dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Hanke- ja raamlepingAvalik

Hankeleping

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · 8. september 2025
Seotud ettevõtted
Teval Elektroonika OÜ (adressaat)
Viit
2-2/25/497
Registreeritud
8. september 2025
Dokumendi liik
Hanke- ja raamleping
Adressaat
Teval Elektroonika OÜ
Saabumis/saatmisviis
E-post
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎20250902_A_RKIK_Lisa_1_Hankelepingu_üldtingimused_299188.pdf258 KB
  • 📎20250902_A_RKIK_Lisa_2_Pakkumuse_vorm_tehniline_ kirjeldus_Patareid.xlsx
  • 📎20250902_A_RKIK_Lisa_3_A_RKIK_Julgeolekutingimused.pdf401 KB
  • 📎20250908_Avalik_RKIK_2-2_25_497_Hankeleping- Patareide ostmine (KHL 24 kuuks).asice808 KB

Sisu (failidest)

Lisa 1 08.09.2025 lepingu nr 2-2/25/497 juurde HANKELEPINGU ÜLDTINGIMUSED 1. Hankeleping ja selle osad 1.1. Hankeleping on sõlmitud lähtudes dünaamilise hankesüsteemi „Akulaadijate, akude ja erinevate tarvikute soetamine“ (viitenumber 255263) alusdokumentidest ja seotud hankes „Patareide ostmine (KHL 24 kuuks)“ Viitenumber: 299188 müüja esitatud pakkumusest. 1.2. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi: ostja) on sõlminud hankelepingu müüjaga, tuginedes müüja esitatud pakkumusele, avaldustele ja kinnitustele ning eeldades heas usus müüja professionaalsust ja võimekust hankelepingut nõuetekohaselt täita. Alltöövõtjate kasutamise korral jääb hankelepingu nõuetekohase täitmise eest ostja ees vastutavaks müüja. 1.3. Müüja avaldab ja kinnitab, et: 1.1.1. temal ja tema esindajal on hankelepingu sõlmimiseks kõik õigused ja volitused; 1.1.2. ta on tutvunud hankelepinguga ja seotud hanke alusdokumentidega ning mõistab täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ja tagajärgi ning on nõus nendes toodud tingimustega; 1.1.3. hankelepingu täitmisega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi ning puuduvad mistahes asjaolud, mis välistaksid tema õigusi sõlmida hankelepingut ja seda nõuete- kohaselt täita; 1.1.4. ta omab hankelepingu täitmiseks vajalikke kehtivaid lubasid, registreeringuid, esindus- õigusi ja sertifikaate ning nende lõppemisel lepingu kehtivusperioodil kohustub neid pikendama/uuendama. Kui lubade, registreeringute, esindusõiguste ja sertifikaatide pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel, on müüja kohustus ostjat sellest koheselt teavitada; 1.1.5. ostjale üle antava kauba või teenuse suhtes puuduvad kolmandatel isikutel mistahes nõuded või muud õigused, mida kolmandatel isikutel on õigus kauba või teenuse suhtes maksma panna; 1.1.6. kaup ei ole rahvusvahelise sanktsiooni subjekt ega pärit sanktsiooni all olevast piir- konnast rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) mõttes. 1.4. Hankelepingu ese on kaup ja/või teenus, mis on kirjeldatud seotud hanke tehnilises kirjelduses. 1.5. Hankelepingu üldtingimustes (edaspidi: üldtingimused) ja hankelepingus sätestatud tingimuste alusel müüja kohustub ostjale müüma kauba ja/või osutama teenust ning ostja kohustub kauba või teenuse vastu võtma ja müüjale tasuma kauba ja/või teenuse ostuhinna rahas. Juhul, kui kaup soetatakse koos elutsüklit toetava teenusega vm teenusega, siis kohaldatakse teenusele võlaõigusseaduses sätestatud teenuse osutamise lepingute tingimusi ulatuses, mis ei ole reguleeritud riigihanke alusdokumentides. 1.6. Kauba liik või spetsifikatsioon, kogus, teenuse sisu, tarnekohad ja tarneajad sätestatakse seotud hanke pakkumuse esitamise ettepanekus ja/või ostutellimuses ja/või hankelepingutes. 1.7. Kaup/teenus peab vastama seotud hanke tingimustele, pakkumuse esitamise ettepanekule ja müüja esitatud pakkumusele. Üleantav kaup/teenus peab vastama tingimustele, muu hulgas kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja koguse osas. Tingimustele peavad vastama ka kauba/teenuse juurde kuuluvad dokumendid ja pakend. 2. Hankeleping ja selle osad 2.1. Hankelepingutena on käsitletavad ka ostutellimused, millega võetakse rahaline kohustus. 2.2. Hankelepingu lahutamatud osad on pakkumuse esitamise ettepanek, müüja pakkumus ning selle lisad, riigihanke menetluse ajal antud selgitused, kinnituskirjad, poolte vahel edastatud teated, üldtingimused ning kõik sõlmitavad hankelepingu muudatused. 1/7 3. Ostja õigused ja kohustused 3.1. Ostjal on õigus jooksvalt kontrollida hankelepingust tulenevate kohustuste täitmist ja kaupade/ teenuste ostmisega seotud dokumente. 3.2. Ostjal on õigus kontrollida müüja esitatud arvete, kalkulatsioonide ja muude kulutuste õigsust ja vastavust tegelikkusele. Vajadusel on õigus nõuda välja alltöövõtjate arveid. 3.3. Ostjal on õigus konsulteerida müüjaga kauba/teenustega, nt kauba tarne ja kasutamine, seotud küsimustes. 3.4. Ostja kohustub tasuma puudusteta vastu võetud kauba/teenuse eest. 4. Müüja õigused ja kohustused 4.1. Müüja kohustub esitama ostja nõudmisel määratud perioodi osas koondväljavõtte müüjalt ostetud kauba/teenuse kohta (sh hankelepingu sõlmimise või ostutellimuse kuupäev, kauba/ teenuse nimetus, kogus ja maksumus ilma käibemaksuta, hankelepingute/ostutellimuste maksumus kokku ilma käibemaksuta jms) MS Excel või ostjaga kokkuleppel muus vormingus 10 päeva jooksul vastava nõude saamisest juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. 4.2. Müüja kohustub ostja nõudmisel esitama informatsiooni (maht ja otstarve) alltöövõtjate kohta. Juhul, kui müüja on esitanud vastavasisulise informatsiooni enne hankelepingu sõlmimist, siis müüja peab ostjaga eelnevalt kooskõlastama varem nimetatud isikute vahetumise. 4.3. Müüja kohustub teavitama ostjat hankelepingu täitmist takistavatest asjaoludest. 4.4. Müüja kohustub viivitamata teavitama ostjat müüja vastu suunatud küberründest ja küber- intsidendist ning esitama ostja nõudmisel ostjale küberintsidendi raporti. 4.5. Müüja kohustub järgima hankelepingu täitmisel õiglase kaubanduse tingimusi, lähtuma keskkonnasäästlikest põhimõtetest, mitte kasutama orja- ja lapstööjõudu. 4.6. Müüja kohustub sõlmima kindlustuslepingu juhul, kui see on hankelepingus kokku lepitud. 4.7. Müüjal on õigus saada ostjalt hankelepingu täitmiseks vajalikku teavet. 5. Kauba pakendamine ja markeerimine 5.1. Müüja on kohustatud tagama kaubale pakendi, mis kindlustab kauba säilimise transportimisel ja ladustamisel muutumatul kujul. 5.2. Kauba pakendamisel ja markeerimisel tuleb järgida ostja seotud hankes esitatud nõudeid. 6. Kauba/teenuse üleandmine ja vastuvõtmine 6.1. Kauba/teenuse vastuvõtuaeg on üldjuhul esmaspäevast neljapäevani ajavahemikus 8.30–15.00, v.a rahvus- ja riigipühad ning nendele vahetult eelnevad tööpäevad ja iga kuu kolm viimast tööpäeva, v.a juhul, kui sõlmitavas hankelepingus ei sätestata teisiti. 6.2. Müüja edastab ostjale tarneteate hankelepingus nimetatud e-posti aadressile (koopia edastada e-posti aadressile [email protected]) kauba üleandmisest või teenuse osutamisest enne planeeritavat tarnet vähemalt 5 tööpäeva ette, kui pooled ei lepi hankelepingus/ostu- tellimuses kokku teisiti. Tarneteatesse märkida: 6.2.1. kauba/teenuse nimetus; 6.2.2. hankelepingu (ostutellimuse) number; 6.2.3. riigihanke viitenumber 299188; 6.2.4. tarnitav kogus, sh aluste, konteinerite jms arv; 6.2.5. logistilise ühiku mõõtmed; 6.2.6. pakendamise viis (kilepakend, võrkpakend, euroalusel jne); 6.2.7. veovahendi liik, millega saadetis tarnitakse, ja kogus (kaubik, veoauto jne); 6.2.8. spetsiifilised nõuded või vajadused saadetise mahalaadimiseks; 6.2.9. saadetise planeeritav üleandmise kuupäev ja kellaaeg; 6.2.10. sihtkoha tarneaadress. 2/7 6.3. Müüja annab kauba / osutab teenust ostjale ning ostja võtab kauba/teenuse vastu kokkulepitud tingimustel. 6.4. Müüja esitab saatelehe koos tarneteatega või hiljemalt kauba üleandmise / teenuse osutamise hetkel. Saatelehele märkida: 6.4.1. müüja andmed; 6.4.2. ostja andmed; 6.4.3. hankelepingu (ostutellimuse) number; 6.4.4. riigihanke viitenumber 299188; 6.4.5. toote/teenuse nimetus, tootekood ja kogus. 6.5. Müüja kohustub lisaks saatelehele andma ostjale üle kõik dokumendid, mis on vajalikud kauba/ teenuse vastuvõtmiseks, valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. 6.6. Ostja vormistab üleandmise-vastuvõtmise akti, mis allkirjastatakse kahepoolselt ja edastatakse ka müüjale. 6.7. Saatelehe puudumise korral on ostjal õigus vastav kaup enda valdusesse võtta, kuid üleandmine- vastuvõtmine loetakse toimunuks korrektse saatelehe kättesaamisel. 6.8. Täpsemad ja vajadusel teistsugused tingimused kauba/teenuse üleandmise ja vastuvõtmise kohta esitatakse seotud hankes. 7. Maksetingimused 7.1. Müüja kanda jäävad kauba/teenuse üleandmisest ja veost tulenevad kulud kuni kauba/teenuse üleandmiseni. Müüja kanda jäävad ka kauba/teenusega seotud kulud ja koormatised kauba üleandmiseni, v.a kulud, mis on põhjustatud ostjast tulenevast asjaolust, kui hankelepingus ei lepita teisiti kokku. 7.2. Müüja esitab arve e-arvena (masintöödeldavas XML-formaadis). Juhul, kui väljaspool Eesti Vabariiki registreeritud müüjal ei ole tehnilistel põhjustel võimalik esitada e-arvet, siis ta esitab hankelepingus nimetatud e-posti aadressile PDF-formaadis arve juhul, kui hankelepingus ei ole sätestatud teisiti. Müüja esitab arve järgmiste andmetega: 7.2.1. Maksja andmed: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, registrikood 70009764, Järve 34a, 11314 Tallinn; Kaitsevägi, registrikood 70008641, Juhkentali 58, 15007 Tallinn; 7.2.2. Muud arvele märgitavad andmed: Kontaktisiku nimi (täpsustatakse hankelepingus); Seotud hanke viitenumber; Hankelepingu (ostutellimuse) number; Kauba/teenuse kogus ja nimetus. 7.3. Ostja tasub vastuvõetud ja tingimustele vastava kauba/teenuse eest arvel esitatud arveldus- arvele 28 päeva jooksul pärast tingimustele vastava arve kättesaamist. Arve esitamise aluseks on poolte allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akt ja saateleht, kui hankelepingus ei ole sätestatud teisti. 7.4. Ostja ei aktsepteeri arvet, mis ei vasta tingimustele. Sellisel juhul müüja esitab uue arve 7 päeva jooksul. 7.5. Ostja kontrollib enne arve, mille maksumus on koos käibemaksuga 10 000 eurot või rohkem, tasumist müüja maksuvõla puudumist Maksu- ja Tolliameti kodulehekülje kaudu. Vähemalt 10 000-eurose maksuvõla olemasolu korral informeerib ostja tasutavast arvest Maksu- ja Tolliametit. 8. Vääramatu jõud 8.1. Hankelepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool on rikkunud kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta hanke-lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks, nt loodusõnnetusi, üldisi elektrikatkestusi, sõjategevust, blokaadi. Pooled ei loe vääramatuks jõuks müüja kolmandast isikust lepingupartneri suutmatust 3/7 hankelepingut täita. 8.2. Kui mistahes vääramatu jõu tingimustele vastav asjaolu tõi kaasa hankelepingu mittetäitmise hankelepingus või selle lisades ettenähtud tähtajal ning selle mõju on ajutine, on hankelepingust tulenevat kohustust rikkunud poole käitumine vabandatav üksnes ajal, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. 8.3. Vääramatu jõu esinemise tõttu lükatakse lepingulise kohustuse täitmise tähtaeg edasi vastavalt asjaolu mõjumise ajale, kuid mitte enamaks kui 90 päeva juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. 8.4. Pool, kes ei suuda oma kohustusi vääramatu jõu tõttu täita, peab viivitamatult teatama teisele poolele nimetatud olukorra tekkimisest ja lõppemisest. Mitteteatamine või mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata rikkumise vabandatavusele, s.o vääramatu jõu esinemisele, ning teavitamise kohustust rikkunud pool vastutab lepingulise kohustuse rikkumise eest vastavalt hankelepingus sätestatule. 8.5. Juhul, kui vääramatu jõu mõju on alaline ning ei võimalda pooltel täita lepingulisi kohustusi täielikult või osaliselt, siis pooltel on õigus hankeleping üles öelda või lepingust taganeda, tehes teisele poolele vastava hankelepingust ülesütlemis- või taganemisavalduse. 8.6. COVID-19 pandeemiast tulenevat ei käsitle pooled vääramatu jõuna. Juhul, kui pärast hanke- lepingu sõlmimist kehtestatakse uusi ettenägematuid piiranguid, mis on seotud COVID-19 pandeemiaga ja millest johtuvalt ei ole võimalik või on takistatud hankelepingu täitmine, siis võib see olla käsitletav vääramatu jõuna. 8.7. Vene Föderatsiooni ja Valgevenega seotud impordi piirangutest tulenevat mõju kauba tarnimise / teenuse osutamise kohustuse täitmisele ei käsitle pooled vääramatu jõuna juhul, kui need asjaolud esinesid hankelepingu sõlmimise hetkel. 9. Garantiikohustus 9.1. Garantiikohustus kehtib kaubale/teenusele, millele on võimalik garantiid anda. 9.2. Hankelepinguga müüja annab kaubale/teenusele garantii tehnilises kirjelduses välja toodud aja või hankelepinguga sätestatud tingimustel. 9.3. Garantii hakkab kehtima alates kauba/teenuse ostjale üleandmise päevast (teenuse puhul üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest, kui hankelepingus ei ole sätestatud teisiti). 9.4. Juhul, kui kauba/teenuse tootjagarantii on ostjale mistahes viisil soodsam (nt ajaliselt) kui üld- tingimustes või hankelepingus nimetatud garantiikohustus, siis müüja kohustub korraldama ostjale garantiinõude realiseerimise selle juhtumi ilmnemise korral ostjale soodsamatel tingimustel, mis tulenevad tootjagarantii tingimustest. 9.5. Garantiiga on hõlmatud kõik kaubal/teenusel garantiiajal ilmnenud puudused, arvestades seejuures loomulikku kulumist juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti sätestatud. 9.6. Ostja kohustub teavitama müüjat kaubal/teenusel garantiiajal ilmnenud puudustest müüja e- posti aadressile juhul, kui hankelepingus ei ole sätestatud teisiti. 9.7. Müüja kohustub puudustega kauba tasuta välja vahetama või osutatud teenuste puuduseid likvideerima hiljemalt 60 päeva jooksul alates ostja vastavasisulise põhjendatud garantiinõude kättesaamisest, kui hankelepinguga ei ole sätestatud teisiti. 9.8. Müüja kannab kõik puudustega kauba väljavahetamisega või osutatud teenuste puuduste likvideerimisega seotud kulud. 9.9. Garantiiajal välja vahetatud kaubale või osutatud teenustele antakse algse garantiiga sama kestusega uus garantii. 10.Konfidentsiaalsus- ja julgeolekutingimused 10.1. Konfidentsiaalse teabe all mõistavad pooled hankelepingu täitmisel teatavaks saanud teavet, isikuandmeid, turvaandmeid, selgelt tähistatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumente ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada ostja huve. Konfidentsiaalne teave ei hõlma endas teavet, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil. 4/7 10.2. Konfidentsiaalsusnõude kohaselt pool kohustub mitte avaldama hankelepingu kehtivuse ajal ega hiljem teise poole kirjaliku nõusolekuta teise poole konfidentsiaalset teavet, sh asutuse- siseseks kasutamiseks mõeldud teavet. Pool kaitseb temale hankelepingu täitmise käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust. 10.3. Müüja kohustub mitte kasutama ostja kirjaliku nõusolekuta hankelepingu juurde kuuluvat dokumenti või informatsiooni, v.a juhtudel, mis on vajalikud hankelepingu täitmiseks. Kõik dokumendid peale hankelepingu ja selle lisade on ostja omand ja kui ostja nõuab, on müüja kohustatud tagastama need talle pärast hankelepingu lõppemist. 10.4. Juhul, kui hankelepingu täitmiseks on müüjal vaja siseneda Kaitseministeeriumi valitsemisala territooriumile, siis müüja kohustub täitma kehtivaid julgeolekutingimusi. Juhul, kui müüja kasutab nimetatud territooriumil alltöövõtjaid, siis need tuleb eelnevalt kirjalikult kooskõlastada ostjaga ning ka neile rakenduvad kõik seotud hankes sätestatud julgeolekutingimused. Müüja vastutab selle eest, et alltöövõtjad täidavad julgeolekutingimusi. 10.5. Avalikkusele suunatud hankelepingu eseme või selle täitmisega seotud teavitus, sh pressi- teated, ostjale viitamine reklaamis või võrguväljaandes, on lubatud ainult ostja sõnaselgel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. 11.Intellektuaalse omandi õigused 11.1. Juhul, kui kaup või selle osa (sh vastav dokumentatsioon) on kaitstud intellektuaalse omandi õigustega, annab müüja ostjale autoriõiguse seaduse tähenduses ülemaailmse tagasivõtmatu liht-litsentsi, mis kehtib autoriõiguste kehtivuse tähtaja lõpuni. Litsents loetakse üleantuks kauba või selle osa või teenuse (sh vastava dokumentatsiooni) üleandmise hetkest, mille eest eraldi tasu ei maksta. Intellektuaalse omandi õiguste üleandmise ja kasutamise tingimused võib hankelepingus kokku leppida teisti. 12.Vastutus 12.1. Pooled kannavad teineteise ees vastutust hankelepingust tulenevate kohustuste mittenõuete- kohase täitmise või täitmata jätmise korral vastavalt üldtingimustele, riigihanke alus- dokumentidele, hankelepingu sätetele ja kehtivatele õigusaktidele. 12.2. Kauba või teenuse omandiõigus ja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko lähevad müüjalt üle ostjale üldjuhul kauba nõuetekohasel üleandmisel või teenuse nõuetekohasel osutamisel, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. 12.3. Müüja vastutab kauba või teenuse lepingu tingimustele mittevastavuse (puuduste) eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale ning kui kauba või teenuse lepingu tingimustele mittevastavus avastatakse (s.t puuduseid ei olnud võimalik nende tavapärase ülevaatuse käigus avastada, nn varjatud puudused) pärast nimetatud riisiko üleminekut ostjale. 12.4. Juhul, kui müüja täidab lepingut mittenõuetekohaselt, on ostjal õigus keelduda kauba vastu- võtmisest või teenuse osutamisest ja ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest ning esitada müüjale lepingus sätestatud viisil kohustuse täitmise nõue pärast kohustuse rikkumisest teada- saamist, andes müüjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks. Nõuetekohase kauba üleandmiseni või teenuse nõuetekohase osutamiseni ostjale loetakse müüja kauba üleandmisega või teenuse osutamisega viivitanuks. Täiendavat tähtaega ei anta, kui ostjal ei ole enam huvi selle kauba või teenuse vastu. 12.5. Kaup ei vasta lepingutingimustele muu hulgas juhul, kui kaubal ei ole kokkulepitud omadusi, kaupa ei ole võimalik kasutada selleks ette nähtud otstarbel, kolmandal isikul on kauba suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada, kaup ei ole pakendatud kooskõlas lepingutingimustega või puudub saateleht. 12.6. Teenus ei vasta lepingutingimustele muu hulgas, kui teenust ei ole osutatud ootuspärasele kvaliteedile vastavalt, teenuse tulemusel ei ole võimalik sõidukit sihipäraselt kasutada või kui teenuse kohta ei ole esitatud arvet. 12.7. Ostja on kohustatud teavitama müüjat e-posti teel kauba või teenuse lepingu tingimustele mittevastavusest (sh kauba või teenuse puudujäägist) 60 päeva jooksul arvates sellest, kui ostja 5/7 või ostja volitatud isik sai teada kauba või teenuse lepingutingimustele mittevastavusest. Teates kohustub ostja nõudma müüjalt kohustuse täitmist, andes ühtlasi lepingu kohaseks täitmiseks müüjale mõistliku tähtaja, mis ei tohi olla üldjuhul pikem kui 30 päeva. 12.8. Juhul, kui ostja ei teata müüjale esinevast puudusest sätestatud tähtaja jooksul pärast puudusest teadasaamist, siis müüja vabaneb vastutusest puuduste eest, v.a juhul, kui puudustest teatamata jätmine oli mõistlikult vabandatav. 12.9. Juhul, kui ostja ei teata müüjale kaubal või osutatud teenusel esinevast puudusest lepingus sätestatud tähtaja jooksul pärast puudusest teada saamist, siis müüja vabaneb vastutusest kauba või teenuse puuduste eest, v.a juhul, kui puudustest teatamata jätmine oli mõistlikult vabandatav. 12.10. Kauba tähtaegselt üleandmata või teenuse tähtaegselt osutamata jätmise korral on ostjal õigus nõuda müüjalt leppetrahvi kuni 0,25% tähtaegselt üleandmata kauba või osutamata teenuse maksumusest päevas iga üleandmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 50% lepingu maksumusest. 12.11. Pooltel on õigus lisaks hankelepingu ülesütlemisele või hankelepingust taganemisele nõuda olulise rikkumise eest leppetrahvi vastavalt tekitatud kahju suurusele. 12.12. Juhul, kui müüja rikub muud lepingujärgset kohustust kui tähtaegne tarnimine või teenuse osutamine, siis ostjal on õigus nõuda müüjalt leppetrahvi kuni 10% kogu lepingu objektiks oleva kauba või teenuse maksumusest. 12.13. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral on poolel õigus nõuda kohustust rikkunud poolelt leppetrahvi kuni 10 000 eurot iga vastava juhtumi korral. 12.14. Juhul, kui ostja viivitab arve tasumisega, on müüjal õigus nõuda ostjalt võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivist tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni 0,25% päevas tingimusel, et viivitusest on ostjale teada antud 30 päeva jooksul selle tekkimisest. Viivise kogusuurus ei ületa 10% viivituses oleva summa suurusest. 12.15. Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise asendamiseks. Leppetrahvi nõudmine ei võta ostjalt õigust nõuda müüjalt hankelepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. 12.16. Leppetrahvide nõudeõigus on 180 päeva alates vastava rikkumise avastamisest arvates. 12.17. Leppetrahvid ja viivised tasutakse 28 päeva jooksul vastava nõude saamisest arvates. Ostjal on õigus arvestada ostja poolt esitatud leppetrahvi nõuete summad ja kahjuhüvitiste summad maha müüjale tasumisele kuuluvast tasust. 12.18. Juhul, kui müüja ei asu täitma hankelepingut, siis ostjal on õigus sõlmida hankeleping seotud hankes järgmiseks jäänud pakkujaga ja nõuda kahju hüvitamist müüja poolt esitatud pakkumuse ja uue eduka pakkuja poolt esitatud pakkumuse maksumuse vahe ulatuses. 12.19. Kauba koguselise puudujäägi korral on ostjal õigus vastav kaup vastu võtta ning nõuda müüjalt puuduoleva kauba koguse toimetamist ostja poolt määratud sihtkohta Eesti Vabariigi piires müüja kulul. 13.Hankelepingu lõpetamise alused 13.1. Ostja annab hankelepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel müüjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks, mis ei või üldjuhul olla pikem kui 30 päeva. Hankelepingu täitmiseks antav tähtaeg ei vabasta poolt vastutusest kohustuse rikkumise eest. 13.2. Hankelepingu täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumisel ostja võib esitada müüjale kirjaliku hankelepingu(st) ülesütlemis- või taganemisavalduse. Hankelepingu(st) ülesütlemine või taganemine loetakse toimunuks ostja poolt ülesütlemis-/taganemisavalduse kättesaamisest arvates. Hankelepingu(st) ülesütlemis-/taganemisavaldust ei ole vaja esitada, kui täiendava täht- aja andmisel on ostja eelnevalt kirjalikult selgitanud, et tähtaja jooksul lepingujärgse kohustuse täitmata jätmisel ütleb ostja hankelepingu üles / taganeb ostja hankelepingust. Sel juhul lõpeb hankeleping ostja poolt hankelepingu täitmiseks määratud tähtaja möödumisel ja tingimusel, et müüja ei ole pakkunud ostjale kohast täitmist. 13.3. Poolel on õigus hankeleping täiendava tähtajata üles öelda või hankelepingust taganeda, kui pool on hankelepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Sel juhul esitab üks pool teisele poolele kirjaliku hankelepingu ülesütlemis-/taganemisavalduse 6/7 mõistliku aja jooksul olulisest lepingurikkumisest teadasaamisest arvates. Hankelepingu(st) ülesütlemine/taganemine loetakse toimunuks, kui pool on saanud ülesütlemis-/taganemis- avalduse kätte. Oluliste lepingurikkumistega on muu hulgas tegemist juhul, kui: 13.3.1. rikutakse üldtingimustest ja/või hankelepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 13.3.2. müüja on jätnud ostja antud täiendava tähtaja jooksul oma kohustused täitmata; 13.3.3. müüja edastab ostjale teate täitmisest keeldumise kohta; 13.3.4. esitatakse valeteavet või võltsitud andmeid; 13.3.5. rikutakse konfidentsiaalsuskohustust; 13.3.6. kohustuse rikkumine annab poolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine pool ei täida kohustust ka edaspidi; 13.3.7. müüjal esineb lepingu kehtivuse ajal seadusrikkumisi hankelepingu esemeks oleva kauba müügi või teenuste osutamisega; 13.3.8. müüjal lõppevad kohustuste täitmiseks vajalikud load ning müüja ei pikenda neid; 13.3.9. müüja on enam kui viiel korral rikkunud üldtingimusi, seotud hanke ja/või hanke-lepingu tingimusi. 13.4. Ostjal on õigus hankeleping erakorraliselt üles öelda juhul, kui müüja suhtes on tehtud pankroti- otsus või on algatatud likvideerimisprotsess või müüjal lõppevad kohustuste täitmiseks vajalikud load ja lubade pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel. 13.5. Ostjal on õigus hankeleping igal ajal üles öelda, teatades sellest müüjale vähemalt 90 päeva ette. 14.Lõppsätted 14.1. Hankeleping jõustub müüja allkirjastamisest, kui hankelepinguga ei ole teisiti sätestatud. 14.2. Hankelepingu täitmise keel on eesti keel, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. 14.3. Hankelepingu täitmisel ja hankelepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi õigusaktidest, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. 14.4. Pooled on kokku leppinud võtta tarvitusele kõik abinõud omavaheliste erimeelsuste lahendamiseks läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus vastavalt Eesti Vabariigi õigusele Harju Maakohtus, v.a juhul, kui pooled on teisiti kokku leppinud. 14.5. Hankelepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu hankelepingu või teiste sätete kehtetust. 14.6. Kumbki pool ei oma õigust oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele teise poole kirjaliku nõusolekuta. 14.7. Sõlmitud hankelepingu muutmises võib kokku leppida riigihangete seaduses toodud alustel ja mahus. 14.8. Hankelepingu muudatused kehtivad juhul, kui need on vormistatud kirjalikult. Kirjaliku vormi- nõude mittejärgimisel on lepingu muudatused tühised. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud tähtajal, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 14.9. Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge, esitatakse e-posti teel ning peavad olema adresseeritud lepingu kontaktisikutele juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti kokku lepitud. 14.10. Pool teavitab teist poolt kontaktisiku või muude andmete muutumisest viivitamata e-posti teel. Seda teadet ei loeta hankelepingu muudatuseks. 14.11. Pooltevaheliste õiguslikku tähendust omavate teadete ja muu info edastamine peab toimuma kirjalikult või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Teatis loetakse kättesaaduks ka juhul, kui see on edastatud postiasutuse poolt tagasisaadetava väljastusteatega lepingus tähendatud asukohta ja teate posti panemisest on möödunud 5 päeva. E-posti teel teate saatmise korral loetakse teade kättesaaduks järgmisel tööpäeval. 14.12. Dokumentide hierarhia: seotud hanke tehniline kirjeldus, hankeleping, üldtingimused. 7/7 Lisa 3 08.09.2025 lepingu nr 2-2/25/497 juurde JULGEOLEKUTINGIMUSED Riigihanke objekti asumisega Kaitseväe julgeolekualal teavitatakse lepingu poolt alljärgnevatest tingimustest: 1. Julgeolekutingimustest teavitamise eesmärk Teavitamise eesmärk on selgitada lepingupartnerile poolte suhteid, õigusi ja kohustusi julgeolekualaste nõuete täitmisel Kaitseväe julgeolekualal. 2. Mõisted 2.1. Teavitamisel kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 2.1.1. Kontrollitav isik – Müüja ja alltöövõtja töötaja, kelle suhtes teostatakse taustakontrolli tema eelneval kirjalikul nõusolekul seoses sissepääsuõiguse taotlemisega Kaitseväe julgeolekualale. 2.1.2. Taustakontroll – Kaitseväe julgeoleku tagamise eesmärgil Kaitseväe poolt teostatav Kaitseväe korralduse seaduses (KKS) § 41³ sätestatud asjaolude kontrollimine otsustamaks kontrollitava isiku lubamine Kaitseväe julgeolekualale. 2.1.3. Kaitseväe struktuuriüksus – KKS § 12 ja § 13 tähenduses. 2.1.4. Kaitseväe julgeolekuala – KKS § 50 tähenduses. 2.1.5. Riigihanke objekt – lepingu täitmiseks ettenähtud Kaitseväe julgeolekualal paiknev tööpiirkond. 2.1.6. Julgeolekualased nõuded – käesolevas dokumendis nimetatud üldised julgeolekualased nõuded, sh taustakontrolli läbiviimisega seotud nõuded ning muudest õigusaktidest tulenevad Kaitseväe julgeoleku tagamiseks kehtestatud nõuded. 2.1.7. Sissepääsutaotlus – dokument, mille müüja vastutav isik on kohustatud esitama kontrollitava isiku taustakontrolli algatamiseks ja sissepääsuõiguse saamiseks objektile. Sissepääsutaotluse võib esitada lisatud näidise alusel või e-kirjaga vabas vormis e-posti aadressile [email protected]. Taotlusele lisatakse täidetud taustakontrolli nõusoleku vormid. 2.1.8. Nõusoleku vorm – sissepääsutaotluse juurde kuuluv dokumendi vorm, mida kontrollitav isik on kohustatud täitma. 2.1.9. Sissepääsuõigus – õigus viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõiguse saamise üks eeltingimus on taustakontrolli läbimine. 2.1.10. Sissepääsuõigust omav isik - taustakontrolli läbinud müüja ja alltöövõtja töötaja, kellel on õigus saatjata siseneda ja viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõigust omav isik lubatakse objektile konkreetse Kaitseväe struktuuriüksuse kehtestatud tingimustel. 2.1.11. Eritingimusega sissepääsuõigust omav isik – sissepääsuõigust omav isik, kellel on vaid erandjuhtudel ja Kaitseväe vastutava isikuga eelnevalt kooskõlastatult õigus siseneda ja viibida objektil müüja poolse saatjaga seoses lepingu täitmisega. 2.1.12. Kaitseväe vastutav isik (edaspidi KV vastutav isik) – konkreetsel Kaitseväe julgeolekualal asuva objekti julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav Kaitseväe määratud isik. 2.1.13. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse vastutav isik (edaspidi RKIK vastutav isik) – lepingujärgne kontaktisik, kelle kaudu toimub lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide edastamine. 2.1.14. Müüja vastutav isik (edaspidi TV vastutav isik) – julgeolekualaste nõuete täitmise eest 1/3 vastutav müüja määratud isik. 2.1.15. Objekti vastutav isik – Kaitseväe julgeolekualal paikneval objektil julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav müüja määratud isik. Punktides 2.1.14 ja 2.1.15 nimetatud isik võib olla üks ja sama isik. 3. Müüja õigused ja kohustused 3.1. Müüjal on õigus: 3.1.1. saada julgeolekualaste nõuete täitmiseks vajalikku informatsiooni KV vastutavalt isikult; 3.1.2. lähtuvalt taustakontrolli tulemustest saada teavet sissepääsuõiguse saamise kohta KV vastutavalt isikult. 3.2. Müüja kohustub: 3.2.1. tagama lepingus kokkulepitud teenuse osutamise üksnes sissepääsuõigust omava isiku poolt; 3.2.2. täitma ja tagama sissepääsuõigust omava isiku, sh eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku julgeolekualaste nõuete järgimise Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud tingimustel ning tagama nende täitmise ka alltöövõtja poolt; 3.2.3. mitte planeerima teenust osutama isikut: 3.2.3.1. kellele ei ole sissepääsuõigust antud, 3.2.3.2. kellele ei ole taustakontrolli tehtud või 3.2.3.3. eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõigust ei ole kooskõlastatud; 3.2.4. esitama objektile teenust osutavale füüsilisele isikule sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui seitse (7) tööpäeva enne lepingus kokkulepitud töö teostamise algust e-posti aadressile [email protected] alljärgnevad dokumendid: 3.2.4.1. sissepääsutaotluse (vt näidis) ja 3.2.4.2. kontrollitava isiku täidetud ja käsikirjaliselt (skaneeritult) või digitaalselt allkirjastatud nõusoleku; 3.2.5. edastama eelnimetatud punktis märgitud nõusolekute originaalid posti aadressile Kaitsevägi, Magasini 31A, 10138, Tallinn; 3.2.6. märkima vabas vormis esitatavas sissepääsutaotluses: 3.2.6.1. teenust osutava füüsilise isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi ning müüja ja/või alltöövõtja nimetuse; 3.2.6.2. sissepääsuõiguse saamise põhjenduse, s.t teenuse või töö kirjelduse, mida konkreetsel objektil tegema hakatakse; 3.2.6.3. viite sõlmitud lepingule ning lepingu kehtivuse aja; 3.2.6.4. andmed sõiduki (mark/mudel ja registreerimise nr) kohta, millega soovitakse siseneda KV julgeolekualale; 3.2.6.5. müüja esindaja kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber); 3.2.6.6. taotluse juurde lisama kontrollitava isiku allkirjastatud nõusoleku. 3.2.7. lisama välismaalasele sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks taotluse juurde täiendavalt: koopia isikut tõendava dokumendi pildiga leheküljest, sh viisast vm Eestis viibimise seaduslikku alust kinnitavast dokumendist; 3.2.8. kinnitama ja tõendama välismaalase Eestis töötamise seadusliku aluse andmist, omamist ja pikendamist (välismaalaste seadus § 19 ja § 20); 3.2.9. kontrollitava isiku taustakontrolli tulemusel sissepääsuõiguse mittesaamisel esitama vajadusel taustakontrolliks uue sissepääsutaotluse koos isiku nõusolekuga; 3.2.10. pidama ajakohast nimekirja sissepääsuõigust omavatest isikutest ning uuendama iga kalendriaasta lõpus töötajate nimekirja, kes jätkavad teenuse osutamist uuel kalendriaastal, saates ajakohase nimekirja e-posti aadressile [email protected]; 3.2.11. teavitama viivitamatult e-posti aadressile [email protected] sissepääsuõigust 2/3 omava isiku sissepääsuvajaduse lõppemisest; 3.2.12. teavitama viivitamatult kõikidest julgeolekualaste nõuete rikkumistest või nende kahtlusest objektil KV vastutavat isikut. 4. Kaitseväe õigused ja kohustused 4.1. Kaitseväel on õigus: 4.1.1. teha kontrollitava isiku suhtes taustakontroll üldjuhul kuni seitsme (7) tööpäeva jooksul nõuetekohase sissepääsutaotluse ja nõusoleku saamisest arvates; 4.1.2. teostada uuesti punktis 3.2.9 sätestatud juhul taustkontroll punktis 4.1.1 sätestatud tähtaegasid arvestades; 4.1.3. muul põhjendatud juhul pikendada taustakontrolli läbiviimise tähtaega kuni seitsme (7) tööpäeva võrra, teavitades TV vastutavat isikut sellest kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis; 4.1.4. kehtestada julgeolekualased nõuded, kusjuures olulistest piirangutest teavitatakse TV vastutavat isikut esimesel võimalusel; 4.1.5. anda või piirata taustakontrolli käigus ilmnenud asjaoludele tuginedes kontrollitavale isikule sissepääsuõigus või anda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku õigused; 4.1.6. keelduda julgeolekukaalutlustel sissepääsuõiguse andmisest, sh isikule, kellele ei ole taustakontrolli tehtud või ei ole võimalik seda teha ja keelduda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõiguse kooskõlastamisest; 4.1.7. piirata juurdepääsu turvaaladele kodakondsuseta või välisriigi kodakondsusega isikutele, lähtudes riigisaladusele juurdepääsu õigusest, teadmisvajadusest ja muudest riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud nõuetest; 4.1.8. keelata kontrollitaval isikul nõusoleku mitteesitamisel või selle mittenõuetekohasel esitamisel siseneda objektile; 4.1.9. kontrollida objektil kehtestatud julgeolekualastest nõuetest kinni pidamist sissepääsuõigust ja/või eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku suhtes; 4.1.10. julgeolekualaste nõuete mittejärgimisel või nende rikkumisel keelata punktides 2.1.10 ja 2.1.11 sätestatud isiku viibimine Kaitseväe julgeolekualal. 4.2. Kaitsevägi kohustub: 4.2.1. teavitama TV vastutavat isikut kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis kontrollitava isiku sissepääsuõiguse saamisest, sh sellekohastest piirangutest objektile; 4.2.2. teavitama TV vastutavat isikut sissepääsuõigust või eritingimustega sissepääsuõigust omava isiku julgeolekualaste nõuete rikkumise tuvastamisest, mis välistab tema edaspidise sissepääsuõiguse saamise objektile; 4.2.3. tutvustama objektil kehtestatud julgeolekualaseid nõudeid või nende muudatusi sissepääsuõigust omavale isikule, sh eritingimusega sissepääsuõigust omavale isikule. 4.3. Kaitseväe vastutava isiku (p 2.1.12), RKIK vastutava isiku (p 2.1.13), müüja vastutava isiku (p 2.1.14), objekti vastutava isiku (p 2.1.15) kontaktid määratakse kindlaks lepingu sõlmimisel. 5. Lõppsätted 5.1. Vastutavate isikute muutumisest teavitab pool teist poolt kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis. 5.2. Isikuandmete töötlemisel lähtutakse kehtivate õigusaktide nõuetest. 5.3. Kaitseväel on õigus teha RKIKile erakorraliselt ettepanekuid lepingu üles ütlemiseks etteteatamise tähtaega arvestamata kui müüja rikub punktides 3.2.1–3.2.4 nimetatud kohustusi, ei järgita lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõuet või müüja ja alltöövõtja töötajad ei järgi Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud nõudeid. 3/3 KAITSEVÄGI ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12 TAOTLUS SISSEPÄÄSUÕIGUSE SAAMISEKS KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE TEENUSE OSUTAMISEKS SISSEPÄÄSUTAOTLUS [Registreerimisnumber] [………..……] kuupäev Käesoleva taotlusega kinnitan, et [ettevõtte nimetus] on sõlminud lepingu [asutuse nimetus] ning omab sissepääsuvajadust Kaitseväe julgeolekualale seoses lepinguga nr [Lepingu nr]. Leping kehtib [Lepingu alguskuupäev] kuni [Lepingu lõppkuupäev]. [Ettevõtte nimetus] teostab Kaitseväe julgeolekualal [Lepingu eesmärk, tööde iseloom] ning taotleb sissepääsuõigust alljärgnevatele objektidele; 1. Objekti nimetus: [objekti nimetus] Aadress: [aadress] Objekti vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi], [telefoni nr], [e-posti aadress] Kaitseväe vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi] 2. jne Seoses sissepääsuvajadusega eelnimetatud Kaitseväe objektidele palub lepingujärgne müüja [ettevõtte nimetus] algatada taustakontrolli tegemise sissepääsuõiguse saamiseks alljärgneva(te)le isiku(te)le kui müüja [ettevõtte nimetus] [ja alltöövõtja nimetus] töötajatele, tuginedes isikute nõusolekule (allkirjastatud nõusoleku lehed on lisatud taotlusele) ning sissepääsuõigust taotluses märgitud sõidukitele. Peatöövõtja [ettevõtte nimetus] töötajad: 1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood] 2. jne Alltöövõtja [ettevõtte nimetus] töötajad: 1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood] 2. jne Sõidukid: 1. Registreerimisnumber Mark/mudel 2. jne Müüja on teadlik, et sõltuvalt taustakontrolli tulemusest on Kaitseväel õigus piirata isikute juurdepääsu Kaitseväe julgeolekualale ning taustakontrolli läbimine ei taga automaatset sissepääsu Kaitseväe julgeolekualale. [Allkiri] [Ees- ja perekonna nimi] [Ametikoht] Lisad: nõusolekud … lehel. 1/1 KAITSEVÄGI ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12 KINNITATUD Kaitseväe juhataja 07.02.2025 käskkirjaga nr 223 Lisa 3 KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE LUBAMIST TAOTLEVA KAITSEVÄELE TEENUSE OSUTAMISEGA SEOTUD ISIKU NÕUSOLEK TAUSTAKONTROLLI TEOSTAMISEKS (ees- ja perekonnanimi) Isikukood: Luban Kaitseväel töödelda minu isikuandmeid minu Kaitseväe julgeolekualale lubamise otsustamiseks ja Kaitseväele teenuse osutamise lepingu kehtivuse ajal, kuid mitte kauem kui nõusoleku andmisest viie aasta jooksul. Nõusoleku andmisel olen teadlik, et: 1. Kaitseväel on õigus teostada taustakontrolli Kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) § 41 5 sätestatud viisil; 2. mul on õigus keelduda nõusoleku andmisest (KKS § 416 lg 2 p 1); 3. mul on õigus keelduda selliste andmete esitamisest, mis võivad põhjustada minu, minu lähedase või elukaaslase suhtes süüteomenetluse (KKS § 416 lg 2 p 2); 4. mul on õigus taotleda minu kohta andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist (KKS § 416 lg 2 p 3); 5. mul on õigus esitada minu kohta kogutud andmete kohta selgitusi (KKS § 416 lg 2 p 4); 6. mul on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks ja KKS § 41⁶ alusel kogutud andmete põhjal tehtud otsuse vaidlustamiseks kohtu, õiguskantsleri või Andmekaitse Inspektsiooni poole, et kontrollida, kas minu põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava on järgitud (KKS § 416 lg 2 p 5); 7. kui ma keeldun nõusoleku andmisest või taotlen andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist, siis on see minu Kaitseväe julgeolekualale mittelubamise aluseks (KKS § 417); 8. Kaitsevägi võib piirata minu õigusi töödeldavate isikuandmete suhtes (KKS § 41¹⁰ lg 3 ja lg 4); 9. Kaitseväe julgeolekualal viibimisel (KKS § 52 lg 3) pean täitma Kaitseväes kehtivat korda (sh tuleohutuse-, liiklemise- ja parkimise korda) ja Kaitseväe esindaja korraldusi (KKS § 52 lg 2), sealhulgas olen teadlik, et: 9.1. Kaitseväe julgeolekualale on keelatud siseneda alkoholi, narkootiliste-või psühhotroopsete ainetega, tulirelvaga, lõhkematerjaliga, osaliselt või täielikult automaatse või kaugjuhitava lendava seadmega (droon, jmt), radioaktiivsete- ja kergesti süttivate ainetega või neid sisaldavate esemetega ja muude vahenditega, mis võivad ohustada isikut ennast või objektil viibivaid isikuid, tehnikat ja seadmeid; 9.2. Kaitseväe loata ei tohi Kaitseväe julgeolekualale tuua ega lubada kolmandaid isikuid; 1/2 KAITSEVÄGI ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12 9.3. Sõidukiga Kaitseväe julgeolekualale sisenedes on kohustuslik video- ja/või helisalvestavad sõidukaamerad katta, välja lülitada või eemaldada; 9.4. Kaitseväel on õigus turvakontrolli läbiviimiseks pidada kinni isikut (sealhulgas sõidukit) sisenemisel Kaitseväe julgeolekualale, viibimisel Kaitseväe julgeolekualal või väljumisel Kaitseväe julgeolekualalt ning kontrollida isikut (sealhulgas tema riietust või temaga kaasas olevat asja (sealhulgas sõidukit) vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi või väljaõppe saanud teenistuskoera abil; 9.5. Kaitsevägi võib julgeoleku- või ohutuskaalutlustel ajutiselt keelata isikutele sissepääsu Kaitseväe julgeolekualale ja anda korralduse Kaitseväe julgeolekualal viibivatele isikutele Kaitseväe julgeolekualalt lahkuda või keelata sealt lahkumist; 9.6. Kaitseväe eelneva nõusolekuta on keelatud pildistamine, video- ja helisalvestamine Kaitseväe julgeolekualal ja -hoonetes ning nimetatud materjali jagamine/üleslaadimine mis tahes kujul ja keskkonnas; 9.7. Kaitseväe julgeolekualal on keelatud viibida alkoholi, narkootiliste- või psühhotroopsete ainete tarvitamise kahtlusega, -tunnustega või -joobes; 9.8. Kaitseväe julgeolekualal on keelatud kasutada (sealhulgas sõidukeis) agressioonisümboleid. (päev, kuu, aasta) [ allkirjastatud digitaalselt ]1 1 lubatud allkirjastada ka paberkandjal 2/2 HANKELEPING (kestvusleping) 08.09.2025 nr 2-2/25/497 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764, asukoht Järve 34a, 11314 Tallinn), Kaitsevägi (registrikood 70008641, asukoht Juhkentali 58, 15007 Tallinn), keda esindab direktori 07.12.2020 käskkirja nr 77 punkti 6.3 ja peadirektori 08.08.2025 käskkirja nr 1-1/25/54 alusel hankebüroo juht Marek Järlak hangete osakonna juhataja ülesannetes, edaspidi nimetatud ostja ja Teval Elektroonika OÜ (registrikood 12143176, asukoht Vesse tn 3, 11415, Tallinn), keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Andrus Sipsaka, edaspidi nimetatud müüja, eraldi nimetatud kui pool ja ühiselt kui pooled, on sõlminud järgmise hankelepingu (edaspidi nimetatud leping). 1. Lepingu sõlmimise alus ja ese 1.1. Leping on sõlmitud lähtudes dünaamilise hankesüsteemi „Akulaadijate, akude ja erinevate tarvikute soetamine“ (viitenumber 255263) ja seotud hanke „Patareide ostmine (KHL 24 kuuks)” (viitenumber 299188) alusdokumentidest ning seotud hankes (viitenumber 299188) müüja poolt esitatud pakkumusest. 1.2. Ostja on sõlminud lepingu müüjaga, tuginedes müüja pakkumusele, lepingus esitatud müüja avaldustele ja kinnitustele ning eeldades heas usus müüja professionaalsust ja võimekust lepingut nõuetekohaselt täita. Alltöövõtjate kasutamise korral jääb lepingu nõuetekohase täitmise eest ostja ees vastutavaks müüja. 1.3. Müüja avaldab ja kinnitab, et: 1.3.1. temal ja tema esindajal on lepingu sõlmimiseks kõik õigused ja volitused; 1.3.2. ta on tutvunud lepingu ja riigihanke alusdokumentidega ning mõistab täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ja tagajärgi ning on nõus nendes toodud tingimustega; 1.3.3. lepingu täitmisega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi ning puuduvad mistahes asjaolud, mis välistaksid tema õigusi sõlmida lepingut ja seda nõuetekohaselt täita; 1.3.4. ta omab lepingu täitmiseks vajalikke kehtivaid lubasid, registreeringuid, esindus- õigusi ja sertifikaate ning nende lõppemisel lepingu kehtivusperioodil kohustub neid pikendama/uuendama. Kui lubade, registreeringute, esindusõiguste ja sertifikaatide pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel, on müüja kohustus ostjat sellest koheselt teavitada; 1.3.5. ostjale üle antava kauba või teenuse suhtes puuduvad kolmandatel isikutel mistahes nõuded või muud õigused, mida kolmandatel isikutel on õigus kauba või teenuse suhtes maksma panna; 1.3.6. kaup või teenus ei ole rahvusvahelise sanktsiooni subjekt ega pärit sanktsiooni all olevast piirkonnas rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) mõttes. 1.4. Lepingu ese on kaup, mis on üldiselt kirjeldatud seotud hanke tehnilises kirjelduses (lisa 2 „Pakkumuse vorm, tehniline kirjeldus“). 1.5. Müüja kohustub lepingus sätestatud tingimuste alusel ostjale müüma kauba ning ostja kohustub kauba vastu võtma ja müüjale tasuma kauba ostuhinna rahas. Juhul, kui kaup soetatakse koos elutsüklit toetava teenusega vm teenusega, siis kohaldatakse teenusele võlaõigusseaduses sätestatud teenuse osutamise lepingute tingimusi ulatuses, mis ei ole reguleeritud riigihanke alusdokumentides. 1.6. Leping on sõlmitud fikseeritud perioodiks (24 kuud), mille kestel tehakse tellimusi. Kauba tellimine toimub vastavalt ostja vajadustele vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud tellimuste alusel. Kauba nimi, liik või spetsifikatsioon, kogus, tarnekohad ja tarneajad sätestatakse ostutellimuses. 1.7. Kaup peab vastama seotud hanke tingimustele, pakkumuse esitamise ettepanekule ja müüja esitatud pakkumusele. Üleantav kaup peab vastama tingimustele muu hulgas kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja koguse osas. Tingimustele peavad vastama ka kauba juurde kuuluvad dokumendid ja pakend. 1.8. Müüja pakub sama kaupa, mille ta esitas seotud hankes. Toote vahetumise korral tuleb see ostjaga eelnevalt kooskõlastada ja selle hind ei või ületada lepingus fikseeritud vahetatava toote ühiku hinda. 2. Lepingu osad 2.1. Lepingu lahutamatud osad on riigihanke alusdokumendid, pakkumuse esitamise ettepanek, müüja pakkumus ning selle lisad, riigihanke menetluse ajal antud selgitused, kinnituskirjad, poolte vahel edastatud teated ning kõik sõlmitavad lepingu muudatused. 2.2. Lepingutena on käsitletavad ka ostutellimused, millega võetakse rahaline kohustus. 3. Ostja õigused ja kohustused 3.1. Ostjal on õigus jooksvalt kontrollida lepingust tulenevate kohustuste täitmist ja kaupade ostmise seotud dokumente. 3.2. Ostjal on õigus kontrollida müüja esitatud arvete, kalkulatsioonide ja muude kulutuste õigsust ja vastavust tegelikkusele. Vajadusel on õigus nõuda välja alltöövõtjate arveid. 3.3. Ostjal on õigus konsulteerida müüjaga kaubaga seotud küsimustes (nt kauba tarne, kasutamine jms). 3.4. Ostja kohustub tasuma vastu võetud puudusteta kauba eest lepingus kokkulepitud tasu. 4. Müüja õigused ja kohustused 4.1. Müüjal on õigus saada ostjalt lepingu täitmiseks vajalikku teavet. 4.2. Müüjal on õigus teha ettepanekuid kauba ostmisega seotud tegevuste parema organiseerimise osas. 4.3. Müüjal on õigus saada lepinguliste kohustuste nõuetekohase täitmise eest kokkulepitud tasu. 4.4. Müüja kohustub tagama kauba vastavuse riigihanke alusdokumentidele, seotud hanke alusdokumentidele, õigusaktidele ja kokkulepitud kvaliteedinõuetele ning tarnima kaupa tähtaegselt ja kokkulepitud mahus. 4.5. Müüja kohustub ostja nõudmisel esitama informatsiooni (maht ja otstarve) alltöövõtjate kohta. Juhul, kui müüja on esitanud vastavasisulise informatsiooni enne lepingu sõlmimist, siis müüja peab ostjaga eelnevalt kooskõlastama varem nimetatud isikute vahetumise. 4.6. Müüja kohustub teavitama ostjat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest. 4.7. Müüja kohustub viivitamata teavitama ostjat müüja vastu suunatud küberründest ja küberintsidendist ning esitama ostja nõudmisel ostjale küberintsidendi raporti. 4.8. Müüja kohustub järgima lepingu täitmisel õiglase kaubanduse tingimusi, lähtuma keskkonnasäästlikest põhimõtetest, mitte kasutama orja- ja lapstööjõudu. 4.9. Müüja kohustub esitama ostja nõudmisel määratud perioodi osas koondväljavõtte müüjalt ostetud kauba kohta (sh arve nr, kuupäev, kauba nimetus, kogus ja maksumus ilma käibemaksuta, lepingute/ostutellimuste maksumus kokku ilma käibemaksuta, tarneaadress jms) MS Excel või ostjaga kokkuleppel muus vormingus 10 päeva jooksul vastava nõude saamisest juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. 5. Kauba pakendamine ja markeerimine 5.1. Tarnitavate toodete säilivusaeg alates üleandmisest peab olema vähemalt 3 aastat. 5.2. Müüja on kohustatud tagama kaubale pakendi, mis kindlustab kauba säilimise transportimisel muutumatul kujul. 5.3. Kauba pakendamisel ja markeerimisel tuleb järgida ostja esitatud nõudeid. 2/8 6. Kauba üleandmine ja vastuvõtmine 6.1. Kauba transportimine ostja määratud sihtkohta ja kauba üleandmine (ostja poolt määratud ruumis) toimub müüja poolt korraldatud transpordiga ja müüja kulul. 6.2. Müüja kohustub kauba tarnima maksimaalselt kahe (2) tööpäeva jooksul alates tellimuse esitamisest, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 6.3. Ostja objektid asuvad erinevatel aadressidel üle kogu Eesti (nt Tallinn, Paldiski, Ämari, Tapa, Jõhvi, Tartu, Võru). 6.4. Müüja on kohustatud kooskõlastama täpse kauba üleandmise aja ostja kontaktisikuga hiljemalt 1 tööpäev enne planeeritud kaupade üleandmist ja tarnima kaubad kokkulepitud ajal või ajavahemikul. 6.5. Tarneaeg on tööpäeviti 09.00–16.00 (va reedel kuni 14.00), kui ei ole kokku lepitud teisiti. 6.6. Kui kauba tarnimine viibib või kui kaupa ei ole võimalik kokkulepitud kuupäevaks kohale toimetada, on müüja kohustatud sellest koheselt teavitama ostja kontaktisikut e-kirja teel. 6.7. Kauba üleandmine müüjalt ostjale toimub saatelehega. Saatelehel peab olema kirjas vähemalt ostja nimi (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Kaitsevägi), ostja kontaktisiku nimi, seotud hanke lepingu/ostutellimuse number, kauba nimi, kogus, ühik, tarneaeg ja koht ning müüja nimi. 6.8. Vastavalt tarnekohtade arvule koostatakse ka nii mitu saatelehte. 6.9. Saatelehe puudumise korral on ostjal õigus vastav kaup enda valdusesse võtta, kuid üleandmine-vastuvõtmine loetakse toimunuks korrektse saatelehe kättesaamisel. 6.10. Müüja kohustub andma ostjale üle kõik dokumendid, mis on vajalikud kauba vastuvõtmiseks, valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. 6.11. Kaup ei tohi saada transportimise ja käsitlemise käigus kahjustada. 7. Lepingu maksumus ja maksetingimused 7.1. Kauba ühikuhinnad on toodud lepingu lisas 2. Maksumus peab olema ostjale lõplik ja sisaldama kõiki kulusid, sh objektile transport ja kauba üleandmine (ostja poolt määratud ruumis). 7.2. Ostjal on õigus lisaks lepingu lisas 2 fikseeritud kaupadele osta ka muid patareisid ja patareidega seotud lisatarvikuid, mis on müüja tootevalikus. Selliste kaupade ostmisel lähtub ostja müüja hinnakirjast. Ostjal on õigus võtta turult võrdlevaid pakkumusi ja/või võrrelda hindu suuremate jaemüüjate letihinnaga. Kui ostja ei jõua nende kaupade osas, mille hind ei ole lepinguga fikseeritud, müüjaga hinnas või muudes tingimustes kokkuleppele või müüjal ei ole võimalik neid kaupu pakkuda, siis on ostjal õigus need kaubad osta lepingu väliselt. 7.3. Müüja kanda jäävad ka kaubaga seotud kulud ja koormatised kauba üleandmiseni, v.a kulud, mis on põhjustatud ostjast tulenevast asjaolust. 7.4. Müüja esitab arve pärast kauba nõuetekohast üle andmist, kui ei ole kokku lepitud teisiti (nt arve esitatakse üks kord kuus ostja poolt määratud volitatud isikute või objektide vm kaupa). 7.5. Ostja ei tasu müüjale ettemaksu. 7.6. Müüja esitab arve e-arvena (masintöödeldavas XML-formaadis). Müüja esitab arve järgmiste andmetega: Kui ostjaks on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, siis: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, registrikood 70009764, Järve 34a, 11314 Tallinn Kui ostjaks on Kaitsevägi, siis: Kaitsevägi, registrikood 70008641, Juhkentali tn 58, 15007 Tallinn Muud arvele märgitavad andmed: kontaktisiku nimi (tellija kontaktisiku nimi); lepingu number; ostutellimuse nr (selle olemasolul) seotud hanke viitenumber 299188; riigihangete registri 15-kohaline lepinguosa viitenumber 299188001000000; kauba kogus ja nimetus, tootekood (selle olemasolul), arve aluseks oleva saatelehe number, ühiku hind ja muu vajalik teave 3/8 Müüja pangarekvisiidid Saaja pank: Swedbank Saaja pangakonto number: IBAN EE242200221053810466 SWIFT/BIC: HABAEE2X 7.7. Ostja tasub vastuvõetud ja lepingu tingimustele vastava kauba eest arvel esitatud arveldusarvele 28 päeva jooksul pärast lepingu tingimustele vastava arve kättesaamist. Arve esitamise aluseks on poolte poolt allkirjastatud saateleht, kui pooled pole kokku leppinud teisiti. 7.8. Ostja ei aktsepteeri arvet, mis ei vasta lepingu tingimustele. Sellisel juhul müüja esitab uue arve 7 päeva jooksul. 7.9. Ostja kontrollib enne arve, mille maksumus on koos käibemaksuga 10 000 eurot või rohkem, tasumist müüja maksuvõla puudumist Maksu- ja Tolliameti kodulehekülje kaudu. Vähemalt 10 000-eurose maksuvõla olemasolu korral informeerib ostja tasutavast arvest Maksu- ja Tolliametit. 7.10. Müüja kohustub esitama vajadusel eraldi arve (inglise keeles, kui ei ole kokku lepitud teisiti) NATO relvajõudude tarbeks tehtud kulude kohta. 7.10.1. NATO relvajõudude tarbeks tellitud teenusele rakendub 0%-line käibemaksumäär vastavalt käibemaksuseaduse §-le 15. 7.10.2. Maksusoodustuse rakendamise aluseks on ostjale müüja poolt esitatud käibemaksuvabastuse tõend. 8. Vääramatu jõud 8.1. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool on rikkunud kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks, näiteks loodusõnnetusi, üldisi elektrikatkestusi, sõjategevust, blokaadi. Pooled ei loe vääramatuks jõuks müüja kolmandast isikust lepingupartneri suutmatust lepingut täita. 8.2. Kui mistahes vääramatu jõu tingimustele vastav asjaolu tõi kaasa lepingu mittetäitmise lepingus või selle lisades ettenähtud tähtajal ning selle mõju on ajutine, on lepingust tulenevat kohustust rikkunud poole käitumine vabandatav üksnes ajal, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. 8.3. Vääramatu jõu esinemise tõttu lükatakse lepingulise kohustuse täitmise tähtaeg edasi vastavalt asjaolu mõjumise ajale, kuid mitte enamaks kui 90 päeva juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. 8.4. Pool, kes ei suuda oma kohustusi vääramatu jõu tõttu täita, peab viivitamatult teatama teisele poolele nimetatud olukorra tekkimisest ja lõppemisest. Mitteteatamine või mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata rikkumise vabandatavusele, s.o vääramatu jõu esinemisele, ning teavitamise kohustust rikkunud pool vastutab lepingulise kohustuse rikkumise eest vastavalt lepingus sätestatule. 8.5. Juhul, kui vääramatu jõu mõju on alaline ning ei võimalda pooltel täita lepingulisi kohustusi täielikult või osaliselt, siis pooltel on õigus leping üles öelda või lepingust taganeda, tehes teisele poolele vastava lepingust ülesütlemis- või taganemisavalduse. 8.6. COVID-19 pandeemiast tulenevat ei käsitle pooled vääramatu jõuna. Juhul, kui pärast lepingu sõlmimist kehtestatakse uusi ettenägematuid piiranguid, mis on seotud COVID-19 pandeemiaga ning millest johtuvalt ei ole võimalik või on takistatud lepingu täitmine, siis võib see olla käsitletav vääramatu jõuna. 8.7. Vene Föderatsiooni ja Valgevenega seotud impordi piirangutest tulenevat mõju kauba tarnimise kohustuse täitmisele või teenuse osutamisele ei käsitle pooled vääramatu jõuna juhul, kui need asjaolud esinesid lepingu sõlmimise hetkel. 4/8 9. Garantiikohustus 9.1. Lepinguga annab müüja kaubale, millele tootja või müüja on andnud garantii, vähemalt 6 kuulise garantii. 9.2. Garantii hakkab kehtima alates kauba ostjale üleandmise päevast. 9.3. Juhul, kui kauba tootjagarantii on ostjale mistahes viisil soodsam (näiteks ajaliselt) kui lepingus nimetatud garantiikohustus, siis müüja kohustub korraldama ostjale garantiinõude realiseerimise selle juhtumi ilmnemise korral ostjale soodsamatel tingimustel, mis tulenevad tootjagarantii tingimustest. 9.4. Garantiiga on hõlmatud kõik kaubal garantiiajal ilmnenud puudused, arvestades seejuures loomulikku kulumist juhul. 9.5. Ostja kohustub teavitama müüjat kaubal ilmnenud puudustest müüja e-posti aadressile. 9.6. Müüja kohustub puudustega kauba tasuta välja vahetama hiljemalt 60 päeva jooksul alates ostja vastavasisulise põhjendatud garantiinõude kättesaamisest, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 9.7. Müüja kannab kõik puudustega kauba väljavahetamisega seotud kulud. 9.8. Garantiiajal välja vahetatud kaubale antakse algse garantiiga sama kestusega uus garantii. 10. Konfidentsiaalsus- ja julgeolekutingimused 10.1. Konfidentsiaalse teabe all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud teavet, isikuandmeid, turvaandmeid, selgelt tähistatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumente ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada ostja huve. Konfidentsiaalne teave ei hõlma endas teavet, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil. 10.2. Konfidentsiaalsusnõude kohaselt pool kohustub mitte avaldama lepingu kehtivuse ajal ega hiljem teise poole kirjaliku nõusolekuta teise poole konfidentsiaalset teavet, sh asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet. Pool kaitseb temale lepingu täitmise käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust. 10.3. Müüja kohustub mitte kasutama ostja kirjaliku nõusolekuta lepingu juurde kuuluvat dokumenti või informatsiooni, v.a juhtudel, mis on vajalikud lepingu täitmiseks. Kõik dokumendid peale lepingu ja selle lisade on ostja omand ja kui ostja nõuab, on müüja kohustatud tagastama need talle pärast lepingu lõppemist. 10.4. Juhul, kui lepingu täitmiseks on müüjal vaja siseneda Kaitseministeeriumi valitsemisala territooriumile, siis müüja kohustub täitma kehtivaid julgeolekutingimusi. Juhul, kui müüja kasutab nimetatud territooriumil alltöövõtjaid, siis need tuleb eelnevalt kirjalikult kooskõlastada ostjaga ning ka neile rakenduvad kõik seotud hankes sätestatud julgeolekutingimused. Müüja vastutab selle eest, et alltöövõtjad täidavad julgeolekutingimusi. 10.4.1. Kui kaupade tarnimine toimub julgeolekualal/objektil/erivalverežiimiga alal, eeldab see nii müüjalt kui ka tema alltöövõtjalt(-telt) Kaitseväe „Julgeolekutingimused“ dokumendis sätestatud nõuete ja tingimuste täitmist (vt dokument nimetusega „Julgeolekutingimused“). Müüja peab taotlema kaitseväe korralduse seaduse § 41³ sätestatud nõuete alusel vähemalt seitse (7) tööpäeva enne tarne algust sissepääsuluba Kaitseväe julgeolekualale ning esitama sissepääsutaotluse oma töötajate (sh ka alltöövõtjate) andmetega ja nende taustakontrolli teostamist lubava kirjaliku nõusoleku. Müüja peab arvestama asjaoluga, et julgeolekualaste nõuete mittejärgimise korral on ostjal õigus keelduda müüja ja tema alltöövõtja(te) territooriumile lubamisest. 10.5. Avalikkusele suunatud lepingu eseme või selle täitmisega seotud teavitus, sh pressiteated, ostjale viitamine reklaamis või võrguväljaandes, on lubatud ainult ostja sõnaselgel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. 10.6. Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu. 5/8 11. Vastutus 11.1. Pooled kannavad teineteise ees vastutust lepingujärgsete kohustuste mittenõuetekohase täitmise või täitmata jätmise korral vastavalt lepingu sätetele ja kehtivatele õigusaktidele. 11.2. Kauba omandiõigus ja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko lähevad müüjalt üle ostjale üldjuhul kauba nõuetekohasel üleandmisel. 11.3. Müüja vastutab kauba lepingu tingimustele mittevastavuse (puuduste) eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale ning kui kauba lepingu tingimustele mittevastavus avastatakse (s.t et puuduseid ei olnud võimalik nende tavapärase ülevaatuse käigus avastada, nn varjatud puudused) pärast nimetatud riisiko üleminekut ostjale. 11.4. Juhul, kui müüja täidab lepingut mittenõuetekohaselt, siis ostjal on õigus keelduda kauba vastuvõtmisest ja ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest ning esitada müüjale kohustuse täitmise nõue pärast kohustuse rikkumisest teadasaamist, andes müüjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks. Nõuetekohase kauba üleandmiseni ostjale loetakse müüja üleandmisega viivitanuks. 11.5. Kaup ei vasta lepingu tingimustele muu hulgas juhul, kui kaubal ei ole kokkulepitud omadusi, kaupa ei ole kokkulepitud koguses, kaupa ei ole võimalik kasutada selleks ettenähtud otstarbel, kolmandal isikul on kauba suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada, kaup ei ole pakendatud kooskõlas lepingu tingimustega või puudub akt või saateleht. 11.6. Ostja on kohustatud teavitama müüjat vähemalt e-posti teel kauba lepingu tingimustele mittevastavusest (s.h kauba puudujäägist) 60 päeva jooksul arvates sellest, kui ostja sai teada kauba lepingu tingimustele mittevastavusest. Teates kohustub ostja nõudma müüjalt kohustuse täitmist, andes ühtlasi lepingu kohaseks täitmiseks müüjale mõistliku tähtaja, mis ei tohi olla üldjuhul pikem kui 30 päeva. 11.7. Juhul, kui ostja ei teata müüjale esinevast puudusest sätestatud tähtaja jooksul pärast puudusest teadasaamist, siis müüja vabaneb vastutusest puuduste eest, v.a juhul, kui puudustest teatamata jätmine oli mõistlikult vabandatav. 11.8. Juhul, kui ostjale üleantav kaup ei vasta lepingu tingimustele, siis ostjal on õigus nõuda müüjalt mittevastava kauba asendamist lepingu tingimustele vastava kaubaga. 11.9. Kauba tähtaegselt üle andmata jätmise korral on ostjal õigus nõuda müüjalt leppetrahvi kuni 0,25% tähtaegselt üle andmata kauba maksumusest päevas iga üleandmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 50% lepingu maksumusest. 11.10. Pooltel on õigus lisaks lepingu ülesütlemisele või lepingust taganemisele nõuda olulise rikkumise eest leppetrahvi vastavalt tekitatud kahju suurusele. 11.11. Juhul, kui müüja rikub muud lepingujärgset kohustust kui tähtaegne tarnimine, siis ostjal on õigus nõuda müüjalt leppetrahvi kuni 10% kogu lepingu objektiks oleva kauba või teenuse maksumusest. 11.12. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral on poolel õigus nõuda kohustust rikkunud poolelt leppetrahvi kuni 10 000 eurot iga vastava juhtumi korral. 11.13. Juhul, kui ostja viivitab arve tasumisega, on müüjal õigus nõuda ostjalt võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivist tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni 0,25% päevas tingimusel, et viivitusest on ostjale teada antud 30 päeva jooksul selle tekkimisest. Viivise kogusuurus ei ületa 10% viivituses oleva summa suurusest. 11.14. Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise asendamiseks. Leppetrahvi nõudmine ei võta ostjalt õigust nõuda müüjalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. 11.15. Leppetrahvide nõudeõigus on 180 päeva alates vastava rikkumise avastamisest arvates. 11.16. Leppetrahvid ja viivised tasutakse 28 päeva jooksul vastava nõude saamisest arvates. Ostjal on õigus arvestada ostja poolt esitatud leppetrahvi nõuete summad ja kahjuhüvitiste summad maha müüjale tasumisele kuuluvast tasust. 11.17. Juhul, kui müüja ei asu täitma lepingut, siis ostjal on õigus sõlmida leping seotud hankes järgmiseks jäänud pakkujaga ning nõuda kahju hüvitamist müüja poolt esitatud pakkumuse ja uue eduka pakkuja poolt esitatud pakkumuse maksumuse vahe ulatuses. 11.18. Kauba koguselise puudujäägi korral on ostjal õigus vastav kaup vastu võtta ning nõuda müüjalt puuduoleva kauba koguse toimetamist ostja poolt määratud sihtkohta Eesti Vabariigi piires müüja kulul. 6/8 12. Lepingu lõpetamise alused 12.1. Ostja annab lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel müüjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks, mis ei või üldjuhul olla pikem kui 30 päeva. Lepingu täitmiseks antav tähtaeg ei vabasta poolt vastutusest kohustuse rikkumise eest. 12.2. Lepingu täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumisel ostja võib esitada müüjale kirjaliku lepingu(st) ülesütlemise avalduse või taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine või taganemine loetakse toimunuks ostja poolt ülesütlemise avalduse või taganemisavalduse kättesaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemise avaldust või taganemisavaldust ei ole vaja esitada, kui täiendava tähtaja andmisel on ostja eelnevalt kirjalikult selgitanud, et tähtaja jooksul lepingujärgse kohustuse täitmata jätmisel ütleb ostja lepingu üles/taganeb ostja lepingust. Sel juhul lõpeb leping ostja poolt lepingu täitmiseks määratud tähtaja möödumisel ja tingimusel, et müüja ei ole pakkunud ostjale kohast täitmist. 12.3. Poolel on õigus leping täiendava tähtajata üles öelda või lepingust taganeda, kui pool on lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Sel juhul esitab üks pool teisele poolele kirjaliku lepingu ülesütlemis-/taganemisavalduse mõistliku aja jooksul olulisest lepingurikkumisest teadasaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemine/taganemine loetakse toimunuks, kui pool on saanud ülesütlemis- /taganemisavalduse kätte. Oluliste lepingurikkumistega on muu hulgas tegemist juhul, kui: 12.3.1. rikutakse lepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 12.3.2. müüja on jätnud ostja antud täiendava tähtaja jooksul oma kohustused täitmata; 12.3.3. müüja edastab ostjale teate täitmisest keeldumise kohta; 12.3.4. esitatakse valeteavet või võltsitud andmeid; 12.3.5. rikutakse konfidentsiaalsuskohustust; 12.3.6. kohustuse rikkumine annab poolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine pool ei täida kohustust ka edaspidi; 12.3.7. müüjal esineb lepingu kehtivuse ajal seadusrikkumisi lepingu esemeks oleva kauba müügil või teenuste osutamisega; 12.3.8. müüjal lõppevad kohustuste täitmiseks vajalikud load ning müüja ei pikenda neid; 12.3.9. müüja on enam kui 3 korral rikkunud seotud hanke ja/või lepingu tingimusi. 12.4. Ostjal on õigus leping erakorraliselt üles öelda juhul, kui müüja suhtes on tehtud pankrotiotsus või on algatatud likvideerimisprotsess või müüjal lõppevad kohustuste täitmiseks vajalikud load ja lubade pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel. 12.5. Ostjal on õigus leping igal ajal üles öelda, teatades sellest müüjale vähemalt 30 päeva ette. 12.6. Pooltel on õigus lõpetada leping igal ajal poolte kokkuleppel. 13. Kontaktisikud 13.1. Poolte lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide edastamine toimub kontaktisikute kaudu. 13.2. Ostja kontaktisikud on Kristo Raud, tel +372 5388 3440, [email protected] ja Anu Arukaev, tel +372 5302 8795, [email protected] 13.2.1. Kaupade tellimise õigus on ostja volitatud isikutel. Volitatud isikute nimekiri saadetakse müüjale peale lepingu sõlmimist e-posti teel. Muudatused saadetakse jooksvalt ja samuti e-posti teel. 13.3. Müüja kontaktisik on Meelis Mölder, +372 5645 6371, [email protected] 13.4. Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge, esitatakse e-posti teel ning peavad olema adresseeritud lepingu kontaktisikutele juhul, kui lepingus ei ole teisiti kokku lepitud. 13.5. Pool teavitab teist poolt kontaktisiku või muude andmete muutumisest viivitamata e-posti teel. Seda teadet ei loeta lepingu muudatuseks. 7/8 14. Lõppsätted 14.1. Leping jõustub ostja poolt allkirjastatud lepingu edastamisest müüja e-posti aadressile ja kehtib 24 kuud või kuni lepinguliste kohustuste täitmiseni. 14.2. Lepingu täitmise keel on eesti keel, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. 14.3. Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi õigus- aktidest, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. 14.4. Pooled on kokku leppinud võtta tarvitusele kõik abinõud omavaheliste erimeelsuste lahendamiseks läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus vastavalt Eesti Vabariigi õigusele Harju Maakohtus, v.a juhul, kui pooled on teisiti kokku leppinud. 14.5. Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust. 14.6. Kumbki pool ei oma õigust oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele teise poole kirjaliku nõusolekuta. 14.7. Sõlmitud lepingu muutmises võib kokku leppida lepingus ning riigihangete seaduses toodud alustel ja mahus. 14.8. Lepingu muudatused kehtivad juhul, kui need on vormistatud kirjalikult. Kirjaliku vorminõude mittejärgimisel on lepingu muudatused tühised. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud tähtajal. 14.9. Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge, esitatakse e-posti teel ning peavad olema adresseeritud lepingu kontaktisikutele. 14.10. Pool teavitab teist poolt kontaktisiku või muude andmete muutumisest viivitamata e-posti teel. Seda teadet ei loeta lepingu muudatuseks. 14.11. Poolte vaheliste õiguslikku tähendust omavate teadete ja muu info edastamine peab toimuma kirjalikult või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Teatis loetakse kättesaaduks ka juhul, kui see on edastatud postiasutuse poolt tagasisaadetava väljastusteatega lepingus tähendatud asukohta ja teate posti panemisest on möödunud 5 päeva. E-posti teel teate saatmise korral loetakse teade kättesaaduks järgmisel tööpäeval. 15. Lisad 15.1. Lisa 1. Hankelepingu üldtingimused; 15.2. Lisa 2. Pakkumuse vorm, tehniline kirjeldus; 15.3. Lisa 3. Julgeolekutingimused. Ostja Müüja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Teval Elektroonika OÜ Registrikood 70009764 Registrikood 12143176 Järve 34a, 11314 Tallinn Vesse tn 3, 11415 Tallinn e-post [email protected] e-post [email protected] Kaitsevägi Registrikood 70008641 Juhkentali 58, 15007 Tallinn e-post: [email protected] (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Marek Järlak Andrus Sipsaka hankebüroo juht juhatuse liige hangete osakonna juhataja ülesannetes 8/8 Lisa 1 08.09.2025 lepingu nr 2-2/25/497 juurde HANKELEPINGU ÜLDTINGIMUSED 1. Hankeleping ja selle osad 1.1. Hankeleping on sõlmitud lähtudes dünaamilise hankesüsteemi „Akulaadijate, akude ja erinevate tarvikute soetamine“ (viitenumber 255263) alusdokumentidest ja seotud hankes „Patareide ostmine (KHL 24 kuuks)“ Viitenumber: 299188 müüja esitatud pakkumusest. 1.2. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi: ostja) on sõlminud hankelepingu müüjaga, tuginedes müüja esitatud pakkumusele, avaldustele ja kinnitustele ning eeldades heas usus müüja professionaalsust ja võimekust hankelepingut nõuetekohaselt täita. Alltöövõtjate kasutamise korral jääb hankelepingu nõuetekohase täitmise eest ostja ees vastutavaks müüja. 1.3. Müüja avaldab ja kinnitab, et: 1.1.1. temal ja tema esindajal on hankelepingu sõlmimiseks kõik õigused ja volitused; 1.1.2. ta on tutvunud hankelepinguga ja seotud hanke alusdokumentidega ning mõistab täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ja tagajärgi ning on nõus nendes toodud tingimustega; 1.1.3. hankelepingu täitmisega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi ning puuduvad mistahes asjaolud, mis välistaksid tema õigusi sõlmida hankelepingut ja seda nõuete- kohaselt täita; 1.1.4. ta omab hankelepingu täitmiseks vajalikke kehtivaid lubasid, registreeringuid, esindus- õigusi ja sertifikaate ning nende lõppemisel lepingu kehtivusperioodil kohustub neid pikendama/uuendama. Kui lubade, registreeringute, esindusõiguste ja sertifikaatide pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel, on müüja kohustus ostjat sellest koheselt teavitada; 1.1.5. ostjale üle antava kauba või teenuse suhtes puuduvad kolmandatel isikutel mistahes nõuded või muud õigused, mida kolmandatel isikutel on õigus kauba või teenuse suhtes maksma panna; 1.1.6. kaup ei ole rahvusvahelise sanktsiooni subjekt ega pärit sanktsiooni all olevast piir- konnast rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) mõttes. 1.4. Hankelepingu ese on kaup ja/või teenus, mis on kirjeldatud seotud hanke tehnilises kirjelduses. 1.5. Hankelepingu üldtingimustes (edaspidi: üldtingimused) ja hankelepingus sätestatud tingimuste alusel müüja kohustub ostjale müüma kauba ja/või osutama teenust ning ostja kohustub kauba või teenuse vastu võtma ja müüjale tasuma kauba ja/või teenuse ostuhinna rahas. Juhul, kui kaup soetatakse koos elutsüklit toetava teenusega vm teenusega, siis kohaldatakse teenusele võlaõigusseaduses sätestatud teenuse osutamise lepingute tingimusi ulatuses, mis ei ole reguleeritud riigihanke alusdokumentides. 1.6. Kauba liik või spetsifikatsioon, kogus, teenuse sisu, tarnekohad ja tarneajad sätestatakse seotud hanke pakkumuse esitamise ettepanekus ja/või ostutellimuses ja/või hankelepingutes. 1.7. Kaup/teenus peab vastama seotud hanke tingimustele, pakkumuse esitamise ettepanekule ja müüja esitatud pakkumusele. Üleantav kaup/teenus peab vastama tingimustele, muu hulgas kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja koguse osas. Tingimustele peavad vastama ka kauba/teenuse juurde kuuluvad dokumendid ja pakend. 2. Hankeleping ja selle osad 2.1. Hankelepingutena on käsitletavad ka ostutellimused, millega võetakse rahaline kohustus. 2.2. Hankelepingu lahutamatud osad on pakkumuse esitamise ettepanek, müüja pakkumus ning selle lisad, riigihanke menetluse ajal antud selgitused, kinnituskirjad, poolte vahel edastatud teated, üldtingimused ning kõik sõlmitavad hankelepingu muudatused. 1/7 3. Ostja õigused ja kohustused 3.1. Ostjal on õigus jooksvalt kontrollida hankelepingust tulenevate kohustuste täitmist ja kaupade/ teenuste ostmisega seotud dokumente. 3.2. Ostjal on õigus kontrollida müüja esitatud arvete, kalkulatsioonide ja muude kulutuste õigsust ja vastavust tegelikkusele. Vajadusel on õigus nõuda välja alltöövõtjate arveid. 3.3. Ostjal on õigus konsulteerida müüjaga kauba/teenustega, nt kauba tarne ja kasutamine, seotud küsimustes. 3.4. Ostja kohustub tasuma puudusteta vastu võetud kauba/teenuse eest. 4. Müüja õigused ja kohustused 4.1. Müüja kohustub esitama ostja nõudmisel määratud perioodi osas koondväljavõtte müüjalt ostetud kauba/teenuse kohta (sh hankelepingu sõlmimise või ostutellimuse kuupäev, kauba/ teenuse nimetus, kogus ja maksumus ilma käibemaksuta, hankelepingute/ostutellimuste maksumus kokku ilma käibemaksuta jms) MS Excel või ostjaga kokkuleppel muus vormingus 10 päeva jooksul vastava nõude saamisest juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. 4.2. Müüja kohustub ostja nõudmisel esitama informatsiooni (maht ja otstarve) alltöövõtjate kohta. Juhul, kui müüja on esitanud vastavasisulise informatsiooni enne hankelepingu sõlmimist, siis müüja peab ostjaga eelnevalt kooskõlastama varem nimetatud isikute vahetumise. 4.3. Müüja kohustub teavitama ostjat hankelepingu täitmist takistavatest asjaoludest. 4.4. Müüja kohustub viivitamata teavitama ostjat müüja vastu suunatud küberründest ja küber- intsidendist ning esitama ostja nõudmisel ostjale küberintsidendi raporti. 4.5. Müüja kohustub järgima hankelepingu täitmisel õiglase kaubanduse tingimusi, lähtuma keskkonnasäästlikest põhimõtetest, mitte kasutama orja- ja lapstööjõudu. 4.6. Müüja kohustub sõlmima kindlustuslepingu juhul, kui see on hankelepingus kokku lepitud. 4.7. Müüjal on õigus saada ostjalt hankelepingu täitmiseks vajalikku teavet. 5. Kauba pakendamine ja markeerimine 5.1. Müüja on kohustatud tagama kaubale pakendi, mis kindlustab kauba säilimise transportimisel ja ladustamisel muutumatul kujul. 5.2. Kauba pakendamisel ja markeerimisel tuleb järgida ostja seotud hankes esitatud nõudeid. 6. Kauba/teenuse üleandmine ja vastuvõtmine 6.1. Kauba/teenuse vastuvõtuaeg on üldjuhul esmaspäevast neljapäevani ajavahemikus 8.30–15.00, v.a rahvus- ja riigipühad ning nendele vahetult eelnevad tööpäevad ja iga kuu kolm viimast tööpäeva, v.a juhul, kui sõlmitavas hankelepingus ei sätestata teisiti. 6.2. Müüja edastab ostjale tarneteate hankelepingus nimetatud e-posti aadressile (koopia edastada e-posti aadressile [email protected]) kauba üleandmisest või teenuse osutamisest enne planeeritavat tarnet vähemalt 5 tööpäeva ette, kui pooled ei lepi hankelepingus/ostu- tellimuses kokku teisiti. Tarneteatesse märkida: 6.2.1. kauba/teenuse nimetus; 6.2.2. hankelepingu (ostutellimuse) number; 6.2.3. riigihanke viitenumber 299188; 6.2.4. tarnitav kogus, sh aluste, konteinerite jms arv; 6.2.5. logistilise ühiku mõõtmed; 6.2.6. pakendamise viis (kilepakend, võrkpakend, euroalusel jne); 6.2.7. veovahendi liik, millega saadetis tarnitakse, ja kogus (kaubik, veoauto jne); 6.2.8. spetsiifilised nõuded või vajadused saadetise mahalaadimiseks; 6.2.9. saadetise planeeritav üleandmise kuupäev ja kellaaeg; 6.2.10. sihtkoha tarneaadress. 2/7 6.3. Müüja annab kauba / osutab teenust ostjale ning ostja võtab kauba/teenuse vastu kokkulepitud tingimustel. 6.4. Müüja esitab saatelehe koos tarneteatega või hiljemalt kauba üleandmise / teenuse osutamise hetkel. Saatelehele märkida: 6.4.1. müüja andmed; 6.4.2. ostja andmed; 6.4.3. hankelepingu (ostutellimuse) number; 6.4.4. riigihanke viitenumber 299188; 6.4.5. toote/teenuse nimetus, tootekood ja kogus. 6.5. Müüja kohustub lisaks saatelehele andma ostjale üle kõik dokumendid, mis on vajalikud kauba/ teenuse vastuvõtmiseks, valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. 6.6. Ostja vormistab üleandmise-vastuvõtmise akti, mis allkirjastatakse kahepoolselt ja edastatakse ka müüjale. 6.7. Saatelehe puudumise korral on ostjal õigus vastav kaup enda valdusesse võtta, kuid üleandmine- vastuvõtmine loetakse toimunuks korrektse saatelehe kättesaamisel. 6.8. Täpsemad ja vajadusel teistsugused tingimused kauba/teenuse üleandmise ja vastuvõtmise kohta esitatakse seotud hankes. 7. Maksetingimused 7.1. Müüja kanda jäävad kauba/teenuse üleandmisest ja veost tulenevad kulud kuni kauba/teenuse üleandmiseni. Müüja kanda jäävad ka kauba/teenusega seotud kulud ja koormatised kauba üleandmiseni, v.a kulud, mis on põhjustatud ostjast tulenevast asjaolust, kui hankelepingus ei lepita teisiti kokku. 7.2. Müüja esitab arve e-arvena (masintöödeldavas XML-formaadis). Juhul, kui väljaspool Eesti Vabariiki registreeritud müüjal ei ole tehnilistel põhjustel võimalik esitada e-arvet, siis ta esitab hankelepingus nimetatud e-posti aadressile PDF-formaadis arve juhul, kui hankelepingus ei ole sätestatud teisiti. Müüja esitab arve järgmiste andmetega: 7.2.1. Maksja andmed: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, registrikood 70009764, Järve 34a, 11314 Tallinn; Kaitsevägi, registrikood 70008641, Juhkentali 58, 15007 Tallinn; 7.2.2. Muud arvele märgitavad andmed: Kontaktisiku nimi (täpsustatakse hankelepingus); Seotud hanke viitenumber; Hankelepingu (ostutellimuse) number; Kauba/teenuse kogus ja nimetus. 7.3. Ostja tasub vastuvõetud ja tingimustele vastava kauba/teenuse eest arvel esitatud arveldus- arvele 28 päeva jooksul pärast tingimustele vastava arve kättesaamist. Arve esitamise aluseks on poolte allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akt ja saateleht, kui hankelepingus ei ole sätestatud teisti. 7.4. Ostja ei aktsepteeri arvet, mis ei vasta tingimustele. Sellisel juhul müüja esitab uue arve 7 päeva jooksul. 7.5. Ostja kontrollib enne arve, mille maksumus on koos käibemaksuga 10 000 eurot või rohkem, tasumist müüja maksuvõla puudumist Maksu- ja Tolliameti kodulehekülje kaudu. Vähemalt 10 000-eurose maksuvõla olemasolu korral informeerib ostja tasutavast arvest Maksu- ja Tolliametit. 8. Vääramatu jõud 8.1. Hankelepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool on rikkunud kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta hanke-lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks, nt loodusõnnetusi, üldisi elektrikatkestusi, sõjategevust, blokaadi. Pooled ei loe vääramatuks jõuks müüja kolmandast isikust lepingupartneri suutmatust 3/7 hankelepingut täita. 8.2. Kui mistahes vääramatu jõu tingimustele vastav asjaolu tõi kaasa hankelepingu mittetäitmise hankelepingus või selle lisades ettenähtud tähtajal ning selle mõju on ajutine, on hankelepingust tulenevat kohustust rikkunud poole käitumine vabandatav üksnes ajal, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. 8.3. Vääramatu jõu esinemise tõttu lükatakse lepingulise kohustuse täitmise tähtaeg edasi vastavalt asjaolu mõjumise ajale, kuid mitte enamaks kui 90 päeva juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. 8.4. Pool, kes ei suuda oma kohustusi vääramatu jõu tõttu täita, peab viivitamatult teatama teisele poolele nimetatud olukorra tekkimisest ja lõppemisest. Mitteteatamine või mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata rikkumise vabandatavusele, s.o vääramatu jõu esinemisele, ning teavitamise kohustust rikkunud pool vastutab lepingulise kohustuse rikkumise eest vastavalt hankelepingus sätestatule. 8.5. Juhul, kui vääramatu jõu mõju on alaline ning ei võimalda pooltel täita lepingulisi kohustusi täielikult või osaliselt, siis pooltel on õigus hankeleping üles öelda või lepingust taganeda, tehes teisele poolele vastava hankelepingust ülesütlemis- või taganemisavalduse. 8.6. COVID-19 pandeemiast tulenevat ei käsitle pooled vääramatu jõuna. Juhul, kui pärast hanke- lepingu sõlmimist kehtestatakse uusi ettenägematuid piiranguid, mis on seotud COVID-19 pandeemiaga ja millest johtuvalt ei ole võimalik või on takistatud hankelepingu täitmine, siis võib see olla käsitletav vääramatu jõuna. 8.7. Vene Föderatsiooni ja Valgevenega seotud impordi piirangutest tulenevat mõju kauba tarnimise / teenuse osutamise kohustuse täitmisele ei käsitle pooled vääramatu jõuna juhul, kui need asjaolud esinesid hankelepingu sõlmimise hetkel. 9. Garantiikohustus 9.1. Garantiikohustus kehtib kaubale/teenusele, millele on võimalik garantiid anda. 9.2. Hankelepinguga müüja annab kaubale/teenusele garantii tehnilises kirjelduses välja toodud aja või hankelepinguga sätestatud tingimustel. 9.3. Garantii hakkab kehtima alates kauba/teenuse ostjale üleandmise päevast (teenuse puhul üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest, kui hankelepingus ei ole sätestatud teisiti). 9.4. Juhul, kui kauba/teenuse tootjagarantii on ostjale mistahes viisil soodsam (nt ajaliselt) kui üld- tingimustes või hankelepingus nimetatud garantiikohustus, siis müüja kohustub korraldama ostjale garantiinõude realiseerimise selle juhtumi ilmnemise korral ostjale soodsamatel tingimustel, mis tulenevad tootjagarantii tingimustest. 9.5. Garantiiga on hõlmatud kõik kaubal/teenusel garantiiajal ilmnenud puudused, arvestades seejuures loomulikku kulumist juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti sätestatud. 9.6. Ostja kohustub teavitama müüjat kaubal/teenusel garantiiajal ilmnenud puudustest müüja e- posti aadressile juhul, kui hankelepingus ei ole sätestatud teisiti. 9.7. Müüja kohustub puudustega kauba tasuta välja vahetama või osutatud teenuste puuduseid likvideerima hiljemalt 60 päeva jooksul alates ostja vastavasisulise põhjendatud garantiinõude kättesaamisest, kui hankelepinguga ei ole sätestatud teisiti. 9.8. Müüja kannab kõik puudustega kauba väljavahetamisega või osutatud teenuste puuduste likvideerimisega seotud kulud. 9.9. Garantiiajal välja vahetatud kaubale või osutatud teenustele antakse algse garantiiga sama kestusega uus garantii. 10.Konfidentsiaalsus- ja julgeolekutingimused 10.1. Konfidentsiaalse teabe all mõistavad pooled hankelepingu täitmisel teatavaks saanud teavet, isikuandmeid, turvaandmeid, selgelt tähistatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumente ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada ostja huve. Konfidentsiaalne teave ei hõlma endas teavet, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil. 4/7 10.2. Konfidentsiaalsusnõude kohaselt pool kohustub mitte avaldama hankelepingu kehtivuse ajal ega hiljem teise poole kirjaliku nõusolekuta teise poole konfidentsiaalset teavet, sh asutuse- siseseks kasutamiseks mõeldud teavet. Pool kaitseb temale hankelepingu täitmise käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust. 10.3. Müüja kohustub mitte kasutama ostja kirjaliku nõusolekuta hankelepingu juurde kuuluvat dokumenti või informatsiooni, v.a juhtudel, mis on vajalikud hankelepingu täitmiseks. Kõik dokumendid peale hankelepingu ja selle lisade on ostja omand ja kui ostja nõuab, on müüja kohustatud tagastama need talle pärast hankelepingu lõppemist. 10.4. Juhul, kui hankelepingu täitmiseks on müüjal vaja siseneda Kaitseministeeriumi valitsemisala territooriumile, siis müüja kohustub täitma kehtivaid julgeolekutingimusi. Juhul, kui müüja kasutab nimetatud territooriumil alltöövõtjaid, siis need tuleb eelnevalt kirjalikult kooskõlastada ostjaga ning ka neile rakenduvad kõik seotud hankes sätestatud julgeolekutingimused. Müüja vastutab selle eest, et alltöövõtjad täidavad julgeolekutingimusi. 10.5. Avalikkusele suunatud hankelepingu eseme või selle täitmisega seotud teavitus, sh pressi- teated, ostjale viitamine reklaamis või võrguväljaandes, on lubatud ainult ostja sõnaselgel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. 11.Intellektuaalse omandi õigused 11.1. Juhul, kui kaup või selle osa (sh vastav dokumentatsioon) on kaitstud intellektuaalse omandi õigustega, annab müüja ostjale autoriõiguse seaduse tähenduses ülemaailmse tagasivõtmatu liht-litsentsi, mis kehtib autoriõiguste kehtivuse tähtaja lõpuni. Litsents loetakse üleantuks kauba või selle osa või teenuse (sh vastava dokumentatsiooni) üleandmise hetkest, mille eest eraldi tasu ei maksta. Intellektuaalse omandi õiguste üleandmise ja kasutamise tingimused võib hankelepingus kokku leppida teisti. 12.Vastutus 12.1. Pooled kannavad teineteise ees vastutust hankelepingust tulenevate kohustuste mittenõuete- kohase täitmise või täitmata jätmise korral vastavalt üldtingimustele, riigihanke alus- dokumentidele, hankelepingu sätetele ja kehtivatele õigusaktidele. 12.2. Kauba või teenuse omandiõigus ja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko lähevad müüjalt üle ostjale üldjuhul kauba nõuetekohasel üleandmisel või teenuse nõuetekohasel osutamisel, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. 12.3. Müüja vastutab kauba või teenuse lepingu tingimustele mittevastavuse (puuduste) eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale ning kui kauba või teenuse lepingu tingimustele mittevastavus avastatakse (s.t puuduseid ei olnud võimalik nende tavapärase ülevaatuse käigus avastada, nn varjatud puudused) pärast nimetatud riisiko üleminekut ostjale. 12.4. Juhul, kui müüja täidab lepingut mittenõuetekohaselt, on ostjal õigus keelduda kauba vastu- võtmisest või teenuse osutamisest ja ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest ning esitada müüjale lepingus sätestatud viisil kohustuse täitmise nõue pärast kohustuse rikkumisest teada- saamist, andes müüjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks. Nõuetekohase kauba üleandmiseni või teenuse nõuetekohase osutamiseni ostjale loetakse müüja kauba üleandmisega või teenuse osutamisega viivitanuks. Täiendavat tähtaega ei anta, kui ostjal ei ole enam huvi selle kauba või teenuse vastu. 12.5. Kaup ei vasta lepingutingimustele muu hulgas juhul, kui kaubal ei ole kokkulepitud omadusi, kaupa ei ole võimalik kasutada selleks ette nähtud otstarbel, kolmandal isikul on kauba suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada, kaup ei ole pakendatud kooskõlas lepingutingimustega või puudub saateleht. 12.6. Teenus ei vasta lepingutingimustele muu hulgas, kui teenust ei ole osutatud ootuspärasele kvaliteedile vastavalt, teenuse tulemusel ei ole võimalik sõidukit sihipäraselt kasutada või kui teenuse kohta ei ole esitatud arvet. 12.7. Ostja on kohustatud teavitama müüjat e-posti teel kauba või teenuse lepingu tingimustele mittevastavusest (sh kauba või teenuse puudujäägist) 60 päeva jooksul arvates sellest, kui ostja 5/7 või ostja volitatud isik sai teada kauba või teenuse lepingutingimustele mittevastavusest. Teates kohustub ostja nõudma müüjalt kohustuse täitmist, andes ühtlasi lepingu kohaseks täitmiseks müüjale mõistliku tähtaja, mis ei tohi olla üldjuhul pikem kui 30 päeva. 12.8. Juhul, kui ostja ei teata müüjale esinevast puudusest sätestatud tähtaja jooksul pärast puudusest teadasaamist, siis müüja vabaneb vastutusest puuduste eest, v.a juhul, kui puudustest teatamata jätmine oli mõistlikult vabandatav. 12.9. Juhul, kui ostja ei teata müüjale kaubal või osutatud teenusel esinevast puudusest lepingus sätestatud tähtaja jooksul pärast puudusest teada saamist, siis müüja vabaneb vastutusest kauba või teenuse puuduste eest, v.a juhul, kui puudustest teatamata jätmine oli mõistlikult vabandatav. 12.10. Kauba tähtaegselt üleandmata või teenuse tähtaegselt osutamata jätmise korral on ostjal õigus nõuda müüjalt leppetrahvi kuni 0,25% tähtaegselt üleandmata kauba või osutamata teenuse maksumusest päevas iga üleandmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 50% lepingu maksumusest. 12.11. Pooltel on õigus lisaks hankelepingu ülesütlemisele või hankelepingust taganemisele nõuda olulise rikkumise eest leppetrahvi vastavalt tekitatud kahju suurusele. 12.12. Juhul, kui müüja rikub muud lepingujärgset kohustust kui tähtaegne tarnimine või teenuse osutamine, siis ostjal on õigus nõuda müüjalt leppetrahvi kuni 10% kogu lepingu objektiks oleva kauba või teenuse maksumusest. 12.13. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral on poolel õigus nõuda kohustust rikkunud poolelt leppetrahvi kuni 10 000 eurot iga vastava juhtumi korral. 12.14. Juhul, kui ostja viivitab arve tasumisega, on müüjal õigus nõuda ostjalt võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivist tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni 0,25% päevas tingimusel, et viivitusest on ostjale teada antud 30 päeva jooksul selle tekkimisest. Viivise kogusuurus ei ületa 10% viivituses oleva summa suurusest. 12.15. Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise asendamiseks. Leppetrahvi nõudmine ei võta ostjalt õigust nõuda müüjalt hankelepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. 12.16. Leppetrahvide nõudeõigus on 180 päeva alates vastava rikkumise avastamisest arvates. 12.17. Leppetrahvid ja viivised tasutakse 28 päeva jooksul vastava nõude saamisest arvates. Ostjal on õigus arvestada ostja poolt esitatud leppetrahvi nõuete summad ja kahjuhüvitiste summad maha müüjale tasumisele kuuluvast tasust. 12.18. Juhul, kui müüja ei asu täitma hankelepingut, siis ostjal on õigus sõlmida hankeleping seotud hankes järgmiseks jäänud pakkujaga ja nõuda kahju hüvitamist müüja poolt esitatud pakkumuse ja uue eduka pakkuja poolt esitatud pakkumuse maksumuse vahe ulatuses. 12.19. Kauba koguselise puudujäägi korral on ostjal õigus vastav kaup vastu võtta ning nõuda müüjalt puuduoleva kauba koguse toimetamist ostja poolt määratud sihtkohta Eesti Vabariigi piires müüja kulul. 13.Hankelepingu lõpetamise alused 13.1. Ostja annab hankelepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel müüjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks, mis ei või üldjuhul olla pikem kui 30 päeva. Hankelepingu täitmiseks antav tähtaeg ei vabasta poolt vastutusest kohustuse rikkumise eest. 13.2. Hankelepingu täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumisel ostja võib esitada müüjale kirjaliku hankelepingu(st) ülesütlemis- või taganemisavalduse. Hankelepingu(st) ülesütlemine või taganemine loetakse toimunuks ostja poolt ülesütlemis-/taganemisavalduse kättesaamisest arvates. Hankelepingu(st) ülesütlemis-/taganemisavaldust ei ole vaja esitada, kui täiendava täht- aja andmisel on ostja eelnevalt kirjalikult selgitanud, et tähtaja jooksul lepingujärgse kohustuse täitmata jätmisel ütleb ostja hankelepingu üles / taganeb ostja hankelepingust. Sel juhul lõpeb hankeleping ostja poolt hankelepingu täitmiseks määratud tähtaja möödumisel ja tingimusel, et müüja ei ole pakkunud ostjale kohast täitmist. 13.3. Poolel on õigus hankeleping täiendava tähtajata üles öelda või hankelepingust taganeda, kui pool on hankelepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Sel juhul esitab üks pool teisele poolele kirjaliku hankelepingu ülesütlemis-/taganemisavalduse 6/7 mõistliku aja jooksul olulisest lepingurikkumisest teadasaamisest arvates. Hankelepingu(st) ülesütlemine/taganemine loetakse toimunuks, kui pool on saanud ülesütlemis-/taganemis- avalduse kätte. Oluliste lepingurikkumistega on muu hulgas tegemist juhul, kui: 13.3.1. rikutakse üldtingimustest ja/või hankelepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 13.3.2. müüja on jätnud ostja antud täiendava tähtaja jooksul oma kohustused täitmata; 13.3.3. müüja edastab ostjale teate täitmisest keeldumise kohta; 13.3.4. esitatakse valeteavet või võltsitud andmeid; 13.3.5. rikutakse konfidentsiaalsuskohustust; 13.3.6. kohustuse rikkumine annab poolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine pool ei täida kohustust ka edaspidi; 13.3.7. müüjal esineb lepingu kehtivuse ajal seadusrikkumisi hankelepingu esemeks oleva kauba müügi või teenuste osutamisega; 13.3.8. müüjal lõppevad kohustuste täitmiseks vajalikud load ning müüja ei pikenda neid; 13.3.9. müüja on enam kui viiel korral rikkunud üldtingimusi, seotud hanke ja/või hanke-lepingu tingimusi. 13.4. Ostjal on õigus hankeleping erakorraliselt üles öelda juhul, kui müüja suhtes on tehtud pankroti- otsus või on algatatud likvideerimisprotsess või müüjal lõppevad kohustuste täitmiseks vajalikud load ja lubade pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel. 13.5. Ostjal on õigus hankeleping igal ajal üles öelda, teatades sellest müüjale vähemalt 90 päeva ette. 14.Lõppsätted 14.1. Hankeleping jõustub müüja allkirjastamisest, kui hankelepinguga ei ole teisiti sätestatud. 14.2. Hankelepingu täitmise keel on eesti keel, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. 14.3. Hankelepingu täitmisel ja hankelepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi õigusaktidest, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. 14.4. Pooled on kokku leppinud võtta tarvitusele kõik abinõud omavaheliste erimeelsuste lahendamiseks läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus vastavalt Eesti Vabariigi õigusele Harju Maakohtus, v.a juhul, kui pooled on teisiti kokku leppinud. 14.5. Hankelepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu hankelepingu või teiste sätete kehtetust. 14.6. Kumbki pool ei oma õigust oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele teise poole kirjaliku nõusolekuta. 14.7. Sõlmitud hankelepingu muutmises võib kokku leppida riigihangete seaduses toodud alustel ja mahus. 14.8. Hankelepingu muudatused kehtivad juhul, kui need on vormistatud kirjalikult. Kirjaliku vormi- nõude mittejärgimisel on lepingu muudatused tühised. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud tähtajal, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 14.9. Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge, esitatakse e-posti teel ning peavad olema adresseeritud lepingu kontaktisikutele juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti kokku lepitud. 14.10. Pool teavitab teist poolt kontaktisiku või muude andmete muutumisest viivitamata e-posti teel. Seda teadet ei loeta hankelepingu muudatuseks. 14.11. Pooltevaheliste õiguslikku tähendust omavate teadete ja muu info edastamine peab toimuma kirjalikult või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Teatis loetakse kättesaaduks ka juhul, kui see on edastatud postiasutuse poolt tagasisaadetava väljastusteatega lepingus tähendatud asukohta ja teate posti panemisest on möödunud 5 päeva. E-posti teel teate saatmise korral loetakse teade kättesaaduks järgmisel tööpäeval. 14.12. Dokumentide hierarhia: seotud hanke tehniline kirjeldus, hankeleping, üldtingimused. 7/7 Lisa 3 08.09.2025 lepingu nr 2-2/25/497 juurde JULGEOLEKUTINGIMUSED Riigihanke objekti asumisega Kaitseväe julgeolekualal teavitatakse lepingu poolt alljärgnevatest tingimustest: 1. Julgeolekutingimustest teavitamise eesmärk Teavitamise eesmärk on selgitada lepingupartnerile poolte suhteid, õigusi ja kohustusi julgeolekualaste nõuete täitmisel Kaitseväe julgeolekualal. 2. Mõisted 2.1. Teavitamisel kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 2.1.1. Kontrollitav isik – Müüja ja alltöövõtja töötaja, kelle suhtes teostatakse taustakontrolli tema eelneval kirjalikul nõusolekul seoses sissepääsuõiguse taotlemisega Kaitseväe julgeolekualale. 2.1.2. Taustakontroll – Kaitseväe julgeoleku tagamise eesmärgil Kaitseväe poolt teostatav Kaitseväe korralduse seaduses (KKS) § 41³ sätestatud asjaolude kontrollimine otsustamaks kontrollitava isiku lubamine Kaitseväe julgeolekualale. 2.1.3. Kaitseväe struktuuriüksus – KKS § 12 ja § 13 tähenduses. 2.1.4. Kaitseväe julgeolekuala – KKS § 50 tähenduses. 2.1.5. Riigihanke objekt – lepingu täitmiseks ettenähtud Kaitseväe julgeolekualal paiknev tööpiirkond. 2.1.6. Julgeolekualased nõuded – käesolevas dokumendis nimetatud üldised julgeolekualased nõuded, sh taustakontrolli läbiviimisega seotud nõuded ning muudest õigusaktidest tulenevad Kaitseväe julgeoleku tagamiseks kehtestatud nõuded. 2.1.7. Sissepääsutaotlus – dokument, mille müüja vastutav isik on kohustatud esitama kontrollitava isiku taustakontrolli algatamiseks ja sissepääsuõiguse saamiseks objektile. Sissepääsutaotluse võib esitada lisatud näidise alusel või e-kirjaga vabas vormis e-posti aadressile [email protected]. Taotlusele lisatakse täidetud taustakontrolli nõusoleku vormid. 2.1.8. Nõusoleku vorm – sissepääsutaotluse juurde kuuluv dokumendi vorm, mida kontrollitav isik on kohustatud täitma. 2.1.9. Sissepääsuõigus – õigus viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõiguse saamise üks eeltingimus on taustakontrolli läbimine. 2.1.10. Sissepääsuõigust omav isik - taustakontrolli läbinud müüja ja alltöövõtja töötaja, kellel on õigus saatjata siseneda ja viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõigust omav isik lubatakse objektile konkreetse Kaitseväe struktuuriüksuse kehtestatud tingimustel. 2.1.11. Eritingimusega sissepääsuõigust omav isik – sissepääsuõigust omav isik, kellel on vaid erandjuhtudel ja Kaitseväe vastutava isikuga eelnevalt kooskõlastatult õigus siseneda ja viibida objektil müüja poolse saatjaga seoses lepingu täitmisega. 2.1.12. Kaitseväe vastutav isik (edaspidi KV vastutav isik) – konkreetsel Kaitseväe julgeolekualal asuva objekti julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav Kaitseväe määratud isik. 2.1.13. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse vastutav isik (edaspidi RKIK vastutav isik) – lepingujärgne kontaktisik, kelle kaudu toimub lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide edastamine. 2.1.14. Müüja vastutav isik (edaspidi TV vastutav isik) – julgeolekualaste nõuete täitmise eest 1/3 vastutav müüja määratud isik. 2.1.15. Objekti vastutav isik – Kaitseväe julgeolekualal paikneval objektil julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav müüja määratud isik. Punktides 2.1.14 ja 2.1.15 nimetatud isik võib olla üks ja sama isik. 3. Müüja õigused ja kohustused 3.1. Müüjal on õigus: 3.1.1. saada julgeolekualaste nõuete täitmiseks vajalikku informatsiooni KV vastutavalt isikult; 3.1.2. lähtuvalt taustakontrolli tulemustest saada teavet sissepääsuõiguse saamise kohta KV vastutavalt isikult. 3.2. Müüja kohustub: 3.2.1. tagama lepingus kokkulepitud teenuse osutamise üksnes sissepääsuõigust omava isiku poolt; 3.2.2. täitma ja tagama sissepääsuõigust omava isiku, sh eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku julgeolekualaste nõuete järgimise Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud tingimustel ning tagama nende täitmise ka alltöövõtja poolt; 3.2.3. mitte planeerima teenust osutama isikut: 3.2.3.1. kellele ei ole sissepääsuõigust antud, 3.2.3.2. kellele ei ole taustakontrolli tehtud või 3.2.3.3. eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõigust ei ole kooskõlastatud; 3.2.4. esitama objektile teenust osutavale füüsilisele isikule sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui seitse (7) tööpäeva enne lepingus kokkulepitud töö teostamise algust e-posti aadressile [email protected] alljärgnevad dokumendid: 3.2.4.1. sissepääsutaotluse (vt näidis) ja 3.2.4.2. kontrollitava isiku täidetud ja käsikirjaliselt (skaneeritult) või digitaalselt allkirjastatud nõusoleku; 3.2.5. edastama eelnimetatud punktis märgitud nõusolekute originaalid posti aadressile Kaitsevägi, Magasini 31A, 10138, Tallinn; 3.2.6. märkima vabas vormis esitatavas sissepääsutaotluses: 3.2.6.1. teenust osutava füüsilise isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi ning müüja ja/või alltöövõtja nimetuse; 3.2.6.2. sissepääsuõiguse saamise põhjenduse, s.t teenuse või töö kirjelduse, mida konkreetsel objektil tegema hakatakse; 3.2.6.3. viite sõlmitud lepingule ning lepingu kehtivuse aja; 3.2.6.4. andmed sõiduki (mark/mudel ja registreerimise nr) kohta, millega soovitakse siseneda KV julgeolekualale; 3.2.6.5. müüja esindaja kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber); 3.2.6.6. taotluse juurde lisama kontrollitava isiku allkirjastatud nõusoleku. 3.2.7. lisama välismaalasele sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks taotluse juurde täiendavalt: koopia isikut tõendava dokumendi pildiga leheküljest, sh viisast vm Eestis viibimise seaduslikku alust kinnitavast dokumendist; 3.2.8. kinnitama ja tõendama välismaalase Eestis töötamise seadusliku aluse andmist, omamist ja pikendamist (välismaalaste seadus § 19 ja § 20); 3.2.9. kontrollitava isiku taustakontrolli tulemusel sissepääsuõiguse mittesaamisel esitama vajadusel taustakontrolliks uue sissepääsutaotluse koos isiku nõusolekuga; 3.2.10. pidama ajakohast nimekirja sissepääsuõigust omavatest isikutest ning uuendama iga kalendriaasta lõpus töötajate nimekirja, kes jätkavad teenuse osutamist uuel kalendriaastal, saates ajakohase nimekirja e-posti aadressile [email protected]; 3.2.11. teavitama viivitamatult e-posti aadressile [email protected] sissepääsuõigust 2/3 omava isiku sissepääsuvajaduse lõppemisest; 3.2.12. teavitama viivitamatult kõikidest julgeolekualaste nõuete rikkumistest või nende kahtlusest objektil KV vastutavat isikut. 4. Kaitseväe õigused ja kohustused 4.1. Kaitseväel on õigus: 4.1.1. teha kontrollitava isiku suhtes taustakontroll üldjuhul kuni seitsme (7) tööpäeva jooksul nõuetekohase sissepääsutaotluse ja nõusoleku saamisest arvates; 4.1.2. teostada uuesti punktis 3.2.9 sätestatud juhul taustkontroll punktis 4.1.1 sätestatud tähtaegasid arvestades; 4.1.3. muul põhjendatud juhul pikendada taustakontrolli läbiviimise tähtaega kuni seitsme (7) tööpäeva võrra, teavitades TV vastutavat isikut sellest kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis; 4.1.4. kehtestada julgeolekualased nõuded, kusjuures olulistest piirangutest teavitatakse TV vastutavat isikut esimesel võimalusel; 4.1.5. anda või piirata taustakontrolli käigus ilmnenud asjaoludele tuginedes kontrollitavale isikule sissepääsuõigus või anda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku õigused; 4.1.6. keelduda julgeolekukaalutlustel sissepääsuõiguse andmisest, sh isikule, kellele ei ole taustakontrolli tehtud või ei ole võimalik seda teha ja keelduda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõiguse kooskõlastamisest; 4.1.7. piirata juurdepääsu turvaaladele kodakondsuseta või välisriigi kodakondsusega isikutele, lähtudes riigisaladusele juurdepääsu õigusest, teadmisvajadusest ja muudest riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud nõuetest; 4.1.8. keelata kontrollitaval isikul nõusoleku mitteesitamisel või selle mittenõuetekohasel esitamisel siseneda objektile; 4.1.9. kontrollida objektil kehtestatud julgeolekualastest nõuetest kinni pidamist sissepääsuõigust ja/või eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku suhtes; 4.1.10. julgeolekualaste nõuete mittejärgimisel või nende rikkumisel keelata punktides 2.1.10 ja 2.1.11 sätestatud isiku viibimine Kaitseväe julgeolekualal. 4.2. Kaitsevägi kohustub: 4.2.1. teavitama TV vastutavat isikut kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis kontrollitava isiku sissepääsuõiguse saamisest, sh sellekohastest piirangutest objektile; 4.2.2. teavitama TV vastutavat isikut sissepääsuõigust või eritingimustega sissepääsuõigust omava isiku julgeolekualaste nõuete rikkumise tuvastamisest, mis välistab tema edaspidise sissepääsuõiguse saamise objektile; 4.2.3. tutvustama objektil kehtestatud julgeolekualaseid nõudeid või nende muudatusi sissepääsuõigust omavale isikule, sh eritingimusega sissepääsuõigust omavale isikule. 4.3. Kaitseväe vastutava isiku (p 2.1.12), RKIK vastutava isiku (p 2.1.13), müüja vastutava isiku (p 2.1.14), objekti vastutava isiku (p 2.1.15) kontaktid määratakse kindlaks lepingu sõlmimisel. 5. Lõppsätted 5.1. Vastutavate isikute muutumisest teavitab pool teist poolt kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis. 5.2. Isikuandmete töötlemisel lähtutakse kehtivate õigusaktide nõuetest. 5.3. Kaitseväel on õigus teha RKIKile erakorraliselt ettepanekuid lepingu üles ütlemiseks etteteatamise tähtaega arvestamata kui müüja rikub punktides 3.2.1–3.2.4 nimetatud kohustusi, ei järgita lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõuet või müüja ja alltöövõtja töötajad ei järgi Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud nõudeid. 3/3 KAITSEVÄGI ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12 TAOTLUS SISSEPÄÄSUÕIGUSE SAAMISEKS KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE TEENUSE OSUTAMISEKS SISSEPÄÄSUTAOTLUS [Registreerimisnumber] [………..……] kuupäev Käesoleva taotlusega kinnitan, et [ettevõtte nimetus] on sõlminud lepingu [asutuse nimetus] ning omab sissepääsuvajadust Kaitseväe julgeolekualale seoses lepinguga nr [Lepingu nr]. Leping kehtib [Lepingu alguskuupäev] kuni [Lepingu lõppkuupäev]. [Ettevõtte nimetus] teostab Kaitseväe julgeolekualal [Lepingu eesmärk, tööde iseloom] ning taotleb sissepääsuõigust alljärgnevatele objektidele; 1. Objekti nimetus: [objekti nimetus] Aadress: [aadress] Objekti vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi], [telefoni nr], [e-posti aadress] Kaitseväe vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi] 2. jne Seoses sissepääsuvajadusega eelnimetatud Kaitseväe objektidele palub lepingujärgne müüja [ettevõtte nimetus] algatada taustakontrolli tegemise sissepääsuõiguse saamiseks alljärgneva(te)le isiku(te)le kui müüja [ettevõtte nimetus] [ja alltöövõtja nimetus] töötajatele, tuginedes isikute nõusolekule (allkirjastatud nõusoleku lehed on lisatud taotlusele) ning sissepääsuõigust taotluses märgitud sõidukitele. Peatöövõtja [ettevõtte nimetus] töötajad: 1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood] 2. jne Alltöövõtja [ettevõtte nimetus] töötajad: 1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood] 2. jne Sõidukid: 1. Registreerimisnumber Mark/mudel 2. jne Müüja on teadlik, et sõltuvalt taustakontrolli tulemusest on Kaitseväel õigus piirata isikute juurdepääsu Kaitseväe julgeolekualale ning taustakontrolli läbimine ei taga automaatset sissepääsu Kaitseväe julgeolekualale. [Allkiri] [Ees- ja perekonna nimi] [Ametikoht] Lisad: nõusolekud … lehel. 1/1 KAITSEVÄGI ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12 KINNITATUD Kaitseväe juhataja 07.02.2025 käskkirjaga nr 223 Lisa 3 KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE LUBAMIST TAOTLEVA KAITSEVÄELE TEENUSE OSUTAMISEGA SEOTUD ISIKU NÕUSOLEK TAUSTAKONTROLLI TEOSTAMISEKS (ees- ja perekonnanimi) Isikukood: Luban Kaitseväel töödelda minu isikuandmeid minu Kaitseväe julgeolekualale lubamise otsustamiseks ja Kaitseväele teenuse osutamise lepingu kehtivuse ajal, kuid mitte kauem kui nõusoleku andmisest viie aasta jooksul. Nõusoleku andmisel olen teadlik, et: 1. Kaitseväel on õigus teostada taustakontrolli Kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) § 41 5 sätestatud viisil; 2. mul on õigus keelduda nõusoleku andmisest (KKS § 416 lg 2 p 1); 3. mul on õigus keelduda selliste andmete esitamisest, mis võivad põhjustada minu, minu lähedase või elukaaslase suhtes süüteomenetluse (KKS § 416 lg 2 p 2); 4. mul on õigus taotleda minu kohta andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist (KKS § 416 lg 2 p 3); 5. mul on õigus esitada minu kohta kogutud andmete kohta selgitusi (KKS § 416 lg 2 p 4); 6. mul on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks ja KKS § 41⁶ alusel kogutud andmete põhjal tehtud otsuse vaidlustamiseks kohtu, õiguskantsleri või Andmekaitse Inspektsiooni poole, et kontrollida, kas minu põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava on järgitud (KKS § 416 lg 2 p 5); 7. kui ma keeldun nõusoleku andmisest või taotlen andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist, siis on see minu Kaitseväe julgeolekualale mittelubamise aluseks (KKS § 417); 8. Kaitsevägi võib piirata minu õigusi töödeldavate isikuandmete suhtes (KKS § 41¹⁰ lg 3 ja lg 4); 9. Kaitseväe julgeolekualal viibimisel (KKS § 52 lg 3) pean täitma Kaitseväes kehtivat korda (sh tuleohutuse-, liiklemise- ja parkimise korda) ja Kaitseväe esindaja korraldusi (KKS § 52 lg 2), sealhulgas olen teadlik, et: 9.1. Kaitseväe julgeolekualale on keelatud siseneda alkoholi, narkootiliste-või psühhotroopsete ainetega, tulirelvaga, lõhkematerjaliga, osaliselt või täielikult automaatse või kaugjuhitava lendava seadmega (droon, jmt), radioaktiivsete- ja kergesti süttivate ainetega või neid sisaldavate esemetega ja muude vahenditega, mis võivad ohustada isikut ennast või objektil viibivaid isikuid, tehnikat ja seadmeid; 9.2. Kaitseväe loata ei tohi Kaitseväe julgeolekualale tuua ega lubada kolmandaid isikuid; 1/2 KAITSEVÄGI ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12 9.3. Sõidukiga Kaitseväe julgeolekualale sisenedes on kohustuslik video- ja/või helisalvestavad sõidukaamerad katta, välja lülitada või eemaldada; 9.4. Kaitseväel on õigus turvakontrolli läbiviimiseks pidada kinni isikut (sealhulgas sõidukit) sisenemisel Kaitseväe julgeolekualale, viibimisel Kaitseväe julgeolekualal või väljumisel Kaitseväe julgeolekualalt ning kontrollida isikut (sealhulgas tema riietust või temaga kaasas olevat asja (sealhulgas sõidukit) vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi või väljaõppe saanud teenistuskoera abil; 9.5. Kaitsevägi võib julgeoleku- või ohutuskaalutlustel ajutiselt keelata isikutele sissepääsu Kaitseväe julgeolekualale ja anda korralduse Kaitseväe julgeolekualal viibivatele isikutele Kaitseväe julgeolekualalt lahkuda või keelata sealt lahkumist; 9.6. Kaitseväe eelneva nõusolekuta on keelatud pildistamine, video- ja helisalvestamine Kaitseväe julgeolekualal ja -hoonetes ning nimetatud materjali jagamine/üleslaadimine mis tahes kujul ja keskkonnas; 9.7. Kaitseväe julgeolekualal on keelatud viibida alkoholi, narkootiliste- või psühhotroopsete ainete tarvitamise kahtlusega, -tunnustega või -joobes; 9.8. Kaitseväe julgeolekualal on keelatud kasutada (sealhulgas sõidukeis) agressioonisümboleid. (päev, kuu, aasta) [ allkirjastatud digitaalselt ]1 1 lubatud allkirjastada ka paberkandjal 2/2
Allikas: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel