Eelnõu tagasiside

4435475 -895598 Hr Erkki Keldo Majandus- ja tööstusminister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie 1 3 . 1 1 .202 5 nr 1- 3 / 126 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja tagasiside e lektrituruseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu le Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK), mis koos oma liikmesorganisatsioonidega esindab üle 30 000 juriidilise ja füüsilise isiku, annab tagasisidet elektrituruseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõule. EPKK toetab eelnõu eesmärki tugevdada suurtootjate konkurentsivõimet ja parandada Eesti majanduskeskkonna atraktiivsust uute tööstusinvesteeringute jaoks. Nõustume, et suurtootjatel on oluline roll lisandväärtuse loomisel ja ekspordivõime suurendamisel. Samuti tervitame muudatusi, millega luuakse biometaani, vesiniku ja elektri päritolutunnistuste elektrooniline süsteem, mis lihtsustab taastuvenergia arvestust ja kasutuse tõendamist. Positiivsena toome esile ka võimaluse rajada salvestusseadmeid ilma, et see mõjutaks energiamahukate ettevõtete soodsamat gaasiaktsiisi määra. Samuti leiame, et on äärmiselt oluline pakkuda suutootjatele, kelle tootmissisendina on energial suur osakaal, teatavaid soodustusi. Elektri hind, taastuvenergiatasu ja toetusskeemi rakendatavus Eelnõu annab energiamahukatele ettevõtetele võimaluse taotleda toetust taastuvenergiatasu vähendamiseks, kui aastane elektritarbimine ületab vähemalt kahel kolmest eelnenud aastast 1 GWh. EPKK hinnangul on selline toetus mehhanism põhimõtteliselt vajalik, kuid selle rakendatavus ja tegelik kasu ettevõtja vaatest vajab täiendavat analüüsi. Seletuskirjast selgub, et Eesti energiaintensiivsetele ettevõtetele kehtivad taastuvenergia tasud on ligikaudu 1,6 korda kõrgemad ELi keskmisest, mis seab need konkurents is ebasoodsasse olukorda. Samas jäetakse mainimata , et taastuvenergiatasu moodustab elektri koguhinnast vaid ligikaudu 1–5%, mistõttu on taastuvenergiatasu vähendamise mõju ettevõtja energia kuludele kokku pigem marginaalne. Toetusskeemi tegelik mõju sõltub sellest, kas toetuse taotlemine ja haldamine ei muutu liiga kulukaks ja bürokraatlikuks. Kuivõrd eelnõu kooskõlastamiseks esitamise aeg oli väga lühike, ei jõudnud me koguda täpset tagasisidet oma liikmetelt, kes liigituvad käesoleva eelnõu järgi energiaintensiivsetele ettevõtteks , et kui suur on nende poolt makstav taastuvenergiatasu ning seeläbi hinnata, kas lisanduv toetuse tõendamine , kulu energiaauditite tellimi sele ning oodatavad tegevused energiatõhususe ja keskkonnahoidlikkuse eesmär gi täitmiseks , lõppkokkuvõttes ettevõtjale energiahinda alandab ja seeläbi meetme ettevõtjale atraktiivseks teeb. Bürokraatia ja võrdlus teiste liikmesriikidega Seletuskirjas välja toodud joonise puhul on näha, et mitmetes teistes riikides taastuvenergia tasu on väike või praktiliselt olematu. Seetõttu on Eesti ettevõtted seatud turul ainuüksi taastuvenergia tasu rakendamisest lähtuvalt, eb avõrdsetesse konkurentsi tingimustesse . Paratamatult tekib küsimus, kas teistes riikides on taastuvenergiatasu kõigile tarbijatele juba eos väiksem või kasutatakse riikides sarnast tasu vähend a mi s e s keemi . Mistõttu tekib põhimõtteline küsimus - kas teistes riikides peavad ettevõtjad samuti täitma käesoleva eelnõuga kehtestatavaid sarnaseid nõudeid ehk teisisõnu kas skeemi rakendamine toob Eesti ettevõtetele lisa bürokraatiat, mida mujal riikides ei ole ? Mõõtepunktipõhine lähenemine Eelnõuga tehakse muudatus elektrituruseaduse §- s 59 2 , mille kohaselt täienda des seda mh lõi ke ga 4 1 ja punktiga 1. Säte sõnastab, et taastuvenergia tasu vähendamismäära saab taotleda ettevõtja , kelle aastane liitumispunktide põhine elektrienergia tarbimise maht on vähemalt kahel taotluse esitamisele eelnenud kolmest aastast üle 1 GWh . Selline liitumispunkti põhine tarbimise nõue ei pruugi põllumajanduse ja toidutööstuse eripära ga arvestada. Paljudel põllumajanduse ja toidutootmisega tegelevatel ettevõtetel on mitmeid tootmisüksusi üle Eesti, millel igal ühel oma liitumispunkt, kuid need kuuluvad ühte kontserni. Sellisel juhul võib ettevõte jääda toetusest ilma, kuigi tema kogutarbimine ületab selgelt kehtestatud piirmäära. Tahame tähelepanu pöörata, et enamus EL-i toetusskeemid puhul ja j ohtuvalt riigiabireeglitest, loetakse selliseid ettevõtteid koos ühe ettevõttena, oleks mõistlik arvestada käesoleva toetusmudeli puhul samuti kontsernipõhist arvutust. Seepärast teeme ettepaneku arvestada elektri tarbimist kontsernipõhiselt, sarnaselt mitmete teiste ELi toetusskeemide loogikale. Eelnõu § 3 käsitleb seaduse j õustumi st, sõnastades sätte järgmiselt: Käesoleva seaduse § 59 2 lõikes 4 3 nimetatud määra rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2026. aasta 1. jaanuarist. Pöörame tähelepanu, et jõustamine puudutab elektrituruseadust, mitte elektrituruseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadus t, mistõttu ei ole asjakohane kasutada sõnastust „käesoleva seaduse“. Loodame, et esitatud ettepanekuid arvestatakse seadusemuudatuste menetlemisel. Oleme valmis oma seisukohti ja ettepanekuid täiendavalt põhjendama ning vajadusel neid selgitama nii kirjalikult kui ka suuliselt. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Lindsaar Toiduvaldkonna juht Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Saatja: "Meeli Lindsaar" <[email protected]> Saaja: "info - MKM" <[email protected]> Teema: Eelnõu tagasiside (elektri suurtarbija) Kuupäev: 2025-11-13 13:59 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere Edastan Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja tagasiside elektrituruseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõule. Lugupidamisega Meeli Lindsaar Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Toiduvaldkonna juht Tel 600 9349 / Mob 5087796