OTSUS finantskorrektsiooni tegemise kohta

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 28.08.2025 kehtiv kuni 31.12.2025 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 2 Teabevaldaja: Riigi Tugiteenuste Keskus Festex OÜ Lasteaia tn 2-20 02.09.2025 nr 11.2-1/25/4104 Lepna alevik 44408 Lääne-Viru maakond Registrikood: 14556405 OTSUS finantskorrektsiooni tegemise kohta Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood 70007340, edaspidi rakendusüksus) teeb väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 09.03.2015 määruse nr 20 meetme „Starditoetus“ (edaspidi meetme määrus) raames otsuse Festex OÜ (registrikood 14556405, edaspidi toetuse saaja või ettevõte) projekti „Festex OÜ tootmisseadmete soetamine“ (nr 2014-2020.5.01.20-1903, edaspidi projekt) osas. Rakendusüksus tuvastas, et toetuse saaja on rikkunud talle perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 24 p-ga 1 pandud kohustust tagada projekti elluviimine ettenähtud tingimustel ja kavandatud tulemuste saavutamine. Sellest lähtuvalt kohaldab rakendusüksus projekti raames makstud kulude osas finantskorrektsiooni ja loeb mitteabikõlblikuks kuluks 7 868,86 eurot, sh toetus 6 287,62 eurot. Otsuse tegemise aluseks on § 8 lg 2 p 6, § 45 lg 1 p 3, § 46 lg 1 ja 3, § 48 lg-d 1 ja 8, § 49 lg-d 1 ja 3, meetme määruse § 28 lg 2 p 4 ja § 30 ja 17.09.2020 taotluse rahuldamise otsus nr 11.6- 27/1000 (edaspidi taotluse rahuldamise otsus), samuti projekti raames esitatud maksetaotlused ning toetuse saajaga peetud kirjavahetus. 1. Toetuse saaja on rikkunud talle STS § 24 punktiga 1 ja 14, meetme määruse § 26 punktiga 2 ja 12 ja § 29 lg-ga 1 ning taotluse rahuldamise otsuses pandud kohustust saavutada projekti tulemusnäitajad ja tagada kestvuse nõue kolme aasta jooksul projekti lõppmakses 1.1 Rikkumise asjaolud Taotluse rahuldamise otsuse p 3 kohaselt on projekti eesmärgiks soetada seadmed mööbli tootmiseks ning tarkvara mööbli projekteerimiseks. Vastavalt toetuse saaja avaldusele on projekti abikõlblikkuse perioodi pikendatud taotluse rahuldamise muutmise otsusega poole aasta võrra, st projekti lõplik abikõlblik periood on 01.09.2020–31.03.2022. Projekti kogumaksumuseks oli 18 772,27 eurot, millest toetus oli maksimaalselt 15 000 eurot ja omafinantseering minimaalselt 3 772,27 eurot. Rakendusüksus maksis projekti eesmärkide elluviimiseks ja tulemus- ja väljundinäitajate saavutamiseks toetuse saajale toetust summas 14 831,90 eurot, viimane osa toetusesummast on makstud 01.04.2022. Taotluse rahuldamise otsuse p-s 10.3 on sätestatud järgmised projekti tulemusena saavutatavad tulemus- ja väljundnäitajad: - projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgneva teise majandusaasta müügitulu 233 510 eurot; - 2 töökohta projekti abikõlblikkuse perioodile järgnevast kuust üheks aastaks ning 3 töökohta projekti abikõlblikkuse perioodile järgneval teisel aastal vähemalt üheks aastaks, mis tasustatakse vähemalt 50% statistikaameti poolt avaldatud aasta keskmise brutopalgaga (kehtiv keskmine 50% brutopalk taotlemise hetkel 703,50 eurot). Vastavalt meetme määrusele pidi hiljemalt projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgnevast kuust algaval esimesel aastal toetuse saajal olema vähemalt kaks töötajat ja teisel aastal vähemalt kolm töötajat, kelle töötasu on toetuse taotluse esitamise kuupäevale vahetult eelnevaks 1. juuliks statistikaameti avaldatud aasta keskmisest brutokuupalgast vähemalt 50 protsenti (§ 29 lg 1 p 1). Vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule pidi projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgneva teise majandusaasta müügitulu olema 233 510 eurot, meetme määrus § 29 lg 1 p 3 sätestab müügitulu suuruseks vähemalt 80 000 eurot. Äriregistrisse esitatud 2022. majandusaasta aruandes kajastub tööjõukulu suuruseks 34 283 eurot, 2023. majandusaasta aruandes on tööjõukulu suuruseks 41 979 eurot ning 2024. tööjõukulud teatmik.ee kohaselt on I kvartalis 225,75 eurot ja II ning III kvartalis 878,22 eurot. Kuni 2023 IV kvartalini on ettevõttes tööl olnud 2 töötajat. Teatmik.ee kohaselt 2024. aastal ettevõttel müügitulu puudub. Majanadusaasta aruanne 2024 aasta kohta on esitamata. Järelevalvemenetluse raames andis toetuse saaja teada, et ettevõtte äri- ja tootmistegevus jäi seisma 31.12.2023. Eelnevast tulenevalt asus rakendusüksus seisukohale, et toetuse saaja ei ole saavutanud kõiki kokkulepitud tulemus- ja väljundnäitajaid ning täidetud ei ole ka projektile kohalduv kestvuse nõue. 1.2 Toetuse saaja seisukoht Toetuse saaja on 30.04.2024 rakendusüksusele tagasisidestanud: „2023.a. majandusaasta aruande järgi oli ettevõttel müügitulu 103 612 eurot. 2024.a. müügitulu puudub. 31.okoober lahkus põhi töötaja, kes tegeles klientide ja tellimustega. Ettevõtte juhtkond ei leidnud uut töötajat tema asemele. Selle tagajärjel langes ettevõtte müük. Seoses töömahu vähenemisega ettevõtte juhtkond otsustas koondada ka teise töötaja Toomase seisuga 15.12.2023. Seoses majanduslangusega otsustas juhtkond ettevõtte tegevuse ajutiselt pausile panna.“ 1.3 Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus 1.3.1 Tulemus- ja väljundnäitajad STS § 24 p 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud tagama projekti elluviimise ettenähtud tingimustel ja kavandatud tulemuse saavutamise. Meetme määruse § 26 p 2 kohaselt on toetuse saaja kohustatud saavutama projekti tulemusnäitajad taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtpäevaks. Taotluse rahuldamise otsuse p 10.3 sätestab, et toetust antakse tingimustel, et toetuse saaja täidab kõiki STS-is ja meetme määruses sätestatud toetuse saaja suhtes kohalduvaid kohustusi, sh kasutab toetust taotluses ning meetme määruses sätestatud toetatavate tegevuste elluviimiseks ja projekti eesmärkide saavutamiseks. Meetme määruse § 2 lg 1 kohaselt on toetuse andmise eesmärgiks aidata kasvupotentsiaaliga alustavaid ettevõtjaid. Sama määruse § 29 p-de 1 ja 3 kohaselt on toetuse saaja kohustatud saavutama töökohtade ja müügituluga seonduvad tulemused. Antud kohustused on meetme määruse § 4 p-s 1 defineeritud ka kui ettevõtte kasvupotentsiaal. Taotluse rahuldamise otsuse p 10.3 sätestab täiendavalt, et juhul, kui toetuse saaja ei täida projekti tulemus- ja väljundinäitajaid, on rakendusüksusel õigus toetus tagasi nõuda STS §-s 45 ja meetme määruse § 30 lõikes 4 sätestatud alustel. Ainuüksi projekti taotluses olnud investeeringute teostamine ei tähenda toetusraha sihtotstarbelist kasutamist, kuna teostatud investeeringute eesmärk pole mitte lihtsalt investeeringute teostamine vaid ka projektis kavandatud tegevuste elluviimine, st ettevõtte jätkusuutlik ning kasvupotentsiaaliga tegutsemine. Konkreetse projekti puhul on projektis kavandatud tegevused täies mahus ellu viidud, kuid saavutatud pole meetme määruses ette nähtud tööhõive näitajaid ega müügitulu olemasolu. Projektis ja meetme määruses sätestatud tulemuste ja eesmärkide saavutamine on väga oluline projektide rahastamise tingimus. Lähtudes starditoetuse eesmärgist on toetuse saamise eelduseks ja oodatavaks tulemuseks uute jätkusuutlike ettevõtjate, mis omavad kõrget kasvupotentsiaali ja suutlikkust maksta vähemalt kahele töötajale nõutavas suuruses töötasu, toetamine läbi starditoetuse. Meetme määruse § 29 p-s 1 sätestatud nn kahe töötaja nõue tuleneb eelkõige sellest, et riik on prioriteediks seadnud uute töökohtade loomise („Ettevõtluse kasvustrateegia 2014- 2020“), sealjuures arvestades, et need oleksid tasustatud vähemalt Eesti keskmisel tasemel. Seejuures peab ka ettevõtte äritegevus olema suunatud kasumlikkusele ja rahvusvahelistumisele. Seega ei saa ühegi toetatava projekti juures olla esmatähtis ka üksnes tegevuste elluviimine, vaid oluline on nende tegevuste kaudu jõuda lõpptulemuseni – eesmärgi saavutamiseni. See on aga käesoleval juhul jäänud meetme määruses ettenähtud mahus saavutamata. Arvestades, et projekti abikõlblikkuse periood oli 01.09.2020–31.03.2022, siis alates aprillist 2022 kuni märtsini 2023 oleks toetuse saajal pidanud meetme määruse järgi olema vähemalt kaks töötajat ning perioodil aprill 2023 kuni märts 2024 kolm töötajat. Rakendusüksusele esitatud pangakontode väljavõtetelt nähtub, et projekti nõuetele vastavat töötasu on perioodil aprill 2022 kuni märts 2023 makstud kahele töötajale. Vahemikus aprill 2023 kuni oktoober 2023 on töötasu makstud kahele töötajale. Vastavalt projektile oleks nõuetekohase brutotöötasu suurus ühe töötaja osas pidanud olema vähemalt 703,50 eurot. Brutopalga kogukulu (arvestades kohustusaluse perioodi pikkusega, st 24 kuud) oleks projekti kohaselt olema suurusjärgus 42 210 eurot (703,50 eurot x 24 kuud x 2,5 töökohta = 42 210 eurot). Toetuse saaja palgakulu (ilma tööjõumaksudeta) alates aprillist 2022 kuni märtsini 2024 on olnud ligikaudu 41 199,24 eurot. Kuigi tööhõive ei ole olnud terve perioodi vältel täidetud vastavalt projektile, on toetuse saaja makstud keskmine kuutöötasu mõlemal perioodil oluliselt suurem nõutud minimaalsest brutokuupalga suurusest (703,50 eurot). Seega loeb rakendusüksus tööhõivet puudutavad tulemusnäitajad saavutatuks. Täitmata on müügitulu tulemusnäitaja: müügitutulu suurus pidanuks aastaks 2024 olema vähemalt 80 000 eurot, paraku alates 2024. aastast pole toetuse saaja müügitulu enam saanud. Samas arvestab rakendusüksus sellega, et varasematel aastatel on toetuse saaja müügitulu olnud kasvav ning eelnevatel aastatel on müügitulu meetme määruses sätestatud määral saavutanud (2022. aastal 91 061 eurot, 2023. aastal 103 612 eurot). Toetuse saaja ei ole taganud taotluse rahuldamise otsuses kohustusena määratletud kasvupotentsiaali täitmise ega meetme määruses kehtestatud jätkusuutliku ettevõtja kohustusi, saavutamaks projektis kavandatud tulemuste täitmise, mis on toetuse andmise peamiseks eesmärgiks. 1.3.2 Kestvusnõue STS § 24 p 14 kohaselt on toetuse saaja kohustatud tagama kestvuse nõude Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 71 nimetatud tingimustel ja aja jooksul. Viidatud artikli punkt 1(c) sätestab, et toetuse peab maksma tagasi, kui viie aasta jooksul alates toetusesaajale lõppmakse tegemisest leiab aset oluline muutus tegevuse iseloomus, eesmärkides või rakendustingimustes, mille tulemusena kahjustataks selle algseid eesmärke. Meetme määruse § 26 p 12 sätestab kestvusnõude täitmise ajaks kolm aastat. Projekti eesmärgi ning tulemus- ja väljundnäitajate saavutamiseks soetas toetuse saaja projekti raames materiaalset põhivara abikõlblikus maksumuses 18 546,83 eurot, millele kohaldus vastavalt taotluse rahuldamise otsuse p-le 10.10 kestvusnõude täitmine ehk toetuse saaja kohustus antud seadmeid säilitama ja sihipäraselt kasutama kolme aasta jooksul projekti lõppmaksest. Vara sihtotstarbelise säilitamise kohustuse täitmata jätmisel või ainult osalisel täitmisel on STS § 45 lg 1 p 3 tähenduses negatiivne mõju kulu abikõlblikkusele, kuivõrd toetust anti üksnes eeldusel, et viidatud kohustus täidetakse täies mahus. Kuna toetuse saaja on andnud teada, et „Äri- ja tootmistegevus on jäänud seisma 31.12.2023“, siis lähtub rakendusüksus vara sihipärase kasutamise kohustuse täitmisel sellest kuupäevast. Sellest kuupäevast alates ei ole toetuse saaja enam müügitulu teeninud. Arvestades, et lõppmakse tehti toetuse saajale 01.04.2022, kehtib vara sihipärase kasutamise ja säilitamise kohustus kuni 01.04.2025 ehk kokku 1096 päeva. Seega on rakendusüksuse hinnangul projekti raames soetatud vara on kasutatud eesmärgipäraselt perioodil 01.04.2022-31.12.2023 ehk 632 päeva ning kestvusnõude kohustust rikuti perioodil 16.12.2023-01.04.2025 ehk 465 päeva ja arvutab sellega soetud tagasinõude summa proportsionaalsuse põhimõttest lähtuvalt. Lähtuvalt eeltoodust pole toetuse saaja suutnud täita talle STS § 24 p-des 1 ja 14, meetme määruse § 26 p-des 2 ja 12, § 29 lg 1 p-s 3 ning taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kohustusi. 1.4 Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsioon STS § 45 lg 1 p 3 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või tühistamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (edaspidi ühissätete määrus) artikli 143 alusel ja sellega kooskõlas juhul, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Projekti tulemuste saavutamine on üheks toetuse saamise eelduseks, sest toetust antakse tegevustele ja nende elluviimiseks vajalike (abikõlblike) kulude katteks vaid juhul, kui nende koosmõjus saavutatakse projekti tulemus. See on toetuse andmise eeltingimus ja selgelt määratletud toetuse saaja kohustus, mille täitmata jätmisel või ainult osalisel täitmisel on STS § 45 lg 1 p 3 tähenduses negatiivne mõju kulu abikõlblikkusele. STS § 2 p 5 kohaselt on kulu abikõlblik, kui see on ühissätete määruse artikli 65 lg 1 kohaselt kooskõlas riigisiseste ja Euroopa Liidu õigusaktidega. Ühendmääruse § 2 lg 1 kohaselt peab abikõlblik kulu olema põhjendatud, tekkinud ja makstud ning kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega (Euroopa Liidu õigusaktid, STS, toetuse andmise tingimused, taotluse rahuldamise otsus jne). Seega õigusaktidest toetuse saajale laienevad kohustused ja kulude abikõlblikkus on omavahel seotud niivõrd, kuivõrd toetuse saaja konkreetne tegevus või tegevusetus selliste kohustuste osalisel täitmisel või täitmata jätmisel mõjutab konkreetse projekti kulu abikõlblikkust. Taotluse rahuldamise otsuse p 10.3 kohaselt juhul, kui toetuse saaja ei täida projekti tulemus- ja väljundinäitajaid, on rakendusüksusel õigus toetus tagasi nõuda STS §-s 45 ja meetme määruse § 30 lg-s 4 sätestatud alustel. Meetme määruse § 30 lg 4 kohaselt on rakendusüksusel õigus sama määruse §-s 29 ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tulemusnäitajate mittesaavutamisel toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda. Meetme määruse § 30 lg 1 kohaselt rakendatakse finantskorrektsiooni vastavalt ühendmääruse §- s 21 sätestatule. Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, tuleb vastavalt ühendmääruse § 21 lg 1 vähendada toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti tegevustele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele. Rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja on osaliselt eiranud oma kohustusi ja finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata. Toetuse saamine on sõltuvuses selle andmise tingimuste täitmisest ning seotud konkreetse projekti eesmärgi ja tulemustega, mille saavutamata jäämisel ei saa pidada toetuse kasutamist nõuetele vastavaks. Sellest lähtuvalt ja koosmõjus STS § 2 p-ga 5 ja ühendmääruse § 2 lg-ga 1 leiab rakendusüksus, et kohustuse täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju. Võttes arvesse punktis 1.1 käsitletud toetuse saajaga seotud asjaolusid ning tegelikult saavutatud projekti tulemuste ulatust (tööhõivega seotud tulemusnäitajad küll saavutati, kuid müügituluga seotud tulemusnäitajat täies mahus ei saavutatud), on rakendusüksuse hinnangul antud juhul proportsionaalne rakendada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra (vähendada projekti tegevuste kogumile eraldatud toetust 25%). Lähtuvalt eeltoodust loeb rakendusüksus projekti raames tehtud kuludest mitteabikõlblikuks 25% ehk 4693,07 eurot (18 772,27*25%), millest toetus on 3750,23 eurot ja omafinantseering 942,84 eurot. Toetuse saaja pidi projekti raames soetatud varasid säilitama ja sihipäraselt kasutama perioodil 01.04.2022-01.04.2025 (1096 päeva). Toetuse saaja on andnud teada, et tema äri- ja tootmistegevus jäi seisma 31.12.2023. Kõnealuse nõude täitmise kohustus lõppes 01.04.2025, seega saab rikkumine esineda maksimaalselt 465 päeva ulatuses (periood 01.01.2024-01.04.2025) ning sihipäraselt kasutamata päevadega proportsionaalselt mitteabikõlblik summa on hinnanguliselt 7 868,86 eurot (seadmete abikõlblik maksumus 18 546,83/1096 päevaga*465), millest toetus on 6 287,62 eurot ja omafinantseering on 1 581,24 eurot. Rakendusüksus märgib, et ühissätete määrus ei näe ette võimalust kestvusnõude rikkumise puhul kasutada kaalutlusõigust, et proportsioone mingil muul meetodil arvestada või üleüldse loobuda toetussumma tagasinõudmisest, v.a pankroti tõttu, mis ei ole seotud pettusega. Kuna hinnanguline mitteabikõlblik summa kestvusnõude rikkumisest on suurem kui tulemus- ja väljundnäitajate saavutamata jäämisest tingitud finantskorrektsiooni summa, siis tulemus- ja väljundnäitajate saavutamata jäämise osas eraldiseisvat korrektsiooni ei kohaldata. Lähtuvalt eeltoodust loeb rakendusüksus projekti raames tehtud kuludest mitteabikõlblikuks 7 868,86 eurot, millest toetus on 6 287,62 eurot ja omafinantseering 1 581,24 eurot. 2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine Lähtuvalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lg-st 1 edastas rakendusüksus 13.08.2025 toetuse saajale e-toetuste infosüsteemi kaudu projektile koostatava finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, mille kohta ootas tagasisidet hiljemalt 27.08.2025. Toetuse saaja finantskorrektsiooni otsuse eelnõule omapoolseid vastuväiteid ei esitanud. 3. Otsuse resolutsioon Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus otsustab: 1. lugeda projekti „Festex OÜ“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 7 868,86 eurot, millest toetus moodustab 6 287,62 eurot ja omafinantseering 1 581,24 eurot; 2. vähendada projekti eelarvet käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 1 märgitud mitteabikõlbliku toetuse ja omafinantseeringu ulatuses; 3. nõuda toetuse saajalt tagasi käesoleva otsusega mitteabikõlblikuks loetud toetus summas 6 287,62 eurot; 4. toetuse saajal kanda 60 kalendripäeva jooksul alates käesoleva otsuse kehtima hakkamise päevast tagastatav toetus summas 6 287,62 eurot Rahandusministeeriumi pangakontole:  SEB Pank a/a EE891010220034796011 (BIC/SWIFT: EEUHEE2X) või  Swedbank a/a EE932200221023778606 (BIC/SWIFT: HABAEE2X) või  Luminor Bank a/a EE701700017001577198 (BIC/SWIFT: RIKOEE22) või  LHV Pank a/a EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22). Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800082925 ning makse selgituseks märkida projekti number; 5. toetuse saajal tuleb tasuda viivist 0,1% iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest, kui toetuse saaja ei tagasta toetust käesolevas otsuses ettenähtud tähtpäevaks, kandes kogunenud viivise käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 4 märgitud Rahandusministeeriumi pangakontole. Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust ei maksta tagasi tagasimaksmise tähtaja jooksul annab finantskorrektsiooni otsuse teinud asutus finantskorrektsiooni sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (STS § 48 lg 8). Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. Ajatamisel rakendatakse intressi, intressi määr tagastatava toetuse summa jäägilt on kuue kuu Euribor pluss kolm protsenti aastas (STS § 48 lg 4). Reeglina on ajatamisperioodiks 1 aasta kuid põhjendatud juhtudel on võimalik ka pikem ajatamisperiood. Käesoleva otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksuse kaudu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 30 päeva jooksul, arvates otsusest teadasaamise päevast või päevast, mil isik pidi teada saama oma õiguste rikkumisest (STS § 51). (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams toetuste rakendamise osakonna juhataja Koostaja: Ketlyn Pass 5915 7852 [email protected]