Teabenõue

Patsiendiohutusjuhtumi raporteerimise ja menetlemise juhend klassifikaator uuendatud 26.05.2026. Sisukord Kasutatud terminoloogia................................................................................6 Eessõna ....................................................................................................7 1) Patsiendinõukojad kui olulised partnerid tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamisel .........................................................................9 2) Vigadest õppimise eeldused tervishoius: ohutuskultuur, patsiendi kaasamine ja tervishoiutöötaja toetamine ........................................................................9 3) Patsiendiohutusjuhtumitest teavitamise vajadus ......................................... 11 4) Milliseid patsiendiohutusjuhtumeid on vaja registreerida ............................... 11 5) Patsiendiohutusjuhtumi menetlemine ...................................................... 12 6) Patsiendiohutuse õiguslik regulatsioon ..................................................... 14 Kasutusjuhend .................................................................................... 17 Patsiendiohutuse andmekogu kasutusjuhend ...................................................... 17 Patsiendiohutusjuhtumi raporteerimise infomudel ja andmeväljad ........................... 18 POHAK-u infomudel ................................................................................. 19 Patsiendiohutusjuhtumi raporteerimine ......................................................... 19 Patsiendiohutusjuhtumi menetlemine ........................................................... 24 Eesti patsiendiohutusjuhtumite klassifikatsioon (POK) ..................................... 27 Haava ja pehmete kudede ravitüsistus ............................................................. 27 Närvisüsteemi ravitüsistus ............................................................................ 27 Kolju ja intrakraniaalsete struktuuride ravitüsistus ........................................... 27 Seljaaju ja närvijuurte ravitüsistus .............................................................. 28 Perifeersete närvide ravitüsistus ................................................................. 29 Endokriinsüsteemi ravitüsistus ....................................................................... 29 Silma ravitüsistus ...................................................................................... 29 Kõrva, nina, kurgu ja neelu ravitüsistus ............................................................ 30 Kõrva ja väliskuulmekäigu ravitüsistus........................................................... 30 Trummiõõne ja keskkõrva ravitüsistus ........................................................... 30 Nibujätke ja oimuluu ravitüsistus ................................................................ 30 Sisekõrva ravitüsistus ............................................................................... 30 Nina ravitüsistus..................................................................................... 31 Ninakõrvalkoobaste ravitüsistus .................................................................. 31 Kõri ravitüsistus ..................................................................................... 31 Neelu ja külgnevate struktuuride ravitüsistus .................................................. 31 Kolju ja intrakraniaalsete struktuuride ravitüsistus ........................................... 31 Hammaste, lõualuude ja suuõõne ravitüsistus .................................................... 32 Suuõõne ja lõualuude ravitüsistus ................................................................ 32 Hammaste ravitüsistus ............................................................................. 32 Rindkere seina, pleura, diafragma ja mediastiinumi ravitüsistus .............................. 32 Rindkere seina ravitüsistus ........................................................................ 32 Pleura ravitüsistus .................................................................................. 33 Diafragma ravitüsistus .............................................................................. 33 Mediastiinumi ravitüsistus ......................................................................... 33 Trahhea, bronhide ja kopsude ravitüsistus ........................................................ 33 Trahhea ja bronhide ravitüsistus ................................................................. 33 Kopsude ravitüsistus ................................................................................ 33 Südame ja suurte torakaal- ning abdominaalveresoonte ravitüsistus .......................... 34 Südame ravitüsistus................................................................................. 34 Invasiivkardioloogia tüsistus ....................................................................... 34 Suurte torakaalveresoonte ravitüsistus .......................................................... 34 Suurte abdominaalveresoonte ravitüsistus ...................................................... 35 Endovaskulaarse ravi spetsiifiline tüsistus....................................................... 35 Perifeersete veresoonte ja lümfisüsteemi ravitüsistus ........................................... 35 Ekstrakraniaalsete veresoonte ravitüsistus...................................................... 35 Ülajäseme veresoonte ravitüsistus ............................................................... 35 Alajäseme veresoonte ravitüsistus ............................................................... 36 Seedetrakti ja põrna ravitüsistus .................................................................... 36 Söögitoru ravitüsistus............................................................................... 37 Mao ja kaksteistsõrmiku ravitüsistus ............................................................. 37 Peen-, jäme- ja pärasoole ravitüsistus .......................................................... 37 Maksa ja maksaväliste sapiteede ravitüsistus ................................................... 38 Kõhunäärme ravitüsistus ........................................................................... 38 Põrna ravitüsistus ................................................................................... 38 Kõhuseina, kõhukelme, soolekinnisti, kõhukelmetaguse ruumi ja lahkliha ravitüsistus ..... 38 Kõhuseina ravitüsistus .............................................................................. 38 Soolekinnisti ja suurrasviku ravitüsistus ......................................................... 39 Kõhukelmetaguse ruumi ravitüsistus ............................................................. 39 Perineumi ravitüsistus .............................................................................. 39 Kuseteede ja meessuguelundite ravitüsistus ...................................................... 39 Neeru ja neeruvaagna ravitüsistus ............................................................... 39 2  Ureeteri ravitüsistus ................................................................................ 39 Kusepõie ravitüsistus ............................................................................... 40 Ureetra ravitüsistus ................................................................................. 40 Eesnäärme ja seemnepõiekeste ravitüsistus .................................................... 40 Peenise ravitüsistus ................................................................................. 40 Naissuguelundite ja sünnitusabi ravitüsistus....................................................... 41 Munasarja ja munajuha ravitüsistus .............................................................. 41 Emaka ja emakasidemete ravitüsistus ........................................................... 41 Emakakaela ja tupe ravitüsistus .................................................................. 41 Naise välissuguelundite ravitüsistus .............................................................. 41 Abordi või sünnituse tüsistus ...................................................................... 41 Lihasluukonna ravitüsistus ............................................................................ 42 Patsiendi ennastkahjustav tegevus.................................................................. 43 Operatsiooni muu tüsistus ............................................................................ 43 Ravi muu tüsistus ...................................................................................... 43 Sepsis, šokk või elundipuudulikkus tüsistuste tagajärjel ......................................... 44 Transplantatsiooni ja muu elundiasendamise tüsistus ........................................... 44 Transplantatsiooni tüsistus ........................................................................ 44 Dialüüsi tüsistus ..................................................................................... 44 Anesteesia ja intensiivravi tüsistus ................................................................. 45 Hingamisteede anesteesia tüsistused ............................................................ 45 Regionaalanesteesia tüsistus ...................................................................... 45 Anesteesia muu tüsistus............................................................................ 46 Intensiivravi tüsistus ................................................................................ 46 Tervishoiuteenusega seotud infektsioon ........................................................... 46 Vereringeinfektsioon ............................................................................... 46 Kesknärvisüsteemi infektsioon .................................................................... 46 Südame-veresoonkonna infektsioon .............................................................. 47 Silma-, kõrva-, kurgu- või suuinfektsioon ....................................................... 47 Mao-sooletrakti infektsioon........................................................................ 47 Alumiste hingamisteede infektsioon, v.a kopsupõletik ........................................ 47 Vastsündinute infektsioonide spetsiifilised haigusjuhumääratlused ......................... 47 Kopsupõletik ......................................................................................... 47 Suguteede infektsioon .............................................................................. 47 Operatsiooni piirkonna infektsioon ............................................................... 48 3  Naha ja pehmete kudede infektsioon ............................................................ 48 Kuseteede infektsioon .............................................................................. 48 Keemia- ja/või kiiritusravi tüsistus ................................................................. 48 Vereloome tüsistus.................................................................................. 48 Seedetrakti tüsistus................................................................................. 49 Kuseteede tüsistus .................................................................................. 49 Hingamisteede tüsistus ............................................................................. 49 Luustiku tüsistus .................................................................................... 50 Närvisüsteemi tüsistus.............................................................................. 50 Naha tüsistus ........................................................................................ 50 Südame-veresoonkonna tüsistus .................................................................. 50 Metaboolne tüsistus ................................................................................ 51 Manustamise tüsistus ............................................................................... 52 Kiiritusraviga seotud juhtum ......................................................................... 52 Kiiritusravi planeerimisuuringu juhtum .......................................................... 52 Kiiritusravi planeerimise juhtum ................................................................. 52 Kiiritusravi tegemise juhtum ...................................................................... 53 Kiiritusravi varajane reaktsioon................................................................... 53 Ravimite ja infusioonraviga seotud juhtum ........................................................ 54 Ravimitega seotud ravikorralduse viga .......................................................... 54 Ravimikasutuse dokumenteerimisviga ........................................................... 55 Ravimi manustamise ettevalmistamise käigus tehtud viga ................................... 55 Ravimi säilitamisviga ............................................................................... 56 Ravimi manustamisviga ............................................................................ 56 Ravimi tellimis- või tarneviga ..................................................................... 56 Ravimite ja infusioonraviga seotud tüsistus ..................................................... 56 Teabe, sh andmekaitsega seotud juhtum .......................................................... 57 Kliinilise töö teabega seotud juhtum ............................................................ 57 Patsiendi andmetega, sh dokumenteerimisega seotud juhtum .............................. 57 Teabe edastamisega seotud juhtum.............................................................. 57 Diagnoosiga seotud juhtum........................................................................... 58 Invasiivse protseduuriga, sh operatsiooniga seotud juhtum ..................................... 58 Invasiivse protseduuriga, sh operatsiooniga seotud üldine juhtum .......................... 58 Patsiendi kahjustav käitumine .................................................................... 58 Kanüüli, kateetri, dreeni jm eemaldamine ..................................................... 59 4 Aseptika ja antiseptikaga seotud juhtum .......................................................... 59 Ravi, jälgimise või hooldusega seotud juhtum .................................................... 60 Seisundi jälgimisega seotud juhtum .............................................................. 60 Toitmise või toitlustamisega seotud juhtum .................................................... 60 Raviprotseduuriga seotud juhtum ................................................................ 60 Hooldustoiminguga seotud juhtum ............................................................... 60 Laboriuuringu juhtum ................................................................................. 60 Radioloogilise uuringu juhtum ....................................................................... 61 Füsioloogilise, neurofüsioloogilise, endoskoopilise vm uuringuga seotud juhtum ............ 62 Patoloogia uuringu juhtum ........................................................................... 63 Meditsiiniseadme, töövahendi vms seotud juhtum ............................................... 63 Trauma, õnnetus- ja vägivallajuhtum .............................................................. 64 Personali, töökorralduse või -keskkonnaga seotud juhtum ...................................... 65 Transfusioonraviga seotud juhtum .................................................................. 65 5 Kasutatud terminoloogia kahju (sama mis inimesele tekitatud ajutine või püsiv kehalise või vaimse tervisekahju) tervise kahjustus patsiendiohutus patsiendile tervishoiuteenuse osutamisega kaasneva võimaliku tervisekahju riski eesmärgipärane ja järjepidev vähendamine ning kahju tekkimisel selle mõju leevendamine patsiendiohutusjuhtum tervishoiuteenuse osutamisega seotud olukord, mis oleks võinud tekitada või tekitas patsiendile tervisekahju ohujuhtum tervishoiuteenuse osutamisega seotud olukord, mis ei jõudnud patsiendini, kuid oleks võinud tekitada patsiendile tervisekahju, kui ei oleks õigel ajal sekkutud kahjuta juhtum tervishoiuteenuse osutamisega seotud olukord, mis jõudis patsiendini, kuid tervisekahju talle ei tekitanud kahjujuhtum tervishoiuteenuse osutamisega seotud olukord, mille tõttu tekkis patsiendile tervisekahju. Kahjujuhtumina käsitletakse ka diagnostika- ja raviprotseduuride tüsistusi potentsiaalselt välditav tervishoiuteenuse osutamisega seotud olukord, kus kahjujuhtum patsiendile tekitatud tervisekahju oleks saanud vältida sobivate ennetusmeetmete või õigeaegse sekkumise abil mittevälditav tervishoiuteenuse osutamisega seotud olukord, kus kahjujuhtum hoolimata korrektsete ja tõenduspõhiste ravipraktikate järgimisest ilmnes ettenägematu tervisekahju, mida ei saanud ennetada tervishoiutekkeline infektsioon, mis on seotud tervishoiuteenuse osutamisega ja infektsioon mis avaldub patsiendil kas tervishoiuasutuses viibides (rohkem kui 48 tundi) või päras sealt lahkumist 48 tunni jooksul, v.a operatsioonipiirkonna infektsiooni korral 30 päeva jooksul (implantaadiga seotud infektsiooni korral 90 päeva jooksul) või Clostridium difficile infektsiooni korral 28 päeva jooksul diagnostika- ja kõrvalekalle normaalsest diagnostika- ja raviprotseduuri ravitüsistus järgsest kulust. Sümptomaatilist ja/või kliiniliselt olulist kõrvalekallet tuleb käsitleda patsiendiohutusjuhtumina 6 Eessõna Primum non nocere ehk eelkõige ärgu tehtagu kahju on meditsiinieetikast tuntud mittekahjustamise põhimõte. Hippokratese vandes on selle kohta sõnad: „/…/ ma tahan neid säästa kahjust ja ebaõiglusest“. 1999. aastal avaldas Ameerika Ühendriikide meditsiini instituut teedrajava raporti „Eksimine on inimlik“, millega tõsteti maailma tervishoiupoliitilisele areenile tervishoiu kvaliteet ja ohutus. Raport viitas varasematele uuringutele, mille järgi sureb Ameerika Ühendriikide haiglates igal aastal hinnanguliselt 44 000—98 000 inimest välditavate juhtumite ehk tervishoiusüsteemis aset leidvate kõrvalekallete tõttu. Viimaste aastate uuringud näitavad tervishoius aset leidvate juhtumite arvu juba mitu korda suuremana. Nii nagu inimene ei lähe arsti vastuvõtule või haiglasse kahju saama, ei lähe ka tervishoiutöötaja hommikul tööle teisele kahju tekitama. Tervishoid on keeruline ja halva olukorra ennetamiseks on vaja läbimõeldud lähenemist ja eelkõige patsiendiohutuse olemuse teadvustamist, sest ka parimate kavatsuste ning võimaluste juures võib nii inimesel kui ka süsteemil aeg-ajalt viltu vedada. Tänapäeva tervishoiu keskseks teemaks on seetõttu tõusnud patsiendiohutus. Patsiendiohutuse all mõeldakse patsiendile tervishoiuteenuse osutamisega kaasneva võimaliku tervisekahju riski eesmärgipärast ja järjepidevat vähendamist ning kahju tekkimisel selle mõju leevendamist. Ohutu ravi ei tähenda üksnes õiget diagnoosi ja ravi, vaid ka seda, et kõik tervishoiuprotsessid ja -süsteemid on kavandatud viisil, mis minimeerib võimalike juhtumite tekkimise riski. Kõrgtehnoloogilist teenust osutades ei tohi unustada aga ka arstiabi inimlikkust patsiente ja nende lähedasi kaasates. Patsiendiohutuse tagamise süsteem on tervishoidu loodud raamistik ja protsessid, mis hõlmab kõike alates tervishoiutöötajate koolitamisest ja teavitamisest kuni juhtumi jälgimise, raporteerimise, analüüsimise ja ennetusmeetmeteni välja. Patsiendiohutus on üks tervishoiukvaliteedi dimensioonist. Uus Eesti patsiendiohutusjuhtumite andmekogu (POHAK) annab tervishoiuteenuse osutajatele võimaluse struktureeritult raporteerida kõigist juhtumitest, mis võivad mõjutada patsientide ohutust. Patsiendiohutusjuhtumite süstemaatiline kogumine ja analüüs on oluline tööriist, et mõista tervishoiusüsteemi kitsaskohti ja parandada raviprotsesside turvalisust. Patsiendiohutusjuhtumina käsitletakse tervishoiuteenuse osutamisega seotud olukorda, mis oleks võinud tekitada või tekitas patsiendile tervisekahju. See võib juhtuda tervishoiuteenuse osutamise käigus, järel või ka osutamata jätmise tõttu. Patsiendiohutusjuhtumid võivad olla nii kahju põhjustanud kui ka kahjutuks jäänud juhtumid, mille puhul probleem tuvastati õigeaegselt ning kahju suudeti ära hoida. Käesolev juhend on koostatud Eesti tervishoiutöötajatele. Paljudele neist on patsiendiohutusjuhtumitest raporteerimine alles uus tegevus. Tervishoiutöötajad on aga ohutu ja kvaliteetse ravi võtmetegijad ja nende panus patsiendiohutusjuhtumite raporteerimisel seetõttu hindamatu. Juhtumitest raporteerimine aitab tuvastada süsteemseid riske ning viia ellu vajalikud muudatused tuleviku kahjude ennetamiseks. 7 Oluline on mõista, et juhtumite raporteerimine on osa pidevast õppimisest ja arenemisest, et luua patsiendile ja tervishoiutöötajale turvaline keskkond. Selles juhendis selgitatakse lühidalt terminoloogiat, patsiendiohutuse tagamiseks vajaliku kultuuri tähtsamaid aspekte, 2024. aastal Eestis jõustunud seadusandliku raamistiku sisu ning riiklikku patsiendiohutusjuhtumite andmekogu. Lisaks tutvustatakse patsiendiohutusjuhtumite raporteerimise põhimõtteid ja Eesti patsiendiohutusjuhtumite raporteerimise infomudeli ülesehitust. Teie vastutustundlik ja koostöövalmis lähenemine aitab kaasa selle olulise tööriista edukale kasutamisele ja patsiendiohutuse tagamisele Eestis. Teele Orgse Pärnu Haigla kvaliteediteenistuse juhataja 8  1) Patsiendinõukojad kui olulised partnerid tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamisel Patsiendinõukojad on Eesti haiglate juures tegutsenud viimase nelja aasta jooksul. Ühine probleemide ring on lai, kuhu kuulub ka see, et patsiente otseselt puudutavate oluliste otsuste tegemisse, sh ka riiklikul tasandil, patsiente ei kaasata. Hetkel on päevakorras tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus ja kaasnevad seaduste muudatused. Olulised muudatused seonduvad vajadusega parandada tervishoiu kvaliteeti ja ajakohastada patsiendiohutust, sh võtta kasutusele riiklik patsiendiohutuse andmekogu. Andmekogu on vajalik patsiendiohutusega seonduva korraldamiseks, juhtumite ennetamiseks ja analüüsimiseks, aga ka õppimiseks ja teadustöö edendamiseks. Paraku põhjustab andmekoguga seonduv vähene teadlikkus ärevust ja murelikkust nii tervishoiutöötajate kui ka patsientide hulgas. On hädavajalik selgitada kõigile osapooltele, mida andmekogu patsiendile tegelikult tähendab ja millist tuge ta sealt leiab. Ka patsiendinõukojad saavad teha selgitustööd, samuti julgustada patsiente raviprotsessis toimunud patsiendiohutusjuhtumitest teavitama ning vajadusel andma patsiendile juhiseid, kuhu ja kuidas pöörduda. Patsiendinõukojad saavad omalt poolt tervishoiuasutustele anda tagasisidet süsteemi toimimise ja parendusvõimaluste kohta. Selleks aga, et patsiendinõukojad vastavalt tegutseda saaksid, on väga oluline nõukogude kaasamine tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse ja kaasnevate seaduste muudatuste protsessi ning teavitustegevustesse. Heli Tooman Tartu Ülikooli Pärnu kolledži emeriitdotsent, Pärnu Haigla patsientide nõukoja liige 2) Vigadest õppimise eeldused tervishoius: ohutuskultuur, patsiendi kaasamine ja tervishoiutöötaja toetamine Kvaliteetse tervishoiuteenuse ja patsiendile ohutu raviprotsessi tagamise eelduseks on positiivne ja süüdistusevaba töökeskkond tervishoiuasutuses. See tähendab, et esikohale seatakse patsiendi heaolu ja turvalisus ning vigades nähakse võimalust süsteemi järjepidevalt täiustada ja patsientide võimalikke kahjusid ennetada. Sellise kultuuriga organisatsioonis julgeb patsient juhtida töötaja tähelepanu olukorrale, mis võib patsiendi tervist ohustada. Töötaja saab kolleegide ja juhtidega vabalt jagada tööl esinevaid probleeme, tunnistada vigu ning teavitada juhtumitest. Juhtide roll on kujundada tervishoiuasutuse hoiakuid ning selgitada töötajatele nende ülesandeid, vastutust ja õigusi. Töötajad julgustavad patsiente jagama teavet, andma konstruktiivset tagasisidet ning esitama küsimusi, kui midagi jääb arusaamatuks. 9 Tervishoid on kõrge riskiga valdkond ja eksimused on võimalikud, kuid kollegiaalsus ja toimiv koostöö juhtide ja töötajate vahel toetab patsiendiohutusjuhtumitest õppimist. Kui aset on leidnud sündmus, mis kahjustas patsiendi tervist, siis karistuskultuuriga tervishoiuasutuses seostatakse see konkreetse töötaja või töötajatega ning neile saavad osaks süüdistused. Õiglase suhtumisega tervishoiuasutuses aga mõistetakse, et enamik eksimusi tuleneb süsteemi või protsesside puudustest, mitte kellegi isiklikest vigadest. Tervishoiutöötajad küll vastutavad oma professionaalse tegevuse eest, aga neilt ei eeldata ainuisikulist vastutust süsteemi tõrgete eest, mille üle neil puudub kontroll. Tervishoiuasutus, kus valitseb õiglane suhtumine ja ohutuskultuur, teeb kõik selleks, et õppida igast juhtumist, kus patsiendi tervist kahjustati, ning rakendab abinõusid tulevikus selliste olukordade vältimiseks. See tähendab, et tervishoiuasutuses väärtustatakse, tajutakse ja tähtsustatakse patsiendi turvalisust ning julgetakse avameelselt rääkida ebaõnnestumistest ja vigadest. On väga oluline kaasata patsienti ja tema lähedasi raviprotsessi, sest nende vahetu kogemus ja tagasiside võimaldavad tuvastada riske, mida tervishoiutöötajad ei pruugi märgata. Uuringud näitavad, et pärast patsiendiohutusjuhtumi toimumist ootavad patsiendid õigeaegset ja täielikku teavet juhtunu kohta, vastutuse võtmist ja tunnistamist, arusaamist juhtunust, kaastunde väljendamist ning arutelu selle üle, mida tehakse juhtumi kordumise vältimiseks. Küsitlused näitavad, et patsiendid pöörduvad õigusabisse harvemini, kui nad tunnevad, et patsiendiohutusjuhtumit on ausalt käsitletud. Järelikult tuleb patsiendiohutusjuhtumi järel patsiendile ja tema lähedastele avatult selgitada, mis juhtus. Selleks peab koguma piisavalt fakte ning teave tuleb patsiendile ja tema lähedastele edastada esimesel võimalusel. Vestlust peab juhtima raviarst või inimene, keda patsient usaldab, ning see peab toimuma privaatses keskkonnas. Väga oluline on kuulata ära patsiendi ja tema lähedaste arvamused ning siiralt vabandada. Kui patsiendiohutusjuhtumiga seotud töötaja vabandab patsiendi ees siiralt, siis sellega näidatakse üles empaatiat ja mõistmist ning võetakse juhtunu eest vastutus. Samuti tuleks pärast seisundi ja/või raviplaani arutelu pakkuda patsiendile ja lähedastele võimalust kohtuda kriisimeeskonnaga ja jagada muu toe saamiseks kontaktandmeid. Patsiendid ja nende lähedased tahavad olla kursis juhtumi uurimisega ja ennetustegevustega sarnaste olukordade vältimiseks. Teadmine, et nende kogemus on aidanud kaasa süsteemsetele muutustele ja et sellest on sündinud midagi head, võib aidata patsiendil ja tema lähedastel valu, kannatuste või kaotusega paremini toime tulla. Kui tervishoiuteenuse osutamise käigus tekkinud patsiendiohutusjuhtumi esmane kannatanu on patsient, siis teisene kannatanu on tervishoiutöötaja, kes on ootamatu patsiendiohutusjuhtumiga otseselt või kaudselt seotud. Juhtumi tagajärjel võib tervishoiutöötaja tunda, et ta on patsienti alt vedanud, teda võib koormata süütunne ja stress. Sageli tunneb ta isiklikku vastutust juhtunu eest ning hakkab kahtlema oma kliinilistes oskustes ja teadmistes. Kaasneb hirm juriidiliste, majanduslike ja professionaalsete tagajärgede ees. See kõik mõjutab tervishoiutöötaja emotsionaalset ja psühholoogilist toimetulekut. Tervishoiutöötaja emotsionaalne trauma ja pidev juurdlemine selle üle, mida oleks saanud teisiti teha, suurendab edasiste vigade tõenäosust ning võib ohustada ka järgmisi patsiente. Pärast patsiendiga juhtunut on tervishoiutöötajal vaja rääkida toimunust kolleegide või nõustajaga ning juhtunut mõtestada. Samuti on väga oluline juhtide ja kolleegide toetus, kaasatuse tunne ning psühholoogiliselt turvaline keskkond. Turvalises keskkonnas võib 10 tervishoiutöötaja kindel olla, et teda ei karistata ega alandata arvamuse avaldamisel, oma seisukohtade väljendamisel või toimunud vigade üle arutlemisel. See loob võimaluse vigadest õppimiseks ning lisab julgust ka järgmisel korral aset leidnud juhtumist teada anda. Signe Asi Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi nooremteadur 3) Patsiendiohutusjuhtumitest teavitamise vajadus Selleks et tervishoiuteenuste osutamisel patsiendi tervisekahju ja teisi ebasoovitavaid tagajärgi ennetada ning riske vähendada, on vaja teada, kus probleemid esinevad ning mis vajab parandamist või muutmist. Patsiendiohutusjuhtumite avastamiseks ja põhjuste välja selgitamiseks on Maailma Terviseorganisatsiooni suunistele ja soovitustele tuginedes kasutusele võetud juhtumiteavitussüsteemid. Igal tervishoiuteenust osutaval töötajal lasub moraalne kohustus patsiendiohutusjuhtumist teavitada ehk see oma asutuse juhtumiteavitussüsteemis registreerida. Järgneb juhtumi uurimine ja analüüsimine, parendustegevuste planeerimine ja ellu viimine. Muu hulgas selgitatakse ka välja, mida juhtumist õpiti ning kellele millist infot edastada, et organisatsioonis juhtunust õpitaks. Juhtumiteavitussüsteemide eesmärk ei ole pelgalt infot koguda. Ennekõike on eesmärk juhtumitest õppida ja saadud õppetunde jagada, et vältida juhtumite kordumist ja hoida patsientide turvalisust. Juhtumiteavitussüsteemi andmete sisestamisel tuleb siiski olla võimalikult korrektne ja detailne, sest vaid eesmärgipäraselt sisestatud info on arvestatav sisend analüüsi õnnestumiseks ning juhtumi tegelike põhjuste väljaselgitamiseks. On teada, et enamik juhtumeid ei ole juhuslikud ning sageli on soodustavaks teguriks sarnane probleem või ühine varjatud algpõhjus. Juhtumiteavitussüsteemide kaugem eesmärk võikski olla olukord, kus ühes tervishoiuasutuses aset leidnud juhtumist saavad õppida ka teised tervishoiuteenuse osutajad. Ere Uibu Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi õendusteaduse nooremlektor 4) Milliseid patsiendiohutusjuhtumeid on vaja registreerida Patsiendiohutusjuhtumite teavitussüsteemi tuleb registreerida kõik juhtumid, mis on tekkinud ravitegevuse tagajärjel ja võivad mõjutada patsiendi ohutust või tema tervist. Raporteerida ei ole tarvis haigustüsistusi, mis tulenevad patsiendi haiguse progresseerumisest ega ole seotud raviprotsessiga. Samas võib olla keeruline eristada menetlustüsistust haigustüsistusest, mistõttu tuleb iga juhtumi puhul hinnata selle välditavust. Selleks tuleb analüüsida, kas oleme järginud kõiki kaasaegseid meditsiinilisi 11 teadmisi ja parimaid praktikaid. Kui tüsistus tekib hoolimata sellest, et kõik protseduurid on korrektselt tehtud, loetakse see mittevälditavaks menetlustüsistuseks ja see ei ole vastutuskindlustuse kindlustusobjekt. Kuna juhtumi välditavuse hindamiseks puuduvad ühtsed reeglid, tuleb iga juhtumit eraldi hinnata. Selleks tuleb kasutada samu põhjalikke teadmisi ja analüüsimeetodeid nagu haiguste diagnoosimisel, tugineda eriala standarditele ja juhistele ning kaasata kolleege. Näiteks tekib kroonilise neerupuudulikkusega patsiendil haiglaravi ajal neerupuudulikkuse ägenemine. Kui neerupuudulikkuse ägenemine ei ole seotud ravitegevusega, siis on tegemist haigustüsistusega, mis ei vaja registreerimist. Aga kui neerupuudulikkus ägeneb näiteks ravimi kõrvaltoime tõttu, siis on tegemist menetlustüsistusega ja see registreeritakse patsiendiohutusjuhtumina. Juhtumite märkamine on süsteemne protsess, mis nõuab tervishoiutöötajate tähelepanelikkust võimalike ohusituatsioonide suhtes. Tervishoiuasutustes on oluline kasutada erinevaid meetodeid, et juhtumid saaksid varakult ja korrektselt tuvastatud. Juhtumite rutiinne hindamine ja auditid, patsientide ja lähedaste tagasiside kogumine, andmeanalüüs korduvate mustrite tuvastamiseks ning simulatsioonide ja stsenaariumide läbimängimine aitavad avastada võimalikke ohte ja kitsaskohti enne, kui need muutuvad kriitilisteks. Tähelepanu tuleks pöörata ka potentsiaalselt ohtlikele olukordadele, kus ohtlikku olukorda suudetakse ära hoida, enne kui see patsiendini jõuab (ohujuhtum), ning olukordadele, kus ohtlik tegevus jõudis patsiendini, kuid see ei põhjustanud talle mingit kahju (kahjuta juhtum). Isegi kui juhtum hinnatakse mittevälditavaks, ei tekitanud patsiendile kahju või suudeti kahju teket ennetada enne, kui see patsienti mõjutas, tuleb see juhtumiteavitussüsteemi registreerida. Nii üksikust kriitilisest kui ka mitmest peaaegu märkamata jäänud juhtumitest on võimalik õppida ja seeläbi tagada tervishoiusüsteemi pidev areng. Kõigi juhtumite registreerimine ja analüüsimine on oluline, et parandada tervishoiu sisemisi kvaliteedistandardeid ja suurendada patsiendi usaldust tervishoiu vastu. Seeläbi on võimalik tuvastada korduvaid riske ja kitsaskohti, mis võivad vajada parendustegevusi. Juhtumite raporteerimine ja välditavuse analüüs ei mõjuta üksnes kliinilist kvaliteeti, vaid on oluline ka riskijuhtimise ja vastutuskindlustuse jaoks. Selge arusaam hindamise põhimõtetest aitab tervishoiutöötajatel mõista vastutuse ulatust ja vähendab hirme võimaliku vastutuse ees juhul, kui kõik vajalikud reeglid on korrektselt täidetud. Kerstin Hindrimäe Põhja-Eesti Regionaalhaigla patsiendiohutuse ja arenduse valdkonna juht 5) Patsiendiohutusjuhtumi menetlemine Patsiendiohutusjuhtumi menetlemise võib jagada neljaks etapiks: ✓ juhtumi uurimine ✓ juhtumi analüüsimine ✓ tegevusplaani koostamine riskide vähendamiseks ja tulevikukahju ärahoidmiseks ✓ tagasiside andmine personalile, patsiendile ja tema lähedastele 12 Patsiendiohutusjuhtumi uurimise eesmärk on koguda tervishoiuteenuse osutamist tõendavate dokumentide ja töötajate intervjuude põhjal juhtumi asjaolude kohta täiendavat infot, vastates järgmistele küsimustele: - Mis juhtus? - Miks juhtus, st selgitada välja juhtumi põhjused, toimumist soodustanud tegurid, millised leevendusmeetmed kasutati või oleks tulnud kasutada. - Kas tegemist on ohujuhtumiga, kahjuta juhtumiga või kahjujuhtumiga? - Milline oli juhtumi tagajärg (patsiendi, töötaja, tervishoiuteenuse osutaja jaoks)? - Kui tõsise juhtumiga oli tegu ja milline on selle kordumise risk? Mõne juhtumi korral võib osutuda vajalikuks korraldada arutelu juhtumis osalenutega, et ühiselt toimunut arutada, püüda seda mõista ja kuulata ära töötajate arvamusi, jagada emotsioone. Selle käigus saab vajaduse korral kiiresti rakendada leevendusmeetmeid või muud kompenseerivat tegevust. Patsiendiohutusjuhtumi uurimisel kogutud andmete alusel analüüsitakse juhtumit. Selles etapis tuleks esmalt vastata küsimusele, kas juhtumit oleks saanud vältida. Lähtudes patsiendiohutuse ideoloogiast on mõttekas keskenduda just välditava kahju ennetamisele ehk analüüsida põhjalikult ennekõike välditavaid või potentsiaalselt välditavaid juhtumeid. Analüüsi eesmärk on tuvastada juhtumi tegelikud põhjused ja toimumist soodustanud tegurid, keskendudes süsteemi kaitsemehhanismide nõrkuste ja varjatud vigade leidmisele, mitte kellegi eksimusele. Tuleb selgitada juhtumi toimumise ja kordumise riskid ning rakendada meetmeid juhtumi kordumise ennetamiseks. Analüüsi oluline osa on tuvastada suure õppimispotentsiaaliga juhtumid ehk juhtumid, mis suure tõenäosusega korduvad või mis põhjustasid või oleksid võinud põhjustada raske tervisekahju. Tihtilugu puudutavad need mitut struktuurüksust või tervet haiglat ning selliste juhtumite probleem, risk või ennetamismeede võib olla universaalne. Tegevusplaan hõlmab juhtumi kordumise ennetamiseks otsustatud meetmete kirjeldust koos rakenduskavaga (kas töökorralduslik, tööjõu või muu ressurssi puudutav, lisakoolituse vajadus, infotehnoloogiline arendus jne; rakendamise ajakava ja vajalike ressursside eelhinnang). Tagasiside andmine personalile, kahju saanud patsiendile või tema lähedastele. Tagasiside juhtumi analüüsi ja tegevusplaani kohta on oluline nii juhtumist teatajale kui ka struktuurüksuse teistele töötajale. See teenib kaasamise, patsiendiohutusjuhtumite riskide ennetamise ning parendusmeetmete vajalikkuse teadvustamise eesmärki. Patsiendile raske või väga raske kahjuga päädinud juhtumi korral tuleks tagasisidet anda ka kahju saanud patsiendile või tema lähedastele. Hea tava kohaselt tuleks tagasiside andmise fakt, asjaolud (kellele, millal) ja sisu dokumenteerida. Patsiendiohutusjuhtumi menetlemisel võib sõltuvalt tervishoiuteenuse osutaja suurusest ja tüübist rakendada struktuuriüksusepõhist või tsentraalset menetlemist või kasutada nende kombinatsiooni (nt suurtes haiglates). Patsiendiohutusjuhtumi menetlemise protsess on tervishoiuorganisatsiooni patsiendiohutuse tegeliku kultuuri proovikivi. Kaasav ja läbipaistev menetlemine, kus patsiendiohutusjuhtumist teatamise fakti nähakse võimaluse, mitte probleemina ning milles suhtlemine on avatud ja lugupidav, on kõrge patsiendiohutuse kultuuri näitajaks. Ei tasu 13 alahinnata ka menetlemise läbiviija isiku rolli. Ideaalis peaks patsiendiohutusjuhtumite menetlejat saama inimesena iseloomustada selliste omadustega nagu kõrge moraal, professionaalsus, maailmavaateline küpsus ja empaatiavõime. Vladislav Fedossov Ida-Tallinna Keskhaigla ravikvaliteedijuht 6) Patsiendiohutuse õiguslik regulatsioon Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse 1. novembril 2024. a jõustuvas versioonis on reguleeritud patsiendiohutuse õiguslikud alused. §-s 32 (Patsiendiohutus ja tervishoiuteenuse kvaliteet) kehtestatakse muu hulgas patsiendiohutuse definitsioonid ja kohustus dokumenteerida patsiendiohutusjuhtumit. Seaduse kohaselt on patsiendiohutus tervishoiuteenuse osutamisega kaasneva välditava tervisekahju riski eesmärgipärane vähendamine. Patsiendiohutuse süsteem hõlmab tegevusi, mis on seotud patsiendiohutusjuhtumite dokumenteerimise, patsiendiohutuse andmekogu pidajale teabe edastamise ning dokumenteeritud ja edastatud teabe alusel patsiendiohutusjuhtumite analüüsi, ennetamise ning juhtumitest õppimisega. Patsiendiohutusjuhtum defineeritakse seaduses kui tervishoiuteenuse osutamisega seotud juhtumit, mis oleks võinud põhjustada või põhjustas patsiendile välditava tervisekahju. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et tervishoiutöötaja on kohustatud dokumenteerima tervishoiuteenuse osutamisega kaasnenud patsiendiohutusjuhtumid, mis oleks võinud põhjustada või põhjustasid patsiendile välditavat tervisekahju. Seadus näeb ette ka juurdepääsu piirangu asutustes dokumenteeritud patsiendiohutusjuhtumitele ja nende analüüsimisega seotud dokumentatsioonile, mis on lubatud üksnes tervishoiuteenuse osutajale ning uurimist teostavale organile kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides. §-s 42 kehtestatakse ka tervishoiutöötaja kaitse põhimõte dokumenteerimisel. Sellise tervishoiutöötaja suhtes, kes on nõuetekohaselt dokumenteerinud patsiendiohutusjuhtumi, millest on teavitatud ka patsiendiohutuse andmekogu pidajat, ei algata korrakaitseorgan esitatud teabe alusel järelevalvemenetlust, samuti ei saa tööandja öelda dokumenteeritud patsiendiohutusjuhtumi alusel töölepingut üles ega teha töölepingu ülesütlemiseks vajalikke ettevalmistavaid toiminguid, välja arvatud järgmistel juhtudel: 1) tervishoiutöötaja tegevuses oli tahtluse tunnuseid; 2) tervishoiutöötaja põhjustas patsiendiohutusjuhtumi alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis; 3) tegemist oli tervishoiuteenuse osutamise nõuete või hea kliinilise tava ilmse ja tõsise eiramisega, millega otseselt põhjustati kahju inimese tervisele ja elule. Sama kaitsvat põhimõtet kohaldatakse ka sellise tervishoiutöötaja suhtes, kellel ei olnud objektiivsetel põhjustel võimalik või otstarbekas esitada teavet enda tegevuse või tegevusetuse kohta, kuid patsiendiohutusjuhtumi kohta on esitanud teabe teine 14 tervishoiutöötaja või tervishoiuteenuse osutaja volitatud kvaliteedi ja ohutuse eest vastutav isik. Terviseministri määrusega on kehtestatud patsiendiohutusjuhtumite asutusesisese dokumenteerimise ja patsiendiohutuse andmekogusse andmete esitamise kord. Määruse kohaselt dokumenteerib patsiendiohutusjuhtumi sellega seotud või selle avastanud töötaja või tervishoiuteenuse osutaja volitatud kvaliteedi ja ohutuse eest vastutav isik, lähtudes tervishoiuteenuse osutaja asutusesisesest patsiendiohutusjuhtumite dokumenteerimise korrast. Seega on oluline leppida asutuses kokku nimetatud kord, st kuidas asutuses dokumenteerimine toimub. Asutusesisesel dokumenteerimisel lähtutakse Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuses (TEHIK) avaldatud patsiendiohutusjuhtumite klassifikatsioonist (POK). Tsentraalsesse patsiendiohutuse andmekogusse (POHAK) edastatakse andmed nende patsiendiohutusjuhtumite kohta, mis on patsiendiohutusjuhtumite klassifikatsioonis nimetatud vastava lisatunnusega ja mis operatsioonijärgsete ja operatsiooniaegsete juhtumite korral klassifitseeruvad IV või V raskusastmesse. POHAK-usse edastatakse patsiendiohutusjuhtumi andmed ja juhtumi menetlusandmed vastavalt andmekogu põhimääruses sätestatud andmekoosseisule. Kui patsiendiohutusjuhtumi menetlemise ja analüüsimise käigus ilmneb täiendavat teavet, saab andmekogusse kantud patsiendiohutusjuhtumit täiendada ja täpsustada kuni ühe aasta jooksul. Määruses on ka väikestele tervishoiuteenuse osutajatele suunatud säte, mille kohaselt loetakse patsiendiohutusjuhtumi dokumenteerimiskohustus täidetuks ka patsiendiohutusjuhtumi andmete edastamisega POHAK-usse (põhimäärusega kehtestatud andmekoosseisus) kui: - asutusesiseselt on tagatud ka patsiendi ja tervishoiutöötaja(te) andmete seostamine konkreetse juhtumiga (POHAK ID number) ning - kui see tuleneb asutusesisesest patsiendiohutuse korraldusest. POHAK-ut peetakse patsiendiohutuse korraldamiseks, patsiendiohutusjuhtumite ennetamiseks ja analüüsimiseks ning juhtumitest õppimiseks, ennetusmeetmete hindamiseks, tervisepoliitika arendamiseks ning statistika ja teadusliku uurimistöö tegemiseks. POHAK-ut peetakse kujul, mis ei võimalda patsiendiohutusjuhtumiga seotud patsiendi ega tervishoiutöötaja isikut otseselt tuvastada. Andmekogusse kantud andmed on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks. Andmeid väljastatakse üksnes seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga ettenähtud ülesannete täitmiseks ning selleks vajalikus mahus andmekogu põhimääruses nimetatud isikutele või andmekogudele. Patsiendiohutusjuhtumi dokumenteerimine kaitseb tervishoiutöötajat ka juhul, kui sellega seoses algatatakse kriminaalmenetlus. Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse selleks muudatused ning §-s 2053 sätestatakse põhimõte, mille kohaselt võib Riigiprokuratuuri määrusega lõpetada kriminaalmenetluse tervishoiuteenuse osutamise käigus 15 ettevaatamatusest patsiendi surma või raske tervisekahjustuse põhjustanud tervishoiutöötaja suhtes, kui samal ajal on täidetud järgmised kriteeriumid: 1) tervishoiutöötaja on viivitamata esitanud teate patsiendiohutusjuhtumi kohta tervishoiuteenuse osutajale (st dokumenteerinud asutusesiseselt) ja Terviseameti peetavasse POHAK-usse; 2) tervishoiutöötaja on tegutsenud registreeritud kutse või eriala piirides; 3) tervishoiutöötaja ei ole põhjustanud ettevaatamatusest patsiendi surma või rasket tervisekahjustust alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. Kui tervishoiutöötajal ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik või otstarbekas esitada teadet patsiendiohutusjuhtumi kohta tervishoiuteenuse osutajale (st asutusesiseselt) ja Terviseameti peetavasse POHAK-usse, võib kriminaalmenetluse samal alusel ja korras lõpetada ka juhul, kui patsiendiohutusjuhtumi kohta on esitanud teate teine tervishoiutöötaja või tervishoiuteenuse osutaja poolt volitatud kvaliteedi ja ohutuse eest vastutav isik. Heli Paluste Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu ekspert 16 Kasutusjuhend Patsiendiohutuse andmekogu kasutusjuhend Riikliku patsiendiohutuse andmekogu ehk POHAK-u iseteeninduse keskkond asub aadressil https://pohak.tehik.ee. POHAK-usse saab patsiendiohutusjuhtumeid esitada tervishoiutöötaja, kes on registreeritud Terviseametis tervishoiutöötajate registris (medre.tehik.ee) ning töötab mõne tervishoiuteenuse osutaja (TTO) juures, või isik, kellele on antud riikliku volituste andmise süsteemi (edaspidi Pääsuke) https://teabekeskus.tehik.ee/et/teenused/terviseameti- teenused/pohak/sisenemise-juhend volitus edastada TTO poolt andmeid POHAK-u andmekogusse. Näiteks antakse see õigus TTO juures kvaliteedi eest vastutavale isikule, kes ei pruugi olla tervishoiutöötaja. POHAK-usse sisenemisel tehakse päring tervishoiutöötajate registrisse või Pääsukesse, et kontrollida kasutaja olemasolu ja õigusi. Kui tervishoiutöötaja ei saa iseteenindusse sisse logida, peab oma tööandja kaudu kontrollima, kas tervishoiutöötaja on kantud tervishoiutöötajate registrisse. Kasutaja rollid Sisestaja saab vaadata ja muuta ainult enda sisestatud patsiendiohutusjuhtumeid esindatava TTO piires. Peakasutaja saab vaadata ja muuta kõiki esindatava TTO patsiendiohutusjuhtumeid ja neid, milles esindatav TTO on märgitud toimumiskohaks. Asutuse esindusõigusega isikul (nt juhatuse liikmel) on sisestaja roll, kuid Pääsukeses on tal võimalik anda endale peakasutaja roll. Sisestaja roll Peakasutaja roll (ainult enda sisestatud (esindatava TTO kõik juhtumid) juhtumid) Juhtumi otsing X X Juhtumi vaatamine X X Juhtumi lisamine X X Juhtumi täiendamine X X Juhtumi muutmine X X ekslikult sisestatuks Juhtumi muutmine X X lõpetatuks Juhtumi uuesti Juhtumi uuesti avamiseks peab Juhtumi uuesti avamiseks peab avamine pöörduma Terviseameti poole pöörduma Terviseameti poole [email protected] [email protected] 17 Juhtumi muutmine Kui juhtum on POHAK-usse sisestatud, siis saab juhtumit muuta ja täiendada sisestamisest ühe aasta jooksul. Muuta ja täiendada saab selle aja jooksul ainult töös staatuses juhtumeid. Kui juhtum on lõpetatud staatuses, siis ei saa seda avada. Kui tekib vajadus lõpetatud staatuses juhtumi avamiseks, siis saab seda teha Terviseameti peakasutaja. Vastav pöördumine tuleb saata meiliaadressile [email protected]. Juhtumi raporteerimisel on võimalik märkida, et see toimus teises asutuses. Sellisel juhul peab juhtumist raporteerija andma sellest teada asutusele, kus juhtum toimus. Juhtumi sisuline menetlemine peab toimuma asutuses, kus see reaalset toimus ja sõltumata sellest, kes sellest raporteeris. Juhtumit näevad nii raporteerija kui ka juhtumi toimumiskoha peakasutaja. Helen Simisker Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse Terviseameti teenuste tiimi juht Patsiendiohutusjuhtumi raporteerimise infomudel ja andmeväljad Patsiendiohutusjuhtumite raporteerimine toimub Eestis eelkõige elektrooniliselt. Kõigil tervishoiuasutustel on võimalik oma sisemine teavitussüsteem üles ehitada omale kõige sobivamal kujul, kuid selleks, et andmed oleksid võrreldavad ning ühtsel alusel kasutatavad, tuleb järgida patsiendiohutuse andmekogu infomudeli andmevälju ning kasutada TEHIK-u poolt hallatavaid loendeid. 18 POHAK-u infomudel Infomudeli alusel võib juhtumi andmed jagada kolmeks: ✓ Patsiendiohutusjuhtum vastavalt Eesti patsiendiohutusjuhtumite klassifikatsioonile o Kõiki juhtumeid ei ole kohustuslik edastada POHAK-usse ✓ Juhtumi andmed ✓ Juhtumi menetluse andmed Patsiendiohutusjuhtumite klassifikatsiooni kuuluvad nii diagnostika ja ravi menetlustüsistused kui ka ohujuhtumid ja tervishoiuprotsessis toimuvad muud patsiendiohutusjuhtumid. Juhendis on kirjeldatud juhtumi raporteerimisel kasutatavate andmeväljade sisu 1 ja nendega kaasnevaid loendeid. Ametlikult kehtivaid loendid on kättesaadavad TEHIK-u teabekeskusest aadressil https://teabekeskus.tehik.ee/et. Patsiendiohutusjuhtumi raporteerimine Kõige esmalt peaks tervishoiutöötaja märkama milline patsiendiohutusjuhtum aset leidis ning seejärel valima õige juhtumi klassifikatsioonist. Mõistlik on õiget patsiendiohutusjuhtumi nimetust otsides kasutada sisemist jaotust vastavalt klassifikatsiooni esimesele või ka teisele tasemele. 1 Seisuga 2024 oktoober 19 Seejärel tuleb juhtumile määrata juhtumi kategooria. Valikuga kategoriseeritakse patsiendiohutusjuhtum hilisema analüüsi jaoks ja näidatakse, millise tervishoiuprotsessi või tegevusvaldkonnaga on patsiendiohutusjuhtum seotud. Nimetus loendis Selgitus Anesteesiajuhtum patsiendiohutusjuhtum, mille tekke peamine põhjus on seotud läbiviidava anesteesiaga Aseptika ja antiseptikaga seotud patsiendiohutusjuhtum, mille teket saab otseselt juhtum seostada aseptika ja antiseptika tegevuste ja vahenditega Bioloogilise ravi juhtum patsiendiohutusjuhtum, mille tekke peamine põhjus on seotud bioloogilise ravi teenuse osutamisega Diagnoosimisjuhtum patsiendi diagnoosimisega otseselt seostatav patsiendiohutusjuhtum Dokumenteerimisjuhtum patsiendiohutusjuhtum, mis on tekkinud puudulikult või valesti dokumenteeritud andmete või dokumenteerimata jäänud andmete tõttu Endoskoopiajuhtum patsiendiohutusjuhtum, mille tekke peamine põhjus on seotud läbiviidava endoskoopilise diagnostika- või raviprotseduuriga Hambaravijuhtum patsiendiohutusjuhtum, mille tekke peamine põhjus on seotud hambaravi teenuse osutamisega Intensiivravijuhtum patsiendiohutusjuhtum, mille tekke peamine põhjus on seotud läbiviidava intensiivraviga intensiivraviosakonnas või -palatis Invasiivse protseduuri ja patsiendiohutusjuhtum, mille teke on otseselt invasiivvahenditega seotud juhtum seostatav invasiivsete protseduuride tegemisega või invasiivsete vahenditega Keemiaravijuhtum patsiendiohutusjuhtum, mille tekke peamine põhjus on seotud keemiaravi teenuse osutamisega Kiiritusravijuhtum patsiendiohutusjuhtum, mille tekke peamine põhjus on seotud kiiritusravi teenuse osutamisega Kommunikatsioonijuhtum patsiendiohutusjuhtum, mis on tekkinud suhtlustõrgete tõttu oma asutuse või teise asutuse töötajatega või patsiendi ja tema lähedastega Laborijuhtum patsiendiohutusjuhtum, mille tekke peamine põhjus on seotud laboriuuringuga või laboriuuringuga seotud tööprotsessi või vahenditega Meditsiiniseadmega seotud juhtum patsiendiohutusjuhtum, mille tekke peamine põhjus on seotud meditsiiniseadmega Operatsiooniaegne juhtum operatsioonitoas vahetult kirurgilise tegevuse käigus tekkinud patsiendiohutusjuhtum 20 Nimetus loendis Selgitus Operatsioonijärgne juhtum operatsioonijärgsel perioodil tekkinud ja vahetult läbiviidud operatsiooniga seostatav patsiendiohutusjuhtum Patoloogiajuhtum patsiendiohutusjuhtum, mille tekke peamine põhjus on seotud patoloogia uuringu või selle tegemise tingimustega Patsiendi jälgimise juhtum patsiendi jälgimisega otseselt seostatav patsiendiohutusjuhtum Patsiendi tuvastamisega seotud patsiendi ebakorrektse tuvastamise tagajärjega juhtum seostatav patsiendiohutusjuhtum Psühhosotsiaalsete teguritega seotud patsiendiohutusjuhtum, mille tekke peamine põhjus juhtum on seotud psühhosotsiaalsete teguritega, nagu näiteks takistatud suhtlemine, ebaturvaline keskkond vms Radioloogiajuhtum patsiendiohutusjuhtum, mille tekke peamine põhjus on seotud läbiviidava radioloogilise diagnostika- või raviprotseduuriga Ravimiga seotud juhtum patsiendiohutusjuhtum, mille tekke peamine põhjus on seotud ravimi määramise, väljastamise, saamise või manustamisega Sünnitusabijuhtum patsiendiohutusjuhtum, mille tekke peamine põhjus on seotud osutatava sünnitusabiga Tervishoiutekkeline infektsioon patsiendiohutusjuhtum, mis on seotud infektsiooniga, mida patsiendil ei olnud enne 48 tundi tervishoiuteenust osutavasse asutusse saabumist või mis ei olnud eelmises tervishoiuteenust osutavas asutuse viibimise jääknäht, vaid on tekkinud pärast 48 tundi patsiendi seal viibimise ajal või seal saadud ravi tagajärjel. Soovitus on konsulteerida infektsioonikontrolli pädevusega töötajaga nimetatud kategooria valimisel. Transfusioonravijuhtum patsiendiohutusjuhtum, mille tekke peamine põhjus on seotud transfusioonravi läbiviimisega Trauma- või õnnetusjuhtum patsiendiohutusjuhtum, mida saab käsitleda trauma või õnnetusena Vägivallajuhtum patsiendiohutusjuhtum, mis on tekkinud vägivalla tagajärjel kas patsiendi enda poolt, teise patsiendi poolt, muu tervishoiuasutuses viibiva inimese poolt või tervishoiutöötaja poolt Muu juhtum Muu patsiendiohutusjuhtum, mis ei kuulu otseselt ülalmainitud kategooriatesse, sh muu ravitüsistus Kategooria valiku järel tuleb määrata juhtumi olemus. Valikuga näidatakse, kas patsiendiohutusjuhtum jõudis või ei jõudnud patsiendini ning kas juhtumiga tekkis või ei tekkinud patsiendile tervisekahju. 21  ohujuhtum tervishoiuteenuse osutamisega seotud olukord, mis ei jõudnud patsiendini, kuid oleks võinud tekitada patsiendile tervisekahju, kui ei oleks õigel ajal sekkutud kahjuta juhtum tervishoiuteenuse osutamisega seotud olukord, mis jõudis patsiendini, kuid tervisekahju talle ei tekitanud kahjujuhtum tervishoiuteenuse osutamisega seotud olukord, mille tõttu tekkis patsiendile tervisekahju. Kahjujuhtumina käsitletakse ka diagnostika- ja raviprotseduuride tüsistusi. Tuleb silmas pidada, et tervishoiuteenuse osutamisega seotud olukorra all mõeldakse tervishoiuteenuse osutamist ja osutamata jätmist ning kummagi tegevuse järelmeid. Peale juhtumi olemuse määramist tuleb hinnata juhtumi välditavust. Valikuga kirjeldatakse, kas patsiendiohutusjuhtumi toimumist oleks saanud vältida või mitte. POHAK-us tekib vastav valik juhul, kui "juhtumi olemuseks" on määratud kas "kahjujuhtum" või "kahjuta juhtum". POHAK-us on välditavus toodud juhtumist raporteerimise juures, kuid seda andmevälja võib julgelt menetluse käigus täpsustada. välditav patsiendile tekitatud tervisekahju oleks saanud vältida sobivate ennetusmeetmete või õigeaegse sekkumise abil mittevälditav hoolimata korrektsete ja tõenduspõhiste ravipraktikate järgimisest ilmnes olukord, mida ei saanud ennetada Kui juhtumi puhul on tegemist operatsiooniaegse või -järgse menetlustüsistusega, tuleb määrata selle raskusaste. Operatsiooniaegsete tüsistuste raskusaste. Loendit kasutatakse ainult juhul, kui tegemist on operatsiooniaegse juhtumi kategooriasse kuuluva patsiendiohutusjuhtumiga. Loendi aluseks on George C Velmahos’i välja töötatud skaala. POHAK-usse on kohustuslik raporteerida IV—VI raskusastmega juhtumid. Kood Raskusastme selgitus I Olulist ravi mittevajavad vigastused (ravis on lubatud diatermia või hemostaatilise käsna kasutamine, veresoone ligeerimine) II Kirurgilist ravi vajavad vigastused (nt suturatsioon, lapiplastika jms) ilma koe või organi eemaldamiseta ja operatsiooniplaani muutmiseta III Kirurgilist ravi vajavad vigastused koos kahjustatud koe või organi eemaldamisega ja operatsiooniplaani muutmiseta IV Kirurgilist ravi vajavad vigastused, mis muudavad oluliselt algset operatsiooniplaani (v.a väheinvasiivse operatsiooni muutumine avatud operatsiooniks) V Märkamata jäänud operatsiooniaegne vigastus, mis nõuab kordusoperatsiooni 7 päeva jooksul 22  Kood Raskusastme selgitus VI Surma põhjustanud operatsioonivigastus Kui operatsiooni ajal tekkis vereülekande vajadus (vähemalt 2 doosi erütrotsüütide massi ulatuses), siis saab seda märkida vastava linnukesega. Operatsioonijärgsete tüsistuste raskusaste. Loendit kasutatakse ainult juhul, kui tegemist on operatsioonijärgse juhtumi kategooriasse kuuluva patsiendiohutusjuhtumiga. Loendi aluseks on Clavien-Dindo klassifikatsioon. POHAK-usse on kohustuslik raporteerida IV—V raskusastmega juhtumid. Kood Raskusastme selgitus I Iga kõrvalekalle protseduuri- või operatsioonijärgsest normaalsest kulust (k.a voodi ääres või sidumistoas avatud või avanenud haavanakkused) ilma farmakoloogilise ravi ja kirurgilise, endoskoopilise ning radioloogilise sekkumise vajaduseta. Lubatud antiemeetikumid, antipüreetikumid, analgeetikumid, diureetikumid ja elektrolüüdid ning füsioteraapia. II Farmakoloogilise ravi vajadus ravimitega, mis erineb I koodis lubatust (k.a verepreparaatide transfusioon ja täielik parenteraalne toitmine). III Kirurgilise, endoskoopilise või Tegemist on semantilise ülemaga ja radioloogilise (punktsioon, drenaaž) seda koodina valida ei tohi. sekkumise vajadus: III A Kirurgiline, endoskoopiline või radioloogiline sekkumine (punktsioon, drenaaž) ilma üldanesteesiata (lubatud lokaalanesteesia ja sedatatsioon). III B Kirurgiline, endoskoopiline või radioloogiline sekkumine (punktsioon, drenaaž) üldanesteesias. IV Eluohtlikud tüsistused, mis vajavad Tegemist on semantilise ülemaga ja intensiivravi ja/või ravi intensiivravi seda koodina valida ei tohi. osakonnas: IV A Üksiku elundi puudulikkus (k.a dialüüs, kesknärvisüsteemi tüsistused: aju hemorraagia, aju isheemia, subarahnoidaalne hemorraagia, kuid v.a aju transitoorne isheemia), mis vajab intensiivravi ja/või ravi intensiivravi osakonnas. IV B Mitme elundi puudulikkus, šokk (sõltumata geneesist), kliiniline surm (sõltumata põhjusest), mis vajab intensiivravi ja/või ravi intensiivravi osakonnas. V Patsiendi surm Kui inimesel tekkis operatsiooni järel oluline tervisekahjustus, siis märgitakse see eraldi linnukesega. Juhtumi toimumiskoha valikuga näidatakse seda, kus raporteeritava patsiendiohutusjuhtumi aluseks olev tegevus toimus, mitte seda, kus patsiendiohutusjuhtum avastati või kelle poolt seda raporteeritakse. Tervishoiuteenuse osutaja all mõeldakse juriidilist isikut. 23 raporteeriva tähendab, et patsiendiohutusjuhtum või seda põhjustanud tegevus tervishoiuteenuse osutaja toimus selle tervishoiuteenuse osutaja juures, kes raporteerib juures toimunud juhtum patsiendiohutusjuhtumist. teise tervishoiuteenuse tähendab, et tervishoiuteenuse osutaja, kes avastab ning osutaja juures toimunud raporteerib patsiendiohutusjuhtumit on teine kui see, kelle juures juhtum patsiendiohutusjuhtum toimus või kus osutati teenust, mis on juhtumi aluseks mujal toimunud juhtum tähendab, et patsiendiohutusjuhtum toimus mujal kui tervishoiuteenuse osutaja juures (näiteks patsiendi kodus peale haiglaravi või peale ambulatoorset vastuvõtt ning seal saadud juhiseid) Patsiendiohutusjuhtumi menetlemine Patsendiohutusjuhtumi menetlemine võib toimuda samal ajal juhtumi raporteerimisega, aga enamasti on tegemist täiesti eraldiseisva protsessiga. Menetlusandmeid saab POHAK-usse sisestada kuni ühe aasta jooksul. Tervishoiuasutustes võib menetlusinfo seista raporteerimise infost eraldi ning asuda ka täiesti eraldi infosüsteemis. Menetlejaks ei pea olema sama inimene kui raporteerija. Kõik sõltub asutuses kehtivatest kokkulepetest ja reeglitest. POHAK-us on oluline jälgida juhtumi menetluse staatust. Tegemist on valikuga, mida kasutada patsiendiohutusjuhtumi enda dokumenteerimise seisu kirjeldamiseks. POHAK-us on võimalik raporteeritud patsiendiohutusjuhtumiga seotud andmeid muuta ning täpsustada seni, kuni juhtumi staatus on töös. Juhtumid on kõik töös seni, kuni pole muud valikut tehtud. Kui juhtum on lõpetatud, ei ole andmeid enam võimalik muuta. lõpetatud juhtum on menetletud ning rohkem andmeid muuta või täiendada ei ole plaanis töös juhtumi menetlemine on pooleli ekslikult sisestatud juhtum on sisestatud ennatlikult (näiteks menetluse käigus selgus, et andmed on valed või käivad millegi muu kohta või tegemist polnudki patsiendiohutusjuhtumiga, kuigi algselt nii tundus) Juhtumi menetlemisel on oluline hinnata juhtumi tagajärge. Siinkohal kirjeldab menetleja patsiendiohutusjuhtumi tagajärge patsiendile ja valib ühe neist: - Ajutine muutus terviseseisundis, mida patsient ei märganud - Ajutine muutus terviseseisundis, millest patsient taastus täielikult - Patsiendile tekkis potentsiaalselt püsiv, kuid funktsioneerimisvõimet mitte piirav tervisekahju - Patsiendile tekkis potentsiaalselt püsiv ja funktsioneerimisvõimet piirav tervisekahju - Surm Funktsioneerimisvõime all mõeldakse inimese füüsilist, psühholoogilist ja sotsiaalset võimekust tulla toime oma elukeskkonnas igapäevaste tegevuste ja olukordadega, mis on 24 talle vajalikud ja tähenduslikud (nt töö, õpingud, vaba aeg ja hobid, enese ja teiste eest hoolitsemine). Seejärel on oluline hinnata kordumise ennetamiseks rakendatud tegevused. Siinkohal kirjeldab menetleja, milliste tegevustega saaks juhtumi kordumist tulevikus ennetada ning mida antud juhtumi menetlusega organisatsiooni jaoks õpiti. olemasoleva meetme parem asutuses on juba kasutusel meetmed juhtumi ennetamiseks, rakendamine kuid neid meetmeid peaks paremini rakendama uue meetme väljatöötamine juhtumi menetlemise käigus selgus, et tuleks rakendada uut meedet sellise patsiendiohutusjuhtumi tekkimise ennetamiseks (nt uus juhend, töötajate koolitamine jms). ei ole asjakohane valida juhul, kui eelmised ei sobi, soovi korral saab täpsustada "Muu asjakohane teave juhtumi kohta" andmeväljal (näiteks pole töötaja teadlikult olemasolevat meedet rakendanud või on olnud olukord, kus seda pole saanud teha) Lõpetuseks tuleb selgitada välja juhtumi riskiaste. Riskiastme määramise aluseks on Severity Assessment Code (SAC), mis võimaldab objektiivselt hinnata patsiendile tekkiva kahju potentsiaali ja tegelikku mõju, aidates seeläbi prioriseerida juhtumeid, mille menetlemine vajab kiiremat sekkumist. Riskiastme selgitamisel tuleb esmalt määrata kahju raskusaste ja valida, kas tegu on üliraske, raske, mõõduka või kerge tervisekahjuga. Seejärel hinnata juhtumi võimalikku kordumist ja valida loendist sobivaim võimalus. Nimetus loendis Selgitus Sage Juhtumi kordumine on sage Aeg-ajalt Juhtum võib korduda aeg-ajalt Harv Juhtumi kordumine on harv Ebatõenäoline Juhtumi kordumine on ebatõenäoline Pärast kahju raskusastme määramist ja juhtumi võimaliku kordumise hindamist selgub, kas juhtumi toimumise risk on väike, keskmine või suur. Juhtumi riskiaste näeb kahju raskusastme ja juhtumi võimaliku kordumise põhjal välja järgmine, kus 1 märgib väikest riski, 2 märgib keskmist riski ja 3 märgib suurt riski: Kahju raskusaste → Üliraske Raske Mõõdukas Kerge Juhtumi võimalik kordumine ↓ Sage 3 3 2 1 Aeg-ajalt 3 2 1 1 Harv 3 2 1 1 Ebatõenäoline 3 2 1 1 Lõpetuseks 25 POHAK-u andmekogu ja asutuse juhtumiteavitussüsteem võivad näha erinevad välja. Esmajärjekorras tuleb järgida oma asutuse siseseid juhiseid ning reegleid. Asutuse sees võidakse koguda veel mitmesuguseid lisaandmeid. Näiteks soovitatakse juhtum seostada tervishoiuteenuse osutamise protsessis toimunud sündmusega (operatsioon, ravim, uuring, vastuvõtt, voodipäev vms). Teele Orgse Pärnu Haigla kvaliteediteenistuse juhataja 26 Eesti patsiendiohutusjuhtumite klassifikatsioon (POK) – kehtiv alates 26.05.2026 POHAK-usse on kohustuslik esitada punasega märgitud patsiendiohutusjuhtumid. kood ülemkood 3790 Haava ja pehmete kudede ravitüsistus 4705 Haava hematoom 3790 6765 Verejooks haavast 3790 3180 Sekundaarne verejooks haavast 3790 5301 Haava seroom 3790 7553 Haava pindmine infektsioon 3790 6899 Haava süvainfektsioon 3790 7679 Haava servade nekroos 3790 4031 Nahahaava dehistsents 3790 2505 Limaskesta haava dehistsents 3790 5164 Fastsia või aponeuroosi dehistsents 3790 2621 Eventratsioon 3790 3965 Torakotoomia- või sternotoomiahaava dehistsents 3790 6503 Koelapi osaline nekroos 3790 7785 Koelapi täielik nekroos 3790 4888 Vaskulariseeritud plastikalapi osaline nekroos 3790 3336 Vaskulariseeritud plastikalapi täielik nekroos 3790 9684 Lümfileke (lümforröa) haavast 3790 5704 Naha ja pehmete kudede termokahjustus (k.a põletuskahjustus) 3790 8359 Nahaalune õhkemfüseem 3790 5172 Proteesimaterjali infektsioon 3790 9924 Haava piirkonna neuralgia 3790 7751 Haava tugiplaatidest tekkinud lamatised 3790 1305 Lamatised 3790 4535 Allergiline (kontakt)dermatiit 3790 8574 Võõrkeha haavas 3790 7354 Dreenimishaava tüsistus 3790 1967 Tugev haavavalu 3790 1855 Haava muu tüsistus 3790 5173 Naha vabasiiriku osaline irdumine 3790 8447 Naha vabasiiriku täielik irdumine 3790 8219 Pehmekoe implantaadi luksatsioon 3790 6227 Pehmekoe implantaadi või koeekspandri muu tüsistus 3790 9380 Närvisüsteemi ravitüsistus 2003 Kolju ja intrakraniaalsete struktuuride ravitüsistus 9380 7020 Ajuinfarkt 2003 27 2158 Operatsioonijärgne halvatus 2003 1679 Deliirium 2003 4256 Äge psühhoos 2003 2004 Nägemisnärvi (NC-II) vigastus 2003 2484 Silmakoopaaluse närvi (kolmiknärvi NC-V) vigastus 2003 5316 Ülalõuanärvi (kolmiknärvi NC-V) vigastus 2003 9825 Alumise alveolaarnärvi (kolmiknärvi NC-V) vigastus 2003 3632 Keelenärvi (kolmiknärvi NC-V) vigastus 2003 5356 Lõuatsinärvi (kolmiknärvi NC-V) vigastus 2003 2530 Kolmiknärvi (NC-V) muu haru vigastus 2003 2723 Tagasipöörduva kõrinärvi (uitnärvi NC-X) ühepoolne vigastus 2003 1627 Tagasipöörduva kõrinärvi (uitnärvi NC-X) kahepoolne vigastus 2003 3820 Uitnärvi (NC-X) vigastus 2003 9878 Teiste kraniaalnärvide või nende harude vigastus 2003 7624 Kuulmisnärvi medikamentoosne kahjustus 2003 2726 Haava nahaalune taastekkiv liikvorikogum 2003 9336 Liikvorröa 2003 5986 Luulapi osteomüeliit 2003 6119 Aseptiline meningiit 2003 2599 Infitseeritud meningiit 2003 7261 Entsefaliit 2003 4763 Aju abstsess 2003 Operatsioonilooži hematoom kolju ja intrakraniaalsete struktuuride 7686 ravitüsistusena 2003 8607 Epiduraalne hematoom 2003 1411 Ajuvatsakestesisene verejooks 2003 4886 Hüdrotsefaalia 2003 1918 Ajuturse 2003 4871 Hüpoksiajärgne entsefalopaatia 2003 4066 Metaboolne entsefalopaatia 2003 5108 Muu entsefalopaatia 2003 3949 Hüpoksiajärgne kooma 2003 5259 Vastuseta ärkveloleku sündroom 2003 9435 Muu intrakraniaalne tüsistus 2003 2061 Kõvakelme vigastus 2003 7036 Seljaaju ja närvijuurte ravitüsistus 9380 7107 Närvijuurte vigastus 7036 6779 Seljaaju vigastus 7036 7292 Vahelihasenärvi vigastus 7036 9618 Sümpaatikusetüve vigastus 7036 7024 Tähtganglioni vigastus 7036 7776 Operatsioonihaava liikvorröa 7036 1364 Distsiit 7036 3200 Spondüliit 7036 28 2440 Seljaaju isheemiline kahjustus 7036 6973 Võõrkeha operatsiooniloožis 7036 3449 Operatsioonilooži hematoom seljaaju ja närvijuurte ravitüsistusena 7036 3608 Seljaaju või närvijuurte muu tüsistus 7036 8336 Perifeersete närvide ravitüsistus 9380 4941 Perifeerse närvi vigastus 8336 4807 Perifeerne neuropaatia 8336 2750 Perifeerse närvi muu tüsistus 8336 1570 Endokriinsüsteemi ravitüsistus 1499 Kilpnäärme vigastus 1570 7155 Kõrvalkilpnäärme vigastus 1570 2774 Operatsioonilooži verejooks kaelal 1570 7614 Neelamisraskused 1570 3538 Hüpoparatüreoos 1570 7725 Operatsioonijärgne püsiv hüperparatüreoos 1570 7193 Neerupealiste koore puudulikkus 1570 5924 Muu endokriinelundite tüsistus 1570 6781 Silma ravitüsistus 4954 Püsiv nägemiskadu 6781 9138 Katarakti jääkmassid 6781 5922 Tagakapsli rebend või klaaskeha prolaps 6781 7065 Vikerkesta prolaps 6781 5012 Klaaskehasse uppunud lääts või jääkmassid 6781 5294 Kunstläätse purunemine 6781 6967 Kunstläätse luksatsioon 6781 2692 Operatsioonijärgne hüpotoonia < 4 mmHg 6781 8605 Operatsioonijärgne hüpotoonia 6781 4724 Eeskambri puudumine 6781 9761 Sarvkesta vigastus 6781 7282 Sarvkesta turse 6781 2435 Haava leke (Seidel+) 6781 3571 Soonkesta irdumine 6781 9679 Soonkestaalune verevalum 6781 3638 Massiivne verejooks opereeritavast koest silmas 6781 8381 Massiivne veritsus klaaskehasse või klaaskeha ruumi 6781 3467 Ulatuslik võrkkesta vigastus 6781 6452 Läätse vigastus 6781 6856 Silma lihase õmbluse dehistsents 6781 5703 Dreeni migratsioon 6781 5168 Silma implantaadi äratõukereaktsioon 6781 29 8632 Filtratsioonipadja põletik 6781 9808 Vikerkesta liited 6781 4777 Uveiitiline reaktsioon (TASS) 6781 1451 Endoftalmiit 6781 9511 Ekspulsiivne hemorraagia 6781 2346 Võrkkesta irdumine 6781 8451 Retrobulbaarne hematoom 6781 8820 Eesmise etmoidaalarteri vigastus 6781 3106 Tagumise etmoidaalarteri vigastus 6781 5100 Lamina papyracea vigastus 6781 6548 TMJ luksatsioon 6781 7532 Operatsioonijärgne bulloosne keratopaatia 6781 7111 Delle üla- ja alakorrektsioon > 8 PD 6781 4169 Silma asendi üla- ja alakorrektsioon > 8 PD 6781 4882 Vedela perfluorosüsiniku (PFCL) jäägid 6781 2794 Ajutine nägemiskadu 6781 8723 Kõrva, nina, kurgu ja neelu ravitüsistus 4731 Kõrva ja väliskuulmekäigu ravitüsistus 8723 3390 Väliskuulmekäigu vigastus või verejooks 4731 7720 Kõrvalesta perikondriit 4731 5382 Kõrvalesta muu tüsistus 4731 6455 Väliskuulmekäigu põletik 4731 2921 Väliskuulmekäigu muu tüsistus 4731 1205 Trummiõõne ja keskkõrva ravitüsistus 8723 9321 Kuulmekile perforatsioon 1205 4831 Kuulmeluukeste dislokatsioon 1205 8718 Kuulmetõrve migratsioon 1205 3481 Jaluse proteesi dislokatsioon 1205 7493 Keskkõrvapõletik 1205 7457 Trummiõõne ja keskkõrva muu tüsistus 1205 3901 Nibujätke ja oimuluu ravitüsistus 8723 9147 Sigmaurke vigastus 3901 1810 Poolringkanalite vigastus 3901 9600 Mastoidiit 3901 4274 Sigmaurke vigastus ja/või jugulaarveeni tromboos 3901 8245 Nibujätke ja oimuluu muu tüsistus 3901 1544 Sisekõrva ravitüsistus 8723 2851 Luulabürindi perilümfi iatrogeenne fistul 1544 2089 Püsiv kuulmiskadu 1544 3329 Otogeenne peapööritus 1544 30 6626 Neurosensoorne kuulmislangus 1544 4032 Labürintiit 1544 3222 Sisekõrva muu tüsistus 1544 7514 Ajutine kuulmiskadu 1544 2738 Nina ravitüsistus 8723 4382 Ninavaheseina perforatsioon 2738 4386 Ninavaheseina deformatsioon 2738 3684 Välisnina deformatsioon 2738 2933 Ninaverejooks 2738 4579 Ninaesiku või ninaõõne stenoos 2738 9972 Ninavaheseina abstsess 2738 6125 Nina pehmete kudede nekroos 2738 9216 Ninakarbiku nekroos 2738 5200 Nina või ninavaheseina muu tüsistus 2738 2188 Ninakõrvalkoobaste ravitüsistus 8723 3472 Lõhnatundlikkuse häire 2188 6709 Võõrkeha ninakõrvalkoobastes 2188 2222 Ninakõrvalkoobaste muu tüsistus 2188 7745 Kõri ravitüsistus 8723 2272 Kõri vigastus 7745 2105 Kõriverejooks 7745 3844 Verejooks trahheostroomist 7745 8657 Hääleproteesi migratsioon või kadumine 7745 9948 Kõri muu tüsistus 7745 4419 Neelu ja külgnevate struktuuride ravitüsistus 8723 4392 Neelu ja neelulimaskesta vigastus 4419 5160 Neeluverejooks 4419 3539 Velopalatinaalne puudulikkus 4419 9162 Maitsetundlikkuse häired 4419 4294 Mandliümbrusmädanik 4419 2198 Neelutagune ja neelukõrvalabstsess 4419 4405 Kaela piirkonna abstsess 4419 8771 Kaela piirkonna piirdumata infektsioon (flegmoon) 4419 1391 Neelu ja külgnevate struktuuride muu tüsistus 4419 8970 Süljenäärme või -juha vigastus 4419 2890 Süljenäärme fistul 4419 8898 Neelu fistul 4419 6068 Küüluse leke (külorröa) kaela piirkonnas 4419 2828 Kaela piirkonna muu tüsistus 4419 4040 Kolju ja intrakraniaalsete struktuuride ravitüsistus 8723 2525 Keskmise koljukoopa ajukelmete vigastus 4040 31 5128 Eesmise koljukoopa ajukelmete vigastus 4040 5490 Hammaste, lõualuude ja suuõõne ravitüsistus 1917 Suuõõne ja lõualuude ravitüsistus 5490 8865 Lõualuu nekroos 1917 7332 Suuõõne pehmete kudede vigastus 1917 1337 Õhkemfüseem 1917 3246 Suuõõne pehmete kudede isheemia 1917 2657 Orokutaanne fistul 1917 7232 Suuõõne muu tüsistus 1917 1322 Lõualuu osaline nekroos 1917 2159 Lõualuu muu tüsistus 1917 7632 Hammaste ravitüsistus 5490 1433 Alalõualiigese luksatsioon 7632 2309 Püsiv närvikahjustus hambaravi käigus 7632 6598 Lõualuu iatrogeenne murd 7632 9876 Tähelepanuta jäetud suuõõnevähk või vähieelne seisund 7632 1131 Hambaimplantaadi murd 7632 1382 Sinus maxillarise avanemine 7632 3574 Ühenduse teke ninaõõnega 7632 7347 Hambajuure või -krooni sattumine sinus maxillarisesse 7632 Hambajuure või -krooni sattumine ümbritsevatesse pehmetesse 5956 kudedesse 7632 5975 Hambajuure või -krooni aspiratsioon 7632 4966 Alveolaarjätke murd 7632 8376 Naaberhammaste luksatsioon 7632 1077 Hammaste muu tüsistus 7632 2087 Hambaimplantaadi liikumine 7632 5549 Hambaimplantaadi migratsioon 7632 5094 Hambaimplantaadi paljastumine 7632 3938 Osteosünteesivahendi infektsioon hambaravis 7632 Osteosünteesivahendi infektsiooni tõttu osteosünteesivahendi 6424 eemaldamine hambaravis 7632 1945 Hambajuure perforatsioon 7632 6778 Instrumendi murd juurekanalisse 7632 7990 Hamba, hambakrooni või -juure iatrogeenne murd 7632 Rindkere seina, pleura, diafragma ja mediastiinumi 2230 ravitüsistus 7894 Rindkere seina ravitüsistus 2230 9774 Rindkere seina veresoonte vigastus 7894 32 6431 Rindkere seina implantaadi tüsistused 7894 9899 Rindkereseina muu tüsistus 7894 3318 Pleura ravitüsistus 2230 9585 Hemotooraks 3318 1543 Pneumotooraks 3318 4351 Verejooks pleuraõõnde 3318 6415 Fluidotooraks 3318 6885 Hülotooraks 3318 4246 Operatsioonil pleuraõõnde jäänud võõrkeha 3318 1021 Õhuleke pleuradreenist > 5 päeva 3318 1865 Pleura empüeem 3318 5198 Rindkere dreenide ja kateetrite tüsistused 3318 4018 Pleura muu tüsistus 3318 8395 Diafragma ravitüsistus 2230 5524 Diafragma vigastus 8395 5434 Diafragma muu tüsistus 8395 6485 Mediastiinumi ravitüsistus 2230 8140 Mediastiinumi hematoom või verejooks 6485 8045 Mediastiinumi abstsess 6485 8877 Operatsioonijärgne mediastiniit 6485 2898 Mediastiinumi muu tüsistus 6485 8680 Trahhea, bronhide ja kopsude ravitüsistus 9058 Trahhea ja bronhide ravitüsistus 8680 8640 Trahhea või bronhi vigastus 9058 9903 Bronhi köndi fistul 9058 7906 Trahhea või bronhi anastomoosi fistul 9058 4808 Trahheobronhiaalpuu stendi tüsistused 9058 4525 Trahheobronhiaalpuu klapi (coili) tüsistus 9058 4745 Trahheakanüüli migratsioon 9058 2398 Trahheakanüüli muu tüsistus 9058 2679 Trahhea ja bronhide muu tüsistus 9058 1478 Kopsude ravitüsistus 8680 2532 Äge respiratoorse distressi sündroom 1478 6040 Pneumoonia 1478 9502 Kopsu vigastus 1478 1402 Röga retentsioon 1478 2319 Atelektaas 1478 9144 Kopsusagara torsioon 1478 9235 Kopsude muu tüsistus 1478 33  Südame ja suurte torakaal- ning abdominaalveresoonte 7250 ravitüsistus 7351 Südame ravitüsistus 7250 2567 Müokardiinfarkt 7351 1422 Südame ja selle struktuuride vigastus 7351 8488 Pärgarterite ja nende harude vigastus 7351 6988 Südame ja selle struktuuride õmbluse või anastomoosi verejooks 7351 5176 Südameklapi proteesi tüsistus 7351 1575 Pärgarteri šundi tüsistus 7351 4402 Pärgarteri endovaskulaarse protseduuri järgne verejooks 7351 9501 Pärgarteri endovaskulaarse protseduuri järgne müokardi äge isheemia 7351 6009 Kardiostimulaatori, kardioverteri, resünkroniseeriva ravi tüsistus 7351 3863 Perikardi tüsistus 7351 9214 Endokardi tüsistus 7351 9349 Kodade virvendusarütmia 7351 2490 Südame muu rütmihäire 7351 8480 Südame muu tüsistus 7351 8527 Invasiivkardioloogia tüsistus 7250 Invasiivkardioloogiajärgne aju vaskulaarne tüsistus (emboolia, 5371 tromboos, hemorraagia, TIA) 8527 Invasiivkardioloogia periprotseduraalne müokardiinfarkt (TnT tõus > 3887 250 ng/ml) 8527 4553 Invasiivkardioloogiajärgne perikardi efusioon või tamponaad 8527 7985 Südame elektroodi dislokatsioon 8527 Hospitaliseerimist pikendav või revideerimist vajav 2768 südamestimulaatorilooži kliiniliselt oluline hematoom 8527 3829 Suurte torakaalveresoonte ravitüsistus 7250 1772 Kopsuarteri trombemboolia 3829 6911 Kopsuinfarkt (k.a infarktpneumoonia) 3829 7841 Torakaalaordi või selle harude vigastus 3829 7497 Kopsuarteri või selle harude vigastus 3829 7192 Kopsuveeni või sellesse suubuvate veenide vigastus 3829 7932 Ülemise õõnesveeni või sellesse suubuvate veenide vigastus 3829 8357 Alumise õõnesveeni rindkere osa vigastus 3829 5169 Rinnajuha vigastus 3829 Rinnaaordi aneurüsmi resektsiooni või muu rekonstruktsioonijärgne 9844 tüsistus 3829 Rinnaaordi patoloogia (dissektsiooni, transektsiooni, aneurüsmi) 2522 endovaskulaarse ravi järgne tüsistus 3829 34  Brahhiotsefaalsete arterite rekonstruktsiooni või endovaskulaarse 6454 protseduuri järgne tüsistus 3829 2845 Rindkere suurte veresoonte muu tüsistus 3829 5335 Suurte abdominaalveresoonte ravitüsistus 7250 7830 Kõhuaordi või selle harude vigastus 5335 Alumise õõnesveeni kõhuosa või sellesse suubuvate suurte veenide 7286 vigastus 5335 Kõhuaordi või selle harude rekonstruktsiooni või endovaskulaarse 1210 protseduuri järgne verejooks 5335 Kõhuaordi või selle harude rekonstruktsiooni või endovaskulaarse 9645 protseduuri järgne tromboos või emboolia 5335 8625 Aordi või selle harude rekonstruktsiooni järgne ebaaneurüsm 5335 1916 Kõhuaordi harude trombemboolia 5335 5514 Veresoone proteesi infektsiooniga seotud tüsistus 5335 5349 Kõhuaordi või selle harude muu tüsistus 5335 2362 Endovaskulaarse ravi spetsiifiline tüsistus 7250 3038 Endovaskulaarse ravi juurdepääsu arteri kahjustus 2362 3586 I tüüpi endoleke 2362 9403 II tüüpi endoleke 2362 2186 III tüüpi endoleke 2362 7305 IV tüüpi endoleke 2362 9440 V tüüpi endoleke 2362 7837 Endovaskulaarse ravi isheemiline tüsistus 2362 7185 Endografti migratsioon 2362 4830 Endografti kollaps 2362 2781 Endografti karkassi rebend 2362 8734 Endografti infektsioon 2362 4770 Perifeersete veresoonte ja lümfisüsteemi ravitüsistus 6811 Ekstrakraniaalsete veresoonte ravitüsistus 4770 4004 Ekstrakraniaalsete ajuarterite vigastus 6811 5387 Ekstrakraniaalsete veenide vigastus 6811 Ekstrakraniaalsete ajuarterite anastomoosi, õmbluse või 3512 endovaskulaarse protseduuri järgne verejooks 6811 Ekstrakraniaalsete ajuarterite sulgus operatsiooni või endovaskulaarse 6632 protseduuri järel 6811 Neuroloogiline verevarustuse häire ekstrakraniaalsete ajuarterite 8520 rekonstruktiivse operatsiooni või endovaskulaarse protseduuri järel 6811 Ekstrakraniaalsete ajuarterite rekonstruktsiooni või endovaskulaarse 7878 protseduuri järgsed muud tüsistused 6811 8617 Ülajäseme veresoonte ravitüsistus 4770 35 9769 Ülajäseme arterite vigastus 8617 2766 Ülajäseme veenide vigastus 8617 Ülajäseme arterite anastomoosi, õmbluse või endovaskulaarse 3948 protseduuri järgne verejooks 8617 Ülajäseme arterite anastomoosi, õmbluse või endovaskulaarse 4571 protseduuri järgne operatsioonilooži hematoom 8617 Ülajäseme arterite anastomoosi, õmbluse või endovaskulaarse 8295 protseduuri järgne ebaaneurüsm 8617 Ülajäseme arterite rekonstruktiivse operatsiooni või endovaskulaarse 8965 protseduuri järgne äge sulgus ägeda isheemia kliinilise leiuga 8617 Ülajäseme arterite rekonstruktiivse operatsiooni või endovaskulaarse 9717 protseduuri järgne krooniline sulgus 8617 1253 Ülajäseme arterite trombemboolia 8617 Ülajäseme replantatsiooni või revaskularisatsiooni järgsed tüsistused 5927 trauma korral 8617 Ülajäseme arterite proteesi või plastikalapi infektsiooniga seotud 3786 tüsistused 8617 Ülajäseme arterite rekonstruktsiooni või endovaskulaarse protseduuri 2589 järgne muu tüsistus 8617 1349 Alajäseme veresoonte ravitüsistus 4770 9011 Alajäseme süvaveeni tromboos 1349 6803 Alajäseme arterite vigastus 1349 9373 Alajäseme veenide vigastus 1349 Alajäseme arterite anastomoosi, õmbluse või endovaskulaarse 8530 protseduuri järgne verejooks 1349 Alajäseme arterite anastomoosi, õmbluse või endovaskulaarse 1923 protseduuri järgne operatsioonilooži hematoom 1349 Alajäseme arterite anastomoosi, õmbluse või endovaskulaarse 9647 protseduuri järgne ebaaneurüsm 1349 Alajäseme arterite rekonstruktiivse operatsiooni või endovaskulaarse 8978 protseduuri järgne äge sulgus ägeda isheemia kliinilise leiuga 1349 Alajäseme arterite rekonstruktiivse operatsiooni või endovaskulaarse 1639 protseduuri järgne krooniline sulgus 1349 3504 Alajäseme arterite trombemboolia 1349 Alajäseme replantatsiooni või revaskularisatsiooni järgsed tüsistused 9319 trauma korral 1349 Alajäseme arterite proteesi või plastikalapi infektsiooniga seotud 6625 tüsistused 1349 Alajäseme arterite rekonstruktsiooni või endovaskulaarse protseduuri 5047 järgne muu tüsistus 1349 2880 Seedetrakti ja põrna ravitüsistus 36 1959 Söögitoru ravitüsistus 2880 9466 Söögitoru iatrogeenne verejooks 1959 5271 Söögitoru vigastus 1959 3832 Söögitoru õmbluse või anastomoosi dehistsents 1959 1828 Söögitoru väline fistul 1959 6972 Söögitoru fistul hingamisteedega 1959 1747 Söögitoru õmbluse või anastomoosi verejooks 1959 5726 Söögitoru mittefunktsioneeriv anastomoos 1959 5372 Äge ösofagiit 1959 4788 Söögitoru stendi tüsistus 1959 7807 Söögitoru muu tüsistus 1959 2646 Mao ja kaksteistsõrmiku ravitüsistus 2880 2221 Mao vigastus 2646 8257 Kaksteistsõrmiku vigastus 2646 7370 Mao- või kaksteistsõrmikuverejooks 2646 2123 Mao või kaksteistsõrmiku õmbluse või anastomoosi dehistsents 2646 1241 Mao või kaksteistsõrmiku õmbluse või anastomoosi verejooks 2646 6271 Mao või kaksteistsõrmiku mittefunktsioneeriv anastomoos 2646 4023 Mao või kaksteistsõrmiku väline fistul 2646 7167 Mao- või kaksteistsõrmikuhaavandi verejooks 2646 3639 Muu põhjusega mao- või kaksteistsõrmikuverejooks 2646 6936 Mao- või kaksteistsõrmikuhaavandi perforatsioon 2646 8192 Operatsioonijärgne mao parees 2646 9852 Mao või kaksteistsõrmiku stendi tüsistus 2646 6896 Gastrostroomi tüsistus 2646 7664 Mao või kaksteistsõrmiku muu tüsistus 2646 8525 Peen-, jäme- ja pärasoole ravitüsistus 2880 5990 Clostridium difficile koliit 8525 6324 Peensoole vigastus 8525 5605 Jämesoole vigastus 8525 7672 Pärasoole vigastus 8525 7653 Peen-, jäme- või pärasoole õmbluse või anastomoosi dehistsents 8525 2587 Peen-, jäme- või pärasoole õmbluse või anastomoosi verejooks 8525 6269 Peen-, jäme- või pärasoole mittefunktsioneeriv anastomoos 8525 4232 Peen-, jäme- või pärasoole väline (nahale avanev) fistul 8525 Peen-, jäme- või pärasoole sisemine (teiste elundite valendikku 4389 avanev) fistul 8525 8948 Peen-, jäme- või pärasoole verejooks 8525 3683 Seedetrakti muu põhjusega verejooks 8525 6698 Peen-, jäme- või pärasoole operatsioonijärgne isheemia või nekroos 8525 2320 Toitejenunostoomi tüsistus 8525 37 9294 Enterostoomi või kolostoomi tüsistus 8525 7050 Operatsioonijärgne mehaaniline soolesulgus 8525 8013 Operatsioonijärgne paralüütiline iileus 8525 7723 Enteriit või koliit 8525 7901 Peen-, jäme- või pärasoole stendi tüsistus 8525 7943 Peen-, jäme- või pärasoole muu tüsistus 8525 5762 Maksa ja maksaväliste sapiteede ravitüsistus 2880 5082 Maksa nekroos 5762 9015 Maksa vigastus või verejooks 5762 7652 Sapi leke maksast 5762 8777 Biloom 5762 1990 Maksa muu tüsistus 5762 6219 Maksaväliste sapiteede vigastus 5762 6508 Sapiteede õmbluse või anastomoosi leke 5762 5898 Väline sapifistul 5762 8655 Residuaalkonkrement sapiteedes 5762 4704 Äge sapipõiepõletik 5762 3910 Sapiteede stendi või dreeni tüsistus 5762 4494 Sapiteede muu tüsistus 5762 7518 Maksasisene abstsess 5762 3664 Kõhunäärme ravitüsistus 2880 3611 Äge iatrogeenne pankreatiit (sh ERKP-järgne) 3664 7069 Kõhunäärme vigastus või verejooks 3664 2113 Kõhunäärme anastomoosi dehistsents 3664 1676 Kõhunäärme õmbluse või anastomoosi verejooks 3664 8784 Kõhunäärme väline fistul 3664 3955 Kõhunäärme muu tüsistus 3664 6999 Põrna ravitüsistus 2880 7735 Põrna infarkt 6999 1252 Põrna vigastus või verejooks 6999 9297 Põrna abstsess 6999 7650 Põrna eemaldamise järgne sepsis 6999 6633 Põrna muu tüsistus 6999 Kõhuseina, kõhukelme, soolekinnisti, kõhukelmetaguse 1403 ruumi ja lahkliha ravitüsistus 6378 Kõhuseina ravitüsistus 1403 4422 Üldperitoniit 9432 2393 Kõhuseina veresoone vigastus 6378 8271 Kõhuseina muu tüsistus 6378 38 9432 Kõhukelme ravitüsistus 1403 5230 Kõhukelmesisene verejooks 9432 6237 Küüluse leke (külorröa) kõhust 9432 7704 Lümfi ja/või koevedeliku massiivne leke 9432 8069 Operatsioonil kõhuõõnde jäänud võõrkeha 9432 3392 Kõhukelmesisene abstsess ülakõhus 9432 4780 Kõhukelmesisene abstsess alakõhus 9432 4460 Vaagna abstsess 9432 3081 Piirdunud peritoniit 9432 2955 Abdominaalne kompartmentsündroom 9432 5513 Kõhukelme dreeni või kateetri tüsistus 9432 5587 Kõhukelme muu tüsistus 9432 1905 Soolekinnisti ja suurrasviku ravitüsistus 1403 3706 Soolekinnisti või suurrasviku vigastus koos verejooksuga 1905 7460 Soolekinnisti või suurrasviku muu tüsistus 1905 2556 Kõhukelmetaguse ruumi ravitüsistus 1403 6080 Kõhukelmetagune verejooks 2556 1899 Kõhukelmetagune hematoom 2556 6343 Kõhukelmetagune lümfotseele 2556 5879 Kõhukelmetagune abstsess 2556 1150 Kõhukelmetagune piirdumata infektsioon 2556 2248 Kõhukelmetaguse ruumi dreeni või kateetri tüsistus 2556 7995 Kõhukelmetaguse ruumi muu tüsistus 2556 7031 Perineumi ravitüsistus 1403 3487 Perineumi infektsioon 7031 7186 Perineumi muu tüsistus 7031 8290 Kuseteede ja meessuguelundite ravitüsistus 6086 Neeru ja neeruvaagna ravitüsistus 8290 5790 Neeru vigastus või verejooks 6086 1430 Neeruvaagna vigastus või verejooks 6086 2489 Neeru veresoonte õmbluse või anastomoosi verejooks 6086 2446 Neeruvaagna õmbluse või anastomoosi dehistsents 6086 4082 Nefrostoomi tüsistus 6086 2868 Neeru või neeruvaagna muu tüsistus 6086 3368 Ureeteri ravitüsistus 8290 7697 Kontrastaine nefropaatia 3368 2422 Neeruvaagna-neerupõletik 3368 6791 Ureeteri vigastus või perforatsioon 3368 6216 Ureeteri ligeerimine või suturatsioon 3368 39 8519 Ureeteri verejooks 3368 1326 Ureeteri anastomoosi või õmbluse dehistsents 3368 8203 Ureeteri anastomoosi verejooks 3368 9632 Ureeteri nekroos 3368 4385 Ureeteri stendi tüsistus 3368 6509 Residuaalkonkrement kuseteedes 3368 4293 Ureeteri muu tüsistus 3368 9713 Kusepõie ravitüsistus 8290 6521 Kusepõie ekstraperitoneaalne perforatsioon 9713 1795 Kusepõie intraperitoneaalne perforatsioon 9713 6784 Kusepõie verejooks 9713 7634 Kusepõie õmbluse või anastomoosi dehistsents 9713 9847 Kusepõie õmbluse või anastomoosi verejooks 9713 8635 Uriini derivatsiooni tüsistus 9713 8916 Kusepõie väline fistul 9713 2296 Uriini retentsioon 9713 1863 Uriinipidamatus 9713 5628 Äge tsüstiit 9713 5485 Kusepõie kateetri tüsistus 9713 9428 Epitsüstostoomi tüsistus 9713 9059 Kusepõie muu tüsistus 9713 3159 Ureetra ravitüsistus 8290 9327 Ureetra perforatsioon 3159 2562 Ureetra verejooks 3159 7967 Ureetra õmbluse või anastomoosi dehistsents 3159 9031 Ureetra õmbluse või anastomoosi verejooks 3159 8887 Ureetra fistul 3159 5282 Ureetra muu tüsistus 3159 4912 Eesnäärme ja seemnepõiekeste ravitüsistus 8290 3345 Eesnäärme vigastus 4912 7451 Eesnäärme verejooks 4912 3699 TUR-sündroom 4912 8815 Äge prostatiit 4912 5866 Eesnäärme muu tüsistus 4912 4432 Skrotaalelundite verejooks 4912 4910 Skrotaalelundite verevarustuse häire 4912 1449 Hematotseele 4912 6290 Äge orhiit 4912 2447 Skrotaalelundite muu tüsistus 4912 9969 Peenise ravitüsistus 8290 5851 Peenise verejooks 9969 40 3513 Peenise õmbluse verejooks 9969 2875 Parafimoos 9969 4471 Peenise muu tüsistus 9969 6280 Naissuguelundite ja sünnitusabi ravitüsistus 4312 Munasarja ja munajuha ravitüsistus 6280 6830 Munasarja iatrogeenne nekroos 4312 2807 Iatrogeenne munasarjapõletik või püoovaarium 4312 2669 Iatrogeenne munajuhapõletik või püosalpinks 4312 5469 Munasarja vigastus 4312 2800 Munajuha vigastus 4312 8538 Munasarja muu tüsistus 4312 2721 Munajuha muu tüsistus 4312 8721 Munasarjaverejooks 4312 5881 Munajuhaverejooks 4312 5145 Emaka ja emakasidemete ravitüsistus 6280 9533 Iatrogeenne parametriit 5145 9938 Emaka perforatsioon 5145 6952 Emaka muu vigastus 5145 9685 Emaka operatsioonijärgne hüpotoonia 5145 3796 Emaka operatsioonijärgne hematomeetra 5145 8833 Emaka operatsioonijärgne püomeetra või metroendometriit 5145 7410 Emaka või emakasidemete muu tüsistus 5145 4881 Emakaverejooks 5145 6769 Emakakaela ja tupe ravitüsistus 6280 9384 Emakakaela vigastus 6769 8761 Tupe vigastus 6769 1163 Tupevõrgu tüsistused 6769 1136 Emakakaela-, tupe-, põie-, pärasoole-, kusitifistul 6769 7060 Emakakaela muu tüsistus 6769 8046 Tupe muu tüsistus 6769 1342 Emakakaela verejooks 6769 4326 Tupeverejooks 6769 4616 Naise välissuguelundite ravitüsistus 6280 8658 Välissuguelundite vigastus 4616 3656 Välissuguelundite muu tüsistus 4616 5969 Naise välissuguelundite verejooks 4616 9561 Abordi või sünnituse tüsistus 6280 6402 Emakarebend sünnituse ajal 9561 4850 Emakaeemaldusega sünnitus 9561 41 4095 Emaka perforatsioon aborditüsistusena 9561 7149 Ema surm sünnitusperioodil 9561 7274 Emakaõõne retentsioon aborditüsistusena 9561 7002 Perinataalsurm 9561 1530 Sünnitusabiemboolia (k.a KATE) 9561 1265 Antenataalsurm 9561 2125 Õlavarrepõimiku sünnitrauma 9561 6705 Sünnitraumatekkeline rangluumurd 9561 9194 Kolju kattekudede sünnitrauma 9561 5227 5 min Apgar alla 4 palli 9561 3143 Keisrilõiketüsistus naissuguelunditel 9561 4030 Sünnitusel tekkinud lahkliharebend 9561 2517 Sünnitusel tekkinud lahkliharebend tüsistusega 9561 1777 Sünnitusjärgse kirurgilise sekkumise muu tüsistus 9561 5406 Verekaotus sünnitusel üle 1000 ml 9561 6890 5 min Apgar alla 7 palli 9561 8560 Muu aborditüsistus 9561 1120 Põletik aborditüsistusena 9561 7541 Raske preeklampsia (sh HELLP sündroom) 9561 2124 Eklampsia 9561 6869 Emaka hüpotoonia aborditüsistusena 9561 7970 Lihasluukonna ravitüsistus 9764 Endoproteesi murd 7970 6871 Iatrogeenne luumurd või luu perforatsioon 7970 1754 Luu nekroos 7970 8132 Endoproteesi loksumine 7970 4039 Endoproteesi nihestus 7970 9521 Implantaadi loksumine 7970 8215 Implantaadi migratsioon 7970 9142 Implantaadi murd 7970 1070 Implantaadi paljastumine 7970 4874 Vardaümbrise põletik 7970 4406 Vardaümbrise põletik, mis tingis varda eemaldamise 7970 3838 Osteosünteesivahendi infektsioon 7970 Osteosünteesivahendi infektsioon, mis tingis osteosünteesivahendi 4773 eemaldamise 7970 1442 Proteesliigese infektsioon 7970 4318 Proteesliigese infektsioon, mis tingis proteesi eemaldamise 7970 2409 Sekundaarne dislokatsioon 7970 1752 Ektoopiline ossifikatsioon 7970 1015 Luu deformatsioon 7970 6146 Kõõluse või sideme õmbluse dehistsents 7970 5281 Lihaste ja kõõluste muud tüsistused 7970 42 9057 Liigeste muud tüsistused 7970 5068 Luude muud tüsistused 7970 4210 Patsiendi ennastkahjustav tegevus 4147 Enesetapp 4210 3100 Patsiendi muu ennastkahjustav tegevus 4210 7306 Enesevigastamine 4210 7019 Enesetapukatse 4210 3328 Patsiendi põgenemine või lahkumine tervishoiuasutusest 4210 Nõusoleku andnud patsiendi omavoliline lahkumine 7711 tervishoiuasutusest 4210 6913 TOR-patsiendi (tahtest olenematut ravi saava patsiendi) põgenemine 4210 7865 Tervishoiuasutuse sisekorra rikkumine patsiendi poolt 4210 1737 Psühhoaktiivse aine (kanepi vms) kasutamine 7865 5997 Suitsetamine selleks mitteettenähtud alal 7865 7422 Alkoholi tarvitamine 7865 3747 Raviskeemis määramata ravimite tarvitamine 7865 3609 Alarmsüsteemi pahatahtlik käivitamine 7865 6268 Muu ennastkahjustav sisekorra rikkumine patsiendi poolt 7865 8800 Operatsiooni muu tüsistus Operatsioonist patsiendi sisse jäänud võõrkeha, sh selle purunemine 1934 patsiendi sees 8800 6194 Opereeriti valet patsienti 8800 5829 Opereeriti valet keha poolt või piirkonda 8800 5379 Patsiendile tehti vale operatsioon 8800 Operatsiooni sooritamiseks vajaliku instrumendi, implantaadi või 2277 aparaadi puudumine või rike 8800 4052 Muu organisatoorne viga 8800 1323 Ohutuse kontrollkaardi täitmisest hoolimata toimunud kõrvalekalle 8800 6400 Ravi muu tüsistus 3763 Äge hemolüütiline reaktsioon 6400 Ettenähtud diagnoosimise, ravi või samalaadse toimingu tegemata 2929 jätmine 6400 5715 Oksendamine 6400 3101 Oksendamine või rekurgitatsioon manifestse aspiratsiooniga 6400 7157 Peavalu 6400 3273 Muul põhjusel tekkinud anafülaktiline reaktsioon vaid nahanähtudega 6400 9186 Muul põhjusel tekkinud anafülaktiline reaktsioon üldnähtudega 6400 1878 Viirusinfektsioon 6400 43 9986 Kandidoos 6400 1973 Muu infektsioosne tüsistus 6400 2980 Õhkemboolia 6400 3971 Rasvemboolia 6400 7595 Ravi ja diagnostiliste protseduuridega seotud muu tüsistus 6400 5373 Temperatuurireaktsioon 6400 2930 Sepsis, šokk või elundipuudulikkus tüsistuste tagajärjel 3759 Sepsis 2930 7993 Septiline šokk 2930 4583 Hemorraagiline šokk 2930 2185 Anafülaktiline šokk 2930 2452 Kardiogeenne šokk 2930 9666 Äge hingamispuudulikkus 2930 5383 Äge südamepuudulikkus 2930 8845 Äge neerupuudulikkus 2930 1251 Äge maksapuudulikkus 2930 4305 Äge seedetrakti puudulikkus 2930 1194 Kliiniline surm 2930 6707 Bioloogiline surm 2930 4467 Anafülaktiline šokk, mis vajas intensiivravi 2930 5555 Äge hingamispuudulikkus, mis vajas kopsude kunstlikku ventilatsiooni 2930 4641 Transplantatsiooni ja muu elundiasendamise tüsistus 8872 Transplantatsiooni tüsistus 4641 6576 Äge siiriku puudulikkus 8872 9947 Äge äratõukereaktsioon 8872 9304 Siiriku verejooks 8872 6098 Siiriku veresoonte anastomoosi verejooks 8872 4101 Siiriku arteri tromboos 8872 6864 Siiriku veeni tromboos 8872 9178 Siiriku funktsiooni hilinenud käivitumine 8872 9270 Transplantatsiooni nakkustüsistus 8872 6232 Transplantatsiooniga seotud muu tüsistus 8872 1744 Dialüüsi tüsistus 4641 8862 Arteriovenoosse fistuli infektsioon hemodialüüsi veretee tüsistusena 1744 7845 Arteriovenoosse fistuli tromboos hemodialüüsi veretee tüsistusena 1744 3894 Arteriovenoosse fistuli stenoos hemodialüüsi veretee tüsistusena 1744 8571 Arteriovenoosse fistuli muu tüsistus hemodialüüsi veretee tüsistusena 1744 44 3379 Grafti infektsioon hemodialüüsi veretee tüsistusena 1744 9484 Grafti tromboos hemodialüüsi veretee tüsistusena 1744 6643 Grafti stenoos hemodialüüsi veretee tüsistusena 1744 8987 Grafti muu tüsistus hemodialüüsi veretee tüsistusena 1744 1159 Ajutise kateetri infektsioon hemodialüüsi veretee tüsistusena 1744 1354 Ajutise kateetri sulgus hemodialüüsi veretee tüsistusena 1744 1381 Püsikateetri infektsioon hemodialüüsi veretee tüsistusena 1744 7038 Püsikateetri sulgus hemodialüüsi veretee tüsistusena 1744 6321 Muu hemodialüüsi veretee tüsistus 1744 8136 Peritoniit peritoneaaldialüüsi tüsistusena 1744 6131 Exit site infektsioon peritoneaaldialüüsi tüsistusena 1744 9100 Kateetri sulgus niverdusest peritoneaaldialüüsi tüsistusena 1744 5906 Kateetri sulgus peritoneaaldialüüsi tüsistusena muul põhjusel 1744 1189 Muu peritoneaaldialüüsi tüsistus 1744 3103 Anesteesia ja intensiivravi tüsistus 5296 Hingamisteede anesteesia tüsistused 3103 Anesteesiatekkeline asfüksia (SpO2 langusega alla 80%) muul põhjusel (ülemiste hingamisteede obstruktsioon, bronhospasm, 4303 jääkrelaksatsioon, aparaadi rike jt) 5296 Anesteesiatekkeline oksendamine või regurgitatsioon koos 9881 aspiratsiooniga hingamisteedesse, mis vajas intensiivravi 5296 1687 Anesteesiatekkeline kõrispasm, mis vajas lihasrelaksandi manustamist 5296 Hingamistee ebaõnnestunud rajamise tagajärjel kirurgilise hingamistee 7102 rajamine 5296 3309 Hingamistee ebaõnnestunud rajamise tagajärjel patsiendi äratamine 5296 7068 Hingamistee ebaõnnestunud rajamise tagajärjel patsiendi elustamine 5296 Anesteesiatekkeline suu või neelu pehmete kudede vigastus, mis vajas 3339 hilisemat käsitlust 5296 2516 Anesteesiatekkeline hammaste või hambaproteeside vigastus 5296 Ootamatu raskendatud intubatsioon, mille puhul rakendati raske 6071 hingamistee protokolli 5296 Hingamistee ebaõnnestunud rajamise tagajärjel tekkinud asfüksia 2211 (SpO2 langusega alla 80%) 5296 9512 Regionaalanesteesia tüsistus 3103 Spinaal- või epiduraalanesteesiast tingitud ja intensiivravi vajanud 6699 kõrge blokaad 9512 3331 Piirdenärvi blokaadi tüsistus, mille tagajärjel tekkis lihashalvatus 9512 5403 Spinaalhematoom punktsiooni tagajärjel 9512 8765 Regionaalanesteesia tüsistus, mille tagajärjel patsienti elustati 9512 45  Neuraksiaalanesteesia infektsioosne tüsistus (abstsess, meningiit, 5889 epiduriit) 9512 4123 Spinaal- või epiduraalanesteesia järgne peavalu 9512 4742 Dura materi perforatsioon epiduraalpunktsiooni käigus 9512 1204 Regionaalanesteesiast tingitud perifeerne neuropaatia 9512 4271 Kõrge blokaad spinaal- või epiduraalanesteesia tagajärjel 9512 2134 Lokaalanesteetikumi süsteemne toksiline toime 9512 2846 Anesteesia muu tüsistus 3103 Anesteesiatekkeline muu raske tüsistus (insult, südamelihase infarkt, 1614 maliigne hüpertermia, kolinergiline sündroom jt) 2846 Anesteesiaga seotud surm operatsioonilaual, pärast operatsiooni või 4089 hiljem 2846 1546 Anesteesia muu tüsistus, mille tagajärjel patsienti elustati 2846 Anesteesiatekkeline anafülaktiline reaktsioon hüpotensiooni ja/või 4438 hingamissüsteemi sümptomitega 2846 2906 Anesteesiaaegne anesteesiast mittetingitud surm operatsioonilaual 2846 Magistraalveresoone kanüülimise tüsistus (pneumo-, fluido-, 3779 hemotooraks, verepreparaadi ülekande vajadus vm) 2846 9431 Ärkvelolek üldanesteesia ajal 2846 Anesteesiaseadmete ja -võtete (nt aparatuuri, vahendite, ravimi 4121 manustamisega seotud, asendist tingitud) probleem 2846 4642 Anesteesiatekkeline nahanähtudega piirduv anafülaktiline reaktsioon 2846 4791 Anesteesiaaegne edukalt taaselustatud vereringeseiskus 2846 6005 Intensiivravi tüsistus 3103 8844 Intensiivraviga seotud tüsistus, mille tagajärjel patsienti elustati 6005 Soovimatu ekstubatsioon, mis vajas reintubatsiooni või muu 6957 hingamistee rajamist 6005 3836 Intensiivraviga seotud muu tüsistus intensiivravi osakonnas 6005 2910 Tervishoiuteenusega seotud infektsioon 8375 Vereringeinfektsioon 2910 Tsentraalveeni kateetri, arterikanüüli või perifeerse kanüüliga seotud 7197 vereringeinfektsioon 8375 5954 Teadmata algkoldega vereringeinfektsioon 8375 5578 Kesknärvisüsteemi infektsioon 2910 1398 Meningiit või ventrikuliit 5578 Intrakraniaalne infektsioon (ajuabstsess, subduraalne või epiduraalne 4157 infektsioon, entsefaliit) 5578 3053 Spinaalabstsess ilma meningiidita (CNS-SA) 5578 46 6074 Südame-veresoonkonna infektsioon 2910 9503 Endokardiit 6074 3495 Müokardiit või perikardiit 6074 9525 Mediastiniit 6074 3776 Silma-, kõrva-, kurgu- või suuinfektsioon 2910 5081 Konjunktiviit 3776 6384 Silmainfektsioon, v.a konjunktiviit 3776 4771 Kõrva- ja nibujätkeinfektsioonid 3776 7979 Suuõõneinfektsioon (suu, keel või igemed) 3776 4125 Sinuiit 3776 4329 Ülemiste hingamisteede infektsioonid (farüngiit, larüngiit, epiglotiit) 3776 7675 Mao-sooletrakti infektsioon 2910 2844 Hepatiit 7675 9101 Clostridium difficile infektsioon 7675 8814 Gastroenteriit (v.a CDI) 7675 Mao-sooletrakti (söögitoru, mao, peen- ja jämesoole ning pärasoole) 5129 infektsioon, v.a gastroenteriit ja apenditsiit 7675 Intraabdominaalne infektsioon, k.a sapipõie, sapiteede, maksa (v.a viirushepatiit), põrna, kõhunäärme, kõhukelme, subfreenilise ehk subdiafragmaalse ruumi või muu intraabdominaalse koe või mujal 7265 täpsustamata piirkonna infektsioon 7675 1232 Alumiste hingamisteede infektsioon, v.a kopsupõletik 2910 7604 Kopsuabstsess, empüeem 1232 Bronhiit, trahheobronhiit, bronhioliit, trahheiit (ilma kopsupõletiku 2717 tunnusteta) 1232 Vastsündinute infektsioonide spetsiifilised 1339 haigusjuhumääratlused 2910 8478 Vastsündinu nekrotiseeriv enterokoliit 1339 9359 Kopsupõletik 2910 1513 Pneumoonia 9359 6820 Kopsude kunstliku ventilatsiooniga seotud pneumoonia 9359 8666 Suguteede infektsioon 2910 5752 Endometriit 8666 8997 Episiotoomiahaava infektsioon 8666 8896 Tupeköndi infektsioon 8666 47  Muud mehe või naise suguteede infektsioonid (munandimanuse, munandite, eesnäärme, tupe, munasarjade, emaka või muude vaagna 4646 süvakudede infektsioonid, v.a endometriit või tupeköndi infektsioon) 8666 5686 Operatsiooni piirkonna infektsioon 2910 8380 Operatsiooni piirkonna elundi või õõne infektsioon 5686 5531 Operatsiooni piirkonna pindmine haavainfektsioon 5686 8222 Operatsiooni piirkonna sügav haavainfektsioon 5686 8389 Naha ja pehmete kudede infektsioon 2910 5701 Lamatise pindmine või süvainfektsioon 8389 8897 Nahainfektsioon 8389 Pehmete kudede infektsioon (nekrootiline fastsiit, infektsioosne gangreen, nekrootiline tselluliit, infektsioosne müosiit, lümfadeniit või 3119 lümfangiit) 8389 9960 Põletusinfektsioon 8389 9177 Rinnaabstsess või mastiit 8389 7976 Kuseteede infektsioon 2910 9103 Kusepõiekateetriga seotud kuseteede infektsioon 7976 2790 Keemia- ja/või kiiritusravi tüsistus 2724 Vereloome tüsistus 2790 4067 Neutropeenia, G4 (ANC < 0,5 x 10E9/L) 2724 Febriilne neutropeenia, G4 (eluohtlikud tulemid, vajalik kohene 5342 sekkumine) 2724 3041 Febriilne neutropeenia, G5 (surm) 2724 4122 Trombotsütopeenia, G4 (PLT < 25 x 10E9/L) 2724 2612 Aneemia, G4 (eluohtlikud tulemid, vajalik kohene sekkumine) 2724 3510 Aneemia, G5 (surm) 2724 Dissemineerunud intravaskulaarne koagulatsioon, G4 (eluohtlikud 4937 tulemid, vajalik kohene sekkumine) 2724 5365 Dissemineerunud intravaskulaarne koagulatsioon, G5 (surm) 2724 4197 Hemolüüs, G4 (eluohtlikud tulemid, vajalik kohene sekkumine) 2724 3795 Hemolüüs, G5 (surm) 2724 Febriilne neutropeenia, G3 (ANC < 0,1 x 10E9/L üksiku kehatemperatuuri tõusuga > 38,3 °C; püsiv kehatemperatuur ≥ 38 °C 8119 üle 1 tunni) 2724 9765 Trombotsütopeenia, G3 (PLT < 50-25 x 10E9/L) 2724 1743 Aneemia, G3 (Hgb < 80 g/L, näidustatud erütromassi ülekanne) 2724 Dissemineerunud intravaskulaarne koagulatsioon, G3 (laborileiud ja 9272 veritsus) 2724 4249 Hemolüüs, G3 (näidustatud transfusioon või ravimid) 2724 48 7631 Neutropeenia, G3 (ANC < 1,0-0,5 x 10E9/L) 2724 2618 Seedetrakti tüsistus 2790 1441 Suuõõne mukosiit, G4 (eluohtlikud tulemid, vajalik kohene sekkumine) 2618 7161 Suuõõne mukosiit, G5 (surm) 2618 1361 Oksendamine, G4 (eluohtlikud tulemid, vajalik kohene sekkumine) 2618 8489 Oksendamine, G5 (surm) 2618 8832 Kõhulahtisus, G4 (eluohtlikud tulemid, vajalik kohene sekkumine) 2618 9923 Kõhulahtisus, G5 (surm) 2618 Kasvaja medikamentoossest ravist tingitud maksapuudulikkus, G4 5165 (mõõdukas kuni raske entsefalopaatia, kooma, eluohtlikud tulemid) 2618 Kasvaja medikamentoossest ravist tingitud maksapuudulikkus, G5 4885 (surm) 2618 Suuõõne mukosiit, G3 (tugev valu, häiritud söömine-joomine ja 2269 ravimite suukaudne manustamine) 2618 Iiveldus, G3 (toidu või vedeliku ebapiisav suukaudne tarbimine; näidustatud sonditoitmine, parenteraalne toitmine või 9021 hospitaliseerimine) 2618 Oksendamine, G3 (≥ 6 oksendamise episoodi (5 min vahega) 24 t jooksul, näidustatud sonditoitmine, parenteraalne toitmine või 6336 hospitaliseerimine) 2618 Kõhulahtisus, G3 (tavapärasest sagedasem roojamine (≥ 7 korda päevas), inkontinentsus, näidustatud haiglaravi, tavapärasest suurem 8649 stoomist väljuv roojamass, enesehooldusdefitsiit) 2618 Kasvaja medikamentoossest ravist tingitud maksapuudulikkus, G3 5887 (käte treemor, kerge entsefalopaatia, enesehooldusdefitsiit) 2618 4999 Kuseteede tüsistus 2790 Kasvaja medikamentoossest ravist tingitud mitteinfektsioosne tsüstiit, 1026 G4 (eluohtlikud tulemid, vajalik kohene sekkumine) 4999 Kasvaja medikamentoossest ravist tingitud mitteinfektsioosne tsüstiit, 9596 G5 (surm) 4999 Kasvaja medikamentoossest ravist tingitud mitteinfektsioosne tsüstiit, G3 (makroskoopiline hematuuria, näidustatud transfusioon, IV ravi või 4456 hospitaliseerimine, vajalik radioloogiline või kirurgiline sekkumine) 4999 9023 Hingamisteede tüsistus 2790 Hingamispuudulikkus, G4 (eluohtlikud tulemid, vajalik kohene 1705 sekkumine) 9023 2515 Hingamispuudulikkus, G5 (surm) 9023 Pneumoniit, G4 (eluohtlik hingamispuudulikkus, vajalik kohene 7379 sekkumine (nt intubatsioon, trahheotoomia)) 9023 1827 Pneumoniit, G5 (surm) 9023 49  Kopsuturse, G4 (eluohtlik hingamispuudulikkus, vajalik kohene 4758 sekkumine või intubatsioon ja ventileerimine) 9023 9221 Kopsuturse, G5 (surm) 9023 Hingamispuudulikkus, G3 (hingamisraskused, kerge 6895 enesehooldusdefitsiit ) 9023 Pneumoniit, G3 (tõsised sümptomid, kerge enesehooldusdefitsiit, 8636 vajalik lisahapnik) 9023 Kopsuturse, G3 (tõsine düspnoe, kerge enesehooldusdefitsiit, vajalik 3643 lisahapnik) 9023 2365 Luustiku tüsistus 2790 3431 Lõualuu nekroos, G4 (eluohtlikud tulemid, vajalik kohene sekkumine) 2365 3164 Lõualuu nekroos, G5 (surm) 2365 Lõualuu nekroos, G3 (tõsised sümptomid, kerge enesehooldusdefitsiit, 4114 vajalik kirurgiline sekkumine) 2365 3267 Närvisüsteemi tüsistus 2790 Perifeerne motoorne neuropaatia, G4 (eluohtlikud tulemid, vajalik 5459 kohene sekkumine) 3267 6233 Perifeerne motoorne neuropaatia, G5 (surm) 3267 Perifeerne sensoorne neuropaatia, G4 (eluohtlikud tulemid, vajalik 9491 kohene sekkumine) 3267 3255 Perifeerne sensoorne neuropaatia, G5 (surm) 3267 Perifeerne motoorne neuropaatia, G3 (tõsised sümptomid, kerge 9611 enesehooldusdefitsiit, vajalik abivahendite kasutamine) 3267 Perifeerne sensoorne neuropaatia, G3 (tõsised sümptomid, kerge 2276 enesehooldusdefitsiit) 3267 8210 Naha tüsistus 2790 Kiirgusdermatiit, G4 (eluohtlikud tulemid, naha nekroos või haavandid, 8094 kiiritatud piirkonna spontaanne veritsus, vajalik naha siirdamine) 8210 7382 Kiirgusdermatiit, G5 (surm) 8210 Palmaar-plantaarne erütrodüsesteesia (käe-jala sündroom), G3 (valu põhjustavad rasked nahakahjustused (nt villid, veritsus, turse või 5904 hüperkeratoos), kerge enesehooldusdefitsiit) 8210 Kiirgusdermatiit, G3 (märg kestendus mujal kui nahavoltides, kiiritatud 2374 piirkonna veritsus mikrotrauma või abrasiooni korral) 8210 3068 Südame-veresoonkonna tüsistus 2790 Äge koronaarsündroom, G4 (sümptomaatiline ebastabiilne rinnaangiin ja/või äge müokardiinfarkt, südamenäitajate hälbed, 4721 hemodünaamiliselt ebastabiilne) 3068 2623 Äge koronaarsündroom, G5 (surm) 3068 50  Kasvaja medikamentoosse raviga seotud hüpertensioon, G4 (eluohtlikud tulemid (nt pahaloomuline hüpertensioon, mööduv või püsiv neuroloogiline defitsiit, hüpertensiivne kriis), vajalik kohene 8000 sekkumine) 3068 5512 Kasvaja medikamentoosse raviga seotud hüpertensioon, G5 (surm) 3068 Kasvaja medikamentoosse raviga seotud hüpotensioon, G4 5235 (eluohtlikud tulemid, vajalik kohene sekkumine) 3068 3696 Kasvaja medikamentoosse raviga seotud hüpotensioon, G5 (surm) 3068 Kasvaja medikamentoosse raviga seotud trombemboolia, G4 (eluohtlikud tulemid (nt kopsuarteri emboolia, tserebrovaskulaarne sündmus, arteriaalne puudulikkus), hemodünaamiline või 6200 neuroloogiline ebastabiilsus, vajalik kohene sekkumine) 3068 4679 Kasvaja medikamentoosse raviga seotud trombemboolia, G5 (surm) 3068 Kasvaja medikamentoosse raviga seotud südamepuudulikkus, G4 (eluohtlikud tulemid, vajalik kohene sekkumine (nt IV ravi või 3862 mehaaniline hemodünaamiline toetus)) 3068 Kasvaja medikamentoosse raviga seotud südamepuudulikkus, G5 6790 (surm) 3068 Kasvaja medikamentoosse raviga seotud müokardiinfarkt, G4 1843 (eluohtlikud tulemid, hemodünaamiliselt ebastabiilne) 3068 1040 Kasvaja medikamentoosse raviga seotud müokardiinfarkt, G5 (surm) 3068 Äge koronaarsündroom, G3 (sümptomaatiline ebastabiilne rinnaangiin ja/või äge müokardiinfarkt, südamenäitajate hälbed, 3552 hemodünaamiliselt stabiilne) 3068 Kasvaja medikamentoosse raviga seotud hüpertensioon, G3 (II astme hüpertensioon (süstoolne ≥ 160 mmHg või diastoolne ≥ 100 mmHg), 4599 vajalik ravimite andmine, lisaravimi või -doosi manustamise vajadus) 3068 Kasvaja medikamentoosse raviga seotud hüpotensioon, G3 (vajalik 3083 sekkumine või hospitaliseerimine) 3068 Kasvaja medikamentoosse raviga seotud trombemboolia, G3 (tromboos (nt kopsu venoosne tromboos tüsistusteta, südame 8848 seinapidine tromboos), vajalik medikamentoosne sekkumine) 3068 Kasvaja medikamentoosse raviga seotud südamepuudulikkus, G3 (tõsised sümptomid puhkeolekus või väikese koormuse korral, vajalik 6656 sekkumine) 3068 Kasvaja medikamentoosse raviga seotud müokardiinfarkt, G3 (tõsised sümptomid, südamenäitajate hälbed, hemodünaamiliselt ebastabiilne, 7929 infarktile omased muutused EKG-s) 3068 7870 Metaboolne tüsistus 2790 Tuumori lüüsi sündroom, G4 (eluohtlikud tulemid, vajalik kohene 6659 sekkumine) 7870 3324 Tuumori lüüsi sündroom, G5 (surm) 7870 9563 Tuumori lüüsi sündroom, G3 (esineb tuumori lüüsi sündroom) 7870 51 2500 Manustamise tüsistus 2790 Kasvajate medikamentoosse ravi ekstravasatsioon, G4 (eluohtlikud 2740 tulemid, vajalik kohene sekkumine) 2500 6231 Kasvajate medikamentoosse ravi ekstravasatsioon, G5 (surm) 2500 Kasvajate medikamentoosse raviga seotud palavik, G4 1891 (kehatemperatuur > 40 °C üle 24 t) 2500 8333 Kasvajate medikamentoosse raviga seotud palavik, G5 (surm) 2500 Kasvajate medikamentoosse ravi infusioonireaktsioon, G4 (eluohtlikud 6614 tulemid, vajalik kohene sekkumine) 2500 2835 Kasvajate medikamentoosse ravi infusioonireaktsioon, G5 (surm) 2500 Kasvajate medikamentoosse raviga seotud anafülaksia, G4 (eluohtlikud 8266 tulemid, vajalik kohene sekkumine) 2500 4769 Kasvajate medikamentoosse raviga seotud anafülaksia, G5 (surm) 2500 Kasvajate medikamentoosse ravi ekstravasatsioon, G3 (haavandumine 8495 või nekroos, raske koekahjustus, näidustatud operatiivne sekkumine) 2500 Kasvajate medikamentoosse raviga seotud palavik, G3 4819 (kehatemperatuur > 40 °C alla 24 t) 2500 Kasvajate medikamentoosse ravi infusioonireaktsioon, G3 (pikaajaline (ei allu kohe sümptomaatilisele medikamentoossele ravile või infusiooni katkestamisele), sümptomite taastumine, vajalik 2226 hospitaliseerimine) 2500 Kasvajate medikamentoosse raviga seotud anafülaksia, G3 (sümptomaatiline bronhospasm, urtikaariaga või urtikaariata, näidustatud parenteraalne sekkumine, allergiaga seotud ödeem või 3636 angioödeem, hüpotensioon) 2500 2540 Kiiritusraviga seotud juhtum 2278 Kiiritusravi planeerimisuuringu juhtum 2540 2177 Kiiritusravi planeerimisuuringu ebakorrektne tellimus 2278 Patsiendi ebakorrektne ettevalmistamine kiiritusravi 5211 planeerimisuuringuks 2278 Ebakorrektne immobiliseerimis- või fikseerimismeetod kiiritusravi 3006 planeerimisuuringus 2278 4383 Ebakvaliteetne KT-uuring kiiritusravi planeerimisuuringus 2278 8752 Ebakvaliteetne MRT-uuring kiiritusravi planeerimisuuringus 2278 3527 Ebakvaliteetne PET-uuring kiiritusravi planeerimisuuringus 2278 Kontrastaine ebakorrektne manustamine kiiritusravi 2379 planeerimisuuringus 2278 1608 Ebakorrektne kontureerimine kiiritusravi planeerimisuuringus 2278 9529 Kiiritusravi planeerimisuuringu muu juhtum 2278 2546 Kiiritusravi planeerimise juhtum 2540 52 3775 Ebakorrektne ettekirjutus kiiritusravi planeerimisuuringus 2546 4111 Ebakorrektne raviplaan kiiritusravi planeerimisuuringus 2546 4565 Ebakorrektne pildihaldus kiiritusravi planeerimisuuringus 2546 1632 Plaani vale ülekanne või sisestamine kiiritusravi planeerimisuuringus 2546 1762 Dosimeetria mittevastavus kiiritusravi planeerimisuuringus 2546 5775 Mõõteseadmega seotud juhtum kiiritusravi planeerimisuuringus 2546 5600 Kiiritusravi planeerimise muu juhtum 2546 5326 Kiiritusravi tegemise juhtum 2540 9406 Vale kiiritusravi patsient 5326 6670 Vale kiirituspaige 5326 6822 Viivitus kiiritusravis 5326 6003 Aegkriitilise patsiendi kiiritusravi aja nihkumine 5326 7696 Kiirendi ülebroneerimine kiiritusravis 5326 7277 Patsiendi ebakorrektne ettevalmistamine kiiritusraviks 5326 8966 Ebakorrektne immobiliseerimis- või fikseerimismeetod kiiritusravis 5326 4640 Vale kiiritusdoos 5326 9481 Vale elektronide apertuur kiiritusravis 5326 6437 Piltjuhitud kiiritusraviga seotud viga 5326 6461 Patsiendi anatoomia ei vasta kiiritusravi planeerimisuuringule 5326 2529 Ebakorrektne radiokemoteraapia 5326 5141 Kiiritusravi lineaarkiirendi rike 5326 1048 Kiiritusravi läbiviimisega seotud muu juhtum 5326 4105 Kiiritusravi kiirgusallikate turvalisuse juhtum 5326 2413 Kiiritusravi varajane reaktsioon 2540 7479 Kiiritusravitekkeline naha erüteem 2413 9659 Kiiritusravitekkeline naha kuiv ketendamine 2413 9165 Kiiritusravitekkeline naha märg ketendamine 2413 1397 Kiiritusravitekkeline naha haavand või nekroos 2413 9411 Pea- ja kaelapiirkonna kiiritusravi tekkeline limaskesta erüteem 2413 Pea- ja kaelapiirkonna kiiritusravi tekkeline limaskesta koldeline 4065 mukosiit 2413 9249 Pea- ja kaelapiirkonna kiiritusravi tekkeline limaskesta laatuv mukosiit 2413 Pea- ja kaelapiirkonna kiiritusravi tekkeline limaskesta haavand või 1363 nekroos 2413 2643 Kiiritusravitekkeline kerge suukuivus ja maitsetundlikkuse häire 2413 Kiiritusravitekkeline mõõdukas või täielik suukuivus, väljendunud 8355 maitsetundlikkuse häire 2413 9884 Kiiritusravitekkeline süljenäärme nekroos 2413 Hingamiselundite kiiritusravi tekkeline raske pneumoniit, verejooks, 5843 vajab transfusiooni 2413 53  Hingamiselundite kiiritusravi tekkeline pidev köha, apnoe, veriköha, 8846 väljendunud pneumoniit 2413 Hingamiselundite kiiritusravi tekkeline mõõdukas köha, düspnoe, 2311 mõõdukas pneumoniit 2413 8173 Hingamiselundite kiiritusravi tekkeline kerge köha, kerge pneumoniit 2413 2229 Rinnanäärme kiiritusravi tekkeline naha erüteem 2413 1936 Rinnanäärme kiiritusravi tekkeline naha kuiv ketendamine 2413 4046 Rinnanäärme kiiritusravi tekkeline naha märg ketendamine 2413 8515 Rinnanäärme kiiritusravi tekkeline naha haavand või nekroos 2413 6939 Naissuguelundite kiiritusravi tekkeline limaskesta erüteem 2413 5099 Naissuguelundite kiiritusravi tekkeline limaskesta koldeline mukosiit 2413 4179 Naissuguelundite kiiritusravi tekkeline limaskesta laatuv mukosiit 2413 4958 Naissuguelundite kiiritusravi tekkeline limaskesta haavand või nekroos 2413 Kiiritusravitekkeline urineerimissageduse kahekordistumine, noktuuria, 5888 nõrk valu 2413 Kiiritusravitekkeline urineerimissageduse mitmekordistumine, 6305 mõõdukas (ravi vajav) valu, põiespasmid, mikrohematuuria 2413 Kiiritusravitekkeline urineerimine äkktungiga 1 x tunnis, tugev valu, 4628 makrohematuuria 2413 Kiiritusravitekkeline hematuuria, äge põie obstruktsioon, haavand või 9510 nekroos, vajab transfusiooni 2413 Kiiritusravitekkeline vähene düsfaagia, iiveldus, ebamugavustunne, 3685 kaalulangus < 5% 2413 Kiiritusravitekkeline mõõdukas düsfaagia, iiveldus, oksendamine, 5171 kõhuvalu, ravi vajav kõhulahtistus, kaalulangus < 15% 2413 Kiiritusravitekkeline väljendunud düsfaagia, iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, kõhulahtisus, nasogastraalsondiga toitmine või 8168 parenteraalne toitmine 2413 Kiiritusravitekkeline iileus või obstruktsioon, haavand, perforatsioon, 4490 fistul, verejooks, transfusiooni vajadus 2413 Kiiritusravitekkeline sagenenud sooletegevus, rektaalne 3238 ebamugavustunne, mis ei vaja ravi 2413 Kiiritusravitekkeline vähenenud lima- või vereeritus, pärasoole- või 3637 kõhuvalu, mis vajab valuvaigisteid 2413 Kiiritusravitekkeline väljendunud lima- või vereeritus, valu pärasooles, 8717 vajab tugevatoimelisi valuvaigisteid 2413 Kiiritusravitekkeline obstruktsioon, fistul, haavand, perforatsioon, 1961 verejooks, vajab transfusiooni või operatsiooni 2413 4110 Ravimite ja infusioonraviga seotud juhtum 6941 Ravimitega seotud ravikorralduse viga 4110 54 4104 Vale patsient ravimikorralduses 6941 2429 Vastunäidustatud ravim (sh koostoime tõttu) ravimikorralduses 6941 6780 Vale ravim ravimikorralduses 6941 9474 Vale annus või kontsentratsioon ravimikorralduses 6941 9123 Vale manustamisviis või ravimvorm ravimikorralduses 6941 9489 Vale manustamise aeg, kestus või intervall ravimikorralduses 6941 Kattuv ravikorraldus (sama toimeaine või toimegrupp) 8778 ravimikorralduses 6941 6450 Muu viga ravimikorralduses 6941 2149 Ravimikasutuse dokumenteerimisviga 4110 3888 Vale patsient ravimikasutuse dokumentatsioonis 2149 2700 Vale ravim ravimikasutuse dokumentatsioonis 2149 9073 Vale annus või kontsentratsioon ravimikasutuse dokumentatsioonis 2149 5563 Vale manustamisviis või ravimvorm ravimikasutuse dokumentatsioonis 2149 Vale manustamise aeg, kestus või intervall ravimikasutuse 6716 dokumentatsioonis 2149 Ravimikorralduse ümberkirjutamisviga ravimikasutuse 9718 dokumentatsioonis 2149 3208 Loetamatu käekiri ravimikasutuse dokumentatsioonis 2149 8194 Ebaselge ravimikorraldus ravimikasutuse dokumentatsioonis 2149 Ravimikasutuse dokumentatsioonis on ravimikorraldus jäänud 4806 kinnitamata või pole teada, kellele korraldus on antud 2149 Ravimikasutuse dokumentatsioonis on ravimikorraldus jäänud 6635 lõpetamata 2149 9191 Ravimi manustamine dokumenteerimata 2149 5610 Viga ravimikasutuse arvestuses 2149 9313 Muu viga ravimikasutuse dokumentatsioonis 2149 Ravimiallergia teave on ravimikasutuses korrektselt 9893 dokumenteerimata 2149 Ravimi määramisel kliiniliselt olulise vastunäidustuse (koostoimete D- 2291 tase) põhjendamatu ignoreerimine 2149 Ravimi manustamise ettevalmistamise käigus tehtud 2862 viga 4110 5234 Valele patsiendile ravimi ettevalmistamine 2862 2630 Vale ravimi, lahuse või tooraine manustamise ettevalmistamine 2862 6260 Vale annuse või kontsentratsiooni manustamise ettevalmistamine 2862 3426 Vale manustamisviisi või ravimvormi ettevalmistamine 2862 5637 Vale koguse manustamise ettevalmistamine 2862 8415 Vale ettevalmistusaeg manustamise ettevalmistamisel 2862 Hügieeni- või aseptikanõuete rikkumine ravimi manustamise 2952 ettevalmistamisel 2862 9042 Viga ravimi manustamise ettevalmistamisel 2862 55 2575 Ohutusnõuete rikkumine ravimi manustamise ettevalmistamisel 2862 8659 Ravimi vale või puuduv märgistus manustamise ettevalmistamisel 2862 4631 Raviskeemis lõpetatud ravimi ettevalmistamine manustamiseks 2862 8728 Ravim manustamiseks ette valmistamata 2862 9552 Muu viga ravimi manustamise ettevalmistamisel 2862 5543 Ravimi säilitamisviga 4110 3488 Ravimi vale säilituskoht 5543 8363 Ravimi valed säilitamistingimused 5543 8555 Ravimi säilivusaja ületamine 5543 2366 Ravimi säilitamistingimusi ei kontrollita või on kontroll ebakorrektne 5543 7441 Muu viga ravimi säilitamisel 5543 2893 Ravimi manustamisviga 4110 1678 Manustatud kõlbmatu või aegunud ravim 2893 8675 Valele patsiendile manustatud ravim 2893 6248 Vale ravimi manustamine 2893 4526 Vale infusioonilahus ravimi manustamisel 2893 2137 Vale annuse või kontsentratsiooni manustamine 2893 8123 Vale manustamisviis või ravimvorm 2893 5774 Vale manustamisaeg 2893 8354 Ravimi manustamise viga 2893 3861 Raviskeemis lõpetatud ravimi manustamine 2893 9329 Ravim manustatud ilma ravimikorralduseta 2893 2537 Ravim manustamata 2893 4644 Vale infusioonikiirus ravimi manustamisel 2893 5768 Muu viga ravimi manustamisel 2893 5167 Ravimi tellimis- või tarneviga 4110 6650 Tellitud või tarnitud vale ravim 5167 9551 Vale annus või kontsentratsioon ravimi tellimisel või tarnimisel 5167 5123 Vale manustamisviis või ravimvorm ravimi tellimisel või tarnimisel 5167 7551 Vale kogus ravimi tellimisel või tarnimisel 5167 2668 Vale või puuduv märgistus ravimi tellimisel või tarnimisel 5167 4875 Valed säilitamistingimused ravimi tellimisel või tarnimisel 5167 6072 Valesse kohta ravimi tellimine või tarnimine 5167 1875 Valel ajal ravimi tellimine või tarnimine 5167 9779 Ravimi kasutuskõlbmatuks muutumise põhjustanud transpordiviga 5167 4734 Ravim tarnimata 5167 8196 Ravim tellimata 5167 6685 Muu viga ravimi tellimisel või tarnimisel 5167 6983 Ravimite ja infusioonraviga seotud tüsistus 4110 6299 Ravimitekkeline bronhospasm 6983 2437 Ravimitekkeline anafülaksia, üldnähtudega 6983 56 2752 Süste- või punktsioonikoha hematoom 6983 9921 Süste- või punktsioonikoha tselluliit 6983 3252 Süste- või punktsioonikoha infektsioon 6983 6739 Süste- või punktsioonikoha nekroos 6983 1307 Infusioonitee veresoone tromboos 6983 1190 Infusioonitee infektsioon 6983 9152 Infusioonravi tehniliste probleemide tõttu tekkinud tüsistus 6983 5811 Infusioonravi muu tüsistus 6983 8276 Ravimi doseerimise tüsistus 6983 7009 Ravimitekkeline muu tüsistus 6983 1742 Ravimitekkeline allergiline reaktsioon, nahanähtudega 6983 3610 Ravimitekkeline muu allergiline reaktsioon 6983 4434 Teabe, sh andmekaitsega seotud juhtum 1677 Kliinilise töö teabega seotud juhtum 4434 2535 Puuduv või ebakorrektne saatekiri 1677 5688 Patsiendi kohta käiv teave on jäänud piisava tähelepanuta 1677 4404 Puuduv või ebakorrektne ajabroneering 1677 9192 Patsiendi ebakorrektne informeerimine 1677 5897 Patsiendi nõustamise puudujääk 1677 9331 Kliinilise töö teabega seotud muu juhtum 1677 Patsiendi andmetega, sh dokumenteerimisega seotud 8195 juhtum 4434 4012 Isikuandmete töötlemise nõuete rikkumine 8195 8345 Patsient on tuvastamata või valesti tuvastatud 8195 1512 Patsiendi andmed puuduvad või on ebakorrektsed 8195 6997 Valed andmed haigusloos 8195 9694 Patsiendi andmed sisestatud valesse kohta 8195 2037 Patsiendi andmetega seotud muu juhtum 8195 5784 Randmepaelata patsient 8195 3366 Teabe edastamisega seotud juhtum 4434 Tervise infosüsteemis kättesaadavate andmete ebatäpsuse tõttu 4458 tekkinud juhtum 3366 2992 Tervishoiuteenuse osutaja dokumenteerimiskohustuse rikkumine 3366 2110 Patsiendi konfidentsiaalsuse rikkumine 3366 6730 Edastatud ebakorrektne või vale teave 3366 7228 Teave edastatud valesse kohta 3366 2245 Teavet ei ole, teave on jäänud tähelepanuta või teave on edastamata 3366 4533 Valesti tõlgendatud, mõistetud teave 3366 3382 Teabe edastamisega seotud muu juhtum 3366 57 3430 Ebapiisav sissekanne 3366 7649 Ebapiisav märgistus, nt kanüüliplaastril 3366 3204 Patsiendi seisundid dokumenteerimata 3366 Ambulatoorsel vastuvõtul ei väljastata patsiendile ravi määramisel või 1643 muutmisel kirjalikku raviplaani või ravimilehte 3366 9280 Diagnoosiga seotud juhtum 5144 Puudulikult dokumenteeritud diagnoos 9280 9495 Vale diagnoos 9280 8694 Diagnoos dokumenteerimata 9280 7222 Diagnoos jäetud tähele panemata 9280 8803 Diagnoosiga seotud muu juhtum 9280 Invasiivse protseduuriga, sh operatsiooniga seotud 4430 juhtum Invasiivse protseduuriga, sh operatsiooniga seotud 5681 üldine juhtum 4430 6295 Valele patsiendile tehtud invasiivne protseduur 5681 8992 Invasiivse protseduuri vale piirkond 5681 Invasiivsest protseduurist jäänud võõrkeha, sh selle purunemine 9056 patsiendi sees 5681 1401 Operatsiooni piirkond markeerimata või valesti markeeritud 5681 6720 Invasiivse protseduuriga kaasnev õnnetusjuhtum, vigastus 5681 8609 Mittesteriilse instrumendi kasutamine või mittesteriilne tegevus 5681 3415 Planeeritud operatsiooni, protseduuri edasilükkamine 5681 Patsiendi ebakorrektne ettevalmistamine operatsiooniks, 7413 protseduuriks 5681 9697 Veresoonesisese kanüülimisega seotud juhtum 5681 9146 Punkteerimisega, dreenimisega seotud juhtum 5681 8779 Invasiivse protseduuri või operatsiooniga seotud muu üldine juhtum 5681 3413 Ekstravasatsioon 5681 8221 Veenipõletik 5681 4884 Patsiendi kahjustav käitumine 4430 1794 Haava kahjustamine 4884 8085 Infusioonisüsteemi kahjustamine 4884 1299 Dreeni kahjustamine 4884 3195 Kateetri kahjustamine 4884 7877 Intubatsioonitoru, trahheakanüüli kahjustamine 4884 7981 Õmbluse, anastomoosi kahjustamine 4884 1429 Stoomi kahjustamine 4884 58 2684 Osteosünteesi kahjustamine 4884 4650 Kanüüli, kateetri, dreeni jm eemaldamine 4430 2588 Patsiendi poolt eemaldatud tsentraalveeni kateeter 4650 9823 Patsiendi poolt eemaldatud arterikanüül 4650 4051 Patsiendi poolt eemaldatud intubatsioonitoru 4650 8901 Patsiendi poolt eemaldatud trahheakanüül 4650 9072 Patsiendi poolt eemaldatud naso- või orogastraalsond 4650 5456 Patsiendi poolt eemaldatud ICP-andur 4650 5392 Patsiendi poolt eemaldatud dreen 4650 4880 Patsiendi poolt eemaldatud põiekateeter 4650 3780 Patsiendi poolt eemaldatud epitsüstostoom 4650 8089 Patsiendi poolt eemaldatud nefrostoom 4650 9190 Patsiendi poolt eemaldatud gastrostoom 4650 9995 Patsiendi poolt eemaldatud väljaheite käsitlemissüsteem 4650 2620 Patsiendi poolt eemaldatud kolostoom 4650 7233 Patsiendi poolt eemaldatud ileostoom 4650 9122 Patsiendi poolt eemaldatud ECMO-kanüül 4650 6138 Patsiendi poolt eemaldatud epiduraal-, spinaalkateeter 4650 3788 Patsiendi poolt eemaldatud peritoneaaldialüüsikateeter 4650 9723 Patsiendi poolt eemaldatud infusiooni- või süstlapumbaliin 4650 8277 Patsiendi poolt eemaldatud muu invasiivne vahend 4650 9589 Töötaja poolt ekslikult eemaldatud perifeerne veenikanüül 4650 6031 Töötaja poolt ekslikult eemaldatud tsentraalveeni kateeter 4650 3186 Töötaja poolt ekslikult eemaldatud arterikanüül 4650 5455 Töötaja poolt ekslikult eemaldatud intubatsioonitoru 4650 3865 Töötaja poolt ekslikult eemaldatud trahheakanüül 4650 8202 Töötaja poolt ekslikult eemaldatud naso- või orogastraalsond 4650 1344 Töötaja poolt ekslikult eemaldatud ICP-andur 4650 6320 Töötaja poolt ekslikult eemaldatud dreen 4650 4524 Töötaja poolt ekslikult eemaldatud põiekateeter 4650 8268 Töötaja poolt ekslikult eemaldatud epitsüstostoom 4650 5104 Töötaja poolt ekslikult eemaldatud nefrostoom 4650 6416 Töötaja poolt ekslikult eemaldatud gastrostoom 4650 7661 Töötaja poolt ekslikult eemaldatud väljaheite käsitlemissüsteem 4650 8639 Töötaja poolt ekslikult eemaldatud kolostoom 4650 7788 Töötaja poolt ekslikult eemaldatud ileostoom 4650 4277 Töötaja poolt ekslikult eemaldatud ECMO-kanüül 4650 6834 Töötaja poolt ekslikult eemaldatud epiduraal-, spinaalkateeter 4650 8325 Töötaja poolt ekslikult eemaldatud peritoneaaldialüüsi kateeter 4650 3419 Töötaja poolt ekslikult eemaldatud infusiooni- või süstlapumbaliin 4650 4935 Töötaja poolt ekslikult eemaldatud muu invasiivne vahend 4650 6850 Aseptika ja antiseptikaga seotud juhtum 59 4998 Patsiendi naha puudulik puhastamine, desinfitseerimine 6850 3954 Isolatsioonimeetmete mittenõuetekohane rakendamine 6850 5472 Mittesteriilne tegevus või mittesteriilse instrumendi kasutamine 6850 9497 Aseptika ja antiseptikaga seotud muu juhtum 6850 5900 Ravi, jälgimise või hooldusega seotud juhtum 5358 Seisundi jälgimisega seotud juhtum 5900 8730 Patsiendi privaatsuse rikkumine 5358 3407 Ebapiisav seisundi jälgimine (k.a NEWS) 5358 6764 Seisundi jälgimist eiratakse (k.a NEWS) 5358 5370 Seisundi jälgimisega seotud muu juhtum 5358 9902 Toitmise või toitlustamisega seotud juhtum 5900 1689 Patsiendile antakse süüa või juua, kuigi ei tohiks 9902 8523 Patsient on söömata või joomata või ta on saanud valet toitu 9902 7113 Patsiendile on määratud vale dieet 9902 6120 Toidu säilitamistingimusi ei kontrollita või on kontroll ebakorrektne 9902 8118 Toitmise või toitlustusega seotud muu juhtum 9902 4113 Raviprotseduuriga seotud juhtum 5900 4035 Ebakorrektne või tegemata jäänud raviprotseduur 4113 9254 Ebavajalik protseduur 4113 1143 Vastunäidustatud protseduur 4113 8604 Raviprotseduuriga seotud muu juhtum 4113 5700 Hooldustoiminguga seotud juhtum 5900 6532 Ebakorrektne või tegemata jäänud hooldustoiming 5700 Patsiendi ebakorrektse tuvastamise tagajärjel valele patsiendile tehtud 7539 hooldustoiming 5700 6383 Patsiendi isiklike asjade vale hoiustamine 5700 9121 Hooldustoiminguga seotud muu juhtum 5700 5690 Laboriuuringu juhtum 6825 Proovinõu või tellimus ei kuulu antud patsiendile 5690 2279 Analüüsi tulemuse väljastamine valele patsiendile 5690 1761 Tellitud või määratud vale analüüs 5690 3744 Proovinõu või proovimaterjal ei sobi tellitud analüüsi jaoks 5690 9262 Laboriuuringu tellimus ebakorrektselt vormistatud 5690 3160 Laboriuuringu tellimus puudub 5690 7181 Ebakorrektne tegevus preanalüütilises etapis 5690 5208 Proovinõul puuduvad patsiendi andmed 5690 1647 Nõuetele mittevastav proovinõu märgistus 5690 3522 Proovinõu või proovimaterjal puudub 5690 60 4252 Proovimaterjali hävinemine 5690 8169 Proovinõu või preparaadiklaas purunenud 5690 2784 Proovimaterjali vale säilitamine või transport 5690 4176 Proovimaterjali vale ettevalmistamine 5690 7015 Kliinilise pildiga mittesobiv laboriuuringu tulemus 5690 1598 Vale analüüsi tulemuse väljastamine 5690 3516 Analüüs tegemata 5690 9929 Analüüsi tulemus väljastamata 5690 6802 Laboriuuringu kirjelduse või arvamuse viga 5690 2201 Laboriuuringuga seotud muu juhtum 5690 5500 Radioloogilise uuringu juhtum 4269 Valele patsiendile tehtud radioloogiline uuring 5500 9777 Radioloogilise uuringu kirjeldus on tehtud vale patsiendi kohta 5500 8996 Tellitud vale või mittenäidustatud radioloogiline uuring 5500 3855 Radioloogilise uuringu tellimus ebakorrektselt vormistatud 5500 9308 MRT-uuringu tellimisel ei ole arvestatud implantaadi olemasoluga 5500 1028 Radioloogilise uuringu tellimus ei kuulu antud patsiendile 5500 5471 Mammogrammi tegemisel ei jälgitud menstruatsioonitsüklit 5500 4078 Põhjendamatu radioloogiline kordusuuring 5500 Suurema kiirgusega uuring (nt KT) on tellitud enne väiksema kiirgusega 8643 uuringut (nt röntgenuuringut) 5500 3646 Radioloogilise uuringu tegemise viga 5500 3375 Menetlusradioloogilisel protseduuril tekkinud juhtum 5500 4964 Vale piirkonna radioloogiline uuring 5500 9609 Vale või raskendatud positsioneerimine radioloogilisel uuringul 5500 Radioloogilisele uuringule ei saadud sobivat aega või lükati uuring 7118 edasi 5500 5848 Patsient ei tulnud või hilines radioloogilisele uuringule 5500 8550 Patsiendi ebakorrektne ettevalmistamine radioloogiliseks uuringuks 5500 1080 Rasedale tehtud radioloogiline uuring ilma raseduse kohta küsimata 5500 Ilma randmepaelata patsient radioloogilisel uuringul, kui randmepael 8722 oli ette nähtud 5500 Radioloogilisel uuringul olnud patsient jäeti tuvastamata või tuvastati 2259 ebakorrektselt 5500 3663 Patsiendi ebakorrektne teavitamine radioloogilisest uuringust 5500 Raskes seisundis patsient ilmub ilma meditsiinilise saatjata 9137 radioloogilisele uuringule 5500 3614 Nakkusohtliku patsiendi ebakorrektne käsitlus radioloogilisel uuringul 5500 8179 Vale protokoll radioloogilisel uuringul 5500 4708 Radioloogiline uuring on jäetud tegemata 5500 61  Patsient ei ole radioloogilise uuringu ajal koostööaldis, ei püsi paigal, 7353 on agressiivne, joobes 5500 Patsient ei ole võimeline radioloogilise uuringu ajal korraldusi (nt 5317 hingamise kohta) täitma 5500 5604 Patsiendil puudub radioloogilise uuringu ajal vajalik lahas 5500 1787 Radioloogilise uuringu pooleli jäämine 5500 8584 Radioloogilise uuringu ebaõnnestumine tehnilistel põhjustel 5500 6239 Ebakorrektsed radioloogilise uuringu registreerimisandmed 5500 8233 Ebakorrektne radioloogiline uuring 5500 Kontrastaine ebakorrektne või ebaõnnestunud manustamine 4575 radioloogilisel uuringul 5500 4180 Kontrastaine või ravimi kõrvaltoime radioloogilisel uuringul 5500 1674 Proovimaterjali vale käsitlemine radioloogilisel uuringul 5500 2130 Ebakorrektselt kirjeldatud radioloogiline uuring 5500 6375 Radioloogiline uuring on jäetud kirjeldamata 5500 8324 Radioloogilise uuringu kirjeldus on vale 5500 1206 Radioloogiline uuring on arhiveeritud valede isikuandmetega 5500 9263 Radioloogiline uuring on arhiveerimata 5500 Metalleseme sattumine patsiendi või töötaja kaudu MRT-uuringu 4084 ruumi 5500 Uuringule eelneva 8 nädala jooksul või enne 2000. aastat paigaldatud 9520 metallfiksaator MRT-uuringul 5500 2584 Ootamatu või veast tulenev radioloogilise uuringu tüsistus patsiendil 5500 3831 Patsiendi või saatja põhjendamatu kiiritamine 5500 4127 Magnetvälja tõttu tekkinud tüsistus implantaadi korral 5500 8720 Muu radioloogilise uuringuga seotud juhtum 5500 Füsioloogilise, neurofüsioloogilise, endoskoopilise vm 3930 uuringuga seotud juhtum 2857 Valele patsiendile tehtud uuring (v.a radioloogia ja labor) 3930 6838 Tellitud vale uuring (v.a radioloogia ja labor) 3930 Uuringule ei saadud sobivat aega või lükati uuring edasi (v.a 6155 radioloogia ja labor) 3930 2090 Patsient ei tulnud või hilines uuringule (v.a radioloogia ja labor) 3930 Patsiendi ebakorrektne ettevalmistamine uuringuks (v.a radioloogia ja 6360 labor) 3930 7419 Uuring on jäetud tegemata (v.a radioloogia ja labor) 3930 2751 Ebakorrektsed uuringu registreerimisandmed (v.a radioloogia ja labor) 3930 7963 Ebakorrektselt tehtud uuring (v.a radioloogia ja labor) 3930 Viga uuringu kirjeldamisel või uuringuarvamuses (v.a radioloogia ja 4744 labor) 3930 62 3162 Uuring on arhiveeritud valede isikuandmetega (v.a radioloogia ja labor) 3930 1979 Uuring on arhiveerimata (v.a radioloogia ja labor) 3930 Ootamatu või veast tulenev uuringu tüsistus patsiendil (v.a radioloogia 6757 ja labor) 3930 3249 Muu uuringuga seotud juhtum (v.a radioloogia ja labor) 3930 3150 Patoloogia uuringu juhtum 1553 Patoloogia uuringu tellimus või saatekiri puudub 3150 3537 Tellitud vale patoloogia uuring 3150 9725 Ebakorrektsed patoloogia uuringu tellija andmed 3150 3373 Ebakorrektsed patoloogia uuringu patsiendi isikuandmed 3150 3626 Ebakorrektne patoloogia uuringu asukoht 3150 7368 Patoloogia uuringu proovinõude või preparaadiklaaside vale arv 3150 8797 Patoloogia uuringu vale fiksatsioon 3150 5327 Patoloogia uuringu tellimusega seotud muu juhtum 3150 6722 Liiga väike patoloogia uuringu proovinõu 3150 4465 Patoloogia uuringu jaoks sobimatu proovinõu 3150 3028 Patoloogia uuringu proovinõu lekib 3150 4439 Patoloogia uuringu proovinõu või preparaadiklaas purunenud 3150 Proovinõu või preparaadiklaasiga seotud muu juhtum patoloogia 7818 uuringul 3150 3450 Patoloogia uuringu saatenõu või preparaadiklaas märgistamata 3150 Patoloogia uuringu saatenõu või preparaadiklaas ebakorrektselt 6969 märgistatud 3150 3585 Patoloogia uuringu proovinõus on liiga vähe formaliini 3150 8441 Patoloogia uuringu proovimaterjali vale säilitamine või transport 3150 2714 Patoloogia uuringu proovimaterjal hilines 3150 2678 Patoloogia uuringu proovimaterjali eeltöötlusega seotud muu juhtum 3150 5712 Patoloogia uuringu proovimaterjal puudub 3150 9253 Patoloogia uuringu proovimaterjal on kadunud 3150 7120 Patoloogia uuringu proovimaterjal on vahetusse läinud 3150 8700 Patoloogia uuringu proovimaterjali töötlemisviga 3150 7888 Patoloogia uuring on tegemata 3150 6708 Patoloogia uuringu tulemus väljastamata 3150 9737 Patoloogia uuringu tulemuse väljastamine valele patsiendile 3150 2215 Vale patoloogia uuringu tulemuse väljastamine 3150 3435 Meditsiiniseadme, töövahendi vms seotud juhtum 9209 Kokkusobimatud seadmed 3435 8308 Seade on rikkis, hoolduses vms 3435 9382 Seadme vale kasutamine 3435 63 3536 Seade on ebakorrektselt komplekteeritud 3435 3220 Seadme rike protseduuri ajal 3435 7324 Arvutivõrgu häire 3435 7226 Elektrikatkestus 3435 7724 Ravigaaside, sh hapniku varustushäire 3435 9826 Tarviku või materjali mittesteriilne pakend 3435 7700 Valesti komplekteeritud tarvik või materjal 3435 7159 Töövahenditega seotud takistus 3435 5431 Vigane materjal või tarvik 3435 9265 Meditsiiniseadme, töövahendiga vms seotud muu juhtum 3435 9040 Trauma, õnnetus- ja vägivallajuhtum 9035 Kukkumine 9040 5150 Kukkumine koos vigastusega 9040 4916 Esemelt saadud löök, kokkupõrge esemega, kukkuv ese jms 9040 9320 Põletus, sh süttimine 9040 9800 Patsiendi transpordiga toimunud õnnetusjuhtum 9040 3337 Ohtliku ravimiga toimunud õnnetusjuhtum 9040 2543 Muu trauma või õnnetus tervishoiuasutuses 9040 3784 Sõnaline ähvardamine, alavääristamine patsiendi poolt 9040 3025 Provotseerimine patsiendi poolt 9040 3279 Füüsiline kallaletung patsiendi poolt 9040 8061 Kägistamine patsiendi poolt 9040 5869 Seksuaalne ahistamine patsiendi poolt 9040 6063 Põletamine patsiendi poolt 9040 2939 Relva või muu esemega ähvardamine patsiendi poolt 9040 6335 Esemega ründamine patsiendi poolt 9040 9597 Muu vägivald patsiendi poolt 9040 7975 Töövahendite või töökeskkonna lõhkumine patsiendi poolt 9040 9802 Sõnaline ähvardamine kolmanda isiku poolt 9040 Solvamine või ebatsensuursete sõnade kasutamine kolmanda isiku 3116 poolt 9040 4617 Füüsiline kallaletung kolmanda isiku poolt 9040 3335 Kägistamine kolmanda isiku poolt 9040 1626 Seksuaalne ahistamine kolmanda isiku poolt 9040 1907 Põletamine või tuleohtliku olukorra tekitamine kolmanda isiku poolt 9040 8007 Relva või muu esemega ähvardamine kolmanda isiku poolt 9040 Keelatud esemete või ainete toomine tervishoiuasutusse kolmanda 4797 isiku poolt 9040 4974 Muu vägivald kolmanda isiku poolt 9040 6853 Patsienti kahjustava jõu kasutamine protseduuril 9040 2275 Ebavajaliku ravimi manustamine 9040 2585 Ebavajaliku ohjeldusmeetme rakendamine 9040 64 9714 Ebavajaliku isolatsiooni rakendamine 9040 9364 Vale liikumist piirava meetme rakendamine 9040 3277 Muu sunniviisiline meede, vägivald 9040 2371 Töötaja põhjustatud vigastus patsiendile 9040 Personali, töökorralduse või -keskkonnaga seotud 2701 juhtum 9029 Personaliga seotud juhtum 2701 1179 Töökorraldusega seotud juhtum 2701 9840 Töökeskkonnaga seotud juhtum 2701 8158 Mittemeditsiinilise toiminguga seotud juhtum 2701 7734 Personali, töökorralduse või -keskkonnaga seotud muu juhtum 2701 5241 Transfusioonraviga seotud juhtum 9008 Valele patsiendile tellitud verepreparaat 5241 2244 Tellitud vale verepreparaat 5241 1437 Tellitud vale veregrupiga verepreparaat 5241 7876 Valele patsiendile manustatud verepreparaat 5241 8417 Patsiendile manustatud vale verepreparaat 5241 9793 Patsiendile manustatud vale veregrupiga verepreparaat 5241 2759 Transfusioonist tingitud tsirkulatoorne ülekoormus (TACO) 5241 3040 Transfusiooniga seotud äge kopsukahjustus (TRALI) 5241 1278 Valele patsiendile väljastatud verepreparaat 5241 5278 Transfusiooniks väljastatud vale verepreparaat 5241 7435 Transfusiooniks väljastatud vale veregrupiga verepreparaat 5241 1119 Transfusioonraviga seotud vahetu hemolüütiline reaktsioon 5241 4425 Transfusioonitekkeline anafülaktiline reaktsioon 5241 5689 Transfusioonitekkeline septiline reaktsioon 5241 4638 Patsiendile manustatud vale kogus verepreparaati 5241 9404 Viga verepreparaadi ülekandetehnikas 5241 Viga patsiendi jälgimisel verepreparaadi manustamise ajal ja järel 2928 nõutud ajal jooksul 5241 9041 Muu viga verepreparaadi manustamisel 5241 Muu viga immunohematoloogilise uuringu või verepreparaadi 1347 tellimisel 5241 Sobivusuuringute proovimaterjali võtmisele ei ole eelnenud patsiendi topelttuvastamist ja transfusioonravi dokumentatsioonis puudub 9944 erakorralise situatsiooni märge 5241 Transfusiooniks väljastatud verepreparaadi transportimise või 2367 säilitamise viga 5241 4400 Muu verepreparaadi väljastamise, transpordi ja säilitamise viga 5241 3443 Transfusioonravi läbiviimine nõuetekohaselt dokumenteerimata 5241 2235 Vereülekandereaktsioon dokumenteerimata 5241 65 6649 Näidustamata verepreparaadi manustamine 5241 4003 Transfusioonitekkeline muu raskete tagajärgedega reaktsioon 5241 1115 Viga verepreparaadi ülekande ettevalmistamisel 5241 66 Koostajad: Signe Asi, Vladislav Fedossov, Kerstin Hindrimäe, Marko Murruste, Teele Orgse, Heli Paluste, Helen Simisker, Heli Tooman, Ere Uibu Toimetaja: Teele Orgse Keeletoimetaja: Ruth Erm Kaanepilt: Tehisaru © Terviseamet, 2024 Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn www.terviseamet.ee 67 Saatja: "Kaili-Helena Bull" <[email protected]> Saaja: "Info - TA" <[email protected]> Teema: Juhend Kuupäev: 2026-08-25 11:34 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere Palun väljastage mulle eelmine versioon manuses olevast dokumendist [email protected] <mailto:[email protected]> või palun kirjutage, kus ma selle leian. Lugupidamisega, Kaili-Helena Bull Õigus – ja hankeosakonna jurist | AS Lääne-Tallinna Keskhaigla +372 6 307 787 | [email protected] | www.keskhaigla.ee <http://www.keskhaigla.ee/>