Otsus

PÜSSI 87,6 MW TUULEPARK SELETUSKIRI Eelprojekt · Töö nr E233 Versioon V2 Tellija: Evecon OÜ Projekteerija: Evecon OÜ, reg. nr. 10340286 | Lossi 3, Kuressaare Vastutav spetsialist: Valdur Viiklepp (Kutsetunnistus 173874) MTR tegevusluba: Projekteerimine EEP005090 Staadium: Eelprojekt Kuupäev: 10.09.2026 Püssi tuulepark – Seletuskiri, Töö nr. 233, Staatus: Eelprojekt, Versioon V2 Projekteerija: Evecon OÜ, 10340286, Valdur Viiklepp | Lk 1 Sisukord 1. Üldosa .............................................................................................................................. 3 1.1 Objekti nimetus ja asukoht .......................................................................................... 3 1.2 Lähteülesanne ja eesmärk .......................................................................................... 4 1.3 Projekteerimise alused ................................................................................................ 4 1.4 Projektis osalejad ........................................................................................................ 4 2. Asukoht ja planeeringu vastavus ...................................................................................... 5 2.1 Asukoha kirjeldus ja krundistruktuur............................................................................ 5 2.2 Planeeringu tingimused (Ala 3) ................................................................................... 5 2.3 Kitsendused ja servituudid .......................................................................................... 5 2.4 Kinnistuid koormavad kitsendused .............................................................................. 6 1. Kinnistu Aasa (44201:001:1315), Varja küla ............................................................................ 6 2. Kinnistu Aru (43701:004:0176), Varja küla .............................................................................. 6 3. Kinnistu Pihlaka (43701:004:0110), Varja küla ........................................................................ 7 4. Kinnistu Kohtla metskond 2 (44201:001:1292), Aa küla, Lüganuse vald ...................................... 7 4.1 Taristu ja tehnovõrkude kitsendused................................................................................ 7 4.2 Vee- ja maaparanduskitsendused .................................................................................... 8 4.3 Loodusväärtused ........................................................................................................... 8 4.4 Muud kitsendused ......................................................................................................... 8 2.5 Lisauuringud ............................................................................................................... 9 2.5 Maaparandusrajatised ................................................................................................ 9 3. Juurdepääsud ja infrastruktuur ......................................................................................... 9 3.1 Juurdepääsuteed ........................................................................................................ 9 3.2 Elektriühendus .......................................................................................................... 10 3.3 Ristumised Eleringi gaasitrassiga ............................................................................. 11 4. Tuulikute tehniline kirjeldus ............................................................................................ 11 4.1 Üldkirjeldus ............................................................................................................... 11 4.2 Torn .......................................................................................................................... 11 4.3 Rootor ....................................................................................................................... 12 4.4 Gondel ...................................................................................................................... 12 5. Vundamendid ................................................................................................................. 13 5.1 Geoloogia ................................................................................................................. 13 Ala 1 — WT1–WT6 ......................................................................................................... 13 Ala 2 — WT7–WT12 ....................................................................................................... 14 5.2 Vundamenditüüp ja üldpõhimõtted ............................................................................ 14 5.3 Maandussüsteem ..................................................................................................... 15 6. Piksekaitse ja elektromagnetiline ühilduvus (EMC)......................................................... 15 Püssi tuulepark – Seletuskiri, Töö nr. 233, Staatus: Eelprojekt, Versioon V2 Projekteerija: Evecon OÜ, 10340286, Valdur Viiklepp | Lk 2  6.1 Üldpõhimõtted........................................................................................................... 15 6.2 Väline piksekaitse ..................................................................................................... 15 7. Lennuohutustähisus ....................................................................................................... 15 8. Keskkond ja leevendusmeetmed .................................................................................... 16 8.1 Müra ......................................................................................................................... 16 8.2 Varjutamine .............................................................................................................. 16 8.3 Tuleohutus ................................................................................................................ 16 8.4 Linnustik ja nahkhiired .............................................................................................. 17 8.5 Taimestik .................................................................................................................. 17 8.6 Kultuuripärand .......................................................................................................... 17 9. Ehitamise korraldus ........................................................................................................ 17 9.1 Ehitusjärjekord ja etapid ............................................................................................ 17 9.2 Tööde üldnõuded ...................................................................................................... 18 9.3 Hooldusjuhend .......................................................................................................... 18 9.4 Jäätmekäitlus ............................................................................................................ 18 9.5 Tuulikute demonteerimine ja utiliseerimine kasutusea lõpul ...................................... 18 10. Joonised ....................................................................................................................... 19 1. Üldosa 1.1 Objekti nimetus ja asukoht Käesolev töö on Püssi 87,6 MW tuulepargi eelprojekti arhitektuurse osa seletuskiri. Objekt asub Varja külas ning Aa külas Lüganuse vallas, Ida-Viru maakonnas. Ehitise nimetus Püssi 87,6 MW tuulepark Ehitise aadress Aasa (44201:001:1315), Aru (43701:004:0176), Pihlaka (43701:004:0110) kinnistud, Varja küla; ning Kohtla metskond 2 (44201:001:1292), Aa küla, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond Ehitise otstarve Tuuleelektrijaam – 12 elektrituulikut koguvõimsusega 87,6 MW Tuulikute arv (Ala 3) Kuni 12 elektrituulikut Tuuliku mudel Nordex Delta4000 N175/6.X Tuuliku nimivõimsus Kuni 7 300 kW Rootori diameeter 175,0 m Masti kõrgus (nabaratas) 179,0 m (TCS179-00) Maksimaalne kogukõrgus 267,7 m maapinnast Lubatud maksimaalne kõrgus 300 m maapinnast (planeeringu tingimus) Püssi tuulepark – Seletuskiri, Töö nr. 233, Staatus: Eelprojekt, Versioon V2 Projekteerija: Evecon OÜ, 10340286, Valdur Viiklepp | Lk 3  Suurim lubatud ehitisealune 31 416 m² (rootorilabade alune projektsioon) pind tuuliku kohta 1.2 Lähteülesanne ja eesmärk Käesoleva töö eesmärk on ehitusloa taotlus 12 elektrituulikust koosneva tuuleelektrijaama (Ala 3) neid ühendavate teede, maakaabelliinide ning sinna juurde kuuluvate rajatiste püstitamiseks. Projekteerimisel tuleb lähtuda kehtestatud Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneeringust ning Ala 3 tingimuste dokumendist. Tuulepargi eesmärk on toota taastuvenergiat nimivõimsusega 87,6 MW. Tuulepark liidetakse 33 kV pingel ehitatava 330/33 kV alajaamaga, mis paikneb Alajaama kinnistul. 1.3 Projekteerimise alused Projekteerimise aluseks on: – Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneering, Ala 3 tingimuste dokument; – Tellija lähteülesanne ja projekteerimistingimused; – Ehitusseadustik ja sellest tulenevad nõuded; – EVS 865-1:2013 Ehitusprojekti kirjeldus – eelprojekti seletuskiri; – Nordex Delta4000 N175/6.X tehniline kirjeldus (dok. 9003362, rev. 11); – Nordex Delta4000 Foundation Design (dok. DG200915, rev. 11); – Nordex Delta4000 Lightning Protection and EMC (dok. E0004514791, rev. 08); – Nordex N175 6.X TCS179-00 gabariitjoonis (dok. DG201290); – Eurokoodeksid EVS-EN 1990, 1991, 1992, 1997 ja rahvuslikud lisad; – IEC 61400-1, IEC 61400-24, IEC 62305-3 tuulikutele kehtivad standardid. 1.4 Projektis osalejad Tellija Evecon OÜ, Lossi 3, Kuressaare, Saare vald 93819 Projekteerija Evecon OÜ – Valdur Viiklepp (Kutsetunnistus 173874) Kontakt +372 56 152 225 | [email protected] Vundamendi projekteerija Selektor Projekt OÜ, Erki Reinsalu (vastutav peaprojekteerija) (Volitatud insener tase 8) KT: 223972 Elektriosa projekteerija Leonhard-Weiss OÜ – H.Luik, KT: 187055 Teede projekteerija Road Engineering OÜ Maaparandussüsteemi Reaalprojekt OÜ MATER registreering: MP0272-00 projekteerija – maaparandussüsteemi projekteerimine Geotehniliste uuringute läbiviija Steiger OÜ Püssi tuulepark – Seletuskiri, Töö nr. 233, Staatus: Eelprojekt, Versioon V2 Projekteerija: Evecon OÜ, 10340286, Valdur Viiklepp | Lk 4 2. Asukoht ja planeeringu vastavus 2.1 Asukoha kirjeldus ja krundistruktuur Tuulikud WT1–WT6 asuvad Aasa ja Aru kinnistutel ning osaliselt Pihlaka kinnistul Varja külas. Aasa ja Aru kinnistud on täies ulatuses lagedad põllumaad – maa on tasane, üksikute kraavidega ning maaparandussüsteemiga, mis ei kuulu enam riikliku maaparandussüsteemi hulka. Pihlaka kinnistu on kaetud metsaga. Tuulikud WT7–WT12 asuvad RMK Kohtla metskond 2 kinnistul Aa külas, mis on valdavalt kaetud metsaga. Lähedalasetsevad rajatised: Tuulepark asub rohkem kui 1 km kaugusel kõikidest lähimatest elamumajapidamistest. Tuulikutest WT5 ja WT6 lõunasse jääb gaasielektrijaama detailplaneeringu ala (ca 300 m), planeeritav andmekeskus, ehitusluba omav 330/33 kV alajaam ja 90 MW/180 MWh akupank. Ala 3 põhjapoolse hoonestusala põhjapiir on planeeritud avalikult kasutatava kohaliku tee 4370023 (Aa–Kohtla tee) vahetusse lähedusse. 2.2 Planeeringu tingimused (Ala 3) Käesolev projekt vastab Lüganuse valla tuuleparkide eriplaneeringu Ala 3 tingimustele: Maksimaalne tuulikute arv Kuni 12 elektrituulikut Maksimaalne suhteline kõrgus 300 m maapinnast (torn + vundament + rootori raadius) Suurim lubatud ehitisealune 31 416 m² (rajatisealune pind koos rootorilabade pind projektsiooniga) Kaugus avalikust teest (määrus L = H + 0,5D = 179 + 87,5 = 266,5 m teekatte nr 71) servast Kaugus 110 kV+ õhuliinidest Vähemalt kahekordne masti kõrgus (≥ 358 m (tuulikud 5, 6) tornitelje ja lähima juhtme vahel) Kaugus D-kategooria Vähemalt 1,5-kordne masti kõrgus (≥ 268,5 m) või gaasitorust (tuulikud 1, 2, 9) riskianalüüs Lennuohutustähisus Vastavalt lennundusseaduse ja ICAO nõuetele Elektrituulikute eluiga Kuni ca 50 aastat; amortiseerunud tuulik asendada või lammutada (tähtaeg 2 aastat) Tuulikud 7, 8, 10, 11 Lubatud rajada 35-ks aastaks (Väo kihistu piirang) Arheoloogilised tingimused Eeluuringu vajadus tuulikutel WT7, WT8 ja WT10 Varbe peakraavi kalda ehituskeeluvööndi kohta: vastavalt LKS § 38 lg 5 p 12 ei laiene ehituskeeld maaparandussüsteemi eesvoolu (mis ei kattu loodusliku veekoguga) kalda ehituskeeluvööndis rootorilabade alusele pinnale. Varbe peakraav ei kattu loodusliku veekoguga. 2.3 Kitsendused ja servituudid Juurdepääsuteede rajamiseks kinnistutele Varja külatee (43801:001:0357), Ploomi (44201:001:0304), Varjaoja (43701:002:0680), Heina (44201:001:1189) ja Turba (43701:003:0980) sõlmitakse servituudid. RMK Kohtla metskond 191 kinnistule on servituut uue lõunapoolse juurdepääsutee rajamiseks juba sõlmitud. Kohtla metskond 2 Püssi tuulepark – Seletuskiri, Töö nr. 233, Staatus: Eelprojekt, Versioon V2 Projekteerija: Evecon OÜ, 10340286, Valdur Viiklepp | Lk 5 (44201:001:1292) kinnistule on maaomanikuga vastavalt oksjonitingimustele sõlmitud hoonestusõiguse lepingud. Samale kinnistule teede ja maakaablite projekteerimiseks ja rajamiseks vajalikud servituudid täpsustatakse tööprojekti faasis koostöös maaomanikuga. 2.4 Kinnistuid koormavad kitsendused 1. Kinnistu Aasa (44201:001:1315), Varja küla Katastritunnus: 44201:001:1315 Asukoht: Varja küla Andmete allikas: Maa- ja Ruumiamet, kitsenduste kaardi väljavõte 10.07.2026 Objekt / kitsendusi põhjustav Ulatus kinnistul Kitsenduse liik Andmete haldaja asjaolu (m²) Elektriõhuliin 220–330 kV Elektripaigaldise kaitsevöönd 325,43 Elering AS “Püssi haru” (L300H) D kat. gaasitorustik 200–500 Gaasipaigaldise kaitsevöönd 8 296,95 Elering AS mm (T210) D kat. gaasitorustik ≥500 mm Gaasipaigaldise kaitsevöönd 4 952,78 Elering AS (T120) Sideehitise kaitsevöönd Maismaa sideehitis (SK120) 1 661,09 Elering AS Maaparandussüsteemide Maaparandussüsteemide Maaparandushoiu-ala 2 447,89 maa-alad “Varja 1” ja “Varja 2” register Geodeetiline punkt Geodeetiliste punktide Geodeetilise märgi kaitsevöönd 28,09 “Kohtlasoo” (70195) andmekogu Lääne- ja Ida-Virumaa ehitusmaavarade Uuringu ala 702 227,25 Maavarade register üldgeoloogiline uuring (U1666) 2. Kinnistu Aru (43701:004:0176), Varja küla Katastritunnus: 43701:004:0176 Asukoht: Varja küla Andmete allikas: Maa- ja Ruumiamet, kitsenduste kaardi väljavõte 10.07.2026 Objekt / kitsendusi põhjustav Ulatus kinnistul Kitsenduse liik Andmete haldaja asjaolu (m²) D kat. gaasitorustikud (T210, Gaasipaigaldise kaitsevöönd 9 580,37 Elering AS T120) Sideehitise kaitsevöönd Maismaa sideehitis (SK120) 1 489,47 Elering AS Maaparandussüsteemi maa- Maaparandussüsteemide Maaparandushoiu-ala 2 139,14 ala “Varja 2” register Maaparandussüsteemide Maaparandussüsteemide Ranna/kalda piiranguvöönd eesvoolud “Varbe peakraav”, 150 812,10 register “Varja peakraav” Püssi tuulepark – Seletuskiri, Töö nr. 233, Staatus: Eelprojekt, Versioon V2 Projekteerija: Evecon OÜ, 10340286, Valdur Viiklepp | Lk 6  Objekt / kitsendusi põhjustav Ulatus kinnistul Kitsenduse liik Andmete haldaja asjaolu (m²) Maaparandussüsteemide Ranna/kalda ehituskeeluvöönd Samad eesvoolud 75 413,18 register Samad eesvoolud ja kanal Maaparandussüsteemide Ranna/kalda veekaitsevöönd 22 770,25 “Varbe peakraav” register / ETAK Maaparandussüsteemide Eesvoolu kaitsevöönd Samad eesvoolud 22 623,58 register Veekogu kallasrada Kanal “Varbe peakraav” 6 051,76 ETAK – kaldajoon Veekogu avalik kasutus Kanal “Varbe peakraav” 7 523,95 ETAK – kaldajoon Geodeetiline punkt Geodeetiliste punktide Geodeetilise märgi kaitsevöönd 28,09 “Kohtlasoo” (70196) andmekogu Ehitusmaavarade Uuringu ala üldgeoloogiline uuring 567 808,80 Maavarade register (U1666) 3. Kinnistu Pihlaka (43701:004:0110), Varja küla Katastritunnus: 43701:004:0110 Asukoht: Varja küla Andmete allikas: Maa- ja Ruumiamet, kitsenduste kaardi väljavõte 10.07.2026 Objekt / kitsendusi põhjustav Ulatus kinnistul Kitsenduse liik Andmete haldaja asjaolu (m²) D kat. gaasitorustikud (T210, Gaasipaigaldise kaitsevöönd 2 232,92 Elering AS T120) Sideehitise kaitsevöönd Maismaa sideehitis (SK120) 179,04 Elering AS Maaparandussüsteemi maa- Maaparandussüsteemide Maaparandushoiu-ala 55,29 ala “Varja 1” register Ehitusmaavarade Uuringu ala üldgeoloogiline uuring 49 831,61 Maavarade register (U1666) 4. Kinnistu Kohtla metskond 2 (44201:001:1292), Aa küla, Lüganuse vald Katastritunnus: 44201:001:1292 Asukoht: Aa küla, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond Andmete allikas: Maa- ja Ruumiamet, kitsenduste kaardi väljavõte 10.07.2026 4.1 Taristu ja tehnovõrkude kitsendused Objekt / kitsendusi põhjustav Ulatus kinnistul Kitsenduse liik Andmete haldaja asjaolu (m²) 9 kõrgepingeliini (mh Viru– Elektripaigaldise kaitsevöönd Püssi, Püssi–Ahtme, Kotinuka– 1 028 951,65 Elering AS Püssi, Koljala–Balti jt) 3 gaasitorustikku (T210, T115, Gaasipaigaldise kaitsevöönd 124 114,79 Elering AS T120) Püssi tuulepark – Seletuskiri, Töö nr. 233, Staatus: Eelprojekt, Versioon V2 Projekteerija: Evecon OÜ, 10340286, Valdur Viiklepp | Lk 7  Objekt / kitsendusi põhjustav Ulatus kinnistul Kitsenduse liik Andmete haldaja asjaolu (m²) Elering AS / Telia Eesti Sideehitise kaitsevöönd Üle 30 side- ja kaablirajatise 22 959,88 AS Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni Maa-alune survetorustik 19 226,13 OÜ Järve Biopuhastus vöönd (JB24) 4.2 Vee- ja maaparanduskitsendused Objekt / kitsendusi põhjustav Ulatus kinnistul Kitsenduse liik Andmete haldaja asjaolu (m²) 8 maaparandussüsteemi (Ahu, Maaparandussüsteemide Maaparandushoiu-ala Tuhavälja 1/2, Roodu 1/2, 10 895 625,27 register Seljamäe 1/2, Pavandu 2) ETAK / Kohtla jõgi, Kohtla Vanajõgi, Ranna/kalda piiranguvöönd 1 141 557,40 Maaparandussüsteemide Varbe ja Varja peakraavid register ETAK / Ranna/kalda ehituskeeluvöönd Samad veekogud 550 686,99 Maaparandussüsteemide register ETAK / Ranna/kalda veekaitsevöönd Samad veekogud 155 990,31 Maaparandussüsteemide register Maaparandussüsteemide Eesvoolu kaitsevöönd Samad veekogud 244 228,98 register Veekogu kallasrada / avalik kasutus Varbe peakraav 76 653,63 ETAK – kaldajoon 4.3 Loodusväärtused Objekt / kitsendusi põhjustav Ulatus kinnistul Kitsenduse liik Andmete haldaja asjaolu (m²) Maardla Aseri maardla (M191) 2 181 367,83 Maavarade register Vääriselupaik (VEP) 15 eraldi vääriselupaika kokku u. 300 000 EELIS – vääriselupaigad Üle 60 leiukoha (orhideed, samblad jt): suur käopõll, pruunikas pesajuur, kahelehine käokeel, III kategooria kaitsealune liik vt väljavõte EELIS – loodusobjektid vööthuulsõrmkäpp, kuradisõrmkäpp, karukold, sulgjas õhik, laialehine neiuvaip, roomav öövilge jt 4.4 Muud kitsendused Objekt / kitsendusi põhjustav Ulatus kinnistul Kitsenduse liik Andmete haldaja asjaolu (m²) Lääne- ja Ida-Virumaa Uuringu ala ehitusmaavarade 8 247 527,38 Maavarade register üldgeoloogiline uuring (U1666) Püssi tuulepark – Seletuskiri, Töö nr. 233, Staatus: Eelprojekt, Versioon V2 Projekteerija: Evecon OÜ, 10340286, Valdur Viiklepp | Lk 8 2.5 Lisauuringud Vastavalt planeeringus sätestatule koostati tuulepargi ehitusloa tarvis järgmised uuringud, mis on esitatud ehitusloa taotluse lisadena: 1. Müra ja varjutusuuring koos tööajapiirangutega (Hendrikson ja Ko OÜ – Müra ja varjutuse koondaruanne) 2. Nähtavusanalüüs koos kinnistute loetelu ja leevendusmeetmete hindamisvajadusega (Hendrikson ja Ko OÜ – Nähtavusanalüüs) 3. Alternatiivide puudumise põhjendused koos hüvitismeetmete kirjeldusega (Evecon OÜ) 4. Taimestiku inventuur – (Kaitstavate taimeliikide inventuur Evecon OÜ Varja tuulepargi tuulikupositsioonidel, FIE Margus Pensa) 5. Valgeselg kirjurähni analüüs (Evecon OÜ Varja tuulikupargi Pihlaka kinnistu tuulikupositsiooni mõju valgeselg-kirjurähnile, FIE Margus Pensa) 6. Varja merikotka pesa hüvituse jaoks pesaotsingute, vaatluste ja potentsiaalsete pesametsade kokkuvõte (FIE Liisi Peets) 7. Arheoloogiline eeluuring (Arheoloogilise eeluuringu aruanne Lüganuse valla tuuleparkide planeeringualal Aa külas arheoloogiatundlikul alal - Muinasprojekt OÜ) 2.5 Maaparandusrajatised Alal 1 (Tuulikud WT1-6) tuleb rekonstrueerida ja tugevdada teid, mis paiknevad maaparandussüsteemide kaitsevööndites. Projekt on kooskõlastatud MaRu poolt. (2616752) Tööprojekti (P2606_EP_pyssi_maaparandus) koostas FIE Tiit Ploompuu. Alal 2 (Tuulikud WT7-12) on esitatud taotlus maaparandussüsteemide ümberprojekteerimiseks MaRu-le. Maaparandussüsteemide ümberprojekteerimise koostab maaparandussüsteemide projekteerimise litsentsi omav Reaalprojekt OÜ. Tööprojekt kooskõlastatakse eraldiseisvalt läbi MaRu. MaRu on väljastanud projekteerimistingimused maaparandusrajatiste ümberehitamiseks. 3. Juurdepääsud ja infrastruktuur 3.1 Juurdepääsuteed Tuulikuteni WT1–WT6 pääseb läänest alates Tallinn–Narva maanteest läbi Varja Külatee ning sealt edasi mööda servituudiga kaetavaid erateid. Suuregabariidiliste tuulikudetailide mahapööramiseks maanteelt rajatakse ajutine laiendusramp. Suuregabariidiliste detailide (labade, torniosade, trafode, generaatorite) vedu tuulikuteni WT1-6 toimub läänepoolset sissepääsu kasutades. Ajutised ristmike laiendused kooskõlastatakse Transpordiametiga. Vajadusel võetakse mahasõitude laiendamiseks tehnilised tingimused. Püssi tuulepark – Seletuskiri, Töö nr. 233, Staatus: Eelprojekt, Versioon V2 Projekteerija: Evecon OÜ, 10340286, Valdur Viiklepp | Lk 9 Tuulikuteni WT7–WT12 pääseb mööda olemasolevat Aa–Kohtla teed (44201:001:0066). Maanteelt maha pööramiseks laiendatakse ristmikku ajutiselt erigabariidiliste veoste läbilaskmiseks. Lõunasuunas rajatakse uus juurdepääsutee üle Kohtla metskond 191 kinnistu Alajaama teele (servituut sõlmitud). Kuna see juurdepääs kulgeb läbi Püssi linna, ei toimu seda teed mööda eriveoste transporti. Teid tugevdatakse ja laiendatakse vastavalt geoloogiale, tee seisukorrale, tuulikutootja nõuetele ning kokkulepetele maaomanikega. Enne ehitamise algust fikseeritakse teede seisukord, et tagada selle säilimine ehituse ajal ning valmides samaväärse- või paremana. Uute juurdepääsu- ja teenindusteede projekt: P2606_EP. 3.2 Elektriühendus Tuulepark liidetakse 33 kV pingel rajatavate maakaablitega ehitatava 330/33 kV Aasa alajaamaga, mis paikneb Alajaama kinnistul. Tuuleelektrijaama teenindamiseks vajalikud maakaabelliinid (otstarve 22143) on käesolevas eelprojektis kujutatud skeemidel ja plaanidel põhimõttelisena ning täpsustatakse elektriosa tööprojekti käigus. Sidevarustuse lahendus kavandatakse samasse trassikoridori elektri maakaabelliiniga. Tuulikud ühendatakse alajaamaga kolmeste komplektidena. Keskpinge kaablitega parelleelselt paigaldatakse side kiudoptiline kaabel, ühendamaks elektrituulikud alajaamas paikneva juhtkontrolleriga, et tagada nõuetekohane juhtimine. Kaablite eeldatav paigaldussügavus on 0,7-1,0 m . Kaablid paigaldatakse üldjuhul lahtise kaeviku meetodiga, kuid ristumised olemasolevate tehnorajatistega lahendatakse sundpuurimise teel. Kasutatakse XLPE isolatsiooniga kaableid, eelistatult AHXAMK-WP kolmesoonelisi või vajadusel ühesoonelisi kaableid. Sideoptiline kaabel, vähemalt 24 kiuline, paigaldatakse rajatavasse mikrotorru puhumise teel. Püssi tuulepark – Seletuskiri, Töö nr. 233, Staatus: Eelprojekt, Versioon V2 Projekteerija: Evecon OÜ, 10340286, Valdur Viiklepp | Lk 10 Paigaldatavatele kaablitele teostatakse pingestamiseelne kontroll isolatsiooni mõõtmiste kui ka teimi näol. Maakaabli kaitsevöönd on äärmisest kaablist 1m. 3.3 Ristumised Eleringi gaasitrassiga Juurdepääsutee ristub Aasa kinnistu loodenurgas olemasolevate Eleringi gaasitrassidega, mis on tugevdatud betoonplaatidega. Gaasitrassi ja tee ristumine tugevdatakse vastavalt CONX PM OÜ gaasitrassi ja taristu ristumise tugevdusprojektile (koostamisel) lahendus kooskõlastatakse Eleringiga. Gaasitrassi ja maakaabelliini ristumine lahendatakse puurimise teel samas tööprojektis. Tuulikute WT1 ja WT2 kohta koostatakse Lemma OÜ poolt riskianalüüs ning vajadusel rakendatakse meetmeid riskide vähendamiseks. Analüüs ja meetmed kooskõlastatakse Eraldi Eleringiga. 4. Tuulikute tehniline kirjeldus 4.1 Üldkirjeldus Tuulikuteks on valitud Nordex Delta4000 N175/6.X mudeliseeria tuulikud. Tegemist on muutuva kiirusega horisontaaltelje tuulikuga, rootori diameetriga 175 m ja nimivõimsusega kuni 7 300 kW, mida saab kohandada konkreetse asukoha tingimustele. Tuulik on sertifitseeritud vastavalt IECRE-OD501, IEC 61400 ja DIBt 2012 nõuetele. Tuuliku tüüp Nordex Delta4000 N175/6.X Nimivõimsus Kuni 7 300 kW Rootori diameeter 175,0 m Labade arv 3 Laba pikkus 85,7 m Pöörlemisala pindala 24 053 m² Rootori normaalpöörete arv 9,50 rpm Käivitumise tuulekiirus 3 m/s Nimituulekiirus ca 12,5 m/s Seiskumise tuulekiirus 20 m/s (kuni 26 m/s optsioonina) Arvutuslik kasutusiga ≥ 25 aastat (tootja andmed); planeeringu tingimus kuni 50 aastat Töötamistemperatuur (NCV) –20 °C kuni +40 °C Maksimaalne kõrgus 2 000 m merepinnast 4.2 Torn Käesoleva projekti alusel kasutatakse hübriidtorni TCS179-00 kõrgusega 179,0 m. Hübriidtorn koosneb alumisest betoonist torniosast ja ülemisest terasest torniosast. Betoonosa moodustub monteeritavatest torujast betoonist sektsioonidest, mis omakorda koosnevad segmentidest (paneelidest). Segmendid ühendatakse poltidega ning vahed Püssi tuulepark – Seletuskiri, Töö nr. 233, Staatus: Eelprojekt, Versioon V2 Projekteerija: Evecon OÜ, 10340286, Valdur Viiklepp | Lk 11 injekteeritakse. Torni sektsioonid tõstetakse üksteise peale, rihitakse ning vahed täidetakse jootebetooniga. Pärast betoonosa valmimist järelpingestatakse torn terastrosside kimpudega, mis jooksevad torni sisepinnal. Terassektsioonid tõstetakse betoontornile ning ühendatakse kõrgtugevate (10.9) poltidega, mis eelpingestatakse. Poltide ja pingetrosside seisukorda ning pingeid kontrollitakse vastavalt plaanilisele hooldusele, kuid mitte harvemini, kui 1 kord aastas. Torn TCS179-00 (hübriidtorn) Nabaratas kõrgus 179,0 m Torni alumine diameeter (max) 11,0 m Betoonosa (alumine osa) Monteeritud raudbetoontorn (kuni 120 m kõrguseni) Terasosa (ülemine osa) 2 terassektsiooni + terasadapter (kuni 55m) Torni pinnakate (terasosa) RAL 7035 Betoonosa pind Katmata betoon Tuuliku betoonosa 7 sektsioonide arv Tuuleklass IEC S ja DIBt S Korroosioonkaitsekaatogoria Seespool C3, väljas C4 4.3 Rootor Rootor koosneb rootori rummust, kolmest pöördelaagrist ja kolmest labast. Rootori rumm on jäiga valukonstruktsiooniga, millele on kinnitatud nurgalaagrid ja labad. Rumm on kaetud spinneriga, mis võimaldab otsest juurdepääsu rummu sisse gondlist. Labad on valmistatud kõrge kvaliteediga klaas- ja süsinikkiuga tugevdatud plastist ning katsetatud staatiliselt ja dünaamiliselt vastavalt IECRE OD501 ja IEC 61400-23:2014 nõuetele. Nurgasüsteem reguleerib iga laba nurgaasendi sõltumatult. Iga laba nurgasüsteem koosneb elektromehaanilisest ajamist kolmefaasilise mootoriga, planetaarkäigukastiga ja ajamiga, samuti juhtimisüksusest sagedusmuunduriga ja varuvooluvarustusega (kondensaatorid). 4.4 Gondel Gondel sisaldab kõiki peamisi mehaanilisi ja elektrilisi komponente. Rootori võll edastab rootori pöörlemisliikumise käigukasti ning on paigutatud rootori laagritesse. Käigukast suurendab pöörlemiskiirust generaatori jaoks nõutava kiiruseni. Generaator on 6- pooluseline induktsioonmasin. Muundur ühendab elektrivõrgu generaatoriga, mis võimaldab generaatorit käitada muutuva pöörlemiskiirusega. Trafo teisendab generaatori-muunduri süsteemi madala pinge kuni 33 kV suurepingeks. Katusel paiknevad passiivsed jahutid. Gondli-ajamid keeravad gondli optimaalselt tuule suunda. Generaatori tüüp 6-pooluseline induktsioonmasin Nominaalpinge (generaatori 950 V pool) Nominaalvõimsus 7 300 kW Püssi tuulepark – Seletuskiri, Töö nr. 233, Staatus: Eelprojekt, Versioon V2 Projekteerija: Evecon OÜ, 10340286, Valdur Viiklepp | Lk 12  Käigukast Mitmeastmeline planetaar + silinderülekanne Trafo kaal ca 10 t MV nominaalpinge 33 kV Jahutussüsteem Kaks eraldi vesiahelat: (1) muundur + käigukast; (2) generaator + trafo Gondli väline kate Klaaskiuga tugevdatud plast 5. Vundamendid 5.1 Geoloogia Ala 1 — WT1–WT6 Ala 1 hõlmab Varja küla piirkonnas paiknevaid tuulikuid T01–T06. Ala 1 puuraukude suudmete absoluutkõrgused jäävad vahemikku 44,02–45,06 m abs. Puuraukude lõppsügavused on 7,0–11,2 m, keskmiselt ligikaudu 8,8 m. Puurimisjärgsed veetasemed paiknesid 1,51–2,07 m sügavusel maapinnast ehk absoluutkõrgustel ligikaudu 42,09–43,11 m abs. Puurimisvedeliku neeldumise algus registreeriti sügavustel 3,8–5,4 m, keskmiselt ligikaudu 4,8 m. Ala 1-s esineb T02–T06 asukohtades 0,30 m paksune kasvukiht, mis lasub vahetult maapinnalt. Tegemist on tumeda orgaanikarikka liivase pinnasega, milles esineb juuri ja taimset materjali. T01 asukohas eraldi kasvukihti ei eristatud, sest läbilõige algab 0,40 m paksuse hästi lagunenud turbaga. T01 asukohas esineb turba all lisaks õhuke turba ja möllise peenliiva segakiht, mis moodustab ülemineku orgaaniliselt pinnaselt mineraalpinnastele. Ala 1 pindmise orgaanilise pinnase ehk kasvukihi paksus on 0,30–0,40 m, keskmiselt ligikaudu 0,32 m, ning selle lamamissügavus on 0,30–0,40 m. Kasvukihi ja turba all lasuvad mineraalsed kvaternaarisetted. Ala 1 piires on nende paksus 1,70–4,30 m, keskmiselt 3,03 m. Mineraalsete kvaternaarisetete lasuvussügavus on 0,30– 0,40 m, keskmiselt 0,32 m, ning lamamissügavus 2,00–4,60 m, keskmiselt 3,34 m. Ala 1 pinnakatte kogupaksus on seega 2,00–4,60 m, keskmiselt 3,34 m. Ala 1 mineraalsed kvaternaarisetted koosnevad peamiselt limnoglatsiaalsetest liiva-, mölli- ja savipinnastest, fluvioglatsiaalsetest liiva- ja kruusapinnastest ning nende all või vahel lasuvatest glatsiaalsetest ehk moreensetest setetest. Liivpinnased esinevad peamiselt peenliiva ja möllise peenliivana, vähemal määral savi või mölli sisaldusega peene kuni keskmise liivana; need on kohevad kuni tihedad ning värvuselt valdavalt kollakaspruunid, helepruunid, beežid või hallikaspruunid. Mölli- ja savipinnased esinevad möllise liiva, liivmölli, mölli, möllise savi ja savina; need on pehmed kuni sitked ning värvuselt valdavalt pruunid, hallid või rohekashallid. Moreenpinnased on koostiselt heterogeensed, sisaldades savi, mölli, liiva, kruusa, munakaid ning karbonaatsete ja kristalliinsete kivimite tükke; moreen on pehme kuni väga sitke ning värvuselt valdavalt hall, pruunikashall või rohekashall. Pinnaste koostis, tihedus ja konsistents muutuvad nii sügavuse kui ka asukoha lõikes, mistõttu täpsustatakse nende geotehnilisi omadusi kombipenetratsioonikatsete ja laboritulemuste põhjal. Püssi tuulepark – Seletuskiri, Töö nr. 233, Staatus: Eelprojekt, Versioon V2 Projekteerija: Evecon OÜ, 10340286, Valdur Viiklepp | Lk 13 Ala 2 — WT7–WT12 Ala 2 hõlmab Aa küla piirkonnas paiknevaid tuulikuid T07–T12. Ala 2 puuraukude suudmete absoluutkõrgused jäävad vahemikku 46,79–47,55 m abs. Puuraukude lõppsügavused on 10,2–12,2 m, keskmiselt ligikaudu 11,5 m. Puurimisjärgsed veetasemed paiknesid valdavalt 0,86–1,43 m sügavusel maapinnast; T10 asukohas mõõdeti veetase 3,50 m sügavusel. Absoluutkõrgustena jäävad puurimisjärgsed veetasemed Ala 2 piires ligikaudu 43,58–46,19 m abs vahemikku. Puurimisvedeliku neeldumise algus registreeriti Ala 2-s sügavustel 6,4– 9,6 m, keskmiselt ligikaudu 7,6 m. Ala 2-s algab läbilõige kõigis seni rajatud puuraukudes turbaga. Turbakihi paksus on 0,70– 2,20 m, keskmiselt 1,58 m, ning turvas lasub vahetult maapinnalt. Turba lamamissügavus on 0,70–2,20 m, keskmiselt 1,58 m. Turvas on erineva lagunemisastmega ning sisaldab kiulist, pseudokiulist ja amorfset osa. T09 asukohas esineb turba all lisaks 0,10 m paksune mattunud mullakiht sügavusvahemikus 0,70–0,80 m. Piirkonna üldise läbilõike seisukohalt on Ala 2 ülemiseks määravaks kihiks siiski turvas. Geotehniliselt on turvas suure kokkusurutavusega ja väikese kandevõimega pinnas ning seda ei saa käsitleda sobiva vahetu kandva kihina tuuliku vundamendi või kraanaplatsi konstruktsioonide rajamisel. Turba all lasuvad mineraalsed kvaternaarisetted. Nende paksus Ala 2 piires on 3,75–6,25 m, keskmiselt 4,64 m. Mineraalsete kvaternaarisetete lasuvussügavus on 0,80–2,20 m, keskmiselt 1,60 m, ning lamamissügavus 5,10–7,05 m, keskmiselt 6,24 m. Ala 2 pinnakatte kogupaksus on seega 5,10–7,05 m, keskmiselt 6,24 m. 5.2 Vundamenditüüp ja üldpõhimõtted Vundamendid rajatakse gravitatsioonvundamentidena (madalvundament moreenipinnasele) vastavalt ehitusgeoloogilisele uuringule. Käesolev eelprojekt lähtub Nordex Foundation Design juhendist (dok. DG200915, rev. 11). TCS179-00 hübriidtorni puhul on vundamendil keldriõõnsus, mille kaudu toimub torni järelpingestamine terastrossidega. Keldrisüvend on kaetud betoonplaadiga (1k. põrand) ning varustatud betoonpõrandaga. Peale süvendi kaevamist asendatakse pehmed pinnasekihid tugevamatega, mis tihendatakse, ning rajatakse betoonist töötasapind vundamentide ehitamiseks. Seejärel armeeritakse vundament vastavalt konstruktori sarrustusprojektile ja paigaldatakse raketised, sh keldrisüvendi moodustamiseks. Betoneerimine toimub ühe sessioonina. Eraldi valatakse keldrisüvendi ülaosa põrand (plaadid), mis monteeritakse hiljem kraanaga paika. Vundamenditüüp Gravitatsioonvundament (madalvundament) – standardlahendus Vundamendi läbimõõt ca 25 m (TCS179 hübriidtorn, standardlahendus) Vundamendi kõrgus ca 3,6 m Kaevamissügavus ca 2,4–3,0 m olemasolevast maapinnast Betoon (vundament ja pedeaal) C40/50 (fck ≥ 40 N/mm²) Betoon (ülaplaadid) C35/45 (fck ≥ 35 N/mm²) Betoon (töötasapind / C25/30 (fck ≥ 25 N/mm²) puhastusbetooni kiht) Armaturasteras B500B (fyd ≥ 500 N/mm²), Bst500 tähistusega Betoonkaitsekiht ≥ 50 mm Armatuur (ligikaudne kogus) ca 111 t Püssi tuulepark – Seletuskiri, Töö nr. 233, Staatus: Eelprojekt, Versioon V2 Projekteerija: Evecon OÜ, 10340286, Valdur Viiklepp | Lk 14  Betoon (ligikaudne maht) ca 667 m³ + 17 m³ ülaplaadid Betoonivalamine Ühe sessioonina Vundamendi põhimõtteline lahendus täpsustatakse tööprojekti faasis pärast ehitusgeoloogiliste uuringute tulemuste ja tegeliku tuuliku täpse mudeli selgumist. Vaivundamendi rakendamist (TCS179N vaivundamendi variant) kaalutakse juhul, kui geoloogilised tingimused madalvundamenti ei võimalda. Betoonkaitseks happelise keskkonna vastu: kuna turbapinnasevesi võib olla betoonile nõrgalt agressiivne (pH 6,2–6,5), tuleb valida sobivad keskkonnaklassid. Vundamendi ehitusaegseks veeärajuhtimiseks pumbatakse üleliigne pinnasevesi (vihmavesi) lähimalasuvasse kraavi. 5.3 Maandussüsteem Vundamendis peab olema maanduselektroodide süsteem. Maakontakt peab tagama maksimaalselt 10 oomise maandusresistentsuse. Maandamine toimub vastavalt Nordex dok. DG200858 nõuetele. Maandusjuhid juhitakse läbi vundamendi ja tuuakse välja neljal küljel, nagu näidatud TCS179 hübriidtorni spetsifikatsioonis. Vajadusel paigaldatakse täiendavaid rõngasmaandureid või rööpseid maandureid vastavalt IEC 61400-24 nõuetele. 6. Piksekaitse ja elektromagnetiline ühilduvus (EMC) 6.1 Üldpõhimõtted Kogu tuuliku piksekaitse ja ülepingekaitse vastab EMC-põhisele piksekaitsetsoonide kontseptsioonile ning põhineb standardil IEC 61400-24. Piksekaitsesüsteem vastab piksekaitseklassi I nõuetele. Süsteem hõlmab kolme alavaldkonda: väline piksekaitse, sisemine piksekaitse ja EMC. 6.2 Väline piksekaitse Rootori labad on varustatud pikselöögiretseptorite süsteemiga nii vastutuule- kui päratuulekülgedel. Gondli välisküljel rakendatakse pingepiirikuid määratud asukohtades. Gondli katusel paiknevad soojusvahetite raamstruktuuril välk-piirajad. Torn on vundamendi maandussüsteemiga ühendatud nelja klemmi kaudu. 7. Lennuohutustähisus Kavandatavad tuulikud on lennuohutuse seisukohalt lennutakistusteks. Vastavalt lennundusseaduse § 342 kohalduvad lennutakistuse omanikule markeerimise ja valgustamise nõuded. Lennutakistused kantakse AIP-i ning lennuväljatakistuste andmestikku. Tuulikute gondlile paigaldatakse lennuohutustuli, mille parameetrid vastavad Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Konventsiooni lisa 14 (ICAO Annex 14) tabelis 6-1 kirjeldatud keskintensiivsusega tüüp C tulede nõuetele Püssi tuulepark – Seletuskiri, Töö nr. 233, Staatus: Eelprojekt, Versioon V2 Projekteerija: Evecon OÜ, 10340286, Valdur Viiklepp | Lk 15  Gondel – lennuohutustuled 2 × Tüüp B (medium-intensity), 2 000 cd, sünkroonselt vilkuv; UPS autonoomia min 2 h Torni – lennuohutustuled 4 × Tüüp C (low-intensity), 32 cd; UPS autonoomia min 2 h Vilkumissagedus 20–60 korda minutis (fpm) Nähtavus Kõikidest suundadest lennates nähtav Tähisstamine Vastavalt ICAO Annex 14 tabelid 6-1 ja 6-3 UPS varustus Mõlemale tulesüsteemile eraldi 2-tunni varuvooluvarustus 8. Keskkond ja leevendusmeetmed 8.1 Müra Mürauuringud koos leviku kaartidega ning tööajapiirangutega konkreetsele mudelile on esitatud lisas. Vastavalt Ala 3 planeeringulahendusele rakendatakse öisel ajal elamualadele nõuet 40 dB ning päevasel ajal 45 dB. Tuulepargi rajamise järgselt on soovituslik teostada müra kontrollmõõtmised, hindamaks vastavust kehtivatele nõuetele. 8.2 Varjutamine Ala 3 puhul tuleb teatud ajahetkedel rakendada töörežiimi piiravaid meetmeid (automaatne seiskamine), vältimaks ülenormatiivset varjutamist lähimatel elamualadel. Varjutamise modelleerimine koos tööajapiirangutega on esitatud lisas. 8.3 Tuleohutus Tuulikud varustatud tulekustutitega. Tuulikutootja spetsifikatsioonis täpsustatakse vastavad tuleohutusabinõud. Alal WT1-6 rajatakse 160m3 tuletõrje veevõtukoht nr. 1 ja hüdrandid alajaama territooriumile vastavalt alajaama ehitusprojektile: Evecon OÜ Töö nr. 217 V02. Aasa 330/33kVA Alajaam ja 330kV maakaabelliin ja ehitusloale: Ehitusluba nr 2412271/01349 7.03.24 Alal WT7-12 asub olemasolev RMK lahtine tuletõrje veevõtukoht nr. 2 mahuga 2350m 3 Püssi tuulepark – Seletuskiri, Töö nr. 233, Staatus: Eelprojekt, Versioon V2 Projekteerija: Evecon OÜ, 10340286, Valdur Viiklepp | Lk 16 8.4 Linnustik ja nahkhiired Vastavalt Ala 3 leevendusmeetmetele: raietöid ei toimu kevadise linnurahu perioodil (15.04– 30.06). Merikotka pesapuust 500 m raadiuses ei tehta mürarikkaid töid pesitsusperioodil 15.02–31.07. Linnustiku järelseire ja nahkhiirte järelseire kavandatakse vastavalt planeeringu nõuetele (vähemalt 2 hooaega pärast tuulepargi käivitamist). 8.5 Taimestik Enne ehitusloa taotlust viidi läbi taimestiku inventuur aladel. Inventuuri tulemused on esitatud lisas. Ala 3 positsioon 1 projekteerimisel välditakse pärandkultuuriobjekti (kuusekultuur) raadamist; positsioon 12 ümberpööramisteega välditakse kokkupuutumist põlise metsatee/hobuteega. 8.6 Kultuuripärand Enne ehitamise alustamist viidi läbi arheoloogiline eeluuring tuulikute W7, W8 ja W10 aladel ning nende juurdepääsuteedel mille käigus olulisi leide ei leitud. Uurimistöö aruanne on esitatud lisas. 9. Ehitamise korraldus 9.1 Ehitusjärjekord ja etapid Ehitustööd jagatakse järgmisteks etappideks: 1. Geoloogilised uuringud ja geodeetiline mõõdistus (valmis); 2. Ettevalmistustööd: maa-ala piiritlemine, raadamine (väljaspool linnurahu perioodi), teede ehitamine ja tugevdamine, platside rajamine; 3. Vundamendikaevised ja vundamentide rajamine (ühe sessioonina betoneerimine); 4. Tornide monteerimine: esmalt betoonosa sektsioonide kokkupanek maapinnal, paikatõstmine, järelpingestamine, 5. Terastorni montaaz; 5. Gondli, rootori ja labade paigaldus; 6. Elektri- ja sidetrasside rajamine; 7. Katsetamine, käivitamine ja kasutusloa taotlemine. Püssi tuulepark – Seletuskiri, Töö nr. 233, Staatus: Eelprojekt, Versioon V2 Projekteerija: Evecon OÜ, 10340286, Valdur Viiklepp | Lk 17 9.2 Tööde üldnõuded Kõik tööd peab töövõtja teostama vastavuses heade ehitustavadega ning viisil, mis ei kahjusta ümbritsevat sotsiaal- ja looduskeskkonda. Ehitustehnoloogia ja kvaliteet peab vastama asjakohastele normidele ning juhenditele. Ehitaja on kohustatud tagama, et ehitustööde läbiviimine on läbimõeldud ja korraldatud ohutult töötajatele, piirkonna elanikele ja looduskeskkonnale. Tuulikute monteerimisel toimuvad kõik tööd vastavalt tuulikutootja Nordex poolt koostatud tööprojektile. Betoonitööd, sarrustus ja piksekaitse peavad vastama standarditele EVS-EN 1992, EVS-EN 13670 ja IEC 61400-24. 9.3 Hooldusjuhend Hooldusjuhend koostatakse tuuliku tootja (Nordex) tööprojekti raames ning täiendatakse ehitus-töövõtja poolt. Tuuliku regulaarne hooldus toimub vastavalt Nordex Delta4000 hoolduskavas määratud intervallidele ning garantii nõuetele. 9.4 Jäätmekäitlus Teede ehitamisel jäätmeid ei teki. Väljakaevatud orgaaniline pinnas (muld) planeeritakse kokkuleppel maaomanikuga teepeenardesse ning vahetusse lähedusse. Muud mineraalsed ehitus ja puistematerjalid planeeritakse teede alla ja serva ehituse käigus. Vundamentide ehitamisel võib tekkida betoonijäätmeid, milliste utiliseerimise eest vastutab betoonitehas (Autode segupuhastusvesi + betoon). Kuna tuulikud on valmistooted, siis ehitamise käigus otseselt ehitusmaterjalide jääke ei teki. Jäätmed tekivad peamiselt pakenditest ning elektriseadmete paigaldamisest (kaabliisolatsioonid, kaablite varupikkused). Jäätmete indikatiivsed mahud on alljärgnevad: Metalljäätmed: 15t Vaskjäätmed: 1t Plastjäätmed (isolatsioonikatted ja pakendid) 7t Puitjäätmed (Alused) 60m3 Olmejäätmed: 20m3/kuus Jäätmete äraveoks ja utiliseerimiseks sõlmitakse utiliseerijaga leping, jäätmeõiendid esitatakse kasutusloa käigus. 9.5 Tuulikute demonteerimine ja utiliseerimine kasutusea lõpul Nordex N175 tuulikute arvestuslik kasutusiga on ligikaudu 35 aastat, misjärel omanik otsustab kas seadmete eluea pikendamise (life extension), asendamise uue tehnoloogiaga samal asukohal või jaama lammutamise ja ala taastamise kasuks. Lammutamisel toimub demonteerimine paigaldusega vastupidises järjekorras: eemaldatakse labad ja rumm, seejärel gondel, misjärel torn võetakse lahti sektsioonide kaupa. Hübriidtorni puhul demonteeritakse esmalt ülemine terassektsioon ning seejärel alumine, eelpingestatud betoonosa, mille järelpingestustrossid vabastatakse kontrollitult enne elementide mahavõtmist. Kogu töö toimub olemasolevate juurdepääsuteede ja kraanaplatside baasil, mis säilitatakse kuni demonteerimise lõpuni. Massi järgi on tuulik valdavas osas taaskasutatav. Terassektsioonid, armatuur, generaatori ja jõuülekande komponendid, vask- ja alumiiniumkaablid suunatakse metallide ringlussevõttu; nende jääkväärtus katab tavapäraselt olulise osa demonteerimiskuludest. Betoonsektsioonid ja raudbetoonvundament purustatakse kohapeal või selleks ettenähtud käitluskohas, armatuur eraldatakse magnetiga ning purustatud betoon leiab kasutust taastäite- või teedeehituse killustikuna. Vundamendi puhul on Eesti praktikas tavapärane Püssi tuulepark – Seletuskiri, Töö nr. 233, Staatus: Eelprojekt, Versioon V2 Projekteerija: Evecon OÜ, 10340286, Valdur Viiklepp | Lk 18 eemaldada see vähemalt kuni 1 meetri sügavuseni maapinnast, kui maaomanikuga ei ole kokku lepitud täielikku eemaldamist; maakaablid ja teed võivad kokkuleppel jääda paigale. Kõige nõudlikum materjalivoog on klaas- ja süsinikkiudkomposiidist labad. Praegu kasutatavad lahendused on mehaaniline purustamine täiteaineks ning arendusjärgus keemilised ja pürolüüsil põhinevad tehnoloogiad. Arvestades, et Euroopa tootjad, sh Nordex, on võtnud kohustuse loobuda labade ladestamisest prügilas, ning et käesolev park jõuab eluea lõppu alles 2060. aasta paiku, on põhjendatud eeldada oluliselt küpsemate ringlussevõtulahenduste olemasolu. Lammutustööd tehakse ehitusseadustiku kohase lammutusloa või -teatise alusel, jäätmekäitlus korraldatakse jäätmeseaduse nõuete kohaselt litsentseeritud käitlejate kaudu ning ala rekultiveeritakse endisele maakasutusotstarbele. Demonteerimiskohustus ja selle finantstagatis fikseeritakse tavaliselt maaomanikuga sõlmitavas hoonestusõiguse lepingus. 10. Joonised Jooniste numbrid Nr. Projekti nr. Vers. Sisu Kuupäev 1 E233-001 Suur asendiplaan 10.07.2026 2 E233-002 Asendiplaan W1-6 10.07.2026 3 E233-003 Asendiplaan W7-12 10.07.2026 4 E233-004 Asendiskeem 10.07.2026 5 E233-005 Tuuliku vaated 10.07.2026 6 E233-006 Tuulepargi skeem 10.07.2026 8 E233-008 Vundamendi lõige 10.07.2026 9 E233-009 Vundamendi plaan 10.07.2026 10 E233-011 WT1 Asendiplaan 10.07.2026 11 E233-012 WT2 Asendiplaan 10.07.2026 12 E233-013 WT3 Asendiplaan 10.07.2026 13 E233-014 WT4 Asendiplaan 10.07.2026 14 E233-015 WT5 Asendiplaan 10.07.2026 15 E233-016 WT6 Asendiplaan 10.07.2026 16 E233-017 WT7 Asendiplaan 10.07.2026 17 E233-018 WT8 Asendiplaan 10.07.2026 18 E233-019 WT9 Asendiplaan 10.07.2026 19 E233-020 WT10 Asendiplaan 10.07.2026 20 E233-021 WT11 Asendiplaan 10.07.2026 21 E233-022 WT12 Asendiplaan 10.07.2026 Seletuskirja koostas: Valdur Viiklepp Vastutav projekteerija, Evecon OÜ Püssi tuulepark – Seletuskiri, Töö nr. 233, Staatus: Eelprojekt, Versioon V2 Projekteerija: Evecon OÜ, 10340286, Valdur Viiklepp | Lk 19 Kutsetunnistus 173874 | MTR EEP005090 10.07.2026 Püssi tuulepark – Seletuskiri, Töö nr. 233, Staatus: Eelprojekt, Versioon V2 Projekteerija: Evecon OÜ, 10340286, Valdur Viiklepp | Lk 20  BUS 1 Tallinn-Narva tee 43701:003:0040 kill A 0+00 A Aa-Kohtla tee 44201:001:0066 A kill kill Moonika eraldi projektiga / 44201:001:0575 Ristmiku ümberehitus lahendatakse intersection The reconstruction of the kill will be solved in a separate project põld Main Peamine acessjuurdep road ääsutee (road (tee no 2.1) nr 1+00 põld 2.1) Y= 679250 Sepa 43701:003:0860 X= 6590800 Oja 43701:003:1060 Sõstametsa 43701:003:0770 põld 2+00 Ehametsa 43801:001:0066 kill Metsise 43701:003:0173 Y= 679450 Y= 681150 Moldovi 43701:003:0183 põld m Niidu X= 6590650 Jaagu 43701:003:0013 1,5HH=268,5 X= 6590650 43701:003:0057 3+00 põld Metsa 1,5 43701:003:0017 põld Alulinna 43701:003:0960 HH 4+00 Alupõllu kraav 43801:001:0394 =2 kill 68 kraav ,5m m Vilgu kraav 43701:003:0842 8,5 Alulinna uudismaa tee L2 43801:001:0470 =26 ekoht / tagas g area ipöörd HH Turnin Kohtla metskond 107 43701:003:0140 Teearu 43701:003:0730 Kangru 43701:003:0201 1,5 X=6590387.2002 Y=680950.9000 ~~> Kivivoore 43701:003:0110 5+00 ~~> X ~~> 2 12+4 X ~~> X ~~> kraav X ~~> X ~~> X ~~> põld X kraav ~~> Aa-Kohtla tee 4,5 44201:001:0066 X R1 ~~> 0 12+0 X Y= 680200 ~~> X kraav ~~> X= 6590400 X kraa ~~> v kraav X ~~> kraav X ~~> Hub X ~~> kraav põld T