Peeter Tambu Teie: 11.09.2025
Narva Linnavalitsuse
Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet Meie: 17.09.2025 nr 5-2/25/3416-7
[email protected]
Vastuskiri seoses täiendava kaasamisega
seisukohtade esitamiseks Narva linna
Üldplaneeringu avalikustamisele
Olete palunud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (edaspidi RKIK) arvamust Narva Linnavalitsuse poolt
üldplaneeringu menetluses täiendava kaasamise käigus Tiigi tn 2g ja Tiigi tn 2m omanikele saadetud
kirjades esitatud seisukohtade kohta ning täiendavaid selgitusi võimalike piirangute kohta
üldplaneeringus Elektrijaama tee 10, Tiigi tn 1 ja Kadastiku Väike tiik kinnistutele riigikaitsemaa
juhtotstarbe määramise korral.
Narva linna Tiigi tn 2m ja Tiigi tn 2g omanike kirjadest nähtub, et eelkõige soovivad kinnisasjade omanikud
teada, millisel määral kohalduvad ehitusseadustiku (edaspidi EHS) paragrahvidest 120 ja 121 tulenevad
piirangud nende kinnisasjadele, kui koostatavas Narva linna üldplaneeringus määratakse Narva linnas
Elektrijaama tee 10, Tiigi tn 1 ja Kadastiku Väike tiik kinnistutele riigikaitsemaa juhtotstarve.
RKIK hinnangul ei kaasne riigikaitsemaa juhtotstarbe määramisega üldplaneeringus täiendavaid kitsendusi
või piiranguid ümberkaudsetele maa-aladele.
Küll on aga teada, et RKIK on vastava juhtotstarbe määramise ettepaneku teinud selleks, et edaspidi
taotleda samale maa-alale riigikaitseliste ehitiste ehitamise õigust. Riigikaitselise ehitise püstitamise ning
sellele piiranguvööndi määramise korral rakendub EHS § 120 lõike 1 punkt 2, mis tähendab, et
riigikaitselise ehitise piiranguvööndis (linnas kuni 300 m riigikaitselise ehitise katastriüksuse piirist) tuleb
ehitiste püstitamine, laiendamine või teatud juhul ümberehitamine kooskõlastada Kaitseministeeriumiga.
Kooskõlastamisel hindab Kaitseministeerium taotletava ehitise võimalikku mõju riigikaitselise ehitise
töövõimele ning kooskõlastab selle, kui negatiivset mõju pole ette näha. Kui taotletava ehitise
parameetrid, kasutatav tehnoloogia või muud ehitise omadused on ohuks riigikaitselise ehitise
töövõimele või julgeolekule, võib Kaitseministeerium jätta selle kooskõlastamata või anda täiendavad
tingimused, millele taotletav ehitis peaks vastama. Senise praktika põhjal saame kinnitada, et
piiranguvööndis ehitamise kooskõlastamata jätmine on väga erandlik olukord ning seni on seda esinenud
ainult üksikutel juhtudel. Heaks praktikaks konkreetse ehitise ehitamise soovi korral on võimalikult varane
ja sisuline koostöö Kaitseministeeriumiga ning oluliste tingimuste väljaselgitamine ning nendega
arvestamine juba enne kooskõlastamisele esitamist.
Muud EHS § 120 lõikest 1 tulenevad piirangud kehtivad olenemata asukohast kõigile kinnisasjadele ka
praegu. Olenemata asukohast tuleb EHS § 120 lõike 1 punktide 1, 11 ja 3 alusel Kaitseministeeriumiga
kooskõlastada üle 28 meetri kõrgused ehitised, kõik elektrituulikud ning muud ehitised, mis võivad kaasa
tuua riigikaitselise ehitise töövõime vähenemise. EHS § 121 kohaldub, kui soovitakse ehitada
julgeolekuasutuse ümbruses. Selle sätte alusel annavad kooskõlastusi julgeolekuasutused.
Narva Linnavalitsuse kirjades osundatud piirivööndi osas peame vajalikuks täpsustada, et riigipiirist lähtuv
piirivöönd on Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardirakendusel tõepoolest tähistatud kui „riigikaitsega
Järve 34a / 11314 Tallinn / 717 0400 /
[email protected] / www.kaitseinvesteeringud.ee
Registrikood 70009764
seotud kitsendus“, kuid vastavalt riigipiiri seaduse § 96 tuleb piirivööndis elluviidavast tegevusest
teavitada Politsei- ja Piirivalveametit. EHS § 120 lõike 1 punktist 2 ja § 121 tulenev kooskõlastamise
kohustus piirvööndis otseselt ei kohaldu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kadi-Kai Kollo
osakonnajuhataja
Ando Voogma
[email protected]
2