Seisukohtade väljastamine Parkali 2//4 ja Ujula park P2 kinnistute detailplaneeringu koostamiseks

EHITUSÕIGUSE TABEL abihoone kõrgus (m) hoonete ehitisealune suletud brutopind (m²) min.tulepüsivusklass TINGMÄRGID sihtotstarvete kaupa suurim korruselisus hoonete arv krundil korterite arv krundil absoluutne kõrgus maapealne / maa- krundi planeeritud hoone kõrgus (m) (detailplaneeringu hoone / abihoone ja osakaalu % maa sihtotstarve maa sihtotstarve parkimiskohtade arv: normatiivne PLANEERINGUALA PIIR liikide kaupa) (katastriüksuse katastriüksuse ja kavandatud ja osakaalu % maapinnast / liikide kaupa) KINNISOMANDI PIIR maapinnast Pos nr suurus m² MOODUSTATAVA KRUNDI PIIR pind m² hoone alune OLEMASOLEV HOONE Kitsendused Servituudi vajadus Arhitektuurinõuded PLANEERITUD HOONESTUSALA · tehnovõrgu kaitsevöönd; Ärihoonete arhitektuurinõuded PLANEERITUD 5 m KÕRGUSE HOONEMAHU VÕIMALIK ASUKOHT 1 36 803 12 500 2 / -1 14 m - 1/- Ä 100% Ä 100% 19 600 TP 2 218;343 - · Paide vanalinna muinsuskaitseala kaitsevöönd; · maardla; Hoonestusviis: lahtine PLANEERITUD 12 m KÕRGUSE HOONEMAHU VÕIMALIK ASUKOHT Katusekalle: 0 – 10° · tehnovõrgu kaitsevöönd; PLANEERITUD 14 m KÕRGUSE HOONEMAHU VÕIMALIK ASUKOHT 2 16 086 6300 4 / -1 14 m - 1/- Ä 100% Ä 100% 15 000 TP 2 167;106 - · Paide vanalinna muinsuskaitseala kaitsevöönd; Maksimaalne kõrgus: maapinnast 14 m · maardla; Maksimaalne korruselisus: pos 1: 2 k maa peal GALERII · tehnovõrgu kaitsevöönd; pos 2: 4 k maa peal, 1 k maa all PLANEERITUD RIDAELAMU 2 / -1 8m 5m/ TP 3 12 ; 12 · Paide vanalinna muinsuskaitseala kaitsevöönd; Välisviimistlus: betoon, klaas, tellis, krohv, puit, 3 1740 600 1/1 EEr 100% E 100% 1200 6 · Paide vanalinna muinsuskaitseala; OLEMASOLEV SÕIDUTEE · maardla; ilmastikukindel ehitusplaat · tehnovõrgu kaitsevöönd; Katusematerjal: rullmaterjal PLANEERITUD SÕIDUTEE / PARKLA 2 / -1 8m 5m/ TP 3 · Paide vanalinna muinsuskaitseala kaitsevöönd; Piirded: piirdeid mitte rajada 4 1458 320 1/1 EEr 100% E 100% 640 8;8 4 · Paide vanalinna muinsuskaitseala; PERSPEKTIIVNE PARKLA · maardla; · tehnovõrgu kaitsevöönd; Elamumaa arhitektuurinõuded OLEMASOLEV KERGLIIKLUSTEE 5 5509 - - - - - Üm 100% Üm 100% - - - - · Paide vanalinna muinsuskaitseala kaitsevöönd; Hoonestusviis: lahtine PLANEERITUD KÕNNITEE · Paide vanalinna muinsuskaitseala; Katusekalle: · maardla; 30 – 40° PLANEERITUD HALJASTUSE VÕIMALIK ASUKOHT Maksimaalne kõrgus: maapinnast 8 m · tee kaitsevöönd; JUURDEPÄÄS KRUNDILE 6 3805 - - - - - Üm 100% Üm 100% - - - - · Paide vanalinna muinsuskaitseala kaitsevöönd; Maksimaalne korruselisus: 2 korrust maa peal · maardla; Välisviimistlus: betoon, klaas, tellis, krohv, puit, OLEMASOLEV VEEKOGU · tehnovõrgu kaitsevöönd; ilmastikukindel ehitusplaat OLEMASOLEV SETTETIIK 7 5702 - - - - - - - - - · Paide vanalinna muinsuskaitseala kaitsevöönd; Katusematerjal: L 100% L 100% · Paide vanalinna muinsuskaitseala; kivi TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND · maardla; Piirded: puitlippidest piire kuni 1,2 m või haljaspiire LIKVIDEERITAV OBJEKT kokku TEE KAITSEVÖÖND 71 103 19 720 4/2 36 440 405;469 10 PAIDE VANALINNA MUINSUSKAITSEALA KAITSEVÖÖND PAIDE VANALINNA MUINSUSKAITSEALA MAARDLA VAATEKORIDOR PAIDE VALLITORNIST SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES KÕRGUS 1 MEETRITES EHITISE- HOONETE SUURIM ALUNE ARV KORRUSE- PIND KRUNDIL LISUS Üm 100% - KRUNDI SUURUS Pn Pn 6 - - - PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV ÕUES 3805m² P- P- PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV HOONES EHITISEALUNE PIND Perspektiivne parkla HOONE / ABIHOONE 8300 m2 MOODUSTATAVA KRUNDI POSITSIOONI NUMBER 350 parkimiskohta L 100% - 7 - - - 5702m² P- P- OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD MADALPINGE ÕHULIIN MADALPINGE MAAKAABEL KESKPINGE MAAKAABEL KANALISATSIOONITORUSTIK Üm 100% VEETORUSTIK - 5 - - - LIKVIDEERITAV VEETORUSTIK 5509m² P- P- 16, 0 10,0 15175 PAIDE-MÜNDI-MÄEKÜLA TE P38 P19 P25 P29 P35 P47 P49 P7 6,0 6,0 5m BUSS 13,0 BUSS P11 P15 P21 P27 P15 10,0 P6 P7 P12 7,5 14m 6,0 2,0 8,0 8 m / 5m EEr 100% 5,0 15,0 3 2K / 1K 600 m² 1+1 E 1740m² P- P12 12m 14m 4,0 8,0 8,0 EEr 100% 8 m / 5m 4 2K / 1K 320 m² 1+1 14m 1458m² P- P8 21,0 10,0 P27 P46 PLANEERINGUALA NÄITAJAD: 4,0 Ä 100% Planeeringuala suurus 7,11 ha P30 14 m / - 2 4K / - 6300m² 1 Kavandatud kruntide arv 7 16 086m² P- 106 Krunditava ala maa bilanss: P ärimaa 52 889 m² 74% üldkasutatav maa 9 314 m² 13% PA transpordimaa 5 702 m² 8% ID PA E elamumaa 3 198 m² 5% ID VA Ä 100% EV NA 1 14 m / - 12 500m² 1 Korruselisus 2–4 AN LIN 2K / - 36 803m² P- P343 Plan. parkimiskohtade arv 469 AL NA IN MU NA IN MU SU IN SK SU AI SK T Märkused: AIT SEA 1. topo-geodeetilise alusplaani koostas osaühing KAGU GEODEESIA, 10.03.2021, töö nr 21T019. SE LA AL KA A ITS P P L JÄRVA MAAKOND, PAIDE LINN T 4 EV ÖÖ ESKIIS ND P O P O PARKALI TN 2 // 4 JA UJULA PARK P2 M A I P DETAILPLANEERING 2 2 2 P A A AS 4 T K K PÕHIJOONIS  Paide Linnavalitsus Teie 08.09.2026 nr 7-1/26/32-1 [email protected] Keskväljak 14 Meie 29.09.2026 nr 7.2-2/26/10142-4 72711, Paide, Järva maakond Seisukohtade väljastamine Parkali 2//4 ja Ujula park P2 kinnistute detailplaneeringu koostamiseks Olete taotlenud seisukohti Parkali tn 2//4 ja Ujula park P2 kinnistute detailplaneeringu (katastritunnused 56601:007:0530 ja 56601:001:0164, edaspidi planeering) koostamiseks. Planeering on algatatud Paide Linnavolikogu 17.06.2021 otsusega nr 29. Andsime seisukohad planeeringu koostamiseks ja KSH algatamise vajalikkuse osas 19.05.2021 kirjaga nr 7.1-2/21/10142-2. Seisukohad kehtisid kuni 19.05.2023. Planeeringu eesmärgiks on muuta elamu- ja üldkasutatava maa sihtotstarbega katastriüksused elamu, äri-, üldkasutatavaks ja transpordimaaks spaahotelli, kaubanduskeskuse ja ridaelamu ehitamiseks ning rohealade ja juurdepääsutee rajamiseks. Kuuele krundile planeeritakse kolme uut hoonet ehitisealuse pinnaga kokku 19 400 m2 , sh suurim neist 12 500 m2. Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 15175 Paide-Mündi-Mäeküla tee km 0,744-1,09. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus 2025. a andmetel on 1333 autot ööpäevas. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt. 1. Taotlusele lisatud eskiislahenduse kohaselt on juurdepääsud planeeringualale kavandatud riigitee km 0,74 ja 1,095 olemasolevate ristumiskohtade kaudu. Mõlema riigitee ristmiku puhul on vajalik selle ümberehitamine. 2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7. Soovitame lisada mõlemad riigitee ristmikud planeeringualasse. Vastasel juhul on vajalik käsitleda ristmiku väljaehitamise kohustust planeeringu elluviimise kavas ja kehtestamise otsuses. Hinnata arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu. Analüüsida lisanduva liikluse mõju riigitee ristumiskoha läbilaskevõimele. Teostada ristmike läbilaskvuse kontrollarvutus tipptundidel arvestades nii olemasoleva kui prognoositava perspektiivse (20 aastat) liiklussagedusega. Kavandada ristmiku ümberehitus planeeringualalt lähtuva liikluskoormuse vastuvõtmiseks. Jalakäijate ohutuse tagamiseks siduda jalgteed tõmbepunktidega ning ühendada bussipeatustega. Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks, Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490  ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) kaasata planeeringu koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6). 3. Kohalikul omavalitsusel palume korraldada olemasolevate eratee(-de) avaliku kasutuse määramine, transpordimaa planeerimine ja teeregistrisse kandmine vastavalt ehitusseadustikule, et tagada juurdepääs planeeringualale ja sellega külgnevatele kinnistutele. 4. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane teekaitsevöönd. Juhime tähelepanu sellele, et riigitee puhul ei ole tegemist asulasisese teega (tänavaga), kaitsevööndi laius on 30 m. 5. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon. 6. Planeeringuga täpsusta ehitise kasutamise otstarve vastavalt majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrusele nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“. 7. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringutega (nende olemasolul). 8. Kergliiklusteede kavandamisel on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest. 8.1. Näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh väljapoole planeeringuala. 8.2. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda kergliiklustaristu kavandamise juhendi tabelist 4. 9. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad. Juhul, kui planeerimisnormatiivi täitmiseks on vajalik kavandada parkla ka eskiisis näidatud asukohta, Ujula park P3 kinnistule, siis tuleb ala liita planeeringualasse ja siduda terviklikuks liikluslahenduseks. 10. Planeeringuala parklate valgustuse planeerimisel arvestada, et valgustus ei tohi riigiteel liiklejaid pimestada ega eksitada (tekitada sõiduteel liiklejatele tee kulgemisest vale ettekujutuse). 11. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2). 12. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks. Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest. 13. Puurkaevu asukoha kavandamisel ei tohi puurkaevu hooldusala (veeseadus § 154 lg 3) ega veehaarde sanitaarkaitseala (veeseaduse § 149 lg 1) ulatuda riigitee alusele maale (riigitee katastriüksusele). Transpordiamet ei vastuta riigitee liiklusest põhjustatud võimalike kahjulike mõjude eest puurkaevu vee kvaliteedile (näiteks liiklusõnnetuse korral). Samuti peab arvestama asjaoludega, et riigiteel teostatakse tee ehitamist, remontimist ja hooldamist (sh 2 (4)  libeduse- ja tolmutõrjet). 14. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist riigitee alusele maale (riigitee katastriüksusele), kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus (VeeS § 133, 134, 136, 137). Samuti tuleb välistada reovee sattumine riigitee kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks). Planeeringus näidata kanalisatsiooniehitised ja nende kujad. Me ei nõustu lahendusega, millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine meile. 15. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused. Planeeringu sademevee ärajuhtimise lahendus peab toimima ka suurvee ajal (Pärnu jõe 25% ületustõenäosusega veetase ulatub planeeringualale) ning vältima jalg- ja jalgrattatee ning riigitee mulde kahjustamist või tee jäämist liigvee alla. 16. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. 17. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. 18. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi jms. 19. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla, tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast. 20. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi. 21. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed. Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. 22. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb taotleda nõuded Transpordiametilt. Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast, tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti. 3 (4) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marje-Ly Rebas peaspetsialist planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus Lisa: Planeeringu eskiisjoonis 58581095, [email protected] 4 (4)