Lisa
19.09.2025 lepingu
nr 2-2/25/516 juurde
JULGEOLEKUTINGIMUSED
Riigihanke objekti asumisega Kaitseväe julgeolekualal teavitatakse lepingu poolt alljärgnevatest
tingimustest:
1. Julgeolekutingimustest teavitamise eesmärk
Teavitamise eesmärk on selgitada lepingupartnerile poolte suhteid, õigusi ja kohustusi julgeolekualaste
nõuete täitmisel Kaitseväe julgeolekualal.
2. Mõisted
2.1. Teavitamisel kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
2.1.1. Kontrollitav isik – Müüja ja alltöövõtja töötaja, kelle suhtes teostatakse taustakontrolli
tema eelneval kirjalikul nõusolekul seoses sissepääsuõiguse taotlemisega Kaitseväe
julgeolekualale.
2.1.2. Taustakontroll – Kaitseväe julgeoleku tagamise eesmärgil Kaitseväe poolt teostatav
Kaitseväe korralduse seaduses (KKS) § 41³ sätestatud asjaolude kontrollimine otsustamaks
kontrollitava isiku lubamine Kaitseväe julgeolekualale.
2.1.3. Kaitseväe struktuuriüksus – KKS § 12 ja § 13 tähenduses.
2.1.4. Kaitseväe julgeolekuala – KKS § 50 tähenduses.
2.1.5. Riigihanke objekt – lepingu täitmiseks ettenähtud Kaitseväe julgeolekualal paiknev
tööpiirkond.
2.1.6. Julgeolekualased nõuded – käesolevas dokumendis nimetatud üldised julgeolekualased
nõuded, sh taustakontrolli läbiviimisega seotud nõuded ning muudest õigusaktidest
tulenevad Kaitseväe julgeoleku tagamiseks kehtestatud nõuded.
2.1.7. Sissepääsutaotlus – dokument, mille müüja vastutav isik on kohustatud esitama
kontrollitava isiku taustakontrolli algatamiseks ja sissepääsuõiguse saamiseks objektile.
Sissepääsutaotluse võib esitada lisatud näidise alusel või e-kirjaga vabas vormis e-posti
aadressile
[email protected]. Taotlusele lisatakse täidetud taustakontrolli
nõusoleku vormid.
2.1.8. Nõusoleku vorm – sissepääsutaotluse juurde kuuluv dokumendi vorm, mida kontrollitav
isik on kohustatud täitma.
2.1.9. Sissepääsuõigus – õigus viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõiguse
saamise üks eeltingimus on taustakontrolli läbimine.
2.1.10. Sissepääsuõigust omav isik - taustakontrolli läbinud müüja ja alltöövõtja töötaja, kellel on
õigus saatjata siseneda ja viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõigust
omav isik lubatakse objektile konkreetse Kaitseväe struktuuriüksuse kehtestatud
tingimustel.
2.1.11. Eritingimusega sissepääsuõigust omav isik – sissepääsuõigust omav isik, kellel on vaid
erandjuhtudel ja Kaitseväe vastutava isikuga eelnevalt kooskõlastatult õigus siseneda ja
viibida objektil müüja poolse saatjaga seoses lepingu täitmisega.
2.1.12. Kaitseväe vastutav isik (edaspidi KV vastutav isik) – konkreetsel Kaitseväe julgeolekualal
asuva objekti julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav Kaitseväe määratud isik.
2.1.13. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse vastutav isik (edaspidi RKIK vastutav isik) –
lepingujärgne kontaktisik, kelle kaudu toimub lepingujärgsete kohustuste täitmise
korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide edastamine.
2.1.14. Müüja vastutav isik (edaspidi TV vastutav isik) – julgeolekualaste nõuete täitmise eest
1/3
vastutav müüja määratud isik.
2.1.15. Objekti vastutav isik – Kaitseväe julgeolekualal paikneval objektil julgeolekualaste nõuete
täitmise eest vastutav müüja määratud isik.
Punktides 2.1.14 ja 2.1.15 nimetatud isik võib olla üks ja sama isik.
3. Müüja õigused ja kohustused
3.1. Müüjal on õigus:
3.1.1. saada julgeolekualaste nõuete täitmiseks vajalikku informatsiooni KV vastutavalt isikult;
3.1.2. lähtuvalt taustakontrolli tulemustest saada teavet sissepääsuõiguse saamise kohta KV
vastutavalt isikult.
3.2. Müüja kohustub:
3.2.1. tagama lepingus kokkulepitud teenuse osutamise üksnes sissepääsuõigust omava isiku
poolt;
3.2.2. täitma ja tagama sissepääsuõigust omava isiku, sh eritingimusega sissepääsuõigust omava
isiku julgeolekualaste nõuete järgimise Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud tingimustel
ning tagama nende täitmise ka alltöövõtja poolt;
3.2.3. mitte planeerima teenust osutama isikut:
3.2.3.1. kellele ei ole sissepääsuõigust antud,
3.2.3.2. kellele ei ole taustakontrolli tehtud või
3.2.3.3. eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõigust ei ole
kooskõlastatud;
3.2.4. esitama objektile teenust osutavale füüsilisele isikule sissepääsuõiguse saamiseks ja
taustakontrolli algatamiseks esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui seitse (7) tööpäeva
enne lepingus kokkulepitud töö teostamise algust e-posti aadressile
[email protected] alljärgnevad dokumendid:
3.2.4.1. sissepääsutaotluse (vt näidis) ja
3.2.4.2. kontrollitava isiku täidetud ja käsikirjaliselt (skaneeritult) või digitaalselt
allkirjastatud nõusoleku;
3.2.5. edastama eelnimetatud punktis märgitud nõusolekute originaalid posti aadressile
Kaitsevägi, Magasini 31A, 10138, Tallinn;
3.2.6. märkima vabas vormis esitatavas sissepääsutaotluses:
3.2.6.1. teenust osutava füüsilise isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi ning müüja
ja/või alltöövõtja nimetuse;
3.2.6.2. sissepääsuõiguse saamise põhjenduse, s.t teenuse või töö kirjelduse, mida
konkreetsel objektil tegema hakatakse;
3.2.6.3. viite sõlmitud lepingule ning lepingu kehtivuse aja;
3.2.6.4. andmed sõiduki (mark/mudel ja registreerimise nr) kohta, millega soovitakse
siseneda KV julgeolekualale;
3.2.6.5. müüja esindaja kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber);
3.2.6.6. taotluse juurde lisama kontrollitava isiku allkirjastatud nõusoleku.
3.2.7. lisama välismaalasele sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks taotluse
juurde täiendavalt: koopia isikut tõendava dokumendi pildiga leheküljest, sh viisast vm
Eestis viibimise seaduslikku alust kinnitavast dokumendist;
3.2.8. kinnitama ja tõendama välismaalase Eestis töötamise seadusliku aluse andmist, omamist
ja pikendamist (välismaalaste seadus § 19 ja § 20);
3.2.9. kontrollitava isiku taustakontrolli tulemusel sissepääsuõiguse mittesaamisel esitama
vajadusel taustakontrolliks uue sissepääsutaotluse koos isiku nõusolekuga;
3.2.10. pidama ajakohast nimekirja sissepääsuõigust omavatest isikutest ning uuendama iga
kalendriaasta lõpus töötajate nimekirja, kes jätkavad teenuse osutamist uuel
kalendriaastal, saates ajakohase nimekirja e-posti aadressile
[email protected];
3.2.11. teavitama viivitamatult e-posti aadressile
[email protected] sissepääsuõigust
2/3
omava isiku sissepääsuvajaduse lõppemisest;
3.2.12. teavitama viivitamatult kõikidest julgeolekualaste nõuete rikkumistest või nende
kahtlusest objektil KV vastutavat isikut.
4. Kaitseväe õigused ja kohustused
4.1. Kaitseväel on õigus:
4.1.1. teha kontrollitava isiku suhtes taustakontroll üldjuhul kuni seitsme (7) tööpäeva jooksul
nõuetekohase sissepääsutaotluse ja nõusoleku saamisest arvates;
4.1.2. teostada uuesti punktis 3.2.9 sätestatud juhul taustkontroll punktis 4.1.1 sätestatud
tähtaegasid arvestades;
4.1.3. muul põhjendatud juhul pikendada taustakontrolli läbiviimise tähtaega kuni seitsme (7)
tööpäeva võrra, teavitades TV vastutavat isikut sellest kirjalikus taasesitamist
võimaldavas vormis;
4.1.4. kehtestada julgeolekualased nõuded, kusjuures olulistest piirangutest teavitatakse TV
vastutavat isikut esimesel võimalusel;
4.1.5. anda või piirata taustakontrolli käigus ilmnenud asjaoludele tuginedes kontrollitavale
isikule sissepääsuõigus või anda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku õigused;
4.1.6. keelduda julgeolekukaalutlustel sissepääsuõiguse andmisest, sh isikule, kellele ei ole
taustakontrolli tehtud või ei ole võimalik seda teha ja keelduda eritingimusega
sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõiguse kooskõlastamisest;
4.1.7. piirata juurdepääsu turvaaladele kodakondsuseta või välisriigi kodakondsusega isikutele,
lähtudes riigisaladusele juurdepääsu õigusest, teadmisvajadusest ja muudest riigisaladuse
ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud nõuetest;
4.1.8. keelata kontrollitaval isikul nõusoleku mitteesitamisel või selle mittenõuetekohasel
esitamisel siseneda objektile;
4.1.9. kontrollida objektil kehtestatud julgeolekualastest nõuetest kinni pidamist
sissepääsuõigust ja/või eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku suhtes;
4.1.10. julgeolekualaste nõuete mittejärgimisel või nende rikkumisel keelata punktides 2.1.10 ja
2.1.11 sätestatud isiku viibimine Kaitseväe julgeolekualal.
4.2. Kaitsevägi kohustub:
4.2.1. teavitama TV vastutavat isikut kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis kontrollitava
isiku sissepääsuõiguse saamisest, sh sellekohastest piirangutest objektile;
4.2.2. teavitama TV vastutavat isikut sissepääsuõigust või eritingimustega sissepääsuõigust
omava isiku julgeolekualaste nõuete rikkumise tuvastamisest, mis välistab tema
edaspidise sissepääsuõiguse saamise objektile;
4.2.3. tutvustama objektil kehtestatud julgeolekualaseid nõudeid või nende muudatusi
sissepääsuõigust omavale isikule, sh eritingimusega sissepääsuõigust omavale isikule.
4.3. Kaitseväe vastutava isiku (p 2.1.12), RKIK vastutava isiku (p 2.1.13), müüja vastutava isiku (p
2.1.14), objekti vastutava isiku (p 2.1.15) kontaktid määratakse kindlaks lepingu sõlmimisel.
5. Lõppsätted
5.1. Vastutavate isikute muutumisest teavitab pool teist poolt kirjalikus taasesitamist võimaldavas
vormis.
5.2. Isikuandmete töötlemisel lähtutakse kehtivate õigusaktide nõuetest.
5.3. Kaitseväel on õigus teha RKIKile erakorraliselt ettepanekuid lepingu üles ütlemiseks
etteteatamise tähtaega arvestamata kui müüja rikub punktides 3.2.1–3.2.4 nimetatud
kohustusi, ei järgita lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõuet või müüja ja alltöövõtja töötajad
ei järgi Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud nõudeid.
3/3
KAITSEVÄGI
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise
kuupäevast kuni vajaduse
möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat
Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12
TAOTLUS SISSEPÄÄSUÕIGUSE SAAMISEKS KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE TEENUSE OSUTAMISEKS
SISSEPÄÄSUTAOTLUS
[Registreerimisnumber]
[………..……] kuupäev
Käesoleva taotlusega kinnitan, et [ettevõtte nimetus] on sõlminud lepingu [asutuse nimetus] ning omab
sissepääsuvajadust Kaitseväe julgeolekualale seoses lepinguga nr [Lepingu nr]. Leping kehtib [Lepingu
alguskuupäev] kuni [Lepingu lõppkuupäev].
[Ettevõtte nimetus] teostab Kaitseväe julgeolekualal [Lepingu eesmärk, tööde iseloom] ning taotleb
sissepääsuõigust alljärgnevatele objektidele;
1. Objekti nimetus: [objekti nimetus]
Aadress: [aadress]
Objekti vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi], [telefoni nr], [e-posti aadress]
Kaitseväe vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi]
2. jne
Seoses sissepääsuvajadusega eelnimetatud Kaitseväe objektidele palub lepingujärgne müüja [ettevõtte
nimetus] algatada taustakontrolli tegemise sissepääsuõiguse saamiseks alljärgneva(te)le isiku(te)le kui
müüja [ettevõtte nimetus] [ja alltöövõtja nimetus] töötajatele, tuginedes isikute nõusolekule
(allkirjastatud nõusoleku lehed on lisatud taotlusele) ning sissepääsuõigust taotluses märgitud sõidukitele.
Peatöövõtja [ettevõtte nimetus] töötajad:
1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood]
2. jne
Alltöövõtja [ettevõtte nimetus] töötajad:
1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood]
2. jne
Sõidukid:
1. Registreerimisnumber Mark/mudel
2. jne
Müüja on teadlik, et sõltuvalt taustakontrolli tulemusest on Kaitseväel õigus piirata isikute juurdepääsu
Kaitseväe julgeolekualale ning taustakontrolli läbimine ei taga automaatset sissepääsu Kaitseväe
julgeolekualale.
[Allkiri]
[Ees- ja perekonna nimi]
[Ametikoht]
Lisad: nõusolekud … lehel.
1/1
KAITSEVÄGI
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise
kuupäevast kuni vajaduse
möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat
Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12
KINNITATUD
Kaitseväe juhataja 07.02.2025
käskkirjaga nr 223
Lisa 3
KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE LUBAMIST TAOTLEVA
KAITSEVÄELE TEENUSE OSUTAMISEGA SEOTUD ISIKU
NÕUSOLEK TAUSTAKONTROLLI TEOSTAMISEKS
(ees- ja perekonnanimi)
Isikukood:
Luban Kaitseväel töödelda minu isikuandmeid minu Kaitseväe julgeolekualale lubamise
otsustamiseks ja Kaitseväele teenuse osutamise lepingu kehtivuse ajal, kuid mitte kauem kui
nõusoleku andmisest viie aasta jooksul.
Nõusoleku andmisel olen teadlik, et:
1. Kaitseväel on õigus teostada taustakontrolli Kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) § 41 5
sätestatud viisil;
2. mul on õigus keelduda nõusoleku andmisest (KKS § 416 lg 2 p 1);
3. mul on õigus keelduda selliste andmete esitamisest, mis võivad põhjustada minu, minu lähedase või
elukaaslase suhtes süüteomenetluse (KKS § 416 lg 2 p 2);
4. mul on õigus taotleda minu kohta andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist (KKS § 416 lg
2 p 3);
5. mul on õigus esitada minu kohta kogutud andmete kohta selgitusi (KKS § 416 lg 2 p 4);
6. mul on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks ja KKS § 41⁶ alusel kogutud andmete põhjal tehtud otsuse
vaidlustamiseks kohtu, õiguskantsleri või Andmekaitse Inspektsiooni poole, et kontrollida, kas minu
põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava on järgitud (KKS § 416 lg 2 p 5);
7. kui ma keeldun nõusoleku andmisest või taotlen andmete kogumise või päringute tegemise
lõpetamist, siis on see minu Kaitseväe julgeolekualale mittelubamise aluseks (KKS § 417);
8. Kaitsevägi võib piirata minu õigusi töödeldavate isikuandmete suhtes (KKS § 41¹⁰ lg 3 ja lg 4);
9. Kaitseväe julgeolekualal viibimisel (KKS § 52 lg 3) pean täitma Kaitseväes kehtivat korda (sh
tuleohutuse-, liiklemise- ja parkimise korda) ja Kaitseväe esindaja korraldusi (KKS § 52 lg 2),
sealhulgas olen teadlik, et:
9.1. Kaitseväe julgeolekualale on keelatud siseneda alkoholi, narkootiliste-või
psühhotroopsete ainetega, tulirelvaga, lõhkematerjaliga, osaliselt või täielikult
automaatse või kaugjuhitava lendava seadmega (droon, jmt), radioaktiivsete- ja kergesti
süttivate ainetega või neid sisaldavate esemetega ja muude vahenditega, mis võivad
ohustada isikut ennast või objektil viibivaid isikuid, tehnikat ja seadmeid;
9.2. Kaitseväe loata ei tohi Kaitseväe julgeolekualale tuua ega lubada kolmandaid isikuid;
1/2
KAITSEVÄGI
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise
kuupäevast kuni vajaduse
möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat
Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12
9.3. Sõidukiga Kaitseväe julgeolekualale sisenedes on kohustuslik video- ja/või
helisalvestavad sõidukaamerad katta, välja lülitada või eemaldada;
9.4. Kaitseväel on õigus turvakontrolli läbiviimiseks pidada kinni isikut (sealhulgas sõidukit)
sisenemisel Kaitseväe julgeolekualale, viibimisel Kaitseväe julgeolekualal või väljumisel
Kaitseväe julgeolekualalt ning kontrollida isikut (sealhulgas tema riietust või temaga
kaasas olevat asja (sealhulgas sõidukit) vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise
vahendi või väljaõppe saanud teenistuskoera abil;
9.5. Kaitsevägi võib julgeoleku- või ohutuskaalutlustel ajutiselt keelata isikutele sissepääsu
Kaitseväe julgeolekualale ja anda korralduse Kaitseväe julgeolekualal viibivatele isikutele
Kaitseväe julgeolekualalt lahkuda või keelata sealt lahkumist;
9.6. Kaitseväe eelneva nõusolekuta on keelatud pildistamine, video- ja helisalvestamine
Kaitseväe julgeolekualal ja -hoonetes ning nimetatud materjali jagamine/üleslaadimine
mis tahes kujul ja keskkonnas;
9.7. Kaitseväe julgeolekualal on keelatud viibida alkoholi, narkootiliste- või psühhotroopsete
ainete tarvitamise kahtlusega, -tunnustega või -joobes;
9.8. Kaitseväe julgeolekualal on keelatud kasutada (sealhulgas sõidukeis)
agressioonisümboleid.
(päev, kuu, aasta) [ allkirjastatud digitaalselt ]1
1
lubatud allkirjastada ka paberkandjal
2/2
RAAMLEPING
19.09.2025 nr 2-2/25/516
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764, aadress Järve 34a, 11314 Tallinn),
Kaitsevägi (registrikood 70008641, aadress Juhkentali 58, 15007 Tallinn), keda esindab direktori
07.12.2020 käskkirja nr 77 alusel hangete osakonna juhataja Tiaana Kalda (edaspidi tellija),
ning
OÜ Purustus (registrikood 14966491, aadress Pargi tn 4, 61302 Ulila alevik, Elva vald, Tartu maakond),
keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Lennart Lemberg, (edaspidi täitja),
eraldi: pool ja ühiselt: pooled,
on sõlminud järgmise raamlepingu (edaspidi leping):
1. Lepingu sõlmimise alus ja ese
1.1. Leping on sõlmitud väikehanke (edaspidi riigihange) tulemusena.
1.2. Lepingu alusel hangitakse lepingu esemeid nii kohustusliku kui vabatahtliku keskse hankimise
raames, mis tähendab, et Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kui keskse hankija sõlmitud
raamlepingut võivad kooskõlas riigihangete seaduse § 30 lõikega 2 kasutada ka teised
hankijad, kes kasutavad Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse keskse hankimise teenust.
1.3. Tellija on sõlminud lepingu täitjaga, tuginedes täitja pakkumusele, lepingus esitatud täitja
avaldustele ja kinnitustele ning eeldades heas usus täitja professionaalsust ja võimekust
lepingut nõuetekohaselt täita. Alltöövõtjate kasutamise korral jääb lepingu nõuetekohase
täitmise eest tellija ees vastutavaks täitja.
1.4. Täitja avaldab ja kinnitab, et:
1.4.1. temal ja tema esindajal on lepingu sõlmimiseks kõik õigused ja volitused;
1.4.2. ta on tutvunud lepinguga ja riigihanke alusdokumentidega ning mõistab täielikult
enesele võetavate kohustuste sisu ja tagajärgi ning on nõus nendes toodud
tingimustega;
1.4.3. lepingu täitmisega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi ning puuduvad mistahes
asjaolud, mis välistaksid tema õigusi sõlmida leping ja seda nõuetekohaselt täita;
1.4.4. ta omab lepingu täitmiseks vajalikke kehtivaid lubasid, registreeringuid,
esindusõigusi ja sertifikaate ning nende lõppemisel lepingu kehtivusperioodil
kohustub neid pikendama/uuendama. Kui lubade, registreeringute, esindusõiguste
ja sertifikaatide pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel, on täitja
kohustus tellijat sellest koheselt teavitada;
1.4.5. tellijale osutatava teenuse suhtes puuduvad kolmandatel isikutel mistahes nõuded
või muud õigused, mida kolmandatel isikutel on teenuse suhtes maksma panna;
1.4.6. tema ja tema poolt pakutav teenus ega sellega seotud kaup ei ole rahvusvahelise
sanktsiooni subjekt ega pärit sanktsiooni all olevast piirkonnast rahvusvahelise
sanktsiooni seaduse (RSanS) mõttes.
1.5. Lepingu esemeks on laskemoonast tekkiva metalli purustamise teenuse osutamine tellija
määratud asukohas. Täitja kohustub purustama metalli selliselt ja vajaduse korral korduvalt,
kuni see vastab metalliettevõtja vastuvõtutingimustele. Iga purustatud metalli koguse kohta
esitab täitja tellijale akti, mis kinnitab, et metall on nõuetekohaselt üle antud
metalliettevõtjale. Purustatud metalli võõrandamisest saadav tulu jääb täitjale ning seda
käsitatakse osalise tasuna teenuse osutamise eest (edaspidi nimetatud teenus). Täpsem
hankeeseme kirjeldus ja maht täpsustatakse hankelepingutes, tellimiskirjades või
hinnapäringutes lepingu kehtivuse jooksul.
1.6. Lepingu ja selles sätestatud tingimuste alusel kohustub täitja tellijale osutama teenust ning
tellija kohustub tasuma täitjale teenuse osutamise eest lähtudes punktist 7.3.
1.7. Teenuse osutamise tingimused, maksumus, tellija kontaktisik sätestatakse võimalusel
hankelepingutes. Juhul, kui kõik vajalikud tingimused ei ole sel hetkel teada, edastatakse
vajalik info hankelepingu täitmise ajal e-posti teel.
1.8. Teenus peab vastama eelkõige riigihanke alusdokumentidele ja seejärel täitja esitatud
pakkumusele. Osutatav teenus peab vastama lepingu tingimustele. Lepingu tingimustele
peavad vastama ka teenuse juurde kuuluvad dokumendid.
2. Lepingu osad
Lepingu lahutamatud osad on riigihanke alusdokumendid, täitja riigihanke pakkumus ja selle lisad,
riigihanke menetluse ajal antud selgitused, kinnituskirjad, lepingu alusel esitatud pakkumuse
esitamise ettepanekud ja pakkumused, lepingu alusel sõlmitud hankelepingud, poolte vahel
edastatud teated ning kõik sõlmitavad lepingu ja hankelepingu muudatused. Kui hankelepingut ei ole
sõlmitud, on hankelepingutena käsitletavad ka tellimused, tellimuskirjad, ostutellimused või muu,
millega võetakse rahaline kohustus.
3. Hankelepingute sõlmimine
3.1. Lepingu alusel sõlmitakse hankelepinguid tellija vajaduse põhiselt kas ühekordse tellimuse
(edaspidi: ühekordne soetus) tegemiseks ja/või fikseeritud perioodiks (edaspidi:
kestvusleping), mille kestel tehakse tellimusi. Kestvuslepingu täitmine toimub tellija
esitatavate tellimuste alusel, milles täpsustatakse vajadusel nt ostetava teenuse osutamise
aeg ja koht, kontaktisik jm. Leping ilma hankelepinguta ei kohusta tellijat täitjalt teenust
tellima.
3.2. Teenuse tellimine toimub alljärgneva korra alusel:
3.2.1. Tellija esitab täitjale pakkumuse esitamise ettepaneku.
3.2.2. Täitja esitab hiljemalt 5 päeva jooksul pärast tellijalt pakkumuse esitamise
ettepaneku saamist pakkumuse koos teenuse maksumusega. Juhul, kui täitjal ei ole
võimalik sellest tähtajast kinni pidada, teavitab ta sellest tellijat viivitamata.
3.2.3. Tellija annab pakkumusele nõusoleku hankelepingu sõlmimisega või keeldub
pakkumusest hiljemalt 14 päeva jooksul. Tellija ei ole kohustatud esitatud
pakkumuse alusel hankelepingut sõlmima. Kui tellija nõutud päevade jooksul
pakkumusele ei vasta, loetakse seda keeldumiseks.
3.3. Hankelepingud sõlmitakse vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
3.4. Tellijal on õigus tellida täitjalt ka teisi tehnilise kirjelduse nõuetele vastavaid teenuseid
(teenus, mille eesmärk on sama). Nimetatud teenuste tellimine toimub pakkumuse esitamise
ettepanekute esitamisega, mille raames esitab tellija täitjatele täpsed tehnilised kirjeldused
ja teenuste hinnastamise tingimused.
4. Tellija õigused ja kohustused
4.1. Tellijal on õigus jooksvalt kontrollida lepingust tulenevate kohustuste täitmist ja teenuste
tellimisega seotud dokumente ning nõuda igal ajal informatsiooni lepingu täitmise kohta.
4.2. Tellijal on õigus kontrollida täitja esitatud arvete, kalkulatsioonide ja muude kulutuste õigsust
ja vastavust tegelikkusele. Vajadusel on õigus nõuda välja alltöövõtjate arveid.
4.3. Tellijal on õigus konsulteerida täitjaga teenusega seotud küsimustes, näiteks teenuse
osutamisega seotud küsimustes.
4.4. Tellijal on õigus nõuda teenusel ilmnenud puuduste viivitamatut kõrvaldamist.
4.5. Tellijal on õigus nõuda täitja süül tekkinud kahjude hüvitamist.
2/8
4.6. Tellija jätab endale õiguse tellida teenust lisaks lepingule, kui: täitja ei esita pakumust; täitja
esitatud pakkumus ei vasta nõuetele; täitja ei ole võimeline hankelepingut täitma või
lepingust või hankelepingust on taganetud; pakutud teenuse hind on võrreldes keskmise
turuhinnaga põhjendamatult kõrge ja tellijale majanduslikult ebamõistlik.
4.7. Tellija kohustub tasuma täitjale lepingule vastavalt osutatud teenuse eest lepingus
sätestatud tingimustel.
4.8. Tellija kohustub vastama mõistliku aja jooksul kõikidele täitja poolt esitatud taotlustele
juhiste täpsustamiseks.
4.9. Tellija kohustub informeerima täitjat esimesel võimalusel probleemidest, mis on seotud
hankelepingu täitmisega.
5. Täitja õigused ja kohustused
5.1. Täitja kohustub esitama tellijale nõudmisel määratud perioodi osas koondväljavõtte täitjalt
tellitud teenuse kohta (sh hankelepingu sõlmimise või ostutellimuse kuupäev, teenuse
nimetus ja maksumus ilma käibemaksuta, hankelepingute/ostutellimuste maksumus kokku
ilma käibemaksuta jms) MS Excel või tellijaga kokkuleppel muus vormingus 10 päeva jooksul
vastava nõude saamisest juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.
5.2. Täitja kohustub tellija nõudmisel esitama informatsiooni (maht ja otstarve) alltöövõtjate
kohta. Juhul, kui täitja on esitanud vastavasisulise informatsiooni enne lepingu sõlmimist, siis
täitja peab tellijaga eelnevalt kooskõlastama varem nimetatud isikute vahetumise.
5.3. Täitja kohustub viivitamata teavitama tellijat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest.
5.4. Täitja kohustub viivitamata teavitama tellijat täitja vastu suunatud tellijaga seotud
küberründest ja küberintsidendist ning esitama tellija nõudmisel tellijale küberintsidendi
raporti.
5.5. Täitja kohustub järgima lepingu täitmisel õiglase kaubanduse tingimusi, lähtuma
keskkonnasäästlikest põhimõtetest, mitte kasutama orja- ja lapstööjõudu.
5.6. Täitja kohustub tellijat viivitamata teavitama, kui ta ei saa kokkulepitud tähtajaks teenust
osutada.
5.7. Täitja kohustub osutama teenust tähtaegselt ja nõuetekohaselt kokkulepitud mahus ja
sagedustega vastavalt lepingus ja ostutellimuse esitamise käigus sätestatud tingimustele,
parimas praktikas rakendatavatele nõuetele, normidele ja standarditele.
5.8. Täitjal on õigus saada kokkulepitud tasu vastavalt osutatud teenuse eest lepingus sätestatud
tingimustel.
5.9. Täitjal on õigus saada tellijalt juhiseid, selgitusi või muud teavet, mis mõjutab lepingu
täitmist.
5.10. Täitjal on õigus teha ettepanekuid teenuse osutamisega seotud tegevuste parema
organiseerimise osas.
6. Teenuse üleandmine ja vastuvõtmine
6.1. Täitja vormistab teenuse osutamise kohta üleandmise-vastuvõtmise akti, mis allkirjastatakse
kahepoolselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
6.2. Üleandmise-vastuvõtmise akt on allkirjastatud dokument, mis kinnitab lepingu tingimustele
vastava teenuse üleandmist ja tellija poolt selle vastuvõtmist (teenuse hankelepingu kohase
väljundi sihipärase kasutuse võimaldamist). Nimetatud akti vormistab täitja võimalusel
digitaalselt allkirjastatuna ning esitab tellijale allkirjastamiseks viivitamatult pärast teenuse
osutamist.
6.3. Teenuse kasutamine võimaldatakse tellijale viivitamatult pärast hankelepingu jõustumist,
kuid mitte hiljem kui hankelepingus nimetatud tähtajaks.
6.4. Tellijal on õigus üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest keelduda, kui osutatud
teenus ei vasta lepingus sätestatud tingimustele. Teenuse vastuvõtmisest keeldumise korral
koostavad poolte hankelepingu kontaktisikud kirjalikus vormis vastavasisulise akti ning täitja
on kohustatud pretensioonis märgitud puudused likvideerima tellija ja täitja kontaktisikute
poolt kokkulepitud tähtajaks, mis ei või olla pikem kui 14 kalendripäeva, kui pooled ei ole
kokku leppinud teisti.
3/8
7. Lepingu maksumus ja maksetingimused
7.1. Raamlepingu eeldatav maksimaalne kogumaksumus riigihankes on 29 999 eurot, millele
lisandub käibemaks seaduses sätestatud juhul.
7.2. Ühekordsete ostude puhul kujunevad reaalsed hinnad pakkumuse esitamise ettepanekute
alusel. Kestvuslepingus sõlmimiseks pakutud hinnad fikseeritakse kestvuslepingu perioodiks.
7.3. Teenuse ühikuhinnad sisaldavad kõiki lepingu täitmiseks vajalikke kulusid. Teenuse eest
tasutakse vastavalt tellitud ja reaalselt osutatud teenusele, võttes aluseks mõlemapoolselt
allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti, mis kinnitab, et täija on metalli nõuetekohaselt
üle antud metalliettevõtjale.
7.3.1. Purustatud metalli võõrandamisest saadav tulu jääb täitjale ning seda arvestatakse
osana teenuse tasust. Täitja kohustub oma hinnapakkumise koostamisel arvestama
metalli võimalikku realiseerimishinda ning vastav tulu on tema risk ja kasu.
7.4. Ühe osutatud teenuse kohta esitatakse üks e-arve, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
7.5. Täitja esitab arve e-arvena (masintöödeldavas XML-formaadis).
7.6. Täitja esitab arve järgmiste andmetega:
7.6.1. Maksja andmed (arve tasuja):
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764, aadress Järve 34a,
11314 Tallinn);
Kaitsevägi (registrikood 70008641, aadress Juhkentali 58, 15007 Tallinn).
7.6.2. Muud arvele märgitavad andmed:
tellija kontaktisiku nimi (täpsustatakse hankelepingus);
raamlepingu number;
hankelepingu (ostutellimuse) number;
teenuse liik ja osutamise aeg.
7.6.3. Täitja pangarekvisiidid:
Saaja pank: AS LHV Pank
Saaja pangakonto number: IBAN EE037700771005037611
SWIFT: LHVBEE22.
7.7. Tellija tasub vastuvõetud ja lepingu tingimustele vastava teenuse eest 28 päeva jooksul
pärast lepingu tingimustele vastava arve kättesaamist. Arve esitamise aluseks on poolte
allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akt.
7.8. Tellija ei aktsepteeri arvet, mis ei vasta lepingu tingimustele. Sellisel juhul täitja esitab uue
arve seitsme päeva jooksul. Tasumine loetakse teostatuks tellija panga poolt
maksekorralduse vastuvõtmisest.
7.9. Tellija kontrollib enne arve, mille maksumus on koos käibemaksuga 10 000 eurot või rohkem,
tasumist täitja maksuvõla puudumist Maksu- ja Tolliameti kodulehekülje kaudu. Vähemalt
10 000-eurose maksuvõla olemasolu korral informeerib tellija tasutavast arvest Maksu- ja
Tolliametit.
8. Vääramatu jõud
8.1. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool on rikkunud kohustust
vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust rikkunud pool
ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta
lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle
tagajärje ületaks, nt loodusõnnetusi, üldisi elektrikatkestusi, sõjategevust, blokaadi. Pooled
ei loe vääramatuks jõuks täitja kolmandast isikust lepingupartneri suutmatust lepingut täita.
4/8
8.2. Kui mistahes vääramatu jõu tingimustele vastav asjaolu tõi kaasa lepingu mittetäitmise
lepingus või selle lisades ettenähtud tähtajal ning selle mõju on ajutine, on lepingust
tulenevat kohustust rikkunud poole käitumine vabandatav üksnes ajal, mil vääramatu jõud
kohustuse täitmist takistas.
8.3. Vääramatu jõu esinemise tõttu lükatakse lepingulise kohustuse täitmise tähtaeg edasi
vastavalt asjaolu mõjumise ajale, kuid mitte enamaks kui 90 päeva juhul, kui pooled ei ole
teisiti kokku leppinud. Vääramatu jõu esinemisel tehakse tarneaja osas vajadusel
hankelepingu muudatus.
8.4. Pool, kes ei suuda oma kohustusi vääramatu jõu tõttu täita, peab viivitamatult teatama
teisele poolele nimetatud olukorra tekkimisest ja lõppemisest. Mitteteatamine või
mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata rikkumise vabandatavusele, s.o
vääramatu jõu esinemisele, ning teavitamise kohustust rikkunud pool vastutab lepingulise
kohustuse rikkumise eest vastavalt lepingus sätestatule.
8.5. Juhul, kui vääramatu jõu mõju on alaline ning ei võimalda pooltel täita lepingulisi kohustusi
täielikult või osaliselt, siis pooltel on õigus leping üles öelda või lepingust taganeda, tehes
teisele poolele vastava lepingust ülesütlemis- või taganemisavalduse.
8.6. Vene Föderatsiooni ja Valgevenega seotud impordi piirangutest tulenevat mõju teenuse
osutamise kohustuse täitmisele ei käsitle pooled vääramatu jõuna juhul, kui need asjaolud
esinesid lepingu sõlmimise hetkel.
9. Konfidentsiaalsus- ja julgeolekutingimused
9.1. Konfidentsiaalse teabe all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud teavet,
isikuandmeid, turvaandmeid, selgelt tähistatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud
dokumente ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada tellija huve.
Konfidentsiaalne teave ei hõlma endas teavet, mille avalikustamise kohustus tuleneb
õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige
piiratumal viisil.
9.2. Konfidentsiaalsusnõude kohaselt pool kohustub mitte avaldama lepingu kehtivuse ajal ega
hiljem teise poole kirjaliku nõusolekuta teise poole konfidentsiaalset teavet. Pool kaitseb
temale lepingu täitmise käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust.
9.3. Täitja kohustub mitte kasutama tellija kirjaliku nõusolekuta lepingu juurde kuuluvat
dokumenti või informatsiooni, v.a juhtudel, mis on vajalikud lepingu täitmiseks. Kõik
dokumendid peale lepingu ja selle lisade on tellija omand ning kui tellija nõuab, on täitja
kohustatud tagastama need talle pärast lepingu lõppemist.
9.4. Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe avaldamine mistahes kolmandatele
isikutele on keelatud.
9.5. Juhul, kui lepingu täitmiseks on täitjal vaja siseneda Kaitseministeeriumi valitsemisala
territooriumile, siis täitja kohustub täitma kehtivaid julgeolekutingimusi (Lisa). Juhul, kui
täitja kasutab nimetatud territooriumil alltöövõtjaid, siis need tuleb eelnevalt kirjalikult
kooskõlastada tellijaga ning ka neile rakenduvad kõik lepingus sätestatud julgeoleku-
tingimused. Täitja vastutab selle eest, et alltöövõtjad täidavad julgeolekutingimusi.
9.6. Avalikkusele suunatud lepingu eseme või selle täitmisega seotud teavitus, sh pressiteated,
tellijale viitamine reklaamis või võrguväljaandes, on lubatud ainult tellija sõnaselgel kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.
9.7. Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu.
10. Vastutus
10.1. Pooled kannavad teineteise ees vastutust lepingujärgsete kohustuste mittenõuetekohase
täitmise või täitmata jätmise korral vastavalt lepingu sätetele ja kehtivatele õigusaktidele.
10.2. Täitja vastutab teenuse lepingu tingimustele mittevastavuse (puuduste) eest, kui teenuse
lepingu tingimustele mittevastavus avastatakse (st puuduseid ei olnud võimalik nende
tavapärase ülevaatuse käigus avastada, nn varjatud puudused) pärast osutatud teenust.
10.3. Juhul, kui täitja täidab lepingut mittenõuetekohaselt, on tellijal õigus keelduda osutatud
teenuse vastuvõtmisest ja ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest ning esitada täitjale
5/8
lepingus sätestatud viisil kohustuse täitmise nõue pärast kohustuse rikkumisest
teadasaamist, andes täitjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks. Nõuetekohase teenuse
osutamiseni tellijale loetakse täitja teenuse osutamisega viivitanuks.
10.4. Teenus ei vasta lepingu tingimustele muu hulgas, kui teenust ei ole osutatud ootuspärasele
kvaliteedile vastavalt, teenusel ei ole kokkulepitud omadusi, teenust ei ole osutatud
kokkulepitud tähtajaks, kokkulepitud mahus, ettenähtud sagedusega, täitja ei esita teenuse
osutamise kohta nõuetekohast dokumentatsiooni, jätab tellijale lepingu täitmise kohta
informatsiooni esitamata vms.
10.5. Tellija on kohustatud teavitama täitjat vähemalt e-posti teel teenuse lepingu tingimustele
mittevastavusest 30 päeva jooksul arvates sellest, kui tellija või tellija volitatud isik sai teada
teenuse lepingu tingimustele mittevastavusest. Teates kohustub tellija nõudma täitjalt
kohustuse täitmist, andes ühtlasi lepingu kohaseks täitmiseks täitjale mõistliku tähtaja, mis
ei tohi olla üldjuhul pikem kui 60 päeva.
10.6. Juhul, kui tellija ei teata täitjale teenusel esinevast puudusest lepingus sätestatud tähtaja
jooksul pärast puudusest teadasaamist, siis täitja vabaneb vastutusest teenuse puuduste
eest, v.a juhul, kui puudustest teatamata jätmine oli mõistlikult vabandatav.
10.7. Juhul, kui osutatud teenus ei vasta lepingu tingimustele, siis tellijal on õigus nõuda täitjalt
mittevastava teenuse teistkordset osutamist lepingu tingimustele vastava teenusega.
10.8. Juhul kui teenus ei vasta lepingu tingimustele ja tellija on nõus vastu võtma puudustega
teenuse, on tellijal õigus alandada selle teenuse hinda puudustele vastava osa võrra, esitades
selleks täitjale avalduse.
10.9. Teenuse tähtaegselt osutamata jätmise korral on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni
0,25% tähtaegselt osutamata teenuse maksumusest päevas iga teenuse osutamata jätmisega
viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 50% hankelepingu maksumusest, kui
hankelepingus ei ole sätestatud teisiti.
10.10. Pooltel on õigus lisaks lepingu ülesütlemisele või lepingust taganemisele nõuda lepingu
olulise rikkumise eest leppetrahvi, kahju hüvitamist ja kasutada teisi õiguskaitsevahendeid.
10.11. Juhul, kui täitja rikub muud lepingujärgset kohustust kui tähtaegne teenuse osutamine, on
tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni 10% kogu hankelepingu objektiks oleva teenuse
maksumusest.
10.12. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral on poolel õigus nõuda kohustust rikkunud
poolelt leppetrahvi kuni 10 000 eurot iga vastava juhtumi korral.
10.13. Juhul, kui tellija viivitab arve tasumisega, on täitjal õigus nõuda tellijalt võlaõigusseaduse §
113 lõikes 1 sätestatud viivist tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva
eest kuni 0,25% päevas tingimusel, et viivitusest on tellijale teada antud 30 päeva jooksul
selle tekkimisest. Viivise kogusuurus ei ületa 10% viivituses oleva summa suurusest.
10.14. Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise
asendamiseks. Leppetrahvi nõudmine ei võta tellijalt õigust nõuda täitjalt lepingu
rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
10.15. Leppetrahvide nõudeõigus on 180 päeva alates vastava rikkumise avastamisest arvates.
10.16. Leppetrahvid ja viivised tasutakse 28 päeva jooksul vastava nõude saamisest arvates, kui
pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Tellijal on õigus arvestada tellija poolt esitatud
leppetrahvi nõuete summad ja kahjuhüvitiste summad maha täitjale tasumisele kuuluvast
tasust.
10.17. Pooltel on õigus kokkuleppel leppetrahv (ka osaliselt) asendada samas väärtuses lepingu
esemega või lepingu esemega seotuga. Käesoleva punkti rakendamisel ei ole tegemist
leppetrahvi määramisega, vaid eraldiseisva lepingust tuleneva õiguskaitsevahendiga.
11. Lepingu lõpetamise alused
11.1. Tellija annab lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel täitjale mõistliku tähtaja lepingu
täitmiseks, mis ei või üldjuhul olla pikem kui 30 päeva. Lepingu täitmiseks antav tähtaeg ei
vabasta poolt vastutusest kohustuse rikkumise eest.
11.2. Tellija ei ole kohustatud lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel andma tähtaega lepingu
täitmiseks olulise lepingurikkumise korral. Sel juhul tellija esitab täitjale kirjaliku lepingu
ülesütlemis-/taganemisavalduse mõistliku aja jooksul olulisest lepingurikkumisest
6/8
teadasaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemine/taganemine loetakse toimunuks, kui täitja
on saanud ülesütlemis-/taganemisavalduse kätte.
11.3. Lepingu täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumisel tellija võib esitada täitjale kirjaliku
lepingu(st) ülesütlemis-/või taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine või taganemine
loetakse toimunuks ülesütlemis-/taganemisavalduse täitja poolt kättesaamisest arvates.
Lepingu(st) ülesütlemis-/taganemisavaldust ei ole vaja esitada, kui täiendava tähtaja
andmisel on tellija eelnevalt kirjalikult selgitanud, et tähtaja jooksul lepingujärgse kohustuse
täitmata jätmisel ütleb tellija lepingu üles/taganeb tellija lepingust. Sel juhul lõpeb leping
tellija poolt lepingu täitmiseks määratud tähtaja möödumisel ja tingimusel, et täitja ei ole
pakkunud tellijale kohast täitmist.
11.4. Poolel on õigus leping täiendava tähtajata üles öelda või lepingust taganeda, kui teine pool
on lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Oluliste
lepingurikkumistega on muu hulgas tegemist juhul, kui:
11.4.1. rikutakse lepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu;
11.4.2. täitja on jätnud tellija antud täiendava tähtaja jooksul oma kohustused täitmata;
11.4.3. täitja edastab tellijale teate täitmisest keeldumise kohta;
11.4.4. täitja ei ole alustanud lepingu täitmist aja jooksul, mis võimaldaks lepingut
tähtaegselt täita;
11.4.5. esitatakse valeteavet või võltsitud andmeid;
11.4.6. rikutakse konfidentsiaalsuskohustust;
11.4.7. kohustuse rikkumine annab poolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine pool ei
täida kohustust ka edaspidi;
11.4.8. täitjal esineb lepingu kehtivuse ajal seadusrikkumisi lepingu esemeks oleva teenuse
osutamisega;
11.4.9. täitjal lõppevad lepingu täitmiseks vajalikud load ning täitja ei pikenda neid või
lubade pikendamine ei ole võimalik;
11.4.10. täitja on enam kui kolmel korral rikkunud lepingu tingimusi, mida ei ole nimetatud
punktides 11.4.1–11.4.9.
11.5. Tellijal on õigus leping erakorraliselt üles öelda juhul, kui täitja suhtes on tehtud
pankrotiotsus või on algatatud likvideerimisprotsess.
11.6. Tellijal on õigus leping igal ajal üles öelda, teatades sellest täitjale vähemalt 30 kalendripäeva
ette.
11.7. Pooltel on õigus leping igal ajal lõpetada poolte kokkuleppel.
11.8. Ülesütlemisel ei ole pooled kohustatud lepingut täitma. Pooled on lepingu ülesütlemisel või
taganemisel kohustatud tagastama teineteisele lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba
ette üleantu võlaõigusseaduses sätestatud korras.
12. Kontaktisikud
12.1. Tellija kontaktisik on vastava valdkonna kategooriajuht, kes on lepingu sõlmimise hetkel
Taristu & teenused kategooriajuht Kristo Raud (tel +372 5388 3440, e-post
[email protected]).
12.2. Ostutellimuste esitaja on Siim Pikkur (tel +372 5305 1781, e-post
[email protected]), tellija
ostu projektijuht või tellija kontaktisiku volitatud isikud. Volituse andmine ja tagasivõtmine
toimub e-posti teel või täpsustatakse hankelepingus.
12.3. Täitja kontaktisik on Lennart Lemberg (tel +372 5836 7677, e-post
[email protected]).
12.4. Kontaktisikud teenuse vastuvõtmiseks lepitakse kokku hankelepingus.
12.5. Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge, esitatakse e-posti teel ning peavad olema
adresseeritud lepingu kontaktisikutele juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti kokku lepitud.
12.6. Pool teavitab teist poolt kontaktisiku või muude andmete muutumisest viivitamata e-posti
teel. Seda teadet ei loeta lepingu muudatuseks.
7/8
13. Lõppsätted
13.1. Leping jõustub selle allkirjastamisel poolte poolt.
13.2. Leping kehtib alates jõustumisest 36 kuud või punktis 7.1 sätestatud raamlepingu
maksimaalse maksumuseni, olenevalt sellest, milline tingimus saabub varem.
13.3. Lepingu täitmise keel on eesti keel, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Vastuolude
olemasolul eestikeelsete ja inglisekeelsete dokumentide vahel prevaleerib eestikeelne
versioon.
13.4. Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi
õigusaktidest, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.
13.5. Pooled on kokku leppinud võtta tarvitusele kõik abinõud omavaheliste erimeelsuste
lahendamiseks läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus
vastavalt Eesti Vabariigi õigusele Harju Maakohtus, v.a juhul, kui pooled on teisiti kokku
leppinud.
13.6. Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust.
13.7. Kumbki pool ei oma õigust oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele
teise poole kirjaliku nõusolekuta.
13.8. Lepingu muutmises võib kokku leppida riigihangete seaduses toodud tingimustel.
13.9. Lepingu muudatused kehtivad juhul, kui need on vormistatud kirjalikult. Kirjaliku vorminõude
mittejärgimisel on lepingu muudatused tühised. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast
nende allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud tähtajal.
13.10. Pooltevaheliste õiguslikku tähendust omavate teadete edastamine peab toimuma kirjalikult
või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Teatis loetakse kättesaaduks ka juhul, kui see on
edastatud postiasutuse poolt tagasisaadetava väljastusteatega lepingus tähendatud
asukohta ja teate posti panemisest on möödunud 5 päeva. E-posti teel teate saatmise korral
loetakse teade kättesaaduks järgmisel tööpäeval.
13.11. Leping on koostatud ühes eksemplaris ja allkirjastatud digitaalselt.
14. Lisa
14.1. Julgeolekutingimused.
Tellija Täitja
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Tiaana Kalda Lennart Lemberg
hangete osakonna juhataja juhatuse liige
8/8
Lisa
19.09.2025 lepingu
nr 2-2/25/516 juurde
JULGEOLEKUTINGIMUSED
Riigihanke objekti asumisega Kaitseväe julgeolekualal teavitatakse lepingu poolt alljärgnevatest
tingimustest:
1. Julgeolekutingimustest teavitamise eesmärk
Teavitamise eesmärk on selgitada lepingupartnerile poolte suhteid, õigusi ja kohustusi julgeolekualaste
nõuete täitmisel Kaitseväe julgeolekualal.
2. Mõisted
2.1. Teavitamisel kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
2.1.1. Kontrollitav isik – Müüja ja alltöövõtja töötaja, kelle suhtes teostatakse taustakontrolli
tema eelneval kirjalikul nõusolekul seoses sissepääsuõiguse taotlemisega Kaitseväe
julgeolekualale.
2.1.2. Taustakontroll – Kaitseväe julgeoleku tagamise eesmärgil Kaitseväe poolt teostatav
Kaitseväe korralduse seaduses (KKS) § 41³ sätestatud asjaolude kontrollimine otsustamaks
kontrollitava isiku lubamine Kaitseväe julgeolekualale.
2.1.3. Kaitseväe struktuuriüksus – KKS § 12 ja § 13 tähenduses.
2.1.4. Kaitseväe julgeolekuala – KKS § 50 tähenduses.
2.1.5. Riigihanke objekt – lepingu täitmiseks ettenähtud Kaitseväe julgeolekualal paiknev
tööpiirkond.
2.1.6. Julgeolekualased nõuded – käesolevas dokumendis nimetatud üldised julgeolekualased
nõuded, sh taustakontrolli läbiviimisega seotud nõuded ning muudest õigusaktidest
tulenevad Kaitseväe julgeoleku tagamiseks kehtestatud nõuded.
2.1.7. Sissepääsutaotlus – dokument, mille müüja vastutav isik on kohustatud esitama
kontrollitava isiku taustakontrolli algatamiseks ja sissepääsuõiguse saamiseks objektile.
Sissepääsutaotluse võib esitada lisatud näidise alusel või e-kirjaga vabas vormis e-posti
aadressile
[email protected]. Taotlusele lisatakse täidetud taustakontrolli
nõusoleku vormid.
2.1.8. Nõusoleku vorm – sissepääsutaotluse juurde kuuluv dokumendi vorm, mida kontrollitav
isik on kohustatud täitma.
2.1.9. Sissepääsuõigus – õigus viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõiguse
saamise üks eeltingimus on taustakontrolli läbimine.
2.1.10. Sissepääsuõigust omav isik - taustakontrolli läbinud müüja ja alltöövõtja töötaja, kellel on
õigus saatjata siseneda ja viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõigust
omav isik lubatakse objektile konkreetse Kaitseväe struktuuriüksuse kehtestatud
tingimustel.
2.1.11. Eritingimusega sissepääsuõigust omav isik – sissepääsuõigust omav isik, kellel on vaid
erandjuhtudel ja Kaitseväe vastutava isikuga eelnevalt kooskõlastatult õigus siseneda ja
viibida objektil müüja poolse saatjaga seoses lepingu täitmisega.
2.1.12. Kaitseväe vastutav isik (edaspidi KV vastutav isik) – konkreetsel Kaitseväe julgeolekualal
asuva objekti julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav Kaitseväe määratud isik.
2.1.13. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse vastutav isik (edaspidi RKIK vastutav isik) –
lepingujärgne kontaktisik, kelle kaudu toimub lepingujärgsete kohustuste täitmise
korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide edastamine.
2.1.14. Müüja vastutav isik (edaspidi TV vastutav isik) – julgeolekualaste nõuete täitmise eest
1/3
vastutav müüja määratud isik.
2.1.15. Objekti vastutav isik – Kaitseväe julgeolekualal paikneval objektil julgeolekualaste nõuete
täitmise eest vastutav müüja määratud isik.
Punktides 2.1.14 ja 2.1.15 nimetatud isik võib olla üks ja sama isik.
3. Müüja õigused ja kohustused
3.1. Müüjal on õigus:
3.1.1. saada julgeolekualaste nõuete täitmiseks vajalikku informatsiooni KV vastutavalt isikult;
3.1.2. lähtuvalt taustakontrolli tulemustest saada teavet sissepääsuõiguse saamise kohta KV
vastutavalt isikult.
3.2. Müüja kohustub:
3.2.1. tagama lepingus kokkulepitud teenuse osutamise üksnes sissepääsuõigust omava isiku
poolt;
3.2.2. täitma ja tagama sissepääsuõigust omava isiku, sh eritingimusega sissepääsuõigust omava
isiku julgeolekualaste nõuete järgimise Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud tingimustel
ning tagama nende täitmise ka alltöövõtja poolt;
3.2.3. mitte planeerima teenust osutama isikut:
3.2.3.1. kellele ei ole sissepääsuõigust antud,
3.2.3.2. kellele ei ole taustakontrolli tehtud või
3.2.3.3. eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõigust ei ole
kooskõlastatud;
3.2.4. esitama objektile teenust osutavale füüsilisele isikule sissepääsuõiguse saamiseks ja
taustakontrolli algatamiseks esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui seitse (7) tööpäeva
enne lepingus kokkulepitud töö teostamise algust e-posti aadressile
[email protected] alljärgnevad dokumendid:
3.2.4.1. sissepääsutaotluse (vt näidis) ja
3.2.4.2. kontrollitava isiku täidetud ja käsikirjaliselt (skaneeritult) või digitaalselt
allkirjastatud nõusoleku;
3.2.5. edastama eelnimetatud punktis märgitud nõusolekute originaalid posti aadressile
Kaitsevägi, Magasini 31A, 10138, Tallinn;
3.2.6. märkima vabas vormis esitatavas sissepääsutaotluses:
3.2.6.1. teenust osutava füüsilise isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi ning müüja
ja/või alltöövõtja nimetuse;
3.2.6.2. sissepääsuõiguse saamise põhjenduse, s.t teenuse või töö kirjelduse, mida
konkreetsel objektil tegema hakatakse;
3.2.6.3. viite sõlmitud lepingule ning lepingu kehtivuse aja;
3.2.6.4. andmed sõiduki (mark/mudel ja registreerimise nr) kohta, millega soovitakse
siseneda KV julgeolekualale;
3.2.6.5. müüja esindaja kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber);
3.2.6.6. taotluse juurde lisama kontrollitava isiku allkirjastatud nõusoleku.
3.2.7. lisama välismaalasele sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks taotluse
juurde täiendavalt: koopia isikut tõendava dokumendi pildiga leheküljest, sh viisast vm
Eestis viibimise seaduslikku alust kinnitavast dokumendist;
3.2.8. kinnitama ja tõendama välismaalase Eestis töötamise seadusliku aluse andmist, omamist
ja pikendamist (välismaalaste seadus § 19 ja § 20);
3.2.9. kontrollitava isiku taustakontrolli tulemusel sissepääsuõiguse mittesaamisel esitama
vajadusel taustakontrolliks uue sissepääsutaotluse koos isiku nõusolekuga;
3.2.10. pidama ajakohast nimekirja sissepääsuõigust omavatest isikutest ning uuendama iga
kalendriaasta lõpus töötajate nimekirja, kes jätkavad teenuse osutamist uuel
kalendriaastal, saates ajakohase nimekirja e-posti aadressile
[email protected];
3.2.11. teavitama viivitamatult e-posti aadressile
[email protected] sissepääsuõigust
2/3
omava isiku sissepääsuvajaduse lõppemisest;
3.2.12. teavitama viivitamatult kõikidest julgeolekualaste nõuete rikkumistest või nende
kahtlusest objektil KV vastutavat isikut.
4. Kaitseväe õigused ja kohustused
4.1. Kaitseväel on õigus:
4.1.1. teha kontrollitava isiku suhtes taustakontroll üldjuhul kuni seitsme (7) tööpäeva jooksul
nõuetekohase sissepääsutaotluse ja nõusoleku saamisest arvates;
4.1.2. teostada uuesti punktis 3.2.9 sätestatud juhul taustkontroll punktis 4.1.1 sätestatud
tähtaegasid arvestades;
4.1.3. muul põhjendatud juhul pikendada taustakontrolli läbiviimise tähtaega kuni seitsme (7)
tööpäeva võrra, teavitades TV vastutavat isikut sellest kirjalikus taasesitamist
võimaldavas vormis;
4.1.4. kehtestada julgeolekualased nõuded, kusjuures olulistest piirangutest teavitatakse TV
vastutavat isikut esimesel võimalusel;
4.1.5. anda või piirata taustakontrolli käigus ilmnenud asjaoludele tuginedes kontrollitavale
isikule sissepääsuõigus või anda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku õigused;
4.1.6. keelduda julgeolekukaalutlustel sissepääsuõiguse andmisest, sh isikule, kellele ei ole
taustakontrolli tehtud või ei ole võimalik seda teha ja keelduda eritingimusega
sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõiguse kooskõlastamisest;
4.1.7. piirata juurdepääsu turvaaladele kodakondsuseta või välisriigi kodakondsusega isikutele,
lähtudes riigisaladusele juurdepääsu õigusest, teadmisvajadusest ja muudest riigisaladuse
ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud nõuetest;
4.1.8. keelata kontrollitaval isikul nõusoleku mitteesitamisel või selle mittenõuetekohasel
esitamisel siseneda objektile;
4.1.9. kontrollida objektil kehtestatud julgeolekualastest nõuetest kinni pidamist
sissepääsuõigust ja/või eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku suhtes;
4.1.10. julgeolekualaste nõuete mittejärgimisel või nende rikkumisel keelata punktides 2.1.10 ja
2.1.11 sätestatud isiku viibimine Kaitseväe julgeolekualal.
4.2. Kaitsevägi kohustub:
4.2.1. teavitama TV vastutavat isikut kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis kontrollitava
isiku sissepääsuõiguse saamisest, sh sellekohastest piirangutest objektile;
4.2.2. teavitama TV vastutavat isikut sissepääsuõigust või eritingimustega sissepääsuõigust
omava isiku julgeolekualaste nõuete rikkumise tuvastamisest, mis välistab tema
edaspidise sissepääsuõiguse saamise objektile;
4.2.3. tutvustama objektil kehtestatud julgeolekualaseid nõudeid või nende muudatusi
sissepääsuõigust omavale isikule, sh eritingimusega sissepääsuõigust omavale isikule.
4.3. Kaitseväe vastutava isiku (p 2.1.12), RKIK vastutava isiku (p 2.1.13), müüja vastutava isiku (p
2.1.14), objekti vastutava isiku (p 2.1.15) kontaktid määratakse kindlaks lepingu sõlmimisel.
5. Lõppsätted
5.1. Vastutavate isikute muutumisest teavitab pool teist poolt kirjalikus taasesitamist võimaldavas
vormis.
5.2. Isikuandmete töötlemisel lähtutakse kehtivate õigusaktide nõuetest.
5.3. Kaitseväel on õigus teha RKIKile erakorraliselt ettepanekuid lepingu üles ütlemiseks
etteteatamise tähtaega arvestamata kui müüja rikub punktides 3.2.1–3.2.4 nimetatud
kohustusi, ei järgita lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõuet või müüja ja alltöövõtja töötajad
ei järgi Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud nõudeid.
3/3
KAITSEVÄGI
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise
kuupäevast kuni vajaduse
möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat
Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12
TAOTLUS SISSEPÄÄSUÕIGUSE SAAMISEKS KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE TEENUSE OSUTAMISEKS
SISSEPÄÄSUTAOTLUS
[Registreerimisnumber]
[………..……] kuupäev
Käesoleva taotlusega kinnitan, et [ettevõtte nimetus] on sõlminud lepingu [asutuse nimetus] ning omab
sissepääsuvajadust Kaitseväe julgeolekualale seoses lepinguga nr [Lepingu nr]. Leping kehtib [Lepingu
alguskuupäev] kuni [Lepingu lõppkuupäev].
[Ettevõtte nimetus] teostab Kaitseväe julgeolekualal [Lepingu eesmärk, tööde iseloom] ning taotleb
sissepääsuõigust alljärgnevatele objektidele;
1. Objekti nimetus: [objekti nimetus]
Aadress: [aadress]
Objekti vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi], [telefoni nr], [e-posti aadress]
Kaitseväe vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi]
2. jne
Seoses sissepääsuvajadusega eelnimetatud Kaitseväe objektidele palub lepingujärgne müüja [ettevõtte
nimetus] algatada taustakontrolli tegemise sissepääsuõiguse saamiseks alljärgneva(te)le isiku(te)le kui
müüja [ettevõtte nimetus] [ja alltöövõtja nimetus] töötajatele, tuginedes isikute nõusolekule
(allkirjastatud nõusoleku lehed on lisatud taotlusele) ning sissepääsuõigust taotluses märgitud sõidukitele.
Peatöövõtja [ettevõtte nimetus] töötajad:
1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood]
2. jne
Alltöövõtja [ettevõtte nimetus] töötajad:
1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood]
2. jne
Sõidukid:
1. Registreerimisnumber Mark/mudel
2. jne
Müüja on teadlik, et sõltuvalt taustakontrolli tulemusest on Kaitseväel õigus piirata isikute juurdepääsu
Kaitseväe julgeolekualale ning taustakontrolli läbimine ei taga automaatset sissepääsu Kaitseväe
julgeolekualale.
[Allkiri]
[Ees- ja perekonna nimi]
[Ametikoht]
Lisad: nõusolekud … lehel.
1/1
KAITSEVÄGI
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise
kuupäevast kuni vajaduse
möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat
Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12
KINNITATUD
Kaitseväe juhataja 07.02.2025
käskkirjaga nr 223
Lisa 3
KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE LUBAMIST TAOTLEVA
KAITSEVÄELE TEENUSE OSUTAMISEGA SEOTUD ISIKU
NÕUSOLEK TAUSTAKONTROLLI TEOSTAMISEKS
(ees- ja perekonnanimi)
Isikukood:
Luban Kaitseväel töödelda minu isikuandmeid minu Kaitseväe julgeolekualale lubamise
otsustamiseks ja Kaitseväele teenuse osutamise lepingu kehtivuse ajal, kuid mitte kauem kui
nõusoleku andmisest viie aasta jooksul.
Nõusoleku andmisel olen teadlik, et:
1. Kaitseväel on õigus teostada taustakontrolli Kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) § 41 5
sätestatud viisil;
2. mul on õigus keelduda nõusoleku andmisest (KKS § 416 lg 2 p 1);
3. mul on õigus keelduda selliste andmete esitamisest, mis võivad põhjustada minu, minu lähedase või
elukaaslase suhtes süüteomenetluse (KKS § 416 lg 2 p 2);
4. mul on õigus taotleda minu kohta andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist (KKS § 416 lg
2 p 3);
5. mul on õigus esitada minu kohta kogutud andmete kohta selgitusi (KKS § 416 lg 2 p 4);
6. mul on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks ja KKS § 41⁶ alusel kogutud andmete põhjal tehtud otsuse
vaidlustamiseks kohtu, õiguskantsleri või Andmekaitse Inspektsiooni poole, et kontrollida, kas minu
põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava on järgitud (KKS § 416 lg 2 p 5);
7. kui ma keeldun nõusoleku andmisest või taotlen andmete kogumise või päringute tegemise
lõpetamist, siis on see minu Kaitseväe julgeolekualale mittelubamise aluseks (KKS § 417);
8. Kaitsevägi võib piirata minu õigusi töödeldavate isikuandmete suhtes (KKS § 41¹⁰ lg 3 ja lg 4);
9. Kaitseväe julgeolekualal viibimisel (KKS § 52 lg 3) pean täitma Kaitseväes kehtivat korda (sh
tuleohutuse-, liiklemise- ja parkimise korda) ja Kaitseväe esindaja korraldusi (KKS § 52 lg 2),
sealhulgas olen teadlik, et:
9.1. Kaitseväe julgeolekualale on keelatud siseneda alkoholi, narkootiliste-või
psühhotroopsete ainetega, tulirelvaga, lõhkematerjaliga, osaliselt või täielikult
automaatse või kaugjuhitava lendava seadmega (droon, jmt), radioaktiivsete- ja kergesti
süttivate ainetega või neid sisaldavate esemetega ja muude vahenditega, mis võivad
ohustada isikut ennast või objektil viibivaid isikuid, tehnikat ja seadmeid;
9.2. Kaitseväe loata ei tohi Kaitseväe julgeolekualale tuua ega lubada kolmandaid isikuid;
1/2
KAITSEVÄGI
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise
kuupäevast kuni vajaduse
möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat
Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12
9.3. Sõidukiga Kaitseväe julgeolekualale sisenedes on kohustuslik video- ja/või
helisalvestavad sõidukaamerad katta, välja lülitada või eemaldada;
9.4. Kaitseväel on õigus turvakontrolli läbiviimiseks pidada kinni isikut (sealhulgas sõidukit)
sisenemisel Kaitseväe julgeolekualale, viibimisel Kaitseväe julgeolekualal või väljumisel
Kaitseväe julgeolekualalt ning kontrollida isikut (sealhulgas tema riietust või temaga
kaasas olevat asja (sealhulgas sõidukit) vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise
vahendi või väljaõppe saanud teenistuskoera abil;
9.5. Kaitsevägi võib julgeoleku- või ohutuskaalutlustel ajutiselt keelata isikutele sissepääsu
Kaitseväe julgeolekualale ja anda korralduse Kaitseväe julgeolekualal viibivatele isikutele
Kaitseväe julgeolekualalt lahkuda või keelata sealt lahkumist;
9.6. Kaitseväe eelneva nõusolekuta on keelatud pildistamine, video- ja helisalvestamine
Kaitseväe julgeolekualal ja -hoonetes ning nimetatud materjali jagamine/üleslaadimine
mis tahes kujul ja keskkonnas;
9.7. Kaitseväe julgeolekualal on keelatud viibida alkoholi, narkootiliste- või psühhotroopsete
ainete tarvitamise kahtlusega, -tunnustega või -joobes;
9.8. Kaitseväe julgeolekualal on keelatud kasutada (sealhulgas sõidukeis)
agressioonisümboleid.
(päev, kuu, aasta) [ allkirjastatud digitaalselt ]1
1
lubatud allkirjastada ka paberkandjal
2/2