Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 25261000221

KRIMINAALMENETLUSE LÕPETAMISE MÄÄRUS Koostamise kuupäev ja koht: 28.08.2026, Tartu Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Kristel Kraun Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 25261000221 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 423 lg 1 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX XXX (xxxxxxxxxx) Kriminaalasjas esitati XXX XXX kahtlustus karistusseadustiku (KarS) § 423 lg 1 järgi selles, et tema 03.07.2025 kella 16:34 paiku juhtis XXX kuuluvat mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga xxxXXX, liikudes sellega XXX XXX vallas mööda XXX-XXX maanteed XXX suunas. XXX XXX alustas XXX-XXX maantee xxx kilomeetril ja XXX-XXX tee ristmikul vasakpöörde sooritamist ja ei olnud ristmikule lähenedes piisavalt tähelepanelik ja ettevaatlik ning ei veendunud enne manöövri sooritamist täielikult, et see on ohutu ja tee on vasakpöörde sooritamiseks vaba. Selle tulemusel ei andnud kahtlustatav teed sõidueesõigust omanud sõidukile ja keeras ette vastutulevale XXX-le kuuluvale mootorsõidukile XXX registreerimismärgiga xxxXXX, mida juhtis XXX XXX ning põhjustas mootorsõidukite kokkupõrke. Liiklusnõuete rikkumisega tekitas XXX XXX ettevaatamatustest XXX XXX eluohtlikud tervisekahjustused. Oma tegevusega rikkus XXX XXX Liiklusseaduse: • § 14 lg 2 nõudeid, mille kohaselt peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; • § 16 lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; • § 17 lg 5 p 3, mille kohaselt peab mitterööbassõiduki juht andma teed vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, kui liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti; • § 33 lg 2 p 8 nõudeid, mille kohaselt juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid; • § 56 lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab juht ristmikule lähenedes olema eriti tähelepanelik ja arvestama ristmiku liiklusoludega. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral võimalik sõiduk seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejale. Seega pani XXX XXX toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, millega tekitati inimesele raske tervisekahjustus. Kriminaalmenetluse käigus on tuvastatud, et liiklusõnnetus juhtus sõiduki XXX juhi XXX XXX süül, kui ta alustas vasakpööret, laskmata läbi otse liikunud sõidukit XXX, mida juhtis XXX XXX. Liiklusõnnetuses osalenud juhid olid kained ja ei ole tuvastatud ka antud kohal kiirusepiirangute rikkumisi. Tegemist oli sõidukit XXX juhtinud juhi tähelepanematusest tekkinud liiklusõnnetusega. 1/4 Kahtlustatav XXX XXX ise tunnistab tegu ja väidab, et ta ei märganud enne manöövri sooritamist otse liikunud sõidukit. Kriminaalasjale lisatud sõiduki XXX, registreerimismärgiga xxxXXX, pardakaamerate salvestistelt nähtub, et sõiduk vähendab kiirust ja reastub vasakpoolsele sõidurajale. Samal ajal on näha vastassuuna vööndis lähenevat sõidukit. Vasakpöörde sõiduraja lõpus hoog väheneb ja sõiduki juht hakkab rooli vasakule pöörama ning toimub kokkupõrge kahe liiklusvahendi vahel. 25.07.2025 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et vaatluse teostamise ajal oli sõiduki XXX , registreerimismärgiga xxxXXX, spidomeetri näidik (foto nr 23) fikseerunud 45-50 km/h vahel. Samuti on tuvastatud, et sõiduki juhi turvavöö on sisse keritud asendis piida kõrval ja lukustunud (foto nr 25). Tunnistaja XXX XXX kinnitab, et sõiduki XXX juht XXX XXX ei olnud sõidukis kinnitatud nõuetekohaselt turvavööga. Turvavöö oli kinnitatud juhi selja tagant ja lukustatud klambrisse. Juhil oli pea verine ja jalg sõidukis kinni ning juhipoolne uks lukustunud. Kannatanu XXX XXX räägib, et 03.07.2025 sõitis oma firmale XXX kuuluva sõidukiga XXX XXX- XXX mööda XXX maanteed, kui vasakult keeras ette XXX ja toimus kokkupõrge. Kohtuarstliku ekspertiisiaktist nähtub, et XXX XXX oli saanud liiklusõnnetuse tagajärjel eluohtlikud tervisekahjustused ning ekspertiisiaktist tuleb ka välja, et isegi kui kannatanul oleks nõuete kohaselt turvavöö olnud kinnitatud, siis see oleks võinud vähendada kehatüve piirkonna vigastuste ulatust, kuid vasaku reieluu lahtise murru tekkimist turvavöö asend suure tõenäosusega ei mõjutanud. Kriminaalmenetlusseadustiku (KrMS) § 202 lg-d 1 ja 7 näevad ette, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära, võib prokuratuur lõpetada menetluse avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur ning määrata kahtlustatavale KrMS § 202 lg-s 2 märgitud kohustusi. Süü suurusele ja avaliku menetlushuvi puudumisele hinnangu andmine on käsitletav prokurörile antud kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas (RKKKo 3-1-1-85-04). Käesolevas kriminaalasjas on XXX XXX esitatud kahtlustus KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteokoosseisu osas seadusandja poolt sätestatud sanktsioonimäär, millega ei nähta karistusena ette vangistuse alammäära, viitab väiksemale süüle. Lisaks on antud sätte puhul tegemist kuriteoga, mis on toime pandud ettevaatamatusest. Süü hindamisel võetakse arvesse ka seda, et kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et XXX XXX oleks liiklusnõudeid rikkunud tahtlikult või ilmutanud ükskõiksust tagajärgede suhtes. Tegemist on ühekordse, ettevaatamatusest tekkinud eksimusega liikluses ning XXX XXX oli juhtunust ka ise šokis. Prokuröri hinnangul puudub käesolevas kriminaalasjas ka avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi on eelkõige olemas, kui isiku suhtes on enne uue kuriteo toimepanemist ühe aasta jooksul kriminaalmenetlus otstarbekuse tõttu lõpetatud või kui isikut on ühe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist samaliigilise süüteo eest karistatud. Antud juhul neid olukordi ei ole. Kuigi tegemist on kriminaalasjaga, kus liiklusalase kuriteoga on tekitatud rasked tervisekahjustused, siis leiab prokurör, et XXX XXX õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui kriminaalkaristusega. Kahtlustatav XXX XXX puuduvad kehtivad karistused ja tema käitumine on olnud seaduskuulekas. Samuti ei nähtu kogutud kriminaalasja materjalidest andmed, mis viitaksid tema puhul ohule panna toime uusi kuritegusid. Kahtlustatav XXX XXX on andnud kriminaalasjas ütlusi toimunu kohta ja on võtnud vastutuse oma teo eest. 2/4 Eeltoodut arvesse võttes ei ole prokuröri hinnangul XXX XXX edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks vajalik rakendada selliseid mõjutusvahendeid, mida ei saaks kasutada KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise puhul. Kriminaalasjas, kus tegemist on teise astme kuriteoga, milles kahtlustatava süü ei ole suur ning puudub ka avalik menetlushuvi, ei ole mõistlik isiku kriminaalkorras karistamine. Prokurör on seisukohal, et kahtlustatava XXX XXX süü ei ole KrMS § 202 mõttes suur ning avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub. Seega on põhjendatud kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 202 alusel ja piisab XXX XXX kriminaalmenetluse lõpetamisega kohustuste määramisest. Juhindudes KrMS § 202 lg 1, 2, 7 ja § 206, abiprokurör m ä ä r a s: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25261000221 menetlus. 2. Määrata kahtlustatavale järgmised kohustused: 2.1) KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustub XXX XXX hüvitama 5 (viis) kuu jooksul s.o ajavahemikul 28.08.2026-28.01.2027 menetluskulu (kohtuarstlik ekspertiis) summas 155 €. Makseinfo on XXX XXX edastatud e-posti teel 28.08.2026. 2.2) KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustub XXX XXX maksma sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides 900 € XXX annetuskontole. Kohustuse täitmise tähtaeg on 5 (viis) kuud määruse allkirjastamisest, s.o hiljemalt 28.01.2027. Makseinfo on XXX XXX edastatud 28.08.2026 e-posti teel. 2.3) KrMS § 202 lg 2 p 3 alusel on XXX XXX kohustatud 6 (kuue) kuu jooksul, s.o ajavahemikul 28.08.2026-28.02.2027, tegema 60 (kuuskümmend) tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tundide sooritamise koha määrab Tallinna Vangla Tallinna kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik, kes võtab esmase kohtumise osas ise isikuga ühendust. 2.4) KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel panna XXX XXX kohustus mitte panna toime uusi liiklusalaseid kuritegusid aasta jooksul alates käesoleva määruse allkirjastamisest. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 28.08.2027. 3. Vastavalt KrMS § 202 lg-s 6 sätestatule, juhul, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 2 kohaselt lõpetatud, ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustusi, võib prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega uuendada. 4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: puuduvad. 5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: andmeid ei võetud. 6. Kriminaalmenetluse kulud: kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 155 eurot jätta kahtlustatav XXX XXX kanda. 3/4 7. Vastavalt KrMS § 206 lg-le 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määrus viivitamata saata: • Kannatanule XXX XXX • Kannatanu lepingulisele esindajale XXX XXX • Kahtlustatavale XXX XXX on lõpetamise määrus edastatud 28.08.2026 e-kirja teel. 8. Edastada teadmiseks ka: • Tallinna Vangla Tallinna kriminaalhooldusosakonda [email protected]. • Tervisekassale. 9. Põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse saamisest alates kümne päeva jooksul on kannatanul õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188. 10. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. Kristel Kraun Abiprokurör (allkirjastatud digitaalselt) Olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, olen kriminaalmenetluse lõpetamisega ja mulle määratud kohustustega nõus. Mulle on selgitatud, et kriminaalasja toimik jääb Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuste täitmiseni. Mulle on arusaadav, et kui ma ei täida määratud tähtaja jooksul mulle pandud kohustusi, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 6 ja 7 alusel kriminaalmenetluse. XXX XXX 28.08.2026 (allkirjastatud digitaalselt) 4/4