Innovatsiooniprojekti ideekavand AVALIKU SEKTORI INNOVATSIOONIVÕIMEKUSE TÕSTMINE Ideekavandit täites palume tutvuda riigikantselei lehel toodud HYPERLINK "https://www.riigikantselei.ee/avaliku-sektori-innovatsioon#sihtgrupp" soovituste ja juhistega projekti esitajale. Pealkiri LifeSaver - Hädaabiteenuste strateegilise juhtimise platvormi arendamin e Innovatsiooniprojekti esitaja (asutus) Terviseamet Innovatsiooniprojekti kaasesitaja (asutus/asutused) Tervisekassa, Sotsiaalministeerium, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Partner (asutus/asutused) Terviseamet Projektijuht (nimi, asutus, e –posti aadress ja telefon) Ragnar Vaiknemets; Terviseameti peadirektori asetäitja;
[email protected] ; 650 9859 Innovatsiooniprojekti kestus (kuudes) 18 kuud Ajaarvestust alustame koostööleppe/partnerluslepingu sõlmimisest. Palun arvestage, et esimese hankeni jõudmiseks võib kuluda ligikaudu pool aastat. Innovatsiooniprojekti kogumaksumus 1 597 000 Innovatsioonifondist taotletav kogurahastus (sh käibemaks) Taust ja probleemikirjeldus Probleemi olulisus (nt probleemi suurus, miks just praegu aktuaalne), keda puudutab (sh sihtrühmad)? Tegemist peab olema probleemiga, mille lahendamisega tegeleb avalik sektor. Oodatakse suure mõjuga projekte, mis panustavad otseselt ja oluliselt Eesti 2035 sihtide saavutamisse (täpsem info: https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/aluspohimotted-ja-sihid ). Kirjeldage tausta ehk mida on probleemi lahendamiseks Eestis juba tehtud või mis on tegemisel. Relevantsed teiste riikide kogemused. Kogupikkus1-2 lk. Oluline on, et probleem, eesmärgid ja planeeritud projekti tegevused on omavahel loogilises ja tugevas seoses. Erakorralise haigestumise, trauma, mürgistuse korral on igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival inimesel sõltumata ravikindlustatusest õigus saada vältimatut abi, sh kiirabi, mille osutamist korraldab Terviseamet, kinnitades sh kiirabibrigaadide teeninduspiirkondade arvu ja paiknemise ning kiirabibrigaadide jaotuse teeninduspiirkondade kaupa. Samuti juhib ja korraldab Terviseamet tervishoiusüsteemi valmistumist kriisiolukordadeks, kontrollides regulaarselt haiglate ja kiirabibrigaadide kriisiplaanide koostamist ning nende valmisolekut plaanide rakendamiseks. Nende ülesannete täitmiseks on tänaseks tekkinud vajadus Eesti hädaabiteenuste (lühidalt EMS) süsteemi uuend usteks ja optimeerimiseks, et tagada tõhus am ning paremini integreeritud koostöö erinevate asutuste ja teenuseosutajate vahel. Kiirabi eelarve on 2024 aastal 91 mln eurot (aastal 2018 oli see ca 50mln eur) . Kiirabi teostab aastas ca 300 000 väljasõitu, millest hospitaliseeritakse rohkem kui 1/3 patsientidest ja nt aastal 2023 lõppes väljakutse s urmaga 2072 korral. Keskmine sõitude arv brigaadi kohta on 2551 (linnabrigaad kuni 4500) ja kiirabibaasi kohta 4453. Pooltel väljasõitudest kulu b kohalejõudmiseks 10-11 minutit kuid maapiirkondades on see näitaja keskmisest kõrgem . Ühe kiirabi väljasõidu keskmine hind on 300 eur kuid a astal 2023 hospitaliseerimist vajanud juhtumitest varieerus keskmine hospitaliseerimise arve kulu ca 5000 ja 100+ euro vahel. Võrdluseks, et perearsti visiidi keskmine tasu on ca 45 eur. S üsteem on väga suures mahus koormatud nii ressursi kasutuse kui ka majanduslike näitajate poolest ning see on aasta aastalt kasvav . S elleks, et vähest ressurssi Eesti tervishoiuväljakutsete küüsis optimaalselt kasutada on vaja kasutusele võtta varasemast suuremal kujul operatiivseid andmeanal üüsi l põhinevaid lahendusi ja muid innovaatilisi tehnoloogiaid. Hädaabiteenused on eluliselt tähtsad, kuid tõhusa ja kiire hädaabi korraldamine on keeruline, kuna süsteemi efektiivne toimimine eeldab paljude erinevate elementide sujuvat koostoimimist. EMS süsteem peab pidevalt arenema, et tulla toime vananeva rahvastiku, linnastumise, tervishoiutöötajate nappuse , eelarve kitsikuse ja muude väliste teguritega. Praegune Eesti EMS süsteem seisab silmitsi mitmete probleemidega, mis mõjutavad nii teenuste kättesaadavust , kvaliteeti kui ka ressursside p laneerimist ja kasutamist selleks, et kavandada hankeid teenuste korraldamiseks. Teeninduspiirkonnad ei ole mõnda aega ümber hinnatud praeguste retrospektiivsete andmeanalüüside tulemustel, mis ei ole rikastatud suurandmetega ning üha enam on demograafiliste muudatuste ja arengutega kiirabipidajatel järjest raskem pakkuda teenuse kvaliteetset kättesaadavust, mille tõttu ei ole see enam kooskõlas elanikkonna vajadustega. Kokkuvõttes p uudub terviklik ülevaade EMS süsteemi üldisest staatusest riiklikul või piirkondlikul tasandil ja kõigis organisatsioonides, et kiiresti kindlaks teha, kas hädaabiteenuste ressursid on hädaolukordadele reageerimiseks piisavad. Projekti käigus otsitakse lahendusi järgmistele väljakutsetele: Tervikliku ülevaate puudumine : Otsustajatel ei ole reaalajas täielikku ja läbipaistvat ülevaadet EMS süsteemi hetkeseisust kohalikul, regionaalsel ja riiklikul tasandil. Strateegiline planeerimine : Teenuste pakkumine on ebaühtlane, mis tähendab, et teatud piirkondades võivad olla ressursid ülekoormatud, samas kui teistes on alakasutatud ressursse. Vajalik on optimeeritud jaotus üle Eesti. Piiratud eelarve ja ressursid : Tervishoiusüsteemil sh EMS -il on piiratud eelarve ja ressursid, mistõttu on oluline kindlaks teha, kuidas neid kõige efektiivsemalt kasutada, et tagada kriitiliste teenuste kättesaadavus. Ressursside haldamise probleemid : Puudub reaalajas ülevaade olemasolevatest ressursside tõhusast kasutusest . See raskendab hädaabiteenuste optimaalset jaotamist ja operatiivset juhtimist. Asutuste vahelise koostöö raskused : Koostöö erinevate hädaabiteenuste osutajate ja teiste avalike organisatsioonidega on osapoolte paljususe tõttu keeruline . Vajalik on protsesse optimeerida, vajadusel teha parandusettepanekuid ja muudatusi hädaabiteenuste pakkumise korralduses. Süsteemi üldine jõudlus : Puuduvad otsesed mehhanismid süsteemi üldise jõudluse hindamiseks ja selle pidevaks parendamiseks, sealhulgas kõigi teenuse osutamise ahela osade toimimise jälgimine ja tagasisidestamine. Tulevikuvajaduste prognoosimine : EMS süsteem peab kohanema tulevikunõudluse ja muutuvate oludega, kuid puudub terviklik plaan ja ettevalmistus selleks. Projekti raames panustatakse järgmiste Eesti 2035 strateegiliste sihtide saavutamisse: Eesti on inimesekeskne riik, kus avalikud teenused on kvaliteetsed ja kättesaadavad sõltumata elukohast ning suurendavad inimeste heaolu ja turvalisust. Projekti käigus lahendatakse probleemi, et hädaabiteenuste kättesaadavus on erinevates Eesti piirkondades üsnagi erinev. Eriti keeruline on olukord saartel ja Kagu-Eestis. Lisaks halvavad süsteemi erakorralised sündmused, mille tekitatud probleeme aitaksid kasvõi osaline prognoosimine ja vastumeetmete rakendamine , oluliselt leevendada. Eesti on uuendusmeelne, teadmiste loomist ning kasutamist väärtustav riik, kus avalikud teenused on taustal toimivad ja etteaimavad ning andmeruum kaitstud. Eesti riigikorraldus ja inimeste osalus selles on trende loov ja eeskujuks teistele riikidele. Hädaabiteenuste kvaliteeti, efektiivsust ja töökindlust on võimalik oluliselt parandada, kui teenustega seotud suurandmeid eesmärgipäraselt analüüsida ning strateegiliste ja operatiivsete otsuste langetamiseks kasutada nt ennustusmudelite prognoose. Sarnased lahendused on maailmas ainulaadsed ja Eestil on võimal ik maailmas silma paista. Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmiste põhine , kasutades uusi tehnoloogiaid ja ärimudeleid ning paindlikke töövorme. Loodud on soodsad tingimused ettevõtluse teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks, teadlased ja ettevõtted teevad omavahel koostööd. Eesti majanduskeskkond kutsub töötama, ettevõtteid asutama või siitkaudu virtuaalselt äri ajama, investeerima, looma ja katsetama uusi lahendusi, millest on kasu ühiskonnale laiemalt. Eelnevalt kirjeldatud väljakutsetega tegelemiseks on vajalik välja töötada uudne lahendus, mis eeldab tihedat koostööd ühest küljest hädaabiteenuste korraldajate ja pakkujate vahel, kuid teisest küljest ka erasektori ja T&A asutustega (terviseandmete kvaliteediga seotud probleemid; nn väliste andmete, mis pole otseselt seotud väljakutsetega, kasutatavus; loodava lahenduse “tootestamine” jne.). Kokkuvõtvalt on koostöös ettevõtete ja T&A asutustega plaanis arendada lahendus, mis hakkab ühest küljest tööle ühiskonna kasuks, kuid teisest küljest on skaleeritav ka teistesse riikidesse ning sellest saab eeldatavasti eksporditav toode. Projekti eesmärk ja soovitud tulemus Mh mille alusel hindame, kas soovitud sisuline tulemus saavutati? Projekti eesmärk on luua terviklik ja innovaatiline hädaabiteenuste strateegilise juhtimise platvorm ja katsetada, kas ja mil määral oleks seeläbi võimalik lahendada mitmeid olulisi ja ülal kirjeldatud riiklikke tervishoiuteenuseid puudutavaid väljakutseid. Projekt viiakse ellu eesmärgiga tõsta Eestis hädaabiteenuste kvaliteet ja kättesaadavus uuele tasemele, seetõttu on loodavate lahenduste rakendatavus ja saavutatav võit efektiivsuses tulemused, millele projekt on suunatud. Oma asukoha ja väikese asustustiheduse tõttu on Eesti EMS - i üks peamisi väljakutseid maapiirkondades asuvate kogukondade teenindamine ja samas linnastumise tagajärjel tekkinud üha kasvav koormus, mis kokkuvõttes ei ole pikas perspektiivis majanduslikult jätkusuutlik ega ühiskonda rahuldav viis . Lisaks kaasneb praeguse julgeoleku olukorraga vajadus tugevdada sotsiaalset sidusust ning hädaabiteenuste kättesaadavust tihedamalt lõimida kõigi avalike julgeolekuteenustega, sh potentsiaalselt riigikaitse kontekstis ja kriisiolukordadega toime tulemiseks. Arendatav ja katsetatav platvorm võimaldab kaasaegsete tehnoloogiate abiga kasutada erinevat informatsiooni hädaabiteenuste paremaks korraldamiseks, võttes arvesse tervishoiuteenuste osutamisega seotud andmeid (ressursid, võrgustik jms.) kuid ka väliseid ja keskkonna muutustest tulenevaid andmeid (rahvastiku muutused, inimeste liikumine, taristu, ilmastik, jm sündmused). Lisaks võimaldab antud platvorm analüüsiks mudeldada erinevaid näitajaid ja ressursi vajadusi kriitiliste olukordade puhul. Muuhulgas on antud platvormi abil võimalik katsetada ja simuleerida erinevate uute kiirabi ressursside lisandumist süsteemi ning kuidas see muudab teenuse kättesaadavust – AED jms seadmeid transportivad droonid, kiirabikopter(id), vabatahtlikud jne. Sarnaste lahenduste peale mõtlevad mitmed riigid, ent Eestil on oma hea tervise infosüsteemi ja agiilsuse tõttu võimalik olla teenäitajaks ning esimesena teha platvorm, mis reaalselt toimib ja hädaabiteenuste vajadustele vastab. Eesrindlikkus on nii majanduslik võimalus meie IKT ettevõtetele (maksutulu riigile) kui ka näide, et Eesti on jätkuvalt digivaldkonna suunanäitaja. Soovitud tulemus: Optimaalselt kasutatud ressursid : Parandab süsteemi toimimist, et pakkuda paremaid tulemusi patsientidele ja päästa rohkem elusid. Andmepõhine otsustusprotsess, eelarve ja sellest tulenev rahaline kokkuhoid teenuse osutamiseks. Kiirabiressurss on üks kallimaid viise, kuidas inimest aidata. Ühe kiirabibrigaadi maksumus aastas on ca 1 mln eurot ja vajab minimaalselt 9 väljaõpetatud tervishoiutöötajat , mistõttu püüdleme selles suunas, et antud ressursi kasutamine oleks maksimaalselt põhjendatud ning uute brigaadide loomise vajadust ära hoida või isegi olemasolevate brigaadide arvu vähendada . Ü ks võimalik lahendus on näiteks s trateegilise planeerimise ennustussüsteem i arendamine , mis annab soovitusi , mis asukohtadesse , mis ajal ja mis koosseisuga (1-2-3-liikmelised) brigaad e määrata . P laanipärane brigaadide aktiveerimise, kui on ette teada erakorralised olukorrad (ilmastik, liiklus, suursündmused, viiruste hooajad jne.) või piirkondlikud elanikkonna terviseprofiili ajalised eripärad, on alati kuluefektiivsem kui ad hoc reageerimine . Andmepõhised otsused : Pakub põhjalikke ülevaateid otsustajatele ja juhtidele, et tõhustada juhtimist ja haldusprotsesse sh horisontaalselt otsuseid kujundades kogu tervishoiu arengut (platvormi abil rakendatavad lahendused võib olla võimalik üle kanda ka näiteks perearstisüsteemi ja haiglasüsteemi). Võimaldab hädaabiteenuste ressursivajadust paremini kvantifitseerida ning tuvastada takistusi, puudujääke ja üleüldisi “pudelikaelu” teenuse osutamiseks riiklikul regionaalsel, teenuseosutaja ning protsesside tasandil. Organisatsioonide vaheline koostöö : Soodustab koostööd ministeeriumide ja asutuste vahel tõhusaks strateegiliseks planeerimiseks. Suurendab valmisolekut reageerida kriisiolukordadele erinevate haldusalade koostöö toetamisel. Operatiivtasandil tekiks ahel Häirekeskuse, kiirabi ja haiglate erakorralise meditsiini osakondade vahel, mida oleks võimalik jälgida tervikuna ja varajase reageerimise ennetada haiglate EMOs kiirabijärjekordade tekkimise , tagades suuremal hulgal vabasid kiirabibrigaade, mida Häirekeskus saab uutele kutsetele saata, mis omakorda tähendab paremat teenuse kättesaadavust elanikkonnale . Kvaliteedimõõdikuid rakendades saaksid kõik osapooled ühist tagasisidet , mis omakorda looks õppimisvõimalus e väljasõitude prioritiseerimisek s ( Häirekeskus saaks näiteks kiirabi ja/või EMO käest tagasisidet, kas määratud prioriteet vastas tegelikkusele ja seeläbi tekiks andmepõhise seire ja õppimise võimalus – hetkel selline võimalus on raskendatud ning seda pole teadaolevalt ka kuskil mujal maailmas veel saavutatud ) . Integratsioon olemasolevate tööriistadega : Täiendab operatiivseid ja taktikalisi tööriistu, mida kasutatakse hädaabikeskustes (nt e-kiirabi projekt, uue põlvkonna 112), suurendades hädaolukordadele reageerimise võimekust. Käesoleval hetkel puudub hädaabisüsteemide reaalajas tervikvaade. Eksisteerib jooksev info töölaudadel, kuid seda pole retrospektiivselt võimalik operatiivselt analüüsida ega järelduste tegemiseks kasutada. Eelnevalt kirjeldatud tulemused loovad eelduse, et platvormi arendamise investeering on Eestile positiivse tasuvusega (ressursikasutuse optimeerimine loob efektiivsust) ning on seeläbi ka alustala järgmisteks innovatsioonideks (nt droonide kasutamine EMS - s). Lõplikku tasuvust on raske prognoosida, kuna see selgub katsetuste käigus, kuid üha kasvava tervishoiurahastuse defitsiidis on vajalik leida kokkuhoiu kohtasid sedasi, et teenus oleks endiselt kättesaadav. Seega eeldus on, et igasugune investeering, mis hoiab lõppkokkuvõttes kulusid kokku on pikas perspektiivis igati mõistlik ning aitab parandada teenuse kvaliteeti ja seeläbi elusid päästa. Võimalikud lahendussuunad, projekti uuenduslikkus Kirjeldage võimalikke erinevaid lahendussuundi, ootusi lahendustele, võimalikku katsetust, võimalikke takistusi. Innovatsiooniprojektid võivad hõlmata probleemidele lahenduste otsimist, lahenduste arendamist ja katsetamist, kuid mitte valmislahenduse hankimist. Oodatakse teaduspõhiseid, uuenduslikke lahendusi. Kirjeldage olemasoleva info põhjalt projekti uuenduslikkust. Arendatav ja katsetatav lahendus on meile teadaolevalt maailmas unikaalne, mille mõningaid elemente on teatud riikides osaliselt katsetatud (nt Saksmaal), kuid terviklikul kujul seda ei eksisteeri. Käesoleva projekti aluseks on võetud Airbus Helicopters ja International SOS (ühiselt koos LifeSaver) koostatud põhjalik kaardistus ja analüüs Eesti hädaabiteenuste süsteemi arendusvõimaluste kohta , mis viidi läbi 2023. aastal. Neil organisatsioonidel on pikaajaline rahvusvaheline kogemus tervisesüsteemide ülesehitamisel ning nad koostasid Eesti riigile ettepanekute paketi, mida kasutati järgnevalt kirjeldatud lahendusvõimaluste väljatöötamise sisendina . Koostatud ettepanekute näol oli tegemist arendus suundade kirjeldamisega idee ja kontseptsiooni tasandil, koos potentsiaalse mõjuanalüüsiga . Eelanalüüsi käigus ei töötatud realiseeritavaid lahendusi välja , mistõttu tehakse seda antud projekti raames. Arendatav lahendus peab kindlasti olema modulaarse ülesehitusega ehk nn baasmoodulile peab olema võimalik lisada täiendavaid mooduleid, et luua uusi funktsionaalsusi. Esmase analüüsi põhjal oleme tuvastanud, et eelisjärjekorras tuleks välja arendada järgmised moodulid ehk funktsionaalsused: Moodul 0: Põhiplatvorm Tarkvaralahenduse nn baasinfrastruktuur, millele on võimalik mooduleid lisada. Moodul 1: Kiirabiteenuste katvuskaardi arendamine (maa + õhk) Peamine eesmärk: visualiseerida ja kvantifitseerida olemasolevate EMS-vahendite ulatust strateegilise planeerimise ja juhtimise eesmärgil. See moodul võtab arvesse olemasolevaid EMS-i kiirabijaam asid- ja brigaade ning (dünaamilisi) väliseid andmeid, nagu demograafia, reaalajas teave liiklusolude või liiklusõnnetuste kohta, meteoroloogilised andmed ja muud (dünaamilised) tegurid, mis mõjutavad EMS süsteemi katvust (nt isikustamata kujul mobiilside andmed inimeste paiknemise kohta). • Dünaamiline ja reaalajas lähedane töölaud kogu Eesti EMS süsteemi kohta kõikides maakondades. • EMS süsteemi skoobi määratlemise alus, pakkudes lokaliseeritud teadmisi piirkondade kohta, kus on haavatavamad elanikkonnagrupid (piirkondlikud terviseprofiilid) või pikema reageerimisajaga alad. • Võimaluste esiletoomine teenuse katvuse optimeerimiseks, tagades samal ajal elanikkonnale kui elutähtsale teenusele võrdselt ligipääsetava teenuse, kõige kulutõhusamal viisil. • EMS-vahendite katvuse kvantifitseerimine protsendina elanikkonnast, kes on katvusalas kindlate ajavahemike ja piirkondade lõikes, sõltuvalt kellaajast, nädalapäevast või kuust. Moodul 2: Teeninduspiirkondade optimeerimine Peamine eesmärk: optimeerida ressursside ja teeninduspiirkondade jaotust, et tagada kiirabi teenusepakkujate piisav katvus ja reageerimisajad. Optimaalsed teeninduspiirkonnad (EMS-jaamade optimaalne paigutus): • Määrata alakatvusega piirkonnad: analüüsida süsteemi katvust, et määrata kindlaks piirkonnad, mis ei ole kaetud antud ajaraami jooksul. • Kasutusanalüüs: arvutada olemasolevate EMS-jaamade varasemad kasutusmäärad ajalooliste missiooniandmete (vä ljakutsete) põhjal. • Ettepanekud EMS-jaamade paigutuse uuendamiseks: esitada ettepanek EMS-jaamade optimaalseks paigutuseks ja teeninduspiirkondade suuruse määramiseks matemaatilise modelleerimise põhjal. Moodul 3: Missioonide /väljakutsete analüüs Peamine eesmärk: integreerida operatiivandmeid erinevatest allikatest, et luua sidusaid aruandeid EMS süsteemi juhtimise aluseks. Järgnevad on võimalikud analüüsi valdkonnad (analüüsivõimekus sõltub esitatud andmete detailsusest): Süsteemi tulemuslikkuse näitajad • Hindab EMS-i toimimise põhinäitajaid (KPI-d). • Võrdleb näitajaid määratletud võrdlusalustega (vajadusel: võrdlus riiklike või piirkondlike kehtestatud normidega). • Hindab kogu süsteemi tõhusust ja toob esile parandamist vajavad valdkonnad. Geograafiline ja nõudluskäitumine • Keskendub hädaabikõnede jaotusele ajas ja ruumis. • Määratleb kõrge nõudlusega piirkonnad, nn "kuumad kohad", missioonide esinemise mustrid või trendid, hädaolukordade tippaegade jaotumise. • Pakub teavet paremaks ressursside jaotamiseks ja strateegiliseks planeerimiseks. Missioonitüüp • Analüüsib EMS-i missioonide tüüpe ja kategooriaid. • Kategoriseerib hädaabikõned vastavalt juhtumi olemusele. • Aitab mõista kõige levinumaid hädaolukordade tüüpe ja nende kriitilisust, suunates EMS-i ressursse koolituse ja kasutamise planeerimisel. Operatiivne missiooni analüüs (reageerimisajad) • Uurib reageerimisaja kestust, vaadeldes iga sammu hädaabijuhtumile vastamise ahelas. • Aitab hinnata keskmist reageerimisaega ja tegureid, mis neid aegu mõjutavad, nt geograafiline kaugus, liiklusolud ja kellaajad, samuti muud võimalikud kitsaskohad operatiivtasandil. Moodul 4: Ennustav analüüs (AI "valmis" ennustusteks) Peamine eesmärk: kasutada ennustavat analüüsi EMS süsteemi nõudluse prognoosimiseks. See loob aluse optimaalse ressursside jaotuse määramiseks. See uuenduslik moodul tugineb detailselt struktureeritud andmetele ja põhineb Missioonide /väljakutsete a nalüüsi moodulil ning võib hõlmata: • Tulevase nõudluse prognoosimine: kasutada AI ja muid tehnikaid, et tuvastada varasemate missioonide trende ja prognoosida tulevast nõudlust, kaasates väliseid tegureid, nagu demograafia, tee- ja ilmastikuolud. • EMS-i ressursside jaotuse optimeerimine: määrata arukalt ja dünaamiliselt optimaalsed (tulevased) ressursside jaotused ja kogu EMS süsteemi ülesehitus, et kõige paremini rahuldada prognoositavat EMS-i nõudlust, suurendades tõhusust ja tagades maksimaalse katvuse antud nõuete raames. • Operatiivsed andmepõhised otsused: vastavalt ajaloolistele andmetele teha otsuseid, mille põhjal näiteks brigaad katkestab madalama kategooria väljakutse, et pöörduda tõenäolisemalt erakorralist abi vajava väljakutse poole , selleks, et vältida teisest piirkonnast kiirabibrigaadi ära toomist antud kutsele. Eelnevalt kirjeldatud lahendusvõimaluste väljatöötamine ja katsetamine sisaldab endas palju määramatust ja eeldab süsteemset koostööd avaliku ja erasektori ning T&A asutuste vahel. Innovatsiooniprojekti (sh katsetuse) elluviimisega seotud riskid ja nende maandamismeetmed Andmete kättesaadavus ja kvaliteet (Keskmine) : Usaldusväärsete andmete puudumine kiirabiteenuste toimimise kohta ning välis te tegurite kohta võib takistada täpset analüüsi ja otsuste tegemist. Selle leevendamiseks tuvastab ja hindab projekt olemasolevaid andmeallikaid ning vajadusel pöördub andmeandjate (avalikud asutused, erasektor) poole, et lahendada andmevaegused. Sidusrühmade koordineerimine (Keskmine) : Projekt hõlmab mitmeid sidusrühmi, nagu teised valitsusasutused, tervishoiuteenuse osutajad ja tehnoloogiapartnerid. Selle lahendamiseks loob projekt tugeva projektijuhtimise üksuse ja selge projekti juhtimisstruktuuri, et tagada kõikide sidusrühmade teavitatus ja kaasatus kogu projekti vältel. Projektijuhtimisega seotud väljakutsed (Madal) , mis võivad mõjutada projekti ajakava või ulatust, eriti sobivate tehnoloogiapartnerite leidmisel ja valimisel, kellel on piisavad valdkonnaalased teadmised. Selle leevendamiseks rakendab projektimeeskond avalike innovatsioonihangete läbiviimise parimaid praktikaid. Tehnilised väljakutsed ( Madal) : Kiirabiteenuste haldusplatvorm on uudne lahendus keeruka hädaabimeeskonna juhtimiseks. Tehnilist arendust ei saa toetada selgelt määratletud süsteemi ja kasutajanõuete alusel, mistõttu võivad tulemused olla osaliselt määratlemata enne projekti algust ("määramata tulemused"). Selle riski vähendamiseks hindab projektimeeskond võimalikke partnereid nende asjakohase valdkonnaalase pädevuse ja varasema kogemuse põhjal. Pikaajaline elujõulisus (Keskmine) : Tervishoiu- ja kitsamalt k iirabisüsteem areneb pidevalt, mis võib viia funktsioonide või isegi kogu kiirabiteenuste haldusplatvormi aegumiseni pikemas perspektiivis. Selle riski vähendamiseks peab kiirabiteenuste haldusplatvormil olema modulaarne arhitektuur, mis võimaldab tulevikus uusi funktsioone lisada. Kuna projekti raames arendatakse välja skaleeritav toode, siis kaalutakse projekti pikaajalise elujõulisuse tagamiseks kaasata süsteemi ülalpidamisse ettevõtted, kes panustavad lahenduse välja töötamisse ning kelle jaoks on see uus ärivõimalus, mida välisturgudel realiseerida. Võimalikud lahenduste pakkujad Kirjeldage võimalikke probleemile lahenduste väljapakkujaid (nt erinevate valdkondade eksperdid, teadlased (sh humanitaarteadlased), ettevõtted, kes on teemaga varem tegelenud, mõelge nii Eesti kui rahvusvaheliste pakkujate peale). Soovitud lahenduse väljaarendamise ja mõju katsetamise juures on kõige reaalsemateks pakkujateks Eesti IKT sektori partnerid, kellel on kogemus avalikule sektorile IKT lahenduse väljatöötamises t . Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) on üldiselt kõigi tervise valdkonna IKT arengutega seotud ning seda kindlasti ka antud projekti puhul, kuid tulenevalt lahenduse komplekssusest , skaleeritavuse potentsiaalist ja TEHIK hõivatusest, on eelistatav lähenemine , ku s loodava lahenduse pakkuja tuleb erasektorist. See annabki võimaluse kaasata Eesti IKT sektorit (Helmes, Nortal jt.) modulaarse ja skaleeritava ning kõrge ekspordipotentsiaaliga lahenduse välja arendamis se . Projekti kaasatud ettevõtted osalevad uue toote arendamisel, mille järele on maailmas suur nõudlus, sest EMS süsteemide jätkusuutlik k us on laialt levinud väljakutse. Projekti meeskond ja töökorraldus Kirjeldage meeskonna liikmete rolle ja tööjaotust (sh kaasatud osapoolte rollid) Kirjeldage projektijuhi varasemat kogemust innovatsiooniprojektide juhtimisega Märkige ära, kui suure koormusega projektijuht (ja võimalusel ka teised meeskonna liikmed) projekti panustavad. Kirjeldage asendusvõimalusi. Kirjeldage projekti juhtimise korraldust ja koostöömudelit teiste osapooltega. NB! Meeskonna liikmetega peab olema koostöö läbi räägitud! Projekti põhimeeskonna moodustavad Terviseamet, Tervisekassa, Sotsiaalministeerium ning ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Kõikidest organisatsioonidest määratakse oma esindaja nö juhtkomiteesse, mis hakkab vastutama projekti püstitatud eesmärkide täitmise eest (k.a ajakava ja eelarve). Terviseametisse värvatav projektijuht vastutab ja viib ellu valdava osa projekti administreerimisega seotud tegevustest. Projektijuhil peab olema varasem rahvusvaheliste projektide juhtimise kogemus, valdkondlik kompetents tuleb kasuks. Lisaks Terviseametile on projekti otseseks kasusaajaks Tervisekassa, kes tänu parematele seireandmetele saab näiteks kiirabiteenuse hankimisel teha tulevikus andmepõhiseid otsuseid ja seeläbi kuluefektiivsemalt toimetada. Sellest tulenevalt on Tervisekassa esindaja kaasamine projekti juhtkomiteesse oluline, et tagada loodavate lahenduste sujuvam integratsioon juba olemasolevate süsteemidega. Tervisekassast on projekti kaasatud Kristiina Vaas (Raviteenuste osakonna peaspetsialist). Sotsiaalministeeriumil on parim ülevaade, kuidas hädaabiteenuste terviklik toimimine on Eestis koordineeritud ning kuidas ja mis tegevustega erinevad organisatsioonid sellesse panustavad. Lisaks määratleb Sotsiaalministeerium tuleviku arengusuunad ja on vastutav valdkondliku seadusloome ja regulatsioonide eest, mis mõlemad on olulise tähtsusega projekti realiseerimisel. Sotsiaalministeeriumist on projekti kaasatud Nikita Panjuškin (Tervishoiuteenus te osakonnajuht) ja Nele Labi (e-teenuste ja innovatsiooni asekantsler). Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) roll antud projektis on kaasata projekti innovaatiliste lahenduste pakkujaid ning panustada loodava lahenduse tootearendusse, et see vastaks välisturgude ootustele. Hädaabiteenuste strateegilise juhtimise platvorm, mille valmimine on projekti taotleja ja kaastaotleja tegevuste lõppeesmärk, peab olema eksporditav. Seetõttu on suhtlemine välispartneritega oluline osa antud projektist ning selle peamiseks vastutajaks on EIS, keda antud projektis esindab Asso Uibo (Välisinvesteeringute keskuse investorkons ultant). Kuivõrd hädaabiteenuste operatiivsel koordineerimisel on oluliseks osapooleks Häirekeskus, mis asub Siseministeeriumi vastutusvaldkonnas, siis on mõlemad asutused nn laiendatud projektimeeskonda kaasatud. Siseministeeriumis peamiseks kontaktiks on Taavi Aasma ( Strateegia- ja arendusosakonna innovatsiooninõunik ) ja Häirekeskuses Karmen Oks (Arendusosakonna teenuste juht). Otses test kiirabiteenuse osutajatest on projekti ettevalmistavasse faasi kaasatud suurimad teenusepakkujad – Tallinna Kiirabi ja Tartu Kiirabi – ning lisaks Võru Kiirabi ja Narva Kiirabi. Eesmärk on luua tugev projektijuhtimise üksus, millesse kuuluvad ka lahenduse pakkujate esindajad, et tagada protsesside efektiivsus. Kuna projekt hõlmab mitmeid sidusrühmi, nagu teised valitsusasutused, tervishoiuteenuse osutajad ja tehnoloogiapartnerid, siis on oluline tagada kõikide sidusrühmade teavitatus ja kaasatus kogu projekti vältel. Projektiplaan, sh ajakava ja eelarve sisuliste etappide kaupa Tegevuste kestus tuua kuude kaupa, aga sidumata neid kindlate kuupäevadega. Eelarves summad tuua kogumaksumusena (st sisaldavad kõiki makse), sh projektijuhi kogukulu. Lisada eelarve kujunemise põhjendused. Soovi korral võib projektiplaani esitada Excelis vm vormingus ideekavandi lisana. Projekti ajakava, Gantti joonise kujul, on lisatud käesolevale taotlusele. Projekti alustamine ( Project Initiation ) on esimene etapp, mille eesmärk on mõista üldisi nõudeid ja kontrollida andmeallikaid . S ee ei ole terviklik tehniline spetsifikatsioon, mida kasutatakse tavapärase "kosemudeli" ( waterfall ) lähenemise korral. Teine etapp on täieulatuslik ja pidev arendus, mis põhineb agiils el meetodil , kus planeerimine ja disain toimu vad iga järgmise iteratsiooni jaoks . Et moodulitel oleks tugev alus, siis alustatakse nn põhiplatvormi ( Core Engine ) arendamisest ning üksikute moodulite arendamist alustatakse järk-järgult . Moodulid osaliselt sõltuvad üksteisest ja seetõttu on järjestamine oluline. Iga mooduli siseselt järgitakse pideva arenduse metoodikat . Projekti eelarve: Taotleja projektijuhtimine (72 000 eurot, tööandja kogukulu 18 kuud) Platvormi arendamine Põhiplatvormi arendamine (320 000) Kiirabiteenuste katvuskaardi ( coverage map ) arendamine (Moodul 1) (180 000) Teeninduspiirkondade optimeerimise rakendus (Moodul 2) (145 000) Kiirabi missioonide analüütika (Moodul 3) (180 000) Ennustava analüütika arendus (Moodul 4) (180 000) Andmeallikad ja nende integreerimine (115 000) Pilveteenuse (AWS) kasutus (95 000) Süsteemi haldus- ja ülalpidamiskulud (95 000) Pakkuja projektijuhtimine (215 000) Projekti kogueelarve 1 597 000 eurot. Eelarve kujunemisel on aluseks võetud ärianalüüs ja indikatiivne hinnang eelnevalt nimetatud Airbus Helicopters ja International SOS (ühiselt koos LifeSaver) koostatud põhjalikust kaardistus est Eesti hädaabisüsteemide arenguvõimalustes te kohta. Projekti tulemuste elluviimine Kirjeldage kuidas on kavandatud projekti tulemusi rakendada. Kas selleks vajalikud ressursid on olemas? Kirjeldage valmisolekut pärast innovatsiooniprojekti lõppu tulemusi ellu viia (kui projekt lõpeb positiivsete tulemustega). Nt kas seostub asutuse prioriteetsete tegevustega, on tööplaanis, vms. Kas tulemuste elluviimiseks vajalik rahastus on olemas või tegeletakse selle leidmisega? Riskide hindamine. Kirjeldage, kui tulemuste elluviimine sõltub lisaks muudest asjaoludest ja protsessidest (nt seadusemuudatused, eelarve, koostöö teiste valdkondadega vmt). Kuidas plaanite riske maandada, et kirjeldatud eelduslikud tingimused saaks täidetud innovatsiooniprojekti tulemuste elluviimise ajaks? Kirjeldage, kas ja mil määral on tulemused mujal avalikus sektoris kasutatavad. Käesoleva projekti raames arendatakse ja katsetatakse reaalses elus modulaarset hädaabiteenuste strateegilise juhtimise platvormi (katvuskaart, teeninduspiirkonnad, missioonide analüüs ja ennustamine). Antud platvormi väljatöötamiseks ja hilisemaks kasutuselevõtuks on kõik vajalikud eeldused loodud. Kui projekti käigus teostatavate lahenduste arendamiste ja katsetamiste tulemusena saadakse kinnitust, et sarnane süsteem võimaldab hädaabiteenuste juhtimist efektiivsemalt korraldada, siis on võimalik see väheste sammudega ka igapäevatöös kasutusele võtta. Projekti järgse kasutuselevõtu ettevalmistus on muuhulgas samuti käesoleva projekti üks oluline komponent. Arendatava süsteemi eeldatav igakuine ülalpidamiskulu on 12-15 tuhat eurot. Järgmistes faasides on antud platvormile võimailik arendada ka täiendavaid funktsionaalsusi omavaid mooduleid, et rahuldada tulevikunõudeid. Samuti on arendatav lahendus, vähesel määral seda modifitseerides, võimalik kasutusele võtta Päästeameti ja PPA poolt. Ideaalne stsenaarium näebki tegelikult ette, et organisatsioon, mis haldab kiirabi, politsei ja pääste väljakutseid - Häirekeskus - koondaks enda alla ka nimetatud valdkondade strateegilise planeerimise tööriistad. Mõju ettevõtlusele Kirjeldage, kuidas mõjutab projekt teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni erasektoris (otseselt või kaudsemalt). Käesoleva projekti aluseks on võetud LifeSaver ’i koostatud põhjalik kaardistus ja analüüs Eesti hädaabiteenuste süsteemi arendusvõimaluste kohta. LifeSaver soovitused koostati toetudes kolmele põhikriteeriumile: positiivne mõju süsteemi arengule, lahenduste reaalne rakendatavus ning loodavate lahenduste skaleeritavus ehk kas lisaks Eestile on ka teised riigid sarnastest lahendustest huvitatud. Tuginedes LifeSaver välispartnerite rahvusvahelisele kogemusele on hädaabiteenuste kriisikindlamaks muutmine, andmepõhiste otsustusprotsesside rakendamine ja innovaatiliste tehnoloogiate kasutamine kõrgendatud tähelepanu all väga paljudes riikides Euroopas, kuid kindlasti ka globaalselt. Seetõttu eksisteerib suur potentsiaal antud projekti raames arendatavat ja katsetatavat lahendust eksportida välisturgudele. Koostöömudel kuhu on kaasatud LifeSaver ja Eesti ettevõtted võimaldab integreerida viimased innovaatilise tootearenduse väärtusahelasse, mille tulemuseks on otsene majanduslik kasu Eesti ettevõtetele (näiteks tootearendus, kompetentside kasv), kuid ka Eesti riigile (maksutulu). Nimetatud väärtusahelas tegutsedes on Eesti ettevõtetel võimalik analoogseid teenuseid pakkuda ka eksportturgudel, mis on samuti potentsiaalset huvi sarnase platvormi kasutuselevõtuks üles näidanud (nt Rumeenia, Norra, Saksamaa, Austraalia). Seos NUTIKA SPETSIALISEERUMISE valdkondadega Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukaval 2021-2035 on fookusvaldkonnad, s.o Eesti arenguvajadustele ja -võimalustele vastavad riigi, ettevõtete ja teadusasutuste koostöös eelisarendatavad teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnad. Ettevõtluse ja majandusliku arengupotentsiaaliga TAIE fookusvaldkonnad on ühtlasi Eesti nutika spetsialiseerumise valdkonnad (täpsem info: https://www.hm.ee/korgharidus-ja-teadus/teadus-ja-arendustegevus/taie-fookusvaldkonnad ). Kirjeldage teie projekti võimalike lahenduste seost vähemalt ühe valdkonnaga (rõhuasetusega teadmus- ja tehnoloogiasiirdel). Digilahendused igas eluvaldkonnas ( vt teekaarti ) Projekt panustab otseselt valdkonna prioriteetsetesse teadus- ja arendustegevustesse ning innovatsioonisuundadesse: Teadus- ja arendustegevus andmevaldkonna arendamiseks ( hädaabiteenuste valdkonna andmestandardite määratlemisse panustamine ja erinevate väliste andmete integreerimine terviseandmetega ) Teadus- ja arendustegevus digilahendusi võimaldavate elektroonikaseadmete ja -süsteemide arendamiseks ( projekti otseseks eesmärgiks on hädaabiteenuste strateegilise juhtimise platvormi ehk digisüsteemi arendamine ) Tervisetehnoloogiad ja -teenused (vt teekaart) Projekt panustab otseselt valdkonna prioriteetsetesse teadus- ja arendustegevustesse ning innovatsioonisuundadesse: Tervisevaldkonna kriiside ennetamine ja nendega toimetulek Inimkesksed ja inimest kaasavad tervisetehnoloogiad ja -teenused Andmepõhised ja infotehnoloogilised lahendused Interdistsiplinaarne teadus ja arendustegevus Projekti tulemusena arendatakse ja pakutakse mõjusamaid ja kättesaadavamaid tervishoiuteenuseid ning suureneb ka otseselt tervishoiu ekspordipotentsiaal. Kohalike ressursside ( toit, puit, maapõueressursid, teisene toorme ja jäätmed) väärindamine (vt teekaart) Otsene seos tegevusvaldkonnaga puudub Nutikad ja kestlikud energialahendused (vt teekaart) Otsene seos tegevusvaldkonnaga puudub Kinnitus ☐ Oleme teadlikud, et Riigikantselei võib saata ideekavandi eksperthinnangu saamiseks valdkonna ekspertidele. Allkirjastamine Ideekavand tuleb allkirjastada projekti esitava asutuse juhi/allkirjaõigusliku juhtkonnaliikme poolt (nt kantsler, asekantsler, KOVi juht, KOVi volikogu esimees, ministeeriumi allasutuse juht/asejuht) ja saata
[email protected] . Palume ideekavand allkirjastada Word (.docx) formaadis. Kui ideekavandil on kaasesitajad, tuleb ideekavand allkirjastada ka nende juhti/juhtkonna liikme poolt.
P ARTNERLUSLEPING U LISA NR 3 Riigikantselei (edaspidi elluviija ) , mida esindab riigisekretäri 5. jaanuari 2010. a käskkirja nr 1 „Strateegiabüroo põhimäärus“ alusel strateegiadirektor Kristi Klaas, Terviseamet , mida esindab Vabariigi Valitsuse 27. detsembri 2022. a määruse nr 96 „Terviseameti põhimäärus“ alusel peadirektor Birgit Lao (edaspidi TA ), ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus , mida esindab sotsiaalministri 28. augusti 2019. a käskkirja nr 50 „Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse põhimääruse kinnitamine“ alusel direktor Margus Arm (edaspidi TEHIK ) , ( TA ja TEHIK edaspidi ühiselt nimetud ka partnerid ), (edaspidi ühiselt nimetatud ka pooled ja/või pool), leppisid kokku järgnevas: Pooled muudavad 14 . juulil 2025 . a sõlmitud partnerluslepingu tingimusi tulenevalt riigisekretäri 7. detsembri 2022. a käskkirja nr 47 „Toetuse andmise tingimused avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmiseks“ uue redaktsiooni jõustumisest, mida rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. j aanuarist 2026 seoses kuludega sidumata rahastusskeemile üleminekuga. Selguse huvides kinnitavad pooled, et käesoleva partnerluslepingu lisa sõlmimine ei muuda partnerluslepingu jõustumise kuupäeva , kulude abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva ega partneri toetatava tegevusega kaasneva maksimaalse kulu summat. Partneri toetatava tegevusega kaasneva maksimaalse kulu arvestamisel võetakse arvesse kõik enne käesoleva partnerluslepingu lisa sõlmimist kantud ja hüvitatud abikõlblikud kulud. Pooled kinnitavad, et alates käesoleva lisa poolte poolt allkirjastamise hetkest kehtib partnerlusleping järgnevas sõnastuses ning asendab 14. juuli 2025. a partnerluslepingu teksti tervikuna : Pooled on leppinud kokku sõlmid a partnerlusleping (edaspidi leping ) Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027 meetmete nimekirjaga kinnitatud meetme 21.1.1.3 „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“ sekkumise „Avaliku sektori innovatsiooniprojektide toetamine ning analüüsid ja tööriistad avaliku sektori innovatsiooni ja arendustegevuse toetuseks“ raames tegevuste elluviimiseks. Lepingu sõlmimise alus ja eesmärk Lepingu sõlmimise aluseks on riigisekretäri 7 . detsembri 202 2 . a käskkiri nr 47 „Toetuse andmise tingimused avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmiseks“ (edaspidi TAT ) , millega toetatakse innovatsiooni projekti „ LifeSaver - Hädaabiteenuste strateegilise juhtimise platvormi arendamine “ (edaspidi projekt ) elluviimist . Lepingu eesmärk on kokku leppida poolte õigused ja kohustused toetatava tegevuse elluviimisel, mida ei ole reguleeritud punktis 1. 4 . nimetatud õigusaktidega. Projekti eesmärk on hädaabiteenuste strateegilise juhtimise platvorm i prototüübi arendamine ja katseta mine. Proj ekt viiakse ellu lähtuvalt ideekavandis (lisa 1) esitatust (v.a. projekti kestus, mis on erinevalt ideekavandist 28 kuud ning mille kohta on ideekavandile lisatud vastavalt uuendatud ajagraafik) . I deekavandis on esitatud vaid üldised lahendussuunad , konkreetsed lahendused selguvad tegevuste elluviimisel ja võivad projekti tegevustesse tuua kaasa muudatusi võrreldes ideekavandis planeerituga. Lepingu täitmisel juhindutakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadusest ( edaspidi ÜSS ), Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ ( edaspidi ÜM ), Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi teavitamise määrus ), TAT-ist ja selle muudatustest, lepingust ja selle lisadest ning muudest asjakohastest Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu õigusaktidest. Poolte ülesanded Pooled on kohustatud: võtma kasutusele kõik asjakohased ja vajalikud meetmed, et tagada lepingust tulenevate eesmärkide ja kohustuste täitmine; esitama üks teisele teavet, mis on vajalik lepingu edukaks täitmiseks; teavitama üks teist toetatavate tegevuste edukat elluviimist takistavatest asjaoludest. Elluviija : osaleb teenusepakkuja leidmise protsessis (sh jagab partneriga meetme raames läbi viidud turukonsultatsioonide korraldamise praktikaid , hindamismetoodikaid , vajadusel annab tagasiside t partneri te hankedokumentatsioonile ja osaleb pakkumuste hindamises ) ; tagab partneri te le vajaliku informatsiooni tegevuste lepingujärgseks elluviimiseks; tagab partneri te le tegevuste elluviimiseks abikõlblike kulude hüvitamise vastavalt TAT - is ja lepingus sätestatule ; o saleb projekti elluviija ja partneri te vahelistel regulaarsetel kohtumis t el, mille toimumise sagedus lepitakse elluviija ja partneri te vahel kokku. Partner id : vii vad tegevused ellu lähtudes TAT- i st ja lepingu lisadest ning vastavalt lepingus määratud tähtaegadel e ja tingimuste le ; taga vad projektijuhi d , kes koordineeri vad elluviidavaid tegevusi ning on elluviijale ja teenusepakkujale kontaktiks ning taga vad projekti elluviimiseks ja teenusepakkujaga koostööks vajaliku meeskonna; va lmista vad ette konkursi või riigi hanke dokumendid ning sõlmi vad teenusepakkujaga lepingu. K aasa vad elluviija hankestrateegia valikusse ja edasta vad hanke ettevalmistamisel hanke dokumendid ja teenusepakkujaga sõlmitud lepingu elluviijale ; telli vad õigusteenuse elluviija kaudu või kooskõlasta vad punktis 3.3.4. nimetatud õigusteenuse tellimise enne elluviijaga; on teenusepakkujale kontaktiks lepingulistes küsimustes ning jälgi vad projekti elluviimisel selle vastavust teenusepakkujaga sõlmitud lepingu tingimustele; teavita vad elluviijat teenusepakkujaga sõlmitud lepingu täitmist takistavatest asjaoludest või täitmise võimatusest; taga vad vajadusel teenusepakkujale ligipääsu projekti elluviimiseks vajalikule taristule, keskkondadele, dokumentatsioonile ja andmetele, sõlmides vajadusel vastavad lepingud; säilita vad toetatavate tegevuste elluviimisega seotud dokumente vastavalt ÜSS § - s 18 sätestatud tähtaegadele; kohustu vad projekti eduka tulemuse korral tegema kõik endast oleneva, et projekti tulemus kasutusele võtta ; teavita vad t opeltfinantseerimise vältimiseks koheselt elluviijat , kui nad on taotlenud või saanud sama tegevuse või investeeringuobjekti jaoks toetust riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või muudest välisvahenditest või on saanud muud tagastamatut riigiabi. TA: Korraldab projekti kommunikatsiooni ja tagab avalikkuse teavitamise vastavalt teavitamise määruses esitatud nõuetele ning lisaks kasutab viidet “ Kaasrahastatud Euroopa Liidu poolt meetmest “Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine””; koordineerib ja korraldab koostööd innovatsiooniprojekti koostööpartneritega, elluviija teiste osapoolte ja vajadusel keskse hankija vahel; tagab vajadusel innovatsiooniprojekti sihtrühma ja huvitatud osapoolte kaasamise; esitab aruanded vastavalt lepingu punktile 5. TEHIK: kaasab TA punktis 2.3.3. nimetatud konkursi või riigihanke ettevalmistamisse ja läbiviimisse, sh hankestrateegia valikusse, hanke dokumentide koostamisse; jälgib projekti elluviimisel selle vastavust projekti tingimustele ning teenusepakkujaga sõlmitud lepingu tingimustele. Abikõlblikud kulud Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse TAT-i punktis 9 ja lepingu punktis 3.3 sätestatud tingimustest. Abikõlblik kulu on kulu, mis on põhjendatud, mõistlik ja taotluses kirjeldatud tegevuste teostamiseks vajalik, tõendatav, vastab abikõlblikkuse nõuetele, on tehtud toetuse kasutamise perioodil ning on kooskõlas ÜM-i , TAT - i ja lepinguga. A bikõlblikud on järgmised toetuse andmise eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks vajalikud kulud: personalikulud vastavalt ÜMi §-le 16 ; sisse ostetud projektide kulu, sh lahenduste arendamise, prototüüpimise , katsetamise ja järelduste tegemisega seotud kulud ning projektijuhtimise kulud sisseostetud teenusena ; projektide ettevalmistamist ja elluviimist toetavad uuringud, analüüsid, andmete kogumine ja töötlemine, ekspertiisid, konsultatsioonid, mentorlus , riigihangete ja konkursside sisuline ettevalmistamine ja läbiviimine; õigusteenuse kulu, mis on seotud sisuliste tegevuste ettevalmistamise ja läbiviimisega (sh kulud, mis on seotud intellektuaalomandi kaitsega ja litsentsidega, tegevuste elluviimisel riigiabi kohaldumisega, teadus-ja arendustegevuse erandite rakendamise võimalustega, patentide ja kaubamärkide kaitsega ja muud sarnased kulud) ; koosolekute, seminaride, ürituste korraldamise kulu, sh esinejatega seotud kulud; teavitamise kulu, sh meetme ja projektidega seotud teavitusüritused, meened, auhinnafondid; kommunikatsiooniteenuse kulu; koolituskulu, sh koolituste korraldamiseks ja neil osalemiseks vajalik kulu; nii sise - kui ka välislähetuskulud, sh transpordi- ja majutuskulu, päevarahad, reisikindlustus ning üritusel osalemise tasu; struktuuritoetuste sümboolika kasutamise kulud; materjalide toimetamise, kujundamise, tõlkimise, trükkimise, avaldamise ja paljundamise kulu; projektide või neid toetavate tegevuste jaoks veebilehe loomise, toimetamise ja hoolduse ja ülalpidamise kulu; Elluviija võib lugeda partneri kulu abikõlbmatuks ja keelduda seda kas osaliselt või tervenisti katmast, kui partner on rikkunud lepingut või eiranud seadustest või asjako h astest regulatsioonidest tulenevaid nõudeid. Kaudsed kulud ei ole abikõlblikud. Toetuse summa ja toetuse maksmine Partneri te toetatava tegevusega kaasnev maksimaalne kulu on 1 597 000 eurot , millest TA -i maksimaalne kulu on 112 000 eurot ning TEHIK maksimaalne kulu 1 485 000 eurot . Toetus hõlmab lepingu p unkti des 3.3.1 – 3.3. 1 1 nimetatud abikõlblikelt kuludelt makstavaid makse , välja arvatud kulud, mis on ÜM § 17 alusel abikõlbmatud . Partnerite kulud on abikõlblikud 28 kuud alates 14. juulist 2025. a. Toetuse maksmine elluviijalt partneri te le toimub tehtud ja tasutud tegelike kulude alusel . Partner id esita vad elluviijale allkirjaõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatud maksetaotluse d abikõlblike kulude kohta kord kvartalis ülejärgmise kuu 15. kuupäevaks. Elluviija katab partneri te abikõlblikud kulud 14 päeva jooksul pärast maksetaotluse heakskiitmist. Elluviija poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõude korral lisa vad partner id maksetaotlusele abikõlblikkust tõendavate dokumentide koopiad. Elluviija hindab partneri te tehtud kulu liigi vastavust abikõlblikkus e tingimustele ning kontrollib toetatavate tegevuste elluviimist ning kohustuste täitmist. J uhul, kui projekti auditeerimise l tehakse finantskorrektsiooniotsus, tagastab partner elluviija nõudmisel toetuse tähtaegselt vastavalt finantskorrektsiooni otsusele . P unktis 4. 7 nimetatud juhul väheneb partneri toetuse eelarve finantskorrektsiooni võrra. Aruandlus TA on kohustatud esitama lepingu kehtivuse ajal elluviijale aruande elluviidud tegevustest 31. detsembri seisuga järgneva aasta 10 . jaanuariks . Aruandes kirjeldatakse tegevuste elluviimist ja antakse hinnang tulemuste saavutamis ele . TA esitab koos viimase maksetaotlusega hiljemalt 30 päeva jooksul pärast tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppu elluviijale rakendus aruande projekti lõpptulemuste kohta koos omapoolsete järelduste ja õppetundidega. Juhul, kui aruande ja rakendus aruande esitamise vahe on vähem kui kaksteist kuud, esitatakse vaid rakendus aruanne. TA esitab elluviijale järelaruande projekti tulemuste kasutusele võtmise kohta hiljemalt 1 aasta pärast p unktis 5. 2 nimetatud rakendus aruande esitamist . TA kohustub viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul, vastama elluviija täpsustavatele küsimustele või tegema parandused projekti ( rakendus ) aruandes nii, et elluviijal on võimalik esitada korraldusasutusele projekti aruanne vastavalt TAT punktis 12. 1 sätestatud tähtajale. TA esitatud aruannete õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust ning toetuse kasutamise sihipärasust on igal ajal õigus kontrollida elluviijal, rakendusasutusel, korraldusasutuse l, Rahandusministeeriumil või muul õigusaktides selleks volitatud ametnikul või töötajal. Kontaktisikud ja teadete esitamine Elluviija kontaktisik käesoleva lepingu täitmisel on innovatsioonivaldkonna nõunik Kadi Villers, +372 5665 3148,
[email protected] . Partnerite kontaktisikud käesoleva lepingu täitmisel on: TA : analüüsi- ja arendusosakonna IT-arenduste projektijuht Katharina-Rosande Talviste, +372 794 35 00,
[email protected] ; TEHIK : t ervishoiukorralduse ja teenuste valdkonna projektijuht Karl Karimõisa, +372 794 3900,
[email protected] . P ooled on kohustatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kümne töö päeva jooksul teatama oma nime, asukoha, kontaktisiku või mõne muu rekvisiidi muutumisest . Poole kontaktisikul on õigus esindada poolt kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a õiguslike tagajärgedega teated, näiteks lepingu muutmine, erakorraline ühepoolne lõpetamine ning kahjude hüvitamise nõude esitamine. Oluliste õiguslike tagajärgedega teated peavad olema teisele poolele edastatud kirjaliku s vormis. Lepingu muutmine Lepingut muudetakse poolte kokkuleppel ning see vormistatakse kirjaliku s vormis lepingu lisana. Kirjaliku vormi mittejärgimisel on lepingu muudatused ja täiendused tühised. Pool esitab põhjendatud ettepaneku lepingu muutmiseks teisele poolele kirjalik ku taasesitamist võimaldavas vormis koos kõigi vajalike dokumentidega. Teine pool vastab ettepanekule hiljemalt kümne tööpäeva jooksul ettepaneku kättesaamisest arvates. Kui mõlemad pooled on nõus lepingu muutmisega, siis vormistatakse lepingu muudatus kirjaliku s vormis lepingu lisana. Lepingu lõpetamine ja vääramatu jõud Pooled on kohustatud rakendama asjakohaseid abinõusid , et hoida ära teisele poolele kahju tekitamine ning tagada võimaluste piires lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine. Elluviijal on õigus leping erakorraliselt üles öelda juhul, kui partner ei täida lepingus sätestatud tingimusi või on rikkunud lepingus sätestatud kohustusi ning nõuda tagasi partnerile välja makstud kulud. Nimetatud juhtudeks loetakse näiteks: lepingust tulenevate kohustuste korduvat rikkumist; lepingulise kohustuse täitmata jätmist partnerile antud täiendava tähtaja jooksul; kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletusega. Elluviijal on õigus leping üles öelda, kui elluviija on jõudnud seisukohale, et projekti jätkamine pole otstarbekas, sest punktis 1.3 toodud eesmärgid ei ole saavutatavad. Lepingu ülesütlemisel hüvitatakse ülesütlemise ajaks partneri tehtud projekti elluviimise abikõlblikud kulud . Partneril on õigus leping üles öelda , teatades sellest kirjalikult ette vähemalt 30 kalendripäeva. Partner hüvitab elluviijale lepingu ülesütlemise tagajärjel tekkinud tõendatud kahju. Lepingu täitmise lõpetamine või mittenõuetekohane täitmine loetakse põhjendatuks, kui see on tingitud vääramatust jõust, see tähendab asjaolust, mille tekkimist, kestust või lõppemist pooled ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud neilt oodata, et nad lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaksid või seda väldiksid või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaksid. P ool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest viie tööpäeva jooksul, kirjaliku s vormis teatama teisele poolele, märkides vääramatu jõu laadi, tõenäolise kestuse ja arvatava mõju. Mitteteatamine või mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata lepingus sätestatud kohustuste rikkumise põhjendatusele. Vääramatu jõu esinemi st peab tõendama pool, kes viitab vääramatu jõu esinemisele. Kui vääramatu jõu tõttu on poole lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui 90 päeva järjest, võivad pooled lepingu lõpetada. Üldised sätted L eping jõustub 14. juulil 2025. a ning kehtib kuni lepingu s sätestatud kohustuste nõuetekohase täitmise ja õiguste realiseerimiseni. Lepingu muudatused, välja arvatud punktis 6 nimetatud kontaktisikute muutumi sel , jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt või poolte määratud tähtajal. Projekti elluviimisel rakendatakse kuludega sidumata rahastamist (FNLC ) . Lepingu lahutamatuteks osadeks on lepingu lisa, pooltevahelised kirjalikud teated , teated kontaktisikute muut u mise kohta ning lepingu muudatused. Pooled lahendavad kõik lepinguga seotud omavahelised erimeelsused ja vaidlused heas usus eelkõige vastastikusel mõistmisel põhinevate ja poolte kohustusi ning avalikke huve arvestavate läbirääkimiste teel. Lepinguga võetud kohustuste täitmatajätmise või mittekohase täitmise puhul vastutavad pooled lepingus ja Eesti Vabariigi õigusaktide s kehtestatud korras ja ulatuses. Lepingu juurde kuulu b allkirjastamise hetkel lisa 1 – ideekavand . Leping on allkirjastatud digitaalselt. Poolte rekvisiidid: Riigikantselei Terviseamet Tervise ja Heaolu registrikood 70004809 registrikood 70008799 Infosüsteemide Keskus Stenbocki maja Paldiski mnt 81 registrikood 70009770 Rahukohtu 3 Tallinn, 10614 Pärnu mnt 132 Tallinn, 15161 Tallinn, 11317 Arvelduskonto EE891010220034796011 Saaja Rahandusministeerium Viitenumber 2800048574 Arvelduskonto EE891010220034796011 Saaja Rahandusministeerium Viitenumber 2800048574 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Klaas Birgit Lao Margus Arm Strateegiadirektor Peadirektor Direktor