Hankeleping

Lisa 2 13.08.2025 lepingu nr 2-2/25/460 juurde Lepingu üldtingimused 1. Mõisted Mõisteid kasutatakse alljärgnevas tähenduses: 1.1. „Asutus“ – Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja muud võimalikud hankes osalevad hankijad üksikult või ühiselt vastavalt lepingule. 1.2. „Täitja“ – lepingu pool, kes ei ole asutus. 1.3. „Tööpäev“ – kalendripäev, mis ei ole laupäev, pühapäev ega Eesti Vabariigi seadustega kehtestatud riiklik püha või rahvuspüha. 2. Maksetingimused 2.1. Maksumus esitatakse eurodes, millele lisandub vajadusel Eesti Vabariigis kehtiv käibemaks. 2.2. Asutus tasub vastuvõetud ja lepingutingimustele vastava teenuse ning kauba eest arvel esitatud arveldusarvele 28 (kahekümne kaheksa) päeva jooksul pärast lepingu tingimustele vastava arve kättesaamist. Arve esitamise aluseks on poolte poolt allkirjastatud vastuvõtuakt/saateleht. Asutusel on õigus keelduda arve tasumisest, kui talle või tema poolt volitatud kaupa/teenust vastuvõtvale isikule ei ole täitja poolt antud võimalust kaupa/osutatud teenust üle vaadata. 2.3. Asutus ei aktsepteeri arvet, mis ei vasta lepingutingimustele. Sellisel juhul esitab täitja uue arve viie tööpäeva jooksul. Asutus ei maksa viivist arvelt, mille esitamata jätmises või valesti esitamises ei ole asutus süüdi. 2.4. Juhul, kui asutus viivitab arve tasumisega, on täitjal õigus nõuda asutuselt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud viivist tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest, tingimusel, et viivitusest on asutusele teada antud 30 (kolmekümne) päeva jooksul selle tekkimisest. Viivise kogusuurus ei ületa 10% viivituses oleva summa suurusest. 2.5. Tasumine loetakse teostatuks asutuse panga poolt maksekorralduse vastuvõtmisest. 2.6. Asutus kontrollib enne arve, mille maksumus on koos käibemaksuga 10 000 eurot või rohkem, tasumist täitja maksuvõla puudumist Maksu- ja Tolliameti kodulehekülje kaudu. Vähemalt 10 000 eurose maksuvõla olemasolu korral informeerib asutus tasutavast arvest Maksu- ja Tolliametit. 3. Konfidentsiaalsus ja julgeolekunõuded 3.1. Konfidentsiaalse teabe all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud teavet, isikuandmeid, turvaandmeid, selgelt tähistatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumente ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada asutuse huve. Konfidentsiaalne teave ei hõlma endas teavet, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil. 3.2. Täitja kohustub mitte avaldama lepingu kehtivuse ajal ega hiljem asutuse kirjaliku nõusolekuta asutuse konfidentsiaalset teavet. Täitja kaitseb temale lepingu täitmise käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust. 3.3. Täitja kohustub mitte kasutama asutuse kirjaliku nõusolekuta lepingu juurde kuuluvat dokumenti või informatsiooni, v.a juhtudel, mis on vajalikud lepingu täitmiseks. Kõik 1/4  dokumendid peale lepingu on asutuse omand ja kui asutus nõuab, on täitja kohustatud talle need peale lepingu lõppemist tagastama. 3.4. Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe avaldamine mistahes kolmandatele isikutele on keelatud. 3.5. Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu. 3.6. Juhul, kui lepingu täitmiseks on täitjal vaja siseneda Kaitseministeeriumi valitsemisala territooriumile, kohustub täitja täitma kehtivaid julgeolekureegleid. Sel juhul lisab asutus asjakohased reeglid lepingule. Juhul, kui täitja kasutab nimetatud territooriumil alltöövõtjaid, tuleb need eelnevalt kirjalikult kooskõlastada asutusega ning ka neile rakenduvad kõik lepingus sätestatud julgeolekunõuded. Alltöövõtjate poolt julgeolekunõuete täitmise eest vastutab neid kaasanud pool. 3.7. Avalikkusele suunatud lepingu eseme või selle täitmisega seotud teavitus, sh pressiteated, asutusele viitamine reklaamis või võrguväljaandes, on lubatud asutuse sõnaselgel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. 4. Leppetrahv 4.1. Poolel ei ole õigus nõuda leppetrahvi tasumist, kui ta ei ole teisele poolele 60 (kuuekümne) päeva jooksul pärast lepingujärgse kohustuse rikkumise avastamist teatanud kirjalikult leppetrahvi nõudest. 4.2. Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise asendamiseks. 4.3. Lisaks leppetrahvinõudele on asutusel õigus nõuda täitjalt igasuguse lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. 4.4. Juhul, kui asutus annab kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja, algab punktis 4.1 nimetatud leppetrahvi tähtaeg pärast kohustuse täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumist. Täiendavaks tähtajaks kohustuse täitmata jätmisel, arvestatakse leppetrahvi alates esialgsest rikkumisest. 4.5. Leppetrahv tuleb tasuda 30 (kolmekümne) päeva jooksul leppetrahvi nõude esitamisest. 4.6. Asutusel on õigus arvestada asutuse poolt esitatud leppetrahvinõuete summad ja kahjuhüvitiste summad maha täitjale tasumisele kuuluvast tasust. Pooled võivad kokku leppida muul viisil tasaarvestuse tegemises. 5. Lepingu jõustumine ja lõpetamise alused 5.1. Leping jõustub asutuse poolt allkirjastamisel, kui lepingu projekt on enne pakkumuse esitamist tehtud kättesaadavaks täitjale ja viimane on esitanud sellega arvestades pakkumuse riigihangete seaduse mõistes. Muul juhul jõustub leping mõlemapoolsel allkirjastamisel. 5.2. Lepingu võib lõpetada mõlema poole kirjalikul kokkuleppel lepingus või kehtivas seadusandluses sätestatud juhtudel. 5.3. Asutus annab lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel täitjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks, mis ei või üldjuhul olla pikem kui 30 päeva. Lepingu täitmiseks antav tähtaeg ei vabasta poolt vastutusest kohustuse rikkumise eest. 5.4. Asutus ei ole kohustatud lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel andma tähtaega lepingu täitmiseks olulise lepingurikkumise korral. Sel juhul esitab asutus täitjale mõistliku aja jooksul olulisest lepingurikkumisest teadasaamisest arvates kirjaliku lepingu ülesütlemis- /taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine/taganemine loetakse toimunuks täitja poolt ülesütlemis-/taganemisavalduse kättesaamisest. 5.5. Lepingu täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumisel võib asutus esitada täitjale kirjaliku lepingu(st) ülesütlemisavalduse/taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine/taganemine loetakse toimunuks täitja poolt ülesütlemisavalduse/taganemisavalduse kättesaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemisavaldust/taganemisavaldust ei ole vaja esitada, kui täiendava tähtaja andmisel on asutus eelnevalt kirjalikult selgitanud, et tähtaja jooksul lepingujärgse kohustuse täitmata jätmisel ütleb asutus lepingu üles/taganeb asutus lepingust. Sel juhul lõpeb leping asutuse poolt lepingu täitmiseks määratud tähtaja möödumisel ja tingimusel, et täitja ei ole pakkunud asutusele kohast täitmist. 2/4  5.6. Poolel on õigus raamleping ja/või hankeleping täiendava tähtajata üles öelda või lepingust taganeda, kui täitja on lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Oluliste lepingurikkumistega on muuhulgas tegemist, kui: 5.6.1. täitja rikub lepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 5.6.2. täitja on jätnud asutuse poolt antud täiendava tähtaja jooksul oma kohustused täitmata; 5.6.3. täitja edastab asutusele teate täitmisest keeldumise kohta; 5.6.4. täitja on asutusele esitanud valeteavet või võltsitud andmeid; 5.6.5. täitja rikub konfidentsiaalsuskohustust. 5.6.6. kohustuse rikkumine annab asutusele mõistliku põhjuse eeldada, et täitja ei täida kohustust ka edaspidi; 5.6.7. raamlepingu puhul on selle oluliseks rikkumiseks ka selle alt sõlmitud hankelepingu oluline rikkumine, samuti selle alt sõlmitud hankelepingu või hankelepingute väheoluline rikkumine üle kolme korra; 5.6.8. täitjal esineb lepingu perioodil seadusrikkumisi lepingu esemeks oleva kauba müügi või teenuste osutamisega 5.6.9. täitjal lõppevad lepingu täitmiseks vajalikud load ning täitja ei pikenda neid või lubade pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel; 5.6.10. täitja suhtes on tehtud pankrotiotsus või on algatatud likvideerimisprotsess. 5.7. Asutusel on õigus leping igal ajal üles öelda või lepingust taganeda, teatades sellest täitjale vähemalt üheksakümmend kalendripäeva ette. 5.8. Ülesütlemisel ei ole pooled kohustatud lepingut täitma. Lepingupooled on lepingu üles ütlemisel või taganemisel kohustatud tagastama teineteisele lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu võlaõigusseaduses sätestatud korras. 6. Vääramatu jõud 6.1. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool on rikkunud kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks, näiteks loodusõnnetusi, üldisi elektrikatkestusi, sõjategevust, blokaadi. Pooled ei loe vääramatuks jõuks täitja kolmandast isikust lepingupartneri suutmatust lepingut täita. 6.2. Kui mistahes vääramatu jõu tingimustele vastav asjaolu tõi kaasa lepingu mittetäitmise lepingus või selle lisades ettenähtud tähtajal ning selle mõju on ajutine, on lepingust tulenevat kohustust rikkunud poole käitumine vabandatav üksnes ajal, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. 6.3. Vääramatu jõu esinemise tõttu lükatakse lepingulise kohustuse täitmise tähtaeg edasi vastavalt asjaolu mõjumise ajale. 6.4. Pool, kes ei suuda oma kohustusi vääramatu jõu tõttu täita, peab viivitamatult teatama teisele poolele nimetatud olukorra tekkimisest ja lõppemisest. Mitteteatamine või mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata rikkumise vabandatavusele, s.o vääramatu jõu esinemisele ning teavitamise kohustust rikkunud pool vastutab lepingulise kohustuse rikkumise eest vastavalt lepingus sätestatule. 6.5. Kui vääramatu jõu mõju on alaline ning ei võimalda pooltel täita lepingulisi kohustusi täielikult või osaliselt, on pooltel õigus leping üles öelda või taganeda, tehes teisele poolele vastava lepingust ülesütlemis- või taganemisavalduse. 7. Muud tingimused 7.1. Kumbki pool ei oma õigust oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele teise poole kirjaliku nõusolekuta. 7.2. Sõlmitud lepingu muutmises võib kokku leppida riigihangete seaduses sätestatud alustel. 3/4 7.3. Lepingu muudatused ja täiendused kehtivad juhul, kui need on vormistatud kirjalikult mõlema poole selleks volitatud isikute poolt. Kirjaliku vorminõude mittejärgimisel on lepingu muudatused ja täiendused tühised. 7.4. Lepingu täitmisel poolte vahel kasutatav keel on eesti keel, v.a. juhul, kui konkreetses lepingus on sätestatud teisiti. Lepingu raames koostatavad dokumendid antakse asutusele üle eestikeelsetena. Asutuse nõusolekul võib dokumente üle anda muus keeles. 7.5. Poolte vaheliste õiguslikku tähendust omavate teadete ja muu info edastamine peab toimuma kirjalikult või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Teatis loetakse kättesaaduks ka juhul, kui see on edastatud postiasutuse poolt tagasisaadetava väljastusteatega lepingus tähendatud aadressil ja teate posti panemisest on möödunud 5 päeva. E-posti teel teate saatmise korral loetakse teade kättesaaduks kohalejõudmise teates märgitud kellaajal. 7.6. Lepinguga seotud teated edastatakse täitjale lepingus märgitud e-posti või postiaadressil. Aadressi muutusest on pool kohustatud esimesel võimalusel informeerima täitjat. 7.7. Lepingu üldtingimuste ja eritingimuste vastuolu korral kohaldatakse lepingu eritingimustes sätestatud. 7.8. Pooled on kokku leppinud võtta tarvitusele kõik abinõud omavaheliste erimeelsuste lahendamiseks läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus vastavalt Eesti Vabariigi õigusele Harju Maakohtus, väljaarvatud kui lepingu eritingimustes on sätestatud teisiti. 4/4 Lisa 3 13.08.2025 lepingu nr 2-2/25/460 juurde JULGEOLEKUTINGIMUSED Riigihanke objekti asumisega Kaitseväe julgeolekualal teavitatakse lepingu poolt alljärgnevatest tingimustest: 1. Julgeolekutingimustest teavitamise eesmärk Teavitamise eesmärk on selgitada lepingupartnerile poolte suhteid, õigusi ja kohustusi julgeolekualaste nõuete täitmisel Kaitseväe julgeolekualal. 2. Mõisted 2.1. Teavitamisel kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 2.1.1. Kontrollitav isik – Müüja ja alltöövõtja töötaja, kelle suhtes teostatakse taustakontrolli tema eelneval kirjalikul nõusolekul seoses sissepääsuõiguse taotlemisega Kaitseväe julgeolekualale. 2.1.2. Taustakontroll – Kaitseväe julgeoleku tagamise eesmärgil Kaitseväe poolt teostatav Kaitseväe korralduse seaduses (KKS) § 41³ sätestatud asjaolude kontrollimine otsustamaks kontrollitava isiku lubamine Kaitseväe julgeolekualale. 2.1.3. Kaitseväe struktuuriüksus – KKS § 12 ja § 13 tähenduses. 2.1.4. Kaitseväe julgeolekuala – KKS § 50 tähenduses. 2.1.5. Riigihanke objekt – lepingu täitmiseks ettenähtud Kaitseväe julgeolekualal paiknev tööpiirkond. 2.1.6. Julgeolekualased nõuded – käesolevas dokumendis nimetatud üldised julgeolekualased nõuded, sh taustakontrolli läbiviimisega seotud nõuded ning muudest õigusaktidest tulenevad Kaitseväe julgeoleku tagamiseks kehtestatud nõuded. 2.1.7. Sissepääsutaotlus – dokument, mille müüja vastutav isik on kohustatud esitama kontrollitava isiku taustakontrolli algatamiseks ja sissepääsuõiguse saamiseks objektile. Sissepääsutaotluse võib esitada lisatud näidise alusel või e-kirjaga vabas vormis e-posti aadressile [email protected]. Taotlusele lisatakse täidetud taustakontrolli nõusoleku vormid. 2.1.8. Nõusoleku vorm – sissepääsutaotluse juurde kuuluv dokumendi vorm, mida kontrollitav isik on kohustatud täitma. 2.1.9. Sissepääsuõigus – õigus viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõiguse saamise üks eeltingimus on taustakontrolli läbimine. 2.1.10. Sissepääsuõigust omav isik - taustakontrolli läbinud müüja ja alltöövõtja töötaja, kellel on õigus saatjata siseneda ja viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõigust omav isik lubatakse objektile konkreetse Kaitseväe struktuuriüksuse kehtestatud tingimustel. 2.1.11. Eritingimusega sissepääsuõigust omav isik – sissepääsuõigust omav isik, kellel on vaid erandjuhtudel ja Kaitseväe vastutava isikuga eelnevalt kooskõlastatult õigus siseneda ja viibida objektil müüja poolse saatjaga seoses lepingu täitmisega. 2.1.12. Kaitseväe vastutav isik (edaspidi KV vastutav isik) – konkreetsel Kaitseväe julgeolekualal asuva objekti julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav Kaitseväe määratud isik. 2.1.13. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse vastutav isik (edaspidi RKIK vastutav isik) – lepingujärgne kontaktisik, kelle kaudu toimub lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide edastamine. 2.1.14. Müüja vastutav isik (edaspidi TV vastutav isik) – julgeolekualaste nõuete täitmise eest 1/3  vastutav müüja määratud isik. 2.1.15. Objekti vastutav isik – Kaitseväe julgeolekualal paikneval objektil julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav müüja määratud isik. Punktides 2.1.14 ja 2.1.15 nimetatud isik võib olla üks ja sama isik. 3. Müüja õigused ja kohustused 3.1. Müüjal on õigus: 3.1.1. saada julgeolekualaste nõuete täitmiseks vajalikku informatsiooni KV vastutavalt isikult; 3.1.2. lähtuvalt taustakontrolli tulemustest saada teavet sissepääsuõiguse saamise kohta KV vastutavalt isikult. 3.2. Müüja kohustub: 3.2.1. tagama lepingus kokkulepitud teenuse osutamise üksnes sissepääsuõigust omava isiku poolt; 3.2.2. täitma ja tagama sissepääsuõigust omava isiku, sh eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku julgeolekualaste nõuete järgimise Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud tingimustel ning tagama nende täitmise ka alltöövõtja poolt; 3.2.3. mitte planeerima teenust osutama isikut: 3.2.3.1. kellele ei ole sissepääsuõigust antud, 3.2.3.2. kellele ei ole taustakontrolli tehtud või 3.2.3.3. eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõigust ei ole kooskõlastatud; 3.2.4. esitama objektile teenust osutavale füüsilisele isikule sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui seitse (7) tööpäeva enne lepingus kokkulepitud töö teostamise algust e-posti aadressile [email protected] alljärgnevad dokumendid: 3.2.4.1. sissepääsutaotluse (vt näidis) ja 3.2.4.2. kontrollitava isiku täidetud ja käsikirjaliselt (skaneeritult) või digitaalselt allkirjastatud nõusoleku; 3.2.5. edastama eelnimetatud punktis märgitud nõusolekute originaalid posti aadressile Kaitsevägi, Magasini 31A, 10138, Tallinn; 3.2.6. märkima vabas vormis esitatavas sissepääsutaotluses: 3.2.6.1. teenust osutava füüsilise isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi ning müüja ja/või alltöövõtja nimetuse; 3.2.6.2. sissepääsuõiguse saamise põhjenduse, s.t teenuse või töö kirjelduse, mida konkreetsel objektil tegema hakatakse; 3.2.6.3. viite sõlmitud lepingule ning lepingu kehtivuse aja; 3.2.6.4. andmed sõiduki (mark/mudel ja registreerimise nr) kohta, millega soovitakse siseneda KV julgeolekualale; 3.2.6.5. müüja esindaja kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber); 3.2.6.6. taotluse juurde lisama kontrollitava isiku allkirjastatud nõusoleku. 3.2.7. lisama välismaalasele sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks taotluse juurde täiendavalt: koopia isikut tõendava dokumendi pildiga leheküljest, sh viisast vm Eestis viibimise seaduslikku alust kinnitavast dokumendist; 3.2.8. kinnitama ja tõendama välismaalase Eestis töötamise seadusliku aluse andmist, omamist ja pikendamist (välismaalaste seadus § 19 ja § 20); 3.2.9. kontrollitava isiku taustakontrolli tulemusel sissepääsuõiguse mittesaamisel esitama vajadusel taustakontrolliks uue sissepääsutaotluse koos isiku nõusolekuga; 3.2.10. pidama ajakohast nimekirja sissepääsuõigust omavatest isikutest ning uuendama iga kalendriaasta lõpus töötajate nimekirja, kes jätkavad teenuse osutamist uuel kalendriaastal, saates ajakohase nimekirja e-posti aadressile [email protected]; 3.2.11. teavitama viivitamatult e-posti aadressile [email protected] sissepääsuõigust 2/3  omava isiku sissepääsuvajaduse lõppemisest; 3.2.12. teavitama viivitamatult kõikidest julgeolekualaste nõuete rikkumistest või nende kahtlusest objektil KV vastutavat isikut. 4. Kaitseväe õigused ja kohustused 4.1. Kaitseväel on õigus: 4.1.1. teha kontrollitava isiku suhtes taustakontroll üldjuhul kuni seitsme (7) tööpäeva jooksul nõuetekohase sissepääsutaotluse ja nõusoleku saamisest arvates; 4.1.2. teostada uuesti punktis 3.2.9 sätestatud juhul taustkontroll punktis 4.1.1 sätestatud tähtaegasid arvestades; 4.1.3. muul põhjendatud juhul pikendada taustakontrolli läbiviimise tähtaega kuni seitsme (7) tööpäeva võrra, teavitades TV vastutavat isikut sellest kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis; 4.1.4. kehtestada julgeolekualased nõuded, kusjuures olulistest piirangutest teavitatakse TV vastutavat isikut esimesel võimalusel; 4.1.5. anda või piirata taustakontrolli käigus ilmnenud asjaoludele tuginedes kontrollitavale isikule sissepääsuõigus või anda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku õigused; 4.1.6. keelduda julgeolekukaalutlustel sissepääsuõiguse andmisest, sh isikule, kellele ei ole taustakontrolli tehtud või ei ole võimalik seda teha ja keelduda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõiguse kooskõlastamisest; 4.1.7. piirata juurdepääsu turvaaladele kodakondsuseta või välisriigi kodakondsusega isikutele, lähtudes riigisaladusele juurdepääsu õigusest, teadmisvajadusest ja muudest riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud nõuetest; 4.1.8. keelata kontrollitaval isikul nõusoleku mitteesitamisel või selle mittenõuetekohasel esitamisel siseneda objektile; 4.1.9. kontrollida objektil kehtestatud julgeolekualastest nõuetest kinni pidamist sissepääsuõigust ja/või eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku suhtes; 4.1.10. julgeolekualaste nõuete mittejärgimisel või nende rikkumisel keelata punktides 2.1.10 ja 2.1.11 sätestatud isiku viibimine Kaitseväe julgeolekualal. 4.2. Kaitsevägi kohustub: 4.2.1. teavitama TV vastutavat isikut kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis kontrollitava isiku sissepääsuõiguse saamisest, sh sellekohastest piirangutest objektile; 4.2.2. teavitama TV vastutavat isikut sissepääsuõigust või eritingimustega sissepääsuõigust omava isiku julgeolekualaste nõuete rikkumise tuvastamisest, mis välistab tema edaspidise sissepääsuõiguse saamise objektile; 4.2.3. tutvustama objektil kehtestatud julgeolekualaseid nõudeid või nende muudatusi sissepääsuõigust omavale isikule, sh eritingimusega sissepääsuõigust omavale isikule. 4.3. Kaitseväe vastutava isiku (p 2.1.12), RKIK vastutava isiku (p 2.1.13), müüja vastutava isiku (p 2.1.14), objekti vastutava isiku (p 2.1.15) kontaktid määratakse kindlaks lepingu sõlmimisel. 5. Lõppsätted 5.1. Vastutavate isikute muutumisest teavitab pool teist poolt kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis. 5.2. Isikuandmete töötlemisel lähtutakse kehtivate õigusaktide nõuetest. 5.3. Kaitseväel on õigus teha RKIKile erakorraliselt ettepanekuid lepingu üles ütlemiseks etteteatamise tähtaega arvestamata kui müüja rikub punktides 3.2.1–3.2.4 nimetatud kohustusi, ei järgita lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõuet või müüja ja alltöövõtja töötajad ei järgi Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud nõudeid. 3/3  KAITSEVÄGI ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12 TAOTLUS SISSEPÄÄSUÕIGUSE SAAMISEKS KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE TEENUSE OSUTAMISEKS SISSEPÄÄSUTAOTLUS [Registreerimisnumber] [………..……] kuupäev Käesoleva taotlusega kinnitan, et [ettevõtte nimetus] on sõlminud lepingu [asutuse nimetus] ning omab sissepääsuvajadust Kaitseväe julgeolekualale seoses lepinguga nr [Lepingu nr]. Leping kehtib [Lepingu alguskuupäev] kuni [Lepingu lõppkuupäev]. [Ettevõtte nimetus] teostab Kaitseväe julgeolekualal [Lepingu eesmärk, tööde iseloom] ning taotleb sissepääsuõigust alljärgnevatele objektidele; 1. Objekti nimetus: [objekti nimetus] Aadress: [aadress] Objekti vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi], [telefoni nr], [e-posti aadress] Kaitseväe vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi] 2. jne Seoses sissepääsuvajadusega eelnimetatud Kaitseväe objektidele palub lepingujärgne müüja [ettevõtte nimetus] algatada taustakontrolli tegemise sissepääsuõiguse saamiseks alljärgneva(te)le isiku(te)le kui müüja [ettevõtte nimetus] [ja alltöövõtja nimetus] töötajatele, tuginedes isikute nõusolekule (allkirjastatud nõusoleku lehed on lisatud taotlusele) ning sissepääsuõigust taotluses märgitud sõidukitele. Peatöövõtja [ettevõtte nimetus] töötajad: 1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood] 2. jne Alltöövõtja [ettevõtte nimetus] töötajad: 1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood] 2. jne Sõidukid: 1. Registreerimisnumber Mark/mudel 2. jne Müüja on teadlik, et sõltuvalt taustakontrolli tulemusest on Kaitseväel õigus piirata isikute juurdepääsu Kaitseväe julgeolekualale ning taustakontrolli läbimine ei taga automaatset sissepääsu Kaitseväe julgeolekualale. [Allkiri] [Ees- ja perekonna nimi] [Ametikoht] Lisad: nõusolekud … lehel. 1/1  KAITSEVÄGI ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12 KINNITATUD Kaitseväe juhataja 07.02.2025 käskkirjaga nr 223 Lisa 3 KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE LUBAMIST TAOTLEVA KAITSEVÄELE TEENUSE OSUTAMISEGA SEOTUD ISIKU NÕUSOLEK TAUSTAKONTROLLI TEOSTAMISEKS (ees- ja perekonnanimi) Isikukood: Luban Kaitseväel töödelda minu isikuandmeid minu Kaitseväe julgeolekualale lubamise otsustamiseks ja Kaitseväele teenuse osutamise lepingu kehtivuse ajal, kuid mitte kauem kui nõusoleku andmisest viie aasta jooksul. Nõusoleku andmisel olen teadlik, et: 1. Kaitseväel on õigus teostada taustakontrolli Kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) § 41 5 sätestatud viisil; 2. mul on õigus keelduda nõusoleku andmisest (KKS § 416 lg 2 p 1); 3. mul on õigus keelduda selliste andmete esitamisest, mis võivad põhjustada minu, minu lähedase või elukaaslase suhtes süüteomenetluse (KKS § 416 lg 2 p 2); 4. mul on õigus taotleda minu kohta andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist (KKS § 416 lg 2 p 3); 5. mul on õigus esitada minu kohta kogutud andmete kohta selgitusi (KKS § 416 lg 2 p 4); 6. mul on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks ja KKS § 41⁶ alusel kogutud andmete põhjal tehtud otsuse vaidlustamiseks kohtu, õiguskantsleri või Andmekaitse Inspektsiooni poole, et kontrollida, kas minu põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava on järgitud (KKS § 416 lg 2 p 5); 7. kui ma keeldun nõusoleku andmisest või taotlen andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist, siis on see minu Kaitseväe julgeolekualale mittelubamise aluseks (KKS § 417); 8. Kaitsevägi võib piirata minu õigusi töödeldavate isikuandmete suhtes (KKS § 41¹⁰ lg 3 ja lg 4); 9. Kaitseväe julgeolekualal viibimisel (KKS § 52 lg 3) pean täitma Kaitseväes kehtivat korda (sh tuleohutuse-, liiklemise- ja parkimise korda) ja Kaitseväe esindaja korraldusi (KKS § 52 lg 2), sealhulgas olen teadlik, et: 9.1. Kaitseväe julgeolekualale on keelatud siseneda alkoholi, narkootiliste-või psühhotroopsete ainetega, tulirelvaga, lõhkematerjaliga, osaliselt või täielikult automaatse või kaugjuhitava lendava seadmega (droon, jmt), radioaktiivsete- ja kergesti süttivate ainetega või neid sisaldavate esemetega ja muude vahenditega, mis võivad ohustada isikut ennast või objektil viibivaid isikuid, tehnikat ja seadmeid; 9.2. Kaitseväe loata ei tohi Kaitseväe julgeolekualale tuua ega lubada kolmandaid isikuid; 1/2  KAITSEVÄGI ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12 9.3. Sõidukiga Kaitseväe julgeolekualale sisenedes on kohustuslik video- ja/või helisalvestavad sõidukaamerad katta, välja lülitada või eemaldada; 9.4. Kaitseväel on õigus turvakontrolli läbiviimiseks pidada kinni isikut (sealhulgas sõidukit) sisenemisel Kaitseväe julgeolekualale, viibimisel Kaitseväe julgeolekualal või väljumisel Kaitseväe julgeolekualalt ning kontrollida isikut (sealhulgas tema riietust või temaga kaasas olevat asja (sealhulgas sõidukit) vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi või väljaõppe saanud teenistuskoera abil; 9.5. Kaitsevägi võib julgeoleku- või ohutuskaalutlustel ajutiselt keelata isikutele sissepääsu Kaitseväe julgeolekualale ja anda korralduse Kaitseväe julgeolekualal viibivatele isikutele Kaitseväe julgeolekualalt lahkuda või keelata sealt lahkumist; 9.6. Kaitseväe eelneva nõusolekuta on keelatud pildistamine, video- ja helisalvestamine Kaitseväe julgeolekualal ja -hoonetes ning nimetatud materjali jagamine/üleslaadimine mis tahes kujul ja keskkonnas; 9.7. Kaitseväe julgeolekualal on keelatud viibida alkoholi, narkootiliste- või psühhotroopsete ainete tarvitamise kahtlusega, -tunnustega või -joobes; 9.8. Kaitseväe julgeolekualal on keelatud kasutada (sealhulgas sõidukeis) agressioonisümboleid. (päev, kuu, aasta) [ allkirjastatud digitaalselt ]1 1 lubatud allkirjastada ka paberkandjal 2/2 HANKELEPING 13.08.2025 nr 2-2/25/460 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, registrikood 70009764, aadress Järve 34a, 11314 Tallinn, mida esindab direktori 07.12.2020 käskkirja nr 77 punkti 6.3 alusel hangete osakonna juhataja Tiaana Kalda (edaspidi ühiselt nimetatud ostja), ühelt poolt ja Lansen Medical OÜ, registrikood 11713571, aadress Katusepapi tn 6-508, 11412 Tallinn, mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige Raido Svaigsne (edaspidi nimetatud müüja), teiselt poolt (edaspidi eraldi ja üksikult nimetatud pool ning koos ja ühiselt nimetatud pooled), sõlmisid dünaamilise hankesüsteemi (viitenumber 233156) „Meditsiinivarustus” seotud ostu tulemusena käesoleva hankelepingu (edaspidi nimetatud leping) alljärgnevas: 1. Lepingu ese 1.1. Lepingu alusel selles sätestatud tingimustel kohustub müüja andma ostjale üle meditsiinivarustuse (edaspidi kaup). Ostja kohustub kauba vastu võtma ja tasuma müüjale vastavalt lepingus sätestatud tingimustele. 1.2. Kauba täpne liik ja kogus on sätestatud tehnilises kirjelduses ja müüja pakkumuses, mis on lepingu lisaks. Tellitav kogus on 33 tk. Kauba tarnekohaks on Raatuse tn 110 ja 112/Puiestee tn 112C, Tartu linn, Tartumaa tarnetähtajaga mitte hiljem kui 8 nädalat alates hankelepingu ostja poolsest allkirjastamisest. 1.3. Ostja sõlmib lepingu müüjaga, tuginedes müüja pakkumusele ning eeldades heas usus müüja professionaalsust ja võimekust lepingut nõuetekohaselt täita. Allhankijate kasutamise korral jääb lepingu nõuetekohase täitmise eest ostja ees vastutavaks müüja. 1.4. Lepingule allakirjutamisega kinnitab müüja, et ostjale üle antava kauba suhtes puuduvad kolmandatel isikutel mistahes nõuded või muud õigused, mida kolmandatel isikutel on õigus kauba suhtes maksma panna. 2. Kauba üleandmine ja vastuvõtmine 2.1. Kauba transportimine ostja määratud sihtkohta toimub müüja transpordiga. 2.2. Kauba üleandmisest ja veost tulenevad kulud jäävad müüja kanda. Samuti kannab müüja kaubaga seotud kulud ja koormatised kauba, v.a kulud, mis on põhjustatud ostjast tulenevast asjaolust. 2.3. Ostja kanda jäävad kauba vastuvõtmiseks, lepingu ettevalmistamiseks ja ostuhinna tasumiseks tehtavad kulud. 2.4. Müüja kohustub kauba ostja esindajale üle andma hiljemalt punktis 1.2 nimetatud tähtajaks. Müüja kohustub ostjale edastama tarneteate kauba üleandmisest vähemalt 5 tööpäeva enne selle toimumist e-posti aadressile [email protected] (koopia edastada e-posti aadressile [email protected]). Tarneteatesse märkida: 2.4.1. kauba nimetus; 2.4.2. hankelepingu number; 2.4.3. tarnitav kogus, sh aluste, konteinerite jms arv; 2.4.4. logistilise ühiku mõõtmed; 2.4.5. pakendamise viis (kilepakend, võrkpakend, euroalusel jne); 2.4.6. veovahendi liik, millega saadetis tarnitakse, ja kogus (kaubik, veoauto jne); 2.4.7. spetsiifilised nõuded või vajadused saadetise mahalaadimiseks;  2.4.8. saadetise planeeritav üleandmise kuupäev ja kellaaeg; 2.4.9. sihtkoha tarneaadress. 2.5. Müüja kohustub kauba ostjale üle andma punktis 2.4 nimetatud tarneteate vastuses määratud vastuvõtjale ja kokku lepitud ajal ning ostja kohustub kauba vastu võtma vastavalt lepingus kokkulepitule. 2.6. Müüja peab esitama kauba üleandmisdokumendina saatelehte võimalusel koos punktis 2.4 nimetatud tarneteatega või vastuvõtjale hiljemalt kauba üleandmise hetkel. Saatelehele märkida: 2.6.1. müüja andmed; 2.6.2. ostja andmed; 2.6.3. lepingu number; 2.6.4. kauba (toote) nimetus, tootekoodid, kogus. 2.7. Müüja kohustub lisaks saatelehele andma vastuvõtjale üle kõik dokumendid, mis on vajalikud kauba vastuvõtmiseks, valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. 2.8. Vastuvõtja kohustub kauba üle andmisel kontrollima kauba koosseisu vastavust lepingule, sh pakendamist ja markeerimist, (vastuvõtukontroll) ning vormistab vastuvõtukontrolli tulemi kohta üleandmise-vastuvõtmise akti, mille tarnija ja vastuvõtja peavad allkirjastama ja millest kummalegi poolele jääb 1 eksemplar. 2.9. Saatelehe puudumise korral on ostjal õigus vastav kaup enda valdusse võtta, kuid vastuvõtukontroll loetakse positiivselt läbituks korrektse saatelehe kättesaamisel. 2.10. Kauba juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb üle müüjalt ostjale üleandmise- vastuvõtmise akti allkirjastamisega. 2.11. Ostja kohustub kontrollima kauba kvaliteeti 2 nädala jooksul alates üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest (kvaliteedikontroll). Ostja volitatud esindaja vormistab kvaliteedikontrolli tulemi kohta kvaliteedikontrolli akti, mille ostja edastab müüjale. 2.12. Pooled loevad kauba müüja poolt üle antuks ja ostja poolt vastu võetuks, kui kauba vastuvõtmisel on kvaliteedikontroll läbitud positiivselt. 2.13. Ostjal on õigus keelduda kauba vastuvõtmisest, kui vastuvõtukontrollis või kvaliteedikontrollis selgub, et kaup ei vasta lepingutingimustele. Ostja keeldumisel kauba vastuvõtmisest peab müüja tarnima ostjale nõuetekohase kauba. Nõuetekohase kauba üleandmiseni ostjale loetakse müüja kauba üleandmisega viivitanuks. 2.14. Kauba tähtaegselt üle andmata jätmise korral on ostjal õigus nõuda müüjalt leppetrahvi 0,25% tähtaegselt üle andmata kauba maksumusest päevas iga üleandmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 50 (viiskümmend) eurot. 2.15. Ostjale üle antav kaup peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi ja kirjelduse osas. Kaup peab vastama lepingutingimustele pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka kauba juurde kuuluvad dokumendid. 2.16. Kaup ei vasta lepingutingimustele, kui kaubal ei ole kokkulepitud omadusi, kolmandal isikul on kauba suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada, kaup ei ole pakitud kooskõlas lepingutingimustega või kauba pakend puudub täielikult, puudub saateleht või arve. 2.17. Ostja on kohustatud kauba lepingutingimustele mittevastavusest teavitama müüjat kirjalikult (s.h kauba puudujäägist) 60 päeva jooksul, kui ostja või ostja volitatud isik kauba lepingutingimustele mittevastavusest teada sai. 2.18. Kui ostjale üle antav kaup ei vasta lepingutingimustele, on ostjal õigus nõuda müüjalt mittevastava kauba asendamist lepingutingimustele vastava kaubaga. 2.19. Kauba koguselise puudujäägi korral on ostjal õigus vastav kaup vastu võtta ning nõuda müüjalt puuduoleva kauba koguse toimetamist ostja poolt määratud sihtkohta Eesti Vabariigi piires. 2.20. Juhul, kui ostja ei teata müüjale kaubal esinevast puudusest lepingus sätestatud tähtaja jooksul peale puudusest teadasaamist, vabaneb müüja vastutusest kauba puuduste eest, v.a juhul, kui puudustest teatamata jätmine oli mõistlikult vabandatav. 2/4 3. Kauba pakend 3.1. Kaup peab olema pakendatud ja markeeritud vastavalt tehnilises kirjelduses nõutule. 4. Kauba hind ja maksetingimused 4.1. Lepingu kogumaksumus on 80 685,00 eurot, millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud korras. 4.2. Ühe tarne kohta esitatakse üks arve. 4.3. Müüja esitab arve masintöödeldava e-arvena 5 tööpäeva jooksul pärast ostja poolt positiivse tulemusega kvaliteedikontrolli akti esitamist müüjale. 4.4. Ostjale saadetakse e-arve, millele märgitakse: 4.4.1. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Järve 34a, 11314 Tallinn; 4.4.2. registrikood 70009764; 4.4.3. hankelepingu nr 2-2/25/460 ja tellimuse nr OTE-0828606; 4.4.4. viitenumber 233156; 4.4.5. saatelehe nr; 4.4.6. ostja kontaktisiku nimi: Stig Benström. 4.5. Müüja pangarekvisiidid: Saaja pank: AS LHV Pank; Saaja pangakonto number: IBAN EE287700771002456282; SWIFT: LHVBEE22. 5. Garantiikohustus 5.1. Lepinguga annab müüja kaubale garantii vastavalt tootjapoolsele garantiile. Meditsiiniseadmetele peab kehtima vähemalt 2 aastane garantii. Ostetava kauba täpne garantiiaeg on ära toodud müüja pakkumuses. 5.2. Nimetatud garantiiga on hõlmatud kõik kaubal garantiiajal ilmnenud puudused. 5.3. Garantiitähtaeg hakkab kehtima kauba üleandmisest ostja volitatud esindajale ja lõpeb pakkumuses näidatud tähtaja möödumisel. Garantiitähtaja kulg peatub ajal, mil ostja ei saa kaupa kasutada lepingutingimustele mittevastavuse tõttu, mille eest müüja vastutab. 5.4. Müüja kohustub ostjale üleantud kaubal garantiitähtajal avastatud puuduste korral 60 päeva jooksul mittenõuetekohasel kauba tasuta välja vahetama või parandama, kandes seejuures kõik kulud, ning tagama seeläbi kauba vastavuse lepingutingimustele. 5.5. Garantiitähtajal asendatud kaubale antakse algse garantiiga sama kestusega uus garantii. 5.6. Garantiitähtajal kauba parandamise puhul pikeneb garantii parandamise aja kestuse võrra. 5.7. Juhul, kui olulised puudused ilmnevad garantiitähtajal rohkem kui 10% ulatuses käesoleva lepingu alusel üleantud kaubast, kohustub müüja tasuta ja enda riisikol 2 kuu jooksul välja vahetama kogu ostjale üle antud kauba ning tagama seeläbi kauba vastavuse lepingutingimustele. 6. Vastutus 6.1. Müüja vastutab kaubal lepingutingimustele mittevastavuse (puuduste) eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale ning kui kauba lepingutingimustele mittevastavus avastatakse (s.t et puuduseid ei olnud võimalik nende tavapärase ülevaatuse käigus avastada, nn varjatud puudused) pärast nimetatud riisiko üleminekut ostjale. 6.2. Juhul, kui müüja täidab lepingut mittekohaselt (kaup ei vasta lepingutingimustele), on ostjal õigus keelduda ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest ning esitada müüjale lepingus 3/4  sätestatud viisil kohustuse täitmise nõue peale kohustuse rikkumisest teadasaamist, andes müüjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks, v.a olulise lepingurikkumise puhul ning nõuda müüjalt tekitatud kahjude hüvitamist. 6.3. Juhul, kui müüja keeldub puuduoleva kauba tarnimisest või lepingutingimustele mittevastava kauba asendamisest lepingutingimustele vastava kaubaga ostja poolt määratud tähtaja jooksul, on ostjal õigus alandada maksmiseks esitatud arvel olevat hinda mittevastava või puuduoleva kauba hinna võrra vastava kirjaliku avalduse tegemisega müüjale. 6.4. Kui müüja rikub muud lepingujärgset kohustust kui kohustus, mille rikkumise eest on leppetrahv ette nähtud punktis 2.14, on ostjal õigus nõuda müüjalt leppetrahvi 5% kogu hankelepingu objektiks oleva kauba maksumusest, kuid mitte vähem kui 100 eurot. 6.5. Kui müüja poolt toime pandud oluline lepingu rikkumine annab ostjale aluse lepingu ülesütlemiseks, on ostjal õigus nõuda müüjalt leppetrahvi 10% kogu hankelepingu maksumusest, kui 10% kogu hankelepingu maksumusest jääb alla 200 euro, on ostjal õigus nõuda müüjalt leppetrahvi 200 eurot. 6.6. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise tuvastamise korral on ostjal õigus nõuda ja müüjal kohustus tasuda iga vastava rikkumise eest leppetrahvi vastavalt rikutud nõude olemusele kuni 10 000 eurot iga vastava rikkumise korral. Leppetrahvi suuruse määratlemise õigus on ostjal. 7. Lepingu tähtaeg 7.1. Leping jõustub alates selle allkirjastamisest ostja poolt ja kehtib kuni poolte lepinguliste kohustuste täitmiseni. 8. Muud tingimused 8.1. Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid, seotud hanke dokumendid, müüja seotud hanke pakkumus, poolte vahel edastatud teated ning kõik sõlmitavad lepingu muudatused ja lisad. 8.2. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada lepingu täitmist ning takistada lepingus sätestatud eesmärkide saavutamist. 9. Lepingu lisad 9.1. Lisa 1. Tehniline kirjeldus; 9.2. Lisa 2. Üldtingimused; 9.3. Lisa 3. Julgeolekutingimused; 9.4. Lisa 4. Pakkumus. 10. Poolte kontaktandmed Ostja: Müüja: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Lansen Medical OÜ Registrikood 70009764 Registrikood 11713571 Järve 34a Katusepapi tn 6-508 11314 Tallinn 11412 Tallinn (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tiaana Kalda Raido Svaigsne hangete osakonna juhataja juhatuse liige 4/4  Lisa 2 13.08.2025 lepingu nr 2-2/25/460 juurde Lepingu üldtingimused 1. Mõisted Mõisteid kasutatakse alljärgnevas tähenduses: 1.1. „Asutus“ – Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja muud võimalikud hankes osalevad hankijad üksikult või ühiselt vastavalt lepingule. 1.2. „Täitja“ – lepingu pool, kes ei ole asutus. 1.3. „Tööpäev“ – kalendripäev, mis ei ole laupäev, pühapäev ega Eesti Vabariigi seadustega kehtestatud riiklik püha või rahvuspüha. 2. Maksetingimused 2.1. Maksumus esitatakse eurodes, millele lisandub vajadusel Eesti Vabariigis kehtiv käibemaks. 2.2. Asutus tasub vastuvõetud ja lepingutingimustele vastava teenuse ning kauba eest arvel esitatud arveldusarvele 28 (kahekümne kaheksa) päeva jooksul pärast lepingu tingimustele vastava arve kättesaamist. Arve esitamise aluseks on poolte poolt allkirjastatud vastuvõtuakt/saateleht. Asutusel on õigus keelduda arve tasumisest, kui talle või tema poolt volitatud kaupa/teenust vastuvõtvale isikule ei ole täitja poolt antud võimalust kaupa/osutatud teenust üle vaadata. 2.3. Asutus ei aktsepteeri arvet, mis ei vasta lepingutingimustele. Sellisel juhul esitab täitja uue arve viie tööpäeva jooksul. Asutus ei maksa viivist arvelt, mille esitamata jätmises või valesti esitamises ei ole asutus süüdi. 2.4. Juhul, kui asutus viivitab arve tasumisega, on täitjal õigus nõuda asutuselt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud viivist tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest, tingimusel, et viivitusest on asutusele teada antud 30 (kolmekümne) päeva jooksul selle tekkimisest. Viivise kogusuurus ei ületa 10% viivituses oleva summa suurusest. 2.5. Tasumine loetakse teostatuks asutuse panga poolt maksekorralduse vastuvõtmisest. 2.6. Asutus kontrollib enne arve, mille maksumus on koos käibemaksuga 10 000 eurot või rohkem, tasumist täitja maksuvõla puudumist Maksu- ja Tolliameti kodulehekülje kaudu. Vähemalt 10 000 eurose maksuvõla olemasolu korral informeerib asutus tasutavast arvest Maksu- ja Tolliametit. 3. Konfidentsiaalsus ja julgeolekunõuded 3.1. Konfidentsiaalse teabe all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud teavet, isikuandmeid, turvaandmeid, selgelt tähistatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumente ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada asutuse huve. Konfidentsiaalne teave ei hõlma endas teavet, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil. 3.2. Täitja kohustub mitte avaldama lepingu kehtivuse ajal ega hiljem asutuse kirjaliku nõusolekuta asutuse konfidentsiaalset teavet. Täitja kaitseb temale lepingu täitmise käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust. 3.3. Täitja kohustub mitte kasutama asutuse kirjaliku nõusolekuta lepingu juurde kuuluvat dokumenti või informatsiooni, v.a juhtudel, mis on vajalikud lepingu täitmiseks. Kõik 1/4  dokumendid peale lepingu on asutuse omand ja kui asutus nõuab, on täitja kohustatud talle need peale lepingu lõppemist tagastama. 3.4. Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe avaldamine mistahes kolmandatele isikutele on keelatud. 3.5. Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu. 3.6. Juhul, kui lepingu täitmiseks on täitjal vaja siseneda Kaitseministeeriumi valitsemisala territooriumile, kohustub täitja täitma kehtivaid julgeolekureegleid. Sel juhul lisab asutus asjakohased reeglid lepingule. Juhul, kui täitja kasutab nimetatud territooriumil alltöövõtjaid, tuleb need eelnevalt kirjalikult kooskõlastada asutusega ning ka neile rakenduvad kõik lepingus sätestatud julgeolekunõuded. Alltöövõtjate poolt julgeolekunõuete täitmise eest vastutab neid kaasanud pool. 3.7. Avalikkusele suunatud lepingu eseme või selle täitmisega seotud teavitus, sh pressiteated, asutusele viitamine reklaamis või võrguväljaandes, on lubatud asutuse sõnaselgel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. 4. Leppetrahv 4.1. Poolel ei ole õigus nõuda leppetrahvi tasumist, kui ta ei ole teisele poolele 60 (kuuekümne) päeva jooksul pärast lepingujärgse kohustuse rikkumise avastamist teatanud kirjalikult leppetrahvi nõudest. 4.2. Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise asendamiseks. 4.3. Lisaks leppetrahvinõudele on asutusel õigus nõuda täitjalt igasuguse lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. 4.4. Juhul, kui asutus annab kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja, algab punktis 4.1 nimetatud leppetrahvi tähtaeg pärast kohustuse täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumist. Täiendavaks tähtajaks kohustuse täitmata jätmisel, arvestatakse leppetrahvi alates esialgsest rikkumisest. 4.5. Leppetrahv tuleb tasuda 30 (kolmekümne) päeva jooksul leppetrahvi nõude esitamisest. 4.6. Asutusel on õigus arvestada asutuse poolt esitatud leppetrahvinõuete summad ja kahjuhüvitiste summad maha täitjale tasumisele kuuluvast tasust. Pooled võivad kokku leppida muul viisil tasaarvestuse tegemises. 5. Lepingu jõustumine ja lõpetamise alused 5.1. Leping jõustub asutuse poolt allkirjastamisel, kui lepingu projekt on enne pakkumuse esitamist tehtud kättesaadavaks täitjale ja viimane on esitanud sellega arvestades pakkumuse riigihangete seaduse mõistes. Muul juhul jõustub leping mõlemapoolsel allkirjastamisel. 5.2. Lepingu võib lõpetada mõlema poole kirjalikul kokkuleppel lepingus või kehtivas seadusandluses sätestatud juhtudel. 5.3. Asutus annab lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel täitjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks, mis ei või üldjuhul olla pikem kui 30 päeva. Lepingu täitmiseks antav tähtaeg ei vabasta poolt vastutusest kohustuse rikkumise eest. 5.4. Asutus ei ole kohustatud lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel andma tähtaega lepingu täitmiseks olulise lepingurikkumise korral. Sel juhul esitab asutus täitjale mõistliku aja jooksul olulisest lepingurikkumisest teadasaamisest arvates kirjaliku lepingu ülesütlemis- /taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine/taganemine loetakse toimunuks täitja poolt ülesütlemis-/taganemisavalduse kättesaamisest. 5.5. Lepingu täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumisel võib asutus esitada täitjale kirjaliku lepingu(st) ülesütlemisavalduse/taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine/taganemine loetakse toimunuks täitja poolt ülesütlemisavalduse/taganemisavalduse kättesaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemisavaldust/taganemisavaldust ei ole vaja esitada, kui täiendava tähtaja andmisel on asutus eelnevalt kirjalikult selgitanud, et tähtaja jooksul lepingujärgse kohustuse täitmata jätmisel ütleb asutus lepingu üles/taganeb asutus lepingust. Sel juhul lõpeb leping asutuse poolt lepingu täitmiseks määratud tähtaja möödumisel ja tingimusel, et täitja ei ole pakkunud asutusele kohast täitmist. 2/4  5.6. Poolel on õigus raamleping ja/või hankeleping täiendava tähtajata üles öelda või lepingust taganeda, kui täitja on lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Oluliste lepingurikkumistega on muuhulgas tegemist, kui: 5.6.1. täitja rikub lepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 5.6.2. täitja on jätnud asutuse poolt antud täiendava tähtaja jooksul oma kohustused täitmata; 5.6.3. täitja edastab asutusele teate täitmisest keeldumise kohta; 5.6.4. täitja on asutusele esitanud valeteavet või võltsitud andmeid; 5.6.5. täitja rikub konfidentsiaalsuskohustust. 5.6.6. kohustuse rikkumine annab asutusele mõistliku põhjuse eeldada, et täitja ei täida kohustust ka edaspidi; 5.6.7. raamlepingu puhul on selle oluliseks rikkumiseks ka selle alt sõlmitud hankelepingu oluline rikkumine, samuti selle alt sõlmitud hankelepingu või hankelepingute väheoluline rikkumine üle kolme korra; 5.6.8. täitjal esineb lepingu perioodil seadusrikkumisi lepingu esemeks oleva kauba müügi või teenuste osutamisega 5.6.9. täitjal lõppevad lepingu täitmiseks vajalikud load ning täitja ei pikenda neid või lubade pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel; 5.6.10. täitja suhtes on tehtud pankrotiotsus või on algatatud likvideerimisprotsess. 5.7. Asutusel on õigus leping igal ajal üles öelda või lepingust taganeda, teatades sellest täitjale vähemalt üheksakümmend kalendripäeva ette. 5.8. Ülesütlemisel ei ole pooled kohustatud lepingut täitma. Lepingupooled on lepingu üles ütlemisel või taganemisel kohustatud tagastama teineteisele lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu võlaõigusseaduses sätestatud korras. 6. Vääramatu jõud 6.1. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool on rikkunud kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks, näiteks loodusõnnetusi, üldisi elektrikatkestusi, sõjategevust, blokaadi. Pooled ei loe vääramatuks jõuks täitja kolmandast isikust lepingupartneri suutmatust lepingut täita. 6.2. Kui mistahes vääramatu jõu tingimustele vastav asjaolu tõi kaasa lepingu mittetäitmise lepingus või selle lisades ettenähtud tähtajal ning selle mõju on ajutine, on lepingust tulenevat kohustust rikkunud poole käitumine vabandatav üksnes ajal, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. 6.3. Vääramatu jõu esinemise tõttu lükatakse lepingulise kohustuse täitmise tähtaeg edasi vastavalt asjaolu mõjumise ajale. 6.4. Pool, kes ei suuda oma kohustusi vääramatu jõu tõttu täita, peab viivitamatult teatama teisele poolele nimetatud olukorra tekkimisest ja lõppemisest. Mitteteatamine või mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata rikkumise vabandatavusele, s.o vääramatu jõu esinemisele ning teavitamise kohustust rikkunud pool vastutab lepingulise kohustuse rikkumise eest vastavalt lepingus sätestatule. 6.5. Kui vääramatu jõu mõju on alaline ning ei võimalda pooltel täita lepingulisi kohustusi täielikult või osaliselt, on pooltel õigus leping üles öelda või taganeda, tehes teisele poolele vastava lepingust ülesütlemis- või taganemisavalduse. 7. Muud tingimused 7.1. Kumbki pool ei oma õigust oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele teise poole kirjaliku nõusolekuta. 7.2. Sõlmitud lepingu muutmises võib kokku leppida riigihangete seaduses sätestatud alustel. 3/4 7.3. Lepingu muudatused ja täiendused kehtivad juhul, kui need on vormistatud kirjalikult mõlema poole selleks volitatud isikute poolt. Kirjaliku vorminõude mittejärgimisel on lepingu muudatused ja täiendused tühised. 7.4. Lepingu täitmisel poolte vahel kasutatav keel on eesti keel, v.a. juhul, kui konkreetses lepingus on sätestatud teisiti. Lepingu raames koostatavad dokumendid antakse asutusele üle eestikeelsetena. Asutuse nõusolekul võib dokumente üle anda muus keeles. 7.5. Poolte vaheliste õiguslikku tähendust omavate teadete ja muu info edastamine peab toimuma kirjalikult või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Teatis loetakse kättesaaduks ka juhul, kui see on edastatud postiasutuse poolt tagasisaadetava väljastusteatega lepingus tähendatud aadressil ja teate posti panemisest on möödunud 5 päeva. E-posti teel teate saatmise korral loetakse teade kättesaaduks kohalejõudmise teates märgitud kellaajal. 7.6. Lepinguga seotud teated edastatakse täitjale lepingus märgitud e-posti või postiaadressil. Aadressi muutusest on pool kohustatud esimesel võimalusel informeerima täitjat. 7.7. Lepingu üldtingimuste ja eritingimuste vastuolu korral kohaldatakse lepingu eritingimustes sätestatud. 7.8. Pooled on kokku leppinud võtta tarvitusele kõik abinõud omavaheliste erimeelsuste lahendamiseks läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus vastavalt Eesti Vabariigi õigusele Harju Maakohtus, väljaarvatud kui lepingu eritingimustes on sätestatud teisiti. 4/4  Lisa 3 13.08.2025 lepingu nr 2-2/25/460 juurde JULGEOLEKUTINGIMUSED Riigihanke objekti asumisega Kaitseväe julgeolekualal teavitatakse lepingu poolt alljärgnevatest tingimustest: 1. Julgeolekutingimustest teavitamise eesmärk Teavitamise eesmärk on selgitada lepingupartnerile poolte suhteid, õigusi ja kohustusi julgeolekualaste nõuete täitmisel Kaitseväe julgeolekualal. 2. Mõisted 2.1. Teavitamisel kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 2.1.1. Kontrollitav isik – Müüja ja alltöövõtja töötaja, kelle suhtes teostatakse taustakontrolli tema eelneval kirjalikul nõusolekul seoses sissepääsuõiguse taotlemisega Kaitseväe julgeolekualale. 2.1.2. Taustakontroll – Kaitseväe julgeoleku tagamise eesmärgil Kaitseväe poolt teostatav Kaitseväe korralduse seaduses (KKS) § 41³ sätestatud asjaolude kontrollimine otsustamaks kontrollitava isiku lubamine Kaitseväe julgeolekualale. 2.1.3. Kaitseväe struktuuriüksus – KKS § 12 ja § 13 tähenduses. 2.1.4. Kaitseväe julgeolekuala – KKS § 50 tähenduses. 2.1.5. Riigihanke objekt – lepingu täitmiseks ettenähtud Kaitseväe julgeolekualal paiknev tööpiirkond. 2.1.6. Julgeolekualased nõuded – käesolevas dokumendis nimetatud üldised julgeolekualased nõuded, sh taustakontrolli läbiviimisega seotud nõuded ning muudest õigusaktidest tulenevad Kaitseväe julgeoleku tagamiseks kehtestatud nõuded. 2.1.7. Sissepääsutaotlus – dokument, mille müüja vastutav isik on kohustatud esitama kontrollitava isiku taustakontrolli algatamiseks ja sissepääsuõiguse saamiseks objektile. Sissepääsutaotluse võib esitada lisatud näidise alusel või e-kirjaga vabas vormis e-posti aadressile [email protected]. Taotlusele lisatakse täidetud taustakontrolli nõusoleku vormid. 2.1.8. Nõusoleku vorm – sissepääsutaotluse juurde kuuluv dokumendi vorm, mida kontrollitav isik on kohustatud täitma. 2.1.9. Sissepääsuõigus – õigus viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõiguse saamise üks eeltingimus on taustakontrolli läbimine. 2.1.10. Sissepääsuõigust omav isik - taustakontrolli läbinud müüja ja alltöövõtja töötaja, kellel on õigus saatjata siseneda ja viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõigust omav isik lubatakse objektile konkreetse Kaitseväe struktuuriüksuse kehtestatud tingimustel. 2.1.11. Eritingimusega sissepääsuõigust omav isik – sissepääsuõigust omav isik, kellel on vaid erandjuhtudel ja Kaitseväe vastutava isikuga eelnevalt kooskõlastatult õigus siseneda ja viibida objektil müüja poolse saatjaga seoses lepingu täitmisega. 2.1.12. Kaitseväe vastutav isik (edaspidi KV vastutav isik) – konkreetsel Kaitseväe julgeolekualal asuva objekti julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav Kaitseväe määratud isik. 2.1.13. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse vastutav isik (edaspidi RKIK vastutav isik) – lepingujärgne kontaktisik, kelle kaudu toimub lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide edastamine. 2.1.14. Müüja vastutav isik (edaspidi TV vastutav isik) – julgeolekualaste nõuete täitmise eest 1/3  vastutav müüja määratud isik. 2.1.15. Objekti vastutav isik – Kaitseväe julgeolekualal paikneval objektil julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav müüja määratud isik. Punktides 2.1.14 ja 2.1.15 nimetatud isik võib olla üks ja sama isik. 3. Müüja õigused ja kohustused 3.1. Müüjal on õigus: 3.1.1. saada julgeolekualaste nõuete täitmiseks vajalikku informatsiooni KV vastutavalt isikult; 3.1.2. lähtuvalt taustakontrolli tulemustest saada teavet sissepääsuõiguse saamise kohta KV vastutavalt isikult. 3.2. Müüja kohustub: 3.2.1. tagama lepingus kokkulepitud teenuse osutamise üksnes sissepääsuõigust omava isiku poolt; 3.2.2. täitma ja tagama sissepääsuõigust omava isiku, sh eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku julgeolekualaste nõuete järgimise Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud tingimustel ning tagama nende täitmise ka alltöövõtja poolt; 3.2.3. mitte planeerima teenust osutama isikut: 3.2.3.1. kellele ei ole sissepääsuõigust antud, 3.2.3.2. kellele ei ole taustakontrolli tehtud või 3.2.3.3. eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõigust ei ole kooskõlastatud; 3.2.4. esitama objektile teenust osutavale füüsilisele isikule sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui seitse (7) tööpäeva enne lepingus kokkulepitud töö teostamise algust e-posti aadressile [email protected] alljärgnevad dokumendid: 3.2.4.1. sissepääsutaotluse (vt näidis) ja 3.2.4.2. kontrollitava isiku täidetud ja käsikirjaliselt (skaneeritult) või digitaalselt allkirjastatud nõusoleku; 3.2.5. edastama eelnimetatud punktis märgitud nõusolekute originaalid posti aadressile Kaitsevägi, Magasini 31A, 10138, Tallinn; 3.2.6. märkima vabas vormis esitatavas sissepääsutaotluses: 3.2.6.1. teenust osutava füüsilise isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi ning müüja ja/või alltöövõtja nimetuse; 3.2.6.2. sissepääsuõiguse saamise põhjenduse, s.t teenuse või töö kirjelduse, mida konkreetsel objektil tegema hakatakse; 3.2.6.3. viite sõlmitud lepingule ning lepingu kehtivuse aja; 3.2.6.4. andmed sõiduki (mark/mudel ja registreerimise nr) kohta, millega soovitakse siseneda KV julgeolekualale; 3.2.6.5. müüja esindaja kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber); 3.2.6.6. taotluse juurde lisama kontrollitava isiku allkirjastatud nõusoleku. 3.2.7. lisama välismaalasele sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks taotluse juurde täiendavalt: koopia isikut tõendava dokumendi pildiga leheküljest, sh viisast vm Eestis viibimise seaduslikku alust kinnitavast dokumendist; 3.2.8. kinnitama ja tõendama välismaalase Eestis töötamise seadusliku aluse andmist, omamist ja pikendamist (välismaalaste seadus § 19 ja § 20); 3.2.9. kontrollitava isiku taustakontrolli tulemusel sissepääsuõiguse mittesaamisel esitama vajadusel taustakontrolliks uue sissepääsutaotluse koos isiku nõusolekuga; 3.2.10. pidama ajakohast nimekirja sissepääsuõigust omavatest isikutest ning uuendama iga kalendriaasta lõpus töötajate nimekirja, kes jätkavad teenuse osutamist uuel kalendriaastal, saates ajakohase nimekirja e-posti aadressile [email protected]; 3.2.11. teavitama viivitamatult e-posti aadressile [email protected] sissepääsuõigust 2/3  omava isiku sissepääsuvajaduse lõppemisest; 3.2.12. teavitama viivitamatult kõikidest julgeolekualaste nõuete rikkumistest või nende kahtlusest objektil KV vastutavat isikut. 4. Kaitseväe õigused ja kohustused 4.1. Kaitseväel on õigus: 4.1.1. teha kontrollitava isiku suhtes taustakontroll üldjuhul kuni seitsme (7) tööpäeva jooksul nõuetekohase sissepääsutaotluse ja nõusoleku saamisest arvates; 4.1.2. teostada uuesti punktis 3.2.9 sätestatud juhul taustkontroll punktis 4.1.1 sätestatud tähtaegasid arvestades; 4.1.3. muul põhjendatud juhul pikendada taustakontrolli läbiviimise tähtaega kuni seitsme (7) tööpäeva võrra, teavitades TV vastutavat isikut sellest kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis; 4.1.4. kehtestada julgeolekualased nõuded, kusjuures olulistest piirangutest teavitatakse TV vastutavat isikut esimesel võimalusel; 4.1.5. anda või piirata taustakontrolli käigus ilmnenud asjaoludele tuginedes kontrollitavale isikule sissepääsuõigus või anda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku õigused; 4.1.6. keelduda julgeolekukaalutlustel sissepääsuõiguse andmisest, sh isikule, kellele ei ole taustakontrolli tehtud või ei ole võimalik seda teha ja keelduda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõiguse kooskõlastamisest; 4.1.7. piirata juurdepääsu turvaaladele kodakondsuseta või välisriigi kodakondsusega isikutele, lähtudes riigisaladusele juurdepääsu õigusest, teadmisvajadusest ja muudest riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud nõuetest; 4.1.8. keelata kontrollitaval isikul nõusoleku mitteesitamisel või selle mittenõuetekohasel esitamisel siseneda objektile; 4.1.9. kontrollida objektil kehtestatud julgeolekualastest nõuetest kinni pidamist sissepääsuõigust ja/või eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku suhtes; 4.1.10. julgeolekualaste nõuete mittejärgimisel või nende rikkumisel keelata punktides 2.1.10 ja 2.1.11 sätestatud isiku viibimine Kaitseväe julgeolekualal. 4.2. Kaitsevägi kohustub: 4.2.1. teavitama TV vastutavat isikut kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis kontrollitava isiku sissepääsuõiguse saamisest, sh sellekohastest piirangutest objektile; 4.2.2. teavitama TV vastutavat isikut sissepääsuõigust või eritingimustega sissepääsuõigust omava isiku julgeolekualaste nõuete rikkumise tuvastamisest, mis välistab tema edaspidise sissepääsuõiguse saamise objektile; 4.2.3. tutvustama objektil kehtestatud julgeolekualaseid nõudeid või nende muudatusi sissepääsuõigust omavale isikule, sh eritingimusega sissepääsuõigust omavale isikule. 4.3. Kaitseväe vastutava isiku (p 2.1.12), RKIK vastutava isiku (p 2.1.13), müüja vastutava isiku (p 2.1.14), objekti vastutava isiku (p 2.1.15) kontaktid määratakse kindlaks lepingu sõlmimisel. 5. Lõppsätted 5.1. Vastutavate isikute muutumisest teavitab pool teist poolt kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis. 5.2. Isikuandmete töötlemisel lähtutakse kehtivate õigusaktide nõuetest. 5.3. Kaitseväel on õigus teha RKIKile erakorraliselt ettepanekuid lepingu üles ütlemiseks etteteatamise tähtaega arvestamata kui müüja rikub punktides 3.2.1–3.2.4 nimetatud kohustusi, ei järgita lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõuet või müüja ja alltöövõtja töötajad ei järgi Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud nõudeid. 3/3  KAITSEVÄGI ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12 TAOTLUS SISSEPÄÄSUÕIGUSE SAAMISEKS KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE TEENUSE OSUTAMISEKS SISSEPÄÄSUTAOTLUS [Registreerimisnumber] [………..……] kuupäev Käesoleva taotlusega kinnitan, et [ettevõtte nimetus] on sõlminud lepingu [asutuse nimetus] ning omab sissepääsuvajadust Kaitseväe julgeolekualale seoses lepinguga nr [Lepingu nr]. Leping kehtib [Lepingu alguskuupäev] kuni [Lepingu lõppkuupäev]. [Ettevõtte nimetus] teostab Kaitseväe julgeolekualal [Lepingu eesmärk, tööde iseloom] ning taotleb sissepääsuõigust alljärgnevatele objektidele; 1. Objekti nimetus: [objekti nimetus] Aadress: [aadress] Objekti vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi], [telefoni nr], [e-posti aadress] Kaitseväe vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi] 2. jne Seoses sissepääsuvajadusega eelnimetatud Kaitseväe objektidele palub lepingujärgne müüja [ettevõtte nimetus] algatada taustakontrolli tegemise sissepääsuõiguse saamiseks alljärgneva(te)le isiku(te)le kui müüja [ettevõtte nimetus] [ja alltöövõtja nimetus] töötajatele, tuginedes isikute nõusolekule (allkirjastatud nõusoleku lehed on lisatud taotlusele) ning sissepääsuõigust taotluses märgitud sõidukitele. Peatöövõtja [ettevõtte nimetus] töötajad: 1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood] 2. jne Alltöövõtja [ettevõtte nimetus] töötajad: 1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood] 2. jne Sõidukid: 1. Registreerimisnumber Mark/mudel 2. jne Müüja on teadlik, et sõltuvalt taustakontrolli tulemusest on Kaitseväel õigus piirata isikute juurdepääsu Kaitseväe julgeolekualale ning taustakontrolli läbimine ei taga automaatset sissepääsu Kaitseväe julgeolekualale. [Allkiri] [Ees- ja perekonna nimi] [Ametikoht] Lisad: nõusolekud … lehel. 1/1  KAITSEVÄGI ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12 KINNITATUD Kaitseväe juhataja 07.02.2025 käskkirjaga nr 223 Lisa 3 KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE LUBAMIST TAOTLEVA KAITSEVÄELE TEENUSE OSUTAMISEGA SEOTUD ISIKU NÕUSOLEK TAUSTAKONTROLLI TEOSTAMISEKS (ees- ja perekonnanimi) Isikukood: Luban Kaitseväel töödelda minu isikuandmeid minu Kaitseväe julgeolekualale lubamise otsustamiseks ja Kaitseväele teenuse osutamise lepingu kehtivuse ajal, kuid mitte kauem kui nõusoleku andmisest viie aasta jooksul. Nõusoleku andmisel olen teadlik, et: 1. Kaitseväel on õigus teostada taustakontrolli Kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) § 41 5 sätestatud viisil; 2. mul on õigus keelduda nõusoleku andmisest (KKS § 416 lg 2 p 1); 3. mul on õigus keelduda selliste andmete esitamisest, mis võivad põhjustada minu, minu lähedase või elukaaslase suhtes süüteomenetluse (KKS § 416 lg 2 p 2); 4. mul on õigus taotleda minu kohta andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist (KKS § 416 lg 2 p 3); 5. mul on õigus esitada minu kohta kogutud andmete kohta selgitusi (KKS § 416 lg 2 p 4); 6. mul on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks ja KKS § 41⁶ alusel kogutud andmete põhjal tehtud otsuse vaidlustamiseks kohtu, õiguskantsleri või Andmekaitse Inspektsiooni poole, et kontrollida, kas minu põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava on järgitud (KKS § 416 lg 2 p 5); 7. kui ma keeldun nõusoleku andmisest või taotlen andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist, siis on see minu Kaitseväe julgeolekualale mittelubamise aluseks (KKS § 417); 8. Kaitsevägi võib piirata minu õigusi töödeldavate isikuandmete suhtes (KKS § 41¹⁰ lg 3 ja lg 4); 9. Kaitseväe julgeolekualal viibimisel (KKS § 52 lg 3) pean täitma Kaitseväes kehtivat korda (sh tuleohutuse-, liiklemise- ja parkimise korda) ja Kaitseväe esindaja korraldusi (KKS § 52 lg 2), sealhulgas olen teadlik, et: 9.1. Kaitseväe julgeolekualale on keelatud siseneda alkoholi, narkootiliste-või psühhotroopsete ainetega, tulirelvaga, lõhkematerjaliga, osaliselt või täielikult automaatse või kaugjuhitava lendava seadmega (droon, jmt), radioaktiivsete- ja kergesti süttivate ainetega või neid sisaldavate esemetega ja muude vahenditega, mis võivad ohustada isikut ennast või objektil viibivaid isikuid, tehnikat ja seadmeid; 9.2. Kaitseväe loata ei tohi Kaitseväe julgeolekualale tuua ega lubada kolmandaid isikuid; 1/2  KAITSEVÄGI ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12 9.3. Sõidukiga Kaitseväe julgeolekualale sisenedes on kohustuslik video- ja/või helisalvestavad sõidukaamerad katta, välja lülitada või eemaldada; 9.4. Kaitseväel on õigus turvakontrolli läbiviimiseks pidada kinni isikut (sealhulgas sõidukit) sisenemisel Kaitseväe julgeolekualale, viibimisel Kaitseväe julgeolekualal või väljumisel Kaitseväe julgeolekualalt ning kontrollida isikut (sealhulgas tema riietust või temaga kaasas olevat asja (sealhulgas sõidukit) vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi või väljaõppe saanud teenistuskoera abil; 9.5. Kaitsevägi võib julgeoleku- või ohutuskaalutlustel ajutiselt keelata isikutele sissepääsu Kaitseväe julgeolekualale ja anda korralduse Kaitseväe julgeolekualal viibivatele isikutele Kaitseväe julgeolekualalt lahkuda või keelata sealt lahkumist; 9.6. Kaitseväe eelneva nõusolekuta on keelatud pildistamine, video- ja helisalvestamine Kaitseväe julgeolekualal ja -hoonetes ning nimetatud materjali jagamine/üleslaadimine mis tahes kujul ja keskkonnas; 9.7. Kaitseväe julgeolekualal on keelatud viibida alkoholi, narkootiliste- või psühhotroopsete ainete tarvitamise kahtlusega, -tunnustega või -joobes; 9.8. Kaitseväe julgeolekualal on keelatud kasutada (sealhulgas sõidukeis) agressioonisümboleid. (päev, kuu, aasta) [ allkirjastatud digitaalselt ]1 1 lubatud allkirjastada ka paberkandjal 2/2  PAKKUMUS HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD Viitenumber: 297135 Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (70009764) Hange: Funktsionaalsete voodite soetus Pakkumus: 570546 Ettevõtja: Lansen Medical OÜ (11713571), roll: peapakkuja Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta 1. Pakkumuse maksumus Ühe tk/komplekti hind ilma km-ta. Maksumus peab sisaldama kõiki otseseid ja kaudseid kulusid, mis on vajalikud tellimuse nõuetekohaseks täitmiseks ja eesmärgi saavutamiseks, muuhulgas transport. Tüüp ja hindamismeetod: Maksumus, vähim on parim Osakaal: 50% Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal". Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused EUR 2445,000 2445,000 22 2982,900 2. Tarneaeg Kogu tellitud koguse tarneaeg nädalates. Kogu tellitud koguse tarneaeg ei tohi olla pikem kui 8 nädalat alates hankelepingu ostja poolsest allkirjastamisest. Tüüp ja hindamismeetod: Kulu, vähim on parim Osakaal: 50% Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal". Väärtus Ühik Märkused 7,000 Nädalat Koostatud 27.06.2025 14:48:26 1/2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 9006424/general-info Pakkumuse maksumus kokku Maksumus kokku KM-ta: 2445,000 Maksumus kokku KM-ga: 2982,900 Koostatud 27.06.2025 14:48:26 2/2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 9006424/general-info PAKKUMUS HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD Viitenumber: 297135 Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (70009764) Hange: Funktsionaalsete voodite soetus Pakkumus: 570546 Ettevõtja: Lansen Medical OÜ (11713571), roll: peapakkuja Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta 1. Pakkumuse maksumus Ühe tk/komplekti hind ilma km-ta. Maksumus peab sisaldama kõiki otseseid ja kaudseid kulusid, mis on vajalikud tellimuse nõuetekohaseks täitmiseks ja eesmärgi saavutamiseks, muuhulgas transport. Tüüp ja hindamismeetod: Maksumus, vähim on parim Osakaal: 50% Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal". Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused EUR 2445,000 2445,000 22 2982,900 2. Tarneaeg Kogu tellitud koguse tarneaeg nädalates. Kogu tellitud koguse tarneaeg ei tohi olla pikem kui 8 nädalat alates hankelepingu ostja poolsest allkirjastamisest. Tüüp ja hindamismeetod: Kulu, vähim on parim Osakaal: 50% Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal". Väärtus Ühik Märkused 7,000 Nädalat Koostatud 27.06.2025 14:48:26 1/2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 9006424/general-info Pakkumuse maksumus kokku Maksumus kokku KM-ta: 2445,000 Maksumus kokku KM-ga: 2982,900 Koostatud 27.06.2025 14:48:26 2/2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 9006424/general-info