Harjumaa Harku vald Suurupi küla Hansu-Mäekalda maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu kooskõlastamine

HARKU VALLAVALITSUS PLANEERIMIS- JA EHITUSOSAKOND Priit Sauk Transpordiamet [email protected] kuupäev digiallkirjas nr 12-1/242-24 Harku vallas Suurupi külas Hansu-Mäekalda maaüksuse ja lähiala detailplaneering Austatud peadirektor Harku Vallavolikogu 28. november 2019 otsusega nr 102 on algatatud detailplaneeringu koostamine Suurupi külas Hansu-Mäekalda (katastritunnus 19801:001:1197) maaüksusel. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Hansu-Mäekalda maaüksuse sihtotstarbe muutmiseks ning ehitusõiguse määramiseks üksikelamu ja abihoonete püstitamiseks. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Planeeritav ala, suurusega u 7140 m2, paikneb Suurupi külas Munakivi tee, Sõpruse tee ja Erna tee vahelisel alal, umbes 400 m kaugusel Suurupi tee ja Munakivi tee ristumiskohast põhja suunas. Maaüksus piirneb põhjast Erna tee L1 (katastritunnus 19801:001:1941) transpordimaaga, idast Erna tee 2 (katastritunnus 19804:001:0010) elamumaaga ja Hansu-Oru (katastritunnus 19801:001:4055) sihtotstarbeta maaga, lõunast Sõpruse tee L1 (katastritunnus 19801:001:2978) transpordimaaga ning läänest 11392 Munakivi teega (lähiaadress Suurupi tee L1, katastritunnus 19801:001:0476) transpordimaaga. Hansu-Mäekalda maaüksus, suurusega 7140 m2, on maatulundusmaa 100%, millest looduslik rohumaa moodustab 1277 m², metsamaa 5121 m2, õuemaa 482 m2 ja muu maa 260 m². Maaüksus on hoonestamata. Juurdepääs maaüksusele on Sõpruse teel ja Erna teelt. Maaüksuse kitsenduseks on avalikult kasutatavate teede kaitsevööndid, sideehitise kaitsevöönd ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vööndid. Detailplaneeringuga kavandatakse üks 5655 m² suurune elamumaa krunt ja kaks transpordimaa sihtotstarbega krunti. Elamumaa sihtotstarbega krundile määratakse ehitusõigus ühe üksikelamu ja kuni kolme abihoone püstitamiseks, maapealse ehitisealuse pinnaga kuni 565 m². Elamu suurimaks lubatud kõrguseks maapinnast on planeeritud kuni 9 m ja kuni 2 maapealset korrust. Abihoonete suurimaks lubatud kõrguseks maapinnast on planeeritud kuni 4,5 m ja 1 maapealne Kallaste tn 12 Tel. +372 600 3848 SWEDBANK IBAN EE622200001120159636 Tabasalu alevik E-post: [email protected] SEB IBAN EE601010002018894005 Harku vald Koduleht: www.harku.ee Luminor Bank IBAN EE611700017002186326 76901 Harjumaa Reg. nr. 75014132 AS LHV Pank IBAN EE517700771003238658 korrus. Katuse tüüp ja -kalded: põhimahul viilkatus 28-45 kraadi, ühekorruselise hoonemahu korral võib katuse kalle olla 0 kraadi. Juurdepääs planeeringualale on kavandatud Sõpruse teelt. Planeeritava ala veevarustus ja kanalisatsioon on lahendatud olemasoleva ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni baasil. Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala tiheasustusalal ja maakasutuse juhtotstarbeks on määratud leebe režiimiga looduslik haljasmaa. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta kehtivat Harku valla üldplaneeringut. Võttes aluseks Planeerimisseaduse § 127 lõike 1 § 127 lõike ja 2 ja § 133 lõike 1 ning juhindudes Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 2 lõike 2 ja § 3 lõike 14, edastame kooskõlastamiseks OÜ M.K. Konsultatsioonid (rg-kood 10571005) poolt koostatud Harku vallas Suurupi külas Hansu-Mäekalda maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu, töö nr 11/18. Detailplaneeringu materjalid on leitavad järgnevalt lingilt: (link DP materjalidele), link menetlusdokumentidele (link menetlusdokumentidele). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristiina Ott-Rätsepp Planeerimis- ja ehitusosakonna juhataja Lisad: 1) Seletuskiri 2) Põhijoonis välisvõrkudega Laine Vain planeeringute spetsialist [email protected], 5887 2860  Hansu-Mäekalda TÖÖ NR: 11/18 OÜ M.K. Konsultatsioonid Reg kood 10571005 Kaarli pst 9-2 Tallinn 10119, Eesti [email protected] tel +372 56 472 104 SUURUPI KÜLA, HARKU VALD, HARJUMAA HANSU-MÄEKALDA MAAÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING 19801:001:1197 KOOSTAJAD: Andro Roosileht Mart Liho Tallinn 2026 Hansu-Mäekalda maaüksuse OÜ M.K. Konsultatsioonid ja lähiala detailplaneering Töö nr 11/18 SISUKORD SELETUSKIRI 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED 1.1.Detailplaneeringu koostamise alused ja lähtedokumendid 1.2. Detailplaneeringu koostamise eesmärk 1.3. Kooskõla Harju maakonnaplaneeringuga 2030+ 2. PLANEERITAVAL ALAL PAIKNEVAD KATASTRIÜKSUSED 3. PLANEERITAVA MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS 3.1. Olemasolevad hooned ja rajatised 3.2. Pinnas ja reljeef 3.3. Tehnovõrgud 3.4. Liikluskorraldus 3.5. Kitsendused ja piirangud 4. PLANEERITAVA MAA-ALA KONTAKTVÖÖNDI AVALIKU RUUMI FUNKTSIONAALSETE SEOSTE ANALÜÜS 5. VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE JA ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK 6. PLANEERINGULAHENDUS 6.1. Kavandatud krundid ja nende ehitusõigus 6.2. Arhitektuurinõuded 6.3. Liikluskorraldus 6.4. Keskkonnakaitse ja kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud 6.4.1. Keskkonnalubade taotlemise vajadus 6.5.Haljastus ja heakord 6.6.Jäätmete käitlemine 6.7.Meetmed kuritegevuse ennetamiseks 6.8.Meetmed tuleohutuse tagamiseks 6.9.Planeeringuala tehnilised näitajad 6.10.Tehnovõrgud 6.10.1.Veevarustuse, kanalisatsiooni, tuletõrjeveevarustuse ja sademevee ärajuhtmise lahendus 6.10.2.Elektrivarustus 6.10.3. Sidevarustus 6.10.4. Soojavarustus 6.11. Müra 6.12. Radoon 6.13. Vertikaalplaneerimine 7. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA 8. SERVITUUDIVAJADUSED 9. PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVATE MÕJUDE HINDAMINE 2 Hansu-Mäekalda maaüksuse OÜ M.K. Konsultatsioonid ja lähiala detailplaneering Töö nr 11/18 JOONISED DP-1 TUGIPLAAN M 1:500 DP-2 PÕHIJOONIS VÄLISVÕRKUDEGA M 1:500 DP-3 ASUKOHA SKEEM M1:5000 DP-4 KONTAKTVÖÖNDI AVALIKU RUUMI FUNKTSIONAALSETE SEOSTE ANALÜÜS M1:5000 IL-1 PLANEERINGU LAHENDUST ILLUSTREERIV JOONIS IL-2 PLANEERINGU LAHENDUST ILLUSTREERIV JOONIS 03-19 TOPO-GEODEETILINE ALUSPLAAN M 1:500 TEHNILISED TINGIMUSED Elektrilevi OÜ 20.05.2020 TEHNILISED TINGIMUSED 350366 OÜ Strantum15.05.2023.a. VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI TEHNILISED TINGIMUSED DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS. KIIRE INTERNETI VÕRGU TEHNILISED TINIGMUSED NR TT-E-20250724-111 Enefit AS MENETLUSDOKUMENDID 1. 2020.03.05_Eelnõu (eskiislahenduse) avaliku arutelu protokoll 2. 2020.01.09_Rahandusministeeriumi lähteseisukoht 3. 2020.01.02_Maa-ameti vastus lähteseisukohtadele 4. 2019.12.11_KSH algatamata jätmise teade_AT 5. 2019.12.11_DP algatamise teade_AT 6. 2019.12.11_dp algatamise teade ja lähteseisukohtade küsimine ametitelt 7. 2019.12.11_algatamine,eelnõu avalik väljapanek ja arutelu teade_piirinaabrid 8. 2019.12.11_algatamine,eelnõu avalik väljapanek ja arutelu teade_Omniva nimekiri 9. 2019.12.11_algatamine,eelnõu avalik väljapanek ja arutelu teade_MNTamet 10. 2019.12.11_Algatamine,eelnõu avalik väljapanek ja arutelu teade_HVT 11. 2019.12.06_Algatamise, eskiislahenduse ja avaliku arutelu teade_veebileht 12. 2019.12.06_Algatamine,eelnõu avalik väljapanek ja arutelu teade_HE 13. 2019.12.05_Algatamise, eskiislahenduse ja avaliku arutelu teade_MaiChimp 14. 2019.11.28_KSH algatamata jätmise otsus_nr 103 15. 2019.11.28_DP algatamise otsus_nr 102 16. 2019.01.24_Keskkonnaameti seisukoht KSH algatamise osas 17. 2018.10.26_Maanteeameti seisukohad dp-le 18. 2018.10.11_korrigeeritud algatamise eelne eskiisjoonis 19. 2018.05.23_Algatamise taotluse teade_HVT 20. 2018.05.07_Algatamise taotluse lisa-eskiisi seletuskiri 21. 2018.05.07_Algatamise taotluse lisa-eskiisi joonis 22. 2018.05.07_Algatamise taotlus 3 Hansu-Mäekalda maaüksuse OÜ M.K. Konsultatsioonid ja lähiala detailplaneering Töö nr 11/18 SELETUSKIRI 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED Käesoleva detailplaneeringu lahendus hõlmab Harku vallas Suurupi külas Hansu-Mäekalda katastriüksust (katastriüksuse tunnus 19801:001:1197) ja lähiala. Planeeritava maaüksuse suurus on ligikaudu 0,71 ha. 1.1. Detailplaneeringu koostamise alused ja lähtedokumendid Kehtivad õigusaktid: ∙ Planeerimisseadus ja selle rakendusaktid; ∙ Ehitusseadustik; ∙ Maapõueseadus; ∙ Veeseadus; ∙ Keskkonnaseadustiku üldosa seadus; ∙ Siseministri 30. märtsi 2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. ∙ Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”; ∙ Sotsiaalministri 12.11.2025 määrus nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid”; ∙ Harku Vallavolikogu 28.11.2019 otsus nr 102 Suurupi külas Hansu-Mäekalda maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine; ∙ Harku Vallavolikogu 28.11.2019 otsus nr 103 Suurupi külas Hansu-Mäekalda maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine; ∙ Harku Vallavolikogu 31.05.2018 otsus nr 51 Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrav ning tihehoonestusalasid täpsustav teemaplaneeringu kehtestamine; ∙ Harku Vallavolikogu 25.05.2017 määus nr 21 Harku valla ehitusmäärus ∙ Harku Vallavalitsuse Juhend detailplaneeringu koostamiseks ; ∙ Harku valla heakorra eeskiri (vastu võetud Harku Vallavolikogu 27.11.2014 määrusega nr 23); ∙ Harku valla jäätmehoolduseeskiri (vastu võetud Harku Vallavolikogu 25.02.2016 määrusega nr 7); ∙ Muud asjakohased ja kehtivad õigusaktid, juhised ning Eesti standardid, mida on arvestatud vastavalt planeerimis- ja projekteerimispraktikale. Arengukavad ja -strateegiad: ∙ Harku Vallavolikogu 17. 10 2013 otsus nr 138 Harku valla üldplaneeringu kehtestamine; ∙ Harku Vallavolikogu 31.05.2018 otsus nr 51 Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrav ning tihehoonestusalasid täpsustav teemaplaneeringu kehtestamine; ∙ Harku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032 kinnitamine (Harku Vallavolikogu 28.12.2020 määrus nr 15 ); ∙ Harju Maakonnaplaneering 2030+. Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78; Planeeritaval maa-alal kehtestatud detailplaneeringud: Puuduvad Planeeritaval maa-alal asuvate hoonete kinnitatud ehitusprojektid: Puuduvad Planeeritaval maa-alal asuvate hoonete väljastatud projekteerimistingimused: Puuduvad Planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude kinnitatud ehitusprojektid: Puuduvad Planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude väljastatud projekteerimistingimused: Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 350366 (20.05.2020), OÜ Strantum15.05.2023.a 4 Hansu-Mäekalda maaüksuse OÜ M.K. Konsultatsioonid ja lähiala detailplaneering Töö nr 11/18 veevarustuse ja kanalisatsiooni tehnilised tingimused detailplaneeringu koostamiseks, Enefit AS tehnilised tingimused nr TT-E-20250724-111 (25.07.2025). Planeeritaval maa-alal asuvate teede ja tänavate kinnitatud ehitusprojektid: „Kõrvalmaantee nr 11392 Suurupi tee (Munakivi tee) km 0,0-4,705 rekonstrueerimise ning lõikudes km 0,0- 2,945 ja km 3,784-4,705 jalgtee põhiprojekt (Roadplan OÜ töö nr 2016-04) Planeeritaval maa-alal kehtivad kitsendused: teekaitsevööndid 30 m (EhS § 71 lg 2), ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd ning olemasoleva sideehitise kaitsevöönd. Kinnistusregistri andmetel on maaüksusele OÜ Strantum kasuks seatud isiklik kasutusõigus tehnovõrgu (vesi ja kanalisatsioon) rajatiste teenindamiseks. Servituute maaüksusele seatud ei ole. Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud: · Topo-geodeetiline alusplaan M 1:500 (Ankord OÜ, Töö nr. 4087M, august 2025). Eesti standardid: · Eesti Standard EVS 843:2016 “Linnatänavad”; · Eesti Standard EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes ”. Tehnilised tingimused: ∙ Elektrilevi OÜ Tehnilised tingimused nr 350366 (20.05.2020) ∙ OÜ Strantum15.05.2023.a. VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI TEHNILISED TINGIMUSED DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS. ∙ Enefit AS Tehnilised tingimused nr TT-E-20250724-111 (25.07.2025). 1.2. Detailplaneeringu koostamise eesmärk Detailplaneeringu eesmärk on Suurupi külas Harku vallas Hansu-Mäekalda maaüksuse jagamine kolmeks krundiks. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek olemasoleva maatulundusmaa sihtotstarbega 7140 m² suurusest Hansu-Mäekalda maaüksusest kavandada 1167 m² suurune transpordimaa sihtotstarbega krunt rajatud jalgratta- ja jalgtee teenindamiseks, idapoolsele küljele 3 m laiune 318 m² suurune transpordimaa sihtotstarbega krunt planeeritavale jalgteele ühendamaks Järsaku tee Erna teega ja 5655 m² suurune maaüksus ehitusõigusega elamumaa sihtotstarbega krundiks. Kavandatavad transpordimaa sihtotstarbega krundid võõrandatakse tasuta vallale, et tagada tee avalik kasutus. Käesolev detailplaneering sisaldab Harku valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut. 1.3. Kooskõla Harju maakonnaplaneeringuga 2030+ Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Harju maakonnaplaneeringuga 2030+, mis on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78. Harju maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt käsitletakse linnalise asustusega aladest väljapoole jäävat ala maalise piirkonnana. Maaline piirkond on valdavalt hajusa asustusmustriga, kus üldises hajaasustuses võib esineda ka väiksemaid kompaktse iseloomuga asustuse alasid. Maalise piirkonna ruumilist arengut suunatakse üldplaneeringutega, arvestades eesmärgiga säilitada asustuse arendamisel juba väljakujunenud struktuure ja väärtusi. Planeeringuala asub Suurupi külas maalises piirkonnas. Detailplaneeringu koostamisel arvestatakse olemasoleva asustusstruktuuri ja piirkonna väärtustega ning maakonnaplaneeringus maalise piirkonna kohta määratud üldiste tingimustega. 5 Hansu-Mäekalda maaüksuse OÜ M.K. Konsultatsioonid ja lähiala detailplaneering Töö nr 11/18 Detailplaneeringuga kavandatav lahendus täpsustab maakasutus- ja ehitustingimusi kohalikul tasandil ning kavandatav ruumiline lahendus ei takista Harju maakonnaplaneeringu 2030+ eesmärkide elluviimist. 2. PLANEERITAVAL ALAL PAIKNEVAD KATASTRIÜKSUSED Maaüksuse nimetus Hansu-Mäekalda Katastriüksuse nr 19801:001:1197 Pindala 7140 m² Sihtotstarve 100% maatulundusmaa 3. PLANEERITAVA MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS Planeeringuala asub Harku valla põhjaosas paiknevas Suurupi külas, jäädes Tallinna linna piirist ca 13 km ja Tabasalu alevikust ca 10 km kaugusele lääne suunas. Planeeritav ala paikneb Suurupi külas Riigi kõrvalmaantee 11392 Suurupi tee (Liikluspind Munakivi tee), avalikult kasutatava kohaliku Sõpruse tee (1982577) ja Erna tee (1982167) vahelisel alal, üldplaneeringu järgselt leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbega alal, piirnedes tihehoonestusalal elamumaa juhtfunktsiooniga aladega. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek laiendada elamumaa juhtfunktsiooniga ala ulatust ühe elamumaa krundi võrra. 3.1. Olemasolevad hooned ja rajatised Olemasolevad hooned planeeringualal puuduvad. Rajatistest paiknevad planeeringualal olemasolev asfaltkattega jalgratta- ja jalgtee, kraav ning tehnovõrgud ja nendega seotud rajatised. 3.2. Pinnas ja reljeef Planeeritav maaüksus on langusega kirde suunas (22.58 – 14.01). Maa-ala katab suures osas lehtpuudest kõrghaljastus koos võsastunud alusmetsaga. Kuna detailplaneeringuga kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel puuduvad planeeringualal looduskaitselised kitsendused. Loodusvaradest on oluline kasvupinnas, mida pärast ehitusalalt eemaldamist saab suunata uuesti kasutusse haljastustöödel. Planeeritaval kinnistul asub kraav (ETAK ID 2212022), mis on geoalusel vooluveekogu staatuses kuni 4 m laiune pinnamaastikul kulgev põhiteljega kraav. Kraav saab alguse Sõpruse tee 6 kinnistult, läbib truubi kaudu Sõpruse tee ning jõuab läbi Hansu-Oru kinnistu Hansu-Mäekalda planeeringualale. Tegemist on hooajalise vooluveekoguga, kus veeliikumine toimub peamiselt suurvee ja lumesulamise ajal. Vastavalt geodeetilisele alusplaanile ei ulatu olemasolev kraav käesoleval hetkel Munakivi tee äärse kraavini, kuigi maapinna üldine reljeef ja languse suund on Munakivi tee poole. Kraavi lõpp on aja jooksul osaliselt täitunud setete ja taimestikuga ning selle selge ühendus eelvooluga ei ole maastikul enam üheselt jälgitav. Detailplaneeringuga nähakse ette kraavi puhastamine ja pikendamine selliselt, et tagada selle toimiv ühendus Munakivi tee äärse kraaviga ning sademevee loomulik äravool. Planeeringuala maapinna kalle on kirde suunas Munakivi tee poole, mis soodustab sademe- ja lumesulamisvee loomulikku äravoolu. Olemasolev kraav toimib piirkondliku kuivendussüsteemi osana, juhtides liigse pinnavee planeeringualalt edasi Munakivi tee äärsesse kraavi. Planeeringulahendus säilitab olemasoleva kraavi ning näeb ette selle puhastamise ja vajadusel süvendamise, et tagada ala loodusliku niiskusrežiimi säilimine ning 6 Hansu-Mäekalda maaüksuse OÜ M.K. Konsultatsioonid ja lähiala detailplaneering Töö nr 11/18 vältida vee kogunemist madalamatesse kohtadesse. Ühendus rajatakse avatud kraaviga ning ühendatakse truubiga Munakivi tee äärse kraaviga. Lahendus täpsustatakse ehitusprojektis. Detailplaneering näeb ette kraavi säilitamise ning pikendamise ning regulaarse hoolduse, sealhulgas setete ja taimestiku eemaldamise vastavalt vajadusele, soovitatavalt vähemalt iga viie aasta järel. Hooldustöödeks on setete eemaldamine, võsast puhastamine ning voolu- takistuste kõrvaldamine. Kraav toimib loodusliku sademevee eelvooluna, tagades vihmavee ja lumesulamisvee ärajuhtimise krundilt ning on oluline piirkondliku sademevee juhtimise sei- sukohalt. 3.3. Tehnovõrgud Planeeringuala piiril on olemasolevad ühisveevärgi- ja kanalisatsoonitrassid. Välja on ehitatud vee ja kanalisatsiooni liitumispunktid planeeritava üksikelamu krundi jaoks. Peale jalgratta- ja jalgtee valmimist planeeritavale kinnistule jäid nende asukohad kahe tee vahele. Vastavalt AS Strantumi tehnilistele tingimustele tuleb rajada uued liitumispunktid. Planeeringuala piirneb sidetrassiga, mis kulgeb mööda Sõpruse teed ning planeeringuala läheduses asub ka elektrivõrk. 3.4. Liikluskorraldus Juurdepääs planeeringu alale on riigi kõrvalmaanteelt 11392 Suurupi tee (Munakivi tee) algavalt kohalikult avaliku kasutusega Sõpruse teelt (1982577). Kinnistul asub asfaltkattega jalgratta- ja jalgtee. Piirkonnal on hea ühistranspordiühendus nii Tabasalu aleviku kui Tallinna linnaga. 3.5. Kitsendused ja piirangud Planeeringualal ei asu looduskaitselisi, ajaloolise, kultuurilise ega arheoloogilise väärtusega kaitsealuseid alasid või objekte. Planeeringualale ulatuvad järgmised kitsendused ja piirangud: • teekaitsevöönd 30 m (EhS § 71 lg 2); • vee- ja kanalisatsioonitorustike kaitsevöönd (2 m torustiku teljest); • olemasoleva sideehitise kaitsevöönd; • OÜ Strantum kasuks seatud isikliku kasutusõiguse ala tehnovõrgu (vesi ja kanalisatsioon) rajatiste teenindamiseks. Detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel ei asu Natura 2000 võrgustiku alasid ega muid kaitstavaid loodusobjekte. EELIS-e andmetel ei ole detailplaneeringu alal registreeritud kaitsealuseid taimeliike, kaitstavaid püsielupaiku ega vääriselupaiku. Kaitstavate loomaliikide esinemise kohta andmed puuduvad. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku aladele või muudele kaitstavatele loodusobjektidele puudub. Suurupi teega (Munakivi tee) piirneva jalgratta- ja jalgtee kasutamiseks on seatud sundvaldus. 4. PLANEERITAVA MAA-ALA KONTAKTVÖÖNDI AVALIKU RUUMI FUNKTSIONAALSETE SEOSTE ANALÜÜS 7 Hansu-Mäekalda maaüksuse OÜ M.K. Konsultatsioonid ja lähiala detailplaneering Töö nr 11/18 Harku vald on hea sotsiaalse ja majandusliku seisuga ning kiire ruumilise arenguga vald. Arengut mõjutavad eelkõige Tallinna linna lähedus ja strateegiline asukoht. Harku vald pakub uutele elanikele head transpordiühendust linnaga, ehitusvõimalustega maad ja meeldivat elukeskkonda looduse lähedal. Elanikkonna kasv on pidev. Vallale on kasulik aastaringselt kohalolevate elanike arvu suurenemine. Selleks on vaja luua võimalused valla arenguks, et kindlustada elanikud elu- ja töökohtade, teenuste ning inimsõbraliku elukeskkonnaga. Detailplaneeringutega tuleb tagada hea elukeskkond, infrastruktuur, sotsiaal- ja teenindussfäär ning puhkamise ja vaba liikumise võimalused. Kontaktvööndis, eelkõige planeeringualast ida ja lääne pool, paiknevad endised aiandusühistud, kus osa aiamajadest on rekonstrueeritud üksikelamuteks ning kujunenud on aastaringne püsiasustus. Planeeringualast kirde pool paikneb uuem elamuala, mis on kujunenud 2003. aastal kehtestatud Kasevälja maaüksuse detailplaneeringu alusel. Kontaktvööndi hoonestuse moodustavad valdavalt ühe- ja kahekorruselised üksikelamud, aiamajad ja suvilad ning nende abihooned. Hoonestus on arhitektuurselt mitmekesine ning pärineb erinevatest ehitusperioodidest. Lähialal esineb nii viilkatusega kui ka madalama kaldega katustega hooneid. Hoonete välisviimistluses on kasutatud erinevaid materjale, sealhulgas puitlaudist, krohvitud fassaade ja nende kombinatsioone. Hoonete mahud, katusekujud ja välisviimistlus on varieeruvad ning seetõttu ei ole piirkonnas välja kujunenud ühtset arhitektuurset ilmet. Kavandatava hoonestuse arhitektuurse lahenduse määramisel tuleb arvestada kontaktvööndi olemasoleva hoonestuse iseloomu ja mahulise struktuuriga ning tagada uue hoonestuse sobivus ümbritsevasse elukeskkonda. Lähipiirkonnas on välja ehitatud teed, tänavad ja tehnovõrgud. Piirkonnal on hea ühistranspordiühendus nii Tabasalu aleviku kui ka Tallinna linnaga. Planeeringuala vahetus läheduses asub Viisu tee bussipeatus. Lähimad teenuseid pakkuvad asutused, nagu kool, kauplus ja apteek, asuvad ligikaudu 4,5 km kaugusel Murastes ning lasteaed ligikaudu 5,5 km kaugusel. Vääna-Jõesuus, mis asub ligikaudu 6 km kaugusel, paiknevad samuti kool, kauplus ja lasteaed. 5. VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE JA ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK Hansu-Mäekalda detailplaneeringu koostamise üheks eesmärgiks on olemasolevale jalgratta- ja jalgteele transpordimaa moodustamine. Detailplaneeringuga moodustatakse olemasoleva maatulundusmaa sihtotstarbega 7140 m² suurusest Hansu-Mäekalda maaüksusest avalikult kasutatavad transpordimaad: • 1167 m² suurune krunt olemasoleva jalgratta- ja jalgtee teenindamiseks • 318 m² suurune krunt maaüksuse idapoolsel küljel jalgtee rajamiseks, mis ühendab Järsaku tee ja Erna tee • Lisaks moodustatakse 5655 m² suurune elamumaa sihtotstarbega krunt. Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala tiheasustusalal ning maakasutuse juhtotstarbeks on määratud leebe režiimiga looduslik haljasmaa. Leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbe peamine kasutusviis on maatulunduslik – põllumajanduseks, metsanduseks või looduslike niitude hooldamiseks. Vastavalt üldplaneeringu seletuskirja punktile 2.1.2 on siiski lubatud hajaasustuse põhimõttel 8 Hansu-Mäekalda maaüksuse OÜ M.K. Konsultatsioonid ja lähiala detailplaneering Töö nr 11/18 eluasemekohtade kavandamine, kui see on põhjendatud ja kooskõlas kehtestatud tingimustega. Harku valla 31.05.2018 teemaplaneering (otsus nr 51) täpsustab üldplaneeringut ning määrab lisatingimused hoonestamisele looduslikul haljasmaal. Sealhulgas on määratud, et hajaasustuse põhimõttel elamumaa kavandamiseks peab kinnistu suurus olema vähemalt 2 ha või hoonete vahekaugus vähemalt 150 m. Käesoleval juhul kumbki tingimus ei ole täidetud. Seetõttu tehakse detailplaneeringuga ettepanek muuta kehtivat üldplaneeringut ulatuses, mis võimaldab määrata planeeritava ala maakasutuse juhtotstarbeks elamumaa ning laiendada elamumaa juhtfunktsiooniga ala ulatust ühe elamukrundi võrra. Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 alusel võib detailplaneering sisaldada kehtiva üldplaneeringu muutmise ettepanekut, kui selleks on põhjendatud vajadus. Käesoleval juhul puudutab muudatus maakasutuse juhtotstarbe muutmist. Planeeritav ala paikneb Suurupi külas, 11392 Suurupi tee (liikluspind Munakivi tee), Sõpruse tee ja Erna tee vahelisel alal, üldplaneeringu kohaselt tihehoonestusalal, elamumaa juhtfunktsiooniga ala piiril. Munakivi tee äärde, Hansu-Mäekalda maaüksuse läänepoolsele küljele on rajatud olemasolev jalgratta- ja jalgtee, mille kaudu liigub suvisel ajal arvukalt jalakäijaid ja jalgrattureid. Antud teelõik on oluline ühendus Suurupi küla elurajoonide ning matka- ja rannaalade vahel. Jalgratta- ja jalgtee rajamine oli liiklusohutuse seisukohalt hädavajalik. Harku Vallavalitsuse tellimusel koostas Roadplan OÜ (töö nr 2016-04) projekti „Kõrvalmaantee nr 11392 Suurupi tee (Munakivi tee) km 0,0–4,705 rekonstrueerimise ning lõikudes km 0,0–2,945 ja km 3,784–4,705 jalgtee põhiprojekt“, mille alusel jalgratta- ja jalgtee välja ehitati. Detailplaneeringu eesmärk on olemasoleva jalgtee katmiseks moodustada selle ulatuses 1167 m² suurune transpordimaa krunt, samuti lisada 318 m² suurune transpordimaa krunt Järsaku tee ja Erna tee vahelise ühenduse tarbeks. Mõlemad transpordimaad kavandatakse tasuta võõrandamiseks vallale, et tagada nende avalik kasutus. Planeerimisseaduse § 8 kohaselt tuleb planeeringuga luua eeldused turvaliseks ja kogukonnale väärtuslikuks elukeskkonnaks. Käesolev planeering toetab neid eesmärke, kuna olemasolev taristu ja kiiresti arenev piirkond võimaldavad kavandatud arengut. 9 Hansu-Mäekalda maaüksuse OÜ M.K. Konsultatsioonid ja lähiala detailplaneering Töö nr 11/18 Väljavõte Harku valla üldplaneeringust (planeeringuala märgitud punase joonega). Juhtotstarve: leebe režiimiga looduslik haljasmaa (vastavalt Harku Vallavolikogu 17.10.2013 otsusele nr 138). Peale Harku valla üldplaneeringu muudatust on ala juhtotstarve elamumaa, väikeelamumaa. 10 Hansu-Mäekalda maaüksuse OÜ M.K. Konsultatsioonid ja lähiala detailplaneering Töö nr 11/18 6. PLANEERINGULAHENDUS Detailplaneeringu koostamise üheks peamiseks eesmärgiks on Hansu-Mäekalda maaüksuse läänepoolsele küljele, Munakivi tee äärde, olemasoleva jalgratta- ja jalgtee tarbeks transpordimaa krundi moodustamine. Koostatava detailplaneeringuga tehakse ettepanek olemasoleva maatulundusmaa sihtotstarbega 7140 m² suurusest Hansu-Mäekalda maaüksusest kavandada u 1167 m2 suurune transpordimaa sihtotstarbega krunt rajatava jalgratta- ja jalgtee teenindamiseks. Lisaks kavandatakse maaüksuse idapoolsele küljele 3 m laiune u 318 m2 suurune transpordimaa sihtotstarbega krunt jalgtee tarbeks ühendamaks Järsaku tee Erna teega. Kavandatavad transpordimaa sihtotstarbega krundid võõrandatakse tasuta vallale, et tagada tee avalik kasutus. Hansu-Mäekalda maaüksusest alles jääva 5655 m2 suuruse maatulundusmaa planeeritakse elamumaa sihtotstarbega krundiks ning määratakse ehitusõigus ühe üksikelamu ja kuni kahe abihoonete püstitamiseks. 6.1. Kavandatud krundid ja nende ehitusõigus Hoonestusala piir on põhja- ja läänepoolt on teekaitsevööndil, so 30 m teekatte servast. Idapool 7 m ja lõuna pool 10 m krundi piirist. Hoonete projekteerimisel kasutada energiasäästlikke tehnoloogiaid. Elamute soovituslik 1.korruse põranda absoluutne kõrgus on +22.80. Andmed kruntide moodustamiseks: Ehitusõigusega krundid: POS 1 Moodustatava krundi pindala – 5655 m² Krundi kasutamise sihtotstarve – elamumaa Hoonete suurim lubatud arv krundil – 3 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala – 565 m² Hoonete suurim lubatud kõrgus – 9 m/4,5 m (üksikelamu/abihoone) Hoonete suurim lubatud korruselisus – 2/1 (üksikelamu/abihoone) Transpordimaa krundid: POS 2 Moodustatava krundi pindala –1167 m² Krundi kasutamise sihtotstarve – transpordimaa POS 3 Moodustatava krundi pindala – 318 m² Krundi kasutamise sihtotstarve – transpordimaa Kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrged ehitised: Kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga hoonete arv ja ehitisealune pind kuuluvad planeeringuga määratud ehitusõiguse koosseisu ning arvestatakse lubatud abihoonete arvu ja maksimaalse ehitisealuse pinna hulka. Üksikelamu krundile võib rajada kuni ühe maksimaalselt 5 m kõrguse ehitisealuse pinnaga rajatise (katusega rajatise), nagu lahtine kuur, autode varjualune, lehtla või varikatusega väliköök. Ehitisealuse pinnaga rajatise rajamine on lubatud üksnes planeeringuga määratud hoonestusalale. Katusega rajatise ehitisealune pind kuulub planeeringuga määratud maksimaalse ehitisealuse pinna koosseisu. 11 Hansu-Mäekalda maaüksuse OÜ M.K. Konsultatsioonid ja lähiala detailplaneering Töö nr 11/18 Krundi lubatud täisehitus on kuni 10% krundi pindalast. Põhihoone juurde kuuluvad abihooned, ehitisealuse pinnaga rajatised ja väikevormid tuleb lahendada põhihoone arhitektuurse stiili ja materjalivalikuga harmoneeruvalt ning looduskeskkonna eripära arvestavalt. Hoonete eskiislahendused tuleb enne ehitusloa taotlemist kooskõlastada Harku valla arhitektiga. Põhihoone puudumisel ei ole lubatud abihooneid ega ehitisealuse pinnaga rajatisi püstitada. 6.2. Arhitektuurinõuded Hooned tuleb projekteerida selliselt, et moodustavad ühtse arhitektuurse terviku. Hooned on ette nähtud piirkonnale iseloomulikult klassikalise viilkatusega (katused kaldega 28-45 kraadi). Uue hoonestuse kavandamisel tuleb silmas pidada piirkonnale iseloomulike joonte säilimist hoonestusmahtude ja olemasolevate katusekallete osas. Kahekordse hoonemahu puhul näeme ette ühe maapealse korruse + katusekorruse (korrus, mille pinnast suurem osa on madalam kui 2,5 m ning mille ruumidel on kaldseinad või kaldlaed). Kaldkatustega hoonete piirkonnas võib kavandada 0 kraadist kallet ehk lamekatust ainult juhul, kui hoone on ühekorruseline. Harja suund on vaba, hooned peavad olema naturaalsete, pastelsete ja soojade toonidega. Viimistlusmaterjalideks on lubatud kasutada puitu, kivi ja krohvi. Ühe materjali ainukasutus pole lubatud. Soovituslik kasutada rõdusid, lodzasid, terrasse, liigendatud üldmahtu. Aknad ja uksed puit- või puitalumiiniumraamidel, kõrvalhoonetel võivad olla ka puit-ja/või metalluksed. Arhitektuur peab olema moodne ja atraktiivne, planeeritavasse ruumi sobiv, piirkonnaleeripäraseid arhitektuurseid lahendusi tagav, kaasaegne, kõrgetasemeline ja ümbritsevat elukeskkonda väärtustav. Läbipaistmatute plankaedade ja müüride püstitamine ei ole lubatud. Krundid eraldada Munakivi tee poolt vertikaalse läbipaistva puitlipp-piirdega kõrgusega kuni 1,5 m. Piire peab moodustama elamu fassaadiga ühtse terviku. Erna ja Sõpruse poolsetele krundipiiridele võib paigaldada võrkpiirde elupuuhekiga või ainult heki/võrkpiirde. Piirde kõrgus kuni 1,5 m. Teede nähtavusalasse hekki mitte istutada ja piirdeid paigaldada. Ümarpalkhoonete (sh freespalk) ja väliste risttappidega palkhoonete ehitamine ei ole lubatud. Hoonete ja piirete eskiisprojektid kooskõlastada valla arhitektiga, kes hindab arhitektuuri sobivust antud piirkonda ning planeeringus nõutud tingimustele ja visioonile vastavust. Ehitusprojektis tuleb määrata hoonete värvilahendus ja krundi heakorrastamise põhimõtted. Ehitusprojektis tuleb käsitleda ehitusjäätmete käitlemist vastavalt jäätmeseadusele ning Harku valla jäätmehoolduseeskirjale. Konkreetsed kuritegevuse ennetamise meetmed näha ette ja lahendada ehitusprojekti staadiumis. Elamu vajalike tehnovõrkude projekteerimiseks tuleb võrguvaldajatelt taotleda tehnilised tingimused ehitusprojektide (tööjooniste) koostamiseks. 6.3. Liikluskorraldus Planeeringuala asub Harku valla põhjaosas paiknevas Suurupi külas, jäädes Tallinna linna piirist ca 13 km ja Tabasalu alevikust ca 10 km kaugusele lääne suunas. Planeeritav ala paikneb Suurupi külas Riigi kõrvalmaantee 11392 Suurupi tee (Munakivi tee), avalikult kasutatava kohaliku Sõpruse tee (1982577) ja Erna tee (1982167) vahelisel alal. Piirkonnal on hea ühistranspordiühendus nii Tabasalu aleviku kui ka Tallinna linnaga. Juurdepääs planeeringualale on Munakivi teelt algavalt avaliku kasutusega kohaliku Sõpruse teelt. Põhijoonisel välisvõrkudega on näidatud planeeritavalt krundilt väljasõidu soovitatav asukoht, mis täpsustatakse ehitusprojektis. Riigi kõrvalmaantee 11392 Munakivi tee teekaitsevöönd on 30 m. Planeeringuga tehakse ettepanek Erna tee ja Sõpruse tee teekaitsevööndi vähendamiseks 30 meetrilt 10 meetrile. 12 Hansu-Mäekalda maaüksuse OÜ M.K. Konsultatsioonid ja lähiala detailplaneering Töö nr 11/18 Erna tee ja Sõpruse tee on kohaliku tähtsusega vähese liiklusega tupiktänavad. Tegemist on madala liiklusintensiivsusega teedega, mille peamine funktsioon on pakkuda juurdepääsu üksikutele elamukruntidele. Tulenevalt nende teede olemusest ei ole põhjendatud standardse 30-meetrise teekaitsevööndi rakendamine. Kuna teed ei oma transiitfunktsiooni ega moodusta olulist liikluskoridori, on müra, tolmu ja ohutusega seotud mõjud olemuslikult madalad. Seetõttu ei ole keskkonna- ega ohutusriskid sellisel määral olulised, et need eeldaksid ulatuslikku puhvertsooni. Kaitsevööndi vähendamine 10 meetrile on proportsionaalne meede, mis võimaldab paremat ruumikasutust, säilitades samas vajaliku ohutus- ja haldusruumi tee toimimiseks. Vähendatud kaitsevöönd toetab asjakohaselt planeeringuala kompaktset ja sihipärast kasutuselevõttu, võimaldades kavandada hoonestust ja taristut mõistlikult teeäärsetesse piirkondadesse, ilma et see kahjustaks avalikke huve või teede toimimist. Parkimine on planeeritud vastavalt standardi EVS 843:2016 Linnatänavad tabelile 9.2 ning toimub krundi siseselt. Parkimiskohtade asukoht lahendatakse planeeritava hoone ehitusprojekti koostamise käigus. Planeeritud parkimiskohtade arv 4 arvestab ka külaliste parkimisvajadust. Sissesõidu ja parkimiskohtade vertikaalplaneerimisel arvestada maksimaalselt olemasoleva reljeefiga, takistamaks vee valgumist naaberkruntidele ja teedele, sh riigimaantee teemaale. Munakivi tee äärse jalgratta- ja jalgtee on rajatud vastavalt Kõrvalmaantee nr 11392 Munakivi tee km 0,0-4,705 rekonstrueerimise ning lõikudes km 0,0-2,945 ja km 3,784-4,705 jalgtee põhiprojektile (Roadplan OÜ töö nr 2016-04). Detailplaneeringuga nähakse lisaks ette mäekalda jalgtee rajamine ning selleks transpordimaa krundi moodustamine. Kavandatavad transpordimaa sihtotstarbega krundid võõrandatakse tasuta vallale, et tagada tee avalik kasutus. Riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ei võta tee omanik endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Teega piirnevale alale ei ole lubatud müratõkkemüüride ja kinniste plankaedade püstitamine. 6.4. Keskkonnakaitse ja kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud Planeeringus kavandatud tegevus ei kuulu „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse” § 6 lõike 1 tegevuste nimistusse, mille puhul peaks algatama igal juhul keskkonnamõjude hindamist. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Kuna planeeringuga kaasnev mõju on eeldatavalt väike, ei ole vajalik läbi viia Suurupi külas Hansu-Mäekalda maaüksuse ja lähiala detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist KeHJS mõistes. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimismenetluse käigus (Harku Vallavolikogu 28. novemberi 2019 otsusega nr 103 Suurupi külas Hansu-Mäekalda maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine). Kavandataval alal asuvate kinnistute maakasutuse sihtotstarvete muutmine ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist mõju, kui järgitakse ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel kehtestatud nõudeid. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket, vähest valgusreostust tekib valgustusest. Valgustuse negatiivset mõju tuleb vähendada valgustuse suunamisega. Vibratsiooni ja mõningast õhureostust (näit tolm) võib esineda ehitustegevuse käigus, samuti on tavapärasest suuremas koguses jäätmeteke seotud peamiselt ehitustöödega. Detailplaneeringu alal ega selle lähiümbruses ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura2000 võrgustiku alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Planeeritud 13 Hansu-Mäekalda maaüksuse OÜ M.K. Konsultatsioonid ja lähiala detailplaneering Töö nr 11/18 tegevus ei põhjusta detailplaneeringuga kavandatav tegevuspiirkonnas looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist, sest planeeringu elluviimisel ei kaasne olulist negatiivset mõju planeeringuala ümbritsevale keskkonnale – ala on juba inimtegevusest mõjutatud. Kavandatava tegevusega ei kaasne põhjaveevõttu ega põhjaveereostust, sest veevarustuseks ja reoveekanalisatsiooniks on rajatud ühistorustikud. Sademevesi immutatakse omal krundil. Üksikelamukrundil immutatav sademevesi ei sisalda saasteaineid, mis ohustaks pinna- ja põhjavett. Kavandatava tegevusega kaasnevana pole oodata jäätmetekkest tulenevaid keskkonnataluvust ületavaid mõjusid. Tavapärasest suuremas koguses jäätmeteke võib esineda seoses ehitustöödega, kuid kui jäätmekäitlus nii ehituse kui hoonete kasutamise ajal lahendatakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele, siis on selle mõju ümbritsevale keskkonnale vähene. Liikluskorralduslikust aspektist ei tekita planeeritud liikluslahendus täiendavaid probleeme olemasolevale piirkonna liiklusele ega planeeringuala ja lähikonna inimestele. Planeeritava eramu küttelahendused ei põhjusta õhukvaliteedi halvenemist. Ajutist tolmuteket, mürahäiringut ja vibratsiooni võib põhjustada ehitustegevus. Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja kehtivatele normidele. Keskkonnakaitse täiendavad abinõud planeeritaval maa-alal on: ∙ Tehnosüsteemide väljaehitamine; ∙ Kinnise konteineri paigaldamine krundile olmejäätmete kogumiseks; ∙ Kõrghaljastuse maksimaalne säilitamine; ∙ Kinnipidamine kehtestatud sanitaarkaitsevöönditest (tee kaitsevöönd); ∙ Heliisolatsiooni tuleb tagada ehitusprojektide koostamisel vastavalt kehtivatele normidele; ∙ Välise õhksoojuse kasutamine kütteks. Kasvupinnas koorida ja paigutada enne ehitiste rajamist vaaludesse või hunnikutesse, mida kasutada peale ehitustööde lõppu ala korrastamiseks ning haljastamiseks. Kaevise teisaldamisel lähtuda maapõueseaduses § 97 toodud nõuetest. Planeeringus ei tehta ettepanekuid objektide looduskaitse alla võtmiseks. Vastavalt Harku valla jäätmehoolduseeskirjale on Harku vald hõlmatud korraldatud olmejäätmete veoga. Pole andmeid, et jäätmeveost oleks vaadeldavas piirkonnas tekkinud keskkonnahäiringuid. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee, pinnase või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn. Kavandatud tegevus ei avalda eeldatavalt olulist negatiivset mõju inimese tervisele, heaolule ega ümbritsevale keskkonnale. Planeeritud tegevus ei oma olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit, looduskaitsealuseid objekte ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed. 14 Hansu-Mäekalda maaüksuse OÜ M.K. Konsultatsioonid ja lähiala detailplaneering Töö nr 11/18 Lähtudes detailplaneeringu ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta ehitiste rajamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju, kui planeeringu elluviimisel rakendatakse võimalike negatiivsete mõjude vähendamiseks piisavaid leevendusmeetmed. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on eeldatavalt suhteliselt väikesed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse detailplaneeringuga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid. Detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustamist, sh pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmeteket, mürataseme ja vibratsiooni olulist suurenemist. Meetmed negatiivsete mõjude vältimiseks või leevendamiseks: Ehkki planeeringus kavandatud tegevused ei põhjusta olulisi mõjusid, mis ületaks tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustaks keskkonnas pöördumatuid muutusi või seaks ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara, on planeeringus välja toodud meetmed, mis aitavad võimalikke negatiivseid mõjusid vältida või leevendada. Ehitusaegsete mõjude vähendamine: Ehitusaegse mürahäiringu vähendamiseks tuleb vältida öiseid ehitustöid (v.a hoonesisesed ehitustööd, mis ei põhjusta müraemissiooni välisterritooriumile). Ehitusaegse tolmu teket tuleb minimaliseerida. Puistematerjalide ladustamisel ning kuivades tingimustes kaevetöid tehes tuleb vajadusel tolmu teket vältida niisutamise abil. Tolmuemissioone ehitustöödel on võimalik vältida ka materjali langemiskõrguse vähendamise abil, ehitusmaterjalide katmisega veol ja ladustamisel, ehitusplatsil teede ja seadmete perioodilise puhastamisega ning kui ehitusmaterjalide laadimist ei teostata tugeva tuulega. Ehitustegevuse käigus tuleb vältida ülenormatiivse vibratsiooni teket. Juhul kui ehitustegevuse käigus tekib kahtlus pinnase reostunud olemise üle, tuleb teostada pinnaseanalüüs ning kindlaks teha reostuse maht. Kui esineb piirnormide ületamist, tuleb eemaldada reostunud pinnas ning anda see utiliseerimiseks üle vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Müra mõju vähendamine: Ehitusaegse mürahäiringu vähendamiseks tuleb järgida Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ nõudeid sh vältida öiseid ehitustöid (v.a hoonesisesed ehitustööd, mis ei põhjusta müraemissiooni välisterritooriumile). Rajatavatel hoonetel on soovitatav kasutada tõhusa heliisolatsiooniga klaaspakettaknaid. Projekteeritavate hoonete välispiiretele nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb jälgida, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (näiteks akende tuulutusavad) ei vähendaks heliisolatsiooni taset sel määral, et ruumides ületatakse lubatud müratasemed. Projekteeritavatele hoonetele tehnoseadmete (näiteks lokaalsete õhksoojuspumpade, ventilatsiooniseadmete, konditsioneeri vms) paigaldamisel arvestada nende müratasemeid ning soovitatav on kasutada tehniliselt kaasaegseid ja vaiksemaid seadmeid, et minimaliseerida mürataset. Hea õhukvaliteedi säilitamine: Soovituslik on kasutada soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi. Hea ventilatsioon vähendab soojakadusid ja kaitseb ka ehitist kahjustuste eest (hoonesse jääv niiskus kahjustab aja jooksul ehituskonstruktsioone) ning tagab siseruumides kvaliteetsema õhu, mis omakorda omab positiivset mõju inimeste tervisele. Valgusreostuse vähendamine: Valgustuse negatiivset mõju saab planeeringualal vähendada tänavavalgustuse suunamisega. Õnnetuste ja avariide vältimine: 15 Hansu-Mäekalda maaüksuse OÜ M.K. Konsultatsioonid ja lähiala detailplaneering Töö nr 11/18 Oht inimese tervisele või keskkonnale võib avalduda hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega, nii on võimalik vältida ohtu inimese tervisele ja keskkonnale. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse detailplaneeringus esitatud tingimusi ning õigusaktidega kehtestatud nõudeid. 6.4.1. Keskkonnalubade taotlemise vajadus Planeeringuga kavandatud tegevuste elluviimiseks ei vajalik taotleda keskkonnalube. 6.5.Haljastus ja heakord Planeeritav maa-ala on tugeva langusega kirde suunas (22.58–14.01) ning on valdavalt kaetud lehtpuudest koosneva kõrghaljastusega ja võsastunud alusmetsaga. Planeeringuala haljastuse hindamiseks koostati 2025. aasta sügisel dendroloogiline inventeerimine (töö nr 101225/50, koostaja Mariana Simson). Inventeerimise käigus hinnati planeeringualal kasvavate puittaimede liigiline koosseis, tervislik seisund ning haljastuslik väärtus. Inventeerimise tulemused on esitatud dendroloogilise inventeerimise aruandes ja selle lisades. Inventeerimise tulemusel selgus, et planeeringualal kasvab kuut liiki lehtpuid: sookask (Betula pubescens), hall lepp (Alnus incana), sanglepp (Alnus glutinosa), harilik pihlakas (Sorbus aucuparia), raagremmelgas (Salix fragilis) ja harilik vaher (Acer platanoides). Okaspuid alal ei kasva. Kõik inventeeritud puud on kodumaised liigid. Alal ei kasva kaitsealuseid liike ega esine looduslikku tasakaalu ohustavaid võõrtaimeliike. Dendroloogilise hinnangu kohaselt ei esine planeeringualal väärtuslikku kõrghaljastust. Puud on valdavalt isetekkelised ning kasvavad paepinnasel, mistõttu on nende juurestik pinnapealne. Niisketest kasvutingimustest ja vähesest valgusest tulenevalt on paljud puud viltu kasvanud, murdunud või osaliselt kuivanud ning nende perspektiiv on piiratud. Põhipuuliikideks on harilik vaher ja hall lepp, mis on suhteliselt lühiealised ja väheperspektiivsed liigid. Dendroloogilise hinnangu kohaselt on soovitatav likvideerida murdunud, lõhelised ja perspektiivitud puud ning säilitada sirge tüvega ja heas seisundis puud. Planeeringulahenduse kohaselt jääb hoonestusalale 35 likvideeritavat lehtpuud. Likvideeritavate puude liigiline koosseis on järgmine: hall lepp – 6 puud sookask – 2 puud sanglepp – 6 puud raagremmelgas – 1 puu harilik vaher – 20 puud Likvideeritavad puud on näidatud detailplaneeringu asendiplaanil vastava tingmärgiga ning toodud välja legendis. 16 Hansu-Mäekalda maaüksuse OÜ M.K. Konsultatsioonid ja lähiala detailplaneering Töö nr 11/18 Planeeringulahenduse koostamisel on lähtutud põhimõttest säilitada olemasolev kõrghaljastus maksimaalses ulatuses väljaspool hoonestusala. Säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale ei kavandata hoonestust, teid, parklaid ega tehnovõrke. Hoonete ja kõvakatete paigutus kavandatakse olemasolevat haljastust võimalikult säästvalt. Ehitustööde kavandamisel tuleb arvestada puude juurestiku kaitsevööndiga, mis ulatub vähemalt puu võra välispiirini. Juurestiku piirkonnas tuleb võimalusel vältida kaevetöid. Vajadusel tuleb kaevetöid teostada kombineeritult mehhanismide ja käsitsi kaevamisega, et säilitada jämedamad juured. Ehitustööde käigus tuleb vältida puutüvede vigastamist ning vajadusel kasutada tüvekaitseid ja juurestiku kaitsevööndi piiritlemist. Säilitatavate puude hoolduslõikus tuleb teostada kutsetunnistusega arboristi poolt. Likvideeritava haljastuse kompenseerimiseks nähakse ette uushaljastuse rajamine võimalusel samale kinnistule. Uushaljastuse paiknemine ja maht täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel ning näidatakse asendiplaanil. Uushaljastuses on soovitatav kasutada perspektiivseid ja pikaealisi puu- ja põõsaliike. Lehtpuudest sobivad näiteks erinevad pihlakasordid, kuldkask, harilik pärn, harilik ja punane pöök, amuuri toomingas, dekoratiivsed kirsipuud ning viljapuud. Põõsastest sobivad happelisemat pinnast ja varjulisemaid kasvutingimusi taluvad liigid, näiteks harilik sirel, rododendronid, kibuvitsad, hortensiad ja põõsasmaranad. Okaspuudest sobivad näiteks kadakaliigid, seedermänd, mägimänd, serbia kuusk ja mikrobioota. Krundi sissesõidutee ja parkimiskohtade katend tuleb lahendada vett läbilaskvana filtreerival alusel (nt tänavakivi või tihendatud killustik). Sademevesi immutatakse eelistatult krundi piires haljasaladel ja pinnases. Elamukrundi hoonete katustelt kogutav sademevesi suunatakse kastmisvee kogumismahutisse. Mahuti võib olla maapealne või maa-alune ning selle täpne maht määratakse ehitusprojektis. Kogutud sademevett kasutatakse eelistatult haljastuse kastmiseks ja muuks aiapidamise otstarbeks, vähendades põhjavee kasutamist. Mahuti täitumisel juhitakse üleliigne vesi immutussüsteemi või olemasolevasse kraavi, mis suunab vee edasi Munakivi tee kraavi. Arvestades maapinna langust Munakivi tee suunas tagab kraavi ühendamine Munakivi tee kraaviga sademevee loomuliku äravoolu ning aitab vältida liigse pinnavee kogunemist planeeringualale või naaberkinnistutele. Krundid eraldatakse Munakivi tee poolt vertikaalse läbipaistva puitlipp-piirdega kõrgusega kuni 1,5 m. Piire peab moodustama elamu arhitektuuriga ühtse terviku. Erna ja Sõpruse poolsetele krundipiiridele võib rajada võrkpiirde koos hekiga või heki. Piirde maksimaalne kõrgus on 1,5 m. Teede nähtavuskolmnurkades ei ole lubatud rajada nähtavust piiravaid hekke ega piirdeid. Pärast ehitustegevuse lõpetamist tuleb tagada krundi heakorrastamine. Säilitatavate puude seisundit on soovitatav jälgida vähemalt kahe aasta jooksul ning vajadusel teostada hoolduslõikus kuivanud okste eemaldamiseks. Likvideeritava haljastuse kompenseerimine toimub vastavalt Harku valla kehtivale puude raiumise ja asendusistutuse korrale. 6.6.Jäätmete käitlemine Jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt Harku valla jäätmehoolduseeskirjale ja jäätmeseadusele. Olmejäätmete kogumine konteineritesse tuleb lahendada krundil kõva kattega (asfalt, betoon, kiviparkett vms) alusel ning hea ligipääsetavusega kohtades, soovitatavalt sissesõidu tee vahetus läheduses. Juurdesõidutee jäätmekogumiskohtadeni peab olema piisava kandevõimega ja tasane. Kinnistute omanikel tuleb sõlmida regulaarne prügi äraveo leping jäätmekäitluse kehtivat litsentsi omava firmaga. 17 Hansu-Mäekalda maaüksuse OÜ M.K. Konsultatsioonid ja lähiala detailplaneering Töö nr 11/18 Ehitusjäätmed: Ehitusprojektis tuleb käsitleda ehitusjäätmete käitlemist vastavalt jäätmeseadusele ning Harku valla jäätmehoolduseeskirjale. Ehitusprojekti staadiumis esitada ülevaade tekkivatest ehitusjäätmetest ning anda jäätmete käitlemise lahendus, esitada jäätmekäitluskava. Planeeringualal ehitustööde käigus tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas; korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule; rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks; võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel mahutitesse või laadimisel veokitele või nende kohapeal taaskasutamisel. Loodusvarade ja toorme säästlikuks kasutamiseks tuleb rakendada parimat võimalikku tehnikat, sealhulgas tehnoloogiat, milles võimalikult suures ulatuses taaskasutatakse jäätmeid. Et võimaldada ehitusjäätmete taaskasutamist võimalikult suures ulatuses, tuleb need koguda liigiti. Eraldi tuleb sortida: puit; kiletamata paber ja kartong; metall (eraldi must- ja värviline metall); mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne); raudbetoon- ja betoondetailid; tõrva mittesisaldav asfalt; kile; ohtlikud jäätmed (ohtlikke aineid sisaldavad ehitusjäätmed, saastunud pinnas, asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid, värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, õli- ja naftasaadused jne). Liigiti kogutud jäätmed tuleb taaskasutada kohapeal või anda taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Jäätmete utiliseerimiseks sõlmida krundi valdajal leping vastavat litsentsi omava ettevõttega. Puhas puit võib kasutada küttena (kui ehitusjäätmetena tekkinud puidu põletamine toimub samadel tingimustel puitkütusega). 6.7.Meetmed kuritegevuse ennetamiseks Planeeritava ala kujundamisel ja edasisel kasutamisel tuleb arvestada kuritegevuse riski vähendavate ruumiliste ja ehituslike meetmetega. Turvalise elukeskkonna kujundamisel tuleb tähelepanu pöörata eelkõige ala hea nähtavuse, selgelt eristatavate juurdepääsude, piisava valgustuse, heakorra ning kasutatavate rajatiste ja materjalide vastupidavuse tagamisele. Kuritegevuse riski vähendamiseks on soovitatav: • tagada kruntide ja juurdepääsuteede piisav valgustatus; • tagada hoonete, juurdepääsude ja välialade hea nähtavus ning vältida põhjendamatult varjatud alasid; • hoida krundid ja nende ümbrus heakorrastatuna; • kujundada juurdepääsud selgelt eristatavana; • korraldada sõidukite parkimine oma krundil; • kasutada välialadel ja rajatistes vastupidavaid ning sobivaid materjale; • kasutada vajaduse korral videovalvet; • paigaldada vajaduse korral selged viidad ja tähistus. 6.8.Meetmed tuleohutuse tagamiseks Planeeringualale kavandatud üksikelamu on tuleohutuse järgi liigitatud I kasutusviisiga hooneteks. Kavandatud hooned projekteerida vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ning Eesti standardile EVS 812-6:2012+A1:2016 „Ehitise tuleohutus“ osa 6-le „Tuletõrje veevarustus“. Ehitatavad hooned peavad vastama vähemalt tulepüsivusklassile TP3. 18 Hansu-Mäekalda maaüksuse OÜ M.K. Konsultatsioonid ja lähiala detailplaneering Töö nr 11/18 Tule leviku takistamiseks ühelt hoonelt teisele ning tulekustutuseks ja päästetöödeks peavad olema hooned eraldatud üksteisest tuleohutuskujadega. Hoonetevaheline lubatud minimaalne tuleohutuskuja on 8 m, mis on planeeringus tagatud. Lähim ühisveevärgi toitel veevõtukoht kustutusvee jaoks on Munakivi tee/Viisu tee ristil (nr 59), mööda teed selleni on 72,5 m hoonestusalani. Teine asub 290 m kaugusel Erna tee ja planeeritava maaüksuse piiril (nr 10), (19804:001:1941) kinnistul. Veevõtukoht peab paiknema hoone kaugeimast sissepääsust või rajatise kaugeimast ligipääsetavast punktist kuni 200 meetri kaugusel, mis on antud juhul tagatud. (Eesti standard EVS 812-6:2012 „Ehitiste Tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“). 6.9.Planeeringuala tehnilised näitajad Planeeritava ala suurus 7140 m² Kavandatud kruntide arv 3 Maa-ala bilanss sihtotstarvete kaupa: 1. Elamumaa 5655 m² 79,2 % 2. Transpordimaa 1485 m² 20,8 % Parkimiskohtade arv (norm/plan) 3/4 6.10.Tehnovõrgud Tehnovõrkude lahenduse koostamisel on arvestatud olemasolevat olukorda, planeerimise lahendust ja sellest tulenevaid vajadusi ning tehnovõrkude valdajate või vastavat teenust osutavate ettevõtete poolt väljastatud tehniliste tingimustega. Detailplaneeringus esitatud tehnovõrkude lahendused on põhimõttelised ja täpsustatakse edasise projekteerimise käigus. Elamutele vajalike tehnovõrkude projekteerimiseks tuleb võrguvaldajatelt taotleda tehnilised tingimused ehitusprojekti (tööjooniste) koostamiseks. Kui detailplaneering on kehtestatud ja ehitusprojekti koostamisel täpsustunud hoonete suurused ja tarbimismahud, siis tehnovõrkude ehitusprojektide (tööjooniste) koostamisel täpsustuvad ka tehnovõrkude parameetrid. 6.10.1.Veevarustuse, kanalisatsiooni, tuletõrjeveevarustuse ja sademevee ärajuhtmise lahendus Veevarustus ja reoveekanalisatsioon on tsentraalne. Veevarustuse ja kanalisatsiooni tehnilised tingimused detailplaneeringu koostamiseks on AS Strantum välja andnud 15.05.2023.a. Detailplaneeringu koostamisel on nendest lähtutud. Krundi piirile AS Strantum on välja ehitanud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni trassid. Moodustavale elamumaale on liitumispunktid vaja DP realiseerimisel rajada. Liitumispunktid tuleb rajada Hansu-Mäekalda kinnistule. Veevarustuse liitumispunktiks on sulgarmatuur (maakraan või maasiiber) DN25 mm, mis on varustatud pikendatud spindli ja kapega. Kanalisatsioonitrassidega liitumiseks on väljaehitatud liitumiskaev. Krundisiseste torustike väljaehitamiseks taotleda eraldi tehnilised tingimused võrguvaldajatelt, koostada eraldi projekt ja sõlmida liitumisleping. Lähim ühisveevärgi toitel veevõtukoht kustutusvee jaoks on Suurupi tee (Munakivi tee) /Viisu tee ristil (nr 59), mööda teed selleni on 72,5 m hoonestusalani. Teine asub 290 m kaugusel Erna tee ja planeeritava maaüksuse piiril (nr 10), (19804:001:1941) kinnistul. Veevõtukoht 19 Hansu-Mäekalda maaüksuse OÜ M.K. Konsultatsioonid ja lähiala detailplaneering Töö nr 11/18 peab paiknema hoone kaugeimast sissepääsust või rajatise kaugeimast ligipääsetavast punktist kuni 200 meetri kaugusel, mis on antud juhul tagatud. Vastavalt Harku Vallavolikogu 07.04.2015 otsusele nr 30 „Harku vallas kavandatavate elamuüksuste tarbeks vajaliku veeressursi määramine detailplaneeringute arvestamiseks“ on arvestuslikuks veetarbeks elamu kohta määratud 0,3 m³ ööpäevas. Käesoleva detailplaneeringu alusel moodustatakse üks elamumaa krunt, mille tarbeks arvestuslik vee- ja reoveemaht on 0,3 m³/ööpäevas. Sademeveed immutatakse pinnasesse krundi piirides. Sademevee juhtimine piirkonna ühiskanalisatsioonisüsteemi on keelatud. Sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele ega piirnevatele teemaadele. Sademeveesüsteemide ja ehitiste kavandamisel tuleb kasutada looduslähedasi ja kombineeritud süsteeme: sademevee kogumine, kasutamine ja käitlemine selle tekkekohas. Põhjavett tuleb kastmiseks kasutada minimaalselt. Elamukrundi hoonete katustelt kogutav sademevesi suunatakse kastmisvee kogumismahutisse. Mahuti võib olla maapealne või maa-alune ning selle täpne maht määratakse ehitusprojektis. Kogutud sademevett kasutatakse eelistatult haljastuse kastmiseks ja muuks aiapidamise otstarbeks, vähendades põhjavee kasutamist. Mahuti täitumisel juhitakse üleliigne vesi immutussüsteemi või olemasolevasse kraavi, mis suunab vee edasi Munakivi tee kraavi. Erna tee poolses osas rajada piirdeaed selliselt, et olemasolev hüdrant ja trasside kaevud jäävad väljapoole piirdeaeda. Planeeritavatele vee- ja kanalisatsiooni liitumispunktidele on ette nähtud servituudivajadusega ala, mis on näidatud detailplaneeringu põhijoonisel. Servituudi või muu asjaõigusliku kasutusõiguse täpne ulatus ja tingimused määratakse tehnovõrkude projekteerimisel ja rajamisel vastavalt võrguvaldaja nõuetele. 6.10.2.Elektrivarustus Elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi poolt väljastatud tehnilistele tingimustele nr 350366. Hansu-Mäekalda kinnistu 3x25A võrguühendus on ette nähtud olemasolevast liitumiskilbist 81001LK, mis asub Viisu tee 1 kinnistu piiril. Nimetatud olemasolevast liitumiskilbist on ette nähtud Hansu-Mäekalda kinnistu 0,4kV maakaabelliin. Hansu-Mäekalda kinnistu piirile on objekti elektrivarustuseks planeeritud 0,4kV liitumiskilp. Liitumiskilp on ette nähtud vabalt teenindatavana. Liinide (kaablite) trassid on ühitatud teedega ja jaotus-liitumiskapp on ette nähtud krundi piirile ligipääsetavasse kohta. Elektritoide liitumiskilbist objektini nähakse ette maakaabliga. Planeeritavale maakaablile ja elektrivõrgu liitumiskilbile on ette nähtud servituudivajadusega ala vastavalt detailplaneeringu põhijoonisele. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ liitumiseks vajalikus mahus elektrivõrgu. Elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Pingestamine on lubatav pärast elektripaigaldise kasutuselevõtu teatise alusel. Elektrivarustuse osa koostas KNX Stuudio OÜ (MTR TEL002103) – töö nr. 20281 20 Hansu-Mäekalda maaüksuse OÜ M.K. Konsultatsioonid ja lähiala detailplaneering Töö nr 11/18 6.10.3. Sidevarustus Sidevarustus nähakse ette kaabel-liitumisega. AS Enefit on väljastanud KIIRE INTERNETI VÕRGU TEHNILISED TINIGMUSED NR TT-E-20250724-111, vastavalt millele on liitumispunktiks Enefit AS-ile kuuluv sidekaev tähisega C1023a-M2, mille koordinaadid X: 522125.44494423 ja Y: 6591768.35830519. Kaev asub Hansu-Mäekalda kinnistu piiril Sõpruse tee ääres. Sidevõrk on planeeritud projekteerida elektrivõrguga samasse trassi, side liitumispunktid on planeeritud projekteerida elektrivõrgu liitumispunktide kõrvale. Vt. Põhijoonis välisvõrkudega. Planeeritav sidevõrk paikneb elektrivõrguga ühises trassikoridoris ning sellele kohaldub põhijoonisel näidatud ühine servituudivajadusega ala. 6.10.4. Soojavarustus Soojavarustus lahendatakse lokaalse energiatõhusa keskkonnasõbraliku kutteviisiga nagu soojuspump, paikesepaneelid ning teiste kütteviiside küte, nii iseseisvalt kui kombineeritult. Vertikaalne maakute ei ole lubatud. Muude küttelahendustega kombineeritult võib kasutada ka õhksoojuspumpasid. Samas tuleb nende paigutamisel arvestada võimaliku mürataseme tõusuga ning soovitatav on kasutada võimalikult väikse müraemissiooniga kaasaegseid seadmeid ning nende paigutamisel arvestada naaberhoonetega. Soojuspumpade välisosad on lubatud paigaldada maapinnale, fassaadi lähedusse või katusele. Soojuspumba paigaldamisel maapinnale või fassaadi lähedusse peab soojuspumba välisosa olema varjestatud nii, et see ei ole visuaalselt domineeriv ning on kooskõlas hoone arhitektuuriga. Soojuspumpade välisosade värvitoon peab ühtima selle asukohast lähtuva varjestuse, fassaadi või katuse värvitooniga, et seadmed ei oleks visuaalselt domineerivad. Keskkonnasäästliku lisakütteallikana on soovitatav päikesepaneelide kasutamine. Päikesepaneelide paigaldamine on lubatud ainult hoone konstruktsioonile. Päikesepaneelide paigaldamine maapinnale ei ole lubatud. Soovitatav on kasutada soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi. Hea ventilatsioon vahendab soojakadusid ja kaitseb ehitist kahjustuste eest (hoonesse jääv niiskus kahjustab aja jooksul ehituskonstruktsioone) ning tagab siseruumides kvaliteetsema õhu, mis omakorda omab positiivset mõju inimeste tervisele. Vähendamaks küttevajadust, tuleb hoonete projekteerimisel erilist tähelepanu pöörata nende energiatarbimisele. Hoonete energiatõhususe kavandamisel tuleb lähtuda kehtivatest energiatõhususe nõuetest. Soojavarustuse lahendused täpsustuvad ehitusprojektides. 6.11. Müra Peamiseks piirkonna mürasituatsiooni mõjutavaks teguriks on autoliiklus planeeringualaga piirneval Munakivi teel (Suurupi tee 11392). Teisi olulisi müraallikaid lähiümbruses teadaolevalt ei leidu. Planeeringualast endast tingitud mõjud on maantee liikluskoormuste taustal suhteliselt vaiksed, planeeringu realiseerimisega ei suurene piirkonna ja naaberalade mürafoon. Planeeringuala mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Tee omanik (Transpordiamet) on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Munakivi tee piirneb olemasolevate hoonestatud kruntidega, seega planeeringuala ei erine olemasolevast situatsioonist. Leevendava meetmena säilitatakse olemasolev kõrghaljastus koos alusmetsaga (võsa). Teega piirnevale alale ei ole lubatud rajada müratõkkemüüre. Detailplaneeringualal on võimalik tagada head tingimused nii kavandatavate hoonete 21 Hansu-Mäekalda maaüksuse OÜ M.K. Konsultatsioonid ja lähiala detailplaneering Töö nr 11/18 siseruumides kui ka õuealal, nt on soovi korral võimalik krundisiseselt leida sobivad asukohad rekreatiivseks tegevuseks. Hoonete siseruumides on heliisolatsiooninõuete järgimisel võimalik tagada head akustilised tingimused nii hoonete hoovi- kui ka teepoolsetel külgedel. Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada Munakivi tee liiklusest tuleneva võimaliku müraga ning rakendada vajadusel välispiirete heliisolatsiooni tagamiseks asjakohaseid meetmeid. Müra suhtes tundlikuma funktsiooniga hoonete ja pindade rajamisel tiheasustusega linnakeskkonnas tuleb järgida standardit EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“, mille järgi: • kavandades elu- ja magamisruume Munakivi tee poole planeeritud hoone teepoolsele küljele, on välispiirde ühisisolatsiooni nõue (R’tr,s,w+Ctr) 35 dB; lähtudes tipptunnil esineda võivast kõrgendatud müratasemest, on teepoolsel küljel soovituslik rakendada nõuet 40 dB; • teeäärsete hoonete teistel külgedel ning teest kaugemal asuvate hoonete puhul piisab välispiirde ühisisolatsiooni (R’tr,s,w+Ctr) väärtusest 35 dB; • tavapäraselt kujuneb välispiirde heliisolatsiooni puhul määravaks akende kui eeldatavalt kõige nõrgema helipidavusega elemendi heliisolatsioon; • kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks. Planeeringuala õuealade kavandamisel tuleb arvestada Munakivi tee liiklusest tuleneva võimaliku müraga. Rekreatiivseks tegevuseks mõeldud õuealad tuleb kavandada sõiduteest kaugemale jäävasse ossa. Planeeringuala välisõhus leviva müra normtasemete tagamisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Hoonestuse rajamisel tuleb tagada, et siseruumide müratasemed ei ületaks sotsiaalministri 12.11.2025 määruses nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ sätestatud müra normtasemeid, rakendades vajadusel asjakohaseid müravastaseid meetmeid ja järgides standardis EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ sätestatud nõudeid. Eluhoonete tehnoseadmete valikul ja paigutamisel peab arvestama, et tehnoseadmete tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra sihtväärtust. Tehnoseade ei tohi läheduses olevate elamute välisterritooriumitel ületada päevasel ajal 50 dB ja öisel ajal 40 dB. Peamine planeeringuala mõjutav tegur nii hetketingimustes kui ka perspektiivis on autoliiklus Munakivi teel, millest lähtuvalt on määratud ka mürakaitse tingimused. Toodud soovituste järgimisel on planeeritaval alal võimalik tagada head akustilised tingimused vastavalt hoonete ja õueala reaalsele kasutusiseloomule. 6.12. Radoon Radooni esineb Harku vallas vähemal või suuremal määral. Enne ehitusprojekti koostamist tuleb teostada pinnase radoonisisalduse mõõtmine ning vastavalt mõõtmistulemustele ra- kendada vajadusel radoonitaseme vähendamiseks asjakohaseid meetmeid, lähtudes stan- dardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasole- vates hoonetes“. 22 Hansu-Mäekalda maaüksuse OÜ M.K. Konsultatsioonid ja lähiala detailplaneering Töö nr 11/18 Planeeringuala paikneb radooniriski kaardi kohaselt kõrge või väga kõrge radooniriskiga piir- konnas. Seetõttu tuleb hoonete projekteerimisel radooniohuga arvestada ning konkreetsed radoonikaitse meetmed määrata pinnase radoonisisalduse mõõtmistulemuste alusel. Vaja- dusel tuleb rakendada radooni hoonesse sattumist takistavaid ehituslikke meetmeid, sealhul- gas tagada konstruktsioonide ja läbiviikude radoonipidavus ning nõuetekohane ventilatsioon. Väljavõte 2023. aasta seisuga radooniriski kaardist. Planeeringuala asukoht on tähistatud kaardil valge täpiga. 6.13. Vertikaalplaneerimine Planeeritav krunt on tugeva langusega kirde suunas (22.58 – 14.01). Maa-ala katab suures osas lehtpuudest kõrghaljastus koos võsastunud alusmetsaga. Olemasoleva haljastuse säilitamisel ja likvideerimisel tuleb lähtuda peatükis 6.5 toodud tingimustest ning dendroloogilise inventeerimise tulemustest. Olemasolevat kõrghaljastust tuleb väljaspool hoonestusala säilitada maksimaalses võimalikus ulatuses. Võsastunud alusmetsa puhastamisel tuleb arvestada säilitatava kõrghaljastuse ja selle juurestiku kaitsega. Vertikaalplaneerimisel tuleb arvestada olemasoleva maapinna reljeefi ning tagada sademevee suunamine hoonetest eemale ning olemasolevasse kraavi. Planeeringuala pinnavormid kavandatakse selliselt, et vältida sademevee kogunemist hoonete vahetusse lähedusse ning säilitada ala loomulik kuivendus Munakivi tee suunas. Vastavalt geodeetilisele alusplaanile ei ulatu olemasolev kraav hetkel Munakivi tee äärse kraavini, kuigi maapinna üldine reljeef ja languse suund on Munakivi tee poole. Kraavi lõpp on aja jooksul osaliselt täitunud setete ja taimestikuga ning selle selge ühendus eelvooluga ei ole maastikul enam üheselt jälgitav. Detailplaneeringuga nähakse ette kraavi puhastamine ja pikendamine selliselt, et tagada selle toimiv ühendus Munakivi tee äärse kraaviga ning sademevee loomulik äravool. Planeeringuala maapinna kalle on kirde suunas Munakivi tee poole, mis soodustab sademe- ja lumesulamisvee loomulikku äravoolu. Olemasolev kraav toimib piirkondliku kuivendussüsteemi osana, juhtides liigse pinnavee planeeringualalt edasi Munakivi tee äärsesse kraavi. Planeeringulahendus säilitab olemasoleva kraavi ning näeb ette selle puhastamise ja vajadusel süvendamise, et tagada ala loodusliku niiskusrežiimi säilimine 23 Hansu-Mäekalda maaüksuse OÜ M.K. Konsultatsioonid ja lähiala detailplaneering Töö nr 11/18 ning vältida vee kogunemist madalamatesse kohtadesse. Ühendus rajatakse avatud kraaviga ning ühendatakse truubiga Munakivi tee äärse kraaviga. Lahendus täpsustatakse ehitusprojektis. Üksikelamu projekteerimisel arvestada olemasoleva reljeefi ja haljastusega. Pinnase teisaldamist ei ole ette nähtud. Sadevesi immutatakse krundi piirides. Vältida sadevete juhtimist naaberkinnistutele ja teemaale. Elamukrundi hoonete katustelt kogutav sademevesi suunatakse kastmisvee kogumismahutisse. Mahuti maht ja tehniline lahendus määratakse ehitusprojektis. 7. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord: • Maaüksuse jagamine ja katastriüksuste sihtotstarvete määramine vastavalt detailplaneeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele. • Planeeringujärgsete servituutide ja muude asjaõiguslike kasutusõiguste seadmine vastavalt põhijoonisel näidatud servituudivajadustele ja võrguvaldajate tingimustele. • Transpordimaa krunt pos nr 2 (1167 m²) ja pos nr 3 (318 m²) tasuta võõrandamine vallale vastavalt kehtivale tegevuskavale. • Detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine detailplaneeringu realiseerimisest huvitatud isiku finantseerimisel. Tehnovõrgud ja - rajatised ehitatakse olemasolevatest liitumispunktidest kuni eraomandisse jääva krundi kavandatud liitumispunktideni. • Alles pärast eelpool kirjeldatud tegevuste teostamist, mis on vajalikud planeeringuga kavandatud krundi ehitusõiguse realiseerimiseks, on lubatud alustada hoonete projekteerimist ja ehitamist. • Kinnistu omanikul on kohustus mitte alustada ega lubada kinnistul hoonete ehitustegevust seni, kuni kinnistuni on rajatud detailplaneeringule vastavad tehnovõrgud ja rajatised ning neile on väljastatud kasutusload. • Valmisehitatud hoonetele tuleb taotleda kasutusload vastavalt kehtivale korrale. • Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi koostavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal koostatavad edasised ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise alused: • Detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ning planeeringut ei ole asutud ellu viima. Elluviimise all mõistetakse eelkõige tegevuste alustamist ehituslubade taotlemise või vajalike tehnovõrkude ja rajatiste rajamisega. • Planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahju ega kahjustada avalikke huve. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjusta naaberkruntide omanike õigusi ega piira nende maa kasutamise võimalusi (sh haljastus). Samuti ei tohi planeeritava tegevusega tekitada naaberkinnistute omanikele täiendavaid kitsendusi. Kui kavandatava tegevusega tekib kahju kolmandatele osapooltele, on kahju hüvitamise kohustus krundi igakordsel omanikul. 8. SERVITUUDIVAJADUSED 24 Hansu-Mäekalda maaüksuse OÜ M.K. Konsultatsioonid ja lähiala detailplaneering Töö nr 11/18 Planeeringualal asub OÜ Strantum kasuks seatud isikliku kasutusõiguse ala tehnovõrgu (vesi ja kanalisatsioon) rajatiste teenindamiseks. Tegemist on olemasoleva isikliku kasutusõigusega, mille ala on näidatud detailplaneeringu põhijoonisel. Detailplaneeringuga nähakse ette servituudivajadusega ala planeeritavatele vee- ja kanalisatsiooni liitumispunktidele. Planeeritavale elektri- ja sidevõrgule ning elektrivõrgu liitumiskilbile nähakse ette ühine servituudivajadusega ala. Olemasoleva isikliku kasutusõiguse ala ja planeeritavad servituudivajadusega alad on näidatud detailplaneeringu põhijoonisel. Servituutide või muude asjaõiguslike kasutusõiguste täpne ulatus ja tingimused määratakse tehnovõrkude projekteerimisel ja rajamisel vastavalt võrguvaldajate nõuetele. 9. PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVATE MÕJUDE HINDAMINE Majanduslik mõju: Detailplaneeringu elluviimine loob eeldused uue elamukrundi väljaehitamiseks, mis suurendab kinnistu väärtust ja võib tuua vallale täiendavat maksutulu. Taristu väljaehitamine ja ehitustegevus võivad avaldada positiivset mõju ka kohalikule ehitussektorile ning tööjõuturule. Sotsiaalne mõju: Planeeringualale kavandatud elamumaa arendus võimaldab täiendava elamispinna rajamist, mis võib soodustada piirkonna püsiasustuse arengut. See võib avaldada positiivset mõju kohaliku kogukonna arengule ja sotsiaalsele sidususele. Kultuuriline mõju: Planeeringualal ei asu teadaolevalt kultuurimälestisi ega -objekte, mida planeering negatiivselt mõjutaks. Kavandatud hoonestus ja infrastruktuur arvestavad olemasolevat asustusstruktuuri ega kahjusta kultuurilist maastikku. Mõju looduskeskkonnale: Planeeringualal ei asu kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid. Sademevee käitlemine on planeeritud looduslähedaste meetoditega (kogumine ja immutamine krundi piires), vähendades negatiivset mõju ümbritsevale looduskeskkonnale. Põhjavett kasutatakse kastmiseks minimaalselt. Kokkuvõte: Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad majanduslikud ja sotsiaalsed mõjud on eeldatavalt valdavalt positiivsed ning kultuurilised ja looduskeskkonnale avalduvad mõjud neutraalsed või vähesed. Planeeringuga kavandatakse üks elamumaa krunt koos vajaliku tehnilise taristuga ning kavandatava tegevuse iseloomu ja ulatust arvestades ei ole ette näha olulist negatiivset mõju ümbritsevale elu- ja looduskeskkonnale. Planeeringu elluviimisel tuleb järgida detailplaneeringus määratud tingimusi ning kehtivatest õigusaktidest tulenevaid keskkonna-, ehitus- ja ohutusnõudeid. 25 Hansu-Mäekalda maaüksuse OÜ M.K. Konsultatsioonid ja lähiala detailplaneering Töö nr 11/18 Seletuskirja koostas: arh. Mart Liho Volitatud arhitekt, tase 7 26  HANSU-MÄEKALDA KINNISTU DETAILPLANEERING Munakivi tee 9 päis 19801:001:0491 LEPPEMÄRGID: Näitajad planeeritava ala kohta: 2 14.6 ubi 8 14.5 PLANEERITAVAD KRUNDIPIIRID t tru ● Planeeritava maaüksuse suurus - 7140 m² KATASTRIPIIRID ides akiv ● Planeeritava elamumaa krundi suurus - 5655 m² x= 6591900 PLANEERITUD KRUNDILE JUURDEPÄÄSU ASUKOHT mun ● Kavandatud kruntide arv - 3 Ø500 Bet-Pl MÕÕTPIIR 1 15.1 Merihansu y= 522200 6 30m 15.0 ● Krunditud maa bilanss - 80% elamumaa, 20% tanspordimaa 19801:001:1198 Munakivi tee 8 PLANEERITUD HOONESTUSALA 19801:001:0489 -1 018 D - 1.Topo-geodeetilise asendiplaani, koostas Ankord OÜ. . <0 2.4 ÖN OL.OLEV SÕIDUTEE Vastutav geodeet K.Värk, mõõdistasid K.Värk ja C.Melts, VÖ A 303 15.84 302 15.89 PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUTEE KRUNDILE 300 420 töö nr. 4087M. Mõõdistusaeg: august 2025. 301 E A ITS 8 6 15.3 15.5 299 296 297 298 2.Koordinaadid riiklikus L-EST´97, kõrgused EH-2000 süsteemis. TEEKAITSEVÖÖND (30m/10m) 295 421 327 15.85 294 15.39 .58 KA 16 .63 A Katastriüksuse piirid saadud Maa-ametist. 313 310 16.18 16 H OLEMASOLEV HOONESTUS 293 291 418 15.6 28204 292 314 419 4 E 312 311 309 307 290 315 305 16.32 308 304 319 306 289 TE 317 320 422 316 Künnapuu tee L2 318 282 283 417 214 281 280 15.44 A 15.64 15.65 416 321 19801:001:2987 279 284 hüdrant PLANEERITUD PRÜGIKONTEINER .93 Erna 278 15.48 ABEL 16 .94 322 274 275 tee 326 A 324325 15.75 288 285 16 .91 14.79 MP K 334 8 .7 OLEMASOLEV JALGRATTA- JA JALGTEE 286 15 216 333 Pt200 332 323 16 4 287 14.81 .7 Pt201 14.57 273 15 276 277 414 415 413 272 15.73 Pt202 Pt199 423 10 17.84 Pt198 Pt197 14.44 N 271 e õhuliin 218 215 411 17.96 412 17 .41 331 15.01 270 Pt196 PLANEERITAV JALGTEE madalping .37 328 Pt195 335 217 329 17 336 15.99 av 410 337 266 330 OLEMASOLEV KRAAV Pt203 409 kra 16 16.59 267 14.74 H .61 219 213 .60 19.44 16 344 343 342 221 268 16.65 407 PLANEERITAV KRAAV 269 220 338 t 19.49 Be 408 0 30 v E RN 2.0 20.44 A Ø ata Pt204 212 A 10.00 345 265 Pt205 aj 18.32 TEEK TEE (198 KRAAVI KAITSEVÖÖND 1m 346 264 17.24 406 339 347 341 R .26 17 Pt192 20.45 Pt194 405 0 258 19.17 211 2.5 .30 AITS 2 403 EVÖ 167) 222 17 e 259 kivi te 257 A 263 Pt193 354 17.30 W1 PLANEERITUD 0,4 kV MAAKAABELLIIN 404 210 262 340 17.30 353 348 19.13 256 ÖND 352 4 Muna 0 21.0 255 17 .84 17.93 397 398 402 17.8 3 260 261 Pt206 16.27 +0.6 15.46 10m PLANEERITUD LIITUMINE SIDETRASSIGA .10 LT 100% 399 355 351 400 209 401 3 356 349 21 19.94 Pt185 357 254 249 18.69 253 18.01 20.51 18.81 +1.0 250 15.37 364 kraav 18.74 - - - PLANEERITUD LIITUMISKILP 20.48 2.50 Pt189 - 363 Erna tee L1 362 Pt207 208 19.12 395 Pt123 18.88 358 mu A 251 Pt186 - - - 396 S 19.53 Pt184 16.45 19801:001:1941 350 394 m0 ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI H 248 252 0.0 1.1 7 19.95 392 15.81 247 Pt208 Vimpli tee 2 .5 18.56 Pt119 19.55 Ela 21 29 2 21.00 16.46 318m² 393 KAITSEVÖÖND (2m teljest) 361 Pt190 365 19.62 A 19803:003:0010 Pt116 8 20.37 Pt191 20.94 144 366 .5 Pt122 .87 19.98 17.93 359 246 Pt121 16.93 2.00 x= 6591850 x= 6591850 21 367 20 207 Pt120 20.41 1 243 Rajatav 20.98 OLEMASOLEV KANALISATSIOONITRASS Pt187 244 223 242 2.00 H 241 21.17 Pt139 19.36 368 360 20.22 21.35 240 OLEMASOLEV VEETRASS 245 y= 522250 21.27 Pt118 Pt124 18.62 EP 100% 30.00 391 4 21.41 .6 2 236 239 .70 390 Pt141 21 237 378 .4 4 369 21 Pt140 20.76 9 4,5 3 17.58 Pt117 H OLEMASOLEV SIDETRASS 22 206 Pt102 565m² 379 Pt155 21.27 LT 100% 380 av 3 238 OLEMASOLEV MP KAABEL Pt115 H Erna tee 2 at 18.7 2 1 1 2 17.30 Pt103 .86 .78 ut .95 Pt101 18.74 Pt100 21 m H 235 20 21 19804:001:0010 381 lam 234 - - - 21 .95 5655 m² OLEMASOLEV PIIRDEAED .89 Pt114 .01 - 18.82 av Pt157 .34 377 21.44 H 376 21 18.31 375 370 .34 22 233 kra - - - Pt136 Pt125 22 e 92) E OLEMASOLEV RADA 22 388 Pt104 in 19.61 E 113 Pt171 H m 21.76 389 224 Pt95 ne PI TE21.03 Pt96 Pt97 2 Pt135 .1 ik 1167m² UURU 30m 22 pa .92 230 (S LAIENDATAV ÜVK KANALISATSIOONITORUSTIK 231 Ø500 Pl E d E D Pt113 KIVI T VÖÖN ae Pt137 21 MUNA EEKAITSE 386 t. 385 382 374 po 232 Pt126 Pt105 Pt99 383 384 205 Pt138 T 371 113 .57 373 22.15 piirdea ed pl. Pt98 LAIENDATAV ÜVK VEETRASS .33 112 Pt142 372 22.11 22 22 114 111 387 22.18 129 115 22.2 130 Pt154 3 ol. olev kanalisatsiooni liitumispunkt 21.88 RAJATAV ÜVK KANALISATSIOONI LIITUMISKAEV (0.5 m piirist) 110 Pt110 Pt107 .36 Pt111 225 229 131 Pt106 22 22.3 21.12 135 2 2 22.23 RAJATAV ÜVK VEETRASSIGA LIITUMISPUNKT (0.5 m piirist) 126 Pt161 Pt112 22.33 134 228 133 ol. olev veetrassi liitumispunkt 128 20.4 127 Pt92 Pt94 22.15 142 132 Pt127 Pt108 OLEMASOLEV SIDETRASSIGA LIITUMISPUNKT 49 Vimpli tee 136 A Pt160 Pt93 21.82 22. Pt158 22.18 rajatav kanalisatsiooni liitumispunkt H 22 19801:001:4291 227 137 60 m² 119 120 OLEMASOLEV VEEVÕTUKOHT (HÜDRANT) (nr 10 ja 59) .44 av A 22.42 138 125 124 121 22.51 Viisu tee 10 Hansu-Mäekalda 123 Pt162 116 117118 kra Pt159 139 Pt173 Pt174 19801:001:1197 22.28 H 140 Pt176 Pt172 Pt170 17 122 22.47 22.31 W1 Pt109 Erna tee 4 Pt175 22.36 Pt147 19803:003:0280 Pt146 Pt134 22.18 72.5 m KAUGUSJOON VEEVÕTUKOHAST 22.54 22.59 Pt145 21.32 E .80 Pt144 Pt128 22.16 19804:001:0020 kraav Pt177 145 109 Pt163 Pt148 108 Pt164 Pt90 Pt89 Pt91 Pt75 Pt76 Pt77 ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE ALA 22.84 rajatav veetrassi liitumispunkt Pt149 106 107 tehnovõrgu (vesi/kanalisatsioon) rajatiste teenindamiseks Pt74 Pt78 157 Pt150 Pt88 Pt86 22.18 Pt143 Pt87 22.30 22.08 OLEMASOLEV MADALPINGE ELEKTER Pt85 30.00 22.73 104 103 105 102101 100 21.32 22.79 Pt84 22.53 22.91 99 98 97 Pt72 360 m² 22.70 Pt153 22.64 Bet 22.52 Pt83 Pt73 22.57 1 22.35 Pt79 22.54 M PERSPEKTIIVSED HOONETE ASUKOHAD 22.72 Vimpli tee 1 Pt80 Õ 22.69 19803:003:0130 3.0 Õ Pt165 u 22.49 H Pt81 Pt178 22.54 21 TP PLANEERITAV PIIRDEAED Elam 0 .88 Pt82 Pt169 Pt63 IIR 22.70 1.0 Pt133 22.24 0 Pt64 LIKVIDEERITAV PUU 17.40 Pt129 22.56 23.01 23 POTENSIAALNE UUSISTUTUS W1 2.0 23.04 W Pt65 95 96 Pt151 22.60 0 22.59 Hansu-Oru SERVITUUDI VAJADUSEGA ALA 1 22.79 22.61 94 21.45 93 90 91 92 Pt62 / Pt70 22.42 19801:001:4055 maakaablile ja elektrivõrgu liitumiskilbile 88 89 23.13 23.11 .03 Pt69 Pt180 kra Pt179 22.75 av SERVITUUDI VAJADUSEGA ALA 22.90 Pt166 22.84 Pt71 veetrassi ja kanalisatsiooni liitumispunktidele 22.92 22.88 Pt50 Pt152 22.89 Pt49 72 m² Kruntide ehitusõigus, kitsendused ning arhitektuursed nõuded tabelina: W Pt52 Pt66 pl. piirdeaed Pt132 1 Pt68 kraav / Pt22 Pt67 22. 06 Pt168 22.89 Pt48 Pt24 22.29 7.30 Pt23 maks kõrgus maapinnast Pt20 Pt18 10.00 katastriüksuse kaupa m² 2.00 (detailplaneeringu liikide Pt21 Pt19 Pt17 Pt131 Pt61 Pt7 Pt6 23.00 Pt130 22. Pt5 79 77) Pt57 Pt60 Pt16 Pt12 Pt59 22.67 (katastriüksuse liikide 146 Pt9 825 Pt181 Pt14 Pt15 22.77 Pt8 Pt56 Pt11 23.38 22.95 Pt58 (19 D 10m W Pt3 8.3 Pt182 22.94 ehitisealune pind m² parkimiskohtade arv Pt25 Pt54 Pt55 E Pt45 1 eluhoone/abihoone eluhoone/abihoone hoonete arv krundil E Pt44 aadressi ettepanek Pt53 N 155 maa sihtotstarve ja maa sihtotstarve ja Pt26 Pt43 E T ÖÖ Pt46 22.63 krundi aadress või / Pt39 0 175 176 23.21 krundi planeeritud US E V madalpinge õhuliin max. korruselisus Pt42 23.39 23.30 167 suletud brutopind 23.46 Pt40 PR TS 23.25 Pt41 +0.8 78 154 23.07 23.07 Pt38 SÕ EKAI 79 Ø300 Bet 23.02 168 21.78 81 82 23.03 170 85 163 179 23.39 Pt37 22.68 84 83 23.26 169 23.43 22.8 TE / 23.17 Pt2 Pt31 22.88 86 177 198 87 kilp 197 8 rajatav el. liitumis 22.68 Pt28 23.10 174 A 23.32 W1 173 Pt30 200 23.38 23.13 64 Pt29 160 199 172 22.88 178 kitsendused m 164 65 osakaalu % osakaalu % 22.8 162 Pt27 22.8 .5 23.21 165 171 180 63 23.34 2 Viisu tee 2 kt 72 23. 191 2 22. 79 22.76 suurus m² 166 26 201 / Pt47 23.15 23.19 196 un 161 192 195 159 W1 194 62 19803:003:0250 22. isp 193 5859 75 5657 Pt1 181 190 22.95 26 141 m 22. tu pos. nr kaupa) kaupa) 53 23.50 23.37 i lii 6160 Pt183 23.14 202 189 5455 158 23.00 22. ass 188 187 186 68 23.21 / 183 147 sid etr W1 23.3 te 5 e 24 21 185 .99 A e rus23.34 204 182 184 Ø500 Pl p 77 22.32 Sõ 25 148 149 76 5150 / 23.33 teekaitse vööndid 5352 153 Järsaku tee 3 Hansu- W1 203 23.06 2/1 23.26 150 1 5655 565 3 EP 100% E 100% 900 3 4849 23.25 4647 45 75 74 156 19801:001:2909 Mäekalda 23.30 44 23.36 38 66 70 29 28 143 .34 9/4,5 23 23 71 27 37 30 73 72 liitum W1 31 43 67 36 ispun 35 68 69 23.3 33 3 32 A Mäekalda servituudi kt ele 34 42 m 23.35 vajadusega ala 22 ktriga 2 jalg-ja jalgratta 1167 LT 100% L 100% - - - - - 41 37 ÖND 30 23. veetrass/ kanalisatsioon 21 W1 40 23.39 151 39 WA1 19 tee liitumispunktid W1 4 2 1 Sõpruse tee L1 .4 60 Mäekalda 3 4 23 23. 19801:001:2978 3 318 LT 100% L 100% 18 5 17 6 A 16 jalgtee - - - - - ITSEVÖ 20 8 7 15 Õhutustoru 59 Hansu-Kalda hüdrant 9 10 14 121113 19801:001:1196 Viisu tee 1 23.61 x= 6591750 PEAMISED ARHITEKTUURINÕUDED: 19803:003:0360 -Lahtine hoonestusviis. Katusekalle 28° kuni 45°, ühetooniline katusekattematerjal TEEKA y= 522150 1 -Viimistlusmaterjalideks on lubatud kasutada puitu, krohvi, kivi ja klaasi. Ühe materjali ainukasutus ei ole lubatud. ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISEKS: -Piideaed: Suurupi tee poolsel küljel läbipaistev puitaed, kõrgusega max 1,5 m. pos aadressi krundi planeeritud krundi planeeritud moodustatakse liidetavate- osade senine 1 KRUNDI POSITSIOONI NUMBER Täpsustatud seletuskirjas ptk 6.2 ,, Arhitektuurinõuded''. -Elamu kõrgus maksimaalselt 9 m ja abihoonetel kuni 4,5 m maapinnast nr ettepanek sihtotstarve suurus (m²) kinnistust lahutatavate sihtotstarve SIHTOTSTARBE % DETAILPLANEERINGU LIIKIDES -Näha ette hoone katustelt sademevee kokku kogumine (katastriüksuse liik) osade suurus m² (katastriüksuse liik) MAKS. KÕRGUS kastmisvee otstarbel koos kastmisvee kasutamise võimalusega ning peale kogumist ELAMU/ABIHOONE HOONETE ARV KRUNDIL 1 Hansu- EP Hansu-Mäekalda KORRUSTE ARV MILLEST ELAMU/ABIHOONETE ARV üle jääva vee immutamine pinnasesse enda kinnistul. 5655 -5655 maatulundusmaa ELAMU/ABIHOONE OÜ M.K. Konsultatsioonid Töö nr. Mäekalda elamumaa 19801:001:1197 Kaarli pst 9-2, Tallinn 10119 OBJEKT: DP 11/18 SUURUPI KÜLAS HANSU-MÄEKALDA 2 Mäekalda LT Hansu-Mäekalda EHITISEALUNE PIND (m² - MAAPEALNE) telefon 56472104 [email protected] MAAÜKSUSE JA LÄHIALA Kuupäev jalg-ja jalgratta 1167 -1167 maatulundusmaa EHITISEALUNE PIND (m² - MAA-ALUNE) DETAILPLANEERING 21.08.26 transpordimaa 19801:001:1197 tee KRUNDI SUURUS m² Mõõtkava Koostas: M.LIHO 3 Mäekalda LT Hansu-Mäekalda 1:500 318 -318 maatulundusmaa jalgtee transpordimaa 19801:001:1197 Koostas: A. ROOSILEHT JOONIS: Joonise nr Leht/Lehti PÕHIJOONIS VÄLISVÕRKUDEGA Arhitekt: M. LIHO DP-2 1/1 Saatja: [email protected] Saaja: [email protected] Teema: 12-1/242-24 Kaaskiri detailplaneeringu edastamine Transpordiametisse kooskõlastamiseks Kuupäev: 2026-09-29 11:08 Tere! Edastan Harku Vallavalitsuse kirja, manuses. Lugupidamisega Laine Vain planeeringute spetsialist ________________________________________ Harku Vallavalitsus Kallaste tn 12, Tabasalu Harku vald Mob: 5887 2860 www.harku.ee facebook.com/HarkuVald Meie jaoks on väga oluline kuulda Teie arvamust, et saaksime pidevalt parandada oma teenuseid. Ette tänades. Tagasiside vorm on leitav SIIT <http://email.mg.harku.ee/o/eJxEzrFuwyAQgOGnga3ouCM2NzBEbYesfQMwd7HVEluY9vmrqkP2X7--azvWvecP-cpD6m1Iu70ljxwRZltTFc9sJfmZYYrgieyaZg6kTIgVouZCiFgvy1SqFkJeyG4JASdgZO8hXsgpcIUlgkZQDwVMgHZ3a-6f307ENjnPfJeXrSZDr-hEQ9ESwAcSCshUSEyA_G91DGTo3fa0PXQ3AUbPj_PYe91yk_E3HOn6bO1Pwt8AAAD__9fGQ5k>