dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Riigi Tugiteenuste Keskus
Sissetulev kiriAvalik

Kliimaministri 22.11.2023. a käskkirja nr 483 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine taaste- ja vastupidavuskava reformi 8.1 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ elluviimiseks“ muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Riigi Tugiteenuste Keskus · 25. september 2025
Viit
11.1-1/25/1971-1
Registreeritud
25. september 2025
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Kliimaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
11.1 Toetuste arendamine, sertifitseerimine ja järelevalve 2025-
Sari
11.1-1 Toetuste arendamise, sertifitseerimise ja järelevalvega seotud üldine kirjavahetus
Toimik
11.1-1/2025
Vastutaja
Kaidi Kenkmann (Riigi Tugiteenuste Keskus, Peadirektori asetäitjale alluvad osakonnad, Toetuste arendamise osakond, Teenusedisaini talitus)
Lahendamise tähtaeg
16. oktoober 2025

Failid

  • 📎Kliimaministri 22.11.2023. a käskkirja nr 483 muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine.asice668 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 25.09.2025 nr 1-4/25/4241 Kliimaministri 22.11.2023. a käskkirja nr 483 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine taaste- ja vastupidavuskava reformi 8.1 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ elluviimiseks“ muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kliimaministri käskkirja "Toetuse andmise tingimuste kehtestamine taaste- ja vastupidavuskava reformi 8.1 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ elluviimiseks" muutmise käskkirja eelnõu. Eelnõu hõlmab projekti abikõlblikkuse tähtaja pikendamist. Seega palume esitada ka ettepanekud, milliste tegevuste sihttasemeid ja tulemusi muuta, et lisanduva ajaga oleks tegevustel ka täiendav mõju projekti eesmärkide saavutamisele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister Lisad: 1. Käskkirja muutmise eelnõu 2. Käskkirja muutmise eelnõu seletuskiri Sama: Riigi Tugiteenuste Keskus, Keskkonnaamet, Eesti Geoloogiateenistus, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Sille Uusna-Rannap, 625 4443 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231 EELNÕU KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr Tallinn [Registreerimisnumber] Kliimaministri 22.11.2023 käskkirja nr 1-2/23/483 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine taaste- ja vastupidavuskava reformi 8.1 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ elluviimiseks“ muutmine Käskkiri antakse Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 7 lõike 1 alusel ja arvestades Vabariigi Valitsuse 28. septembri 2023. a protokollilist otsust nr 50-12 ja 09. jaanuari 2025. a protokollilist otsust nr 2-19. Kliimaministri 22.11.2023 käskkirjas nr 1-2/23/483 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine taaste- ja vastupidavuskava reformi 8.1 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ elluviimiseks“ tehakse järgmised muudatused: 1) käskkirja lisa 1 „Toetuse andmise tingimused taastekava reformi 8.1 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ elluviimiseks“ punktis 7 asendatakse kuupäev „31.03.2026. a.“ kuupäevaga „31.08.2026“; 2) käskkirja lisa 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister KINNITATUD käskkirjaga nr Lisa nr 2 (muudetud sõnastuses) Taastekava reformi 8.1 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ toetuse saaja ja partnerite toetatavad tegevused, eeldatavad tulemused ning toetatavate tegevuste eelarved 1. Kliimaministeerium 1.1. Kliimaministeeriumi toetatavad tegevused on: 1.1.1. Reformi elluviimise koordineerimine; 1.1.2. Loastamise ja keskkonnamõju hindamise protsesside arendamine ja sellega seotud võimekuse tõstmine; 1.1.3. Raadamisõiguse tasu kontseptsiooni juurutamine; 1.1.4. Taastuvenergia menetlustes keskkonnamõju hindamise kiirendamine; 1.1.5. KOVidele tuuleenergia konsultatsiooniteenuse kujundamine ja rohepöörde võrgustiku loomine; 1.1.6. Ärisektorite dekarboniseerimise teekaartide koostamine ja avalikustamine; 1.1.7. Taastuvenergia menetluste kiirendamiseks ehitisregistri ja keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS arendamine; 1.1.8. Taastuvenergia arendamise kiirendamise kommunikatsioonitegevused; 1.1.9. Tuuleenergia prioriteetsete arendusalade määramise jätkutegevused; 1.1.10. Tuuleenergia kasutuselevõtuga seonduvalt elektri hinna mõjuanalüüside koostamine; 1.1.11. Meretuuleparkide rajamisega seonduvalt energiataristu välisühenduste mõjuanalüüsi koostamine. 1.2. Kliimaministeeriumi toetatavate tegevuste eeldatavad tulemused: Kvantitatiivne näitaja Ajakava Andmeallikas/metoodika Vastutav osakond Tegevus Siht- Ühik Baas-tase Kvartal Aasta tase Toimiv Toetuse kasutamiseks vajalikud alusdokumendid on Energeetika 1.1.1. Reformi elluviimise koordinatsioonisüstee 0 1 IV 2023 koostatud ja kinnitatud, kokku on lepitud projekti seire ja koordineerimine m aruandluse põhimõtted. Ehitusseadustiku, veeseaduse, planeerimisseaduse ning Ehituse ja 1.1.2. Loastamise ja Vastuvõetud ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi elukeskkonna, keskkonnamõju hindamise jõustunud seaduse muudatused on vastu võetud ja jõustunud. energeetika protsesside arendamine ja 0 1 II 2024 seadusemuudatuste sellega seotud võimekuse pakettide arv tõstmine Keskkonnatasude seaduse ja metsaseaduse muudatused on Metsa Vastuvõetud ja vastu võetud ja jõustunud. 1.1.3. Raadamisõiguse jõustunud tasu kontseptsiooni 0 1 II 2024 seadusemuudatuste juurutamine pakettide arv Keskkonnamõju hindamise nõuetele vastavate Keskkonnakorraldus juhtekspertide lisandumiseks tellitakse ja pakutakse e ja kiirguse valdkondlikele ekspertidele juhteksperdi kvalifikatsiooninõuetes sisalduvaid mõjuhindamise täienduskoolitusmooduleid. Hinnanguliselt 40 1.1.4. Taastuvenergia Täienduskoolitusmoo valdkondlikule eksperdile pakutakse kaht menetlustes keskkonnamõju 0 2 IV 2025 dulid täienduskoolitusmoodulit: KMH juhteksperdi hindamise kiirendamine täienduskoolitus mahuga 60 tundi ja KSH juhteksperdi täienduskoolitus mahuga 60 tundi. Lisaks koostatakse mõjuhindamiste juhendmaterjale ning analüüs eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise künniste tõstmiseks ning võimalusel nendest hindamistest loobumiseks. 1.1.5. KOVidele tuuleenergia Loodud on kontaktpunkt, mis koondab arendajate kui KOV- Rohereformi konsultatsiooniteenuse Võrgustikku kaasatud ide tagasiside, loob haldusala asutuste vahelise võrgustiku ja 0 50 II 2024 kujundamine ja rohepöörde KOVide arv teenuse probleemide lahendamiseks. Võrgustikku on võrgustiku loomine koondatud vähemalt 50 KOVi. 1.1.6. Ärisektorite Kliimaneutraalse ja taastuvenergiale toetuva majanduse dekarboniseerimiseks seisukohast kriitilise tähtsusega tehnoloogiate ja sektorite sektorite ja tehnoloogiate Teekaartide arv 0 7 I 2026 teekaartide koostamine. Koostatud ja avalikustatud on Rohereformi teekaartide koostamine ja vähemalt 7 teekaarti, mis vastavad keskse projektijuhi avalikustamine koostatud kriteeriumitele. Ehitisregistris ja keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS Ehituse ja on tehtud arendused meretuuleparkide hoonestuslubade elukeskkonna 1.1.7. Taastuvenergia menetluste rakendamiseks ning arendused taastuvenergia Energeetika menetluste kiirendamiseks Ehitisregistri ja menetluste kiirendamiseks taastuvenergia direktiiv i Keskkonnakorraldus ehitisregistri ja keskkonnaotsuste muudatustest tulenevalt. Loodud on ühtne kontaktpunkt e ja kiirguse 0 2 II 2025 keskkonnaotsuste infosüsteemi EHRis, et menetleda taastuvenergia projekte. Täiendatakse infosüsteemi KOTKAS arendused EHRi menetluskeskkonna funktsionaalsused, liidestatakse arendamine EHR KOTKASega (x-tee teenused) ja täiendatakse KOTKASe funktsionaalsusi suhtluseks EHRi menetluskeskkonnaga. 1.1.8. Taastuvenergia Kommunikatsioonipartneriga on leping sõlmitud ja ta on Kommunikatsiooni Kommunikatsioonipa arendamise kiirendamise 0 1 III 2023 tööd alustanud. rtner kommunikatsioonitegevused Tuuleenergia prioriteetsete arendusalade kaardistamisega Energeetika Alade kaasnevalt hinnatakse koos tuuleenergia prioriteetsete alade 1.1.9. Tuuleenergia kasutuselevõtuks määramiseks Vabariigi Valitsuse otsuse ettevalmistamisega prioriteetsete arendusalade 0 1 III 2024 vajalikud toimingud ka täiendavate tegevuste, sh maatoimingute ja kiirendatud määramise jätkutegevused on kavandatud planeeringute vajadust, mis nende alade tuuleenergia jaoks kasutuselevõtuks on vajalik teha. 1.1.10. Tuuleenergia Mõjuanalüüside arv 0 9 I 2026 Taastuvenergia kasutuselevõtu mõjude hindamiseks ja Energeetika kasutuselevõtuga seonduvalt analüüsimiseks tellitakse rahvusvaheliselt kasutatavate elektri hinna mõjuanalüüside energia hinna ja tehnoloogiate prognooside alusel koostamine kvartaalselt Eesti energiahindade prognoosid koos analüüsiga ning analüüse taastuvenergia kasutuselevõtuga seoses täiendavate salvestusvõimsuste ja võrguinvesteeringute mõjust elektri hinnale. 1.1.11. Meretuuleparkide Mõjuanalüüside arv 0 1 I 2026 Koostatakse meretuuleparkide kasutuselevõtuga seonduvalt Merendus rajamisega seonduvalt meretuuleenergia riigisisese väärtusahela mõju analüüs. Energeetika mõjuanalüüsi koostamine Kliimaministeeriumi toetatavate tegevuste eelarve on 6 372 089 eurot, mis sisaldab käesoleva käskkirja lisa 1 punktis 6.3. nimetatud tegevuste kulusid. 2. Keskkonnaagentuur 2.1. Keskkonnaagentuuri toetatavad tegevused on: 2.1.1. Tuuleenergia prioriteetsete arendusalade kaardistamine; 2.1.2. Taastuvenergia võimsuste kaardistamine; 2.1.3. Tuuleenergeetika arendajate projektide arengu ülevaate koostamine; 2.1.4. Maardlate aladel taastuvenergia arendamiseks sobivate alade kaardistamine: 2.1.5. Tuuleenergia arendamiseks riigi planeeringute loodusuuringute läbiviimine; 2.1.6. Võrdlev analüüs eri riikide praktikast tuulikute lõppkäitluse tagamisel. 2.2. Keskkonnaagentuuri toetatavate tegevuste eeldatavad tulemused: Kvantitatiivne näitaja Ajakava Andmeallikas/metoodika Tegevus Baas- Siht- Ühik Kvartal Aasta tase tase Valitsusele on esitatud 1000 MW tootmispotentsiaali eesmärki arvestavalt 2.1.1. Tuuleenergia prioriteetsete Tuuleenergia võimsus, 1000 0 III 2024 tuuleenergia arendamiseks sobivaid maismaa alasid puudutava seire ja arendusalade kaardistamine mida on võimalik MW uuringute tulemused. Alad sisaldavad tuuleenergia arendamiseks kõige arendada kaardistatud sobivamaid alasid, millega on võimalik liikuda kiiresti kas planeeringute või aladel loamenetluse etappi ning soovitusi juurdepääsu ja liinide koridoride valikuks. Alade tuvastamisel on lähtutud REPowerEU meetmete „ei kah justa oluliselt“ põhimõtte analüüsist. Vajadusel pakutakse alade kasutussevõtmiseks välja sobivad leevendus- või hüvitusmeetmed. Esimese etapina koondatakse riigipoolne info ja arendajate jagatud andmed ühte tuuleenergia arengut toetavasse ja kajastavasse kaardirakendusse. Teise etapina 2.1.2. Taastuvenergia võimsuste Kaardirakendus on 0 2 II 2025 kaardistatakse taastuvenergia direktiivi muudatustes kirjeldatud nõuetest kaardistamine loodud lähtudes Eestis rajatud ja kavandatava taastuvenergia, sh tuuleenergia, võimsused. Keskkonnaagentuur esitab Kliimaministeeriumile igal kvartalil ülevaate 2.1.3. Tuuleenergeetika arendajate tuuleenergia projektidest ja nende esialgsest ajakavast (planeeringu Kvartaalsete raportite arendajate projektide arengu 0 11 I 2026 taotlusest toimiva tuulikuni). Igas kvartalis fikseeritakse hetkeseis ajakavas ja arv ülevaate koostamine kirjeldatakse takistusi, kui neid on, vajadusel korrigeeritakse projektipõhiselt ajakava. 2.1.4. Maardlate aladel Maardlaaladel 0 1 III 2025 Maardlaaladel on kaardistatud taastuvenergia arendamiseks sobivad alad või taastuvenergia arendamiseks sobivaimate alade osad nii ajutiste ehitiste rajamise (va hekasutuse), kui maapõue seisundit sobivaimate alade kaardistamine tuuleenergia alade mõjutava tegevuse lubamise (ammendunud mäeeraldis, kus maavara kaardistus kaevandamine on lõpetatud või kavandatakse maavara(-de) konserveerimist) osas sama ala kaevandusloa raames taastuvenergia ehitiste rajamise võimalusi arvestades. 2.1.5. Tuuleenergia Eesti-Läti 4. 0 1 IV 2025 Eesti- Läti 4. ühenduse riigi eriplaneeringu koostamisel vajalike arendamiseks riigi planeeringute võrguühenduse riigi loodusuuringute tegemiseks kaasatakse KAURi eksperdid. loodusuuringute läbiviimine eriplaneeringu loodusuuringud on läbi viidud 2.1.6. Võrdlev analüüs eri riikid e Analüüs on tehtud 0 1 III 2025 Analüüs koondab võrdlusriikide praktika tuulikute lõppkäitluse tagamisel, sh praktikast tuulikute lõppkäitluse eri osapoolte kohustused tuuliku lõppkäitluse tagamiseks (deposiit, täiendav tagamisel tasu maaomanikule vms), riskide maandamise viisid ja lõppkäitluse tingimused. 2.3. Keskkonnaagentuuri toetatavate tegevuste eelarve on 3 157 259 eurot. 3. Keskkonnaamet 3.1. Keskkonnaameti toetatavad tegevused on: 3.1.1. Taastuvenergiat puudutavate KMH, keskkonnamõju strateegilise hindamise (eespool ja edaspidi KSH) planeeringute, Natura 2000 hindamise, ehituslubade ja meretuuleparkide hoonestuslubadega seonduvate menetlusprotsesside kiirendamine, sh menetluse kiirendamiseks spetsialistide koolitamine; 3.1.2. Eesti looduse infosüsteemis (edaspidi EELIS) taastuvenergiat puudutavate loodusväärtuste registriandmete ajakohastamine; 3.1.3. Taastuvenergiat puudutavate KMH ja KSH aruannete digitaliseerimine; 3.1.4. Taastuvenergiat puudutavate KMH, KSH, planeeringute, Natura 2000 hindamise, ehituslubade ja meretuuleparkide hoonestuslubadega seonduvate menetlusprotsesside parendamine. 3.2. Keskkonnaameti toetatavate tegevuste eeldatavad tulemused: Kvantitatiivne näitaja Ajakava Andmeallikas/metoodika Tegevus Baas- Ühik Siht-tase Kvartal Aasta tase 3.1.1. Taastuvenergiat puudutavate Senise keskmise 24 tööpäeva asemel tehakse KMH, KSH, planeeringute, Natura 2000 Keskkonnaam menetlusprotsessid keskmiselt kuni 14 tööpäevaga. hindamise, ehituslubade ja eti menetluse Kiirendatud menetlusi ja spetsialistide koolitusi viiakse läbi meretuuleparkide hoonestuslubadega keskmine 24 14 III 2023 kuni käesoleva käskkirja lisa 1 punktis 7 nimetatud seonduvate menetlusprotsesside kestus abikõlblikkuse perioodi lõpuni. kiirendamine, sh menetluse tööpäevades kiirendamiseks spetsialistide koolitamine EELISes uuendatakse taastuvenergia aladega seonduvad enam kui 10 aastat vanad registriandmed ohustatusest lähtuva 3.1.2. EELISes taastuvenergiat EELISes olev prioriteetsuse järjekorras. Keskkonnainfot sisaldavad puudutavate loodusväärtuste info on 0 1 IV 2025 liigiandmebaasid on taastuvenergia aladega seonduvas osas registriandmete ajakohastamine ajakohane ajakohased ja koondavad riigile teadaoleva taastuvenergia kasutuselevõtuks vajaliku taustainfo. KMH/KSH Varasemad taastuvenergia KMH/KSH aruanded on 3.1.3. Taastuvenergiat puudutavate aruanded on masinloetaval kujul digitaliseeritud. KMH ja KSH aruannete 0 1 II 2025 digitaliseeritu digitaliseerimine d Kvartaalselt hinnatakse rahuolu Keskkonnaameti 3.1.4. Taastuvenergiat puudutavate KMH/KSHsid, planeeringute, Natura 2000 hindamist, KMH, KSH, planeeringute, Natura 2000 Rahuolu ehituslubasid ning meretuuleparkide hoonestuslubasid hindamise, ehituslubade ja menetlusprots 0 Kasvav II 2026 puudutavate menetlusprotsessidega. Hindamise tulemusel meretuuleparkide hoonestuslubadega essiga arendatakse ja tõhustatakse protsessi. Menetluste kiirus ja seonduvate menetlusprotsesside kvaliteet on paranenud ning suudetakse paremini panustada parendamine klientide nõustamisse. 3.3. Keskkonnaameti toetatavate tegevuste eelarve on 5 035 779 eurot. 4. Maa-amet 4.1. Maa-ameti kuni 31.12.2024 toetatavad tegevused on: 4.1.1. Taastuvenergia projektide menetluses ajakohaste ruumiandmete tagamiseks seadmete hankimine ja uuendamine; 4.1.2. Taastuvenergiat puudutavate ruumiandmete ajakohastamine ja toimekindluse suurendamine; 4.1.3. Maatoimingute ettevalmistamine tuuleenergia prioriteetsete arendusalade kasutuselevõtuks. 4.2. Maa-ameti toetatavate tegevuste eeldatavad tulemused: Kvantitatiivne näitaja Ajakava Andmeallikas/metoodika Tegevus Baas- Siht- Ühik Kvartal Aasta tase tase 4.1.1. Taastuvenergia 2023. a on algatatud aerokaamera hange, 2024. a on algatatud laserskänneri projektide menetluses hange ning ESTPOSi uuendamise hanked seadmetele ja tarkvarale. Kõik Lõpetatud hangete ajakohaste ruumiandmete 0 5 I 2026 hanked on viidud lõpule aastaks 2026. arv tagamiseks seadmete hankimine ja uuendamine 2023. a on ajakohastatud andmed päikeseparkide ja elektrituulikute kohta, Taastuvenergia 2024. a on ajakohastatud andmed taastuvenergia arenduste teostamiseks 4.1.2. Taastuvenergiat kasutuselevõtu vajalike teede kohta (näiteks kohalikud teed), 2025. a on ajakohastatud hoonete puudutavate ruumiandmete kiirendamiseks 3D-mudelid (fassaadid, katuste kujud või muu vajalik energiakulu ja 0 1 I 2026 tootmispotentsiaali hinnanguks), 2026. a on ajakohastatud andmekogumite ajakohastamine ja toimekindluse ajakohastatud suurendamine ruumiandmekogu täiendused. Töö käigus arvestatakse andmekasutaja vajadustest tulenevate m muudatustega, teistes andmebaasides olemasoleva info (näiteks ehitisregister ja võrgurajatiste andmebaas) ning seotud teenustega. Tuuleenergia prioriteetsetel arendusaladel on ette valmistatud tuuleenergia 4.1.3. Maatoimingute projektidega seonduvad vajalikud maatoimingud, nagu riigimaadel ettevalmistamine tuuleenergia hoonestusõiguse andmise ettevalmistused ja enampakkumiste läbiviimine, Maatoimingud on prioriteetsete arendusalade 0 1 III 2024 maakasutusõiguse sea dmine aladele tuuleparkide rajamiseks vajalike teedele ja ette valmistatud kasutuselevõtuks tehnovõrkudele, eramaade omandamised, sh maa hindamise toimingud. 4.3. Maa-ameti toetatavate tegevuste eelarve on 4 289 453 eurot. 5. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 5.1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toetatavad tegevused on: 5.1.1. Tuuleenergia arendamiseks riigi planeeringute läbiviimise kiirendamine; 5.1.2. Taastuvenergeetika planeeringute menetluse kiirendamiseks vajalike infosüsteemide arendamine. 5.2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toetatava tegevuse eeldatav tulemus: Kvantitatiivne näitaja Ajakava Andmeallikas/metoodika Tegevus Baas- Siht- Ühik Kvartal Aasta tase tase 5.1.1. Tuuleenergia arendamiseks Kiirendatud Kiirendatud korras viiakse läbi kahe taastuvenergia ühendusi puudutava riigi planeeringute läbiviimise planeerimismenetlus 0 2 I 2026 võrguühenduse rajamiseks vajaliku riigi eriplaneeringu menetlus. kiirendamine te arv 5.1.2. Taastuvenergeetika Planeeringumenetlus Arendatakse välja planeeringute menetluse infosüsteem taastuvenergeetika ja planeeringute menetluse te kiirendamiseks muude ehitiste planeeringute (detailplaneeringud, kohaliku omavalitsuse kiirendamiseks vajalike vajalik infosüsteem eriplaneeringud, üldplaneeringud, riigi eriplaneeringud) menetlustoimingute 0 1 IV 2025 infosüsteemide arendamine automatiseerimiseks, menetluste jälgitavuse tagamiseks ning menetluse käigus loodavate andmete taaskasutamise eelduste loomiseks loa - ja keskkonnamõju hindamise menetlustes 5.3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toetatavate tegevuste eelarve on 1 235 055 eurot. 6. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 6.1. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) toetatavad tegevused on: 6.1.1. Merealal tuuleparkide hoonestuslubade menetluste algatamise kiirendamine; 6.1.2. Merealal tuuleparkide hoonestusloa menetlustoimingute kiirendamine, sh toimingute kiirendamiseks spetsialistide koolitamine; 6.1.3. Merealal tuuleparkide hoonestusloa väljastamise kiirendamine; 6.1.4. Mõõtevõimekuse loomine tuuleparkide ja päikeseparkide tekitatavate raadiosidehäirete mõjude hindamiseks ja leevendamiseks. 6.2. TTJA toetatavate tegevuste eeldatavad tulemused: Kvantitatiivne näitaja Ajakava Andmeallikas/metoodika Tegevus Baas- Siht- Ühik Kvartal Aasta tase tase 2024. aastal viidi läbi 5 enampakkumist: I kvartalis kahe mereala, II kvartalis kahe 6.1.1. Merealal tuuleparkide mereala ja III kvartalis ühe mereala enampakkumised. 2025. aasta lõpuks on läbi Merealal läbiviidud hoonestuslubade menetluste 0 12 IV 2025 viidud 3 mereala enampakkumist: I kvartalis ühe mereala ja III kvartalis kahe mereala enampakkumiste arv algatamise kiirendamine enampakkumised. Hoonestusloa menetluse algatamise otsused väljastatakse hiljemalt 90 päeva pärast oksjoni läbiviimist. 6.1.2. Merealal tuuleparkide Kiirendatud menetlusi viiakse läbi kuni käesoleva käskkirja lisa 1 punktis 7 hoonestusloa nimetatud abikõlblikkuse perioodi lõpuni. Uue menetlusena lisanduva menetlustoimingute TTJA menetluse meretuulepargi hoonestusloa menetluses on TTJA toimingute kestus keskmiselt kuni 0 14 III 2023 kiirendamine, sh toimingute kestus tööpäevades 14 tööpäeva. kiirendamiseks spetsialistide koolitamine 6.1.3. Merealal tuulepargi Nõuetele vastavaks 0 7 I 2026 Keskkonnamõju hindamiste menetlusprotsesside konsulteerimine ja hoonestusloa väljastamise tunnistatud keskkonnamõju hindamise programmide ja aruannete nõuetele vastavaks kiirendamine keskkonnamõju tunnistamine. hindamiste programmide arv 6.1.4. Mõõtevõimekuse loomine Mõõteseadmete 0 2 I 2026 Hangitud on raadiosidehäirete mõõtmise vahendid, häirete lokaliseerimise vahendid tuuleparkide ja päikeseparkide lõpetatud hangete ja võimekuse loomiseks vajalik muu varustus ning välja on töötatud metoodika tekitatavate raadiosidehäirete arv mõõtmiste läbiviimiseks. Tegevuse tulemusel on mõõtevõimekus tagatud ja mõjude hindamiseks ja kasutatav. leevendamiseks. 6.3. TTJA toetatavate tegevuste eelarve on 3 385 968 eurot. 7. Maa-ja Ruumiamet 7.1. Maa- ja Ruumiameti (edaspidi MaRu) alates 01.01.2025 toetatavad tegevused on: 7.1.1. Taastuvenergia projektide menetluses ajakohaste ruumiandmete tagamiseks seadmete hankimine ja uuendamine; 7.1.2. Taastuvenergiat puudutavate ruumiandmete ajakohastamine ja toimekindluse suurendamine; 7.1.3. Maatoimingute ettevalmistamine tuuleenergia prioriteetsete arendusalade kasutuselevõtuks; 7.1.4. Taastuvenergia menetluste kiirendamiseks ehitisregistri arendamise rakenduslikud tegevused. 7.2. Maa- ja Ruumiameti toetatavate tegevuste eeldatavad tulemused: Kvantitatiivne näitaja Ajakava Andmeallikas/metoodika Tegevus Baas- Siht- Ühik Kvartal Aasta tase tase 7.1.1. Taastuvenergia 2023. a on algatatud aerokaamera hange, 2024. a on algatatud laserskänneri projektide menetluses hange ning ESTPOSi uuendamise hanked seadmetele ja tarkvarale. 2025. a on Lõpetatud hangete ajakohaste ruumiandmete 0 5 I 2026 algatatud uutest seadmetest tulenev lennuki ümberehituse hange. Kõik hanked arv tagamiseks seadmete hankimine on viidud lõpule aastaks 2026. ja uuendamine 2023. a on ajakohastatud andmed päikeseparkide ja elektrituulikute kohta, Taastuvenergia 2024. a on ajakohastatud andmed taastuvenergia arenduste teostamiseks 7.1.2. Taastuvenergiat kasutuselevõtu vajalike teede kohta (näiteks kohalikud teed), 2025. a on ajakohastatud hoonete puudutavate ruumiandmete kiirendamiseks 3D-mudelid (fassaadid, katuste kujud või muu vajalik energiakulu ja 0 1 I 2026 tootmispotentsiaali hinnanguks), 2026. a on ajakohastatud andmekogumite ajakohastamine ja ajakohastatud toimekindluse suurendamine ruumiandmekogu täiendused. Töö käigus arvestatakse andmekasutaja vajadustest tulenevate m muudatustega, teistes andmebaasides olemasoleva info (näiteks ehitisregister ja võrgurajatiste andmebaas) ning seotud teenustega. Tuuleenergia prioriteetsetel arendusaladel on ette valmistatud tuuleenergia 7.1.3. Maatoimingute projektidega seonduvad vajalikud maatoimingud, nagu riigimaadel ettevalmistamine tuuleenergia Maatoimingud on hoonestusõiguse andmise ettevalmistused ja enampakkumiste läbiviimine, prioriteetsete arendusalade 0 1 IV 2025 maakasutusõiguse seadmine aladele tuuleparkide rajamiseks vajalike teedele ette valmistatud kasutuselevõtuks ja tehnovõrkudele, sh maa hindamise toimingud. 7.1.4. Taastuvenergia EHR arenduste 0 1 I 2026 Tagatud on projektijuhtimine ja klienditugi järgmisteks ehitisregistri menetluste kiirendamiseks projektijuhtimine arendusteks: meretuuleparkide hoonestuslubade menetluste rakendamine ning ehitisregistri arendamise ja klienditugi on arendused taastuvenergia menetluste kiirendamiseks taastuvenergia direktiivi rakenduslikud ülesanded tagatud muudatustest tulenevalt ja ühtne kontaktpunkti loomine EHRis, et menetleda taastuvenergia projekte. 7.3. MaRu toetatavate tegevuste eelarve on 2 897 836 eurot. 8. Eesti Geoloogiateenistus 8.1. Eesti Geoloogiateenistuse (edaspidi EGT) alates 01.01.2025 toetatavad tegevused on: 8.1.1. Maardlate aladel taastuvenergia arendamiseks kooskõlastuste prioriteetsena menetlemine; 8.1.2. Maavarade registri arendused maardlate aladel taastuvenergia arendamiseks kooskõlastuste andmise kiirendamiseks; 8.1.3. Kriitiliste toormete teekaardi alusanalüüsi koostamine. 8.2. EGT toetatavate tegevuste eeldatavad tulemused: Kvantitatiivne näitaja Ajakava Andmeallikas/metoodika Tegevus Baas- Siht- Ühik Kvartal Aasta tase tase Kiirendatud menetlusi viiakse läbi kuni käesoleva käskkirja lisa 1 punktis 7 8.1.1. Maardlate aladel EGT menetluse 0 14 I 2025 nimetatud abikõlblikkuse perioodi lõpuni. EGT toimingute kestus on keskmiselt taastuvenergia arendamiseks kestus tööpäevades kuni 14 tööpäeva. kooskõlastuste kiirendatud menetlemine 8.1.2. Maavarade registri Maardlaaladel taastuvenergia rajatiste rajamiseks vajalike kooskõlastuste andmiseks arendus maardlate aladel maavarade registri arendamiseks on tehtud äriaanalüüs ja ette valmistatud arenduse Maavarade registri taastuvenergia arendamiseks 0 1 I 2026 hankimine. arendus kooskõlastuste andmise kiirendamiseks 8.1.3. Kriitiliste toormete Koostatakse kriitiliste toormete teekaardi alusanalüüs vastavalt KLIM teekaardi alusanalüüsi Sektori teekaart 0 1 I 2026 lähteülesandele ja kriitiliste toormete kasutuselevõtu potentsiaali analüüs. koostamine 8.3. EGT toetatavate tegevuste eelarve on 436 007 eurot. 19.09.2025 Kliimaministri 22.11.2023. a käskkirja nr 483 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine taaste- ja vastupidavuskava reformi 8.1 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ elluviimiseks“ muutmise eelnõu seletuskiri I Sissejuhatus Eelnõu on koostatud Eesti taaste- ja vastupidavuskava1 (edaspidi RRF) reformi 8.1 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“ elluviimiseks. Reformi eesmärk on hõlbustada taastuvate energiaallikate, eelkõige tuuleenergia kasutuselevõttu. RRF näeb reformi 8.1 elluviimiseks ette järgmised tegevused: 1. Tuuleparkide ehitamise kiirendamine, et aastaks 2030 oleks võimalik toota Eestis 100% kogu elektritarbimisest taastuvatest energiaallikatest: 1.1. Prioriteetsete arenduspiirkondade kaardistamine (uute arendusprojektide kiirendamiseks). 1.2. Strateegilise hindamise ja keskkonnamõjude optimeerimine. 1.3. Lubade väljastamise protsessi optimeerimine. 1.4. Maatoimingute optimeerimine. 1.5. Õigustoimingute optimeerimine. 2. KOV võimestamine roheliste investeeringute tegemisel. 3. Ärisektori võimestamine roheinvesteeringute tegemisel. 4. Teavitustegevused. Lisaks on RePowerEU eesmärk tõhustada valitsusasutuste koostööd. Reformi elluviimiseks tehtavate kulude abikõlblikkuse periood kestab kuni 31.03.2026. Reformi elluviimiseks on Vabariigi Valitsus 28.09.2023 protokollilise otsusega nr 50-122 ja selle muutmiseks 09.01.2025 tehtud otsusega 2-193 määranud reformi 8.1 elluviijaks Kliimaministeeriumi (edaspidi KLIM) ja tegevuste elluviimisse kaasatud partneriteks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM), Keskkonnaameti, Keskkonnaagentuuri, Maa- ja Ruumiameti, Eesti Geoloogiateenistuse ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA). Riigisisene ülesannete jaotus reformi elluviimiseks on kehtestatud kliimaministri 22.11.2023 käskkirjas nr 483 (edaspidi RePowerEU käskkiri). Käskkirjas nimetatud tegevusi, tulemusi ja eelarve jaotust on muudetud kliimaministri 03.10.2024 käskkirjaga nr 376, 13.02.2025 käskkirjaga nr 71 ja 08.05.2025 käskkirjaga nr 204. Eelnõuga muudetakse projekti abikõlblikkuse tähtaega, projektist rahastatavate tegevuste loetelu ja eelarvet. 1 05.10.2021 heaks kiidetud ja 16.06.2023 uuendatud Eesti taaste - ja vastupidavuskava. 2 Taaste- ja vastupidavuskava reformi 8.1 "Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine" elluviimine 3 Vabariigi Valitsuse 28. septembri 2023. a istungi protokolli nr 50 päevakorrapunkti nr 12 punktis 2 märgitud otsuse muutmine 1 Eelnõu ja seletuskirja koostas KLIM energeetikaosakonna rohepöörde projektijuht Sille Uusna-Rannap ([email protected], tel 625 4443). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi KLIM õigusosakonna õigusnõunik Rene Lauk ([email protected]). II Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga muudetakse käskkirja lisa 1, milles on sätestatud abikõlblikkuse periood ja lisa 2, milles on toetatavad tegevused, nende tulemused ja toetatavate tegevuste eelarve jagunemine asutuste vahel. Et lisas 2 tehakse muudatusi tehakse mitme partneri tegevustes, kehtestatakse lisa 2 tervikuna uues sõnastuses. Lisa 1 p 7 muudatusega muudetakse projekti abikõlblikkuse perioodi. Muudatuse tulemusel lõpeb projektist tehtavate kulude abikõlblikkus senise 31.03.2026 asemel 31.08.2026. Muudatus on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 23.06.2023 määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 2 lõikega 1, mille kohaselt ei või taaste- ja vastupidavusrahastu toetuse abikõlblikkuse tähtaeg olla hilisem kui 31.08.2026. Muudatuses on arvestatud, et Euroopa Komisjon on teinud Eestile ettepaneku taaste- ja vastupidavuskava rakendusotsusest RRF reformi 8.1 senine tähtaeg välja jätta. Lisas 2 muudetakse KLIM, KeA, MKM, TTJA ja EGT tegevusi ja kõikide partnerite, v.a Maa- amet, eelarvet. Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamisel tekib võimalus viie kuu võrra pikendada tegevusi, milleks on ette nähtud tööjõukulud. KLIMi, KAURi, KeA, MKMi, MaRu, TTJA ja EGT tööjõukulude eelarvesse lisatakse abikõlblikkuse perioodi pikendamisel viie täiendava kuu tööjõukulud. Täiendava kulu arvestamisel on lähtutud raamatupidamise andmetel tegelikest tehtud tööjõukuludest 30.06.2025 seisuga ning arvestatud projektis tööjõukuludega kaasnevalt ette nähtud kaudsete kuludega 15%. Täiendav kulu kaetakse prioriteetsete arendusalade kasutamata eelarvest (seletuskirja p 1.4). Muude tegevuste ja eelarve muudatused on järgmised. 1. Kliimaministeeriumi tegevuste ja eelarve muudatused 1.1.Meretuuleparkide ühendloa ja taastuvenergia loamenetluste ühise kontaktpunkti arenduste eelarve muudatus Käskkirja lisa 2 tegevusena 1.1.7 on nimetatud taastuvenergia menetluste kiirendamiseks ehitisregistri (EHR) ja keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS arendused. Arenduste tulemusel on võimalik menetleda meretuuleparkide ühendluba ja taastuvenergia loamenetlustele tekib ühine kontaktpunkt. Kuivõrd KOTKAS arenduse kulu taastuvenergia loamenetluste ühise kontaktpunkti loomiseks on kavandatust väiksem ja EHRi arenduses on sama ülesande täitmiseks lisaraha vajadus, vähendatakse KOTKAS arenduse eelarvet 100 000 euro võrra ja lisatakse see EHRi taastuvenergia loamenetluste ühise kontaktpunkti arenduse eelarvesse. 1.2.Sektorite ja tehnoloogia teekaartide muudatused 2 Käskkirja lisa 2 tegevuse 1.1.6. teekaartide koostamise tegevuses muudetakse sihttaset ja andmeallika/metoodika kirjeldust selliselt, et KLIM koordineerimisel valmib vähemalt seitse sektorite ja tehnoloogiate teekaarti senise kaheksa asemel. Ühe teekaardi, kriitiliste toormete teekaardi analüüs on osutunud aktuaalseks, aga keeruliseks, sest vastavat kompetentsi napib. Analüüsi koostaja leidmiseks tehtud kaks hanget luhtusid. EGTl osaline kompetents teekaardi koostamiseks olemas, seetõttu lisatakse kriitiliste toormete teekaardi alusanalüüsi koostamine käskkirja EGT tegevusena ning eraldatakse selleks EGTle seni KLIMile teekaartide koostamiseks ettenähtud eelarvest 120 000 eurot. Tehnilise muudatusena märgitakse käskkirja lisa 2 tegevuse 1.1.8 juures vastutavaks KLIM osakonnaks muutunud nimetusega kommunikatsiooniosakond. 1.3.Prioriteetsete arendusalade eelarve vähendamine Algse RePowerEU käskkirja kohaselt oli kavandatud üle 7 miljoni euro tuuleenergia prioriteetsete arendusalade jätkutegevusteks, mille tegemine esialgu kavandatud kujul ja mahus ei ole otstarbekas. Prioriteetsete alade jätkutegevusena oli kavandatud, et pärast KAURi uuringute läbiviimist moodustatakse aladest terviklike tuuleparkide arendamiseks sobivad alad, omandatakse selleks vajadusel eramaid, viiakse aladel riigi eriplaneering ja antakse seejärel alad enampakkumisega arendajate kasutusse. Senist riigi eriplaneeringu kogemust arvestades osutuks sel viisil prioriteetsete alade ettevalmistamine aga aeganõudvamaks kui KOV planeeringute ettevalmistamine. Seega ei kavandata prioriteetsete alade kasutusse andmisele eelnevalt eramaade omandamist ega riigi eriplaneeringu koostamist. Kuivõrd prioriteetsete arendusalade määramiseks on kulud planeeritust väiksemad, on võimalik meetmest rahastada abikõlblikkuse perioodi pikendamisega tekkivaid täiendavaid tööjõukulusid ning käskkirja lisatud täiendavaid tuuleenergia kasutuselevõttu kiirendavaid tegevusi, sh TTJA raadiosidehäiringute mõõtevõimekuse tõstmiseks ja seletuskirja punktis 2 selgitatud Keskkonnaameti tegevusi. 1.4.Elektri hinna täiendavad mõjuanalüüsid Käskkirja lisa 2 tegevuses 1.1.10 asendatakse tegevuse kirjelduses sõnad „elektrihinna prognoosid“ sõnadega „elektri hinna mõjuanalüüsid“. Tegevuse ühikuna on juba märgitud mõjuanalüüsid, seega on asjakohane neile ka tegevuses endas viidata. Samuti jäetakse ühikust välja viide sellele, et mõjuanalüüsid on kvartaalsed. Tegevuse sihttasemes asendatakse senised viis mõjuanalüüsi üheksa mõjuanalüüsiga. Tegevuse andmeallika/metoodika kirjeldust laiendatakse lisaks kvartaalsetele elektri hinna prognoosidele ka salvestuse ja võrguinvesteeringute mõjuanalüüsidega. Muudatus tehakse seetõttu, et taastuvenergia kasutuselevõtu mõju elektri hinnale ei piirdu üksnes taastuvenergiast elektri tootmise kuludega. Taastuvenergia kasutuselevõtuga kaasneb varustuskindluse tagamiseks vajadus luua enam salvestusvõimsusi. Seniselt Kirde-Eestisse koondunud elektritootmiselt üle Eesti hajutatud taastuvelektri tootmisele üleminek eeldab uusi võrguinvesteeringuid, mille mõju kajastub samuti elektri hinnas. Kuna mõlemal aspektil on taastuvenergia lisandudes oluline mõju elektri hinnale, suurendatakse projektis eeskätt salvestuse ja võrguühenduste mõju analüüsimiseks elektri hinna mõjuanalüüside mahtu ja eelarvet seniselt 175 000 eurolt 400 000 eurole. 3 Käskkirja lisa 2 tegevusena 1.1.11 nimetatud meretuuleparkide riigisisese väärtusahela analüüsi koostamise kulu jäi esialgu kavandatust oluliselt väiksemaks. Vähenemine toimus seetõttu, et meretuuleparkide kasutuselevõtu toetamiseks esialgu kavandatud mahukat välisühenduste mõju analüüsi otsustati mh ka prioriteetide muutumise tõttu RePowerEU projekti kaudu mitte teha. Tegevuse 1.1.11 eelarveks oli esialgu kavandatud 500 000 eurot, aga kuna üht mõjuanalüüsi ei tehta ja teise mõjuanalüüsi hankel tehti üks pakkumus hinnaga 78 000 eurot, vähendatakse tegevuse 1.1.11 eelarvet 500 000 eurolt 78 000 eurole ja tegevuse sihttaset kahelt mõjuanalüüsilt ühele. KLIM eelarve Algne Pärast Pärast Pärast Pärast eelnõu arvestuslik jaotus 03.10.2024 13.02.2025 08.05.2025 muudatusi muudatusi muudatusi muudatusi Tööjõukulud, sh 15% 2 298 060 2 683 166 2 521 930 2 521 930 2 898 978 üldkulu KMH/KSH 80 000 80 000 80 000 80 000 80 000 juhtekspertide täienduskoolitus KMH võrdlev analüüs 0 60 000 360 000 360 000 360 000 ja juhendmaterjalid KMH eelhinnangu 0 30 000 30 000 30 000 30 000 künniste analüüs Elektri hinna 0 175 000 175 000 175 000 400 000 mõjuanalüüsid Meretuuleparkide 0 500 000 500 000 500 000 78 000 kasutuselevõtuga seonduv mõjuanalüüs EHR arendus 861 250 861 250 861 250 861 250 861 250 meretuuleparkide ühendloa ja KMH protsessi menetlemise võimaldamiseks EHR arendus 0 300 000 300 000 300 000 400 000 taastuvenergia loamenetluste ühise kontaktpunkti loomiseks Tuulikutasu ja lubade 110 000 110 000 110 000 110 000 5000 menetlemisega seotud IT arendus (KOTKAS) KOTKA arendus 0 100 000 100 000 100 000 40 000 taastuvenergia loamenetluse ühise kontaktpunkti loomiseks Sektorite ja 0 500 000 500 000 500 000 380 000 tehnoloogiate teekaardid 4 KOV juhtide 0 50 000 50 000 50 000 50 000 õppereisid tuuleparkidesse Kommunikatsioon 329 634 329 634 329 634 329 634 329 634 Prioriteetsete alade 7 841 839 4 937 899 4 077 907 2 557 9074 459 225 jätkutegevused Kokku 11 520 783 10 716 949 9 995 721 8 475 721 6 372 0895 2. Keskkonnaameti eelarve muudatus Käskkirja lisa 2 p 3.1.1 kohaselt on KeAl ülesanne viia taastuvenergia planeeringute ja loamenetluste raames tehtavate mõjuhindamiste menetlustoimingud läbi prioriteetsetena ja keskmiselt kuni 14 tööpäevaga. Tegevuse eelarvet suurendatakse 195 000 euro võrra. Lisanduva summaga eest on võimalik teha KeA senistes menetlustähtaegades püsimise toetamiseks järgmised täiendavad tegevused: • hankida MapInfo litsents ja tehisintellekti tasuline pakett. • piloteerida tehisintellekti võimalusi loa- ja mõjuhindamiste menetluste kiirendamiseks. • teha mõjuhindamisi toetavad uuringud biogaasijaamade digestaadi kvaliteedinõuete määramiseks ja lõhnahäiringute tõhusamaks ohjamiseks. KeA põhiline töövahend mõjuhindamiste menetlustoimingute tegemisel on Eesti looduse infosüsteem EELIS. Andmete kasutamiseks on KeAl vajalik MapInfo litsents, sest EELIS1 on üles ehitatud MapInfo peale. Uus EELIS valmib 2026. aasta lõpuks, seega on EELIS1 kasutamise võimekuse tagamiseks vajalik MapInfo litsentsi pikendamine 2026. aastaks. Kavandatav kulu on 70 000 eurot. Tehisintellekti tasuline pakett kiirendab taasesitatavates dokumentides KeA varasemate märkustega arvestamist ja dokumentide vastavusanalüüsi tegemist. Kavandatav kulu on 5 000 eurot. Pilootprojektis AI baasil taastuvenergeetikaga seotud loataotluste (biogaasijaamade) menetlemiseks koostab KeA tehisintellektile tööjuhised, kus olemasolevate taotluste ja korralduste alusel genereeritakse uue korralduse esmaversioon, sh eelhinnang. Kulu on 60 000 eurot. Biogaasijaamade loamenetlusi ja mõjuhindamist puudutavad ka kaks tellitavat uuringut. Digestaati puudutava uuringu tulemused on sisendiks digestaadile (kääritusjäägile) kehtestatud nõuete määruse muutmisel. Samas peaks uuring suutma pakkuma välja kriteeriumid, millele see madalama kvaliteediga digestaat vastama peaks, et seda võiks piiratud ulatuses kontrollitult põllule viia. Biogaasijaamade lõhnahäiringute ohjamist puudutava uuringu fookuses on filtersüsteemid, mis sobivad kõige paremini erinevat toorainet kasutavatele biogaasijaamadele (köögi-sööklajäätmeid kasutavad, sõnnikut kasutavad, reoveesetet kasutavad ning kõike segamini kasutavad biogaasijaamad). Uuringute kogumaksumus on kokku kuni 60 000 eurot. Muudatuse tulemusel suureneb käskkirja lisa 2 punktis 3.3 nimetatud KeA eelarve kogusumma. 4 Summale on lisatud 2 eurot seoses eri asutuste summade ümardamisest tulnud vahega. 5 Summale on lisatud 2 eurot seoses eri asutuste summade ümardamisest tulnud vahega. 5 KeA eelarve Algne Pärast Pärast Pärast Pärast arvestuslik jaotus 03.10.2024 13.02.2025 08.05.2025 eelnõu muudatusi muudatusi muudatusi muudatusi Tööjõukulud, sh 15% 3 419 279 3 519 279 3 519 279 3 519 279 3 990 779 üldkulu EELISes TE 350 000 350 000 350 000 350 000 350 000 registriandmete ajakohastamine Taastuvenergeetika 200 000 200 000 200 000 200 000 200 000 KMH/KSH digitaliseerimine KMH menetlusprotsessi 30 000 110 000 110 000 110 000 110 000 parendamine Spetsialistide 190 000 190 000 190 000 190 000 190 000 koolitamine MapInfo litsents, tasuline 0 0 0 0 135 000 AI ja selle piloteerimine menetluste toetamisel Mõjuhindamise 0 0 0 0 60 000 kiirendamise juhendmaterjalid ja uuringud Kokku 4 189 279 4 369 279 4 369 279 4 369 279 5 035 779 3. MKMi eelarve muudatused Käskkirja lisa 2 p 5.1.1. kohaselt viib MKM tuuleenergia arendamiseks kiirendatud korras läbi võrguühenduste riigi eriplaneeringud. Eesti-Läti 4. võrguühenduse riigi eriplaneeringu raames jäi vajalike loodusuuringute maht esialgu kavandatust väiksemaks. Samal ajal osutus planeeringute andmekogu PLANIS arenduse juures kõige tugevamaks pakkumus, mis ületas 70 000 võrra selleks esialgu kavandatud eelarvet. MKMi eelarves vähendatakse Eesti-Läti 4. võrguühenduse loodusuuringute ette nähtud eelarvet 70 000 euro võrra ja selle võrra suurendatakse PLANIS arenduse eelarvet. Käskkirja lisa 2 punktis 5.3 nimetatud MKMi kogueelarve ei muutu ja käskkirjas MKMi tegevusi ei muudeta. MKM eelarve Algne Pärast Pärast Pärast Pärast arvestuslik jaotus 03.10.2024 13.02.2025 08.05.2025 eelnõu muudatusi muudatusi muudatusi muudatusi Tööjõukulud, sh 15% 220 988 327 382 327 382 327 382 385 055 üldkulu Lepingu- ja asjaõiguse 0 50 000 50 000 50 000 50 000 ning KAHOS ekspertiis Eesti- Läti 4. 0 100000 100 000 100000 30 000 võrguühenduse REP loodusuuringud PLANIS arendus 0 0 700 000 700000 770 000 tuuleenergeetika planeeringute kiirendamiseks 6 Kokku 220 988 1 177 382 1 177 382 1 177 382 1 235 055 4. TTJA eelarve muudatus RePowerEU käskkirja 08.05.2025 muudatusega lisati TTJAle tegevusena võimekuse loomine tuuleparkide ja päikeseparkide võimalike raadiosidehäiringute mõõtmiseks, samuti metoodika väljatöötamine mõõtmiste läbiviimiseks. Tegevuseks nähti ette 1 520 000 eurot investeeringuks, millega vahetati riigikaitsele ja riiklikele sidesüsteemidele tuuleparkide mõjude vähendamiseks välja esimeste mastide mõõteseadmed ja hangiti nende juurde häirete lokaliseerimise seadmed. Uue ettepaneku sisuks on sama tegevuse eelarve suurendamine, et jätkata mõõtevõimekuse ajakohastamisega ja vahetada välja seadmed järgmistes vanemate seadmetega raadiosageduste monitooringupunktides. Seadmete vahetusega seoses tuleb hankida ka uued käsimõõteseadmete komplektid mastide juurde. Muudatuse tulemusel suurendatakse käskkirja lisa 2 tegevuse 6.1.4 eelarvet 646 000 euro võrra, millest: • 360 000 euro eest vahetatakse välja järgmise kahe monitooringujaama seadmed, mis aitab hinnata parkide mõjusid riigikaitsesüsteemidele. • 86 000 eurot kasutatakse uute mastide jaoks vajalike käsimõõteseadmete komplekti hankimiseks, mis võimaldab päikeseparkide pinge inverteritest tulenevaid häireid lokaliseerida ja viidata mitte töökorras olevatele osadele. • 200 000 eurot on kavandatud mõõtedrooni hankimiseks tuulikute kõrgel asuvate osade mõõtmiseks, et hinnata milline konkreetne tuulik pargis põhjustab liigseid raadiohäireid riigikaitselistele süsteemidele. Investeeringud summas 446 000 eurot on kaetavad eelmise käskkirja muudatuse tulemusel tehtud hanke sõlmimisel oleva raamlepingu alusel. Mõõtedrooni soetamiseks on vaja läbi viia täiendav hange ja seetõttu muudetakse käskkirja lisa 2 punkti 6.1.4 tegevuse sihttase senisest ühest hankest kaheks hankeks. Soetatavaid seadmeid on võimalik kasutada nii riigikaitselistele süsteemidele mõjude hindamiseks kui ka tsiviilvaldkonnas raadiohäirete mõõdistamiseks. Kaitseministeerium on korduvalt pöördunud TTJA poole parkidest tulenevate häirete hindamiseks ja lahenduste leidmiseks, et vähendada häiretest tulenevaid mõjusid riigikaitse süsteemidele. Leevendusmeetmega saab vähendada ka ühiskonnas tekkivaid eelarvamusi taastuvenergia parkide kiirguse ja muu osas. Raadiosidehäiringute mõõtmisi on TTJA teinud ka seni, aga üksnes tasemel, mis näitab häiringute olemasolu, kuid ei tuvasta mõju ulatust ega konkreetset allikat. Seeläbi on ka leevendusmeetmete planeerimine raskendatud. Toetavate tegevuste tulemusena paraneb võimekus oluliselt. Seoses mõõtevahendite hankimise täiendava toetamisega suureneb TTJA projektist rahastatav kogueelarve ja vastav muudatus tehakse ka käskkirja lisa 2 punktis 6.3. TTJA eelarve Algne Pärast Pärast Pärast Pärast arvestuslik jaotus 03.10.2024 13.02.2025 08.05.2025 eelnõu muudatusi muudatusi muudatusi muudatusi 7 Tööjõukulud, sh 948 688 948 688 948 688 948 688 1 101 168 15% üldkulu Spetsialistide 20 000 20 000 20 000 20 000 20 000 koolitamine Teenuste (õigusabi, ekspertiisid, 128 000 128 000 128 000 128 000 128 000 teavitused) sisseostmise kulud Mõõtevõimekuse loomine tuuleparkide ja päikeseparkide 0 0 0 1 520 000 2 166 000 tekitatavate raadiosidehäirete mõjude hindamiseks ja leevendamiseks Kokku 1 096 688 1 096 688 1 096 688 2 616 688 3 415 168 5. EGT tegevuste ja eelarve muudatus Käskkirja lisas 2 täiendatakse EGT ülesandeid uue tegevusega 8.1.3, mille sisuks on kriitiliste toormete teekaardi alusanalüüsi koostamine. Sektorite ja tehnoloogiate teekaartide koostamine on kehtiva käskkirja kohaselt KLIM ülesanne ja enamik teekaarte KLIM koordineerimisel ka valmivad. Kriitiliste toormete teekaardi koostamiseks korraldati kaks hanget, mis mõlemad luhtusid. Hangete luhtumise järgselt alustas KLIM läbirääkimisi EGTga, kellel on osa teekaardi koostamiseks vajalikke kompetentse olemas. Kuivõrd EGT on projekti partner, lisatakse kriitiliste toormete teekaardi alusanalüüsi koostamine ning kriitiliste toormete kasutuselevõtu potentsiaali analüüs koos eelarvega 120 000 eurot EGTle. Sellest 60 000 euro võrra suurendatakse EGT personalikulusid ja 60 000 nähakse ette majanduskuluna kriitiliste toormete teekaardi analüüsi real. Teekaartide koostamiseks ettenähtud kogueelarve muudatustest ei suurene, EGTle eraldatava summa võrra on vähendatud KLIM teekaartide koostamise eelarvet. EGT kasutab teekaardi analüüsi koostamiseks oma kompetentsi ja kaasab välise partneri puudujääva kompetentsi katmiseks. Analüüsi esimene draft valmib 2025 detsembris ja 2026 veebruaris antakse üle analüüsi lõppversioon. EGT eelarve arvestuslik Algne Pärast Pärast Pärast Pärast jaotus 03.10.2024 13.02.2025 08.05.2025 eelnõu muudatusi muudatusi muudatusi muudatusi Tööjõukulud, sh 15 % 0 0 144 879 144 879 276 007 üldkulu Maavarade registri arendus 0 0 100 000 100 000 100 000 Kriitiliste toormete teekaardi 0 0 0 0 60 000 alusanalüüsi koostamine Kokku 0 0 244 879 244 879 436 007 8 Projekti eelarve arvestuslik jaotus pärast muudatusi KLIM 6 372 089 Keskkonnaagentuur 3 157 2596 Keskkonnaamet 5 035 779 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 1 235 055 Maa-amet (kuni 31.12.2024) 4 289 453 MaRu (alates 01.01.2025) 2 897 836 Eesti Geoloogiateenistus (alates 01.01.2025) 436 007 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 3 415 168 Kokku 26 838 646 III Eelnõu kooskõlastamine Käskkirja eelnõu kooskõlastatakse Rahandusministeeriumi, Riigi Tugiteenuste Keskuse, Keskkonnaameti, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Eesti Geoloogiateenistuse ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga. 6 Abikõlblikkuse perioodi pikendamisest tulenev tööjõukulude eelarve suurendamine 90 448 euro võrra. 9
Allikas: Riigi Tugiteenuste Keskus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel