Jäätmetekke ja pakendamise vältimise ja vähendamise ning korduskasutuse edendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ muutmine

MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digiallkirjas nr 1-1/25/59 Taristuministri 25.02.2025 määruse nr 14 „Jäätmetekke ja pakendamise vältimise ja vähendamise ning korduskasutuse edendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. Taristuministri 25.02.2025 määruses nr 14 tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 punkt 17 sõnastatakse järgmiselt: „17) Tartu regioon on Tartu linn haldusüksusena: Tartu linn, Ilmatsalu ja Märja alevik ning Haage, Ilmatsalu, Kandiküla, Kardla, Pihva, Rahinge, Rõhu, Tähtvere, Tüki ja Vorbuse küla;“; 2) paragrahvi 3 lõike 4 punktis 5 asendatakse sõna „ igipääsetavuse“ sõnaga „ligipääsetavuse“; 3) paragrahvi 9 lõike 1 punktis 1 asendatakse arv „10 000“ arvuga „5000“ ning punktides 2 ja 3 asendatakse arv „50 000“ arvuga „25 000“; 4) paragrahvi 9 lõikes 4 asendatakse arv „40“ arvuga „50“; 5) paragrahvi 9 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6)Toetuse osakaal abikõlblikest kuludest on kuni 70 protsenti.“; 6) paragrahvi 9 lõige 10 sõnastatakse järgmiselt: „(10) Kui toetust antakse protsessiinnovatsiooniks antava abina üldise grupierandi määruse artikli 29 alusel, on toetuse osakaal suurettevõtjale kuni 15 protsenti ja väike- ja keskmise suurusega ettevõtjale kuni 50 protsenti abikõlblikest kuludest.“; 7) paragrahvi 9 lõige 11 sõnastatakse järgmiselt: „(11) Kui toetust antakse ringmajandusele ülemineku toetamiseks üldise grupierandi määruse artikli 47 alusel, on toetuse osakaal suurettevõtjale kuni 45 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 55 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 65 protsenti abikõlblikest kuludest.“; 8) paragrahvi 10 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 11 lõike 2 punkt 20 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „(9) Kindlasummalise makse korral makstakse toetuse saajale välja makse osade kaupa, kui toetuse saaja esitab taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses nimetatud tõendid vahetulemuse saavutamise kohta. Kui vahetulemus saavutatakse, aga lõpptulemus mitte, siis kuulub vahetulemuse eest saadud toetus tagasi maksmisele.“; 11) määruse lisa „Kohaliku omavalitsuse üksuse toetuse osakaal“ asendatakse käesoleva määruse lisaga (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis (allkirjastatud digitaalselt) taristuminister Marten Kokk kantsler  Taristuministri 25.02.2025 määruse nr 14 „Jäätmetekke ja pakendamise vältimise ja vähendamise ning korduskasutuse edendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ Lisa (taristuministri xx.xx.xxxx määruse nr sõnastuses) Kohaliku omavalitsuse üksuse toetuse osakaal Kohaliku omavalitsuse üksuse individuaalne toetusmäär1 Kohaliku omavalitsuse Maksimaalne toetusmäär üksus Alutaguse vald 70% Anija vald 70% Antsla vald 70% Elva vald 70% Haapsalu linn 70% Haljala vald 64% Harku vald 52% Hiiumaa vald 50% Häädemeeste vald 70% Jõelähtme vald 60% Jõgeva vald 70% Jõhvi vald 70% Järva vald 70% Kadrina vald 70% Kambja vald 70% 1 Toetuse määra arvutamise aluseks on võetud saldoandmike infosüsteemi 202 4. aasta kohaliku omavalitsuse üksuse põhitegevuse tuludest maksutulud, keskkonnatasud ja tasandusfondi eelarvetulude tasanduse osa. Kanepi vald 70% Kastre vald 70% Kehtna vald 70% Keila linn 62% Kihnu vald 70% Kiili vald 66% Kohila vald 70% Kohtla-Järve linn 70% Kose vald 70% Kuusalu vald 70% Loksa linn 70% Luunja vald 70% Lääne-Harju vald 70% Lääne-Nigula vald 70% Lääneranna vald 70% Lüganuse vald 70% Maardu linn 68% Muhu vald 56% Mulgi vald 70% Mustvee vald 70% Märjamaa vald 70% Narva linn 70% Narva-Jõesuu linn 70% Nõo vald 70% Otepää vald 70% Paide linn 70% Peipsiääre vald 70% Põhja-Pärnumaa vald 70% Põhja-Sakala vald 70% Põltsamaa vald 70% Põlva vald 70% Pärnu linn 70% Raasiku vald 70% Rae vald 59% Rakvere linn 70% Rakvere vald 70% Rapla vald 70% Ruhnu vald 70% Rõuge vald 70% Räpina vald 70% Saarde vald 70% Saaremaa vald 70% Saku vald 64% Saue vald 62% Setomaa vald 70% Sillamäe linn 70% Tallinna linn 50% Tapa vald 70% Tartu linn 68% Tartu vald 70% Toila vald 70% Tori vald 70% Tõrva vald 70% Türi vald 70% Valga vald 70% Viimsi vald 50% Viljandi linn 70% Viljandi vald 70% Vinni vald 70% Viru-Nigula vald 70% Vormsi vald 70% Võru linn 70% Võru vald 70% Väike-Maarja vald 70%  Taristuministri määruse „Taristuministri 25.02.2025 määruse nr 14 „Jäätmetekke ja pakendamise vältimise ja vähendamise ning korduskasutuse edendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Taristuministri 25.02.2025 määrusega nr 14 „Jäätmetekke ja pakendamise vältimise ja vähendamise ning korduskasutuse edendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ (edaspidi ka TAT) reguleeritakse toetuse andmise tingimusi „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 6 „Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ raames ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite rakendamiseks. Toetust kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetmete nimekirjas meetmes number 21.2.4.1 „Ringmajanduse korraldamine“ ja sekkumises nr 21.2.4.13 „Jäätmetekke ja pakendamise vältimine ja vähendamine, toodete korduskasutuse edendamine“. Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 41 lõikega 1. Eelnõukohase määrusega täpsustatakse erinevate toetuste minimaalset summat, kohalike omavalitsuste toetuse minimaalset osakaalu suurendatakse 40%lt 50%le, vähendatakse eraldi taotluses toodud nõuet kasvuhoonegaaside kokkuhoiu arvustamiseks ning täpsustatakse toetuse protsenti riigiabi andmise korral. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna ringmajanduse ja finantseerimise valdkonna juht Mihkel Krusberg (e-post [email protected], tel 605 5903), Toomas Luhse (töösuhe lõpetatud) ja finantsosakonna struktuuritoetuste nõunik Eerika Purgel (e-post [email protected], tel 626 0709). Määruse eelnõu õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk (e-post [email protected], tel 626 2948). Keeletoimetaja oli Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre ([email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 11 punktist. Punktiga 1 täpsustatakse Tartu regiooni mõistet, et toetuse saajatel oleks üheselt arusaadav, mida see mõiste tähendab. Punktiga 2 parandatakse teksti jäänud tehniline viga. Punktiga 3 vähendatakse toetuse minimaalset summat. Muudatus on vajalik, kuna sekkumise eesmärgi saavutamiseks on vaja teha ka väiksemaid investeeringuid. Toetuste, mis aitavad vähendada või väldivad toidujäätmete teket Eestis, minimaalne summa on 5000 eurot (enne 10 000 eurot) ja maksimaalne summa 200 000 eurot projekti kohta. Toetuste, mis parandavad pakendi ringlussevõetavust pakendidisaini rakendamise kaudu Eestis, minimaalne summa on 25 000 eurot (enne 50 000 eurot) ja maksimaalne summa 500 000 eurot projekti kohta. Toetuste, mis loovad või laiendavad korduskasutuspakendite kasutamise võimalusi Eestis, minimaalne summa on 25 000 eurot (enne 50 000 eurot) ja maksimaalne summa 2 000 000 eurot projekti kohta. Punktidega 4–7 ja 11 suurendatakse maksimaalset toetuse osakaalu kuni 70%ni, kuna jäätmereformi saavutamiseks on vaja toetuste abil vältida ja vähendada jäätmeteket ja pakendamist ning edendada korduskasutust. Kohalikele omavalitsusetele kehtestatakse toetuse uued määrad. Punktiga 8 tunnistatakse kehtetuks välistus anda toetusi ka suurettevõtetele. See on oluline eelkõige just jäätmereformi elluviimiseks ning aitab ellu viia „Riigi jäätmekava 2023–2028“ . Toetused toetavad eelkõige selle erieesmärki 3.1: kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine ning jäätmetekke vältimine ja korduskasutuse edendamine. Et aidata kaasa eesmärkide saavutamisele, tuleb suurendada kohalike ressursside väärindamist, tagades samal ajal nende jätkusuutliku ning kliima- ja elurikkuse mõjusid arvestava kasutuse. See omakorda tõhustab loodusressursside kasutamist ja aitab vähendada jäätmete teket. Punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks nõue esitada koos taotlusega eraldi projekti tulemusena vähenevate kasvuhoonegaaside kokkuhoiu arvutamise käik. See on taotlejale koormav nõue ning vajaduse korral saadakse see info RÜ-lt taotluses esitatud muu info kaudu. Punktiga 10 antakse kindlasummalise makse korral toetuse saajale võimalus vahemakseks, kui toetuse saaja esitab taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses nimetatud tõendid vahetulemuse saavutamise kohta. Täpsustus on vajalik, sest mõnes projektis on selle olemusest lähtudes võimalik seada loogilisi vahetulemusi. 4. Eelnõu vastavus ELi õigusele Eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid. Määruse eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste ELi määrustega: • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ühissätete määrus); • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi; • Euroopa Komisjoni määrused (EL) nr 651/2014 ja (EL) 2023/2831. 5. Määruse mõju Määrusega reguleeritava meetme tulemused aitavad ellu viia tegevusi Eesti majanduse toodete ja teenuste ressursimahukuse vähendamiseks. Toetus on ühekordne tõuge „Riigi jäätmekavas 2023–2028“ esitatud nõuete täitmiseks ning seega ei mõjuta otseselt valitsussektori eelarvepositsiooni. 6. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja rakendamise eeldatavad tulud Toetust antakse Ühtekuuluvusfondist (ÜF). Määruse rakendamisest ei oodata lisatulu riigieelarvesse. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Riigikantselei ja Euroopa Komisjoniga, perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmetega ning Riigi Tugiteenuste Keskuse ja Eesti Linnade ja Valdade Liiduga. Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) eelnõu juhtkomisjonile. Sisulist tagasisidet ei laekunud.