KÄSKKIRI
Tallinn 10.09.2025 nr 1-2/25/394
Kliimaministri käskkirja 01.09.2023 nr 367
muutmine
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise
seaduse § 10 lõike 2 alusel:
Kliimaministri 01.09.2023 käskkirjas nr 367 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning
2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks“
tehakse järgnevad muudatused:
1. käskkirja lisa 1 punktis 3.3 asendatakse sõna „detsembriks“ sõnaga „jaanuariks“;
2. käskkirja lisa 1 punkt 6.5 sõnastatakse järgmiselt:
„6.5. Projekti juhtrühma juhib ja selle tööd korraldab elluviija.“;
3. käskkirja lisa 1 punkt 6.6 tunnistatakse kehtetuks;
4. käskkirja lisa 1 punktid 6.8. ja 6.9. sõnastatakse järgmiselt:
„6.8. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised tegevused projektis ära tehakse, arvestades
ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume, samuti projekti eesmärke, kuluefektiivsust
ja kulude abikõlblikkust.
6.9.Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse arvestades ühendmääruse §-s 7
nimetatud valikukriteeriume Kliimaministeerium.“;
5. käskkirja lisa1 punktis 11.3 asendatakse sõna „detsembriks“ sõnaga „jaanuariks“.
Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide
Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027
Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kuldar Leis
taristuminister
Saata: Keskkonnaagentuur, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus,
Rahandusministeerium, Siseministeerium, Päästeamet
Kliimaministri käskkirja 01.09.2023 nr 367 muutmise eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Eelnõukohase käskkirjaga muudetakse toetuse andmise tingimusi kliimaministri 01.09.2023
käskkirjas nr 367 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava ja
eelarve kinnitamine üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks“.
Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027 (edaspidi
rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega
kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse
ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ raames üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks.
Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide meetme nimekirjas meetmes „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja
kiirgusohutus”, number 21.2.3.5, „Üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks toetatakse
üleujutusega seotud riskide maandamiskavas 2022-2027 määratud meetmeid”. Sekkumise
number on 21.2.3.51.
Vajalik on täpsustada bürokraatia vähendamiseks ning projekti eduka elluviimise tagamiseks
juhtrühma töö korraldust jättes tehnilise juhtrühma töö korraldamise, sealhulgas selle juhtimise,
ainult projekti elluviijale. Sisuliste tegevuste otsustamisse on Kliimaministeerium kaasatud.
Lisaks on vajalik täpsustada info vahetamisega seotud tähtaegu, et oleks võimalik eelarve ja
tegevusplaan planeerida võimalikult asjakohane. Projekti eelarve selle muudatusega seoses ei
muutu.
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi veeosakonna nõunik Agne Aruväli (e-
post
[email protected], tel 6262 968) ja finantsosakonna struktuuritoetuste
nõunik Eerika Purgel (e- post
[email protected], tel 626 0709). Käskkirja
eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk (e-
post
[email protected], tel 626 2948).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb viiest punktist.
Punktiga 1 ja 5 täpsustatakse, et iga-aastane eelarve kinnitatakse projekti juhtrühmas
15.jaanuariks ning rakendusüksusele esitatakse info projekti kavandatavate, elluviidavate või
lõpetatud riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15. jaanuariks ja 1. juuliks. Projekti detailne
aastaeelarve ja tegevuskava kirjeldavad projekti tegevuste lõikes konkreetseks aastaks
planeeritud toiminguid ning eelarvet hangete detailsuses ning kvartali täpsusega. Vajalik on
täpsustada info vahetamisega seotud tähtaegu, et oleks võimalik eelarve ja tegevusplaan
planeerida võimalikult asjakohane.
Punktidega 2 kuni 4 täpsustatakse projekti juhtrühma töö korraldust.
Vajalik on täpsustada bürokraatia vähendamiseks ning projekti eduka elluviimise tagamiseks
juhtrühma töö korraldust jättes tehnilise juhtrühma töö korraldamise, sealhulgas selle juhtimise,
ainult projekti elluviijale. Sisuliste tegevuste otsustamisse on Kliimaministeerium kaasatud.
Keskkonnaagentuur täidab rahvusliku meteoroloogiateenistuse rolli nii riigisiseselt kui ka
rahvusvahelistes organisatsioonides. Elluviijaks on valdkonna eest seaduse alusel vastutav
riigiasutus. Projekti tehnilist poolt on projekti algusest juhtinud Keskkonnaagentuuri
1
projektijuht. Kliimaministeeriumi roll väheneb ainult bürokraatias, sisuline otsustamine ei
muutu.
Projekti juhtrühm lähtub toetatavate tegevuste valikul ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava
seirekomisjonis kinnitatud üldistest valikukriteeriumidest ja -metoodikast (projekti kooskõla
valdkondliku arengu kavaga ja mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide
saavutamisele; tegevuste põhjendatus; kuluefektiivsus; projekti elluviija suutlikkus projekti ellu
viia; projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega).
Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad
Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja
kasutamise üldised tingimused“ §-le 7.
Projekti elluviija esitab juhtrühmale kooskõlastamiseks ainult need tegevused, mis vastavad
valikukriteeriumitele ning kooskõla viie valikukriteeriumiga kinnitatakse juhtrühma
protokolliga iga eelarve ja tegevuse lisamisel projekti.
Projektis tehtud tööde tulemusena on maandatud üleujutusega seotud olulistes
riskipiirkondades (projekti alguses 16 riskipiirkonda, nüüdseks 34) üleujutuste võimalikke
kahjulikke tagajärgi. Toetuse abil soetatud taristu aitab tagada kohaliku kogukonna
üleujutustega toimetulekut.
3. Käskkirja vastavus ELi õigusele
Eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas
vastava ELi õigusega.
Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste (EL) määrustega:
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega
kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,
Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad
finantsreeglid (ühissätete määrus);
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb
Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi.
Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete
täitjal tuleb juhinduda neist otse, arvestades eelnõus ja selle alusel antavatest Vabariigi
Valitsuse määrustes sätestatut. Eelnõus on ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu
on ühissätete määrusega reguleeritud, mis teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise.
4. Käskkirja mõju
Käskkirjas toodud muudatusega seoses hindame, et meetme eelarve vahenditega saavutatakse
käskkirjas toodud mõõdikutele seatud sihttasemed ning toetusi antakse vastavalt rakenduskavas
planeeritule. Käskkirja alusel antav toetus toetab valitsussektori eelarvepositsiooni. Käskkirjal
on positiivne mõju rakenduskavas seatud eesmärkide saavutamiseks ning see aitab kaasa
bürokraatia vähendamisele.
5. Eelnõu kooskõlastamine
Käskkirja eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumiga,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, Siseministeeriumiga, Riigikantseleiga,
Euroopa Komisjoniga ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seirekomisjoniga ning Riigi Tugiteenuste
Keskusega, Päästeametiga ning Eesti Linnade ja Valdade Liiduga. Arvamuse avaldamiseks
2
saadeti eelnõu keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) juhtkomisjonile. Ettepanekuid
eelnõule ei laekunud.
3