N
111.64
EHITUSÕIGUSE TABEL:
11
11
1.
1.
33
11
08
Krunt nr 1
1.
32
kr
aa
3
02
2. 1
1
3.
1
1 1
v
Krundi kasutamise sihtotstarve: Krundi pindala S
11
11
18 880 m²
1.
maatulundusmaa 100% 90
1.
11
2.
67
1
33
1.
1
9
63
1
02 13.
58 1
13. 1
11.
1
Hoonete Hoonete Hoonete Hoonete 95
12.
lubatud suurim suurim suurim 111.32
64
1
1
12.
maksimaalne lubatud lubatud lubatud 60
2.
78
1
1 x= 6452050
suhteline kõrgus: suhtel. sügavus: ehitisealune arv 111.36 1
12.
8,0 m 3,20 m pind: krundil*: 44
71 2.
y= 651050
1
12. 1
1
150 m² 2 1
1
72
2. kr
11
112.40
78 03
2.
1.
1
12. 1
1
5
4
29
*Hoonetele lisaks on lubatud rajatised
4.
Mäe-Ala 69 2 68
2. 112.27
2. 1
3.
11
113.18 1
1 1
1 1
1
28201:008:0226 ee
et
Maatulundusmaa 100%
j v
är 3.11
452 057 m² odi 1
1
64
112.26
-
diK 1
12.
go .00
114
3.83 a n 1
13
EHITUSÕIGUSE TABEL:
1
1
186P
.8
.62 22
14
nr
0
1 70 112.96
2.
ee
t 11
Krunt nr 2 114.62
m
l aan 3.73
a
38
6 1
1
9
4. v
õr
1
1
1
K
114.
114.3
66
4. 47
1
1 94 1
13.
Krundi kasutamise sihtotstarve: Krundi pindala 1
14.
99
4. 23
23 825 m² 1
1 15.
maatulundusmaa 100% 1
96
4. LEPPEMÄRGID (alusandmed):
1
1
112.74
N)
kill
L 112.72
( Mast nr 8
.55
us
114
12 5.35
Hoonete Hoonete Hoonete Hoonete DE
SI
1
1
av
Postkast T- 38 ht
.73
113
5.
lubatud suurim suurim suurim ES 11
usnä 0m 114.34
Planeeringuala piir
.20
uv x1 9
114
22186 Pangodi-Kodijärve tee 38 t
maksimaalne lubatud lubatud lubatud 113.22
1
15. i
Li
28201:008:0021 m Katastriüksuse piir
33
7
.3
114
113.08
suhteline kõrgus: suhtel. sügavus: ehitisealune arv
30
Transpordimaa 100%
9
65
4.
1
8,0 m 3,20 m pind: krundil*: 1 39 295 m² Kala
02
3.
3
1
1 A 28301:001:2240 Katastriüksuse nimetus, tunnus
250 m² Maatulundusmaa 100%
59 41
5. pindala ja sihtotstarve
115.1
112.32 1
14. 1
1 42 705 m²
113.39
113.39
112.24
5
*Hoonetele lisaks on lubatud rajatised tee )
113.42
112.71 Sõidutee piirjooned
ärve 40 PN
ij 1
15.
s(
29 od u a
111.59 1
12.
i-K av bam
aj Sõidusuunad
ht
114.35
od 56
4. pum
69 ng 1
1
nä 0m
1
12.
Pa s
i 5 113.20
um x1
112.63
Kõrvalmaantee 30 m kaitsevöönd (sõiduraja välimisest servast)
77
at
113.
1
12.
Pe 25m115.
113.43
75
62
30
110.85 11.
1 80
2.
5
1
1 .2 Veekogu veepiir (ETAK, 02.02.2025)
5
187
. 113.25 11 112.58
1
1 Kivijärve kalda piiranguvöönd 100 m veekogu veepiirist
114.57
116.02 112.93
114.44
64
32
1
15. 112.79
Jaska
11
85
02
2. 1
1 58
5. Kivijärve kalda ehituskeeluvöönd 50 m veekogu veepiirist
114.
5.
0. 1
1 28201:004:0037
1
1
Kivijärve kalda veekaitsevöönd 10 m veekogu veepiirist
56
110.12 Maatulundusmaa 100%
197
.
1
1 35 002 m² Kivijärve kallasraja ulatus 4 m veekogu veepiirist
28
. kr 113.57
1
11
161
. 112.22
1
10
1
9
37 Kraav
k
.0
11.
1
ra
8
06
.64
0.
115.43
a
1
1
v 10
114.93
34
114.92
11.
115
73
0.
1 114.42 Truup
99
10
8.
0 1
1 0. 112.65
1
09. 1
1 113.57
8.
1
39
88
0.
57
115.53
1
1
114.82
Heinamaa
115.59
114.63
kraav
82
0.
38
0. 1
30
1
8
114.38
5
1
1
114.2
Muru
115
33
115
55
0. 00
1
1 0.
.42
1
1 112.83
.47
2.7 Üksikpuu (okaspuud (mänd, kuusk), lehtpuu, viljapuu)
A
51
0. 111.86
3.5
1
1
7
113.44
40 112.43
109
.67
Puistu ala (mets, võsa)
A
10
115.43
111.73 113.16
114.95
A
9.
kü ün
114.93
Veetoru
95
H
113.16
Elektri madalpinge õhuliin
11 114.16
5
111.07 115.
.74 Elektri madalpinge maakaabelliin
68
112.69 Valguskaabel
20
kr
115.65
114.43
0
114.28
2
aa
114.24
v
Elektri õhuliini kaitsevöönd (2 m mõlemale poole liini)
115
115
110.26
.13
35
.
114.60
.24
112.62
74
112.77 112.16
2.7
5
111.84
lau t
LEPPEMÄRGID (planeeritud lahendus):
H
112.92
111.69
4 0
109.79 .6 .7
5 5
11 11 Planeeritud krundi piir
7
113.66 1 Planeeritud krundi number
111.82
111.07
112.08
1
115.59
60 14. Planeeritud hoonestusala
114.71
114.84
114.52
73
2
4
114.1
115.56
112.65
kuur 65
4.
112.48 Hoonestuse võimalik (illustratiivne) paiknemine
1
1
110.20 1
1 41
4. (suurim lubatud ehitisealune pind, vt märkus 3)
115.4
115.2
1
14.
28 112.16
21 Planeeritud juurdepääsutee ja parkimine (vt märkus 3)
0
4.
7
1 11
113.37
113.41 Planeeritud avalik juurdepääs kallasrajale (vt märkus 3)
9
112.51
111.85
115.0
Planeeritud haljastus, sh 10% kõrghaljastus (vt märkus 3)
113.32
115.08
Planeeritud harvendusraide ala (vt märkus 3)
115.50
A
113.04 113.04
Parripõllu 110.94
112.41
Puurkaevu 10 m hooldusala (vt märkus 4)
28201:004:0045
112.60
Maatulundusmaa 100% 113.31
103 617 m² Planeeritud veetoru(vt märkus 5)
114.18 112.03 112.06
110.15 113.35
112.09 Planeeritud kanalisatsioonitoru(vt märkus 5)
Planeeritud elektrikilp
115
Planeeritud elektri maakaabelliin
.2
112.78
41
2
114.8
109.36
113.
115.69
Planeeritud omapuhasti (reovee mahuti 5 m kujaga
115.02
1
1 81
5.
1
1 61
5.
ja 10 m kujaga imbväljakuga, vt märkus 5)
8
112.07
11 72
112.06 4 114.
.7
4 Planeeritud servituudi seadmise vajadus tehnovõrgule (vt märkus 6)
114.76
2
114.7
11
Planeeritud servituudi seadmise vajadus juurdepääsuks (vt märkus 6)
114.9
3
.4
112.94
1
111.64
111.06 112.21
3
Peatumisnähtavus (PN)
114.11 114.25
113
112.87
bet 112.16
Liitumisnähtavus (LN)
.5
112.13
5
112.40 112.17
0
114.32
110.20
114.0
Riigitee teepeenra taastamine (vt märkus 7)
11
11
2
.6
3
112.74
.7
4
109.50
Riigiteega ristumine vastavalt Transpordiameti tüüp I joonisele (vt märkus 7)
114.63
1
11
Pi
i
2
r
an
.9
113.92 gu
.11
v
5
öö Likvideeritav objekt
nd
1
1
114
07
4. 00m
.6
1
1 111.79
111.89
kraav
2
11 23
11
Kala 4. 1
14.
21
1
1 1
4.8
28301:001:2240
113.
Maatulundusmaa 100% 07 04
13.
42 705 m² 1
111.02 1
1 87
2. 111.81
112.53
111.82
111.53
109.63
111.89
112.00 111.72
112.02
111.94
111.16 111.61
111.
67
111.69
111.82
110.54 111.53
111.06
111.73
109.52
111.40
110.78 111.55
111.58
111.04
110.42 111.42
110.76
III kat. kaitsealune liik E
109.74 hi
tus
Nymphaea alba (valge vesiroos) kee 111.12
109.25 l
uvöö
nd
110.40 50m
Parrise
x= 6451850 x= 6451850
110.88 28301:001:2239
Maatulundusmaa 100%
Kivijärv 110.02
y= 650750
30 503 m²
y= 651050
(Kodijärve Kivijärv, KKR kood VEE2100900)
110.57
III kat. kaitsealune liik
109.18
Chlidonias niger(mustviires) 110.85 110.80
ja kat. kaitsealune liik
Dytiscus latissimus(laiujur) 110.46
Pangodi maastikukaitseala 2
28201:004:0047
110.53
Veekogude maa 95% Planeeritud paadisild
Maatulundusmaa 5% (indikatiivne asukoht)
170 669 m² 110.08 110.21
110.34
109.39
Ve
ekai 110.17
ts
ev 109.96
öö
nd
10m 109.66
109.32
109.52
109.41
MÄRKUSED:
Projektijuht/koostaja: Koostamise korraldaja: Huvitatud isik:
1.Planeeringualaks on Kala maaüksus ja sellega piirnev kõrvalmaantee nr 22186 Pangodi-Kodijärve tee. Jaana Veskimeister Kambja Vallavalitsus osaühing Viiruk
Planeeringuala pindala on ligikaudu 4,56 ha.
2. Aluskaardina on kasutatud OÜ ELKER RMT poolt detsembris 2024 koostatud topo-geodeetilist alusplaani (töö nr GA326).
Alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava 1:500. Katastripiirid on alusplaani Töö nimetus:
koostamise järel muutunud ja planeeringu koostamise käigus Maa- ja Ruumiametist alla laetud 02.02.2025. Palumäe külas asuva
Katastriandmed (pindala, katastriüksuse sihtotstarve) on lisatud seisuga 02.02.2025. RUUM RAAMIS Kala maaüksuse (kü tunnus 28301:001:2240)
3. Asendiplaaniline lahendus kirjeldab planeeritud põhimõtteid. Täpne lahendus (hoonete paiknemine, mahasõit riigiteelt, Pädev ja pühendunud ruumilooja
juurdepääsutee, parkimine ja haljastus) antakse projekteerimisel. Planeeritud paadisild ja lähiala DETAILPLANEERING
4. Puurkaev on registrisse kandmata. Hooldusala on näidatud eeldatava perspektiivse projektikohase kasutuse järgi. (indikatiivne asukoht)
Joonise nimetus:
5. Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja täpsustub projekteerimisel. PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDE LAHENDUSEGA
6. Servituudi seadmise vajadus on põhimõtteline ning täpsustub tehnovõrkude ja ristmiku ning juurdepääsutee projekteerimisel. Ruum Raamis OÜ
7. Teepeenra ja ristmiku lahendus on põhimõtteline ja täpsustub projekteerimisel. Mob: 5698 3956 Töö nr: Kuupäev: Mõõtkava: Joonise nr:
[email protected]
019-25 01.07.2025 1:500 4
N
111.64
11
11
1.
1.
33
11
08
1.
32
kr
aa
3
02
2. 1
1
3.
1
1 1
v
S
11
11
1.
90
1.
11
2.
67
1
33
1.
1
9
63
1
02 13.
58 1
13. 1
11.
1
95
112.
111.32
64
2.
1
1
60
2.
78
1
1 x= 6452050
111.36 1
12.
71 44
2.
y= 651050
1
12. 1
1
72
2.
1
1 kr
11
112.40
78 03
2.
1.
1
12. 1
1
5
4
29
4.
Mäe-Ala 69 2 68
2. 112.27
2. 1
3.
11
113.18 1
1 1
1 1
1
28201:008:0226
Maatulundusmaa 100% 1
1
1
3.1
112.26
452 057 m² 1 64
2.
1
ee
et 00
3.
114
83 1
13. är
j v 1
odi
1
.8
.62 -
iK
14
od
0
1 70 112.96
ang
1
12.
114.62
186P3.73
2
38
9
4.
6
nr2 1
1
1
1
1
ee
114.
114.3
66
1
14.
4.94
aant 13.
1
47
99
11 m
al
14. 23
5. õrv
1 1
1 K
96
4.
1
1
112.74
kill
112.72
.55
114
12 5.35
DE 1
1
SI
Postkast T- 38
.73
113
ES 15.
1 114.34
.20
114
113.22 22186 Pangodi-Kodijärve tee 38
1
15.
28201:008:0021
.3
114
113.08
Transpordimaa 100%
9
65
4.
1
1 39 295 m²
02
3.
1
1 A
59 41
5.
115.1
112.32 1
14. 1
1
113.39
113.39
112.24
5
tee 113.42
112.71
ärve 40
5.
ij 1
1
29
2. Kod a
aj
bam
1
111.59 1
i- 114.35
od 56
4. pum
69 ng 1
1
1
12.
Pa 113.20 112.63
77
113.
2
1 .
1 113.43
1
15.
75
62
30
110.85 11.
1 80
2.
5
1
1 .2
5
1187
. 113.25 11 112.58
1
114.57
116.02 112.93
114.44
64
32
1
15. 112.79
Jaska
11
02 1
1 58
5.
85 2.
114.
5.
0. 1
1 28201:004:0037
1
1
56
110.12 Maatulundusmaa 100%
197
.
1
1 35 002 m²
28
. kr 113.57
1
11
161
. 112.22
1
10
1
9
37
k
.0
11.
1
ra
8
06
.64
0.
115.43
a
1
1
v 10
114.93
34
114.92
11.
115
1
73
0.
114.42
99
10
8.
0 1
1 0. 112.65
1
09. 11 113.57
8.
1
39
88
0.
57
115.53
1
1
114.82
115.59
114.63
kraav
82
0. LEPPEMÄRGID:
38
0. 1
1
8
114.38
1
1
114.2
115
Planeeringuala piir
115
55
0. 00
1
1 0.
.42
1
1 112.83
.47
Katastriüksuse piir
A
1 51
0. 111.86
1
Kala
112.43
109
113.44 28301:001:2240 Katastriüksuse nimetus, tunnus
.67 Maatulundusmaa 100%
A
pindala ja sihtotstarve
10
115.43
111.73 113.16 42 705 m²
114.95
A
9.
kü ü n
114.93
95
Kruusakattega sõidutee
H
113.16 11 114.16
5
111.07 11 .74
5.
68 Asfalt- ja betoonkattega tee ning plats
112.69
kr
115.65
114.43
114.28
aa
Sõidusuunad
114.24
v
115
115
110.26
.13
114.60
.24
112.62 Kõrvalmaantee 30 m kaitsevöönd (sõiduraja välimisest servast)
112.77 112.16
Tehnovõrgu kaitsevöönd (vt märkus 3)
111.84
lau t
H
112.92
111.69
4 0
Olemasolev hoone
109.79 .6 .7
5 5
11 11
Veekogu veepiir (ETAK, 02.02.2025)
113.66 Järve kalda piiranguvöönd 100 m veekogu veepiirist
111.82
111.07
112.08 Järve kalda ehituskeeluvöönd 50 m veekogu veepiirist
1
115.59
14.
114.71
114.84
73
114.52 Järve kalda veekaitsevöönd 10 m veekogu veepiirist
4
114.1
Järve kallasraja ulatus 4 m veekogu veepiirist
115.56
112.65 112.48
kuur 1
1 65
4.
110.20 1
1 41
4.
115.4
115.2
1
14.
Kraav
28 112.16
21
0
4.
7
11
113.37 Truup
113.41
9
112.51
111.85
115.0
Heinamaa
113.32
115.08
Muru
115.50
A
113.04 113.04
Parripõllu 110.94
112.41
28201:004:0045 Üksikpuu (okaspuud (mänd, kuusk), lehtpuu, viljapuu)
112.60
Maatulundusmaa 100% 113.31
103 617 m²
114.18 112.03 112.06 Puistu ala (mets, võsa)
112.09
110.15 113.35
115
Veetoru
.2
112.78
Elektri madalpinge õhuliin
41
2
114.8
109.36
113.
115.69
115.02
1
1 81
5. Elektri madalpinge maakaabelliin
1
1 61
5.
Valguskaabel
8
112.07
11 72
112.06 4 114.
.7
4
114.76
2
114.7
11
114.9
3
.4
112.94
1
111.64
111.06 112.21
3
114.11 114.25
113
112.87
bet 112.16
.5
112.13
5
112.40 112.17
0
114.32
110.20
114.0
11
11
2
.6
3
112.74
.7
4
109.50
114.63
1
11
Pi
i
2
r
an
.9
113.92 gu
.11
v
5
öö
nd
1
1
114
07
4. 00m
.6
1
1 111.79
111.89
kraav
2
11 23
11
Kala 4. 1
14.
21
1
1 1
4.8
28301:001:2240
113.
Maatulundusmaa 100% 07 04
13.
42 705 m² 1
111.02 1
1 87
2. 111.81
112.53
111.82
111.53
109.63
111.89
112.00 111.72
112.02
111.94
111.16 111.61
111.
67
111.69
111.82
110.54 111.53
111.06
111.73
109.52
111.40
110.78 111.55
111.58
111.04
110.42 111.42
110.76
III kat. kaitsealune liik E
109.74 hi
tus
Nymphaea alba (valge vesiroos) kee 111.12
109.25 l
uvöö
nd
110.40 50m
Parrise
x= 6451850 x= 6451850
110.88 28301:001:2239
Maatulundusmaa 100%
Kivijärv 110.02
y= 650750
30 503 m²
y= 651050
(Kodijärve Kivijärv, KKR kood VEE2100900)
110.57
109.18
110.85 110.80
III kat. kaitsealune liik 110.46
Pangodi maastikukaitseala 2
Chlidonias niger(mustviires)
28201:004:0047
110.53
ja Veekogude maa 95%
Maatulundusmaa 5%
III kat. kaitsealune liik
170 669 m² 110.08 110.21
Dytiscus latissimus(laiujur)
110.34
109.39
Ve
ekai 110.17
ts
ev 109.96
öö
nd
10m 109.66
109.32
109.52
109.41
Projektijuht/koostaja: Koostamise korraldaja: Huvitatud isik:
Jaana Veskimeister Kambja Vallavalitsus Osaühing Viiruk
MÄRKUSED:
1.Planeeringualaks on Kala maaüksus ja sellega piirnev kõrvalmaantee nr 22186 Pangodi-Kodijärve tee. Töö nimetus:
Palumäe külas asuva
Planeeringuala pindala on ligikaudu 4,56 ha.
2. Aluskaardina on kasutatud OÜ ELKER RMT poolt detsembris 2024 koostatud topo-geodeetilist alusplaani (töö nr GA326).
RUUM RAAMIS Kala maaüksuse (kü tunnus 28301:001:2240)
Pädev ja pühendunud ruumilooja
Alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava 1:500. Katastripiirid on alusplaani ja lähiala DETAILPLANEERING
koostamise järel muutunud ja planeeringu koostamise käigus Maa- ja Ruumiametist alla laetud 02.02.2025.
Katastriandmed (pindala, katastriüksuse sihtotstarve) on lisatud seisuga 02.02.2025. Joonise nimetus:
TUGIJOONIS
3. Elektri õhuliini kaitsevöönd on näidatud 2 m mõlemale poole liini, elektri maakaabelliini kaitsevöönd on näidatud 1 m mõlemale Ruum Raamis OÜ
poole liini, veetorustikule on näidatud kaitsevöönd 2 m mõlemale poole torustikku. Mob: 5698 3956 Töö nr: Kuupäev: Mõõtkava: Joonise nr:
[email protected]
019-25 01.07.2025 1:500 3
PANGODI KÜLA
PANGODI KÜLA
ee
t
ve
är
KODIJÄRVE KÜLA j
di
iKo
-
d
o
g
n
Pa
6
8
1
2
2
r
n
ee
nt
aa
lm
rva
kõ
PALUMÄE KÜLA
eenr22188Kambj
a-K
maan
al t odi
j
ärv
õr
k v et
ee
Aluskaardina on kasutatud Maa- ja Ruumiameti kaarti WMS-teenusena.
LEPPEMÄRGID:
Planeeringuala
Pangodi maastikukaitseala
Asustusüksuse piir
PALUMÄE KÜLA Asustusüksuse nimetus
Projektijuht/koostaja: Koostamise korraldaja: Huvitatud isik:
Jaana Veskimeister Kambja Vallavalitsus osaühing Viiruk
Töö nimetus:
Palumäe külas asuva
RUUM RAAMIS Kala maaüksuse (kü tunnus 28301:001:2240)
Pädev ja pühendunud ruumilooja ja lähiala DETAILPLANEERING
Joonise nimetus:
SITUATSIOONISKEEM
Ruum Raamis OÜ
Mob: 5698 3956 Töö nr: Kuupäev: Mõõtkava: Joonise nr:
[email protected]
019-25 01.07.2025 1:10 000 1
N
etee
ast
PANGODI MAASTIKUKAITSEALA
S Sang
ä-
AJALOOLINE
epä
TALUKOHT
Jüri-Miku talukoht ee
t
ve
Ot
j
iär
d
a-
iKo
-
r
d
Tat
o
g
n
Pa
r46
PANGODI KÜLA
6
8
1
ee n
2
2
r
n
nt
ee
nt
m aa
PALUMÄE KÜLA aa
lm
rva
Tugi
kõ
B
B
Grus grus
(sookurg)
ja
Pelophylax esculentus
KODIJÄRVE Kambja valla Palumäe küla
(veekonn)
MÕIS Kodijärve Kodu Parripõllu maaüksuse detailplaneering (2017)
peremajad
Kivijärve:(Elva)
alajaam
Nymphaea alba (valge vesiroos)
Hamatocaulis vernicosus
(läikiv kurdsirbik)
Dytiscus latissimus(laiujur)
Chlidonias niger Chlidonias niger(mustviires)
(mustviires)
ÜKSIKELAMUD
Kivijärve AÜ
Aluskaardina on kasutatud Maa- ja Ruumiameti kaarti WMS-teenusena. Katastriüksuste piiride kuvamisel on kasutatud WMS-teenust.
Projektijuht/koostaja: Koostamise korraldaja: Huvitatud isik:
LEPPEMÄRGID:
Jaana Veskimeister Kambja Vallavalitsus osaühing Viiruk
Planeeringuala Kaitseala
Asustusüksuse piir III kat. kaitsealune taim Töö nimetus:
Palumäe külas asuva
PALUMÄE KÜLA Asustusüksuse nimetus III kat. kaitsealune fauna RUUM RAAMIS Kala maaüksuse (kt28301:001:2240)
Pädev ja pühendunud ruumilooja ja lähiala DETAILPLANEERING
Katastriüksuse piir B Bussipeatus
Kehtiva DP ala, nimetus, Tuletõrje veevõtukoht Joonise nimetus:
MÕJUALA ANALÜÜSI JOONIS
kehtestamise aeg
Ruum Raamis OÜ
Mob: 5698 3956 Töö nr: Kuupäev: Mõõtkava: Joonise nr:
[email protected]
019-25 01.07.2025 1:5 000 2
Palumäe külas asuva Kala maaüksuse
(kü tunnus 28301:001:2240) ja lähiala
detailplaneering
Töö nr 019-25
Versioon 30.10.2025
nr 21004060
Jaana Veskimeister
Projektijuht-planeerija
Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 163363)
Kambja Vallavalitsus
Planeeringu koostamise korraldaja
Osaühing Viiruk
Planeeringu koostamisest huvitatud isik
Ruum Raamis OÜ
Mob: +372 5698 3956
[email protected]
Palumäe külas asuva Kala maaüksuse (kü tunnus 28301:001:2240) ja lähiala detailplaneering
Sisukord
SELETUSKIRI.............................................................................................................................................................. 5
1. . PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK .............................................................................................. 5
2. . OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS ............................................................................................................. 6
2.1 Planeeringuala olemasoleva olukorra kirjeldus ............................................................................................ 6
2.2 Planeeringuala mõjuala kirjeldus ................................................................................................................... 7
2.3 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele ................................................................................ 8
2.4 Maastikuanalüüs ............................................................................................................................................ 11
2.5 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid.
Planeeringulahenduse kaalutlused ja valiku põhjendused ............................................................................ 13
3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK ............................................................................................... 13
3.1 Planeeringuala kruntideks jaotamine .......................................................................................................... 13
3.2 Kruntide hoonestusala................................................................................................................................... 14
3.3 Kruntide ehitusõigus....................................................................................................................................... 14
3.4 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus ................................................................ 14
3.5 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused ...................................................... 15
3.6 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine ....................................................................................... 16
3.7 Kallasrajale avaliku juurdepääsu tagamine ............................................................................................... 17
3.8 Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad .......................................................................................................... 17
3.8.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi ................................................................................ 17
3.8.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus .................................................................................................................... 18
3.8.3. Soojavarustus ............................................................................................................................................. 19
3.8.4 Telekommunikatsioonivarustus .................................................................................................................. 19
3.9 Tuleohutus ....................................................................................................................................................... 19
3.10 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused ............................................................................................. 20
3.11 Keskkonnatingimuste seadmine................................................................................................................. 20
3.11.1 Kliimamuutustega arvestamine ............................................................................................................... 21
3.11.2 Põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine ................................................................................................. 21
3.11.3 Jäätmed .................................................................................................................................................... 21
3.11.4 Energiatõhusus .......................................................................................................................................... 22
3.11.5 Radoon ...................................................................................................................................................... 22
3.11.6 Insolatsioon ................................................................................................................................................ 22
3.11.7 Müra ja vibratsioon ................................................................................................................................... 22
3.11.8 Tegevus Kivijärve kaldal ........................................................................................................................... 24
3.12 Servituudi seadmise vajadus ...................................................................................................................... 25
3.13 Planeeringu elluviimine ............................................................................................................................... 25
3.13.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ........................................... 25
3.13.2 Planeeringu elluviimise kokkulepped ...................................................................................................... 26
KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED ...................................................................... 29
JOONISED JA ILLUSTRATSIOONID ........................................................................................................................ 31
Palumäe külas asuva Kala maaüksuse (kü tunnus 28301:001:2240) ja lähiala detailplaneering 5
SELETUSKIRI
1. Planeeringu koostamise alus ja eesmärk
Planeeringu koostamisel on lähtedokumendiks Kambja Vallavolikogu 18.06.2025
otsus nr 47.
Planeeringu koostamise eesmärgiks on kaaluda võimalust 100% maatulundusmaa
sihtotstarbega Kala maaüksuse jagamist kaheks maatulundusmaa krundiks ning
kruntidele ehitusõiguse määramist üksikelamu ja abihoonete projekteerimiseks
ning ehitamiseks.
Lahenduse koostamisel on alusdokumentatsioonina arvestatud ja asjakohase s
sisus kasutatud:
⚫ „Tartumaa maakonnaplaneeringut 2030+“ (kehtestatud Riigihalduse ministri
27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29);
⚫ „Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringut“ (kehtestatud Kambja Vallavolikogu
02.03.2006 otsusega nr 28);
⚫ „Kambja valla üldplaneeringut endise Kambja valla territooriumi osas“
(kehtestatud Kambja Vallavolikogu 04.09.2007 määrusega nr 40);
⚫ Koostamisel olevat „Kambja valla üldplaneeringut“ (valla kodulehel olevaid
materjale vaadatud 25.06.2025);
⚫ „Kambja valla Palumäe küla Parripõllu maaüksuse detailplaneeringut“
(kehtestatud Kambja Vallavalitsuse 10.08.2017 korraldusega nr 1242);
⚫ Transpordiameti poolt väljastatud seisukohti detailplaneeringu koostamiseks
(02.05.2025 nr 7.2-2/25/5777-2 ja hilisem koostöö);
⚫ Keskkonnaameti poolt väljastatud seisukohti detailplaneeringu koostamiseks
(09.05.2025 nr 7-9/25/7234-2);
⚫ Planeerimisseadust ning teisi kehtivaid käesolevale detailplaneeringule
kohalduvaid õigusakte ja standardeid.
Planeeringu koostamisel on aluskaardina kasutatud OÜ ELKER RMT poolt
detsembris 2024 koostatud topo-geodeetilist alusplaani (töö nr GA326).
Geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000
süsteemis, mõõtkava M 1:500.
Planeeringualal ei kehti ühtegi varasemalt koostatud ja kehtestatud
detailplaneeringut.
Planeeringu juurde kuuluvad lisad, mis sisaldavad teavet planeeringu algatamise
taotluse ning planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö
kohta, planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende
järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet.
Planeeringu juurde kuuluvateks lisadeks loetakse ka planeerimismenetluses
sõlmitavad lepingud.
6 Palumäe külas asuva Kala maaüksuse (kü tunnus 28301:001:2240) ja lähiala detailplaneering
2. Olemasolev olukord ja analüüs
2.1 Planeeringuala olemasoleva olukorra kirjeldus
Planeeringuala paikneb Tartumaal Kambja vallas Palumäe külas. Maaüksus asub
Kivijärve põhjakaldal kõrvalmaantee nr 22186 Pangodi-Kodijärve tee ääres.
Planeeringualaks on Kala maaüksus ja sellega piirnev kõrvalmaantee osa.
Planeeringuala pindala on ligikaudu 4,56 ha.
Kala maaüksuse (28301:001:2240) pindala on 42 705 m² ja katastriüksuse
sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. Maaüksusel asuvad ehitisregistrisse
kandmata amortiseerunud laut ja küün. Küüni kõrvale jääb isetekkeline
kõrghaljastus (peamised liigid on kask, remmelgas, vaher, pihlakas, pappel,
üksikute puudena ka okaspuud mänd ja kuusk.
Kõlvikuliselt koosseisult (Maa- ja Ruumiameti maainfo kaardirakendus, 25.06.2025
seisuga) moodustab Kala maaüksusest haritav maa 8 994 m 2 , loodusliku rohumaa
17 051 m², õuemaa 8 137 m² ja muu maa 8 523 m².
Kala maaüksus piirneb põhjast Pangodi-Kodijärve kõrvalmaanteega nr 22186,
lõunast Kivijärvega (Kodijärve Kivijärv, KKR kood VEE2100900, veepeegli pindala
16,6 ha, kuulub avalikult kasutatavate veekogude nimekirja ), idast hoonestatud
maaüksustega Jaska (28201:004:0037, maatulundusmaa 100%, pindala 35 002 m² )
ja Parrise (28301:001:2239, maatulundusmaa 100%, pindala 30 503 m²) ning läänest
hoonestamata maaüksusega Parripõllu (28201:004:0045 , maatulundusmaa 100%,
pindala 103 617 m²). Kala maaüksuse ida- ja läänepoolsel piiril asuvad kraavid.
Kala maaüksus on kaldega järve ehk lõuna suunas. Maaüksuse kõrgeim punkt,
u 115,7 m/abs, asub maaüksuse keskel vana lauda otsas ja madalaim,
u 109 m/abs, järve ääres.
Kala maaüksuse kirdepoolses nurgas asub vana pumbamaja (puurkaev ja
pumpla), mis ei ole registrisse kantud. Olemasolevalt on maaüksusel olemas
elektriliitumine (peakaitse 16A).
Pangodi-Kodijärve kõrvalmaantee on kruusakattega ja umbes 6 m laiune.
Planeeringualaga piirnevas osas on hoonetevaheline plats rajatud kuni riigiteeni
ja katteks on asfalt. Juurdepääs planeeringualale on olemasolevalt tagatud
riigiteega piirnevalt u 24 m laiuselt nimetatud platsilt. Liiklus kõrvalmaanteel on
kahesuunaline, kergliiklusteed sõidutee ääres puuduvad. Kõrvalmaantee aasta
keskmine ööpäevane liiklussagedus 2024 aasta loenduse andmetel oli 74 sõidukit,
mille moodustasid 100% sõidu- ja pakiautod.
Piirnevast riigiteest (kõrvalmaantee nr 22186 Pangodi -Kodijärve tee) tulenevalt
ulatub planeeringualale tee kaitsevöönd 30 m äärmise sõiduraja välimisest
servast 1.
Kala maaüksusele ulatuvad Kivijärve kalda 100 m piiranguvöönd, 50 m
ehituskeeluvöönd ja 10 m veekaitsevöönd (veekogu veepiirist). Kuna tegemist on
avalikult kasutatava veekoguga, on järve kaldal ka kallasrada laiusega 4 m.
Kala maaüksus asub Pangodi maastikukaitseala (EELIS kood KLO1000288) Pangodi
piiranguvööndis (KLO1101011), mille kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja
1
ehitusseadustiku § 71 lg 2 alusel
Palumäe külas asuva Kala maaüksuse (kü tunnus 28301:001:2240) ja lähiala detailplaneering 7
maastikuilme, sealhulgas põllumajandusliku maakasutuse ja asustusstruktuuri,
metsade, järvede ja niidukoosluste säilitamine, ning kaitse eesmärgiks seatud
vingerja elupaiga kaitse (Pangodi maastikukaitseala kaitse-eeskiri § 14 lg 1).
Eesti Looduse Infosüsteemi EELIS kohaselt ulatub maaüksusele väikeses ulatuses III
kaitsekategooria linnuliigi mustviires (Chlidonias niger, EELIS koodiga KLO9120843)
elupaik ja III kaitsekategooria taimeliigi valge vesiroos (Nymphaea alba , EELIS
koodiga KLO9335064) leiukoht.
Planeeringuala asub piirkonnas, kus põhjavesi on kaitstud ja suhteliselt kaitstud, mis
tähendab, et piirkonnas on põhjavesi looduslikult väga hästi ja suhteliselt hästi
kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes 2.
Olemasolev olukord on nähtav joonisel nr 3.
2.2 Planeeringuala mõjuala kirjeldus
Planeeringuala asub Pangodi maastikukaitsealal (vt skeem 1), mille valitsejaks on
Keskkonnaamet.
Skeem 1. Kala maaüksuse (helesinine kontuur) paiknemine Pangodi maastikukaitseala
(punane ala) suhtes. Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse kuvatõmmis 25.06.2025
2
Maa- ja Ruumiameti põhjavee kaitstuse kaardirakendus 1: 50 000
8 Palumäe külas asuva Kala maaüksuse (kü tunnus 28301:001:2240) ja lähiala detailplaneering
Planeeringuala ümbruses on enamasti hõredalt paiknevad talukohad (sh ka
põlised talukohad) või väiksemad suvila asumid (Kivijärve aiandusühistu).
Hoonekomplekside vahel paiknevad põllu-, heina- ja metsamaad ning
madalsood. Hoonestatud maaüksused on nii elamu- kui maatulundusmaa
sihtotstarbega.
Planeeringualast u 700 m lääne suunas Kodijärve (KKR kood VEE2101000) ääres
asub endine Kodijärve mõis ja park. Endise mõisa territooriumile on rajatud
Kodijärve Kodu peremajad (erihooldusteenus).
Vallakeskus Kambja alevik jääb planeeringualast u 12,5 km kaugusele. Lähimad
teised keskused on Elva (planeeringualast u 14 km kaugusel), Otepää (u 16 km
kaugusel) ja Tartu (u 25 km kaugusel).
Lähim bussipeatus asub Kodijärve mõisa juures Tatra -Otepää-Sangaste tee ääres
jäädes planeeringualast u 1 kilomeetri kaugusele (mööda teed mõõdetuna).
Planeeringuala piirneb läänest 2017 aastal kehtestatud „Kambja valla Palumäe
küla Parripõllu maaüksuse detailplaneering uga“, mille kohaselt on olemasolev
Parripõllu maaüksus ette nähtud jagada kaheks krundiks ning ühele krundile on
lubatud ehitada üksikelamu koos kuni kahe abihoonega. Planeeringulahendus ei
ole käesoleva planeeringu koostamise ajaks ellu viidud.
Olemasolevad pääsud Kivijärve äärde (avalikud juurdepääsud kallasrajale)
teadaolevalt puuduvad. Avaliku juurdepääsu kallasrajale ei ole kavandatud ka
kehtiva „Kambja valla Palumäe küla Parripõllu maaüksuse detailplaneeringuga“.
Kala maaüksus asub riigitee ja Kivijärve vahelisel alal ning piki maaüksuse
läänepiiri, mis on kõige lühem lõik riigiteelt järveni, on u 100 m. Seetõttu on Kala
maaüksuse läänepiiri äärne ala sobiv avaliku juurdepääsu kavandamiseks
kallasrajani.
2.3 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele
Detailplaneeringu alal planeeritava tegevusega seotud asjakohased kehtivad
strateegilised planeerimisdokumendid on „Tartumaa maakonnaplaneering 2030+“
(2019), „Kambja valla üldplaneering endise Kambja valla territooriumi osas“ (2007)
ja „Pangodi maastikukaitseala üldplaneering “ (2006).
Kuna „Tartumaa maakonnaplaneering 2030+“ kehtestati hiljem kui kehtiv „Kambja
valla üldplaneering endise Kambja valla territooriumi osas“ ning kuna maakonna-
planeering on eelkõige aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute
koostamisel ja Kambja vallas on uus üldplaneering koostamisel, tuleb strateegiliste
planeerimisdokumentide põhimõtetele vastavust vaadata paralleelselt nii kehtiva
kui koostamisel oleva Kambja valla üldplaneeringu ning maakonnaplaneeringu
sümbioosis.
Kuna „Pangodi maastikukaitseala üldplaneering“ on nendest kõige täpsem
(asukoha spetsiifilisem) ja teised eelmainitud üldplaneeringud viitavad enda
materjalides just sellele dokumendile, on käesoleva detailplaneeringu koostamisel
lähtutud eelkõige maastikukaitseala üldplaneeringust .
„Tartumaa maakonnaplaneering 2030+“ kohaselt jääb planeeringuala Pangodi
ümbruse (R5) väärtuslikule maastikule ja rohelise võrgustiku toimimise tagamise
alade hulka. Pangodi ümbruse väärtusliku maastiku puhul on tegemist II
väärtusklassi jääva võimaliku riikliku tähtsusega alaga.
Palumäe külas asuva Kala maaüksuse (kü tunnus 28301:001:2240) ja lähiala detailplaneering 9
Maastikuliste väärtuste säilimine käesoleva detailplaneeringu tasemel on võimalik
maastikusse sobivust tagavate arhitektuurinõuete seadmise ning harmoneeruvate
heakorrastuse ja haljastuse põhimõtete määramisega. Traditsioonilist talutüüpi
hajaasustust, kus piiretega üksikmajapidamiste õue-aiamaad paiknevad üksteisest
lahus ja moodustavad väikese osa tervikmaaüksusest, tuleb maakonna-
planeeringu kohaselt pidada rohelise võrgustiku toimimist mittetakistavaks, mis
tähendab, et planeeringulahendusega on tagatud ka rohelise võrgustiku
toimimine.
„Kambja valla üldplaneeringu endise Kambja valla osas “ kohaselt jääb
planeeringuala n-ö valgele alale ehk alale, kus säilib olemasolev maakasutus.
Kõrvalmaantee nr 22186 Pangodi-Kodijärve tee äärde on planeeritud jalgrattatee.
Samaselt maakonnaplaneeringuga asub planeeringuala riikliku tähtsusega
väärtuslikul maastikul Pangodi ümbrus (R5); samuti jääb planeeringuala Pangodi
piirkondliku tähtsusega rohevõrgustiku tugialale ja miljööväärtuslikule
hoonestusalale (Pangodi maastikukaitseala on üldplaneeringu koha selt
miljööväärtuslik hoonestusala).
Pangodi ümbruse kõige olulisemateks väärtusteks on Pangodi järv ja selle ümbruse
vahelduv reljeef, suurepärased vaated Pangodi järvele; looduskaitsealad ja
objektid. Pangodil kui pikaajalisel puhkepiirkonnal on ka kõrge rekreatiivne ja
turismipotentsiaal.
Kuna ala asub väärtuslikul maastikul, tuleb uusehitiste kavandamisel arvestada
piirkonna väärtuslike maastike säilitamisega ning tagada, et uusehitis ei rikuks üldist
väljakujunenud maastikupilti ja piirkonna identiteeti. Uute hoonete puhul tuleb
lähtuda piirkonna ehitustraditsioonidest nii gabariitide kui katusekuju osas. Tuleb
vältida kõiki arhitektuurselt piirkonnale võõraid elemente. Keelatud on massiivsete
ja läbipaistmatute maastiku ühtsust lõhkuvate piirete rajamine. Järgida tuleb
väljakujunenud planeerimisviisi ja hoonestuslaadi. Olemasolevate looduslike
rohealade ja üldplaneeringuga täpsustatud Tartu maakonna ökoloogilise
võrgustiku tugialade ja koridoride maakasutust ei tohi muuta .
Pangodi maastikukaitseala piires kehtib „Pangodi maasikukaitseala
üldplaneering“, mis on suurema detailsusega kui „Kambja valla üldplaneeringu
endise Kambja valla osas“. „Pangodi maastikukaitseala üldplaneering“ ja
„Kambja valla üldplaneeringu endise Kambja valla osas“ täiendavad teineteist
ning „Kambja valla üldplaneeringu endise Kambja valla osas“ ei muuda
maastikukaitseala üldplaneeringut, kuid võib seada täiendavaid kitsendusi
analoogiliselt teistele maa-aladele seatavate tingimustega. Juhul, kui „Kambja
valla üldplaneeringu endise Kambja valla osas“ ja „Pangodi maastikukaitseala
üldplaneering“ ei ühti mingis osas, tuleb maastikukaitseala piires aluseks võtta
„Pangodi maastikukaitseala üldplaneering“. Kui „Pangodi maastikukaitseala
üldplaneeringus“ on mingi valdkond reguleerimata, kuid valla üldplaneeringus on
see reguleeritud, tuleb arvestada „Kambja valla üldplaneeringus endise Kambja
valla osas“ toodut.
„Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringu“ maakasutuse joonise järgi on
planeeringuala valdavalt maatulundusmaa ja endise laudakompleksi hoonete
alune maa on märgitud planeeritavaks elamumaaks E2 ja E3:
⚫ E2 – kuni kaks hoonet kokku suurima lubatud ehitisealuse pinnaga 150 m²,
sh on ühe hoone suurim lubatud ehitesealune pind 125 m 2 .
⚫ E3 - kuni kolm hoonet kokku suurima lubatud ehitisealune pinnaga 250 m 2 ,
sh on ühe hoone suurim lubatud ehitisealune pind 125 m 2 .
10 Palumäe külas asuva Kala maaüksuse (kü tunnus 28301:001:2240) ja lähiala detailplaneering
Uushoonestus peab moodustama ühel elamumaa maatükil (talu)õue. Kogu
planeeringuala piires ehitatavate hoonete suurimaks lubatud kõrguseks on 8 m.
Arhitektuurilistest ehitustingimustest on määratud:
⚫ katusematerjal: pilbas, laast, sindel ja kimmkatus (materjaliks tuleb kasutada ainult
puitu) ning mati värviga värvitud valtsplekk, kivi;
⚫ katusekalle: kahepoolne kalle 40…47 kraadi;
⚫ välisviimistlusmaterjalid: laudis, kooritud ümarpalk, maakivi. Plast, metall, betoon ja
kivi (va maakivi) on keelatud;
⚫ avatäited: plast- ja metallraamidega aknad on keelatud. Katusaknad on
keelatud, välja arvatud katuse väljaehituses või otsaseintes;
⚫ piirded: piirded peavad olema avadega ja looduslikest materjalidest (puit), kuni
1,0 m kõrged. Piirete ja hekkide rajamisel ei tohi sulgeda vaateid maastikule ja
järvedele;
⚫ värv: maastikukaitsealal paiknevate hoonete sobiva ja tasakaalustatud
värvilahenduste saavutamiseks tuleb kõikidele kavandatavatele hoonetele ja
olemasolevatele rekonstrueeritavatele hoonetele koostada värvipassid.
Vastavalt „Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringu“ vaadete joonisele jääb
planeeringuala väga mitmesse vaatekoridori (vt skeem 2). Sellest tulenevalt tuleb
olemasolevaid vaateid säilitada ja vajadusel vaateid avada.
Skeem 2. Kuvatõmmis „Pangondi maastikukaitseala üldplaneeringu“ vaadetest koos
planeeringualaga.
Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud nii kehtiva valla üldplaneeringu
kui maastikukaitseala üldplaneeringu põhimõtteid ja suuniseid, sh arhitektuurilisi
tingimusi. Üldplaneering näeb ette perspektiivse jalgrattatee kõrvalmaantee
22186 Pangodi-Kodijärve tee äärde. Üldplaneering ei määra täpset trassikoridori,
sh kummal pool riigiteed kergliiklustee peab paiknema , vaid põhimõttelise
suundumuse jalgrattatee asukohale. Käesoleva planeeringuga ei tule tagada
võimalust perspektiivse jalgrattatee rajamiseks (reserveerida maa-ala). Võimaliku
ja perspektiivse jalgrattatee tegelik asukoht selgub projekeerimise käigus ja juhul,
kui käesoleva planeeringuga piirnevas osas nähakse ette jalgrattatee riigitee
Palumäe külas asuva Kala maaüksuse (kü tunnus 28301:001:2240) ja lähiala detailplaneering 11
lõunapoolsele, st planeeringuala poolsele küljele, tehakse koostööd maaüksuste
omanikega.
Koostamisel oleva uue „Kambja valla üldplaneeringu“ kohaselt on kavandatavad
maakasutus- ja ehitustingimused integreeritud üldplaneeringusse Pangodi
maastikukaitseala üldplaneeringust muutmata kujul. Kuna käesoleva
detailplaneeringu lahenduse koostamisel arvestatakse maastikukaitseala
üldplaneeringuga, on sellest tulenevalt lahendus kooskõlas ka uue
üldplaneeringuga.
2.4 Maastikuanalüüs
Planeeringuala asub Pangodi maastikukaitsealal Kivijärve kaldal. „Pangodi
maastikukaitseala üldplaneeringu“ ruumilise arengu põhimõteteks käesoleva
detailplaneeringu eesmärki silmas pidades on:
⚫ säilitada põllumajanduslike alade avatust ja vaateid maastikule ning järvedele,
eriti üldkasutatavate teede ääres;
⚫ sobitada uusi elemente (hooneid, rajatisi) ja maakasutust vanaga nii, et ei tekiks
häirivat ebakõla ning ei rikutaks pöördumatult ala väärtusi .
Vastavalt „Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringu“ vaadete kaardile on
Kivijärvele väga palju vaateid peamiselt ümbritsevatelt teedelt (vt skeem 2).
Pangodi-Kodijärve teelt avanevad ilusad vaated künklikule põllu -
majandusmaastikule, mida ilmestavad vanad talukohad, järvesilmad ning puude -
põõsastega madalsood. Tänu planeeringuala ümbrusesse jäävale haritavale
maale (metsaala puudumisele) on planeeringualale ja planeeringualalt suuremas
osas säilinud avatus ja vaadeldavus nii järvele kui selle ümbruse maastikule
(vt skeem 3). Vaateid kitsendab vaid planeeringuala idapiiril kraavi ääres kasvav
puistu (puude ja põõsaste grupp).
Skeem 3. Vaated Kivijärvele. Planeeringuala on markeeritud sinise kontuuriga. Aluskaardina on
kasutatud Maa- ja Ruumiameti kaldaerofotot 2024.
12 Palumäe külas asuva Kala maaüksuse (kü tunnus 28301:001:2240) ja lähiala detailplaneering
„Pangodi maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2015 -2024“ maastiku hooldamise
ja taastamise joonisel (vt skeem 4) on näidatud maastikukaitsealal, sh
planeeringualal tehtavad ning planeeritavad tegevused. Selle kohaselt tuleb
jätkata senise hoonestuse (planeeritud õuealade) ümber oleva niidu niitmist, et
vältida selle võsastumist ja vaadete kinni kasvamist. Lisaks on märgitud
planeeringualast idapoole jääva kraavi juurest puude eemaldamine , et taastada
vaatelist ala.
Skeem 4. Väljavõte „Pangodi maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024“ joonisest nr 30
„Maastiku hooldamine ja taastamine“. Sinise piirjoonega on märgitud planeeringuala asukoht.
Ala vaatelisust mõjutab ka hoonete asukoht ja mahud. Vastavalt „Pangodi
maastikukaitseala üldplaneeringule“ on ühe hoone suurim lubatud ehitisealune
pind 125 m² ja kõrgus kuni 8 m. See tagab, et uued hooned oleks piirkonda
sobivad. Hooned tuleb paigutada vastavalt „Pangodi maastikukaitseala
üldplaneeringus“ määratud elamumaa alale, st hetkel olemasoleva, aga
lammutamisele määratud hoonestuse ümbrusesse. Sellega tagatakse juba välja
kujunenud olemasolevad vaated ja asustusstruktuur.
Tulenevalt „Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringu“ vaatekoridoridest ehk
järve ja maastiku vaadeldavuse tagamisest teedelt, arvestatakse planeeringu-
lahenduse koostamisel järgnevaga, et tagada vaadeldavuse jätkumine ning
paranemine:
⚫ Kruntide hoonestusalad määratakse olemasoleva laudahoonete asukohast järve
poole (teest kaugemale), et parendada järve vaadeldavust piirnevalt
Pangodi-Kodijärve teelt.
⚫ Nähakse ette kraavide (vähemalt osaline ja eelkõige idapiiril) puhastamine, et
parendada järve vaadeldavust piirnevalt Pangodi-Kodijärve teelt ja ka
kaugematest punktidest.
Palumäe külas asuva Kala maaüksuse (kü tunnus 28301:001:2240) ja lähiala detailplaneering 13
2.5 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad
järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid.
Planeeringulahenduse kaalutlused ja valiku põhjendused
Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ning tehtavad järeldused põhinevad
peatükkides 2.1 ja 2.2 toodud olukorra ülevaatele ning kirjeldusele , vastavusele
liigilt üldisematele planeeringutele (esitatud peatükis 2.3) ja maastikuanalüüsile
(esitatud peatükis 2.4).
Planeeringu ruumilise arengu eesmärgid ja analüüsil põhinevad järeldused on
kokkuvõtlikult järgmised:
⚫ viia ellu üldplaneeringutes ette nähtud areng, st anda alus maastikumustrisse
sobival alal elamute ja abihoonete ehitamiseks;
⚫ näha ette vaadete säilimine ja parendamine;
⚫ näha ette avalik juurdepääs kallasrajale;
⚫ kavandada lahendus üldplaneeringute põhimõtteid järgides (hoonestusalad,
hoonete kõrgus, haljastus, piirdeaiad, tehnovõrkude lahendus jmt).
Planeeringulahenduse valiku tegemisel on lähtutud:
⚫ Määrata hoonestusala (kui maksimaalne õueala) „Pangodi maastikukaitseala
üldplaneeringus“ ette nähtud elamumaa põhimõttelises asukohas;
⚫ Määrata hoonestusala suuruses, mis järgib piirkonna maastikumustrit ja tagab
vaated piirnevalt Pangodi-Kodijärve teelt;
⚫ Määrata arhitektuursed tingimused piirkonna hoonestuslaadi ja iseloomulikke
näitajaid arvestades („Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringus“ ette nähtud
hoonete arvu ja kõrgust, paigutust ja mastaapi, välisviimistlus jmt arvestades);
⚫ Määrata piirkonnale iseloomulikud heakorra ja haljastusnõuded, sh säilitamaks ja
parendamaks vaatelisust Kivijärvele;
⚫ Optimeerida riigiteelt mahasõitude arvu ja juurdepääsuteede alla minevat ala,
mistõttu on planeeritud kruntidele kavandatud ühine mahasõidu asukoht (üks
riigiteega ristumine) ja osaliselt ühine juurdepääsutee;
⚫ Maksimaalselt kasutada ära senist tehnilist taristut, mistõttu on säilitatud senine
puurkaevu asukoht ja nähtud ette selle rekonstrueerimine;
⚫ Vajadusest tagada kõige lühemat teed pidi juurdepääs Kivijärve äärde
(kallasrajale), samas kõige vähem elanike privaatsust häirivalt, mistõttu on
juurdepääs kallasrajale planeeritud krundi nr 1 läänepiiri läheduses.
3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK
3.1 Planeeringuala kruntideks jaotamine
Detailplaneeringuga nähakse ette olemasoleva maatulundusmaa sihtotstarbega
katastriüksus jagamine kaheks maatulundusmaa sihtotstarbega krundiks suurusega
vastavalt 18 880 m² (krunt nr 1) ja 23 825 m² (krunt nr 2).
Kruntide moodustamine on näidatud joonisel nr 4. Planeeritud kruntide alusel
moodustatavate katastriüksuste pindalad võivad täpsustuda piiride märkimisel
loodusesse katastrimõõdistamise käigus.
14 Palumäe külas asuva Kala maaüksuse (kü tunnus 28301:001:2240) ja lähiala detailplaneering
3.2 Kruntide hoonestusala
Hoonestusala on krundi osa, kuhu tuleb rajada ehitusõigusega lubatud hooned
(üksikelamu ja abihoone(d)).
Hoonestusalad on antud „Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringus“ määratud
elamumaade põhimõttelises asukohas ja ulatuses, mis võimaldab projekteerimise
käigus vabamalt valida hoonestuse paiknemist ning kuju (moodustada sobiv
õueala).
Hoonestusala sidumine krundipiiridega on näidatud joonisel nr 4.
3.3 Kruntide ehitusõigus
Planeeritud kruntide ehitusõigus on toodud joonisel nr 4 tabeli tes.
Mõlemale krundile jääv senine hoonestus (v.a krundil nr 2 asuv puurkaev -pumpla)
on ette nähtud lammutada.
Ehitusõiguse kohaselt nähakse:
⚫ krundil nr 1 ette ühe üksikelamu (ehitise kasutamise ostarbe kood 11101) ja ühe
abihoone (ehitise kasutamise ostarbe kood 12744) ehitamine. Ehitusõiguses toodud
suurim lubatud ehitisealune pind (150 m²) on antud kokku üksikelamule ja
abihoonele. Üksikelamu suurim lubatud ehitisealune pind on kuni 125 m², abihoone
ei tohi olla suurem kui elamu;
⚫ krundil nr 2 ette ühe üksikelamu (ehitise kasutamise ostarbe kood 11101) ja kuni
kahe abihoone (ehitise kasutamise ostarbe kood 12744) ehitamine. Ehitusõiguses
toodud suurim lubatud ehitisealune pind (250 m²) on antud kokku üksikelamule ja
abihoonetele. Üksikelamu suurim lubatud ehitisealune pind on kuni 125 m²,
abihooned ei tohi olla suuremad kui elamu;
Ehitusõiguses ette nähtud hoonetele lisaks rohkem hooneid, sh vabaehituse
hooneid (ehitisealune pind alla 20 m² ja kõrgus kuni 5 m) ei ole lubatud rajada. Küll
on lubatud kasvuhooned ja rajatised (nt laste mängumajad, jäätmemaja
(prügikonteinerite varjualune), lehtla jmt).
Ehitusõiguse kohased üksikelamu ja abihoone(d) ning võimalikud kasvuhooned ja
eespool nimetatud rajatised tuleb projekteerida ning ehitada hoonestusala
piirides (st väljaspool hoonestusala on ehitamine keelatud) .
Mõlemale planeeritud krundile on antud võimalus Kivijärve äärde rajada ujuk- ehk
pontoonsild (vt ka ptk 3.11.8).
3.4 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning
parkimiskorraldus
Juurdepääs planeeritud kruntidele toimub uue ristumiskoha rajamisega
kõrvalmaantee nr 22186 Pangodi-Kodijärve teelt umbes 2,68 km-l. Joonisel nr 4
näidatud ristumise asukohta on lubatud projekteerimisel täpsustada arvestedes ,
et ristumine ei tohi olla täpselt teisel pool teed asuva ristmiku vastas (Mäe -Ala
maaüksuse juurdepääsutee), st on vajalik teatav nihutus (soovitatavalt min 10 m)
ja ristumiskohal peab olema tagatud normide kohane nähtavus .
Palumäe külas asuva Kala maaüksuse (kü tunnus 28301:001:2240) ja lähiala detailplaneering 15
Ristumiskoha ruumivajaduse kavandamiseks lähtuda tüüpjoonisest I. Riigitee
ristumiskohta rajamiseks tuleb Transpordiameti käest
(
[email protected]) taotleda nõuded riigitee ristumiskoha rajamiseks.
Uue ristumiskoha rajamisega koos tuleb likvideerida riigiteega külgnev olemasolev
plats ja taastada riigitee teepeenar. Senise asfaltkattega platsi asemele rajada
kruusakate.
Kuna krundi nr 1 õuealale (hoonestusalale) ulatub Kivijärve kalda piiranguvöönd,
tuleb piiranguvööndis mootorsõidukiga liikumiseks, sh ka parkimiseks, rajada selleks
ette nähtud tee(d) ja parkimisala 3.
Parkimine tuleb lahendada krundi piires õuealal või selle lähedal nähes ette
vähemalt kolm parkimiskohta. Parkimislahendusega peab olema välistatud
manööverdamine riigiteel.
Autotranspordi juurdepääsu indikatiivne asukoht koos nähtavuskolmnurkadega on
näidatud joonisel nr 4. Samal joonisel on illustreeritud ka põhimõtteline parkimis- ja
manööverdusala lahendus. Täpne lahendus tuleb anda projekteerimise käigus.
3.5 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud
tingimused
Hoonestuse arhitektuur peab olema kaasaegne ja kõrgetasemeline, kuid
arvestama ümbruskonna ehituslaadiga ning sobilikkusega ümbritsevasse
keskkonda.
Kõikidele kavandatavatele hoonetele tuleb koostada värvipassid.
Olulisemad arhitektuurilised ja kujunduslikud nõuded:
⚫ Lubatud kõrgus ja korruselisus: kuni 8 m ja kuni kaks korrust (teine korrus
katusealusena), lubatud on ka üks maa-alune korrus;
⚫ Lubatud katusematerjal: pilbas, laast, sindel ja kimmkatus (materjaliks tuleb
kasutada ainult puitu) või mati värviga valtsplekk, kivi;
⚫ Katusetüüp: viilkatus;
⚫ Katusekalle: kahepoolne kalle 40–47 kraadi;
⚫ Välisviimistlusmaterjalid: laudis, kooritud ümarpalk, maakivi. Plast, metall, betoon ja
kivi (v.a maakivi) on keelatud;
⚫ Plast- ja metallraamidega aknad on keelatud;
⚫ Katusaknad on keelatud, välja arvatud katuse väljaehituses või otsaseintes;
⚫ Sokli kõrgus: lahendada projekteerimisel hoone proportsiooniga sobivalt;
⚫ Kohustuslik ehitusjoon: ei määrata, kuid hooned tuleb hoonestusalale
paigutada selliselt, et tekiks (talu)õu.
Projekteerimisel on soovitatav näha ette päikeseenergia kasutamise võimalusi. Paneelide
paigaldamine on lubatud hoonete katustele ja seina tasapinnale. Paneelide
paigaldamine maapinnale on keelatud. Hoonete külge kavandatavad päikesepaneelid
sulandada arhitektuursesse terviklahendusse (paneelid või nendega kaetavad osad
kavandada osaks arhitektuursetest elementidest).
3
Looduskaitseseaduse § 37 lg 3 p 6
16 Palumäe külas asuva Kala maaüksuse (kü tunnus 28301:001:2240) ja lähiala detailplaneering
3.6 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine
Planeeringualal kasvava haljastuse osas ei määrata selle säilitamise või
likvideerimise kohustust üksikpuude/-põõsaste kaupa. Oluline on tagada vaadete
säilimine ja parendamine.
Väljaspoole õueala jääval alal tuleb hoida avatust ja vaateid maastikule ning järvele.
Seetõttu tuleb õuealast väljaspoole jäävaid alasid perioodiliselt hooldada, et ei
hakkaks kasvama isetekkeline puistu (nt niita korra või paar suve jooksul).
Krundi nr 2 idapiirile jääva kraavi ümbrust tuleb puhastada (vähemalt osaliselt), et
parendada järve vaadeldavust piirnevalt Pangodi-Kodijärve teelt ja ka kaugematest
punktidest. Soovitatav on samaaegselt puhastada ka väljaspool planeeringuala
Jaska maaüksuse alal.
Hoonestusala (õueala) piiresse jääv olemasolev kõrghaljastus säilitada
minimaalselt 50% ulatuses, sh arvestada, et minimaalselt 10% vastava krundi
hoonestusala (õueala) piiresse jäävast alast peab olema kaetud kõrghaljastusega
(arvestada võrade (perspektiivseid) täismõõtmeid).
Soovitatav on hoonestuse ümbruses maksimaalselt säilitada pärast teekatendi üles
võtmist alles jääv kõrghaljastus ja põõsagrupid (krundil nr 1) ning üksikpuud (krundil
nr 2), mis võrreldes istutatava haljastusega omavad kohest roheefekti. Samuti
pakub kohene kõrghaljastus looduskeskkonnale jahutavat mõju (sh inimestele) ja
tagab suurema liigirikkuse. Krundil nr 1 maantee poolsel alal (hoonestusala ja
maantee vahelisel osal) on soovitatav teha harvendusraiet, et parendada vaateid
järve suunal.
Kuna planeeringuala jääb Pangodi piirkondliku tähtsusega rohevõrgustiku
tugialale, tuleb väljaspool hoonestusala (õueala) säilitada keskkond
maksimaalselt looduslikuna ja keelatud on piirete rajamine väljaspool õueala.
Piirdeaedade kasutamise soovil peavad need olema avadega ja looduslikest
materjalidest (puit) kõrgusega kuni 1,0 m. Piirete ja hekkide rajamisel ei tohi
sulgeda vaateid maastikule ning järvele.
Krundi nr 1 ja nr 2 õueala haljastus lahendatakse vastavalt maaomaniku soovile.
Uushaljastuses kasutada kodumaiseid ja piirkonnas looduslikult levivaid puu ja
põõsa liike ning traditsioonilisi taluaia püsikuid .
Haljastuse säilitamisel ja kavandamisel tuleb arvestada, et mahasõidu ristumisel
riigiteega peavad olema tagatud vajalikud nähtavused. Joonisel nr 4 on näidatud
peatumis- (PN) ja liitumisnähtavus (LN). Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust
piiravaid takistusi.
Olemasoleva maapinna (reljeefi) muutmine väljaspool õueala ei ole lubatud,
säilima peab looduslik piirkonnale iseloomulik reljeef. Lubatud on maapinda
vajadusel tõsta ainult õuealal, juurdepääsutee ja parkimisalal ning hoonealustes
osades. Maapinna muutmine on lubatud minimaalses vajalikus ulatuses ja
kõrguseni. Põhjendatud juhul ja kooskõlas omavalitsuse ning Keskkonnaametiga
on lubatud eeltoodust erinevad lahendused.
Täpne vertikaalplaneerimine tuleb lahendada projekteerimise käigus tulenevalt
hoonestuse, teede ja tehnovõrkude asukohast. Vertikaalplaneerimisel tuleb
arvestada, et sademevesi ei valguks naabermaaüksustele ning riigitee alale.
Palumäe külas asuva Kala maaüksuse (kü tunnus 28301:001:2240) ja lähiala detailplaneering 17
3.7 Kallasrajale avaliku juurdepääsu tagamine
Detailplaneeringuga nähakse ette avaliku juurdepääsu tagamine Kivijärve
kallasrajale planeeritud krundi nr 1 läänepiiri läheduses.
Juurdepääsu tähistus ja juurdepääsutee (raja) asukoht ning selle olemus (nt võib
piisata suvel u 2 m laiusest niidetavast teealast) tuleb kokku leppida kohaliku
omavalitsusega.
Planeeritud jalakäijate avalik juurdepääs järveni ja sellega seonduv planeeritud
servituudi seadmise vajadus on nähtav joonisel nr 4. Tegemist on põhimõttelise
asukohaga, mis täpsustub servituudi seadmisel.
3.8 Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad
Tehnovõrkude lahendus on kajastatud joonisel nr 4. Planeeritud lahendus on
põhimõtteline, mida täpsustatakse projekteerimise käigus.
3.8.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi
Planeeringuala piirkonnas puudub ühisvee ja -kanalisatsioonisüsteem, mistõttu
tuleb ette näha lokaalsed lahendused. Lokaalse vee- ja kanalisatsioonilahenduse
kavandamisel on veevajaduseks inimese kohta arvestatud u 120 l. Arvestades
keskmiselt 4 inimest krundi kohta, teeb see ööpäevaseks veevajaduseks
üldjuhul/keskmiselt ligikaudu 0,48 m³ (0,12 m³ x 4 in) krundi kohta. Veevõtukohana
on kavandatud krundil nr 2 rekonstrueerida puurkaev-pumpla. Arvestades
eeldatavat projektikohast veevõttu ööpäevas, on puurkaevul 10 m hooldusala.
Põhjavesi piirkonnas on kaitstud ja suhteliselt kaitstud.
Reoveekäitluse lahenduseks on planeeritud omapuhasti (septik või biopuhasti,
millest väljuv vesi suunatakse imb- või filterväljakusse). Imbväljakuga omapuhasti
projekteerimisel (asukoha valikul) tuleb tagada, et põhjavee tase ja aluspõhja
kivimite kõrgus jääksid kõrgemale kui 1,2 m, vajadusel tuleb rajada tõstetud
imbväljak (imbväljaku kõrgus tuleb projekteerida vastavalt põhjavee taseme ja
aluspõhja kivimite kõrgusele (tõsta ulatuses, et oleks ta gatud immutussügavus
aasta ringi hinnanguliselt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma
hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest)). Filterväljaku rajamisel on
võimalik heitvesi suunata ka vastava krundiga piirnevasse kraavi. Heitvee
suunamine Kivijärve on keelatud. Eesvoolu suunatav vesi peab vastama
kehtivatele õigusaktidele.
Planeeringu joonisel nr 4 on näidatud puurkaevu (joonisel tähistatud
„pumbamaja“) ja omapuhastisüsteemi võimalik asukoht. Projekteerimisel on
lubatud lahendust täpsustada arvestades, et:
⚫ Heitvee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal või
hooldusalal ja lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ning
lähemal kui 50 m veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala.
Arvestada tuleb ka võimalike veevõtukohtade ja omapuhastite süsteemidega
naabermaaüksustel;
⚫ Veevõtukoht ja kanalisatsioonisüsteem ei tohi põhjustada kitsendusi väljaspool
planeeringuala või tuleb kitsenduste kavandamine vastava maaüksuse omanikuga
kooskõlastada;
18 Palumäe külas asuva Kala maaüksuse (kü tunnus 28301:001:2240) ja lähiala detailplaneering
⚫ Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade
sattumist riigitee teemaale. Seejuures tuleb välistada ka reovee võimalik sattumine
riigitee kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks);
⚫ Omapuhasti kuja on 5 m;
⚫ Imbväljaku kuja on 10 m;
⚫ Vältida tuleb kanalisatsiooniehitiste kujade sattumine riigitee teemaale, kuna kuja
on kanalisatsiooniehtistest lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus. Seejuures tuleb
välistada ka reovee võimalik sattumine riigitee kraavidesse (sh kraavidesse, millele
on riigitee kraav eelvooluks).
Sademevee pinnasesse imbumine tuleb võimaldada krundi piires nähes ette
looduslähedased lahendused, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle
tekke kohas maastikukujundamise kaudu. Looduslähedaste lahenduste
kasutamine toetab ka kliimamuutustega arvestamisega seonduvaid aspekte.
Sademevett on soovitatav ka kokku koguda ja taaskasutada. Vajadusel võib
hoonete ümbruses rajada drenaaži ja suunata drenaaživee vastava krundiga
piirnevasse kraavi. Sademe- ja drenaaživee juhtimine naabermaaüksustele, sh
riigitee alusele maaüksusele (vältimaks tee muldkeha uhtumist ja liigniiskumist) ning
Kivijärve on keelatud. Riigitee kaitsevööndis on keelatud teha veerežiimi muutust
põhjustavaid maaparandustöid ning ohustada ehitist ja selle korrakohast
kasutamist. Sademevee eesvoolu (kraavi) juhtimise korral peab see vastama
kehtivatele õigusaktidele.
3.8.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus
Elektrivarustuse lahenduse koostamisel on aluseks Elektrilevi OÜ tehnilised
tingimused nr 499208 (välja antud 27.06.2025, kehtivad kuni 27.06.2027).
Planeeritud kruntide elektrivarustus on ette nähtud olemasoleva Kivijärve:(Elva)
alajaama fiidri F2 baasil. Kui projekteerimisel otsustatakse säilitada olemasolev
õhuliin, saab liitumise viia mastil asuvasse kilpi ja krundi nr 1 liitumine lahendada
maakilbiga (kilbi toitekaabel mastist 8). Kui on soov õhuliin krundilt nr 2
eemaldada, tuleb õhuliin demonteerida ja projekteerida maakaablitrass
Pangodi-Kodijärve tee äärde (kruntide nr 1 ja 2 alasseI ning mõlema krundi
liitumine lahendada maakilbiga). Joonisel nr 4 on kajastatud eeldatav esimene
variant. Projekteerimisel on lubatud joonisel näidatud lahendust vastavalt
eeltoodule muuta. Kilbi (soovitatavalt mitmekohaline) asukoht peab olema alati
vabalt teenindatav.
Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tuleb tagada servituudialana.
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele.
Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada
liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks
pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ -le
esitada maaüksuse aadress.
Elektriauto(de) laadimistaristu kavandada vastavalt ehitusseadustikule.
Valgustuslahendustes kasutada võimalikult energiasäästlikke lahendusi, säilitada
maksimaalselt pimeda taeva vaadeldavus ja tekitada minimaalne häiring
elusloodusele ja elanikele (nt kasutada n-ö sooja valgustust, ülevalt alla suunatud
valgustust, valgustusandureid; kui on vajadus öisel ajal valgustuse kasutamiseks,
reguleerida see minimaalsele võimsusele).
Palumäe külas asuva Kala maaüksuse (kü tunnus 28301:001:2240) ja lähiala detailplaneering 19
3.8.3. Soojavarustus
Planeeringuala hoonete kütmine tuleb lahendada lokaalselt. Kasutada tuleb
süsteeme, mis oleksid keskkonnasäästlikud. Võimalikud küttelahendused on vedel -
või tahkeküte ja soojuspumbad, sh maaküte, ning taastuvenergia või muud
projekteerimise ajal võimalikud lahendused. Täpne lahendus tuleb anda
projekteerimise käigus. Soovitatavalt näha ette erinevad kombinatsioonid, et
tagada toasoe külmemal perioodil ka nt elektrikatkestuste ajal.
Soojusvarustuse lahendamisel soojuspumpade baasil peab arvestama, et
hoonetele paigaldatavad soojuspumbad ei tohi häirida naaberelanikke (müra) .
Soojuspumpade välisosad on lubatud paigaldada maapinnale või fassaadi
lähedusse või katusele. Soojuspumba paigaldamisel maapinnale või fassaadi
lähedusse peab soojuspumba välisosa olema varjestatud nii, et see ei ole
visuaalselt domineeriv ning on kooskõlas hoone arhitektuuriga. Soojuspumpade
välisosade värvitoon peab ühtima selle asukohast lähtuva varjestuse, fassaadi või
katuse värvitooniga, et seadmed ei oleks visuaalselt domineerivad.
3.8.4 Telekommunikatsioonivarustus
Sideühendus on kavandatud mobiilside näol.
Kuna Pangodi-Kodijärve tee ääres kulgeb MTÜ Eesti Andmesidevõrgule kuuluv
valguskaabel, on kruntide omanikel soovi korral võimalik esitada taotlus liitumiseks.
Liitumistaotlus on võimalik teha detailplaneeringu lahendusest sõltumatult.
3.9 Tuleohutus
Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud tuleohutuse seaduse,
siseministri 30.03.2017 määrusega nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” ja
siseministri 18.02.2021 määrusega nr 10 “Veevõtukoha rajamise, katsetamise,
kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning
kord”.
Alale planeeritud tegevus liigitub I (eluhooned) kasutusviisi alla. Tuleohutusklass
määratakse projekteerimisel (eeldatavalt TP3).
Vastavalt tuleohutusnõuetele peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja
arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele nõnda, et oleks tagatud inimese
elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline
kuja olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui
kaheksa meetrit, tuleb piirata tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet
rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut. Hoonetevahelist kuja
mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid
eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa
välisservast. Eelnimetatud kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks
hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. TP 3
klassi hoonete puhul on hoonete kogupindala lubatud kuni 400 m², mil ei pea tule
levikut takistama ehituslike abinõudega. Planeeritud kruntide suurim lubatud
ehitisealune pind on lubatud vastavalt kuni 150 m² ja 250 m².
Määruse nr 10 kohaselt peab veevõtukoht üldjuhul paiknema ehitisest vähemalt
30 m kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus ja paiknema ehitise sissepääsust
ning tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 m kaugusel.
Veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid
20 Palumäe külas asuva Kala maaüksuse (kü tunnus 28301:001:2240) ja lähiala detailplaneering
teid. Määruse nr 10 kohane vajalik veevooluhulk veevõtukohas on 10 l/s 3 tunni
jooksul (tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormuse 0-600 MJ/m² korral ja kui ei
kasutata automaatset tulekustutussüsteemi). I kasutusviisiga ja sellega
võrdsustatud hoonel loetakse määruse nr 10 kohaselt veevõtukoha veeallikas
piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³. Sama määruse kohaselt võib ehitise
veevõtukohana käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui
täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) ehitise ehitisealune pind on kuni 60 m²;
2) erinevatel kinnistutel olevad I kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned
asuvad üksteisest kaugemal kui 40 m;
3) erinevatel kinnistutel olevad I kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned
asuvad üksteisele lähemal kui 40 m, kuid tuleohutus on analüütiliselt tõendatud;
4) eripõlemiskoormus on arvutatud projekteerimisel ja see jääb alla 200
megadžauli ruutmeetri kohta.
I kasutusviisiga või sellega võrdsustatud hoonega samal kinnistul asuva abihoone
veevõtukohana võib käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta.
Planeeritud hoonestusala jääb olemasolevatest hoonetest vähemalt 200 m
kaugusele. Käesoleva planeeringuga planeeritud kruntide hoonestusalade
vaheline kaugus on 40 m, st veevõtukohana võib kasutada lähimat nõuetele
vastavat veevõtukohta.
Lähim olemasolev veevõtukoht (vt joonis nr 2) asub Kodijärve ääres umbes
1-1,2 km kaugusel planeeringualast (mööda teed mõõdetuna). Tegemist on
loodusliku veevõtukohaga.
Päästeautode juurdepääs planeeritud kruntidele on tagatud avaliku kasutusega
kõrvalmaanteelt nr 22186 Pangodi-Kodijärve tee.
Projekteerimisel ja planeeringu realiseerimisel tuleb arvestada sel hetkel kehtivate
normide ja nõuetega, sh vajadusel ehitisesisese tuletõrjeveevärgi lahendamisel .
3.10 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused
Kuritegevuse riskide vähendamisel on arvestatud standardi EVS 809 -1:2002
põhimõtteid.
Tihe ja sõbralik läbikäimine naabritega aitab ära hoida kuriteohirmu, mistõttu on
soovitatav liituda naabrivalvega. Naabrivalve on suunatud piirkondadele, kus
elanikud soovivad oma naabruskonnas vähendada kogukonna toel kuritegevust.
Hoonete ümbruses kasutada liikumisanduriga valgusteid. Soovitatav on kasutada
ka videovalvet.
Eramaa (õueala) selge eristamine on võimalik piirdeaia rajamisega.
Ehituses kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud).
Hoida oma territoorium alati korras ja teostada kiired parandustööd.
3.11 Keskkonnatingimuste seadmine
Planeeringulahendus ei näe ette objektide rajamist, mille raames tuleb läbi viia
keskkonnamõju hindamine. Kavandatud tegevus (olemasoleva maaüksuse kaheks
Palumäe külas asuva Kala maaüksuse (kü tunnus 28301:001:2240) ja lähiala detailplaneering 21
krundiks jagamine ja sinna väikesemahuliste elamute ehitamine) ei põhjusta
eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju ega ole olemasolevale keskkonnale
koormav. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse
ajal, on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringu - ja
selle mõjualaga.
3.11.1 Kliimamuutustega arvestamine
Prognooside alusel on 21. sajandi jooksul oodata järgmisi kliimamuutusi:
temperatuuritõus, sademete hulga suurenemine, merepinna tõus ja tormide
sagenemine 4. Seetõttu tuleb meil kliimamuutuste mõjuga kohanemise vajadusega
arvestada ning projekteerimisel tähelepanu pöörata mh sademevee ärajuhtimise
ja haljastuse temaatikale. Temperatuuritõusuga kaasnev kuumalainete
sagenemine on üks peamisi tulevikukliima riske nii Eestis kui ka mujal maailmas.
Kuumalained võimenduvad eeskätt soojussaare efektina, kus suured tumedad
pinnad (nt asfaltteed, asfaltkattega parklad, bituumenkatused) neelavad
suurema osa päikesekiirgusest, mis omakorda kütavad õhku.
Planeeringualale kavandatavate elukohtade puhul on head võimalused
kliimamuutustega toime tulekuks, kuna läheduses on jahutust pakkuv järv, suuri
kõvakattega pindu, sh katusepindu ei kavandata, kruntide pindalad on suured ja
hoonestusest jäävad vabaks suured looduslikud alad, mis tulevad eeldatavalt
hästi toime ka valingvihmadega. Hoonestuse ümbruses tuleb säilitada või istutada
täiendavat varju andvat kõrghaljastust. Kõrghaljastuse asukoha puhul hinnata
tormiriske, st ohutut kaugust hoonetest ja rajatistest.
3.11.2 Põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine
Planeeringuala asub Maa- ja Ruumiameti põhjavee kaitstuse kaardirakenduse
kohaselt kaitstud ja suhteliselt kaitstud alal.
Kuna kavandatavad ehitusmahud on väikesed ja suuri kõvakattelisi alasid ei ole
ette näha, on sademevesi võimalik immutada vastava krundi siseselt. Soovi või
vajaduse korral võib võimaliku sademe- ja drenaaživee suunata vastava krundiga
piirnevasse kraavi. Sel juhul tuleb täita kehtivaid õigusakte, mis on ette nähtud
eesvoolu suunamisel. Heit- ja sademevee juhtimine Kivijärve on keelatud.
Kui lokaalsete lahenduste projekteerimisel, rajamisel ja kasutamisel peetakse kinni
planeeringus ette nähtust ja kehtivatest õigusaktidest, ei ohusta kavandatav
tegevus põhja- ega pinnavee seisundit.
3.11.3 Jäätmed
Olmejäätmete kogumine tuleb jätkuvalt lahendada vastavalt jäätmeseadusele ja
„Kambja valla jäätmehoolduseeskirjale“.
Kruntidel tekkivad jäätmed tuleb koguda suletavatesse konteineritesse.
Jäätmekonteinerid on soovitatav paigutada varjualuse alla.
Ehitus- ja lammutusjäätmed käidelda samuti vastavalt „Kambja valla
jäätmehoolduseeskirjale“.
4
Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030
22 Palumäe külas asuva Kala maaüksuse (kü tunnus 28301:001:2240) ja lähiala detailplaneering
3.11.4 Energiatõhusus
Energiatõhususe nõuded on toodud direktiivides, energiamajanduse korralduse
seaduses, ehitusseadustikus ja ettevõtlus-ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018
määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“.
Elamute projekteerimisel pöörata tähelepanu energia säästmisele ja võimalusel
lokaalsele tootmisele ning näha ette võimalusi energiatarbe vähendamiseks ja
alternatiivsete energiaallikate kasutamiseks.
Taastuvenergia allikatest soojuse ja elektri tootmise lihtsaimad viisid on
soojuspumpade, päikesekollektorite (sooja vee tootmiseks) ja päikesepaneelide
(elektri tootmiseks) kasutamine.
Päikesepaneelide kasutamise nõuded on välja toodud ptk -s 3.5.
3.11.5 Radoon
Eesti pinnase radooniriski kaardi alusel on piirkonna riskiklass keskmine või madal.
EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja
olemasolevates hoonetes“ alusel tuleb teha pinnase radoonitaseme mõõtmisi
hoone ehitusprojekti koostamisel ja vajadusel rakendada radoonikaitse meetmeid.
Eestis on siseruumide õhu radoonisisaldus reguleeritud ettevõtlus - ja
infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määrusega nr 19 „ Hoone ruumiõhu
radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse
emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase “, mis on samas
õiguslikult siduvam dokument kui standard. Standard kirjeldab head praktikat,
kuidas soovitud tulemuseni jõuda.
Ruumides, kus inimesed viibivad igapäevaselt, tuleb tagada nõuetele vastav
ruumide õhu radoonisisaldus (arvestada kehtivate asjakohaste määruste ja
standardiga).
Eeldatavalt puudub vajadus viia läbi radooniuuring. Kohalikul omavalitsusel on
täpsema informatsiooni alusel õigus projekteerimise käigus nõuda radooniuuringi
läbiviimist.
3.11.6 Insolatsioon
Juhendi 5 kohaselt peab insolatsiooni kestus olema tagatud ajavahemikus 22.
aprillist kuni 22. augustini. Arvestuse ühik on üks päev. Lubatav kõrvalekalle
insolatsiooni kestuse arvutamisel on +/- 5 minutit.
Planeeritud üksikelamukompleksite asukoht planeeritud kruntidel (hoonestusala
ulatus ja omavaheline kagus) ning naaberhoonete kaugus võimaldab tagada
normatiivse insolatsiooni päevas. Projekteerimisel lähtuda insolatsiooni kestvuse
arvutamise juhendist ja EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“.
3.11.7 Müra ja vibratsioon
Planeeritud hoonestuse kavandamisel, projekteerimisel ja rajamisel tuleb lähtuda
kehtivatest normdokumentidest. Mürasituatsiooni hindamisel lähtu da
5
https://ekel.ee/images/Insolatsiooni_kestuse_arvutamise_juhend_16.04.2020.pdf
Palumäe külas asuva Kala maaüksuse (kü tunnus 28301:001:2240) ja lähiala detailplaneering 23
keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „ Välisõhus leviva müra normtasemed
ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid “ nõuetest.
Õhukvaliteedi (liiklusest tingitud saasteainete kontsentratsioonide) piirväärtused
on kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „ Õhukvaliteedi piir-
ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid “.
Maapinna kaudu leviva (pinnase)vibratsiooni piirväärtused on kehtestatud
sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „ Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja
ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid “.
Kõrvalmaantee nr 22186 Pangodi-Kodijärve tee liikluskoormus on madal (aasta
keskmine ööpäevane liiklus 2024. aasta loenduse alusel oli 74). Senise asfaltplatsi
rajamisel tuleb taastada teeperv ja rajada uus teekate, milleks on eeldatavalt
kruusakate. Kuna hoonestusala on määratud väljaspoole tee 30 m kaitsevööndit ,
ei ole otstarbekas seada täiendavaid piiranguid projekteerimiseks või
arhitektuurilahenduse väljatöötamiseks. Tervisekaitsenormidele vastavad
tingimused on eeldatavalt tagatud, kuid vajadusel tuleb õhukvaliteedi tagamiseks
toestada kruntidega piirnevas lõigus tolmutõrjet.
Uute hoonete kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata ka hoonete
tehnoseadmetest tingitud müra normtasemete tagamisele (eelkõige öisel ajal).
Hoonetele tehnoseadmete paigaldamisel (nt jahutus- ja ventilatsiooniseadmed
vms) peab seadme paigaldaja (omanik) tagama müraolukorra vastavuse
keskkonnaministri määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid “ toodud
normatiividele. Hoonest väljapoole jäävate tehnoseadmete (nt
ventilatsiooniseadmed või küttesüsteemid) paigutamisel tuleb lähtuda
põhimõttest, et seadmete avad oleks suunatud naaber eluhoonetest võimalikult
kaugele. Tehnoseadmete valikul on soovitatav eelistada madala müratasemega
seadmeid. Vajadusel tuleb tehnoseadmete ümber rajada lokaalsed müraekraanid
või mürasummutuskastid (hoone arhitektuuriga sobivalt).
Ehitustegevus tuleb korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja
kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon ja
tolm ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Ehitustööde toimumisel võib
ilmneda müra ja tolmamine, mida saab leevendada vastavaid töövõtteid
kasutades:
⚫ Müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid teostada ainult tööpäevadel ajavahemikus
kell 8.00 - 18.00 (vältida tavapäraseid puhkeaegasid (varahommik, hilisõhtu,
nädalavahetus);
⚫ Tolmuemissioonide vähendamiseks ehitustöödel tuleb vähendada materjalide
langemiskõrgust, katta ehitusmaterjalid veol ja ladustamisel, vajadusel niisutada
lenduvat materjali, perioodiliselt puhastada ehitusplatsi teid ja seadmeid ning vältida
ehitusmaterjalide laadimist tugeva tuulega;
⚫ Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus
21.00-07.00 ületada määruse nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra
piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.
Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00;
⚫ Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme.
Ehitusprojektiga tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks
vibrokiirenduse väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele.
24 Palumäe külas asuva Kala maaüksuse (kü tunnus 28301:001:2240) ja lähiala detailplaneering
3.11.8 Tegevus Kivijärve kaldal
Planeeringualale ulatub Kivijärve (Kodijärve Kivijärv, KKR kood VEE2100900) kalda
10 m veekaitse-, 100 m piirangu- ja 50 m ehituskeeluvöönd (arvestatud veekogu
veepiirist); planeeringualale jääb ka Kivijärve 4 m laiune kallasrada.
Planeeringulahendus võimaldab planeeritud kruntidega piirnevale alale Kivijärve
äärde rajada paadisilla (kummalegi krundile eraldi) . Looduskaitseseaduse § 38 lg
6 kohaselt tohib paadisilda rannale või kaldale rajada, kui see ei ole vastuolus
ranna ja kalda kaitse eesmärkidega. Planeeringuga kavandatakse ujuk - ehk
pontoonsilda, mis on teisaldatav ega eelda suuremahulisi pinnase töid ja ehitust
kaldal, v.a kinnitusvaiade maasse löömine. Seetõttu võib eeldada, et paadisilla
rajamise ja võimaliku ümbertõstmisega kalda kaitse eesmärkidega vastuollu ei
minda.
Kuna Kivijärve ääres asub III kaitsekategooria taimeliigi valge vesiroos ( Nymphaea
alba, EELIS koodiga KLO9335064) leiukoht, on paadisildade rajamine lubatud
tingimusel, et leiukohas ei seata ohtu liigi säilimine 6.
Veeseaduse § 119 kohaselt on veekaitsevööndis (10 m veekogu veepiirist)
keelatud puu- ja põõsarinde raie Kivijärve kaldal ilma Keskkonnaameti
nõusolekuta (p 2) ja ehitamine, välja arvatud juhul, kui välditakse kalda erosiooni
ja hajuheidet, ning kui tegevus on kooskõlas looduskaitseseaduses sätestatud
ranna- ja kaldakaitse eesmärkidega. Paadisilla rajamise ehitustööde käigus tuleb
vältida Kivijärve kalda kahjustamist. Kõik ehituslikud meetmed tuleb kavandada
ettevaatuspõhimõtte alusel, st teha töid käsitsi või väiketehnikaga; ehituskaevik
veetorule ja elektri maakaabelliinile tuleb teha võimalikult kitsas.
Looduskaitseseaduse § 37 lg 3 p 6 kohaselt on piiranguvööndis mh keelatud
mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid, välja arvatud metsa -
ja põllumajandustöödeks. Planeeritud krundil nr 1 mootorsõidukitega liiklemiseks,
kui tegemist ei ole metsa- ja põllumajandustöödega, tuleb rajada selleks
määratud tee(d) (vt ptk 3.4).
Kallasrada on kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks
kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumisek s 7. Kohaliku
omavalitsuse üksus peab planeeringutega tagama avaliku juurdepääsu
kallasrajale 8. Planeeringulahendusega on tagatud kallasrajale pääs (vt ptk 3.7) ja
kallasrajal liikumine, st krundi nr 1 igakordne omanik peab tagama igaühele
kallasrajale pääsu ja kruntide nr 1 ja 2 igakordsed omanikud peavad igaühel
lubama kallasrada kasutada. Kui kallasrada on üle ujutatud, on kallasrajaks kahe
meetri laiune kaldariba veeseisu piirjoonest (ajutine kallasrada) 9 . Kui ajutisel
kallasrajal liikumine on takistatud, peab kaldaomanik tagama läbipääsu mujalt
oma kinnisasjal, kui see ei ole talle ülemäära koormav 10.
6
looduskaitseseaduse § 55 lg 8 kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute
loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas
7
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 1
8
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 7
9
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 3
10
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 6
Palumäe külas asuva Kala maaüksuse (kü tunnus 28301:001:2240) ja lähiala detailplaneering 25
3.12 Servituudi seadmise vajadus
Servituudi seadmise vajadus on krundil nr 2:
⚫ puurkaevu ja veeühenduse rajamiseks krundi nr 1 kasuks;
⚫ elektriühenduse rajamiseks krundi nr 1 kasuks.
Servituudi seadmise vajadus on krundil nr 2:
⚫ olemasolevale elektri õhuliinile võrguvaldaja (Elektrilevi OÜ) kasuks (tingimusel, kui
õhuliin säilitatakse).
Ka teistele võimalikele Elektrilevi OÜ tehnorajatiste tuleb tagada maakasutusõigus
servituudialana õigusaktides ette nähtud kaitsevööndi ulatuses .
Eelnimetatud servituutide sisuks on tehnovõrkude omamine, kõikide toimingute
teostamine, mis on vajalikud ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks,
korrashoiuks, asendamiseks, remontimiseks, kasutusse andmiseks ja
likvideerimiseks, ning muul viisil ekspluateerimiseks tehnovõrkude t alituse tagamise
eesmärgil. Servituudiala tuleb tagada vastavalt kehtivates õigusaktides ette
nähtud kaitsevööndi ulatuses.
Servituudi seadmise vajadus on kruntidel nr 1 ja 2 üksteise kasuks juurdepääsu
tagamiseks riigiteelt.
Servituudi seadmise vajadus on krundil nr 1 avaliku juurdepääsu tagamiseks
kallasrajale kohaliku omavalitsuse kasuks.
Servituudialad joonisel nr 4 on põhimõttelised ja täpsustuvad projekteerimise
käigus ja servituudi seadmisel vastavalt tegelikule asukohale.
3.13 Planeeringu elluviimine
3.13.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude
hindamine
Hoonete ja rajatiste ehitamise ning kasutamisega kaasneb loodusvarade (nt maa,
veeressurss, energia, ehitusmaterjalid) kasutus, kuid arvestades ehitusmahte, ei
põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.
Otstarbeka planeerimise põhimõtet silmas pidades on varem kasutuses olnud
puurkaev-pumpla ette nähtud rekonstrueerida ja uuesti kasutusele võtta.
Nõuetekohase reovee lahenduse korral ja ette nähtud kujasid järgides on riskid
veekeskkonnale negatiivsete mõjude tekkimiseks väga väikesed. Täiendavat
reostusohtu ega piirkonna hüdrogeoloogiliste tingimuste muutust ei ole ette näha.
Detailplaneeringu lahendusega kavandatud mahus hoonestuse rajamine ei too
kaasa veetarbimist mahus, mis võiks oluliselt mõjutada põhjaveevaru suurust ja
seeläbi põhjustada olulist keskkonnamõju. Detailplaneeringu lahendusega
kavandatav tegevus, kui peetakse kinni kehtivatest nõ uetest, ei avalda olulist
ebasoodsat mõju pinna- ja põhjaveele.
Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid
häiringuid, kuid need mõjud on lühiajalised. Ehitustegevuse , sh senise hoonestuse
lammutamise perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni
tasemeid. Tegu on samuti mööduvate mõjudega ning arvestades tegevuse
26 Palumäe külas asuva Kala maaüksuse (kü tunnus 28301:001:2240) ja lähiala detailplaneering
suhteliselt väikest mahtu, ei ole ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist
ehitusaegset mõju. Piirkonna välisõhu kvaliteet on eelduslikult hea. Arvestades
planeeritavat mahtu, ei kaasne lahenduse realiseerimisega olulist liikluskoormust
ning sellega kaasnevat müra ja õhusaastet.
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ülenormatiivse välisõhu
saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse või lõhnahäiringu tekkimist. Olulist
negatiivset sotsiaal-majanduslikku mõju või mõju tervisele ei ole ette näha.
Kavandatava hoonestuse küttelahendus määratakse ära ehitusprojekti
koostamisel. Individuaalsetel küttelahendustel kahe majapidamise korral oluline
negatiivne keskkonnamõju puudub.
Planeeringuala asub Pangodi maastikukaitsealal ja Kivijärvest tulenevalt on alal
veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvöönd ning kallasrada. Maastikukaitseala
peamised ohustavad tegurid on põldude võsastumine ja läbi selle vaadete
kadumine ning järve kallaste liigne hoonestamine.
Planeeringulahendusel on positiivne mõju läbi olemasolevate vaadete ja
maakasutuse tüübi säilimise ning vaatekoridoride parendamisel läbi vanade
hoonemassiivide lammutamise, niidu hooldamise ja puude/ võsa eemaldamisega
kraavidest.
Planeeringulahendus näeb ette läbi krundi nr 1 pääsu kallasrajale. Kuna
planeeritud krundid on lubatud piirdeaiaga piirata ainult õuela ümbruses, ei ole
takistatud ka kallasrajal liikumine.
Planeeringuala asukohta võib pidada visuaalselt sobivaks elamuala rajamiseks.
Planeeringus on määratud maakasutus- ja ehitustingimused ning arhitektuursed
nõuded, mis tagavad hoonestuse sobitumise olemasolevasse asustusstruktuuri ning
rikastavad keskkonda (sh paremate vaadete tekkimisega).
Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel planeeringualal ja lähinaabruses
mälestised puuduvad. Seega mõju kultuuriväärtustele planeeringulahenduse
realiseerimisel puudub.
Planeeringu elluviimisel ei ole ette näha olulise negatiivse mõju avaldumist
looduskeskkonnale. Planeeringuga on sätestatud olemasoleva haljastuse
likvideerimine (vaadete avamiseks) ja uushaljastuse istutamise nõuded.
Uushaljastamisel tuleb seda teha piirkonnas levinud looduslike liikidega. Nimetatud
nõuded aitavad tagada kliimamuutustega kohanemist ja luua elurikkust.
Majanduslikud mõjud on peamiselt seotud planeeringu elluviimisest huvitatud isiku
finantsiliste võimalustega, st võimekusega lahendus ellu viia. Kohalikule
omavalitsusele planeeringu elluviimisega kohustusi, ka hilisemaid, ei kaasne.
3.13.2 Planeeringu elluviimise kokkulepped
Kehtestatud detailplaneering on aluseks maakorralduslike toimingute tegemisel ja
ehitusprojektide koostamisel. Kruntide ehitusõigused realiseeritakse vastava krundi
omaniku poolt. Kõik edasised tegevused planeeringualal tuleb teostada vastavalt
ehitusseadustikule ja teistele kehtivatele õigusaktidele ning heale
projekteerimistavale.
Planeeringulahenduse elluviimisest huvitatud isikul on kohustus omal kulul välja
ehitada detailplaneeringu lahendus planeeringuala piires ja detailplaneeringuga
funktsionaalselt seotud rajatised väljaspool planeeringuala. Kohalik omavalitsus ja
Palumäe külas asuva Kala maaüksuse (kü tunnus 28301:001:2240) ja lähiala detailplaneering 27
Transpordiamet ei võta kohustust rajatiste väljaehitamiseks ja sellega seotud
kulutuste kandmiseks.
Planeeringuga seatakse selle elluviimiseks järgmised tingimused (elluviimise
etapid):
1. Planeeritud kruntide alusel katastriüksuste moodustamine. Katastriüksused
peavad olema moodustatud enne mistahes hoonele või rajatisele ehitusloa
taotlemist.
2. Hoonestuse teenindamiseks vajalike tehnovõrkude ning rajatiste projekteerimine
(riigitee ristumine, elektriühendus, puurkaevu rekonstrueerimine).
3. Servituutide seadmine (elektriühendus, veeühendus, juurdepääsud).
Servituutide kanded kinnistusraamatusse (vastavale krundile, kelle kasuks servituut
seatakse) tuleb teha enne ehituslubade väljastamist.
4. Ehituslubade väljastamine. Mistahes hoonetele ehituslubade väljastamise
eelduseks on kohustus likvideerida teega külgnev plats ja lammutada alal olevad
hooned, ehitada välja riigitee ristumine ja juurdepääsutee ning rekonstrueerida
puurkaev (asjakohasel juhul väljastatud kasutusluba).
Arendusega seotud tee (juurdepääs riigiteelt) tuleb rajada ning nähtavust
piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada
enne planeeringualale mistahes ehitusloa kohustusliku hoone või rajatise ehitamise
alustamist (ehitusteatise või ehitamise alustamise teatise esitamist pädevale
isikule).
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi
riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
Kui planeeringuala realiseerimist ei ole alustatud viie aasta jooksul peale
detailplaneeringu kehtestamist, on kohalikul omavalitsusel õigus tunnistada
koostatud detailplaneering kehtetuks.
Palumäe külas asuva Kala maaüksuse (kü tunnus 28301:001:2240) ja lähiala detailplaneering 29
KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA
KOOSKÕLASTUSED
Kooskõlastaja/ Kooskõlastuse/ Kooskõlastuse/ Märkused
arvamuse andja arvamuse arvamuse
kuupäev ja asukoht
number
Elektrilevi OÜ, 05.11.2024, Planeeringu Kooskõlastatud digitaalselt planeeringu failid ja
volitatud esindaja kooskõlastus nr digitaalne kooskõlastusleht. Kooskõlastatud tingimusega:
Marge Kasenurm 7865299237 konteiner tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.
Enefit Connect OÜ, 07.11.2024 Planeeringu Kooskõlastatud digitaalselt planeeringu failid
sidevõrgu insener digitaalne
Janno Järvpõld konteiner
Telia Eesti AS, 11.11.2024, Planeeringu Kooskõlastatud digitaalselt planeeringu failid ja
volitatud esindaja kooskõlastus nr digitaalne kooskõlastusleht. Kooskõlastatud märkustega:
Kaino Ütt-Ütti 39272515 konteiner Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste
Planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel Tagada
sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt
EhS §70 ja §78 nõuetele. Tööde teostamisel
sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9
esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015)
„Ehitise kaitsevööndi
ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja
kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“,
kohaldatavatest standarditest ning sideehitise
omaniku juhenditest ja nõuetest:
https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-
maaomanikule/juhendid.
Antud kooskõlastus ei ole tegutsemisluba Telia
sideehitise kaitsevööndis tegutsemiseks. Sideehitise
kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud
igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist.
Tegutsemisluba taotleda hiljemalt 5 tööpäeva enne
planeeritud tegevuste algust ja soovitud väljakutse
aega Telia Ehitajate portaalis:
https://www.telia.ee/ehitajate-portaal.
Kooskõlastus kehtib kuni 10.11.2025
Transpordiamet, 25.11.2024 kiri nr Planeeringu /.../ Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja
Planeerimise 7.2-2/24/18928-2 digitaalne planeerimisseaduse (PlanS) nõustume planeeringu
osakonna konteiner lahendusega /.../
kooskõlastuste Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks
üksuse juhataja aastat alates kirja väljastamise kuupäevast /.../
Marek Lind
Ptk 3.13.2 täiendatud lõiguga: Kõik riigitee
kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega
tööde projektid (sh tehnovõrkude projektid) tuleb
esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
Päästeamet, 10.01.2025 Planeeringu Digitaalselt kooskõlastatud planeeringu failid.
Lõuna digitaalne
Päästekeskuse konteiner
ohutusjärelevalve
büroo nõunik
Margo Lempu
Palumäe külas asuva Kala maaüksuse (kü tunnus 28301:001:2240) ja lähiala detailplaneering 31
JOONISED JA ILLUSTRATSIOONID
1. Situatsiooniskeem M 1 : 10 000
2. Mõjuala analüüsi joonis M 1 : 5 000
3. Tugijoonis M 1 : 500
4. Põhijoonis tehnovõrkude lahendusega M 1 : 500
5. Ruumilised illustratsioonid (lisatakse enne vastuvõtmist)
Digitaalselt esitatud joonised ja illustratsioonid on eraldi failidena.
KAMBJA VALLAVALITSUS
Lp Peep Reidolf 03.11.2025 nr 6-1/209-11
Lp Priit Kuus
Lp Leelo Muru
Lp Neeme Erkmaa
Adrdordan OÜ
Riigimetsa Majandamise Keskus
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Detailplaneeringu esitamine arvamuse andmiseks
Edastame Teile kui piirinaabrile arvamuse andmiseks Kambja vallas Palumäe külas asuva Kala (kü
tunnus 28301:001:2240) maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu.
Kambja Vallavolikogu algatas 18.06.2025 otsusega nr 47 Palumäe külas asuva Kala maaüksuse ja lähiala
detailplaneeringu ning kinnitas lähteseisukohad.
Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalust 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Kala maaüksuse
jagamist kaheks maatulundusmaa krundiks ning kruntidele ehitusõiguse määramist üksikelamu ja
abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks. Planeeringuala suurus on u 4,56 ha.
Vastavalt planeerimisseaduse §-le 133 edastame Teile detailplaneeringu arvamuse avaldamiseks.
Detailplaneeringu toimiku leiate kirja manusena. Detailplaneeringu materjalidega on Teil võimalik
lisaks tutvuda ka Kambja Vallavalitsuse kodulehel www.kambja.ee (Elukeskkond, transport, ehitus→
Detailplaneeringud → Planeeringuteated: Detailplaneering arvamuse andmiseks → Palumäe külas
asuva Kala maaüksuse ja lähiala detailplaneering.
Arvamuse andmiseks on aega 30 päeva ning kui arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul arvamust
avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi selle kohta
arvamust avaldada.
Kui Teil on arvamusi detailplaneeringu kohta siis palume Teid, et Te teeksite seda esimesel võimalusel.
Samuti kui Teil ei ole arvamusi detailplaneeringu kohta siis palume sellest ka teavitada. Sellisel juhul ei
pea me menetlust 30 päeva jõude hoidma.
Teie arvamusi ootame elektrooniliselt aadressile
[email protected] või kirja teel (Pargi tn 2, Ülenurme
alevik, Kambja vald) hiljemalt 03.12.2025.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kätlin Jõgiste
planeerimisspetsialist
Kambja Vallavalitsus
Pargi 2 Ülenurme alevik e-post
[email protected] registrikood 77000275
Kambja vald tel 750 2601 SEB Pank EE791010102034606009
61714 TARTUMAA https://www.kambja.ee Swedbank EE592200221068464111
2
+372 5822 6335
[email protected]
Lisa: Kala maaüksuse detailplaneering (digitoimik)
Saatja:
[email protected]
Saaja: "info - MKM" <
[email protected]>
Teema: 6-1/209-11 Palumäe külas asuva Kala DP arvamuse andmiseks
Kuupäev: 2025-11-03 09:59
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Lugupeetud piirinaaber
Edastame Teile kui piirinaabrile arvamuse andmiseks Kambja vallas Palumäe
külas asuva Kala (kü tunnus 28301:001:2240) maaüksuse ja lähiala
detailplaneeringu. Manusena lisatud kaaskiri ja planeeringu digitoimik.
Lugupidamisega
KÄTLIN JÕGISTE
planeerimisspetsialist
Kambja Vallavalitsus
(+372) 5822 6335
[email protected] <mailto:
[email protected]>
KAMBJA – KINDEL JA KODUNE
www.kambja.ee <http://www.kambja.ee/>
<http://email.mg.kambja.ee/o/eJxEzrFOAzEMgOGnuWycbMd2ksFDBQxdeQMf57RHCUXtiedHFQP7r0__YXyfrzd_i0_fYz3uMY4vxoWFNK0WJNBTGBYl1Ny0pLMtIFVJVRWxaOeesfQQ7ES98HukzQhIECFDk0ZlxtpgqVrduUbwOjGM03zxsXz4HJFG3O9-iqdttSk_0xwuBKwOjYoI5CoKE4P_vc4Nacqv6WbbV78-rMt4KLsd_oP0Y_QbAAD__3WpPa0>