(EIS) algatatud kooskõlastamine

Rahandusministeerium [email protected] 11.09.2025 nr 13-1/76-1 Kultuuriministri 26. jaanuari 2023. a käskkirja nr 24 muutmise eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine Edastame korraldusasutusele, Rahandusministeeriumile ja rakendusasutustele kooskõlastamiseks ning rakendusüksusele, elluviijale ja partneritele arvamuse avaldamiseks kultuuriministri 26. jaanuari 2023. a käskkirja nr 24 „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ muutmise eelnõu. Palume kooskõlastus anda ja arvamus avaldada kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga minister Lisad: 1. Eelnõu 2 lehel 2. Seletuskiri 8 lehel 4. Käskkirja eelnõu lisa 5 (xlsx-fail) 5. Käskkirja terviktekst muudatustega 10 lehel Sama: Riigi Tugiteenuste Keskus Kliimaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Eesti Linnade ja Valdade Liit Tallinna Linnavalitsus Tartu Linnavalitsus Pärnu Linnavalitsus Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 Rakvere Linnavalitsus Saaremaa Vallavalitsus Jõhvi Vallavalitsus Haapsalu Linnavalitsus Kohtla-Järve Linnavalitsus Margit Tilk 628 2358 [email protected]  EELNÕU 04.09.2025 MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Kultuuriministri 26. jaanuari 2023. a käskkirja nr 24 „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 ning Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a määruse nr 62 „Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 5 lõike 2 punkti 9 alusel: Teen kultuuriministri 26. jaanuari 2023. a käskkirjas nr 24 „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ (edaspidi TAT) järgnevad muudatused: 1) asendan tabeli TAT-i punktis 6 järgneva tabeliga: Jrk Finantsallikas Summa (eurodes) Osakaal 1.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 4 101 326 70,00% sealhulgas Tartu linn (2023-2029) 385 000 Tallinna linn (2023-2029) 910 000 Rakvere linn (2023-2028) 204 575 Saaremaa vald (2023-2028) 254 072 Pärnu linn (2024-2028) 261 501,1 Jõhvi vald (2025-2026) 177 382,1 Haapsalu linn (2024-2026) 212 910,6 Kohtla-Järve linn (2025-2027) 250 376 1.2 Riiklik kaasfinantseering 1 757 711 30,00% sealhulgas Tartu linn (2023-2029) 165 000 Tallinna linn (2023-2029) 390 000 Rakvere linn (2023-2028) 87 675 Saaremaa vald (2023-2028) 108 888 Pärnu linn (2024-2028) 112 071,9 Jõhvi vald (2025-2026) 76 020,9 Haapsalu linn (2024-2026) 91 247,4 Kohtla-Järve linn (2025-2027) 107 304 1.3 Omafinantseering 0 0% KOKKU 5 859 037 2) muudan TAT-i punkti 11.2 ning sõnastan selle järgnevalt: „Elluviija esitab rakendusüksusele vahearuande e-toetuse keskkonna kaudu iga aasta 20. jaanuariks, rakendusüksuse nõudmisel tihedamini.“;  3) muudan TAT-i punkti 11.3 ning sõnastan selle järgnevalt: „Elluviija esitab rakendusüksusele lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 30 kalendripäeva jooksul toetatava tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast arvates“; 4) tunnistan TAT-i lisa 3 kehtetuks; 5) tunnistan TAT-i lisa 4 kehtetuks; 6) muudan TAT-i lisa 5 ja sõnastan selle siinsele käskkirjale lisatu järgi. (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga  TERVIKTEKST EELNÕU 04.09.2025 MINISTRI KÄSKKIRI „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ 1 Reguleerimis- ja kohaldamisala 1.1 Toetuse andmise tingimuste käskkiri (edaspidi TAT) kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. 1.2 TAT-iga reguleeritakse toetuse andmist ja kasutamist ÜSS-i § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava poliitikaeesmärgi 4 „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi (h) „Soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimis- keeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet“ ja ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirjaga kinnitatud meetme 21.4.7.5 „Lõimumist, sealhulgas kohanemist toetav Eesti“ sekkumise nr 21.4.7.56 „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ (edaspidi toetatav tegevus) raames. 1.3 Toetatav tegevus panustab Riigikogu otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“1 heakskiitmine“ sihi „Arukas, tegus ja tervist hoidev inimene“ alasihti „Tegus inimene“, valdkondliku arengukava „Sidus Eesti 2021–2030“2 alaeesmärki „Kohanemist ja lõimumist toetav Eesti“, tulemusvaldkonna „Sidus ühiskond“ programmi „Lõimumis-, sealhulgas kohanemisprogramm“ meetme „Lõimumist, sealhulgas kohanemist toetav Eesti“ tegevuse „Lõimumis-, sealhulgas kohanemispoliitika kujundamine ja rakendamine“ teenusesse „Kohaliku tasandi toetamine ja sektoriüleste partnerlussuhete arendamine“. 1.4 Toetuse andmise eesmärk on suurendada kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV) suutlikkust pakkuda tulemuslikult lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuseid uussisserändajatele, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimestele ja tagasipöördujatele. 1.5 Toetatava tegevuse elluviimisega seotud kulude hüvitamine ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 mõistes. 1.6 Toetatav tegevus on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13–43) artikkel 17 tähenduses. 1.7 Toetatava tegevuse kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja arengustrateegias „Eesti 2035“ nimetatud aluspõhimõtteid. Toetatava tegevuse panust 1 Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ (https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja- planeering/strateegia) 2 Sidusa Eesti arengukava 2021–2030 (https://www.kul.ee/siduseesti2030) 1  regionaalselt tasakaalustatud arengusse mõõdetakse „Eesti 2035“ näitajaga „Tööjõus osalemise määr 15–74 a“, panust soolise võrdõiguslikkuse edendamisse näitajaga „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, panust võrdsete võimaluste edendamisse näitajaga „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja panust ligipääsetavuse tagamisse näitajaga „Ligipääsetavuse näitaja“. 1.8 Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi teavitamise määrus) tähenduses on projekti pealkiri „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“. 2 Terminid 2.1 Uussisserändaja on vähem kui viis aastat Eestis seaduslikult elanud: 2.1.1 välismaalane, kellele on antud Eesti tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduses või välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud alustel; 2.1.2 Euroopa Liidu kodanik, kes on omandanud Eestis tähtajalise elamisõiguse Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel; 2.1.3 Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige, kellele on antud Eestis tähtajaline elamisõigus Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel. 2.2 Erineva keele- ja kultuuritaustaga inimene on üle viie aasta Eestis seaduslikul alusel viibiv isik, kes on saanud Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras, on määratlemata või muu riigi kodakondsusega. 2.3 Tagasipöörduja on Eesti kodakondsust omav täiskasvanud isik, kes on Eestisse püsivalt naasnud viimase kaheksa kuu jooksul ja oma elukoha registreerinud Eesti rahvastikuregistris. 2.4 Sidusrühm on lõimumis-, sealhulgas kohanemisteenuse pakkuja, poliitikakujundaja, valdkondlik ekspert, tööandja, nõustaja, organisatsiooni esindaja, ülikool ja asutus, mis tegutseb rände-, lõimumis-, sealhulgas kohanemisvaldkonnas. 3 Toetatav tegevus, rakendusüksus ja rakendusasutus, elluviija ja partner 3.1 Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel. 3.2 Rakendusüksus ja rakendusasutus. 3.2.1 Toetatava tegevuse rakendusasutus on Kultuuriministeerium (edaspidi rakendusasutus). 3.2.2 Toetatava tegevuse rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 3.3 Elluviija ja partnerid. 3.3.1 Toetatava tegevuse elluviija on Eesti Linnade ja Valdade Liit (edaspidi elluviija). 3.3.2 Elluviija partnerid on Tartu linn, Tallinna linn, Pärnu linn, Rakvere linn, Saaremaa vald, Jõhvi vald, Haapsalu linn ja Kohtla-Järve linn. 3.4 Toetatava tegevuse tulemusena on suurenenud KOV-ide võimekus pakkuda ja arendada lõimumis-, sealhulgas kohanemisteenuseid punktis 3.5.4 nimetatud sihtrühmale. 3.5 Tegevused, sihtrühm ja elluviimise aeg. 3.5.1 Elluviija tegevused. 3.5.1.1 KOV-ide tegevusplaanide koostamine ja sisutegevuste toetamine. 3.5.1.2 Lõimumis-, sealhulgas kohanemisteekondade väljatöötamine ja rakendamine KOV-ides. 3.5.1.3 Tõhusa kommunikatsiooni tagamine KOV-idele. 3.5.1.3.1 Valdkondliku info kogumine ning analüüsimine. 3.5.1.3.2 KOV-ide nõustamine. 2  3.5.1.3.3 Koordinaatorite võrgustiku arendamine. 3.5.1.3.4 Koostöö koordineerimine KOV-ide ja sidusrühmade vahel. 3.5.1.4 KOV ametnike ja töötajate sihtrühmaga töötamise võimekuse tõstmine. 3.5.1.4.1 KOV ametnike ja töötajate koolitusvajaduse väljaselgitamine ja analüüsimine. 3.5.1.4.2 Koolituste, töövarjupäevade, õppereiside ja kogemuskohtumiste korraldamine. 3.5.1.4.3 Juhendmaterjalide koostamine ja levitamine. 3.5.2 Partnerite tegevused. 3.5.2.1 Sihtrühmale teenuste arendamine ja pakkumine KOV piirkonnas. 3.5.2.1.1 KOV-s elava sihtrühma kaasamine punktis 1.4 nimetatud eesmärki toetavasse tegevusse. 3.5.2.1.2 Vajaduspõhise tugiteenuse pakkumine sihtrühmale. 3.5.2.1.3 Tõhusa kommunikatsiooni tagamine sihtrühmale. 3.5.2.1.4 Kohalike koostöövõrgustike arendamine ja koostöö koordineerimine KOV-i ja sidusrühmade vahel. 3.5.2.1.5 Koostöös elluviijaga lõimumis-, sealhulgas kohanemisteekondade väljatöötamine ja rakendamine. 3.5.3 Tegevuste elluviimise aeg on 01.01.2023–31.10.2029. 3.5.4 Toetatava tegevuse sihtrühm on vähemalt 18-aastased uussisserändajad, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed ja tagasipöördujad. 4 Seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad 4.1 Toetatava tegevuse seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad Näitaja Alg- Aasta Vahesihttase Sihttase Selgitav teave nimetus ja tase (2024) (2029) mõõtühik Meetmete Välj KOV 0 Ei 5 7 Näitaja mõõdab nimekirja undn koordinaatorite kohaldu täiskohaga näitaja äitaj arv töötavate a Mõõtühik: arv KOV-ide koordinaatorite arvu, kes koordineerivad KOV-ides lõimumist, sealhulgas kohanemist toetavate tegevuste pakkumist (punkt 3.5.1.1) TAT Välj KOV-ide 0 Ei 2 7 Näitaja mõõdab spetsiifilised und- osaluskogude kohaldu kohalikul näitajad näita arv tasandil ja Mõõtühik: arv käivitatud sihtrühmade osaluskogude arvu (punkt 3.5.2.1.1). TAT Välj Kohaliku 0 Ei 2 7 Näitaja mõõdab spetsiifilised und- tasandi kohaldu kohalikul näitajad näita koostöövõrgus- tasandil ja tike arv tegutsevate ja Mõõtühik: arv toimivate koostöövõrgust 3  Näitaja Alg- Aasta Vahesihttase Sihttase Selgitav teave nimetus ja tase (2024) (2029) mõõtühik ike arvu, kuhu kuuluvad valdkondlike sidusrühmade esindajad (punkt 3.5.2.1.4). TAT Välj KOV-ide arv, 0 Ei 0 7 Näitaja mõõdab spetsiifilised und- kus on kohaldu KOV-ide arvu, näitajad näita rakendatud kus on ja lõimumis- ja kasutusele kohanemistee- võetud välja kondade töötatud mudelit kohanemis- Mõõtühik: arv ja/või lõimumistee- konnad (punkt 3.5.1.2). TAT Välj Koolitustel, 0 Ei 20 45 Eestis on 2022. spetsiifilised und- kogemuskohtu- kohaldu aasta oktoobri näitajad näita mistel, seisuga 79 ja õppevisiitidel KOV-i. Näitaja osalenud mõõdab, mitme KOV-ide arv KOV-i Mõõtühik: esindajad on osaluskord osalenud punktis 3.5.1.4 toodud tegevustes. TAT Välj Korraldatud 0 Ei 3 12 Näitaja mõõdab spetsiifilised und- infopäevade arv kohaldu KOV-ide näitajad näita töötajatele ja korraldatud temaatiliste infopäevade arvu (punkt 3. 5.1.3). TAT Välj Korraldatud 0 Ei 3 12 Näitaja mõõdab spetsiifilised und- üle-eestiliste kohaldu töötajatele ja näitajad näita koolituste arv ametnikele ja Mõõtühik: arv korraldatud koolituste arvu (punkt 3.5.1.4). 5 Toetatava tegevuse abikõlblikkuse periood 5.1 Toetatava tegevuse abikõlblikkuse periood on 01.01.2023–31.10.2029. 6 Toetatava tegevuse eelarve Jrk Finantsallikas Summa (eurodes) Osakaal 1.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 4 101 326 70,00% sealhulgas Tartu linn (2023-2029) 385 000 Tallinna linn (2023-2029) 910 000 Rakvere linn (2023-2028) 204 575 Saaremaa vald (2023-2028) 254 072 4  Pärnu linn (2024-2028) 261 501,1 Jõhvi vald (2025-2026) 177 382,1 Haapsalu linn (2024-2026) 212 910,6 Kohtla-Järve linn (2025-2027) 250 376 1.2 Riiklik kaasfinantseering 1 757 711 30,00% sealhulgas Tartu linn (2023-2029) 165 000 Tallinna linn (2023-2029) 390 000 Rakvere linn (2023-2028) 87 675 Saaremaa vald (2023-2028) 108 888 Pärnu linn (2024-2028) 112 071,9 Jõhvi vald (2025-2026) 76 020,9 Haapsalu linn (2024-2026) 91 247,4 Kohtla-Järve linn (2025-2027) 107 304 1.3 Omafinantseering 0 0% KOKKU 5 859 037 Toetatava tegevuse koguperioodi detailne eelarve on toodud lisas 5. 7 Kulude abikõlblikkus 7.1 Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ÜM) §-st 15 ja TAT-is sätestatud tingimustest. 7.2 Abikõlblikud kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks. 7.2.1 Kaudsed kulud on ÜM-i § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja ÜM-i § 21 lõikes 6 nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud. 7.2.1.1 Kaudseid kulusid hüvitatakse elluviijale ühtse määra alusel, milleks on 7% toetatava tegevuse otsestest kuludest. 7.2.2 Otseseid kulusid hüvitatakse elluviijale ja partneritele tegelike kulude alusel. 7.3 Lisaks ÜM-i §-s 16 nimetatud abikõlblikele personalikuludele ning punktis 7.2.1 nimetatud kaudsele kulule on abikõlblikud järgmised kulud: 7.3.1 teavitamiskulu, mis on kooskõlas teavitamise määruse §-s 2 sätestatud kohustuste täitmisega; 7.3.2 ligipääsetavuse tagamise kulu koolitustel, töövarjupäevadel, kogemuskohtumistel, kommunikatsioonis, infomaterjalides, õppevahendites ja -materjalides ning nõustamises ja teistes vajaduspõhistes tugiteenustes; 7.3.3 uuringute, küsitluste ja analüüside tellimise ja korraldamise kulu; 7.3.4 tõlkekulu; 7.3.5 kommunikatsiooni kulu sealhulgas infomaterjali koostamise ja trükkimise kulu; 7.3.6 teenusdisaini ja konsultatsiooni kulu; 7.3.7 majutuskulu, sealhulgas sihtrühma, KOV ametnike ja töötajate ning tegevustesse kaasatud isikute kulu 3.5.1.3.3 ja 3.5.1.4.2, 3.5.2.1.1 nimetatud tegevuste puhul, kui tegemist on mitmepäevase sündmusega; 7.3.8 infotehnoloogiliste arenduste ja hoolduse kulu punktides 3.5.1.2, 3.5.1.3, 3.5.1.4.3 ja 3.5.2.1 nimetatud tegevuste puhul; 7.3.9 transpordikulu, sealhulgas sihtrühma, KOV ametnike ja töötajate ning tegevustesse kaasatud isikute kulu punktides 3.5.1.3.3, 3.5.1.3.4, 3.5.1.4.2 ja 3.5.2.1 nimetatud tegevuste puhul; 7.3.10 ruumi rendi, inventari rendi ja toitlustuskulu punktides 3.5.1.3.2, 3.5.1.2, 3.5.1.3.3, 5  3.5.1.3.4, 3.5.1.4.2 ja 3.5.2.1 nimetatud tegevuste puhul; 7.3.11 esineja tasu punktides 3.5.1.3.3, 3.5.1.4.2 ja 3.5.2.1 nimetatud tegevuste puhul; 7.3.12 õppevahendite ja -materjalide kulu punktides 3.5.2.1.1 nimetatud tegevuse puhul; 7.3.13 Euroopa Liidu riikidesse KOV ametnike ja töötajate õppereisi kulu punktis 3.5.1.4.2 nimetatud tegevuse puhul; 7.3.14 KOV ametnike ja töötajate koolituse, töövarjupäeva ja kogemuskohtumise kulu punktis 3.5.1.4.2 nimetatud tegevuse puhul; 7.3.15 sihtrühmale nõustamise- ja teiste vajaduspõhiste tugiteenuste pakkumise kulu punktis 3.5.2.1.2 nimetatud tegevuse puhul. 7.4 Lisaks ÜM-i §-s 17 loetletud abikõlbmatutele kuludele on abikõlbmatud järgmised kulud: 7.4.1 liiklusvahendi ostmise kulu; 7.4.2 esinduskulu ja kingitused; 7.4.3 täienduskoolituse kulu, kui koolituse korraldamisel ei ole arvestatud täiskasvanute koolituse seaduse § 15 lõike 2 nõuetega koos lõigetes 3 ja 4 toodud erisustega; 7.4.4 päevaraha, majutuskulu ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära; 7.4.5 partneritele kontorimööbli ning tehniliste vahendite, sealhulgas sülearvutite ja tahvelarvutite soetamise ja rentimise kulu, litsentsitasu, sidekulu ning partneri tegevusi koordineeriva töötaja töökohaga seotud rendi kulu; 7.4.6 kõik toetatava tegevuse elluviimisega otseselt sidumata kulud. 8 Toetuse maksmise tingimused ja kord 8.1 Toetuse maksmine toimub tegelike kulude alusel ÜM-i § 27 lõike 1 punkti 1 kohaselt. Ühtse määra alusel lihtsustatud kulude maksmine toimub ÜM-i § 28 lõike 3 kohaselt. Toetuse maksmise üldtingimused on sätestatud ÜM-i §-s 26. 8.2 Maksetaotluse esitamise, menetlemise ja toetuse maksmise tingimused on sätestatud ÜM-i §-des 24, 25 ja 33. 8.3 Elluviijal on õigus taotleda ja rakendusüksusel on õigus teha ettemakseid ÜSS-i § 14 ja ÜM-i § 30 kohaselt. 8.3.1 Ettemakse kasutamise periood on kuni 90 kalendripäeva ettemakse laekumisest. 8.4 Toetus makstakse elluviijale e-toetuse keskkonna kaudu rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. 8.5 Maksetaotluseid võib elluviija esitada punktis 9.3.3 nimetatud maksete prognoosi alusel mitte harvem kui kord kvartalis ja mitte tihedamini kui kord kuus. 8.6 Enne esimese maksetaotluse esitamist või koos sellega peab elluviija esitama rakendusüksusele: 8.6.1 väljavõtte raamatupidamistoimingutest, mille järgi on võimalik veenduda, et otsesed kulud (nii abikõlblikud kui ka abikõlbmatud) on selgelt eristatavad elluviija teistest kuludest; 8.6.2 koopia elluviija hankemenetluse korrast või viide veebilehele, kus kord on avalikult kättesaadav; 8.6.3 allkirjaõigusliku isiku edasivolitatud õiguste korral volituste koopiad. 8.7 Esimesele tegelike kulude alusel esitatud maksetaotlusele lisatakse tasumist tõendavate dokumentide koopiad. Edaspidi tuleb abikõlblike kulude tekkimist ja nende tasumist tõendavate dokumentide koopiad esitada rakendusüksuse nõudmisel. 8.8 TAT-i punktis 7.2.1.1 nimetatud ühtse määra alusel tehakse makse tegelike otseste kulude kohaselt. 8.8.1 Ühtse määra alusel makse tegemisel kulu tegelikku maksumust ei tõendata ega kontrollita. 8.9 Elluviija esitab läbiviidud riigihangete korraldamisega seotud dokumendid 6  rakendusüksusele kontrolliks hiljemalt koos maksetaotlusega. 8.10 Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos toetatava tegevuse elluviimise lõpparuandega. Viimane makse tehakse tasutud kuludokumentide alusel pärast seda, kui rakendusasutus on lõpparuande kinnitanud. 9 Elluviija kohustused 9.1 Elluviijale kohalduvad kõik ÜSS-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. 9.2 Elluviija peab kasutama toetust sihtotstarbeliselt abikõlblike kulude katteks, mis on vajalikud TAT-is kirjeldatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks, ning viima toetatava tegevuse ellu punktis 9.3.1 nimetatud rakendusasutuse kinnitatud eelarve ja tegevuskava kohaselt. 9.3 Lisaks ÜM-i § 10 lõikes 1 ja §-s 11 toodule on elluviija kohustatud: 9.3.1 esitama käimasoleva aasta 1. novembriks rakendusasutusele kinnitamiseks järgneva aasta tegevuskava (lisa 1) ja eelarve (lisa 2). Esimese aasta eelarve ja tegevuskava esitab elluviija kümne tööpäeva jooksul pärast TAT-i kinnitamist. Kinnitatud tegevuskava ja eelarve edastab rakendusüksusele rakendusasutus; 9.3.1.1 kui kinnitatud eelarvet muudetakse ühe kalendriaasta jooksul kuni 10% ulatuses, kooskõlastab elluviija eelarve muutmise enne rakendusüksusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja rakendusasutus muudatust kinnitama ei pea; 9.3.1.2 punkti 9.3.1.1 kohaselt muudetud eelarve esitab elluviija rakendusasutusele teadmiseks koos rakendusüksuse kooskõlastusega viie tööpäeva jooksul rakendusüksuse kooskõlastuse saamisest. 9.3.2 taotlema enne kinnitatud eelarvest erinevate kulude tegemist rakendusasutuselt eelarve muutmist juhul, kui vajalikud muudatused on punktis 9.3.1.1 sätestatud mahust suuremad. Kinnitatud eelarvemuudatused edastab rakendusüksusele rakendusasutus; 9.3.3 esitama rakendusüksusele järgneva aasta maksete prognoosi kümne tööpäeva jooksul pärast seda, kui rakendusasutus on eelarve ja tegevuskava kinnitanud. Maksete prognoos esitatakse e-toetuse keskkonnas; 9.3.3.1 esitama rakendusüksusele korrigeeritud maksete prognoosi, kui makse erineb esitatud prognoosist rohkem kui 25% võrra; 9.3.4 esitama rakendusasutusele ja rakendusüksusele teadmiseks eelneva aasta korrigeeritud eelarve ühe kalendrikuu jooksul alates vastava aasta viimase makse algatamisest rakendusüksuse poolt; 9.3.5 esitama rakendusasutuse või rakendusüksuse päringule vastused kümne tööpäeva jooksul vastava päringu saamisest arvates; 9.3.6 esitama rakendusasutusele teadmiseks hiljemalt 14 tööpäeva enne riigihanke väljakuulutamist riigihanke tehnilise kirjelduse riigihangete puhul maksumusega üle riigihanke piirmäära riigihangete seaduse mõistes; 9.3.7 elluviija võib rakendusüksuselt taotleda riigihangete nõustamist rakendusüksuse riigihangete eelnõustamise protseduuride kohaselt; 9.3.8 teavitama rakendusasutust, kui toetatava tegevusega samalaadsetele tegevusele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; 9.3.9 tagama toetavate tegevuste partneritega partnerluslepingu sõlmimise, milles kirjeldatakse partneri täpsed ülesanded, õigused ja kohustused tegevuste elluviimisel; 9.3.10 koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks; 9.3.11 moodustama koostöös rakendusasutusega eksperdigrupi, mille ülesanne on elluviija nõustamine punktides 3.5.1 ja 3.5.2 toodud tegevuste planeerimisel; 9.3.11.1 korraldama eksperdigrupi koosoleku vähemalt kord poolaastas sealhulgas kooskõlastama eksperdigrupiga punktis 9.3.1 nimetatud järgneva aasta tegevuskava 7  ja eelarve enne rakendusasutusele esitamist; 9.3.12 tagama sihtrühmale suunatud sündmustele ligipääsetavuse füüsilises ja virtuaalses keskkonnas; 9.3.13 täitma teavitamisega seotud kohustusi teavitamise määruse kohaselt; 9.3.14 viivitamata teavitama rakendusasutust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis: 9.3.14.1 asjaoludest, mis takistavad elluviija ülesandeid täitmast; 9.3.14.2 TAT-i muutmise vajalikkusest; 9.3.14.3 toetatava tegevuse elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse saavutamist. 9.3.15 osalema „Sidusa Eesti arengukava 2021-2030“ lõimumis-, sh kohanemisvaldkonna juhtrühma koosolekutel. 10 Partnerite kohustused 10.1 Partnerid peavad täitma ÜM-i § 10 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kohustusi. 10.2 Lisaks ÜM-i § 10 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kohustustele on partnerid kohustatud tagama elluviijaga partnerluslepingute sõlmimise ja sihtrühmale suunatud sündmustele ligipääsetavuse. 11 Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise kord 11.1 Toetuse kasutamisega seotud aruanded jagunevad vahe- ja lõpparuanneteks (edaspidi koos seirearuanne). Seirearuannetes annab elluviija kumulatiivselt ülevaate toetatava tegevuse elluviimisest, eelarve täitmisest, näitajate saavutamisest ning mõjust strateegia „Eesti 2035“ sihti ja näitajatesse ning ellu viidud tegevuste panusest horisontaalsetesse põhimõtetesse. 11.2 Elluviija esitab rakendusüksusele vahearuande e-toetuse keskkonna kaudu iga aasta 20. jaanuariks, rakendusüksuse nõudmisel tihedamini. 11.3 Elluviija esitab rakendusüksusele lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 30 kalendripäeva jooksul toetatava tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast arvates. 11.4 Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne. 11.5 Rakendusüksus kontrollib 20 tööpäeva jooksul seirearuande laekumisest aruande vormikohasust ja nõuetekohast täidetust. 11.5.1 Juhul, kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus vahearuande. 11.5.2 Juhul, kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab rakendusüksus lõpparuande ja edastab selle viie tööpäeva jooksul rakendusasutusele kinnitamiseks. Kui rakendusasutus on lõpparuande kinnitanud, teavitab ta sellest rakendusüksust kolme tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 11.6 Kui vahearuandes esineb puudusi, annab rakendusüksus elluviijale kuni kümne tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Pärast puuduste kõrvaldamist kinnitab rakendusüksus vahearuande viie tööpäeva jooksul. 11.7 Kui lõpparuandes esineb puudusi, annab rakendusüksus elluviijale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning edastab aruande viie tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist rakendusasutusele kinnitamiseks. 11.8 Kui rakendusasutusele esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab rakendusasutus sellest rakendusüksust ning lõpparuannet menetletakse edasi TAT-i punkti 11.7 kohaselt. 11.9 Kui rakendusasutusele esitatud lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusasutus lõpparuande ja teavitab rakendusüksust lõpparuande kinnitamisest kolme tööpäeva 8  jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 12 TAT-i muutmine 12.1 Kui ilmneb vajadus toetatavat tegevust, tulemust, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, rakendusüksus on teinud finantskorrektsiooni otsuse või ilmneb muid asjaolusid, mis mõjutavad toetatava tegevuse elluviimist, esitab elluviija rakendusasutusele TAT-i muutmise taotluse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 12.2 Rakendusasutus vaatab punktis 12.1 nimetatud taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul taotluse kättesaamisest arvates ja teeb otsuse TAT-i muutmise algatamise või algatamata jätmise kohta pärast punktis 12.4 nimetatud rakendusüksuse ettepaneku saamist. 12.3 Puuduste esinemisel annab rakendusasutus elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaeg peatub puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 12.4 Rakendusasutus edastab muutmise taotluse pärast selle läbivaatamist rakendusüksusele seisukoha saamiseks. Rakendusüksusel on õigus esitada muudatuste kohta ettepanekuid. Rakendusasutus lepib rakendusüksusega kokku muudatusettepanekute esitamise tähtaja, mille seadmisel lähtutakse muudatuste sisust ja ulatusest. 12.5 Kehtetu 12.6 Rakendusüksusel on õigus taotleda TAT-i muutmist, kui seirearuannetest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatava tegevuse edukaks elluviimiseks või tulemuse saavutamiseks. Selleks esitab rakendusüksus rakendusasutusele muutmise taotluse ning teavitab sellest elluviijat. Rakendusasutus vaatab taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul muutmise taotluse saamisest arvates ja teeb otsuse TAT-i muutmise või algatamata jätmise kohta. 12.7 Rakendusasutusel on õigus iseseisvalt algatada TAT-i muutmine, teavitades sellest rakendusüksust ja elluviijat ette mõistliku aja jooksul. Rakendusasutus algatab TAT-i muutmise, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatava tegevuse edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata. 12.8 Rakendusasutusel on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada ÜM-i § 13 lõikes 1 toodud tingimuste kohaselt. 12.9 Rakendusasutus esitab TAT-i muutmise eelnõu ÜM-i § 48 lõigete 1–3 kohasele kooskõlastamisele. 12.10 TAT-i muutmiseks ei loeta punktis 9.3.1 nimetatud järgmise aasta tegevuskava ja eelarve kinnitamist ja muutmist juhul, kui tegevuskavas kavandatavad tegevused ja nende eelarve on kooskõlas TAT-is sätestatuga. 12.11 Rakendusasutus edastab muudetud TAT-i kümne tööpäeva jooksul rakendusüksusele, elluviijale, korraldusasutusele ja Rahandusministeeriumile. 13 Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 13.1 Finantskorrektsiooni alused ja ulatus on sätestatud ÜSS-i §-s 28 ja ÜM-i §-des 34–36. 13.2 Toetuse tagasimaksmine toimub ÜSS-i §-de 29 ja 30 ning ÜM-i §-de 37 ja 38 kohaselt. 13.3 Abikõlbmatuks tunnistatud kulud jäävad elluviija kanda kooskõlas ÜM-i § 37 lõikega 6. 13.4 Kui rikkumise tulemusena tehakse finantskorrektsioon otseste kulude summast, tehakse finantskorrektsioon proportsionaalselt ka kaudsete kulude summast. 14 Vaiete lahendamine 14.1 Vaidemenetlus toimub ÜSS-i §-de 31 ja 32 kohaselt. 14.2 Kui vaie esitatakse rakendusüksuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide rakendusüksus. 9 Lisa 1 Toetatava tegevuse tegevuskava vorm Lisa 2 Toetatava tegevuse eelarve kulukohtade kaupa vorm Lisa 3 Seirearuande vorm (kehtetu) Lisa 4 Toetatava tegevuse eelarve täitmine kulukohtade kaupa vorm (kehtetu) Lisa 5 Toetatava tegevuse koguperioodi detailne eelarve Lisa 6 Horisontaalsete põhimõtetega arvestamine Lisa 7 Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooni kontroll-leht 10  Kultuuriministri 26. jaanuari 2023.a käskkirja nr 24 „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ muutmise käskkirja eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Käskkirja eelnõuga muudetakse kultuuriministri 26. jaanuari 2023.a käskkirja nr 24 „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ (edaspidi TAT) perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ning Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a määruse nr 62 „Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 5 lõike 2 punkti 9 alusel. Käskkirja eelnõu ja selle seletuskirja koostas Kultuuriministeeriumi finantsosakonna välisvahendite nõunik Margit Tilk (e-post [email protected], telefon 628 2358), kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik Anni Tetsmann (e-post [email protected], telefon 5887 9581) ning juriidilise ekspertiisi tegi õiguse- ja haldusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet (e-post [email protected], telefon 628 2224). TATi muutmine on tingitud vajadusest pikendada partnerluslepinguid viie partneriga (Tartu linn, Rakvere linn, Tallinn linn, Saaremaa vald ja Pärnu linn) ning seetõttu muuta ka eelarveridu. Seletuskiri kirjeldab muudatusi võrreldes kultuuriministri 26. jaanuari 2023. a käskkirjaga nr 24 kehtestatud TAT-iga (muudetud kultuuriministri 2. juuni 2023. a käskkirjaga nr 137, 26. oktoobri 2023. a käskkirjaga nr 223, 12. jaanuari 2024. a käskkirjaga nr 12 ja 19. detsembri 2024. a käskkirjaga nr 214). 2. Käskkirja eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Käskkirja eelnõu punktiga 1 muudetakse eelarvetabelit, sest elluviija on teinud ettepaneku pikendada partnerluslepinguid viie partneriga (Tartu linn, Rakvere linn, Tallinn linn, Saaremaa vald ja Pärnu linn). Elluviija soovib jätkata koostööd seniste partneritega sh kohalike võrgustike ja sihtrühmadega ning piloteerida arendatavaid teenuseid erinevate suurustega kohalikes omavalitsustes, kus sihtrühmade liikmete arv erineb nii rahvuse kui mahu poolest. Partnerluslepingud Tallinna ja Tartu linnaga kestaks kuni 30.06.2029 ning Pärnu ja Rakvere linnaga ning Saaremaa vallaga kuni 31.12.2028. Seniste partneritega on kujunenud tõhus ja usaldusväärne koostöö - nad on olnud aktiivsed, motiveeritud ning loonud nii elluviija kui ka sihtrühmaga sujuva ja usaldusliku suhtluse, mis võimaldab tegevusi tulemuslikult ellu viia. Lisaks on nad sisuteadlikud ja hästi kursis TAT eesmärgi ning sihtrühma vajadustega, mis tagab järjepidevuse ja väldib vajadust alustada uute partneritega nullist. Olulised alused ja tulemused on juba koos partneritega loodud: partnerid on käivitanud osaluskogude loomise protsesse, kaardistanud rahvusgruppide võrgustikke, loonud koostöövõrgustikke sidusrühmadega, viinud läbi sihtrühma uuringuid ning käivitanud teenuseid sihtrühmale. Partnerluse jätkamine on vajalik, et neid tegevusi lõpuni viia, arendada ja laiendada. Partnerid tegutsevad piirkondades, kus elab palju sihtrühma inimesi – Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Rakvere on eriline partner, pakkudes väikese linna kontekstis toimivat koostöömudelit. See loob võimalusi laiemaks piirkondlikuks koostööks ja muudab Rakvere oluliseks lüliks TAT-i tegevuste tervikpildis. Samuti on Saaremaa oluline partner, esindades geograafiliselt eraldatud ja hajusalt asustatud piirkonda, kus sihtrühma vajadused on olemas, kuid lahendused vajavad 1 paindlikku ja kohalikku eripära arvestavat lähenemist. Saaremaa kogemused on väärtuslikud ka teistele sarnastele piirkondadele üle Eesti. Lepingute katkestamine või partnerite vahetus ohustaks senist tööprotsessi ja saavutatud tulemusi. Uute partnerite leidmine ja ettevalmistamine võtaks aega ning vajaks täiendavaid ressursse. Lühiajalised lepingud või partnerivahetused takistaksid TAT tegevuste stabiilset elluviimist, sealhulgas ametikohtade kinnitamist ja hangete korraldamist. Seetõttu on seniste partneritega lepingute pikendamine oluline jätkusuutlikkuse ja riskide vältimise seisukohalt. Partnerluslepingute pikendamist toetavad ka allolevad statistilised näitajad. Rahvastikuregistri andmetel on perioodil 2020-2024 nii kolmandate riikide kui ka Euroopa Liidu kodanikud kõige rohkem elama tulnud Harju- ja Tartumaale, kuid uussisserändajad ja tagasipöördujad asuvad elama ka paljudesse teistesse piirkondadesse (Allikas: randestatistika-2025-est-1105.pdf). TOP 5 linna Kolmandate Tallinn Tartu Pärnu Maardu Kohtla- riikide Järve kodanikud 5 211 842 452 213 197 Euroopa Liidu kodanikud Tallinn Tartu Valga Narva Pärnu 1 948 563 64 55 46 Alloleval kaardil on välja toodud 2024. aasta esmakordsed Euroopa Liidu ja kolmandate riikide kodanike elukoha registreerimised erinevates Eesti maakondades (randestatistika-2025-est- 1105.pdf). Allolev tabel näitab rahvastikuregistriandmeid seisuga 1. jaanuar, arvud kajastavad eelneva aasta (perioodil 01.01.-31.12.) tagasipöördujate esmast registreerimist KOV-i. KOV KOV KOV arvestuses arvestuses arvestuses koht (79 koht (79 koht (79 KOV) 01.01.2023 KOV) 01.01.2024 KOV) 01.01.2025 1. Tallinn 842 1. Tallinn 691 1. Tallinn 638 2 2. Tartu 146 2. Tartu 134 2. Tartu linn 126 3. Pärnu 109 3. Pärnu 109 3. Pärnu linn 82 5. Kohtla-Järve 54 5. Kohtla-Järve 47 5. Saaremaa 46 6. Saaremaa 49 6. Saaremaa 45 10. Kohtla-Järve 30 10.-11- Jõhvi 30 12.-13. Rakvere 24 13.-15. Rakvere 27 15.-16. Haapsalu 26 18.-21. Haapsalu 21 20.-22. Haapsalu 19 20.-21. Rakvere 24 27.-28. Jõhvi 18 72.-73. Jõhvi 4 Tartu linna partnerluslepingu summaks kujuneb 550 000 eurot, millest 385 000 eurot on Euroopa Sotsiaalfond+ toetus ja 165 000 eurot riiklik kaasfinantseering. Eelarve vahendeid planeeritakse partnerluslepingute uueks perioodiks 350 000 eurot. Tegevuse raames pakub sihtgrupile rahvastikutoiminguid ning nõustamist Tartu linna rahvastikutoimingute osakonna koordinaator (1 koht) ning Tartu linna kohanemis- ja lõimumisvaldkonna juht (0,9 kohta), kes tegeleb valdkondliku planeerimis- ja arendustegevusega ning panustab nõustamistegevustesse. Tartus elavate sihtgrupi liikmete osaluskogu luuakse rahvakogu meetodit kasutades 2025. aasta lõpuks. Lähtuvalt piloteeritud rahvakogu meetodil osaluskogu tulemustest jätkatakse aastatel 2026-2029 osaluskogu tegevust või modifitseeritakse selle vormi kuni leitakse sobiv ja toimiv osaluskogu meetod. Ühiselt koos Teenuskeskuse töötajaga pakutakse sihtgrupile nõustamisteenuseid, isikukoodide moodustamist, elukoha registreerimist, bussikaartide isikustamise võimalust, sotsiaalse suhtluse klubides osalemise võimalust. Teenuskeskuses sihtrühmaga seonduva nõustamisteenuse pakkumine ja arendamine toimub one-stop-shop põhimõttel ning sellest tuleneva statistika kogumine. Toimingute järgselt jagatakse sihtgrupile teavet vajalikest tegevustest ametiasutustes (nt PPA), abistatakse vastuvõtule broneerimisel ning tutvustatakse täiendavalt vajadusel ka ühiskonnas osalemise võimalusi nt hobi- või kogukondlikus tegevuses jms. Teenuskeskuses kaasatakse sihtrühmi regulaarselt toimuva eesti keele lõimumisklubi kaudu, kus pakutakse eesti keeles sotsiaalse suhtluse ning kohaliku keele ja kultuurilooga tutvumise võimalusi, vajadusel pakutakse täiendavat tuge ja selgitusi kas inglise või vene keeles. Lõimumisklubis keskendutakse omavahelisele suhtlusele, kogemuste jagamisele, eesti keele ja kultuuri tundma õppimisele. Lõimumisklubis antakse muu hulgas ülevaade ühiskonnas ja piirkonnas toimuvast. Kogu valdkondlik vajalik info on koondatud ühtsesse füüsilisse ja virtuaalsesse ruumi. Igapäevaelu ja toiminguid puudutavat infot täiendatakse regulaarselt Teenuskeskuse kodulehel inglise keeles ning hallatakse jooksvat uudisvoogu Teenuskeskuse Facebooki lehel. Aidatakse kaasa KOV ja teiste partnerite veebilehtede arendamisele lähtudes sihtrühma vajadustest. Aastal 2025 tõlgiti ja trükiti „Abiks tartlasele“ ja „Sündis tartlane“ infokogumik. Lähtuvalt sihtgrupi vajadustest täiendatakse veebivorme ja trükiseid ning koostatakse või tõlgitakse täiendavaid infokandjaid. Jätkub kohalikul tasandil sihtrühmaga kokku puutuvate spetsialistide võrgustiku arendamine teineteise toetamiseks ja parimate praktikate jagamiseks, probleemide analüüsimiseks ja lahendamiseks. Kohaliku tasandi võrgustiku arendamisega, st suhete loomise, hoidmise ja regulaarsete kohtumiste korraldamisega tegelevad käesoleva projektiga seotud töötajad. Kokkusaamistel jagatakse kohtumiste vahepeal toimunu kohta infot, hoitakse vastastikku kõiki ühtses infovoos tulevikus planeeritavate suuremate arenduste või tegevuste osas, 3 koordineeritakse planeeritavate tegevuste ajakava selliselt, et välditakse kattuvust sama piirkonna sihtgrupile suunatud tegevuste osas. Vajadusel analüüsitakse töös ette tulnud keerulisemaid juhtumeid ja leitakse neile ühiselt parimad lahendused. Projekti koordinaator ning kohanemis- ja lõimumisvaldkonna juht osalevad vastavalt temaatikale ja vajadusele elluviija poolt kokku kutsutud võrgustiku kohtumistel ning koostöös, sealhulgas kohanemisteekondade väljatöötamisel, uute teenuste piloteerimisel ja rakendamisel. Tallinna linna partnerluslepingu kogusumma on 1 300 000 eurot, millest 910 000 eurot tuleb Euroopa Sotsiaalfond+ vahenditest ja 390 000 eurot riiklikust kaasfinantseeringust. Eelarve vahendeid planeeritakse partnerluslepingute uueks perioodiks 800 000 eurot. Tallinnas jätkab tööd üks lõimumisjuht (0,9 kohta), kes tegeleb rände-, lõimumis- sh kohanemisalase info ja tervikpildi koondamisega kohalikul tasandil, korraldab vajalikke võrgustikukohtumisi partnerite ja sihtrühmade paremaks kaasamiseks, analüüsib sihtrühma vajadusi, tegeleb tagasiside kogumisega ja sihtrühmade kaasamisega (nt osaluskogu töö korraldamine) ning teeb ettepanekuid kohalikul tasandil integratsioonipoliitika kujundamiseks. Teine töötaja, arendusjuht (1,0 kohta) tegeleb avalike teenuste osutamise võimekuse arendamisega, valmistab lähtuvalt sihtrühma vajadustest ette uusi teenuseid ja koordineerib nende käivitamise protsessi, teeb ettepanekuid kohalikul tasandil integratsioonipoliitika kujundamiseks. Kolmas töötaja, lõimumise koordinaator (0,75 kohta) vastutab süsteemse ja jätkusuutliku koostöö, sh osapoolte vahelise kommunikatsiooni eest. Jätkatakse sihtrühma ja erinevate rahvusgruppide katusorganisatsioonidega kontaktide hoidmist, korraldatakse Tallinna tasandil rahvusgruppide koostöövõrgustiku ehk Lõimumiskoja tööd (kohtumised kuni 4 korda aastas). Tegemist on avatud võrgustikuga, kuhu on sihtrühmal võimalik jooksvalt liituda. Pakutakse vajaduspõhiseid tugiteenuseid sihtrühmale, sh tõlketeenuse korraldamine ning psühholoogilise abi ja psühhosotsiaalse toe osutamine (vaimse tervise teenuse arendamine). Korraldatakse sihtrühmale lõimumise, sh kohanemise alaseid seminare kuvandinime all „Lõimumisaken“, et tagada osapoolte vaheline tõhus kommunikatsioon ning julgustada sihtrühma omavahelist suhtlust ja kogemuste vahetust. Jagatakse infot Tallinnas osutatavate teenuste kohta sihtrühmale suunatud veebilehtedel, sotsiaalmeedias, messidel, laatadel, teabeüritustel jmt sündmustel. Jätkuvad ametkondade (nii linna- kui ka riigiasutuste) ja kolmanda sektori (nii sihtasutuste kui mittetulundusühingute) ühise võrgustiku korrapärased (ca üks kord kvartalis) kohtumised koostöö arendamiseks ja kvaliteetse info paremaks jagamiseks osapoolte vahel (sh olemasolevatest ja planeeritavatest teenustest). Tallinna Rändekeskuse juhataja, lõimumisjuht ning arendusjuht osalevad vastavalt temaatikale ja vajadusele elluviija poolt kokku kutsutud võrgustiku kohtumistel ning koostöös, sealhulgas kohanemisteekondade väljatöötamisel, uute teenuste piloteerimisel ja rakendamisel. Rakvere linna partnerluslepingu kogumahuks on 292 250 eurot, sealhulgas 204 575 eurot Euroopa Sotsiaalfond+ toetusena ja 87 675 eurot riikliku kaasfinantseeringuna. Eelarve vahendeid on planeeritud partnerluslepingute uueks perioodiks 135 000 eurot. 4 Rakvere Linnavalitsuse sotsiaalosakonnas jätkab tööd kaks juhtumikorraldajat, kelle vahel jaguneb 1,0 koormus 0.75/0.25. Juhtumikorraldaja ülesanneteks on koordineerida, toetada ja läbi viia erinevaid lõimumisega seotud tegevusi sihtrühmale Rakvere linnas, koguda sihtrühma kohta andmeid, selgitada välja nende abivajadus ja nõustada neid linna poolt pakutavatest toetustest ja teenustest. Rakvere Raamatukogus viiakse ka edaspidi läbi erinevaid tegevusi sihtgrupile. Sihtrühmale toimuvad harivad infotunnid ja kohtumised koostööpartneritega (nt Eesti Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Tervisekassa jne). Eesmärk on jagada infot ja vahetada kogemusi, kuidas toetada sihtrühma lõimumisel, sealhulgas kohanemisel ja aidata kaasa inimeste paremale toimetulemisele Eestis. Koostöös Lääne-Virumaa Keskraamatukoguga ja kolmanda sektoriga korraldatakse sihtrühmale sündmusi tutvustamaks Eesti ühiskonna toimimist, kultuuriruumi tavasid ja kombeid. Jätkatakse Lõimumiskohviku läbiviimisega, kus sihtrühma esindajad saavad turvalises ja toetavas keskkonnas suhelda kohaliku kogukonna esindajatega. Nende tegevuste tulemusel loodetakse leida aktiivsed sihtrühma esindajad 2026. aastal loodavasse kohaliku tasandi osaluskogusse. Jätkatakse ülevaate kogumist piirkonda elama asuvatest uussisserändajatest, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimestest ja tagasipöördujatest. Toimuvad personaalsed nõustamised ja kohtumised vastavalt sihtrühma vajadustele. Koostöös sihtrühma esindajatega arendatakse sihtrühmale mõeldud teenuseid (sh vaimse tervise teenus) ja töötatakse välja tõhus kommunikatsiooniplaan. Osaletakse Lääne-Virumaa sisserändajate Facebooki gruppide ja teiste teemakohaste sotsiaalvõrgustike arendamisel ja koordineerimisel koostöös grupi loojatega – panustatakse aja- ja asjakohase info postitamisega. Täiendatakse ja uuendatakse Rakvere linna kodulehel olevat mitmekeelset infot vastavalt vajadusele. Meedias jagatakse regulaarselt tegevuste kohta infot. Toimuvad kohaliku tasandi sihtrühmaga kokku puutuvate spetsialistide võrgustiku kohtumised kvaliteetse info paremaks jagamiseks osapoolte vahel (sh olemasolevatest ja planeeritavatest teenustest), koostöö arendamiseks ja sihtrühma paremaks toetamiseks. Projekti kontaktisik ja juhtumikorraldaja osalevad vastavalt temaatikale ja vajadusele elluviija poolt kokku kutsutud võrgustiku kohtumistel ning koostöös, sealhulgas kohanemisteekondade väljatöötamisel, uute teenuste piloteerimisel ja rakendamisel. Saaremaa valla partnerluslepingu kogusumma on 362 960 eurot, millest 254 072 eurot on Euroopa Sotsiaalfond+ toetus ja 108 888 eurot riiklik kaasfinantseering. Eelarve vahendeid on planeeritud partnerluslepingute uueks perioodiks 150 000 eurot. 2026. aastal jätkavad täiskohaga tööd seni projektis töötanud kaks ametnikku – sisserändajate heaoluspetsialist ja lõimumiskoordinaator. Sisserändajate heaoluspetsialisti roll on valdavalt teenuste ja toetuste vahendamine abivajajatele neile sobivas keeles. Sisserändajate lõimumiskoordinaator vastutab TAT tegevuste eesmärgipärase täitmise, aruandluse, strateegilise planeerimise, kohaliku, eestisisese ning rahvusvahelise koostöö, infokaardistuse ja sisuloome eest. Vajadusel on töötajad võimelised üksteise rolle vahetama. Uuel lepinguperioodil keskendutakse muuhulgas ettevalmistustöödele, mis võimaldaks 2027. aastal jätkata ühe ametnikuga. Vahendatakse ja viiakse läbi lõimumist toetavaid tegevusi koostöös Eesti Pagulasabiga ning jätkatakse kogukondlikku lõimumist ja tööturule jõudmist soodustavad tegevusi. Nende 5 tegevuste tulemusel loodetakse leida aktiivsed sihtrühma esindajad 2026. aastal loodavasse kohaliku tasandi osaluskogusse. Jätkatakse seniste tegevustega, mis tagasid sihtrühmale võrdsed võimalused teenuste ja toetuste kättesaadavuse osas. Töötatakse selle nimel, et sihtrühma liikmed saaksid kasutada Eestis pakutavaid keeleõppe võimalusi ning seeläbi looksid endale parema lõimumisplatvormi. Tulenevalt 2025. aasta sihtrühma uuringu tulemustest arendatakse edasi juhtumipõhist integratsiooniplaani, et tagada iga kliendi individuaalse lõimumiskava toimimine. Ühtlasi keskendutakse teenuste kättesaadavuse tagamisele pärast lepinguperioodi lõppu. Jätkatakse kontaktinfobaasi haldamist ning sihtgrupi teavitamist telefoni, e-posti ja sotsiaalmeedia võimalusi ära kasutades (vastavalt sihtgrupi info hankimise eripäradele). Oluline osa kommunikatsioonitööst on usalduse loomine sihtgrupi esindajate. Toimuvad kohaliku tasandi sihtrühmaga kokku puutuvate spetsialistide võrgustiku kohtumised kvaliteetse info paremaks jagamiseks osapoolte vahel (sh olemasolevatest ja planeeritavatest teenustest), koostöö arendamiseks ja sihtrühma paremaks toetamiseks. Sisserändajate lõimumiskoordinaator ja heaoluspetsialist osalevad vastavalt temaatikale ja vajadusele elluviija poolt kokku kutsutud võrgustiku kohtumistel ning koostöös, sealhulgas kohanemisteekondade väljatöötamisel, uute teenuste piloteerimisel ja rakendamisel. Pärnu linna partnerluslepingu kogumahuks kujuneb 373 573 eurot, sealhulgas 261 501,10 eurot Euroopa Sotsiaalfond+ toetusena ja 112 071,90 eurot riikliku kaasfinantseeringuna. Eelarve vahendeid on planeeritud partnerluslepingute uueks perioodiks 262 923 eurot. Nimetatud perioodil jätkab TAT tegevuste elluviimisel lõimumise projektijuht 1,0 koormusega. Tema ülesanneteks on tagada TAT tegevuste eesmärkide täitmist ning juhtida tegevuste elluviimist Pärnu linnas, sh tegevuskavas planeeritud programme, eelarvet ning arendada kohalikku koostöövõrgustikku ning osaluskogu. 2026. aastal värvatakse projektijuhile lisaks TAT tegevuste elluviimise toetamiseks lõimumise koordinaator 1,0 koormusega. Koordinaatori ülesanneteks on pakkuda sihtrühmale nõustamisteenust, koordineerida kohanemisteekonna piloteerimisel lisanduvaid tegevusi ning toetada lõimumise projektijuhti vajalikes tegevustes. Pärnu linnas jätkab tuleval projektiperioodil lõimumisklubi „Eestikeelne HUUB“ (eelnevalt nimetatud Eesti keele HUUB), mille ülesandeks on pakkuda Pärnu linnas elavale sihtrühmale vajalikku praktilist eestikeelset suhtlemise kohta. Eestikeelne HUUB annab sihtrühmale võimaluse harjutada eesti keeles suhtlust ja täidab läbi selle ka teisi sihtrühma vajadusi, milleks on Eesti kultuuri, ajaloo ja tavade tutvustamine, Pärnu linna ja riikliku informatsiooni kajastamine, sihtrühma kogukonna arengu toetamine ning lõimumine nii kohalikul kui riiklikul tasandil. Nimetatud tegevuste tulemusel loodetakse leida aktiivsed sihtrühma esindajad 2026. aastal loodavasse kohaliku tasandi osaluskogusse. Uuel lepinguperioodil vastutab lõimumise projektijuht riiklikest kanalitest (nt ministeeriumid, ametid, sihtasutused) pärineva lõimumisvaldkonna teabe edastamise eest kohalikule koostöövõrgustikule ja asjakohastele sidusrühmadele. Lõimumise koordinaator tagab operatiivse infovahetuse Pärnu Linnavalitsuse ning sihtrühma vahel, vahendades teavet teenuste, võimaluste ja tegevuste kohta. Vastavalt vajadusele korraldatakse sihtrühmale infopäevi, teavitustegevusi või jagatakse kohandatud infomaterjale, et tagada info kättesaadavus ning toetada sihtrühma teadlikkust ja kaasatust kohalikes tegevustes. 2026. aastast alates jätkatakse parnu.ee veebilehe arendamist, mis koondab Pärnu linna informatsiooni sihtrühmale. Veebilehte uuendatakse ning vajadusel korraldatakse veebilehe haldus ümber, et tagada lehe ajakohasus ning kasutajasõbralikkus. 6 Jätkuvad kohaliku tasandi sihtrühmaga kokku puutuvate spetsialistide võrgustiku kohtumised kvaliteetse info paremaks jagamiseks osapoolte vahel (sh olemasolevatest ja planeeritavatest teenustest), koostöö arendamiseks ja sihtrühma paremaks toetamiseks. Arendatakse edasi eelneval lepinguperioodil välja arendatud koostöövõrgustiku omavahelisi suhtluskanaleid, milleks on rakendus Discord („Integration in Pärnu“ kanal) ja sotsiaalmeedia kanal „International House of Pärnu“. Kanalite eesmärk on ellu viia tõhusat suhtlust liikmete vahel, koondada ja säilitada infot TAT tegevuste kohta. Pärnu linna lõimumise projektijuht ja koordinaator osalevad vastavalt temaatikale ja vajadusele elluviija poolt kokku kutsutud võrgustiku kohtumistel ning koostöös, sealhulgas kohanemisteekondade väljatöötamisel, uute teenuste piloteerimisel ja rakendamisel. Käskkirja eelnõu punktiga 2 ja 3 muudetakse vahe- ja lõpparuande esitamise viisi. Menetluslikult on mõistlikum, et elluviija esitab vahe- ja lõpparuanded vaid e-toetuse keskkonna vormidel, mis väldib dubleerimist TAT-iga kehtestatud vormidega. Seetõttu tunnistatakse käskkirja eelnõu punktidega 4 ja 5 seirearuande vorm (lisa 3) ning toetatava tegevuse eelarve täitmine kulukohtade lõikes vorm (lisa 4) kehtetuks. Käskkirja eelnõu punktiga 6 muudetakse toetatava tegevuse detailset eelarve tabelit lisa 5. Suurendatakse uute partnerluslepingute tõttu viie partneri eelarveid, mille sisu on kirjeldatud käskkirja eelnõu seletuskirja punktis 1. Toetatava tegevuse kogueelarve ei muutu. TAT tegevuste elluviimise tõhustamiseks tehakse muudatusi eelarveridade jaotuses, et suunata ressursid suurema sisulise mõjuga tegevustesse. Tehnilise muudatusena viiakse eelarverea 1.1.3.3 nimetus vastavusse TAT-is toodud tegevuse nimetusega. Vähendatakse eelarverida „1.1.3.3 Tõhusa kommunikatsiooni tagamine KOV-idele“ summas 20 000 eurot. Planeeritud kommunikatsioonitegevusi on võimalik jätkata olemasolevate rahaliste vahenditega, kasutades kuluefektiivseid ja kaasaegseid digilahendusi. Tänapäevased veebipõhised kanalid võimaldavad infot edastada, koguda ning analüüsida tõhusalt ja säästlikult. Samuti toimub koostöö KOV- idega, nõustamine ja info vahendamine juba olemasoleva struktuuri ja võrgustiku kaudu, mistõttu ei ole vajalik täiendav rahastus samas mahus. Vähendatakse ka eelarverida „1.1.3.4 KOV ametnike ja töötajate sihtrühmaga töötamise võimekuse tõstmine“ summas 200 000 eurot. Koolitus- ja arendustegevusi on võimalik korraldada ressursitõhusamalt, kombineerides erinevaid formaate (nt koolitused, kogemuskohtumised, infopäevad ja võrgustikukohtumised) ning planeerides õppereise ja kohtumisi kuluefektiivselt. Lisaks viivad sarnaseid koolitusi läbi ka mitmed teised sidusrühmad ja nende partnerid (nt Integratsiooni Sihtasutus, Eesti Pagulasabi, Sotsiaalministeerium jt), mistõttu TAT roll on pigem koordineeriv ja dubleerimist vältiv. Koolituste osaline viimine veebi ning Digiriigi Akadeemia kasutamine toetavad samuti kulude kokkuhoidu ja paremat ligipääsetavust. Vabanevad vahendid summas 220 000 eurot suunatakse eelarvereale „1.1.3.5 Sihtrühmale teenuste arendamine ja pakkumine KOV piirkonnas“, mille mahtu suurendatakse vastavalt. Samuti suunatakse eelarverealt „1.1.3.1 KOV-ide tegevusplaanide koostamine ja sisutegevuste toetamine“ 1 477 923 uuteks partnerluslepinguteks, sest antud eelarvereal kajastusid uuteks partnerluslepinguteks planeeritud summad. Muudatuste põhjendus seisneb selles, et KOV-ide tegevusplaanide koostamine ning sisutegevuste elluviimine on TAT eesmärkide saavutamisel võtmetähtsusega. Kohalikul tasandil sihtrühmade toetamiseks vajalike teenuste ja tegevuste arendamine eeldab piisavat rahalist tuge. Lisarahastus suurendab KOV-ide võimekust viia ellu sisulisi ja pikaajalise mõjuga tegevusi, millel on vahetu mõju sihtrühmade toimetulekule ja lõimumisele. Samuti aitab see tagada parema regionaalse katvuse ja tegevuste jätkusuutlikkuse. 7 3. Käskkirja eelnõu vastavus ELi õigusele Käskkiri eelnõu vastab järgmistele ELi määrustele:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013. 4. Käskkirja eelnõu mõjud TATi sisseviidavad muudatused aitavad elluviijal paremini täita TATi eesmärki, sest pikendatakse partnerluselepinguid viie olemasoleva partneriga. 5. Käskkirja eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Käskkirja eelnõu rakendamisega ei kaasne tulusid ega kulusid. Partnerluslepingute mahtude suurendamine on olemasoleva projekti eelarve piirides. 6. Käskkirja eelnõu jõustumine Käskkirja eelnõu jõustub allkirjastamisest. 7. Käskkirja eelnõu kooskõlastamine Käskkirja eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis korraldusasutusele, Rahandusministeeriumile ning rakendusasutustele, kes nõustavad riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist oma vastutusvaldkonna alusel. Samuti esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks elluviijale Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning partneritele Tartu linnale, Tallinna linnale, Pärnu linnale, Rakvere linnale, Saaremaa vallale, Jõhvi vallale, Haapsalu linnale ja Kohtla-Järve linnale. Samuti saadetakse eelnõu kommenteerimiseks ÜKP seirekomisjonile ning Euroopa Komisjonile. 8