Teenistuse korraldamine

KÄSKKIRI Tartu 09.04.2026 nr 0.1-3.40/26/51 Vastuvõtukomisjoni moodustamine Kaitseväe Akadeemia magistriõppekava kandidaatide esseede uuesti hindamiseks Kaitseministri 01.07.2019 määruse nr 11 „Kaitseväe Akadeemia põhimäärus“ § 6 lg 1, Kaitseväe Akadeemia ülema 15.01.2026 käskkirjaga nr 9 kinnitatud Kaitseväe Akadeemia tasemeõppe vastuvõtukriteeriumite, Kaitseväe Akadeemia ülema 16.01.2026 käskkirjaga nr 10 kinnitatud Kaitseväe Akadeemia 2026/2027. õppeaasta vastuvõtueeskirja ning vaidekomisjoni 24.03.2026 protokolli nr 9 alusel 1. Moodustan Kaitseväe Akadeemia 24.03.2026 vaidekomisjoni koosoleku protokoll nr 9 punkti 1.3. alusel kolme 22. keskastmekursuse kandidaadi esseede uuesti hindamiseks vastuvõtukomisjoni koosseisus: komisjoni esimees: kolonelleitnant Ants TORIM; komisjoni liikmed: kolonelleitnant Marko PUNGAR (aseesimees); major Mario LEMENTA; proua Liina LINDSALU; proua Karin TORPAN; härra Toomas RUUBEN. 2. Komisjoni ülesanded: 2.1. viib läbi argumenteeriva essee uuesti hindamise vastavalt õppeosakonnas koostatud hindamiskriteeriumitele (lisatud) ja vaidekomisjoni 24.03.2026 protokolli nr 9 punkti 1.4. juhistele hiljemalt 13.04.2026; 2.2. konfidentsiaalsuse ja erapooletuse tagamiseks hindab esseed komisjoni akadeemiline koosseis (komisjoni liikmed, v.a esimees); 2.3. korrigeerib kolme kandidaadi vastuvõtukatsete tulemusi lähtuvalt uuesti hinnatud esseede tulemustest, koostab korrigeeritud pingerea vastuvõetavate kandidaatidega ja esitab Kaitseväe Akadeemia ülemale esildise lävendi ületanud kandidaatide vastuvõtmiseks magistriõppesse hiljemalt 17.04.2026. 3. Käskkiri teha teatavaks asjaosalistele, õppeosakonna ülemale, haldusosakonna ülemale ja Kaitseressursside Ameti karjääriosakonnale. (allkirjastatud digitaalselt) Johan-Elias Seljamaa kommodoor Kaitseväe Akadeemia ülem  Lisa Kaitseväe Akadeemia ülema 09.04.2026 kinnitatud käskkirja nr 0.1-3.40/26/51 juurde Argumenteeriv essee KVA magistriõppesse kandideerimisel Kandidaat kirjutab argumenteeriva essee, mille maht on 950–1000 sõna. Essee teema antakse teada vahetult enne katset. Essee käigus hinnatakse kandidaadi võimet arutleda akadeemilises kirjalikus vormis etteantud ajaraamis ja teemal. Essee kirjutamiseks on aega kuni neli tundi. Essee kirjutatakse elektrooniliselt. Arvutid tagab kandidaatidele KVA. Hinnatakse 0–45 punkti süsteemis. Positiivne tulemus algab punktist 1. Tulemust 0 hindamiskriteeriumites ei kirjeldata. Tulemus on järjestav. Essee kirjutamise ajal on lubatud kasutada raamatuid jm allikmaterjale. Hindamiskriteeriumeid on kokku kolm: 1) teksti sidusus, 2) teemakäsitlus ja argumentatsioon ning 3) keelekasutus ja õigekiri. Kõik kriteeriumid on eristatud 5-palli skaalal, kus iga skaala-osa hindamiskriteeriumi lõikes on võimalik saada määratud punktisumma. Essee eest saadavate punktide lõpptulemus kujuneb vastuvõtukomisjoni liikmete poolt kolme kriteeriumi eest antud punktide summa keskmisena. Soovituslik kirjandus essee kirjutamiseks valmistumisel on: • Luttwak, E. N. 2006. Strateegia. Sõja ja rahu loogika. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus; • Lind, W. S. 2014. Manööversõjapidamise käsiraamat. Tallinn: Aburgus; • Leonhard, R. R. 2012. Manööversõja kunst: manööversõja teooria ja maa-õhk lahingud. Tallinn: Eesti Ajalehed; • Česnakas, G. 2019. The Implications of the Technological Trends in Military on the Defence of Small States. Lithuanian Annual Strategic Review; • Sweijs, T., Michaels, J. H. (toimetajad) 2024. Beyond Ukraine: debating the future of war. London: Hurst & Company; • O’Hanlon, M. 2019. The Senkaku paradox: risking great power war over small stakes. Washington, D.C. : Brookings Institution Press; • Alberts, D.S., Hayes,R.E. (2003) Power to the Edge: Command…Control…in the Information Edge. Office of the Assistant Secretary of Defence. Washington DC. Command and Control Research Program. Power to the Edge: Command...Control...in the Information Age; • Alberts, D.S., Hayes,R.E. (2007) Planning Complex Endeavours. Office of the Assistant Secretary of Defence. Washington DC. Command and Control Research Program. Planning: Complex Endeavors; • James Johnson (2023) Automating the OODA loop in the age of intelligent machines: reaffirming the role of humans in command-and-control decisionmaking in the digital age, Defence Studies, 23:1, 43-67, DOI: 10.1080/14702436.2022.2102486; • Caroline Croser (2006) Commanding the future: Command and control in a networked environment, Defense & Security Analysis, 22:2, 197-202, DOI:10.1080/14751790600775470. Essee vormistusnõuded vt Kaitseväe Akadeemia kirjalike tööde koostamise juhend, kinnitatud KVA ülema käskkirjaga 09.09.2025 nr 0.1-3.40/25/34. Esse kohta loe lähemalt nt: • Kern, K., Võik I. 2014. Korras keel, sobiv stiil, selge sõnum, Maurus kirjastus OÜ, Tallinn. • Hirsjärvi S., Remes P., Sajavaara P. 2005, Uuri ja kirjuta, Kirjastus Medicina, Tallinn. Hindamis- 1 2 3 4 5 kriteerium Essee erinevad osad Essee sisaldab sisse- Essee moodustab sidusa Essee on sidus tervik. Essee laused ja lõigud on moodustavad omavahel juhatust ja kokkuvõtet, terviku, ent on ositi Üldjoontes proport- hoolikalt läbimõeldud ja nõrgalt seotud terviku. kuid teksti sidusus on proportsioonist väljas, sioonides ja loogiline, kavandatud. Tekst moodus- Teksti sidusus Essee sissejuhatuse ja ebaühtlane ning tervik ei läheb teatud lõikudes üksikute eranditega. tab loogilise ja sidusa kokkuvõtte ülesehitus on moodusta piisavalt liigselt üksikasjalikuks. terviku nõrk. loogilist ja läbimõeldud Esineb loogikavigu lõiku- narratiivi. des ja/või lausetes. 1–3 punkti 4–6 punkti 7–8 punkti 9–12 punkti 13–15 punkti Teemakäsitlus on nõrgalt Teemakäsitlus on üldjuhul Teemakäsitlus vastab Teemakäsitlus vastab Teemakäsitlus vastab pealkirjaga seotud. pealkirjaga seotud. Argu- pealkirjale. pealkirjale, esitatud pealkirjale, on sisutihe. Teemakäsitlus on laiali- mentatsioon on olemas, Argumentatsioon on tasa- on poolt ja vastu- Argumentatsiooni on tasa- valguv ja „ümmargune“. ent kaldu poolt või kaalus ning tugineb argumendid, mis tugi- kaalus, tugineb soovitatud Argumentatsioon on nõrk, vastuargumentide kasuks soovitatud kirjandusele. nevad soovitatud kirjandusele, mille kõrval on ei ole tasakaalus, on ning väljendab soovitatud kirjandusele. Näha on näha autori iseseisvat lihtsakoeline ja ühekülgne. kirjandusele mittetugine- autori isiklik seisukoht mõtlemisvõimet – oskust argumentatsioon Teemakäsitlus ja vat isiklikku arvamust. teemale, mis väljendab kriitiliselt mõelda ning selle mõistmist. eristada olulist ebaolulisest. Esse väljendab autori avatud lähenemist ja mõistmist kirjutatust. 1–3 punkti 4–6 punkti 7–8 punkti 9–12 punkti 13–15 punkti Keelekasutus on lihtsa- Keelekasutus on üldjuhul Keelekasutus on korrekt- Keelekasutus on Keelekasutus on korrektne, koeline, esineb kõnekeelt korrektne, tekstis esineb ne ja vastab üksikute korrektne ja neutraalne, neutraalne, mitmekülgne Keelekasutus ja ja emotsioone. Esineb emotsionaalset väljendus- eranditega akadeemilise vastab akadeemilise ning vastab akadeemilise palju grammatika- ja viisi ning õigekirjavigu. keelenõuetele. Esineb keelenõuetele. Esineb keelenõuetele. õigekirjavigu. õigekirjavigu. üksikuid õigekirjavigu. Tekst on läbivalt ühtne ja lugemine ladus. Õigekirja- õigekiri vigu ei esine. 1–3 punkti 4–6 punkti 7–8 punkti 9–12 punkti 13–15 punkti 2 Lisa Kaitseväe Akadeemia ülema 09.04.2026 kinnitatud käskkirja nr 0.1-3.40/26/51 juurde Argumenteeriv essee KVA magistriõppesse kandideerimisel Kandidaat kirjutab argumenteeriva essee, mille maht on 950–1000 sõna. Essee teema antakse teada vahetult enne katset. Essee käigus hinnatakse kandidaadi võimet arutleda akadeemilises kirjalikus vormis etteantud ajaraamis ja teemal. Essee kirjutamiseks on aega kuni neli tundi. Essee kirjutatakse elektrooniliselt. Arvutid tagab kandidaatidele KVA. Hinnatakse 0–45 punkti süsteemis. Positiivne tulemus algab punktist 1. Tulemust 0 hindamiskriteeriumites ei kirjeldata. Tulemus on järjestav. Essee kirjutamise ajal on lubatud kasutada raamatuid jm allikmaterjale. Hindamiskriteeriumeid on kokku kolm: 1) teksti sidusus, 2) teemakäsitlus ja argumentatsioon ning 3) keelekasutus ja õigekiri. Kõik kriteeriumid on eristatud 5-palli skaalal, kus iga skaala-osa hindamiskriteeriumi lõikes on võimalik saada määratud punktisumma. Essee eest saadavate punktide lõpptulemus kujuneb vastuvõtukomisjoni liikmete poolt kolme kriteeriumi eest antud punktide summa keskmisena. Soovituslik kirjandus essee kirjutamiseks valmistumisel on: • Luttwak, E. N. 2006. Strateegia. Sõja ja rahu loogika. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus; • Lind, W. S. 2014. Manööversõjapidamise käsiraamat. Tallinn: Aburgus; • Leonhard, R. R. 2012. Manööversõja kunst: manööversõja teooria ja maa-õhk lahingud. Tallinn: Eesti Ajalehed; • Česnakas, G. 2019. The Implications of the Technological Trends in Military on the Defence of Small States. Lithuanian Annual Strategic Review; • Sweijs, T., Michaels, J. H. (toimetajad) 2024. Beyond Ukraine: debating the future of war. London: Hurst & Company; • O’Hanlon, M. 2019. The Senkaku paradox: risking great power war over small stakes. Washington, D.C. : Brookings Institution Press; • Alberts, D.S., Hayes,R.E. (2003) Power to the Edge: Command…Control…in the Information Edge. Office of the Assistant Secretary of Defence. Washington DC. Command and Control Research Program. Power to the Edge: Command...Control...in the Information Age; • Alberts, D.S., Hayes,R.E. (2007) Planning Complex Endeavours. Office of the Assistant Secretary of Defence. Washington DC. Command and Control Research Program. Planning: Complex Endeavors; • James Johnson (2023) Automating the OODA loop in the age of intelligent machines: reaffirming the role of humans in command-and-control decisionmaking in the digital age, Defence Studies, 23:1, 43-67, DOI: 10.1080/14702436.2022.2102486; • Caroline Croser (2006) Commanding the future: Command and control in a networked environment, Defense & Security Analysis, 22:2, 197-202, DOI:10.1080/14751790600775470. Essee vormistusnõuded vt Kaitseväe Akadeemia kirjalike tööde koostamise juhend, kinnitatud KVA ülema käskkirjaga 09.09.2025 nr 0.1-3.40/25/34. Esse kohta loe lähemalt nt: • Kern, K., Võik I. 2014. Korras keel, sobiv stiil, selge sõnum, Maurus kirjastus OÜ, Tallinn. • Hirsjärvi S., Remes P., Sajavaara P. 2005, Uuri ja kirjuta, Kirjastus Medicina, Tallinn. Hindamis- 1 2 3 4 5 kriteerium Essee erinevad osad Essee sisaldab sisse- Essee moodustab sidusa Essee on sidus tervik. Essee laused ja lõigud on moodustavad omavahel juhatust ja kokkuvõtet, terviku, ent on ositi Üldjoontes proport- hoolikalt läbimõeldud ja nõrgalt seotud terviku. kuid teksti sidusus on proportsioonist väljas, sioonides ja loogiline, kavandatud. Tekst moodus- Teksti sidusus Essee sissejuhatuse ja ebaühtlane ning tervik ei läheb teatud lõikudes üksikute eranditega. tab loogilise ja sidusa kokkuvõtte ülesehitus on moodusta piisavalt liigselt üksikasjalikuks. terviku nõrk. loogilist ja läbimõeldud Esineb loogikavigu lõiku- narratiivi. des ja/või lausetes. 1–3 punkti 4–6 punkti 7–8 punkti 9–12 punkti 13–15 punkti Teemakäsitlus on nõrgalt Teemakäsitlus on üldjuhul Teemakäsitlus vastab Teemakäsitlus vastab Teemakäsitlus vastab pealkirjaga seotud. pealkirjaga seotud. Argu- pealkirjale. pealkirjale, esitatud pealkirjale, on sisutihe. Teemakäsitlus on laiali- mentatsioon on olemas, Argumentatsioon on tasa- on poolt ja vastu- Argumentatsiooni on tasa- valguv ja „ümmargune“. ent kaldu poolt või kaalus ning tugineb argumendid, mis tugi- kaalus, tugineb soovitatud Argumentatsioon on nõrk, vastuargumentide kasuks soovitatud kirjandusele. nevad soovitatud kirjandusele, mille kõrval on ei ole tasakaalus, on ning väljendab soovitatud kirjandusele. Näha on näha autori iseseisvat lihtsakoeline ja ühekülgne. kirjandusele mittetugine- autori isiklik seisukoht mõtlemisvõimet – oskust argumentatsioon Teemakäsitlus ja vat isiklikku arvamust. teemale, mis väljendab kriitiliselt mõelda ning selle mõistmist. eristada olulist ebaolulisest. Esse väljendab autori avatud lähenemist ja mõistmist kirjutatust. 1–3 punkti 4–6 punkti 7–8 punkti 9–12 punkti 13–15 punkti Keelekasutus on lihtsa- Keelekasutus on üldjuhul Keelekasutus on korrekt- Keelekasutus on Keelekasutus on korrektne, koeline, esineb kõnekeelt korrektne, tekstis esineb ne ja vastab üksikute korrektne ja neutraalne, neutraalne, mitmekülgne Keelekasutus ja ja emotsioone. Esineb emotsionaalset väljendus- eranditega akadeemilise vastab akadeemilise ning vastab akadeemilise palju grammatika- ja viisi ning õigekirjavigu. keelenõuetele. Esineb keelenõuetele. Esineb keelenõuetele. õigekirjavigu. õigekirjavigu. üksikuid õigekirjavigu. Tekst on läbivalt ühtne ja lugemine ladus. Õigekirja- õigekiri vigu ei esine. 1–3 punkti 4–6 punkti 7–8 punkti 9–12 punkti 13–15 punkti 2