jaan Kraav, Estonian Plywood AS Mnt nr 37 km 1-2 juurdepääsutee ühendamine – liiklusuuring 14 3500 3000 2500 AKÖL, a/ööp 2000 1500 1000 500 0 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037 2038 2039 2040 SAPA VAAB AR AKÖL Joonis 4.4. Liiklussageduse prognoos mnt 37 Mnt nr 37 km 1-2 juurdepääsutee ühendamine – liiklusuuring 15 4.3. Koormussageduse prognoos Koormussageduse arvutamiseks on kasutatud „Elastsete teekatendite projekteerimise juhendis“ toodud siirdetegureid. Juhendi järgi kasutatakse püsikatendite dimensioneerimisel 15-nda aasta koormussagedust (ehk siis, katendi eluea jooksul esinevat maksimaalset koormussagedust), kuid et katendi eluiga sõltub pigem summaarsest koormusest normtelgedes, tuleb katendi 20 aastase eluea korral arvutuslik koormus taandada tinglikule 15-nda aasta koormusele valemiga Q15=Σ(Qi*365,25)/5000. Juhul, kui kasutataks 20-nda aasta koormussagedust, ei arvestataks esimese viie aasta jooksul mõjuvaid koormusi.3 Teelõigu ehitusaastaks on praegu arvestatud 2019.a. ning ekspluatatsiooni algaastaks on arvestatud 2019.a. Koormussageduse arvutamise puhul on lähtutud baasprognoosi alusel saadud tulemustest. Tabel 4.2. Koormussageduse prognoos Koormussagedus enamkoormatud AKÖL, a/ööp Koormussagedus sõidurajal (kumulatiivselt) normitelge/aastas SAPA VAAB AR normitelge/ööp Rajategur Siirdetegur 0 2.67 3.76 0.55 2019 1780 41 334 1365 274 192 2020 1970 46 404 1641 603 904 2021 1997 46 415 1683 942 034 2022 2023 46 426 1725 1 288 565 2023 2048 47 437 1767 1 643 459 2024 2073 47 447 1808 2 006 675 2025 2138 48 494 1985 2 405 363 2026 2162 48 503 2019 2 810 887 2027 2185 48 512 2053 3 223 209 2028 2209 49 520 2086 3 642 305 2029 2232 49 529 2120 4 068 166 2030 2255 50 538 2154 4 500 808 2031 2268 50 545 2181 4 938 974 2032 2281 50 552 2209 5 382 704 2033 2294 50 560 2237 5 832 055 2034 2308 50 567 2265 6 287 098 2035 2322 50 575 2294 6 747 927 2036 2335 50 581 2318 7 213 552 2037 2349 50 587 2342 7 684 073 2038 2363 50 594 2367 8 159 585 15-ndale aastale taandatud koormussagedus 1632 Evaj (MPa) 281 3 Elastsete teekatendite projekteerimise juhend. MA 2017-003. Maanteeamet, 2017 Mnt nr 37 km 1-2 juurdepääsutee ühendamine – liiklusuuring 16 5. LIIKLUSVOOGUDE JAGUNEMINE RISTMIKEL Ristmike arvutustega on analüüsitud kahte varianti: A. Vineeritehase juurdepääs jääb kohalikule teele 2480031 Viruvere tee – ristmik km 2,134; B. Ehitatakse uus juurdepääsutee – ristmik km 1,728. Tööle tulevate ja sealt lahkuvate inimeste arv on saadud vineeritehase esindajalt (tabel 5.1). Kuna suurim liikumine on hommikusel perioodil, siis ristmike läbilaskvuse arvutused on tehtud hommikuse tipptunni kohta, mis on kõige kriitilisem periood. Hommikune periood on tabelis toodud kahe tunni kohta ning täpsemate andmete puudumisel on ristmiku arvutusel eeldatud, et liikumised jagunevad mõlema tunni kohta ühtlaselt. Tabel 5.1. Vineeritehase juurdepääsutee kasutajate arv Inimeste arv Etapp Tootmismaht Kella vahemik Tuleb tööle Lahkub töölt 07:00-09:00 64 26 I 55 000 m3 16:00-18:00 0 38 19:00-20:00 26 26 07:00-09:00 81 67 II 90 000 m3 16:00-18:00 0 47 19:00-20:00 34 34 Seega, samadel eeldustel – ½ töötajatest liigub sõiduautoga ja ½ töötajatest ühise transpordiga (AB) ning maksimaalne tunnikoormus veokite osas on 6 sõidukit, kujuneb hommikusel tipptunnil juurdepääsuteed kasutavate sõidukite arv järgmiselt: Suund Kirjeldus Kokku, a/h SAPA VAAB AR Suund 1 Mnt 37 → vineeritehas 28 21 1 6 Suund 2 Vineeritehas → mnt 37 22 17 1 4 Kohaliku tee 2480031 Viruvere tee kasutajaid on u 10 majapidamist. Eeldusel, et kõigist neist liigub vähemalt 1 sõiduk hommikusel tipptunnil välja, siis variandi A puhul (vineeritehase juurdepääs jääb Viruvere teele) lisandub veel 10 SAPA. Mnt nr 37 liiklusvoogude andmed näitavad, et hommikusel perioodil on mõlemas suunas liiklussagedus üsna sarnane (vt ka joonis 3.5), seega on eeldatud, et nii juurdepääsuteele pöörajate kui ka sealt maanteele pöörajate arv jaguneb suundade lõikes üsna võrdselt (suunast 1/suunda 1 → 49% ja suunast 2/suunda 2 → 51%). Läbilaskvusarvutused on tehtud vastavalt 2001.a. koostatud juhendile.4 4 Metsvahi, T. (2001) Ristmike läbilaskvuse arvutamise metoodiline juhend. TTÜ Teedeinstituut Mnt nr 37 km 1-2 juurdepääsutee ühendamine – liiklusuuring 17 Tabel 5.1. Km 2,134 ristmiku (mnt 37 ja Viruvere tee) läbilaskvusarvutus – HTT 2039 T - KUJULINE RISTMIK Ristmik: mnt 37 ja Viruvere tee Kuupäev: 21.11.2018 Analüüsi teostas: Luule Kaal Analüüsitav periood: 2039 Projekt nr.: Linn: Voogude jagunemine HTT 2039 Peatee Jõgeva-Põltsamaa Jõgeva n5 Põltsamaa Kalle 0% n2 n4 Kalle 0% 0 n3 n7 n9 Peatu ja anna teed V= 90 km/h X Anna teed Kalle 0% Kõrvaltee Viruvere Voogude jagunemine Suund nr. 2 3 4 5 7 9 Liiklussagedus a/h 164 14 14 174 16 16 Taandatud liiklussagedus sa/h XXXXXX XXXXXX 20 XXXXXX 21 21 1. PP kõrvalteelt n9 Segav voog nc 1/2n3+n2= 171.0 a/h Kriitiline tühik Tc Tc = 5.5 s Võimalik sagedus Cp Cp9= 1007 sa/h Läbilaskvus Cm Cm9=Cp9= 1007 sa/h 2. VP peateelt n4 Segav voog nc n3+n2= 178 a/h Kriitiline tühik Tc Tc = 5.5 s Võimalik sagedus Cp Cp4= 996 sa/h Kasutustase z; jääktegur P (m4/Cp4)*100= 2.0 P4= 0.986 Läbilaskvus Cm Cm4=Cp4= 996 sa/h 3.VP kõrvalteelt n7 Segav voog nc 1/2n3+n2+n5+n4= 359 a/h Kriitiline tühik Tc Tc = 7.0 s Võimalik sagedus Cp Cp7= 437 sa/h Läbilaskvus Cm Cm7=Cp7*P4= 431 sa/h CSH = (m7+m9)/(m7/Cm7+m9/Cm9) Suund mi (sa/h) Cm (sa/h) CSH (sa/h) CR =Cm -mi CR =CSH -m (sa/h) TT 7 21 431 410 A 9 21 1007 603 986 561 A 4 20 996 976 A Mnt nr 37 km 1-2 juurdepääsutee ühendamine – liiklusuuring 18 Tabel 5.2. Km 2,134 ristmiku (mnt 37 ja uus ühendus) läbilaskvusarvutus – HTT 2039 T - KUJULINE RISTMIK Ristmik: mnt 37 ja uus juurdepääsutee Kuupäev: 21.11.2018 Analüüsi teostas: Luule Kaal Analüüsitav periood: 2039 Projekt nr.: Linn: Voogude jagunemine HTT 2039 Peatee Jõgeva-Põltsamaa Jõgeva n5 Põltsamaa Kalle 0% n2 n4 Kalle 0% 0 n3 n7 n9 Peatu ja anna teed V= 90 km/h X Anna teed Kalle 0% Kõrvaltee uus juurdepääsutee Voogude jagunemine Suund nr. 2 3 4 5 7 9 Liiklussagedus a/h 164 14 14 174 11 11 Taandatud liiklussagedus sa/h XXXXXX XXXXXX 20 XXXXXX 16 16 1. PP kõrvalteelt n9 Segav voog nc 1/2n3+n2= 171.0 a/h Kriitiline tühik Tc Tc = 5.5 s Võimalik sagedus Cp Cp9= 1007 sa/h Läbilaskvus Cm Cm9=Cp9= 1007 sa/h 2. VP peateelt n4 Segav voog nc n3+n2= 178 a/h Kriitiline tühik Tc Tc = 5.5 s Võimalik sagedus Cp Cp4= 996 sa/h Kasutustase z; jääktegur P (m4/Cp4)*100= 2.0 P4= 0.986 Läbilaskvus Cm Cm4=Cp4= 996 sa/h 3.VP kõrvalteelt n7 Segav voog nc 1/2n3+n2+n5+n4= 359 a/h Kriitiline tühik Tc Tc = 7.0 s Võimalik sagedus Cp Cp7= 437 sa/h Läbilaskvus Cm Cm7=Cp7*P4= 431 sa/h CSH = (m7+m9)/(m7/Cm7+m9/Cm9) Suund mi (sa/h) Cm (sa/h) CSH (sa/h) CR =Cm -mi CR =CSH -m (sa/h) TT 7 16 431 415 A 9 16 1007 603 991 571 A 4 20 996 976 A Mnt nr 37 km 1-2 juurdepääsutee ühendamine – liiklusuuring 19 6. KOKKUVÕTE Liiklussageduse prognoosi koostamisel on kasutatud baasprognoosis toodud metoodikat, kuid kõik kasvutegurid on vastavalt analüüsitud olukorrale ümber arvutatud. Liiklussagedus kasvab 20 aastaga eeldatavalt 1,4 korda, mis teeb aasta keskmiseks kasvuks 1,7% (2039 vs 2019). Aasta AKÖL SAPA VAAB AR 2019 2155 1780 41 334 Liiklussagedus, a/ööp 2039 3029 2378 50 601 Sõidukiklasside osakaal 2039 78.5% 1.7% 19.8% AKÖL muutus 2039/2019 1.41 Keskmine muutus aastas 20 a jooksul 1.7% 15-ndale aastale taandatud koormussagedus 1632 enamkoormatud sõidurajal, normitelge/ööp Evaj (MPa) 281 Ristmike läbilaskvusarvutus on tehtud 2039.a. hommikuse tipptunni kohta, kuna eeldatavalt just hommikul on suurim pöörajate arv. Kõikide pöörete (peateelt vasakpöörde, kõrvalteelt parempöörde ja kõrvalteelt vasakpöörde) teenindustase on vastavalt arvutustele A. Kuna kohaliku tee (Viruvere tee) kasutus olemasolevate elanike poolt on suhteliselt tagasihoidlik (20-40 a/ööp), siis kahe erineva ristumiskoha (km 2,134 vs km 1,728) läbilaskvuse arvutustes olulist erinevust ei teki.  Projekteeritav juurdepääsutee TINGMÄRGID Katastriüksuse piir Perspektiivne kinnistu piir Projekteeritud tee telgjoon Olemasoleva tee telgjoon Projekteeritud tee servajooned Projekteeritud kraav Projekteeritud ristmiku nähtavuskolmnruk Suletav mahasõit. Projekteeritud sõidutee ab-katend Tüüp 1 Projekteeritud sõidutee ab-katend Tüüp 2 Likvideeritavad objektid Teekaitsevöönd Teega külgneva vaba ruumi piir (90 km/h - 9 m) Vabaruumi nõue 4.50 0 R5.00 7.0 V=90km/h, 9 m R5.00 00. R15 R15 .0 0 380 x 7 m Tüüpskeem A, V=100k m/h /h 100km , V= A eem psk m Tüü x7 380 Nähtavuskolmnurk Nähtavuskolmnurk Tüüpskeem A Tüüpskeem A Kiirus 90km/h Kiirus 90km/h Tee kaitsevöönd Nähtavus peateele 320m Nähtavus peateele 320m Tellija Töö nimetus Töö nr 30m Nähtavus kõrvalteele 7m Nähtavus kõrvalteele 7m Reg kood: 12432118 Estonian Plywood AS Näituse 25 Tartu 50409 Jõgeva mk, Viruvere Vineeritehase juurdepääsuteede projekt 18061 Tiigi 78, 50410 Tartu Registrikood: 14301076 [email protected] Randel Veerits Joonise nimetus Joonise nr www.roadplan.ee 5886 1730 [email protected] Projektijuht Indrek Oden Liikluskorraldus 2.1 - - Staadium Mõõtkava Kuupäev Projekteerija Silver Kuum - - Eskiis 1:1000 23.11.2018 From: Indrek Oden <[email protected]> Sent: Thursday, November 29, 2018 3:12 PM To: [email protected] Cc: 'Randel Veerits' <[email protected]> Subject: Viruvere vineeritehase juurdepääs Tere Koostame Estonian Plywood AS tellimusel projekti „Jõgeva mk, Viruvere Vineeritehase juurdepääsuteede projekt“. Tellija soov on rajada uus juurdepääs riigiteelt nr 37 Jõgeva-Põltsamaa km 1,87 juures. ERC Konsultatsiooni OÜ on koostanud liiklusuuringud, mille alusel Roadplan OÜ on koostanud juurdepääsutee eskiislahenduse. Palun Maanteeametil väljastada projekteerimise tingimused juurdepääsu rajamiseks riigiteelt nr 37 Jõgeva-Põltsamaa km 1,87 juures. Kõike paremat! Indrek Oden 503 7979 Projektijuht www.roadplan.ee