Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise eelnõu

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 31.07.2025 nr 1-4/25/3475 Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise eelnõu Austatud koostööpartner Esitame kooskõlastamiseks energiamajanduse korralduse seaduse muutmise eelnõu, millega võetakse üle energiatõhususe direktiiv (EL) 2023/1791. Eelnõuga muudetakse ka elektrituruseadust, maagaasiseadust ja kaugkütteseadust. Ootame Teie tagasisidet kolme nädala jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis taristuminister Lisad: EnKS jt seaduste muutmise eelnõu energiatõhususe direktiivi ülevõtmiseks EnKS jt seaduste muutmise eelnõu seletuskiri EED vastavustabel Rakendusaktide kavandid Lisaadressaadid: Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Kultuuriministeerium, Rahandusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium Riina Tamm, 6268918 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802 / [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  07.07.2025 Energiamajanduse korralduse seaduse, elektrituru seaduse ja maagaasi seaduse muutmise seadus (energiatõhususe direktiivi ülevõtmine) 1. Sissejuhatus 1.1 . Sisukokkuvõte Eelnõukohase seadusega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv ((EL) 2023/1791, mis käsitleb energiatõhusust ja millega muudetakse määrust (EL) 2023/955 (uuesti sõnastatud) (edaspidi direktiiv). Direktiiviga sõnastat akse uuesti direktiiv 2012/27/EL ja seatakse ELi energiatõhususe eesmärgid aastaks 2030 ning kehtestatakse energiatõhususe esikohale seadmine ELi energiapoliitika aluspõhimõttena . Energiatõhususe direktiivis käsitatakse energiatõhusust omaette energiaallikana. Uue läbiva ja kõikehõlmava põhimõttena tuleb k õigis sektoreis, ka väljaspool energiasüsteemi, sealhulgas finantssektoris , arvesse võtta energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet. T arne- ja poliitikavaldkondades kehtestatavate uute normide kindlaksmääramisel tuleks poliitilistes, kavandamis- ja investeerimisotsustes esimese valikuna kaaluda energiatõhususe lahendusi. Eelnõu kohustab riiki parandama energiatõhusust selliselt, et sõltumata majanduskasvu tasemest peab olema eesmärgiks energiatarbimise vähendamine. Energiatarbimise vähendamine transpordi, energeetika ja hoonete valdkonnas aitab meil liikuda kliimakindlama majanduse suunas. Lisaks on oluline, et energiatõhususe parandamise meetmetel on positiivne mõju esmase toorme vähendamisele, seeläbi elurikkuse ja bioloogilise mitmekesisuse säilimisele ja majandusliku kulutõhususe parandamisele. K indlasti tuleb meeles pidada ka meetmete mõju inimese tervist mõjutavale õhukvaliteedile . Teine direktiivi suur eesmärk on seada soovituslikud eesmärgid riikide primaarenergia ja lõppenergia tarbimisele ning kohtustulikud energiasäästu eesmärgid. Aastaks 2030 peaks Eesti primaarenergia eesmärk vähenema ~30% ehk 50 TWh-lt 36 TWh-le ning lõppenergia tarbimine vähenema 10,9% ehk 31,6 TWh-lt 29,4 TWh-le (referentsaasta on 2020). Kui energia tarbimised on soovituslikud, siis lõppkasutuse kumulatiivse energiasäästu 21 , 28 TWh saavutamine aastaks 2030 on riiklik kohustus. Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte eestvedaja on avalik sektor (s . o. keskvalitsus, kohalikud omavalitsused, aga ka nende hallatavad ja rahastatavad asutused, mis ei tegele tööstuse ega äritegevusega). Avaliku sektori asutustele tekib oma energiatarbimise (s . o elekter, soojus, gaas, transport) kokkuhoiu kohustus – 1,9% 2021 . aasta tarbimisest igal aastal. Kui praegu on keskvalitsusel kohustus igal aastal rekonstrueerida tema omandis oleva te hoonete pinnast 3% energiatõhususe miinimumnõuetele vastavaks , siis alates 11.10.2025 laieneb see ka kohalikele omavalitsutele ning teistele avaliku sektori asutustele. Rekonstrueerimise iga-aastane eesmärk ( m 2 ) arvutatakse 01.01.2024 aasta avaliku sektori asutuste hoonete seisukorra põhjal . Täpsem mõjude analüüs on punktis 5.2. Eraldi keskendub direktiiv energiaostuvõimetule või energiaostuvõimetuse riskirühmas oleva tele isiku tele ja vähekaitstud tarbija tele , sealhulgas lõppkasutaja tele , madala ja keskmise sissetulekuga leibkon dadele ning sotsiaaleluruumides elava tele isiku tele . Energiatõhususe lahendusi tule b rakendada esmajärjekorras nende üksikisikute ja leibkondade olukorra parandamiseks ja energiaostuvõimetuse leevendamiseks ning need ei tohi soodustada eluaseme-, liikuvus- või energiakulude ebaproportsionaalset suurenemist. Terviklik lähenemisviis poliitika kujundamisele ja meetmete rakendamisele nõuab, et liikmesriigid tagaksid, et muud poliitikad ja meetmed ei avaldaks neile üksikisikutele ja leibkondadele kahjulikku mõju. 1.2 . Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna energia- ja ressursitõhususe valdkonna juht Riina Tamm ( 626 8918 , [email protected] ), energeetikaosakonna soojus- ja jahutusmajanduse ekspert Aleks Mark ( 627 2388 , [email protected] ), energiavõrkude ekspert Thérèse Liis Kilk ( 625 6493 , [email protected] ) ja nõunik Anastassia Batulin ( 625 6359 , [email protected] ). Keeletoimetuse tegi Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre ([email protected]), õigusekspertiisi tegid Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunikud Anna-Liisa Kotsjuba (teenistussuhe lõppenud) ja Käthlin Oeselg ( [email protected] ). 1.3 . Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõukohase seadusega muudetakse seaduste järgmisi redaktsioone: 1) ELTS avaldamismärkega RT I, 04.07.2024, 7; 2) EnKS avaldamismärkega RT I, 04.07.2024, 4; 3) MGS avaldamismärkega RT I, 08.10.2024, 12. Tuginedes Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktile 2, mis sätestab, et seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus ei ole nõutav, kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist, ei ole tehtud seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk E elnõu kohase seaduse eesmär k on üle võtta direktiivist nr 2023/1791 tulenevad uued kohustused, mis aitavad saavutada Euroopa Liidu pikaajalist eesmärki („Eesmärk 55“) energiakasutuse vähendamisel. Euroopa Komisjon tegi 17. septembri 2020. aasta teatises „Euroopa 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamine – investeerimine kliimaneutraalsesse tulevikku meie inimeste hüvanguks“ (edaspidi kliimaeesmärgi kava) ettepaneku viia liidu kliimaeesmärk järgmisele tasemele, suurendades kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärki 2030. aastaks 1990. aasta tasemega võrreldes vähemalt 55%-ni. Praeguse 40% vähendamiseesmärgiga võrreldes on see oluline kasv. Ettepanek vastab komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatises „Euroopa roheline kokkulepe“ (edaspidi „Euroopa rohelepe“) võetud kohustusele esitada terviklik kava liidu 2030. aasta eesmärgi suurendamiseks 55%-ni vastutustundlikul viisil. Energiatõhususe direktiivi uuesti sõnastamise ettepanek esitati Euroopa Komisjoni poolt 20.07.2021. Direktiivi arutati ning Eesti seisukohad koondati järgmistel kohtumistel: Vabariigi valitsuses kinnitatud Eesti seisukoht 9.12.2021 Riigikogu majanduskomisjoni arvamus 20.01.2022 Riigikogu seisukoht Euroopa asjade komisjonis 24.03.2022 Direktiivi ga (EL) 2023/1791 ajakohastati kumulatiivset energiasäästu eesmärki ning karmistati ja laiendati avaliku sektori energiasäästu kohustusi. Ajakohastamise aluseks olid uuenenud prognoosid, mis näitasid, et Euroopa Liit ei liigu Pariisi kliimaleppe eesmärkide suunas. Esimest korda suurendati liidu kumulatiivset energiatõhususe eesmärki paketiga „Eesmärk 55“ 9%-ni. Venemaa agressioon järel Ukraina vastu, mis tekitas energiakriis, tehti kavaga „REPowerEU“ ettepanek tõsta liidu energiatõhususe eesmärki 13%-ni. Direktiivis (EL) 2023/1791 jõudsid Euroopa Parlament ja nõukogu kompromissini vähendada ELi lõppenergia tarbimist 2030. aastaks vähemalt 11,7% võrreldes 2020. aastal tehtud prognoosidega. Liikmesriigid tagavad ühiselt, et 2030. aastaks vähendatakse energiatarbimist vähemalt 11,7% võrreldes 2020. aasta ELi võrdlusstsenaariumi prognoosidega, nii et liidu energia lõpptarbimine 2030. aastal ei ületa 763 miljonit naftaekvivalenttonni . Liikmesriigid teevad kõik selleks, et ühiselt aidata saavutada soovituslikku liidu primaarenergia tarbimise eesmärki, mille kohaselt ei ületata 2030. aastal 992,5 miljonit naftaekvivalenttonni . Energiatõhususe meetmete eesmärk on saavutada kestlik energiavarustus, vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, parandada varustuskindlust, vähendada impordiarveid ning edendada Euroopa konkurentsivõimet. Energia säästmine on kõige kiirem ja odavam viis energiakriisi dega toimetulekuks. Energiatarbimise vähendamine vähendab kodumajapidamiste ja ettevõtete suuri energiaarveid lühikeses ja pikas perspektiivis . Energiatarbimise vähendamine suurema tõhususe kaudu on puhtale energiale ülemineku oluline osa, mis suurendab ELi majanduse vastupidavust j a kaitseb selle konkurentsivõimet fossiilkütuste kõrgete hindade eest. Direktiivi (EL) 2023/1791 järgi peab iga liikmesriik viima ellu direktiivist tulenevaid meetmeid ja saavutama kaks kvantitatiivset eesmärki, mis põhinevad direktiivil või liikmesriigi enda otsusel: energia lõpptarbijate juures rakendatavate energiasäästumeetmete eesmärk ehk nn üldine energiasäästukohustus; avaliku sektori asutuste üldine energia kokkuhoid ja avaliku sektori asutuste omandis olevate hoonete rekonstrueerimise eesmärk. Direktiiviga kehtestavaid kohustusi ja soovitusi kajastatakse riiklikus energia ja kliimakavas 2030 (REKK 2030). Alates on 2023. aastast on liikmesriikidel iga kahe aasta järel kohustus esitada Euroopa Komisjonile riikliku energia ja kliimakava eduaruandeid, mis kirjeldavad riiklikke meetmeid, tegevusi ja edusamme liidu ühise eesmärgi saavutamiseks ja riikliku kumulatiivse energiasäästu saavutamisel. Eduaruannetes esitatava teabe kriteeriumid sätestatakse rakendusmäärusega 2022/2299 . Euroopa Komisjon hindab riiklike energia ja kliimakavade alusel, kas osutatud riigisisesed meetmed on piisavad liidu energiatõhususe eesmärkide saavutamiseks. Kui komisjon jõuab riikliku energia ja kliimakava hindamise alusel järeldusele, et energiatõhususe panuste täitmisel ei ole liikmesriik teinud piisavaid edusamme, peab liikmesriik, kes energia lõpptarbimise trajektoore ületa b, ühe aasta jooksul pärast komisjoni lt hinnangu saamist rakenda ma lisameetmeid, et riigi energiatõhususe panuste saavutamine taastuks. 2.1 . Riigi üldine energiatõhususe eesmärk , et saavutada liidu üldeesmärke Direktiivis (EL) 2023/1791 seati liidule eesmärk tarbida 2030. aastal vähemalt 11,7% vähem energiat võrreldes 2020. aasta ELi võrdlusstsenaariumi prognoosidega, mille kohaselt ulatub primaarenergia tarbimine 2030. aastal 1124 miljoni naftaekvivalenttonnini ja energia lõpptarbimine 864 miljoni naftaekvivalenttonnini. Se etõttu on liidu 2030. aasta soovituslik primaarenergia tarbimise eesmärk 992,5 miljonit naftaekvivalenttonni ja siduv energia lõpptarbimise eesmärk 763 miljonit naftaekvivalenttonni. Eesti , s amuti teised liikmesriigid peavad määrama enda riigisisese energiatõhususe eesmärgi (energiatõhususpanuse EL eesmärgi täitmiseks), millega antakse panus EL i energiatõhususe eesmärgi saavutamiseks. Energia Eesti üldiseid energiatõhususe eesmärke käsitleb Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2017. a korraldusega nr 285 heaks kiidetud „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ (edaspidi ENMAK 2030). ENMAK 2030 rakendamise tulemusena peaks primaarenergia sisemaine tarbimine aastal 2030 olema 10% väiksem kui 2012. aastal (57,7 TWh) ning energia lõpptarbimine pea b jääma ligikaudu samaks, mis oli 2010. aastal (~32 TWh). Kuna energiamajanduse arengukavas saab kehtestada eesmärgid vaid energiasektorile, siis tuleb lõpptarbimise eesmärki kajastada ka teistes arengukavades, sh transport, ehitus ja elamuvaldkond. Riigi üldist energiatõhususe eesmärki on kirjeldatud EL i energialiidu ja kliimameetmete juhtimise määruse (EL) 2018/1999 (edaspidi määrus 2018/1999) alusel koostatud arengudokumendi eelnõus „Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“, mis esitati Euroopa Komisjonile 28.12.2018. D irektiivi (EL) 2023/1791 artikli 4 lõike 5 alusel ajakohastas komisjon 2020. aasta võrdlusstsenaariumi Eurostati kõige uuemate andmete alusel. Komisjon hindas 2023. aasta detsembris kooskõlas määrusega (EL) 2018/1999 riiklike energia- ja kliimakavade ajakohastatud versioonide kavandeid ning hindas, kas liikmesriikide ühine panus on vähemalt võrdne liidu siduva energia lõpptarbimise eesmärgiga ja kas liikmesriikide ühine panus on vähemalt võrdne liidu soovitusliku primaarenergia tarbimise eesmärgiga. Kuna energia lõpptarbimise puhul ei olnud soovituslike riiklike panuste summa liidu siduva eesmärgini jõudmiseks piisav, esitas komisjon 17.06.2024 kooskõlas määruse (EL) 2018/1999 artikliga 34 riigipõhised soovitused , s h selle kohta, et liikmesriikide riiklikku panust tuleks suurendada . Tabel 1. Eesti ajakohastatud 2020. aasta võrdlusstsenaarium ja sellest tulenevad muutused Mõõdikud Algtase Sihttase Energia lõpptarbimine, TWh/a ( ligikaudne sihttase) 2022 - 32,6 2030 - 29,4 P rimaarenergia tarbimine, TWh/a ( ligikaudne sihttase) 2022 - 54,7 2030 - 36,5 Allikas: ENMAK 2035 eelnõu tabel 2.1 Ajakohastatud 2020 võrdlusstsenaariumi võtab arvesse ka koostamisel olev uus „Energiamajanduse arengukava aastani 2035“ . 2.2 . Üldine energiasäästukohustus Direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid kogu kohustusperioodil kuni 2030. aastani saavutama lõppkasutuse kumulatiivse energiasäästu, mis vastab uuele aastasele säästule vähemalt 0,8% energia lõpptarbimisest kuni 31. detsembrini 2023 ja vähemalt 1,3% alates 1. jaanuarist 2024, 1,5% alates 1. jaanuarist 2026 ja 1,9% alates 1. jaanuarist 2028. Energia lõpptarbimine arvestat akse 1. jaanuarile 2019 eelnenud viimase kolme aasta keskmisena . Eesmärk on seatud kumulatiivsena, st saavutatud energiasäästu taset tuleb säilitada kogu kohustusperioodi vältel. Kogu kohustusperioodi (2021–2030) peale on Eesti üldine energiasäästukohustus ligikaudu 21,28 TWh. Üldise energiasäästukohustuse täitmiseks on liikmesriikidel kaks põhimõtteliselt erinevat viisi: rakendada energiatõhususkohustuse süsteemi, mille puhul määravad liikmesriigid kohustatud isikud oma territooriumil tegutsevate energiatarnijate, energia-jaemüügiettevõtjate ja transpordikütusetarnijate või -ja em üüjate seast; rakendada energiasäästumeetmeid, näiteks: - saastetasud ja aktsiisid; - rahastamiskavad (sh Euroopa Liidu toetused, CO 2 kvoodirahad ettevõttete ressursitõhususe- ja tootlikkuse ning hoonete renoveerimise toetamiseks) riigieelarve seaduse tähenduses; - õigusaktid, mis aitavad saavutada energiatõhusa tehnoloogia või energiatõhusate meetodite rakendamist ja millel on energia lõpptarbimist vähendav mõju; - vabatahtlikud kokkulepped, mis aitavad rakendada energiatõhusat tehnoloogiat või energiatõhusaid meetodeid ja millel on energia lõpptarbimist vähendav mõju; standardid ja tehnilised normid, mille eesmärk on parandada toodete ja teenuste, sealhulgas hoonete ja sõidukite energiatõhusust; riiklikud energiamärgistuse süsteemid; - koolitus ja haridus, mis aitavad rakendada energiatõhusat tehnoloogiat või energiatõhusaid meetodeid ja millel on energia lõpptarbimist vähendav mõju. Liikmesriigid võivad üldise energiasäästukohustuse täitmiseks kasutada mõlemat viisi, sh ka neid sama l ajal kombineerides. Direktiivi de 2012/27/EL ja 2018/2002 /EL rakendamisel on Eesti oma üldist energiasäästukohustust täitnud rii klikult rakendatavate energiasäästu meetmete abil. Sama lähenemisviisiga jätkamist planeeritakse ka kohustusperioodil 202 5 –2030. Kuna konkurents riigieelarve vahenditele süvene b ja eelarvevahendite piiratuse tingimustes kahaneb üldise energiasäästukohustuse eduka täitmise tõenäosus, tuleb Eestis lähiaastatel kaaluda ka energiatõhususkohustuste süsteemi rakendamist. Energiatõhususkohustuste süsteem on poliitikameede, mille eesmärk on saavutada energiasäästu lõpptarbija tasandil. Süsteemi olemus seisneb selles, et teatud energiamüüjad või suured energiatarbijad peavad oma klientide või tarbijate juures ellu viima või toetama energiatõhusust parandavaid meetmeid – näiteks hoonete rekonstrueerimist, energiatõhusamate seadmete soetamist või uute tehnoloogiate kasutuselevõttu. Energiasäästu saavutamine ei toimu otseselt riigi poolt, vaid kohustus pannakse energiaettevõtjatele. Need võivad energiasäästu saavutada ise meetmeid ellu viies, pakkudes näiteks käendusi, laene või toetusi, või tehes koostööd teiste turuosalistega. Lõpptarbija saavutatud energiasäästu eest kompenseeritakse energiaettevõtjale näiteks tasaarvelduse kaudu või turupõhiselt, kui riik võimaldab vabatahtliku energiasäästu turu tekkimist. Riigi roll sellises süsteemis on keskendunud seirele ja järelevalvele – st kontrollida, et ettevõtjad täidaksid seatud säästukohustused nõuetekohaselt ning energiasääst oleks tegelik ja tõendatud. Eestis on seni olnud energiatõhususe meetmete elluviimise põhikoormus riigil endal, eeskätt läbi otsetoetuste, nagu hoonete rekonstrueerimistoetused. Energiatõhususkohustuste süsteem võimaldab aga säästukohustusi ja vastutust suunata turuosalistele ning mitmekesistada energiatõhususe saavutamise viise. Lõpptarbimine peab vähenema energiasäästukohustuse täitmisega erinevate energiatõhususe meetmete tulemusel, sh hoonete rekonstrueerimise, elektrisõidukitele j a alternatiivkütustele üleminekuga, soojuspumpade kasutuselevõtuga jms. Elektritarbimise kasvu kompenseerib küttevajaduse vähenemine ja fossiilkütustelt taastuvenergiale üleminek. Kui riik ei täida talle seatud kumulatiivseid energiatõhususe eesmärke, mida tõendatakse riiklike energia- ja kliimakavades, võib komisjon kooskõlas määruse (EL) 2018/1999 artikliga 34 anda soovitusi riigile , et rakendatud poliitikameetmed ei ole komisjoni hinnangul piisavad nende energiasäästukohustuse täitmise tagamiseks , ja kasutab oma volitusi liidu tasandil, et tagada eelkõige liidu 2030. aasta energiatõhususe eesmärgi saavutamine. 2.3. Avaliku sektori asutuste üldine energiasääst ja omandis olevate hoonete rekonstrueerimise eesmärk Uus direktiiv täpsustab avaliku sektori asutuse mõistet, laiendades seda keskvalitsuselt ka kohalikele omavalitustele, ülikoolidele, haiglatele ja transpordile. Täpsem nimekiri on Rahandusministeeriumi lehel . Juurde tuleb avaliku sektori energiasäästu üldine kohustus, 1,9% 2021 aasta baastasemest. Kohalikele omavalitsustele rakendub see kohustus erinevalt, sõltudes elanike arvust. Tuleb märkida, et tabelis esitatud kokkuhoiu määr on summaarne, n-ö rühma peale kokku. Tabel 2. Avaliku sektori asutuste energiatarbimise baastase, kokkuhoiu määr ning rakendumise aeg Osaline Baastase (2021. a tarbimine) 1,9% kokkuhoiu määr Rakendumise aeg Keskvalitsus, ülikoolid, haiglad ning KOV-id, kus elanikke rohkem kui 50 000 (Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva) ~ 1437 GWh ~ 27 GWh/a 01.01.2026 KOV-id, kus elanikke vähem kui 50 000, kuid rohkem kui 5000 (60 KOV) ~ 630 GWh ~ 11 GWh/a 1.01.2027 KOV-id kus elanikke on alla 5000 (15 KOV-i) ~ 57 GWh ~ 1 GWh/a 1.01.2030 Avaliku sektori asutuste peamine kulu on kinnisvara, peamine säästukoht on hoonete energiatõhususe suurendamine, s t. vanade või ebatõhusate kütteseadmete väljavahetami ne, aga ka näiteks täpsem energiakasutuse (seadmete käitamise) jälgimine ja juhtimine. Samas kuulub üldise energiakulu alla ka avaliku sektori asutuse omandis olev transport (ametiautod jms) , säästukohad (nt elektrifitseerimine) on võimalik leida ka sealt Avaliku sektori asutuste omandis olevatest hoonetest, mille kasulik üldpõrandapind on suurem kui 250 m 2 , kus on tagatud sisekliima ning mis ei olnud rekonstrueeritud energiatõhususe miinimumnõuetele vastavaks (C klass) seisuga 01.01.2024, nendest 3% (üldpõrandapinnast kokku), tuleb rekonstrueerida energiatõhususe miinimumnõuetele vastavaks (C klass) igal aastal. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et avaliku sektori hoonete rekonstrueerimise nõue rakendub kohustusena kõigile ja ei kohalikule omavalitusele ei tehta erandeid elanike arvu järgi. Seisuga 01.01.2024 oli Eesti avaliku sektori kasutuses olevate hoonete suletud netopind , mis ei vasta seisuga 01.01.2024 energiatõhususe miinimumnõuetele (C klass) , on ligikaudu 6 660 000 m 2 , millest 3% on u197 000 m 2 . Keskvalitsus on viimastel aastatel renoveerinud ligikaudu 25 000 m 2 aastas. Tabelis 3 on esitatud rekonstrueeritava pinna jaotus keskvalitsuse, kohalike omavalituste, ülikoolide ja haiglate vahel . Tabelis on nii hoonete arv kui ka ruutmeetrid summa ja osakaaluna . Tabel 3. Avaliku sektori rekonstrueeritava pinna jaotus Keskvalitsus KOV Ülikoolid Haiglad Kokku hooneid (tk) 790 3 722 139 95 Kokku hooneid (%) 17% 79% 3% 2% Kokku ruutmeetreid (m 2 ) 2 062 505 5 773 769 709 284 491 932 Kokku ruutmeetreid (%) 20% 64% 8% 5% 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast paragrahvist, § 1 käsitleb energiamajanduse korraldamise seaduse muutmist, § 2 elektrituru seaduse muutmist , § 3 maagaasiseaduse muutmist ning § 4 kaugkütte seaduse muutmist. Paragrahv 1 – energiamajanduse korralduse seaduse (EnKS) Punktiga 1 muudetakse EnKSi § 2 punkti 1 „avaliku sektori asutus“, millega võetakse üle direktiivi artikli 2 punkt 12. Uus energiatõhususe direktiiv sätestab, et avaliku sektori asutused on riiklikud, piirkondliku d või kohalikud asutused ning selliste asutuste rahastatavad ja hallatavad üksused, mis ei tegele tööstuse ega äritegevusega . Eesti õigusruumis vastab sellele mõistele hästi riigieelarve seaduse § 2, mis sätestab valitsussektori ja keskvalitsuse allsektor i mõisted, mis omakorda sobivad hästi direktiivi mõistega. Samuti sätestab riigieelarve seadus, et valitsussektori üksuste nimekirja avaldab oma kodulehel ja teavitab üksuse kuulumisest valitsussektorisse Statistikaamet . Statistikaamet peab majandusüksuste nimekirja, mida avaldatakse üks kord aastas (detsembris) ja se lles on majandusüksus ed , mis on olnud majanduslikult aktiivsed kas või ühel kolmest viimasest aastast . Majandusüksuste tegevusala ja sektorisse kuuluvuse määramisel lähtutakse ESA2010 metoodikast . Metoodika on kasutusel alates aastast 2014, metoodikat uuendati aastatel 2023 ja 2024 ning metoodika uus ülevaatus on 2029. aastal ning rakendub tõenäoliselt 2030. Ehk see metoodika sobitub hästi energiatõhususe direktiivi peamise rakendusperioodiga 2025 IV kvartal kuni 2030 lõpp. Valitsemissektori üksuste välja sel gitamise aluseks on ESA (European System of Accounts) i nstitutsionaalsete sektorite (S) klassifikaator 2010. Valitsemissektor on S.13, nimekirjas on järgmised üksused: Joonis 1. Statistikaameti valitsussektori alamliikide jaotus. Avaliku sektori asutuste määramine on oluline, sest see määrab energiasäästu üldi s e kohus t use ulatuse. Näiteks rakendub avaliku sektori asutustele kuuluvate hoonete rekonstrueerimise nõue ka kohalike le omavalitustele, haiglatele ja ülikoolidele. Statistikaameti nimekirja järgi on avaliku sektori asutusi 01.12.2024 seisuga 2239 (tabel 4), täielik nimekiri on ka Rahandusministeeriumi kodulehelt . Tabel 4. Eesti avaliku sektori asutuste arv klassifikaatori järgi Klassifikaator Nimetus Asutusi kokku S1311 Keskvalitsus (v.a riiklikud sotsiaalkindlustusfondid) 296 S1313 Kohalik omavalitsusus (v.a riiklikud sotsiaalkindlustusfondid) 1941 S1314 Riiklikud sotsiaalkindlustusfondid 2 Keskvalitsuse alla kuuluvad järgmised asutused: teatrid, ministeeriumid ja nende allasutused, riigigümnaasiumid, haiglate sihtasutused, muuseumide sihtasutused, ülikoolid , kutsekoolid jt. Kohalike omavalitus te asutused on järgmised: koolid , raamatukogud , lasteaiad , kommunaalettevõtted, hooldekodud, omavalitusliidud, hooldekodud jt asutused, mistõttu on nende kogu arv , millele kohustu s rakendub , keskvalitsusega võrreldes suurem . Riiklikud sotsiaalkindlustusfondid on Eesti Töötukassa ja Tervisekassa . Punktiga 2 muudetakse EnKSi § 2 punkt 3. Kuna mõiste energia on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1099/2008 (otsekohalduv riiklikke energia ja kliimakavasid käsitlev määrus), siis muudetakse mõiste korrektseks. Sisuliselt jääb termin kehtima ning tähendab: energia on energiatooted, mis on põlevkütused, soojus, taastuvenergia, elekter või energia muu vorm . Punktiga 3 täiendatakse EnKSi § 2 punktiga 3 1 -3 2 . Punktiga 3 1 võetakse üle direktiivi artikkel 2 punkt 2. Lisatakse uus mõiste „energiatõhususe esikohale seadmine“ mis oma olemuselt viitab erinevatele Euroopa õigusruumi aktidele, kuid sisuliselt tähendab alternatiivsete kulutõhusate energiatõhususmeetmete võimalikult suurel määral arvesse võtmine energiasüsteemi kavandamise ning poliitiliste ja investeerimisotsuste puhul, et muuta energianõudlus ja -pakkumine tõhusamaks, seda eelkõige energia kulutõhusa säästmise kaudu lõpptarbimises, tarbijakajast lähtuvate algatuste ning energia muundamise, ülekande ja jaotamise tõhustamise kaudu, saavutades samas ikkagi nende otsuste eesmärgid . Punktiga 3 2 võetakse üle direktiivi artikli 2 punkt 4. Lisatakse uus mõiste „süsteemi tõhusus“, mille all mõistetakse energiatõhusate lahenduste valimist, kui need võimaldavad ka kulutõhusat süsinikuheite vähendamist, paindlikkust ja ressursside tõhusat kasutamist. Süsteemi tõhusus on näiteks suurte tootmisettevõtete puhul jääkssoojuse kasutamine. Samuti ka linna üldine energiajuhtimissüsteem, mis haldab nii taastuvenergiat, salvestust kui ka tarbimist. Punktiga 4 täiendatakse EnKSi § 2 punkti 6, millega võetakse üle direktiivi artikli 2 punkt 16. Täpsustatakse mõistet „ energiajuhtimissüsteem – kogum üksteisega seotud või üksteist mõjutavaid elemente, mis esinevad kavas, millega kehtestatakse energiatõhususe eesmärk ja strateegia selle eesmärgi saavutamiseks “, lisades täpsustava muudatuse „ sealhulgas tegeliku energiatarbimise seire, energiatõhususe suurendamiseks võetavad meetmed ja edusammude mõõtmine “ ; Punktiga 5 muudetakse EnKSi § 2 punkti 7, millega võetakse üle direktiivi artikli 2 punkt 6. Täpsustatakse mõistet „energia lõpptarbimine“. Võrreldes kehtiva mõistega täpsustatakse, et lõpptarbimise hulka tuleb lugeda rahvusvaheline õhuvedude energiatarbimine, aga välja võib jätta rahvusvaheliste merepunkrivarude energia tarbimise. Punktiga 6 täiendatakse EnKS i § 2 punktiga 8 1 , millega võetakse üle direktiivi artikli 2 punkt 3 Lisatakse uus mõiste „ energiasüsteem“, mis on süsteem, mis on eelkõige ette nähtud energiateenuste osutamiseks, et täita lõpptarbimis e sektorite energianõudlus soojuse, kütuste ja elektri na ; Punktiga 7 muudetakse EnKSi § 2 punktis 26 mõistet „primaarenergia tarbimine “ ja võetakse üle direktiivi artikli 2 punkt 5. Võrreldes kehtiva mõistega täpsustatakse, et primaarenergia mõiste ei käsitle rahvusvahelisi merepunkrivarusid ja ümbritseva keskkonna ehk taastuvenergiat. Muudatus on täpsustava iseloomuga. Punktiga 8 muudetakse EnKS-i § 2 punkti 29, millega võetakse üle direktiiv artikkel 2 punkt 30. See on ettevõtja, kellel on vähem kui 250 töötajat ja kelle aastakäive on üle 50 miljoni euro ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot. Põhineb Euroopa Komisjoni soovitusel 2003/361/EÜ ning juhendmaterjalil „VKEde määratlust käsitlev teatmik“. Punktiga 9 lisatakse EnKS i § 2 punkt 21 4 , millega võetakse üle direktiivi artikli 2 punkt 3 1, mõiste „mikroettevõtja“ . See on ettevõtja, kellel on vähem kui kümme töötajat ja kelle aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot. Põhineb Euroopa Komisjoni soovituse l 12 2003/361/EÜ ning juhendmaterjalil „VKEde määratlust käsitlev teatmik“. 13 Punktiga 10 lisatakse EnKS i § 2 punkt id 33-36. Punktiga 33 võetakse üle direktiivi artikkel 2 punkt 54, mõiste „huvide lahknemine“, mis sätestab kohustuste ja huvide õiglase lahknemise näiteks omanike ja üürnike vahel. Punktiga 34 võetakse üle direktiivi artikkel 55, mõiste „kaasamisstrateegia“ – strateegia, millega seatakse eesmärgid, töötatakse välja tehnikad j a määratakse kindlaks protsess, mille abil kaasata poliitika kujundamisse kõik asjaomased riikliku või kohaliku tasandi sidusrühmad, sealhulgas kodanikuühiskonna esindajad, näiteks tarbijaorganisatsioonid, e t suurendada teadlikkust, saada selle poliitika kohta tagasisidet ja soodustada selle tunnustamist üldsuse poolt. Punktiga 35 võetakse üle direktiivi artikkel 2 punkt 56 mõiste „ energiatõhususe parandamise meetmete statistiliselt oluline osa ja representatiivne valim “ . Siin mõistetakse selli st osa ja valim it , mis nõuab asjaomaste energiasäästumeetmete statistilise andmekogumi rühma loomist nii, et see kajastaks kõikide energiasäästumeetmete üldkogumit ja võimaldaks teha põhjendatud järeldusi selliste meetmete võtmise usaldusväärsuse kohta Punktiga 36 lisatakse mõiste „relvajõud“ - selle all mõistetakse Kaitseväge k aitseväe korralduse seaduse § 2 l õike 1 tähenduses ja Kaitseliitu kaitseliidu seaduse § 2 l õike 1 tähenduses. Mõiste ei kajastu direktiivis, kuid direktiiv annab relvajõududele erandeid, olgu selleks nii energia kokkuhoiu kohustus kui ka hoonete energiatõhususe miinimumnõuded. Selguse huvides sätestatakse seaduses eraldi mõiste. Punktiga 11 muudetakse seaduse 2. peatüki pealkiri „Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte, riiklik energiatõhususe eesmärk ja valdkonna strateegitad“ . Uus pealkiri laiendab peatüki sisu, tuues sisse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte. Punktiga 12 Peatükki laiendatakse 1. jaoga „ Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte“ , mille alla lisatakse paragrahvid 2 1 -2 5 . Uute paragrahvidega võetakse üle direktiivi artikkel 3. Paragrahviga 2 1 sätestab energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte, mis see on ja mida selle all arvestatakse. Paragrahv 2 1 lõige 1 sätestab et otsuste puhul, mis ületavad rahalisi piirmäärasid , tuleb kavandamis-, poliitika- ja investeerimisotsustes alati hinnata energiatõhususe põhimõtteid. Piirmäärad transporditaristule on alates 175 miljonist eurost , teiste investeeringute puhul 100 miljonit eurot. Eriti on see oluline otsuste puhul , mis puudutavad energiasüsteeme , aga ka energiatarbimist mõjutava i d sektor e id , nagu hooned (nt uued arendused või kvartalipõhised rekonstrueerimised), transport (terminalid, sadamad, maanteed jt), veekäitlus (eelkõige reovee puhastamine , kus on kõige suuremad energiakasutuse mahud), info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (andmekeskused), põllumajandus ja finantssektor. Võetakse üle direktiivi artikkel 3 lõige 1. Paragrahvi 2 1 lõige 2 sätestab Euroopa Komisjoni soovituse mida tuleb kavandamis-, poliitika ja investeerimisotsuste eristamisel ning energiaga mitteseotud määratlemisel arvesse võtta. Paragrahvi 2 1 lõige 3 sätestab et kõik avaliku sektori asutused kes oma poliitika, planeerimis- ja investeerimisotsuste suhtes kohaldavad heakskiitmise ja järelevalve nõudeid, jälgivad energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kohaldamist, sealhulgas asjakohasel juhul sektorite (tööstus, energiavõrgud jms) lõimimist ja sektorite ülest mõju. Paragrahvi 2 1 lõige 4 sätestab et energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte rakendamise koordinaator on Kliimaministeerium, kes koordineerib teavitustööd ja metoodikate (näiteks kulu-tulu analüüsi metoodikad) väljatöötamist põhimõtte jälgimiseks. Paragrahviga 2 2 sätestatakse enrgiatõhususe esikohale põhimõttega seotud lahenduste hindamise ja rakendamise nõuded. Paragrahvi 2 2 lõikega 1 sätestatakse et avaliku sektori asutuse otsuste tegemis- ja hindamisprotsessides tuleb hinnata kas planeeritavale investeeringule, laiendamisele vms eesmärgi saavutamiseks on kulutõhusaid energiatõhususe meetmeid, mis on sobilikud nii tehniliselt, majanduslikult kui ka keskkonnaohutuse seisukohast. Ehk otsuste protsessis tuleb hinnata kas eesmärgi saavutamiseks on alternatiivseid meetmeid, mis aitavad energiat kokku hoida ning mille investeering on soodsam ka pikas vaates kui uue seadme soetamine. Parim näide siin on et selleks et küttekulusid leevendada ostetakse kohe suur soojuspump aga mõistlik oleks hinnata alternatiivina ka võimalikku hoone soojustamist ja väiksema soojuspumba soetamist. Paragrahvi 2 2 lõikega 2 sätestab hinnangu eesmärgi ja selle fikseerimise, et kas kaaluti enne otsuse tegemist alternatiivseid põhimõtteid, sh. nende kasutusele võttu esialgselt kavandatud meetme asemel. Paragrahvi 2 2 lõikega 3 sätestab, et hinnangu koostamisel tuleb muu hulgas arvesse võtta Euroopa Komisjoni juba olemasolevast soovitusest 14 . Paragrahvi 2 4 lõige 4 sätestab et energiatõhususe koordinaator Kliimaministeerium edendab metoodikaid erinevatele sektoritele ning kuidas arvestada otsuste mõju energiaostuvõimetutele ja riskigruppidele . Näiteks kuidas otsustusprotsessides energiatõhususe esikohale seadmist hinnata, lisaks kaudsele mõjule ka kulude-tulude analüüsi metoodikaid kasutada. Euroopa Komisjon on lubanud avaldada veel 2025 . aastal juhendmaterjale vähemalt neljale sektori le , kuidas arvesta da energiatõhususe esikohale seadmise p õhimõtet ja koostada kulude-tulude analüüsi(de) metoodikaid. Paragrahvi 2 2 lõikega 5 sätestatakse et kõik metoodikad avaldatakse Kliimaministeeriumi ametlikul veebilehel. Paragrahvi 2 2 lõikega 6 sätestab, et juhul kui esialgsetele kavandatavale meetmetele on alternatiivid mis on hinnangu järgi kulutõhusad, neid on võimalik tehniliselt, majanduslikult ellu viia, siis avaliku sektor tagab nende rakendamise. Pigem on see hetkel kehtiva loogilise otsustusprotsessi osa, mis nüüd on seaduse tasemel fikseeritud. Paragrahviga 2 3 määratletakse võimalikud energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte rakendamise takistused, olgu need võimalikud takistused õigusnormides, tehnilistes nõuetes, oskusteave vms. Eesmärk on kindalaks teha võimalikud turutõkked süsteemselt ja pidevalt, et neid siis edaspidi kõrvaldada. Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte takistused on toodud Euroopa Komisjoni soovituses ( EL) 2021/1749 lisa punktis 3.5.2. Paragrahviga 2 4 sätestatakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte rakendaja ja järelevalve. Lõikega 1 sätestatakse et rakendaja on iga avaliku sektori asustus vastavalt oma pädevusele ja vastutusvaldkonnale olgu need õigusaktid, finantseeskirjad (nt. hankekorrad) ja teised otsused. Lõikega 2 sätestatakse et kui planeeringute kooskõlastamisel jälgib energiatõhususe esikohale seadmist Maa ja Ruumiamet, energiahindade kooskõlastamisel Konkurentsiamet Paragrahviga 2 5 hõlmab energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte teabe nõude. Paragrahvi eesmärk on koguda süsteemselt infot kuidas energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte rakendatakse ja kus on kitsaskohad, et nende kõrvaldamisega tegeleda. Lõikega 1 esitab iga avaliku sektori asutus igal aastal esimeses kvartalis energiasäästu koordinaatorile teabe – kas eelmisel aastal oli kavandamis-, poliitika ja investeerimisotsuseid, mis ületasid 100 000 000 eurot, või transpordi taristuprojektide puhul 175 000 000 eurot. Teiseks teabe nende mõjude kohta kas siis õigusaktidest, finantseeskirjadest jt. reeglitest mis takistavad energiatõhususe esikohale seadmist või siis hoopis soosivad seda. Lõikega 2 seatakse energiatõhususe koordinaatorile kohustus analüüsida avaliku sektori asutustel saadud tagasisidet, et seda siis analüüsida ning seejärel teha ettepaekuid nii tõkete kõrvaldamiseks kui ka olemasolevate positiivsete meetmete võimendamiseks. Ettepanekud võivad hõlmata nii energia pakkumuse kui ka nõudluse poolt. Paragrahviga 2 5 luuakse volitusnorm, et energiasäästu koordinaatoril oleks õigus energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte monitooring ja andmete analüüsimine halduslepingu raames edasi anda äriühingule (näiteks Eesti Keskkonnauuringut Keskus), kes juba pragu korraldavad keskkonnauuringuid. Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte E elnõu koostamisel ja muudatuste tegemisel lähtutakse Euroopa Komisjoni soovitu s test ja veel avaldamata juhendistest. Kõnealune direktiiv astub sammu 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamise suunas – selles käsitatakse energiatõhusust omaette energiaallikana. Kõigis sektoreis, ka väljaspool energiasüsteemi, s h finantssektoris, tuleks kõigil tasandeil kõikehõlmava põhimõttena arvesse võtta energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet. Energiatõhusus peab alati põhinema otsesel kulutõhususel, kuid sellega võivad kaasneda ka muu ühiskondlikust vaatenurgast laiem mõju , sh suurem sotsiaalne (parem sisekliima, vara väärtuse kasv ) ja majanduslik (töökohtade loomine, energiajulgeolek, innovatsioon ja teadusarendus jms) kasu. Ülioluline on ka loomulikult suurem keskkonnakasu , sh õhukvaliteedi paranemine ja kasvuhoonegaaside vähendamine, mis mõjutab meie kõigi elukeskkonda. Energiatõhususe lahendusi tuleks kaaluda poliitika-, planeerimis- ja investeerimisotsuste tegemisel esimese võimalusena energia pakkumise ja tootmise poole le ning poliitikavaldkondade le uute reeglite kehtestamisel. Ehkki energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kohaldamine ei tohiks piirata muid juriidilisi kohustusi, eesmärke ega põhimõtteid, ei tohiks sellised kohustused, eesmärgid ja põhimõtted tõhususe põhimõtte kohaldamist takistada ega tuua kaasa kohaldamisest vabastamist. Kogu Euroopa Liidu s peaks olema eesmärk, et energiatõhusus ja tarbimiskaja saaksid konkureerida tootmisvõimsusega võrdsetel alustel. Energiatõhusust on vaja alati parandada, kui see on samaväärsetest turul pakutavatest tootmissuunalistest lahendustest kulutasuvam. See peaks andma eelkõige kodanikele ja ettevõtjatele, lõppkokkuvõttes ka kogu Euroopa Liidule võimaluse kasutada ära energiatõhususe arvukaid eeliseid. Energiatõhususe parandamise meetmete kohaldamine peaks olema prioriteet ka energiaostuvõimetuse leevendamisel. Energiatõhusust tuleb tulevastes energiataristu investeerimisotsustes pidada keskseks elemendiks ja prioriteediks. Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kohaldamisel tuleb peamiselt arvestada lähtumist süsteemi tõhususe st , ühiskondlikku ja tervishoiualast vaatenurka ja pöörata tähelepanu varustuskindlusele, energiasüsteemi lõimimisele ning kliimaneutraalsusele üleminekule. Seega peaks energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte aitama suurendada nii üksikute sektorite lõpptarbimise kui ka kogu energiasüsteemi kui terviku tõhusust. Selle põhimõtte kohaldamine peab toetama ka investeeringuid energiatõhusatesse lahendustesse, mis aitavad kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/1999 ning on ELi energiasüsteemi lõimimise strateegia keskmes. Energiatõhususe direktiiviga tugevdatakse seda põhimõtet ja seatakse esimest korda tingimused selle kohaldamiseks praktikas. Soovitud mõju avaldumiseks on vaja, et riiklikud, piirkondlikud, kohalikud ja sektori otsustajad kohaldaksid energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet järjepidevalt kõigis asjaomastes stsenaariumites ning poliitika-, kavandamis- ja olulistes investeerimisotsustes – st otsustes, mis puudutavad suuremahulisi investeeringuid väärtusega üle 100 000 000 euro iga projekti kohta või üle 175 000 000 euro transporditaristu projektide puhul –, mis mõjutavad energiatarbimist või -varustust. Seega tuleb seda põhimõtet kohaldada nii energiasektoris kui ka energiaga seotud sektorites. Energiatõhususust tuleks vaadata kui üht energiaallikat. Kasutades mõistlikult ja säästlikult energiat, ei ole vajalik investeerida täiendavalt uutesse energiatootmisüksustesse. Eelkõige tuleb üles leida need meetmed, millega saavutame mõistliku investeeringuga energia kokkuhoiu. Energiatõhususe esikohale seadmine ka erinevates mõjuanalüüsides aitab kaasa teadlike otsuste tegemisele ning tagada osa liste kaasatus . Tuleb rõhutada , et teatud otsuste mõju võib olla negatiivne energiatõhususele, kuid siis tuleb teiste meetmete ga tagada energiatõhususe üldi sed eesmärgid. Esimene põhiline samm on energiatõhususe kui mõtte viimine otsustusprotsessidesse , kasutada otsuste tegemisel energiatõhususest lähtuvaid kulude-tulude metoodikaid. Otsuse liik Kirjeldus Näited Mida silmas pidada Kavandamisotsused Kõrgel tasemel tehtud strateegilised valikud, mis puudutavad energiasüsteeme ja energiaga seotud sektoreid ning milles keskendutakse energialahendustega seotud suundumustele ning nende lahenduste teostatavusele ja hindamisele. Kavandamine avalikus sektoris: lõimitud riiklikud energia- ja kliimakavad, millele on osutatud määruse (EL) 2018/1999 (1) artiklis 3; kümneaastased energia võrgu arengukavad; riiklik transpordi planeerimine; kestliku linnalise liikumiskeskkonna kavad; kohalikud kütte- ja jahutuskavad, millele on osutatud direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 25 lõikes 6. Kavandamine erasektoris: strateegiline äritegevuse kavandamine; kinnisvaraga seotud planeerimine; sõidukipargiga seotud planeerimine. Ei pruugi tingimata tuua projektidega kaasa konkreetseid rahalisi kohustusi . Poliitikaotsused Energiatarbimisele märkimisväärset mõju avaldava poliitika ja eeskirjade väljatöötamine, läbivaatamine ja rakendamine riiklike, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste poolt. Rahastamiskavad; energiaturu korraldus ja reguleerimine: standardid ja normid; energia- ja CO 2 -maksud; teavitamis- ja teadlikkuse suurendamise meetmed. Tagada, et olemasolevad ja uued poliitika - suunad on kooskõlas energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega. Olulised investeerimisotsused Otsused, mis on seotud konkreetsete suurte üksikprojektidega ja millel on kindel finantsmõju Võrgutaristu; elektri ülekandevõrgu ühendusliin; suuremahuline meretuulepark; vesiniku tootmisvõimsused, suuremahuline energia salvestamine, ehitusarendusprojekt, uus või laiendatud lennutransporditaristu, uued kiirteed vms Konkreetsed projektid, millele on eraldatud raha . Tabel 5. Kavandamis-, poliitika- ja oluliste investeerimisotsuste võrdlus Direktiiv sätestab, et e nergiatõhususega seotud lahendusi, s h nõudluspoole ressursse ja süsteemi paindlikkust, hinnatakse kavandamis-; poliitika- ja olulistes investeerimisotsustes, mille igaühe väärtus on suurem kui 100 000 000 eurot või transporditaristu projektide puhul 175 000 000 eurot, ning mis on seotud järgmiste sektoritega: 1 ) energiasüsteemid (tootmine ja võrgud) 2) energiaga seotud sektorid, kui need sektorid mõjutavad energiatarbimist ja energiatõhusust, näiteks hooned, transport, vesi, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT), põllumajandus ja finantssektor. Nimetatud taristuprojektide (nt tuuleparkide ja kiirteede rajamine) puhul tuleb arvesse võtta investeeringu kogumaksumust ja ulatust, olenemata sellest, et projekteeritakse või ehitatakse etapiviisi. Näiteks, kuigi tuulepargi iga tuuleturbiin võib toota ja tarnida elektrienergiat iseseisvalt, kujutab kogu tuulepargi projekt endast ühte investeerimisotsust. Samamoodi tuleks mitmeaastast kiirtee-ehitusprojekti vaadelda investeeringu hindamisel tervikuna, olenemata sellest, kas üksikuid lõike saab kasutada eraldi . Energiatõhususega seotud lahendused ei peaks piirduma ainult lõppkasutuse energiasäästuga, vaid kajastama ka nõudluspoole vahendeid (tarbimiskaja, energia salvestamine, arukad lahendused) ning energia tõhusat muundamist, ülekannet ja jaotust. Energiatõhususega seotud lahenduste hindamine poliitika-, kavandamis- ja olulistes investeerimisotsustes tähendab seda, et selliseid lahendusi tuleks kaaluda ja hinnata otsustusprotsessi osana. Energiatõhususega seotud lahenduste hindamiseks tehtav kulude-tulude analüüs võiks hõlmata järgmist . Tehniline analüüs, mis hindab energiatõhususega seotud lahenduste tehnilist teostatavust ja toimimist. Oluline on rakendamist käsitlevate nõuete kindlakstegemine ja hindamine. Finantsanalüüs, mis lähtub otsusetegija/investeerija seisukohast , investeeringu analüüsimine, milles võib keskenduda otsestele rahalistele kuludele ja tuludele, kasutada väärtuse hindamiseks turuhindu ning võtta arvesse siirdemakseid, nagu maksud ja toetused. Kohaldatav diskontomäär kajastab investori kapitali alternatiivkulu. Arvesse võib võtta ka laiemat sisemist kasu, näiteks suuremat tööjõu tootlikkust pärast kontorihoone uuendamist, kuigi erasektori otsustajatel on sellist kasu arvuliselt ja rahaliselt sageli keeruline hinnata . Sotsiaal-majandusanalüüs : ühiskonna seisukohast analüüsimine, milles võib arvesse võtta energiatõhususega seotud lahenduse kõiki majanduslikke kulusid ja laiemat kasu ühiskonnale tervikuna, kasutada väärtuse hindamiseks majanduslikke või varihindu ja jätta välja siirdemaksed. Kohaldatav diskontomäär kujutab endast ühiskonna ajalise eelistuse määra raha järgi ja on tavaliselt madalam kui finantsanalüüsis. Selle lähenemisviisi puhul vaadeldakse ka laiemat välist kasu, s h keskkonna le , tervise le ja muud ühiskondlikku mõju, mida finantsanalüüs ei hõlma. Lisaks tuleks hinnata ka energiaostuvõimetusele avalduvat mõju. Näiteks võiks spetsiaalselt hinnata vähekaitstud ja madala sissetulekuga leibkondade kulusid ja saadavat kasu. Sektor Lisataristu planeerimine Võimalikud alternatiivid/ täiendavad lahendused Elekter - tootmine (tavapärased ja t aastuvelektrijaamad, koostootmisjaamad) - ülekanne ja jaotus (kõrgepinge ülekandeliinid, alajaamad, võrkudevahelised ühendused, tra fod jne) - salvestamine (pumphüdrosalvestus, akude s salvestamine jne) - nõudluse paindlikkus/tarbimiskaja (nt elektrisõidukite elektritarbimise juhtimine, reageeriv/ kahesuunaline laadimine, paindliku töörežiimiga soojuspumbad, kasutusajast sõltuvad energiatariifid ja tarbimiskaja koondamise teenused) - tarkvõrgu tehnoloogia lahendused, sealhulgas nutikas mõõtetaristu - lõppkasutuse energiasääst (nt tõhusad masinad ja seadmed, valgustus) Gaas ja soojus - tootmine (tavapärased katlad, ahjud, koostootmine , vesinikutaristu ) - võrgud (torud, soojusvahetid, pumbad, alajaamad) - salvestamine (soojusenergia salvestamine, sooja- ja külmasalvestid jne) - lõppkasutuse energiasääst (nt hoonete isolatsioon) - küttesüsteemide ja transpordiliikide elektrifitseerimine (mis toob kasu süsteemisisese tõhususe seisukohast) - võrgukao vähendamin e süsteemi integreerimine ja tõhusus (nt elektrienergiast soojusenergiaks) - taastuvad energiaallikad (nt soojuspumpadega toodetud energia, maapõueenergia, päikese soojusenergia) - heitsoojuse taaskasutamine - taastuvenergial põhinev kaugküte Hooned suuremahuline ehitus (nt ärihooned, ela mukompleksid, üldkasutatavad ehitised, n t koolid), mis hõlmab otsuseid kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete kohta - olemasolevate hoonete energiatõhusaks renoveerimine - olemasolevate (kasutuseta) hoonete kaardistamine enne uute ehitamist - energiatõhusate hoonete ehitamine (sh liginullenergiahooned, heitevabad hooned) - hoonete automaatika- ja juhtimissüsteemid (nt arukad termostaadid, k ohalolekuandurid) - tõhusad küttesüsteemid (nt soojuspumbad, kaugküte) - passiivsed jahutuslahendused (nt päikesevarjud, termiline mass, öine jahutus, loomulik ventilatsioon ja valgustus) - energiatõhus valgustus ja energiatõhusad seadmed - taastuvenergia integreerimine (nt päikeseelekter, päikese soojusenergia) - energiakasutusharjumuste muutmine - nutilaadimissüsteemid Transport peamine transporditaristu (nt kiirteed, raudteed, lennujaamad, sadamad ja mer e transporditaristu ) ühistransport (nt linna- ja linnalähiliinid, linnadevahelised raudteeühendused, bussipargid) - jalgratturitele ja jalakäijatele mõeldud taristu (nt jalgrattateed, rattaringlus) - veoste koondamine - liikuvuskorraldus (nt ühisautode kasutamise programmid, stiimulid sõidukites sõitjate arvu suurendamiseks) - mitmeliigilise (kombineeritud) transpordi toetamine - energiatõhusate transpordiliikide suuremat kasutamist soodustavad meetmed - sõidukipargi elektrifitseerimine - elektrisõidukite laadimistaristu Tööstus - uute tööstusobjektide ehitamine - uute kütuste ja energiat tarbivate protsesside kasutamine (näiteks biogaas, vesinik ja heitsoojuse kasutamine) - tööstussektori tõhusa lõimimise ja klasterdamise edendamine kohalikul tasandil - paindlik töö, kasutades tarbimiskaja ja oma tarbeks toodetud energiat - heitsoojuse ja -jahutuse korduskasutus - elektrifitseerimine ja kütuste igal juhul kasulikud kasutusviisid Vesi - veevarustus (veetöötlusjaamad) - reoveepuhastid - veevõrgud (nt torustik, pumbajaamad) - vee säästmine (nt veesäästlikud põllumajandus tavad) - energiatõhusad pumbad, mootorid ja puhastusseadmed - võrgukao vähendamine - arukad veevõrgud ja surve reguleerimise süsteemid - vihma- ja hallvee kasutamine hoonetes IKT - andmekeskused (nt energiakasutus andmetöötluseks, jahutamiseks) - sidetaristu (nt lairibavõrgud, mobiilsidesüsteemid) - e nergiatõhusa andmekeskuse projekteerimine ja käitamine (sh heitsoojuse taaskasutus) - energiatõhusad võrguseadmed - tarkvõrgu tehnoloogia lahendused ja digitaalsed energiajuhtimislahendused Põllumajandus - niisutussüsteemid (nt maapealsed sprinklerid) - põllumajandusmasinad ja -seadmed (nt kombainid, traktorid) - kasvuhooned, vertikaalne taimekasvatus - põllukultuuride valiku kohandamine kohaliku kliimaga, võttes arvesse kliimamuutusi põllumajandustavad, mis vähendavad vajadust masinate ja seadmete järele (nt permakultuur) - energiatõhus niisutus (nt päikeseenergial töötavad pumbad) - täppispõllumajandus (nt GPSiga juhitavad masinad) - taastuvenergia k asutamine (nt päikesekuivatus, päikesepaneelid) Tabel 6. Näited alternatiividest, mida võib kasutada energiaga mitteseotud sektorites energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kohaldamisel Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte rakendamine. Eelnõu s sätesta takse , et energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtete jä r gimise eest vastutavad kõik avaliku sektori asutused ning nende abistamiseks töötab energiatõhususe koordinaator (Kliimaministeerium) välja kulude ja tulude analüüsi metoodikaid, mis võimaldavad hinnata energiatõhususe lahendusi erinevates otsusprotsessides, võttes arvesse nende otsuste mõju ka energiaostuvõimetutele isikutele ja riski rühmale . Metoodikad hakkavad põhinema Euroopa Komisjoni poolt koostatud juhenditel, mida on lubatud avalikustada sügis 2025. Investeerimisotsused Eestis on 100 miljoni st suuremad inve s teerimisot s used olnud näiteks Eesti Energia Auvere elektrijaam maksumusega 609 miljonit eurot, sellele järgnes Eleringi EstLink 2 projekt 163,8 miljoni , Põhja-Eesti Regionaalhaigla juurde- ja ümberehitus 144,2 miljoni euroga ning Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnak 217 miljoni euroga. Taristuobjektide investeeringuid üle 175 miljoni euro on Rail Baltica ehitus, aga ka 2+2 maanteede ehitus, kui vaadata neid ühe investeeringuna. Punktiga 13 on normitehniline muudatus koondades paragrahvidest 3-4 1 peatüki 2 jagu pealkirjaga „2 jagu Riiklik energiatõhususe eesmärk ja valdkonna strateegiad“. Punktiga 14 asendatakse paragrahvi 3 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „ “Kliimaministeerium (edaspidi energiasäästu koordinaator)” tekstiosaga “Energiasäästu koordinaator” . Tegemist on normitehnilise muudatusega, sest energiasäästu koordinaatori mõiste tuuakse sisse varasemalt, uues § 2 1 lõikes 4. Punktiga 15 muudetakse EnKSi § 3 lõiget 1 ja asendatakse aastaarv 2020 aastaarvuga 2030, sest energiatõhususe uued kohustused määratakse direktiiviga aastani 2030. Muudatus on seotud direktiivi artikkel 4 lõikega 1. Punktiga 16 muudetakse EnKSi § 3 lõike 2 punkti 1, kus asendatakse aastaarv 2020 aastaarvuga 2030, samuti ajakohastati Euroopa Liidu primaarenergia tarbimise eesmärki (992,5 miljonit naftaekvivalenttonni) ja lõpptarbimise eesmärki (763 miljonit naftaekvivalenttonni). Muudatus on seotud direktiivi artikkel 4 lõikega 1. Punktiga 17 täiendatakse EnKS i § 4 2 , mis sätestab avaliku sektori asutuste summaarse energiasäästu kohustuse. Võetakse üle direktiivi artikkel 5 punktid 1-4. Lõige 1 sätestab , et kõigi avaliku sektori asutuste summaarset energia lõpptarbimist vähendatakse igal aastal vähemalt 1,9% võrreldes võrdlusaastaga 2021. Direktiiv võimaldab teha energiasäästu kohustuse välistuse ühistranspordile ja relvajõududele, mida Eesti kasuta b. Siiski jääb relvajõududele ja ühistranspordile energiatarbimise seirekohusust ning kui nendel tegevusaladel saavutatakse 2030 energiasääst võrreldes 2021 aastaga, saab säästu arvestada üldise avaliku sektori energiasäästu hulka. Majanduslikult atraktiivseid energiatõhususe parandamise võimalusi leidub märkimisväärsel hulgal ühistranspordisektoris, eelkõige transpordi elektrifitseerimise ga . Ühistransport on ainus majandussektor, kus energiatarbimine on aastate jooksul pidevalt kasvanud. Tuleb vahet teha, et säästukohustuse alt jäävad välja ühistranspordi vedajad, kuid taristu omanikele säästukohustus jääb. Taristu säästlikumaks renoveerimisel ( nt LED - valgustus, päikesepaneelide kasutamine jt) on mõju püsivam , sest energiakasutus ei sõltu maanteel sõitjate arvust . Ühistranspordi vedajate hulka kuuluvad avaliku sektori asutused , nagu Tallinna Linnatransport AS, TS Laevad OÜ, AS Eesti Liinirongid. Eesti vaates tähenda vad relvajõud e elkõige Kaitseministeeriumi ja Kaitseliidu energiatarbimi st , mida ei võeta baastaseme määramisel aluseks ega seata ka energiasäästu kohustust. Relvajõud on energiamahukas sektor nii Euroopa liidus kui ka Eestis . Selle arvele langeb märkimisväärne osa avaliku sektori energiatarbimisest . ELi kaitse- ja julgeolekusektori kestliku energia nõuandefoorumi töö (sai alguse 2016. a ) tulemusel on energiatõhususe parandamise meetmed saanud kaitsesektoris laialdaselt tuntuks ja leidnud üldise poolehoiu. Ka Eesti Kaitseministeerium on loonud oma kliimastrateegia , kus on seatud eesmärgid energia- ja ressursitõhususe le (energiasäästlikud hooned ja taastuvenergia kasutamine) ja transpordil e (säästlikumad transpordilahendused, näiteks alternatiivkütuste või keskkonnahoidlike sõidukite kasutuselevõt t , logistika optimeerimi ne ning sõidukite energiatõhususe suurendamine). Nimetatud kliimastrateegias on kaitsevaldkonna eesmärk suurendada 2030. aastaks ehitiste energiatõhusust 5% ning kui see saavutatakse, saab selle säästu arvesse võtta 2030 avaliku sektori kokkuhoi us . Lõikes 2 sätestatakse , et energiasäästu arvestamisel saab arvesse võtta ka kliimaerinevusi. Kliimaerinevuste all mõeldakse eelkõige kraadpäevi hoonete kütte ja jahutuse vajaduse määramisel ja taandamisel normaalaastale, et arvesse võtta võimaliku energiatarbimise kasvu , kui on külm talv või kuum suvi. Eesti piirkondade kraadpäevade andmed erinevatel tasakaalutemperatuuridel ja aastatel lei ab Ehitisregistris t . Lõikes 3 sätestatakse, et avaliku sektori energiasäästu koordinaatori rolli täidab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kelle ülesanne on koordineerida seiresüsteemi loomist ning ka hilisemat tuge avalikule sektorile, kuidas ja mis meetmetega energiatõhusust saavuta da . Mõju TTJA-le on analüüsitud punktis 6.5 . Avaliku sektori asutuste kokkuhoid. Kogu Euroopa Liidu energia lõpptarbimisest moodustab a valik u sektor i lõpptarbimine umbes 5–10%. Eesti avaliku sektori tarbimine on ~7-8% riigi kogu energia lõpptarbimisest. Avalik ul sektor il tellijana o n suur mõju turu liikumis ele energiatõhusamate toodete, hoonete ja teenuste suunas ning elanike ja ettevõtete energia tarbimisharjumuste muutumis ele . Lisaks sellele vabastab paranenud energiatõhusus väheneva energiatarbimise tõttu avaliku sektori vahendeid, mida saab kasutada muul otstarbel. Seetõttu on avalik sektor oma eri vormides (keskvalitsus, kohalik omavalitused) eeskujuks ning direktiiv seab ki eraldi kohustuse riigi avalikule sektorile. Aluspõhimõtted ja baasaasta määramine Avaliku sektori asutuste energia lõpptarbimise all mõeldakse energiat, mis tarbitakse avaliku sektori asutuste tegevuse käigus, näiteks avaliku sektori asutuste omanduses või kasutuses olevate hoonete, rajatiste, ruumide, seadmete, sõidukite jms kasutamisel. Kohustus käsitleb kogu avaliku sektori summaarset energia lõpptarbimist, hõlmates üldkasutatavaid hooneid, tervishoidu, ruumilist planeerimist, veemajandust ja reoveekäitlust, jäätmekäitlust, tänavavalgustust, haridust, sotsiaalteenuseid ja IKTd. Energia lõpptarbimise võrdlusalus on riigi kõigi avaliku sektori asutuste summaarne lõpptarbimine võrdlusaastal (2021), millega võrreldes hinnatakse eesmärgi saavutamist järgnevatel aastatel. Avaliku sektori asutustele tekib tegeliku energiatarbimise andmete esitamise kohustus 11. oktoob ril 2027 . B aastase on võimalik määrata kaudsete meetoditega ning korrigeerida p ärast tegelike tarbimisandmete saamist tagantjär ele, samuti siis, kui mõni avaliku sektori asutus lõpetab tegevuse või tekib uus avaliku sektori asutus juurde. Eesti avalik u sektori asutuste baastaseme määramiseks kasutati riigi raamatupidamise andmeid (riigiraha.fin.ee). Täpsemalt kasutati järgmiseid andmeid: kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud (küte ja soojusenergia, elekter); kinnisvarainvesteeringute haldamiskulud (küte ja soojusenergia, elekter); üürile ja rendile antud kinnistute, hoonete, ruumide majandamiskulud (v . a kinnisvarainvesteeringud) : küte, soojusenergia ja elekter; rajatiste majandamiskulud (küte ja soojusenergia, elekter); sõidukite majandamiskulud (maismaasõidukid, õhusõidukid, veesõidukid); tootmiskulud (eelkõige kommunaalettevõtted – soojus, vesi, haldus). Rahalise kulu kohta andmete saamiseks jagati kulu 2021. aasta elektri, soojuse keskmise hinnaga. Transpordikütuste puhul kasutati ka vedelkütuse alumist kütteväärtust, et saada mahuühikust energiaühik. Keskmiste hindade aluseks võeti Statistikaameti andmed . Tabel 7. 2021. aasta energiakandjate keskmised hinnad (Statistikaameti tabel KE08 „Ettevõtetes tarbitud kütuse ja energia keskmine maksumus“) Arvutuste tulemusena selgus, et 2021. a peamine kulu tuli avaliku sektori hoone test. A rvutustest jäeti välja ühistranspor t ja relvajõud , nagu metoodika ja suunised ette näevad. Keskvalitsuse alla on loetud ka haiglad ning ülikoolid. Tabelis 8 on kajastatud avaliku sektori asutuste energiatarbimise baastase aastal 2021. Tabel 8 . Avaliku sektori asutuste energiatarve 2021. aastal Hinnanguline kogutarbimine (GWh) Energia tarbimise osakaal kogu tarbimisest (%) Keskvalitsus kokku: 1003 Keskvalitsuse hooned 937 93 Keskvalitsuse rajatised 14 1 Keskvalitsuse muu transport 52 5 Ühistransport 230 Relvajõud (mõju on koostajale teada) KOVide tarbimine kokku 1179 KOVide hooned 1023 86 KOVide rajatised 149 13 KOVide muu transport 7 1 Tallinn , Tartu, Narva, Pärnu kokku 490 Keskmised KOVid kokku 630 Väikesed KOVid kokku 57 Avalik sektor kokku (v . a relvajõud) 2412 A valiku sektori asutuste kulutused kogu tarbitud energiast jagunevad järgmiselt: umbes 40% elekter , 45% küte ja soojusenergia ning transpordikütus ed ligikaudu 15% . Avaliku sektori asutustele on direktiivi ülevõtmisel ette nähtud üleminekusätted: Kogusummana peaks avaliku sektori iga - aastane energia kokkuhoid olema umbes 45 GWh, mille võrdselt jagamine kõigi asutuste peale ei ole mõistlik, sest tarbimi ne ja võimalused on erinevad. Seetõttu sõltub energiasäästu kohustuse rakend a mine kohalike s omavalitsuste s haldusüksuse elanike arvust. Keskvalitsusele ja avalik-õiguslikele üksustele üleminekuaega ei ole. Ja nõuded rakenduvad alates 11.10.2025. 2025. aasta 2,5 kuu kohta on energiasäästu kohustus 0,4% (2,5 kuud direktiivi kohustuse rakendamise algusest) võrreldes 2021 . aasta tarbimisega. Kohalikule omavalitsusele, mille haldusalas üle 50 000 elaniku , rakendub energiasäästu kohustus alates 11.10.2025. 2025. aasta 2,5 kuu kohta on energiasäästu kohustus 0,4% sarnaselt keskvalitsusele. Kohalikule omavalitsusele, mille haldusalas on alla 50 000 elaniku, kuid rohkem kui 5000 elanikku , rakendub energiasäästu kohustus 01.01.2027 ja kohalikele omavalitsustele, kus elab vähem kui 5000 elanik k u , rakendub kohustus 01.01.2030. Ka energiasäästu baastase määra takse igale rühmale eraldi tarbimise järgi . Arvutamisel võetakse aluseks 1,9% säästukohustus. Eestis on üle 50 000 elanikuga omavalitsusi neli – Tallinn, Tartu, Narva ja Pärnu linn. Kohalike omavalitusi elanike arvuga 5000 – 50 000 on kokku 60: Saaremaa vald, Kohtla-Järve linn, Saue vald, Rae vald, Viimsi vald, Harku vald, Viljandi linn, Maardu linn, Valga vald, Rakvere linn, Elva vald, Kambja vald, Lääne-Harju vald, Viljandi vald, Põlva vald, Tartu vald, Rapla vald, Jõgeva vald, Haapsalu linn, Tori vald, Sillamäe linn, Saku vald, Jõhvi vald, Võru linn, Võru vald, Türi vald, Tapa vald, Keila linn, Paide linn, Hiiumaa vald, Põltsamaa vald, Järva vald, Lüganuse vald, Põhja-Pärnumaa vald, Kohila vald, Kose vald, Põhja-Sakala vald, Märjamaa vald, Jõelähtme vald, Mulgi vald, Lääne-Nigula vald, Kiili vald, Vinni vald, Kuusalu vald, Anija vald, Otepää vald, Kastre vald, Räpina vald, Tõrva vald, Luunja vald, Rakvere vald, Viru-Nigula vald, Väike-Maarja vald, Kehtna vald, Raasiku vald, Peipsiääre vald, Mustvee vald, Lääneranna vald, Rõuge vald, Häädemeeste vald. Kohalik k e omavalitsusi , kus elanik k e on vähem kui 5000 , on 15: Kanepi vald, Narva-Jõesuu linn, Kadrina vald, Alutaguse vald, Toila vald, Nõo vald, Saarde vald, Haljala vald, Antsla vald, Setomaa vald, Loksa linn, Muhu vald, Kihnu vald, Vormsi vald, Ruhnu vald . Joonis 2. on kajastatud energiasäästu kohaldamise kohustus avaliku sektorile. Keskvalitsuse ja suuremate linnade hinnanguline baasaasta tarbimine on ~ 1512 GWh, millest iga - aastane 1,9% kokkuhoid (kohustus grupi peale kokku säästa aastas) on ~ 28 GWh. Keskmise suurusega KOVide hinnanguline baasaasta tarbimine on ~ 630 GWh, millest iga - aastane 1,9% kokkuhoid ( säästu kohustus selle rühma peale kokku aastas) on ~ 11 GWh. Väikeste KOVide hinnanguline baasaasta tarbimine on ~ 57 GWh, millest iga - aastane kokkuhoid on 1,9% on ~ 1 GWh/a. K okkuhoid tuleb saavutada iga l aasta l. Energiasäästu kohustus ei rakendu avaliku sektori omandis oleva ühistranspordi veeremile (bussid, trammid, rongid ja parvlaevad), kuid rakendub taristule, sest taristu energiatarbimise vähendamine on pikaajalisem kui veerem. Samuti on kliimaeesmärkide täitmiseks ühistransport mõjusam kui isikliku auto omamine. Seetõttu selles sektoris energiasäästu kohustust ei ole, küll aga saab seal saavutatava t energiasäästu võtta aastal 2030 arvesse arvutustes. Samuti ei rakendu energiasäästu kohustus relvajõududele (Kaitseministeeriumi ja Kaitseliidu haldusala), kuid ka seal saavutatav energiasääst on võimalik 2030. aastal arvesse võtta. Kaitseministeerium on loonud oma kliimastrateegia , mille üks eesmär ke on suurendada 2030. aastaks ehitiste energiatõhusust 5% ning selle saab arvesse võtta. Arvestades, et relvajõudude investeeringud lähiaastatel kasvavad (NATO liikmesriikide kokkulepe tõsta kaitsekulusid 5% riigi SKP-st) ning osaliselt võib suunata vahendeid ka taristusse, siis on mõistlik kaaluda ka energia tõhususse suunatavaid investeeringuid hoonete rekonstrueerimisel, tõhustamisel, et energiasäästu 2030 ambitsioonikaid eesmärke saavutada. Avaliku sektori asutuste energiatarbimise seiresüsteem. Oluline on teada, et energiatarbimise baastase on arvutatud küll parimal teadmisel, kuid siiski mõneti hinnanguline. Ka kokkuhoiu arvestamine 2026. aastal tugineb arvutusel, mis on saadud finantskulu ja energia keskmise hinna järgi. Hiljemalt 11.10.2027 tekib riigil kohustus jälgida energia tegelikku tarbimist. Selleks tuleb avaliku sektori asutuste energiatõhususe koordinaatoril (TTJA) üles ehitada seiresüsteem. Kuna peamine energiakasutus on seotud eelkõige kinnisvaraga (hooned), siis seiresüsteemile aitab kaasa käimasolev Riigikantselei ja Kliimaministeeriumi innovatsiooniprojekt . . Projekti eesmärk on välja selgitada võimalused võrguühendusega hoonete (enamik avaliku sektori hoonetest) energiatarbimise andmete automaatseks kogumiseks sagedusega vähemalt kor d aastas. Lisaks tuleb analüüsi da võimaliku lahendusena riigiraha.fin.ee platvormi kasutamist, missugustel tingimustel on lisaks energiaarvelt loetavale energiakulule võimalik saada kätte ka energiakogused (kWh). Suurimaks väljakutseks näeme transpordikütuste tarbimisandmete kättesaamist, milleks võib heaks võimaluseks olla reaalajamajanduse andmepõhine aruandlus. Avaliku sektori asutuste energiatõhususe koordinaartori ülesanne on koostada esmalt ärianalüüs ning seejärel luua seiresüsteem. Selle eeldatav kulu on 350 000 eurot aastani 2029. Leevendused energiatarbe arvutuse metoodikas. Kuna aasta te kli imatingimused on erinev ad ja ka teenused, mida avaliku sektori asutused pakuvad , võivad energiatarbimise mah tu ajas kasva ta da või väheneda. Neid muutusi saab ja tuleb arvestada , kui ehitatakse üles avaliku sektori asustuste seiresüsteem ja -plaan. Avaliku sektori asutuste soojusenergia (küt t e) arvutuste s saab arvesse võtta ka kl i imaerinevusi riigi piires ning arvestada sisse võimaliku soojusenergia kasvu mõju , kui on näiteks erakordselt külm talv. Erisuste arvutamisel saab kasutada majandus - ja taristuministri määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele 1 “ § 13 ja § 14 l õikes 5 esitatud arvutuskäiku. Eestis on kuus kli i ma poolest erinevat piirkonda: Jõhvi, Tallinn, Tartu, Valga, Pärnu ja Ristna. Nende piirkondade kraadpäevad ( aastate lõikes saab neid arvutustes kajastada ) on kajastatud ehitisregistris . Avalike teenuste tasemed ja energiatõhusus. Avalikud teenused võivad olla erinevad , näiteks haridus, lastehoid, meditsiiniteenused või tänavavalgustus jne . Selleks , et võtta arvesse juhtumeid, kus energiakasutus suureneb , sest hoone t laiendatakse või pikeneb tänavavõrk , kus on tänavavalgustus , käsitleme neid seletuskirjas avalike teenuste tasemetena. Tabel 9 . Avalike teenuste võrdlusparameetrid teenuste tasemete hindamiseks vastavalt energiatarbimisele Energiatarbimine hoonetes Võrdlusparameeter Kontori- ja haldushooned m 2 (pind, mille sisekliima on reguleeritud) Haiglad ja muud tervishoiuhooned m 2 (pind, mille sisekliima on reguleeritud) Koolid ja lasteaiad m 2 (pind, mille sisekliima on reguleeritud) Ülikoolid m 2 (pind, mille sisekliima on reguleeritud) Tehased ja töökojad m 2 (pind, mille sisekliima on reguleeritud) Riigi omanduses olevad eluhooned m 2 (pind, mille sisekliima on reguleeritud) Muud üldkasutatavad hooned (omanduses või üüritud) m 2 (pind, mille sisekliima on reguleeritud) Energiatarbimi s e valdkond Võrdlusparameet er Tänavavalgustus Valgustatud tänavad kilomeetrites või valgustipunktide arv Veevarustus Veetarbimine aastas Reoveekäitlus Aastas käideldud reovesi Jäätmekäitlus Jäätmeteke aastas Energiatarbimine liikuvusteenustes Võrdlusparameeter Ühistransport Aastas läbitud kilomeetrite arv Valem, mille kaudu võetakse arvesse teenustasemete muutust , on järgmine: Kus: FEC adj – k ohandatud energia lõpptarbimine ; FEC – e nergia lõpptarbimine (kogutud andmed) ; Par base – t eenuse taseme parameetri väärtus võrdlusaastal ; Par rep – t eenuse taseme parameetri väärtus aruandeaastal . Leevenduste rakendamine Leevendused nagu kliimatingimused ja teenuse tasemed võimaldavad avalikul sektoril olla paindlikum eesmärkide täitmisel. Leevenduste rakendamine ja arvutamine ei ole iga avaliku sektori asututusse kohustus , vaid seda tehakse sektorite, valdkondade või piirkonna põhjal. Näiteks ei arvestata energia suhet kasulikku üldpõrandapinda iga kooli kohta eraldi, vaid tasa-arvutus tehakse, kui kõigi koolide energiatarbimine ning kasulik üldpõrandapind on teada . Kliimatingimusi arvestades (kraadpäevade kasutamine) tuleb seda teha igal aastal, mitte ainult siis, kui on külm talv. L eevendusmeetmeid tuleb rakendada kogu raporteerimise aja jooksul (aastani 2030). Tasaarveldusi teeb ja hindab TTJA kui avaliku sektori energiasäästu koordinaator . Punktiga 18 asendatakse EnKSi § -s 5 sõna „keskvalitsus“ sõnadega „avaliku sektori asutus“ vastavas käändes. Tegemist tehnilise muudatusega. Paragrahv käsiteleb a valiku sektori asutuste hoonete energiatõhususe parandami st, seni on see piirdunud vaid keskvalitsusega, kuid eelnõuga laiendatakse kohuslaste ringi. Punktiga 19 muudetakse EnKSi § 5 lõikeid 1 ja 2. L õi kes 1 asendatakse sõna „ keskvalitsus “ sõnadega „avaliku sektori asutus“. Lõikega võetakse üle ka direktiivi artikkel 6 lõige 1(1). Täiendatakse, kes täidavad eri valdkondades koordinaatori roll i . Keskvalitsuse puhul jätkab selles rollis Rahandusministeerium, kohalike omavalitsuste puhul koordineerib hooneid Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning teistes valdkondades , näiteks haiglad ja ülikoolid , TTJA. Rollide jaotamise lähtuti sellest, et keskvalitsuse koordineerimine on juba hästi korraldatud Rahandusministeeriumil. Kohalike omavalituste teemasid koordineerib juba Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, kelle eestvedamisel on olemas ülevaade ka kohalike omavalituste hoonetest „Minu omavalitsus“ lehel . Ülejäänud valdkonnad jäid TTJA-le , kes juba te eb hoonete energiatõhususe järelevalvet ja kelle st saab ka avaliku sektori energiasäästu koordinaator. L õige 2 sätestab avaliku sektori hoonete rekonstrueerimisvajaduse (3%), fikseerib põrandapinna, mis ei vasta oluliselt rekonstrueeritavate hoone energiatõhususe miinimumnõude baastasemele (01.01.2024 seis). Lõikega võetakse üle direktiivi artikkel 6 lõiked 1(1), 1(5) Ruutmeetrites väljendatud iga-aastast renoveerimiseesmärki direktiivi (EL) 2023/1791 kehtivuse ajal ei muudeta. See on muudatus võrreldes eelmise direktiiviga 2012/27/EL, mille kohaselt aasta renoveerimiseesmärk tuli arvutada igal aastal, võttes aluseks põrandapinna, mis ei vastanud riiklikele energiatõhususe miinimumnõuetele. Var em arvutaski keskvalitsus (Rahandusministeerium, kellel oli rekonstrueerimise kohutus) igal aastal mahud uuesti kinnisvaraportfellis olevate hoonete hulga järgi . Muudatus toob kaasa selle, et iga-aastane renoveerimismäär on oluliselt suurem , kui see oli var em . Kuna esimese aruandeperioodi lõpuks (11.10.2025) kehtestatud võrdlusalust (01.01.2024 baastase) ja selle põhjal arvutatud iga-aastast renoveerimiseesmärki ei tule hoonete müümisel, lammutamisel, omandamisel või ehitamisel ajakohastada. Taust Energiatõhususe direktiiv laiendab avaliku sekotri asutuste mõistet ja seeläbi ka nende kohustusi. Lisaks üldisele energiatõhususe kokkuhoiule on ka eesmärgid avaliku sektori eri asutuste kinnisvarale. Avalik sektor ei ole enam vaid keskvalitsus, vaid see laieneb ka kohaliku omavalitusse asutustele, ülikoolidele, haiglatele jt. Uue nõude järgi peab iga aasta rekonstrueerima 3% avaliku sektori omanduses olevast üle 250 m 2 üldpõrandapinnaga hoonetest. Nõue kehtib hoonetele, kus on tagatud reguleeritav sisekliima (sh temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks) ja mis ei vastanud 01.01.2024 seisuga energiatõhususe miinimumnõuetele. Direktiiv sõnastab rekonstrueerimise eesmärgi liginullenergia hoonena, kuid Euroopa Komisjon rõhutab, et liginullenergia hoone tähendab kulutõhusust. Eesti õigusruumis saab rekonstrueerimist kulutõhusale liginullenergia hoone na käsit a da kui olulise rekonstrueerimisena energiatõhususe miinimumnõutele vastavaks (vastab C-klassile). Iga - aastane 3% rekonstrueerimiskohustus avaliku sektori asutuste omandis olevate hoonete üldpõrandapinnast arvutatakse kõigi avaliku sektori hoonete peale kokku. K ohustus kehtib kõigile asutustele direktiivi kehtima hakkamisest (11.10.2025) ja s elles ei tehta erandeid väiksematele kohalikele omavalitsutele , nagu see oli avaliku sektori üldise energiasäästu kohustuse puhul. Baastaseme fikseerimine (01.01.2024 seis) tähendab, et iga-aastane 3% renoveerimise eesmärk põhineb ühel kindlal väärtusel (võrdlusalusel) kogu rakendusperioodi l (2025. sügis–2030) . Rekonstrueerimiskohustus määratakse nende hoonete põhjal, mis on avaliku sektori omandis 100%, ehk välja jäävad need hooned, kus avalik u sektori asutus omab vaid osa hoonest (nt korterelamud, kus avalik u sektori asutus e omanduses on sotsiaalelupindu või ametikortereid , ning üüripinnad ). See ei tähenda aga kindlasti seda, et ka nende hoonetega ei tuleks tegeleda. Nende puhul on vaja arvestada ning koostööd teha hoone teiste omanikega, et ühiselt hooneid rekonstrueerida. Seal , kus avaliku sektori asutus on üürnik, peab avalik sektor läbirääkimisi hoonete omanikega – eeskätt siis, kui jõuab kätte otsustav hetk, näiteks üürilepingu uuendamine, kasutuse muutmine või olulised remondi- või hooldustööd – , et kehtestada lepingutingimused, võttes seejuures arvesse, kuidas muutub hoone energiatõhususe miinimumnõuetele vastavaks, seda eriti pikaajaliste lepingute puhul. Renoveerimiskohustus määrati järgmise tabeli alusel (hoonete inventuurist on hiljem juttu). Tabel 10. Avaliku sektori asutuste hoonete kohustuste kohaldamisala Kategooria I nventuur Arvestatakse võrdlusalu - sega Re konstrueeri-mis kohustus Energiatõhususe miinimumnõudele re konstrueeritud hoonete panus eesmärgi saavutamisse Avaliku sektori asutuste kasutuses, kuid mitte omanduses (üüripinnad) JAH EI EI EI Avaliku sektori asutuste omanduses Hooned, mis 1. jaanuaril 2024 juba on liginullenergiahooned JAH EI EI EI Sotsiaaleluruumid, mille renoveerimine EI ole kuluneutraalne JAH EI EI EI Sotsiaaleluruumid, mille renoveerimine on kuluneutraalne JAH JAH JAH JAH Hooned, mille muutmine liginullenergiahooneks ei ole tehniliselt, majanduslikult või funktsionaalselt teostatav) JAH JAH EI JAH Erihooned, millele energiatõhususe miinimumnõuded ei kohaldu EhSi § 62 lg 2 järgi. JAH JAH JAH JAH Kõik muud hooned > 250 m 2 , mille suhtes kohaldatakse renoveerimiskohustust JAH JAH JAH JAH Muud hooned ≤ 250 m 2 EI EI EI EI Rekonstrueerimiskohustusega hoonete b aastaseme määramine Eelnõu koostamisel kasutati järgmiseid andmeid: riigi kinnisvara registri andmed (keskvalitsus); Minu omavalitsus lehel olevad kohalike omavalituste kinnisvara vaade ; Haridus- ja Teadusministeeriumi esitatud andmed üli- ja kutsekoolide hoonete kohta ; Sotsiaalministeeriumi esitatud andmed haiglate kohta. Andmete filtreerimisel jäeti nimistust välja kõigepealt need hooned, kus kasulik üldpõrandapind oli alla 250 m 2 , seejärel hooned , kus ei olnud reguleeritav sisekliima taga tud , siis hooned , mis ei olnud 100% ulatuses avaliku sektori asutuse omandis (paljud korterelamud, kus on mõni sotsiaalelupind või ametikorter ) , ja viimase kriteeriumina hooned, mi lle kehtiv energiamärgis oli energiaklassiga vähemalt C või parem. Kogupilt kujunes välja järgmiselt. Joonis 3. Avaliku sektori asutuste hoonete kogupinna kujunemine. Rekonstrueerimise baastaseme aluseks on ~ 37 6 0 hoonet, kogupinnaga ~ 6 550 000 m 2 . Sellest 3% on ~ 197 000 m 2 , mi s tuleb igal aastal viia olulise rekonstrueerimise energiatõhususe miinimumnõuete ga (C klass) vastav usse . Baastaseme sisse arvestatakse kõik ide erikategooriatesse kuuluva te hoone te (nt töökojad, laod, ka kultuuriväärtuslikud hooned) energiakasutus. Neile kõigile ei rakendu rekonstrueerimisnõue (vt järgmist peatükki ja eespool olevat tabelit 10), aga need mõjutavad oma kasuliku üldpõrandapinnaga baastaset, suurendades iga-aastast rekonstrueerimismahtu. Rekonstrueerimise erisused. Kõiki hooneid tõenäoliselt ei saa energiatõhususe miinimumnõuetele vastavaks rekonstrueerida nende eripära tõttu. Energiatõhususe meetmed ei pruugi olla piisavalt tehniliselt, majanduslikult ja funktsionaalselt teostatavad, et tagada energiatõhususe miinimumnõuded, sõltumata hoone kasutusotstarbest. Tehnilist, majanduslikku ja funktsionaalset teostatavust tuleks tõlgendada järgmiselt: - tehniline teostatavus – tehnilistel põhjustel on võimalik nõudeid täita ; tehniliselt teostamatu aga juhul, kui hoone ja tehnosüsteemide tehniliste näitajate t õttu ei saa nõudeid järgida (nt päikesepaneelide panek eeldab ka käidukorraldust), - majanduslik teostatavus s õltub nõuete täitmise kulude st ja selle st , kas need kulud on kavandatava sekkumise (nt süsteemi uuendamise) kulude suhtes proportsionaalsed; eeldatav kasu kaalub kulud üles, võttes arvesse süsteemi eeldatavat tööiga; - funktsionaalne teostatavus sõltub sellest, kas nõuete täitmine too b kaasa muutusi, mis takistaksid süsteemi toimimist või hoone (või selle osa) kasutamist, võttes arvesse konkreetseid piiranguid (nt tehnilisi eeskirju), mida võidakse süsteemi ja/või hoone suhtes kohaldada . Need tingimused annavad avaliku sektori asutustele teatud paindlikkuse, milliseid hooneid ja kuidas rekonstrueerida, tagada tuleb vaid üldeesmärk 3% (197 000 m 2 ) rekonstrueerimine energiatõhususe miinimumtaseme vastavaks. Kultuuriväärtuslikud hooned Kultuuriväärtuslikele hoonetele (mõiste ehitusseadustiku § 62 lõike 2 punktis 1) energiatõhususe nõuded praegu üldse ei rakendu. Hoonete energiatõhususe direktiivi (EL 2024/1275) järgi ei kuulu aga kultuuriväärtuslikud hooned enam erandi alla, seetõttu on muutmisel ka EhSi § 62 lõige 2. Keskvalitsusel ja KOVidel on u 400 kultuuriväärtuslikku hoonet (sh eh itis mälestis, miljööväärtuslikul alal paiknevad hooned, UNESCO pärand jt) kogupinnaga umbes 590 000 m 2 . Direktiiv sätestab, et nende hoonete rekonstrueerimistööd saab 3% nõude täitmisel arvesse võtta siis , kui kultuuriväärtuslikele hoonetele sätestatakse teatavad miinimumnõuded. Eesti seda leevendusmeedet rakendab ja Kliimaministeerium koostöös Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseametiga on välja töötamas miinimumnõudeid avaliku sektori asutuste kultuuriväärtuslikele hoonetele. Miinimumnõuded peavad olema liginullenergiahoone või heitevaba hoone mõistele võimalikult lähedal, võttes arvesse hoone eriomadusi. Kui miinimumnõudeid ei määrata ning leevendusmeedet ei kasutata, on tõenäoline, et need hooned jäävad prioriteetidest välja ning nende korrastamisega ei tegeleta. Kultuuriväärtuslike hoonete hulka võivad kuuluda ka kultuskohtadena või religioosseks tegevuseks kasutatavad hooned, kuid need hooned ei kuulu avaliku sektori asutusele, seetõttu neid ei võeta arvesse ei baastaseme määramisel ega kohandu neile ka koostatavad kultuuriväärtuslike hoonete miinimumnõuded. Relvajõud Relvajõudude hooned võetakse baastaseme arvutustes arvesse. R elvajõududele või keskvalitsusele kuuluva tele ja riigikaitse eesmärke teeniva tele hoone tele ei rakendu renoveerimisnõuded, v.a individuaalsed eluruumid (nt kasarmud) ja kontorihooned , sest nende hoonete rekonstrueerimistööd on sarnased ja enamasti kulutõhusad, nagu on ka avaliku sektori asutuste või erasektori omandis olevate kontorihoonete rekonstrueerimine. Punktiga 20 muudetakse EnKS i § 5 lõiget 4, mis sätestab erandid hoonetele, millele rekonstrueerimisnõue ei rakendu. Lõikega 4 võetakse üle direktiivi artikkel 6 lõige 1 kolmas lõik ja lõige 2, kui leevendused nõude rakendamisel. Selguse mõttes on nõuded nüüd eri punktidena välja toodud. Muutmata kujul senises sõnastuses on punktid 1 ja 2 ( er andid ehitusseadustiku aluse ja , er andid relvajõudude erihoonetele ) . Uue punktina sätestatakse er andid sotsiaalhoonetele ja - eluruumidele puhuks, kui renoveerimine toob kaasa üüritõusu ja mõjub negatiivselt energiaostuvõimetusele. Sotsiaaleluruumid Eestis on sotsiaaleluruum määratletud s otsiaalhoolekande seadus e § -s 14, mis sätestab , et s otsiaaleluruum on kohalikule omavalitsusele kuuluv üürieluruum, mida kasutatakse sotsiaalteenusena ajutise eluaseme pakkumiseks. Sotsiaaleluruumi eesmärk on tagada elamispind isikutele, kes on sattunud majanduslikesse või sotsiaalsetesse raskustesse ning vajavad tuge iseseisva toimetuleku saavutamiseks. Sotsiaaleluruumide peamised põhimõtted : a jutisus – neid ei anta eluaegseks kasutamiseks, vaid seni, kuni inimene suudab leida iseseisva lahenduse ; s ihtgrupp – abivajajad, näiteks väikese sissetulekuga pered, töötud, terviseprobleemidega inimesed, kodutud, lastega pered, vägivallaohvrid jms ; o mavalitsuse vastutus – kohalik omavalitsus otsustab, kellele ja millistel tingimustel eluruume eraldatakse ; t ingimused – üüri suurus ja muud tingimused määratakse kindlaks omavalitsuse määrustega. Baastaseme määramisel võetakse arvesse s otsiaaleluruumid hoonetes (kortermajad ja üksikelamud) , mille kasulik üldpõrandapin d on üle 250 m2, mis on avaliku sektori asutuste omanduses j a mis 1. jaanuaril 2024 ei vasta nud energiatõhususe miinimumnõuetele. Keskvalitsusel on selliseid eluhooneid kaks ja kohalikul omavalitsusel u 200. Direktiiv annab võimaluse v abastada avaliku sektori asutuse omandis sotsiaaleluruumid ega hoone renoveerimiskohustusest, kui renoveerimine tooks sotsiaaleluruumides elavatele inimestele kaasa üüritõusu, mis ei piirdu energiaarvetelt saadava majandusliku kokkuhoiuga. S otsiaaleluruumide ga hoones tuleb hinnata renoveerimisega saavutatavat energiakulude vähenemist (võttes arvesse energiasäästu ja energiahindade kujunemist ) ning kaalu takse, kas see on renoveerimiskulude katmiseks piisav. Kui energiaarvetelt saadav majanduslik kokkuhoid ei kata renoveerimiskulusid, tuleb hinnata muid võimalusi, et vältida renoveerimiskulude tervikuna ülekandumist elanikele, näiteks kulude osalist rahastamist avaliku või erasektori rahastamisvahenditest, s h kliimameetmete sotsiaalfondist rahastatavate meetmete ja investeeringute kaudu. Seda tuleks teha olukorras, kus üüri küsitakse proportsionaalselt eluruumi väärtusega ja eluruumi renoveerimise (sh energiatõhususe parandamise) kulud kanduvad üüri suurenemise kaudu üle leibkondadele . Kuluneutraalsus tähendab, et hoone renoveerimiseks vajalik investeering on sama suur või väiksem kui hoone renoveerimisjärgse olelusringi jooksul eeldatavasti saadava kasu rahaline ekvivalent. Kuluneutraalsuse hindamisel saab arvesse võtta ka renoveerimisjärgseid väiksemaid hoolduskulusid ja paremaid elamistingimusi. Selleks , et hinnata kuluneutraalsust , töötab Kliimaministeerium välja asjakohase metoodika, kus on täpsustatud, kuidas teha kindlaks arvutamiseks vajalikud näitajad, nagu renoveerimiskulud, diskontomäärad, tulevased energiahinnad, tarbimine enne ja pärast renoveerimist jne. Kuluneutraalsuse põhimõtet võib pidada järgituks, kui on täidetud järgmine tingimus: , kus RC – hoone energiatõhusamaks renoveerimise kulud; E – kogu energiaarve; OC – muud kulud; OB – muu kasu; Br – enne renoveerimist; ar – pärast renoveerimist; r – kohaldatud diskontomäär; i – aasta, mille kulusid ja kasu hinnatakse; rl – hoone järelejäänud kasutusiga enne renoveerimist. Võrrandi parem pool kajastab hoone jooksvate kulude kokkuhoidu, mis saavutatakse kogu kasutusea jooksul ja mida on asjakohaselt diskonteeritud. Võrrand on esitatud summeerimisena, et võtta vajaduse korral arvesse muutusi energiakuludes ning muudes kuludes ja muus kasus, mida on saabuvatel aastatel oodata. Metoodikas tuleks arvesta da järgmisega: - hindamisel ei tuleks arvesse võtta sotsiaaleluruumides elavate leibkondade makstavaid tegelikke energiakulusid, kui need on turuhinnast madalamad, vaid vaadelda tuleks tinglikku arvet, mis on arvutatud keskmiste tariifide ja hinnangulise tarbimise alusel, näiteks hoonete energiatõhususe direktiivi I lisa kohase hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika kohaselt. Üüritõusu hindamisel tuleks siiski arvesse võtta üksnes üürnike tegelikult saavutatud energiasäästu; - energiatõhusamaks renoveerimise kulude hindamisel tuleks arvesse võtta kasutusea lõppu jõudnud ehitusdetailide väljavahetamise kulusid. Näiteks kui gaasikatel tuleb välja vahetada, tuleks energiatõhusamaks renoveerimise kulude hulka arvestada üksnes erinevus energiatõhusa süsteemi (nt soojuspumba) hinna ja gaasikatla asendamiseks turul kättesaadava kõige tõenäolisema alternatiivi hinna vahel; - a sendatavate elementide eeldatavat kasutusiga tuleks arvesse võtta kasu hindamisel ja seda tuleks hinnata samamoodi nagu selle metoodika puhul, mida kasutatakse kuluoptimaalse taseme hindamiseks komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 244/2012 (49) I lisa järgi . Hoone jääkväärtuse arvutamisel peaksid liikmesriigid tuginema delegeeritud määruse (EL) nr 244/2012 (millega kehtestatakse võrdlusmeetodite raamistik hoonete ja ehitusdetailide energiatõhususe miinimumnõuete kuluoptimaalse taseme arvutamiseks) I lisale. Selles on sätestatud, et liikmesriigid peavad kasutama eluhoonete ja üldkasutatavate hoonete puhul 30aastast ning kaubanduslike ja mitteeluruumide puhul 20aastast arvutusajavahemikku; - muud tulu, näiteks seda, mis saadakse päikesepaneelidest, tuleks käsitada osana muust renoveerimisjärgsest kasust . Näiteks päikeseenergia jagamine sotsiaaleluruumide üürnike vahel, mis võimaldab pakkuda rohelist elektrit madalama hinnaga. Energiatõhusamaks renoveerimisel väheneksid energiaarved ja kahaneksid need kaudsed energiakulud, mida ei pruugi näha olla, kui vaadelda üksnes energiaarvet ; - renoveerimine võib kaasa tuua lisatöid kas nõu ete tõttu või selleks, et hoonet veelgi täiustada. Näiteks võib hoone renoveerimiseks olla vaja viia hoone vastavusse tuleohutust, ligipääsetavust või elektrijuhtmestikku käsitlevate eeskirjadega või võidakse renoveerimise käigus luua uusi elupindasid (nt katusele). Seda kõike analüüsitakse metoodika väljatöötamisel, kuidas lisakasu arvestada kui renoveerimisjärgset muud kasu . Punktiga 21 täiendatakse EnKS § 5 lõikega 4 1 , mis annab volitusnormi metoodika koostamiseks, mis aitab arvestada kulutõhusat rekonstrueerimist sotsiaalhoonete ja -eluruumide jaoks, mis ei tooks kaasa üüritõusu energiaostuvõimetutele isikutele ja riskirühmadele. Punktiga 22 muudetakse EnKSi § 5 lõiget 5, mis sätestab reeglid juhuks, kui rekonstrueeritakse rohkem kui 3% aastas, ning kuidas neid mahte arvestada järgnevate aastate eesmärkide täitmisel. Lõikega võetakse üle direktiivi artikkel 6 lõige 3, kui leevendusmeede mis võimaldab eesmärki (3% rekonstrueerimise nõue) paindlikumalt täita. . Punktiga 23 muudetakse EnKS i § 5 lõiget 6, mis sätestab reeglid, kuidas arvestada renoveerimiseesmärkidesse hoone lammutamise korra l uue hoone ehitamine. Lõikega võetakse üle artikkel 6 lõige 4, kui leevendusmeede, mis võimaldab eesmärki (3% rekonstrueerimise nõue) paindlikumalt täita. Uut hoonet saab rekonstrueerimise eesmärkide täitmisel arvestada vaid siis, kui tehakse arvutus/analüüs, mis kinnitaks, et olemasoleva hoone lammutamine ja asendamine uue hoonega on energiatarbimise ja hoone olelusringi jooksul tekkiva CO 2 heite vaatenurgast kulutõhusam ning säästlikum hoone renoveerimisest. Olelusringi CO 2 hei tena käsitatakse nii tegevuse käigus tekkivaid heitkoguseid kui ka koguseid, mis tekivad vana hoone lammutamise l. Selle eesmärk on, et tähelepanu oleks hoonete rekonstrueerimisel, mitte lammutamisel ja uute ehitamisel. Lähenemist toetab ka „Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia“ . Lammutamine ja asendamine Mõningatel tingimustel arvesta takse iga-aastase renoveerimismäära hulka eelmise kahe aasta jooksul lammutatud hoonete asemele omandatud uute hoonete kasulik üld põrandapin d. Uue liginullenergiahoone või heitevaba hoone arves tamine iga-aastase renoveerimismäära saavutamiseks on lubatud vaid juhul, kui on täidetud kaks kriteeriumi: 1) uus hoone asendab eelmise kahe aasta jooksul lammutatud avaliku sektori asutuse hoonet; 2) olemasoleva hoone lammutamine ja asendamine uue hoonega on energiatarbimise ja hoone olelusringi jooksul tekkiva CO 2 heite vaatenurgast kulutõhusam ja säästlikum kui hoone renoveerimine. Olelusringi CO 2 heide hõlmab seonduvaid (renoveerimis - ja ehitusetapi) heitkoguseid ja tegevuse käigus tekkivaid heitkoguseid ning heitkoguseid, mis on seotud vana hoone lammutamisega. Hoone lammutamise ja asendamise kriteeriumid on tabelis 11. Tabel 11. Lammutamise ja asendamise kriteeriumid Parameetrid Tingimus Kulutõhusus Olemasoleva hoone lammutamise kogukulud (eurodes) + uue hoone ehitamise kogukulud (eurodes) < olemasoleva hoone renoveerimise kogukulud (eurodes) Säästlikkus Renoveeritud hoone energia kogutarbimine (kWh) hoone järelejäänud hinnangulise majandusliku olelusringi jooksul + energia kogutarbimine (kWh) renoveerimisetapis > uue hoone energia kogutarbimine (kWh) sama arvu aastate jooksul + energia kogutarbimine (kWh) lammutus- ja ehitusetapis ja renoveeritud hoone CO 2 heide (CO 2 ekvivalenttonnides) hoone järelejäänud hinnangulise majandusliku olelusringi jooksul + olelusringi CO 2 heide (CO 2 ekvivalenttonnides) renoveerimisetapis > uue hoone CO 2 heide (CO 2 ekvivalenttonnides) sama arvu aastate jooksul + olelusringi CO 2 heide (CO 2 ekvivalenttonnides) lammutus- ja ehitusetapis Metoodika , kuidas olemasolevate hoonete olelusringi nii renoveerimisel kui ka järelejäänud hinnangulise majandusliku olelusringi arvestada , töötab välja Kliimaministeerium. Punktiga 24 lisatakse EnKS i § 5 lõi ge 6 1 , mis annab volitusnormi metoodika koostamiseks , kuidas arvutada olemasoleva hoone olelusringi CO 2 . Punktiga 25 muudetakse EnKS i § 5 lõiget 7. Lõikega võetakse üle direktiivi artikkel 6 lõige 5. Muudatuse eesmärk on täpsustada, mida sisaldab avaliku sektori asutuste hoonete inventuur ja asjaolu, et selle koostab avaliku sektori energiatõhususe koordinaator (TTJA). Osaliselt on eelnõu mõjuanalüüsi osaks avaliku sektori asutuste hoonete inventuur juba olemas, kuid seda tuleb ehitisregistri andmete alusel veel täpsustada ja ajakohastada . Oluline on, et ehitisregistrina on olemas hea platvorm , kus tulevikus ka avaliku sektori asutuste hoonete inventuur avaldada. Avaliku sektori hoonete inventuur Avaliku sektori energiatõhususe koordinaator peab hiljemalt 11. oktoobril 2025 koostama ja avaldama avaliku sektori hoonete inventuuri andmed. Inventuur tehakse kõikides avaliku sektori hoonetes, nii omanduses kui ka kasutuses (üüritud pinnad), mille kasulik üldpõrandapind on suurem kui 250m 2 . Inventuur peab sisaldama iga hoone põrandapinda ruutmeetrites, energiamärgist ja kütte, jahutuse, elektrienergia ja sooja veega seotud aastast mõõdetud energiatarbimist , kui need andmed on kättesaadavad. Inventuuri ajakohastatakse vähemalt iga kahe aasta tagant. T abelis 13 on toodud näitena, mida inventuur peaks ja võiks sisaldama. Tabel 13. Avaliku sektori asutuste hoonete i nventuuri andmete kokkuvõte Andmed Liik Põrandapind Energiamärgis Kogumine ja üldsusele kättesaadavaks tegemine on kohustuslik Soojuse, jahutuse, elektrienergia ja sooja vee mõõdetud tarbimine Kogumine ja üldsusele kättesaadavaks tegemine on kohustuslik, kui teave on kättesaadav Hoones asuv avaliku sektori asutus Linn/piirkond Aadress Kas hoone on avaliku sektori asutuse omanduses või üüritakse seda Kogumine on tungivalt soovitatav, et hõlbustada inventuuri tulemuste kasutamist Kas hoone on renoveerimise võrdlusaluse s või on sellest välja jäetud Renoveerimise seis Renoveerimise kuupäev Lammutamise kuupäev Hoone ehitamise kuupäev Kas hoone asendab lammutatud hoonet Soovituslik. Andmed, mis võimaldavad liikmesriikidel arvutada võrdlusaluse ja iga-aastase eesmärgi Omanik Valduslik olukord Hoones asuv asutus hoone omadused hoone liik praegune energiatõhususe tase … Soovituslik. Muud andmed, mis on kasulikud selleks, et kasutada inventuuri tulemusi avaliku sektori asutuste hoonete renoveerimise kavandamisel Punktiga 26 muudetakse EnKS i § 5 lõiget 9, mis sätestab nõuded avaliku sektori asutuste inventuuri andmete üldsusele kättesaadavus ele ning inventuuri andmete esitamine Euroopa hoonefondi vaatluskeskusele hoonete energiatõhususe direktiivi ( (EL) 2024/1275 ) artikli 22 punkti 5 järgi. Punktiga 27 muudetakse EnKS i § 5 lõiget 11, sätesta des nõuded avaliku sektori asutus t ele , kui sõlmi takse või uuenda takse üürilepinguid hoonetes, mis ei ole veel heitevabad . Lõikega võetakse üle direktiivi artikkel 6 lõige 1(4). Üürilepinguis tuleb ka märkida, millal jõutakse heitevaba eesmärgini. Heitevaba hoone mõiste ei ole Eesti õigusruumis kasutusel, kuid selle mõiste sätestab hoonete energiatõhus u se direktiiv (EL) 2024/1275 , mis on samuti ülevõtmisel. Direktiiv sätestab, et heitevaba hoone on väga suure energiatõhususega hoone, mis ei vaja üldse energiat või vajab seda väga vä he, ei tekita kohapeal fossiilkütustest CO 2 heitkoguseid ega tekita üldse või tekitab väga väikeses koguses kasutusaegseid kasvuhoonegaaside heiteid. Punktiga 2 8 täiendatakse EnKS i § 5 lõikega 12 , millega võetakse üle direktiivi artikkel 29 lõige 4. Lõikega 12 sätestatakse sätesta des kohustus hinnata energiatõhususe lepingute ja muude tulemuspõhiste energiateenuste kasutamise teostatavust olukorras, kus avaliku sektori asutus plaanib rekonstrueerida hoonet , mille üldpõrandapind on suurem kui 750 m 2 . Energiatõhususe leping on juba kehtiv mõiste (EnKS § 2 lg 13), mida eelnõus ei muudeta. Energiatõhususe lepingu puhul väldib energiateenuse saaja investeerimiskulusid, kasutades osa energiasäästu finantsväärtusest selleks, et maksta täielikult või osaliselt investeeringu eest, mille on teinud kolmas isik. Energiatõhususe koordinaator on küll välja töötanud energiatõhususe lepingu näidise , kuid praktilist kasutust ei ole see seni leidnud. Energiatõhususe lepingud ei ole Eestis siiski levinud, pigem eelistatakse ise olla rekonstrueerimistööde tellija. Avaliku sektori eeskuju energiatõhususe lepingutest (alustades selle mõtteviisi kaalumisest) aitab ligi meelitada erakapitali ja luua uuenduslikke ärimudeleid, mis on EL hoonete renoveerimise määra suurendamise võti. Punktiga 29 asendatakse EnKS i § 6 sõna „ keskvalitsus “ sõnadega „avaliku sektori asutus“ . Tegemist on tehnilise muudatusega . Paragrahv käsitleb a valiku sektori asutuste energiatõhusa i d ost e, mis seni on olnud keskvalitsuse kohustus, kuid nüüd kohuslaste ring laieneb mõiste laiendamise tõttu (vt seletuskirja § 1 p 1). Punktiga 30 täiendatakse EnKS i § 6 lõiget 3 pärast sõna „ suurem “ tekstiosaga „ , samuti arvestatakse § 2 1 energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet “. Võetakse üle direktiivi artikkel 7 lõige 1. T äiendus e järgi tuleb ka avaliku sektori ostude puhul kaaluda energiatõhususele esikohale seadmist. Näiteks kui energiakulude kokkuhoiuks soovitakse rekonstrueerimata hoone sse paigaldada soojuspumpa . Siis t uleks kaaluda ka hoone soojustamist kombinatsioonis väiksema v õimsusega soojuspum baga, mis võib olla kulutõhusam kui võimsama soojuspumba valik. Punktiga 31 täiendatakse EnKSi § 6 lõikega 3 1 . Võetakse üle direktiivi artikkel 7 lõige 3. A valiku sektori ja võrgustiku sektori hankijad hindavad olulise energia osakaaluga teenuslepingute hangete korral, kas saaks sõlmida pikaajalist energiatõhusust andvaid lepinguid, mille tulemusena saavutatakse pikaajaline energiasääst. Olulise energia osakaaluga teenuslepingud on näiteks kütte- või transporditeenuste lepingud, hoonete või tänavavalgustuse hoolduslepingud või energiat tarbivate rajatiste haldamise lepingud . See eeldab taas energiateenuse turu arenemist ja uute ärimudelite tekkimist, kus avaliku sektori asutused saavad olla suunanäitajaks. Punktiga 32 täiendatakse EnKS i § 6 lõikega 4 1 , mis sätestab, et avaliku sekotri asutus ei pea energiatõhususe nõudeid jälgima, kui see pärsib rahvatervise hädaolukordadele reageerimist. Võetakse üle direktiivi artikkel 7 lõige 2, kui leevendusmeede rahvatervise hädaolukorrale, mis täiendab juba olemasolevat erandid relvajõududele (EnKS-i 6 lõige 4). ELi õigusaktides ametlikku määratlust „rahvatervise hädaolukord“ ei ole, seda võib laialt määratleda kui bioterrorismist, epideemiast (nt seedeelundite haigus, malaaria, deng e , Zika ) või pandeemilisest haigusest (nt lin nu gripp, COVID-19) põhjustatud haiguse või terviseprobleemi ilmnemist või selle ilmnemise vahetut ohtu või uudset ja väga eluohtlikku nakkustekitajat või bioloogilist toksiini, mis ähvardab tõsiselt põhjustada arvukaid surmajuhtumeid või alalist või pikaajalist puuet . Eesti õigusruumis vastaks „rahvatervise hädaolukord“ eriolukorra seaduse § 5 nakkushaiguste leviku sätetele. Punktiga 33 täiendatakse EnKS i § 7 lõige 1. Energiaga seotud otsuste ja investeeringute ettevalmistamisel ja heakskiitmisel tuleb algusest peale ette näha nõuetekohaselt määratud ulatusega järelhindamine, milles hinnatakse mõju energiatarbimisele, laiemat kasu ja neid mõjutavaid tegureid. Näiteks on oluline kontrollida, kas osa kõnealusest taristust võiks asendada või vähemalt investeeringuid edasi lükata tarbimise juhtimise meetmete abil. Arukate võrkude kasutuselevõtt on oluline energiatõhususe parandamise vahend, kuna see suurendab märkimisväärselt tarbijate võimalusi tegutseda tarbimise ja arvetel esitatava teabe põhjal. Selline l ähenemine võimaldab vähendada või nihutada tarbimist, mille tulemuseks on energiasääst lõpptarbimises ja tänu võrgutaristu ja tootmisvõimsuste optimaalsemale kasutamisele ka sääst energia tootmises, ülekandmisel ja jaotamisel. Punktiga 34 muudetakse EnKSi § 7 lõiget 3 ja täpsustatakse Konkurentsiameti otsuste tegemise põhimõtteid (tuleb lähtuda energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttest ning selle rakendamist kirjeldavatest juhenditest ning soovitustest). Punktiga 3 5 lisatakse EnKSi § 8 lõiked 6-9. Lõikega 6 võetakse üle direktiivi artikkel 26 lõige 7. Muudatuse eesmärk on laiendada rajatiste hulka, mille koostatakse energiatõhususe suurendamise majandusliku teostatavuse kulude-tulude analüüs. Varem oli taolise analüüsi koostamine kohustuslik, kui kavandat i uut soojuselektrijaama, mille summaarne nimisoojusvõimsus ületa s 20 MW . Lõikesse 6 lisatakse punktid 1-4. Muudatuse järel koostaksid sellise analüüsi: Punkt 1 - soojuselektrijaamad, mille keskmine aastane summaarne sisendenergia ületab 10 MW, et hinnata käitise kui tõhusa koostootmisjaama toimimise kulusid ja tulusid; Punkt 2 - t ööstuskäitis ed , mille keskmine aastane kogusisendenergia on üle 8 MW , et hinnata käitises ja väljaspool seda tekkiva heitsoojuse kasutamist; Punkt 3 - t eenindusrajatis ed , mille keskmine aastane kogusisendenergia on üle 7 MW, näiteks reoveepuhastusjaamad ja maagaasi veeldusjaamad ; et hinnata käitises ja väljaspool seda tekkiva heitsoojuse kasutamist ; Punkt 4 - a ndmekeskused, mille summaarne nimisisendenergia ületab 1 MW taset, et hinnata kulude-tulude analüüsi, sealhulgas , kuid mitte ainult, tehnilist teostatavust, kulutõhusust, mõju energiatõhususele ja kohalikule küttenõudlusele, sealhulgas hooajalisi kõikumisi heitsoojuse kasutamise st majanduslikult põhjendatud nõudluse rahuldamiseks ning kõnealuse käitise ühendamisega kaugküttevõrku või tõhusasse/ taastuvenergia lahendusel põhinevasse kaugjahutussüsteemi või muudesse heitsoojuse taaskasutamise rakendustesse. Rajatiste hulga laiendamine on vajalik, sest üksiku tööstuskäitise või andmekeskuse heitsoojuse kogus megavatt-tundides võib ületada keskmise Eesti linna kaugküttevõrgu aastast soojustarbimist. Analüüsiga saadakse teada, kas näiteks andmekeskuse ühendamine kaugküttevõrguga on majanduslikult teostatav või mitte. Lõikega 7 määratakse volitusnorm k ütte- ja jahutustarne energiatõhususe suurendamise majandusliku teostatavuse hindamiseks koostatakse kulude-tulude analüüs i metoodika kehtestamiseks. Lõikega 8 millega võetakse üle direktiivi artikkel 26 lõige 8 punkt a, mis on leevendav meede. Lõikega vabastatakse majandusliku kulude-tulude analüüsi koostamise kohustusest tipptunni- ja varuelektrijaamad, mis on kavandatud töötama alla 1 500 töötunni aastas viie aasta libiseva keskmisena. Töötunde kontrollib Elering AS. Tipptunni- ja varuelektrijaamade energiatõhususe suurendamine on keerulisem kui ühtlasema koormusega soojuselektrijaamade puhul. Seega pole mõistlik seda kohustust nendele rajatistele laiendada. Punktiga 36 täiendatakse EnKSi § 11 lõige t 1 pärast tekstiosa „töötlemise“ tekstiosaga „viisil, mis kajastab täpselt tegelikku energiatarbimist ning on konkurentsivõimeline“. Punktiga 37 muudetakse EnKSi § 11 lõiget 3. Võrgukasutajatele pakutakse nutivõrkude jätkuva kasutuselevõtuga energiatõhususe suurendamiseks ja nõudluse juhtimiseks vajalikke nutiarvestitega seotud lisateenuseid. Info selle kohta avalda b ig a võrguettevõtja oma veebilehel. Kaugloetavad arvestid ja kulujaoturid hõlbustavad lõpptarbijate ligipääsu tarbimisandmetele ning võimaldavad eri tööriistade loomise kaudu suurendada tarbimiskohtades energiatõhusust. Samas ei eeldata väikestelt kaugküttevõrkudelt (kui võrgus on paar maja) kaugloetavate arvestite paigaldamist ja andesüsteemi ülesehitust, kui see on kulukam kui saavutatav energiasääst. Punktiga 38 lisatakse EnKS-i peatükki 5 § 13 3 , mis sätestab nõuded millised on lõpptarbija põhiõigused küttele, jahutusele ja soojale tarbeveele. Paragrahviga võetakse üle direktiivi artikkel 21. Sarnased nõuded on juba elektri ja gaasimüüjatele - elektrituruseaduse peatükk 8 (Lepingud) ning 28.07.2017 Majandus- ja taristuministri määruse nr. 41 „Gaasituru toimimise võrgueeskiri“ § 15 ja 18. Kuid nõuded puudusid seni veel kütte, jahutuse ning sooja tarbevee lahenduste müüjatele. Euroopa Komisjon on selle kohta andnud välja ka omapoolsed juhised . Lõikega 1 sätestatakse energiatarnijaga sõlmitava lepingu miinimumnõuded (direktiivi artikkel 21 lõige 2). Punkt 1 – energiatarnija nimi, äriregistri- või isikukood, aadress ja kontaktandmed. S ätte eesmärk on, et lõpptarbijad saaksid selgelt ja kahtlusteta kindlaks teha, kes on teine lepingupool ja kuidas temaga ühendust võtta. Punkt 2 – osutatud teenuste kirjeldus ja lepingus lsisalduva kvaliteedi põhinäitajad või viide kättesaadavale dokumendile, milles on põhinäitajad esitatud . Kütte- ja jahutussüsteemide ning sooja tarbeveega seotud teenuste kvaliteet hõlmab mitmesuguseid aspekte, nagu süsteemide tõhusus, usaldusväärsus ja ohutus ning nende hooldamisel ja parandamisel osutatavate teenuste kvaliteet. Punkt 3 - lepingus sisalduvate ja ilma lisatasudeta pakutavate hooldusteenuste liigid . Hooldusteenused võivad olla näiteks soojussõlme hooldus, filtrite vahetamine aga ka avariiteenus – kuid need ei pruugi kõik olla ilma lisatasudeta. Mis teenused on lepinguga kaetud, selgub lepingust. Punkt 4 - asjakohase teabe saamise viisid kõigi kohalduvate tasude, hooldustasude ning seotud toodete ja teenuste kohta . Kui lisatasudeta hooldustöid ei ole, siis need tuleb selgelt välja tuua. Punkt 5 - lepingu kestus, lepingu ja teenuse osutamise, sealhulgas seotud toodete ja teenuste, pikendamise ja lõpetamise tingimused ning teave selle kohta, kas lepingu tasuta lõpetamine on lubatud . Punkt 6 - võimalikud hüvitised ja tagasimaksmise kord juhul, kui teenuse kvaliteet ei vasta kokkulepitule, sealhulgas ebatäpne arve või arve hilinenud esitamine . Näiteks kui teenus on teatava aja jooksul häiritud, võiks kliendil olla õigus saada osa oma igakuisest teenustasust tagasi. Punkt 7 - vaidluste kohtuvälise lahendamise kord tarbijakaitseseaduse alusel . Kui energiamüüja ja lõpptarbija ei jõua omavahel kokkuleppele on tarbijal õigus pöörduda tarbijavaidluste komisjoni tarbijakaitseseaduse § 40 alusel. Punkt 8 - tarbijaõigusi käsitlev teave, sealhulgas teave kaebuste käsitlemise kohta ja kõigi käesolevas lõikes osutatud teave, mis edastatakse arvel või ettevõtja veebilehel ja mis sisaldab käesoleva seaduse § 30 lõikes 1 nimetatud energiasäästu koordinaatori linki tema veebilehele , Kliimaministeeriumil on kaks veebilehte, kus on nii energiasäästu meetmeid kui ka üldharivat infot - Koos saame energiakriisiga hakkama! | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Avaleht | Energiatalgud Punkt 9 - kontaktandmeid, mis võimaldavad tarbijal teha kindlaks asjakohased ühtsed kontaktpunktid, mis on nimetatud käesoleva seaduse § 30 lõikes 3. Eelpool viidatud veebilehed. Lõige 2 – Sätestab nõude et eelpool lõikes 1 sätestatud teave tuleb esitada enne lepingu sõlmimist, kas siis otse energiamüüjaga või läbi vahendaja. Võetakse üle direktiivi artikkel 21 lõik 2 teine lõik. Lõige 3 sätestab, et l epingutingimuste, sealhulgas hindade ja tasude kokkuvõte, esitatakse lõpptarbijale ja lõppkasutajale arusaadaval viisil täpses ja selges sõnastuses . Võetakse üle direktiivi artikkel 21 lõike 2 kolmas lõik. Lõige 4 sätestab et lepingu koopia jääb ka lõpptarbijale. Võetakse üle direktiivi artikkel 21 lõik 2 neljas lõik. Lõige 5 sätestab korra kuidas võimalikest lepingumuudatustest tuleb teavitada lõpptarbijat (see võib olla ka ettevõte, korteriühistu ), kui ka kodutarbijat (eraisik), vastavalt kaks kuni kuu aega varem. Tekkib ka kohustus lõpptarbijal (kelleks kaugkütte puhul on sageli korteriühistu) teavitada uutest tingimustest ka lõppkasutajat (korteriomanikku). Võetakse üle direktiivi artikkel 21 lõige 3. Lõige 6 määratleb nõuded kuidas energiateenuse eest tasuda samuti tuuakse selgelt välja kui eri makseviisidel võib esineda erinevaid lisatasusid. Võetakse üle direktiivi artikkel 21 lõige 4. Lõige 7 sätestab et ettemaksusüsteem, mis ei ole Eestis kütte, jahutuse ja sooja tarbevee puhul levinud, ei sea kodutarbijat ebasoodsamasse olukorda. Selle all mõeldakse v ähekaitstud inimesed jäävad suurema tõenäosusega praeguse olukorra juurde (st vaiketasud, ebaoptimaalsed tasud), mistõttu tuleks neid enne ettemaksusüsteemi kasutuselevõttu veelgi rohkem kaitsta ja juhendada. Ehk kui klient on jäänud pikalt ühe hinnapaketi juurde, ning kui tuleb turule uus hinnapakette, siis nendest tuleks tarbijat teavitada, et ta saaks teha teadliku valiku. Võetakse üle direktiivi artikkel 21 lõige 5. Lõige 8 sätestab et kõigi muude lepingut puudutavate tingimuste puhul kohaldatakse võlaõigusseaduses tarbijaga sõlmitud lepingute tingimusi. Punktiga 39 muudetakse EnKS i § 14 l õiget 2 1 ja 2 2 , mis sätestab muudatused, kuidas summeerub riiklik energiasäästu kohustus aastatel 2021 – 2030 ja edasi aastani 2040 . Lõige 2 1 muudab riikliku energiasäästu kohustuse aastateks 2021-2030, võetakse üle direktiivi artikkel 8 lõige 1 punkt b. Direktiiv (EL) 2018/2002 määras, et 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2030 on energiasäästu kohustus 0,8% igal aastal 2016-2018 keskmi sest lõpptarbijatele müüdud energiakogusest. Uus direktiiv aga suurendab energiasäästu kohustust samm - sammult, kuid seda arvutatakse alati aastate 2016 – 2018 keskmisest lõpptarbijatele müüdud energiakogusest : 2021–2023 tuleb saavutada 0,8% igal aastal energiasäästu keskmisest tarbitud energiakogusest (268,7 GWh); 2024–2025 tuleb saavutada 1,3 % igal aastal energiasäästu keskmisest tarbitud energiakogusest (436,7 GWh); 2026–2027 tuleb saavutada 1, 5 % igal aastal energiasäästu keskmisest tarbitud energiakogusest (503,8 GWh); 202 7 –20 30 tuleb saavutada 1, 9 % igal aastal energiasäästu keskmisest tarbitud energiakogusest (638,2 GWh). Kokku on Eesti kohustuslik kumulatiivne energiatõhususe eesmärk aastaks 2030 21 295 GWh. Kumulatiivne kohustus on sätestatud juba 22.11.2023 Vabariigi Valituse määruses nr 104 „Energiasäästukohustuse jaotuskava 1 “ § 2. L õige 2 2 , sätestades peale 2030 riikliku energiasäästu kohustuse kuni aastani 2040. Sellega võetakse üle direktiivi artikkel 8 lõike 1 viies lõik. Energiasäästu kohustus on 1,9% (638,2 GWh) iga-aastasest 2016–2018 keskmisest tarbitud energiatarbimisest on kuni aastani 2040. Punktiga 40 lisatakse EnKSi § 14 lõige 5, ja võetakse üle direktiivi artikkel 8 lõike 3 kolmas lõik. Lõikega 4 sätestatakse kohustus teatud osa energiasäästust saavutada ka energiaostuvõimetute isikute ja sinna riskirühma kuuluvate isikute juures. See osakaal peab olema vähemalt võrdne energiaostuvõimetute isikute osakaaluga , nagu on hinnatud riiklik u s energia- ja kliimakavas . Kliimakavas on märgitud et energiaostuvõimetute osakaal on ~2,0–3% vahel. Riigi kumulatiivne energiatõhususe eesmärk on 21 295 GWh, siis energiaostuvõimetute isikute juures tuleb saavutada ~ 426 GWh–745 GWh aastatel 2021–2030, mis teeks u 50 GWh aastas. Statistikaameti andmete järgi elas 2020 . aastal 57,8% leibkondadest kortermajades. Toimetuleku saajate osakaal leibkondades on aastate jooksul langenud 4%lt (2022) 2,4%le (2024), neist kolmveerand elas kortermajades. Kortermajade ja väikeelamute renoveerimisega saavutatav kokkuhoid aastatel 2021–2030 praeguseid rahastuskavasid arvestades on 1856 GWh ehk aastas u 390 GWh. Võttes arvesse leibkondade arvu, siis energiaostuvõimetute juures on saavutatud ~20 GWh aastas, mis ei ole piisav. Tõenäoliselt on põhjus selles , et toetust on saanud eelkõige aktiivsemad korterühistud, kus võib olla toimetuleku toetuse saajaid, kuid n eid on vähemuses. Seetõttu tuleb tulevikus leida lisa vahendeid ja meetmeid, et saavutada energiasääst just nende leibkondade juures . Punktiga 41 lisatakse EnKS i § 16 1 lõiked 4 ja 5 , ja võetakse üle direktiivi artikkel 8 lõige 13. Lõike 4 kohaselt kantakse juhul, k ui riik ei täida energiatõhususe eesmärki aastaks 2030, puudujääk üle järgmisesse perioodi (2030 – 2040). Lõi k e 5 järgi saab juhul, kui perioodi lõpuks (2030) saavutatakse suurem energiasääst kui ette nähti, kuni 10% kanda üle järgmise perioodi (2030 – 2040) energiasäästu kohustusse, ilma et lõppeesmärk muutuks. Punktiga 42 lisatakse EnKS i § 21 lõikesse 1 punkt 9, mis sätestab, et eraldi tuleb näha poliitikameetmed, mis tagavad energiasäästu energiaostuvõimetute isikute juures. Võetakse üle direktiivi artikkel 8 lõike 3 esimene lõige. Poliitikameetmed võivad olla toetused, käendused, ka teavitustöö jne. U u s poliitikamee de on Sotsiaalse Kliimafondi (SKF) rahastus, mis aitab energiasäästu eesmärgile kaasa perioodil 2026 – 2032. SKF on üks k omisjoni 14.07.2021 esitatud kliimapaketi (Fit For 55) algatusest, mille eesmärk on kiirendada kasvuhoonegaaside heite vähendamist, toetades selles protsessis vähekaitstud leibkondi ja mikroettevõtteid energiaostuvõimetuse ja transpordivaesuse vähendamisel. SKF sihtrühmad on vähekaitstud leibkonnad, mikroettevõtjad ja transpordikasutajad. Eesti maksimaalne toetusmaht on 186 mln eurot, mille riiklik kaasfinantseering on vähemalt 25% . SKF tegevuskava on Rahandusministeeriumis välja töötamisel ja peaks valmima 2025. a keskpaigas , selle elluviimine jääb aastaisse 2026 – 2032. Punktiga 4 3 muudetakse EnKS i § 27 lõiget 7, laiendades isikute ringi, kellel on õigus te ha ettevõtete energiaauditeid. Kui seni on see õigus olnud vaid hoonete energiatõhususe taustaga isikute l , siis turul on ka soojusinsenere, kellel on kutsestandardi järgi õigus teha ettevõtete energiaauditeid, kuid seadus ei ole seda seni veel võimaldanud. Tabelis 14 on esitatud kehtivad kutsed, kus on e ttevõtete energiaauditi tegemise pädevus . Kutsetasemeti esineb pädevate isikute tegevustel piiranguid (nt ettevõtte soojustarbimisele või paigaldatud seadmete järgi ) . Pädevaid isikuid, kellel on õigus teha ettevõtete energiaauditeid o n praegu vaid 36, neist üheksal lisakompetents ettevõtte ressursitõhususe auditeerimiseks. Tegelikult turul aktiivselt osalevaid audiitoreid on 10 – 15. Tabel 14 Ettevõtete energiaauditi tegemise pädevus kutsetasemeti EQF tase Kutse nimetus Viide kutsestandardile Kehtivate kutsetunnistuste arv seisuga 30.12.2024 6 Energiaaudiitor https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/11250587 9 7 Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/11250787 17 8 Volitatud energiatõhususe spetsialist https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/11250808 19 Kokku on isikuid 36, neist üheksal on lisakompetents ettevõtte ressursitõhususe auditeerimiseks. Kuna ettevõtete energiaauditite kohustus laieneb ja hakkab põhinema ettevõtte energiatarbimisel (vt. punkt 48), võib pädevate isikute puudus tekitada turutõrget ning tõsta ka energiaauditi hinda. Seetõttu laiendatakse turul osalevate isikute ringi volitatud soojusenergeetikainsener idega ( 8 . tase, spetsialiseeru mine soojusmajandusele ) . Soojusmajanduse arendamise alla kuulub ettevõtete ja kohalike omavalitsuste energiamajanduse korraldamine, arengukavade koostamine ning ettevõtete energia- ja ressursiauditid . Praegu on selle kutsetunnistuse ga pädevaid insenere 16. Punktiga 44 täien datakse EnKS i § 27 lõikega 2 1 ehk seatakse volitusnorm, et täpsustada kutsevaldkondade pädevus ja ettevõtlus valdkonnad . Kui punktiga 47 laiendati pädevate isikute ringi soojusinseneridega , punktiga 48 täpsustatakse ettevõtlus valdkonnad, kus üks või teine kutsevaldkond (energiaaudiitor ja/või soojusinsener) saab tegutseda. Eelkõige puudutab säte soojustehnika inseneri, kelle pädevusvaldkonda ei kuulu hoonete tehnosüsteemid (kutsestandard 20 punkt A.1 : s oojusallikate ja soojuskeskuste alla kuuluvad kohalikud katelseadmed, soojuspumbad, päikesepaneelid ja soojussõlmed. Siia ei kuulu radiaatori-, õhk- ja põrandaküttesüsteemid, soojaveevarustussüsteemid, olmeventilatsioonisüsteemid, õhu konditsioneerimis e süsteemid ja müra summutavad süsteemid), mistõttu nad kinnisvara sektori sse ei sobitu. Pigem jääb neile tööstussektor. Muudetakse majandus ja taristuministri määrus t 76 „Energiaauditi miinim u mnõuded“ . Punktiga 45 täiendatakse EnKS i § 27 lõiget 5, et täpsustada majandus - ja taristuministri määruses 76 „Energiaauditi miinimumnõded“ 21 , kui põhjalikult tuleb ettevõtetel esitada energiatõhususe andmed ja tegevuskava ettevõtte majandusaruannetes. Kliimaministeerium teeb aktiivset koostööd osa listega , s h Majandus- ja K ommunikatsiooniministeeriumi reaalaja majanduse valdkonnaga ja Rahandusministeeriumi kestlikkuse aruandluse arendustega, et lihtsa mini ja ühtselt kajastada andmevorme, mida kuvatakse majandusaasta aruannetes. Võetakse üle direktiivi artikkel 12 lõike 2 kolmas lõik. Punktiga 46 muudetakse § 28 pealkiri ja lõige 1 , millega võetakse üle direktiivi artikkel 12 lõiked 1 ja 2. Uus pealkiri on „Ettevõtete kohustus teha regulaarselt energiauditeid.“ Lõikega 1 sätestatakse ettevõtte kohustus koostada energiaaudit või rakendada energiajuhtimissüsteem, vastavalt järgmistele punktidele: Punktiga 1, kui ettevõtte viimase kolme aasta keskmine aastane energiatarbimine kõigi energiakandjate summana on olnud suurem kui 10 TJ, peab tegema iga nelja aasta tagant käesoleva seaduse § 27 lõikes 1 sätestatud energiaauditi; Punktiga 2 , kui ettevõtte viimase kolme aasta keskmine aastane energiatarbimine kõigi energiakandjate summana on olnud suurem kui 85 TJ, rakendab energiajuhtimissüsteemi, mille on sertifitseerinud sõltumatu asutus asjaomaste Euroopa või rahvusvaheliste standardite kohasel t. Var em oli energiaauditi kohustus suurettevõttetel (töötajaid üle 250 ning müügitulu üle 50 m ln euro ja/või aastabilanss üle 43 m ln euro). Eestis oli sellise kohustusega kuni 160 ettevõt et . Joonisel 1 kajastatakse suurettevõtjate jagu ne mine valdkonniti: Joonis 4 . S uurettevõtete jagunemine sektorite (EMTAK koodi) järgi . Eelmise direktiivi ((EL) 2018/2002 ) rakendamise l selgus tõsisasi, et kohustus rakendus näiteks finantssektorile, sest majandusnäitajad olid suured. Samas asus finantssektor enamasti üüritud kontoripindadel, mistõttu olid nende võimalused suurendada energiatõhusus t piiratud. Uus direktiiv on fookuse suunanud ettevõtete energiatarbimisele (soojus, elekter, gaas, vedelkütused) ja energiaauditi või energiajuhtimissüsteemi kohustus sõltub ettevõtte energiatarbimisest. Ettevõtetel, kus kolme aasta keskmine energiatarbimine on üle 10 TJ/a (2,77 GWh/a) on kohustus koostada energiaaudit iga nelja aasta tagant. Ettevõte võib asendada energiaauditi ka energiajuhtimissüsteemi ga, kui juhtimissüsteem sobitub tema majandustugevusse paremini. Kohustust energiajuhtimissüsteemi rakendada ei ole ettevõtetel mille energiatarbimine on üle 10 TJ/a (2,77 GWh/a). Ettevõte, kus kolme aasta keskmine energiatarbimine on üle 85 TJ/a (23,6 GWh/a) kohustub rakendama energiajuhtimissüsteemi, mi lle peab olema sertifitseeri n ud sõltumatu asutus ja mis vasta b asjaomastele Euroopa või rahvusvahelistele standarditele , nt EN ISO 50001 (energiajuhtimissüsteemid) või EN 16247-1 (energiaauditid) või EN ISO 14000 (keskkonnajuhtimissüsteemid). Ettevõtteid, kus energiatarbimine on suurem kui 10 TJ, on u 630–800. E ttevõtjate täpset arvu määrat a on keeruline kuna riigil ei ole ettevõtete kaupa energiatarbimise andmeid, mis oleks laialdaselt kättesaadavad. Statistikaamet küll kogub ettevõtetelt andmeid, kuid ei avalda neid ettevõtte põh jal, vaid andmeid saab tegevusvaldkondade kaupa. S eega on energiasäästu koordinaa to ri l vaja teha koostööd Majandus- ja K ommunikatsiooniministeeriumi reaalajamajanduse valdkonna inimestega, kelle üks ülesan ne on edendada ka andmepõhist aruandulust Eestis. Direktiivi läbirääkimiste käigus (2020) tegi energiasäästu koordinaator esmase mõjuanalüüsi Elering AS andmete põh jal . Joonisel 5 on ettevõtete arv sektori ti (EMTAK koodi järgi), kus elektrienergia ja gaasi tarbimine kokku oli üle 10 TJ aastas. Joonis 5. Ettevõtete jagunemine sektorite kaupa (EMTAK koodi järgi) , kui nende elektri ja gaasi tarbimine on suurem kui 10 TJ aastas. Elektri ja gaasi tarbimise järgi kasvab nende ettevõtete hulk, kellele tekib vähemalt energiaauditi koostamise kohustus , umbes kolm korda (~ 150-lt ettevõttelt ~ 430 ni ). Kuid ettevõtte energiaprofiil ei koosne ainult elektrist ja gaasist, vaid ka soojusest ning vedelkütustest. Tuginedes Statistikaameti andmetele võib Kliimaministeeriumi hinnangul vedelkütuste tõttu kohustusega seotud ettevõtete arv koos teiste valdkondadega kokku suureneda isegi kuni viis korda (kuni 800 ettevõtteni) Eleringi 2024 andmete põhjal on 431 ettevõt et , kelle energiatarbimine koos elektri ja gaasi tarbimisega suurem kui 10 TJ aastas (energiaauditi kohustus). Ettevõttei l , kell el see on suurem kui 85 TJ aastas , peab olema rakendatud energiajuhtimissüsteem . Selliseid ettevõtteid on kokku 51 ja nende hulk on varasemaga võrreldes jäänud samaks . Uus direktiiv toob mõnele ettevõttele ka leevendust. Seniste suurettevõtete energiaauditite järelevalve tulemuste põhjal ei oleks tulevikus energiaauditi kohustust ~10 ettevõttel (energiatarbimine on väiksem kui 10 TJ). Ligikaudu 55 suurettevõttele jääb energiaauditi kohustus (jätkavad oma nelja-aastase intervalliga), sest nende energiatarve on 10–85 TJ vahel. 40 suurettevõtet peavad rakendama energiajuhtimissüsteemi, sest nende ettevõtete energiatarbimine on suurem kui 85 TJ. K õige rohkem energiaauditi kohustusega ettevõtteid on töötleva tööstuse sektoris nii praegu kui ka lähitulevikus. Võrreldes kehtiva korraga leevenevad finantssektori kohustused, kasvavad aga kinnisvara ettevõtetele (ärikinnisvara omaniku d, valdajad ). Seega kohustus jälgida energiakasutust liigub äri kinnisvara omanikele, ke s saavad ka parandusmeetmeid ellu viia. Punktiga 47 lisatakse EnKSi § 28 lõige 1, mis annab ettevõttele energiaauditi asemel võimaluse kasutada energiatõhususe lepinguid siis kui need täidavad energiajuhtimissüsteemi vajalikke elemente ja vastavad energiatõhususe lepingu miinimumnõutele . Eestis sellised lepingud ei ole levinud, kuid võimaluse loomisega võib tekkida selline energiatõhususe turg. Punktiga 48 lisatakse EnKSi § 28 1 (lõiked 1–7). Võetakse üle direktiivi artikke 12. Uus paragrahv sätestab nõuded andmekeskustele. Näiteks tekib andmekeskustele kohustus raporteerida oma energiakasutust Euroopa andmebaasi ReportENER kaudu . Andmed ja tehisintellekt on eelduseks erinevate majandusmudelite tekkele nii Eestis, Euroopas kui ka kogu maailma. Samuti on tehisintellekt ja andmed aktiivses kasutuses uute energiavõrkude haldamisel ja juhtimisel. Samas on andmekeskused aga moodustamas üha suuremat osa energia lõpptarbimisest, eriti suur mõju on elektrienergia tarbimisele. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektor on energiatarbimise seisukohast järjest olulisem. Prognooside kohaselt moodustab andmekeskuste elektrinõudlus 2030. aastal ELi kogunõudlusest 3,2%, mis tähendab ligikaudu 28% kasvu alates 2018. aastast. Euroopa Liidu digistrateegias rõhutatakse vajadust väga energiatõhusate ja kestlike andmekeskuste järele ning kutsutakse telekommunikatsioonivõrgu operaatoreid üles muutma oma keskkonnajäl g läbipaistv aks. Mitmeid uuringuid andmekeskuste mõju kohta energiasektorile on teinud ka rahvusvaheline energiaagentuur, mi lles tõde takse samuti, et andmed võimal davad kasutada energiat tõhusamalt, kuid nende andmete kogumisel ja töötlemisel on üha kasvav mõju energia kasutusele. Esimene samm andmekeskuste mõju selgitamiseks ja edasiseks paremaks juhtimiseks on nende enda energiatarbimise andmete kogumine. Andmete kogumise on Euroopa Komisjon korraldanud keskselt ReportENER süsteemi kaudu , mis võtab riikidelt koormuse sell is e süsteemi ülesehitamiseks. Uusi nõude i d ja raporteeritava i d tulemusnäitajaid selgitab ja täpsustab otsekohalduv määrus Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2024/1364, 14. märts 2024, andmekeskuste jaoks liidu ühise hindamiskava kehtestamise esimese etapi kohta . 2025 . aasta kevadel-suvel on Euroopa Komisjon tegemas analüüsi , mille tulemusena koostab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele lisatakse asjakohasel juhul seadusandlikud ettepanekud energiatõhususe parandamise edasiste meetmete, sealhulgas miinimumjõudluse standardite kehtestamise kohta, hinnangud kliimaneutraalsele andmekeskuste sektorile ülemineku teostatavuse kohta ning ettepanekud ajavahemiku kohta, mille jooksul pea ksid olemasolevad andmekeskused saavutama miinimumnõuded. Energiatõhususe koordinaator on kaasanud uuringusse juba Justiits- ja D igiministeeriumi ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu, et hinnata võimalike ettepanekute mõju sektorile. Lõike s 1 sätestatakse andmekeskuse mõiste. Andmekeskus võib olla ka rajatiste rühm, näiteks linnak või park, kus asub rohkem kui üks andmekeskus. Mõiste tuleneb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest nr 1099/2008, 22. oktoober 2008, energiastatistika kohta punktist 2.6.3.1.16 . Lõike s 2 sätestatakse raporteerimise kohustus sellise andmekeskuse käitajale või omanikule, kus on installeeritud infotehnoloogiate nimivõimsus vähealt 500 kW. Nimivõimsuse all mõeldakse tootja deklareeritud infotehnoloogiate võimsust. Andmed tuleb esitada ReportENER andmebaasi igal aasta l 15. maiks. Andmekeskuste käitajate erineva i d vorm e (näiteks koospaiknemisel ja koosmajutusel põhinev andmekeskus) on selgitatud ee s pool viidatud otsekohalduvas määruses. Eestis ei ole täpset ülevaadet , kui palju selliseid andmekeskusi võiks Eestis olla . E elnõu koostamisel konsulteeriti Justiits- ja Digiministeeriumi selle valdkonna ekspertidega , kelle hinnang ul võib eespool nimetatud kohustus puudutada kuni 15 andmekeskust. Keskuste alla kuuluvad ka riigi infotehnoloogiamajad, ülikoolide küberneetika maj a d, sideettevõtted ja erarahastusel põhinevad andmekeskused. Lõige 3 annab erandi andmekeskustele, mida kasutatakse või millega osutatakse teenuseid üksnes kaitse ja kodanikukaitse eesmärgil. Siia alla kuuluvad eelkõige, relvajõudude , aga ka osaliselt sisejulgeoleku andmekeskused. Kas tegemist on kaitse või kodanikukaitse andmekeskusega , on käitaja määrata, eelkõige puudutab riigi infotehnoloogiamaj u . Lõige 4 annab volitusnormi kehtesta da eraldi määrus energiatõhususe teabe miinimumnõuete loetelu andmete st , mida tuleb andmebaasi edastada. Need andmed on andmekeskuse nimi, andmekeskuse omaniku ja haldajate nimed ; andmekeskuse töö alguskuupäev ja omavalitsusüksus, kus andmekeskus asub; andmekeskuse põrandapindala; paigaldatud võimsus; aastas sissetulev ja väljaminev andmehulk; säilitatavate ja töödeldavate andmete hulk; andmekeskuse toimimise tulemuslikkus viimasel täiskalendriaastal peamiste tulemusnäitajate järgi , muu hulgas energiatarbimise, võimsuse kasutamise, temperatuuri seadeväärtuste, heitsoojuse kasutamise, veekasutuse ja taastuvenergia kasutuse kohta. Lõige 5 kohustab energiasäästu koordinaatorit tegelema eriti suurte andmekeskustega, et n ee d arvestaksid parimaid praktikaid, mis aitavad kaasa energiakasutamise tõhustamisele. Lõige 6 vabastab andmekeskused k ütte- ja jahutustarne energiatõhususe suurendamise majandusliku teostatavuse analüüsist, kui andmekeskuse heitsoojust kasutatakse või hakatakse kasutama kaugküttevõrgus või otseselt ruumide kütmiseks, sooja tarbevee valmistamiseks või muul otstarbel hoones või hoonete rühmas või rajatistes, kus see asub. Lõige 7 sätestab kontaktpunkti riigis. Selleks, et andmekeskused saaksid sisestada oma andmeid ReportENER andmebaasi, tuleb määrata kontaktpunkt, kes haldab kontosid ja kinnitab edastatud andmed. Kontaktpunkti roll antakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, kes on praegu riigi pädevaim energiatõhususe valdkonna rakendusasutus, samuti on TTJA l digivaldkonna rakendusasutuse pädevus. Punktiga 49 täiendatakse EnKSi § paragrahvi 30 lõiget 4, lisades pärast esimest lauset lause „ Eraldi tuleb teadlik k ust arendada energiaostuvõimetute isikute ja energiaostu riskirühmadel“ , et osutada suuremat tähelepanu haavatavatele rühmadele. Teadlikkuse alla käivad ka erinevad rahatarkuse programmid, koostöö sotsiaaltöötajatega, et leida üles need haavatavad grupid ning nende vajadused ja võimalused. Punktiga 50 täiendatakse EnKS i § 33 lõikega 3 1 , millega määratakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaliku sektori energiasäästu koordinaatori ja andmekeskuste kontaktpunkti rollidesse. Punktiga 51 muudetakse EnKS i § 37 1 , mis annab võimaluse kaugkütte ja -jahutuse ettevõttele võimaluse kaugloetavad arvesteid mitte paigaldada , kui see ei ole kulutõhus ega tehniliselt teostatav. See puudutab eelkõige väiksemaid võrgupiirkondi ning kus arvesti näitude võtmine on käsitsi lihtsam kui investeerida kaugloetavatesse arvestitesse ning süsteemi, mis andmeid kogub ja säilitab. Eesti Jõujaamade ja Kaugkütteühingu andmetel on üle 90% soojustarbimisest kaugküttesektoris kaugloetavate arvestitega varustatud. Punktiga 52 muudetakse § 38 ja lisatakse lõiked 1 ja 2. Tegemist on rakendussättega, mis sätestab ettevõtetele energiaauditite ja energiajuhtimissüsteemide kohustuste rakendumise tähtajad. Punktiga 5 4 täiendatakse EnKSi § -ga 38 4 - 38 5 . Paragrahviga 38 4 sätestatakse § 4 2 rakendamine . Paragrahv käsitleb üldist avaliku sektori kokkuhoidu: kui avalikule sektorile hakkab kehtima üldine energiasäästu kokkuhoid, siis saab teha mõningad erandid kohalikele omavalitsustele nende elanikkonna suuruse järgi. Paragrahviga 38 5 sätestatakse, et esimene avaliku sektori asutuste hoonete inventuur tuleb teha 11. o ktoobriks 2025 , mil direktiiv rakendub. Inventuuri ajakohastatakse iga kahe aasta tagant. Punktida 53 tehakse normitehniline märkus: Normitehnilises märkuses asuvate ülevõetud EL direktiivide loetelu muudetakse ning ajakohastatakse direktiivide andmeid. Andmed direktiivile 2012/27/EÜ jäetakse välja ja lisatakse andmed direktiivile 2023/1791, millega asendatakse direktiiv 2012/27/EÜ. Eelnõu §-ga 2 muudetakse elektrituruseadust Punktiga 1 lisatakse elektrituruseaduse § 65 lõige 11. Esikohale seatakse tarbimise juhtimise lahendused , kui nende abil on võimalik poliitikaeesmärgid saavutada kulutõhusamalt kui taristuettevõtja tehtavate investeeringutega energiataristusse. Sellekohane kulu-tulu analüüs peab näitama, et välditaks ebavajalikke investeeringuid füüsilisse varasse ja samal ajal võetakse arvesse kliimamuutuste tagajärgi, nende mõju taristule ja materjalikasutusele. See tähendab, et e nergiatõhusust käsitatakse omaette energiaallikana, mi da võiks kasutada enne, kui hakata tegema investeeri nguid keerukama tesse või kulukama tesse energia allika tesse või -tootmisviisidesse ja füüsilisse varasse, sh täiendava energiataristu rajamist. Seejuures tuleks arvestad a üleminekut traditsiooniliselt energiatootmise ja -tarbimise mudelilt paindlikumale energia süsteemile (st rohkem hajatootmist ning juhitamatuid ehk taastuvaid energiaallikaid, rohkem aktiivseid tarbijaid, kes oma tarbimist ajastada võivad, ning süsteemis võimsama energiasalvestuse olemasolu, mis aitab nõudluse juhtimise ja tarbimise ning tootmise reaalaja tasakaalu hoida). Punktiga 2 muudetakse § 66 lõiget 14. Energiatõhusus on üks energialiidu tugisambaid, et Euroopa Liit saavutaks oma puhta energia ja kliimaga seotud eesmärgid , sh energiatõhususe m i inim umeesmärgi 32,5% aastaks 2030 prognoositud energiatarbimisest . Eesmärgi täitmiseks koostavad ja seejärel rakendavad liikmesriigid riiklikud energia- ja kliimakavad (küm n e ks aasta ks ). Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõt t e järgimine kindla, jätkusuutliku, konkurentsivõimelise ja vastuvõetava hinnaga energiavarustuse. Selle üle, et elektri- ja gaasivõrkude planeerimisel, arendamisel ja investeerimisotsuste langetamisel jälgitaks seda põhimõtet , te hakse liikmesriikides järelevalvet. Eestis teeb seda Konkurentsiamet. Punktiga 3 täiendatakse § 66 lõigetega 17 ja 18. Energiatõhususe esikohale seadmise l ga on eelistatud tarbimise juhtimise meetmed ning energiatõhusus siis, kui analüüside põhjal on see ühiskondlikult kasulikum kui investeeringud (täiendavasse) energiataristusse. Kui võrguettevõtjatel on vaja teha hankeid ja pakkumistega seotud otsuseid, tuleb rakendada energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet, et valida taristu optimeerimiseks kõige tõhusam alternatiiv. Võrkude ülekoormuse vältimiseks on vaja soodustada tarbimiskaja ja omatarbeks tootmist ning edendada lõpptarbimise paindlikkust (näiteks tööstuste ja ettevõtete puhul energiajuhtimissüsteemide kasutuselevõtmine, aga kodumajapidamiste puhul näiteks valik, millal elektriautot laadida ehk lühidalt tarbimise ajas nihutamine, tarbimise ajutine vähendamine või ka paindlikkusturul osalemine jms) . Punktiga 4 täiendatakse § 71 lõige t 4 , sätestades , et arvesse võetakse ka uus direktiiv 2023/1791. Punktiga 5 täiendatakse § 93 lõige t 10 punktidega 9 ja 10. Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte peamine eesmärk on kaaluda energiatõhususe ja tarbimise juhtimise meetmeid võrdsetel alustel alternatiivsete meetmetega . Alternatiivsete meetmete all peetakse silmas nõudluse paindlikkus t /tarbimiskaja , näiteks elektrisõidukite elektritarbimise juhtimi st , reageeriv at /kahesuunali st laadimi st , paindliku töörežiimiga soojuspum pasid, nutikaid termostaate, reaalajas reguleeritavat koduautomaatikat jne , kuid ka kasutusajast sõltuva i d energiatariif e ja tarbimiskaja koondamise teenuse id , et reageerida konkreetsele vajadusele või eesmärgile. Eelkõige tuleb põhimõtet rakendada olukordades, kus on tegemist alternatiiviga investeeringute le energiavarustusse ja taristusse. Selle põhimõtte abil saab kindlaks teha ja rakendada kõige kulutõhusa ma id lahendusi ning selle kohaldamine peaks toetama neid investeeringuid, mis aitavad kaasa keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Oluline on vastata keskkonnasäästlike investeeringute kriteeriumitele energia väärtusahela kõigis etappides , alates energia tootmisest ja selle edastamisest kuni kasutamiseni välja . Ehk kui on võimalik lükata edasi suuri investeeringuid täiendava energiataristu rajamisse või uue elektrijaama ehitamisse ning selle asemel võtta kasutusele nutikaid digilahendusi, mis võimaldavad tarbimise juhtimise ja paindlikkuse kaudu katta energiatarbimise, tuleks eelistada ühiskonnale ja keskkonnale soodsamaid lahendusi. Normitehniline märkus Lisatakse andmed ülevõetavale direktiivile 2023/1791. Eelnõu §-ga 3 muudetakse maagaasiseadust Punktiga 1 täiendatakse § 21² lõiget 2. Tuues sisse viite EnKS § 7 lg, mida muudetakse ka käesoleva eelnõuga (vt. EnKS-i muutmine punkt 33). Eesmärk on ära sidustada energiatõhususe meetmed, kui tehakse investeeringuid gaasivõrkudesse. Punktiga 2 täiendatakse § 21² lõige t 6. Energiatõhusus on üks energialiidu tugisambaid, et Euroopa Liit saavutaks oma puhta energia ja kliimaga seotud eesmärgid , sh energiatõhususe m i inim umeesmärgi 32,5% aastaks 2030 prognoositud energiatarbimisest . Kõik liikmesriigid koostavad riiklikud energia- ja kliimakavad kümneks aastaks . Energiatõhususe esikohale seadmise planeerimisel, rakendamisel aitab see põhimõte tagada kindla, jätkusuutliku, konkurentsivõimelise ja vastuvõetava hinnaga energiavarustuse. Kõik liikmesriigid teevad järelevalvet energiatõhusus e esikohale põhimõt e te järgimise üle elektri- ja gaasivõrkude planeerimisel, arendamisel ja investeerimisotsuste tegemisel . Eestis hakkab seda tegema Konkurentsiamet. Normitehniline märkus N ormitehnilises märkuses asuvate ülevõetud EL direktiivide loetelu muudetakse ning ajakohastatakse direktiivide andmeid. Andmed direktiivile 2009/73/EÜ ja selle muutmise direktiivile jäetakse välja. Lisatakse andmed direktiivile 2024/1788, millega asendatakse direktiiv 2009/73/EÜ. Andmed direktiivile 2009/28/EÜ jäetakse välja. Lisatakse andmed direktiivile 2018/2001, millega asendatakse direktiiv 2009/28/EÜ. Andmed direktiivile 2012/27/EL ja selle muutmise direktiivile jäetakse välja. Lisatakse andmed direktiivile 2023/1791, millega asendatakse direktiiv 2012/27/EL. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus võetakse kasutusele järgmised terminid: 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL on korduvalt oluliselt muudetud . Eelnõu on vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2023/1791, 13. september 2023, mis käsitleb energiatõhusust ja millega muudetakse määrust (EL) 2023/955 (uuesti sõnastatud) . Seletuskirjale on lisatud Eesti õiguse ja direktiivi vastavustabel. 6. Seaduse mõjud Seaduse rakendamine on oluline samm Eesti energiatõhususe eesmärkide saavutamiseks, pakkudes majanduslik ku , keskkonna- ja sotsiaalse t kasu. Mõjude hoolikas hindamine ja juhtimine tagab, et rakendamine on edukas ja toob kaasa positiivseid muutusi Eesti energiasüsteemis ja ühiskonnas tervikuna . Väiksemad energiakulud aitavad suurendada ettevõtete konkurentsivõimet. Avanevad uued võimalused ka uutele ettevõtlussuundadele, nt energiajuhtimissüsteemidele nii üldise teenusena kui ka seadmete tootjatele, riist- ja tarkvara teenuseid pakkuvatele ettevõtetele . 6.1. Sotsiaalne mõju Direktiiv (EL) 2023/1791 pöörab tähelepanu energiasäästu saavutamisele kõige haavatavamate rühmade ( vähekaitstud tarbija d ja lõpptarbija d , madala või keskmise sissetulekuga leibkon nad , sotsiaaleluruumides elavate inimes ed , eakate ning maa- ja äärepoolsetes piirkondades elava d inimese d) . Peamine takistus on nende rühmade juures on eelkõige huvi ja rahastamisvõimaluste puudumine. Seega avaldub tulevikus poliitikameetmete rakendamisel positiivne mõju just haavatavatele rühmadele, eriti just ELi rahastamisskeemide rakendamisel. Euroopa Liidus on loodud Sotsiaalne Kliimafond, mis keskendub just nendele rühmadele, luues meetmeid kuidas nende hoonete ja seadmete energiatõhusust 6.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele on minimaalne. Relvajõududel ei ole energiasäästu kohustust, kuid ka seal innustatakse otsima meetmeid, kuidas energiatõhusust suurendada. Üldine energiatõhusus ning kohalike energiaallikate kasutamine vähendab aga riigi sõltuvust välistest tarnijatest, mis suurendab riigi sõltumatust ja julgeolekut. 6.3. Mõju majandusele Energiakasutusel ja energiahindadel on suur mõju ettevõtete äritegevusele ja konkurentsivõimele. Seega kõik meetmed, mis aitavad energiakasutust vähendada ja samal ajal tootlikkust parandada, on määrava tähtsusega. Energiatõhusust ja süsinikuheite vähendamist käsitlevad ka Euroopa Liidu raportid ja algatused, nagu Mario Draghi raport , Konkurentsivõime Kompass ja puhta tööstuse kokkulepe . Meetmed, mis aitavad energiatõhususele kaasa, on nii teadlikkuse parandamine (nt energia- ja ressursiauditid ja parimate kogemuste jagamine) kui ka investeeringutoetused energiatõhusamate tehnoloogiate kasutuselevõtuks. Näiteks ettevõtete ressursitõhususe meede ( https://kik.ee/et/toetavad-tegevused/ettevotete-ressursitohusus ) 15 miljonit eurot. Positiivselt mõjub avaliku sektori asutuste hoonete rekonstrueerimine ehitussektorile, kuna nõudlus nende tööde järele kasvab. Mõju ettevõtetele Uusi kohustusi ettevõtetele ei tule, vaid olemasolevat nõue laieneb. Kui varem oli energiaauditi kohustus vaid suurettevõtetel (130–150 ettevõtet), siis nüüd suureneb nende ettevõtete arv kuni viis korda (~800 ettevõtteni), sest kohustus hakkab põhineva ettevõtte energiatarbimisel. Ettevõtete elektri ja gaasi tarbimise andmed on paremini kättesaadavad, puudulik on veel info transpordikütuste kohta. Tabelis 10 on Elering ASi andmed ettevõtete elektri ja gaasi tarbimise kohta aastal 2024. Kui energiatarbimine on üle 10 TJ, tekib ettevõttel energiaauditi koostamise kohustus, ja kui energiatarbimine on üle 85 TJ, energiajuhtimissüsteemi rakendamise kohustus. Tabel 15. Elering ASi andmed ettevõtete energiatarbimise kohta Ettevõtete arv Elektri ja gaasi tarbimine üle 10 TJ / 2,77 GWh 418 Elektri ja gaasi tarbimine üle 85 TJ / 23,6 GWh 51 Energiaauditi hind on 10 000–15 000 €, nelja aasta peale on see umbkaudu 2500–4000 eurot aastas. Sellele lisandub ettevõtte enda panus ja tööaeg näiteks andmete kogumiseks ja protsesside kirjeldamiseks audiitoritele. Energiajuhtimissüsteemi rakendamine on ettevõttele keerulisem, sest peamine on iseseisev töö sertifitseerimise ettevalmistamiseks. Sertifitseerimise tasu on enamasti ~1000 € päevas. Väiksematel ettevõtetel võib sertifitseerimine võtta aega kuni kolm päeva, suurematel kuni kümme päeva. Ehk ettevõtte otsene kulu on 3000–10 000 eurot, millele lisandub taastõendamise tasu. Bürokraatia vähendamine ettevõtetele Seaduse järgi peavad ettevõtted esitama majandusaasta aruannetes ka tegevuskavad energiaauditite tulemuste põhjal, et suurendada energiatõhusust. Kliimaministeerium teeb koostööd Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi reaalaja majanduse valdkonnaga, et tegevuskava täitmine oleks võimalikult automaatne ning lihtne. Energiaaudititest saadav kasu, olgu selleks siis teadlik energiatarbimise jälgimine (mõõdetav) või uued võimalikud investeeringud koos tasuvusaegadega, korvab kohustusest põhjustatud ajakulu. Energiaauditite kasu tuli ettevõtjate esindajate sõnul esile eriti 2022. a energiakriisi ajal, sest olid olemas juba soovitused ja ettepanekud, kuidas energiat kokku hoida. 6.3. Mõju elu ja looduskeskkonnale Energiatõhususe suurendamise mõju elu- ja looduskeskkonnale on kaudne , kuid positiivne, sest selle kaudu väheneb kiiremini fossiilkütuste kasutamine, samuti vähen eb kasvuhoonegaas ide heide. Kõik see aitab täita kliimaeesmärke. 6.4. Mõju regionaalarengule Seaduse rakendamine mõ jutab regionaalarengut avaliku sektori asutuste kohustust e, hoonete renoveerimise ja haavatavate gruppide tähelepanu pööramise kaudu . Väiksematele kohalike omavalitustele rakendub ü ldine energiasäästu kohustu s alles 2027 või 2030 (elanike arvu järgi ) . Hoonete rekonstrueerimise eesmärgid rakenduvad kõigile alates 2025. aasta sügisest. Uued ja korda tehtud hooned (nii elamud kui ka mitteelamud) muudavad elukeskkonna ilusamaks, mõjutades ka sel viisil kohalikku elu. 6.5. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele N ii üldi s e energiatõhususe kohustus e kui ka hoonete rekonstrueerimise kohustus e rakendumine avaldab suurt mõju avaliku sektori asutustele. Avaliku sektori asutus i käsitatakse seaduses samamoodi nagu riigieelarve seaduse § -s 2 . Statistikaameti andmeil on selliseid asutusi ( seisuga 01.04.2024 ) 2234 ., n eist keskvalitsuse s 296 asutust, kohaliku omavalituste omi 1941 ning riiklike sotsiaalkindlustusfonde on kaks . Keskvalitsuse alla kuuluvad järgmised asutused: teatrid, ministeeriumid ja nende allasutused, riigigümnaasiumid, haiglate sihtasutused, muuseumide sihtasutused, ülikoolid ja kutsekoolid, jt. Kohalike omavalitus te all on järgmised asutused: koolid , raamatukogud , lasteaiad , kommunaalettevõtted, hooldekodud, omavalitusliidud jt, mistõttu on nende kogu arv , millele kohustu s rakendub , keskvalitsusega võrreldes suurem . Riiklikud sotsiaalkindlustusfondid on Eesti Töötukassa ja Tervisekassa . Avaliku sekotri asutustele tekib üldine energiasäästu kohustus 1,9% igal aastal 2021. aasta tarbimisest. Tabeli (lk 8) kohaselt oli avaliku sektori kogu energiatarve 2021. aastal u ~1600 GWh (välja on jäetud ühistransport ja relvajõud), kuid kuna kohustus rakendub kohalikele omavalitustele erinevalt elanike arvu järgi, siis aastaks 2030 peab avalik sektor kokku hoidma ~ 40 GWh/a. Kuidas energiasäästu kohustus rakendub, on esitatud joonisel 2. Avaliku sektori asutuste hoonetele tekib 3% rekonstrueerimise nõue 01.01.2024 nende hoonete üldpõrandapinnast, mis olid selle päeva seisuga üle 250 m 2 , kus oli tagatud sisekliima ning mille energiaklass oli kehvem kui C. Eelnõu joonise 3 järgi oli avaliku sektori omandis ~6 550 000 m 2 , millest 3% on 197 000 m 2 . Teiste liikmesriikide kogemused on näidanud, et teadlik energiatarbimise jälgimine ühtsetel alustel säästab juba igal aastal kuni 5%. Avaliku sektori asutuste käes on erinevaid hooneid (koolid, kontorihooned, korterelamud, haiglad, muuseumid jt), mistõttu ei saa rekonstrueerimise maksumust lihtsalt hinnata. Kui üldiselt võttes on rekonstrueeritava ruutmeetri maksumuseks 1500–2000 eurot, on renoveerimiskulu avaliku sektori asutustele hinnanguliselt kokku 295,5–394 miljonit eurot aastas. See on suur ülesanne, sest näiteks toetusmeetmeid kohalike omavalitusetele anti 2025. aasta kevadel 70 miljonit eurot. Keskvalitsu s Seni on olnud hoonete (v.a haiglad ja ülikoolid) rekonstrueerimise kohustus keskvalitsusel. Eelkõige rekonstrueeriti seni ministeeriumite ja nende allasutuste omandis olevaid hooneid. Kuna direktiiv teeb üleminekusätted ainult kohaliku omavalitsustele, siis ülejäänud avaliku sektori hooned kuuluvad keskvalitsuse alla. Keskvalit s use (sh haiglad ja ülikoolid) energiatarve oli 2021. aastal u 1003 GWh, millest 93% on hoone test , 1% rajatis test (nt tänavavalgustus riigiteedel) ja 5% transpordi st (tabel 8). Seega tuleb energiasäästu saavutamiseks hoolikamalt jälgida energia kasutust hoonete s , jälgida tehnosüsteemide tööd ja rekonstrueerida hoone d. Keskvalitsusele omandis oli (tabel 3) 790 hoonet (17% hoonetest), kasulikku üldpinda 2 062 505 m 2 (20% üldpinnast). Keskvalitsuse kinnisvara koordinaatori rolli täidab juba praegu Rahandusministeerium, mistõttu me ei näe nende töökoormuse suurenemist uute nõuete tõttu. Üldise avaliku sektori asutuste energiatõhususe koordinaatori rolli täidab TTJA. Ülikoolid ja haiglad Ülikoolidele ja haiglatele ei ole seni selliseid kohustusi seatud . Nende hoonete tegelikku mõju on keeruline hinnata, sest paljudel puudub energiamärgis. Seetõttu on need arvatud nende hoonete hulka, mis vajavad rekonstrueerimist. Tallinna linnale kuuluvatele haiglatele, nagu Ida-Tallinna keskhaigla ja Lääne-Tallinna keskhaigla, kehtiks justkui kohalikule omavalitusele lubatud erand, kuid kuna Tallinnas on elanikke üle 50 000 elaniku, siis tegelikult erandit ei ole. Ülikoolidel on 139 hoonet kasulikku üldpõrandapinnaga 709 284 m 2 . Haiglatel on 95 hoonet kasuliku üldpõrandapinnaga 491 932 m 2 . Mõlemad valdkonnad moodustavad kogu hoonete hulgast 2%, aga põrandapinnast 8%. (Tabel 3) Need hooned on väga olulised energiatõhususe eesmärkide saavutamiseks, kuid kas nende puhul on majanduslikult ja tehniliselt mõistlik pingutada energiatõhususe miinimumnõuete täitmise nimel, tuleb iga hoone puhul analüüsida eraldi. Kohalikud omavalitused Avaliku sektori asutusi on kõige rohkem kohalike omavalitsustel , mis teeb keeruliseks nii üldise energiasäästu eesmärgi saavutamise kui ka hoonete rekonstrueerimise 3% saavutamise. Kohalike omavalituste energiatarbimine 2021. aasta oli kokku ~1200 GWh, millest 86% kulus hoonete energiatarbe katmiseks, 13% rajatistele (nt tänavavalgustus) ja vaid 1% omavalitsuste muule transpordile kui ühistransport. Avaliku sektori asutuste hoonetest moodustavad kohalike omavalituste omandis olevad hooned 79% hoonete arvust (3722) ja 64% kasulikust üldpõrandapinnast (5 773 769 m 2 ). Riigi tugi kohalikele omavalitustele on siin väga oluline, seda nii toetusmeetmetega kui ka hoonete või tänavavalgustuse rekonstrueerimisel. Halduskoormus kohalikel omavalitusustel oluliselt ei suurene, kui riik käivitab omalt poolt tööriistad energiatõhususe seireks. Kohalike omavalitsute kinnisvara koordinaatori rolli täidab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, kes juba praegu tegeleb nii toetusmeetmete väljatöötamisega kui veab ka projekti „Minu omavalitsus “. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) Energiatõhususe järelevalve ülesandeid täidab TTJA: hoonete energiatõhususe (energiamärgised, laadimistaristu) 0,5 ametikohta ja suurettevõtete energiaauditite järelevalve 0,5 ametikohta, kokku üks ametikoht. TTJA koormus suureneb järgmiste ülesannete lisandumise tõttu: suureneb (kuni viis korda) ettevõtete hulk, kellele laieneb energiaauditite kohustus, seetõttu kasvab ka järelevalve ja teavituskohustus. Riik töötab selle nimel, et energiaauditi alusel tehtava tegevuskava saaks majandusaasta aruandesse esitada automaatselt ja kava oleks lihtsasti täidetav ning ka kontrollitav. Seda tehakse koostöös reaalajamajanduse ning kestliku aruandluse valdkonnaga. Avaliku sektori asustuste energiasäästu koordinaatori roll on uus ülesanne ning on seotud avaliku sektori asutuste energiatarbimise andmete kogumisega, nende analüüsimisega, leevendusmeetmete arvutamisega ning andemete tagasisidestamisega avaliku sektori asutustele, sh. parimate praktikate jagamine. Selleks tuleb arendada välja juba olemasolevaid platvorme kasutades ja/või uusi arendades (vt. seletuskirja järgmist punkti IT ja andmehaldus), avaliku sektori asutuste tegeliku energiakasutuse seire (rakendamise tähtaeg 11.10.2027). Samuti on TTJA ülesanne koordineerida ülikoolide ja haiglate renoveerimisplaane ning jälgida koostöös Rahandusministeeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga avaliku sektori hoonete rekonstrueerimise 3% nõude täitmist Andmeke s kuste kontaktpunk ti roll on eelkõige Euroopa andmebaasis ReportENER kontode loomine ning riigi raportite riigi kinnitamine. Kuna andmekeskuste raporteerimise kohustus hakkas kehtima juba 15.05.2024, siis seni on seda rolli täitnud Kliimaministeerium, kelle kogemus näitab, et kontaktpunkti roll on minimaalne ning see ei suurendanud töökoormust. Kokkuvõtvalt suureneb TTJA tööjõuvajadus kuni nelja ametikoha võrra . Selle kulu riigieelarvele on 250 000 -300 000 eurot aastas (koos maksude ja töövahendite kuluga).. IT ja andmehaldus Andmehaldusel on oluline osa direktiivi rakendamisel, eelkõige avaliku sektori asutuste jaoks. Komisjoni soovitus, milline võiks olla andmete kogumine avaliku sektori kohta, on järgmisel joonisel. Joonis 6. A ndmeväljad energia lõpptarbimise andmete kogumiseks avaliku sektori asutuste kaupa. Eelnõu koostamise ajal oli andmete kogumine käsitöö läbi riigiraha.fin.ee. Selleks et andmeid automaatselt koguda, tuleks üles ehitada eraldi süsteem, selgitada välja olemasolevad võimalused. Energiavõrkude andmevahetuse kohta on analüüsihange käimas Riigikantselei innovatsiooniprojektis „ Hoone indikatiivse energiatõhususe klassi reaalajas määramine ning energiatõhususearvu järelevalve automatiseerimine “ . Andmete koondamine ühtsesse portaali annab riigile parema ülevaate asutuste majandamiskuludest, energia tarbimisest ning aitab leida üles võimalused, kus kasu on kõige suurem, nii et teenused ei kannataks. Teiste riikide näited, kuidas toimub avaliku sektori energiatarbimise seire: Horvaatia - https://www.isge.hr/login.xhtml Jälgivad asutuste energia ja vee kasutustust, tänavavalgustust, sõidukite kasutamist. Andmed jooksevad arvetelt automaatselt, aga olemas ka käsitsi sisestamise võimalus. Oluline on rõhutada, et Horvaatias on kohustus, et kõigil asutustel oleks määratud nn energiajuht (ingl k energy manager ), kes siis süsteemselt jälgib asutuse energiakasutust. Luksemburg - https://www.klima-agence.lu/en/enercoach Keskendub eelkõige kohalikele omavalitsustele, tasuta, li htsalt kasutatav ja tõhus energiaarvestuse tarkvara, mis toimib armatuurlaua ja kokpiti na : see tööriist võimaldab tõhusalt salvestada, illustreerida ja analüüsida energia (soojus ja elekter) ja vee tarbimist ning CO 2 heitkoguseid mitteeluhoonetes ja -rajatistes (avalik valgustus ja sõidukid). Nende kogemused on järgmine: v arade ja seadmete energiatarbimise selgem nägemus ja läbipaistvus ; selgitab välja kokkuhoiuvõimalused; andmepõhised otsused ja annab ülevaate võimalikest subsiidiumitest. Iirimaa - https://ultantechnologies.com/energy-efficiency-in-public-buildings/ , Public Sector Monitoring & Reporting Programme Kasutusel alates 2017, s üsteem põhineb Ultan Technologiesi SensorCIS tarkvaral, mida on Iiri energiaagentuuri ( SEAI ) jaoks oluliselt muudetud. SEAI maksab iga-aastast litsentsitasu ja lisatasusid käimasoleva süsteemitoe ja arendustöö eest. SEAI pakub ka kasutajat uge , mis aitab tarkvarakasutajatel aruandeid täita. Väga põhjalik ülevaade nii koolide, haiglate kui ka teiste asutuste kohta. Kasutavad teenuse taseme (aktiivsuse) mõõdikut ehk võtavad arvesse, kui on nn standardkasutustest erinev hoonete kasutamine. Samuti pakub süsteem baastaseme võrdlust, et jälgida eesmärkide täitmist. SEAI koostab eraldi tulemuskaardi ja analüüsi iga avaliku sektori asutuse tegevuse kohta, s h graafikuid, andmeid ja võrdlusuuringuid teiste avalik-õiguslike asutustega. Nagu ka Horvaatias on igas asutuses on oma energiajuht, kes vastutab andmete sisestamise eest, v.a elektri ja maagaasi kasutamine, mis tulevad automaatselt. Eesti riigile sellise süsteemi loomine maksab 350 000 e urot, kuid tasub en d kindlasti ära. Mõju riigieelarvele: investeeringud avaliku sektori hoonetesse: 200–400 miljonit eurot igal aastal, et täita renoveerimiseesmärki; TTJA kuni 4 ametikohta kuluga kuni 200 000 aastas. (koos maksude ja töövahendite kuluga); avaliku sektori asutuste energiakasutuse seire loomine – 350 000 eurot 7. Muud otsesed mõjud ja kulud Energiatõhususe direktiiv sätestab riikliku kumulatiivse energiatõhususe uue eesmärgi – 21 280 GWh, mis on juba Eesti õigusruumi üle võetud 22.11.2023 Vabariigi Valitsuse määruse nr.104 „ Energiasäästukohustuse jaotuskava 1 “ §-ga 2 „ Üldine energiasäästukohustus ajavahemikul 1. jaanuarist 2021. a kuni 31. detsembrini 2030. a on 21 295 G Wh“. Direktiivi ülevõtmise ajal ajakohastati uute andmetega (nt primaarenergia ja lõppenergia tarbimine) ja kumulatiivse energiasäästu kohustus vähenes 15 GWh võrra. Määruse nr 104 lisa järgi on poliitikameetmetega tagatud energiasäästu 13 081 GWh ehk puudu on ~8000 GWh. Võrreldes määruse koostamise ajaga on uute meetmetena lisandunud 01.01.2025 rakendunud mootorsõidukimaks ja sõiduki registreerimistasu, mille mõju energiatõhususele ~800 GWh. Määruse nr 104 koostamise ajal ei arvestatud juurde 01.01.2024 rakendunud käibemaksu tõusu, mis nüüd on korrigeeritud. Käibemaksu mõju energiakandjate (elekter, maagaas, kütused) kaudu kumulatiivsele energiasäästule on 1432 GWh. Kokku on maksumuudatuste mõju kumulatiivsele energiatõhususe eesmärgi saavutamisele positiivne, tuues kaasa ~ 2232 GWh säästu. Kokku on poliitikameetmetega kaetud kumulatiivset energiasäästust 15 313 GWh ehk puudu on ~ 6000 GWh. Vaadates kumulatiivse energiasäästu jagunemist perioodile 2021–2030 on Eestil energiasäästu kohustus kaetud aastani 2027. Aastatel 20282030 tuleb veel võimalikele poliitikameetmetele (nt avalike hoonete renoveerimine) leida lisarahastust või rakendada uusi poliitikameetmeid (nt vabatahtlik energiasääst ettevõtlussektorites). Võimalikke uusi poliitikameetmeid käsitles Euroopa Komisjoni toel ellu viidud projekt „ Support to the renovation wave - energy efficiency pathways and energy saving obligation in Estonia “ . 8. Rakendusaktid Eelnõule lisatakse järgmiste rakendusakti de kavand id (lisa 2): majandus ja taristuministri määruse nr 76 „Energiaauditit miinimumnõuded“ muutmine – täpsustatakse pädevusi ja sektoreid; taristuministri uus määrus, kuidas arvutada kuluneutraalsust sotsiaaleluruumide rekonstrueerimisel; t aristuministri uus määrus, mis täpsustab , kuidas arvutada avaliku sektori olemasolevate hoonete rekonstrueerimise majandusliku olelusringi CO 2 heidet; taristuministri uus määrus, mis sätestab nõuded andmekeskustele ning andmetele, mida tuleb raporteerida Euroopa andmekeskuste andmebaasi; tühistatakse 1999 majandusministri teadaanne „ Soojusvarustuse kulude arvestamise ja jaotamise metoodika “ ning asendatakse see määrusega. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. Direktiivi kohaselt peab liikmesriik direktiivi hiljemalt 2025. aasta 11.10.2025 siseriiklikusse õigusse üle võtma. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ja Konkurentsiametile. Eelnõu edastatakse arvamuse esitamiseks MTÜ-le Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Kaubandus ja Tööstuskojale, Eesti Kütte ja Ventilatsiooniinseneride Ühendusele ning Eesti Soojusinseneride Liidule. Lisa 1 07.07.2025 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2023/1791/EL, mis käsitleb energiatõhusust ja millega muudetakse määrust 2023/955/EL (uuesti sõnastatud) ja Eesti õigusakti vastavustabel EL-i õigusakti norm EL-i EL-i õigusakti normi sisuliseks Kommentaarid 2023/1791/EL õigusakti rakendamiseks kehtestatavad normi riigisisesed õigusaktid ülevõtmise kohustus Artikkel, lõige, punkt Jah, ei, Paragrahv, Pealkiri valikuline lõige, punkt 1) Artikli 1 lõige 1 Jah EnkS § 1 lg 1 Kehtiv säte Käesolevas direktiivis kehtestatakse liidus energiatõhususe edendamise meetmete ühine raamistik, et tagada liidu energiatõhususe eesmärkide täitmine ning võimalus energiatõhusust jätkuvalt parandada. Selle ühise raamistiku eesmärk on aidata kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1119 (35) rakendamisele ja liidu energiavarustus kindlusele, vähendades liidu sõltuvust energiaimpordist, sealhulgas fossiilkütustest. Käesolevas direktiivis kehtestatakse normid, mille eesmärk on viia energiatõhusus esmatähtsana ellu kõigis sektorites, ja kõrvaldada energiaturutõkked ning energia tõhusat tarnimist, ülekannet, salvestamist ja kasutamist takistavad turutõrked. Sellega nähakse ette ka soovituslike riiklike energiatõhususpanuste kindlaksmääramine aastaks 2030. Käesolev direktiiv aitab rakendada energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet, andes ühtlasi panuse selleks, et liit oleks kaasav, õiglane ja jõukas ühiskond, millel on kaasaegne, ressursitõhus ja konkurentsivõimeline majandus. 2) Artikli 1 lõige 2 Käesolevas direktiivis sätestatud nõuded on miinimumnõuded ega takista ühelgi liikmesriigil säilitada või kehtestada rangemaid meetmeid. Sellised meetmed on kooskõlas liidu õigusega. Kui liikmesriigi õigusaktides nähakse ette rangemad meetmed, teavitab liikmesriik sellistest õigusaktidest komisjoni 3) Artikkel 2 (mõisted) lõige Jah EnKS § 2 p 3 Kehtiv mõiste, sõnastus 1 „energia“ – energiatooted nagu need viidud direktiiviga on määratletud Euroopa Parlamendi kooskõlla. Eelnõu punkt ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2 1099/2008 (36) artikli 2 punktis d 4) Artikkel 2 (mõisted) lõige Jah EnKS § 2 p 31 Uus mõiste, eelnõu 2 „energiatõhususe esikohale punkt 3 seadmine“ – energiatõhususe esikohale seadmine, nagu on määratletud määruse (EL) 2018/1999 artikli 2 punktis 18; 5) Artikkel 2 (mõisted) lõige Jah EnKS § 2 p 81 Uus mõiste, eelnõu 3 „energiasüsteem“ – süsteem, mis on punkt 6 eelkõige ette nähtud energiateenuste osutamiseks, et rahuldada lõpptarbimis sektorite energianõudlust soojuse, kütuste ja elektri kujul; 6) Artikkel 2 (mõisted) lõige Jah EnKS § 2 p 32 Uus mõiste, eelnõu 4 „süsteemi tõhusus“ – punkt 3 energiatõhusate lahenduste valimine, juhul kui nad võimaldavad ka kulutõhusat süsinikuheite vähendamist, täiendavat paindlikkust ja ressursside tõhusat kasutamist; 7) Artikkel 2 (mõisted) lõige Jah EnKs § 2 lg 26 Muudetakse, eelnõu 5 „primaarenergia tarbimine“ – punkt7 kättesaadava energia brutotarbimine, välja arvatud rahvusvahelised merepunkrivarud, mitteenergeetilised lõpptarbimisalad ja ümbritseva keskkonna energia 8) Artikkel 2 (mõisted) lõige Jah EnKS § 2 lg 7 Sõnastatakse ümber, 6 „energia lõpptarbimine“ – kogu eelnõu punkt 5. energia, mis tarnitakse tööstussektorile, transpordisektorile, sealhulgas rahvusvaheliste õhuvedude energiatarbimiseks, leibkondadele, avalike ja erateenuste sektorile, põllumajandus-, metsandus- ja kalandussektorile ning muudele lõpptarbimissektoritele, välja arvatud rahvusvaheliste merepunkrivarude energia tarbimine, ümbritseva keskkonna energia ning tarned muundamissektorile ja energiasektorile ning edastamisel ja jaotamisel tekkinud kaod, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 1099/2008 A lisas; 9) Artikkel 2 (mõisted) lõige Jah KKuTS § 2 lg 13 Muudetakse 7 „ümbritseva keskkonna energia“ – kaugküttereformi ümbritseva keskkonna energia nagu raames. see on määratletud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punktis 2 10) Artikkel 2 (mõisted) lõige Jah EnKS § 2 p 12 Kehtiv mõiste, ei 8 „energiatõhusus“ – töö, teenuse, muudetud kauba või energia väljundi ja energiasisendi vaheline suhe; 11) Artikkel 2 (mõisted) lõige Jah EnKS § 2 p 8 Kehtiv mõiste, ei 9 „energiasääst“ – säästetud energia muudetud hulk, mis määratakse mõõtes või hinnates või nii mõõtes kui hinnates tarbimist enne ja pärast energiatõhususe parandamise meetme rakendamist, tagades samas energiatarbimist mõjutavate välistingimuste normaliseerimise; 12) Artikkel 2 (mõisted) lõige Jah EnKS § 2 p 14 Kehtiv mõiste, ei 10 „energiatõhususe paranemine“ – muudetud energiatõhususe suurenemine tehnoloogiliste, käitumuslike või majanduslike muutuste tulemusel; 13) Artikkel 2 (mõisted) lõige Jah EnKS § 2 p 10 Kehtiv mõiste, ei 11 „energiateenus“ – füüsiline kasu, muudetud teenus või kaup, mis saadakse energia kombineerimisel energiatõhusa tehnoloogiaga või tegevusega, mis võib hõlmata teenuse osutamiseks vajalikke toiminguid, hooldust ja kontrolli, mida tehakse lepingu alusel ja mille puhul on tõestatud, et tavaolukorras viib see kontrollitava ja mõõdetava või hinnatava energiatõhususe paranemiseni või primaarenergia säästmiseni 14) Artikkel 2 (mõisted) lõige Jah EnKS § 2 p 1 Muudetakse, eelnõu 12 „avaliku sektori asutused“ – punkt 1 riiklikud, piirkondlikud või kohalikud asutused ning selliste asutuste poolt otse rahastatavad ja hallatavad üksused, mis ei tegele tööstuse ega äritegevusega; 15) Artikkel 2 (mõisted) lõige Jah EnKS § 2 p 17 Kehtiv mõiste, ei 13 „kasulik üldpõrandapind“ – hoone muudetud või selle osa põrandapind, mille sisekliima reguleerimiseks kasutatakse energiat; 16) Artikkel 2 (mõisted) lõige Jah RHS § 5 lg 2 Kehtiv mõiste, ei 14 „avaliku sektori hankijad“ – avaliku muudetud sektori hankijad, nagu need on määratletud direktiivi 2014/23/EL artikli 6 lõikes 1, direktiivi 2014/24/EL artikli 2 lõike 1 punktis 1 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 3 lõikes 1 17) Artikkel 2 (mõisted) lõige Jah RHS § 5 lg 3 Kehtiv mõiste, ei 15 „võrgustiku sektori hankijad“ – muudetud võrgustiku sektori hankijad, nagu need on määratletud direktiivi 2014/23/EL artikli 7 lõikes 1 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 4 lõikes 1 18) Artikkel 2 (mõisted) lõige Jah EnKS § 2 p 6 Täiendatud, eelnõu 16 „energiajuhtimissüsteem“ – kogum punkt 4 üksteisega seotud või üksteist mõjutavaid elemente, mis esinevad strateegias, millega kehtestatakse energiatõhususeesmärk ja kava selle eesmärgi saavutamiseks, sealhulgas tegeliku energiatarbimise seire, energiatõhususe suurendamiseks võetavad meetmed ja edusammude mõõtmine; 19) Artikkel 2 (mõisted) lõige Jah EnKS § 27 lg 4 Kehtiv mõiste, ei 17 „Euroopa standard“ – Euroopa muudetud Standardikomitee, Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee või Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituudi vastu võetud ja avalikuks kasutuseks kättesaadavaks tehtud standard; 20) Artikkel 2 (mõisted) lõige Jah EnKS § 27 lg 4 Kehtiv mõiste, ei 18 „rahvusvaheline standard“ – muudetud Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni vastu võetud ja avalikuks kasutuseks kättesaadavaks tehtud standard; 21) Artikkel 2 (mõisted) lõige 19 Jah MTMm EsAE § 2 p 1 Kehtiv mõiste, ei „kohustatud isik“ – energiatarnija, energia jaemüügi ettevõtja või muudetud põhivõrguettevõtja, kes on seotud artiklis 9 osutatud riiklike energiatõhususkohustuste süsteemidega 22) Artikkel 2 (mõisted) lõige 20 Jah EnKS § 2 p 27 Kehtiv mõiste, ei „volitatud isik“ – juriidiline isik, kellele valitsus või muu avaliku muudetud sektori asutus on delegeerinud volitused arendada, juhtida või hallata rahastamiskava selle valitsuse või muu avaliku sektori asutuse nimel; 23) Artikkel 2 (mõisted) lõige 21 Jah EnKS § 2 p 24 Kehtiv mõiste, ei „osalev isik“ – ettevõtja või avaliku sektori asutus, kes on võtnud endale muudetud vabatahtliku kokkuleppega kohustuse saavutada teatavad eesmärgid või kes on hõlmatud riikliku regulatiivse poliitikainstrumendiga; 24) Artikkel 2 (mõisted) lõige 22 Jah EnKS § 2 p 2 Kehtiv mõiste, ei „avaliku sektori rakendusasutus“ – avalik-õiguslik asutus, kes vastutab muudetud energia või süsiniku maksustamise, rahastamiskavade ja -instrumentide, fiskaalsete stiimulite, standardite ja normide, energiamärgistuse süsteemide, koolitus- või haridustegevuse elluviimise või jälgimise eest; 25) Artikkel 2 (mõisted) lõige 23 Jah EnKS § p 25 Kehtiv mõiste, ei „poliitikameede“ – regulatiivne, finants-, fiskaal-, vabatahtlik või muudetud teabe andmise instrument, mille liikmesriik on ametlikult kehtestanud ja rakendanud turuosalistele toetava raamistiku, nõude või stiimuli loomiseks, et pakkuda ja osta energiateenuseid ja võtta muid energiatõhususe parandamise meetmeid 26) Artikkel 2 (mõisted) lõige 24 Jah EnKS § 2 p 30 Kehtiv mõiste, ei „üksikmeede“ – meede, mis viib energiatõhususe kontrollitava ja muudetud mõõdetava või hinnatava paranemiseni ja mis võetakse poliitilise meetme tulemusel; 27) Artikkel 2 (mõisted) lõige 25 Jah EnKS § 2 p 9 Kehtiv mõiste, ei „energiatarnija“ – füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas muudetud jaotusvõrguettevõtja, kes vastutab energia transpordi eest selle tarnimiseks lõpptarbijatele või jaotusjaamadele, kes müüvad energiat lõpptarbijatele; 28) Artikkel 2 (mõisted) lõige 26 Jah EnKS § 2 16 Kehtiv mõiste, ei „jaotusvõrguettevõtja“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 29 muudetud määratletud jaotusvõrguettevõtja elektri puhul või direktiivi 2009/73/EÜ artikli 2 punktis 6 määratletud jaotussüsteemi haldur gaasi puhul; 29) Artikkel 2 (mõisted) lõige 27 Jah EnKs § 2 p 5 Kehtiv mõiste, ei „energia jaemüügi ettevõtja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes muudetud müüb energiat lõpptarbijatele 30) Artikkel 2 (mõisted) lõige 28 Jah EnKS § 2 p 21 Kehtiv mõiste, ei „lõpptarbija“ – füüsiline või juriidiline isik, kes ostab energiat muudetud oma lõpptarbimiseks; 31) Artikkel 2 (mõisted) lõige 29 Jah EnKS § 2 p 11 Kehtiv mõiste, ei „energiateenuseosutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes tarnib muudetud energiateenused või energiatõhususe parandamise meetmed lõpptarbija seadmesse või ruumidesse; 32) Artikkel 2 (mõisted) lõige 30 Jah EnKS § 2 p 29 Kehtiv mõiste, ei „väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad“ või „VKEd“ – komisjoni muudetud soovituse 2003/361/EÜ (37) lisa artikli 2 lõikes 1 määratletud ettevõtjad; 33) Artikkel 2 (mõisted) lõige 31 Jah EnKS § 2 p 291 Uus mõiste, eelnõu „mikroettevõtja“ – soovituse 2003/361/EÜ lisa artikli 2 lõikes 3 punkt 9 määratletud ettevõtja; 34) Artikkel 2 (mõisted) lõige 32 Jah EnKS § 2 p 4 Kehtiv mõiste, ei „energiaaudit“ – süstemaatiline menetlus, mida tehakse adekvaatsete muudetud teadmiste saamiseks hoone või hoonete rühma, tööstusliku või kaubandusliku protsessi või käitise või eraõiguslike või avalik-õiguslike teenuste energiatarbimise profiili kohta ning millega määratakse kulutõhusa energiasäästu võimalused, säästu suurus ja kulutõhusa taastuvenergia tootmise võimalused, ning mille tulemuste põhjal koostatakse aruanne; 35) Artikkel 2 (mõisted) lõige 33 Jah EnKS § 2 p 13 Kehtiv mõiste, ei „energiatõhususe leping“ – kasusaaja ja energiatõhususe parandamise muudetud meetme osutaja vaheline lepinguline kokkulepe, mida kontrollitakse ja jälgitakse kogu lepingu kehtivuse aja jooksul ning mille alusel makstakse nimetatud meetmesse panustatud töö, tarnete või teenuste eest sõltuvalt lepingus kokku lepitud energiatõhususe parandamise tasemest või muust kokkulepitud energiatõhususe kriteeriumist, näiteks rahalisest säästust; 36) Artikkel 2 (mõisted) lõige 34 Jah EnKS § 2 p 22 Kehtiv mõiste, ei „nutiarvestisüsteem“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 23 muudetud määratletud nutiarvestisüsteem või direktiivis 2009/73/EÜ osutatud arukas arvestisüsteem; 37) Artikkel 2 (mõisted) lõige 35 Jah EnKS § 2 p 32 Kehtiv mõiste, ei „põhivõrguettevõtja“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 35 muudetud määratletud põhivõrguettevõtja elektri puhul või direktiivi 2009/73/EÜ artikli 2 punktis 4 määratletud ülekandesüsteemi haldur gaasi puhul 38) Artikkel 2 (mõisted) lõige 36 Jah EnKS § 2 p 20 Kehtiv mõiste, ei „koostootmine“ – soojusenergia ja elektrienergia või mehaanilise muudetud energia samaaegne tootmine ühes protsessis; 39) Artikkel 2 (mõisted) lõige 37 Jah MTMm SEK nõuded § 2 Kehtiv mõiste, ei p6 muudetud „majanduslikult põhjendatud nõudlus“ – nõudlus, mis ei ületa soojuse või jahutuse vajadust ja mis muidu täidetaks turutingimustel muude energiatootmisprotsessidega kui koostootmine; 40) Artikkel 2 (mõisted) lõige 38 Jah MTMm SEK nõuded § 2 Kehtiv mõiste, ei „kasulik soojus“ – soojus, mis on p3 toodetud koostootmisprotsessis, et muudetud täita majanduslikult põhjendatud nõudlust soojuse või jahutuse järele; 41) Artikkel 2 (mõisted) lõige 39 Jah MTMm SEK nõuded § 2 Kehtiv mõiste, ei „koostoodetud elekter“ – elekter, mis p5 on toodetud kasuliku soojuse muudetud tootmisega seotud protsessis ja arvutatud vastavalt II lisas sätestatud üldpõhimõtetele; 42) Artikkel 2 (mõisted) lõige 40 Jah EnKS § 8 lg 2 ja MTMm Kehtiv kombinatsioon, „tõhus koostootmine“ – SEK nõuded § 5-7 koostootmine, mis vastab III lisas ei muudeta sätestatud kriteeriumidele; 43) Artikkel 2 (mõisted) lõige 41 Jah MTMm SEK nõuded § 2 Kehtiv mõiste, ei „üldkasutegur“ – elektrienergia ja p 10 mehaanilise energia ning kasuliku muudetud. soojuse aastatoodangu summa, mis on jagatud kütusekogusega, mida kasutati soojuse tootmiseks koostootmisprotsessis ning elektri- ja mehaanilise energia brutotoodangu saamiseks; 44) Artikkel 2 (mõisted) lõige 42 Jah MTMm SEK nõuded § 2 Kehtiv mõiste, ei „elektri- ja soojusenergia suhtarv“ – p1 koostoodetud elektri ja kasuliku muudetud. soojuse suhtarv täielikul koostootmisrežiimil konkreetse seadme talitlusandmete põhjal; 45) Artikkel 2 (mõisted) lõige 43 Jah VVm nr. 105 Kehtiv mõiste, ei „koostootmisseade“ – seade, mis on “Biomassist võimeline talitlema elektrienergia muudetud. koostootmisrežiimil; koostootmise juhis” § 2 p 8 ja p 9 46) Artikkel 2 (mõisted) lõige 44 Jah MTMm SEK nõuded § 2 Kehtiv mõiste, ei „väikekoostootmisseade“ – p9 koostootmisseade, mille muudetud. installeeritud võimsus on alla 1 MWe; 47) Artikkel 2 (mõisted) lõige 45 Jah MTMm SEK nõuded § 2 Kehtiv mõiste, ei „mikrokoostootmisseade“ – p7 koostootmisseade, mille muudetud. maksimaalne võimsus on alla 50 kWe 48) Artikkel 2 (mõisted) lõige 46 Jah EnKS § 2 p 27 Kehtiv mõiste, ei „tõhus kaugküte ja -jahutus“ – kaugkütte- või kaugjahutussüsteem, muudetud mis vastab artiklis 26 sätestatud tingimustele; 49) Artikkel 2 (mõisted) lõige 47 Jah EnKS § 8 lg 5 Kehtiv mõiste, ei „tõhus küte ja jahutus“ – kütte- ja jahutusvõimalus, mis võrreldes muudetud. praeguste suundumuste jätkumise stsenaariumit kajastava lähtestsenaariumiga vähendab mõõdetavalt primaarenergia sisendit, mida on vaja selleks, et tarnida üks saadud energiaühik asjaomase süsteemi piires kulutõhusal viisil, nagu on hinnatud käesolevas direktiivis viidatud kulude-tulude analüüsis, võttes arvesse kaevandamiseks, muundamiseks, transpordiks ja jaotamiseks vajalikku energiat; 50) Artikkel 2 (mõisted) lõige 48 Jah Uus mõiste, „tõhus individuaalne küte ja jahutus“ – individuaalse kütte ja jahutuse täpsustatakse tarnimise võimalus, mis võrreldes kaugküttereformi käigus tõhusa kaugkütte ja -jahutusega vähendab mõõdetavalt taastumatu primaarenergia sisendit, mida on vaja selleks, et tarnida üks saadud energiaühik asjaomase süsteemi piires, või milleks on vaja sama, ent väiksemate kuludega taastumatu primaarenergia sisendit, võttes arvesse kaevandamiseks, muundamiseks, transpordiks ja jaotamiseks nõutavat energiat; 51) Artikkel 2 (mõisted) lõige 49 Jah EnKS § 28 lg 1 Uus mõiste, eelnõu „andmekeskus“ – määruse (EÜ) nr 1099/2008 A lisa punktis 2.6.3.1.16 punkt 48 määratletud andmekeskus 52) Artikkel 2 (mõisted) lõige 50 Jah EnKS § 10 lg 2 Kehtiv mõiste, ei „oluline remont“ – remont, mille maksumus ületab 50 % uue muudeta samaväärse seadme investeerimiskuludest; 53) Artikkel 2 (mõisted) lõige 51 Jah EnKS § 2 p 15 Kehtiv mõiste, ei „energiavahendaja“ – direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 19 muudeta määratletud sõltumatu energiavahendaja; 54) Artikkel 2 (mõisted) lõige 52 Jah EnKS § 2 p 71 ja p 72 Kehtivad mõisted, ei „energiaostuvõimetus“ – leibkonna puudulik juurdepääs põhilistele muudeta energiateenustele, kui sellised teenused tagavad esmase ja inimväärse elatustaseme ja tervise, sealhulgas küttele, soojale veele, jahutusele, valgustusele ja seadmete kasutamiseks vajalikule energiale asjaomase riigi kontekstis, olemasoleva riikliku sotsiaalpoliitika ja muude asjakohaste riiklike poliitikameetmete korral, kusjuures selle on põhjustanud erinevad tegurid, sealhulgas vähemalt rahaliste võimaluste puudumine, ebapiisav netosissetulek, suured energiakulud ja kodude halb energiatõhusus; 55) Artikkel 2 (mõisted) lõige 53 Jah EnKS § 2 p 201 Kehtiv mõiste, ei „lõppkasutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes ostab kütet, muudeta jahutust või sooja tarbevett oma lõpptarbimiseks, või füüsiline või juriidiline isik, kes elab kortermajas või kortermaja või mitme kasutusotstarbelise hoone üksuses, mida varustatakse kütte, jahutuse või sooja tarbeveega kesksest allikast, kui sellisel isikul ei ole energiatarnijaga otselepingut ega individuaalset lepingut; 56) Artikkel 2 (mõisted) lõige 54 Jah EnKS § 2 p 33 Uus Mõiste, eelnõu „huvide lahknemine“ – energiatõhususe investeeringutega punkt 10 seotud rahaliste kohustuste ja hüvede õiglase ja mõistliku jaotuse puudumine asjaomaste osalejate vahel, kelleks on näiteks hoonete omanikud ja üürnikud või eri omanikud või kortermajade või mitme kasutusotstarbeliste hoonete omanikud ja üürnikud või erinevad omanikud. 57) Artikkel 2 (mõisted) lõige 55 Jah EnKS § 2 p 34 Uues mõiste, eelnõu „kaasamisstrateegia“ – strateegia, millega seatakse eesmärgid, punkt 10 töötatakse välja tehnikad ja määratakse kindlaks protsess, mille abil kaasata poliitika kujundamisse kõik asjaomased riikliku või kohaliku tasandi sidusrühmad, sealhulgas kodanikuühiskonna esindajad, näiteks tarbijaorganisatsioonid, eesmärgiga suurendada teadlikkust, saada selle poliitika kohta tagasisidet ja soodustada selle tunnustamist üldsuse poolt. 58) Artikkel 2 (mõisted) lõige 56 Jah EnKS § 2 p 35 Uues mõiste, eelnõu „energiatõhususe parandamise meetmete statistiliselt oluline osa ja punkt 10 representatiivne valim“ – selline osa ja valim, mis nõuab asjaomaste energiasäästumeetmete statistilise andmekogumi rühma loomist nii, et see kajastaks kõikide energiasäästumeetmete üldkogumit ja võimaldaks seega teha põhjendatud järeldusi selliste meetmete võtmise usaldusväärsuse kohta tervikuna. 59) Artikkel 3 lõige 1 Jah EnKS § 21 lg 1 Uus säte, eelnõu punkt Kooskõlas energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega tagavad 12 liikmesriigid, et energiatõhususega seotud lahendusi, sealhulgas nõudluse poole ressursse ja süsteemi paindlikkust, hinnatakse kavandamis-, poliitika- ja olulistes investeerimisotsustes, mille igaühe väärtus on suurem kui 100 000 000 eurot või transporditaristu projektide puhul 175 000 000 eurot, ning mis on seotud järgmiste sektoritega: a) energiasüsteemid ja b) energiaga mitteseotud sektorid, kui need sektorid mõjutavad energiatarbimist ja energiatõhusust, näiteks hooned, transport, vesi, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT), põllumajandus ja finantssektor. 60) Artikkel 3 lg 2 Ei Komisjoni haldusala Hiljemalt 11. oktoobriks 2027 viib komisjon läbi lõikes 1 sätestatud piirmäärade hindamise, seades eesmärgiks allapoole korrigeerimise ning võttes arvesse majanduse ja energiaturu võimalikke arengusuundi. Komisjon esitab hiljemalt 11. oktoobriks 2028 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele lisatakse asjakohasel juhul seadusandlikud ettepanekud. 61) Artikkel 3 lg 3 Ei EnKS § 21 lg 2 Valikuline säte, viide Käesoleva artikli kohaldamisel innustatakse liikmesriike võtma mida kasutada, arvesse komisjoni soovitust (EL) kohustust otsustajale ei 2021/1749 ole. Eelnõu punkt 12 62) Artikkel 3 lg 4 Jah EnKS § 21 lg 3 Uus säte, eelnõu punkt Liikmesriigid tagavad, et kui poliitiliste, planeerimis- ja 12 investeerimisotsuste suhtes kohaldatakse heakskiitmise ja järelevalve nõudeid, siis pädevad asutused jälgivad energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kohaldamist, sealhulgas asjakohasel juhul sektori lõimimist ja sektoriülest mõju. 63) Artikkel 3 lg 5 Jah Enks § 22 lg 1-6 Uus säte, eelnõu punkt Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kohaldamisel 12 liikmesriigid: a) edendavad selliseid kulude-tulude analüüsi meetodeid, mis võimaldavad nõuetekohaselt hinnata energiatõhususe lahenduste laiemat kasu ühiskonna seisukohast, ja juhul, kui kulude- tulude analüüs on nõutav, tagavad selliste meetodite kohaldamise, ning teevad need meetodid avalikult juurdepääsetavaks, võttes asjakohasel juhul arvesse kogu olelusringi ja pikaajalist perspektiivi, süsteemi tõhusust ja kulutõhusust, varustuskindlust ja kvantifitseerimist ühiskondlikust, tervisealasest, majanduslikust ja kliimaneutraalsuse seisukohast ning kestlikkuse ja ringmajanduse põhimõtteid üleminekul kliimaneutraalsusele; b) käsitlevad mõju energiaostuvõimetusele EnKS § 24 c) määravad kindlaks üksuse, kes vastutab või üksused, kes vastutavad selle eest, et jälgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kohaldamist ning mõju, mida õigusraamistikud, Jah Praktiline rakendamine, sealhulgas finantseeskirjad ning info edastatakse riikliku lõikes 1 osutatud energia- ja kliimakava kavandamis-, poliitika- ja olulised eduaruannetes ((EL) investeerimisotsused avaldavad energiatarbimisele, 2018/1999 määrus) energiatõhususele ning energiasüsteemidele; Jah d) esitavad komisjonile määruse EnKS § 24 ja 25 (EL) 2018/1999 artikli 17 kohaselt esitatud lõimitud riiklike energia- ja kliimaalaste eduaruannete osana aruande selle Praktiline rakendamine, kohta, kuidas energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet võeti info edastatakse riikliku arvesse riiklike ja piirkondlike energia- ja kliimakava energiasüsteemidega seotud riiklikes eduaruannetes ((EL) ja asjakohastel juhtudel piirkondlikes 2018/1999 määrus) ja kohalikes kavandamis-, poliitika- ja olulistes investeerimisotsustes, sealhulgas vähemalt järgmise: i) hinnang energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kohaldamisele ja kasule energiasüsteemides, eelkõige seoses energiatarbimisega; ii) loetelu meetmetest, mis on võetud, et kõrvaldada tarbetud regulatiivsed või mitteregulatiivsed tõkked energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte ja nõudluspoole lahenduste rakendamisel, sealhulgas selgitades välja riiklikud õigusaktid ja meetmed, mis on energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega vastuolus. 64) Artikkel 3 lg 6 Ei Komisjoni haldusala Hiljemalt 11. aprilliks 2024 võtab komisjon vastu suunised, millega kehtestatakse järelevalvet, seiret ja aruandlust hõlmav ühine üldraamistik, mida liikmesriigid võivad kasutada lõike 5 punktis a osutatud kulude-tulude analüüsi meetodite väljatöötamisel, et tagada võrreldavus, jättes samas liikmesriikidele võimaluse kohandada neid riigisiseste ja kohalike oludega 65) Artikkel 4 lg 1 Jah EnKS § 3 lg 1 ja lg 2 Eesmärk kehtestatakse Liikmesriigid tagavad ühiselt, et 2030. aastaks vähendatakse „Riiklikus energia- ja energiatarbimist vähemalt 11,7 % kliimakavas aastani võrreldes 2020. aasta 2030“, mis esitati ELi võrdlusstsenaariumi Euroopa Komisjonile prognoosidega, nii et liidu energia lõpptarbimine 2030. aastal ei ületa 31.12.2019 763 miljonit naftaekvivalenttonni. Liikmesriigid teevad kõik selleks, et ühiselt aidata saavutada soovituslikku liidu primaarenergia tarbimise eesmärki, mille kohaselt ei ületata 2030. aastal 992,5 miljonit naftaekvivalenttonni. 66) Artikkel 4 lg 2 Jah VV määrus 104 § 2 Kehtiv säte ja praktiline Iga liikmesriik kehtestab soovitusliku riikliku energiatõhususe panuse, mis rakendamine, info põhineb energia lõpptarbimisel, et edastatakse riikliku ühiselt energia- ja kliimakava saavutada käesoleva artikli lõikes 1 eduaruannetes ((EL) osutatud siduv liidu energia lõpptarbimise eesmärk, ning teeb 2018/1999 määrus) kõik selleks, et aidata ühiselt saavutada nimetatud lõikes osutatud soovituslik liidu primaarenergia tarbimise eesmärk. Liikmesriigid teatavad nendest panustest ning nendele panustele vastavast soovituslikust trajektoorist komisjonile osana määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 lõike 2 kohaselt esitatavatest lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade ajakohastatud versioonidest ning nimetatud määruse artikli 3 ja artiklite 7–12 kohaselt esitatud lõimitud riiklikest energia- ja kliimakavadest. Teatades väljendavad liikmesriigid oma panuseid ka primaarenergia tarbimise absoluuttasemena aastal 2030. Oma soovituslike riiklike energiatõhususpanuste kehtestamisel võtavad liikmesriigid arvesse käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud nõudeid ning selgitavad, kuidas ja milliste andmete alusel on need panused arvutatud. Selleks võivad nad kasutada käesoleva direktiivi I lisas sätestatud valemit. Liikmesriigid esitavad määruses (EÜ) nr 1099/2008 kindlaks määratud energia lõpptarbimise sektorite, sealhulgas tööstuse, elamumajanduse, teenuste ja transpordi primaarenergia tarbimise ja energia lõpptarbimise osakaalu oma riiklikes energiatõhususe panustes. Samuti esitavad liikmesriigid IKT energiatarbimise prognoosid. 67) Artikkel 4 lg 3 Jah Praktiline rakendamine, Lõikes 2 osutatud soovituslike riiklike energiatõhususpanuste info edastatakse riikliku kindlaksmääramisel võtavad energia- ja kliimakava liikmesriigid arvesse: eduaruannetes ((EL) a) liidu 2030. aasta energiatarbimise 2018/1999 määrus) lõppeesmärki, mis ei ületa 763 miljonit naftaekvivalenttonni, ja primaarenergia tarbimise eesmärki, mis ei ületa 992,5 miljonit naftaekvivalenttonni, nagu on sätestatud lõikes 1; b) käesolevas direktiivis sätestatud meetmeid; c) muid liikmesriikides ja liidu tasandil energiatõhususe edendamiseks võetud meetmeid; d) asjaomaseid ja tõhususpingutusi mõjutavaid tegureid: i) varased jõupingutused ja meetmed energiatõhususe vallas; ii) jõupingutuste õiglane jaotumine kogu liidus; iii) majanduse energiamahukus; iv) kulutõhusa energiasäästu allesjäänud potentsiaal; e) ja muid energiatarbimist mõjutavaid riigisiseseid asjaolusid, eelkõige: i) SKP ja demograafilist arengut ja prognoosi, ii) muutusi energia impordis ja ekspordis, energiaallikate jaotuse arenguid ja uute kestlike kütuste kasutuselevõttu; iii) kõigi taastuvate energiaallikate arendamist, tuumaenergiat, süsiniku kogumist ja säilitamist; iv) energiamahukate tööstusharude süsinikuheite vähendamist; v) riiklike süsinikuheite vähendamise või kliimaneutraalsuse kavade ambitsioonikuse taset; vi) majanduse energiasäästupotentsiaali; vii) praegusi kliimatingimusi ja kliimamuutuste prognoosi 68) Artikkel 4 lg 4 Jah Praktiline rakendamine, Lõikes 3 sätestatud nõudeid kohaldades tagab liikmesriik, et ta info edastatakse riikliku panus naftaekvivalenttonnides ei ole energia- ja kliimakava rohkem kui 2,5 % sellest, mis see eduaruannetes ((EL) oleks olnud, kui see oleks arvutatud I 2018/1999 määrus) lisas sätestatud valemi alusel. 69) Artikkel 4 lg 5 Ei Komisjoni kohustus Komisjon hindab, kas liikmesriikide ühine panus on vähemalt võrdne käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud liidu siduva energia lõpptarbimise eesmärgiga. Kui komisjon järeldab, et ühine panus ei ole piisav, esitab komisjon osana oma määruse (EL) 2018/1999 artikli 9 lõike 2 kohasest riiklike energia- ja kliimakava projektide hindamisest ning igal juhul hiljemalt 1. märtsil 2024, võttes arvesse nimetatud lõike kohast ajakohastatud 2020. aasta ELi võrdlusstsenaariumi, igale liikmesriigile korrigeeritud soovitusliku riikliku energiatõhususpanuse energia lõpptarbimise osas, mis põhineb järgmisel: a) ühise energia lõpptarbimise vähendamise puudujääk, mis tuleb kompenseerida lõikes 1 sätestatud liidu siduva eesmärgi saavutamiseks; b) suhteline kasvuhoonegaaside heitemahukus SKP ühiku kohta 2019. aastal asjaomaste liikmesriikide puhul; c) kõnealuste liikmesriikide SKP 2019. aastal. Enne I lisas esitatud valemi kohaldamist käesoleva lõike kohaselt loodud mehhanismi suhtes ning igal juhul hiljemalt 30. novembril 2023 ajakohastab komisjon 2020. aasta ELi võrdlusstsenaariumi, tuginedes liikmesriikide poolt määruse (EL) Teavitus kohustus – 2018/1999 artikli 4 punkti 2 punkti b ja artikli 14 kohaselt esitatud Eesti ei teinud. uusimatele Eurostati andmetele. Olenemata käesoleva direktiivi artiklist 37, esitavad liikmesriigid, kes soovivad ajakohastada oma soovituslikku riiklikku energiatõhususpanust, nagu see on sätestatud käesoleva artikli lõikes 2, kasutades 2020. aasta ELi võrdlusstsenaariumi, teabe oma ajakohastatud soovitusliku riikliku energiatõhususpanuse kohta kõige hiljem 1. veebruariks 2024. Kui liikmesriik soovib oma soovituslikku riiklikku energiatõhususpanust ajakohastada, tagab ta, et tema panus Teavitus kohustust – miljonites Eesti ei teinud. naftaekvivalenttonnides ei ole suurem kui 2,5 % sellest, mis see oleks olnud, kui see oleks arvutatud I lisas sätestatud valemi alusel, kasutades 2020. aasta ELi võrdlusstsenaariumi. Liikmesriik, kellele komisjon esitas korrigeeritud soovitusliku riikliku energiatõhususpanuse, ajakohastab oma käesoleva artikli lõike 2 kohast soovituslikku riiklikku energiatõhususpanust vastavalt korrigeeritud soovituslikule riiklikule energiatõhususpanusele energia lõpptarbimise osas ning lisab sellele panusele vastava soovitusliku trajektoori ajakohastatud versiooni ja asjakohasel juhul oma täiendavad meetmed, esitades vastava teabe määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 lõike 2 kohaselt esitatava lõimitud riikliku energia- ja kliimakava ajakohastatud versiooni osana. Komisjon palub nimetatud määruse kohaselt liikmesriikidel esitada viivitamata oma korrigeeritud soovitusliku energiatõhususpanuse ja asjakohasel juhul oma täiendavad meetmed, et tagada käesolevas lõikes sätestatud mehhanismi kohaldamine. Kui liikmesriik on teatanud soovituslikust riiklikust energiatõhususpanusest energia lõpptarbimise osas naftaekvivalent tonnidena, mis on võrdne I lisas sätestatud valemi alusel arvutatud panusega või sellest väiksem, siis komisjon kõnealust panust ei muuda. Käesolevas lõikes sätestatud mehhanismi kohaldamisel tagab komisjon, et kõikide liikmesriikide riiklike panuste summa ja lõikes 1 sätestatud liidu siduva eesmärgi vahele ei ole jäänud alles erinevusi. 70) Artikkel 4 lg 6 Ei Komisjoni Kui komisjon jõuab määruse (EL) 2018/1999 artikli 29 lõigete 1 ja 3 kohaldamisala, kuid siin kohase hindamise alusel järeldusele, on tagajärjed kui riik ei et täida oma seatud energiatõhususe panuste täitmisel ei eesmärke. ole tehtud piisavaid edusamme, tagavad käesoleva artikli lõikes 2 Komisjon võib osutatud kohustada riike soovituslikke energia lõpptarbimise täiendavaid meetmeid trajektoore ületavad liikmesriigid, et rakendama. ühe aasta jooksul pärast komisjoni hinnangu saamist rakendatakse lisameetmeid, et nende energiatõhususe panuste saavutamine taastuks. Need lisameetmed hõlmavad muu hulgas vähemalt ühte järgmistest meetmetest: a) riigisisesed meetmed täiendava energiasäästu saavutamiseks, sealhulgas tugevam projektiarendusabi energiatõhususse investeerimise meetmete rakendamiseks; b) käesoleva direktiivi artiklis 8 sätestatud energiasäästukohustuse suurendamine; c) avaliku sektori kohustuse kohandamine; d) vabatahtliku rahalise toetuse andmine riiklikule energiatõhususe fondile, millele on osutatud käesoleva direktiivi artiklis 30, või muule energiatõhususele pühendatud rahastamisvahendile, kui iga-aastane rahaline toetus on võrdne soovitusliku trajektoori saavutamiseks vajalike investeeringutega. Kui liikmesriigi energia lõpptarbimine ületab käesoleva artikli lõikes 2 osutatud soovituslikku energia lõpptarbimise trajektoori, lisab ta määruse (EL) 2018/1999 artikli 17 kohaselt esitatud lõimitud riiklikku energia- ja kliimaalasesse eduaruandesse selgituse meetmete kohta, mida ta võtab puudujäägi täitmiseks, et tagada oma riiklike energiatõhususpanuste saavutamine, ning oodatava saavutatava energiasäästu Komisjon hindab, kas käesolevas lõikes osutatud riigisisesed meetmed on piisavad liidu energiatõhususe eesmärkide saavutamiseks. Juhul kui riiklikke meetmeid hinnatakse ebapiisavaks, paneb komisjon asjakohasel juhul ette meetmed ja kasutab oma volitusi liidu tasandil, et tagada eelkõige liidu 2030. aasta energiatõhususe eesmärgi saavutamine. 71) Artikkel 4 lg 7 Ei Komisjoni Komisjon hindab 31. detsembriks 2026 kõiki määruse (EÜ) nr kohaldamisala 1099/2008 kohaselt esitatud andmetes, energiabilansi arvutamise metoodikas ja Euroopa energiakasutuse mudelites tehtud metodoloogilisi muudatusi ning teeb vajaduse korral tehnilisi ettepanekuid liidu 2030. aasta eesmärkide arvutuse kohandusteks, et säilitada käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud eesmärkide ambitsioonikuse tase. 72) Artikkel 5 lg 1 Jah EnKS § 42 Uus säte, eelnõu punkt Liikmesriigid tagavad, et kõigi avaliku sektori asutuste summaarset 17. energia lõpptarbimist vähendatakse igal aastal vähemalt 1,9 % võrreldes aastaga 2021. Liikmesriigid võivad teha otsuse mitte arvestada esimeses lõigus sätestatud kohustuse täitmisel ühistransporti või relvajõudusid. Esimese ja teise lõigu kohaldamise eesmärgil kehtestavad liikmesriigid võrdlusaluse, mis hõlmab kõigi avaliku sektori asutuste (välja arvatud ühistranspordi või relvajõudude) energia lõpptarbimist aastal 2021. Ühistranspordi ja relvajõudude energiatarbimise vähendamine on soovituslik ja seda võib esimeses lõigus sätestatud kohustuse täitmise eesmärgil siiski arvesse võtta, isegi kui see on käesoleva artikli kohase võrdlusaluse puhul välja jäetud 73) Artikkel 5 lg 2 Ei Praktiline soovitus, Üleminekuperioodil, mis lõpeb 11. oktoobril 2027, on soovituslik lõikes kuidas nõuet rakendada, 1 sätestatud eesmärk. Kõnealusel arvestada ja seirata üleminekuperioodil võivad liikmesriigid kasutada hinnangulisi tarbimisandmeid ning hiljemalt samal kuupäeval kohandavad liikmesriigid võrdlusalust ja viivad kõigi avaliku sektori asutuste hinnangulise energia lõpptarbimise kooskõlla kõigi avaliku sektori asutuste tegeliku energia lõpptarbimisega. 74) Artikkel 5 lg 3 Jah EnKS § 384 Rakendussäte, eelnõu Lõikes 1 sätestatud kohustus ei hõlma kuni 31. detsembrini 2026 punkt 53 nende kohalike haldusüksuste avaliku sektori asutuste energiatarbimist, mille haldusalas on vähem kui 50 000 elanikku, ning kuni 31. detsembrini 2029 nende kohalike haldusüksuste avaliku sektori asutuste energiatarbimist, mille haldusalas on vähem kui 5 000 elanikku. 75) Artikkel 5 lg 4 Valikuline EnKS § 42 lg 2 Valikuline leevandava Liikmesriik võib oma avaliku sektori asutuste energia lõpptarbimise mõjuga nõue, võetakse arvutamisel võtta arvesse üle. Eelnõu punkt 17 riigisiseseid kliima erinevusi. 76) Artikkel 5 lg 5 Ei Praktiline rakendamine, Liikmesriigid lisavad määruse (EL) 2018/1999 artikli 3 ja artiklite 7–12 info edastatakse riikliku kohaselt esitatud riiklike energia- ja energia- ja kliimakava kliimakavade nimetatud määruse eduaruannetes ((EL) artikli 14 lõike 2 kohaselt esitatud 2018/1999 määrus) ajakohastatud versioonidesse kõikide avaliku sektori asutuste poolt saavutatava energiatarbimise vähendamise ulatuse sektori kaupa ja meetmed, mida nad kavatsevad selle saavutamiseks võtta. Osana määruse (EL) 2018/1999 artikli 17 kohaselt esitatud lõimitud riiklikest energia- ja kliimaalastest eduaruannetest esitavad liikmesriigid komisjonile aruande selle kohta, kui palju nad igal aastal energia lõpptarbimist vähendasid. 77) Artikkel 5 lg 6 Jah EnKS § 5 lg 10 Kehtiv säte, ei muudetud Liikmesriigid tagavad, et piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused kehtestavad oma pikaajalise kavandamise vahendites, näiteks süsinikuheite vähendamise või säästva energia kavades konkreetsed energiatõhususe meetmed pärast konsulteerimist asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas asjakohasel juhul energiaagentuuridega, ja üldsusega, sealhulgas eeskätt vähekaitstud rühmadega, kellel on oht olla energiaostuvõimetusest mõjutatud või kes on selle tagajärgede suhtes vastuvõtlikumad. Liikmesriigid tagavad ka selle, et pädevad asutused võtavad energiatõhususe meetmete väljatöötamisel ja rakendamisel meetmeid, et leevendada energiatõhususe meetmete otsest või kaudset negatiivset mõju energiaostuvõimetutele inimestele, madala sissetulekuga leibkondadele või vähekaitstud rühmadele 78) Artikkel 5 lg 7 Jah EnKS 6 lg 6 Kehtiv säte, ei muudetud Liikmesriigid toetavad avaliku sektori asutusi. Selline toetus võib ilma riigiabi eeskirjade kohaldamist piiramata hõlmata finants- ja tehnilist toetust energiatõhususe parandamise meetmete kasutuselevõtuks ning avaliku sektori asutuste innustamist võtma lisaks energiasäästule arvesse ka laiemat kasu, näiteks sisekliima kvaliteeti, sealhulgas piirkondlikul ja kohalikul tasandil, andes suuniseid, edendades pädevuse arendamist, oskuste omandamist ja koolitusvõimalusi ning soodustades koostööd avaliku sektori asutuste vahel. 79) Artikkel 5 lg 8 Jah Praktiline rakendamine, Liikmesriigid julgustavad avaliku sektori asutusi pöörama tähelepanu info edastatakse riikliku energia- ja kliimakava nende avaliku sektori asutuste eduaruannetes ((EL) investeerimis- ja poliitikameetmete olelusringi jooksul 2018/1999 määrus) tekkivale süsinikuheitele ning nende meetmete majanduslikule ja sotsiaalsele kasule. 80) Artikkel 5 lg 9 Jah Praktiline rakendamine, Liikmesriigid innustavad avaliku sektori asutusi parandama avaliku info edastatakse riikliku sektori asutuste omanduses või energia- ja kliimakava kasutuses olevate eduaruannetes ((EL) hoonete energiatõhusust, sealhulgas 2018/1999 määrus) vanade või ebatõhusate kütteseadmete väljavahetamisega 81) Artikkel 6 lg 1 Jah EnKS § 5 lg 1-2 ja lg 3 Muudetakse sõnastust, Iga liikmesriik tagab, ilma et see piiraks direktiivi 2010/31/EL artikli Eelnõu punkt 18-19 7 kohaldamist, et renoveeritakse igal aastal vähemalt 3 % avaliku sektori asutuste omanduses olevate köetavate ja/või jahutatavate hoonete üldpõrandapinnast, et muuta need vähemalt liginullenergiahooneteks või heitevabadeks hooneteks direktiivi 2010/31/EL artikli 9 kohaselt. Liikmesriigid võivad valida, milliste hoonete puhul kohaldada 3 % renoveerimise nõuet, võttes renoveeritavate hoonete valimisel nõuetekohaselt arvesse kulutõhusust ja tehnilist teostatavust. Valikuline leevandava Liikmesriigid võivad vabastada Valikuline mõjuga nõue, võetakse sotsiaaleluruumid esimeses lõigus EnKS § 5 lg 4 p 3 osutatud renoveerimiskohustusest, üle. Eelnõu punkt 20-21. kui selline renoveerimine ei oleks Uue määruse kavand nr kuluneutraalne või tooks kaasa 2 (SK lisa 2) üüritõusu sotsiaaleluruumides elavatele inimestele, välja arvatud juhul, kui selline üüritõus ei ole suurem kui energiaarvelt saadav majanduslik kokkuhoid. Kui avaliku sektori asutused kasutavad hoonet, mida nad ei oma, Jah EnKS §5 lg 11 siis peavad nad omanikuga Uus säte, eelnõu punkt läbirääkimisi, eeskätt siis, kui 27 jõuab kätte otsustav hetk, näiteks üürilepingu uuendamine, kasutuse muutmine või olulised remondi- või hooldustööd, ning seavad eesmärgiks kehtestada lepingutingimused, mille kohaselt kõnealune hoone saab vähemalt liginullenergiahooneks või nullenergiahooneks. Muudetud säte, eelnõu Alammäär 3 % arvutatakse selliste Jah punkt 19 EnKS § 5 lg 2 hoonete üldpõrandapinnast, millel on üle 250 m2 kasulikku üldpõrandapinda, mis on avaliku sektori asutuste omanduses ning mis ei ole 1. jaanuariks 2024 liginullenergiahooned. 82) Artikkel 6 lg 2 Valikuline EnKS § 5 lg 4 Valikuline leevandava Liikmesriigid võivad kohaldada lõikes 1 esitatud nõuetest leebemaid mõjuga nõue, võetakse nõudeid hoonetele järgmiste üle. Eelnõu punkt 20 hoonekategooriate suhtes: a) hooned, mis on ametliku kaitse all teatava keskkonna või nende endi erilise arhitektuurilise või ajaloolise väärtuse tõttu, kui konkreetsete energiatõhususe miinimumnõuete täitmine muudaks vastuvõetamatult nende olemust või välimust; b) relvajõududele või keskvalitsusele kuuluvad ja riigikaitse eesmärke teenivad hooned, välja arvatud relvajõudude ja riigikaitseasutuste teenistuses oleva muu personali individuaalsed eluruumid või kontorihooned; c) kultuskohtadena või religioosseks Valikuline leevandava tegevuseks kasutatavad hooned. Valikuline EhS § 63 lg 3 ja mõjuga nõue, võetakse Liikmesriigid võivad teha otsuse EIM määrus 63 üle. Eelnõu punkt 20 mitte renoveerida käesoleva lõike esimeses lõigus nimetamata hooneid lõikes 1 nimetatud tasemeni, kui nende hinnangu kohaselt ei ole selle hoone muutmine liginullenergiahooneks tehniliselt, majanduslikult või funktsionaalselt teostatav. Sellist otsust tehes ei arvesta liikmesriigid selle hoone renoveerimist lõikes 1 sätestatud nõude täitmisel. 84) Artikkel 6 lg 3 Valikuline EnKS § 5 lg 5 Valikuline leevandava Energiasäästu kiirendamiseks ja varajaste meetmete stimuleerimiseks mõjuga nõue, võetakse võib liikmesriik, kes renoveerib mis üle. Eelnõu punkt 22 tahes aastal kuni 31. detsembrini 2026 kooskõlas lõikega 1 rohkem kui 3 % oma hoonete üldpõrandapinnast, arvestada ülejäägi mis tahes järgneva kolme aasta iga- aastase renoveerimismäära hulka. Liikmesriik, kes renoveerib rohkem kui 3 % oma hoonete üldpõrandapinnast alates 1. jaanuarist 2027, võib arvestada ülejäägi järgneva kahe aasta iga- aastase renoveerimismäära hulka. 85) Artikkel 6 lg 4 Valikuline EnKS § 5 lg 6 Muudetud säte, Liikmesriigid võivad arvestada hoonete iga-aastase Valikuline leevandava renoveerimismäära täitmisel uusi mõjuga nõue, võetakse hooneid, mida omatakse üle. Eelnõu punkt 23-24. konkreetsete eelmise kahe aasta Uus määruse kavand nr jooksul lammutatud avaliku sektori asutuste hoonete asemel. Seda 3 (SK Lisa 2) tingimust kohaldatakse üksnes juhul, kui see on energiasäästu ja olelusringi süsinikuheite vähendamise mõttes kulutõhusam ja säästlikum kui selliste hoonete renoveerimine. Iga liikmesriik sõnastab selgelt selliste erandjuhtumite kindlaksmääramise üldkriteeriumid, metoodika ja korra ning avaldab need. 86) Artikkel 6 lg 5 Jah EnKS § 5 lg 7 Muudetud säte, eelnõu Hiljemalt 11. oktoobriks 2025 teevad liikmesriigid käesoleva artikli punkt 25-26 kohaldamiseks selliste köetavate ja/või jahutatavate hoonete inventuuri, mis on avaliku sektori asutuste omanduses või kasutuses ning mille kasulik üldpõrandapind on suurem kui 250 m2, ning teevad selle üldsusele kättesaadavaks ja ligipääsetavaks. Liikmesriigid ajakohastavad seda inventuuri vähemalt iga kahe aasta tagant. Inventuur seotakse hoonefondi ülevaatamisega, mis tehakse hoonete renoveerimise riiklike kavade raames kooskõlas direktiiviga 2010/31/EL ja asjaomaste andmebaasidega. ELi hoonete registrisse võib koondada üldsusele kättesaadavad ja juurdepääsetavad andmeid hoonete omaduste, renoveerimise ja energiatõhususe kohta, et tagada võrreldavate andmete abil parem arusaamine ehitussektori energiatõhususest. Inventuur sisaldab vähemalt järgmisi andmeid: a) põrandapind ruutmeetrites; b) soojuse, jahutuse, elektrienergia ja sooja veega seotud aastane mõõdetud energiatarbimine, kui need andmed on kättesaadavad; c) iga hoone energiamärgis, mis on välja antud direktiivi 2010/31/EL kohaselt 87) Artikkel 6 lg 6 Valikuline Valikuline säte, Eestis ei Liikmesriigid võivad otsustada rakendada lõigetes 1–4 sätestatud rakenda. lähenemisviisi asemel alternatiivset lähenemisviisi, et saavutada avaliku sektori asutuste hoonete puhul igal aastal energiasääst, mis on vähemalt samaväärne lõikes 1 nõutuga. Kõnealuse alternatiivse lähenemisviisi kohaldamisel teevad liikmesriigid järgmist: a) tagavad, et igal aastal kehtestatakse asjakohasel juhul hoonetele renoveerimispass, mis hõlmab vähemalt 3 % avaliku sektori asutustele kuuluvate köetavate ja/või jahutatavate hoonete üldpõrandapinnast. Nende hoonete puhul saavutatakse liginullenergiahooneks renoveerimise eesmärk hiljemalt 2040. aastaks; b) arvestavad lõigete 1–4 kohaldamisega saavutatavat energiasäästu, kasutades võrdluse aluseks olevate avaliku sektori asutuste hoonete energiatarbimise puhul asjakohaseid standardväärtusi enne ja pärast renoveerimist, mille tulemusena need muudetakse liginullenergiahooneteks nagu on osutatud direktiivis 2010/31/EL. Liikmesriigid, kes otsustavad kohaldada alternatiivset lähenemisviisi, teatavad komisjonile hiljemalt 31. detsembriks 2023 oma prognoositavast energiasäästust, millega nad saavutavad 31. detsembriks 2030 lõikega 1 hõlmatud hoonete energiasäästuga vähemalt samaväärse säästu. 88) Artikkel 7 lg 1 Jah EnKS § 6 Muudetud säte, eelnõu Liikmesriigid tagavad, et avaliku sektori ja võrgustiku sektori punkt 29 hankijad, kui nad sõlmivad hankelepinguid ja avaliku sektori kontsessioone väärtusega, mis on võrdne või suurem kui direktiivi 2014/23/EL artiklis 8, direktiivi 2014/24/EL artiklis 4 ja direktiivi 2014/25/EL artiklis 15 sätestatud piirmäärad, ostavad üksnes suure energiatõhususega tooteid, teenuseid, hooneid ja töid vastavalt käesoleva direktiivi IV lisas osutatud nõuetele, kui see on Muudetud säte, eelnõu tehniliselt teostatav. Jah EnKS § 6 lg 3 punkt 30 Liikmesriigid tagavad samuti, et esimeses lõigus osutatud piirmääradega võrdse või neist suurema väärtusega hankelepingute ja kontsessioonide sõlmimisel, sealhulgas selliste hankelepingute ja kontsessioonide puhul, millele ei ole IV lisas esitatud erinõudeid, kohaldavad avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad kooskõlas artikliga 3 energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet. 89) Artikkel 7 lg 2 Jah Enks § 6 lg 4 ja 41 Uus säte, eelnõu punkt Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kohustusi ei kohaldata, kui need 32 kahjustavad avalikku julgeolekut või pärsivad rahvatervisealastele hädaolukordadele reageerimist. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kohustust kohaldatakse relvajõudude lepingute suhtes vaid sellises ulatuses, mis ei ole mingil viisil vastuolus relvajõudude tegevuse olemuse ja põhieesmärgiga. Nimetatud kohustusi ei kohaldata kaitseotstarbelise varustuse ankelepingute suhtes, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/81/EÜ (39). 90) Artikkel 7 lg 3 Jah EnKS § 6 lg 3’ Uus säte, eelnõu punkt Olenemata artikli 29 lõikest 4 tagavad liikmesriigid, et avaliku 31 sektori ja võrgustiku sektori hankijaid hindavad olulise energia osakaaluga teenuslepingute hangete korral, kas saaks sõlmida pikaajalist energiatõhusust andvaid lepinguid, mille tulemusena saavutatakse pikaajaline energiasääst. 91) Artikkel 7 lg 4 Jah EnKS § 6 lg 5 Kehtiv säte, ei muudetud Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 1 kohaldamist, võib liikmesriik määruse (EL) 2017/1369 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktiga täielikult hõlmatud toodete paketi ostmise puhuks ette näha, et paketi energiatõhusus kokku on prioriteetsem kui paketi üksikute toodete energiatõhusus, ostes toodete paketi, mis vastab kõrgeima kättesaadava energiatõhususe klassi kriteeriumile. 92) Artikkel 7 lg 5 Valikuline RHS § 2 lg 2, § 85 Kehtivad sätted, ei Liikmesriigid võivad nõuda, et avaliku sektori ja võrgustiku sektori muudeta hankijad võtaksid käesoleva artikli lõikes 1 osutatud uusi lepinguid sõlmides hanketavades asjakohasel juhul arvesse laiemaid kestlikkuse, sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja ringmajanduse aspekte, et saavutada liidu süsinikuheite vähendamise ja nullsaaste eesmärgid. Asjakohasel juhul ja kooskõlas IV lisaga nõuavad liikmesriigid, et avaliku sektori ja võrgustiku sektori Kehtivad sätted, ei hankijad võtaksid arvesse liidu keskkonnahoidlike Jah muudeta riigihangete kriteeriume või RHS § 2 lg 2, § 85 kättesaadavaid samaväärseid riiklikke kriteeriume Selleks et tagada läbipaistvus energiatõhususe nõuete kohaldamisel hankemenetluses, tagavad liikmesriigid selle, et avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad teevad üldsusele kättesaadavaks teabe selliste lepingute mõju kohta energiatõhususele, mille maksumus on võrdne lõikes 1 osutatud piirmääradega või nendest suurem, avaldades kõnealuse teabe asjaomaste teadete kaudu Valikuline andmebaasis Tenders Electronic Daily (TED) kooskõlas direktiividega 2014/23/EL, 2014/24/EL ja 2014/25/EL ning komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/1780. Avaliku sektori hankijad võivad otsustada nõuda, et pakkujad Kehtiv säte, ei muudeta avalikustaksid teabe uue hoone ning renoveeritava hoone olelusringi globaalse soojendamise potentsiaali, vähese süsinikuheitega materjalide Valikuline EnKS § 6 lg 6 kasutamise ja kasutatud materjalide ringkasutuse kohta. Avaliku sektori hankijad võivad teha selle teabe lepingute puhul avalikult kättesaadavaks, eelkõige uute hoonete puhul, mille põrandapind on suurem kui 2 000 m2 Liikmesriigid toetavad avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijaid energiatõhususe nõuete rakendamisel, sealhulgas piirkondlikul ja kohalikul tasandil, esitades selged reeglid ja suunised (sealhulgas olelusringi kulude ning keskkonnamõju ja -kulude hindamise metoodika), loovad pädevuskeskused, ergutavad avaliku sektori hankijate vahelist (sealhulgas piiriülest) koostööd ning kasutavad võimaluse korral koondhankeid ja digitaalseid hankeid. 93) Artikkel 7 lg 6 Ei Valikuline Komisjoni Asjakohasel juhul võib komisjon anda riiklikele ametiasutustele ja kohaldamisala hankeametnikele täiendavaid suuniseid hankemenetluses energiatõhususe nõuete kohaldamiseks. Selline toetus võib tugevdada olemasolevaid foorumeid, millega liikmesriike toetada, näiteks läbi kooskõlastatud tegevuse, ja võib aidata neil võtta arvesse keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriume 94) Artikkel 7 lg 7 Jah EnKS § 5 lg 10 p 3 Kehtivad sätted, mis Liikmesriigid kehtestavad avaliku EnKS § 6 lg 6 ‘ sektori asutuste ostude ja RHS § 2 lg 2 tagavad sätte sisu, ei aastaeelarve koostamise ning muudeta. raamatupidamise kohta kehtivad õiguslikud ja reguleerivad sätted ning haldustavad, mis on vajalikud selleks, et avaliku sektori hankijaid ei hoitaks tagasi energiatõhusust suurendavate investeeringute tegemisest ning energiatõhususe lepingute ja pikaajaliste lepinguliste kolmanda isiku poolt rahastamise võimaluste kasutamisest 95) Artikkel 7 lg 8 Jah EnKS § 5 lg 10 p 3 Rakenduslik soovitus, Liikmesriigid peavad kõrvaldama EnKS § 6 lg 6 ‘ kõik õigusnormidega seotud ja muud RHS § 2 lg 2 nimetatud sätted tõkked energiatõhususe tagavad rakendamise. saavutamisele, eriti Info edastatakse riikliku seoses avaliku sektori asutuste energia- ja kliimakava ostude ja aastaeelarve koostamise ning raamatupidamise kohta eduaruannetes ((EL) kehtivate õiguslike ja reguleerivate 2018/1999 määrus) sätete ning haldustavadega, et avaliku sektori asutusi ei hoitaks tagasi selliste investeeringute tegemisest, millega suurendatakse energiatõhusust, ning energiatõhususe lepingute ja pikaajaliste lepinguliste kolmanda Jah isiku poolt rahastamise võimaluste kasutamisest. Liikmesriigid annavad komisjonile oma määruse (EL) 2018/1999 artikli 17 kohaselt esitatud lõimitud riiklike energia- ja kliimaalaste eduaruannete osana aru meetmetest, mis on võetud energiatõhususe suurendamise kasutuselevõttu takistavate tõkete kõrvaldamiseks 96) Artikkel 8 lg 1 Jah EnKS § 16 lg 2 + VV Kehtiv säte, ei muudeta Liikmesriigid peavad saavutama määrus nr. 104 lg 2 lõppkasutuse kumulatiivse sh. ka VV määrus energiasäästu, mis on vähemalt võrdne järgmisega: Kehtiv säte, ei muudeta Jah EnKS 14 lg 21 + EnKS a) igal aastal 1. jaanuarist 2014 kuni § 14 lg 3 31. detsembrini 2020 uus energiasääst 1,5 % aastasest energiamüügimahust lõpptarbijatele, arvestatuna 1. jaanuarile 2013 eelnenud viimase kolme aasta keskmisena. Transpordis kasutatava Muudetud säte, eelnõu punkt 39 energia müügi mahu võib sellest Jah EnKS § 14 lg 21 arvutusest täielikult või osaliselt välja jätta; b) igal aastal alates 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2030 uus energiasääst: i) 0,8 % aastasest energia lõpptarbimisest perioodil 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2023, arvestatuna 1. jaanuarile 2019 eelnenud viimase kolme aasta keskmisena; ii) 1,3 % aastasest energia lõpptarbimisest perioodil 1. jaanuarist 2024 kuni 31. detsembrini 2025, arvestatuna 1. jaanuarile 2019 eelnenud viimase kolme aasta keskmisena; iii) 1,5 % aastasest energia lõpptarbimisest perioodil 1. jaanuarist 2026 kuni 31. detsembrini 2027, arvestatuna 1. jaanuarile 2019 eelnenud viimase kolme aasta keskmisena; iv) 1,9 % aastasest energia lõpptarbimisest perioodil 1. jaanuarist 2028 kuni 31. detsembrini 2030, arvestatuna 1. jaanuarile 2019 eelnenud viimase kolme aasta keskmisena. Erandina esimese lõigu punkti b alapunktist i peavad Küpros ja Malta igal aastal 1. jaanuarist 2021 kuni 31. Ei Ei puuduta Eestit. detsembrini 2023 saavutama uue energiasäästu, mis on võrdne 0,24 %- ga aastasest energia lõpptarbimisest, arvestatuna 1. jaanuarile 2019 eelnenud viimase kolme aasta keskmisena. Erandina esimese lõigu punkti b alapunktidest ii, iii ja iv peavad Ei Ei puuduta Eestit Küpros ja Malta igal aastal 1. jaanuarist 2024 kuni 31. detsembrini 2030 saavutama uue energiasäästu, mis on võrdne 0,45 %- ga aastasest energia lõpptarbimisest, arvestatuna 1. jaanuarile 2019 eelnenud viimase kolme aasta keskmisena. Valikuline Juba rakendatud. Liikmesriigid otsustavad, kuidas jaotada uue säästu arvutatud kogus esimese lõigu punktides a ja b osutatud ajavahemike peale, tingimusel et nõutav lõppkasutuse summaarne kumulatiivne energiasääst on saavutatud kummagi kohustusperioodi lõpuks.  Muudetud säte, eelnõu Kooskõlas esimese lõigu punkti b EnKS § 14 lg 22 alapunktis iv esitatud energiasäästu Jah punt 39 määraga peavad liikmesriigid jätkuvalt saavutama uue iga-aastase säästu kümneaastastel ajavahemikel pärast 2030. aastat. 97) Artikkel 8 lg 2 Ei Eesti rakendab artikkel Liikmesriigid peavad käesoleva artikli lõike 1 kohaselt nõutava 10 kohaseid energiasäästu koguse saavutamiseks alternatiivseid looma artiklis 9 meetmeid. osutatud energiatõhususkohustuste süsteemi või võtma artiklis 10 osutatud alternatiivseid poliitikameetmeid. Liikmesriigid võivad ühendada energiatõhususkohustuste süsteemi alternatiivsete poliitikameetmetega. MTMm 65 Jah Kehtiv säte / määrus Liikmesriigid tagavad, et artiklites 9 ja 10 ning artikli 30 lõikes 14 osutatud poliitikameetmetest tulenev energiasääst arvutatakse kooskõlas V lisaga. 98) Artikkel 8 lg 3 Jah EnKS § 21 lg 1 p 9 Täiendatud säte, eelnõu Liikmesriigid rakendavad energiatõhususkohustuste süsteeme, punkt 42 alternatiivseid poliitikameetmeid või nende kombinatsiooni või riiklikust energiatõhususe fondist rahastatavaid programme või meetmeid esmajärjekorras, kuid mitte üksnes energiaostuvõimetute inimeste, vähekaitstud tarbijate, madala sissetulekuga leibkondades elavate inimeste ja asjakohasel juhul nende inimeste suhtes, kes elavad sotsiaaleluruumides. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva artikli kohaselt rakendatud poliitikameetmed ei kahjusta kõnealuseid isikuid. Asjakohasel juhul kasutavad liikmesriigid parimal võimalikul viisil ära rahalisi vahendeid, sealhulgas avaliku sektori vahendeid, liidu tasandil loodud rahastamisvahendeid ja artikli 24 lõike 3 punkti b kohaselt heitkoguse ühikutega kauplemisest saadavat tulu, eesmärgiga kõrvaldada kahjulik mõju ning tagada õiglane ja kaasav Jah EnKS 17 Kehtiv säte, ei muudeta. energiaüleminek Lõike 1 kohase energiasäästu saavutamiseks ning ilma et see piiraks määruse (EL) 2019/943 ja direktiivi (EL) 2019/944 kohaldamist, võtavad liikmesriigid selliste poliitikameetmete kavandamiseks arvesse ja edendavad taastuvenergiakogukondade ja kodanike energiakogukondade rolli Jah EnKS § 14 lg 5 Uus säte, eelnõu punkt 40 nende poliitikameetmete rakendamises Liikmesriigid kehtestavad ja saavutavad teatava osa nõutavast lõpptarbimise kumulatiivsest energiasäästust energiaostu võimetute inimeste, vähekaitstud tarbijate, madala sissetulekuga leibkondades elavate inimeste ja asjakohasel juhul nende inimeste seas, kes elavad sotsiaaleluruumides. See osakaal peab olema vähemalt võrdne energiaostuvõimetute leibkondade osakaaluga, nagu on hinnatud määruse (EL) 2018/1999 artikli 3 lõike 3 punkti d kohaselt koostatud riiklikes energia- ja kliimakavades. Liikmesriigid võtavad oma riiklikes energia- ja kliimakavades energiaostuvõimetuse osakaalu Ei hindamisel arvesse järgmisi näitajaid: a) suutmatus hoida kodu piisavalt Info edastatakse riikliku soojana (Eurostat, SILC energia- ja kliimakava [ilc_mdes01]); eduaruannetes ((EL) b) kommunaalteenuste arvete 2018/1999 määrus) võlgnevused (Eurostat, SILC, [ilc_mdes07]); c) nende inimeste koguarv, kes elavad ehitises, mille katus lekib, mille seinad, põrandad või vundament on niisked või aknaraamid ja põrandad mädanenud (Eurostat, SILC [ilc_mdho01]); d) vaesusriski määr (Eurostat, SILC ja ECHP uuringud [ilc_li02]) (piirväärtus: 60 % keskmisest ekvivalentsest sissetulekust pärast sotsiaalsiirdeid) Kui liikmesriik ei ole riiklikus energia- ja kliimakavas teatanud hinnangulist energiaostuvõimetute leibkondade osakaalu, peab energiaostuvõimetute inimeste, vähekaitstud tarbijate, madala sissetulekuga leibkondades elavate inimeste ja asjakohasel juhul nende inimeste puhul, kes elavad sotsiaaleluruumides, summaarse lõpptarbimise energiasäästu nõutava koguse osakaal olema vähemalt võrdne kolmandas lõigus osutatud näitajate osakaalude aritmeetilise keskmisega 2019. aastal, või kui need näitajad ei ole 2019. aasta kohta kättesaadavad, siis ekstrapoleeritakse lineaarselt nende väärtused viimasel kolmel aastal, mille kohta need on kättesaadavad. 99) Artikkel 8 lg 4 Jah Info edastatakse riikliku Liikmesriigid lisavad oma lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade energia- ja kliimakava ajakohastatud versioonidesse, mis eduaruannetes ((EL) esitatakse vastavalt määruse (EL) 2018/1999 määrus) 2018/1999 artikli 14 lõikele 2, oma järgmistesse lõimitud riiklikesse energia- ja kliimakavadesse, mis esitatakse vastavalt kõnealuse määruse artiklile 3 ja artiklitele 7–12, ning nendega seotud riiklikesse energia- ja kliimaalastesse eduaruannetesse, mis esitatakse vastavalt kõnealuse määruse artiklile 17, teabe kohaldatud näitajate, osakaalu aritmeetilise keskmise ja käesoleva artikli lõike 3 kohaselt kehtestatud poliitikameetmete tulemuste kohta 100) Artikkel 8 lg 5 Valikuline EnKS § 161 lg 1 Kehtiv säte, ei muudeta Liikmesriigid võivad arvesse võtta energiasäästu poliitikameetmetest, mis võeti hiljemalt 31. detsembril 2020 või pärast seda kuupäeva, tingimusel et selliste meetmete tulemuseks on uued üksikmeetmed, mida võetakse pärast Ei rakendata Eestis 31. detsembrit 2020. Ei Ühelgi kohustusperioodil saavutatud energiasäästu ei arvestata energiasäästu koguse hulka, mis tuleb saavutada lõikes 1 sätestatud eelmistel kohustusperioodidel. 101) Artikkel 8 lg 6 EnKS § 14 lg 3 Valikuline säte, mida Tingimusel et liikmesriigid täidavad vähemalt lõike 1 esimese lõigu Eestis ei rakendata punkti b alapunktis i osutatud lõppkasutuse Osaliselt on varasemalt kumulatiivse energiasäästu üle võetud kohustuse, võivad nad kõnealuses alapunktis osutatud nõutava energiasäästu koguse arvutada, kasutades ühte või mitut järgmist võimalust: a) kohaldades lõpptarbijatele müüdava energia aastase säästu määra või energia lõpptarbimise säästu määra, arvestatuna 1. jaanuarile 2019 eelnenud viimase kolme aasta keskmisena; b) jättes arvutamise lähtestsenaariumist täielikult või osaliselt välja transpordis kasutatava energia; c) kasutades mis tahes lõikes 8 osutatud võimalust. 102) Artikkel 8 lg 7 Ei Valikuline säte, mida Kui liikmesriigid kasutavad lõike 1 esimese lõigu punkti b alapunktis i Eestis ei rakendata osutatud energiasäästukohustuse suhtes mis tahes lõikes 6 osutatud võimalust, kehtestavad nad: a) oma aastase säästu määra, mida kohaldatakse nende summaarse lõppenergiasäästu arvutamisel, mis tagab, et nende energia netosäästu lõplik kogus ei ole nimetatud punktis nõutust väiksem; b) arvutamise lähtestsenaariumi, millest võidakse täielikult või osaliselt välja jätta transpordis kasutatav energia 103) Artikkel 8 lg 8 Tingimusel, et järgitakse lõiget 9, võib liikmesriik: a) teha lõike 1 esimese lõigu punkti a kohase arvutuse, kasutades Jah EnKS § 15 lg 3 Kehtiv säte, ei muudeta väärtusena 1 % 2014. ja 2015. aastal, 1,25 % 2016. ja 2017. aastal ning 1,5 % 2018., 2019. ja 2020. aastal; Kehtiv säte, ei muudeta Jah EnKS § 15 lg 1 p 1 b) jätta arvutusest täielikult või osaliselt välja lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud kohustusperioodi puhul sellise energia müügi mahu või nimetatud lõigu punkti b alapunktis i osutatud kohustusperioodi puhul sellise energia Kehtiv säte, ei muudeta lõpptarbimise mahu, mida kasutatakse direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud tööstusharudes; Jah EnKS § 15 lg 2 c) lubada arvata lõike 1 esimese lõigu punktis a ja punkti b alapunktis i nõutavast energiasäästu kogusest maha energiasäästu, mis on saavutatud energia muundamise, jaotuse ja ülekande sektorites, sealhulgas tõhusa kaugkütte ja -jahutuse infrastruktuuris, artikli 25 lõike 4 punktis a, artikli 26 lõikes 7 ning artikli 27 lõikes 1, 5–9 ja 11 sätestatud nõuete rakendamise tulemusena. Liikmesriigid teavitavad komisjoni käesoleva punkti kohastest ning nende poolt vastavalt artiklile 3 ja artiklitele 7–12 esitatud lõimitud Kehtiv säte, ei muudeta riiklike energia- ja kliimakavade osana ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2030 kavandatud poliitikameetmetest. Jah EnKs § 15 lg 1 p 3 Kõnealuste meetmete mõju arvutatakse V lisa kohaselt ja lisatakse nimetatud kavadesse; d) võtta nõutava energiasäästu koguse arvutamisel arvesse energiasäästu, mis tuleneb Valikuline säte, mida üksikmeetmetest, mida on Eestis ei rakendata rakendatud alates 31. detsembrist 2008, mis avaldavad jätkuvalt mõju 2020. aastal seoses lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud Ei kohustusperioodiga ja pärast 2020. aastat seoses nimetatud lõigu punkti Valikuline säte, mida b alapunktis i osutatud kohustusperioodiga ning mida on Eestis ei rakendata võimalik mõõta ja kontrollida; e) võtta nõutava energiasäästu koguse arvutamisel arvesse Ei energiasäästu, mis tuleneb poliitikameetmetest, kui on võimalik näidata, et tänu kõnealustele Valikuline säte, mida meetmetele rakendatakse alates 1. Eestis ei rakendata jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2020 üksikmeetmeid, mis tagavad energiasäästu pärast 31. detsembrit Ei 2020; f) jätta lõike 1 esimese lõigu punktis a ja punkti b alapunktis i nõutava energiasäästu koguse arvutamisel välja 30 % tõendatult hoonete välispinnal ja hoonete sees oma tarbeks toodetud energia kogusest, mis on saadud tänu poliitika meetmetele, millega edendatakse uute taastuvenergialahenduste paigaldamist; g) võtta lõike 1 esimese lõigu punktis a ja punkti b alapunktis i nõutava energiasäästu koguse arvutamisel arvesse energiasäästu, mis ületab energiasäästu, mis tuleb saavutada kohustusperioodil 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020, tingimusel et selline sääst tuleneb artiklites 9 ja 10 osutatud poliitikameetmete alusel võetud üksikmeetmetest, millest liikmesriigid on teada andnud oma riiklikes energiatõhususe tegevuskavades ning mille kohta nad on aru andnud oma eduaruannetes vastavalt artiklile 26 104) Artikkel 8 lg 9 Jah EnKS § 15 lg 3 Kehtiv säte, ei muudeta Liikmesriigid kohaldavad lõike 8 kohaselt valitud variante ning arvutavad nende mõju lõike 1 esimese lõigu punktis a ja punkti b alapunktis i osutatud kohustusperioodi kohta eraldi: a) lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud kohustusperioodi jooksul nõutava energiasäästu koguse arvutamiseks võivad liikmesriigid kohaldada variante, mis on lõike 8 punktides a–d loetletud variante. Kõik lõike 8 kohaselt valitud variandid koos ei tohi kokku Valikuline säte, mida anda üle 25 % energiasäästust, Ei Eestis ei rakendata millele on osutatud lõike 1 esimese lõigu punktis a; b) lõike 1 esimese lõigu punkti b alapunktis i osutatud kohustusperioodil nõutava energiasäästu koguse arvutamiseks võivad liikmesriigid kasutada lõike 8 punktides b–g loetletud variante, kui lõike 8 punktis d osutatud üksikmeetmed avaldavad jätkuvalt kontrollitavat ja mõõdetavat mõju pärast 31. detsembrit 2020. Kõik lõike 8 kohaselt valitud variandid Info edastatakse riikliku koos ei tohi tuua kaasa suuremat Ei energia- ja kliimakava energiasäästu kui 35 % energiasäästu eduaruannetes ((EL) kogusest, mis on arvutatud kooskõlas 2018/1999 määrus) lõigetega 6 ja 7. Sõltumata sellest, kas liikmesriigid jätavad arvutamise lähtestsenaariumist täielikult või osaliselt välja transpordis kasutatava energia või kasutavad lõikes 8 loetletud varianti, tagavad nad, et lõike 1 esimese lõigu punkti b alapunktis i osutatud kohustusperioodil 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2023 energia lõpptarbimises saavutatav uue säästu netokogus ei ole väiksem kui kogus, mis saavutatakse kõnealuses punktis osutatud aastase energiasäästu määra kohaldamisel 105) Artikkel 8 lg 10 Jah Info edastatakse riikliku Liikmesriigid kirjeldavad oma lõimitud riiklike energia- ja energia- ja kliimakava kliimakavade ajakohastatud eduaruannetes ((EL) versioonides, mis esitatakse 2018/1999 määrus) vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 lõikele 2, oma järgmistes riiklikes energia- ja kliimakavades, mis esitatakse vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artiklile 3 ja artiklitele 7–12 ning millest teatatakse kooskõlas määruse (EL) 2018/1999 III lisaga, ning vastavates eduaruannetes, kuidas arvutatakse energiasäästu kogus, mis tuleb saavutada ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2030, ja asjakohasel juhul selgitavad, kuidas kehtestati aastase energiasäästu määr ja arvutamise lähtestsenaarium ning milliseid käesoleva artikli lõikes 8 esitatud variante kohaldati ja mil määral 106) Artikkel 8 lg 11 Jah Info edastatakse riikliku Liikmesriigid teatavad komisjonile nende poolt vastavalt määruse (EL) energia- ja kliimakava 2018/1999 artikli 14 lõikele 2 eduaruannetes ((EL) esitatud lõimitud riiklike energia- ja 2018/1999 määrus) kliimakavade ajakohastatud versioonide osana ning vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artiklile 3 ja artiklitele 7–12 esitatud lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade osana käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktis b ja lõikes 3 osutatud nõutava energiasäästu koguse, selliste poliitikameetmete kirjelduse, mida tuleb rakendada, et saavutada lõpptarbimise kumulatiivse energiasäästu nõutav kogusumma, ja nende arvutusmeetodid vastavalt käesoleva direktiivi V lisale. Liikmesriigid kasutavad komisjoni poolt liikmesriikidele ettenähtud aruandevormi 107) Artikkel 8 lg 12 Ei Komisjoni Kui komisjon järeldab määruse (EL) 2018/1999 artikli 29 kohase lõimitud kohaldamisala riiklike energia- ja kliimaalaste Kuid on mehhanism eduaruannete hindamise või määruse kuidas Komisjon käitub (EL) 2018/1999 artikli 14 kohaselt kui eesmärke ei täideta. esitatud lõimitud riikliku energia- ja kliimakava projekti või viimase ajakohastatud versiooni või määruse (EL) 2018/1999 artikli 3 ja artiklite 7–12 kohase järgmise lõimitud riikliku energia- ja kliimakava projekti ja lõppversiooni hindamise alusel, et poliitikameetmed ei taga nõutava kumulatiivse lõppenergiakasutuse säästu saavutamist kohustusperioodi lõpuks, siis võib komisjon kooskõlas määruse (EL) 2018/1999 artikliga 34 anda soovitusi liikmesriikidele, kelle poliitikameetmed ei ole komisjoni hinnangul piisavad nende energiasäästukohustuse täitmise tagamiseks. 108) Artikkel 8 lg 13 Jah EnKS § 161 lg 4 Uued sätted, eelnõu Kui liikmesriik ei ole saavutanud nõutavat summaarset lõppkasutuse punkt 41 energiasäästu iga lõikes 1 sätestatud kohustusperioodi lõpuks, peab ta saavutama lisaks järgmise kohustusperioodi lõpuks nõutavale summaarsele lõppkasutuse energiasäästule ka puudu jäänud energiasäästu. Kui aga liikmesriik on saavutanud Jah EnKS § 161 lg 5 nõutavast tasemest suurema summaarse lõppkasutuse energiasäästu iga lõikes 1 sätestatud kohustusperioodi lõpuks, siis on tal õigus kanda kõlblik summa (kuni 10 % kõnealusest ülejäägist) üle järgmisse kohustusperioodi, ilma et sihteesmärki suurendataks. 109) Artikkel 8 lg 14 Jah Info edastatakse riikliku Liikmesriigid tõendavad oma riiklike energia- ja kliimakavade energia- ja kliimakava ajakohastatud versioonide osana, mis eduaruannetes ((EL) esitatakse vastavalt määruse (EL) 2018/1999 2018/1999 määrus) artikli 14 lõikele 2, oma riiklike energia- ja kliimaalaste eduaruannete osana, mis esitatakse vastavalt kõnealuse määruse artiklile 17, ning oma järgmiste lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade osana, mis esitatakse vastavalt kõnealuse määruse artiklile 3 ja artiklitele 7–12, järgmist, lisades asjakohasel juhul tõendusmaterjali ja arvutused: a) et kui tegemist on poliitikameetmete või üksikmeetmete kattuva mõjuga, ei arvestata energiasäästu kahekordselt; b) kuidas käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punkti b kohaselt saavutatud energiasääst aitab kaasa nende artikli 4 kohase riikliku panuse saavutamisele; c) et energiasäästukohustuse täitmiseks kehtestatakse poliitikameetmed, mis on kavandatud kooskõlas käesoleva artikli nõuetega, ning et need poliitikameetmed on kõlblikud ja asjakohased, et tagada nõutud summaarse lõpptarbimise energiasäästu saavutamine iga kohustusperioodi lõpuks. 110) Artikkel 9 lg 1 Ei Valikuline säte, mida Kui liikmesriigid otsustavad täita oma kohustusi artikli 8 lõike 1 Eesti ei rakenda kohaselt nõutava energiasäästu koguse saavutamiseks energiatõhususkohustuste süsteemi abil, tagavad nad, et iga liikmesriigi territooriumil tegutsevad, käesoleva artikli lõikes 3 osutatud kohustatud isikud täidavad oma lõppkasutuse kumulatiivse energiasäästu nõude, mis on sätestatud artikli 8 lõikes 1, ilma et see piiraks artikli 8 lõigete 8 ja 9 kohaldamist. Asjakohasel juhul võivad liikmesriigid otsustada, et kohustatud isikud täidavad kõnealuse energiasäästunõude täielikult või osaliselt rahalise sissemaksega riiklikku energiatõhususe fondi vastavalt artikli 30 lõikele 14. 111) Artikkel 9 lg 2 Ei Valikuline säte, mida Kui liikmesriigid otsustavad täita oma kohustusi artikli 8 lõike 1 Eesti ei rakenda kohaselt nõutava energiasäästu koguse saavutamiseks energiatõhususkohustuste süsteemi abil, siis võivad nad määrata avaliku sektori rakendusasutuse, kes seda süsteemi haldab. 112) Artikkel 9 lg 3 Ei Valikuline säte, mida Objektiivseid ja mittediskrimineerivaid kriteeriume Eesti ei rakenda aluseks võttes määravad liikmesriigid kohustatud isikud oma territooriumil tegutsevate ülekandevõrguettevõtjate, jaotusvõrguettevõtjate, energiatarnijate, energia- jaemüügiettevõtjate ja transpordikütusetarnijate või - jaemüüjate seast. Kohustuse täitmiseks vajaliku energiasäästu koguse peavad saavutama liikmesriigi poolt lõpptarbijate seast määratud kohustatud isikud, sõltumata artikli 8 lõike 1 kohaselt tehtud arvutusest, või kui liikmesriigid nii otsustavad, siis muud isikud sertifitseeritud energiasäästuna, nagu on sätestatud käesoleva artikli lõike 11 punktis a. 113) Artikkel 9 lg 4 Ei Valikuline säte, mida Kui lõike 3 kohaseks kohustatud isikuks määratakse energia- Eesti ei rakenda jaemüügiettevõtja, tagavad liikmesriigid, et oma kohustust täites ei loo energia-jaemüügiettevõtja tarbijatele tarnija vahetamiseks tõkkeid 114) Artikkel 9 lg 5 Ei Valikuline säte, mida Liikmesriigid võivad nõuda kohustatud isikutelt, et nad Eesti ei rakenda saavutaksid osa oma energiasäästukohustustest energiaostu võimetute inimeste, vähekaitstud tarbijate, madala sissetulekuga leibkondades elavate inimeste ja asjakohasel juhul nende inimeste seas, kes elavad sotsiaaleluruumides. Liikmesriigid võivad ka nõuda kohustatud isikutelt energiakulude vähendamise eesmärkide saavutamist, tingimusel et selle tulemuseks on lõppkasutuse energiasääst ning eesmärgid arvutatakse V lisa kohaselt, ja energiasäästu saavutamist, edendades energiatõhususe parandamise meetmeid, sealhulgas rahalise toetuse meetmeid, millega leevendatakse süsiniku hinna mõju VKEdele ja mikroettevõtjatele. 115) Artikkel 9 lg 6 Ei Valikuline säte, mida Liikmesriigid võivad nõuda kohustatud isikutelt koostööd Eesti ei rakenda sotsiaalteenuste osutajatega ning piirkondlike ja kohalike omavalitsustega, et edendada energiatõhususe parandamise meetmeid energiaostuvõimetute inimeste, vähekaitstud tarbijate, madala sissetulekuga leibkondades elavate inimeste ja asjakohasel juhul nende inimeste seas, kes elavad sotsiaalelu ruumides. See hõlmab energiaostuvõimetuse ohus või selle mõjule vastuvõtlikumate rühmade erivajaduste kindlakstegemist ja käsitlemist. Et kaitsta energiaostuvõimetuid inimesi, vähekaitstud tarbijaid ja asjakohasel juhul neid inimesi, kes elavad sotsiaaleluruumides, julgustavad liikmesriigid kohustatud isikuid võtma selliseid meetmeid nagu hoonete, sealhulgas sotsiaaleluruumide renoveerimine, seadmete väljavahetamine, rahaline toetus ja stiimulid energiatõhususe parandamiseks kooskõlas riiklike rahastamis- ja toetuskavade või energiaaudititega. Liikmesriigid tagavad selliste meetmete kõlblikkuse individuaalsete korterite puhul, mis asuvad mitme korteriga hoonetes. 116) Artikkel 9 lg 7 Ei Valikuline säte, mida Lõigete 5 ja 6 kohaldamisel nõuavad liikmesriigid kohustatud isikutelt, et Eesti ei rakenda nad esitaksid igal aastal aruande selle kohta, kuidas kohustatud isikud on saavutanud energiasäästu meetmetest, mida edendatakse energiaostuvõimetute inimeste, vähekaitstud tarbijate, madala sissetulekuga leibkondades elavate inimeste ja asjakohasel juhul nende inimeste seas, kes elavad sotsiaaleluruumides, ning nõuavad nende kohustatud isikute lõpptarbijate kohta kokkuvõtlikku statistilist teavet, milles näidatakse ära energiasäästu muutused võrreldes varem esitatud teabega, ning teavet pakutava tehnilise ja rahalise toetuse kohta. 117) Artikkel 9 lg 8 Ei Valikuline säte, mida ei Liikmesriigid väljendavad igalt kohustatud isikult nõutavat rakenda energiasäästu kas primaarenergia tarbimise või energia lõpptarbimisena. Nõutava energiasäästu koguse väljendamiseks valitud meetodit kasutatakse ka kohustatud isikute teatatud energiasäästu arvutamiseks. Energiasäästu koguste ümberarvutamisel kasutatakse alumisi kütteväärtusi, millele on osutatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/2066 (41) VI lisas, ja artiklis 31 osutatud primaarenergiategurit, välja arvatud juhul, kui muude ümberarvutustegurite kasutamist saab põhjendada. 118) Artikkel 9 lg 9 Ei Valikuline säte, mida Liikmesriigid asutavad mõõtmis-, kontrolli- ja tõendamissüsteemid, et Eesti ei rakenda dokumenteeritult kontrollida vähemalt statistiliselt olulist osa ja esindavat valimit kohustatud isikute poolt kasutusele võetud energiatõhususe parandamise meetmetest. Mõõtmine, kontrollimine ja tõendamine peab toimuma kohustatud isikutest sõltumatult. Kui üksus on riiklike energiatõhususkohustuste süsteemi poolt kohustatud isik artikli 9 ning hoonete ja maanteetranspordi ELi HKS kohaselt kooskõlas direktiiviga 2003/87/EÜ, siis tagatakse seire- ja tõendamissüsteemiga, et süsiniku edasikantav hind kütuse tarbimiseks väljastamisel kooskõlas direktiiviga 2003/87/EÜ võetakse arvesse selle üksuse energiasäästumeetmete energiasäästude arvutamisel ja nendest teatamisel. 119) Artikkel 9 lg 10 Ei Valikuline säte, mida Kehtestatud mõõtmis-, kontrolli- ja tõendamissüsteemidest, sealhulgas Eesti ei rakenda (kuid mitte ainult) kasutatud meetoditest, tuvastatud probleemidest ja nende käsitlemise viisidest, teavitavad liikmesriigid vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artiklile 17 esitatavate lõimitud riiklike energia- ja kliimaalaste eduaruannete osana komisjoni. 120) Artikkel 9 lg 11 Ei Valikuline säte, mida Energiatõhususkohustuste süsteemi raames võivad liikmesriigid lubada Eesti ei rakenda kohustatud isikutel: a) arvestada oma kohustuste täitmisena energiateenuseosutaja või muu kolmanda isiku saavutatud sertifitseeritud energiasäästu, sealhulgas ka siis, kui kohustatud isikud edendavad muude riigi heakskiidetud asutuste või avaliku sektori asutuste kaudu meetmeid, mis võivad hõlmata ametlikke partnerlusi ja mida võib täiendada muude rahastamisallikatega; b) arvestada asjaomasel aastal saavutatud energiasäästu nii, nagu see oleks saavutatud mis tahes eelmisel neljal või järgmisel kolmel aastal, kuid mitte pärast artikli 8 lõikes 1 sätestatud kohustusperioodide lõppu. Kui liikmesriigid seda lubavad, tagavad nad, et esimese lõigu punktis a osutatud energiasäästu sertifitseerimisel kehtib liikmesriikide kehtestatud selge, läbipaistev ja kõikidele turuosalistele avatud ja sertifitseerimiskulude minimeerimist taotlev heakskiitmismenetlus. Liikmesriigid hindavad ja asjakohasel juhul võtavad meetmeid, et minimeerida energiatõhususkohustuste süsteemide otseste ja kaudsete kulude mõju rahvusvahelisele konkurentsile avatud energiamahukate tööstusharude konkurentsivõimele 121) Artikkel 9 lg 12 Ei Valikuline säte, mida Liikmesriigid avaldavad kord aastas kõikide kohustatud isikute või Eesti ei rakenda kohustatud isiku iga allkategooria saavutatud energiasäästu ja süsteemiga saavutatud koguenergiasäästu. 122) Artikkel 10 lg 1 Jah EnKS § 23 lg 1 p 1 Kehtiv säte, ei muudeta Kui liikmesriigid otsustavad täita oma kohustusi artikli 8 lõike 1 kohaselt nõutava energiasäästu saavutamiseks alternatiivsete poliitikameetmetega, tagavad nad, et artikli 8 lõikes 1 nõutud energiasäästu saavutavad lõpptarbijad, ilma et see piiraks artikli 8 lõigete 8 ja 9 kohaldamist. 123) Artikkel 10 lg 2 Jah EnKS § 23 lg 1 p 1 Kehtiv säte, ei muudeta Kõikide meetmete jaoks, mis ei ole maksustamismeetmed, loovad liikmesriigid mõõtmis-, kontrollimis- ja tõendamissüsteemi, mille alusel kontrollitakse dokumenteeritult vähemalt statistiliselt olulist ja esindavat valimit osalevate või volitatud isikute poolt energiatõhususe suurendamiseks võetud meetmetest. Mõõtmine, kontrollimine ja tõendamine peab toimuma osalevatest või volitatud isikutest sõltumatult. 124) Artikkel 10 lg 3 Jah Info edastatakse riikliku Kehtestatud mõõtmis-, kontrolli- ja tõendamissüsteemidest, sealhulgas energia- ja kliimakava (kuid mitte ainult) kasutatud eduaruannetes ((EL) meetoditest, 2018/1999 määrus) tuvastatud probleemidest ja nende käsitlemise viisidest, teavitavad liikmesriigid vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artiklile 17 esitatavate lõimitud riiklike energia- ja kliimaalaste eduaruannete osana komisjoni. 125) Artikkel 10 lg 4 Jah Info edastatakse riikliku Maksustamismeetmest teatamisel tõendavad liikmesriigid, kuidas energia- ja kliimakava maksustamismeetme kavandamisel eduaruannetes ((EL) on tagatud hinnasignaali mõjusus, 2018/1999 määrus) näiteks maksumäär ja nähtavus aja jooksul. Maksumäära alandamise korral peavad liikmesriigid põhjendama, kuidas maksustamismeetmetega kaasneb endiselt uus energiasääst. 126) Artikkel 11 lg 1 Jah EnKS § 28 lg 1 Muudetud säte, eelnõu Liikmesriigid tagavad, et ettevõtted, mille viimase kolme aasta keskmine punkt 46 aastane energiatarbimine kõigi energiakandjate summana on olnud suurem kui 85 TJ, rakendavad energiajuhtimissüsteemi. Kehtiv säte. Ei muudeta Jah EnKS § 27 lg 4 Energiajuhtimissüsteemi sertifitseerib sõltumatu asutus vastavalt asjaomastele Euroopa või rahvusvahelistele standarditele. EnKS § 38 Liikmesriigid tagavad, et esimeses Jah Rakendusätte lõigus osutatud ettevõtetel on muutmine, eelnõu punkt energiajuhtimissüsteem hiljemalt 11. 52 oktoobriks 2027 127) Artikkel 11 lg 2 Jah EnKS § 28 lg 1 Muudetud säte, eelnõu Liikmesriigid tagavad, et ettevõtetele, mille viimase kolme punkt 46 aasta keskmine aastane energiatarbimine kõigi energiakandjate summana on olnud suurem kui 10 TJ ja mis ei rakenda energiajuhtimissüsteemi, tehakse Kehtiv säte. Ei muudeta energiaaudit. EnKS § 27 lg 1 Jah Selliseid energiaauditeid: a) teevad kvalifitseeritud või krediteeritud eksperdid sõltumatult ja kulutõhusalt kooskõlas artikliga 28 Rakendusätte või neid muutmine, eelnõu punkt b) rakendavad ja kontrollivad 52 sõltumatud asutused liikmesriikide EnKS § 38 õigusaktide alusel. Jah Liikmesriigid tagavad, et esimeses lõigus osutatud ettevõtted teevad esimese energiaauditi hiljemalt 11. oktoobriks 2026 ja et järgnevad energiaauditid tehakse vähemalt iga nelja aasta järel. Kui sellised ettevõtted juba teevad energiaauditeid vastavalt esimesele lõigule, jätkavad nad seda vähemalt iga nelja aasta järel kooskõlas käesoleva direktiiviga. Asjaomased ettevõtted koostavad Jah EnKS § 27 lg 5 + Muudetud säte, eelnõu nendest energiaaudititest tulenevate MTMm 76 soovituste alusel konkreetse ja punkt 45, rakendusakti teostatava määrus 76 muutmine tegevuskava. Tegevuskavas (SK Lisa 2) määratakse kindlaks meetmed iga auditisoovituse rakendamiseks, kui see on tehniliselt ja majanduslikult teostatav. Tegevuskava esitatakse ettevõtte juhtkonnale. Lisaks tagavad liikmesriigid, et kõnealused tegevuskavad ja Jah soovituste rakendamise määr Rakendusakti määrus 76 avaldatakse ettevõtte muutmine (SK Lisa 2) aastaaruandes ning avalikustatakse, välja arvatud teave, mida reguleerivad kaubandus- ja ärisaladust ning konfidentsiaalsuse kaitset käsitlevad liidu ja liikmesriigi õigusaktid 128) Artikkel 11 lg 3 Jah EnKS § 28 lg 3 Kehtiv säte, ei muudeta Kui asjaomasel aastal on lõikes 1 osutatud ettevõtte aastane tarbimine üle 85 TJ ja kui lõikes 2 osutatud ettevõtte aastane tarbimine on suurem kui 10 TJ, tagavad liikmesriigid, et see teave tehakse kättesaadavaks käesoleva artikli rakendamise eest vastutavatele liikmesriigi asutustele. Valikuline Praktiline rakendamine, Selleks võivad liikmesriigid koostöös reaalaja edendada uue või olemasoleva majanduse platvormiga platvormi kasutamist, mis aitaks koguda nõutavaid andmeid riigi tasandil. 129) Artikkel 11 lg 4 Jah MTMm 76 Rakendusakti määrus 76 Liikmesriigid võivad innustada lõigetes 1 ja 2 osutatud ettevõtteid muutmine (SK Lisa 2) esitama oma aastaaruandes teabe oma aastase energiatarbimise kohta kWh-des, aastas tarbitud vee mahu kohta kuupmeetrites ning võrdluse oma energia- ja veetarbimisega eelmistel aastatel. 130) Artikkel 11 lg 5 Jah EnKS § 27 lg 1 Kehtiv säte, ei muudeta Liikmesriigid soodustavad seda, et kõikidele lõpptarbijatele on kättesaadavad sellised energiaauditid, mis on kulutõhusad ning mida a) teevad kvalifitseeritud või akrediteeritud eksperdid vastavalt kvalifitseerimiskriteeriumidele ning sõltumatult ja kulutõhusalt või mida b) rakendavad ja kontrollivad sõltumatud asutused liikmesriikide õigusaktide alusel. Kehtiv säte, ei muudeta EnKS § 27 lg 3 Jah Esimeses lõigus osutatud energiaauditeid võivad teha asutusesisesed eksperdid või energiaaudiitorid, tingimusel et asjaomane liikmesriik on kehtestanud nende auditite kvaliteedi tagamise süsteemi, sealhulgas asjakohasel juhul süsteemi, mille kohaselt valitakse igal aastal Muudetud säte, eelnõu vähemalt statistiliselt oluline osa punkt 43-45, kõikidest asutusesiseste ekspertide Jah EnKS § 27 lg 2 ja 5 + rakendusakti määrus 76 või energiaaudiitorite poolt tehtud MTMm 76 energiaaudititest juhuslikult. muutmine (SK lisa 2) Energiaauditite ja energiajuhtimissüsteemide kvaliteedi tagamise nimel kehtestavad liikmesriigid läbipaistvad ja mittediskrimineerivad energiaauditite miinimumkriteeriumid kooskõlas VI Jah EnKS § 33 lg 3 p 2 Kehtiv säte, ei muudeta lisaga ning võttes arvesse asjaomaseid Euroopa või rahvusvahelisi standardeid. Liikmesriigid määravad pädeva asutuse või organi tagamaks, et järgitakse energiaauditite tegemise Kehtiv säte, ei muudeta Jah EnKS § 27 lg 7 tähtaegu, mis on kehtestatud käesoleva artikli lõikes 2, ning kohaldatakse õigesti VI lisas sätestatud miinimumkriteeriume. Energiaauditid ei sisalda tingimusi, mis ei lase audititulemusi edastada mis tahes kvalifitseeritud või akrediteeritud energiateenuseosutajale, tingimusel et tarbija sellele vastu ei ole 131) Artikkel 11 lg 6 Jah EnKS § 27 lg 8 Kehtiv säte, ei muudeta Liikmesriigid töötavad välja programmid eesmärgiga julgustada VKEsid, kelle suhtes ei kohaldata lõiget 1 ega lõiget 2, energiaauditeid läbi viima ning seejärel nendest audititest tulenevad soovitused ellu viima, ning anda neile tehnilist toetust. Kehtiv säte, ei muudeta EnKS § 27 lg 8 Ilma et see piiraks liidu riigiabiõigust Jah ning läbipaistvatele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele tuginedes võivad liikmesriigid luua VKEde ja mikroettevõtjate jaoks mehhanisme, nagu energiaauditi keskused, tingimusel et sellised mehhanismid ei konkureeri eraaudiitoritega. Samuti võivad nad luua VKEde jaoks muud tugisüsteemid, sealhulgas kui need VKEd on sõlminud vabatahtlikud kokkulepped, selleks et katta energiaauditite ja nendest tulenevate väga kulutõhusate soovituste rakendamise kulud, juhul kui rakendatakse nendes soovitustes esitatud meetmeid. 132) Artikkel 11 lg 7 Jah EnKS § 27 lg 8 Kehtiv säte, ei muudeta Liikmesriigid tagavad, et lõikes 6 osutatud programmid sisaldavad VKEde toetamist selle mitmesuguse kasu kvantifitseerimisel, mida energiatõhususe meetmed nende tööprotsessides annavad, energiatõhususe tegevuskavade väljatöötamisel ning VKEdele mõeldud energiatõhususvõrgustike väljatöötamisel, mida vahendavad Kehtiv säte, ei muudeta sõltumatud eksperdid. EnKS § 27 lg 8 Jah Liikmesriigid juhivad VKEde tähelepanu – kaasa arvates nende vastavate vahendavate Komisjoni esindusorganisatsioonide kaudu – konkreetsetele näidetele, kuidas kohaldamisala energiajuhtimissüsteem võiks Ei soodustada nende äritegevust. Komisjon abistab liikmesriike, toetades selle valdkonna parimate tavade vahetamist. 133) Artikkel 11 lg 8 Jah EnKS § 27 lg 8 Kehtiv säte, ei muudeta Liikmesriigid töötavad välja programmid eesmärgiga julgustada ettevõtjaid, kes ei ole VKEd ning kelle suhtes ei kohaldata lõiget 1 ega lõiget 2, energiaauditeid läbi viima ning seejärel nendest audititest tulenevad soovitused ellu viima. 134) Artikkel 11 lg 9 Jah EnKS § 27 lg 5 + Muudetakse, va. JV osa. Energiaauditid loetakse vastavaks määrus 76 lõike 2 nõuetele, kui need: a) tehakse sõltumatult VI lisas JV: EnKS § 33 lg 3 p 2 sätestatud miinimumkriteeriumide alusel; b) rakendatakse sidusrühmade organisatsioonide ja määratud asutuse vahelise vabatahtliku kokkuleppe alusel ning nende üle teeb järelevalvet asjaomane liikmesriik, muu asutus, kellele pädevad asutused on delegeerinud asjakohase ülesande, või komisjon. Energiateenuseid pakkuvate turuosaliste juurdepääs põhineb läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel. 135) Artikkel 11 lg 10 Jah EnKS 28 lg 21 Uus säte, eelnõu punkt Ettevõtjad, kes rakendavad energiatõhususe lepingut, on 47 käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuete täitmisest vabastatud tingimusel, et energiatõhususe leping hõlmab energiajuhtimissüsteemi vajalikke elemente ning et leping vastab XV lisas sätestatud nõuetele. 136) Artikkel 11 lg 11 Jah EnKS § 28 lg 2 Kehtiv säte, ei muudeta Ettevõtjad, kes rakendavad sõltumatu asutuse poolt vastavalt asjaomastele Euroopa või rahvusvahelistele standarditele sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteemi, on käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetest vabastatud tingimusel, et asjaomane keskkonnajuhtimissüsteem hõlmab energiaauditi tegemist miinimumkriteeriumide alusel, mis põhinevad VI lisal. 137) Artikkel 11 lg 12 Jah Määrus 76 muutmine Rakendusakti määrus 76 Energiaauditid võivad olla eraldiseisvad või moodustada osa muutmine (SK Lisa 2) suuremast keskkonnaauditist. Liikmesriigid võivad nõuda, et olemasoleva või kavandatud kaugkütte- või kaugjahutusvõrguga ühendamise tehnilise ja majandusliku teostatavuse hindamine oleks energiaauditi osa. Ilma et see piiraks liidu riigiabiõigust, võivad liikmesriigid rakendada stiimuli- ja toetuskavasid energiaaudititest ja samalaadsetest meetmetest tulenevate soovituste rakendamiseks. 138) Artikkel 12 lg 1 Jah EnKS § 28’ 2 Uus säte, Eelnõu punkt Liikmesriigid nõuavad 15. maiks 2024 ja pärast seda igal aastal, et 48 ja rakendusakti selliste nende territooriumil asuvate kavand nr, 4 (SK Lisa 2) andmekeskuste omanikud ja käitajad, mille installeeritud infotehnoloogiaseadmete võimsusvajadus on vähemalt 500 kW, avalikustavad VII lisas sätestatud teabe, välja arvatud teave, mida reguleerivad kaubandus- ja ärisaladust ning konfidentsiaalsuse kaitset käsitlevad liidu ja liikmesriigi õigusaktid 139) Artikkel 12 lg 2 Jah EnKS § 28’ Uus säte, Eelnõu punkt Lõiget 1 ei kohaldata andmekeskuste suhtes, mida kasutatakse või mis 48 osutavad oma teenuseid üksnes kaitse ja kodanikukaitse lõppeesmärgil. 140) Artikkel 12 lg 3 Ei Komisjoni Komisjon loob andmekeskusi käsitleva Euroopa andmebaasi, mis kohaldamisala sisaldab kohustatud andmekeskuste poolt lõike 1 kohaselt edastatud teavet. Kõnealune Euroopa andmebaas on kokkuvõtlikus vormis avalikult kättesaadav. 141) Artikkel 12 lg 4 Jah EnKS § 28’ lg 5 Uus säte, Eelnõu punkt Liikmesriigid innustavad selliseid nende territooriumil asuvaid 48 andmekeskuste omanikke ja käitajaid, mille installeeritud infotehnoloogiaseadmete võimsusvajadus on vähemalt 1 MW, võtma arvesse parimaid tavasid, millele on osutatud Euroopa andmekeskuste energiatõhususe käitumisjuhendi viimases versioonis. 142) Artikkel 12 lg 5 Ei Komisjoni Komisjon hindab 15. maiks 2025 andmekeskuste energiatõhusust kohaldamisala käsitlevaid kättesaadavaid andmeid, mis on talle esitatud lõigete 1 ja 3 kohaselt, ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele lisatakse asjakohasel juhul seadusandlikud ettepanekud energiatõhususe parandamise edasiste meetmetega, sealhulgas miinimumjõudluse standardite kehtestamise kohta, ja hinnang kliimaneutraalsele andmekeskuste sektorile ülemineku teostatavuse kohta, konsulteerides tihedalt asjaomaste sidusrühmadega. Selliste ettepanekutega võib kehtestada ajavahemiku, mille jooksul peavad olemasolevad andmekeskused saavutama miinimumjõudluse 143) Artikkel 13 lg 1 Jah MGS § 24 lg 1; Kehtivad sätted, ei Niivõrd kui see on tehniliselt Gaasituru toimimise võimalik, rahaliselt mõistlik ning võrgueeskiri § 21 muudeta potentsiaalse energiasäästuga seoses proportsionaalne, tagavad liikmesriigid, et maagaasi lõpptarbijad on varustatud konkurentsivõimelise hinnaga individuaalsete arvestitega, mis "ELTS § 67 lg 1 ja 5; mõõdavad täpselt lõpptarbija VE § 39; MGS § 24 lg 1; tegelikku energiatarbimist ja annavad KKütS § 15 lg 1; teavet tegeliku tarbimisaja kohta. EnKS § 11 lõiked 3 ja 4. Sellised konkurentsivõimelise Jah " hinnaga individuaalsed arvestid võetakse kasutusele alati, kui: Jah "ELTS § 67 lg 1 ja 5; a) olemasolev arvesti välja VE § 39; MGS § 24 lg 1; vahetatakse, välja arvatud juhul, kui KKütS § 15 lg 1; see ei ole tehniliselt võimalik või EnKS § 9 lg 4 ja § 11 lg kulutõhus, pidades silmas 3 ja 4" hinnangulist potentsiaalset säästu Jah "ELTS § 67 lg 1 ja 5; pikas perspektiivis; VE § 39; MGS § 24 lg b) uus hoone ühendatakse võrku või 1;KKütS § 15 lg 1; kui hoonet renoveeritakse EnKS § 11 lg 3 ja 4. " põhjalikult, nagu on määratletud direktiivis 2010/31/EL 144) Artikkel 13 lg 2 Jah Gaasituru toimimise Kehtiv säte, ei muudeta Kui liikmesriigid rakendavad arukaid võrgueeskiri arvestisüsteeme ja võtavad kasutusele arukad arvestid maagaasi tarbimise mõõtmiseks kooskõlas direktiiviga 2009/73/EÜ, siis: Kehtiv säte, ei muudeta a) tagavad nad, et arvestisüsteemid Jah Gaasituru toimimise annavad lõpptarbijatele teavet võrgueeskiri §12 tegeliku tarbimisaja kohta ning et arvestite miinimumfunktsioonide määramisel Kehtiv säte, ei muudeta ja turuosalistele kohustuste Gaasituru toimimise kehtestamisel võetakse täielikult Jah võrgueeskiri § 17 lg 9 arvesse energiatõhususe eesmärke ja lõpptarbijate kasu; b) tagavad nad arukate arvestite ja Kehtiv säte ei muudeta andmete edastamise turvalisuse ning lõpptarbijate privaatsuse kooskõlas asjaomaste andmekaitset ja eraelu EnKS § 9 lg 3 puutumatust käsitlevate liidu Jah õigusaktidega; c) nõuavad nad, et tarbijatele antakse arukate arvestite paigaldamisel asjakohast nõu ja teavet, eriti nende kõikide võimaluste kohta seoses näitude lugemise ning energiatarbimise jälgimisega. 145) Artikkel 14 lg 1 Jah EnKS § 11 lg 1 Kehtiv säte ei muudeta Liikmesriigid tagavad, et kaugkütte, kaugjahutuse ja sooja tarbevee lõpptarbijad varustatakse konkurentsivõimelise hinnaga arvestitega, mis kajastavad täpselt tegelikku energiatarbimist 146) Artikkel 14 lg 2 Jah EnKS § 11 lg 2 Kehtiv säte, ei muudeta Kui hoonele tarnitakse kütet, jahutust või sooja tarbevett mitut hoonet teenindavast kesksest allikast või kaugkütte- või kaugjahutussüsteemist, paigaldatakse arvesti soojusvaheti juurde või tarnimiskoht. 147) Artikkel 15 lg 1 Jah EnKS § 11 lg 3 Kehtiv säte, ei muudeta Kortermajades ja mitmeotstarbelistes hoonetes, kus on keskküte või - jahutus või mida varustatakse kaugkütte- või kaugjahutussüsteemist, paigaldatakse individuaalsed arvestid, et mõõta kütte, jahutuse ja sooja tarbevee tarbimist igas hooneüksuses, kui see on tehniliselt teostatav, kulutasuv ja proportsioonis potentsiaalse energiasäästuga. EnKS § 11 lg 3 Jah Kehtiv säte, ei muudeta Kui individuaalsete arvestite kasutamine ei ole tehniliselt teostatav ega kulutõhus iga hooneüksuse kütte tarbimise mõõtmiseks, kasutatakse igal radiaatoril soojatarbimise mõõtmiseks individuaalseid küttekulujaotureid, välja arvatud juhul, kui liikmesriik tõendab, et selliste küttekulujaoturite paigaldamine ei ole kulutõhus. Sellistel juhtudel võib kaaluda alternatiivseid kulutõhusaid soojatarbimise mõõtmise viise. Iga liikmesriik sõnastab selgelt tehnilise teostamatuse ja kulutasuvuse puudumise kindlaksmääramise üldkriteeriumid, metoodika ja korra ning avaldab need. 148) Artikkel 15 lg 2 Jah Hoone energiatõhususe Kehtiv säte, ei muudeta Uutes kortermajades ja uute miinimumnõuded § 13 mitmeotstarbeliste hoonete elamiseks lg 4 mõeldud osades, kus on keskne kütteallikas sooja tarbevee jaoks või mida varustatakse kaugküttesüsteemist, paigaldatakse individuaalsed arvestid sooja tarbevee mõõtmiseks, ilma et see piiraks lõike 1 esimese lõigu kohaldamist. 149) Artikkel 15 lg 3 Jah Uus määrus Uus määrus Kui kortermaju või mitmeotstarbelisi hooneid varustatakse kaugkütte- või Rakendusakti kavand kaugjahutussüsteemist või kui nr. 5 (SK Lisa 2) sellistes majades on põhiline ühine küte või Täpsustatakse jahutus, tagavad liikmesriigid, et neil on läbipaistvad ja avalikult kaugküttereformi kättesaadavad raames. riiklikud normid kütte, jahutuse ja sooja tarbevee tarbimise kulude jaotamise kohta sellistes hoonetes, et tagada individuaalse tarbimise arvestuse läbipaistvus ja täpsus. Kui see on asjakohane, hõlmavad nimetatud normid juhiseid energiakulude jaotamise viisi kohta järgmiselt: a) soe tarbevesi; b) hoone seadmetest kiirguv soojus ja ühispindade kütmiseks kasutatav soojus (kui trepikodades ja koridorides on radiaatorid); c) korterite küte ja jahutus 150) Artikkel 16 lg 1 Jah EnKS § 37 lg 11 Muudetud säte, eelnõu Artiklite 14 ja 15 kohaldamiseks paigaldatakse arvestite ja punkt 51 küttekulujaoturite uuel paigaldamisel üksnes kaugloetavaid arvesteid ja küttekulujaotureid. Kohaldatakse artikli 15 lõikes 1 sätestatud tehnilise teostatavuse ja kulutõhususe tingimusi. 151) Artikkel 16 lg 2 Jah EnKS § 37 lg 11 Muudetud säte, eelnõu 2. Paigaldatud arvestid ja küttekulujaoturid, mis ei ole punkt 51, rakendusakti kaugloetavad, ehitatakse ümber kavand nr. 5 (SK Lisa 2) kaugloetavaks või vahetatakse välja kaugloetavate arvestitega hiljemalt 1. jaanuariks 2027, välja arvatud juhul, kui asjaomane liikmesriik tõendab, et see ei ole kulutasuv 152) Artikkel 17 Ei Artikkel tühistati Jäetakse välja vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv Direktiivi (EL) 2023/1791 (EL) 2024/1788, 13. juuni 2024, mis muudetakse järgmiselt. käsitleb taastuvatest energiaallikatest 1) Artiklid 17 ja 19 jäetakse toodetud gaasi, maagaasi ja vesiniku välja. siseturgude ühiseid norme ning 2) Artikli 39 teine lõik millega muudetakse direktiivi (EL) asendatakse järgmisega: 2023/1791 ja tunnistatakse kehtetuks „Artikleid 13–16, artikleid 18 ja direktiiv 2009/73/EÜ (uuesti 20 ning II, IX, XII, XIII ja XIV sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst) lisasid kohaldatakse alates 12. oktoobrist 2025.“ Direktiivi (EL) 2023/1791 3) VIII lisa jäetakse välja muudetakse järgmiselt. 1) Artiklid 17 ja 19 jäetakse välja. 2) Artikli 39 teine lõik asendatakse järgmisega: „Artikleid 13–16, artikleid 18 ja 20 ning II, IX, XII, XIII ja XIV lisasid kohaldatakse alates 12. oktoobrist 2025.“ 3) VIII lisa jäetakse välja 153) Artikkel 18 lg 1 Jah EnKS § 131 Kehtiv säte, ei muudeta Kui on paigaldatud arvestid ja küttekulujaoturid, tagavad liikmesriigid, et arvetel esitatav teave ja tarbimisandmed on usaldusväärsed, täpsed ja põhinevad tegelikul tarbimisel või küttekulujaoturi näidul, vastavalt IX lisa punktidele 1 ja 2 kõigi Kehtiv säte, ei muudeta EnKS § 12 lõppkasutajate puhul. Jah Kui liikmesriik nii ette näeb, võib seda kohustust täita näitude regulaarse iselugemise süsteemiga, mille puhul lõpptarbijad või - kasutajad teatavad oma arvesti näidud energiatarnijale, välja arvatud juhul, kui kasutatakse artikli 15 kohast küttekulu jaoturitel põhinevat tarbimispõhist mõõtmist. Arve esitatakse hinnangulise tarbimise või ühtse määra alusel üksnes juhul, kui lõpptarbija või -kasutaja ei ole teatanud arvestinäitusid teatava arveperioodi kohta. 154) Artikkel 18 lg 2 Liikmesriik a) nõuab, et kui teave lõppkasutaja energiaarvete ja varasema tarbimise Jah EnKS § 13 Kehtiv säte, ei muudeta kohta või küttekulujaoturi näidud on kättesaadavad, tehakse need lõppkasutaja taotluse korral kättesaadavaks tema määratud energiateenuseosutajale; Kehtiv säte, ei muudeta EnKS § 13 b) tagab, et lõpptarbijatele pakutakse Jah võimalust saada arvetel esitatavat Kehtiv säte, ei muudeta teavet ja arveid elektrooniliselt; EnKS § 12(1) ja EnKS § c) tagab, et kõikidele Jah 12' lg 1 lõppkasutajatele esitatakse selge ja arusaadav teave arvega vastavalt IX Kehtiv säte, ei muudeta lisa punktile 3, EnKS § 20 d) edendab küberturvalisust ja tagab Jah lõppkasutajate eraelu puutumatuse ja andmekaitse kooskõlas kohaldatava liidu õigusega. Liikmesriik võib näha ette, et Valikuline säte, Eestis ei lõpptarbija taotluse korral ei käsitata Ei rakendata. arvel esitatavat teavet maksenõudena. Sellisel juhul tagavad liikmesriigid, et tegelike maksete tegemiseks pakutakse paindlikku korda. 155) Artikkel 18 lg 3 Jah EnKS § 121 Kehtiv säte, ei muudeta Liikmesriigid otsustavad, kes vastutavad lõigetes 1 ja 2 osutatud teabe esitamise eest lõppkasutajatele, kellel ei ole otse- ega individuaalset lepingut energiatarnijaga. 156) Artikkel 19 Ei Artikkel tühistati. Jäetakse välja vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv Direktiivi (EL) 2023/1791 (EL) 2024/1788, 13. juuni 2024, mis muudetakse järgmiselt. käsitleb taastuvatest energiaallikatest 1) Artiklid 17 ja 19 jäetakse toodetud gaasi, maagaasi ja vesiniku välja. siseturgude ühiseid norme ning 2) Artikli 39 teine lõik millega muudetakse direktiivi (EL) asendatakse järgmisega: 2023/1791 ja tunnistatakse kehtetuks „Artikleid 13–16, artikleid 18 ja direktiiv 2009/73/EÜ (uuesti 20 ning II, IX, XII, XIII ja XIV sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst) lisasid kohaldatakse alates 12. oktoobrist 2025.“ 3) VIII lisa jäetakse välja 157) Artikkel 20 lg 1 Jah EnKS § 13 lg 1 Kehtiv säte, ei muudeta Liikmesriigid tagavad, et MGS§ 8 lg 51; lõppkasutajad saavad kõik arved ja Gaasituru toimimise arvetel esitatava teabe energia õrgueeskiri §17 lg 7 tarbimise kohta tasuta ning et lõppkasutajad pääsevad oma tarbimisandmetele juurde asjakohasel viisil ja tasuta. 158) Artikkel 20 lg 2 Jah EnKS §121 lg3 Kehtiv säte, ei muudeta Olenemata käesoleva artikli lõikest 1, jaotatakse kortermajades ja mitmeotstarbelistes hoonetes kütte, jahutuse ja sooja tarbevee individuaalse tarbimise eest arvetel esitatava teabe koostamise kulud artikli 15 kohaselt kasumit mittetaotleval viisil. Kulud, mis tulenevad sellest, et nimetatud ülesanne antakse kolmandale isikule, näiteks teenuseosutajale või kohalikule energiatarnijale, ja mis hõlmavad tegeliku individuaalse tarbimise mõõtmist, jaotamist ja arvestamist sellistes hoonetes, võib edasi kanda lõppkasutajatele niivõrd, kuivõrd need kulud on mõistlikud. 159) Artikkel 20 lg 3 Ei Valikuline säte, Eesti ei Et tagada lõikes 2 osutatud tarbimispõhise mõõtmise teenuste rakenda mõistlikud kulud, võivad liikmesriigid ergutada konkurentsi kõnealuses teenusesektoris, võttes asjakohaseid meetmeid, näiteks soovitades või muul moel edendades hankemenetluse kasutamist või koostalitlusvõimeliste seadmete ja süsteemide kasutamist, mis hõlbustavad teenuseosutaja vahetamist. 160) Artikkel 21 lg 1 Jah EnKs § 133 Uus säte, eelnõu punkt 1. Ilma et see piiraks tarbijakaitset käsitlevate liidu õigusnormide, 38 eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL ning nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et lõpptarbijatele, ja kui neile on sõnaselgelt osutatud, lõppkasutajatele antakse käesoleva artikli lõigetes 2–9 sätestatud õigused. 161) Artikkel 21 lg 2 Jah EnKs § 133 Uus säte, eelnõu punkt Lõpptarbijatel on õigus sõlmida tarnijaga leping, milles esitatakse: 38 a) tarnija nimi, aadress ja kontaktandmed; b) osutatavad teenused ja lepingus sisalduva teenuse kvaliteedi tase; c) lepingus sisalduvate ja ilma lisatasuta pakutavate hooldusteenuste liigid; d) ajakohase teabe saamise viisid kõigi kohaldatavate tasude, hooldustasude ning komplektina pakutavate toodete ja teenuste kohta; e) lepingu kestus, lepingu ja teenuste osutamise, sealhulgas seotud toodete ja teenuste, pikendamise ja lõpetamise tingimused ning teave selle kohta, kas lepingu tasuta lõpetamine on lubatud; f) võimalikud hüvitised ja tagasimakse kord juhul, kui teenuse kvaliteet ei vasta kokkulepitule, sealhulgas ebatäpne arve või arve hilinenud esitamine; g) artikli 22 kohase vaidluste kohtuvälise lahendamise menetluse algatamise kord; h) tarbijaõigusi käsitlev teave, sealhulgas teave kaebuste käsitlemise kohta ja kogu käesolevas lõikes osutatud teave, mis edastatakse selgelt arvel või ettevõtja veebisaidil ja mis sisaldab artikli 22 lõike 3 punktis e osutatud ühtsete kontaktpunktide kontaktandmeid või linki nende veebisaidile; i) kontaktandmed, mis võimaldavad tarbijal teha kindlaks asjakohased ühtsed kontaktpunktid, millele on osutatud artikli 22 lõike 3 punktis a. Tarnimistingimused on õiglased ja lõpptarbijatele ette teada. Käesolevas lõikes osutatud teave tuleb esitada enne lepingu sõlmimist või kinnitamist. Kui leping sõlmitakse vahendaja kaudu, peab kõnealune teave samuti olema kättesaadav enne lepingu sõlmimist. Peamiste lepingutingimuste, sealhulgas hindade ja tasude kokkuvõte esitatakse lõpptarbijatele ja lõppkasutajatele arusaadaval viisil ning täpses ja selges sõnastuses. Lõpptarbijatele antakse lepingu koopia ja läbipaistval viisil selge teave kütte, jahutuse ja sooja tarbeveega seotud teenustele juurdepääsu ja nende kasutamise suhtes kohaldatavate hindade, tasude ja üldtingimuste kohta. Liikmesriigid otsustavad, kes vastutab selle eest, et käesolevas lõikes osutatud teave esitatakse lõppkasutajatele, kellel ei ole otse- ega individuaalset lepingut energiatarnijaga, nende taotluse korral ning asjakohasel viisil ja tasuta. 162) Artikkel 21 lg 3 Jah EnKS § 133 Uus säte, eelnõu punkt Lõpptarbijaid teavitatakse piisavalt igast kavatsusest lepingutingimusi 38 muuta. Tarnijad peavad nende lõpptarbijatele läbipaistval ja arusaadaval viisil ise teatama kõigist tarnehinna kohandamistest, samuti kohandamise põhjustest ja eeltingimustest ning selle ulatusest kohasel ajal hiljemalt kaks nädalat ja kodutarbijate puhul üks kuu enne kohandamise jõustumist. Lõpptarbijad teavitavad lõppkasutajaid uutest tingimustest viivitamata. 163) Artikkel 21 lg 4 Jah EnKs § 133 Uus säte, eelnõu punkt Tarnijad pakuvad lõpptarbijatele laia makseviiside valikut. Makseviisid ei 38 tohi olla tarbijate suhtes asjatult diskrimineerivad. Tasude erinevused, mis on seotud makseviisi või ettemaksusüsteemiga, peavad olema objektiivsed, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed ega tohi ületada otseseid kulusid, mida makse saaja seoses konkreetse makseviisi või ettemaksusüsteemi kasutamisega kandis, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 artiklile 62. 164) Artikkel 21 lg 5 Jah EnKs § 133 Uus säte, eelnõu punkt Vastavalt lõikele 4 ei seata kodutarbijaid, kes saavad kasutada 38 ettemaksusüsteemi, ettemaksusüsteemi kohaldamise korral ebasoodsamasse olukorda 165) Artikkel 21 lg 6 Jah EnKS § 133 Uus säte, eelnõu punkt Lõpptarbijatele ja asjakohasel juhul lõppkasutajatele pakutakse õiglasi ja 38 läbipaistvaid üldtingimusi, mis peavad olema selged ja üheselt mõistetavad ega tohi sisaldada mittelepingulisi tõkkeid tarbijate õiguste teostamisele, näiteks ülemäärast lepingulist dokumentatsiooni. Lõppkasutajatele antakse juurdepääs kõnealustele üldtingimustele, kui nad seda taotlevad. Tarbijaid tuleb kaitsta ebaõiglaste või eksitavate müügiviiside eest. Puuetega lõpptarbijatele antakse kogu asjaomane teave oma tarnijaga sõlmitud lepingu kohta neile kättesaadaval kujul. 166) Artikkel 21 lg 7 Jah EnKs § 133. Uus säte, eelnõu punkt Lõpptarbijatel ja lõppkasutajatel on õigus sellele, et tarnijad osutavad 38 teenuseid ja käsitlevad kaebusi heal tasemel. Tarnijad käsitlevad kaebuseid lihtsal, õiglasel ja kiirel viisil 167) Artikkel 21 lg 8 Jah EnKs § 133. Uus säte, eelnõu punkt Pädevad asutused tagavad käesolevas direktiivis ette nähtud 38 tarbijakaitsemeetmete jõustamise. Pädevad asutused tegutsevad turuhuvidest sõltumatult 168) Artikkel 21 lg 9 KkütS - § 17 Kehtiv säte, ei muudeta Kui tegemist on kavandatud väljalülitamisega, esitatakse lõpptarbijatele tasuta ja piisavalt aegsasti ning mitte hiljem kui üks kuu enne kavandatud väljalülitamist piisav teave alternatiivsete meetmete kohta 169) Artikkel 22 lg 1 Jah EnKS 30 lg 1 Kehtiv säte, ei muudeta Liikmesriigid tagavad, asjakohasel juhul piirkondlike ja kohalike omavalitsustega koostööd tehes, et teave kättesaadavate energiatõhususe parandamise meetmete, üksiktegevuste ning finants- ja õigusraamistike kohta on läbipaistev, ligipääsetav ning seda levitatakse laialdaselt kõigile asjaomastele turuosalistele, näiteks lõpptarbijatele, lõppkasutajatele, tarbijaorganisatsioonidele, kodanikuühiskonna esindajatele, taastuvenergiakogukondadele, kodanike energiakogukondadele, kohalikele ja piirkondlikele asutustele, energiaagentuuridele, sotsiaalteenuste osutajatele, ehitajatele, arhitektidele, inseneridele, keskkonna- ja energiaaudiitoritele ning ehitusdetailide (nagu on määratletud direktiivi 2010/31/EL artikli 2 punktis 9) paigaldajatele. 170) Artikkel 22 lg 2 Jah EnKS § 30 lg 1 Kehtiv säte, ei muudeta Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, mille eesmärk on edendada ja hõlbustada lõpptarbijate ja lõppkasutajate tõhusat energia kasutamist. Need meetmed peavad olema osa riiklikust strateegiast, nagu määrusega (EL) 2018/1999 ette nähtud lõimitud riiklikud energia- ja kliimakavad või vastavalt direktiivi 2010/31/EL artiklile 2a koostatud pikaajaline renoveerimisstrateegia. Käesoleva artikli kohaldamise eesmärgil hõlmavad need meetmed eri vahendeid ja poliitikaid käitumisharjumuste muutmiseks, näiteks: a) fiskaalstiimulid; b) juurdepääs rahastamisele, vautšeritele, toetustele ja subsiidiumidele; c) riiklikult toetatavad energiatarbimise hindamised ning sihipärased nõustamisteenused ja toetus kodutarbijatele, eelkõige energiaostuvõimetutele inimestele, vähekaitstud tarbijatele ja kohasel juhul nendele inimestele, kes elavad sotsiaalelu ruumides; d) sihipärased nõustamisteenused VKEdele ja mikroettevõtjatele; e) teavitamine puuetega inimestele kättesaadavas vormis; f) näidisprojektid; g) tegevus töökohal; h) koolitustegevus; i) digitaalsed vahendid; j) kaasamisstrateegiad. 171) Artikkel 22 lg 3 Jah EnKS § 30 Kehtiv säte, ei muudeta Käesoleva artikli kohaldamise eesmärgil hõlmavad lõikes 2 osutatud meetmed turuosaliste (näiteks selliste, kellele on osutatud lõikes 1) jaoks toetava raamistiku loomist, eelkõige järgmistel eesmärkidel: a) ühtsete kontaktpunktide või sarnaste mehhanismide loomine energiatõhususe alaseks tehniliseks, haldus- ja finantsalaseks nõustamiseks ning abiks, näiteks leibkondade energiakontrollid, hoonete energiatõhusamaks renoveerimine, teave vanade ja ebatõhusate küttesüsteemide asendamise kohta kaasaegsete ja tõhusamate seadmetega ning hoonetes taastuvenergia ja energia salvestamise kasutuselevõtt lõpptarbijatele ja lõppkasutajatele, eelkõige leibkondadele ja väiketarbijatele, kes ei ole kodutarbijad, sealhulgas VKEdele ja mikroettevõtjatele; b) koostöö erasektorit esindavate osapooltega, kes osutavad selliseid teenuseid nagu energiaauditid ja energiatarbimise hindamised, rahastamislahendused ja energia säästmiseks tehtavate renoveerimistööde teostamine; c) teavitamine kulutõhusast ja hõlpsasti saavutatavatest energiakasutuse muutustest; d) teavitamine energiatõhususe meetmetest ja rahastusvahenditest; e) ühtsete kontaktpunktide loomine, et anda lõpptarbijatele ja lõppkasutajatele kogu vajalik teave nende õiguste, kohaldatava õiguse ja vaidluste lahendamise mehhanismide kohta, mis on neile vaidluse korral kättesaadavad. Ühtsed kontaktpunktid võivad kuuluda üldiste tarbijainfopunktide alla. 172) Artikkel 22 lg 4 Jah EnKS 30 lg 3 Kehtiv säte, ei muudeta Käesoleva artikli kohaldamise eesmärgil loovad liikmesriigid koostöös pädevate asutustega ja asjakohasel juhul erasektori sidusrühmadega spetsiaalsed ühtsed kontaktpunktid või sarnased mehhanismid tehnilise, haldusalase või finantsnõu andmiseks energiatõhususe küsimuses. Need üksused: a) nõustavad leibkondi, VKEsid, mikroettevõtjaid ja avaliku sektori asutusi ja annavad neile ühtlustatud teavet tehniliste ja rahaliste võimaluste ja lahenduste kohta; b) pakuvad terviklikku toetust kõikidele leibkondadele, pöörates erilist tähelepanu energiaostuvõimetutele leibkondadele ja halvimate energiaalaste näitajatega hoonetele, samuti akrediteeritud ettevõtjatele ja paigaldajatele, kes pakuvad renoveerimisteenuseid, mis on kohandatud eri eluasemetüüpidele ja geograafilisele ulatusele, ning paigaldajatele, kes pakuvad abi renoveerimisprojekti eri etappides, sealhulgas selleks, et hõlbustada energiatõhususe miinimumstandardi rakendamist, kui selline standard on sätestatud liidu seadusandlikus aktis; c) nõustavad energiatarbimisega seotud käitumise teemal 173) Artikkel 22 lg 5 EnKs § 30 lg 1 Kehtiv säte, ei muudeta Lõikes 4 osutatud spetsiaalsed ühtsed kontaktpunktid teevad asjakohasel Jah juhul järgmist: a) annavad teavet energiatõhususe valdkonna kvalifitseeritud spetsialistide kohta; b) koguvad tüpoloogia kaupa koondandmeid energiatõhususe projektide kohta, jagavad kogemusi ja avalikustavad need; c) ühendavad omavahel turuosalisi ja võimalikke projekte, eelkõige väiksemaid projekte. Komisjoni haldusala Esimese lõigu punkti b kohaldamisel Ei abistab komisjon liikmesriike, et hõlbustada parimate tavade jagamist ja edendada selles osas piiriülest koostööd. 174) Artikkel 22 lg 6 EnKs 30 Lõikes 4 osutatud ühtsed kontaktpunktid pakuvad Jah Kehtiv säte, ei muudeta sihtotstarbelisi teenuseid energiaostuvõimetutele inimestele, vähekaitstud tarbijatele ja madala sissetulekuga leibkondades elavate inimestele. Komisjoni haldusala Komisjon annab liikmesriikidele Ei suuniseid nende ühtsete kontaktpunktide arendamiseks, et luua kogu liidus ühtne lähenemisviis. Suunistega innustatakse koostööd avaliku sektori asutuste, energiaagentuuride ja kogukonna juhitud algatuste vahel. 175) Artikkel 22 lg 7 Jah EnKS § 30 lg 5 Kehtiv säte, ei muudeta Liikmesriigid loovad turul osalejatele sobivad tingimused energiatõhusust käsitleva adekvaatse ja sihipärase teabe ning nõu jagamiseks lõpptarbijatele, sealhulgas energiaostuvõimetutele inimestele, vähekaitstud tarbijatele ja asjakohasel juhul neile inimestele, kes elavad sotsiaaleluruumides, ning VKEdele ja mikroettevõtjatele. 176) Artikkel 22 lg 8 Jah EnKS § 30 Kehtiv säte, ei muudeta Liikmesriigid tagavad, et lõpptarbijatel, lõppkasutajatel, vähekaitstud tarbijatel, energiaostuvõimetutel inimestel ja asjakohasel juhul neil inimestel, kes elavad sotsiaaleluruumides, on käesolevas direktiivis sätestatud õiguste ja kohustustega seotud vaidluste lahendamiseks juurdepääs lihtsale, õiglasele, läbipaistvale, sõltumatule, tulemuslikule ja tõhusale vaidluste kohtuvälisele lahendamisele sõltumatu mehhanismi kaudu, näiteks energiaombudsman või tarbijakaitseorgan, või reguleeriva asutuse kaudu. Kui lõpptarbija on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/11/EL artikli 4 lõike 1 punktis a määratletud tarbija, siis peab vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanism vastama eelnimetatud direktiivis sätestatud nõuetele. Selleks võib kasutada liikmesriikides olemasolevaid vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanisme, tingimusel et need on sama tulemuslikud. Vajaduse korral tagavad liikmesriigid, et vaidluste kohtuvälise lahendamise üksused teevad koostööd, et võimaldada lihtsat, õiglast, läbipaistvat, sõltumatut, tulemuslikku ja tõhusat vaidluste kohtuvälist lahendamist kõikide vaidluste korral, mis on tingitud toodetest või teenustest, mis on seotud või kuuluvad ühte paketti käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluva toote või teenusega. Ettevõtjate osalemine kodutarbijatele suunatud vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismis on kohustuslik, välja arvatud juhul, kui liikmesriik tõendab komisjonile, et muud mehhanismid on sama tulemuslikud. 177) Artikkel 22 lg 9 Jah EnKS § 30 lg 4 Kehtiv säte, ei muudeta Ilma et see piiraks nende asjaõiguse ja rendiõiguse aluspõhimõtteid, võtavad liikmesriigid energiatõhususe saavutamise valdkonna õigusnormide alaste ja muude tõkete kõrvaldamisega seotud vajalikke meetmeid seoses järgmisega: hoone või hooneüksuse omanikke ja üürnikke või eri omanikke mõjutavate stiimulite erinevused, et neid osalisi ei takistaks tõhususe parandamisse investeerimast asjaolu, et nemad ise ei saa sellest kogu kasu või et puuduvad reeglid kulude ja kasu jagamiseks nende vahel. EnKS § 30 lg 4 Jah Kehtiv säte, ei muudeta Selliste tõkete kõrvaldamise meetmeteks võivad olla stiimulite pakkumine, õiguslike või regulatiivsete sätete tühistamine või muutmine, juhiste ja tõlgendavate teatiste vastuvõtmine, haldusmenetluste lihtsustamine, sealhulgas riiklikud normid ja meetmed, millega reguleeritakse otsustusprotsesse mitme omanikuga hoonete puhul, ning võimalus kasutada kolmanda isiku pakutavaid finantseerimislahendusi. Nimetatud meetmeid võib kombineerida lõikes Jah EnKS § 30 lg 5 Kehtiv säte, ei muudeta 1 osutatud turuosalistele pakutava energiatõhususalase hariduse, koolituse ja konkreetse teabe ning tehnilise abiga. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, et toetada mitmepoolset dialoogi asjaomaste partneritega, milleks on näiteks asjaomased kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused, sotsiaalpartnerid, omanike ja üürnike organisatsioonid, tarbijaorganisatsioonid, energiatarnijad või energia jaemüügi ettevõtjad, energiateenuste ettevõtjad, taastuvenergiakogukonnad, avaliku sektori asutused ja ametid, Jah Info edastatakse riikliku eesmärgiga esitada ettepanekud ühiselt heaks kiidetud meetmete, energia- ja kliimakava stiimulite ja suuniste kohta, mis eduaruannetes ((EL) seonduvad stiimulite jaotamisega 2018/1999 määrus) omanike ja üürnike vahel või hoone või hoone osa omanike vahel. Iga liikmesriik teatab sellistest tõketest ja oma pikaajalise renoveerimisstrateegia (mis on koostatud vastavalt direktiivi 2010/31/EL artiklile 2a ja määrusele (EL) 2018/1999) raames võetud meetmetest. 178) Artikkel 22 lg 10 Ei Komisjoni Komisjon julgustab liikmesriike vahetama ja levitama laialdaselt kohaldamisala teavet heade energiatõhususe tavade ja meetodite kohta ning annab tehnilist abi, et leevendada stiimulite erinevust liikmesriikides. 179) Artikkel 23 lg 1 Ei Komisjoni Hiljemalt 11. oktoobriks 2024 hindab komisjon, kas olemasolevate kohaldamisala partnerlustega on energiatõhusus hõlmatud. Kui hindamisel selgub, et energiatõhusus ei ole olemasolevate partnerlustega piisavalt hõlmatud, loob komisjon sektoripõhiseid energiatõhususpartnerlusi liidu tasandil, millega kaasnevad alapartnerlused seni hõlmamata sektorites, tuues kokku olulised sidusrühmad, sealhulgas sotsiaalpartnerid, sellistes sektorites nagu IKT, finants- ja ehitussektor, tehes seda kaasavalt ja esinduslikkust arvestades. Kui partnerlus on loodud, nimetab komisjon iga liidu sektoripõhise energiatõhususe partnerluse jaoks eesistuja 180) Artikkel 23 lg 2 Ei Komisjoni Lõikes 1 osutatud partnerluste eesmärk on hõlbustada kliima- ja kohaldamisala energiadialoogi asjaosaliste vahel ning innustada sektoreid koostama energiatõhususe tegevuskavasid, et kaardistada olemasolevad meetmed ja tehnoloogilised võimalused energiasäästu saavutamiseks, taastuvenergiaks valmistumiseks ja sektorite süsinikuheite vähendamiseks. Sellised tegevuskavad aitaksid oluliselt kaasa sektorite abistamisele käesoleva direktiivi ja määruse (EL) 2021/1119 eesmärkide saavutamiseks vajalike investeeringute kavandamisel ning hõlbustaksid osalejate piiriülest koostööd siseturu tugevdamiseks. 181) Artikkel 24 lg 1 Jah EnKS § 21 lg 8 ja lg 9 Kehtiv säte (lg 8) ei Ilma et see piiraks nende riiklikku majandus- ja sotsiaalpoliitikat ning muudeta , ja uus säte (lg nende liidu õigusest tulenevaid 9), eelnõu punkt 42 kohustusi, võtavad liikmesriigid asjakohaseid meetmeid, et võimestada ja kaitsta energiaostuvõimetuid inimesi, vähekaitstud tarbijaid, madala sissetulekuga leibkondades elavaid inimesi ja asjakohasel juhul neid inimesi, kes elavad sotsiaaleluruumides. Direktiivi 2009/73/EÜ artikli 3 lõike 3 ning direktiivi (EL) 2019/944 artikli 28 lõike 1 kohase vähekaitstud tarbija mõiste määratlemisel võtavad liikmesriigid arvesse lõppkasutajaid. 182) Artikkel 24 lg 2 Jah EnKS § 16’ lg 2 ja 3 Kehtiv säte, ei muudeta Ilma et see piiraks nende riiklikku majandus- ja sotsiaalpoliitikat ning nende liidu õigusest tulenevaid kohustusi, rakendavad liikmesriigid energiaostuvõimetuse leevendamiseks energiatõhususe parandamise meetmeid ja nendega seotud tarbijakaitse- või teavitamismeetmeid, eelkõige käesoleva direktiivi artiklis 8 lõikes 3 ja artiklis 22 sätestatud meetmeid, esmajärjekorras energiaostuvõimetute inimeste, vähekaitstud tarbijate, madala sissetulekuga leibkondades elavate inimeste ja asjakohasel juhul nende inimeste suhtes, kes elavad sotsiaaleluruumides. Nende meetmetega seotud järelevalvet ja aruandlust teostatakse määruse (EL) 2018/1999 artiklis 24 sätestatud kehtivate aruandlusnõuete raames. 183) Artikkel 24 lg 3 Valikuline EnKS § 30 lg 4 Kehtiv säte ei muudeta Energiaostuvõimetute inimeste, vähekaitstud tarbijate, madala sissetulekuga leibkondades elavate inimeste ja asjakohasel juhul nende inimeste toetamiseks, kes elavad sotsiaaleluruumides, teevad liikmesriigid asjakohasel juhul järgmist: a) rakendavad energiatõhususe parandamise meetmeid, et leevendada jaotuslikku mõju, mis tuleneb muudest poliitikatest ja meetmetest, näiteks käesoleva direktiivi artikli 10 kohaselt rakendatavad maksustamismeetmed või direktiivi 2003/87/EÜ kohane heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamine hoonete ja transpordisektori suhtes; b) kasutavad parimal võimalikul viisil ära liidu ja liikmesriigi tasandil kättesaadavaid avaliku sektori vahendeid, sealhulgas asjakohasel juhul rahalist toetust, mida liikmesriigid saavad kliimameetmete sotsiaalfondist vastavalt määruse (EL) 2023/955 artiklitele 9 ja 14 ning saastekvootide enampakkumistest saadavat tulu vastavalt ELi HKS-le kooskõlas direktiiviga 2003/87/EÜ, et investeerida prioriteetsete meetmetena energiatõhususe parandamise meetmetesse; c) teevad varakult tulevikku suunatud investeeringuid energiatõhususe parandamise meetmetesse enne muude poliitikasuundade ja meetmete jaotusliku mõju avaldumist; d) edendavad tehnilist abi ning rahastamisvahendite, näiteks arvepõhiste skeemide, kohaliku kahju allahindluse, tagatisfondide, täielikule renoveerimisele ja minimaalselt tagatud energiasäästuga renoveerimisele suunatud fondide kasutuselevõttu; e) edendavad sotsiaalpartneritele antavat tehnilist abi, et edendada vähekaitstud tarbijate aktiivset osalemist energiaturul ja positiivseid muutusi nende energiatarbimiskäitumises; f) tagavad juurdepääsu rahalistele vahenditele, toetustele või subsiidiumidele, mis on seotud minimaalse energiasäästuga, ning hõlbustavad seega juurdepääsu taskukohastele pangalaenudele või sihtotstarbelistele krediidiliinidele. 184) Artikkel 24 lg 4 Jah Info edastatakse riikliku Liikmesriigid loovad eri sektorite, näiteks tervishoiu-, ehitus- ja energia- ja kliimakava sotsiaalsektori ekspertide võrgustiku, eduaruannetes ((EL) et töötada välja 2018/1999 määrus) strateegiad, millega toetada kohalikke ja riiklikke otsustajaid, kui nad rakendavad energiatõhususe parandamise meetmeid ning tehnilist abi ja rahastamisvahendeid, mille eesmärk on leevendada energiaostuvõimetust, või usaldavad need ülesanded olemasolevale võrgustikule. Liikmesriigid töötavad selle nimel, et tagada, et ekspertide võrgustiku koosseisus oleks kindlustatud sooline tasakaal ja et see kajastaks kõigi inimeste vaatenurki. Liikmesriigid võivad anda sellele ekspertide võrgustikule ülesandeks nõustamise järgmistes küsimustes: a) energia, energiaostuvõimetute ja vähekaitstud tarbijate, sealhulgas lõpptarbijate riiklikud määratlused, näitajad ja kriteeriumid; b) selliste energiaostuvõimetuse probleemiga seotud asjaomaste näitajate ja andmekogumite väljatöötamine, mida tuleks kasutada ja mille kohta aru anda või neid täiustada; c) meetodid ja meetmed, et tagada elamiskulude taskukohasus, eluasemekulude neutraalsuse edendamine või viisid tagamaks, et energiatõhususe parandamise meetmetesse investeeritud riiklikest vahenditest saaksid kasu nii hoonete ja hooneosade omanikud kui ka üürnikud, eelkõige energiaostuvõimetud inimesed, vähekaitstud tarbijad, madala sissetulekuga leibkondades elavad inimesed ja asjakohasel juhul need inimesed, kes elavad sotsiaaleluruumides; d) meetmed, et ennetada või parandada olukordi, milles konkreetsete rühmade oht olla energiaostuvõimetusest mõjutatud on suurem või keda energiaostuvõimetus mõjutab negatiivsemalt, näiteks nende sissetuleku, soo, demograafiliste eripärade, tervisliku seisundi või vähemusrühma kuuluvuse tõttu 185) Artikkel 25 lg 1 Jah Info edastatakse riikliku Osana määruse (EL) 2018/1999 kohasest lõimitud riiklikust energia- energia- ja kliimakava ja kliimakavast ja selle ajakohastatud eduaruannetes ((EL) versioonist esitab iga liikmesriik 2018/1999 määrus) komisjonile kütte ja jahutuse põhjaliku hinnangu. Kõnealune põhjalik hindamine sisaldab käesoleva direktiivi X lisas sätestatud teavet ja sellega kaasneb direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 15 lõike 7 kohane hindamine. 186) Artikkel 25 lg 2 Jah Info edastatakse riikliku Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud põhjalikust hindamisest energia- ja kliimakava mõjutatud sidusrühmadele antakse eduaruannetes ((EL) võimalus 2018/1999 määrus) osaleda kütte- ja jahutuskavade koostamises, põhjalikus hindamises ning poliitikas ja meetmetes, tagades samas, et pädevad asutused ei avalikusta ega avalda kindlaks määratud kaubandus- ja ärisaladusi. 187) Artikkel 25 lg 3 Jah Praktiline lähenemine Lõikes 1 osutatud põhjaliku EÜSSNJA 2050 D7 - hindamise eesmärgil teevad Süsinikneutraalse soojus- liikmesriigid oma territooriumi hõlmava kulude-tulude ning jahutusmajanduse analüüsi, võttes aluseks ülemineku tegevusplaanid kliimatingimused, majandusliku vastavalt loodud teostatavuse ja tehnilise sobivuse. stsenaariumitele.pdf Kulude-tulude analüüs võimaldab teha kindlaks kõige ressursi- ja kulutõhusamad lahendused kütte- ja jahutusvajaduste täitmiseks, võttes arvesse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet. Nimetatud kulude-tulude analüüs võib olla osa Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/42/EÜ kohasest keskkonnahindamisest. Liikmesriigid määravad pädevad asutused, kes vastutavad kulude- tulude analüüside tegemise eest, edastavad kooskõlas XI lisaga üksikasjaliku metoodika ja prognoosid ning määravad kindlaks majandusanalüüsi koostamise korra ja avaldavad selle. 188) Artikkel 25 lg 4 Jah Praktiline lähenemine Kui käesoleva artikli lõikes 1 EÜSSNJA 2050 D7 - osutatud põhjalike hindamiste ja käesoleva artikli lõikes 3 osutatud Süsinikneutraalse soojus- analüüside käigus ning jahutusmajanduse tehakse kindlaks, et on võimalik ülemineku tegevusplaanid kohaldada tõhusat koostootmist vastavalt loodud ja/või tõhusat kaugkütet ja -jahutust heitsoojusest, mille tulud ületavad stsenaariumitele.pdf kulusid, võtavad liikmesriigid piisavad meetmed tõhusa kaugkütte ja -jahutuse infrastruktuuri väljaarendamiseks ja selleks, et soodustada heitsoojuse kasutamise käitiste väljatöötamist, sealhulgas tööstussektoris, ja selleks, et hõlmata tõhusa koostootmise arendamist ning heitsoojusest ja taastuvatest energiaallikatest saadava soojus- ja jahutusenergia kasutamist kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1 ning artikli 26 lõigetega 7 ja 9. Kui lõikes 1 osutatud põhjaliku hindamise ja käesoleva artikli lõikes 3 osutatud analüüsi käigus ei tehta kindlaks võimalust, mille puhul tulud ületavad kulusid, sealhulgas artikli 26 lõikes 7 osutatud kulude-tulude analüüsi tegemisega seotud halduskulusid, võib asjaomane liikmesriik koos kohalike ja piirkondlike ametiasutustega, kui see on asjakohane, käitised käesoleva artikli lõigetes 1 ja 3 lõikes sätestatud kohustustest vabastada. 189) Artikkel 25 lg 5 Liikmesriigid võtavad vastu poliitikad ja meetmed, mille puhul tagatakse, et neis kasutatakse käesoleva artikli lõike 1 kohaselt läbiviidud põhjalikes hindamistes tuvastatud potentsiaali. Need poliitikad ja meetmed Jah Info edastatakse riikliku hõlmavad vähemalt X lisas esitatud energia- ja kliimakava elemente. Iga liikmesriik teatab neist eduaruannetes ((EL) poliitikatest ja meetmetest osana oma riiklike energia- ja kliimakavade 2018/1999 määrus) ajakohastatud versioonist, mis esitatakse vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 lõikele 2, osana oma järgmisest lõimitud riiklikust energia- ja kliimakavast, mis esitatakse vastavalt kõnealuse määruse artiklile 3 ja artiklitele 7–12, ning osana vastavalt kõnealusele määrusele esitatavatest asjaomastest riiklikest energia- ja kliimaalastest eduaruannetest 190) Artikkel 25 lg 6 Jah Ei võeta üle käesoleva Liikmesriigid tagavad, et piirkondlikud ja kohalikud eelnõuga, vaid võetakse ametiasutused koostaksid kohalikud üle kaugküttereformiga kütte- ja jahutuskavad 2026a. vähemalt omavalitsustes, mille kogurahvastik on üle 45 000. Need kavad peaksid vähemalt: a) põhinema lõike 1 kohaselt tehtud põhjalikes hindamistes esitatud teabel ja andmetel ning hindama ja kaardistama energiatõhususe suurendamise potentsiaali, sealhulgas madalatemperatuurilise kaugkütte valmiduse, tõhusa koostootmise ja heitsoojuse taaskasutamise kaudu, ning taastuvenergia kasutamise potentsiaali küttes ja jahutuses selles konkreetses piirkonnas; b) vastama energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttele; c) sisaldama punkti a kohaselt kindlaks tehtud potentsiaali kasutamise strateegiat; d) olema valmis kõigi asjaomaste piirkondlike või kohalike sidusrühmade kaasamiseks ja tagama üldsuse osalemise, sealhulgas kohaliku energiataristu käitajate osalemise varases etapis; e) võtma arvesse olemasolevat asjaomast energiataristut; f) võtma arvesse kohalike kogukondade ja mitme kohaliku või piirkondliku haldusüksuse või - piirkonna ühiseid vajadusi; g) hindama rolli, mida mängivad energiakogukonnad ja muud tarbijate juhitud algatused, mis saavad kohalike kütte- ja jahutusprojektide rakendamisele aktiivselt kaasa aidata; h) sisaldama analüüsi, mis käsitleb kütte- ja jahutusseadmete ja - süsteeme kohalikus hoonete registris, võttes arvesse piirkonnaspetsiifilist potentsiaali energiatõhususmeetmeteks ning pöörates tähelepanu halvimate energiaalaste näitajatega hoonetele ja vähekaitstud leibkondadele; i) hindama, kuidas rahastada kindlaksmääratud poliitikate ja meetmete rakendamist, ning määrama kindlaks finantsmehhanismid, mis võimaldavad tarbijatel minna üle taastuvenergial põhinevale küttele ja jahutusele; j) hõlmama trajektoori kavade eesmärkide saavutamiseks kooskõlas kliimaneutraalsusega ning kindlaksmääratud poliitikate ja meetmete rakendamisel tehtud edusammude jälgimist; k) seadma eesmärgiks asendada Valikuline avaliku sektori asutuste vanad ja Täpsustatakse ebatõhusad kütte- ja jahutusseadmed kaugküttereformi käigus väga tõhusate alternatiividega, et järk-järgult 2026. a. lõpetada fossiilkütuste kasutamine; l) hindama võimalikku koostoimet naabruses asuvate piirkondlike või kohalike omavalitsuste kavadega, et soodustada ühisinvesteeringuid ja Valikuline kulutõhusust. Liikmesriigid tagavad, et kõigile Täpsustatakse asjaomastele osapooltele, sealhulgas avaliku sektori ja asjaomastele kaugküttereformi käigus erasektori 2026. a. sidusrühmadele antakse võimalus osaleda kütte- ja jahutuskavade koostamises, lõikes 1 osutatud põhjalikus hindamises ning lõikes 5 osutatud poliitikas ja meetmetes. Selleks koostavad liikmesriigid soovitused, millega toetatakse piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi energiatõhusa ja Valikuline taastuvenergial põhineva kütte ja jahutuse poliitika ja meetmete rakendamisel piirkondlikul ja kohalikul tasandil, kasutades ära kindlaksmääratud potentsiaali. Täpsustatakse Liikmesriigid toetavad piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi võimalikult kaugküttereformi käigus suures ulatuses mis tahes Jah 2026. a. vahenditega, sealhulgas rahalise toetuse ja tehnilise abi kavadega. Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste halduskoormuse vältimiseks ning kavade tulemusliku rakendamise soodustamiseks tagavad Täpsustatakse liikmesriigid kütte- ja kaugküttereformi käigus jahutuskavade kooskõla muude kohalike kliima-, energia- ja 2026. a. keskkonnaplaneerimise nõuetega. Kohalikke kütte- ja jahutuskavasid võib ellu viia mitmest kõrvuti asuvast kohalikust omavalitsusest moodustatud rühm ühiselt, tingimusel et geograafiline ja halduskontekst ning kütte- ja jahutustaristu selleks sobivad. Kohalikke kütte- ja jahutuskavasid hindab pädev asutus ning vajaduse korral võetakse seejärel asjakohased rakendusmeetmed. 191) Artikkel 26 lg 1 Jah EnKS § 2 p 27 Muudetakse Selleks et tagada primaarenergia KKutS - § 4 lg 4 tõhusam tarbimine ning suurendada olemasolevaid sätteid taastuvenergia osakaalu võrku koos mineva kütte ja kaugküttereformiga jahutuse tarnimisel, on tõhus 2026a. kaugkütte- ja kaugjahutussüsteem süsteem, mis vastab järgmistele kriteeriumidele: a) kuni 31. detsembrini 2027: süsteem, milles kasutatakse vähemalt 50 % taastuvenergiat, 50% heitsoojust, 75% koostoodetud soojust või 50% sellise energia ja soojuse kombinatsiooni; b) alates 1. jaanuarist 2028: süsteem, milles kasutatakse vähemalt 50% taastuvenergiat, 50% heitsoojust või 50% taastuvenergiat ja heitsoojust, 80% tõhusalt koostoodetud soojust või vähemalt sellise võrku mineva soojusenergia kombinatsiooni, milles taastuvenergia osakaal on vähemalt 5% ja taastuvenergia, heitsoojuse või tõhusalt koostoodetud soojuse osakaal kokku on vähemalt 50 %; c) alates 1. jaanuarist 2035: süsteem, milles kasutatakse vähemalt 50% taastuvenergiat, 50% heitsoojust, 50% taastuvenergiat ja heitsoojust, või süsteem, milles taastuvenergia, heitsoojuse või tõhusalt koostoodetud soojuse osakaal kokku on vähemalt 80% ning lisaks sellele on taastuvenergia ja heitsoojuse osakaal kokku vähemalt 35%; d) alates 1. jaanuarist 2040: süsteem, milles kasutatakse vähemalt 75% taastuvenergiat, 75% heitsoojust või 75% taastuvenergiat ja heitsoojust või süsteem, milles kasutatakse vähemalt 95% taastuvenergiat, heitsoojust või tõhusalt koostoodetud soojust ning lisaks sellele on taastuvenergia või heitsoojuse osakaal kokku vähemalt 35%; e) alates 1. jaanuarist 2045: süsteem, milles kasutatakse vähemalt 75% taastuvenergiat, 75% heitsoojust või 75% taastuvenergiat ja heitsoojust; f) alates 1. jaanuarist 2050: süsteem, milles kasutatakse ainult taastuvenergiat, ainult heitsoojust või ainult taastuvenergia ja heitsoojuse kombinatsiooni. 192) Artikkel 26 lg 2 Ei / Jah Ei võeta üle käesoleva Liikmesriigid võivad samuti otsustada, et direktiivi (EL) eelnõuga, vaid võetakse 2018/2001 artikli 24 lõike 4 kohase üle kaugküttereformiga kohustuse täitmiseks rakendatud 2026a. meetmeid arvesse võttes kohaldatakse käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kriteeriumide alternatiivina kliendile tarnitud kütte- või jahutusühiku kohta kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi poolt tekitataval kasvuhoonegaaside heitkogusel põhinevaid kestlikkuse hindamise kriteeriume. Kui valitakse need kriteeriumid, siis käsitatakse tõhusa kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemina sellist süsteemi, mille maksimaalne kasvuhoonegaaside heitkogus kliendile tarnitud kütte- või jahutusühiku kohta on järgmine: a) 200 g/kWh (kuni 31. detsembrini 2025); b) 150 g/kWh (alates 1. jaanuarist 2026); c) 100 g/kWh (alates 1. jaanuarist 2035); d) 50 g/kWh (alates 1. jaanuarist 2045); e) 0 g/kWh (alates 1. jaanuarist 2050). 193) Artikkel 26 lg 3 Ei Valikuline säte, Eesti ei Liikmesriigid võivad otsustada kohaldada eespool nimetatud kohalda, valis lg 1 kriteeriume, mis puudutavad variandi kasvuhoonegaaside heitkogust kütte- või jahutusühiku kohta, mis tahes ajavahemikul, millele on osutatud käesoleva artikli lõike 2 punktides a–e. Kui nad otsustavad seda teha, teatavad nad sellest komisjonile 11. jaanuariks 2024 käesoleva artikli lõike 2 punktis a osutatud perioodi puhul ning vähemalt kuus kuud enne käesoleva artikli lõike 2 punktides b–e osutatud asjaomaste perioodide algust. Kõnealuses teates tuleb esitada teave meetmete kohta, mis on rakendatud, et täita direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 24 lõike 4 kohast kohustust, kui sellistest meetmetest ei ole riikliku energia- ja kliimakava viimase ajakohastamise käigus juba teatatud. 194) Artikkel 26 lg 4 Jah Ei võeta üle käesoleva Selleks et käsitada kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi tõhusana, eelnõuga, vaid võetakse tagavad liikmesriigid, et selle üle Kaugküttereformiga ehitamise või selle kütte- ja 2026a. jahutusseadme põhjaliku uuendamise korral vastab see kaugkütte- ja kaugjahutussüsteem lõikes 1 või 2 sätestatud kriteeriumidele, mida kohaldatakse ajal, mil süsteem pärast renoveerimist tööle hakkab või seda jätkab. Lisaks tagavad liikmesriigid, et kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi ehitamisel või selle kütte- ja jahutusseadme põhjalikul uuendamisel: a) ei suurendata olemasolevates kütteallikates muude fossiilkütuste kui maagaasi kasutamist võrreldes aastase tarbimisega, mis on renoveerimiseelse kolme viimase täisvõimsusel töötamise kalendriaasta keskmine, ning et selles süsteemis ei kasutata üheski uues kütteallikas muid fossiilkütuseid kui maagaas, ning b) ei kasutata, juhul kui süsteem ehitatakse või selle kütte- ja jahutusseade läbib 2030. aastaks põhjaliku uuendamise, üheski uues kütteallikas fossiilkütuseid, välja arvatud maagaas 195) Artikkel 26 lg 5 Jah Ei võeta üle käesoleva Liikmesriigid tagavad, et kõigi selliste olemasolevate kaugkütte- ja eelnõuga, vaid võetakse kaugjahutussüsteemide käitajad, üle Kaugküttereformiga mille kütte- ja jahutusvõimsus ületab 2026a. 5 MW ja mis ei vasta lõike 1 punktides b–e sätestatud kriteeriumidele, koostavad alates 1. jaanuarist 2025 ja seejärel iga viie aasta tagant kava, millega tagada primaarenergia tõhusam tarbimine, vähendada jaotuskadusid ning suurendada kütte ja jahutuse tarne puhul taastuvenergia osakaalu. Kava sisaldab meetmeid lõike 1 punktides b–e sätestatud kriteeriumide täitmiseks ja pädev asutus peab selle heaks kiitma. 196) Artikkel 26 lg 6 Jah EnKS § 281 lg 5 Uus säte, eelnõu punkt Liikmesriigid tagavad, et andmekeskused, mille summaarne 48 nimisisendenergia ületab 1 MW, kasutavad heitsoojust või muid heitsoojuse taaskasutamise rakendusi, välja arvatud juhul, kui nad suudavad tõendada, et see ei ole lõikes 7 osutatud hindamise kohaselt tehniliselt või majanduslikult teostatav. 197) Artikkel 26 lg 7 Jah EnKs § 8 lg 6-8 Muudetud säte, eelnõu Kütte- ja jahutustarne energiatõhususe suurendamise punkt 35 majandusliku teostatavuse hindamiseks tagavad liikmesriigid, et tehakse kulude-tulude analüüs vastavalt XI lisale, kui uuesti kavandatakse või põhjalikult remonditakse järgmisi rajatisi: a) soojuselektrijaam, mille keskmine aastane summaarne sisendenergia ületab 10 MW, et hinnata käitise kui tõhusa koostootmisjaama toimimise kulusid ja tulusid; b) tööstuskäitis, mille keskmine aastane kogusisendenergia on üle 8 MW, et hinnata käitises ja väljaspool seda tekkiva heitsoojuse kasutamist; c) teenindusrajatis, mille keskmine aastane kogusisendenergia on üle 7 MW, näiteks reoveepuhastusjaamad ja maagaasi veeldusjaamad, et hinnata käitises ja väljaspool seda tekkiva heitsoojuse kasutamist; d) andmekeskus, mille summaarne nimisisendenergia ületab 1 MW taset, et hinnata kulude-tulude analüüsi, sealhulgas, kuid mitte ainult, tehnilist teostatavust, kulutõhusust, mõju energiatõhususele ja kohalikule küttenõudlusele, sealhulgas hooajalisi kõikumisi seoses heitsoojuse kasutamisega majanduslikult põhjendatud nõudluse rahuldamiseks ning kõnealuse käitise ühendamisega kaugküttevõrku või tõhusasse/RES- põhisesse kaugjahutussüsteemi või muudesse heitsoojuse taaskasutamise rakendustesse. Esimese lõigu punktis d osutatud analüüsimisel kaalutakse jahutussüsteemi lahendusi, mis võimaldavad heitsoojuse eemaldamist või salvestamist kasulikul temperatuuril minimaalse lisaenergiasisendiga. 198) Artikkel 26 lg 8 Jah EnKS § 8 lg 6-8 Uus säte, eelnõu punkt Liikmesriigid võivad lõike 7 kohaldamisalast välja jätta 35 a) tipptunni- ja varuelektrijaamad, mis on kavandatud töötama alla 1 500 töötunni aastas viie aasta libiseva keskmisena, võttes aluseks liikmesriikide kehtestatud kontrollimenetluse, millega tagatakse, et see erandi tegemise kriteerium on täidetud; b) käitised, mis peavad asuma direktiivi 2009/31/EÜ alusel loa saanud geoloogilise säilitamise koha lähedal; c) andmekeskused, mille heitsoojust kasutatakse või hakatakse kasutama Jah EnKS § 28 lg 6 Uus säte, eelnõu punkt kaugküttevõrgus või otseselt ruumide 48 kütmiseks, sooja tarbevee valmistamiseks või muul otstarbel hoones või hoonete rühmas või rajatistes, kus see asub. Liikmesriigid võivad ka sätestada Ei Valikuline säte, künnised, mida väljendatakse kättesaadava kasuliku heitsoojuse täpsustatakse kogusena, nõudlusena kaugküttereformi käigus kütte järele või kaugusena 2026. a. tööstuskäitiste ja kaugküttevõrkude vahel, et jätta käitisi lõike 7 punktide c ja d kohaldamisalast Jah välja. Praktiline Liikmesriigid teevad käesoleva lõike kohaldamisala, peale alusel vastu võetud erandid komisjonile teatavaks. kaugküttereformi 2026. a. 199) Artikkel 26 lg 9 Jah Ei võeta üle käesoleva Liikmesriigid võtavad vastu direktiivi (EL) 2019/944 artikli 8 eelnõuga, vaid võetakse kohased loakriteeriumid või üle Kaugküttereformiga samaväärsed 2026a. loakriteeriumid, et a) võtta arvesse artikli 25 lõikes 1 osutatud põhjaliku hindamise tulemust; b) tagada lõikes 7 sätestatud nõuete täitmine; c) võtta arvesse lõikes 7 osutatud kulude-tulude analüüsi tulemust. 200) Artikkel 26 lg 10 Valikuline Täpsustatakse Liikmesriigid võivad teha erandi individuaalsete käitiste suhtes, et kaugküttereformi käigus neilt ei nõutaks lõikes 9 osutatud 2026. a. loakriteeriumide või samaväärsete loakriteeriumite alusel selliste valikute rakendamist, mille puhul tulud ületavad kulusid, kui selleks on mõjuvad põhjused, mis tulenevad seadusest, omandiõigusest või Jah rahastusest. Nendel juhtudel esitab asjaomane Praktiline liikmesriik komisjonile põhjendatud kohaldamisala, otsuse kolme kuu jooksul alates selle täpsustatakse peale otsuse tegemise kuupäevast. Komisjon võib esitada otsuse kohta kaugküttereformi 2026. arvamuse kolme kuu jooksul alates selle kättesaamisest. 201) Artikkel 26 lg 11 Jah Täpsustatakse Käesoleva artikli lõikeid 7, 8, 9 ja 10 kohaldatakse direktiiviga kaugküttereformi käigus 2010/75/EL hõlmatud käitiste suhtes, 2026. a. ilma et see piiraks selles direktiivis sätestatud nõudeid 202) Artikkel 26 lg 12 Jah Täpsustatakse Liikmesriigid koguvad teavet käesoleva artikli lõike 7 punktide a–d kaugküttereformi käigus kohaselt tehtud kulude-tulude 2026. a. analüüside kohta. See teave peaks sisaldama vähemalt andmeid olemasolevate soojustarnete koguste ja soojusparameetrite, aastas kavandatud töötundide arvu kohta ja kohtade geograafilise asukoha kohta. Need andmed avaldatakse, võttes nõuetekohaselt arvesse nende võimalikku tundlikkust. 203) Artikkel 26 lg 13 Jah Täpsustatakse III lisa punktis d osutatud tõhususe ühtlustatud kontrollväärtuste alusel kaugküttereformi käigus tagavad liikmesriigid tõhusa 2026. a. koostootmisega toodetud elektrienergia päritolutunnistuse esitamise vastavalt objektiivsetele, läbipaistvatele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele, mille iga liikmesriik on sätestanud. Nad tagavad, et nimetatud päritolutunnistus vastab nõuetele, mis on sätestatud, ja sisaldab vähemalt teavet, mis on täpsustatud XII lisas. Liikmesriigid tunnustavad vastastikku päritolutunnistusi ja loevad neid eranditult käesolevas lõikes osutatud teabe tõenduseks. Päritolutunnistuse kui tõenduse tunnustamisest keeldumine, eriti kui põhjuseks on pettuse vältimine, rajaneb objektiivsetel, läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel. Liikmesriik teatab komisjonile sellisest keeldumisest ja põhjendab seda. Päritolutunnistuse tunnustamisest keeldumise korral võib komisjon, eelkõige arvesse võttes objektiivseid, läbipaistvaid ja mittediskrimineerivaid kriteeriume, millele kõnealune tunnustamine tugineb, võtta vastu otsuse sundida keelduvat osapoolt päritolutunnistust tunnustama. 204) Artikkel 26 lg 14 Jah ElTS § 59 lg 3 ja 4 + Praktiline Liikmesriigid tagavad, et kui 59(3) koostootmisele antakse toetust, kohaldamisala tehakse seda tõhusa koostootmisega Täpsustatakse saadava kaugküttereformi käigus elektrienergia tootmiseks, kus 2026. a. heitsoojust kasutatakse tulemuslikult, et saavutada primaarenergia sääst. Koostootmisele ja soojuse tootmisele kaugkütteks ning kaugküttevõrkudele antavale riiklikule toetusele kohaldatakse asjakohasel juhul riigiabi eeskirju. 205) Artikkel 27 lg 1 Jah ELTS § 71 lõige 4 Täpsustatakse ELTS 71 Riiklikud energeetikavaldkonda MGS § 37 lg 4 p 4 ja 6 reguleerivad asutused kohaldavad EnKS § 7 lg 1" lg 4 (normitehniline), direktiivis 2009/73/EÜ ja direktiivis Eelnõu punkt 4 (ELTS-i (EL) 2019/944 sätestatud ülesannete muudatus) täitmisel käesoleva direktiivi artikli 3 kohast energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet, kui nad teevad otsuseid gaasi- ja elektritaristu käitamise kohta, hõlmates nende otsuseid võrgutariifide kohta. Lisaks energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttele võivad riiklikud energeetikavaldkonda reguleerivad asutused võtta arvesse kulutõhusust, süsteemi tõhusust ja varustuskindlust, turu integratsiooni, kaitstes samas liidu kliimaeesmärke ja kestlikkust, nagu on sätestatud määruse (EL) 2019/943 artiklis 18 ja määruse (EÜ) nr 715/2009 artiklis 13 206) Artikkel 27 lg 2 Jah ELTS §66 lg 9 ja 12 ja Osaliselt kehtivad sätted, Liikmesriigid tagavad, et gaasi ja uued/muudetud sätted - elektri ülekande- ja 14; 17 ja 18, muudatused ELTS-is, jaotusvõrguettevõtjad kohaldavad eelnõu punkt 2-3 (ELTS- oma võrgu planeerimise, MGS §212 lg 3 ja i muudatus) arendamise ja investeerimisotsustes täiendatud sätted 3 ja 6 käesoleva direktiivi artikli 3 kohast energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet. Riiklikud reguleerivad asutused või muud määratud riiklikud asutused kontrollivad, et põhivõrguettevõtjate ja jaotusvõrguettevõtjate kasutatava metoodikaga hinnatakse kulude- tulude analüüsis alternatiive ning võetakse arvesse energiatõhususe lahendustest saadavat laiemat kasu, nõudluse poole paindlikkust ning investeerimist varadesse, mis aitavad kaasa kliimamuutuste leevendamisele. Riiklikud reguleerivad asutused ja muud määratud riiklikud asutused kontrollivad ka energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte rakendamist põhivõrguettevõtjate või jaotusvõrguet tevõtjate poolt nende projektide ja võrgu arengukavade heakskiitmisel, kontrollimisel ja järelevalvel vastavalt direktiivi 2009/73/EÜ artiklile 22 ning direktiivi (EL) 2019/944 artikli 32 lõikele 3 ja artiklile 51. Riiklikud reguleerivad asutused võivad esitada metoodika ja suunised selle kohta, kuidas tihedas koostöös ülekande- ja jaotusvõrguettevõtjatega, kes võivad jagada olulist tehnilist oskusteavet, hinnata kulude-tulude analüüsis alternatiive. 207) Artikkel 27 lg 3 Jah EnKS § 7 lg 1 Muudetud sätted, eelnõu Liikmesriigid tagavad, et põhi- ja ELTS § 65 lg 11 jaotusvõrguettevõtjad jälgiksid ja punkt 33 ja 1 (ELTS-i kvantifitseeriksid võrgukadude muudatus) kogumahtu ning optimeeriksid võrke ja parandaksid võrkude tõhusust, kui see on tehniliselt ja rahaliselt teostatav. Põhi- ja jaotusvõrguet tevõtjad teatavad nendest meetmetest ja võrgukadude vähendamisega saavutatavast eeldatavast energiasäästust riiklikule energeetikasektorit reguleerivale asutusele. Liikmesriigid tagavad, et põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad hindaksid energiatõhususe parandamise meetmeid seoses nende olemasolevate gaasi- või elektri ülekande- või jaotusvõrkudega ning parandaksid taristu projekteerimisel ja käitamisel energiatõhusust, eelkõige seoses arukate võrkude kasutuselevõtuga. Liikmesriigid innustavad põhi- ja jaotusvõrguettevõtjaid välja töötama uuenduslikke lahendusi olemasolevate ja tulevaste võrkude energiatõhususe parandamiseks stimuleerivate reeglite abil kooskõlas määruse (EL) 2019/943 artiklis 18 ja määruse (EÜ) nr 715/2009 artiklis 13 sätestatud tariifide arvestamise põhimõtetega. 208) Artikkel 27 lg 4 Jah ELTS § 94 lg 9 ja 10 Uued sätted, eelnõu Riiklikud energiasektorit reguleerivad asutused lisavad punkt 5 (ELTS-i direktiivi 2009/73/EÜ artikli 41 muudatus) kohaselt ja direktiivi (EL) 2019/944 artikli 59 lõike 1 punkti i kohaselt koostatavasse aastaaruandesse eraldi osa edusammude kohta, mida on tehtud gaasi- ja elektritaristu käitamisega seotud energiatõhususe suurendamisel. Kõnealustes aruannetes hindavad riiklikud energiasektorit reguleerivad asutused gaasi- ja elektritaristu käitamise üldist tõhusust ning ülekande- ja jaotussüsteemi ettevõtjate võetud meetmeid ning asjakohasel juhul esitavad soovitused energiatõhususe parandamiseks, sealhulgas kulutõhusate alternatiivide kohta, mis vähendavad tippkoormust ja üldist elektrikasutust. 209) Artikkel 27 lg 5 Jah ELTS §71 lg 4 ja §66 lg Kehtiv säte, ei muudeta Elektriga seoses tagavad 1 liikmesriigid, et võrke käsitlevad õigusnormid ja võrgutariifid täidavad XIII lisa kriteeriume ning võetakse arvesse määruse (EL) 2019/943 kohaselt välja töötatud võrgukoode ja juhiseid ning direktiivi (EL) 2019/944 artikli 59 lõike 7 punktis a sätestatud kohustust võimaldada teha võrkudesse vajalikke investeeringuid võrkude jätkusuutlikkust tagaval viisil 210) Artikkel 27 lg 6 Ei Valikuline säte, Eesti ei Liikmesriigid võivad lubada võrgusuunalise energia ülekande ja kohalda jaotamisega seoses sotsiaalse eesmärgiga abikavade ja tariifistruktuuride komponente eeldusel, et nende võimalik häiriv mõju ülekande- ja jaotusvõrgule on võimalikult väike ja et nimetatud komponendid ei ole sotsiaalse eesmärgi suhtes ebaproportsionaalsed 211) Artikkel 27 lg 7 Jah EnKS 7 lg 4 Kehtiv säte, ei muudeta Riiklikud reguleerivad asutused tagavad selliste ülekande- ja jaotustariifides olevate stiimulite kõrvaldamise, mis kahjustavad elektrienergia ja gaasi tootmise, ülekande, jaotuse ja tarnimise energiatõhusust. Liikmesriigid tagavad taristu projekteerimisel ja olemasoleva taristu käitamisel energiatõhususe kooskõlas määrusega (EL) 2019/943 ning selle, et hinnad võimaldavad nõudluse poole reageerimist. 212) Artikkel 27 lg 8 Jah EnKS § 31 p 5 Kehtiv säte, ei muudeta Ülekande- ja jaotusvõrguettevõtjad järgivad XIV lisa 213) Artikkel 27 lg 9 Valikuline Valikuline säte, ei Kui see on asjakohane, võivad riiklikud reguleerivad asutused kohaldata süsteemihalduritelt ja jaotusvõrguettevõtjatelt nõuda, et need soodustaksid liitumis- ja võrgutasusid vähendades tõhusa koostootmise rajamist küttenõudlusega piirkondade lähedale 214) Artikkel 27 lg 10 Ei Valikuline säte, ei Liikmesriigid võivad lubada elektritootjatel, kes toodavad elektrit kohaldata tõhusa koostootmise režiimil ja soovivad võrguga liitumist, välja kuulutada hanke liitumisega seotud töödeks 215) Artikkel 27 lg 11 Valikuline EnKS § 10 Kehtiv säte ei muudeta. Direktiivi 2010/75/EL kohasel aruandlusel ja ilma, et see piiraks selle direktiivi artikli 9 lõike 2 kohaldamist, kaaluvad liikmesriigid energiatõhususe tasemeid käsitleva teabe esitamist käitiste puhul, mille summaarne nimisoojusvõimsus on 50 MW või enam ja mis tegelevad kütuste põletamisega, võttes arvesse asjaomast parimat võimalikku tehnikat, mis on välja töötatud kooskõlas direktiiviga 2010/75/EL 216) Artikkel 28 lg 1 Jah EnKS § 29 Kehtiv säte, ei muudeta Liikmesriigid loovad võrgustiku, mis tagab energiatõhususega seotud kutsealadel vajalikul tasemel turu vajadustele vastava pädevuse. Liikmesriigid tagavad tihedas koostöös sotsiaalpartneritega, et energiatõhususega seotud kutsealadele, sealhulgas energiateenuste osutajatele, energiaauditite pakkujatele, energiajuhtidele, sõltumatutele ekspertidele ja ehitusdetailide paigaldajatele, nagu on osutatud direktiivis 2010/31/EL, ning integreeritud renoveerimistööde pakkujatele oleksid kättesaadavad sertifitseerimis- või samaväärsed kvalifikatsioonisüsteemid, sealhulgas vajaduse korral sobivad koolitusprogrammid, ning et need oleksid usaldusväärsed ning aitaksid kaasa riiklike energiatõhususe eesmärkide ja liidu üldiste süsinikuheite vähendamise eesmärkide saavutamisele. Liikmesriigid tagavad, et sertifitseerimise ja/või samaväärsete kvalifikatsioonikavade, sealhulgas vajaduse korral sobivate koolitusprogrammide pakkujad, on akrediteeritud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 765/2008 või heaks kiidetud kooskõlas liikmesriigi ühtlustatud õigusaktide või standarditega. 217) Artikkel 28 lg 2 Jah EnKS § 29 lg 1 ja 2 Kehtiv säte ei muudeta Liikmesriigid edendavad osalemist sertifitseerimis-, koolitus- ja haridusprogrammides, et tagada energiatõhususega seotud kutsealadel vajalikul tasemel turu vajadustele vastav pädevus. 218) Artikkel 28 lg 3 Ei Komisjoni 11. oktoobriks 2024 teeb komisjon järgmist: kohaldamisala a) loob koostöös liikmesriikide nimetatud eksperdirühmaga raamistiku või teeb kampaania, et meelitada rohkem inimesi energiatõhususega seotud kutsealadele, tagades samas mittediskrimineerimise põhimõtte austamise; b) hindab, kui teostatav oleks ühtse juurdepääsuplatvormi loomine, kasutades olemasolevaid algatusi, kui see on võimalik, et anda liikmesriikidele toetust nende meetmete kehtestamisel, et tagada kvalifitseeritud spetsialistide selline piisav tase, mida on vaja tempo hoidmiseks energiatõhususe vallas, et saavutada liidu kliima- ja energiaeesmärgid. Platvorm koondaks liikmesriike, sotsiaalpartnereid, haridusasutusi, akadeemilisi ringkondi ja muid asjaomaseid sidusrühmi esindavaid eksperte, toetamaks ja edendamaks kvalifitseerimissüsteemide ja koolitusprogrammide parimaid tavasid, et suurendada energiatõhususe spetsialistide arvu ning tagada olemasolevate spetsialistide ümberõpe ja oskuste täiendamine, mis võimaldab vastata turu vajadustele 219) Artikkel 28 lg 4 Jah EnKs § 29 lg 3 Kehtiv säte, ei muudeta Liikmesriigid tagavad, et riiklikes sertifitseerimis- või samaväärsetes kvalifitseerimissüsteemides, sealhulgas vajaduse korral koolitusprogrammides, võetaks arvesse olemasolevaid Euroopa või rahvusvahelisi standardeid energiatõhususe vallas. 220) Artikkel 28 lg 5 Jah Praktiline Liikmesriigid teevad avalikult kättesaadavaks lõikes 1 osutatud kohaldamisala, sertifitseerimis- ja samaväärsed Kliimaministeeriumi kvalifitseerimis süsteemid või veebileht sobivad koolitusprogrammid ning Energiatõhusus | teevad omavahel ja komisjoniga Kliimaministeerium koostööd süsteemide võrdlemise ja tunnustamise alal. Liikmesriigid võtavad vastavalt artikli 29 lõikele 1 vajalikud meetmed selleks, et tarbijad oleksid teadlikud süsteemide kättesaadavusest. 221) Artikkel 28 lg 6 Jah Praktiline Liikmesriigid hindavad 31. detsembriks 2024 ja seejärel kohaldamisala. vähemalt iga nelja aasta tagant, kas süsteemid tagavad direktiivi 2010/31/EL kohaselt energiateenuste osutajatele, energiaaudiitoritele, energiajuhtidele, sõltumatutele ekspertidele ja ehitusdetailide paigaldajatele, nagu on osutatud direktiivis 2010/31/EL, ning integreeritud renoveerimistööde pakkujatele vajalikul tasemel pädevuse ning kõigile isikutele võrdse juurdepääsu kooskõlas mittediskrimineerimise põhimõttega. Liikmesriigid hindavad ka lõhet olemasolevate ja vajatavate spetsialistide vahel. Liikmesriigid teevad selle hindamise ja soovitused üldsusele kättesaadavaks ning esitavad need määruse (EL) 2018/1999 artikli 28 kohaselt loodud e-platvormi kaudu. 222) Artikkel 29 lg 1 Jah Praktiline Liikmesriigid edendavad energiateenuste turgu ning VKEde kohaldamisala juurdepääsu sellele, levitades selget ja kergesti kättesaadavat teavet, mis käsitleb järgmist: a) energiateenuslepinguid ja sätteid, mis peaksid sellistes lepingutes olema, selleks et tagada energiasääst ja lõpptarbija õigused; b) energiatõhususe teenuste projektide toetamiseks mõeldud finantsinstrumente, stiimuleid, toetusi, käibefonde, tagatisi, kindlustuskavasid ja laene; c) olemasolevaid energiateenuste osutajaid, näiteks energiateenuste ettevõtjaid, kes on kvalifitseeritud või sertifitseeritud, ning nende kvalifikatsiooni või sertifitseerimist vastavalt artiklile 28; d) kättesaadavaid seire- ja kontrollimeetodeid ning kvaliteedikontrolli kavasid 223) Artikkel 29 lg 2 Jah Praktiline Liikmesriigid julgustavad kvaliteedimärgiste väljatöötamist, kohaldamisala muu hulgas kaubandusassotsiatsioonide poolt, tuginedes asjakohasel juhul Euroopa või rahvusvahelistele standarditele. 224) Artikkel 29 lg 3 Jah EnKS § 31 lg 4 Kehtiv säte, ei muudeta. Liikmesriigid teevad avalikult kättesaadavaks loetelu olemasolevatest energiateenuse osutajatest, kes on kvalifitseeritud või sertifitseeritud, ja teabe nende kvalifikatsiooni või sertifitseerimise kohta vastavalt artiklile 28, ja uuendavad seda regulaarselt või loovad liidese, kus energiateenuse osutajad saavad seda teavet anda. 225) Artikkel 29 lg 4 Jah EnKS § 5 lg 12 Uus säte, eelnõu punkt Liikmesriigid edendavad avaliku sektori asutuste omanduses olevate 12 suurte hoonete renoveerimiseks energiatõhususe lepingute kasutamist ning, kui see on tehniliselt ja majanduslikult teostatav, tagavad selle. Selliste suurte mitteeluhoonete renoveerimisel, mille kasulik põrandapind on kokku üle 750 m2 , tagavad liikmesriigid, et avaliku sektori asutused hindaksid energiatõhususe lepingute ja muude tulemuspõhiste energiateenuste Ei kasutamise teostatavust. Valikuline säte, Eesti ei Liikmesriigid võivad innustada rakenda avaliku sektori asutusi kombineerima energiatõhususe lepinguid laiendatud energiateenustega, sealhulgas tarbimiskaja ja salvestamisega, et tagada energiasääst ja säilitada saadud tulemused aja jooksul pideva järelevalve, tulemusliku toimimise ja hoolduse abil 226) Artikkel 29 lg 5 Jah Praktiline Liikmesriigid toetavad avalikku sektorit energiateenuste pakkumiste kohaldamisala hankimisel, eelkõige hoonete remondiks, a) andes energiatõhususe lepingute sõlmimiseks näidislepinguid, mis hõlmavad vähemalt XV lisas loetletud elemente ning võtavad arvesse olemasolevaid Euroopa ja rahvusvahelisi standardeid, kättesaadavaid pakkumissuuniseid ning Eurostati suuniseid valitsussektori energiatõhususe lepingute statistilise käsitlemise kohta; b) andes teavet parimate tavade kohta energiatõhususe lepingute sõlmimisega seoses, sealhulgas, kui see on kättesaadav, kulude-tulude analüüsi, kasutades kogu olelusringi lähenemisviisi; c) edendades ja tehes avalikult kättesaadavaks andmebaasi rakendatud ja käimasolevate energiatõhususe lepingute projektide kohta, mis sisaldavad prognoositud ja saavutatud energiasäästu 227) Artikkel 29 lg 6 Jah Praktiline Liikmesriigid toetavad energiateenuste turu nõuetekohast kohaldamisala toimimist, võttes järgmisi meetmeid: a) teevad kindlaks ja avaldavad kontaktpunkti(d), kust lõpptarbijad võivad saada lõikes 1 osutatud teavet; b) kõrvaldavad õigusnormidega seotud ja muid tõkkeid, mis takistavad energiatõhususe lepingute ja muude energiatõhususe teenuste mudelite kasutamist energiasäästmismeetmete kindlakstegemiseks ja/või rakendamiseks; c) loovad nõuandvad organid ja sõltumatud turuvahendajad, sealhulgas ühtsed kontaktpunktid või sarnased tugimehhanismid ja edendavad nende rolli, et stimuleerida turu arengut nõudluse ja pakkumise poolel, ning teevad kõnealuseid toetusmehhanisme käsitleva teabe avalikult kättesaadavaks ja turuosalistele kasutatavaks. 228) Artikkel 29 lg 7 Ei Valikuline säte, Eesti ei Energiateenuste turu nõuetekohase toimimise toetamiseks võivad rakenda. liikmesriigid luua individuaalse mehhanismi või määrata ombudsmani, et tagada energiateenuse- ja energiatõhususe lepingutest tulenevate kaebuste tõhus käsitlemine ja vaidluste kohtuväline lahendamine 229) Artikkel 29 lg 8 Jah EnKS § 7 lg 4 Kehtiv säte, ei muudeta. Liikmesriigid tagavad, et energiatarnijad, jaotusvõrguettevõtjad ja energia jaemüügi ettevõtjad hoiduvad igasugusest tegevusest, mis võib takistada nõudlust energiateenuste või energiatõhususe parandamise meetmete järele ja nende osutamist või takistada kõnealuste teenuste või meetmete turu arengut, sealhulgas hoiduvad nad konkurentide turult tõrjumisest või valitseva turupositsiooni ärakasutamisest. 230) Artikkel 30 lg 1 Valikuline Praktiline Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 ?? kohaldamisala kohaldamist, hõlbustavad liikmesriigid rahastute loomist või juba olemasolevate kasutamist energiatõhususe parandamise meetmete rakendamiseks, et saada maksimaalset kasu eri rahastamisvõimalustest ning toetuste, finantsinstrumentide ja tehnilise abi kombinatsiooni kasutamist. 231) Artikkel 30 lg 2 Ei Komisjoni Komisjon abistab liikmesriike vajaduse korral kas otse või kohaldamisala finantseerimisasutuste kaudu rahastute ja riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi projektiarenduse abirahastute loomisel, mille eesmärk on suurendada eri sektorite investeeringuid energiatõhususse ning kaitsta ja võimestada energiaostuvõimetuid inimesi, vähekaitstud tarbijaid, madala sissetulekuga leibkondades elavaid inimesi ning asjakohasel juhul neid inimesi, kes elavad sotsiaaleluruumides, hõlmates muu hulgas võrdsuse perspektiivi, et kedagi ei jäetaks tähelepanuta. 232) Artikkel 30 lg 3 Jah EnKS § 30 Kehtiv säte, ei muudeta Liikmesriigid võtavad vastu meetmed, millega edendatakse energiatõhususega seotud laenutoodete, nagu „rohelised“ hüpoteeklaenud ja „rohelised“ laenud, mis on tagatud ja tagamata, ning tagavad, et neid pakutakse finantseerimisasutuste poolt laialdaselt ja mittediskrimineerival viisil ning nii, et need oleksid tarbijatele nähtavad ja juurdepääsetavad. Liikmesriigid võtavad meetmeid arvepõhiste ja maksupõhiste finantseerimisskeemide rakendamise soodustamiseks, võttes arvesse lõike 10 kohaselt esitatud komisjoni juhiseid. Liikmesriigid tagavad, et pankadele ja muudele finantseerimisasutustele antakse teavet võimaluste kohta, kuidas nad saaksid osaleda energiatõhususe parandamise meetmete rahastamises, sealhulgas näiteks avaliku ja erasektori partnerlusi luues. Liikmesriigid soodustavad laenutagamisrahastute loomist energiatõhususe investeeringute jaoks. 233) Artikkel 30 lg 4 Valikuline EnKS § 30 Kehtiv säte, ei muudeta. Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 Rakendamine läbi kohaldamist, edendavad liikmesriigid teavitustegevuse rahalise toetuse kavade loomist, et suurendada energiatõhususe parandamise meetmete kasutuselevõttu individuaalse kütte ja jahutuse ning kaugkütte ja -jahutuse süsteemide põhjaliku remondi korral 234) Artikkel 30 lg 5 Valikuline EnKS § 30 lg 1 Kehtiv säte, ei muudeta. Liikmesriigid edendavad kohaliku oskusteabe ja tehnilise abi loomist, Rakendamine läbi asjakohastel juhtudel olemasolevate teavitustegevuse võrgustike ja rajatiste kaudu, et anda nõu parimate tavade kohta seoses kohaliku kaugkütte ja -jahutuse süsinikuheite vähendamise saavutamisega, nagu juurdepääs sihtotstarbelisele rahalisele toetusele 235) Artikkel 30 lg 6 Ei Komisjoni Komisjon hõlbustab parimate tavade vahetamist pädevate riiklike või kohaldamisala piirkondlike ametiasutuste ja organite vahel, sealhulgas regulatiivasutuste iga-aastaste kohtumiste, liikmesriikides rakendatavate meetmete kohta teavet andvate avalike andmebaaside ja riikidevahelise võrdlemise kaudu 236) Artikkel 30 lg 7 Ei Komisjoni Et kaasata erasektori vahendeid energiatõhususe meetmete ja energia kohaldamisala säästmiseks tehtavate renoveerimistööde rahastamisse ja aidata kaasa liidu energiatõhususe eesmärkide ja käesoleva direktiivi artikli 4 kohaste riiklike panuste saavutamisele ning direktiivi 2010/31/EL eesmärkide saavutamisele, peab komisjon dialoogi nii avaliku kui ka erasektori finantseerimisasutustega, samuti asjaomaste konkreetsete sektoritega, et teha kindlaks vajadused ja võimalikud meetmed, mida ta saab võtta 237) Artikkel 30 lg 8 Ei Komisjoni Lõikes 7 osutatud meetmed hõlmavad järgmisi elemente: kohaldamisala a) kapitaliinvesteeringute mobiliseerimine energiatõhususse, võttes arvesse energiasäästu laiemat mõju; b) spetsiaalsete energiatõhususe rahastamisvahendite ja finantseerimisasutuste loodavate suuremahuliste rahastamiskavade rakendamise hõlbustamine; c) paremate energiatõhusust ja finantstulemusi puudutavate andmete tagamine: i) täpsem analüüs, kuidas energiatõhususse investeerimine parandab varade alusväärtust; ii) selliste uuringute toetamine, millega hinnatakse energiatõhususse investeerimisest saadavate mitteenergialaste hüvede rahalist väärtust. 238) Artikkel 30 lg 9 Jah Praktiline Et kaasata erasektori vahendeid energiatõhususe meetmete ja energia kohaldamisala säästmiseks tehtavate renoveerimistööde rahastamisse, teevad liikmesriigid käesoleva direktiivi rakendamisel järgmist: a) kaaluvad võimalusi kasutada paremini ära artikli 11 kohaseid energiajuhtimissüsteeme ja energiaauditeid, et mõjutada otsuste tegemist b) kasutavad optimaalselt liidu eelarve võimalusi ja vahendeid, mis on välja pakutud algatuses „Arukate hoonete arukas rahastamine ning komisjoni 14. oktoobri 2020. aasta teatises „Euroopa renoveerimislaine – keskkonnahoidlikumad hooned, uued töökohad, parem elujärg“. 239) Artikkel 30 lg 10 Ei Komisjoni Komisjon esitab 31. detsembriks 2024 liikmesriikidele ja kohaldamisala turuosalistele juhised erainvesteeringute soodustamise kohta. Juhiste eesmärk on aidata liikmesriikidel ja turuosalistel arendada ja rakendada oma energiatõhususalaseid investeeringuid, sealhulgas investeeringuid liidu eri programmidesse, ning neis pakutakse välja asjakohaseid rahastamismehhanisme ja uuenduslikke rahastamise lahendusi, kombineerides toetusi, rahastamisvahendeid ja projektiarendusabi, et laiendada olemasolevaid algatusi ja kasutada liidu programme katalüsaatorina erasektori rahastamise võimendamiseks ja ergutamiseks 240) Artikkel 30 lg 11 Ei Valikuline säte, Eesti ei Liikmesriigid võivad rajada riikliku energiatõhususe fondi. Selle fondi rakenda eesmärk on rakendada energiatõhusus meetmeid, et toetada liikmesriike nende riiklike energiatõhususalaste panuste ja artikli 4 lõikes 2 osutatud soovituslike trajektooride täitmisel. Riikliku energiatõhususe fondi võib luua sihtotstarbelise fondina juba olemasoleva riikliku kapitaliinvesteeringuid edendava vahendi raames. Riiklikku energiatõhususe fondi võib rahastada ELi HKSi kohastest ehitus- ja transpordisektori lubatud heitkoguse ühikute enampakkumistest saadavatest tuludest. 241) Artikkel 30 lg 12 Ei Valikuline säte, Eestis ei Käesoleva artikli lõikes 11 osutatud riiklike energiatõhususe fondide rakenda rajamisel loovad liikmesriigid rahastamis vahendid, sealhulgas riiklikud tagatised, et suurendada erainvesteeringute kasutuselevõttu energiatõhususe valdkonnas ning energiatõhususega seotud laenutoodete ja uuenduslike kavade kasutamist, millele on osutatud käesoleva artikli lõikes 3. Riiklik energiatõhususe fond toetab artikli 8 lõike 3 ja artikli 24 kohaste meetmete rakendamist esmajärjekorras energiaostuvõimetute inimeste, vähekaitstud tarbijate, madala sissetulekuga leibkondade ja asjakohasel juhul nende inimeste suhtes, kes elavad sotsiaaleluruumides. See toetus hõlmab VKEde energiatõhususe meetmete rahastamist, et võimendada ja käivitada VKEde erarahastamist 242) Artikkel 30 lg 13 Ei Valikuline säte, Eestis ei Liikmesriigid võivad lubada avaliku sektori asutustel täita artikli 6 lõikes rakenda 1 sätestatud kohustusi aastaste maksetega riiklikku energiatõhususe fondi nende investeeringutega võrdse summa ulatuses, mida nõutakse kõnealuste kohustuste täitmiseks 243) Artikkel 30 lg 14 Ei Valikuline säte, Eestis ei rakenda Liikmesriigid võivad sätestada, et kohustatud isikud saavad täita artikli 8 lõigetes 1 ja 4 sätestatud kohustusi, makstes riiklikku energiatõhususe fondi igal aastal nende investeeringutega võrdse summa, mida nõutakse kõnealuste kohustuste täitmiseks. 244) Artikkel 30 lg 15 Ei Valikuline säte, Eestis ei Liikmesriigid võivad kasutada otsuse nr 406/2009/EÜ alusel määratud iga- rakenda aastastest saastekvootidest saadavaid tulusid energiatõhususe parandamise uuenduslikuks rahastamiseks 245) Artikkel 30 lg 16 Ei Komisjoni Komisjon hindab avaliku sektori vahendite kaudu energiatõhususse kohaldamisala investeerimise tulemuslikkust ja tõhusust liidu ja riikide tasandil ning liikmesriikide suutlikkust suurendada energiatõhususe valdkonnas erainvesteeringute kasutuselevõttu, võttes samal ajal arvesse ka riiklikes energia- ja kliimakavades väljendatud avaliku sektori rahastamis vajadusi. Komisjon hindab, kas liidu tasandi energiatõhususe mehhanism, mille eesmärk on pakkuda liidu tagatist, tehnilist abi ja sellega seotud toetusi, et võimaldada rahastamisvahendite rakendamist ning rahastamis- ja toetusskeeme riiklikul tasandil, võiks toetada kulutõhusal viisil liidu energiatõhususe ja kliimaeesmärkide saavutamist, ning teeb asjakohasel juhul ettepaneku sellise mehhanismi loomiseks. Selleks esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule 30. märtsiks 2024 aruande, millele lisatakse asjakohasel juhul seadusandlikud ettepanekud. 246) Artikkel 30 lg 17 Jah Praktiline rakendamine, Liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt 15. märtsiks 2025 ning raporteerimise kohustus. seejärel määruse (EL) 2018/1999 artikli 17 kohaselt esitatavate lõimitud riiklike energia- ja kliimaalaste eduaruannete osana ning kooskõlas määruse (EL) 2018/1999 artikliga 21 iga kahe aasta tagant järgmised andmed a)energiatõhususse tehtud avaliku sektori investeeringute maht ning keskmine võimendustegur, mis on saavutatud energiatõhususe meetmete toetamiseks antud avaliku sektori vahenditega; b) energiatõhususega seotud laenutoodete maht, eristades seejuures erinevaid tooteid; Komisjoni c) kui see on asjakohane, energiatõhususe ja parimate tavade kohaldamisala kasutuselevõtu suurendamiseks Ei kehtestatud riiklikud rahastamisprogrammid ning energiatõhususe uuenduslikud rahastamiskavad. Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud aruande koostamise hõlbustamiseks lõimib komisjon selles lõigus nimetatud nõuded ühisesse vormi, mis on sätestatud määruse (EL) 2018/1999 artikli 17 lõike 4 kohaselt vastu võetud rakendusaktides 247) Artikkel 30 lg 18 Jah Praktiline kohaldamine Lõike 17 punktis b osutatud kohustuse täitmiseks ning ilma et see Info edastatakse riikliku mõjutaks täiendavaid riiklikke energia- ja kliimakava meetmeid, võtavad eduaruannetes ((EL) liikmesriigid arvesse 2018/1999 määrus) finantseerimisasutuste suhtes ette nähtud kehtivaid avalikustamiskohustusi, mis hõlmavad muu hulgas järgmist: a) krediidiasutustele kehtestatud avalikustamisreeglid, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2021/2178; b) kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 449a krediidiasutustele kehtestatud keskkonna-, sotsiaalsete Ei ja juhtimisriskide avalikustamise nõuded. Komisjoni Lõike 17 punktis b osutatud kohaldamisala kohustuse täitmiseks energiatõhususega seotud laenutoodete mahtu käsitlevate andmete kogumiseks ja koondamiseks esitab komisjon 15. märtsiks 2024 liikmesriikidele suunised korra kohta, mille alusel riigi tasandil koguda ja koondada laenutoodete mahtu käsitlevaid andmeid ja nendele ligi pääseda 248) Artikkel 31 lg 1 Jah EnKs § 23 lg 4 Kehtivad sätted, ei Energiasäästu võrdlemiseks ja MTMm nr. 66 Lisa 2 võrreldavatesse ühikutesse muudeta. ümberarvestamiseks kohaldatakse määruse (EL) 2018/2066 VI lisas sätestatud alumisi kütteväärtusi ja käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud primaarenergiategureid, välja arvatud juhul, kui on õigustatud muude väärtuste või tegurite kasutamine. 249) Artikkel 31 lg 2 Ei Eesti kasutab Primaarenergiategurit kohaldatakse juhul, kui energiasääst arvutatakse lõppeneriga põhist primaarenergia põhjal, kasutades enrgiasäästu arvutust. lõppenergia tarbimisel põhinevat alt- üles-lähenemisviisi 250) Artikkel 31 lg 3 Jah MTMm nr. 66 Lisa 2 Elektrienergia kilovatt-tundides saavutatava säästu puhul kohaldavad liikmesriigid saavutatava primaarenergia tarbimise säästu täpseks arvutamiseks koefitsienti. Liikmesriigid kohaldavad vaikekoefitsienti 1,9, välja arvatud juhul, kui nad kasutavad oma kaalutlusõigust, et määrata põhjendatud riigisisestel asjaoludel kindlaks teistsugune koefitsient. 251) Artikkel 31 lg 4 Jah MTMm nr 66 lg 8 ja 9 Muude energiakandjate säästude puhul kilovatt-tundides (kWh) kohaldavad liikmesriigid koefitsienti, et täpselt arvutada saavutatud primaarenergia sääst 252) Artikkel 31 lg 5 Valikuline Eesti ei ole esitanud Kui liikmesriigid kehtestavad käesoleva direktiivi kohaselt esitatud siseriiklikku koefitsienti vaikeväärtuse koefitsiendi ise, kehtestavad nad selle koefitsiendi läbipaistva metoodika abil, võttes aluseks primaarenergia tarbimist mõjutavad riigisisesed, piirkondlikud või kohalikud asjaolud. Asjaolud peavad olema põhjendatud ja kontrollitavad ning põhinema objektiivsetel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel. 253) Artikkel 31 lg 6 Valikuline Eesti ei ole rakendanud Oma koefitsiendi kehtestamisel võtavad liikmesriigid arvesse siseriikliku koefitsienti energiaallikate jaotusi, mis sisalduvad nende riiklike energia- ja kliimakavade ajakohastatud versioonis, mis esitatakse vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 lõikele 2, ning nende järgmises lõimitud riiklikus energia- ja kliimakavas, mis esitatakse vastavalt kõnealuse määruse artiklile 3 ja artiklitele 7–12. Vaikeväärtusest kõrvale kaldudes teatavad liikmesriigid komisjonile nendes ajakohastatud versioonides ja järgnevates kavades koefitsiendi, mida nad kasutavad, koos arvutusmeetodi ja alusandmetega. 254) Artikkel 31 lg 7 Ei Komisjoni Hiljemalt 25. detsembriks 2026 ja seejärel iga nelja aasta tagant vaatab kohaldamisala komisjon vaadeldud andmete alusel vaikeväärtused läbi. Läbivaatamisel võetakse arvesse selle mõju liidu õigusaktidele, näiteks direktiivile 2009/125/EÜ ja määrusele (EL) 2017/1369. 255) Artikkel 32 Jah HMS ehk ettekirjutus . Kehtivad sätted, ei Liikmesriigid kehtestavad sunniraha, läbi karistusnormid, mida kohaldatakse järlevalve. muudeta käesoleva direktiivi alusel vastu . võetud liikmesriigi sätete rikkumise korral, ning võtavad vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste normide rakendamine. Kehtestatud karistused peavad olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni hiljemalt 11. oktoobriks 2025 nimetatud normidest ja meetmetest ning teavitavad teda viivitamata kõigist hilisematest nimetatud norme ja meetmeid mõjutavatest muudatustest. Artikkel 33 Ei Komisjoni Delegeeritud õigusaktid kohaldamisala puudutav artikkel 256) Artikkel 33 lg 1 Ei Komisjoni Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 34 vastu delegeeritud kohaldamisala õigusakte määruses (EL) 2015/2402 sätestatud tõhususe ühtlustatud kontrollväärtuste läbivaatamise kohta. 257) Artikkel 33 lg 2 Ei Komisjoni Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 34 vastu delegeeritud kohaldamisala õigusakte, et muuta käesolevat direktiivi, kohandades artiklis 31 ning II, III, V, VIII–XII ja XIV lisas osutatud väärtusi, arvutusmeetodeid, primaarenergia koefitsiendi vaikeväärtusi ja nõudeid tehnika arenguga. 258) Artikkel 33 lg 3 Ei Komisjoni Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 34 käesoleva direktiivi kohaldamisala täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse pärast asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist ühine liidu kava tema territooriumil asuvate andmekeskuste säästlikkuse hindamiseks. Komisjon võtab esimese sellise delegeeritud õigusakti vastu hiljemalt 31. detsembril 2023. Ühises liidu kavas määratakse kindlaks andmekeskuse kestlikkuse näitajad ning sätestatakse olulised tulemusnäitajad ja nende mõõtmise metoodika. Artikkel 34 Ei Komisjoni Delegeeritud volituste rakendamine kohaldamisala puudutav artikkel 259) Artikkel 34 lg 1 Ei Komisjoni Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kohaldamisala käesolevas artiklis sätestatud tingimustel 260) Artikkel 34 lg 2 Ei Komisjoni Artiklis 33 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse kohaldamisala komisjonile viieks aastaks alates 10. oktoobrist 2023. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist 261) Artikkel 34 lg 3 Ei Komisjoni Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 33 osutatud volituste kohaldamisala delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust 262) Artikkel 34 lg 4 Ei Komisjoni Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kohaldamisala kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonide vahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. 263) Artikkel 34 lg 5 Ei Komisjoni Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle kohaldamisala samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule 264) Artikkel 34 lg 6 Ei Komisjoni Artikli 33 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes kohaldamisala juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra  Energiamajanduse korralduse seaduse, elektrituru seaduse ja maagaasi seaduse muutmise seadus (energiatõhususe direktiivi ülevõtmine) seletuskirja Lisa 2 Rakendusaktide kavandid: 1) Majandus ja taristuministri määruse nr 76 „Energiaauditit miinimumnõuded“ muutmine. Muudatuste eesmärk on täpsustada energiaaudiitorite pädevusvaldkondi vastavalt ettevõtlussektorile, samuti üle vaadata energiaauditi nõuded koostöös ka ESG aruandlusega. Rakendusakti volitusnorm eelnõu punkti 44 alusel (EnKS § 27 lg 21, uus lõige). 2) Taristuministri uus määrus, kuidas arvutada kuluneutraalsust sotsiaaleluruumide rekonstrueerimisel. Pealkiri „Sotsiaaleluruumide rekonstrueerimisel kuluneutraalsuse arvutamise metoodika“ Sisu – Mõisted Kohaldamisala Metoodika Rakendamine Rakendusakti volitusnorm eelnõu punkti 21 alusel (EnKS § 5 lg 41, uus lõige) 3) Taristuministri uus määrus, mis täpsustab kuidas arvutada avaliku sektori olemasolevate hoonete rekonstrueerimise majandusliku olelusringi CO2 heidet. Pealkiri – „Avaliku sektori asutuste olemasolevate hoonete süsiniku olelusringi arvutamise metoodika“ Sisu – Mõisted Kohaldamisala Metoodika Rakendamine Rakendusakti volitusnorm eelnõu punkti 24 alusel (EnKS § 5 lg 61, uus lõige) 4) Taristuministri uus määrus mis sätestab nõuded andmekeskustele ning andmetele mida tuleb raporteerida Euroopa andmekeskuste andmebaasi. Pealkiri – „Andmekeskuste energiatõhususe jälgimine ja avaldamise miinimumnõuded“ Sisu – Mõisted Kohaldamisala Miinimumnõuded Rakendamine Rakendusakti volitusnorm eelnõu punkti 48 alusel (EnKS § 281 lg , uus paragrahv) 5) Tühistatakse 1999 majandusministri teadaanne „Soojusvarustuse kulude arvestamise ja jaotamise metoodika“1 ning asendatakse see uue taristu / energia- ja keskkonnaministri määrusega. Pealkiri - „Soojus ja jahutusvarustuse kulude arvestamise ja jaotamise metoodika“ Sisu – Mõisted ja üldsätted Plaanilise soojavajaduse arvestus Tegelike soojuskulude arvestus Soojusenergia hinna kujundamine Soojusvarustuse kulude arvestus väikekatlamajade puhul Soojusvarustuse kulude jaotamine ja tarbijatega arveldamine 1 Soojusvarustuse kulude arvestamise ja jaotamise metoodika–Riigi Teataja  Pretensioonide lahendamine Rakendusakt on seotud eelnõu punktiga 37 (EnKS § 11 lg 3 täiendamine)  EELNÕU 0 7 .07 . 2025 Energiamajanduse korralduse seaduse , elektrituru seaduse ja maagaasi seaduse muutmise seadus (energiatõhususe direktiivi ülevõtmine) § 1 . Energiamajanduse korralduse seaduse muutmine Energiamajanduse korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused : 1 ) paragrahvi 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) avaliku sektori asutus – valitsussektor ja keskvalitsuse allsektor riigieelarve seaduse § 2 tähenduses; “ ; 2 ) paragrahvi 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 3) energia - energiatooted nagu need on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1099/2008, energiastatistika kohta (ELT L 304, 14.11.2008, lk 1—62) artikli 2 punktis d;“; 3 ) paragrahvi 2 täiendatakse punkti de ga 3 1 –3 2 järgmises sõnastuses: „3 1 ) energiatõhususe esikohale seadmine – energiatõhususe esikohale seadmine, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1—77) artikli 2 punktis 18; 3 2 ) süsteemi tõhusus – energiatõhusate lahenduste valimine, kui n ee d võimaldavad ka kulutõhusat süsinikuheite vähendamist, paindlikkust ja ressursside tõhusat kasutamist; “ ; 4 ) paragrahvi 2 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „ saavutamiseks ” sõnadega „ , sealhulgas tegeliku energiatarbimise seire, energiatõhususe suurendamiseks võetavad meetmed ja edusammude mõõtmine “ ; 5 ) paragrahvi 2 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „7) energia lõpptarbimine – kogu energia, mis tarnitakse tööstus- ja transpordi sektorile , sealhulgas rahvusvaheliste õhuvedude energiatarbimiseks, teenindus-, põllumajandus-, metsandus- ja kalandussektorile, kodumajapidamistele ning lõpptarbimis e muudele sektoritele, välja arvatud rahvusvaheliste merepunkrivarude energia tarbimine ning tarned energia muundamise sektorile ja energiatööstusele ;“; 6 ) paragrahvi 2 täiendatakse punkt iga 8 1 järgmises sõnastuses : „ 8 1 ) e nergiasüsteem – süsteem , mis on eelkõige ette nähtud energiateenus t e osutamiseks, et rahuldada lõpptarbi jate energianõudlust soojuse, kütuste ja elektri järele ; “; 7 ) paragrahvi 2 punkt 26 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „26) primaarenergia tarbimine – kättesaadava energia brutotarbimine seda teisteks energialiikideks muundamata, välja arvatud mitteenergeetilised kasutusalad, rahvusvahelised merepunkrivarud ja ümbritseva keskkonna energia; “ ; 8 ) paragrahvi 2 punkt 29 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „29) väikese ja keskmise suurusega ettevõtja – Euroopa Komisjoni soovituse 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlemise kohta ( ELT L 124, 20.5.2003, lk 36 ) lisa artikli 2 lõikes 1 määratletud ettevõtjad; ”; 9 ) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 29 1 järgmises sõnastuses: „2 9 1 ) mikroettevõtja – Euroopa Komisjoni soovituse 2003/361/EÜ lisa artikli 2 lõikes 3 määratletud ettevõtja ; “; 1 0 ) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 33 – 3 6 järgmises sõnastuses: „ 3 3 ) huvide lahknemine – energiatõhususe investeeringutega seotud rahaliste kohustuste ja hüvede õiglase ja mõistliku jaotuse puudumine asjaomaste osalejate vahel, ke s võivad olla h oonete omanikud ja üürnikud või eri nevad omanikud või kortermajade või mitme kasutusotstarbelise hoone omanikud ja üürnikud või erinevad omanikud ; 3 4 ) kaasamisstrateegia – strateegia, millega seatakse eesmärgid, töötatakse välja meetmed ja määratakse kindlaks protsess, mille abil kaasata poliitika kujundamisse kõik asjaomased riikliku või kohaliku tasandi sidusrühmad, sealhulgas kodanikuühiskonna esindajad, näiteks tarbijaorganisatsioonid, e t suurendada teadlikkust, saada selle poliitika kohta tagasisidet ja soodustada selle tunnustamist üldsuse s ; 3 5 ) energiatõhususe parandamise meetmete statistiliselt oluline osa ja representatiivne valim – selline osa ja valim, mis nõuab asjaomaste energiasäästumeetmete statistilise andmekogumi rühma loomist nii, et see kajastaks kõikide energiasäästumeetmete üldkogumit ning võimaldaks teha põhjendatud järeldusi selliste meetmete võtmise usaldusväärsuse kohta tervikuna ; 3 6 ) relvajõud – Kaitsevägi k aitseväe korralduse seaduse § 2 l õike 1 tähenduses ning Kaitseliit kaitseliidu seaduse § 2 l õike 1 tähenduses ; “ . 11 ) seaduse 2. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 2. peatükk Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte, riiklik energiatõhususe eesmärk ja valdkonna strateegiad “; 1 2 ) seaduse 2. peatükki täiendatakse 1. jaoga järgmises sõnastuses: „1. jagu Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte § 2 1 . Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte (1) Kooskõlas energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega tagab iga avaliku sektori asutus, et energiatõhususega seotud lahendusi, sealhulgas nõudluse poole ressursse ja süsteemi paindlikkust, hinnatakse tema pädevuse ja vastutusvaldkonna kavandamis-, poliitika- ja investeerimisotsustes, mille igaühe väärtus on suurem kui 100 000 000 eurot, või transporditaristu projektide puhul 175 000 000 eurot, mis on seotud järgmiste sektoritega: 1) energiasüsteemid; 2) energiaga mitteseotud sektorid, kui need mõjutavad energiatarbimist ja energiatõhusust. (2) Kavandamis-, poliitika- ja investeerimisotsuste eristamisel ja energiaga mitteseotud sektorite määratlemisel võetakse arvesse muuhulgas Euroopa Komisjoni soovituse (EL) 2024/2143, milles esitatakse suunised Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 3 tõlgendamiseks seoses energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega (ELT L, 2024/2143, 9.8.2024), lisa punkti 3. (3) Kui poliitika, planeerimis- ja investeerimisotsuste suhtes kohaldatakse heakskiitmise ja järelevalve nõudeid, jälgib vastav avaliku sektori asutus energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kohaldamist, sealhulgas asjakohasel juhul sektori lõimimist ja sektoriülest mõju. (4) Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte rakendamise koordinaator on Kliimaministeerium (edaspidi energiasäästu koordinaator). § 2 2 . Energiatõhususe esikohale põhimõttega seotud lahenduste hindamine ja rakendamine (1) Avaliku sektori asutus hindab enne kavandamis-, poliitika- ja investeerimisotsuste tegemist, kas kulutõhusad ning tehniliselt, majanduslikult ja keskkonnaohutuse seisukohast sobivad alternatiivsed energiatõhususe meetmed asendavad kavandatavaid meetmeid täielikult või osaliselt nii, et vastavate otsuste eesmärgid saavutatakse. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud hinnangu eesmärk on kindlaks teha alternatiivsed energiatõhusad lahendused ja võimalused nende kasutamiseks esialgselt kavandatavate meetmete asemel. (3) Energiatõhususega seotud lahenduste hindamisel, sealhulgas selleks tehtava kulude-tulude analüüsi, ja alternatiivide kasutamisel võetakse arvesse muuhulgas Euroopa Komisjoni soovituse (EL) 2024/2143 lisa punkti 4 ja Euroopa Komisjoni soovitust (EL) 2021/1749, energiatõhususe esikohale seadmine – põhimõtete rakendamine — Suunised ja näited põhimõtte rakendamise kohta otsuste tegemise protsessis energiasektoris ja mujal (ELT L 350, 4.10.2021, lk 9—59). (4) Energiasäästu koordinaator töötab välja kulude ja tulude analüüsi metoodikaid, mis võimaldavad hinnata energiatõhususe lahendusi erinevates otsustusprotsessides, võttes arvesse nende otsuste mõju energiaostuvõimetutele isikutele ja riskigrupile. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud metoodikad avaldatakse Kliimaministeeriumi ametlikul veebilehel. (6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hinnangu järgi on olemas alternatiivsed energiatõhusad meetmed, mis saavad asendada esialgselt kavandatavaid meetmeid, ja on võimalik nende kohaldamine ning neid kohaldatakse esialgselt kavandatavate meetmete asemel, tagab avaliku sektori asutus meetmete nõuetekohase rakendamise. § 2 3 . Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega seotud takistused Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega seotud takistuste kindlaks tegemisel juhindutakse muuhulgas Euroopa Komisjoni soovituse (EL) 2021/1749 lisa punktis t 3.5.2. § 2 4 . Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte rakendaja ja järelevalve (1) Iga avaliku sektori asutus jälgib oma pädevuse ja vastutusvaldkonna piires energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kohaldamist ning mõju, mida õigusaktid, sealhulgas finantseeskirjad ning käesoleva seaduse § 2 1 lõikes 1 nimetatud kavandamis-, poliitika- ja olulised investeerimisotsused avaldavad energiatarbimisele, energiatõhususele ning energiasüsteemidele. (2) Käesoleva seaduse § 2 1 lõikes 3 sätestatud kohustust jälgib planeeringute kooskõlastamisel Maa- ja Ruumiamet ning energiahindade kooskõlastamisel Konkurentsiamet . § 2 5 . Energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte teave (1) Iga avaliku sektori asutus esitab iga aasta esimeses kvartalis energiasäästu koordinaatorile teabe tema pädevuse ja vastutusvaldkonna piires energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte rakendamisest, mis sisaldab vähemalt: 1) ülevaadet energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kohaldamisest; 2) mõju, mida õigusaktid, sealhulgas finantseeskirjad ning käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kavandamis-, poliitika- ja olulised investeerimisotsused avaldavad energiatarbimisele, energiatõhususele ning energiasüsteemidele. (2) Energiasäästu koordinaator koostab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruannete alusel ja arvestades seal esitatud teavet, hinnangu energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kohaldamisele ja kasule energiasüsteemides, eelkõige seoses energiatarbimisega ning loetelu meetmetest, mis on võetud, et kõrvaldada tarbetud regulatiivsed või mitteregulatiivsed tõkked energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte ja nõudluspoole lahenduste rakendamisel, sealhulgas selgitades välja riiklikud õigusaktid ja meetmed, mis on energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega vastuolus. (3) Energiasäästu koordinaator võib käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 täitmise osas sõlmida halduskoostöö seaduses sätestatud korras halduslepingu riigi omandis oleva äriühinguga, kelle põhitegevus on keskkonnauuringute läbiviimine. Sellise halduslepingu sõlmimisele ei kohaldata halduskoostöö seaduse §-e 6 ja 14. “; 13 ) paragrahvidest 3-4 1 moodustatakse seaduse 2. peatüki 2. jagu ja selle pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „2. jagu Riiklik energiatõhususe eesmärk ja valdkonna strateegiad“; 1 4 ) paragrahvi 3 l õikes 1 asendatakse tekstiosa “Kliimaministeerium (edaspidi energiasäästu koordinaator )” tekstiosaga “Energiasääst u koordinaator” ; 15 ) paragrahvi 3 lõikes 1 asendatakse arv „ 2020 “ arvuga „ 2030 “ ; 16 ) paragrahvi 3 lõi k e 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 1) Euroopa Liidu eesmärki, mille kohaselt 2030. aasta energiatarbimine ei ületa 992,5 miljonit naftaekvivalenttonni primaarenergia puhul või 763 miljonit naftaekvivalenttonni lõpptarbim i se puhul; “; 17 ) seaduse 3. peatükki täiendatakse §-ga 4 2 järgmises sõnastuses: „ § 4 2 . Avaliku sektori asutuste energiasääst (1) A valiku sektori asutuste summaarset energia lõpptarbimist vähendatakse igal aastal vähemalt 1,9 protsenti võrreldes aastaga 2021. Avaliku sektori tarbimisest arvatakse välja ühistranspordi ja relvajõudude energiatarbim ine , kuid nende energiasäästu võib avaliku sektori kohustuse täitmise eesmärgil siiski arvesse võtta. (2) Avaliku sektori energiasäästu arvestamisel võetakse arvesse riigisiseseid kliimaerinevusi . (3) Avaliku sektori energiasäästu koordinaator on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. “; 18 ) paragrahvis 5 asendatakse sõna „keskvalitsus“ sõnadega „avaliku sektori asutused“ vastavas käändes ; 19 ) paragrahvi 5 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Avaliku sektori energiasäästu koordinaator korraldab, et igal aastal rekonstrueeritakse 3 protsenti avaliku sektori asutuste omandis olevate hoonete kasulikust üldpõrandapinnast , et täita vähemalt energiatõhususe miinimumnõuded, mis on sätestatud oluliselt rekonstrueeritavale hoonele ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses. Keskvalitsuse kinnisvara energiasäästu koordinaatori ülesandeid täidab Rahandusministeerium . K ohalike omavalitsuste energiasäästu koordinaatori rolli täidab Regionaal ja Põllumajandusministeerium . Te iste hoonete puhul , mis ei ole keskvalitsuse ega kohaliku omavalits use valduses, täidab koordinaatori rolli Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud 3 protsendi alammäär arvutatakse Eesti Vabariigi territooriumil asuvate nende avaliku sektori asutuste omanduses olevate hoonete üldpõrandapinnast , millel on üle 250 m 2 kasulikku üldpõrandapinda ning mis ei vasta 1. jaanuariks 2024 vähemalt oluliselt rekonstrueeritava te hoonete energiatõhususe miinimumnõuetele. “ ; 20 ) paragrahvi 5 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „ (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rekonstrueerimisnõue ei kehti : 1) ehitusseadustiku § 62 lõikes loetletud sisekliima tagamisega hoonete kohta, mille puhul energiatõhususe miinimumnõuete järgimine ei ole nõutav ; 2) relvajõududele või keskvalitsusele kuuluvate riigikaitse eesmärke teenivate hoonete kohta, välja arvatud relvajõudude ja riigikaitseasutuste teenistuses oleva personali individuaalsed eluruumid või kontorihooned; 3) avaliku sektori asutuse omandis olevate sotsiaalhoonete ja -eluruumide le , kui rekonstrueerimine ei oleks kuluneutraalne või tooks kaasa üüritõusu sotsiaaleluruumides elavatele inimestele, välja arvatud juhul, kui selline üüritõus ei ole suurem kui energia kasutamise vähendamise arvelt saadav majanduslik kokkuhoid. “ ; 21 ) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 4 1 järgmises sõnastuses: „(4 1 ) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 3 nimetatud kuluneutraalsuse määramise metoodika kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”; 2 2 ) paragrahvi 5 lõi ge 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (5) Kui avaliku sektori asutused r ekonstru eerivad ühel aastal rohkem kui 3 protsenti oma hoonete üldpõrandapinnast , võib ülejäägi arvestada järgneva kolme aasta iga-aastase r ekonstrueerimis määra hulka kuni 2026. aasta 31. detsembrini. Kui avaliku sektori asutused rekonstruee rivad alates 2027. aasta 1. jaanuarist rohkem kui 3 protsenti oma hoonete üldpõrandapinnast , võib ülejäägi arvestada järgneva kahe aasta iga-aastase rekonstrueerimis määra hulka. “; 23 ) paragrahvi 5 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (6) Avaliku sektori asutused võivad arvestada hoonete iga-aastase rekonst ru ee rimismäära täitmisel uusi hooneid, mi s on oma ndatud konkreetsete eelmise kahe aasta jooksul lammutatud avaliku sektori asutuste hoonete asemel e . Seda tingimust kohaldatakse üksnes juhul, kui see on energiasäästu ja olelusringi süsinikuheite vähendamise mõttes kulutõhusam ja säästlikum kui selliste hoonete rekonstruee rimine. “ ; 2 4 ) paragrahvi 5 täiendatakse lõi kega 6 1 järgmises sõnastuses: „ ( 6 1 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud rekonstrueeritava hoone olelusringi süsinikuheite arvutamise metoodika kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. “ ; 2 5 ) paragrahvi 5 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (7) Avaliku sektori energiatõhususe koordinaator koostab selliste köetavate ja jahutatavate hoonete inventuuri, mis on avaliku sektori asutuste omanduses või kasutuses ning mille kasulik üldpõrandapind on suurem kui 250 m 2 . Inventuur sisaldab vähemalt järgmisi andmeid: 1) kasulik üldpõrandapind ruutmeetrites või nende andmete puudumisel suletud netopind ehitusseadustiku § 3 lõike 5 alusel kehtestatud määruse tähenduses; 2) energiatõhususarvu klass või kaalutud energia erikasutuse klass ; 3) soojuse, jahutuse, elektrienergia ja sooja veega seotud aastane mõõdetud energiatarbimine, kui need andmed on kättesaadavad .“ ; 26 ) paragrahvi 5 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (9) Avaliku sektori energiatõhususe koordinaator teeb käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud inventuuri tulemused üldsusele kättesaadavaks. Inventuuri ajakohastatakse iga kahe aasta tagant. Inventuur seotakse hoonefondi ülevaatamisega, mis tehakse hoonete rekonstruee rimise riiklike kavade järgi kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1275, hoonete energiatõhususe kohta (uuesti sõnastatud) ja asjaomaste andmebaasidega. “ ; 2 7 ) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Avaliku sektori asutused määravad üüri pindade lepingute sõlmimisel või muutmisel lepingus tähtajad, millal lepingu osaks olev hoone saab heitevabaks hooneks . “ ; 2 8 ) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses „ (12) Avaliku sektori hoonete re konstrueerimisel , mille kasulik üld põrandapind on üle 750 m 2 , tuleb hinnata energiatõhususe lepingute ja muude tulemuspõhiste energiateenuste kasutamise teostatavust .“ ; 29 ) paragrahvis 6 asendatakse sõna „ keskvalitsus “ sõna de ga „ avaliku sektori asutus “ vastavas käändes; 30 ) paragrahvi 6 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „ suurem “ sõnadega „ , samuti arvestatakse § 2 1 energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet “ ; 3 1 ) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 3 1 järgmises sõnastuses: „ (3 1 ) Avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad hindavad olulise energia osakaaluga teenuslepingute hangete korral, kas on võimalik sõlmida pikaajalist energiatõhusust andvaid lepinguid, mille tulemusena saavutatakse pikaajaline energiasääst. “ ; 3 2 ) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 4 1 järgmises sõnastuses: „ (4 1 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud kohustust ei kohaldata, kui see pärsib rahvatervise alastele hädaolukordadele reageerimist.”; 3 3 ) paragrahvi 7 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „ (1 ) E lektrienergia ja gaasi põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad (edaspidi koos võrguettevõtja) hindavad oma gaasi või elektri ülekande- või jaotusvõrkude energiatõhususe parandamiseks kasutatud meetmeid ning parandavad hinnangu järgi taristu projekteerimisel ja käitamisel energiatõhusust, eelkõige arukate võrkude kasutuselevõtuga. Võrguettevõtjad teatavad nendest meetmetest ja võrgukadude vähendamisega saavutatavast eeldatavast energiasäästust energiasäästu koordinaatorile.“; 3 4 ) paragrahvi 7 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Konkurentsiamet lähtub gaasi- ja elektrivõrgu käitamise kohta elektrituruseadusest ja maagaasiseadusest tulenevate otsuste tegemisel energiatõhususe esikohale seadm i se põhimõttest .“. 35 ) p aragrahvi 8 täiendatakse lõi getega 6- 8 järgmises sõnastuses: „ ( 6 ) Kütte- ja jahutustarne energiatõhususe suurendamise majandusliku teostatavuse hindamiseks koostatakse kulude-tulude analüüs, kui kavandatakse või remonditakse põhjalikult järgmisi rajatisi: 1) soojuselektrijaam, mille keskmine aastane summaarne sisendenergia ületab 10 MW, et hinnata käitise kui tõhusa koostootmisjaama toimimise kulusid ja tulusid; 2) tööstuskäitis, mille keskmine aastane kogusisendenergia on üle 8 MW, et hinnata käitises ja väljaspool seda tekkiva heitsoojuse kasutamist; 3) teenindusrajatis, mille keskmine aastane kogusisendenergia on üle 7 MW, et h innata käitises ja väljaspool seda tekkiva heitsoojuse kasutamist ; 4) andmekeskus, mille summaarne nimisisendenergia ületab 1 MW, et hinnata kulude-tulude analüüsi, sealhulgas , kuid mitte ainult, tehnilist teostatavust, kulutõhusust, mõju energiatõhususele ja kohalikule küttenõudlusele, sealhulgas hooajalisi kõikumisi heitsoojuse kasutamisega majanduslikult põhjendatud nõudluse rahuldamiseks ning kõnealuse käitise ühendamisega kaugküttevõrku või tõhusasse /taastuvenergia põhisesse kaugjahutussüsteemi või muudesse heitsoojuse taaskasutamise rakendustesse. ( 7 ) M ajandusliku teosta ta vuse hindamiseks kulude-tulude arvutamise metoodika kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega . ( 8 ) K äesoleva paragrahvi lisa 8 majanduslik kulude-tulude analüüs ei ole kohustuslik tipptunni- ja varuelektrijaamad ele , mis on kavandatud töötama alla 1500 töötunni aastas viie aasta libiseva keskmisena . “; 36 ) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „töötlemise“ sõnadega „viisil, mis kajastab täpselt tegelikku energiatarbimist ning on konkurentsivõimeline“; 3 7 ) paragrahvi 11 lõi ke 3 teises lauses asendatakse tekstiosa „ ja tehniliselt teostatav” tekstiosaga „ , tehniliselt teostatav ja proportsioonis potentsiaalse energiasäästuga“; 3 8 ) seadus e 5. peatükki täiendataks e §-ga 13 3 järgmises sõnastuses: „ § 13 3 . L õpptarbija l epingulised põhiõigused küttele, jahutusele ja soojale tarbeveele (1) L õpptarbija l on õigus sõlmi da energia tarnijaga kaugkütte, kaugjahutuse ja sooja tarbevee teenuse osutamise leping , milles esitatakse vähemalt : 1) energia tarnija nimi, äriregistri- või isikukood, aadress ja kontaktandmed; 2) osutat u d teenus te kirjeldus ja lepingus sisalduva kvaliteedi põhinäitajad või viide kättesaadavale dokumendile, milles on põhinäitajad esitatud ; 3) lepingus sisalduvate ja ilma lisatasudeta pakutavate hooldusteenuste liigid; 4) asjakohase teabe saamise viisid kõigi kohalduvate tasude, hooldustasude ning seotud toodete ja teenuste kohta; 5) lepingu kestus, lepingu ja teenuse osutamise, sealhulgas seotud toodete ja teenuste, pikendamise ja lõpetamise tingimused ning teave selle kohta, kas lepingu tasuta lõpetamine on lubatud ; 6) võimalikud hüvitised ja tagasimaksmise kord juhul, kui teenuse kvaliteet ei vasta kokkulepitule, sealhulgas ebatäpne arve või arve hilinenud esitamine; 7) vaidluste kohtuvälise lahendamise kord tarbijakaitseseaduse alusel ; 8) tarbijaõigusi käsitlev teave, sealhulgas teave kaebuste käsitlemise kohta ja kõigi k äesolevas lõikes osutatud teave, mis edastatakse arvel või ettevõtja veebilehel ja mis sisaldab käesoleva seaduse § 30 lõikes 1 nimetatud energiasäästu koordinaatori linki tema veebilehele. 9) kontaktandmeid, mis võimaldavad tarbijal teha kindlaks asjakohased ühtsed kontaktpunktid, mis on nimetatud käesoleva seaduse § 30 lõikes 3 . (2) Käesolevas paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave tuleb esitada enne lepingu sõlmimist ulatuses ja korras, mis vastab võlaõigusseaduses või muus seaduses sätestatud lepingueelse teabe andmise kohustusele . Kui leping sõlmitakse vahendaja kaudu, peab nimeta tud teave samuti olema kättesaadav enne lepingu sõlmimist. (3) Lepingutingimuste, sealhulgas hindade ja tasude kokkuvõte , esitatakse lõpptarbijale ja lõppkasutajale arusaadaval viisil täpses ja selges sõnastuses. (4) Lõpptarbijale antakse lepingu koopia ja teave kütte, jahutuse ja sooja tarbeveega seotud teenustele juurdepääsu ja nende kasutamise suhtes kohaldatavate hindade, tasude ja üldtingimuste kohta. (5) Lõpptarbija t teavitatakse kõigist kavatsusest lepingutingimusi muuta. Energiatarnija pea b tema lõpptarbijale läbipaistval ja arusaadaval viisil ise teatama kõigist tarnehinna muudatustest , samuti muudatuse põhjustest ja eeltingimustest ning selle ulatusest hiljemalt kaks nädalat ja kodutarbijate puhul üks kuu enne muudatuse jõustumist. Lõpptarbijad teavitavad lõppkasutajaid uutest tingimustest viivitamata. (6) Energiat arnija paku b lõpptarbijale laia makseviiside valikut. Makseviisid ei tohi olla tarbijate suhtes põhjendamatult diskrimineerivad. Tasude erinevused, mis on seotud makseviisi või ettemaksusüsteemiga, peavad olema objektiivsed, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed ega tohi ületada otseseid kulusid, mida makse saaja seoses konkreetse makseviisi või ettemaksusüsteemi kasutamisega kandis . (7) K odutarbija t , kes saa b kasutada ettemaksusüsteemi, ei seata ettemaksusüsteemi kohaldamise korral ebasoodsamasse olukorda. ( 8 ) K äesolevas paragrahvis reguleerimata osas kohaldatakse lepingule võlaõigusseaduses tarbijaga sõlmitud lepingu kohta sätestatut .;” 3 9 ) paragrahvi 14 lõi ked 2 1 ja 2 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2 1 ) Üldise energiasäästukohustuse maht on: 1) 0,8 protsenti aastasest energia lõpptarbimisest ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2023, arvestatuna 1. jaanuarile 2019 eelnenud viimase kolme aasta keskmise st ; 2) 1,3 protsenti aastasest energia lõpptarbimisest ajavahemikul 1. jaanuarist 2024 kuni 31. detsembrini 2025, arvestatuna 1. jaanuarile 2019 eelnenud viimase kolme aasta keskmise st ; 3) 1,5 protsenti aastasest energia lõpptarbimisest ajavahemikul 1. jaanuarist 2026 kuni 31. detsembrini 2027, arvestatuna 1. jaanuarile 2019 eelnenud viimase kolme aasta keskmise st ; 4) 1,9 protsenti aastasest energia lõpptarbimisest ajavahemikul 1. jaanuarist 2028 kuni 31. detsembrini 2030, arvestatuna 1. jaanuarile 2019 eelnenud viimase kolme aasta keskmise st . (2 2 ) Üldise energiasäästukohustuse maht igal kümneaastasel perioodil pärast 2030. aasta 31. detsembrit on keskmiselt 1,9 protsenti keskmisest aastasest lõpptarbijatele müüdud energiakogusest iga kalendriaasta kohta. “ ; 40 ) paragrahvi 14 täiendatakse lõi kega 5 järgmises sõnastuses: „(5) K äesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lõpptarbimise kumulatiivsest energiasäästust teatud osa tuleb saavutada energiaostuvõimetute isikute ja energiaostu riskirühma kuuluvate isikute juures. See osakaal peab olema vähemalt võrdne energiaostuvõimetute isikute osakaaluga , nagu on hinnatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 artikli 3 lõike 3 punkti d kohaselt koostatud riiklik u s energia- ja kliimakavas . “ ; 4 1 ) paragrahvi 16 1 täiendatakse lõi getega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) Kui riik ei ole saavutanud käesoleva seaduse § -s 14 nõutavat summaarset lõppkasutuse energiasäästu iga § 14 lõikes 5 sätestatud kohustusperioodi lõpuks, peab ta lisaks järgmise kohustusperioodi lõpuks nõutavale summaarsele lõppkasutuse energiasäästule saavutama ka puudu jäänud energiasäästu. (5) Kui riik on saavutanud nõutavast tasemest suurema summaarse lõppkasutuse energiasäästu 2030 . aasta lõpuks, on tal õigus kanda kohustusest üle jääv summa (kuni 10 protsenti kõnealusest ülejäägist) üle järgmisse kohustusperioodi, ilma et sihteesmärki suurendataks. “ ; 4 2 ) paragrahvi 21 lõi get 1 täiendatakse punkt iga 9 järgmises sõnastuses: „ 9 ) poliitikameetmed, mis tagavad energiasäästu energiaostuvõimetutele isikutele ja energiaostu riskirühma kuuluvatele isikutele . “ ; 4 3 ) paragrahvi 27 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eksperdil peab olema : 1) ehitiste energiatõhususe valdkonnas vähemalt energiaaudiitori kutsekvalifikatsiooni VI tase või kõrgem tase olenevalt auditeeritavast objektist ; 2) s oojusinseneri kutsekvalifikatsiooni 8 tase spetsialiseerumise kohaselt või 3) sõltumatu akrediteering asjakohase Euroopa või rahvusvahelise standardi järgi , mis tõendab kompetentsust sertifitseerida energia- või keskkonnajuhtimissüsteeme. “; 4 4 ) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „ (2 1 ) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega ettevõtlusvaldkonnad, kus käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud eksperdid võivad tegutseda. “ ; 4 5 ) paragrahvi 27 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud energiaauditite kvaliteedi tagamiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega miinimumnõuded energiaauditile ja tegevuskavale , sealhulgas energiajuhtimissüsteemi kohasele energiaauditile . Tegevuskava tuleb esitada ettevõtte majandusaasta aruandes. Kui energiaauditi objektiks oleva hoone kasutamise otstarbeks on ehitusseadustiku § 50 lõikes 7 sätestatud määruse alusel elamu, tuleb energiaauditi tegemisel juhinduda ehitusseadustiku § 64 lõike 5 alusel kehtestatud määrusest. “ ; 4 6 ) paragrahvi 28 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse jä r g miselt : „ § 28 . Ettevõtete kohustus teha regulaarselt energiaauditeid ( 1) Ettevõte , mille viimase kolme aasta keskmine aastane energiatarbimine kõigi energiakandjate summana on olnud : 1) suurem kui 10 TJ , peab tegema iga nelja aasta tagant käesoleva seaduse § 27 lõikes 1 sätestatud energiaaudit i ; 2) suurem kui 85 TJ, rakenda b energiajuhtimissüsteemi, mi lle on sertifitseeri n ud sõltumatu asutus asjaomaste Euroopa või rahvusvaheliste standardite kohaselt . “; 4 7 ) paragrahvi 28 täiendatakse lõi kega 2 1 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettevõtjal, kes rakendab lepingus käesoleva seaduse § 31 punkti 1 kohast energiasäästu koordinaatori levitatud teavet , mis käsitleb energiateenus lepingu t ja tingimusi, mis tagavad energiasäästu ja lõpptarbija ning lõppkasutaja õigused ja need vastavad energiatõhususe lepingu miinimumnõuetele, ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustust.“; 4 8 ) seadus e 7. peatükki täiendatakse §-ga 28 1 järgmises sõnastuses: „§ 28 1 . Andmekeskuste kohustus raporteerida oma energiakasutusest (1) Andmekeskus on käesoleva seaduse mõistes rajatis või rajatiste rühm, mida kasutatakse arvutisüsteemide ja serverite ning nendega seotud andmesalvestus-, andmetöötlus- ja andmeleviseadmete majutamiseks, ühendamiseks ja käitamiseks . (2) Andmekeskuse käitajad ja omanikud , kelle installeeritud infotehnoloogiaseadmete võimsusvajadus on vähemalt 500 kW , esitavad igal aastal Euroopa andmebaasi teabe nende seadmete energiatõhususe kohta . ( 3 ) Lõikes 2 sätestatud kohustus ei laiene andmekeskustele, mida kasutatakse või mis osutavad oma teenuseid üksnes kaitse ja kodanikukaitse lõppeesmärgil . ( 4 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud energiatõhususe teabe miinimumnõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. ( 5 ) Energiasäästu koordinaator julgustab andmekeskuste omanikke ja käitajaid, kelle installeeritud infotehnoloogiaseadmete võimsusvajadus on vähemalt 1 MW, võtma arvesse parimaid tavasid, millele on osutatud Euroopa andmekeskuste energiatõhususe käitumisjuhendi viimases versioonis. ( 6 ) Käesoleva seaduse § 8 l õikes 8 sätestatud analüüsi kohustus ei kehti andmekeskustele , mille heitsoojust kasutatakse või hakatakse kasutama kaugküttevõrgus või otseselt ruumide kütmiseks, sooja tarbevee saamiseks või muul otstarbel hoones või hoonete rühmas või rajatistes, kus see asub. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud Euroopa andmebaasi kontaktpunkt on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet .“; 4 9 ) paragrahvi 30 l õiget 4 täiendatakse pärast esimest lauset lausega järgmises sõnastuses: „ E nergiaostuvõimetute isikute ja energiaostu riskirühmade teadlik k ust tuleb eraldi arendada . “ ; 50 ) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 3 1 järgmises sõnastuses: „( 3 1 ) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet täidab käesoleva seaduse § 4 2 lõike 1 punkti 3 kohaselt avaliku sektori asutuste energiasäästu koordinaatori rolli ning käesoleva seaduse § 28 lõike 7 kohaselt andmekeskuste kontaktpunkti rolli. “ ; 51 ) paragrahv i 37¹ tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Alates 2027. aasta 1. jaanuarist peavad kõik käesoleva seaduse § 11 lõikes 2 nimetatud arvestid olema kauglugemise funktsiooniga, kui selliste arvestite paigaldamine on kulutõhus, tehniliselt teostatav ja proportsioonis potentsiaalse energiasäästuga.“ ; 5 2 ) paragrahv i 38 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punkti 1 kohase energiaauditi peavad ettevõtjad tegema hiljemalt 2026 . aasta 11. oktoobr il ja seejärel vähemalt iga nelja aasta järel viimase energiaauditi kuupäevast arvates. (2) Käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punkti 2 kohase energiajuhtimissüsteemi peavad ettevõtjad rakendama hiljemalt 2027 . aasta 11. oktoobri ks .“; 5 3 ) seadust täiendatakse §-ga 38 4 – 38 5 järgmises sõnastuses: § 38 4 . Paragrahvi 4 2 kohaldamine Käesoleva seaduse §- s 4 2 sätestatud kohustus ei kohaldu : 1) kuni 2026 . aasta 31. detsembrini nende kohalike haldusüksuste avaliku sektori asutuste energiatarbimis ele , mille haldusalas on vähem kui 50 000 elanikku , kuid rohkem kui 5000 elanikku ; 2) kuni 2029 . aasta 31. detsembrini nende kohalike haldusüksuste avaliku sektori asutuste energiatarbimis ele , mille haldusalas on vähem kui 5 000 elanikku. § 3 8 5 . Invent eerimise tähtaeg Energiasäästu koordinaator te eb käesoleva seaduse § 5 lõikes 7 nimetatud inventuuri hiljemalt 2025. aasta 11. o ktoobriks. “ ; 5 4 ) seaduse normitehnili ne märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : “ 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (ELT L 153, 18.06.2010, lk 13–35), muudetud direktiiviga (EL) 2018/844 (ELT L 156, 19.06.2018, lk 75–91) ja määrusega (EL) 2018/1999 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1–77) ; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209) ; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/1791, mis käsitleb energiatõhusust ja millega muudetakse määrust (EL) 2023/955 (ELT L 231, 20.9.2023 , lk 1—111 ) . ”. § 2 . Elektrituruseaduse muutmine Elektrituru seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 65 täiendatakse lõi kega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad jälgivad ja kvantifitseerivad võrgukadude kogumahtu ning optimeerivad võrke ja parandavad võrkude tõhusust juhul, kui see on tehniliselt ja rahaliselt teostatav.“; 2 ) paragrahvi 66 lõiget 14 täiendatakse esimese lausega järgmises sõnastuses: „Konkurentsiamet kontrollib võrguettevõtjate poolt energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte rakendamist nende projektide ja võrgu arengukavade heakskiitmisel, kontrollimisel ja järelevalvel E uroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1788, 13. juuni 2024, mis käsitleb taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi, maagaasi ja vesiniku siseturgude ühiseid norme ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2023/1791 ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/73/EÜ (uuesti sõnastatud) artikkel 55 vastavustabeli kohaselt .“; 3 ) paragrahvi 66 täiendatakse lõigetega 17 ja 18 järgmises sõnastuses: „(17) Võrguettevõtjad kohaldavad oma võrgu planeerimise, arendamise ja investeerimisotsustes energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet energiamajanduse korralduse seaduse 2 1 tähenduses . (18) Konkurentsiamet ja energiasäästu koordinaator kontrollivad, et võrguettevõtjate kasutatava metoodikaga hinnatakse kulude-tulude analüüsis alternatiive ning võetakse arvesse energiatõhususe lahendustest saadavat laiemat kasu, nõudluse paindlikkust ning investeerimist varadesse, mis aitavad kaasa kliimamuutuste leevendamisele.“; 4 ) paragrahvi 71 lõi k e s 4 asendatakse tekstiosa „ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1–56), XI “ tekstiosaga „ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2023/1791, mis käsitleb energiatõhusust ja millega muudetakse määrust (EL) 2023/955 (uuesti sõnastatud) (ELT L 231, 20.9.2023, lk 1—111 ), XIII “ ; 5) paragrahvi 93 lõiget 10 täiendatakse punktidega 9 ja 10 järgmises sõnastuses: „9) eraldi osa edusammude kohta, mida on tehtud gaasi- ja elektritaristu käitamise energiatõhususe suurendamisel; 10) hinnangut gaasi- ja elektritaristu käitamise ning ülekande- ja jaotusvõrguettevõtjate võetud meetmete üldise tõhususe kohta ning asjakohasel juhul energiasäästu koordinaatoriga koostatud soovitused energiatõhususe parandamiseks, sealhulgas kulutõhusate alternatiivide kohta, mis vähendavad tippkoormust ja üldist elektrikasutust.“; 6) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/1791, mis käsitleb energiatõhusust ja millega muudetakse määrust (EL) 2023/955 (ELT L 231, 20.9.2023, lk 1—111 )”. § 3 . Maagaasi seaduse muutmine Maagaasiseaduses tehakse järgmised muudatused. 1) paragrahvi 21² lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Gaasi ülekande- ja jaotusvõrguettevõtjad teevad oma võrgu planeerimise, arendamise ja investeerimisotsused kooskõlas energiamajanduse seaduse § 7 lõikega 1.“; 2) paragrahvi 21² lõiget 6 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Konkurentsiamet kontrollib energiamajanduse korralduse seaduse § 2 1 tähenduses energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte rakendamist võrguettevõtjate poolt nende projektide ja võrgu arengukavade heakskiitmisel, kontrollimisel ja järelevalvel lähtudes E uroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1788, 13. juuni 2024, mis käsitleb taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi, maagaasi ja vesiniku siseturgude ühiseid norme ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2023/1791 ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/73/EÜ (uuesti sõnastatud) artikkel 55 vastavustabeli kohaselt .“; 3) seaduse normitehnilises märkuses asendatakse tekstiosa “ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ (ELT L 211, 14.08.2009, lk 94–136), muudetud direktiiviga (EL) 2019/692 (ELT L 117, 03.05.2019, lk 1–7) tekstiosaga “Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1788, mis käsitleb taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi, maagaasi ja vesiniku siseturgude ühiseid norme ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2023/1791 ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/73/EÜ (uuesti sõnastatud) ( ELT L, 2024/1788, 15.7.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1788/oj )”; 4) seaduse normitehnilises märkuses asendatakse tekstiosa “ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 140, 05.06.2009, lk 16–62)” tekstiosaga “ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (uuesti sõnastatud) ( ELT L 328, 21/12/2018, lk 82—209)”; 5 ) seaduse normitehnilises märkuses asendatakse tekstiosa “ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1–56), muudetud direktiividega 2013/12/EL (ELT L 141, 28.05.2013, lk 28–29), (EL) 2018/844 (ELT L 156, 19.06.2018, lk 75–91), (EL) 2018/2002 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 210–230) ja (EL) 2019/944 (ELT L 158, 14.06.2019, lk 125–199) ning määrustega (EL) 2018/1999 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1–77) ja (EL) 2019/826 (ELT L 137, 23.05.2019, lk 3–9) tekstiosaga “Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/1791, mis käsitleb energiatõhusust ja millega muudetakse määrust (EL) 2023/955 (ELT L 231, 20.9.2023, lk 1—111 )”. Seletuskirja : Lisa 1 – vastavustabel Lisa 2 – rakendusaktide kavandid.