dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Prokuratuur
OportuniteedimäärusAvalik

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 25267000219

Prokuratuur · 31. august 2026
Viit
RP-6-15/26/8034
Registreeritud
31. august 2026
Dokumendi liik
Oportuniteedimäärus
Funktsioon
RP-6 Prokuratuuri põhitegevus
Sari
RP-6-15 Oportuniteedimäärused
Toimik
RP-6-15/2026
Vastutaja
Carmee Lisette Pomerants (Lääne Ringkonnaprokuratuur, Lääne Ringkonnaprokuratuur II osakond)

Failid

  • 📎Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 25267000219.pdf134 KB

Sisu (failidest)

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 31.08.2026, Pärnu Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Carmee Lisette Pomerants Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 25267000219 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 1 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX XXX (ik XXX) Kuriteo toimepanemise aeg: 03.09.2026 Kriminaalasjas nr 25267000219 alustati 03.09.2025 kriminaalmenetlust KarS § 121 lg 1 tunnustel. XXX XXX kahtlustatakse KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema 03.09.2025 kella 16:00-16:25 vahelisel ajal aadressil Pärnumaal XXX vallas XXX alevikus XXX XXX asuvas sotsiaalmajas, lõi XXX XXX vähemalt ühel korral küünarkarguga pealae piirkonda, põhjustades oma tahtliku tegevusega XXX XXX füüsilist valu ning tervisekahjustuse - 1 sentimeetrise lahtise peahaava. KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et kriminaalmenetluse võib lõpetada teise astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ja kui kahtlustatav on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. Prokurör, tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab, et käesoleval juhul esinevad KrMS § 202 lg- tes 1 ja 7 sätestatud eeldused menetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumise tõttu ja kuna isiku süü ei ole suur. KrMS § 202 lg 1 raames mõeldakse isiku teosüüd karistusseadustiku mõttes, s.o vaadatakse üksnes konkreetset kuritegu, mitte isikut või tema varasemat käitumist, ning erinevaid preventsioone. Arvesse võetakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja poolt sätestatud karistust. XXX XXXile esitatud kahtlustuse näol on tegemist teise astme kuriteoga. KarS § 121 lg 1 eest ei näe karistusseadustik ette alammäärana vangistust, vaid rahalise karistuse. Sanktsiooni maksimummääraks on kuni üheaastane vangistus. Kuivõrd kuriteo eest on ette nähtud ka rahaline karistus, on seadusandja hinnangul KarS § 121 lg 1 puhul tegemist kuriteoga, mille puhul võib isiku süüd pidada väikseks, sest väiksemad sanktsioonimäärad viitavad ka väiksemale süüle. 1 Kahtlustatava osas puudub ka avalik menetlushuvi, mis takistaks menetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel. Kohtupraktikas seostatakse avalikku menetlushuvi enamjaolt materiaalses karistusõiguses sätestatud karistamise eesmärkidega, s.o üld- ja eripreventatiivsete kaalutlustega. Eripreventatiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib eeldatavasti tingida tema poolt uute süütegude toimepanemise. Seda tõenäosust on võimalik hinnata lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust, s.o kas tegemist on ühekordse või korduva teoaktiga. XXX XXXil ei ole käesolevaga kehtivaid kriminaal- ja väärteokaristusi. Samuti ei ole prokuratuuri andmetel tema suhtes hetkel käimas ühtegi teist kriminaalmenetlust. Kahtlustatavale etteheidetava süüteo puhul on tegemist ühekordse teoaktiga. Samuti märgib prokurör, et kahtlustatavale etteheidetava teo toimepanemisest on möödunud kohe aasta ning XXX XXX ei ole pärast seda pannud toime ühtegi kriminaal- ega väärteo korras karistatavat tegu. Seega leiab prokurör, et kahtlustatava puhul ei ole alust arvata, et karistamisest loobumine võib tingida kuritegude toimepanemise jätkamise. Üldpreventatiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad. Sellised kuriteod, milles menetluse lõpetamine ei ole eelduslikult kooskõlas üldpreventatiivsete kaalutlustega, kajastuvad Riigi peaprokuröri 15.03.2022 juhise nr RP-1-2/22/1 punktis 3.2 ja 3.3. Täpsemalt näeb viidatud juhis ette punktis 3.3.2 avaliku menetlushuvi juhul, kui KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel on tegemist jätkuva perevägivallaga või kui kriminaalmenetluse mittelõpetamist nõuavad kannatanu või kuritegu pealt näinud alaealise pereliikme huvid. Selliste juhtudega käesoleval juhul tegemist ei ole. Prokurör leiab, et kuna XXX XXX on invaliidsuspensionär (operatsiooni järgselt on jõud kadunud kogust kehast, pikalt istuda ühes asendis ei saa), kelle igakuiseks sissetulekuks on pension summas u 800 eurot, on otstarbekas kahtlustatavale määrata kohustuseks hüvitada menetluskulud summas 309,01 eurot ning hoiduda uute vägivallakuritegude toimepanemisest määruse allkirjastamisest ühe aasta jooksu. Nimetatud mõjutusvahendid koos kriminaalmenetlusele allutamisega on prokuröri arvates piisavad XXX XXXi poolt toimepandud tegude suhtes riikliku hukkamõistu väljendamiseks. Lähtudes toimepandud kuriteo asjaoludest, süü suurusest, isiku tervislikust ning varalisest seisundist, jätta määramata kahtlustatavale kohustus tasuda kindel summa riigituludesse. Arvestades kahtlustatava tervislikku seisundit, ei ole prokuröri hinnangul võimalik määrata kahtlustatavale kohustuseks üldkasuliku töö tundide tegemist. Seega, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatav on hüvitanud kuriteoga tekitatud kahju, siis prokurör leiab, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks XXX XXXi suhtes KrMS § 202 sätteid kohaldades. Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25267000219 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik: Kohustada XXX XXXit: - tasuma kriminaalmenetluse kulud 309,01 eurot (makseinfo lisalehel) hiljemalt 28.02.2027. 2 - hoiduda uute vägivallakuritegude toimepanemisest. Nimetatud nõudest kinnipidamist kontrollitakse käesoleva kriminaalasja menetluse raames ühe aasta jooksul, s.o kuni 31.08.2027. Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustust, võib prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega uuendada. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: ei kohaldatud, kahtlustatavana kinnipeetud 03.-05.09.2025. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad. 5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: andmed kogutud 11.02.2026 ning kuuluvad säilitamisele. 6. Kriminaalmenetluse kulud: määratud kaitsja Andres Veski tasu kogusummas 309,01 (84,32+224,69) eurot kohustub tasuma XXX XXX. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kannatanule XXX XXX, kaitsjale vandeadvokaadi abi Andres Veski, Tervisekassale. Kahtlustatavale XXX XXXile määruse koopia antud 31.08.2026 prokuratuuris. 8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 9. Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188. Carmee Lisette Pomerants abiprokurör Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse. Allkirjaga kinnitan, et olen kriminaalasja lõpetamisega nõus, olen kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kätte saanud, mulle on selgitatud kohustuste mittetäitmise tagajärgi ning olen kohustustega nõus: ________________________________________________________________ 3
Allikas: Prokuratuur dokumendiregister →