Protokoll

Saatja: [email protected] Saaja: [email protected], [email protected], [email protected], "info - MKM" <[email protected]>, [email protected] Teema: Projekti „Maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteem mullastiku teenuste efektiivseks ja jätkusuutlikuks kasutamiseks, elurikkuse kaitseks ja kliimamõju vähendamiseks. Uurimisprogramm“ juhtrühma 3.11.25 kohtumise protokoll (11.11.2025 09:04 nr 1-2/25/15) Kuupäev: 2025-11-12 09:09 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Keskkonnaagentuur edastab teile e-posti teel järgmise dokumendi: Projekti „Maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteem mullastiku teenuste efektiivseks ja jätkusuutlikuks kasutamiseks, elurikkuse kaitseks ja kliimamõju vähendamiseks. Uurimisprogramm“ juhtrühma 3.11.25 kohtumise protokoll (11.11.2025 09:04 nr 1-2/25/15). Lugupidamisega Keskkonnaagentuur Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn [email protected] www.keskkonnaagentuur.ee PROTOKOLL Tallinn 11. november 2025 nr 1-2/25/15 Projekti „Maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteem mullastiku teenuste efektiivseks ja jätkusuutlikuks kasutamiseks, elurikkuse kaitseks ja kliimamõju vähendamiseks. Uurimisprogramm“ juhtrühma 3.11.25 kohtumise protokoll Algus kell 16.00, lõpp kell 17.00 Toimumise koht: Microsoft Teams Juhatas Antti Tooming Protokollis Madli Linder Juhtrühma liikmetest osalesid Taimar Ala, Timo Kark, Marju Keis, Madli Linder, Katrin Rannik, Antti Tooming ning juhtrühma liikme Kati Tamtiku asendajana Anu Nemvalts; püsivaatlejatest Taimo Aasma, Sandra Aasmäe, Helve Hunt, Vello Kima, Kerli Kirsimaa, Eike Lepmets, Andres Levald, Martin Maddison, Tiit Oidjärv, Reena Osolin, Kristi Parro, Aire Rihe; Mulla koostöökeskuse teema ning mullaseire direktiivist tulenevate kohustuste ülevaate ajal ka külalisesineja Evelin Pihlap. Puudusid juhtrühma liikmed Raili Allmäe, Marko Arula, Madis Pärtel, Laura Remmelgas, Ivan Sergejev, Liis Sipelgas, Kati Tamtik, püsivaatlejatest Harry Kuivkaev, Argo Peepson, Anna Semjonova, Janika Laht, Krisela Uussaar ja Kätlin Viik. Päevakord 1. Keskkonnaandmete õigusanalüüs. 2. Maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteemi loomine. 3. Ettekanne mullaseire direktiivi rakendamisega seotud seire ja hindamiskulude hinnangust ning edasine maa- ja mullaseire raamistiku loomine. 4. Lühiülevaade vahepeal toimunust. 5. Järgmine kohtumine. Protokolli lisad: Lisa 1. Projekti (edaspidi TA projekt) täna käsitletavaid tegevusi tutvustavad slaidid. Lisa 2. Maaelu Teadmuskeskuse (METK) ettekande slaidid. 1. Keskkonnaandmete õigusanalüüs Kuulati: Madli: TA projektis on järgmiseks õigusliku nõuandeteenuse raamlepingute raames plaanitavaks minikonkursiga tellitavaks õigusanalüüsiks „Õiguslik analüüs: keskkonna- ja kliimaandmete kättesaadavus, nende kasutamise piirangud ja võimalused piiratud kasutuse korral“. Lähteülesanne on juhtrühmale saadetud 22. juulil 2025. a, uuendatuna 7. oktoobril 1 (4) 2025. a ning uuesti 30. oktoobril 2025. a. Lähteülesannet on käsitletud lähemalt juhtrühma 13.10.2025 koosolekul, kus tehti ülesandeks täpsustada võimalikku dubleerimist teiste algatustega. Dubleerimist ei tuvastatud (sh keskkonnamõju hindamise tõhustamise ja kiirendamise protsessis tellituga). Nagu varem ja ka lähteülesandes kirjas, siis tuleb õigusanalüüsi tegemisel arvestada looduskaitseseaduse (LKS) muudatusettepanekuga, täpsemalt LKSi lisatava §-ga 141 , mis käsitleb riikliku seire, uuringu ja inventuuri tegemisel kinnisasja valdaja teavitamist ning muud vastastikust suhtlust. Vt ka slaid lisas 1. Arutati ja otsustati: õigusanalüüsiga minnakse edasi (eeldatav maksumus on umbes 30 000 eurot + käibemaks), lähteülesandesse lisatakse Taimo soovitatud täiendus, et tööst selguks ka, mis on „seire“, „uuring“ ja „inventuur“. 2. Maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteemi loomine Kuulati: Madli juhatas meeldetuletuseks lühidalt sisse, et juhtimissüsteemi loomine on TA projekti peamisi eesmärke. Aire rääkis, kuhu vahepeal toimunud mõtterünnakute tulemusel kontseptsiooniga ollakse jõutud. Detaile vt slaididelt lisas 1. Arutati: Tiit: hetkel on Riigikantselei Innofondi koostamisel temaatiliselt seonduv taotlus, mis mh käsitleb ruumiandmete koostoimelisust, sh prototüübib lahendusi. Praeguse TA projektist plaanitava osas sobib, et selle fookus on nüüd mõnevõrra kitsamaks tehtud, sest TA projektist ei ole võimalik kõigile maailma probleemidele lahendust leida. Vello nõustus ning lisas, et kaardistuste ja andmestike puhul, mis hetkel on killustunud ja laiali, on selle töö käigus eelkõige esialgu mõistlik keskenduda andmemudeli loomisele, põhjalikke kaardistusi saab edasiste tööde raames teha. Taimo uuris, kas õiguslikku aspekti peaks veel eraldi üle rõhutama, kaasama juriste? Madli ja Aire selgitasid, et baasanalüüsina on TA projekti raamlepingute raames juba käivitunud õigusanalüüs „Maa- ja mullakasutuse, sh maahõive suunamise õiguslike aluste analüüs erinevatel valitsemis- ja reguleerimistasanditel“, aga juhtimissüsteemi loomise ja rakendamise juurde on kindlasti ka juristi vaja. Antti: jurist peaks olema kaasatud nii tellija asutuste kui ka tulevase juhtimissüsteemi loomise töövõtja poolt. Tiit tõi välja, et enne, kui otsustatakse juhtimissüsteemi tellimise eeldatav maksumus, oleks vajalik teha turu-uuring. Otsustati: ettepanekud ja asjade seis võetud teadmiseks, lähteülesandega tegeletakse edasi. 3. Ettekanne mullaseire direktiivi rakendamisega seotud seire ja hindamiskulude hinnangust ning edasine maa- ja mullaseire raamistiku loomine Kuulati: Antti andis seireteema sissejuhatuseks lühiülevaate vahepeal toimunust kavandatava Mulla Koostöökeskuse osas: koostöökeskuse idee on hea ning leidis ning alustuseks testime, kuidas 2 (4) see tööle hakkab, esialgu on tegu vabatahtliku koostööformaadiga. METK on koordineerivas rollis, katseperiood 1 a ja siis vaatame, kuidas toimib ning otsustame, kas vaja roteerida juhtimise osas, kas oleks juriidiliselt vaja mingit uut formaati jne. METK täpsustab koostööformaati ja siis teeme hea või vaba tahte kokkuleppe. Kaasata ka MARU jt asjakohased asutused. Järgmises juhtrühmas võiks uuesti rääkida, millised arengud selles osas toimunud on. Evelin Pihlap (METK) tegi ülevaate tema osalusel 2025. a kevadel TA projekti raames koostatud analüüsist „Mullaseire ja vastupidavuse direktiivi rakendamisega seotud seire- ja hindamiskulude hinnang“. Detaile vt slaididelt lisas 2. Arutati: • Kogukulud Antti: keskne küsimus on, mis saab olema riigi kogukulu aastas, suurusjärk? Evelin: praegu otsest vastust anda ei saa, see selgub siis, kui on paika pandud mullastikuüksused ja proovipunktide valimid ning tehtud tööd ka teiste ettekandes välja toodud lahendamist vajavate küsimuste lahendamiseks. Anu: kuidas on arvestatud kaudsete kuludega, täpsemalt laborimeetodite akrediteerimiseks vajalike kuludega? Üks asi on labori akrediteering, aga teine konkreetse meetodi akrediteering, need on ka vahest väga kulukad. Kui kulusid arvestada, siis need ka juurde arvestada. Evelin: see on kindlasti lisanduv kulu, kui teenusepakkuja peab teatud akrediteeringu läbi tegema, sest nad peavad proove saatma ringtestidele, et akrediteeringut üldse kätte saada. Eestis aga vastavat võimekust juba on, nt on akrediteeritud labor METKis. • Mis edasi? Evelin märkis veel, et METK oli EJP Soili konsortsiumis, millel on käimas jätkuprojekt koostöös kõigi ELi liikmesriikidega, kus proovitakse kõiki seireandmeid omavahel harmoniseerida, võrrelda, ülekandefunktsioone luua. See on mh osa vajalikust eeltööst. Madli, Aire: tegeleme edasi Eestile vajaliku maa- ja mullaseireraamistiku loomisega, esmane lähteülesanne sai juba eelmiseks juhtrühma koosolekuks valmis, aga siis ei olnud veel kinnitatud mullaseire direktiiv. Nüüd, pärast kinnitamist on meil uuesti vaja lähteülesanne läbi vaadata, et kaetud saaks kõik olulised vajadused, sh kõik need küsimused, mis Evelin täna välja tõi, ning vastav tegevuskava paika panna. Aire: lähteülesande tähtaeg on 2026. a jaanuar. Enne seda loome temaatilise seirekogu ja arutame nendega asja läbi, alustades täna tutvustatud METKi tööst. Antti: palve on kaasata seirekogusse kõik, kes selle seireteemaga seotud ja enne lähteülesandega töösse minekut juhtrühmast uuesti korra läbi tulla. Otsustati: seireraamistiku lähteülesanne vaadatakse uuesti üle ja vajadusel täiendatakse koos loodava seirekoguga ning kooskõlastatakse jaanuaris juhtrühmas. 3 (4) 4. Lühiülevaade vahepeal toimunust Kuulati: Madli tegi kiirülevaate vaepealsetest arengutest: pruunalade kaardistamise leping on allkirjastamisel, maahõive õigusanalüüsi leping allkirjastatud ja töö käimas, märgalade maski loomise korduskonkurss välja kuulutatud, 4.–5.12.25 maa- ja mullakasutuse konverentsi korraldamine käimas. Otsus: vastuväiteid ega kommentaare ei esitatud, info võeti teadmiseks. 5. Järgmine kohtumine Otsus: juhtrühma järgmine kohtumine toimub jaanuaris 2026. a. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Antti Tooming Madli Linder elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler 4 (4)  Maa- ja mullakasutuse teadus-arendusprojekt 3.11.25 juhtrühma 11. kohtumine Päevakord 1. Andmete õigusanalüüs 2. Maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteem 3. METKi ülevaade ning maa- ja mullaseire raamistiku loomine. 4. Kiire kokkuvõte vahepealsetest arengutest (sh mullaseire direktiiv, pruunalad, maahõive õigusanalüüs, märgalade mask ja konverents). MULLA JA MAAHÕIVEKOOSTÖÖPROJEKT Õiguslik analüüs: keskkonna- ja kliimaandmete kättesaadavus, nende kasutamise piirangud ja võimalused piiratud kasutuse korral • Ülevaade, kuidas piiratakse ning kas ja millises ulatuses on õigus piirata keskkonna- ja kliimaandmete kättesaadavust ja kasutust ning millised on kohustused andmete kättesaadavaks tegemisel. • Analüüs annab olulise sisendi maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteemi loomiseks ja rakendamiseks, kuna loodav juhtimissüsteem baseerub eri tüüpi ja eri kasutuspiirangutega keskkonnaandmetel ning nende efektiivsel ristkasutusel. • Käsitletakse vähemalt 5 konkreetsemat näidisjuhtumit, sh nt (lõplik valik tehakse koostöös tellijaga): o PANDA andmebaas (Eesti põllumuldade agrokeemiliste näitajate digitaalne andmekogu) jm mullaanalüüsid/-proovid; o KMH/KSH ja ärisaladus; o keskkonnaseire (kohapõhise) tegemise piirangud, sh mis on üldse “keskkonnaseire” (nt lisaks riiklikule seirele loakohustusest tulenev järelseire, ettevõtete omaseire, teatud tingimustel ka loodusvaatlused?), kas rolli mängib ka andmete kogumise viis (kohapealsed uuringud, seadmetega seire, sh nii maapealsed kui ka kaugseireseadmed, salvestavad ja mittesalvestavad jne), metoodika ja seire tegija või tellija; kuidas õiguslikke küsimusi lahendada, et andmed oleks tagatud, aga kellegi õiguseid ei rikutaks jne. • Ajakava: minikonkurss pärast juhtrühma kooskõlastust, kestus kuni 31.03.2026. • Eeldatav maksumus 30 000 eurot + KM Dubleerimist teiste õigusanalüüsidega ei tuvastanud. Seos LKSi muudatusega: • Lisatakse § 141, millega antakse õigus viibida võõral maal LKS alusel riigi kavandatud või tellitud seire, uuringu või inventuuri tegemiseks. • Seletuskiri: seostatud PS-ga (rahvuslik rikkus, talumiskohustus), teavituskohustus, sh karmimad nõuded õuemaal, isikuandmete töötlemise teema, nõudeks HMS § 39 kohane ekspertiis. Maa- ja mullakasutuse, sh maahõive JUHTIMISSÜSTEEM • TA projekti peamine eesmärk. • Eesmärk on keskkonna- ja kliimaeesmärkidele tuginedes tuua välja kogu Eesti praegune lähenemine maakasutuse korralduse ja juhtimise läbi, vajadusel tervikliku ja just eesmärkidest lähtuva kaardikihtide kogumi kombineerimine ning lähenemise väljapakkumine, kuidas eri vajaduste konkureerimisel maakasutuse ja -hõive toimiks. • Vajalik laiapõhjaline kaasamine, ajurünnakud alanud. • Millest juhtimissüsteem koosneb? o Kontseptsioon, raamistik, ruumiandmed, kaardistus? • Kas TA konkurss? • Eeldatav maksumus 700 000 eurot (niipalju on maahõive plokis jääk)? • Tähtaeg 2027 lõpp. • Juhtrühma esmane kooskõlastus/arvamus – aruteluks. Teel andmepõhise, tasakaalustatud ja tõhusa maakasutuse otsustamise poole Terviklik maa- ja mullakasutuse, sh maahõive JUHTIMISSÜSTEEM: probleemid ja tegevuskava Terviklik juhtimismudel andmestike kokku toomiseks ja funktsionaalseks rakendamiseks. Maakasutuse otsuste tegemise juhtimise neli peamist kitsaskohta • Metoodika puudumine: Puudub kokkulepitud ja ühiskondlikult tasakaalustatud metoodika maakasutuse ja selle muutuste usaldusväärseks mõõtmiseks ning väärtustamiseks. • Huvide killustatus: Erinevad huvid (riik, KOV, maaomanikud, looduskaitse jt) on killustunud ja puudub selge raamistik konkureerivate huvide tasakaalustamiseks otsustusprotsessides. • Andmete ristkasutuse puudujäägid: • Olemasolevad ruumiandmed ja kaardistused ei pruugi ühilduda ning neil puudub sidusus eri ametite vahel. • Puudub lihtne, usaldusväärne ja teaduspõhine süsteem andmete praktiliseks rakendamiseks otsustes (riigiasutused, planeerijad, maakasutajad). • Puudub süsteem maahõive mõjude terviklikuks hindamiseks. • Otsustusprotsesside bürokraatia: • Protsessid on sõltuvad üksikotsustest, tervikvaade ja hierarhia puudub. • Põhimõtteid rakendatakse ebaühtlaselt, liigne bürokraatia piirab efektiivsust. • Puudub terviklik juhtimismudel andmestike kokku toomiseks ja funktsionaalseks rakendamiseks. Tervikliku juhtimissüsteemi loomine Terviklik juhtimismudel andmestike kokku toomiseks ja funktsionaalseks rakendamiseks. 1. Andmete Konsolideerimine ja Suur Pilt: • Alustame kõigi asjakohaste andmete info koondamisega. • Võtame aluseks mullaseire direktiivi definitsioonid, et tagada sidusus ja ühtsus. • Loome konsolideeritud maakatte andmemudeli juhtimissüsteemi aluseks. 2. Otsustusprotsesside kaardistus: • Vaatame detailselt üle, mis otsuseid on vaja maakasutuse alal teha. • Analüüsime, kes otsuseid teeb ja mis on nende pädevusnõuded. 3. Rolli- ja pädevusanalüüs: • Määratleme puudujäägid pädevuses, vajaduse lihtsustamise ja parema defineerimise järele. • Kaardistame kooskõlastuste/kinnituste segaduse mõju otsuse kvaliteedile ja kiirusele. 4. Juhtimissüsteemi arendus: • Lõpptulemuseks on terviklik maahõive juhtimissüsteem ehk "Töölaud". • Süsteem peab olema laiendatav uute andmetega. • Loome sobiliku funktsionaalsuse vastavalt kasutajate vajadustele (detailne vs. üldistatud ülevaade). Ühine tööriist kiireteks ja analüütilisteks otsusteks • Vältida killustatust: Praegu tehakse otsuseid eri andmetel, mis nõuab korduvat andmete kogumist, tekitab segadust ja aeglustab protsesse. • Tööriista loomine: Arendada välja standardiseeritud tööriist, mis võimaldab: • Teha otsuseid kiirelt, tõhusalt ja samadel alustel. • Põhjendada otsuseid ühiskonnale analüütilise ja teaduspõhise alusega. • Visioon: Süsteem, mis toetab poliitilist tahet ja reaalajas vajadusi, tagades maahõive tasakaalustatud ja vastutustundliku juhtimise.  Eesti maaelu tark vara Mullaseire ja vastupidavuse direktiivi rakendamisega seotud seire- ja hindamiskulude hinnang Evelin Pihlap, Elsa Putku Mullastiku valdkond 03.11.25  Milleks meile üldse mulla seisundi hindamine? Mulla seisund on aluseks teadlikule ja jätkusuutlikule maa kasutamisele, mis kaitseb nii loodust, vett, kliimat kui ka toidutootmist. Mullaseire annab meile ülevaate mulla seisundist Kahjuri- Veehoiu- kindlus võime Joogi- vesi Elurikkus Kliima- muutus Inim- tervis Mulla Toidu tootmine seisund Öko- süsteem  Ehtne näide, mis juhtub, kui me mulla seisundile tähelepanu ei pööra − Maailma viljakaim piirkond- Central Valley Californias − Üleharimine on viinud Central Valley kõrbestumiseni ‒ Jah, üldplaanis on meil Eestis hetkel hästi, aga peame meeles pidama, et kliimamuutusega suureneb toidutootmise surve Põhja-Euroopas Kõrbestumine California https://www.linkedin.com/pulse/land-degradation-looming-environmental-crisis-anumeenacare https://storymaps.arcgis.com/stories/ad648442720f4c30b7b37e4058a97c06 Mullaseire Eestis – Tänasel hetkel on kahjuks Eesti mullaseire üsna õhuke. Eesti mullaseire katab ja kirjeldab väga väikese osa Eesti mullastikust. – Riiklik seire keskkonnaseire seaduse alusel – Metsaseire – muuhulgas mõõdetakse ka metsamuldade keemilisi näitajaid – I astme metsaseire – 101 ala – II astme metsaseire – 6 ala – Mullaseire – spetsiaalselt orienteeritud muldade seiramisele – 27 põlluala – 10 metsaanaloogi – Kompleksseire- maismaaökosüsteemide seisundit ja muutusi kahel seirealal (Vilsandi ja Saarejärve) – LUCAS muld – ca 200 ala, 2022 a 367 ala  Süstemaatiline muldade seire Eestis Olemasolevad seireandmed jagunevad kahte perioodi: 1983–1992 ning 2002– tänapäev. Praegu kuulub mullaseire riikliku keskkonnaseire programmi, mida haldab Keskkonnaagentuur. Metsaseire (101 – I astme ala, 6-II astme ala), puu tähistus Mullaseire (27 põldu ja 10 metsaanaloogi), viljapea tähistus Sama perioodi kohta alade võrdlus maakatte alusel 220 seireala 120 seireala  LUCAS vs kohalikud andmed 2009; 13,21% 2015; 14,44% 2018; 14,43% 2*2 km ruut LUCASes Kokkuvõte seiretest – Seireintervallid on erinevad varieerudes 3-15 aastat sõltuvalt seireprogrammist. – Proovivõtumetoodikad erinevad seireprogrammide vahel: – Võrgustikupõhised on metsaseire ja LUCAS – Proovivõtusügavus on kõikide seireprogrammide vahel erinev – Üksikproovid mullaseires, koondproovid metsaseires ja LUCAS muld seires – Sügavkaeved rajatakse metsa- ja mullaseires – Peamised mulla füüsikalised-keemilised näitajad kattuvad seireprogrammide vahel, ent laborianalüüside meetodid erinevad paljudel mulla näitajate puhul, mistõttu üks-ühele võrdlus on väga piiratud. – LUCAS-e teoreetilised proovivõtukohad vs päris asukohad. – Maakatte kategooriate alused. Kasulik oleks tekitada seosetabel erinevate klassifitseerimiste lõikes. – Eesti mullaseire katab ja kirjeldab väga väikese osa Eesti mullastikust. 37 seirealaga ei ole võimalik luua mullaseire direktiivis põllumaa jaoks siht- ja läviväärtuseid. – Mullas toimuvad protsessid ja muutused pika aja möödudes. Oluline, et mullaseire peab olema harmoniseeritud, pidev ja seiremetoodikad ei tohi muutuda. Mullaseire direktiiv kiideti heaks Mis nüüd edasi saab? Mullanäitajad mullaseire direktiivis Mullaseire direktiivi alusel on mulla seisundit kirjeldavad näitajad (mulla degradeerumise aspektid) jagatud neljaks: A osa—mulla tunnused, mille kohta on kehtestatud heas seisundis mulla kriteeriumid liidu tasandil: – Sooldumine – Mulla orgaanilise süsiniku kadu – Alusmulla tihenemine B osa—mulla tunnused, mille kohta kehtestatakse heas seisundis mulla kriteeriumid liikmesriikide tasandil: – Mulla ülemäärane toitainesisaldus – Mullaerosioon – Mulla saastatus – Mulla veesäilitamis- ja infiltreerimisvõime vähenemine – Mulla orgaanilise süsiniku kadu C osa—mulla tunnused, millel ei ole kriteeriume. Eesmärk hinnata ökosüsteemi teenuste vähenemist – Mulla ülemäärane toitainesisaldus – Hapestumine – Pealismulla tihenemine – Mulla elurikkuse vähenemine – Mulla saastatus D osa— mulla katmise ja mulla eemaldamise näitajad – Mulla katmine ja mulla eemaldamine Mullanäitajatest- kui palju me täna juba neid seirame? – Mulla tunnustest kaetakse täna: – mullaseires raames 11 mullatunnust (direktiivi alusel nendest 10 kohustuslikku ja 1 valikuline) – metsamullaseires 9 mullatunnust (direktiivi alusel nendest 7 kohustuslikku ja 2 valikulist). – Tänaseks on täiesti katmata mullelustiku seiramine ning mulla katmise ja mulla eemaldamise hindamine.  Mis saab edasi? Mullastikupiirkonna ja mullastikuüksuse Proovipunktide valimi defineerimine Riikliku saasteainete suuruse ja jaotuste + raamistiku välja töötamine selgitamine Maakasutuskategooriate ühtlustamine Kas täna analüüsitavad Sihtväärtuste ja meetodid on sobilikud? läviväärtuste loomine Puuduolevate Mulla katmise hindamise erosioonimudelite loomine Andmebaaside arendamine metoodika väljatöötamine ja testimine Mullaseire direktiiv – mullaseire valikuuring, artikkel 4 – mullastikupiirkond (soil district) – liikmesriigi territooriumi osa, mille liikmesriik on käesoleva direktiivi kohaselt piiritlenud; – mullastikuüksus (soil unit) – mullastikupiirkonna ruumiliselt eraldiseisev ala, mis tekib ruumiandmete ühisosast, mida kasutatakse selles mullastikupiirkonnas statistilise homogeensuse kriteeriumina; Mullastikuüksused – 3 peamist aspekti nende loomisel 1. kindlaksmääratud mullastikupiirkonna geograafiline ulatus 2. mullatüüp – miinimumnõudena vastavalt Euroopa Liidu ja piirnevate riikide mullaregioonide kaardile (Mullaregioonide kaart) (Joonis 2). Sellel kaardil on väga väike resolutsioon (1: 5 000 000), detailide tase on madal ja kaart on väga üldistav.  Mullastikuüksused – 3 peamist aspekti nende loomisel Alternatiiv 1. kindlaksmääratud mullastikupiirkonna geograafiline ulatus kasutada Eesti 2. mullatüüp – miinimumnõudena vastavalt Euroopa Liidu ja põhimuldade piirnevate riikide mullaregioonide kaardile (Mullaregioonide kaart) rühmasid - 12 (Joonis 2). Sellel kaardil on väga väike resolutsioon (1: 5 000 000), detailide tase on madal ja kaart on väga üldistav.  Mullastiku valdkonnad Alternatiiiv kasutada 8 mullastiku valdkonda Eesti mullastiku ja 20 allvaldkonda. valdkondasid – eelis, et need hõlmavad endas Võrreldes 1950 aastaga erinevaid aspekte on olemas mullastiku kaart, siis saaks neid ((geoloogiline ehitus, valdkondade piire mulla lähtekivimid, paremini täpsustada ja pinnamood, veeolud, see võiks olla üheks võimalikuks sisendiks taimkate), mullastik mullastikuüksuste ning maa põllu- ja loomisel. metsamajanduslik kasutamine)) Mullastikuüksused – 3 peamist aspekti nende loomisel 3. Maakasutuse kategooriad (välja arvatud veekogud) vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/841 ehk LULUCF maakasutuskategooriatele lihtsustamaks kasvuhoonegaaside inventuuriga seotud raporteerimisi. LULUCF maa-aruandluskategooriad millega peaks mullastikuüksuste puhul arvestama on: – metsamaa – põllumaa – rohumaa – märgalad – asulad – muu maa – Lisaks jaotatakse KHG inventuuris veel iga maakategooria majandatavaks/mittemajandatavaks (ainsana on mittemajandatav osa märgalade kategoorias). – Mullastikuüksuste moodustamise eelduseks oleks maakasutuskategooriate ruumiline andmekiht, mida Eestis kahjuks ei ole.  Mis saab edasi? Mullastikupiirkonna ja mullastikuüksuse Proovipunktide valimi defineerimine Riikliku saasteainete suuruse ja jaotuste + raamistiku välja töötamine selgitamine Maakasutuskategooriate ühtlustamine Kas täna analüüsitavad Sihtväärtuste ja meetodid on sobilikud? läviväärtuste loomine Puuduolevate Mulla katmise hindamise erosioonimudelite loomine Andmebaaside arendamine metoodika väljatöötamine ja testimine Proovivõtupunktide määratlemine – Mullaseire direktiivi lisa II, A osa selgitatakse kuidas määratleda mullaseire proovivõtupunktid mulla seisundi hindamiseks. – Mulla seisundit (A ja B osa) tuleb hinnata iga mullastikupiirkonna igas mullastikuüksuses. – C osas segane, missugune valim olema peaks. – Metoodika: juhusliku kihtvalim, stratifitseerimine vastavalt mullastikuüksustele, varasemate seirete kaasamine seirevõrgustiku loomisesse. – NB! maksimaalne lubatud viga (või variatsioonikordaja) on 5 %. – Valimi jaotus ja suurus määratakse kindlaks asjakohaste protseduuridega (nt Betheli algoritmiga (Bethel, 19891)), millega on võimalik arvesse võtta maksimaalset lubatud hindamisviga. Proovivõtupunktide määratlemine – Mullaseire direktiivi lisa II, A osa selgitatakse kuidas määratleda mullaseire proovivõtupunktid mulla seisundi hindamiseks. – Mulla seisundit (A ja B osa) tuleb hinnata iga mullastikupiirkonna igas mullastikuüksuses. – C osas segane, missugune valim olema peaks. – Metoodika: juhusliku kihtvalim, stratifitseerimine vastavalt mullastikuüksustele, varasemate seirete kaasamine seirevõrgustiku loomisesse. – NB! maksimaalne lubatud viga (või variatsioonikordaja) on 5 %. – Valimi jaotus ja suurus määratakse kindlaks asjakohaste protseduuridega (nt Betheli algoritmiga), millega on võimalik arvesse võtta maksimaalset lubatud hindamisviga.  A osa: – Sooldumine—rakendub erand – Mulla orgaanilise süsiniku kadu – Alusmulla tihenemine – rakendub erand B osa: Mullatunnuseid – Mulla ülemäärane toitainesisaldus- rakendub erand – Mullaerosioon ei pea – Mulla saastatus—raamistiku loomine määrama igas – Mulla veesäilitamis- ja infiltreerimisvõime vähenemine proovipunktis – Mulla orgaanilise süsiniku kadu C osa: jääb selgusetuks, kui suur peaks olema antud proovipunktide valim ja missuguseid mullastikupiirkondi või mullastikuüksuseid katma peaksime. – Mulla ülemäärane toitainesisaldus – Hapestumine – Pealismulla tihenemine – Mulla elurikkuse vähenemine- kohustuslik 5% proovialadest – Mulla saastatus- raamistiku loomine D osa: – Mulla katmine ja mulla eemaldamine  A osa: – Sooldumine—rakendub erand – Mulla orgaanilise süsiniku kadu – Alusmulla tihenemine – rakendub erand B osa: Mullatunnuseid – Mulla ülemäärane toitainesisaldus- rakendub erand – Mullaerosioon ei pea – Mulla saastatus—raamistiku loomine määrama igas – Mulla veesäilitamis- ja infiltreerimisvõime vähenemine proovipunktis – Mulla orgaanilise süsiniku kadu C osa: jääb selgusetuks, kui suur peaks olema antud proovipunktide valim ja missuguseid mullastikupiirkondi või mullastikuüksuseid katma peaksime. – Mulla ülemäärane toitainesisaldus – Hapestumine – Pealismulla tihenemine – Mulla elurikkuse vähenemine- kohustuslik 5% proovialadest – Mulla saastatus- raamistiku loomine D osa: – Mulla katmine ja mulla eemaldamine Kõik erandid on vaja läbi käia  Mis saab edasi? Mullastikupiirkonna ja mullastikuüksuse Proovipunktide valimi defineerimine Riikliku saasteainete suuruse ja jaotuste + raamistiku välja töötamine selgitamine Maakasutuskategooriate ühtlustamine Kas täna analüüsitavad Sihtväärtuste ja meetodid on sobilikud? läviväärtuste loomine Puuduolevate Mulla katmise hindamise erosioonimudelite loomine Andmebaaside arendamine metoodika väljatöötamine ja testimine Mullanäitajatest ja laborimetoodikatest – Väga oluline on tagada mullamõõtmiste kvaliteet ja võrreldavus, rakendades asjaomastes laborites kvaliteedijuhtimissüsteemi praktikat. – Piisav, kui laboril üks akrediteering mis tahes metoodika jaoks. – Laborimeetodid ja standardid alati ei ühti direktiivi poolt etteantud standardiga (näiteks raskmetallide määramise meetod). – Võimalik kasutada muid samaväärseid metoodikaid: – millega määratakse kindlaks sama parameeter või tunnus – mille puhul on tõendatud, et saadakse samasugused tulemused nende korratavuskoefitsiendi (0,95) piires Mullanäitajatest ja laborimetoodikatest – Väga oluline on tagada mullamõõtmiste kvaliteet ja võrreldavus, rakendades asjaomastes laborites kvaliteedijuhtimissüsteemi praktikat. – Piisav, kui laboril üks akrediteering mis tahes metoodika jaoks. – Laborimeetodid ja standardid alati ei ühti direktiivi poolt etteantud standardiga (näiteks raskmetallide määramise meetod). – Võimalik kasutada muid samaväärseid metoodikaid: – millega määratakse kindlaks sama parameeter või tunnus – mille puhul on tõendatud, et saadakse samasugused tulemused nende korratavuskoefitsiendi (0,95) piires  Mis saab edasi? Mullastikupiirkonna ja mullastikuüksuse Proovipunktide valimi defineerimine Riikliku saasteainete suuruse ja jaotuste + raamistiku välja töötamine selgitamine Maakasutuskategooriate ühtlustamine Kas täna analüüsitavad Sihtväärtuste ja meetodid on sobilikud? läviväärtuste loomine Puuduolevate Mulla katmise hindamise erosioonimudelite loomine Andmebaaside arendamine metoodika väljatöötamine ja testimine Heas seisundis mulla kriteeriumid – Hinnatavad mullatunnused on mulla seisundi hindamise aluseks. – Mulla seisundi hindamiseks peavad liikmesriigid rakendama heas seisundis mulla kriteeriume, mis hõlmavad järgmist: – I lisa A ja B osades loetletud mittesiduvad kestlikud sihtväärtused— kajastavad käesoleva direktiivi püüeldavat pikaajalist eesmärki ega kohusta tegutsema – Operatiivsed läviväärtused—väärtused, mis käivitavad asjakohased meetmed mulla seisundi säilitamiseks või taastamiseks. Lihtsas keeles: anda numbriliselt mullale hea, keskmise ja halva seisundi hinnang Heas seisundis mulla kriteeriumid – Hinnatavad mullatunnused on mulla seisundi hindamise aluseks. – Mulla seisundi hindamiseks peavad liikmesriigid rakendama heas seisundis mulla kriteeriume, mis hõlmavad järgmist: – I lisa A ja B osades loetletud mittesiduvad kestlikud sihtväärtused— kajastavad käesoleva direktiivi püüeldavat pikaajalist eesmärki ega kohusta tegutsema – Operatiivsed läviväärtused—väärtused, mis käivitavad asjakohased meetmed mulla seisundi säilitamiseks või taastamiseks. Lihtsas keeles: anda numbriliselt mullale hea, keskmise ja halva seisundi hinnang Looduslik foon? Looduslikud protsessid? Heas seisundis mulla kriteeriumid Rootsi mullaseire näitel: Klöffel et al. (2024) Mingist hetkest jõutakse platoole, kus muutusi või efekti ei toimu  Mis saab edasi? Mullastikupiirkonna ja mullastikuüksuse Proovipunktide valimi defineerimine Riikliku saasteainete suuruse ja jaotuste + raamistiku välja töötamine selgitamine Maakasutuskategooriate ühtlustamine Kas täna analüüsitavad Sihtväärtuste ja meetodid on sobilikud? läviväärtuste loomine Puuduolevate Mulla katmise hindamise erosioonimudelite loomine Andmebaaside arendamine metoodika väljatöötamine ja testimine Erosioonimudelid – Mulla ärakande hindamine peab hõlmama kõiki asjakohaseid erosiooniprotsesse, nagu vee- ja tuuleerosiooni ning saagikoristuse ja mullaharimisega seotud erosiooni. – Täna suudame siseriiklikult hinnata ainult vee-erosiooni USLE mudeli kaudu (t/ha/aastas).  Mis saab edasi? Mullastikupiirkonna ja mullastikuüksuse Proovipunktide valimi defineerimine Riikliku saasteainete suuruse ja jaotuste + raamistiku välja töötamine selgitamine Maakasutuskategooriate ühtlustamine Kas täna analüüsitavad Sihtväärtuste ja meetodid on sobilikud? läviväärtuste loomine Puuduolevate Mulla katmise hindamise erosioonimudelite loomine Andmebaaside arendamine metoodika väljatöötamine ja testimine Mulla katmise hindamine – Vaja läbi töötada direktiivi poolt antud definitsioonid (direktiivis artikkel 3 ja lisa I) – Definitsioonide alusel luua metoodikad – Valideerida algandmestiku olemasolu  Mis saab edasi? Mullastikupiirkonna ja mullastikuüksuse Proovipunktide valimi defineerimine Riikliku saasteainete suuruse ja jaotuste + raamistiku välja töötamine selgitamine Maakasutuskategooriate ühtlustamine Kas täna analüüsitavad Sihtväärtuste ja meetodid on sobilikud? läviväärtuste loomine Puuduolevate Mulla katmise hindamise erosioonimudelite loomine Andmebaaside arendamine metoodika väljatöötamine ja testimine Maksumuse analüüs Laboriteenuste analüüs – Käisime läbi laboriteenused: METK, EKUK, LABRIS ja EMÜ – Ettevõtete hinnakirjad pole avalikud – kliendile rakendub konfidentsiaalsuse nõue, mis keelab hindu kolmanda osapoolega jagada  Mida meil on kohustuslik katta? Teenusepa Mullanäitaja EUR/proov (km-ta) Kommentaar kkuja NB! Rakendub erand- ei pea Elektrijuhtivus METK 11.55 igas proovis määrama Orgaaniline METK 29 süsinik Kohustuslik A- osas kohustuslik, et arvutada Lõimis EMÜ 26 orgaanilise süsiniku ja savi suhet NB! Rakendub erand- ei pea Lasuvustihedus EMÜ 6 igas proovis määrama VAHESUMMA A-OSAS Kuni 72.55 EUR  Lõpphind sõltub, kui palju peame analüüse Mida meil on kohustuslik katta? teostama Teenusepa Mullanäitaja EUR/proov (km-ta) Kommentaar kkuja NB! Rakendub erand- ei pea Elektrijuhtivus METK 11.55 igas proovis määrama Orgaaniline METK 29 süsinik Kohustuslik A- osas kohustuslik, et arvutada Lõimis EMÜ 26 orgaanilise süsiniku ja savi suhet NB! Rakendub erand- ei pea Lasuvustihedus EMÜ 6 igas proovis määrama VAHESUMMA A-OSAS Kuni 72.55 EUR  Teenuse- Mullanäitaja EUR/proov (km-ta) Kommentaar pakkuja Ekstraheeruv fosfor METK 8 NB! Rakendub erand Raskmetallide kontsentratsioon NB! Rakendub erand. mullas: As, Sb, Cd, Co, EKUK 170 Direktiiv nõuab eelnevat Cr, Cu, Hg, Pb, Ni, Tl, V, raamistiku loomist Zn Kohustuslik B- osas NB! Rakendub erand. Orgaanilise saasteaine EKUK ? Direktiiv nõuab eelnevat kontsentratsioon raamistiku loomist mulla veemahutavus EMÜ 28 Küllastunud mulla EMÜ 10 veejuhtivus– Ksat Areatsioonipoorsus EMÜ 14 VAHESUMMA B-OSAS Alates +230 EUR NB! Ei ole lõplik hind  Teenuse- Mullanäitaja EUR/proov (km-ta) Kommentaar pakkuja Ekstraheeruv fosfor METK 8 NB! Rakendub erand Raskmetallide kontsentratsioon NB! Rakendub erand. mullas: As, Sb, Cd, Co, EKUK 170 Direktiiv nõuab eelnevat Cr, Cu, Hg, Pb, Ni, Tl, V, raamistiku loomist Zn Kohustuslik B- osas NB! Rakendub erand. Orgaanilise saasteaine EKUK ? Direktiiv nõuab eelnevat kontsentratsioon raamistiku loomist mulla veemahutavus EMÜ 28 Küllastunud mulla EMÜ 10 veejuhtivus– Ksat Areatsioonipoorsus EMÜ 14 VAHESUMMA B-OSAS Alates +230 EUR NB! Ei ole lõplik hind  Teenusepa Mullanäitaja EUR/proov (km-ta) Kommentaar kkuja Üldlämmastik EKUK 24 NB! Rakendub erand Happesus (pH) METK 7.5 NB! Rakendub erand- PFOS EKUK 180 Direktiiv nõuab eelnevat raamistiku loomist EKUK Taimekaitse- (glüfosaat 140 NB! Rakendub erand- vahendi jääkide ja AMPA) Kohustuslik C- Direktiiv nõuab eelnevat kontsentrat- LABRIS osas raamistiku loomist sioonid (334 479.81 ühendit) bakterite ja seente DNA METK 110 NB! Rakendub erand ribakoodistamine Eestis suudab katta ainult Mulla ärakanne ? ? vee-erosiooni hindamist VAHESUMMA C-OSAS Alates +941.31 EUR NB! Ei ole lõplik hind  Teenuse- Mullanäitaja EUR/proov (km-ta) Kommentaar pakkuja Kaetud ja eemaldatud muld ? ? kokku Teenusepakkuja ja hinna Mulla katmine ja kujunemiseks on vaja läbi mulla eemaldamine, töötada direktiivi poolt antud tehiskatte ? ? definitsioonid (direktiivis eemaldamine ja artikkel 3 ja lisa I), selle alusel Kohustuslik D-osas netokatmine luua metoodikad, valideerida Asulapiirkonnad algandmestiku olemasolu ning ? ? kokku seejärel otsida võimalikud teenusepakkujad ja teha Maakasutuse kuluanalüüs. muutumine ? ? asulapiirkonna suunas ja vastupidi VAHESUMMA D-OSAS ? Üks osa on laborianalüüse läbi viia, kuid selleks on mulla proove vaja— ehk iga mullaseire lahutamatu osa on lisanduvad kulud  Hind km-ta Lisanduvad kulud Teenusepakkuja Ühik 2025. aastal (EUR) Mullaprofiil (1m) METK Sügavkaeve 250 Standardne mullaproovi võtmine METK Proov 12 EMÜ Proov 16 Silindriproovi võtmine (mulla füüsikalised analüüsid) EMÜ Proov ? Proovivõtt Sõidukulud km 0.5? EUR/km Vajab selgitamist, kes on ametlik mullaseire läbiviimise vastutaja, Proovivõtjate koolitamine seeläbi ka proovivõtjate koolitaja ja missugused on tööjõukulud Proovikarbid tk 0.10 Varustus Silindrid mulla füüsikaliste proovide võtmiseks Eijkellkamp tk 25 Haamer silindriproovi võtmiseks tk 150 Tõukur silindrite jaoks tk 200 Proovi ettevalmistus (kuivatamine, purustamine, METK Proov 10 sõelumine) Proovide ettevalmistus Proovi peenestamine ja sõelumine EKUK Proov 4 Proovi kuivatamine EKUK Proov 2 Proovi sõelumine ja kuivatamine EMÜ Proov 4,25 Laborite metoodikate arendus ? Vajab selgitamist, mis analüüse peame väljaspoolt sisse tellima ja kas Proovide saatmiskulud meile rakenduvad saatmiskulud Vajab selgitamist, kuna proovide hoiustamine sõltub teenusepakkujast Proovide hoiustamine ja rakenduvast laborimeetodist Andmete hoiustamine Vajab selgitamist, mis andmebaasi kasutada ja kes andmebaasi haldab Vajab selgitamist, kes on Tööjõu- Mullaseire andmetöötlus ja aruannete koostamine mullaseire läbiviija kulu ? Aitäh!