Kiri

Riigikogu Majanduskomisjon 12.11.2025 nr 2-2/3844-1 Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (683 SE) muudatusettepanekute esitamine Austatud Marek Reinaas Riigikogu majanduskomisjonis on menetluses seaduseelnõu planeerimisseaduse ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmiseks (Riigikogu menetluses eelnõu 683 SE, edaspidi eelnõu), mille eesmärgiks on muuta planeerimismenetlused selgemaks, kiiremaks ja paindlikumaks, suurendada õigusselgust ning parandada elukeskkonna kvaliteeti. Samuti soovitakse tagada, et planeeringutes arvestatakse kaasaegsete ruumiloome põhimõtete ja kliimamuutustega. Eelnõuga: 1) täpsustatakse seaduses kasutatavaid termineid ja sõnastusi; 2) ajakohastatakse planeerimispõhimõtteid; 3) lihtsustatakse ja lühendatakse menetlustähtaegasid; 4) loobutakse maakonnaplaneeringu vastuvõtmise etapist; 5) kaotatakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu liik; 6) sätestatakse detailplaneeringute kehtivuse aeg ja selle pikendamise võimalused. Vabariigi Valitsuse liikmete nõupidamisel (valitsuskabineti nõupidamisel) 12.06.2025 otsustati planeerimismenetluse täiendav tõhustamine ning tehti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ülesandeks muudatused ette valmistada. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teeb ettepaneku lisada eelnõule 683SE Vabariigi Valitsuse poolt põhimõttelise nõusoleku saanud muudatusettepanekud, mille eesmärgiks on lihtsustada planeerimismenetlusi ja lühendada menetlustähtaegu. Ettepanekud on seotud koostööpartneritelt saadud tagasisidega. Lisaks planeerimisseaduse muudatustele on ettepanekutele lisatud ka maakatastriseaduse ja maakorralduse seaduse muudatused, mis on tingitud vajadusest täpsustada õigusselguse huvides maakorraldustoimingute tegemiseks vajalike kokkulepete vorminõudeid, mis muu hulgas on vajalikud planeeringute elluviimisel. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Valminud muudatusettepanekud edastasime koostööpartneritele ja huvigruppidele ning nendelt saadud tagasiside ja eelnõu väljatöötaja seisukohad on toodud lisas 2. Juba Riigikogu menetluses olevale eelnõule Riigikogule saabunud tagasisidele antud seisukohad on toodud lisas 3. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Lisad: 1) planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (683 SE) eelnõule esitatavad muudatusettepanekud; 2) esitatavatele muudatusettepanekutele laekunud tagasiside kooskõlastustabel; 3) eelnõu väljatöötaja seisukohad Riigikogule laekunud arvamustele. Ahto Pahk +372 5307 2548, [email protected] 2 (2)  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 Kooskõlastustabel Nr Ettepaneku/märkuse sisu Seisukoht Selgitus Vindr Baltic OÜ (26.09.2025) 1. Detailplaneeringu otsus saab otsuseks otsuse Selgitame Detailplaneeringu algatamise otsus on toiming, millele vastuvõtmisel. Enne seda on tegemist otsuse eelnõuga. kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid. Nii Veel enne seda on otsuse eelnõu koostamise aluseks nagu haldusakti puhul (HMS § 51), peab toimingu detailplaneeringu algatamise taotlus. Praeguses sõnastuses teatavaks tegemise puhul (vt HMS 1. peatüki 7. jagu, §-d jääb mulje, et otsuses tuleks märkida ära sellega tutvumine 25–32) järgima seaduses sätestatud nõudeid ning nii peale otsuse vastuvõtmist, ilma täpsustamata, kellele haldusakti kui toimingu teatavakstegemise kohustus on selline kohustus langeks. haldusorganil, kes haldusakti vastu võttis või toimingu tegi. Detailplaneeringu algatamise otsus on suunatud avalikkusele ning sellega teavitatakse üldsust, kus ja millal on otsuse sisuga võimalik tutvuda. Võimaluse andmine tutvumiseks ei ole samas kellelegi kohustuslik. 2. Mis on mehhanism tagamaks, et nii valla või linna volikogu Selgitame Kohaliku omavalitsuse üksus tegutseb põhiseadusega ja valla- võia linnavalitsus on mõlemad sama meelt tagatud autonoomia piires (PS § 154) ning nende tegevus planeeringu algatamise (§ 139 lõige 1) või lõpetamise peab samas vastama seadusele. Vastavalt kohaliku (PlanSi § 140 lõiget 6) osas? omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) §-le 4 on omavalitsusorganid volikogu ja valitsus. Planeerimisseaduse (PlanS) § 139 lõige 1 ja eelnõukohane PlanS § 140 lõige 6 ühtlustatakse selliselt, et detailplaneeringu algatamise ja kehtetuks tunnistamise otsuse pädevus on üldiselt kohaliku omavalitsuse üksusel. KOKS § 22 lõige 2 märgib, et õigusaktiga kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse antud küsimused otsustab omavalitsusüksuse nimel volikogu, kes võib nende küsimuste lahendamise volitada valla- või linnavalitsusele 1  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 või volikogu poolt määratud osavalla või linnaosa esinduskogule, ametiasutusele, asutuse struktuuriüksusele või ametnikule. PlanS § 140 lõike 6 praegune sõnastus eeldab aga üksnes volikogu otsust. Seega ei ole PlanS praegu kehtiva sõnastuse kohaselt välistatud, et nii detailplaneeringu algatamise kui kehtetuks tunnistamise võtab vastu volikogu, kes aga saab detailplaneeringu (DP) algatamise otsuse kehtiva seaduse kohaselt edasi volitada, mida aga ei saa praegu teha DP kehtetuks tunnistamise otsuse osas. Eelnõuga nähakse, ette, et volikogu võib ka DP kehtetuks tunnistamise otsuse tegemise delegeerida (volitada) valitsusele. 3. Samuti üks üldine kommentaar, mille jaoks võib osapoolte Selgitame DP mittealgatamise ja menetluse lõpetamise alused kokkuleppel välja töötada täiendava ME. Arvestades seda, annavad kohalikule omavalitsusele üldised suunised, mida et detailplaneering asendaks seaduseelnõu jõustumise järel sisustatakse iga DP taotluse ja menetluse puhul vastavalt kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu, tuleks tulevaste asjaoludele. Nii DP mittealgatamine kui DP menetluse detaiplaneeringute mittealgatamise ja lõpetamise alused lõpetamine on kaalutlusotsus. olema arusaadavamalt lahti kirjutatud. Eesti Kinnisvarafirmade Liit (29.09.2025) 1. Eesti Kinnisvarafirmade Liit (edaspidi Liit) on Majandus- Selgitame PlanS tasandil ei reguleerita toimingu sisu, mille ja Kommunikatsiooniministeeriumi edastatud PlanS tegemiseks tähtaeg määratakse. Tegemist on kohaliku täiendamise eelnõu tööversiooni nr 16/09/25 (edaspidi omavalitsuse kaalutlusotsusega, mis arvestab konkreetse Eelnõu) kätte saanud. Esmalt täname, et võimaldasite menetluse asjaolusid. osalemist 19.08.2025 töötoas “Detailplaneeringute menetlemise tõhustamise võimalused”. On hea meel Märgime, et PlanS § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse PlanS- tõdeda, et riik on astumas esimesi samme s ettenähtud menetlustele HMS sätteid, arvestades PlanS-s planeerimismenetluste tõhustamise suunas, seda kinnitab toodud erisustega. ka edastatud PanS tööversioon 16/09/25, milles toodud täpsustuste mõju on olulises osas küll pigem formaalne, ent HMS § 5 lõige 2 märgib, et haldusmenetlus viiakse läbi on ka mõned parandused, mille mõju planeerimismenetluse eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt 2  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 efektiivistumisele on kindlasti ka sisuline. Enne täpsemaid ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi selgitusi rõhutame, et Liit tervitab Eelnõu esimesel lehel isikutele. Seega on vastav nõue kehtivas õiguses juba toodud selgitust, et planeerimissüsteemi tõhustamise teiste olemas ning selle täiendav lisamine PlanS-i ei ole ei vajalik võimaluste analüüs jätkub. Liit eeldab ja loodab, et see ega ka asjakohane. jätkuv töö sisaldab ka kõigi Liidu poolt 10.04.2025 edastatud PlanS muudatuste (Lisa 1), selleks, et planeerimismenetlus efektiivsemaks muutuks, analüüsi ja eelnõuks vormimist. Ettepanekute punkt 1.1., paragrahvi 4 täiendamine lõikega 22; 1.1. Tegemist on eelkõige vormilise parandusega, mis Liidu hinnangul ühest küljest aitab luua õigusselgust, teisest küljest aga võib luua uue võimu kuritarvitamise olukorra: - Õigusselgust seeläbi, et etappides ja tegevustes, milles seni pole seadusega tähtaega määratud, võivad KOV-id määrata tähtajad tekitades õigusselguse huvitatud isikutele, mis aja jooksul mingi menetlusetapp või menetlusetapi tegevus peaks läbi viidud saama, sh ka huvitatud isiku enda poolt. Oluline on selle õigusselguse tagamise puhul ka edastada KOV-ile selge signaal, et kui siis isik, kellele tähtaeg on määratud, sellest kinni ei pea, siis on KOV-il õigus ja kohustus menetlusega jätkata mitte jätkuvalt ootele jääda (mis on hetkeolukord); - Võimu kuritarvitamise risk seeläbi, et KOV-i saavad täiendava võimaliku manipulatsiooniinstrumendi huvitatud isikute suhtes. Ka juba praegu rakendavad osad KOV-id taktikat, et kui huvitatud isik KOV-i poolt määratud tähtaja jooksul KOV-i nõutud muudatusi planeeringu lahendusse sisse ei vii, siis ähvardab KOV, et lõpetab planeeringu menetluse, kuna eeldab huvitatud isiku 3  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 sellisest käitumisest, et huvitatud isikul puudub huvi planeeringu menetlusega jätkamiseks. Sellistel juhtudel pole sageli aga küsimus mitte selles, et huvitatud isik ei soovi planeeringu menetlusega jätkamist, vaid selles, et KOV-i poolt nõutud planeeringu lahenduse muutmise nõue on õigusvastane ja/või põhjendamata, mistõttu objektiivselt ei soovi ja saa huvitatud isik sellega nõustuda. 2. Ettepanekute punkt 1.2., paragrahvi 41 täiendamine Selgitame Võtame teadmiseks. lõigetega 7-9; 1.2. Tegemist on planeerimismenetluse efektiivistamise seisukohast Liidu jaoks formaalse PlanS täpsustamisega; 3. Ettepanekute punkt 1.3., paragrahvi 71 lisamine; Mittearvestatud Selgitus: 1.3. Tegemist on olulise PlanS täpsustamisega, mis võib anda olulise mõju planeerimismenetluste Haldusjärelevalve teostajal on õigus lisaks ettekirjutusele efektiivistumisele. Liit tervitab, et riigi tasandil on tekkinud Vabariigi Valitsuse seaduse § 751 alusel määrata ka sama mõistmine, et KOV-ide üle on vajalik ja põhjendatud paragrahvi lõike 4 alusel sunniraha ülemmääraga 9600 hakata teostama järelevalvet planeerimismenetluste eurot. Seega nähakse eelnõuga meie hinnangul ette oluliste puudustega – eelkõige ebanormaalsed ajalised piisavalt vahendeid, millele tuginedes saab viivitused – seoses. Iseküsimus on, milline on järelevalve haldusjärelevalve tegija sundida kohalikku omavalitsust ja ettekirjutuse praktiline väärtus, kui KOV-id ka täna planeeringut korrektselt menetlema. Märgime samas, et seadusest kinni ei pea, sh ekstreemsematel juhtudel ka ennekõike eeldame, et probleemkohad menetlustes kohtulikest kompromissidest ja -lahenditest. lahendatakse koostöös ning nõustamine annab vajaliku tulemuse. Küll aga rõhutame, et ekstreemsetel juhtudel on Lahendamata on jätkuvalt küsimus, millele on Liit ka võimalik teha nii ettekirjutust kui määrata sunniraha. varasemalt tähelepanu juhtinud (vt Lisa 1) ehk kuidas tekib huvitatud isikul reaalne võimalus ka huvitatud isikule Planeerimismenetlus on haldusmenetlus (PlanS § 1 lõige tekkinud kahju hüvitamisele seoses planeeringumenetluse 3), mis tähendab, et selle käigus tekkinud kahju on võimalik õigusvastase viibimisega Kovi tegevuse tõttu. kehtiva õiguse kohaselt välja nõuda riigivastutuse seaduse (RVastS) alusel. Seega ei saa nõustuda väitega, et antud küsimus on lahendamata. 4  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 RVastS § 2 lõike 1 punkt 5 märgib, et RVastS alusel võib isik kohaliku omavalitsuse üksuselt nõuda tekitatud kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise eeldused on kirjeldatud RVastS §-s 7. Riigivastutusega seotud vaidlusi lahendab halduskohus. RVastS regulatsiooni täiendamine ei ole käesoleva eelnõu eesmärk. 4. Ettepanekute punkt 1.4., paragrahvi 44 lõike 6 lisamine; Selgitame Võtame teadmiseks. 1.4. Tegemist on planeerimismenetluse efektiivistamise seisukohast Liidu jaoks formaalse PlanS täpsustamisega 5. Ettepanekute punkt 1.5., paragrahvi 57 lõike 6 lisamine; Selgitame Võtame teadmiseks. 1.5. Tegemist on planeerimismenetluse efektiivistamise seisukohast Liidu jaoks formaalse PlanS täpsustamisega 6. Ettepanekute punkt 1.6., paragrahvi 75 lõike 1 punkti 27 Selgitame Võtame teadmiseks. muutmine; 1.6. Tegemist on planeerimismenetluse efektiivistamise seisukohast Liidu jaoks formaalse PlanS täpsustamisega 7. Ettepanekute punkt 1.7., paragrahvi 76 lõike 6 lisamine; Selgitame Võtame teadmiseks. 1.7. Tegemist on planeerimismenetluse efektiivistamise seisukohast Liidu jaoks formaalse PlanS täpsustamisega 8. Ettepanekute punkt 1.8., paragrahvi 125 lõike 5 muutmine; Mittearvestatud Selgitus: 1.8. Tegemist on mõistliku täpsustusega, Liit nõustub, et senine lähenemine – olemasoleva hoonestuse vahele jääv Kehtiva PlanS § 125 lõike 5 punkti 2 sõnastus eeldab – oli liialt piirav ning oluline on anda lihtsam ja efektiivsem projekteerimistingimuste (PT) andmise puhul kahte menetlusvõimalus ka puhuks, kus kinnisasi külgneb või tingimust: üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised asub olemasoleva hoonestuse vahetus läheduses. kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas PT-de andmise Arusaamatu on täiendus „hoonestatud või hoonestamata aluseks olevad tingimused. 5  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 kinnisasi“, lakooniline termin „kinnisasi“ hõlmab nii PT-de andmise aluseks olevad tingimused lähtuvad hoonestatud kui hoonestamata kinnisasju. Vajadusel võib ehitusseadustiku (EhS) § 26 lõike 4 punktides 1-2 selgituse – kui eeltoodu osas on olnud sätte ja/või termini nimetatud tingimustest. Kohtupraktikas (nt Tallinna vääriti mõistmisi KOV-ide poolt - lisada Eelnõu Ringkonnakohtu 25.02.2019 kohtuotsus haldusasjas nr 3- seletuskirja. 17-2721) on asutud seisukohale, et PlanS § 125 lõike 5 Liit teeb siiski ettepaneku sätestada siiski PlanS § 125 lg 5 punkti 2 tuleb tõlgendada selliselt, et PT-sid võib välja anda kahe punktina: juhul, kui üldplaneering sisaldab andmeid, mis vastavad (1) [Eelnõus sisalduv ettepanek:] üldplaneeringus on EhS § 26 lõikes 4 toodud loetelule ehk tegemist on nõudega määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused sätestada andmed üldplaneeringutes küllaltki täpselt. See ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka on tekitanud olukorra, kus üldisemad üldplaneeringud on üldplaneeringus määratud muude tingimustega; või osutunud takistavaks asjaoluks PT-de kasutamisel, ehkki (2) [Liidu täiendav ettepanek:] üldplaneeringus ei ole valmidus selleks on kohaliku omavavalitsuse üksusel määratud piisava täpsusega ehitustingimusi, kuid ehitis (KOV) olemas. sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi Eelnõuga osundatud eeldust leevendatakse ning vajalikuks ja üldplaneeringus määratud kasutus- ja muid tingimusi. saab pidada üksnes selliseid ehituslikke tingimusi, mis on Tegemist on vajaliku täiendusega olukordadeks, kus üldised vastavalt nii käesoleval ajal kehtivale sõnastusele üldplaneeringus on küll määratud kasutustingimused, aga kui ka eelnõu sõnastusele („üldised kasutus- ja ei ole piisava täpsusega määratud ehitustingimused, sh ehitustingimused“). Sätte selgituses on täpsustatud, et arhitektuuritingimused. See puudujääk on omane kõigile üldiste kasutus- ja ehitustingimustena tuleb mõista maa vanematele üldplaneeringutele (näiteks Tallinna linna sihtotstarvet, juhtotstarbeid, kasutusotstarbeid, ehitiste üldplaneeringule , Viimsi valla mandriosa maksimaalset kõrgust, kruntide suurust. Siia loetellu üldplaneeringule), aga ka uuematele üldplaneeringutele. sobivad veel ka kruntide täisehituse lubatud määr, kujad See omakorda tähendab, et väga paljudel juhtudel ei olegi või minimaalne ehituskaugus piirist, katusekalded ja muu KOV-il võimalik PlanS § 125 lg 5 kui lihtsamat ja hulgas ka miljööväärtuslikkus. efektiivsemat menetlust kaalutlusõiguse alusel rakendada, sest üldplaneeringus on jäänud ehitustingimused, sh arhitektuuritingimused piisava täpsusega määramata. Siinkohal rõhutab Liit, et on üldteada, et PlanS § 125 lg 5 on kaalutlusõiguse alusel rakendatav õigusnorm, mis tähendab, et selle erandi rakendamiseks toimub igakordselt põhjalik kaalumine, sh erinevate osapoolte huvide 6  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 kaalumine. Küll aga lihtsustaks see Liidu poolt pakutav täiendus olulisel määral selliste üksikute hoonestatud kinnisasjade vahele või vahetusse lähedusse jäävate kinnisasjade hoonestamisega seotud menetlusi, kus kehtivad üldplaneeringud ei ole ehitustingimuste osas aga piisava täpsusega. Täiendavalt, sellistes olukordades, kus KOV rakendab PlanS § 125 lg 5 p-st 2 tulenevat erandit võib ju PlanS §-de 9 ja 10 toodud põhimõtete tagamiseks sätestada PlanS § 125 lg-s 6, et: [Kohaliku omavalitsuse üksus määrab käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul ehitusseadustiku § 26 lõikes 4 nimetatud tingimused] ja viib PlanS § 125 lg 5 p 2 korral läbi avatud menetluse EhS § 31 lg 1 toodud avatud menetlusena. 9. Ettepanekute punkt 1.9., paragrahvi 133 lõike 4 lisamine; Selgitame Võtame teadmiseks. 1.9. Tegemist on planeerimismenetluse efektiivistamise seisukohast Liidu jaoks formaalse PlanS täpsustamisega 10. Ettepanekute punkt 1.10., paragrahvi 138 kehtetuks Selgitame Võtame teadmiseks. tunnistamine; 1.9. Tegemist on planeerimismenetluse efektiivistamise seisukohast Liidu jaoks formaalse PlanS täpsustamisega 11. Ettepanekute punkt 1.11., paragrahvi 139 lõike 2 Mittearvestatud Selgitus: muutmine; 1.11. Tegemist on olulise ja vajaliku täpsustusega, sest 29.09.2025 toimunud kohtumisel antud täpsustava senine regulatsioon, kus seadusest tulenevat tähtaega hakati selgituse põhjal märgime, et osundatud ettepanek on arvestama planeeringu algatamisest, tekitas kunstlikult põhimõtteliselt asjakohane, kuid eeldab täpsemat analüüsi, olukorra, kus KOV-id sageli hilisema ajakokkuhoiu mis on plaanis läbi viia järgmise planeerimismenetluse eesmärgil viisid planeeringu algatamise eelse menetlusse tõhustamise etapis. sedavõrd detailidesse, kus põhimõtteliselt algatamise 7  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 eelselt viidi KOV-is läbi juba ka planeeringu vastuvõtmise ja kehtestamise eelduste kontroll ning pandi paika nõudeid ehitusprojekti täpsusega. On üldteada, et veel paar aastat tagasi võttis planeeringu algatamise eelne menetlus näiteks Tallinna Linnaplaneerimise Ametis aega ligikaudu 2.a. Samas on oht, et realiseerub ehitus- ja kasutuslubade menetlusele omane olukord, kus KOV sisestab EhR-i ehitusloa taotluse ehitusloa andmiseks ja kasutusloa taotluse kasutusloa andmiseks alles siis, kui KOV-il on vastav menetlus juba enne vastava ehitus- või kasutusloa taotluse sisestamist läbi viidud. Nii tekitatakse formaalselt olukord, kus ehitus- ja kasutusload väljastatakse taotluse sisestamisest alates 30 päeva jooksul ehk formaalselt näib justkui oleks vastava loe menetlus läbi viidud seaduses sätestatud 30 päeva jooksul, kuid taotlust ennast on tegelikult enne taotluse sisestamist menetletud juba paar aastat. On tõsine risk sellise seadusest väljaspoole jääva „eelmenetluse“ või „eelkonsultatsiooni“ tekkeks, sest 19.08.2025 kohtumisel andis TLPA esindaja mõista, et sel juhul tuleb Tallinna Linnaplaneerimise Ametil rakendada siiski taotluse registreerimise eelset menetlust ehk „eelkonsultatsioone“. Eeltoodust lähtuvalt teeb Liit ettepaneku kaaluda PlanS § 128 lg 4 I lause täpsustamist tuues sisse põhimõtte, et planeering loetakse algatatuks, kui KOV ei ole 30 päeva jooksul alates algatamise taotluse saamisest määranud planeeringu koostamiseks täiendavaid tingimusi või keeldunud planeeringu algatamisest (II lause ehk pikem tähtaeg keerulisemate planeeringute korral jääks samuti 8  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 kehtima). Ka selline regulatsioon lihtsustaks planeerimismenetlust, sest: - Annaks KOV-ile lihtsamatel puhkudel, kus algatamise taotlus on sedavõrd selge, et puudub vajadus täiendavate tingimuste seadmiseks, õiguse lugeda planeeringu algatatuks taotluse esitamisega; - Kohustab KOV-i ülejäänud juhtudel määrama 30 päeva jooksul alates taotluse esitamisest tingimused, milliste määramise järgselt loetakse planeering algatatuks; - Kohustab KOV-i 30 päeva jooksul alates taotluse esitamisest keelduma planeeringu algatamisest, kui esinevad planeeringu algatamata jätmise alused. Liit näeb, et selline regulatsioon efektiivistaks planeeringute menetlust olulist, sh aitaks kaasa eelnevalt viidatud riskide ennetamisele. Üldteada põhimõte, et planeeringu algatamine ei anna huvitatud isikule õiguspärast ootust selle kehtestamise suhtes, sest planeeringu menetlus, sh sobiva lahenduse leidmine toimub ju siiski planeerigu menetluse käigus ehk peale planeeringu algatamist või algatatuks lugemist. 12. Ettepanekute punkt 1.12., paragrahvide 1391-1395 Selgitame Säte eelnõust välja jäetud. lisamine; 1.12. Tegemist on olulise ja vajaliku täpsustusega, mille eesmärgipärane rakendamine võib tuua kaasa olulise planeerimismenetluse efektiivistumise. Liit tervitab kavandatavat muudatust, kuna moraalselt vananenud planeeringuid, mida ei ole võimalik projekteerimistingimustega EhS § 27 piiratud võimaluste tõttu täpsustada, on massiliselt. 9  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 Regulatsioonide endiga palub Liit üle vaadata Eelnõus toodud sätete sõnastuse ettepanekud PlanS § 1391 lg 2, lg 3 ja lg 5 osas. Kui lg-te 2 ja 3 puhul on tegemist eelkõige vormiliste paranduste vajadusega, siis lg 5 puhul on tegemist sisulise paranduse vajadusega. § 126 lg 1 p-des 1 kuni 4 (ka 5) toodud ülesandes on planeeringu koostamisel kohustuslikud (PlanS § 126 lg 2), seega ei saa esineda olukorda, kus neid näitajaid ei ole määratud (alates PES-i sätetest on need 4 komponenti olnud püsivalt planeeringu koostamise eesmärkideks). Detailplaneeringu muutmise vajadus võrsub eelkõige olukorras, kus need p-des 1 kuni 4 loetletud näitajad on määratud, aga neid on vaja muuta (näiteks määratud hoonete arvu või maakasutuse sihtotstarvet või muud planeeringu olemuslikku näitajat ). Eeltoodust lähtuvalt näib, et § 1391 lg 5 I lause II pool vajab täpsustamist: [kui neid ei ole muudetava detailplaneeringuga lahendatud] ja neid ei soovita detailplaneeringu muutmisel muuta. 13. Palun Liidu ettepanekuid tõsiselt kaaluda ja mõista, et Liit Mittearvestatud Selgitus: on tõsises mures Eesti Vabariigis bürokraatia vohamise tulemusena tekkinud ettevõtluskeskkonna Ettepanekut on võimalik kaaluda ja see eeldab täpsemat konkurentsivõime olulise halvenemise pärast. Liit rõhutab, analüüsi ja laiemapõhjalist kaasamist, mis on plaanis läbi et eeldab ja loodab, et PlanS täpsustamine jätkub ja hakkab viia järgmistes planeerimismenetluse tõhustamise peagi vormuma eelnõuks ka ülejäänud ettepanekute etappides. ulatuses, mille Liit on edastanud 10.04.2025 lisatud manusena. Eelkõige ootab Liit, millal tekib avalik diskusioon kõige suuremat mõju omava muudatusettepaneku üle (Lisa 1), millega kaob ära PlanS § 125 lg 1 toodud väga laiapõhjaline alus detailplaneeringute koostamiseks linnades kui 10  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 asustusüksustes, alevites ja alevikes. Detailplaneeringu koostamise kohustus määratakse üldplaneeringuga või on see KOV-i kaalutlusotsus (kui üldplaneeringus ei ole kohustust määratud, aga taotletav ehitusõigus seda spetsiifilisuse tõttu nõuab või on taotletav ehitusõigus üldplaneeringuga vastuolus) ja seda mõlema aluse korral lähtudes konkreetse linna kui asustusüksuse, alevi või aleviku osa, kuhu ehitusõigust kavandada soovitakse, asukohaspetsiifikast või ehitusõiguse enda spetsiifilisusest. Ka praegu määrab PlanS § 75 lg 1 p 26 detailplaneeringu koostamise kohustusega ala, aga seda lähtuvalt PlanS § 125 lg 1 laiast määratlusest – mis on vastuolus hierarhilisuse põhimõttega - planeerimismenetluse hierarhilisust arvestades, peaks esmalt üldplaneeringuga määratama detailplaneeringu koostamise kohustus kas asukohaspetsiifilisest või ehitusõiguse spetsiifilisusest (näiteks kõrghoonete piirkond) lähtuvalt ja detailplaneeringu koostamise kohustus tuleneb siis üldplaneeringuga määratust. Kõigil ülejäänud juhtudel sõltumata asjaolust, et planeeritav ala asub linnas kui asustusüksuses, alevis või alevikus toimub ehitusõiguse andmine projekteerimistingimustega, mis peavad olema kooskõlas PlanS § 75 lg 1 p 18 määratud projekteerimistingimuste andmise alustega. Narva Linnavalitsus (30.09.2025 kiri nr 4.2-17/9681-1) 1. P1.2 Täiendada eelnõu punktiga 5, mis reguleerib Selgitame Muudatus käesolevast eelnõust välja jäetud. andmekogusse esitatavate andmete esitamist. Lõike 7 p7 ja p8 kohaselt peab andmekogusse kandma ka kaasatud ja teavitatud isikute või nende esitajate andmed. Ettepanek tekitab küsimuse, kas antud juhul on vajalik 11  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 saada isikute nõusolek selleks ja mis siis saab kui isikud ei anna nõusolekut? Selline isikuandmete esitamine andmekogusse võib negatiivselt mõjutada kaasamise protsessi kuna paljud inimese ei soovi, et nende isikuandmeid kogutakse. Senise praktika põhjal antakse üldjuhul ees- ja perekonnanimi ja e-posti aadress, millele saab saata teavitused ja vajaliku informatsiooni. Küsides avalikustamisel isikute isikuandmeid- isikukoodi, nende elukoha ja teisi kontaktandmeid, võib vähendada avalikustamisel osalejate ja isikute arvu, kes soovivad planeerimisprotsessis arvamust avaldada ja kaasa rääkida. Samas jääb ka arusaamatuks, milleks on vajalik koguda isikuandmeid kaasatud ja teavitatud isikute kohta, kuna senine praktika on piisav kaasamise tulemuslikuks läbiviimiseks. Ettepanek- Eemaldada lõikest 8 p1 sõna sünniaeg või isikukood ja jätta sõnastuses 1) isiku nimi. Eemaldada lõikest 8 p2 sõna „elukoha ja“ ja jätta sõnastuses 2) isiku kontaktandmed. 2. P1.3 Täiendada eelnõu punktiga 6, mis teeb ettepaneku Mittearvestatud Selgitus: Maa- ja Ruumiametile anda õigus teha haldusjärelevalvet. Antud punkti osas jääb arusaamatuks, millistel alustel Selgitame, et sätte sõnastust on muudetud, mille kohaselt kontrolli teostatakse (kaebused?) ja kuidas see täidab antakse MaRu-le järelevalvepädevus tähtaegadest eelnõu eesmärke vähendada halduskoormust ja lühendab kinnipidamise üle nii KOV-ide kui asutuste puhul. menetlusaegu kui omavalitsuste niigi vähesed planeerimisametnikud (Narva linnas üks planeeringute Haldusjärelevalve puhul hindab Maa- ja Ruumiamet spetsialist) hakkavad koostama ja esitama teavet (MaRu) kas omal algatusel või vastava taotluse saamisel, planeerimismenetluste läbiviimise kohta. Kindlasti saab kas kõrvalekalded tähtaegsusest on konkreetset menetlust see olema suur halduskoormus ka MaRu-le. Kui selle silmas pidades põhjendatud või mitte. Ennekõike on MaRu muudatuse eesmärk on Maa- ja Ruumiameti rolli roll astuda samme juhul, kui võib täheldada selget 12  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 tugevdamine, siis seda võiks tugevdada järelevalve menetluse venimist. Tähtaegadest kinnipidamisega seotud teostamise asemel kohalike omavalitsuste rahulolematus on olnud üks peamisi huvigruppidelt ja nõustamisteenusega, millele hetkel teenuste arendamisel koostööpartneritelt saadud tagasisidest. Muudatusega fookust ei ole seatud ehkki see oli üks olulisemaitest antakse MaRu-le õigus sekkuda menetlusse ning selgitada eesmärkidest strateegilise ruumiplaneerimise teenistuse välja menetluse venimise põhjused, vajadusel kohaliku loomisel. Sellel oleks kindlasti parem tulemus omavalitsuse üksust suunata ja abistada. Kui kõik eelnevad planeerimismenetluste läbiviimise tõhustamisel kui meetmed on ammendunud, saab MaRu teha ka kontrollimisel, nõudmistel ja ettekirjutuste tegemisel. Võib ettekirjutuse. eeldada, et selliseid kaebuseid esitatakse üle Eesti hulgaliselt ja nende menetlemine on Maa- ja Ruumiameti MaRu on kompetentsikeskus, kes nõustab KOV ametnikke meeskonda oluliselt koormavam kui süsteemne planeerimismenetluse läbiviimisel, kuid üksnes nõustamisteenuse ülesehitamine. Selline lähenemine nõustamisfunktsioon ei ole ilmselgelt piisav, kuna ca 20% kohalike omavalitsuste niigi nõrgale positsioonile planeerimismenetlustest ei jõua kehtestamiseni PlanS-s spetsialistide palkamisele planeeringute menetluste sätestatud aja jooksul. Teatud osa nendest on kindlasti läbiviimiseks peletab kindlasti eemale eksperte, kes muidu sellised, mille osas KOV-l kontroll puudub (vaidlused, kaaluksid planeeringute spetsialisti ametikohta kohalikes likvideerimismenetlused, pärimisasjad jne), kuid kindlasti omavalitsustes. Samuti jääb selgusetuks, kellele tehakse on juhtumeid, kus planeerimismenetluse venimine on ettekirjutus või isegi sunniraha kui menetlus on viibinud põhjustatud otsesest venitamisest. Sätte jõustumisel jääb huvitatud isiku, planeerija või koostöö tegijate või mitmete MaRu jätkuvalt KOV-e juhendama ning abistama, kuid erinevate tegurite tõttu. saab vajadusel ka sekkuda, et tagada planeerimismenetluse Lisaks märkus, et seletuskirjas on viidatud sätte eesmärgile mõistlik menetlusaeg. tugevdada MaRu õigust planeerimismenetluse suunamisel nii sisuliselt kui menetluslikult. Viitame, et kohalikul tasandil planeeringute sisu suunamisel on õigus ainult kohalikult omavalitsusel. Küll võivad MaRu eksperdid nõustada KOV-e, mida arvestades ja kuidas kaaludes teha paremaid otsuseid, et jõuda parema ja optimaalseima protsessiga parima tulemuseni kuid ka sellised sisu osas tehtud nõuanded ei saa olla siduva iseloomuga. 13  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 Ettepanek- muuta Haldusjärelevalve teostaja roll Planeerimise nõustaja rolliks ja muuta ülesanded vastavalt eesmärgile: 1) kontrollida kohaliku omavalitsuse üksuse tegevust planeerimismenetluse läbiviimisel; 2) nõustada ja juhendada kohalikku omavalitsust planeerimismenetluse läbiviimisel; 3) esitada osapooltele täitmiseks siduvaid seiskohti planeeringute menetluslike küsimuste lahendamiseks. 3. 1.11 Täiendada eelnõu punktiga 46 kus detailplaneeringu Mittearvestatud Selgitus: kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tehakse hiljemalt kolme aasta möödumisel algatamise taotluse HMS § 14 lõike 1 kohaselt esitatakse haldusmenetluse esitamisest arvates. algatamiseks haldusorganile taotlus. See tähendab, et peale On arusaadav arendajate huvi antud punkti täpsustamiseks taotluse saamist asutakse praktikas taotlust lahendama ehk seaduses, kuid sellega kaasnevad ka ohud. Eelkõige ja tuvastatakse menetluse olulisi asjaolusid, peetakse valdavalt on huvitatud isiku ootus detailplaneeringu läbirääkimisi halduslepingu sõlmimise asjaolude üle ning kehtestamisele, kuid sellise punkt koosmõjus § 71. tehakse muid toiminguid, mis päädivad DP algatamise järelevalve teostamisega võib anda tulemuse, kus kohalik otsusega. Ehkki PlanS § 128 lõikes 4 on sätestatud, et omavalitsus hakkab kolme aasta möödumisel protsessi taotluse lahendab KOV 30 päeva jooksul (ehk võtab vastu lihtsalt lõpetama ja tegema kehtestamata jätmise otsuseid, DP algatamise või mittealgatamise otsuse) taotluse et täita seadust. Kohalik omavalitsus on kindlasti huvitatud saamisest, eelneb algatamisele siiski pahatihti pikk „ujuv“ omavalitsuse arenemisest kuid planeeringu menetlemisel ei periood, mille jooksul on taotlus küll menetluses ja tehakse tarvitse alati olla huvi piisav, et riskida käesolevas ka toiminguid, kuid DP algatamise otsust veel tehtud ei ole. seaduseelnõus tehtud ettepaneku kohaselt seaduse Oluline on aga rõhutada, et ka taotluse esitamisele järgnev mittetäitmise ja haldusjärelevalvega (lisa halduskoormus ja algatamise või mittealgatamise otsusele eelnev menetlus KOV-ile kontrolli läbiviimisel) ning kohustuslike on samuti haldusmenetlus (ja seega planeerimismenetlus). ettekirjutuste või sunnirahade saamisega. Seetõttu ei Muudatus tagab õigusselguse DP algatamise otsusele tarvitse muudatusettepanek täita oma eesmärki eelneva menetluse osas. detailplaneeringu menetlusaja lühenemiseks vaid võib osutuda paljudele planeerimismenetlustele lõpetajaks ja Muudatusel on kindlasti distsiplineeriv mõju. KOV peab viia planeerimismenetluse aega pikemaks. arvestama, et edaspidi tuleb menetluses teha otsuseid 14  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 kiiremini ja vajadusel menetlus lõpetada, kui arendaja ja Ettepanek- täiendada seletuskirja infoga, millised on KOV nägemused DP lahendusest lahknevad olulisel piisavad põhjendused ja protsess kehtestamise otsuse määral. tähtaja pikendamiseks (eraldi KOV otsus?). On hulgaliselt olukordi, kus kehtestamise otsust ei ole võimalik teha 3 Meie hinnangul on hirm, et MaRu alustab iga tähtaja aasta möödumisel, samuti ei ole põhjendatud teha ületamise tõttu haldusjärelevalvet, põhjendamata. kehtestamata jätmise otsust, mis oleks liigselt piirav ja Ennekõike on haldusjärelevalve eesmärk likvideerida koormav huvitatud isikule kuna arendamise vajaduse ummikseisud ja muudel puhkudel on pearõhk ikkagi KOV jätkamisel tuleks alustada detailplaneeringu protsessi nõustamisel ja abistamisel. uuesti. PlanS-iga ei nähta ette PlanS § 139 lõikes 2 märgitud tähtaja pikendamist, mistõttu ei saa KOV oma haldusaktiga seda ka pikendada. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole PlanS § 139 lõikes 2 nimetatud tähtaeg menetlust lõpetava iseloomuga ehk selle tähtaja ületamine ei tähenda, et menetlus lõppeb. 4. 1.12 Täiendada eelnõu punktiga 48 mis teeb ettepaneku Mittearvestatud Selgitus: detailplaneeringu muutmiseks detailplaneeringuga. Eelnõus detailplaneeringu muutmine detailplaneeringuga DP muutmise regulatsioon aitab lahendada olukorda, kus esitatud kujul on kahetsusväärne soov kujundada juba pikemalt seisma jäänud DP-d ei leia kasutust, kuna seadusandlikult planeerimise terviklikkust, kvaliteetse nendes toodud lahendused on jäänud ajale jalgu, ruumi aluspõhimõtteid ja kaasamist eirav konstruktsioon, kehtestatud on uus üldplaneering või on oluliselt muutunud mille eesmärk on luua kiirtee huvitatud isiku soovide maaomaniku või huvitatud isiku huvid. Niisamuti tuleb realiseerumiseks võttes kehtiva detailplaneeringu (sh silmas pidada, et vanade DP-de puhul (üle 10 aasta näiteks 15-20 aastat vana detailplaneeringu) ja muutes seal vanused) ei ole arvestatud, näiteks, kaasaaegsete ära kõige olulisema osa ruumilise keskkonna kujundamisel lahendustega, mida sellel ajal kas ei olnud või ei peetud nagu kruntideks jaotamine, krundi hoonestusala nende kasutamist võimalikuks, kuna tehnoloogia oli veel määramine, ehitusõiguse määramine ja toimimiseks kallis (nt erinevad küttesüsteemid jne). Vanade, moraalselt vajalike rajatiste sh tehnovõrkude ja -rajatiste ning vananenud ja realiseerimata DP-de arv on suur, kuna nende avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha elluviimine on käesoleval ajal keerukas kui mitte võimatu määramine (PlanS §126 lg1 p1-4) ja jättes välja kõik selle ning DP menetluse läbimine kulukas ja aeganõudev. 15  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 juurde kuuluva olulise, ilma milleta ei ole võimalik tagada ei kvaliteetset ruumi ega ka terviklahendust, veel vähem Rõhutama peab, et KOV-i kaitseb eelnõukohane PlanS arvestada kaasaegsete ruumiloome põhimõtete ja § 1392 lõige 2, mille kohaselt on KOV-il õigus DP kliimamuutustega. muutmise DP-d mitte algatada, kui taotlusega soovitakse muudatust, mis oma ulatuselt või sisult eeldaks uut Antud eelnõu eesmärk on eelpool kirjeldatud- muuta terviklahendust. planeerimismenetlused selgemaks, kiiremaks ja paindlikumaks, suurendada õigusselgust ning parandada Niisamuti on ette nähtud, et kaasamise osas erisusi ei tehta elukeskkonna kvaliteeti. Esitatud muudatusettepanek ei (PlanS § 9). Meeles on vaja pidada, et menetluses täida neist eesmärkidest mitte ühtegi. Vastupidi- muudetakse olemasolevat DP-d ehk juba olemasolevat planeerimismenetlus on arusaamatu (kaasamise ja koostöö terviklahendust. See tähendab, et avalikkusel on olnud etapist kehtestamisele), esitatud ajaline eesmärk 1 aasta on võimalus selles kaasa rääkida, muu hulgas avalikustamise tõenäoliselt täitmatu, kiiruse ja paindlikkuse asemele etapis. DP muutmisel peab järgima üldplaneeringus tulevad tõenäoliselt vaidlused KOV ja huvitatud isiku vahel sätestatut ehk üldisemat ühiskondlikku kokkulepet. Ka millisest ruumimuutusest alates tuleb lahendada ka üldplaneeringus sisalduv kokkulepe võib olla DP muutmise arhitektuurseid, ehituslikke, haljastuse jm tingimusi, aluseks, kuna selle käigus on avalikkus andnud oma õigusselgust ei ole ning elukeskkonna ja kvaliteetset ruumi seisukoha selles, millisena soovitakse elukeskkonda tagavaid ülesandeid (§126 lg1 punktid alates 5-st) sellises tulevikus näha. Märgime, et eelnõukohase PlanS § 1391 planeeringus ei lahendata arvestades ruumilises lõikes 1 on öeldud, et DP muutmise sätete kohaldamisel keskkonnas kavandatavaid muudatusi. Kõige suurem lähtutakse PlanS §-des 3–12 ettenähtud nõuetest ja probleem antud muudatusettepaneku juures on planeerimise põhimõtetest ehk ka DP muutmise menetluses avalikustamise ja arutelust loobumise ettepanek, millega on vajalik silmas pidada kõiki planeerimisele sätestatud eemaldutakse planeerimise ühest peamisest põhimõtteid, muu hulgas viidatud kliimaeesmärkide aluspõhimõttest ja planeerimise olemusest. Avalikustamise saavutamine. ja avaliku arutelu asemel on vastavalt §1394 pandud koostöö ja kaasamise kohustus kohalikule omavalitsusele Ühtlasi tuleb juhtida tähelepanu eelnõukohase PlanS § 1395 sisuliselt otsepostituste tegemise kaudu. Teatud juhtudel lõikele 2, milles nähakse ette, et DP-d muutva DP võib olla vajadus kaardistada ja saata otseteated sadadele kehtestamise teade tuleb avaldada 30 päeva jooksul omanikele, mis võib suurendada väga suures mahus kehtestamisest arvates planeeringuala kohaliku kohaliku omavalitsuse halduskoormust. Samas ei saa omavalitsuse üksuse valla- või linnalehes või linnaosadega selline kaasamine ja otsepostitus kunagi asendada linnade puhul linnaosalehes. Kui teavitamine ei ole valla- avalikustamise ja avalike arutelude kaasamise põhimõtet või linnalehe ilmumissageduse tõttu 30 päeva jooksul 16  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 kuna KOV ei tarvitse siiski teada kõiki puudutatud isikuid võimalik, avaldatakse teade valla- või linnalehes esimesel ja selline lähenemine võtab ära kaasa rääkimise võimaluse võimalusel. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või kõikidelt linnaelanikelt. linnaleht puudub, avaldatakse teade 30 päeva jooksul planeeringu kehtestamisest arvates planeeringuala Rääkimata paragrahvide segasest sõnastusest, on raske maakonnalehes. Teade planeeringu kehtestamisest omavalitsusel selle muudatuse alusel läbi viia avaldatakse 14 päeva jooksul planeeringu kehtestamisest detailplaneeringut muutva detailplaneeringu protsessi ja arvates koostamise korraldaja veebilehel. Nimetatud sättes tagada ükskõik millist planeerimise põhimõtetest täitmine säilitatakse kohustus avaldada teave KOV lehes või selle (PlanS 2.peatükk). Narva linnavalitsus ei sooviks algatada puudumisel maakonnalehes. Riigikogu menetluses oleva ühtegi sellist planeeringut, kuna antud seaduse punkti PlanS ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõus nähakse kohaselt on võimalik piiranguteta ruumilise keskkonna ette KOV ajalehes avaldamise kaotamist, mis tähendab, et muutmiseks esitada algatamise taotlus (näiteks väikeelamu DP muutmisel on menetlusreeglid rangemad just seetõttu, kruntidele algatada detailplaneering kaubakeskuse et ei nähta ette avalikustamise etappi (PlanS § 136). ehitamiseks kus käsitletakse vaid PlanS §126 lg 1-4 ja jäetakse kehtima seni kehtiva planeeringus määratletud Eelnõuga nähakse ette ka veel teine kaitsemehhanism, muud tingimused) ja menetleda sellise peatüki alusel mille kohaselt peab arvestama juba läbiviidud algatatud detailplaneeringut kuna ei saa võtta vastutust keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande ruumilise absurdi eest (planeeritakse ärihooned kuid tulemustega ning kui planeeritav tegevus on olulise kehtima jäävad väikeelamute arhitektuursed ja ehituslikud keskkonnamõjuga, ei ole DP muutmise regulatsioon jms tingimused), mis selliste detailplaneeringute tulemusel kohaldatav ning lähtutakse PlanS § 140 lõikest 7 ehk võib sündida ja ei saa tagada selliste planeeringute puhul algatatakse uus DP koos KSH menetlusega. Niisamuti ei planeerimise põhimõtete täitmist. Samas jääb ka saa planeerida seega tegevust, mis ei arvesta juba KSH arusaamatuks, milline on KOV õigus sellise planeeringu aruandes tooduga nii mahult, tegevuselt kui muudelt algatamisest keelduda, kui näiteks üldplaneeringuga on eesmärkidelt. väikeelamumaal ärisihtotstarbe osakaal lubatud ja seda oleks ka võimalik planeerida juhul kui koostatakse Ei ole võimalik nõustuda väitega, et väidetav muudatuste planeering kus on kõik PlanS §126 ülesanded täidetud. tagajärjel tekkiv kaasamine ja otsepostitus ei saa kunagi asendada avalikustamise ja avalike arutelude kaasamise Lisaks põhjendused: põhimõtet, kuna KOV ei tarvitse siiski teada kõiki - Muudatusettepanek dubleerib juba osaliselt puudutatud isikuid ja selline lähenemine võtab ära kaasa toimivat PlanS §125 lg5 alusel EhS §27 väljastatavate rääkimise võimaluse kõikidelt linnaelanikelt. Sarnane projekteerimistingimuste regulatsiooni ja ei anna kaasamine peab toimuma juba kehtiva seaduse kohaselt 17  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 lisandväärtust juba toimivale ja kiirema avatud (kõiki (PlanS § 9), ehk juba praegu peab KOV DP menetluse kaasava) menetlusega projekteerimistingimuste käigus tuvastama puudutatud isikute ringi, neid teavitama väljastamisele. DP menetlusest ja vajadusel neile menetluse osas andma selgitusi ja kuulama ära nende arvamused. - Detailplaneeringut saab ka kehtiva PlanS alusel muuta, koostades vajalikule alale uue detailplaneeringu (sh Ei ole võimalik nõustuda seetõttu ka sellega, et kehtiva detailplaneeringu alale osaliselt), mille menetlus eelnõukohaste sätete vastuvõtmisel suureneb KOV lähtub elukeskkonna parendamise, avalikkuse kaasamise ja halduskoormus hüppeliselt. Kui kõrvutada DP menetlust teavitamise, huvide tasakaalustamise ja lõimimise, teabe väljapakutud muutmise menetlusega, on ajavõit siiski piisavuse ning otstarbeka, mõistliku ja säästliku oluline, mida kajastab ka DP muutmise menetlusele seatav maakasutuse põhimõtetest ning tagab kaasaegse, aastane menetlustähtaeg. Kuivõrd isikute kaasamises kaalutletud ja osapooli arvestava tulemuse. erisusi ei ole loodud, välja arvatud avalikustamise, avaliku arutelu ja vastuvõtmise etapp, ei saa kuidagi asuda - PlanS §3 lg1 defineerib planeeringu- (1) Planeering seisukohale, et tegelikkuses KOV halduskoormus on konkreetse maa-ala (edaspidi planeeringuala) kohta suureneb. koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused. Kui kehtiva PlanS lõike 1 punktides 1–5 nimetatud ülesannete lahendamine on detailplaneeringu koostamisel kohustuslik, siis muudatusettepanekuga jääb kohustusliku ülesandena välja p5- ehitise ehituslike tingimuste määramine kuigi võib muutuda suures mahus ehitusõigus, mis eeldab ka uute ehituslike tingimuste määramist. Esitatud muudatusettepanek võimaldab koostada detailplaneeringut muutvat detailplaneeringut, mis käsitleks planeeringu ülesannetest vaid §126 lg 1 p 1-4, mis ei taga tervikliku ruumilahenduse loomist ega vajalike ehitustingimuste määratlemist. Eelnõu kohaselt saab kehtima jääda planeeringu muud tingimused, mis juba eos on vastuolus planeerimise põhimõtetega kuna ettepanekus ei määratleta ära, millises mahus võivad olla kavandatud 18  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 ruumimuutused, mis võimaldaks veel tervikliku ruumilahenduse saavutamiseks kehtiva detailplaneeringu ülejäänud tingimuste rakendamist (analoog PT väljastamisele EhS §27 alusel). Sisuliselt ei ole võimalik tagada detailplaneeringu elluviimisel kvaliteetse elukeskkonna kujunemist, kui muutub olulisel määral kas kruntideks jaotamine, krundi hoonestusala määramine, ehitusõiguse määramine ja toimimiseks vajalike rajatiste sh tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine ja ülejäänud detailplaneeringu tingimused jäävad kehtima, eriti arvestades kui planeering on koostatud varem kui 2015 aastal. Juhul kui on soov muuta vähesel määral antud detailplaneeringu osi, on need juba hetkel kehtiva PlanS 125 lg5 ja EhS §27 alusel võimalikud ja selleks ei ole vajalik luua PlanS uut regulatsiooni, mis ei hakka täitma planeerimise seaduskohaseid eesmärke ega saavuta eelnõus väljatoodud mõju. - Kui muudatusettepaneku eesmärk on võimaldada huvitatud isikul teha suuremahulisemaid muutuseid detailplaneeringus kui PlanS §125 lg5 alusel EhS §27 võimaldab, siis võib eeldada, et on pidevad vaidlused KOV ja huvitatud isiku vahel, millised muudatused on lubatud planeerida detailplaneeringu muutmise detailplaneeringuga ja milliste muudatuste jaoks on vajalik koostada uus detailplaneering, milline peab arvestama kõiki PlanS põhimõtteid ja ülesandeid, et tagada kaasaegne, kvaliteetne ja tasakaalustatud elukeskkond. Seaduse eelnõu § 1392 lg2 on küll kirjas, et KOV võib otsustada mitte algatamise, kuid sisuliselt loob see ainult aluse pidevateks erimeelsusteks ja 19  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 KOV-ile suureneb sellest nii halduskoormus kui ka vajadus juriidilise teenuse järele. - Eelnõu § 1391 on vastukäivate tingimustega, ühelt poolt tõdetakse, et kui kehtiva detailplaneeringu koostamisel oli nõutav keskkonnamõju strateegiline hindamine, võtab koostamise korraldaja detailplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamisel arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi. Samas jääb arusaamatuks loogika- keskkonnamõju strateegiline hindamine lähtub planeeringulahendusest ja teeb ettepanekuid vajadusel viia sisse planeeringusse muudatusi KSH koostamise protsessi jooksul. Detailplaneeringut muutva detailplaneeringuga võimaldatakse piiramatult muuta ehitusõigust, kuid seaduse eelnõu aga eeldab, et eelmisele lahendusele koostatud KSH peaks sobituma uuele lahendusele. - Detailiplaneeringu muutmisel detailplaneeringuga loobutakse üheks olulisemast planeerimise põhimõttest- avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõttest ja soovitakse panna KOV-ile kohustust teha sisuliselt otsepostitust avalikkuse kaasamiseks. Kuna seaduse eelnõu võimaldab sisuliselt piiramatuid muudatusi antud sättega, siis ei saa KOV prognoosida kõiki võimalikke mõjutatud isikuid, eriti veel juhul kui soovitakse detailplaneeringuga muuta detailplaneeringut, mis asub tihedalt hoonestatud alal kus võib olla juba ühes korterelamus sadu inimesi. Kokkuvõttes võib ohustada selline kaasamine ka huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõtte täitmist kuna vähendab avalikkuse kaasarääkimise võimalusi. Selline ootus KOV-ile on prognoosimatu halduskoormuse tõusuga, 20  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 milleks puudub KOV-il võimekus kuna puudub piisav spetsialistide ressurss. - Detailplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestamine peab toimuma 1 aasta jooksul, kuid sõltuvalt muudatuste suurusest ei saa eeldada planeeringu kehtestamisele jõudmist ühe aasta jooksul, eriti juhul kui tuleb lahendada detailplaneeringuga PlanS §126 kõik ülesanded. Ettepanek- 1. jätta eelnõust välja kogu § 1391. Detailplaneeringu muutmine 2. teha vajalikud täiendused PlanS §125 lg5 alusel EhS §27-le, näiteks suurendada vajadusel muudatuste ulatust 15%ni ja lisada detailplaneeringu täpsustamise võimalusi Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (01.10.2025 kiri nr 42) 1. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (edaspidi EMPL) Selgitame Võetud teadmiseks. tervitab planeeringute kiirendamiseks ja lihtsustamiseks välja töötatud muudatusettepanekuid planeerimisseaduse muutmiseks. Oleme seisukohal, et planeeringute, menetluste sh lubade väljastamise kiirendamine on Eesti riigi majandusarengu ja konkurentsivõime tõstmise seisukohast üks olulisemaid väljakutseid. 2. 1. Punkt 1.2- PLANIS Selgitame Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium viib läbi Ettepaneku selgitustes on kirjas, et planeeringute planeeringute digipööret, et võimaldada andmekogu infosüsteemiga (PLANIS) antakse planeerimisalase kasutamist kui digitaalset menetluskeskkonda (sarnaselt tegevuse korraldajatele võimalus planeeringuid menetleda ehitisregistriga). Nõustume, et digitaalne PLANIS-es. EMPL on seisukohal, et planeeringud võiksid 21  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 olla kohustuslikus korras PLANIS-es menetletavad menetluskeskkond parandab andmete kättesaadavust ja sarnaselt sellele, nagu ehituslubade menetlused tuleb läbi muudab menetlused efektiivsemaks. viia ehitisregistris. PLANIS-e kohustuslikuks muutmine aitaks tagada menetluse läbipaistvuse, andmete terviklikkuse ja haldusprotsesside efektiivsuse, sh tähtaegadest kinnipidamise. 3. 2. Punkt 1.3 – Maa- ja Ruumiameti haldusjärelevalve roll Selgitame Planeeritav haldusjärelevalve funktsioon ei sisalda endas EMPL toetab ettepanekut anda Maa- ja Ruumiametile otstarbekuse kontrollimise pädevust. See tähendab, et täiendav haldusjärelevalve roll kohaliku omavalitsuse MaRu ei saaks kontrollida, kas kooskõlastaja antud tegevuse kontrollimisel planeerimismenetluses. arvamus on asjakohane või mitte. Selgitame, et sätte Asjakohane oleks kaaluda Maa- ja Ruumiameti volituste sõnastust on muudetud, mille kohaselt antakse MaRu-le laiendamist ka planeeringute kooskõlastajate seatud järelevalvepädevus tähtaegadest kinnipidamise üle nii tingimuste õiguspärasuse ja asjakohasuse kontrollimiseks. KOV-ide kui asutuste puhul. 4. 3. Punkt 1.4 – Koondvastuse saatmise võimalus Selgitame Võtame teadmiseks. EMPL toetab ettepanekut võimaldada planeerimisalase tegevuse korraldajal vastata kirjalikele arvamustele koondvastusega. See aitab vähendada halduskoormust ja kiirendada menetlust, tegemata allahindlust kaasatuse kvaliteedile. 5. 4. Punkt 1.8 – Projekteerimistingimuste alusel ehitamise Selgitame Võtame teadmiseks. võimalus EMPL toetab muudatust, mis laiendab võimalusi ehitada projekteerimistingimuste alusel ka olemasoleva hoonestuse vahetusse lähedusse jäävale kinnisasjale. See muudatus aitab vähendada detailplaneeringu koostamise vajadust olukordades, kus see ei loo lisaväärtust, ning võimaldab paindlikumat ja kuluefektiivsemat läbi viia ehitustegevust. 22  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 6. 5. Punkt 1.11 – Detailplaneeringu kehtestamise tähtaeg Selgitame Menetlustähtaegade diferentseerimist tulenevalt Toetame muudatust, mille kohaselt detailplaneering tuleb konkreetse menetluse nõuetest on võimalik kaaluda kehtestada hiljemalt kolme aasta jooksul alates taotluse järgmiste planeerimismenetluse muudatuste esitamisest. Praktikas võib esineda olukordi, kus ettevalmistamisel. planeeringuga seotud uuringud (nt keskkonnamõju hindamine) võtavad kauem aega. Mõistlik oleks kaaluda, kas sellistel juhtudel võiks olla võimalik taotluse alusel tähtaega pikendada või määrata erandkorras uus tähtaeg, et vältida kehtestamata jäämist objektiivsetel põhjustel. 7. 6. Punkt 1.12 – Detailplaneeringu muutmise regulatsioon Selgitame Võtame teadmiseks. Toetame muudatust, mis loob selge ja eraldiseisva regulatsiooni kehtiva detailplaneeringu muutmiseks. See aitab vältida vajadust algatada uus menetlus olukorras, kus soovitakse muuta vaid üksikuid tingimusi (nt hoone kõrgus või sihtotstarve), mis ei mõjuta oluliselt planeeringu üldist lahendust. 8. 7. Punkt 1.12 kohaselt võib taotluse detailplaneeringu Arvestatud Sätte osa eelnõust välja jäetud ning kohaldatakse üldiseid muutmiseks esitada igaüks. Leiame, et kui kehtiva haldusmenetluse printsiipe. detailplaneeringu muutmise algatamise õigus antakse seadusega igaühele, võib sellega kaasneda mitmeid negatiivseid tagajärgi: a. Esiteks suureneks oluliselt kohalike omavalitsuste halduskoormus, sest menetleda tuleks ka neid taotlusi, millel puudub tegelik seos planeeringualaga. See tähendaks ressursside raiskamist põhjendamatutele või pahatahtlikele algatustele ning aeglustaks sisuliste muudatuste läbiviimist. b. Teiseks avaks selline regulatsioon võimaluse pahatahtlikeks või spekulatiivseteks algatusteks, näiteks konkurentide või huvigruppide poolt, kelle eesmärk ei ole 23  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 planeeringu kvaliteetne muutmine, vaid arendustegevuse takistamine või menetluse venitamistaktika. c. Kolmas oluline tagajärg on õiguskindluse vähenemine. Omanikel ja arendajatel kaoks kindlus, et kehtiv planeering on usaldusväärne alus investeeringute ja arendusplaanide tegemiseks. See omakorda pärsiks investeerimisjulgust ja arendustegevust. d. Lõpetuseks tooks igaühele antud algatamisõigus kaasa õigusvaidluste põhjendamatu kasvu, sest erinevad huvigrupid kasutaksid võimalust planeeringutega manipuleerimiseks, mis muudaks kogu planeerimissüsteemi ebastabiilseks ja raskesti juhitavaks. e. Kokkuvõttes leiame, et planeeringu algatamise õigust omavate isikute ring võiks olla piiratud üksnes kehtestatud detailplaneeringuga seotud isikutega. 9. 8. EMPL peab oluliseks lisaks planeeringute menetluste Selgitame Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tegeleb kiirendamisele ja tõhustamisele ka kehtestatud investeeringutega seotud regulatsiooni kavandamisega planeeringute alusel uute investeeringute kiire ellu viimine. ning peale valmivat analüüsi on võimalik asuda koostama Uute investeeringute tegemise muudab keeruliseks vajalikke muudatusi. olukord, kus nii planeeringute menetlemine kui ka vajalike keskkonnamõjude hindamine võtavad kordades rohkem aega kui teistes liikmesriikides, kusjuures sellele järgnevad võimalikud kohtumenetlused võivad omakorda kesta aastaid. Selline olukord tekitab investorites suure ebakindluse. Samas mõistame, et kaebeõigus peab säilima. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku, et valitsusasutused mõtleksid, kas ja kuidas oleks võimalik, et tekkinud vaidlused lahendatakse ära (vajadusel kiirendatud kohtumenetluse raames) juba planeeringute menetlemise käigus, et vältida olukorda kus planeeringu kinnitamise 24  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 järgselt algab aastaid kestev kohtuvaidlus ning puudub investeerimiskindlus planeeringu rakendamiseks. Saaremaa Vallavalitsus (30.09.2025 nr 5-2/5072-2) 1. Olete teavitanud Saaremaa Vallavalitsust (edaspidi Selgitame Säte eelnõust välja jäetud. vallavalitsus) planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) muudatustest. Riigikogus on menetluses seaduseelnõu PlanS ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmiseks (683 SE), mille eesmärgiks on muuta planeerimismenetlus tõhusamaks ning panustada elukeskkonna kvaliteedi parandamisse. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kaalub eelnõule täienduste lisamist, mille kohta küsite vallavalitsuselt arvamust (registreeritud vallavalitsuse dokumendiregistris 17.09.2025 nr 5-2/5072-1). Oleme Teie edastatud muudatusettepanekud (dokument „Ettepanekud planeerimisseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu täiendamiseks“, tööversioon 16/09/25) läbi vaadanud ja esitame järgmised ettepanekud: 1. Punkt 1.2 täiendada eelnõu punktiga 5: 1.1. Täiendus § 41 lõige 7: arusaamatuks jääb, kes on selle § mõistes kaasatud isik ja kes teavitatud isik. 1.2. Täiendus § 41 lõige 8: kas võiks täpsustada füüsiline isik ja juriidiline isik? 1. 2. 2. Punkt 1.7 täiendada eelnõu punktiga 24. Selle punktiga Mittearvestatud Selgitus: soovitakse täiendada PlanS § 76 lõikega 6 andes võimaluse planeeringu koostamise käigus esitatud kirjalikele Ettepanekut kaalutakse PlanS järgmiste tõhustamisega arvamustele vastata koondvastusega enne planeeringu seotud muudatuste ettevalmistamisel. avalikku väljapanekut, kuid mitte hiljem kui 60 päeva jooksul kirjalike arvamuste saamisest. Tegelikkuses on 25  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 suur probleem ka üldplaneeringu eelnõu ja üldplaneeringu lahenduse avaliku väljapaneku käigus laekunud arvamustele vastamisega. Kehtiv PlanS määrab, et üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku ajal ning üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud isikutele teatab üldplaneeringu koostamise korraldaja oma põhjendatud seisukoha arvamuste kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha 30 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Saaremaa vallale laekus üldplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku jooksul üle 200 arvamuse, sh mõni arvamus koosnes omakorda kuni paarikümnest eraldi seisukohast, samuti oli ühesuguse sisuga pöördumisi tuuleenergeetika arendusalade teemal. Nendele vastamine ei ole võimalik 30 päeva jooksul, samuti ei võimalda PlanS muudatus sellisel juhul koostada koondvastust. Teeme ettepaneku kaaluda sama punkti lisamist PlanS § 82 lõike 8 ja § 87 lõike 9 täiendamiseks. Samuti detailplaneeringu avaliku väljapaneku puhul PlanS § 135 lõike 11 täiendamiseks. 3. 3. Punkt 1.11 täiendada eelnõu punktiga 46: Mittearvestatud Selgitus: „Detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tehakse hiljemalt kolme aasta möödumisel PlanS eelnõud (eelnevas numeratsioonis punkt 32) detailplaneeringu algatamise taotluse esitamisest arvates.“ täiendatakse PlanS § 129 lõiget 1 punktiga 5 järgmises Esiteks toome välja, et kui probleem on selles, et sõnastuses: 5) huvitatud isik ei ole pärast vähemalt kahte detailplaneeringu algatamise otsuseni jõudmine võtab kaua kirjalikku meeldetuletust esitanud määratud tähtaja aega, siis selle kohta on PlanS-is tegelikult säte olemas, jooksul planeerimismenetluse jätkamiseks vajalikke kuna PlanS § 128 lõike 4 kohaselt detailplaneering andmeid. algatatakse või jäetakse algatamata 30 päeva jooksul selle 26  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 algatamise taotluse saamisest arvates. Teiseks toome välja, Säte annab planeerimisalase tegevuse korraldajale õiguse et Saaremaa valla praktikas ei seisa detailplaneeringu määrata huvitatud isikule tähtaja vajalike andmete algatamise otsuse ega ka kehtestamise otsuse tegemine esitamiseks, mille täitmata jätmisel ja peale vähemalt kahte mitte kohaliku omavalitsuse, vaid huvitatud isikute või meeldetuletust, võib planeerimisalase tegevuse korraldaja teiste ametiasutuste taga. On olukordi, kus ei jõuta isegi menetluse lõpetada. Mõlemad eelnõukohased sätted algatamise otsuseni 3 aasta jooksul, kuna huvitatud isik ise annavad kombineeritult KOV-dele hoova, millega ei jõua selgusele, mida ta täpselt soovib. Kas sellise planeerimismenetlusi paremini juhtida ning ühtlasi muudatuse korral tuleks teha algatamata jätmise otsus, võimaldab huvitatud isikuid distsiplineerida. kuna 3 aasta jooksul ei ole võimalik teha ka kehtestamata jätmise otsust, kui detailplaneeringut ei ole algatatud? Kolmandaks pöörame tähelepanu sellele, et sellest seaduse punktist jääb selgusetuks, kas kohalikul omavalitsusel jääb kaalutlusõigus menetluse pikendamiseks, kui menetlus siiski toimub, või on kohalikul omavalitsusel kohustus teha kehtestamata jätmise otsus, kui 3 aastat on möödunud. 4. 4. Punkt 1.12. täiendada eelnõu punktiga 48 Mittearvestatud Selgitus: detailplaneeringut muutva detailplaneeringu kohta. Saaremaa vald tervitab võimalust kehtivat DP muutmise menetluse regulatsioon on kantud DP detailplaneeringut vajadusel ja võimalusel menetluste lihtsustamise eesmärgist. PT-d on küll üks väiksema bürokraatiaga muuta. Kuid sellest instrument, millega saab DP-sid teatud viisil muuta muudatusettepanekust jääb arusaamatuks kogu selle (täpsustada), on tegemist pelgalt täpsustamisega piiratud kontseptsiooni kasutegur, kuna menetluses jäetakse ära ulatuses. DP muutmise kontseptsioon lähtub asjaolust, et vaid vastuvõtmine ja avalikustamine, mis teatud puhkudel on huvitatud isikul soov kehtivat DP-d üldplaneeringukohaste detailplaneeringute puhul võtab muuta olemuslikult ehk teha DP lahenduses selliseid menetlusest u 1 kuu. Saaremaa valla hinnangul on sellise muutusi, mis jäävad PT-de mõjuulatusest välja. Senini sai mõiste sissetoomine segadust ja bürokraatiat tekitav ning selliseid muudatusi teha, isegi vähetähtsaid (nt pigem tuleks detailplaneeringutele paindlikkust ja väikeste korruselisuse muutmine, kui see on DP-s nii märgitud), muutuste tegemise võimalus anda läbi ehitusseadustiku § üksnes uue DP kehtestamise abil. Marginaalsete 27 detailplaneeringut täpsustatavate muudatuste tegemise eesmärgil terve DP menetluse projekteerimistingimuste andmise. Selle § alusel antakse läbimine ei ole mõistlik ning huvigrupid on nii-öelda vahepealset võimalust pikkisilmi oodanud. 27  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 projekteerimistingimused läbi avatud menetluse, samuti tuleb Punkt 4.1.1. – eelnõu kohaselt on tegemist DP muutmisega eelnõu vajadusel kooskõlastada ametiasutustega. Seega ja mitte uue DP kehtestamisega. PlanS § 140 lõige 7 on võiks kaaluda detailplaneeringut muutva detailplaneeringu mõneti eksitav, kuna tegemist ei ole niivõrd muutmisega asemel muuta ehitusseadustiku § 27 selliselt, et oleks kui lihtsalt uue DP kehtestamisega ka sellisel juhul, kui uue võimalik kaaluda ka ehitusõiguse muudatusi väikeses DP koostamisel võidakse suuremas osas järgida eelmise ulatuses, mis ei too kaasa detailplaneeringu sisulist või DP lahendust. Õiguslikult on aga tegemist täiesti uue sellega seatud eesmärgi muutmist. ruumilise lahendusega ja haldusaktiga. Eelnõukohase lahenduse puhul muudetakse siiski olemasolevat DP-d 4.1. Lisaks toome välja märkused muudatuse punktide (vrdl seaduse muutmise menetlusega) ehk PlanS § 140 täpsustamiseks, kui sellise mõiste sissetoomist peetakse lõiget 8 ei kohaldata ulatuses, milles muudetavat DP-d ei vajalikuks. muudeta. Seega kehtivad peale DP muutmise menetluse kohaldamist muudetav DP ja muutev DP samaaegselt, 4.1.1. Ettepanekutest ei ole võimalik üheselt aru saada, kas moodustades ühtse terviku. Muudetav DP kaotab kehtivuse detailplaneeringut muutva detailplaneeringu muutva DP osas. kehtestamisega muutub kehtiv detailplaneering kehtetuks, kuna PlanS § 140 lõiget 8 ei muudeta? Punkt 4.1.2. – eelnõukohases PlanS § 1391 lõikes 1 on viidatud, et DP muutmisele kohaldatakse PlanS § 3-12 ehk 4.1.2. Ettepanekutest ei ole võimalik üheselt aru saada, kas kõiki planeerimise põhimõtteid. Planeeringu koostamist detailplaneeringut muutev detailplaneering tuleb puudutab siinkohal PlanS § 3. Seega on eelnõus vormistada vastavalt detailplaneeringu vormistamise väljendatud, et DP muutev DP on planeering, millele nõuetele? Kui jah, siis peab detailplaneering vastama kohaldatakse planeeringu koostamisele esitatavaid vormistamise nõuetele ja sisaldama samu asju, mis algne nõudeid. planeering, ehk kogu ehitusõigus tuleb uues detailplaneeringut muutvas detailplaneeringus uuesti Muudetav DP ei muutu kehtetuks osas, milles seda ei määrata. Sh kirjeldada tuleb ehitusõigus, määrata krundid muudeta, kuid tehniliselt esitatakse andmekogule jne. Ettepanekus on küll toodud, et detailplaneeringu kaardikihid, mis arvestavad algse ja muudetud osaga, ehk muutmisel lahendatakse vähemalt PlanS § 126 lõike 1 andmekogusse esitatakse terviklik uus kaardikiht uue punktides 1–4 nimetatud ülesanded, kui neid ei ole kehtiva lahendusega, kuna see on ka eelnõu eesmärgiga muudetava detailplaneeringuga lahendatud, kuid kui algne kooskõlas. Sarnane olukord on ka õigusaktide muutmisel – detailplaneering muutub kehtetuks, siis tuleks ju kogu kui õigusakti sätet muudetakse, kehtib õigusakt edasi nii planeering nö üle kirjutada. Arusaamatuks jääb ka, kuidas algses osas kui muudetud osas, moodustades ühtse terviku. 28  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 planeeringu koostamise korraldaja esitab kehtestatud ja muudetava planeeringu kohta PlanS § 41 lõikes 6 nimetatud Punkt 4.1.3. – tegemist on ebatäpsusega, mis on parandatud andmed planeeringute andmekogusse? ning tööversioonist eemaldatud. 4.1.3. Ettepanekus § 1391 lõikes 5 kohta on toodud: Eelnõuga nähakse ette välistused (eeskätt PlanS § 1391 „Käesoleva seaduse § 126 lõike 1 punktis 4 nimetatud lõige 2), mille esinemisel ei või DP muutmise instrumenti ehitiste asukoha määramisel on kohustuslik lahendada ka kasutada ning kohaldada tuleb PlanS § 140 lõiget 7 ehk käesoleva seaduse § 126 lõike 1 punktides 17 ja 20 algatada uus DP ja kehtestada see selliselt, et oleks täidetud nimetatud ülesanded.“ See tundub olevat vastuolus PlanS § 140 lõikes 8 toodud eeldus. ettepanekuga § 1391 lõike 2 kohta, kuna detailplaneeringut muutvat detailplaneeringut ei saa kohaldada justkui Vastab tõele, et kui kehtiva DP koostamisel koostati KSH olukorras, mis võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa aruanne, peab seda DP muutmisel arvesse võtma. Küll aga avalikes huvides omandamise, sealhulgas nähakse samas ette, et kui DP muutmise enda eesmärgiks sundvõõrandamise, või selle suhtes sundvalduse seadmise on olulise keskkonnamõjuga tegevus, ei ole DP muutmise vajaduse ning tegevusi, millega kaasneb oluline menetlus kohaldatav. Tegemist on keskkonna kaitsmise keskkonnamõju. Juhime tähelepanu, et ka § 1391 lõike 2 eesmärki täitva sättega ehk kui DP muutmise sisuks on lauseehitus ei ole korrektne: tegevus, mis ei ühti juba koostatud KSH aruandega või on „Detailplaneeringut muutev detailplaneering ei või iseseisvalt võttes olulise keskkonnamõjuga, siis tuleb sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste algatada DP ja menetleda seda üldkorras. muutmise ettepanekut või kui see võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides omandamise, Punkt 4.1.4. – kui alal puudub kehtiv DP, siis PlanS loogika sealhulgas sundvõõrandamise, kohaselt on KOV-l õigus DP algatada ja piirkonna või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse ning terviklahendus selgub planeerimismenetluse käigus. Kui tegevusi, millega kaasneb oluline keskkonnamõju.“ alal kehtib juba DP, siis sellega seotud asjaolude tuvastamine ning kaalutlusotsuse tegemine, nt uue Samuti on vastuolu lõigete 2 ja 3 vahel, kuna justkui ei või terviklahenduse loomise vajaduse kohta, eeldab pikemat algatada detailplaneeringut muutvat detailplaneeringut ettevalmistamist. tegevuste puhul, millega kaasneb oluline keskkonnamõju, kuid lõike 3 kohaselt kui kehtiva detailplaneeringu Punkt 4.1.5. – kui DP muutmise menetluses tuvastatakse, koostamisel oli nõutav keskkonnamõju strateegiline et menetluse jätkamine ei ole võimalik, saab menetluse hindamine, võtab koostamise korraldaja detailplaneeringut lõpetada, viidates ilmnenud asjaolule. Kui aga asjaolu muutva detailplaneeringu koostamisel arvesse ilmnemise järel avaldab huvitatud isik soovi jätkata DP 29  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi. menetluses, siis algatab KOV DP, milles samaaegselt DP Keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse, kui muutmise menetlus lõpetatakse. Eelnõuga ei nähta ette detailplaneeringuga kavandatakse olulise täiendavaid toiminguid või haldusakte, mida KOV peab keskkonnamõjuga tegevusi. Kas mõeldud on, et sellisel juhul vastu võtma, ehk küsimus on võimalik muudatusega kavandatava tegevusega ei või kaasneda lahendada samaaegselt nii lõpetamise kui algatamise olulist keskkonnamõju? otsuses. Iseenesest ei ole keelatud koostada DP lõpetamise haldusakt ning seejärel võtta vastu kohe DP algatamise 4.1.4. Ettepanek § 1392 kohta: „Detailplaneeringut muutev otsus, kuid see ei ole menetlusökonoomiast tulenevalt detailplaneering algatatakse või jäetakse algatamata 60 mõistlik. päeva jooksul selle algatamise taotluse saamisest arvates.“ Seletuskirja kohaselt on tähtaeg valitud sellisena seetõttu, DP muutmise menetluse andmete ja toimingute puhul saab et kehtiva detailplaneeringu kohta on vaja andmeid koguda arvesse võtta DP menetluses üksnes selliseid andmeid ja ja otsustada muu hulgas ka seda, kas kohaliku omavalitsuse toiminguid, mis on kooskõlas DP menetluse sisuga. üksus peab vajalikuks hoopiski terviklahenduse loomist Eelnõukohane paragrahv ei tee erisusi DP menetluses, mis ehk vajalik on hinnata olemasolevat olukorda (nt tähendab, et need toimingud, mida PlanS näeb ette DP ruumianalüüs vms). Saaremaa vallale jääb arusaamatuks, menetluses (nt PlanS § 133 lõige 1), peab KOV jätkuvalt kuidas kehtiva detailplaneeringu ja olemasoleva olukorra läbima, kuid ei pea läbima selliseid, mis on põhimõtteliselt hindamiseks on vajalik 60 päeva, kuid täiesti uude asukohta DP menetluses kohaldatavad ja pigem vastavad üldistele detailplaneeringu algatamise kaalumine, sh kehtiva põhimõtetele (nt tuvastatakse puudutatud isikute ring nii üldplaneeringu tingimuste ja olemasoleva olukorra eelnõukohase PlanS § 1394 lõike 1 kui ka DP menetluses hindamiseks on aega 30 päeva? samadel alustel, mis tähendab, et eelduslikult ei ole puudutatud isikute ringi tuvastamine täiendavalt vajalik). 4.1.5. Ettepanek § 1393 lõige 3: „Detailplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise korraldaja võib käesolevas paragrahvis toodud koostamise lõpetamise aluste ilmnemisel huvitatud isiku taotluse alusel algatada detailplaneeringu 30 päeva jooksul taotluse saamisest. Algatamisel võetakse arvesse detailplaneeringut muutva detailplaneeringu menetluse andmeid ja toiminguid.“ Seletuskirjas on toodud, et § lõikes 3 on antud kohaliku omavalitsuse üksusele õigus minna huvitatud isiku taotluse alusel sujuvalt üle detailplaneeringu koostamise 30  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 menetlusse, säilitades kõik senini kogutud andmed ja võttes arvesse kõiki juba tehtud toiminguid. Kohaliku omavalitsuse üksus otsustab detailplaneeringu koostamisse üleminemise 30 päeva jooksul taotluse saamisest. Samas on lõike sõnastuses toodud, et ühe planeeringu koostamine tuleb lõpetada ja huvitatud isiku taotluse alusel algatada detailplaneering. See justkui tähendab ühe menetluse lõpetamist ja teise algatamist, mitte ühelt menetluselt sujuvalt teisele üleminekut. Samuti jääb meile arusaamatuks, kuidas saab teise detailplaneeringu menetluses arvestada algse detailplaneeringu menetluse käigus tehtud toiminguid, sh nt planeeringu kooskõlastamist Saue Vallavalitsus (30.09.2025 nr 14-13/6818-1) 1. Eelnõu punkt 36 – plaanitakse muuta PlanS § 125 lõiget 5, Mittearvestatud Selgitus: mille jõustumine laiendaks oluliselt detailplaneeringu (DP) asendamise võimalusi projekteerimistingimustega (PT). Märgime, et ei ole välistatud, et tiheasustusega alal võib On igati tänuväärne, et kavandatakse muudatusi, mis ette tulla olukordi, kus eelnõukohase PlanS § 125 lõike 5 annavad võimaluse asendada pikk ja koormav DP menetlus kohaldamine ei ole võimalik. Näeme aga samas, et PT-d ei lühema PT menetlusega. Sealhulgas tekib võimalus lubada ole õige instrument ruumi planeerimiseks olukorras, kus PT alusel kinnistule rohkem kui ühe hoone püstitamine. võrreldavat ümbritsevat ruumi ei eksisteeri. Meie Nõustume, et kavandatav sõnastus annab võimaluse § 125 hinnangul on uue tervikliku ruumilahenduse loomine sel lõiget 5 kasutada rohkemates olukordades ja seeläbi juhul väärtus olukorras, kus ümbritsev keskkond on vähendada oluliselt halduskoormust. Küll aga on ka üldjuhul looduslik. tiheasumis piirkondi, kus hoonestus on hõredam ning kinnistu vahetusse lähedusse ei pruugi hoonestust jääda, mis tähendab, et ka planeeritava seadusemuudatuse jõustumisega on siiski vaja koostada ühe krundi DP-sid olukorras, kus need ei loo lisaväärtust. 31  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 Saue Vallavalitsus teeb ettepaneku, et PlanS § 125 lõike 5 rakendamise võimalus ei sõltuks lähedalasuva hoonestuse olemasolust. 2. Eelnõu punkt 48 – seadust plaanitakse täiendada Arvestatud Sätte osa eelnõust välja jäetud ning kohaldatakse üldiseid paragrahvidega 1391 kuni 1395, millega tuuakse sisse haldusmenetluse printsiipe. detailplaneeringu muutmise võimalus detailplaneeringuga. § 1392 lõike 1 alusel võib taotluse DP muutmiseks esitada igaüks. Saue Vallavalitsuse hinnangul tähendaks see sisuliselt, et kehtivaid planeeringuid on võimalik aegade lõpuni vaidlustada. Igaüks saab esitada detailplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise taotluse, mispeale vallavalitsus peab kaaluma, kas selle algatamine on põhjendatud või mitte. Näeme, et selline muudatus võib kaasa tuua suure halduskoormuse, kui valimatult igaühel on õigus esitada taotlus DP muutmiseks. Saue Vallavalitsus teeb ettepaneku, et kavandatud PlanS § 1392 lõiget 1 muudetakse selliselt, et taotluse detailplaneeringu muutmiseks võib esitada vaid planeeringualal kinnistut omav isik või põhjendatud juhul kohalik omavalitsus. Harku Vallavalitsus (30.09.2025) 1. 1. Lk 7 punkt 1.11. Täiendada eelnõu punktiga 46 (muuta Mittearvestatud Selgitus: teiste punktide numeratsiooni vastavalt) järgmiselt: „46) paragrahvi 139 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse Haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 1 kohaselt esitatakse järgmiselt: haldusmenetluse algatamiseks haldusorganile taotlus. See „(2) Detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata tähendab, et peale taotluse saamist asutakse praktikas jätmise otsus tehakse hiljemalt kolme aasta möödumisel taotlust lahendama ehk tuvastatakse menetluse jaoks olulisi detailplaneeringu algatamise taotluse esitamisest asjaolusid, peetakse läbirääkimisi halduslepingu sõlmimise arvates.“;“ asjaolude üle ning tehakse muid toiminguid, mis päädivad 32  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 DP algatamise otsusega. Ehkki PlanS § 128 lõikes 4 on Ettepandud muudatus ei ole teostatav. Kohaliku sätestatud, et taotluse lahendab kohaliku omavalitsuse omavalitsuse üksust (KOV) ei saa kohustada tegema üksus 30 päeva jooksul (ehk võtab vastu DP algatamise või kehtestamise või kehtestamata jätmise otsust hiljemalt mittealgatamise otsuse) taotluse saamisest, eelneb kolme aasta möödumisel detailplaneeringu (DP) algatamisele siiski pahatihti pikk „ujuv“ periood, mille algatamise taotluse esitamisest arvates. DP algatamise jooksul on taotlus küll menetluses ja tehakse ka toiminguid, taotluse esitamine ei tähenda, et KOV DP algatab. kuid DP algatamise otsust veel tehtud ei ole. Oluline on aga Algatamata jätmine on reguleeritud PlanS § 128 lõikes 2. rõhutada, et ka taotluse esitamisele järgnev ja algatamise Kuna kõiki taotletud DP-d ei algatata, ei saa ka DP või mittealgatamise otsusele eelnev menetlus on samuti algatamise taotluse esitamise fakti seostada DP haldusmenetlus (ja seega planeerimismenetlus). Muudatus kehtestamise või kehtestamata jätmisega. Senises tagab õigusselguse DP algatamise otsusele eelneva regulatsioonis on DP kehtestamine või kehtestamata menetluse osas. jätmine ajaliselt õigesti seostatud DP algatamisega. Muudatuse eesmärk on siduda seega DP algatamine DP Kavandatav muudatus ei arvesta ka planeerimismenetluse kehtestamise tähtajaga ning DP algatamise otsus on iseärasustega, kus Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb toiming, mille teeb KOV juhul, kui ta peab DP algatamist juba enne DP algatamist leppida taotlejaga kokku võimalikuks, lähtudes nii avalikest huvidest kui huvitatud planeeringu koostamise ja rahastamisega seotud isiku soovidest. Tähtaja sidumine taotluse esitamisega ei asjaoludes. PlanS § 128 lõige 2 kohustab KOV-e enne DP väära kuidagi PlanS § 128 lõikes 4 toodud tähtaegade algatamist selgitama välja hulgaliselt asjaolusid, mis kohaldamist. mõjutavad DP algatamist, sh pidama vajadusel taotlejaga läbirääkimisi. Ettepanekutes esinev viide praegusele 30 Ühtlasi juhime tähelepanu, et eelnõukohase PlanS § 4 päevasele menetlusajale on ebatäpne ja eksitav. PlanS § lõikega 22 antakse planeerimisalase tegevuse korraldajale, 128 lg 4 võimaldab mõjuval põhjusel tähtaega pikendada muu hulgas KOV-le, õigus seada planeerimismenetluses 90 päevani. tähtaegu toimingu tegemiseks. See tähendab, et peale Harku Vallavalitsuse planeerimis- ja ehitusosakonna taotluse saamist võib KOV määrata isikule konkreetsete kogemustest lähtuvalt võtab mõne detailplaneeringu andmete esitamiseks või toimingu tegemiseks tähtaja, algatamine erinevatel põhjustel aega pea terve aasta või vähendades seega ka riske, et menetlused jäävad asjatult enamgi. Sageli on DP algatamise viibimise põhjuseks toppama. asjaolu, et DP agatamise taotlus ise on esitatud puudulikult või algatamise osas ei suudeta jõuda kõiki osapooli PlanS eelnõu punktiga 40 (eelnevas numeratsioonis punkt 32) täiendatakse PlanS § 129 lõiget 1 punktiga 5 järgmises 33  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 rahuldava kokkuleppeni ja iga KOV ettepanekule sõnastuses: 5) huvitatud isik ei ole pärast vähemalt kahte vastamine võtab arendajal ka umbes 6-12 kuud. Seega ei kirjalikku meeldetuletust esitanud määratud tähtaja ole meie hinnangul sellise muudatuse tegemine õigustatud. jooksul planeerimismenetluse jätkamiseks vajalikke Järelduse "võib öelda, et selle muudatusega andmeid. Säte annab planeerimisalase tegevuse detailplaneeringute menetlusaega lüheneb, kuna eelnõu korraldajale õiguse määrata huvitatud isikule tähtaja kohaselt arvestatakse tähtaja hulka ka menetluse aeg, mis vajalike andmete esitamiseks, mille täitmata jätmisel ja eelneb praegu DP algatamise otsusele" näol on tegemist peale vähemalt kahte meeldetuletust, võib planeerimisalase eluvõõra soovmõtlemisega. tegevuse korraldaja menetluse lõpetada. 2. 2. Lk 8 1392. Taotlus detailplaneeringu muutmiseks lõige 2 Mittearvestatud Selgitus: ja § 1391. Detailplaneeringu muutmine lõige 2 võiks paremini kokku koondada. Samas § 128 lõikes 2 juba Tegemist on küll kordusega, kuid meie hinnangul vajaliku räägitakse vastuolust üldplaneeringuga, miks siin veel rõhutusega. Sätete väljatöötamisel oli eesmärgiks vältida korrata, kui nagunii viidatakse § 128 lõikele 2. lahendusi, mis sisaldaksid üldplaneeringu põhilahenduse muutmist. Eelnõukohane PlanS § 1391 lõige 2 on pigem deklaratiivne ning PlanS § 1392 lõige 2 annab KOV-le menetlusliku aluse, samasisuline alus sisaldub ka eelnõukohases PlanS § 1393 lõikes 2 ehk kui menetluse käigus selgub, et tegemist on siiski üldplaneeringu põhilahendust muutva ettepanekuga. 3. 3. § 1393 lõige 3. 30 päeva on ilmselgelt liiga lühike aeg. Mittearvestatud Selgitus: Harku volikogu koguneb 1 kord kuus, kes teeb otsuse detailplaneeringu algatamiseks. Enne seda peab algatamise Viidatud eelnõukohane PlanS § 1393 lõige 3 puudutab ettepanek saama kinnituse vallavalitsusel ja volikogu üksnes selliseid olukordi, kus DP muutmise regulatsiooni komisjonilt. Lisaks, volikogu ei kogune näiteks suvel ei saa kohaldada enam seetõttu, et menetluse käigus juulikuus. St alates detailplaneeringu algatamise taotluse ilmnevad asjaolud, mis eeldavad menetluse lõpetamist, esitamisest algatamise otsuseni võib kuluda kuni 60 päeva eeskätt üldplaneeringu põhilahenduste muutmise asjaolud. (volikogu puhkuse ajal kuni 90 päeva). Lisaks see eeldab, 30 päeva peaks olema piisav muutmise menetlusest DP et haldusleping on juba sõlmitud. menetlusse üleminemiseks juba ainuüksi seetõttu, et eelnevalt on KOV kogunud menetluses andmeid ja see on seotud huvitatud isiku vastava taotlusega. 34  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 Samas on vastuolu selles lauses - kui ilmneb vastuolu üldplaneeringuga, siis võib huvitatud isik esitada taotluse detailplaneeringu algatamiseks. Kui ilmneb vastuolu üldplaneeringuga, siis tegu on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga (§ 142), mille menetlusajad on pikemad ja samuti tuleb seda esmalt KOVil kaaluda, sest üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga on erand. Seega tuleb meie hinnangul seda lõiget oluliselt täiendada. Eesti Arhitektide Liit (30.09.2025 kiri nr A26/074) 1. Siinkohal kasutame võimalust veelkord korrata kahte Mittearvestatud Selgitus: varem tehtud olulist ettepanekut, mida eelnõu koostamisel ei ole arvestatud: Tegemist on ettepanekuga, mis vajab täiendavat analüüsi 1. jätta paragrahvi 4 lõikest 5 välja: „…asjakohase eriala ning mida saab kaaluda järgmistes PlanS muutmise kõrgharidusega ja piisava töökogemusega või…” ning etappides. Käesoleva eelnõu peamine eesmärk on sõnastada paragrahvi 6 punkt 10 järgmiselt: „10) planeerija tõhustada ja kiirendada planeerimismenetlust. on arhitektuuri või maastikuarhitektuuri eriala vastutava spetsialisti taseme kutsetunnistusega isik või isik, kellele on antud ruumilise keskkonna planeerija kutse;“ EAL on jätkuvalt seisukohal, et seades planeerimistegevuse peamiseks eesmärgiks kõrgetasemelise ruumilise keskkonna kujundamise Eestis, peavad planeeringute koostamises osalema kõrge ruumipädevusega spetsialistid, kelle teadmisi, oskusi ja kogemusi on hinnatud kutseeksamil ning kellele on väljastatud planeerimisvaldkonnas vastutava spetsialist taseme kutse. Leiame, et ruumiline planeerimine, olenemata planeeringuliigist, eeldab laiemaid teoreetilisi teadmisi, analüüsivõimet ja praktilist kogemust kui näiteks ühe hoone ehitusprojekti koostamine. Samas nõutakse ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti arhitektuuriosa 35  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 koostajalt vähemalt 7. taseme vastutava arhitekti kutsetunnistuse olemasolu. 2. 2. tunnistada kehtetuks paragrahvid 86 ja 134 Mittearvestatud Selgitus: EAL toetab eelnõu punktis 13 tehtud ettepanekut tunnistada kehtetuks paragrahv 66 ning loobuda Tegemist on ettepanekuga, mis vajab täiendavat analüüsi maakonnaplaneeringu vastuvõtmise etapist. Samas oleme ning mida saab kaaluda järgmistes PlanS muutmise seisukohal, et planeerimisalase õigusruumi ühtlase, etappides. Käesoleva eelnõu peamine eesmärk on järjepideva ja arusaadava käsitluse huvides tuleb lähtuda tõhustada ja kiirendada planeerimismenetlust. samadest põhimõtetest sõltumata planeeringu liigist. Kuna eelnõu ja selle täiendamise üheks peamiseks eesmärgiks on muuta planeerimismenetlus tõhusamaks, lihtsustades ja kiirendades menetlusprotsesse eelkõige just detailplaneeringute koostamisel, siis peame otstarbekaks ja põhjendatuks loobuda ka üldplaneeringu ja detailplaneeringu vastuvõtmise etapist. Leiame, et aruteludel esitatud väide, et sellisel juhul ei oleks kohalike omavalitsuste volikogude liikmed piisavalt kaasatud planeeringu koostamisse, ei ole asjakohane, sest ei ole eluliselt usutav, et koostades planeeringuid asjatundlikult ja heast tavast lähtuvalt, jätab planeeringu koostamise korraldaja iseenda kaasamata. Samuti on oluline märkida, et suuremates omavalitsustes on volikogu detailplaneeringute vastuvõtmise sageli delegeerinud linna- või vallavalitsusele ning ise selles protsessis ei osale. 3. EAL toetab menetluses oleva eelnõu täiendamist Selgitame Võtame teadmiseks. ministeeriumi e-kirjas sõnastatud eesmärkidel. Bürokraatia vähendamine ning nõustamisele tugineva planeeringuliike terviklikult siduva seire- ja järelevalvemeetme rakendamine planeerimismenetluses loob eeldused kõrgetasemelise ruumilise keskkonna kujundamiseks ning 36  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 toimiva ja usaldusel põhineva ettevõtluskeskkonna kujunemiseks. Soovime esile tõsta järgnevad kaalutavad täiendusettepanekud: 3. ettepanek 1.1 – EAL toetab esitatud ettepanekut seletuskirjas toodud põhjendustel; 4. 4. ettepanek 1.2 – EAL juhib tähelepanu, et kuna Selgitame Säte eelnõust välja jäetud. planeerimismenetluse üldpõhimõte eeldab suuremat avatust ja läbipaistvust ning avalikkuse laiapõhjalist kaasamist, siis eeldatakse, et planeeringu andmekogudesse kogutavad ja neis kajastatavad andmed on võimalikult laialdaselt kõigile kättesaadavad. Käesolevas ettepanekus kirjeldatud andmed sisaldavad isikuandmeid, mida seadusest tulenevalt ei ole lubatud avaldada. Samas peaks olema avalik näiteks info selle kohta, kui palju ning milliseid arvamusi ja ettepanekuid on planeerimismenetluses, sealhulgas planeeringulahenduse avaliku väljapaneku käigus, esitatud. Seega tuleb täiendavalt analüüsida, kas käesolev muudatus tingib vajaduse lisada seadusesse ka sätted, kirjeldamaks, millised andmekogus olevad andmed on avalikkusele kättesaadavad. 5. 5. ettepanek 1.3 – EAL toetab esitatud ettepanekut. Peame Mittearvestatud Selgitus: vajalikuks ja põhjendatuks seaduses selgelt välja tuua MaRu õigused kohaliku omavalitsus planeeringute Selgitame, et sätte sõnastust on muudetud, mille kohaselt menetluses. Leiame, et täiendada tuleb ettepaneku antakse MaRu-le järelevalvepädevus tähtaegadest seletuskirja, mis esitatud versioonis keskendub liigselt kinnipidamise üle nii KOV-ide kui asutuste puhul. menetluse venimisele. Samavõrra oluline on seletuskirjas viidata näiteks MaRu õigusele hinnata Haldusjärelevalve puhul hindab MaRu kas omal algatusel planeeringulahenduse vastavust kõrgema tasandi või vastava taotluse saamisel, kas kõrvalekalded tähtaegsusest on konkreetset menetlust silmas pidades 37  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 planeeringutele ning riigi ja kohaliku omavalitsuse enda põhjendatud või mitte. Ennekõike on MaRu roll astuda strateegiatele ja arengukavadele. samme juhul, kui võib täheldada selget menetluse venimist. Meie hinnangul sisustab MaRu rolli Vabariigi Valitsuse seaduse § 751 lõige 3 ning selle eraldi selgitamine seletuskirja tasandil ei ole vajalik. 6. 6. ettepanek 1.8 – EAL toetab esitatud ettepanekut Selgitame Võtame teadmiseks. seletuskirjas toodud põhjendustel. Nõustume, et kehtiva seaduse sõnastus on liigselt piirav ja tavapraktikas raskesti rakendatav. 7. 7. ettepanek 1.11 – EAL toetab esitatud ettepanekut Selgitame Võtame teadmiseks. seletuskirjas toodud põhjendustel. Praktikas on osutunud algatamisele eelnev varjatud „menetlusväline menetlus“ mitmes kohalikus omavalitsuses väga suureks probleemiks, mis võib kesta enam kui aasta. 8. 8. ettepanek 1.12 – EAL toetab põhimõtteliselt esitatud Arvestatud Selgitus: ettepanekut. Leiame, et detailplaneeringu muutmist osaliselt puudutavate sätete sõnastamisel tuleb tähelepanu pöörata DP-d on võimalik muuta juba käesoleval ajal PT-dega EhS järgnevatele teemadele: § 27 alusel. EhS kohaselt on tegemist olemasoleva ▪ Peame õigemaks laiendada projekteerimistingimustega tingimuse täpsustamisega, kuid oma sisult on tegemist DP planeerimise võimalusi. Vähem segadust ja dubleerimist muutmisega. EhS-s toodud PT-de kasutamine DP-de erinevate mõistete (ja tegevusliikide vahel) vahel oleks, kui muutmisel on laiendamisel ning sellega tegeleb detailplaneeringu muutmist saaks praktiseerida Kliimaministeerium. projekteerimistingimustega (mille õigusi laiendatakse võrreldes tänasega, vt punktid 9 ja 12). Eelnõu väljatöötamisel kaaluti mitmeid erinevaid ▪ termin „detailplaneeringut muutev detailplaneering“ on võimalusi, millest enamiku puhul oleks tulnud luua PlanS- kohmakas ja segadust tekitav. Tegelikkuses jääb i uus planeerimisinstrument. Arvestades PlanS ülesehitust olemasolev detailplaneering kehtima ning muutmine võib oli aga kõige mõistlikum jääda juba olemasoleva sisaldada vaid instrumendi – DP – juurde ning luua eraldi regulatsioon. Õiguslikult on tegemist DP-ga, millele kohaldatakse 38  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 konkreetsete andmete, näiteks ehitusõiguse osade näitajate kindlaid menetlusreegleid kindla eesmärgi täitmiseks – DP muutmist, mis ei tingi olemuslikult planeeringuala muutmiseks. Seega ei ole teistsuguse termini kasutamine määramist. Seega ei ole intuitiivselt tajutav, kuidas siinkohal võimalik, kuna see oleks ebatäpne. rakendub seaduse põhimõte, et sama taseme planeeringu kehtestamisel muutub kehtetuks varem kehtestatud Eelnõus jäetakse välja viide sellele, et DP muutmiseks saab planeering. Samuti jääb arusaamatuks, kas muudatuse avalduse esitada igaüks ning kohaldatakse üldiseid kehtestamise järgselt rakendub 10-aastane kehtivustähtaeg haldusmenetluse printsiipe. ainult muudatusetele või ka muudetud planeeringule. EAL teeb ettepaneku loobuda terminist „detailplaneeringut muutev detailplaneering“ ning käsitleda teemat kui kehtestatud detailplaneeringu muutmise menetlust, mille käigus ei koostata ega kehtestata uut planeeringut, vaid „taaskehtestatakse“ kehtestatud detailplaneering muudatustega. Lisada säte, et „taaskehtestatud“ detailplaneeringule hakkab uuesti kehtima 10-aastane kehtivusaeg. ▪ eelnõu kohaselt võib teha ettepaneku detailplaneeringu muutmiseks igaüks, mis annab võimaluse taotleda näiteks ehitusõiguse vähendamist teisele omanikule kuuluval krundil. Kuigi eelnõus sisaldub säte, et detailplaneeringu muutmise algatamisest keeldumise aluseks võib olla asjaolu, et planeeringu elluviimisega kaasneks ebaproportsionaalne kolmandate isikute õiguste riive, teeb EAL ettepaneku alusena selgelt sätestada, et menetluse võib jätta algatamata, kui kinnistuomanik sellega ei nõustu. Analoogne säte sisaldub menetluse lõpetamist käsitlevas regulatsioonis. 9. 9. tunnistada kehtetuks ehitusseadustiku paragrahv 27 Mittearvestatud Selgitus: eelnõus sisalduv ettepanek detailplaneeringu muutmise reguleerimiseks täidab sama ülesannet nagu senini EhS Käesoleva eelnõuga ei nähta ette EhS muutmist. EhS § 27 paragrahv 27-s sätestatud projekteerimistingimuste sätteid saab kasutada ka edaspidi sellisteks tegevusteks, mis 39  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 andmine detailplaneeringu olemasolul, mis on praktikas on DP-d täpsustavad ning ei nõua seega olulise menetluse pälvinud palju kriitikat, regulatsioon on raskesti mõistetav läbimist. Kliimaministeeriumis on ettevalmistamiseks EhS ja liigselt piirav. Samas ei vasta paragrahvi lõike 4 punktis muutmise eelnõu, millega muudetakse muu hulgas ka EhS 8 käsitletud ehitusliku kompleksi ehitamine § 27 kohaldamisala. projekteerimistingimustega tavapäraselt hõlmatavate ehitiste olemusele, millele olekski õigem kohaldada Eelnõukohaste muudatustega kehtestatakse õigusaktis viis, eelnõus kirjeldatud detailplaneeringu muutmise kuid muuta kehtivat DP-d olemuslikult, mida PT-d põhimõtteid. Kuna praktikas kulub mitmes omavalitsuses käesoleval ajal ei võimalda. projekteerimistingimuste väljastamiseks sageli aasta või enamgi, siis ei kaasneks muudatusega ka olulist mõju menetluse kestusele. 10. 10. lisada seadusesse, analoogselt eelnõus paragrahvide Mittearvestatud Selgitus: 1391 kuni 1395 osas tehtud ettepanekule, täiendavad paragrahvid (näiteks 921 kuni 92x), mis käsitlevad Käesoleva eelnõu ulatusest jääb üldplaneeringu menetluse üldplaneeringu muutmise menetlust ning jätta paragrahvist muutmine välja, kuna tegemist on väga laiahaardelise 93 välja üldplaneeringu muutmist puudutavad sätted muudatusega, mis vajab oluliselt põhjalikumat analüüsi. Erinevate planeeringuliikide käsitlus peaks olema võimalikult sarnane ja järjepidev, et lihtsustada seadusest arusaamist ja selle rakendamist. Seetõttu oleks otstarbekas ja põhjendatud lisada seadusesse detailplaneeringu muutmise menetlusele täiendavalt ka üldplaneeringu muutmise menetlus, mis asendaks senist üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamist. See võimaldaks senisest arusaadavamalt rakendada üldplaneeringu muutmiseks seaduses üldplaneeringu koostamiseks ette nähtud regulatsiooni. Seejuures muutuks oluliselt lihtsamaks ja kiiremaks üldplaneeringu muutmine paragrahvi 93 lõike 2 tähenduses, sest seal viidatud osaüldplaneeringu või üldplaneeringu teemaplaneeringu koostamisele kehtib sama regulatsioon, mis uue üldplaneeringu kehtestamisele. 40  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 11. 11. jätta seadusest välja paragrahv 142 Mittearvestatud Selgitus: Ettepanek tuleneb otseselt eelmises punktis tehtud ettepanekust. Praktikas on ilmnenud, et üldplaneeringuid Käesoleva eelnõu ulatusest jääb üldplaneeringu menetluse muutvaid detailplaneeringuid on sageli algatatud ja muutmine välja, kuna tegemist on väga laiahaardelise kehtestatud võrdlemisi kergekäeliselt ning nende muudatusega, mis vajab oluliselt põhjalikumat analüüsi. planeeringulahendused ei ole kooskõlas üldplaneeringu algsete eesmärkide ja ruumiloome põhimõtetega. Kuna menetlus viiakse läbi detailplaneeringu nimetuse all, ei pälvi see sageli vajalikku avalikkuse tähelepanu, millega on pärsitud huvigruppide võimalused olla menetlusse kaasatud. Samuti kohustab kehtiv regulatsioon rakendama üldplaneeringut muutvale detailplaneeringule üldplaneeringu menetlusnorme, mis hägustab arusaama planeeringuliikide hierarhiast ja lahendatavatest ülesannetest. 12. 12. võtta ehitusseadustikust välja projekteerimistingimuste Mittearvestatud Selgitus: andmist käsitlevad paragrahvid ning lisada vastav peatükk planeerimisseadusesse Olemuslikult on Käesoleva eelnõu peamine eesmärk on projekteerimistingimused „väike detailplaneering“, mis on planeerimismenetluse tõhustamine. PT-de regulatsiooni detailplaneeringu kõrval teiseks ehitusprojekti koostamise PlanS-i toomine eeldab oluliselt põhjalikumat analüüsi, aluseks. Projekteerimistingimused täidavad väiksemas kuna tegemist on tugevalt EhS-ga seotud menetluse liigiga. mahus detailplaneeringuga sarnast eesmärki, kirjeldades sisuliselt krundi ehitusõigust, ehitus- ja kasutustingimusi Lisame veel ka, et kui detailplaneering on mingi kindla ala ning seoseid vahetu naabruskonnaga. lähiaastate ehitustegevuse aluseks, siis PT-d on oma Projekteerimistingimuste menetlus viiakse sageli läbi olemuselt ühe hoone kavandamiseks ettenähtud avatud menetlusena, milleks praktikas kasutatakse sageli tingimused. PT-de taotlemine on ennekõike konkreetse detailplaneeringu avalikustamisele sarnaseid reegleid. kinnisasja omaniku tahe. Täna kehtiva seadusandluse kohaselt sätestab planeerimisseaduse paragrahv 125, et teatud juhtudel Kohtupraktika kohaselt on PT-d ehitusloa eelhaldusaktiks, asendavad projekteerimistingimused detailplaneeringut mis ammenduvad ehitusloa andmisel. PT-sid korduvalt 41  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 ning ehitusseadustiku paragrahv 27 võimaldab realiseerida ei ole võimalik. PT-d kehtivad üldjuhul 5 detailplaneeringu täpsustamist projekteerimistingimustega. aastat. Seega ei ole PT-de andmine kogu planeeringuala Sellisena on projekteerimistingimustel mitmeid kohta otstarbekas ning ühtlasi võib põhjustada mitmeid menetluslikke ja olemuslikke sarnasusi sisulisi väljakutseid. detailplaneeringuga ning projekteerimistingimuste andmine on pigem osa planeeringu koostamise kui ehitusprojekti koostamise protsessist. 13. 13. Täiendada paragrahvi 14. „Üleriigilise planeeringu Mittearvestatud Selgitus: ülesanded” p 1 Üleriigilise planeeringu ülesanded on lisapunktiga: 2) kättesaadava eluaseme üldiste põhimõtete PlanS § 14 lõike 1 punkt 1 märgib, et üleriigilise ja suundumuste määratlemine planeeringu ülesandeks on muu hulgas asustuse arengu Kliimaministeeriumis toimunud valdkonna huvigruppe üldiste põhimõtete ja suundumuste määratlemine. koondavates töötubades (mis toimusid 23., 25. ja 30. Eluaseme kättesaadavus on üks asustuse põhimõtetest, mis septembril ning mis kaasnevad uuringuga „Eesti tähendab, et ettepanekus toodud teema on juba kehtiva sätte taskukohase ja kättesaadava eluasemepoliitika võimaluste alusel kaetud. Lisaks märgib PlanS § 14 lõike 1 punkt 7, et analüüs” ja eluasemepoliitika suuniste koostamisega lahendada võidakse ka muid, PlanS § 14 lõike 1 punktides (detsembriks 2025) on ühiselt arutletud, et peamised 1–6 nimetatud ülesannetega seonduvaid ülesandeid. suundumused eluasemepoliitika rakendamiseks peavad sisalduma üleriigilises planeeringus. Kokkuvõtvalt toetab EAL jätkuvalt planeerimis- ja ehitusvaldkonda käsitleva seadusandluse muutmist viisil, mis seab prioriteediks elukeskkonna parendamise kõrgetasemelise ruumiloome abil, väärtustab planeerijat kui kõrge ruumipädevusega, haritud ja kogenud spetsialisti, kohustab planeeringu koostamise korraldajat menetlema planeeringuid tõhusalt ja eesmärgipäraselt ning suunab kõiki osapooli ühiselt pingutama professionaalsemate planeeringute nimel, mille elluviimisel paraneks meie elukeskkonna kvaliteet. 42  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 Eesti Tööandjate Keskliit 1. Suures plaanis on olulisemad probleemid Selgitame Kinnitame, et Majandus- ja täiendusettepanekutega kaetud, kuid soovime, et kõik ca 50 Kommunikatsiooniministeerium analüüsib nõukoja majanduskasvu ja efektiivsuse nõukoja ettepanekut ettepanekuid edasi. leiaksid rakendust. Palume ka ülejäänud ettepanekutega edasi töötada. 2. Ettepaneku punkt 1.1 koosmõjus punktiga 1.3 adresseerib Selgitame Võtame teadmiseks. ühte olulisemat probleemi, mida ettevõtjad on välja toonud – menetlusasutused ei pea seaduses toodud tähtaegadest kinni. Punkti praegune sõnastus on kindlasti suur samm edasi, kuigi jätab siiski ruumi diskretsiooniks ja sellest tulenevale kõhklusele, kuivõrd mõjukaks see muudatus kujuneb. Oluline, on, et teiste menetlusosaliste tähtajaületus ei peataks menetlust, vaid oleks tõlgendatav nõusolekuna. 3. Punkti 1.2 selgitustes on kirjas, et planeeringute Selgitame Oleme päri, et andmekogu eesmärk on peale vastavate infosüsteemiga (PLANIS) antakse planeerimisalase arenduste väljatöötamist kogu menetluse koondamine tegevuse korraldajatele võimalus planeeringuid menetleda andmekogusse, et parandada digitaalse menetlusega nii PLANIS-es. Leiame, et planeeringud võiksid olla kaasatust kui kiirendada menetlust üldisemalt. Kuniks kohustuslikus korras PLANIS-es menetletavad sarnaselt andmekogu ei sisalda selleks hädavajalikke arendusi, ei ole sellele, nagu ehituslubade menetlused tuleb läbi viia võimalik andmekogu kohustuslikuks kasutamiseks ehitisregistris. PLANIS-e kohustuslikuks muutmine aitaks määrata. tagada parema menetluse läbipaistvuse, andmete terviklikkuse ja haldusprotsesside efektiivsuse, sh tähtaegadest kinnipidamise. Samuti annaks kohustuslik menetlemine kindluse, et infosüsteemi arendamine ei jää formaalseks, vaid sellel on reaalne praktiline väärtus ja otstarbekus kõigi osapoolte jaoks. 4. Punkt 1.3 – Maa- ja Ruumiameti haldusjärelevalve roll - Mittearvestatud Selgitus: Toetame ettepanekut anda Maa- ja Ruumiametile täiendav 43  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 haldusjärelevalve roll kohaliku omavalitsuse tegevuse Planeeritav haldusjärelevalve funktsioon ei sisalda endas kontrollimisel planeerimismenetluses. Täiendavalt teeme otstarbekuse kontrollimise pädevust. See tähendab, et ettepaneku kaaluda Maa- ja Ruumiameti volituste MaRu ei saaks kontrollida, kas kooskõlastaja antud laiendamist ka planeeringute kooskõlastajate seatud arvamus on asjakohane või mitte. Eelnõus teksti selles osas tingimuste õiguspärasuse ja asjakohasuse kontrollimiseks. ka täpsustatud. Selgitame, et sätte sõnastust on muudetud, Näiteks on praktikas esinenud juhtumeid, kus mille kohaselt antakse MaRu-le järelevalvepädevus Transpordiamet seab arendaja poolse riigi teede tähtaegadest kinnipidamise üle nii KOV-ide kui asutuste väljaehitamise tingimuseks tuulepargi ehituloa andmisel, puhul. mis ei ole kooskõlas planeeringu elluviimise loogikaga. Lahendamata on jätkuvalt küsimus, kuidas tekib huvitatud Planeerimismenetlus on haldusmenetlus (PlanS § 1 lõige isikul reaalne võimalus ka tekkinud kahju hüvitamisele 3), mis tähendab, et selle käigus tekkinud kahju on võimalik seoses planeeringumenetluse õigusvastase viibimisega kehtiva õiguse kohaselt välja nõuda riigivastutuse seaduse kohaliku omavalitsuse tegevuse tõttu. (RVastS) alusel. Seega ei saa nõustuda väitega, et antud küsimus on lahendamata. RVastS § 2 lõike 1 punkt 5 märgib, et RVastS alusel võib isik kohaliku omavalitsuse üksuselt nõuda tekitatud kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise eeldused on kirjeldatud RVastS §-s 7. Riigivastutusega seotud vaidlusi lahendab halduskohus. RVastS regulatsiooni täiendamine ei ole käesoleva eelnõu eesmärk. 5. Punkt 1.4 – Koondvastuse saatmise võimalus - Toetame Selgitame Võtame teadmiseks. ettepanekut võimaldada planeerimisalase tegevuse korraldajal vastata kirjalikele arvamustele koondvastusega. See aitab vähendada halduskoormust ja kiirendada menetlust, säilitades samas kaasamise kvaliteedi. 6. Punkt 1.8 – Projekteerimistingimuste alusel ehitamise Selgitame Võtame teadmiseks. võimalus - Toetame muudatust, mis laiendab võimalusi ehitada projekteerimistingimuste alusel ka olemasoleva hoonestuse vahetusse lähedusse jäävale kinnisasjale. See 44  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 muudatus aitab vähendada detailplaneeringu koostamise vajadust olukordades, kus see ei loo lisaväärtust, ning võimaldab paindlikumat ja kuluefektiivsemat ehitustegevust. 7. Punkt 1.11 – Detailplaneeringu kehtestamise tähtaeg - Selgitame DP menetlustähtaja diferentseerimine nõuab täiendavat Toetame muudatust, mille kohaselt detailplaneering tuleb analüüsi, kuid ettepanekuna on seda esitatud ning kehtestada hiljemalt kolme aasta jooksul alates taotluse analüüsime, milline võiks asjakohane menetlustähtaeg olla. esitamisest. Praktikas võib esineda olukordi, kus planeeringuga seotud uuringud (nt keskkonnamõju hindamine) võtavad kauem aega. Palume kaaluda, kas sellistel juhtudel võiks olla võimalik taotluse alusel tähtaega pikendada, määrata erandkorras uus tähtaeg või leida viise uuringute kiirendamiseks, et vältida kehtestamata jäämist objektiivsetel põhjustel. 8. Punkt 1.12 – Detailplaneeringu muutmise regulatsioon - Selgitame Võtame teadmiseks. Toetame muudatust, mis loob selge ja eraldiseisva regulatsiooni kehtiva detailplaneeringu muutmiseks. See aitab vältida vajadust algatada uus menetlus olukorras, kus soovitakse muuta vaid üksikuid tingimusi (nt hoone kõrgus või sihtotstarve), mis ei mõjuta oluliselt planeeringu üldist lahendust. 9. Punkt 1.12 kohaselt võib taotluse detailplaneeringu Arvestatud Sätte osa eelnõust välja jäetud ning kohaldatakse üldiseid muutmiseks esitada igaüks. Leiame, et kui kehtiva haldusmenetluse printsiipe. detailplaneeringu muutmise algatamise õigus antakse seadusega igaühele, võib sellega kaasneda mitmeid negatiivseid tagajärgi: a. Esiteks suureneks oluliselt kohalike omavalitsuste halduskoormus, sest menetleda tuleks ka neid taotlusi, millel puudub tegelik seos planeeringualaga. See tähendaks 45  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 ressursside raiskamist põhjendamatutele või pahatahtlikele algatustele ning aeglustaks sisuliste muudatuste läbiviimist. b. Teiseks avaks selline regulatsioon võimaluse pahatahtlikeks või spekulatiivseteks algatusteks, näiteks konkurentide või huvigruppide poolt, kelle eesmärk ei ole planeeringu kvaliteetne muutmine, vaid arendustegevuse takistamine või menetluse venitamistaktika. c. Kolmas oluline tagajärg on õiguskindluse vähenemine. Omanikel ja arendajatel kaoks kindlus, et kehtiv planeering on usaldusväärne alus investeeringute ja arendusplaanide tegemiseks. See omakorda pärsiks investeerimisjulgust ja arendustegevust. d. Lõpetuseks tooks igaühele antud algatamisõigus kaasa õigusvaidluste plahvatusliku kasvu, sest erinevad huvigrupid kasutaksid võimalust planeeringutega manipuleerimiseks, mis muudaks kogu planeerimissüsteemi ebastabiilseks ja raskesti juhitavaks. e. Kokkuvõttes leiame, et isikute ring võiks olla piiratud üksnes kehtestatud detailplaneeringuga seotud isikutega, sh piiritledes selliste isikute ringi, või kehtestades teistsuguse regulatsiooni, mis aitaks vältida pahatahtlikute ja põhjendamatute taotluste menetlemise. 10. Punktis 1.12 esitatud § 1391 lg 2 on kirjas: Selgitame Tegemist oli tööversiooni veaga, eelnõust viide välja „Detailplaneeringut muutev detailplaneering ei või võetud. sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut või kui see võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse ning tegevusi, millega kaasneb oluline keskkonnamõju.“ Samas ütleb sama paragrahvi lõike 5 46  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 teine lause järgmist: „Käesoleva seaduse § 126 lõike 1 punktis 4 nimetatud ehitiste asukoha määramisel on kohustuslik lahendada ka käesoleva seaduse § 126 lõike 1 punktides 17 ja 20 nimetatud ülesanded.“ Planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 20 sätestab, et detailplaneeringuga tuleb lahendada avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajaduse märkimine. Juhime tähelepanu, et meie hinnangul esineb eeltoodud sätetes vastuolu. 11. Lisaks planeeringute menetluste kiirendamisele ja Selgitame Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium valmistab tõhustamisele on oluline ka kehtestatud planeeringute ette analüüsi oluliste investeeringute mõiste ja sellega alusel uute investeeringute kiire ellu viimine. Uute seotud regulatsiooni integreerimiseks õiguskorda, muu investeeringute tegemise muudab keeruliseks olukord, kus hulgas analüüsitakse ka kaebeõigusega seotud aspekte. nii planeeringute menetlemine kui ka vajalike keskkonnamõjude hindamine võtavad aega aastaid ning sellele järgnevad võimalikud kohtumenetlused võivad omakorda kesta aastaid. Selline olukord tekitab investorites suure ebakindluse. Samas mõistame, et kaebeõigus peab säilima. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku, et valitsusasutused mõtleksid, kas ja kuidas oleks võimalik, et tekkinud vaidlused lahendatakse ära (vajadusel kiirendatud kohtumenetluse raames) juba planeeringute menetlemise käigus, et vältida olukorda kus planeeringu kinnitamise järgselt algab aastaid kestev kohtuvaidlus ning puudub investeerimiskindlus planeeringu rakendamiseks. Tartu Linnavalitsus (02.10.2025 kiri nr 21.3-1.2/12923) 2. 1. Säte Mittearvestatud Selgitus: 1 Seadust täiendatakse paragrahviga 7 järgmises sõnastuses: „§ 71. Haldusjärelevalve teostaja 47  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 Maa- ja Ruumiametil on õigus teha haldusjärelevalvet, Selgitame, et sätte sõnastust on muudetud, mille kohaselt täites selleks järgmisi ülesandeid: antakse MaRu-le järelevalvepädevus tähtaegadest 1) kontrollida kohaliku omavalitsuse üksuse tegevust kinnipidamise üle nii KOV-ide kui asutuste puhul. planeerimismenetluse läbiviimisel; Huvigruppidelt ja koostööpartneritelt tulnud tagasiside 2) nõuda kohaliku omavalitsuse üksuselt teavet põhjal on peamiseks planeerimismenetluse probleemiks planeerimismenetluse läbiviimise kohta; menetluste venimine, mis tähendab, et MaRu-l peab seega 3) teha kohaliku omavalitsuse üksusele kohustuslikke olema seaduslik alus sellisesse probleemi vajadusel ettekirjutusi planeerimismenetluse läbiviimise küsimuses.“ sekkuda. Probleem ja ettepanek Oleme nõus, et planeerimismenetlus on haldusmenetlus Punkti 1 sõnastus on liiga laialivalguv, kuna ei ole (PlanS § 1 lõige 3) ning selle käigus peab KOV arvestama arusaadav, mida tegevuse kontrollimine endas hõlmab. kõikide haldusmenetluse põhimõtetega. Haldusmenetlus Palume täiendada punkti 1 sõnastust järgmiselt: allub kohtulikule kontrollile (haldusakti puudumisel on "1) kontrollida kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse võimalik esitada kohustamiskaebust juhul, kui KOV ei ole vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele põhjendamatult võtnud vastu planeerimismenetluses ette planeerimismenetluse läbiviimisel". nähtud haldusakti või teinud vajalikku toimingut), kuid Punktis 3 jääb arusaamatuks kontrolliese - mida tähendab eesmärgiks on kohtute koormuse vähendamine ning „menetluse läbiviimise küsimuses“? haldusjärelevalve funktsiooni kehtima hakkamisel võib Haldusmenetlus allub kohtulikule kontrollile. pigem eeldada, et võimalike kohtumenetluste arv, eriti Planeeringumenetlus ei erine tavapärasest kohustamise osas, langeb. MaRu roll haldusjärelevalve haldusmenetlusest taotletava eesmärgi osas – iga läbiviimisel jääb siiski peamiselt nõustavaks ning haldusorgan peab lähtuma HMS § 5 põhimõttest tagada abistavaks, kuna menetluse kitsaskohtadest ülesaamiseks ei efektiivne ja kiire haldusmenetlus, sh pidada kinni pea alati algatama haldusjärelevalvet. tähtaegadest. Ettekirjutuse koostamist haldusmenetluse nõuete täitmiseks (sh nt tähtaegade järgimist) ei saa pidada Rõhutame, et sisuliselt teeb MaRu haldusjärelevalvet juba eesmärgipäraseks tegevuseks. Planeerimismenetluses praegu heakskiidu kujul, kus kontrollitakse nii puudub selline oht kahju tekkimiseks, mis tavapäraselt planeerimismenetluse kui haldusakti õiguspärasust. õigustab ettekirjutuse koostamist ja sunniraha rakendamist. Heakskiidumenetlus on aga piiritletud üksnes Mööname, et teatud juhtudel võib olla vajadus järelevalve üldplaneeringut muutvate DP-dega (PlanS § 90) ja KOV teostamiseks, et vähendada kohtute koormust ja kontrollida eriplaneeringutega (PlanS § 122). PlanS § 138 sisulist KOVi tegevuse õiguspärasust analoogselt varasema rakendamist enam ei leia. Seega ei saa nõustuda väitega, et järelevalve menetlusega, kuid valitud vahend ei ole kohane. haldusjärelevalve sekkub liialt planeerimisdiskretsiooni. 48  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 Muudatusega kaasnevad põhjendamatud kulud riigile ja bürokraatia KOVile, kes peab siis hakkama tõendama ja põhjendama, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud. Tegemist on põhjendamatu ja olulise planeerimisdiskretsiooni riivega. Ettepanek on jätta p 3 eelnõust välja. 3. 2. Säte Mittearvestatud Selgitus: 5 Seadust täiendatakse § 139 järgmises sõnastuses: "(1) Detailplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestab DP muutmise menetlus teeb erandi PlanS § 140 lõikest 7 kohaliku omavalitsuse üksus hiljemalt ühe aasta ehk tegemist on üksnes konkreetse osaga planeeringust, möödumisel planeeringu algatamise taotlusest arvates." mida muuta soovitakse. See tähendab, et algne DP jääb "(5) Planeeringu koostamise korraldaja esitab kehtestatud kehtima ehk ei eeldata, et muutmise tulemusena peab ja muudetava planeeringu kohta käesoleva seaduse § 41 planeeringualale kehtestama täies mahus uue DP. Kui DP lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute andmekogusse 14 muutmisega muudetakse kehtivas DP-s teatud tingimusi, päeva jooksul planeeringu kehtestamisest arvates.“ siis kehtestatakse muudatus ning andmekogusse esitatakse teave muudatuse kohta selliselt, et andmekogust nähtuks Probleem ja ettepanek lõplikult kehtiv DP. Tegemist on olukorraga, mis kehtib ka Lõige 1 - Kui detailplaneeringu koostamise tähtaeg on 3 PT-de puhul, millega saab täpsustada kehtivat DP-d ehk aastat alates taotluse esitamisest, siis arusaamatuks jääb, PT-de kasutamisel ei eeldata, et kogu DP menetlus tuleb kuidas planeeringu muutmise menetluses avaliku uuesti läbida. väljapaneku ja arutelu ärajätmine kiirendab DP menetlust kahe aasta võrra. Ühe aastane tähtaeg ei ole mõeldav, kui Erandi tegemine ei ole põhjendatud seetõttu, et planeeringu muutmisel tuleb koostada samas mahus andmekogust peab nähtuma alal tervikuna kehtiv planeeringu materjale (seletuskirja ja jooniseid täismahus). planeeringulahendus. Lõige 5 tähendab, et kehtiva planeeringu muutmisel sisuliselt tuleb koostada uus planeering samas mahus, kuna PLANKu tuleb esitada samas mahus andmeid nagu planeeringu koostamisel. Menetlusaja kokkuhoidu võimaldaks see, kui planeeringu muutmist saab vormistada tavapäraselt haldusaktiga, mis sisaldab vaid muudatust (haldusakti tekstis tuuakse välja planeeringu muudatus, nt et senine kõrguspiirang asendatakse uue kõrguspiiranguga) ning kehtima jäävat osa nö üle ei kehtestata, vaid see jääb 49  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 kehtima algses versioonis. Menetlus oleks kiire ja ökonoomne, kui selleks ei ole vajalik koostada uusi jooniseid ega seletuskirja, vaid leitakse tehniline lahendus, kuidas muudatus andmekogus kuvatakse (nt nii, et planeeringu peale tekib viide haldusaktile, mida saab lihtsasti avada). Mida mahukamad materjalid, seda rohkem võtab aega nende menetlemine. Just planeeringumaterjalide mahukuse tõttu ei soovita ka täna planeeringu muutmiseks koostada uut planeeringut, vaid eelistatakse läbi projekteerimistingimuste või planeeringu osalise kehtetuks tunnistamise saada soovitud ehitusõigust. Eelnõuga planeeritav muudatus ei muuda sisuliselt täna kehtivat olukorda ega kiirenda oluliselt menetlust. Palume teha erand, et kui tegemist on planeeringu muutmisega (sh osalise kehtetuks tunnistamisega), siis ei ole vajalik koostada ega esitada kõiki § 41 lõikes 6 nimetatud andmeid PLANKu, vaid vajalik on edastada muutmise otsus. Ainult sellisel juhul oleks planeeringu muutmise menetluse sissetoomisel mõte ja see täidaks oma eesmärki. 4. 3. Sätted Mittearvestatud Selgitus: Paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Planeerimisalase tegevuse korraldaja võib planeeringu Osundatud lahendust kaaluti, kuid meie hinnangul oleks koostamise käigus esitatud kirjalikele arvamustele vastata see põhjustanud asjatut isikute õiguste riivet. Kehtiva koondvastusega enne planeeringu avalikku väljapanekut, õiguse puhul vastatakse isikute pöördumistele 15 päeva kuid mitte hiljem kui 60 päeva jooksul kirjalike arvamuste jooksul ning kui planeeringule ei ole arvamust avaldanud saamisest.“ mitmed isikud, ei ole ka kuidagi põhjendatud, et isik peaks ootama väga pikalt KOV seisukohta. Säte on mõeldud Paragrahvi 133 täiendatakse lõikega 4 järgmises ennekõike selleks, et KOV saaks toime tulla olukorraga, sõnastuses: kus planeeringule on esitatud väga palju arvamusi ja 50  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 „(4) Detailplaneeringu koostamise korraldaja annab pöördumisi, mille tähtaegne menetlemine (käesoleval ajal käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel arvamuse avaldanud 15 päeva), on ilmselgelt liialt koormav. isikutele seisukoha arvamuse kohta 30 päeva jooksul arvamuse saamisest. Seisukoha võib anda koondvastusena.“ Probleem ja ettepanek Koondvastuse andmise võimalus on hea, kuid kuna arvamuste esitamise periood on 30 päeva, võivad isikud esitada arvamusi 30päevase vahega (esimese päeva ja viimase päeva vahe on 30 päeva). Sisuliselt teeb see võimatuks koondvastuse andmise. Palume asendada sõnad „arvamuse saamisest“ sõnadega „arvamuse andmise tähtaja saabumisest“. Sellisel juhul on võimalik koguda kõik arvamused kokku ja anda seisukoht koondvastusena rikkumata vastamise tähtaega. 5. 4. Säte Arvestatud Seletuskirja on täpsustatud. Seaduse paragrahv 138 tunnistatakse kehtetuks. Seletuskirja kohaselt: Heakskiitu antakse jätkuvalt nendele detailplaneeringutele, millega muudetakse üldplaneeringut, kuid PlanS § 142 lõike 5 kohaselt kohaldatakse sellistele detailplaneeringutele PlanS § 90 nõudeid ehk sellist detailplaneeringut menetletakse üldplaneeringule kehtestatud menetlusnõuete kohaselt ja heakskiit antakse kui üldplaneeringule. Probleem ja ettepanek Üldplaneeringu menetlusreegleid kohaldatakse ka juhul, kui detailplaneeringule koostatakse KSH, aga planeering on üldplaneeringuga kooskõlas. Palume sätestada, et detailplaneeringut, millele koostatakse KSH, kuid mis on 51  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 ÜPga kooskõlas ei kohaldata heakskiitmise menetlust. Või vastasel juhul täiendada seletuskirja, kuna see hetkel ei kajasta sellist olukorda ja räägib vaid üldplaneeringut muutvast detailplaneeringust. 6. 5. Säte Mittearvestatud Selgitus: Kehtiv Plans § 2 lg 4 sätestab, et kehtestatud planeeringu alusel läbiviidavale kinnisasja avalikes huvides Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse omandamisele, sealhulgas sundvõõrandamisele, (KAHOS) § 2 lõige 1 märgib, et kinnisasja avalikes huvides kohaldatakse kinnisasja avalikes huvides omandamise omandamine, sealhulgas sundvõõrandamine, on kinnisasja seadust. PlanS § 131 lg 3 kohaselt peab KOV tagama, et omandamine üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise planeeringualalt oleks juurdepääs avalikult kasutatavale eest. Kinnisasi omandatakse kokkuleppel omanikuga või teele ning et muid avalikes huvides olevaid tehnorajatisi sundvõõrandatakse, kui omanikuga kokkulepet ei oleks võimalik nende otstarbe kohaselt kasutada. saavutata. Samas sätestab KAHOS § 1 lõige 3, et kinnisasja Sealhulgas peab olema tagatud ühendus ühisveevärgi ja - võivad nii riik kui KOV omandada ka tasuta. kanalisatsiooniga, kui planeeringuala jääb ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise piirkonda. PlanS-i eelnõuga ei muudeta KAHOS põhimõtteid ning meie hinnangul oleks tegemist omandipõhiõiguse olulise Probleem ja ettepanek riivega, kui õigusakt näeks tasuta üleandmist kohustuslikult Oleks vaja analüüsida, kuidas PlanS § 131 kohase ette. halduslepingu sõlmimine oleks kiirem, et ka planeeringu kehtestamiseni jõutaks kiiremini. Hetkel on üheks takistuseks, miks detailplaneeringu koostamine venib mh see, et maa omanikuga ei jõuta kokkuleppele avalike rajatiste aluse maa tasuta võõrandamises. Juhul, kui tegemist on arendaja enda arenduse jaoks vajaliku tee ja sellega seotud rajatisega, mille ta ehitab välja endale kuuluvale kinnisasjale ja mille ta peab andma seejärel KOVile üle, siis ei ole loogiline toimetada maa võõrandamisel KAHOSe järgi ja hakata maa eest omanikule hüvitist maksma. KAHOS ja PlanS ei toeta 52  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 tänast KOVide praktikat saada maa tasuta KOVi omandisse ja seetõttu läbirääkimised venivad. Ettepanek täiendada § 131 lg 5 p 4 vastavalt: (5) Planeeringu koostamise korraldaja ja huvitatud isik lepivad lisaks halduskoostöö seaduse §-s 10 sätestatud tingimustele kokku käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud ehitiste: 4) rajatiste ja vajadusel selle aluse maa planeeringu koostamise korraldajale tasuta üleandmise kohustuse, selle täitmise tähtaja ning täitmise tagamiseks piisavad tagatised. 7. 6. Säte Selgitame Tegemist oli tööversiooni veaga ning sättest on viide PlanS Seadust täiendatakse paragrahvidega 1391 § 126 lõike 1 punktile 20 eelnõust välja jäetud. "(2) Detailplaneeringut muutev detailplaneering ei või sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut või kui see võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse ning tegevusi, millega kaasneb oluline keskkonnamõju. (5) Detailplaneeringu muutmisel lahendatakse vähemalt käesoleva seaduse § 126 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud ülesanded, kui neid ei ole muudetava detailplaneeringuga lahendatud. Käesoleva seaduse § 126 lõike 1 punktis 4 nimetatud ehitiste asukoha määramisel on kohustuslik lahendada ka käesoleva seaduse § 126 lõike 1 punktides 17 ja 20 nimetatud ülesanded.". Probleem ja ettepanek Sätte järgi ei ole lubatud DP muudatuse regulatsiooni kohaldada olukorras, kus see võib kaasa tuua kinnisasja või 53  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 selle osa avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse. Samal ajal nähakse ette kohustus lahendada DP muutmisel 126 lõike 1 p 4 ja p 17 ja p 20 ülesanded: 20) käesoleva lõike punktides 119 loetletud ülesannete täitmiseks avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajaduse märkimine. Palume selgitada, kas regulatsioonis on vastuolu või on regulatsioonil eesmärk lubada muutmise menetluses rakendada sundvõõrandamise/sundvalduse seadmist vaid juhul, kui tegemist on ehitise toimimiseks vajalike rajatistega? 8. 7. Säte Arvestatud Sätte osa eelnõust välja jäetud ning kohaldatakse üldiseid Seadust täiendatakse § 1392 haldusmenetluse printsiipe. "(1) Taotluse detailplaneeringu muutmiseks võib esitada igaüks." Seletuskirja kohaselt: DP muutmise taotluse regulatsioon ei erine muu haldusmenetluse algatamise taotluse regulatsioonist, välja arvatud selles, et DP muutmiseks võib taotluse esitada igaüks. Selle regulatsiooni eesmärk on anda õigus DP muutmise taotluse esitamise õigus ka nendele isikutele, kellel küll võib olla puutumus DP-ga hõlmatud alaga (nt naaberkinnistu omanik), kuid kes ei ole DP-ga hõlmatud ala kinnistute omanikud. Või, tegemist on suurema DPalaga ning isiku jaoks on oluline mingi tingimuse muutmine, kuid võib tekkida segadus selles, kellel alaga hõlmatud kinnistute omanikest on siis ikkagi õigus teha taotlus DP muutmiseks. Probleem ja ettepanek 54  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 Jääb arusaamatuks, mis eesmärgil on vaja rõhutada, et seda võib teha igaüks. Ei ole kuidagi põhjendatud sellise sätte lisamine. DP muutmise taotluse esitamisele peaks kehtima tavapärane detailplaneeringu algatamise regulatsioon. Ka algatamise taotlust ei pea kehtiva regulatsiooni järgi tingimata esitama maa omanik, kuid maaomanik peab olema teadlik ja kaasatud. Muudatus toob kaasa asjatut halduskoormuse suurenemist, kuna soodustab pahatahtlike naabrite vm kolmandate isikute poolt algatada planeeringute muutmisi juhul, kui nad ei ole kehtestatud planeeringulahendusega rahul. Tartu Linnavalitsus (08.10.2025 kiri nr 21.3-1.2/12923) 1. Planeerimisseaduse 125 lg 5 on sõnastatud järgnevalt: Mittearvestatud Sätte väljatöötamisel kaaluti muu hulgas jätta muutmata „(5) Kohaliku omavalitsuse üksus võib lubada eeldus, et PT-de andmisel peab järgima juba detailplaneeringu koostamise kohustuse korral väljakujunenud hoonestuslaadi. See piirang on jäetud aga detailplaneeringut koostamata püstitada või laiendada kõrvale peaasjalikult seetõttu, et takistab piirkonna arengut projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse juhul, kui KOV-il on soov piirkond ümber kujundada. vahele või selle vahetusse lähedusse jäävale hoonestatud või hoonestamata kinnisasjale hoone ja seda teenindavad Märgime, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole ehitised, kui üldplaneeringus on määratud vastava ala KOV seotud PT-de taotlusega ning PT-de andmisel võib üldised kasutus- ja ehitustingimused ning ehitise taotluses toodust kõrvale kalduda. Seega saab ka edaspidi püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka KOV PT-de andmise taotluse lahendamisel tugineda üldplaneeringus määratud muude tingimustega.“ põhjendustele, et PT tuleb anda kooskõlas ruumiliste Probleem ja ettepanek: suundumustega. Märgime, et PT-de puhul jääb jätkuvalt Jätta lõikesse alles tingimus, mis on täna kehtivas kohustuseks lähtuda üldplaneeringust ehk kui planeerimisseaduse 125 lg 5: „1) ehitis sobitub mahuliselt üldplaneering näeb ette madalhoonestuse (nt üksikelamu ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, ala, väikeelamuala vms), ei saa ka PT-de andmisel jätta arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi;“. osundatud piirangut arvestamata. Niisamuti ei ole PT-de Oluliselt teistsuguse funktsiooniga või mahuga hoone andmisel võimalik minna vastuollu maa sihtotstarbega või püstitamise soovi korral tuleks hoolikalt kaaluda, kas üldplaneeringus määratud juhtotstarbega. Lisaks peab PT- eesmärki on võimalik saavutada pelgalt 55  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 projekteerimistingimuste menetlusega. Eriti olukorras, kus de andmisel lähtuma ka EhS-s sätestatud nõuetest (EhS § seadusega on ettenähtud 60-päevane menetlustähtaeg. 26 lõife 3, § 27 lõige 2). Keerukamate objektide ja menetluste puhul võib projekteerimistingimuste menetlusaeg venida tohutult Kui aga üldplaneering ei ole olulisi piiranguid ette näinud, pikaks ja detailplaneeringust loobumine ei teeniks algselt saab KOV edaspidi PT-de andmisel suurema vabaduse silmas peetud eesmärki. Lisaks pannakse ruumiliselt sobiva otsustada. lahenduse leidmine täielikult KOV-i ametnike õlule, samas kui planeerimismenetluse puhul peab lahenduse välja töötama pädev planeerija. Algselt oli selle sätte mõte, et projekteerimistingimustega saaks ehitusõigust anda olukorras, kus näiteks juba valdavalt hoonestatud elamupiirkonda soovitakse lisada täiendav sarnane elamu või kui tööstuspiirkonda lisatakse sarnane laohoone. Selle punkti kaotamisega ei tohiks tekitada olukorda, kus arendajate ootus on, et detailplaneeringut koostamata (lootes kiiremale menetlusele) on võimalik püstitada olemasoleva väljakujunenud hoonestuse kõrvale täiesti teistsuguse funktsiooniga või mahuga hoone. Näiteks püstitada elamupiirkonna kõrvale kaubanduskeskus ainult projekteerimistingimuste alusel. Viru Keemia Grupp (30.09.2025 kiri nr VKG.01-09/80-4) 1. Saadame käesoleva kirjaga teile Viru Keemia Grupp AS Selgitame Planeeritav haldusjärelevalve funktsioon ei sisalda endas täiendavad kommentaarid planeerimisseaduse ja sellega otstarbekuse kontrollimise pädevust. See tähendab, et seonduvate teiste seaduste muutmise eelnõu 683SE MaRu ei saaks kontrollida, kas kooskõlastaja antud tööversioonile kuupäevaga 16/09/2025. Lisaks palume arvamus on asjakohane või mitte. Selgitame, et sätte arvestada meie 31.03.2025 saadetud kirjas nr VKG.01- sõnastust on muudetud, mille kohaselt antakse MaRu-le 09/80-1 toodud ettepanekutega. järelevalvepädevus tähtaegadest kinnipidamise üle nii Punkt 1.3 – Maa- ja Ruumiameti haldusjärelevalve roll KOV-ide kui asutuste puhul. Toetame ettepanekut anda Maa- ja Ruumiametile täiendav haldusjärelevalve roll kohaliku omavalitsuse tegevuse kontrollimisel planeerimismenetluses. Täiendavalt teeme 56  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 ettepaneku kaaluda Maa- ja Ruumiameti volituste laiendamist ka planeeringute kooskõlastajatele seatud tingimuste õiguspärasuse ja asjakohasuse kontrollimiseks. Näiteks on praktikas esinenud juhtumeid, kus Transpordiamet seab arendajale tingimuseks riigi teede väljaehitamise kohustuse tuulepargile ehitusloa andmisel, mis ei ole kooskõlas planeeringu elluviimise loogikaga. 2. Punkt 1.4 – Koondvastuse saatmise võimalus Selgitame Võetud teadmiseks. Toetame ettepanekut võimaldada planeerimisalase tegevuse korraldajal vastata kirjalikele arvamustele koondvastusega. See aitab vähendada halduskoormust ja kiirendada menetlust, säilitades samas kaasatuse kvaliteedi. 1. 3. Punkt 1.8 – Projekteerimistingimuste alusel ehitamise Selgitame Võetud teadmiseks. võimalus Toetame muudatust, mis laiendab võimalusi ehitada projekteerimistingimuste alusel ka olemasoleva hoonestuse vahetusse lähedusse jäävale kinnisasjale. See muudatus aitab vähendada detailplaneeringu koostamise vajadust olukordades, kus see ei loo lisaväärtust ning võimaldab paindlikumat ja kuluefektiivsemat ehitustegevust. 4. Punkt 1.11 – Detailplaneeringu kehtestamise tähtaeg Selgitame Menetlustähtaegade diferentseerimist tulenevalt Toetame muudatust, mille kohaselt detailplaneering tuleb konkreetse menetluse nõuetest on võimalik kaaluda kehtestada hiljemalt kolme aasta jooksul alates taotluse järgmiste planeerimismenetluse muudatuste esitamisest. Praktikas võib esineda olukordi, kus ettevalmistamisel. planeeringuga seotud uuringud (nt keskkonnamõju hindamine) võtavad kauem aega. Palume kaaluda, kas sellistel juhtudel võiks olla võimalik taotluse alusel tähtaega pikendada või määrata erandkorras uus tähtaeg, et vältida kehtestamata jätmist objektiivsetel põhjustel. 57  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 5. Punkt 1.12 – Detailplaneeringu muutmise regulatsioon Selgitame Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tegeleb Toetame muudatust, mis loob selge ja eraldiseisva investeeringutega seotud regulatsiooni kavandamisega regulatsiooni kehtiva detailplaneeringu muutmiseks. See ning peale valmivat analüüsi on võimalik asuda koostama aitab vältida vajadust algatada uus menetlus olukorras, kus vajalikke muudatusi. soovitakse muuta vaid üksikuid tingimusi (nt hoone kõrgus või sihtotstarve), mis ei mõjuta oluliselt planeeringu üldist lahendust. Lõpetuseks toome välja, et lisaks planeeringute menetluste kiirendamisele ja tõhustamisele on oluline ka kehtestatud planeeringute alusel uute investeeringute kiire ellu viimine. Uute investeeringute tegemise muudab keeruliseks olukord kus nii planeeringute menetlemine kui ka vajalike keskkonnamõjude hindamine võtavad aega aastaid ning sellele järgnevad võimalikud kohtumenetlused võivad omakorda kesta aastaid. Selline olukord tekitab investorites suure ebakindluse. Samas mõistame, et kaebeõigus peab säilima. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku, et valitsusasutused mõtleksid kas ja kuidas oleks võimalik, et tekkinud vaidlused lahendatakse ära (vajadusel kiirendatud kohtumenetluse raames) juba planeeringute menetlemise käigus, et vältida olukorda kus planeeringu kinnitamise järgselt algab aastaid kestev kohtuvaidlus ning puudub investeerimiskindlus planeeringu rakendamiseks. Eesti Planeerijate Ühing (30.09.2025) 1. Punkt 1.1 Mittearvestatud Selgitus: Toetame ettepanekut, et planeerimisalase tegevuse korraldaja võib määrata planeerimismenetluses toimingu Asjaolu, et KOV võib määrata menetluse osalisele tegemiseks mõistliku tähtaja. Samas peame vajalikuks toimingu tegemiseks või andmete esitamiseks tähtaja, ei välja tuua, et planeerimismenetluse tõhusus on seotud tähenda, et ka seda tähtaega ei oleks võimalik pikendada, 58  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 erinevate osapoolte ajalise ja sisulise panusega. Teeme kui selleks on vajadus. Kui kooskõlastav asutus vajab ettepaneku kaaluda tähtaja määramise võimaluse tähtaja pikendamist, siis on järelikult tegemist olukorraga, laiendamist ka kooskõlastavatele riigiasutustele juhul, kui kus töökoormuse või muude asjaolude tõttu ei ole asutus kooskõlastamise tähtaega on korduvalt pikendatud. valmis kooskõlastust andma. Tähtaja pikendamise regulatsiooni kehtetuks tunnistamine eeldab laiemat arutelu. 2. Punkt 1.2 Selgitame Isikuandmeid puudutav osa eelnõust välja jäetud. Andmekogusse koondub paratamatult planeerimismenetluse isikutega seotud andmeid. Ettepaneku alusel tuleb andmekogusse kanda isikute, kes võivad olla ka füüsilised isikud, andmed (arvamuse andja, kaasatud või teavitatud isik või tema esindaja). Ettepaneku kohaselt võib andmekogusse kanda muuhulgas füüsilise isiku kohta andmeid nagu isikukood, elukoht, kontaktandmed jm. Meie hinnangul suurendab ettepanek halduskoormust, kuna iga arvamuse küsimise või teavitamise kirjas tuleb kirja saajat teavitada ja hiljem selgitada, mis andmeid tema kohta kogutakse ja kuidas neid kasutatakse. Lisaks võib andmete kogumine vähendada eelkõige füüsiliste isikute arvamuse avaldamise soovi, kuna ei soovita, et nende andmeid kogutakse ning seeläbi võib jääda oluline arvamus planeeringulahenduse kohta esitamata. See on otsene negatiivne mõju PlanS § 10 reguleeritud huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõtte täitmisele. Planeerimismenetluses ei tohi seadusandlusega luua täiendavaid takistusi arvamuste esitamiseks ja saamiseks. Teeme punkti 1.2. osas järgmised ettepanekud: ● kaaluda täiendavalt, kas kõikide viidatud andmete kogumine, eelkõige füüsiliste isikute aspektist, on planeerimismenetluses hädavajalik; 59  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 ● lisada andmekogusse kantavate isikute nimekirja ka keskkonnamõju strateegilise hindamise juhtekspert. Toetame ettepanekut, et andmekogu kaudu on võimalus saata isikutele teavitusi planeerimismenetlusest või menetlustoimingust. 3. Punkt 1.3 Mittearvestatud Selgitus: Seadust soovitakse täiendada §-iga 71, mille kohaselt on Maa- ja Ruumiamet haldusjärelevalve teostaja ettepanekus Haldusjärelevalve funktsiooni loomine PlanS-i on olnud nimetatud ülesannetes. Ettepaneku eesmärgiks võis olla huvigruppide ettepanek juba pikemat aega. Nõustume soov, et kohalik omavalitsus menetleks detailplaneeringuid selles, et haldusjärelevalve funktsiooni lisandumisega võib kiiremini ning leida kitsaskohad, kus menetlus on ajutiselt töökoormus suureneda nii KOV-ides kui MaRu-s, aeglustunud. Maa- ja Ruumiamet on enda kuvandit üles kuid näeme, et halduspraktika väljakujunemise käigus see ehitades korduvalt rõhutanud, et tegu on usaldusväärse stabiliseerub. Märgime, et teatud vormis on partneriga kohalikele omavalitsustele, olles avatud haldusjärelevalve funktsioon MaRu-l juba praegu, kuna koostööle ning toetades ja nõustades kohalikke heakskiidu menetluses on sisult samuti haldusjärelevalve. omavalitsusi. Esitatud ettepanek välistab usaldusväärse partneri ja avatud koostöö suhted, kuna haldusmenetluse Selgitame, et sätte sõnastust on muudetud, mille kohaselt järelevalve teostajana on Maa- ja Ruumiamet antakse MaRu-le järelevalvepädevus tähtaegadest jõupositsioonil. Amet tugevdab oma rolli oluliselt kinnipidamise üle nii KOV-ide kui asutuste puhul. edukamalt läbi koostöö, mitte läbi haldusjärelevalve teostajana. Riigil võib olla soov Maa- ja Ruumiameti rolli tugevdada, kuid on kaheldav, et haldusjärelevalve õiguse andmine seda teeb. Kui Maa- ja Ruumiamet võtab endale järelevalve kohustuse KOV-i olemusliku ülesande teostamise üle (ruumiline planeerimine on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi selgelt kohaliku elu ülesanne), siis sellega ei sunnita KOV-e rohkem vastutama ja protsesse kiirendama, vaid vastupidi – omavalitsusel võib tekkida tunne, et riik hakkab senisest enam planeerimisalast 60  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 tegevust suunama, mis vähendab kokkuvõttes kohalikul tasandil otsustusõigust. Ruumiline planeerimine on olemuslikult kohaliku elu küsimus. Haldusjärelevalve regulatsiooni loomisel on oluline täpsustada, mida riik hakkab järelevalve raames KOV-le ette kirjutama. Selgituses on öeldud, et ennekõike on Maa- ja Ruumiameti roll astuda samme juhul, kui võib täheldada selget menetluse venimist või tuvastatakse selline sisuline rikkumine, mis võib kaasa tuua ebaõige planeeringu lahenduse. Õige planeeringulahendus ehk kohalikest huvidest lähtuva planeeringulahenduse üle otsustamine on omavalitsuse ülesanne ning siin ei tohiks olla riigil õigus öelda, mis on õige või vale, kuna riik ei tunne piisavalt kohalikke olusid. Jääb selgusetuks, miks on praegused Maa- ja Ruumiameti õigused ebapiisavad KOV- ide suunamiseks ning millist lisandväärtust annab haldusjärelevalve praktikas juurde. Kui riik soovib piirata omavalitsuste enesekorraldusõigust, sh tema õigust otsustada, kuidas ja mis viisil omavalitsus enda olemuslikku ülesannet täidab, peab see olema väga selgelt läbi mõeldud, kaalutletud ja põhjendatud. Järelevalve sätestamine ei ole ainult õigus, vaid sellega kaasneb ka kohustus riigil seda rolli täita ja vastutada. Näeme antud muudatuse sisseviimisel ohtu, et kaebuste hulk võib pärssida Maa- ja Ruumiameti teiste funktsioonide täitmist ning samuti suurendab märkimisväärselt kohalike omavalitsuste halduskoormust, milleks on detailplaneeringu menetlusega seotud ajalise info koondamine ja põhjendamine. Muudatus ei täpsusta ka, kellel on õigus vastavat taotlust esitada, mistõttu võib igaüks vastava taotluse esitada, kuigi sellel ei pruugi olla 61  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 piisavalt põhjendatust. Iga haldusjärelevalve taotluse menetlemine kulutab kõigi osapoolte ressursse ning sedavõrd võib detailplaneeringu menetlemine hoopiski pikeneda. Meie hinnangul suureneb olulisel määral nii riigi kui omavalitsuse halduskoormus. Seda aeg on otstarbekas KOV-il kasutada planeeringu sisulistele küsimustele. Teeme punkti 1.3. osas järgmised ettepanekud: • Jätta kehtima §7 seaduses esitatud kujul ja mitte täiendada punkti 1.3 ettepanekuga. • Meie hinnangul tuleb leida koostöös kohalike omavalitsustega võimalused (nt koostöö ja kooskõlastamise menetlus), kuidas Maa- ja Ruumiamet saaks toetada ja nõustada kohalikke omavalitsusi ja planeerimismenetluses osalejaid nii, et menetlus kulgeks sujuvalt ja soovitud tähtaegade piires. 4. Punktid 1.4-1.10 Selgitame Sätte selgitusse on märgitud järgmine: Vahetusse lähedusse Toetame punktides 1.4-1.10 esitatud ettepanekuid. jääva kinnisasjana tuleb mõista kinnisasja, millel viibides Punkti 1.8 ettepaneku osas palume seaduse seletuskirja on vähemalt ühest küljest kõrvalkinnisasja hoonestust lisada “vahetusse lähedusse” jääva mõiste selgitus, millele võimalik tajuda. Tajumisena saab kõne alla tulla see, et kohalikud omavalitsused saaksid projekteerimistingimuste kõrvalkinnistul asuv hoone on mõistlikul kaugusel, see on väljastamisel toetuda. kergelt hoomatav ja selle ehituslike detaile on võimalik pingutuseta tuvastada. Vahetusse lähedusse ei saa seega jääda, näiteks, naaberkinnistul olev hoone, mis on nii kaugel, et vaatlejal pole võimalik tuvastada täpsemaid ehitusdetaile. See, kuidas konkreetsel juhul vahetusse lähedusse jäävat hoonestust sisustada, on kohaliku omavalitsuse üksuse pädevuses kaalutlusotsuse alusel. Meie hinnangul on tegemist selgitusega, mis on rakendamiseks piisavalt selge ja arusaadav. Kui 62  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 rakendamise osas tekib raskusi, siis saab KOV-idele anda vastavaid selgitusi. 5. Punkt 1.11 Mittearvestatud Selgitus: Ettepanek näeb ette, et paragrahvi 139 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: HMS § 14 lõike 1 kohaselt esitatakse haldusmenetluse „(2) Detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata algatamiseks haldusorganile taotlus. See tähendab, et peale jätmise otsus tehakse hiljemalt kolme aasta möödumisel taotluse saamist asutakse praktikas taotlust lahendama ehk detailplaneeringu algatamise taotluse esitamisest arvates.“ tuvastatakse menetluse asjaolusid, peetakse läbirääkimisi halduslepingu sõlmimise asjaolude üle ning tehakse muid Ettepanek, mille kohaselt hakataks detailplaneeringu toiminguid, mis päädivad DP algatamise otsusega. Ehkki kehtestamise või kehtestamata jätmise kolme aasta tähtaega PlanS § 128 lõikes 4 on sätestatud, et taotluse lahendab arvestama algatamise taotluse esitamisest, on sisuliselt KOV 30 päeva jooksul (ehk võtab vastu DP algatamise või probleemne. Muudatus ei arvesta planeerimisseaduse mittealgatamise otsuse) taotluse saamisest, eelneb loogikat (menetlus algab otsusega (PlanS § 128 lg 5), algatamisele siiski pahatihti pikk „ujuv“ periood, mille sarnane loogika on ka teistel planeeringuliikidega) ega jooksul on taotlus küll menetluses ja tehakse ka toiminguid, tegelikku menetluspraktikat. Kui kolmeaastast tähtaega kuid DP algatamise otsust veel tehtud ei ole. Oluline on aga hakatakse arvestama taotluse esitamisest, võib tekkida rõhutada, et ka taotluse esitamisele järgnev ja algatamise olukord, kus juba enne algatamist kulub menetluse aeg või mittealgatamise otsusele eelnev menetlus on samuti selliselt, et sisuliselt ei jõuta veel planeeringu koostamiseni haldusmenetlus (ja seega planeerimismenetlus). Muudatus ja menetlemiseni (näiteks esitatakse algatamisel tagab õigusselguse DP algatamise otsusele eelneva puudulikud dokumendid või ollakse eriarvamustel §130 menetluse osas. lepingu sõlmimise osas, mis tuleks sõlmida enne algatamist). See omakorda jätab vähem aega Rõhutame, et HMS loogikast tulenevalt algab detailplaneeringu sisulisele koostamisele, mille oluliseks haldusmenetlus taotluse esitamisega. PlanS § 139 lõige 2 osaks on ka teavitamine ja koostöö erinevate osapooltega, praeguses sõnastuses sätestab üksnes tähtaja, mille jooksul ning põhjustab asjatut kiirustamist ja vähendab peab jõudma kehtestamise otsuseni 3 aasta jooksul DP detailplaneeringute ja loodava ruumi kvaliteeti. algatamisest. Kuigi paljud arendajad teevad enne detailplaneeringu Kuivõrd ennekõike on huvigruppide soov olnud siduda DP algatamise taotluse esitamist piisavalt eeltööd ja uuringuid, algatamisele eelnev aeg ja DP algatamisest kehtestamiseni võib igasuguse algatamise taotluse järgselt tekkida olukord, kuluv aeg, siis sätte sõnastusega parandatakse õigusselgust. 63  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 kus kohalik omavalitsus vajab edasiseks menetlemiseks lisainfot (nt annab KSH eelhinnangu tellimise kohustuse huvitatud isikule, nõuab uuringuid, mille koostamine võib võtta aega teatud objektidel isegi aasta) või kulub aeg huvitatud isikuga või taristu haldajatega kokkulepete saavutamiseks ja selgitamiseks. On võimalus, et kolmeaastane ajaaken koos algatamisele eelneva ajaga kulub suuresti detailplaneeringu sisulisele koostamisele eelnevatele töödele, mis aga ei taga ajaraamis kiiremini edasi liikumist ja püsimist. Ka planeerimisseaduse eelnõuga, millele see täiendusettepanek esitatakse, nähakse muuhulgas ette, et olulise ruumilise mõjuga ehitisi hakatakse edaspidi koostama detailplaneeringu alusel, mille taotluse juurde peab kuuluma ruumianalüüs, mis tõendab ehitise sobivust kavandatavasse olukorda. Arvestades, et selle analüüsi sisu on reguleerimata, võib juba selle analüüsi täpsustamine võtta aega kuid, kui omavalitsus suhtub sellesse sisuliselt ja esitab arendajale küsimusi (mis on igati põhjendatud praktika). Kolm aastat algatamise taotluse esitamisest arvestatuna võib olla ka ebapiisav, kui detailplaneeringu raames on vajalik koostada KSH eelhinnang ja/või KSH. Esitatud ettepanek seab ajalise surve kõigile planeerimismenetluse osapooltele, mis tänases pädevate planeerijate puuduses (eelkõige kohalikes omavalitsustes) ei ole realistlik. Planeerimismenetluse kunstlik lühendamine ohustab tasakaalustatud ja kvaliteetse ruumi põhimõtetele vastava planeeringulahenduse kujunemist, sest ajaline surve sunnib tegema poolikuid otsuseid või loobutakse olulistest uuringutest. Tähtaja nimel kiirustamine on ühiskonnale kokkuvõttes kallim, kui 64  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 tasakaalukas ja mõistlik lähenemine lähtuvalt püstitatud ülesandest mida on vajalik lahendada. Täiendavalt tekib küsimus, millised on selle kohustuse täitmata jätmise õiguslikud tagajärjed. Kas see annab nt Maa- ja Ruumiametile võimaluse rakendada ettekirjutust ja sunniraha või annab see näiteks huvitatud isikule õiguse nõuda seaduses ette nähtud tähtaegset planeeringu kehtestamist halduskohtus? Mõlemad tagajärjed ei vii meid siiski soovitud tulemuseni ehk kehtestatud planeeringulahenduseni, mis on kõigi osapooltega läbi räägitud, kokku lepitud ning tagab tasakaalustatud ja kvaliteetse elukeskkonna. Teeme punkti 1.11. osas järgmise ettepaneku: • Loobuda esitatud ettepanekust ning jätta kehtima planeerimisseaduse tänane loogika, mille kohaselt planeering algab detailplaneeringu algatamise otsusest. 6. Punkt 1.12 Mittearvestatud Selgitus: Ühing ei nõustu regulatsiooniga, millega soovitakse võimaldada koostada detailplaneeringut muutvat DP muutmise regulatsiooni lisamine PlanS-i ei ole detailplaneeringut. Esitatud ettepanek on vastuolus vastuolus planeerimissüsteemiga. Tegemist on DP planeerimissüsteemiga tervikuna. instrumendiga, mida kasutatakse kehtiva DP muutmiseks selliselt, et ei pea läbima kogu DP menetluse uuesti (PlanS Seetõttu on vaja eelnevalt koostada analüüs, kui suur on § 140 lõiked 7 ja 8). tegelik vajadus kavandatud regulatsiooni järele ja mida sellega tahetakse saavutada. Regulatsioon vajab laiemat Asjaolu, et sellisele menetlusele kohaldatakse teistsuguseid diskussiooni menetlusnõudeid, ei tähenda, et tegemist oleks kas sellise planeerimisloogikat mitte arvestava instrumendi planeerimissüsteemiga vastuolus oleva regulatsiooniga. toomine seadusesse on põhjendatud. Enne esitatud Oleme nõus, et DP muutmine on võimalik piiratud ulatuses ettepanekuga edasi liikumist soovitame esmalt analüüsida, EhS § 27 alusel ka praegu, kuid arvestades PT-de olemust, 65  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 kui palju on selliseid kehtivaid detailplaneeringuid ja ei ole põhjendatud sellele instrumendile olulisema rolli olukordi, mille muutmist muudatusettepanek esitatud kujul andmist. PT-d jäävad ka edaspidi nii-öelda täpsustava rolli eeldatavalt lihtsustaks, arvestades et tulemuseks on kandjaks. kaasaegne elukeskkond ning kvaliteetne ruum. Planeerimisseadus sätestab täna mitmeid võimalusi Et vältida olulist avalike huvide kahjustamist, sisaldab detailplaneeringute “muutmiseks”, kuigi seda mõistet eelnõu mitmeid tingimusi, mille esinemisel ei ole DP seadus üheselt ei kasuta: muutmise regulatsiooni võimalik kohaldada - Uue detailplaneeringu koostamine kas samale või (üldplaneeringu muutmise ettepanek, oluline väiksemale/suuremale maa-alale. Kui osapooled teevad keskkonnamõju jne). See tähendab, et kehtiv avalik koostööd ja täidavad oma planeerimismenetluse rolle kokkulepe ruumilahenduse osas saab lähtuda adekvaatselt, võib ka uue väiksemamahulise maksimaalselt sellest kõrgemalseisvast avaliku ruumiga detailplaneeringu kehtestamiseni jõuda aastaga. seotud kokkuleppest ehk üldplaneeringust. Rõhutame, et - Detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine (PlanS isikute kaasamise osas erisusi ette ei nähta. § 140). Kui näiteks planeeringu terviklahendus sellest ei muutu, võib osalise kehtetuks tunnistamise ning projekteerimistingimuste andmisega avalikus menetluses saavutada samuti soovitud eesmärgi. - Detailplaneeringu täiendamine projekteerimistingimustega (EhS § 27). See võimaldab kehtivat planeeringut täiendada seaduses ettenähtud alustel ning oluliselt kiiremini kui 1 aasta jooksul. Seega on täna seaduses piisavalt võimalusi detailplaneeringu muutmiseks, mis ei tähenda 10 aastat kestvat planeerimismenetlust. Planeering on ühiskondlik kokkulepe ning on alusetu eeldada, et selle kokkuleppe muutmine peab käima väga kiiresti. Muudatuste ja täpsustuste sisseviimiseks, mis seda kokkulepet olemuslikult ei muuda, on täna seaduses võimalused olemas. Küsimus on nende rakendamise praktikas ning soovis neid rakendada. Ka on kavandatav regulatsioon vastuolus kehtiva PlanS § 9 lg 2, mille kohaselt on igaühel 66  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 õigus osaleda planeerimismenetluses ja selle ajal avaldada arvamust planeeringu kohta kuna kavandatava regulatsiooniga kitsendatakse isikute osaluse võimalust. Teeme punkti 1.11. osas järgmised ettepanekud: • Loobuda esitatud ettepanekust ning jätta kehtima planeerimisseaduse tänane loogika, mille kohaselt planeeringut on võimalik muuta juba seadusandluses sätestatud viisidel. • Teeme ettepaneku laiendada detailplaneeringut täpsustavate projekteerimistingimuste võimalusi ning vajadusel lahendada seal ka maakorralduslikke küsimusi. 7. Punkt 1.13 Selgitame Osundatud ettepanekud on kavas Majandus- ja Toetame punktis 1.13 esitatud ettepanekuid. Kommunikatsiooniministeeriumil edaspidi täiendavalt üle vaadata ning valmistada ette muudatused. Planeeringute menetlemise kiirendamine on oluline eesmärk, kuid seda ei saa saavutada kunstlikult tähtaegu ettepoole nihutades või planeerimise põhimõtteid rikkuvate lahenduste rakendamises. Efektiivsem lahendus oleks keskenduda menetluse tegelikele kitsaskohtadele – tagada, et algatamise taotlus lahendatakse seaduses sätestatud 30 päeva jooksul või loobuda algatamise menetlusest täielikult (analoog projekteerimistingimuste taotlusega), lühendada ja ühtlustada kooskõlastamiste tähtaegu, loobuda heakskiitmisest asendades selle kooskõlastamisega jms. Samuti tuleks toetada kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmist, sh planeeringu koostamise vajaduse üle otsustamisel ning tagada pädevate spetsialistide olemasolu ja otsuste langetamine mõistlikus ajaraamis. Nii on võimalik saavutada eesmärk – planeeringute menetlemise kiirendamine – ilma et kannataks planeeringute ja loodava 67  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 elukeskkonna kvaliteet või õigusselgus. Oleme jätkuvalt valmis ministeeriumiga koostööd tegema, et tagada planeerimissüsteem ja - menetlus, mis tegelikult ka toetab hea elukeskkonna kujundamist ning ei põhjusta osapooletele täiendavat koormust. Eesti Ehitusettevõtjate Liit (30.09.2025) 1. Eesti Ehitusettevõtjate Liit (edaspidi Liit) on Majandus- ja Selgitame Võetud teadmiseks. Kommunikatsiooniministeeriumi edastatud PlanS täiendamise eelnõu tööversiooni nr 16/09/25 (edaspidi Eelnõu) kätte saanud. Esmalt täname, et võimaldasite osalemist 19.08.2025 töötoas “Detailplaneeringute menetlemise tõhustamise võimalused”. On hea meel tõdeda, et riik on astumas esimesi samme planeerimismenetluste tõhustamise suunas, seda kinnitab ka edastatud PanS tööversioon 16/09/25, milles toodud täpsustuste mõju on olulises osas küll pigem formaalne, ent on ka mõned parandused, mille mõju planeerimismenetluse efektiivistumisele on kindlasti ka sisuline. Enne täpsemaid seisukohti Eelnõule rõhutame, et Liit tervitab Eelnõu esimesel lehel toodud selgitust, et planeerimissüsteemi tõhustamise teiste võimaluste analüüs jätkub. Liit eeldab ja loodab, et see jätkuv töö sisaldab ka kõigi Liidu poolt 27.03.2025 edastatud PlanS muudatusettepanekute läbitöötamist ja eelnõuks vormimist, selleks, et planeerimismenetlus efektiivsemaks muutuks. Eelkõige ootab Liit kiiret reageerimist kahe olulise teemaga seoses: 2. (i) Detailplaneeringu koostamise laiapõhjalisest Mittearvestatud Selgitus: kohustusest loobumine 68  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 Ootame avaliku diskusiooni meie hinnangul kõige Ettepanekut on võimalik kaaluda ja see eeldab täpsemat suuremat mõju omava muudatusettepaneku üle (täpsemalt analüüsi ja laiemapõhjalist kaasamist, mis on plaanis läbi Lisa 1), mille tulemusena kaotataks ära PlanS § 125 lg 1 viia järgmistes planeerimismenetluse tõhustamise toodud väga laiapõhjaline nõue detailplaneeringute etappides. koostamiseks linnades, alevites ja alevikes. See ajakohasuse kaotanud nõue peaks asenduma selgesõnalise regulatsiooniga, et detailplaneeringu koostamine on kohustuslik üldplaneeringus määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel. Selline selgesõnaline regulatsioon annab igale KOV-ile üldplaneeringu koostamisel võimaluse asukoha põhiselt kaaluda ja määrata, millistel juhtudel (nt keerukam, piirkonna hoonestuslaadist eristuv ehitusõigus) ja asukohtades (nt keskusalad, maamärgilised kohad) on detailplaneeringu koostamine põhjendatult vajalik ja millistel mitte ning jätta kõrvale ajakohasuse kaotanud lähenemine, kus detailplaneeringute koostamine on linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes igal juhul kohustuslik (va PlanS § 125 lg 5 toodud erand). Selline lähenemine tagab KOV-idele jätkuvalt ruumilise planeerimise autonoomia ja oleks kooskõlas planeerimise hierarhilise ülesehitusega, kus madalamal seisev planeering (detailplaneering) lähtub kõrgemal seisvast (üldplaneering). Praegu on see pigem vastupidi PlanS § 125 lg 1 (detailplaneeringu regulatsioon) dikteerib suuresti PlanS § 75 lg 1 p-le 26 (üldplaneeringu regulatsioonile) sisu ja see on kaasa toonud ebamõistlikult laiapõhjalise detailplaneeringu koostamise kohustuse määramise, sh olukordades, kus detailplaneeringu koostamine võrreldes lihtsama ja kiirema projekteerimistingimuste menetlusega täiendavat lisaväärtust ei anna. 69  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 Kõigil ülejäänud juhtudel, kus üldplaneering ei määra detailplaneeringu koostamise kohustust sõltumata asjaolust, kas konkreetne ala asub linnas kui asustusüksuses, alevis või alevikus toimub ehitusõiguse andmine projekteerimistingimustega, mis peavad olema kooskõlas PlanS § 75 lg 1 p 18 määratud projekteerimistingimuste andmise alustega. 3. (ii) Detailplaneeringu menetluses ebamõistliku, Mittearvestatud Selgitus: ehitusprojekti asendiplaanile omase täpsusastme nõudmine Ootame kiiret sekkumist detailplaneeringu ülesannete Ettepanekut on võimalik kaaluda ja see eeldab täpsemat mõistlikkuse küsimuses (täpsemalt Lisa 1). analüüsi ja laiemapõhjalist kaasamist, mis on plaanis läbi Detailplaneeringute menetluste viibimise oluliseks viia järgmistes planeerimismenetluse tõhustamise põhjuseks on muu hulgas ka asjaolu, et KOV-id annavad etappides. PlanS § 126 lg 1 sätestatud detailplaneeringu ülesannetele oluliselt laiema sisu, kui on seaduse mõte. On tavapärane, et esitatakse nõudmisi, mida olemuslikult tuleb lahendada järgmises etapis - ehitusprojekti koostamise käigus. Selliste nõudmiste esitamine detailplaneeringu koostamise käigus on ebaproportsionaalne ja menetlust ebavajalikult koormav, sh huvitatud isikutele ebavajalikke kulusid tekitav (on väga tavapärane, et sellised KOV-ide äärmiselt detailsed nõudmised päädivad sellega, et huvitatud isik on sunnitud koostama detailplaneeringu menetluse jätkumiseks hoonestuse arhitektuurse lahenduse eskiisi). Bürokraatia vähendamiseks ja menetluste lihtsustamiseks tuleks kiirelt ja kriitiliselt üle vaadata detailplaneeringu koostamise ülesanded (PlanS § 126 lg 1) ning eristada üheselt mõistetavalt ja selgelt, milliste ülesannete lahendamine on kohustuslik (PlanS § 126 lg 2, mille sisu jääb hetkel kahjuks haldusmenetlustes tähelepanuta) ja milliste ülesannete lahendamine on nõutav põhimõtete 70  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 tasandil. Liit teeb ettepaneku PlanS § 126 lg 1 sõnastada ümber sama paragrahvi lg 2 valguses ehk siis PlanS § 126 lg 1 p-des 1-5, 17 ja 20 sätestatud ülesanded kui kohustuslikud ülesanded ning PlanS § 126 lg 2 asendada ülesannete loeteluga (PlanS § 126 lg 1 muud ülesanded, mida polnud eelnevalt loetletud), mis tuleks lahendada detailplaneeringu menetluses vajaduse korral vaid põhimõtetena. KOV-id peavad mõistma, et detailplaneeringu joonis ei pea ega saa olla samaväärne ehitusprojekti asendiplaaniga (mis on sagedasti tänane olukord). 4. 1.1. Tegemist on eelkõige vormilise parandusega, mis Mittearvestatud PlanS tasandil ei reguleerita toimingu sisu, mille Liidu hinnangul ühest küljest aitab luua õigusselgust, tegemiseks tähtaega määratakse. Tegemist on kohaliku teisest küljest aga võib luua uue võimu kuritarvitamise omavalitsuse kaalutlusotsusega, mis arvestab konkreetse olukorra: menetluse asjaolusid. - Õigusselgust seeläbi, et etappides ja tegevustes, milles seni pole seadusega tähtaega määratud, võivad Märgime, et PlanS § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse PlanS- KOV-id määrata tähtajad tekitades õigusselguse huvitatud s ettenähtud menetlustele HMS sätteid, arvestades PlanS-s isikutele, mis aja jooksul mingi menetlusetapp või toodud erisustega. menetlusetapi tegevus peaks läbi viidud saama, sh ka huvitatud isiku enda poolt. Oluline on selle õigusselguse HMS § 5 lõige 2 märgib, et haldusmenetlus viiakse läbi tagamise puhul ka edastada KOV-ile selge signaal, et kui eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt isik, kellele tähtaeg on määratud, sellest kinni ei pea, siis ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi on KOV-il õigus ja kohustus menetlusega jätkata, mitte isikutele. DP menetluses tuleb tasakaalustada avalikku ja jätkuvalt ootele jääda (mis on hetkeolukord); erahuvi ning on loomulik, et need huvid aeg-ajalt ei ühti. - Võimu kuritarvitamise risk seeläbi, et KOV-id Meie hinnangul kaitseb kehtiv PlanS huvitatud isiku huve saavad täiendava võimaliku manipulatsiooniinstrumendi menetluse jätkamiseks piisavalt (menetluse lõpetamise huvitatud isikute suhtes. Ka juba praegu rakendavad osad alused). Menetluse lõpetamise alused on PlanS-s nimetatud KOV-id taktikat, et kui huvitatud isik KOV-i poolt ning ükski nendest ei võimalda menetlust lõpetada pelgalt määratud tähtaja jooksul KOV-i nõutud muudatusi seetõttu, et KOV ja huvitatud isik ei leia DP lahenduse osas planeeringu lahendusse sisse ei vii, siis ähvardab KOV, et kiiret kompromissi. 71  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 lõpetab planeeringu menetluse, kuna eeldab huvitatud isiku sellisest käitumisest, et huvitatud isikul puudub huvi planeeringu menetlusega jätkamiseks. Sellistel juhtudel pole sageli aga küsimus mitte selles, et huvitatud isik ei soovi planeeringu menetlusega jätkamist, vaid selles, et KOV-i poolt nõutud planeeringu lahenduse muutmise nõue on õigusvastane ja/või põhjendamata, mistõttu huvitatud isik objektiivselt ei soovi ja saa sellega nõustuda. 5. 1.2. Tegemist on planeerimismenetluse efektiivistamise Selgitame Võtame teadmiseks. seisukohast Liidu jaoks formaalse PlanS täpsustamisega; 6. 1.3. Tegemist on olulise PlanS täpsustamisega, mis võib Selgitame Planeerimismenetlus on haldusmenetlus (PlanS § 1 lõige anda olulise mõju planeerimismenetluste 3), mis tähendab, et selle käigus tekkinud kahju on võimalik efektiivistumisele. Liit tervitab, et riigi tasandil on tekkinud kehtiva õiguse kohaselt välja nõuda RVastS alusel. Seega mõistmine, et KOV-ide üle on vajalik ja põhjendatud ei saa nõustuda väitega, et antud küsimus on lahendamata. hakata teostama järelevalvet planeerimismenetluste oluliste puudustega seoses – eelkõige peame silmas RVastS § 2 lõike 1 punkt 5 märgib, et RVastS alusel võib ebanormaalseid ajalisi viivitusi. Iseküsimus on, milline on isik kohaliku omavalitsuse üksuselt nõuda tekitatud kahju järelevalve ja ettekirjutuse praktiline väärtus, kui KOV-id hüvitamist. Kahju hüvitamise eeldused on kirjeldatud ka täna seadusest kinni ei pea, sh ekstreemsematel juhtudel RVastS §-s 7. Riigivastutusega seotud vaidlusi lahendab ka kohtulikest kompromissidest ja -lahenditest. halduskohus. RVastS regulatsiooni täiendamine ei ole Lahendamata on jätkuvalt küsimus, millele on Liit ka käesoleva eelnõu eesmärk. varasemalt tähelepanu juhtinud (vt Lisa 1) ehk kuidas tekib reaalne võimalus ka huvitatud isikule tekkinud kahju hüvitamisele seoses planeeringumenetluse õigusvastase viibimisega KOV-i tegevuse tõttu. 7. 1.4. Tegemist on planeerimismenetluse efektiivistamise Selgitame Võtame teadmiseks. seisukohast Liidu jaoks formaalse PlanS täpsustamisega; 72  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 8. 1.5. Tegemist on planeerimismenetluse efektiivistamise Selgitame Võtame teadmiseks. seisukohast Liidu jaoks formaalse PlanS täpsustamisega; 9. 1.6. Tegemist on planeerimismenetluse efektiivistamise Selgitame Võtame teadmiseks. seisukohast Liidu jaoks formaalse PlanS täpsustamisega; 10. 1.7. Tegemist on planeerimismenetluse efektiivistamise Selgitame Võtame teadmiseks. seisukohast Liidu jaoks formaalse PlanS täpsustamisega; 11. 1.8. Tegemist on mõistliku täpsustusega, Liit nõustub, Mittearvestatud Selgitus: et senine lähenemine – olemasoleva hoonestuse vahele jääv – oli liialt piirav ning oluline on anda lihtsam ja efektiivsem Hoonestatud või hoonestamata mõiste kasutamine on menetlusvõimalus ka puhuks, kus kinnisasi külgneb või oluline seetõttu, et vältida olukordi, kus kinnistule on juba asub olemasoleva hoonestuse vahetus läheduses. PT-d antud ja seega ei ole võimalik PT-sid rohkem anda. Arusaamatu on täiendus „hoonestatud või hoonestamata Tegemist on EhS-st tuleneva eripäraga, mida osundatud kinnisasi“, lakooniline termin „kinnisasi“ hõlmab nii sättega leevendatakse. hoonestatud kui hoonestamata kinnisasju. Vajadusel võib selgituse – kui eeltoodu osas on olnud sätte ja/või termini Kehtiva PlanS § 125 lõike 5 punkti 2 sõnastus eeldab PT- vääriti mõistmisi KOV-ide poolt - lisada Eelnõu de andmise puhul kahte tingimust: üldplaneeringus on seletuskirja. määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas PT-de andmise aluseks olevad tingimused. Liit teeb siiski ettepaneku sätestada siiski PlanS § 125 lg 5 kahe punktina: PT-de andmise aluseks olevad tingimused lähtuvad EhS (1) [Eelnõus sisalduv ettepanek:] üldplaneeringus on § 26 lõike 4 punktides 1-2 nimetatud tingimustest. määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused Kohtupraktikas (nt Tallinna Ringkonnakohtu 25.02.2019 ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka kohtuotsus haldusasjas nr 3-17-2721) on asutud üldplaneeringus määratud muude tingimustega; või seisukohale, et PlanS § 125 lõike 5 punkti 2 tuleb (2) [Liidu täiendav ettepanek:] üldplaneeringus ei ole tõlgendada selliselt, et PT-sid võib välja anda juhul, kui määratud piisava täpsusega ehitustingimusi, kuid ehitis üldplaneering sisaldab andmeid mis vastavad EhS § 26 sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud lõikes 4 toodud loetelule ehk tegemist on nõudega sätestada keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi andmed üldplaneeringutes küllaltki täpselt. See on ja üldplaneeringus määratud kasutus- ja muid tingimusi. tekitanud olukorra, kus üldisemad üldplaneeringud on 73  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 Tegemist on vajaliku täiendusega olukordadeks, kus osutunud takistavaks asjaoluks PT-de kasutamisel, ehkki üldplaneeringus on küll määratud kasutustingimused, aga valmidus selleks on KOV-il olemas. ei ole üldse või piisava täpsusega määratud ehitustingimused, sh arhitektuuritingimused. See Eelnõuga osundatud eeldust leevendatakse ning vajalikuks puudujääk on omane kõigile vanematele saab pidada üksnes selliseid ehituslikke tingimusi, mis on üldplaneeringutele (näiteks Tallinna linna üldplaneeringule üldised vastavalt nii käesoleval ajal kehtivale sõnastusele , Viimsi valla mandriosa üldplaneeringule), aga ka kui ka eelnõu sõnastusele („ üldised kasutus- ja uuematele üldplaneeringutele. See omakorda tähendab, et ehitustingimused“). Sätte selgituses on täpsustatud, et väga paljudel juhtudel ei olegi KOV-il võimalik PlanS § üldiste kasutus- ja ehitustingimustena tuleb mõista maa 125 lg 5 kui lihtsamat ja efektiivsemat menetlust sihtotstarvet, juhtotstarbeid, kasutusotstarbeid, ehitiste kaalutlusõiguse alusel rakendada, sest üldplaneeringus on maksimaalset kõrgust, kruntide suurust. Siia loetellu jäänud ehitustingimused, sh arhitektuuritingimused piisava sobivad veel ka kruntide täisehituse lubatud määr, kujad täpsusega või üldse määramata. või minimaalne ehituskaugus piirist, katusekalded ja muu hulgas ka miljööväärtuslikkus. Siinkohal rõhutab Liit, et on üldteada, et PlanS § 125 lg 5 on kaalutlusõiguse alusel rakendatav õigusnorm, mis tähendab, et selle erandi rakendamiseks toimub igakordselt põhjalik kaalumine, sh erinevate osapoolte huvide kaalumine. Küll aga lihtsustaks see Liidu poolt pakutav täiendus olulisel määral selliste üksikute hoonestatud kinnisasjade vahele või vahetusse lähedusse jäävate kinnisasjade hoonestamisega seotud menetlusi, kus kehtivad üldplaneeringud ei ole ehitustingimuste osas aga piisava täpsusega. Täiendavalt, sellistes olukordades, kus KOV rakendab PlanS § 125 lg 5 p-st 2 tulenevat erandit võib ju PlanS §-de 9 ja 10 toodud põhimõtete tagamiseks sätestada PlanS § 125 lg-s 6, et: [Kohaliku omavalitsuse üksus määrab käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul ehitusseadustiku § 26 lõikes 4 nimetatud tingimused] ja 74  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 viib PlanS § 125 lg 5 p 2 korral läbi avatud menetluse EhS § 31 lg 1 toodud avatud menetlusena. Liit palub mõista, et selleks, et KOV-i rakendaks seaduses sätestatud täpselt sellises (laiemas) ulatuses nagu seadusandja on seda mõelnud, peab see ulatus tulema selgelt ja üheselt mõistetavalt välja ka sätte grammatilisest sõnastusest. 12. 1.9. Tegemist on planeerimismenetluse efektiivistamise Selgitame Võetud teadmiseks. seisukohast Liidu jaoks formaalse PlanS täpsustamisega; 13. 1.10. Tegemist on planeerimismenetluse efektiivistamise Selgitame Võetud teadmiseks. seisukohast Liidu jaoks formaalse PlanS täpsustamisega; 14. 1.11. Tegemist on olulise ja vajaliku täpsustusega, sest Mittearvestatud Selgitus: senine regulatsioon, kus seadusest tulenevat tähtaega hakati arvestama planeeringu algatamisest, tekitas kunstlikult Osundatud ettepanek on põhimõtteliselt asjakohane, kuid olukorra, kus KOV-id sageli hilisema aja kokkuhoiu eeldab täpsemat analüüsi, mis on plaanis läbi viia järgmise eesmärgil viisid planeeringu algatamise eelse menetlusse planeerimismenetluse tõhustamise etapis. sedavõrd detailidesse, kus põhimõtteliselt algatamise eelselt viidi KOV-is läbi juba ka planeeringu vastuvõtmise ja kehtestamise eelduste kontroll ning pandi paika nõudeid ehitusprojekti täpsusega. On üldteada, et veel paar aastat tagasi võttis planeeringu algatamise eelne menetlus näiteks Tallinna Linnaplaneerimise Ametis aega ligikaudu 2 aastat. Samas on oht, et realiseerub ehitus- ja kasutuslubade menetlusele omane olukord, kus KOV sisestab EhR-i ehitusloa taotluse ehitusloa andmiseks ja kasutusloa taotluse kasutusloa andmiseks alles siis, kui KOV-il on vastav menetlus juba enne vastava ehitus- või kasutusloa lõpplikku taotluse sisestamist läbi viidud. Nii tekitatakse 75  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 formaalselt olukord, kus ehitus- ja kasutusload väljastatakse taotluse sisestamisest alates 30 päeva jooksul ehk formaalselt näib justkui oleks vastava loe menetlus läbi viidud seaduses sätestatud 30 päeva jooksul, kuid taotlust ennast on tegelikult enne lõpliku taotluse sisestamist menetletud juba paar aastat. On tõsine risk sellise seadusest väljaspoole jääva „eelmenetluse“ või „eelkonsultatsiooni“ tekkeks, sest 19.08.2025 kohtumisel andis TLPA esindaja mõista, et sel juhul tuleb Tallinna Linnaplaneerimise Ametil rakendada siiski taotluse registreerimise eelset menetlust ehk „eelkonsultatsioone“. Eeltoodust lähtuvalt teeb Liit ettepaneku kaaluda PlanS § 128 lg 4 I lause täpsustamist tuues sisse põhimõtte, et planeering loetakse algatatuks, kui KOV ei ole 30 päeva jooksul alates algatamise taotluse saamisest määranud planeeringu koostamiseks täiendavaid tingimusi või keeldunud planeeringu algatamisest (II lause ehk pikem tähtaeg keerulisemate planeeringute korral jääks samuti kehtima). Ka selline regulatsioon lihtsustaks planeerimismenetlust, sest: - Annaks KOV-ile lihtsamatel puhkudel, kus algatamise taotlus on sedavõrd selge, et puudub vajadus täiendavate tingimuste seadmiseks, õiguse lugeda planeeringu algatatuks taotluse esitamisega; - Kohustab KOV-i ülejäänud juhtudel määrama 30 päeva jooksul alates taotluse esitamisest tingimused, milliste määramise järgselt loetakse planeering algatatuks; - Kohustab KOV-i 30 päeva jooksul alates taotluse esitamisest keelduma planeeringu algatamisest, kui esinevad planeeringu algatamata jätmise alused. 76  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 Liit näeb, et selline regulatsioon efektiivistaks planeeringute menetlust oluliselt, sh aitaks kaasa eelnevalt viidatud riskide ennetamisele. Üldteada põhimõte, et planeeringu algatamine ei anna huvitatud isikule õiguspärast ootust selle kehtestamise suhtes, sest planeeringu menetlus, sh sobiva lahenduse leidmine toimub ju siiski planeerigu menetluse käigus ehk peale planeeringu algatamist või algatatuks lugemist. 15. 1.12. Tegemist on olulise ja vajaliku täpsustusega, mille Selgitame Säte eelnõust välja jäetud. eesmärgipärane rakendamine võib tuua kaasa olulise planeerimismenetluse efektiivistumise. Liit tervitab kavandatavat muudatust, kuna moraalselt vananenud planeeringuid, mida ei ole võimalik projekteerimistingimustega EhS § 27 piiratud võimaluste tõttu täpsustada, on massiliselt. Regulatsioonide endiga palub Liit üle vaadata Eelnõus toodud sätete sõnastuse ettepanekud PlanS § 1391 lg 2, lg 3 ja lg 5 osas. Kui lg-te 2 ja 3 puhul on tegemist eelkõige vormiliste paranduste vajadusega, siis lg 5 puhul on tegemist sisulise paranduse vajadusega. § 126 lg 1 p-des 1 kuni 4 (ka 5) toodud ülesandes on planeeringu koostamisel kohustuslikud (PlanS § 126 lg 2), seega ei saa esineda olukorda, kus neid näitajaid ei ole määratud (alates PES-i sätetest on need 4 komponenti olnud püsivalt planeeringu koostamise eesmärkideks). Detailplaneeringu muutmise vajadus võrsub eelkõige olukorras, kus need p-des 1 kuni 4 loetletud näitajad on määratud, aga neid on vaja muuta (näiteks määratud hoonete arvu või maakasutuse sihtotstarvet või muud planeeringu olemuslikku näitajat ). Eeltoodust lähtuvalt näib, et § 1391 lg 5 I lause II pool vajab 77  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 täpsustamist: [kui neid ei ole muudetava detailplaneeringuga lahendatud] ja neid ei soovita detailplaneeringu muutmisel muuta. Liit kordab, et selleks, et KOV-i rakendaks seaduses sätestatud täpselt sellises (laiemas) ulatuses nagu seadusandja on seda mõelnud, peab see ulatus tulema selgelt ja üheselt mõistetavalt välja ka sätte grammatilisest sõnastusest. 16. 1.13. Tegemist on planeerimismenetluse efektiivistamise Selgitame Võetud teadmiseks. seisukohast Liidu jaoks formaalse PlanS täpsustamisega. Palume Liidu ettepanekuid tõsiselt kaaluda ja mõista, et Liit on tõsises mures Eesti Vabariigis bürokraatia vohamise tulemusena tekkinud ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime olulise halvenemise pärast. Liit rõhutab, et eeldab, et PlanS täpsustamine jätkub ja hakkab peagi vormuma eelnõuks ka ülejäänud ettepanekute ulatuses, mille Liit on varasemalt edastanud (lisatud manusena). Eeltoodust lähtuvalt ja arvestades, et hetkel toimub PlanS remont etappide kaupa, palub Liit edastada PlanS remondi terviktegevusplaan, sh ajakava, milliseks ajaks seadusandja loodab PlanS efektiivistamisega lõpuni jõuda. Palume mõista, see temaatika puudutab Eesti ehitus- ja kinnisvarasektori ettevõtete majandustegevust igapäevaselt ja otseselt. Jõelähtme Vallavalitsus (01.10.2025 kiri nr 6-4/4448) 1. 1. Planeerimismenetluses toimingute tegemiseks mõistliku Mittearvestatud Selgitus: tähtaja määramise õiguse andmine planeerimisalase tegevuse korraldajale 78  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 PlanS eelnõu punktiga 40 (eelnevas numeratsioonis punkt PlanS § 4 lõikes 2 on esitatud loetelu ülesannetest, mille 32) täiendatakse PlanS § 129 lõiget 1 punktiga 5 järgmises teostamise ainupädevus on planeerimisalase tegevuse sõnastuses: 5) huvitatud isik ei ole pärast vähemalt kahte korraldajal. Eelnõus on ettepaneku põhjendusena toodud, kirjalikku meeldetuletust esitanud määratud tähtaja et planeerimisalase tegevuse korraldajast sõltumatutel jooksul planeerimismenetluse jätkamiseks vajalikke põhjustel võivad jääda menetlused venima, näitena on andmeid. toodud võrguvaldaja mõistliku aja jooksul vastamata jätmine. Juhime tähelepanu, et sellises olukorras tuleb Säte annab planeerimisalase tegevuse korraldajale õiguse planeerimisalase tegevuse korraldajal endal võtta vastu määrata huvitatud isikule tähtaja vajalike andmete otsus konkreetse lahenduse osas, mitte aga oodata või seada esitamiseks, mille täitmata jätmisel ja peale vähemalt kahte täiendavaid tähtaegasid võrguvaldajatele seisukohtade meeldetuletust, võib planeerimisalase tegevuse korraldaja andmiseks. Seadusandluses on võrguvaldajatele juba ette menetluse lõpetada. Mõlemad eelnõukohased sätted nähtud tähtajad, mille jooksul tuleb neile annavad kombineeritult KOV-dele hoova, millega kooskõlastamiseks esitatud materjalidele vastata. planeerimismenetlusi paremini juhtida ning ühtlasi Vastamata jätmise korral tuleb vastav otsus teha võimaldab huvitatud isikuid distsiplineerida. planeerimisalase tegevuse korraldajal kui otsustajal ja planeerimismenetluse läbiviijal endal. Sätte vajadusele on viidanud nii huvigrupid kui koostööpartnerid. Põhjendustena on ka toodud, et huvitatud isikud ei tee vajalikke toiminguid mõistliku aja jooksul. Huvitatud isiku ja planeerimisalase tegevuse korraldaja vahel sõlmitakse haldusleping, milles tuleb kindlaks määrata raamistik menetluse läbiviimiseks, sealhulgas ka vajadusel asjakohased tähtajad. Puudub eesmärk seadusandlikul tasandil viia sisse planeerimistegevuse korraldajale tähtaja andmise õigus, kuna planeerimistegevuse korraldajal tuleb nagunii planeeringumenetlust läbi viia ning juhtida, mis hõlmab ka kohustust tagada, et planeeringumenetlus viiakse lõpuni mõistliku aja jooksul. 2. 2. Andmekogusse andmete kandmine Arvestatud Isikuandmete osa on eelnõust välja jäetud. 79  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 Eelnõuga tehakse ettepanek, mis võimaldaks kanda planeerimismenetlusse kaasatud ja planeerimismenetlusest teavitatud isiku ja tema esindaja andmed ühtsesse andmekogusse. Eelnõust järeldub, et andmekogusse hakataks kandma ka füüsiliste isikute andmeid. Planeeringumenetlusse kaasatud füüsiliste isikute isikuandmete kandmine kesksesse registrisse ei pruugi olla õiguspärane meede, kuivõrd tekib oht võimalikuks andmelekkeks, eriti kuna eelnõu näeb ette, et registrisse kantakse ka muuhulgas isikukood, isiku elukoht jms tundlikud andmed. Igasuguste andmekogude loomisega kaasnevad riskid ühelt poolt andmeleketeks ning teiselt poolt võimaldaks selline register isiku kohta tehtava päringuga koheselt saada informatsiooni, kas ja milliste planeeringumenetluste osas on isik seisukohti ja arvamust avaldanud. On äärmiselt küsitav, kas selline kontrollimehhanism on kooskõlas kodaniku põhiõigustega. Eelnõus kirjeldatud andmebaasi loomise eesmärk ei ole piisav andmebaasi loomisega kaasnevaid riske arvestades. 3. 3. Haldusjärelevalve teostaja Mittearvestatud Selgitame: Eelnõu näeb ette Maa- ja Ruumiametile (MARU) MaRu haldusjärelevalve pädevus ei ole vastuolus KOV-ide haldusjärelevalve teostamise õiguse. Eelnõus esitatud põhiseaduse §-s 154 nimetatud enesekorraldusõigusega. ettepanek on vastuolus põhiseaduse §-s 154 sätestatud kohaliku omavalitsuse autonoomia ehk Selgitame, et sätte sõnastust on muudetud, mille kohaselt enesekorraldusõigusega. Haldusjärelevalve mõiste ja selle antakse MaRu-le järelevalvepädevus tähtaegadest läbiviimise kord on reguleeritud ammendavalt Vabariigi kinnipidamise üle nii KOV-ide kui asutuste puhul. Valitsuse seaduses. Igasuguseks täiendavaks järelevalveks puudub põhjendatud vajadus. Samuti võib tekkida MARU- Haldusjärelevalvet kohaldatakse käesoleval ajal ka teiste l huvide konflikt selliste planeeringute menetluses, kus õigusaktide alusel (nt avaliku teabe seaduse § 45 lõige 1 riiklikud ning kohaliku omavalitsuse huvid vastanduksid. Andmekaitse Inspektsiooni osas ja paljudel teistel 80  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 Eelnõus MARU-le täiendava haldusjärelevalve teostamise juhtudel). Eelnõukohane haldusjärelevalve ei või sekkuda õiguse andmine on selgelt ebaproportsionaalne ning KOV pädevusse ruumiotsuste tegemisel, kuid MaRu-l põhjendamatu. tekib pädevus hinnata, kas KOV on ruumiotsuse tegemisel lähtunud õigusaktides sätestatud nõuetest ehk teinud viinud menetluse läbi tähtaegselt. 4. 4. PlanS § 125 lg 5 muutmine Selgitame Käesoleval ajal on väljatöötamisel seadusemuudatused, millega nähakse ette, et KOV-id saavad nõuda arendustasu Eelnõuga nähakse ette võimalus asendada ka PT-de puhul. Eelnõu valmistab ette Regionaal- ja detailplaneeringu koostamise kohustus Põllumajandusministeerium. projekteerimistingimustega ka juhul, kui kavandatakse rohkem kui ühte hoonet (ehk ka võimalikud abihooned). Samuti võimaldatakse projekteerimistingimustega asendamine juhul, kui soovitakse ehitada olemasoleva hoonestuse vahetusse lähedusse. Oleme seisukohal, et PlanS § 125 lõike 5 kohaldamise võimaldamine olulisel määral laiendades on võimalik saavutada planeerimismenetluste kiirendamist (kuivõrd väheneks seeläbi detailplaneeringute maht nt olukordades, kus soovitakse hoonestada hoonestamata kinnistut või püstitada ehitusloa kohustuslikku hoonet). Peamiseks põhjuseks, miks kohalikud omavalitsused eelistavad detailplaneeringu menetluse läbiviimist projekteerimistingimuste andmisele on asjaolu, et DP menetlus võimaldab küsida ka sotsiaalse infrastruktuuri tasu. Seadusandlikul tasandil tuleks aga ette näha, et samasugune võimalus oleks kohalikul omavalitsusel ka projekteerimistingimuste menetluses, kuivõrd kaasneb ka ühe või kahe kinnistu ehitusõigusega kohaliku omavalitsuse sotsiaalsele infrastruktuurile täiendav koormus. Seega kui eesmärgiks on detailplaneeringu 81  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 menetluste kiirendamine ja efektiivistamine, siis oleks otstarbekas hoopis laiendada olukordi, kus detailplaneeringu koostamine on võimalik asendada projekteerimistingimuste menetlusega, tagades samal ajal KOV-ile õiguse ja võimaluse saada ehitusõigusega kaasnevas ulatuses proportsionaalselt sotsiaalse infrastruktuuri tasu. 5. 5. Detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise Selgitame Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium analüüsib otsuse tähtaja algusaeg planeerimismenetluse protsessi ning muu hulgas ka algatamise kui menetlustoimingu vajadust. Eelnõuga nähakse ette, et DP kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tehakse hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamise taotluse esitamisest arvates. Selleks, et detailplaneeringute menetlust päriselt kiirendada, tuleks kaaluda detailplaneeringu algatamise otsuse kaotamist. Detailplaneeringu algatamise otsuse tegemine menetlustoiminguna ei ole ilmtingimata vajalik ega põhjendatud. Otstarbekas oleks kaaluda rakendada ehitusvaldkonna lubade menetlemisega samast loogikat, kus taotluse esitamisega algab vastava loa menetlus (nt ehitusloa menetlus algab ehitusloa taotluse esitamisega ehitisregistris). Detailplaneeringu menetlus algab detailplaneeringu algatamise taotluse esitamisega. Kui omavalitsus ei ole nõus planeeringumenetluse läbiviimisega, siis peab tegema nt 30 (või 60) päeva jooksul planeeringumenetluse algatamisest keeldumise otsuse. Kui KOV on aga nõus planeeringumenetluse läbiviimisega, siis teeb KOV vajadusel KSH läbiviimise otsuse. Kui otsust ei tehta, siis eeldatakse, et tegemist on olukorraga, kus KSH- 82  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 d ei ole vaja teha. Seega oleks planeeringumenetlus nn automaatne ehk ei vajaks algatamise otsust. Algatamise otsuse tegemine toimub praktikas tihti peale oluliselt hiljem kui detailplaneeringu algatamise taotluse esitamine (tihtipeale aastaid hiljem esmasest taotluse laekumisest). Seda põhjusel, et KOV-id nõuavad tihtipeale enne algatamise otsuse tegemist erinevate uuringute ja analüüside läbiviimist ning põhjendatult, kuna kohtupraktikast tulenevalt võib huvitatud isikule tekkida algatamise otsuse korral juba õigus nõuda planeeringumenetluse käigus tehtavate kulude hüvitamist KOV-ilt ka olukorras, kus planeering jääb kehtestamata. Kuna KOV-id ei soovi enda vastu suunatud kahju hüvitamiste nõuetega riskida, ongi praktikas tekkinud olukord, kus detailplaneeringu algatamise taotlusele järgnevalt toimub juba planeerimismenetluses sisuliste tegevuste tegemine (uuringute ja analüüside teostamine), kuid seda enne algatamise otsust. Seega oleks menetluste kiirendamiseks ja tõhustamiseks otstarbekas detailplaneeringu algatamise otsus kui menetlustoiming üldse ära kaotada. Planeeringu algatamise taotlusega koos tuleb huvitatud isikul sellisel juhul esitada ka nõusolek planeeringu koostamisega seotud kulude kandmiseks ja tasuda seaduses kindlaks määratud riigilõiv, mis oleks piisavalt suur ja proportsionaalne, et kataks kõik planeeringumenetlusega seoses KOV-ile tekkivad kulud ning ei soodustaks ilmselgelt põhjendamatute detailplaneeringu algatamiste taotluste esitamist. Juhul kui vastavat nõusolekut ei esitata ning huvitatud isik ei ole nõus planeeringumenetlusega seotud kulusid kandma, siis on KOV-il igal ajahetkel 83  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 menetluse käigus õigus lõpetada planeeringumenetlus. Riigilõiv laekuks KOVi eelarvesse ja võimaldaks rahastada planeeringumenetluses tekkivaid KOV kulusid. Riigilõivu suurus peaks katma muuhulgas KSH eelhindamise kulu (näiteks ca 5 tundi ametniku töötunni kulu ja planeeringu menetluskulud). Selline lahendus rakendab nn saastaja maksab põhimõtet planeeringumenetluses ehk planeeringust huvitatud isik on see, kes kannab kõik kulud, mitte ei finantseerita planeeringumenetluse kulusid omavalitsuse eelarvesse laekuvast maksurahast. 6. 6. Detailplaneeringu muutmine Selgitame Kliimaministeerium on ette valmistanud EhS ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (EIS Eelnõuga on kavandatud näha ette võimalus nr 25-0100), millega laiendatakse DP täpsustamise detailplaneeringut muuta, koostades planeeringuala või võimalusi. Küll aga tuleb siinkohal silmas pidada, et selle osa hõlmava detailplaneeringu. Muudatuse tegemist on jätkuvalt DP täpsustamisega, mitte aga eesmärgiks on lahendada olukorrad, kus KOV üksus on DP olemusliku muutmisega. juba kehtestanud, kuid see on moraalselt vananenud või kehtiva planeeringuga ei ole võimalik viia ellu eesmärke, DP muutmise regulatsioon lubab DP-d muuta ka mis on muutunud pärast DP kehtestamist. olemuslikult ehk reguleerida neid küsimusi, mida ei ole DP-s algselt reguleeritud. Sellist võimalust PT-d praegu Detailplaneeringu muutmise regulatsiooni loomise korral ette ei näe ehk tegemist saab PT-de puhul olla üksnes on oluline, et see oleks üheselt eristatav EhS § 27 alusel olemasoleva tingimuse täpsustamisega. DP muutmise toimuvast projekteerimistingimustega detailplaneeringu menetluses oleks aga, teie näite puhul, võimalik ka krundi täpsustamise menetlusest. Praegusel juhul jääb mõnevõrra piiride muutmine. selgusetuks, milliste olukordade lahendusena on detailplaneeringu muutmise regulatsioon kavandatud. Seega on PT-de ja DP muutmise regulatsiooni peamine Detailplaneeringu muutmine uue planeerimismenetluse erisus selles, et DP muutmise regulatsiooni alusel on läbiviimisena on ka praegusel juhul seadusandluses ette võimalik DP olemuslik muutmine. nähtud (PlanS § 140 lg 7). Detailplaneeringu muutmise regulatsioon ei tundu pealtnäha oluliselt kiirendavat PlanS § 140 lõige 7 on kohaldatav juhul, kui PlanS § 1392 menetluse kulgu võrreldes uue menetluse läbiviimisega. lõike 2 alusel otsustab KOV, et taotlus DP muutmiseks 84  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 Küll aga juhul kui eesmärgiks on menetluste tõhustamine, sisaldab selliseid ettepanekuid, mis eeldavad uue võiks olla mõistlik kaaluda EhS §-s 27 sätestatud juhtude terviklahenduse loomist. laiendamist ehk laiendada olukordi, kus nn aegunud detailplaneeringut on võimalik täpsustada avatud menetlusena läbiviidavate projekteerimistingimuste andmise menetlusega. Olgu siinkohal rõhutatud, et ka projekteerimistingimuste andmise menetlus EhS § 27 alusel võtab praktikas aega ca 9 kuud ehk on võrreldav ajaliselt detailplaneeringu muutmise menetlusega (eelnõus ette nähtud 12 kuud). Detailplaneeringu täpsustamisel projekteerimistingimustega peaks kehtima üldpõhimõte, et kui kavandatav muudatus/täpsustus ei ole vastuolus üldplaneeringuga ning sellega kaasnevad mõjud ei ületa detailplaneeringuga algselt kavandatud tegevusega kaasnevaid mõjusid, siis on võimalik täpsustada detailplaneeringut projekteerimistingimustega. Projekteerimistingimused peaksid olema tegevuse aluseks ka siis, kui soovitakse detailplaneeringus fikseeritud krunte muuta olukorras, kus ehitusõiguse osas on juba antud ehitusluba. Hetkel näiteks ei ole kruntide piire võimalik muuta ilma uut detailplaneeringut koostamata. Detailplaneeringu täpsustamine võiks olla võimalik kõikidel juhtudel, kui ei muudeta detailplaneeringu põhilahendust. Projekteerimistingimuste rakendamisel on kulud väiksemad (nt ei ole vaja nii palju erinevaid jooniseid koostada) ning menetlus on ka ajaliselt kiirem. Detailplaneeringut muutva detailplaneeringu regulatsioon võiks olla kasutusel juhul, kui on vajalik muuta nt detailplaneeringu põhilahendust või kui on vajalik muuta 85  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 üldplaneeringu lahendust (välja arvatud üldplaneeringu põhilahendust, kui tuleks koostada üldplaneeringut muutev detailplaneering). Lisaks ei nähtu eelnõust, et lahendatud oleks küsimust, kui kaua kehtib detailplaneeringut muutev detailplaneering ehk kas detailplaneeringu muutmisega algab detailplaneeringul n.ö uus kehtivusaeg või kehtib muutev detailplaneering sama kaua kui muudetav detailplaneering algselt kehtis. 7. Kokkuvõtvalt toome välja alljärgnevalt meie hinnangul Selgitame Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium võtab teie peamised võimalused planeeringumenetluste läbiviimise ettepanekud teadmiseks ning kaalume neid järgmiste kiirendamiseks ning tõhustamiseks: tõhustamisega seotud muudatuste ettevalmistamisel. • Planeeringumenetluse algatamise otsuse kui menetlustoimingu ärajätmine ehk planeeringumenetlus algaks taotluse esitamise ajahetkest koos tingimusega, et samaaegselt tuleb tasuda riigilõiv ning anda kinnitus, et kantakse kõik planeeringu elluviimisega seotud kulud. • Planeerija kui kohaliku omavalitsuse ülesannete täitja (KOV-i lepingupartner) peab tagama enda poolt planeeringumenetluses tähtaegade järgimise. Planeeringuga seotud autoriõiguste osas peaks olema regulatsioon seaduses, et ei tekiks olukorda, kus planeerijat ei saa nn välja vahetada kuna ei ole võimalik ilma tema nõusolekuta planeeringu koostamist jätkata. • Detailplaneeringu kasutamine peaks olema vajalik ainult sellisel juhul, kui ainult planeerimismenetluse kaudu lahenduse leidmine on võimalik. Kui vastavad eeldused on täidetud, siis peaks detailplaneeringu asendamine olema võimalik projekteerimistingimustega, nähes samal ajal ette regulatsiooni, et KOV-il on ka projekteerimistingimuste 86  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 menetluse läbiviimisel õigus nõuda sotsiaalse infrastruktuuri tasu. • Detailplaneeringus ei peaks käsitlema õiguslikke asjaolusid, mis ei ole vajalikud planeeringulahenduse kehtestamiseks. Näiteks ei peaks planeeringumenetluse kaudu kajastama ehituskeeluvöönditega seonduvat, vaid ehituskeeluvööndi vähendamise otsus peaks olema eraldi menetluses tehtav haldusakt. Arvestades seda, kui palju on Eestis ehituskeeluvööndeid tekitavaid objekte, on ehituskeeluvööndi vähendamise vajadusest tulenevalt detailplaneeringu menetluse läbiviimine eesmärgipäratu (tihtipeale asuvad ehituskeeluvööndit põhjustavad objektid just hajaasustuses, kus detailplaneeringu koostamise kohustus tekib üksnes sellel põhjusel, et vajalik on vähendada ehituskeeluvööndit). Detailplaneeringu menetlusi vähendaks oluliselt see, kui ehituskeeluvööndi vähendamine toimuks eraldi menetluses (mis oleks detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise või selle asendamise korral projekteerimistingimuste andmise menetluse osaks) ning vähendamine või vähendamata jätmine peaks toimuma poolt eraldi haldusaktiga kohaliku omavalitsuse poolt. • Detailplaneeringut asendavate projekteerimistingimuste kasutamise ning detailplaneeringut täpsustavate projekteerimistingimuste võimalus peaks oluliselt suurenema. Eesmärk peaks olema, et detailplaneeringut täpsustavate ja detailplaneeringut asendavate projekteerimistingimuste rakendamine toimuks samalaadsetes olukordades. Detailplaneeringu muutmine peaks olema vajalik üksnes olukordades, kus soovitakse muuta üldplaneeringut (v.a üldplaneeringu põhilahendust) või detailplaneeringu põhilahendust. 87  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 • Detailplaneeringut asendavatel ja detailplaneeringut täpsustavatel projekteerimistingimustel peab olema sama kehtivuse tähtaeg detailplaneeringute kehtivuse tähtajaga ning detailplaneeringutel ei peaks olema kehtivuse lõputähtaega (sh tuleks muuta seaduses kasutatud sisustamata õigusmõistet „lähiaeg“, mis kohtupraktika järgi tähendab viite aastat). Viimsi Vallavalitsus (07.10.2025) 1. Seadust soovitakse täiendada paragrahviga 71 Mittearvestatud Selgitus: Haldusjärelevalve teostaja, millega antakse MaRu-le haldusjärelevalve õigused KOV tegevuse üle. Eelnõukohane haldusjärelevalve vastab VVS § 751 lõikes 4 1. Miks nähakse haldusjärelevalve ette ainult KOV toodud eeldustele. Seega ei ole argumentatsioon planeerimismenetluse üle? Kui meil on riigis probleeme alluvussuhte olemasolu osas asjakohane. sellega, et planeerimismenetlusi ei viida läbi korrektselt, siis see kõik algab planeerimise süsteemist: detailsemad MaRu haldusjärelevalve pädevus ei ole vastuolus KOV-ide planeeringud peavad järgima üldisemaid planeeringuid. põhiseaduse §-s 154 nimetatud enesekorraldusõigusega. Seega peab järelevalve olema tagatud ka riigi poolt koostatavate planeeringute üle. Kuidas muidu saab olla Haldusjärelevalvet kohaldatakse käesoleval ajal ka teiste kindel, et KOV poolt kohustuslikus korras järgitavad õigusaktide alusel (nt avaliku teabe seaduse § 45 lõige 1 planeeringud on koostatud ja sisustatud õiguspäraselt. Nii Andmekaitse Inspektsiooni osas ja paljude teiste puhul). nagu KOV võib eksida sisus ja menetluses, nii võib olla Eelnõukohane haldusjärelevalve ei või sekkuda KOV eksitav ka näiteks maakonnaplaneering või ka riigi pädevusse ruumiotsuste tegemisel, kuid MaRu-l tekib eriplaneering. pädevus hinnata, kas KOV on ruumiotsuse tegemisel 2. Haldusjärelevalve on ühe haldusorgani kontroll lähtunud õigusaktides sätestatud nõuetest tähtaegadest teise haldusorgani üle. selline kontroll eeldab, et kinnipidamise osas. Selgitame, et sätte sõnastust on haldusorganid on alluvussuhtes. Aga vastavalt PS § 154 ja muudetud, mille kohaselt antakse MaRu-le KOKS toetudes otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku järelevalvepädevus tähtaegadest kinnipidamise üle nii elu küsimusi kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad KOV-ide kui asutuste puhul. seaduste alusel iseseisvalt. Selline täpsemalt reguleerimata haldusjärelevalve ei lase KOV-del iseseisvalt tegutseda. Haldusjärelevalve sisu ja ulatus on kindlaks määratud muu hulgas haldusmenetluse seadusega, mille kohaselt on 88  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 Seega oleks sellise paragrahvi sätestamine vastuolus haldusjärelevalve läbiviijal kohustus tagada põhiseadusega ja demokraatliku riigi aluspõhimõtetega. järelevalvatava menetluslikud õigused. Haldusjärelevalve 2.1 Kuna eelnõus on kavas sätestada, et riik MaRu sisustatakse vastavalt konkreetse probleemi sisule, mis kaudu hakkab kontrollima kohaliku omavalitsuse tegevust paneb paika kogutavate tõendite hulga ja tuvastavate planeerimismenetluse läbiviimisel, siis jääb arusaamatuks, asjaolude kogumi. kuidas seda tehakse. Pole selge, kuidas hakkab riiklik amet kontrollima volikogude ja vallavalitsuste tegevust. Eelnõuga nähakse ette, et MaRu-l tekib pädevus Kontrollija peab omama vastutust oma tegevuse eest. ettekirjutuse tegemiseks ning selle eesmärk on sätestatud Samas pole aga eelnõus ette nähtud ühtki tegevust, mis eelnõukohase PlanS § 71 punktis 1 ning juba viidatud VVS tagaks selle, et MaRu oma järelevalvetegevuse eest § 751 lõikes 4. vastutust kannaks. Selgusetuks jääb, mis siis saab, kui KOV pole nõus kontrollimise tulemusega. KOV tegutseb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium viib iseseivalt omal territooriumil, kuidas saab riigil olla parem koostöös MaRu-ga läbi teenusdisaini analüüsi, mille ja õigem ettekujutus KOV olukorrast kui KOV-il endal on. raames kaalutakse muu hulgas ka heakskiidumenetluse 2.2 Eelnõu näeb ette, et MaRu-l on õigus nõuda ümberdisainimist, mis tähendab, et kaob ära teie viidatud kohaliku omavalitsuselt teavet planeerimismenetluse dubleeriv regulatsioon. Ühtlasi on vajalik märkida, et läbiviimise kohta. Tegelikult on selline õigus MaRu-l heakskiidumenetlus ei võimalda sekkuda käimasolevasse olemas juba praegu, sest ilma MaRu heakskiiduta ei ole planeerimismenetlusse ehk tuvastada menetluse venimise võimalik teatud liiki planeeringuid üldse kehtestada. Seega põhjuseid ja neid koostöös KOV-iga lahendada. säte dubleerib teises situatsioonis juba olemasolevat regulatsiooni ja on seega mõttetu. Ei saa nõustuda, et eelnõukohane haldusjärelevalve 2.3 MaRu-le on antud õigus teha kohaliku regulatsioon oleks vastuolus ühegi teise, PlanS sättega. omavalitsusele kohustuslikke ettekirjutusi planeerimismenetluse läbiviimise küsimuses. Jääb selgusetuks, millise sisuga ettekirjutusi saab teha. Praegu saab näiteks planeeringu algatamiseks või kehtestamiseks kohustada KOV-i kohus. Kohtunikud on erapooletud ja hoolsalt valitud riigi esindajad, kelle ülesandeks ongi erapooletult selliseid kohustusi nõuda. Kuidas tagatakse, et MaRu toimib selliste ettekirjutuste tegemisel sama erapooletult? MaRu ametnikele ei ole ette nähtud erinõudeid ei haridusele ega millelegi muule, seega hakkab 89  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 ettekirjutusi tegema keegi, kel on suvaline haridus ja suvaline seisukoht – miski ei taga, et selline ettekirjutus oleks vajalik, proportsionaalne ja erapooletu. Kui VVTP-s on ette nähtud MaRu tugevdamine, siis jääb arusaamatuks, miks võeti just käesoleva aasta alguses MaRu heakskiidu andmise juhtumeid (PlanS § 138) vähemaks. Riigil puudub antud juhul järjepidevus selles osas, milline peks olema MaRu struktuur ja ülesanded. See on muutunud kiiremini ja tihedamini kui üks KOV on suutnud ühe detailplaneeringu läbi viia. Kokkuvõttes ei ole haldusjärelevalve säte kooskõlas ülejäänud PlanS sätetega, sest pole õiguspärane ja proportsionaalne, ja ei ole tasakaalus teiste KOV ülesannetega. Ühelgi teisel juhul haldusjärelevalvet ei kohaldata muul juhul vaid ainult siis, kui KOV täidab riiklikku ülesannet (nn riiklik kohustus). 3. Vale on arvata, et selline muudatus aitab kaasa „planeerimismenetluse suunamisel“. Planeerimine on hierarhiline – seega saab planeerimist suunata vaid läbi paremini koostatud riiklike (maakonnaplaneeringud) planeeringute. Seevastu soovitakse eelnõuga rakendada sundi ja ettekirjutusi, kui tegelikkuses suunata. Seega ei vasta eelnõu eesmärgile ja vajab selle punkti osas ümber mõtestamist – milline on maakonnaplaneeringute roll ning kuidas toimub tegelik kaasamine maakonnaplaneeringute koostamisel. Hetkel on hiljuti (kohustuslikus korras) koostatud üldplaneeringud tunduvalt tänapäevasemad kui maakonnaplaneeringud. Ja kindlasti on enne kui pole maakonnaplaneeringute tähendus selgeks arutatud mõistlik koostada ka uusi maakonnaplaneeringuid. Seega on probleemikoht hoopis teises kohas kui selles, et soovitakse 90  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 ettekirjutustega KOV planeerimist kuidagi suunata. Ettekirjutustega ei saa suunata planeerimist. 4. Eelnõu haldusjärelevalve põhjenduste ossa on kirjutatud, et sundi rakendatakse juhul, kui sisuline rikkumine võib kaasa tuua ebaõige planeeringu lahenduse. Puudub selgus, kuidas MaRu suudab tuvastada juhtumeid, et mingi KOV planeerimisalane tegevus võib kaasa tuua ebaõige planeeringu lahenduse. Milline on MaRu meelest ebaõige lahendus? Kuidas saab riik KOV eest otsustada, mis on mõistlik lahendus. Planeerimine on kaalutluse tulemusena asukohapõhine ruumiotsus. Kuidas saab MaRu hinnata, milline otsustus lahenduse koha pealt on ebaõige? Haldusjärelevalve säte tuleb tervikuna eelnõust välja jätta. 2. Punktid 1.4, 1.5 ja 1.7 Arvestatud Eelnõud vastavalt muudetud. Eelnõuga soovitakse teha muudatusi ja täiendusi riigi eriplaneeringu sätetes (nt soovitakse muuta § 44 ja 57) ja üldplaneeringu sätetes (nt soovitakse muuta § 76), kuid kahjuks on eelnõu koostaja kasutanud sätete konstruktsioonis vale terminit - planeerimisalase tegevuse korraldaja. Nimelt on PlanS koostatud (2015 aasta 1. juulil kehtiv redaktsioon) nii, et üldsätetes on kasutatud nimetust „Planeerimisalase tegevuse korraldaja“ üldmõistena (definitsioon § 4) kõigi planeeringute koostajate ja ka muude tegevuste läbiviijana. Iga planeeringu liigi juures on konkreetne haldusorgan, et seda liiki planeeringut just läbi viib ning seda nimetatakse seaduses „planeeringu koostamise korraldaja“. Iga planeeringu liigi menetlust ja sisu reguleerivates paragrahvides, kus konkreetse liigi planeerimisalase tegevuse korraldajat nimetatakse, on seda nimetatud kui konkreetse planeeringu koostamise korraldaja. Planeerimisalase tegevuse korraldaja nõudeid ja 91  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 ülesandeid reguleerivad üldsätted peatükkides 1 ja 2 ning detailplaneeringu puhul need paragrahvid, mis ei ole seotud konkreetse planeeringu koostamise ülesandega (nt lepingu sõlmimine). Juhul, kui § 44, 57 ja 76 muudatustega eiratakse üldiseid PlanS termineid, teeb see seaduse ebaühtlaseks ja selle mõistmise keerukamaks. 3. Punkt 1.11 Mittearvestatud Selgitus: Eelnõuga nähakse ette, et detailplaneeringu koostamise tähtaeg hakkab kulgema mitte algatamisest vaid taotluse HMS § 14 lõike 1 kohaselt esitatakse haldusmenetluse esitamisest. algatamiseks haldusorganile taotlus. See tähendab, et peale 1. Ei saa olla vastuväiteid, et detailplaneeringute taotluse saamist asutakse praktikas taotlust lahendama ehk koostamine peab muutuma kiiremaks ja lihtsamaks, kuid tuvastatakse menetluse olulisi asjaolusid, peetakse lihtsalt tähtaja kulgemise algust muutes ei saavutata sisulist läbirääkimisi võimaliku halduslepingu sõlmimise muutust. Nimelt puuduvad taotlusele kriteeriumid. Hetkel asjaolude üle ning tehakse muid toiminguid, mis päädivad võib igaüks ükskõik millise maa-ala kohta esitada taotluse DP algatamise või mittealgatamise otsusega. täpselt siis, kui ta seda soovib ja tahab. Juba praegu võib täheldada trendi, et on tekkinud nn trollid, kes järjepanu Ehkki PlanS § 128 lõikes 4 on sätestatud, et taotluse esitavad taotlusi, mida tegelikult ei olegi võimalik lahendab KOV 30 päeva jooksul (ehk võtab vastu DP detailplaneeringuteks vormida. Hetkel kui algatamise või mittealgatamise otsuse) taotluse saamisest, detailplaneeringu menetlus algab algatamisega, jäävad eelneb algatamisele siiski pahatihti pikk „ujuv“ periood, sellised menetlused nn „ukse taha“, sest neid ei algatata ja mille jooksul on taotlus küll menetluses ja tehakse ka reeglina ka ei vaidlustada algatamata jätmist. Kui aga toiminguid, kuid DP algatamise otsust veel tehtud ei ole. sellised taotlused loetakse kõik juba Oluline on aga rõhutada, et ka taotluse esitamisele järgnev planeerimismenetlusteks, siis on neid vaja lahendada kui ja algatamise või mittealgatamise otsusele eelnev menetlus planeeringuid ning see tõstab oluliselt halduskoormust. on samuti haldusmenetlus (ja seega planeerimismenetlus). Õigusselguse algatamise eelses menetluses toob väga selge Muudatus tagab õigusselguse DP algatamise otsusele ja konkreetne algatamise taotluse vorm, mis välistab nn eelneva menetluse osas. trollimise taotluste esitamisel, ning KOV algatamisel kasutatava kaalutlusõiguse selgem sõnastamine. Hetkel Muudatusel on kindlasti distsiplineeriv mõju. KOV peab näiteks kui esitatakse taotlus, siis algab vaidlus selle üle, arvestama, et edaspidi tuleb menetluses teha otsuseid kas taotluses soovitav lahendus muudab üldplaneeringut kiiremini ja vajadusel menetlus lõpetada, kui arendaja ja 92  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 või ei muuda (sellest sõltuvad ka näiteks algatamise KOV nägemused DP lahendusest lahknevad olulisel menetlusreeglid). Kui lähtuda vaid taotluse esitaja soovist, määral. siis kaob KOV õigus ise enda üldplaneeringu sisu üle otsustada. Seega surve lugeda taotluse esitamise järgset Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium analüüsib menetlust juba planeerimismenetluse osaks, vähendab võimalust diferentseerida DP algatamisele kohalduvaid KOV-de võimalust enne algatamist sellised erinevaid norme nii, et teatud DP-dele (eriti need, mis juba eos arusaamu välja selgitada. eeldavad pikemat menetlust, nt üldplaneeringut muutvad 2. Kui lugeda planeerimismenetluse alguseks taotluse DP-d) kohaldatakse erinevaid menetlusaegu. esitamist, saab finantseerimise lepingut sõlmida planeerimismenetluse kestel. Taotlust esitades ei adu väga Meie hinnangul ei teki statistikas viga, kuna nii taotluste suur hulk huvitatud isikuid, et KOV soovib enne arv kui algatatud DP-de arv on erineva sisuga: üks arv detailplaneeringu algatamist sõlmida finantseerimise näitab, kui palju on KOV-ile taotlusi DP algatamiseks üldse lepingu. Praktikas esinevad väga pikad arutelud lepingu laekunud ja teine arv seda, kui palju on algatatud DP-sid. sõlmimise üle. Juhul, kui see aeg loetakse kõik Lisaks eelnevale ei märgi PlanS § 129 lõige 2, et planeerimismenetluse osaks, jääb tegelikkuses planeeringu planeerimismenetlus algab DP algatamisega vaid üksnes koostamisele vähem aega ja see tõenäoliselt vähendab seda, et DP tuleb kehtestada kolme aasta jooksul selle planeeringute kvaliteeti. Sarnane olukord on juhul, kui algatamisest. detailplaneeringu algatamise ajaks tuleb läbi viia keskkonnamõjude hindamise eelhinnang – praktikas on väga palju arutamist (mitte ainult huvitatud isikuga) selle üle, millist lahendust hindama peaks. Seega on KOV-il valida, kas keelduda ja oodata uut veidi muudetud avaldust või arutada lahendus läbi, millele eelhinnang koostatakse ja jõuda kokkuleppele, milline planeering algatada. Selle algatamise üle arutamise aja arvamine menetlusaja hulka suurendab võimalust, et ülejäänud ajas püsimiseks hakatakse planeeringu koostamisel kiirustama. 3. Detailplaneeringute kulgemise alguseks taotluse esitamise määramine toob kaasa statistilise vea: planeeringumenetluses saab teha planeeringu algatamata jätmise otsuseid. Seega saab planeerimise tulemusel jõuda järeldusele, et planeeringut ei algatata. Sellise ebakõla sisse 93  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 toomine tekitab küsimuse, miks üldse on vaja rääkida eraldi planeeringumenetlusest kui tegelikkuses on kõik haldusmenetlus. 4. Punkt 1.12 Arvestatud Selgitus: Detailplaneeringu muutmise regulatsioon on osaliselt läbimõtlemata ja otseses vastuolus planeerimise avalikkuse Eelnõukohase PlanS § 1391 lõikes 1 on viidatud, et lähtuma kaasamise põhimõttega. peab PlanS §-des 1-12 ettenähtud nõuetest ja planeerimise 1. Näiteks ei ole eelnõus muutmise aluseks olevate põhimõtetest. See tähendab, et kõik põhimõtted, mida paragrahvide hulgas märgitud detailplaneeringu kohta planeerimisel kohaldatakse, on järgmiseks kohustuslikud käivaid üldparagrahve § 124, 125, 126 ja 127, mis ka DP muutmisel. Osaliselt võib väita, et tegemist on isegi tähendab, et detailplaneeringu muutmisel ei pea järgima ülerõhutamisega, kuna PlanS 2. peatükk sisaldab üksnes detailplaneeringu üldiseid tingimusi ja põhimõtteid. planeerimise põhimõtteid ehk nendele on viidatud nii Näiteks ei pea järgima detailplaneeringu koostamise tekstiliselt kui sätetega. eesmärki: luua planeeringualale ruumiline terviklahendus. Samuti ei pea järgima muutmisel põhimõtet, et Kohalduva PlanS § 9 nõuded täidetakse ajalehes detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus. Selline avaldamise nõudega, mis jääb kehtima erinevalt teistest olukord loob aluse, kus arendaja on (päris) planeeringuliikidest. detailplaneeringut koostades nõus igasuguste avaliku ruumi ja kogukonna jaoks mõeldud lahendustega, mis Märgime, et üldise tagasiside põhjal on eemaldatud aitavad kaasa ruumilisele terviklahendusele (nt elamute eelnõukohase PlanS § 1392 lõikest 1 esimene lause, mis vahelised haljasalad) ning siis pärast sellise kogukonnaga lubas taotlust esitada igaühel. läbi arutatud planeeringulahenduse kehtestamist taotleb selliste lahenduste muutmist, mida ta ei taha kogukonna Oleme nõus, et esmapilgul võib jääda mulje, et DP jaoks ellu viia. muutmise regulatsioon võib olla sarnane EhS §-s 27 toodud 2. Igaühe õigus esitada igasugustele planeeringutele PT-de regulatsiooniga, kuid sisuliselt on tegemist siiski igasuguseid muudatusi loob haldusele tohutu segaduse ja erinevate menetlustega. DP muutmise regulatsioon lubab koormuse. Kuigi selgitustes on märgitud, et sellise igaühe DP-d muuta ka olemuslikult ehk reguleerida neid küsimusi, võimalusega on eelkõige mõeldud maaomanikke, siis miks mida ei ole DP-s algselt reguleeritud. Sellist võimalust PT- peaks naabermaaomanikul olema võimalus muuta naabri d praegu ette ei näe ehk tegemist saab PT-de puhul olla detailplaneeringut? Või tegelikkuses võib igaüks esitada üksnes olemasoleva tingimuse täpsustamisega. DP taotluse ükskõik millise planeeringu ükskõik milliseks 94  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 muutmiseks ning KOV-il puudub võimalus jätta need muutmise menetluses oleks aga, teie näite puhul, võimalik taotlused menetlemata. Erinevalt ka krundi piiride muutmine. projekteerimistingimustest ei ole vaja taotlejal selgitada isegi mitte seost planeeringu või maatükiga. Sisuliselt Seega on PT-de ja DP muutmise regulatsiooni peamine luuakse regulatsiooniga võimalus halvata KOV töö. Juba erisus selles, et DP muutmise regulatsiooni alusel on praegu maadlevad KOV-id probleemiga, et taotlusi võimalik DP olemuslik muutmine. detailplaneeringuteks esitatakse suvaliselt, selline avalikkust kaasamata muudatuste tegemine toob kaasa Laiem ja mitmekesisem maakasutus võib kõne alla tulla töökoormuse järsu tõusu. juhul, kui uus üldplaneering võimaldab nt suuremat 3. Lisaks dubleerib detailplaneeringut muutva täisehitusprotsenti, suuremat koormust, lisatud on detailplaneeringu regulatsioon EhS § 27 toodud juhtotstarbeid vms. projekteerimistingimuste regulatsiooni selle vahega, et menetlusest on võimatu aru saada, mida ja kes ning millal Planeerimismenetlusse kaasatakse isikud, keda planeering teeb. võib puudutada. Mõjutatud isiku mõistet küll PlanS otseselt 4. Kuigi eelnõuga rõhutatakse, et sellise regulatsiooni ei kasuta, kuid see on kasutusel nt keskkonnaseadustiku loomine on vajalik planeeringute jaoks, mis on moraalselt üldosa seaduses (§ 25 lõige 2), küberturvalisuse seaduses vananenud või kui kehtiva planeeringuga ei ole võimalik (§ 8 lõiked 5 ja 6), atmosfääriõhu kaitse seaduses (§ 54 viia ellu eesmärke, mis on muutunud peale lõige 1). Mõistet ei ole kasutatud mitte eelnõu tekstis, vaid detailplaneeringu kehtestamist, siis regulatsioon ei aita selgituses ning see ei raskenda kuidagi sättest arusaamist. kuidagi kaasa selle eesmärgi saavutamisele. Ühtegi viidet moraalsele või mingile muule detailplaneeringu Oleme päri, et terviklahenduse sisustamine võib olla vananemisele regulatsioonis ei viidata. Seega on keeruline, kuid seaduse tasandil selle osas kriteeriumide regulatsioon kehtiv kõikide planeeringute, mitte ainult seadmine ei ole võimalik. KOV saab taotlust hinnata ning vanade planeeringute puhul. Kohe pärast planeeringu otsustada, kas tegemist DP muutmise regulatsiooni kehtestamist võib igaüks, kel see aga pähe tuleb, esitada kohaldamine on konkreetsel juhul võimalik või mitte, või taotluse detailplaneeringut muutva detailplaneeringu eeldatakse, et muudatuse ulatust arvestades on vajalik uue tegemiseks. terviklahenduse loomine. Ka käesoleval ajal ei sisusta 5. Ilmsest kiirustamisest regulatsiooni loomisel näitab PlanS otseselt, mida saab pidada terviklahenduseks, kuna ka see, et § 1392 lõikes 2 on näiteks kirjas, et ülesandeid see on erinevate planeeringu osade omavahelise sümbioosi antakse valla- või linnavalitsusele, kuigi detailplaneeringut tulemus. Samas, kui krundile ehitusõigust ja juurdepääsu ei muutva detailplaneeringu koostamise korraldaja on määrata ja muid tingimusi ei seata, aga krunt on DP-s kohaliku omavalitsuse üksus. Kuna KOV on eelkõige toodud, siis on samuti tegemist terviklahendusega. Selle 95  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 volikogu, kes võib soovi korral volitada valla- või valguses võib öelda, et kui DP muutmise käigus linnavalitsust menetlusi ja toiminguid tegema, siis selles lahendatakse suurem osa PlanS § 126 lõikes 1 toodud paragrahvis on volikogult sellise toimingu tegemise õigus ülesandeid, võib olla tegemist DP terviklahenduse ära võetud. Sellise ühe ülesande menetluse sees andmine ulatusliku muutmisega, mida KOV võib pidada vajalikuks valla- või linnavalitsusele on põhjendamatu. lahendada uue DP-ga (kohaldada PlanS § 140 lõiget 7). 6. Täiesti arusaamatuks jääb selgituse osa, kus märgitakse, et Muudatus aitab lahendada ka neid olukordi, kus DP kehtestati üldplaneeringu kohasena ning see on ellu viidud, kuid õiguslik olukord (ennekõike uus üldplaneering) annab võimaluse kasutada DP-ga hõlmatud ala laiemalt või mitmekesisemalt. Milliseid olukordi on mõeldud? Vastavalt PlanS § 6 punktile 11 on elluviimine pidev tegevus, mida saab teha jätkuvalt. Planeeringulistest nõuetest kinnipidamise tagamine on üks elluviimise osa ning kui seda enam teha ei soovita, siis ei soovita ka seda planeeringut ju enam ellu viia. Arusaamatu on ka viide, et detailplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamine annab võimaluse kasutada detailplaneeringuga hõlmatud ala laiemalt või mitmekesisemalt. Puudub selgitus, millised on laiemad või mitmekesisemad kasutusviisid. Kui detailplaneering nägi ette kahekorruselise elamu püstitamise, kas laiem on siis näiteks kolmekorruseline? Ja mitmekesisem on ärihoone püstitamine? 7. Huvitav on eelnõu viide sellele, et mõjutatud isikud on eeskätt piirinaabrid. Seni on planeerimis- ja ehitusõigust oluliseks eristavaks jooneks peetud seda, kas tegemist on laia avalikkuse kaasamisega (nn planeerimisdiskretsioon, vt Merusk „Administratsiooni diskretsioon ja selle kohtulik kontroll“ 1997) või kitsalt puudutad isikutega ehk piirinaabritega. Eelnõu eklektilisusele viitab ka sõnakasutus „mõjutatud isikud“, sest PlanS-is kasutatakse mõisteid puudutatud isikud ja huvitatud isikud. Nii on ka 96  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 selgitatud PlanS algse eelnõu juurde kuuluvas seletuskirjas isikuid, keda tuleb kaasata. Nüüd lisandub nendele mõistetele veel ka mõjutatud isikud. 8. Kuigi eelnõu selgituste kohaselt on KOV-le jäetud õigus detailplaneeringu muutmise protsessi mitte kohaldada, kui peetakse vajalikuks uue terviklahenduse loomist, siis regulatsioonist ei selgu, millele toetudes terviklahendust hinnatakse. Praktikas hakkab selline väga lai kaalutlusruum tooma kaasa pigem vaidlusi selle üle, kas järgitakse terviklahendust või mitte. Ja muutmise protsessi kiiresti läbiviimise eesmärgiks seadmine ei too KOV-le kaasa häid lahendusi. 9. Detailplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise regulatsioonis on märgitud, et selline planeering kindlalt kehtestatakse. See on huvitav, sest isegi tavalise detailplaneeringu puhul on KOV-il õigus otsustada, kas ta planeeringu kehtestab või mitte, aga muutmise regulatsiooni puhul tal sellist kaalutlusõigus ei ole. 10. Detailplaneeringu algatamise üle otsustamine on KOV kaalutlusõigus, kuid eelnõu juurde antud selgitused näevad ette, et juhul, kui KOV ei algata muutmise menetlust, algatab ta detailplaneeringu. Sellise illusiooni loomine on põhjendamatu, sest 1) seda ei näe ette koostatud regulatsioon 2) KOV võib lisaks muutmise algatamata jätmisele alati otsustada, et ta ei soovi ka uut detailplaneeringut teha. Arusaamine sellest, mida ja miks võiks muuta võib huvitatud isikul ja KOV-il olla väga erinev. Näiteks toovad enamus huvitatud isikuid muutmise põhjenduseks asjaolu, et nüüd on tema planeeritud ala kinnisasja omanik. 97  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 Eelnõu §-des 1391 kuni 1395 ette nähtud regulatsioon on läbimõtlemata, sobimatu üldisesse planeerimise hierarhiasse ja struktuuri ning loob tohutu halduskoormuse. Kose Vallavalitsus (02.10.2025) 1. Projekteerimistingimused, mis asendavad Selgitame Regionaal- ja Põllumajandusministeerium töötab välja detailplaneeringut (miinused): seaduse eelnõu, millega nähakse ette arendustasu, mida 1. Ametnik peab tegema ära planeerija töö. Kui seda saab muu hulgas kohaldada ka PT-de puhul. See annab peab kaitsma hakkama (mingite vastuväidete pärast) on töö KOV-le vabamad käed otsustamisel ning rahalise sisendi. kordades suurem. Keerulise olukorra puhul peab planeerimise töö jätma planeerija teha (ehk valima Ehituskeelu kehtestamist PT-dega saab kaaluda EhS-s. planeeringu menetluse). Kutsega arhitektid, kes ei ole PlanS kehtestab ehituskeeluga seotud küsimusi planeeringuid koostanud, on üldjuhul väga viletsad planeeringute kontekstis. Märgime, et ühisveevärgi ja - planeerijad ja neid peab välja õpetama (st töö tagastama kanalisatsiooni seaduse §-s 17 on toodud alused, millal on parandamiseks mitmeid kordi). isik kohustatud ühisveevärgiga liituma ning millistel 2. Maaomanikule ei saa panna kohustust tee ja taristu tingimustel ta selleks ei ole kohustatud. Meie hinnangul ehitamiseks. saab osundatud sätte põhjal keelduda lokaalsete lahenduste 3. Üks asi on inimeste ehitussoovid ja teine valla lubamisest olukorras, kus ühisveevärk on rajamisel. arendamine ning mingite piirkondlike probleemide lahendamine. Piirkonnas võib olla lahendamisel probleeme, mille pärast on vaja projekteerimistingimuste andmisega viivitada. Inimesed nõuavad, et projekteerimistingimused peab andma 2 kuu jooksul, mõni pöördub õiguse saamiseks õiguskantsleri poole (õiguskantsler ei kaalutle, vaid tugineb olemasolevatele õigusaktidele ja üldplaneeringule). Detailplaneeringuga saab anda menetlusele pikema käigu ja panna probleemi osaline lahendamine planeeringust huvitatud isiku õlgadele. Variant on projekteerimistingimusi mitte anda, kuid seda peab põhjendama (võtab palju aega), pärast peab eeldatavasti veel vaideotsusega tegelema (võtab veel aega). 98  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 Eelneva punktiga 3 seoses olen kaalunud PlanS võimalusi ajutise ehituskeelu rakendamiseks. Näiteks on vaja kavandada suurele alale ÜVK trasse. 1. Seda võiks teha projekteerimistingimustega, kuid siis pole alust keelata elanikel rajada lokaalseid kaeve ja reovee kohtkäitluslahendusi. 2. Võiks teha detailplaneeringu, kuid siis peaks haarama planeeringualasse kõik katastriüksused, kus tahaks keelata lokaalsete vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamist. Kuid PlanS § 126 lg 2 ütleb, et siis tuleb lahendada ka kõigi planeeringuala kruntide ehitusõigused, mis teeb detailplaneeringu koostamise oluliselt kallimaks ja aeganõudvamaks. Kui tahaks keelata lokaalsete vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamist (seoses elamu kavandamisega ja mitte anda projekteerimistingimusi veel), siis tuleb see ÜVK planeering teha igal juhul hästi kiiresti ära. 3. Võiks teha teemaplaneeringu, kuid siis peab vastavalt PlanS § 74 lõikele 4 andma eelhinnangu ja kaaluma keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH), lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. KSH eelhinnangu nõue tundub ÜVK kavandamise puhul ebaproportsionaalselt suur kohustus. 4. Veel võib muuta ÜVK arengukava, kuid see ei võimalda kehtestada ajutist ehituskeeldu. 2. Detailplaneeringu algatamise menetluse teeb pikaks, kui Selgitame DP menetlustele diferentseeritud menetlustähtaegade peab andma eelhinnangu ja kaaluma KSH-d. See on kehtestamine on kaalumisel ning vajab täiendavat vajalik, kui planeeringualal on mõni looduskaitseobjekt või analüüsimist. 99  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga (need on tavapärased juhud). KSH eelhinnangu peab PlanS § 4 lõike 2 punkti 1 mõte on tagada, et ehitustegevuse seaduse järgi koostama kohalik omavalitsus ja see on suur suunamiseks peaks olema vähemalt mõni planeering. PlanS uurimis- ja mõtlemistöö. Lisaks peab eelnõu esitama § 125 lõige 5 on sellest kohustusest erand, kuid lähtub seisukoha saamiseks asjaomastele asutustele vastamisajaga üldplaneeringust. Seega võib öelda, et sätte mõte tagada, et 30 päeva. KOV territoorium oleks kaetud vähemalt üldplaneeringuga, mis suunab KOV ruumilist arengut. Detailplaneeringu või projekteerimistingimuste vahel kaalumisel on tekkinud küsimus, kuidas mõtestada PlanS § 4 lõike 2 punkti 1: planeerimisalase tegevuse korraldaja peab tagama maa-alale vastavate planeeringute olemasolu. Siit järeldub, et pigem tuleks projekteerimistingimuste koostamisele eelistada detailplaneeringu koostamist. Projekteerimistingimused kehtivad 5 aastat, detailplaneering kehtib praeguse PlanS järgi igavesti (kui ei tunnistata kehtetuks). 3. Kui tekib detailplaneeringu muutmise detailplaneeringu Selgitame Kliimaministeerium on ette valmistanud EhS ja sellega koostamise võimalus, siis kas jääb alles ka ehitusseadustiku seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (EIS § 27 kohane detailplaneeringut täpsustavate nr 24-0100), millega laiendatakse DP täpsustamise projekteerimistingimuste andmise võimalus? võimalusi. Küll aga tuleb siinkohal silmas pidada, et tegemist on peaasjalikult täpsustamisega, mitte aga sisulise muutmisega. DP muutmise regulatsioon lubab DP-d muuta ka olemuslikult ehk reguleerida neid küsimusi, mida ei ole DP-s algselt reguleeritud. Sellist võimalust PT-d praegu ette ei näe ehk tegemist saab PT-de puhul olla üksnes olemasoleva tingimuse täpsustamisega. DP muutmise menetluses oleks aga, teie näite puhul, võimalik ka krundi piiride muutmine. 100  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 Seega on PT-de ja DP muutmise regulatsiooni peamine erisus selles, et DP muutmise regulatsiooni alusel on võimalik DP olemuslik muutmine. PlanS § 140 lõige 7 on kohaldatav juhul, kui PlanS § 139 lõike 2 alusel otsustab KOV, et taotlus DP muutmiseks sisaldab selliseid ettepanekuid, mis eeldavad uue terviklahenduse loomist, muu hulgas ka ettepanekut üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks. 4. Detailplaneeringu muutmise detailplaneering on hea Selgitame Võtame teadmiseks. võrreldes detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise ja projekteerimistingimuste andmise menetlusega, mida kodanikud näevad ainsa neile sobiva variandina, kui on vaja seadustada detailplaneeringust mööda ehitamist. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine on ka menetlus, mis hõlmab üleriigilises või maakonna lehes teavitamist, kuid antud menetluses ei saa lehekulude tasumist panna huvitatud isiku kohustuseks, st tugineda ei saa PlanS § 130-le ja haldusmenetluse seadusele § 47 lõikele 5. Teiseks ei õnnestunud mul PLANK-i sisestada detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamisega muutunud planeeringuala piiri. See probleem jäi ametniku õlgadele, kuid ka siin peaks maaomanik leidma planeerija, kes valmistab ette PLANK- faili arvestades PlanS § 130 põhimõtteid. Hea, et PlanS muutmisega jääb ära üleriigilises või maakonna lehes teavitamise kohustus, mis on suur kulu vallale või planeeringust huvitatud isikule. 5. PlanS muutmise eelnõus on selgitus: Muudatuse Selgitame PT-d antakse üldiselt teatud vahemikuna, nt hoone kõrgus tulemusena saab PT-sid väljastada selliselt, et ehituslikud mitte rohkem kui 8 m, mis tähendab, et ehitusprojekt võib 101  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 tingimused selguvad PT-de menetluse käigus (ja neid mõnevõrra PT-dest erineda. Niisamuti on võimalik ka võidakse veel omakorda täpsustada või muuta ehitusloa ehitamise käigus kalduda mõnevõrra kõrvale andmise menetluses). Tahaks selgust, mis tingimusi võib ehitusprojektist, kui tegemist ei ole sellise kõrvalekaldega, ehitusloa menetluse käigus muuta ja kas ka kehtiva mis on oluline (nt avad nihkuvad veidi vms). detailplaneeringu puhul võiks mingeid planeeringu tingimusi muuta ehitusloa menetluses. On tohutult PT-de eesmärk on siiski kindlaks määrata tulevase ehitise koormav anda iga huvitatud isiku taotletava muudatuse põhilised andmed (EhS § 26 lõige 4). PT-de menetluses puhul projekteerimistingimusi avatud menetlusega kavandab Kliimaministeerium muudatusi, millega detailplaneeringu täpsustamiseks vastavalt leevendatakse avatud menetluse nõuet. Eelnõu on ehitusseadustiku §-ile 27 ja 31. Kui inimene oma tahtmist kättesaadav eelnõude infosüsteemis „Ehitusseadustiku ja ei saa, jääme pikalt vaidlema, mõnikord isegi advokaatide sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus“ vahendusel. Näiteks on detailplaneeringus katusetüüp viil- (EIS nr 25-0100). või kelpkatus, kuid isik soovib lamekatust või pultkatust. Piirkonda analüüsides võiks arvestada maaomaniku sooviga. Kas mõnel juhul võiks piisata planeerija nõusolekust, sest tema määratud lahendus võis mitte olla taotluslik (võrreldes mõne arhitekti kindla kontseptsiooniga) ja ei peaks andma projekteerimistingimusi avatud menetlusega? Või kui näiteks on vaja teha teistsugune piirdeaed võrreldes planeeringuga, siis millisele ehitusseadustiku § 27 lõike 4 alapunktile tugineda, et anda projekteerimistingimused? Või võiks planeeringust erineva piirdeaia lubamise otsustada ehitusteatise menetluses? Või kui planeeringus on tuletõrje veemahuti, kuid seaduse muutumise tõttu pole see enam kohustuslik, kas siis peaks tuletõrje veemahutist loobumiseks (mis on maaomanikule suur kokkuhoid) muutmiseks andma projekteerimistingimused või piisaks päästeametniku nõusolekust ehitusloa menetluses? Ja muidugi käib sellise küsimuse juurde ametniku poolt suur kaalumine ja põhjendamine. 102  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 6. PlanS muutmise eelnõus on selgitus: Sätte eesmärk on Selgitame Selgitus: tugevdada MaRu õigust planeerimismenetluse suunamisel nii sisuliselt kui menetluslikult. Küsin, kas MaRu õigus Eelnõukohane haldusjärelevalve vastab VVS § 751 lõikes 4 suunata planeerimismenetlust sisuliselt on kooskõlas toodud eeldustele. MaRu haldusjärelevalve pädevus ei ole kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega (KOKS)? vastuolus KOV-ide põhiseaduse §-s 154 nimetatud Siiamaani ükski planeerimismenetlusele järelevalve tegija enesekorraldusõigusega. ei ole tahtnud sisuliselt planeeringulahendust suunata. Ka kohus ei ole vist samuti soovinud seda teha. Kohaliku elu Haldusjärelevalvet kohaldatakse käesoleval ajal ka teiste küsimusi peab kaaluma ja otsustama ikka kohalik õigusaktide alusel (nt avaliku teabe seaduse § 45 lõige 1 omavalitsus. Detailplaneeringule järelevalve tegijad on Andmekaitse Inspektsiooni osas ja paljud muud). vaadanud, kas on õigesti menetletud, kas detailplaneering Eelnõukohane haldusjärelevalve ei või sekkuda KOV on kooskõlas seaduste ja üldplaneeringuga, ja jätnud pädevusse ruumiotsuste tegemisel, kuid MaRu-l tekib sisulise otsustamise alati kohalikule omavalitsusele. Kohus pädevus hinnata, kas KOV on ruumiotsuse tegemisel vaatab muuhulgas, kas huvisid on õigesti kaalutud. Seega lähtunud õigusaktides sätestatud nõuetest ehk järginud ei saa aru, kuidas MaRu hakkab planeerimismenetlust seaduses sätestatud tähtaegasid. sisuliselt suunama. Praeguseks on PlanS-is võetud MaRu kohustusi vähemaks, et mitte tegeleda Haldusjärelevalve sisu ja ulatus on kindlaks määratud muu planeeringuvaidlustega. Kui MaRu hakkab suunama hulgas haldusmenetluse seadusega, mille kohaselt on planeerimismenetlust, siis võib kodanike ja arendajate haldusjärelevalve läbiviijal kohustus tagada poolt MaRu-le tekkida surve kaebamisel ja õiguste järelevalvatava menetluslikud õigused. Haldusjärelevalve tagaajamisel. Veel, kui MaRu hakkab sisustatakse vastavalt konkreetse probleemi sisule, mis planeerimismenetlust sisuliselt suunama, siis tekib paneb paika kogutavate tõendite hulga ja tuvastavate planeeringu menetlejal kohustus ka MaRu ettepanekuid asjaolude kogumi. läbi töötada ja otsustada, kas need on kohaliku elu tervikpilti silmas pidades ikka õiged. Selgitame, et sätte sõnastust on muudetud, mille kohaselt antakse MaRu-le järelevalvepädevus tähtaegadest kinnipidamise üle nii KOV-ide kui asutuste puhul. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium viib koostöös MaRu-ga läbi teenusdisaini uuringut, mille raames kaalutakse muu hulgas ka heakskiidumenetluse ümberdisainimist, mis tähendab, et kaob ära dubleeriv 103  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 regulatsioon. Ühtlasi on vajalik märkida, et heakskiidumenetlus ei võimalda sekkuda käimasolevasse planeerimismenetlusse ehk tuvastada menetluse venimise põhjuseid ja neid koostöös KOV-iga lahendada. Haljala Vallavalitsus (07.10.2025) 1. „3) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 22 järgmises Selgitame Kehtiv PlanS annab kooskõlastajale õiguse pikendada sõnastuses: „(22) Planeerimisalase tegevuse korraldaja võib kooskõlastamise tähtaega. Eelnõukohane säte ei reguleeri määrata planeerimismenetluses toimingu tegemiseks kooskõlastamise tähtaja pikendamist. mõistliku tähtaja juhul, kui toimingu tegemiseks ei ole tähtaega sätestatud käesolevas seaduses või muus õigusaktis.“;“ Eelnõu koostaja selgitus: Selle sätte eesmärk on välistada olukorrad, kus planeerimisalase tegevuse korraldaja võiks sätestada nt kooskõlastajatele muud tähtaega võrreldes sellega, mis tuleneb otse seadusest. Kommentaar: Mis saab siis, kui kooskõlastajad soovivad pikendada ise vastamise tähtaega? 2. „§ 71. Haldusjärelevalve teostaja Selgitame Eelnõukohane haldusjärelevalve vastab VVS § 751 lõikes 4 Maa- ja Ruumiametil on õigus teha haldusjärelevalvet, toodud eeldustele. MaRu haldusjärelevalve pädevus ei ole täites selleks järgmisi ülesandeid: vastuolus KOV-ide põhiseaduse §-s 154 nimetatud 1) kontrollida kohaliku omavalitsuse üksuse tegevust enesekorraldusõigusega. planeerimismenetluse läbiviimisel; 2) nõuda kohaliku omavalitsuse üksuselt teavet Haldusjärelevalvet kohaldatakse käesoleval ajal ka teiste planeerimismenetluse läbiviimise kohta; õigusaktide alusel (nt avaliku teabe seaduse § 45 lõige 1 3) teha kohaliku omavalitsuse üksusele kohustuslikke Andmekaitse Inspektsiooni osas ja paljud muud). ettekirjutusi planeerimismenetluse läbiviimise küsimuses.“ Eelnõukohane haldusjärelevalve ei või sekkuda KOV pädevusse ruumiotsuste tegemisel, kuid MaRu-l tekib Kommentaar: Kas järelevalvet plaanitakse teha ka pädevus hinnata, kas KOV on ruumiotsuse tegemisel planeeringulahenduse sisu osas? KOV tegevuse üle lähtunud õigusaktides sätestatud nõuetest ehk järginud kontrolli teostamine tähendab nii Maa- ja Ruumiameti kui seaduses sätestatud tähtaegasid. 104  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 ka KOV ametnikele täiendavaid tööülesandeid (näiteks KOV-il protokollide ja memode koostamise vajaduse igast Haldusjärelevalve sisu ja ulatus on kindlaks määratud muu kohtumisest planeeringut koostava ettevõtte ja arendaja hulgas haldusmenetluse seadusega, mille kohaselt on vahel, mida aja kokkuhoiu mõttes igal pool ei tehta, v.a haldusjärelevalve läbiviijal kohustus tagada kohustuslikud avalike arutelude protokollid). Võib eeldada, järelevalvatava menetluslikud õigused. Haldusjärelevalve et kui arendaja ei ole KOV-i poolt esitatud planeeringu sisustatakse vastavalt konkreetse probleemi sisule, mis märkustega rahul, siis pöördutakse Maa- ja Ruumiameti paneb paika kogutavate tõendite hulga ja tuvastavate poole, et oma soovidele tuge saada. Ka praegu on Haljala asjaolude kogumi. vallas menetluses detailplaneeringuid, kus koostame planeeringulahendust koos arendaja advokaatidega, mis Selgitame, et sätte sõnastust on muudetud, mille kohaselt tähendab ühe teemaga (nt hoonestusala ulatus, hoonete antakse MaRu-le järelevalvepädevus tähtaegadest ehitisealuse pinna suurus, puurkaevu hooldusalasse kinnipidamise üle nii KOV-ide kui asutuste puhul. ehitamise võimalikkus) süvitsi minemist ja väga head kirjalikku põhjendamise oskust. Kokkuvõttes selline Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium viib tegevus ei kiirenda detailplaneeringute koostamist. koostöös MaRu-ga läbi teenusdisaini uuringut, mille Planeeringumenetluse läbiviimise edukus sõltub lisaks raames kaalutakse muu hulgas ka heakskiidumenetluse detailplaneeringuid koostavate ettevõtete pädevusest ja ümberdisainimist, mis tähendab, et kaob ära dubleeriv hoolsusest. See, et detailplaneeringu jooniste ja seletuskirja regulatsioon. Ühtlasi on vajalik märkida, et vahel on vastuolu, töö on täis kirjavigu, elementaarsed heakskiidumenetlus ei võimalda sekkuda käimasolevasse planeeringuterminid on valed, pikendab detailplaneeringu planeerimismenetlusse ehk tuvastada menetluse venimise koostamise aega märgatavalt. Näiteks on Haljala vallas põhjuseid ja neid koostöös KOV-iga lahendada. tegutsemas üks detailplaneeringu koostaja, kes kasutab vaidluste korral vallaga suhtlemiseks advokaati. Samuti tekitab ajakulu see, kui planeeringu koostajad soovivad hakata vaidlema riigiasutustega kooskõlastuste teemal. Detailplaneeringu koostamise menetlustega kiirustamine võib viia selleni, et valda saadetud planeeringutesse ei ole enam võimalik süveneda ja “menetletakse need lihtsalt läbi”. Väikestes KOV-ides on spetsialistid oma valdkonna töödega üle koormatud, mistõttu ei pruugi 105  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 planeeringudokumente ka mitmed spetsialistid jõuda läbi vaadata. Lisaks tähtaegade kontrollimisele oleks vajalik pöörata tähelepanu ka koostatava planeeringu kvaliteedile ja sellele, kas selline planeeringulahendus teeb avalikku ruumi paremaks või mitte. Tähelepanu tasuks pöörata ka ehitisregistri kaudu toimuvale projekteerimistingimuste menetlusele, mida riigi poolt selliselt ei kontrollita ja kus ei pruugita avalikule ruumile tähelepanu pöörata. Kui ühiskonna soov on asendada detailplaneeringute koostamise menetlused projekteerimistingimuste menetlustega, siis peaks ehitusseadustiku projekteerimistingimuste peatükki täiendama lisanduvate nõuetega (nt kontaktvööndi analüüs, illustreerivad joonised, vastavus üldplaneeringule jne). Maa- ja Ruumiameti spetsialistid võiksid abistada KOV-e planeeringulahenduse sisu osas. Tähtaegadest kinni pidamist võiks eelduslikult jälgida PLANIS-e kaudu. 3. § 1391. Detailplaneeringu muutmine Selgitame KSH ja keskkonnamõju hindamise aruandele ei ole (3) Kui kehtiva detailplaneeringu koostamisel oli nõutav keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi keskkonnamõju strateegiline hindamine, võtab koostamise seaduses kehtivusaega määratud. Kui tähtaja määramist korraldaja detailplaneeringut muutva detailplaneeringu peetakse vajalikuks, siis valmistab selle muudatuse ette koostamisel arvesse keskkonnamõju strateegilise Kliimaministeerium. hindamise tulemusi. Ei ole välistatud, et aruande järgselt olukord looduses Kommentaar: Kas peaks määrama, kui kaua KSH/KMH muutub. See on põhjuseks, miks eelnõukohases PlanS §-s kehtib (kuna keskkonnatingimused võivad ajas muutuda, 1391 on sätestatud kohustus võtta arvesse juba koostatud aruannet ning kui taotlusega nähakse ette tegevust, mis 106  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 lisanduda võib uusi kaitsealasid ja/või kaitsealuseid liike väljub aruandes märgitud ja lubatud tegevusest või mahust, jne)? tuleb algatada DP. 4. § 1392. Taotlus detailplaneeringu muutmiseks Selgitame Lõike 1 esimene lause on eelnõust välja jäetud. (1) Taotluse detailplaneeringu muutmiseks võib esitada igaüks. Detailplaneeringut muutev detailplaneering Kliimaministeerium on ette valmistanud EhS muutmise algatatakse või jäetakse algatamata 60 päeva jooksul selle seaduse eelnõu, millega laiendatakse DP täpsustamise algatamise taotluse saamisest arvates. võimalusi. Küll aga tuleb siinkohal silmas pidada, et tegemist on peaasjalikult täpsustamisega, mitte aga sisulise Kommentaar: Ei nõustu sellega, et igaüks võib esitada muutmisega. taotluse kehtiva detailplaneeringu muutmiseks. Selline võimalus võib suurendada naabrite vahelisi konflikte. DP muutmise regulatsioon lubab DP-d muuta ka Näiteks kui detailplaneeringuga on määratud väga ulatuslik olemuslikult ehk reguleerida neid küsimusi, mida ei ole hoonestusala (4 m krundi piirist), kas siis saaks naabri DP-s algselt reguleeritud. Sellist võimalust PT-d praegu taotluse alusel hakata seda nihutama krundi piirist ette ei näe ehk tegemist saab PT-de puhul olla üksnes kaugemale? olemasoleva tingimuse täpsustamisega. DP muutmise menetluses oleks aga, teie näite puhul, võimalik ka krundi Mis saab siis, kui kehtiv detailplaneering on osaliselt ellu piiride muutmine. viidud? Seega on PT-de ja DP muutmise regulatsiooni peamine Seaduses võiksid olla kirjas konkreetsed juhtumid, millal erisus selles, et DP muutmise regulatsiooni alusel on oleks võimalik kasutada detailplaneeringut muutva võimalik DP olemuslik muutmine. detailplaneeringu liiki. Kuidas see erineb projekteerimistingimustega kehtiva detailplaneeringu DP muutmise regulatsioon on kasutatav nii elluviimata kui täpsustamisest? Võiks kaaluda detailplaneeringut elluviidavate või elluviidud DP-de puhul. täpsustavate projekteerimistingimuste väljastamise võimaluse suurendamist (nt hoone ehitisealuse pinna suurendamine 10% ulatuses). 5. PlanS § 95. Kohaliku omavalitsuse eriplaneering ja selle Selgitame Peale eelnõu seadusena vastuvõtmist ja jõustumist koostamise korraldaja lahendatakse senised eriplaneeringuga ette nähtud 107  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 (1) Kohaliku omavalitsuse eriplaneering koostatakse küsimused detailplaneeringuga ning vajadusel olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks, kui olulise üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. ruumilise mõjuga ehitise asukoht ei ole üldplaneeringus määratud. Kommentaar: Kui peatükk 7. “Kohaliku omavalitsuse eriplaneering” PlanS-is terves ulatuses kehtetuks tunnistatakse, siis on edaspidi sellisel juhul tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asemel. Detailplaneeringu koostamise menetlusele on kehtestatud menetlustähtajaks kolm aastat. Kas see kehtib ka üldplaneeringut muutva detailplaneeringu suhtes? Kolme aastaga pole võimalik seda menetleda, kuna tegemist on nn kahe-etapilise planeeringuga (üldplaneeringu ja detailplaneeringu osad). 6. § 1395. Detailplaneeringut muutva detailplaneeringu Selgitame DP-d muutvate DP-dega seotud teadete avaldamine kehtestamine lehtedes on asjakohane seetõttu, et selles menetluses ei (3) Detailplaneeringut muutva detailplaneeringu oleks muul viisil avalikkuse laiem kaasatus tagatud, kuna kehtestamise teade avaldatakse 30 päeva jooksul menetluses ei nähta ette avalikustamist ega avalikke kehtestamisest arvates planeeringuala kohaliku arutelusid. Ajalahes avaldamine võimaldab laiemal omavalitsuse üksuse valla- või linnalehes või linnaosadega üldsusel saada teavet DP muutmisest. linnade puhul linnaosalehes. Kui teavitamine ei ole valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu 30 päeva jooksul võimalik, avaldatakse teade valla- või linnalehes esimesel võimalusel. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub, avaldatakse teade 30 päeva jooksul planeeringu kehtestamisest arvates planeeringuala maakonnalehes. Teade planeeringu kehtestamisest avaldatakse 14 päeva jooksul planeeringu kehtestamisest arvates koostamise korraldaja veebilehel. 108  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 Kommentaar: Kui detailplaneeringute puhul kaob teadete avaldamise nõue maakonnalehes ära, siis võiks ka sellise planeeringuliigi puhul avaldada teated ainult linna- ja vallalehtedes. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (02.10.2025 nr 6-6/1028-2) 1. „3) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 22 järgmises Selgitame PlanS eelnõuga (eelnevas numeratsioonis punkt 32) sõnastuses: täiendatakse PlanS § 129 lõiget 1 punktiga 5 järgmises „(22) Planeerimisalase tegevuse korraldaja võib määrata sõnastuses: 5) huvitatud isik ei ole pärast vähemalt kahte planeerimismenetluses toimingu tegemiseks mõistliku kirjalikku meeldetuletust esitanud määratud tähtaja tähtaja juhul, kui toimingu tegemiseks ei ole tähtaega jooksul planeerimismenetluse jätkamiseks vajalikke sätestatud käesolevas seaduses või muus õigusaktis.“;“ andmeid. Seda on selgitatud, et planeeringute menetlused võivad Säte annab planeerimisalase tegevuse korraldajale õiguse jääda venima ka planeerimisalase tegevuse korraldajast määrata huvitatud isikule tähtaja vajalike andmete sõltumatutel asjaoludel, peaasjalikult juhul, kui kaasatud esitamiseks, mille täitmata jätmisel ja peale vähemalt kahte isikud või isikud, kelle seisukoht või arvamus on ühel või meeldetuletust, võib planeerimisalase tegevuse korraldaja teisel juhul vajalik (nt võrguvaldaja), ei vasta mõistliku aja menetluse lõpetada. Mõlemad eelnõukohased sätted jooksul. Niisamuti on tagasiside põhjal täheldatud, et annavad kombineeritult KOV-dele hoova, millega planeeringust huvitatud isikud ei tee vajalikke toiminguid planeerimismenetlusi paremini juhtida ning ühtlasi (nt vajalikke muudatusi planeeringu lahenduses vms) võimaldab huvitatud isikuid distsiplineerida. mõistiku aja jooksul. Sätte alusel saab planeerimisalase tegevuse korraldaja liikuda planeeringu menetlusega edasi. Juhime tähelepanu, et siis tuleks seaduses täiendada ka detailplaneeringu koostamise lõpetamise aluseid olukorras, kui planeerimisalase tegevuse korraldaja määratud toimingu tegemise tähtaega ei täideta. Muidu ei ole sellise tingimuse sätestamine asjakohane ja on sisutühi, kuna juriidilist tagajärge kohustuse mittetäitmisel ei järgne ja planeerimisalase tegevuse korraldajal ei ole võimalik vaatamata määratud tähtajale lisameetmeid kohaldada. 109  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 2. 2. eelnõud täiendatakse punktiga 6 järgmiselt: Mittearvestatud Eelnõukohane haldusjärelevalve vastab VVS § 751 lõikes 4 toodud eeldustele. MaRu haldusjärelevalve pädevus ei ole „6) seadust täiendatakse paragrahviga 71 järgmises vastuolus KOV-ide põhiseaduse §-s 154 nimetatud sõnastuses: enesekorraldusõigusega. „§ 71. Haldusjärelevalve teostaja Maa- ja Ruumiametil on õigus teha haldusjärelevalvet, Haldusjärelevalvet kohaldatakse käesoleval ajal ka teiste täites selleks järgmisi ülesandeid: õigusaktide alusel (nt avaliku teabe seaduse § 45 lõige 1 1) kontrollida kohaliku omavalitsuse üksuse tegevust Andmekaitse Inspektsiooni osas ja paljud muud). planeerimismenetluse läbiviimisel; Eelnõukohane haldusjärelevalve ei või sekkuda KOV 2) nõuda kohaliku omavalitsuse üksuselt teavet pädevusse ruumiotsuste tegemisel, kuid MaRu-l tekib planeerimismenetluse läbiviimise kohta; pädevus hinnata, kas KOV on ruumiotsuse tegemisel 3) teha kohaliku omavalitsuse üksusele kohustuslikke lähtunud õigusaktides sätestatud nõuetest ehk järginud ettekirjutusi planeerimismenetluse läbiviimise küsimuses.“ seaduses sätestatud tähtaegasid. Paragrahv 71 tuleks terviklikult välja jätta. Eesti Vabariigi Haldusjärelevalve sisu ja ulatus on kindlaks määratud muu põhiseaduse (edaspidi PS) § 154 esimese lause kohaselt hulgas haldusmenetluse seadusega, mille kohaselt on otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi haldusjärelevalve läbiviijal kohustus tagada kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel järelevalvatava menetluslikud õigused. Haldusjärelevalve iseseisvalt – seega deklareerib ja tunnustab PS kohalike sisustatakse vastavalt konkreetse probleemi sisule, mis omavalitsuste autonoomiat ehk iseotsustamise õigust. paneb paika kogutavate tõendite hulga ja tuvastavate Õiguskantsleri seaduse § 1 lg 1 kohaselt teostab asjaolude kogumi. õiguskantsler järelevalvet kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide üle ja Vabariigi Valitsuse seaduse § 59 Selgitame, et sätte sõnastust on muudetud, mille kohaselt lg 1 kohaselt teostab Justiits- ja Digiministeerium antakse MaRu-le järelevalvepädevus tähtaegadest järelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuste haldusaktide kinnipidamise üle nii KOV-ide kui asutuste puhul. üle. Lisaks on olulisima instantsina vaidlusküsimistes olemas halduskohus, kelle ülesanne on eelkõige isikute Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium viib õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu koostöös MaRu-ga läbi teenusdisaini uuringut, mille teostamisel. raames kaalutakse muu hulgas ka heakskiidumenetluse ümberdisainimist, mis tähendab, et kaob ära dubleeriv regulatsioon. Ühtlasi on vajalik märkida, et 110  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 Planeerimisseaduse täiendamine §-ga 71 tähendaks heakskiidumenetlus ei võimalda sekkuda käimasolevasse kohaliku omavalitsuse autonoomia ulatuslikku piiramist – planeerimismenetlusse ehk tuvastada menetluse venimise praegusest planeerimisvaldkonna koostööpartnerist Maa- põhjuseid ja neid koostöös KOV-iga lahendada. ja Ruumiametist saaks pelgalt järjekordne kohaliku omavalitsuse järelevalveorgan. Maa- ja Ruumiameti muutmine järelevalveorganiks tähendaks bürokraatia hüppelist kasvu, sh tähendaks Maa- ja Ruumiameti muutmine kohaliku omavalitsuse järelevalveorganiks vajadust uusi ametnikke tööle võtta nii Maa- ja Ruumiametisse kui kohalikesse omavalitsustesse, kes hakkaksidki peaasjalikult tegelema planeerimismenetluse järelevalvega ja kohalike omavalitsuste poolt planeerimismenetluse järelevalves Maa- ja Ruumiametile vastuste ja aruannete koostamisega. Samas sellise järelevalve efektiivsus on enam kui küsitav, kui samal ajal on inimestel võimalus väga väikeste kulutustega pöörduda samades küsimustes halduskohtu poole. Alternatiivina võiks vajadusel kaaluda järelevalve tegemist MaRu poolt üksnes KOV menetlustähtaegadest kinnipidamise üle. 3. 3. eelnõud täiendatakse punktiga 48 järgmiselt: Selgitame Selgitame, et eelnõust on viide PlanS §-le 126 välja jäetud. „48) seadust täiendatakse paragrahvidega 1391 kuni 1395 Selgitame, et osundatud paragrahvi lõikesse 5 jäi järgmises sõnastuses: tööversioonis ekslik viide, see on eemaldatud. „§ 1391. Detailplaneeringu muutmine (5) Detailplaneeringu muutmisel lahendatakse vähemalt Selgitame, et DP muutmise menetlust saab kohaldada käesoleva seaduse § 126 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud ainult DP enda ulatuses, vastasel korral oleks tegemist juba ülesanded, kui neid ei ole muudetava detailplaneeringuga uue DP-ga. Täiendame seletuskirja. lahendatud. Käesoleva seaduse § 126 lõike 1 punktis 4 nimetatud ehitiste asukoha määramisel on kohustuslik 111  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 lahendada ka käesoleva seaduse § 126 lõike 1 punktides 17 ja 20 nimetatud ülesanded. Elltoodud säte (lg 5) on arusaamatu ja ebaselge, kuna § 126 lg 2 järgi on lg 1 punktide 1–4 lahendamine kohustuslik ehk need punktides 1–4 ettenähtud ülesanded on alati kehtivas DP-s lahendatud. Lg 5 teine lause on vastuolus ka sama paragrahvi lõikega 2 („Detailplaneeringut muutev detailplaneering ei või sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut või kui see võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse ning tegevusi, millega kaasneb oluline keskkonnamõju.“), kuna lg 5 ütleb, et § 126 lg 1 punktide 17 ja 20 ülesanded tuleb lahendada, aga sama paragrahvi lg 2 ütleb, et sel juhul detailplaneeringut muutvat detailplaneeringut ei tehta ehk detailplaneeringut ei saa muuta. Lisaks palume selguse huvides seletuskirja täiendada selgitusega, et detailplaneeringu muutmise lihtsustatud menetlus kehtib ainult kehtiva detailplaneeringu ala osas, st kui soovitakse alasse hõlmata ka maa-ala, mida kehtiv detailplaneering ei hõlma, siis detailplaneeringu muutmise menetluse sätted ei rakendu. Peale selle, kuivõrd planeerimisseadusega soovitakse suurendada projekteerimistingimuste osakaalu ja tähtsust, tuleks ühtlasi pikendada mõistlikult projekteerimistingimuste kui n-ö minidetailplaneeringu 112  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 menetlemise tähtaegu – praegune EhS § 31 lg-s 2 ettenähtud 60-päevane menetlustähtaeg on arvestades avaliku väljapanku, avaliku arutelu ja kooskõlastamiste kohustust ilmselgelt liiga lühike. Samuti soovime pöörata tähelepanu planeeringute avalikustamist puudutavatele teemadele (nt PlanS § 137 DP avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste arvestamine), mis on jätkuvalt adresseerimata, aga pikendavad põhjendamatult menetlustähtaegu. Asjaomased PlanS paragrahvid tuleks üle vaadata viisil, mis võimaldavad maksimaalselt suurendada kaasamise sisulist kvaliteeti ja digihüpet. Kriitiliselt tuleks üle vaadata erinevad nõuded, mis puudutavad planeeringuinfo ja avalike arutelude kohalikes lehtedes avaldamist. KOVile võiks anda suurema autonoomia kõige laiema levikuga kanalite (nii füüsilised kui digitaalsed) valimisel. Hetkel on Tallinna linn olukorras, kus linnaosalehtede ilmumise piiratuse tõttu on linn sunnitud avaldama teateid Harju elus ning linnaosalehtedest sõltumine toob kaasa mitme kuiseid viivitusi menetlusprotsessides. Kindlasti ei ole see kooskõlas PlanS algse mõttega kaasamise korraldamisest. MaRu osas teeks lisaks üldise menetluse kiirendamise vaimus ettepaneku lühendada järelevalve vastuste tähtaega 60lt päevalt 30le (§ 138. Detailplaneeringu heakskiitmine). Samuti teeme ettepaneku muuta planeerimisseaduse § 140 lg 6 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 33 selliselt, et detailplaneeringu tunnistab kehtetuks volikogu asemel kohalik omavalitsus. Sellisel juhul oleks võimalik delegeerida linnavalitsuse korraldusega 113  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 kehtestatud detailplaneeringute kehtetuks tunnistamine linnavalitsusele. 4. Maakatastriseaduse § 8 lõige 31 muudatuse seletuskiri on Arvestatud Seletuskirja parandatud. keeruliselt sõnastatud ning oluline on, et see oleks osaliselt selgemini sõnastatud, muudetud või selgitatud seletuskirja Selgitame, et seletuskirjas tehtud viide hindamise osas järgmised osad (lisatud kursiivis ja boldis). puudutab MaRu pädevust hinnata tehingu sisu mitte niivõrd maakorraldusest tulenevat järgnevat maa Maakorraldusseaduse (edaspidi MaaKS) § 2 lõikest 1 kasutamise otstarbekust. Kohalik omavalitsus otsustab tulenevalt on maakorralduse eesmärgiks võimaluste maakorralduse lubatavuse üle ja seejärel katastripidaja loomine kinnisasja otstarbekamaks kasutamiseks ja hindab toimingu sisu ja eesmärki ehk hindab, kas tegu on majandamiseks. sobiliku vahendiga maaomaniku eesmärgi täitmiseks. Seaduse lõike sõnastus pole täielik, korrektne seaduse sõnastus oleks „Maakorraldusseaduse § 2 lõikest 1 tulenevalt maakorralduse eesmärk on maakorraldustoimingute läbiviimisega võimaluste loomine kinnisasja või selle osa otstarbekamaks kasutamiseks ja majandamiseks.“ See lähtub asjaolust, et katastripidajal on pädevus kontrollida maakorralduse läbiviimisel igal üksikjuhul sisuliselt, kas tegu on maakorralduse nõuetele vastava toiminguga või katastriandmete parandamisega katastrimõõdistamise tulemusena, sh ülemõõdistamisega või andmete parandamisega ametiülesannete korras. Katastripidaja veendub, kas tegu on sobiliku vahendiga maaomaniku eesmärgi saavutamiseks ning hindab, kas maaomanike tahe tagab otstarbeka maakasutuse (üksnes juhtumitel kui on tegu katastriandmete parandamisega 114  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 katastrimõõdistamise tulemusena, sh ülemõõdistamisega või andmete parandamisega ametiülesannete korras). Otstarbeka maakasutuse hindamine ja otsustamine on maakorralduse korral KOVi pädevuses (MaaKS § 3 lg 1), seega on vajalik selgelt eristada, et see ei puuduta otsustust maakorralduses. Selgelt on vajalik osutada, et juhul kui tegemist on katastriandmete parandamise, üle mõõdistamise või andmete parandamisega on hindamise õigus MaRu-l. Tähtis on, et seletuskirja selgitustes ei tekiks õigust MaRule hinnata otstarbeka maakasutuse tagamist ka kinnistu jagamise, liitmise ja piiride muutmise maakorraldustoimingul. MaaKS kohaselt on Maa- ja Ruumiametil õigus hinnata maakorralduse seaduslikkust (MaaKS § 3 lg 2). Notarite Koda (16.10.2025 kiri nr 6-1/50) 1. Notarite Kojale teadaolevalt on Majandus- ja Mittearvestatud Selgitus: Kommunikatsiooniministeeriumil (edaspidi MKM) kavas esitada ettepanek planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt Eelnõu on kantud vajadusest täpsemalt välja tuua teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu täiendamiseks 2018. aastast kehtima hakanud regulatsiooni sisu ja toetada maakatastriseaduse § 8 lõike 31 ja maakorralduse seaduse senini toiminud praktikat, mida on asjassepuutuvad pooled § 2 lõike 5 muudatustega, millega soovitakse sätestada, et: aktsepteerinud. Rõhutame, et antud muudatustega ei looda - katastripidajal oleks õigus otsustada uusi kohustusi ega muudeta õigusi, vaid täpsustatakse maakorraldustoimingu ja kinnisasjaõiguse käsutamise sõnaselgelt varasemalt kehtima hakanud regulatsiooni eristamise üle; mõtet, lähtudes muuhulgas kinnisasja avalikes huvides - maakorraldusseaduse alusel läbiviidava omandamise seaduse (598 SE) seletuskirjast. maakorraldustoimungu käigus ei toimuks kinnisasjaõiguse Maakorralduse eesmärk on üldises mõttes kinnisasja piiride käsutamist asjaõigusseaduse tähenduses ega oleks nõutav korrastamine selle kinnisasja otstarbekamaks kasutamiseks notariaalselt tõestatud kokkuleppe (asjaõigusleping). 115  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 ja majandamiseks. Maakorralduse käigus ei tehta Notarite Koda ei toeta kavandatavaid muudatusi. käsutamistehingut omandi üleminekuks. Muudatused seaksid ohtu kinnisomandi üleandmise ja koormamise õiguskindluse ning oleksid vastuolus kehtiva Riigikohtu tsiviilkolleegium juhtis tähelepanu sätete asjaõigusseaduse, Riigikohtu praktika ja põhiõigusliku ebaselgusele ja täpsustamise vajadusele 30.04.2025 omandi kaitse põhimõtetega. kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-24-108971. Riigikohus selgitas, et juhul, kui seadusandja soovib kaotada MaaKS § 2 lg 1 sätestab, et maakorraldus käesoleva maakorraldustoimingutega kaasneva asjaõigusseaduse seaduse tähenduses on tegevus, mille eesmärk on AÕS) §-st 641 tuleneva käsutustehingu notariaalse maakorraldustoimingute läbiviimisega võimaluste loomine tõestamise vorminõude, tuleks vorminõude erisus seaduses kinnisasja või selle osa otstarbekamaks kasutamiseks ja erinormina selgelt sätestada. Seetõttu ei ole kavandatavad majandamiseks. Nimetatud säte ei tähenda, et kui omanik täpsustused vastuolus AÕS-ga ega Riigikohtu praktikaga. või katastripidaja leiavad, et kinniasasja või selle osa tasuta Varasem (enne 2018. aastat) kohtupraktika (RKTKm 3-2- või tasu eest üle andmine on otstarbekas, on tegemist 1-46-10, p 10; RKTKo 3-2-1-67-12, p 27) ei ole enam maakorraldustoiminguga. antud küsimuses maakorralduse vaatest asjakohane. Kui maakorraldustoimingu käigus muudetakse kahe Lisaks rõhutame, et katastripidaja on pädev ja kontrollib kinnisasja, millel on erinevad omanikud, vahelist piiri, maakorraldustoimingute läbiviimisel kõiki olulisi toimub paratamatult omandi üleandmine – osa ühe isiku asjaolusid, sh isikute teovõimet ja esindusõigust, vara kinnisasjast läheb teise isiku omandisse, sõltumata sellest, kuulumist ühisvara, lahusvara või pärandvara koosseisu kuidas seda halduslikult nimetatakse või kas tegemist on lihtsa ja selge või keeruka juhtumiga. Tegemist on AÕS jpm. Näiteks tuvastades, kas maakorraldustoimingus § 641 mõistes omandi üleandmisega, mille toimumiseks on osalev kinnisasi on (endiste) abikaasade ühisvara, ning kui nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud on, võetakse kõikide omanike nõusolekud, kaasa arvatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine ka juhul, kui nad ei ole omanikuna kinnistusraamatusse kinnistusraamatusse. Omandi üleandmise toimumine või kantud. Omaniku avaldus ja nõusolek on katastrikande mitte toimumine ei saa sõltuda katastripidaja hinnangust, eeldusena vajalik ja katastripidaja kontrollib seda igal omanike soovidest, otstarbekusest või majanduslikest üksikjuhtumil. eesmärkidest. Tegemist on faktilise asjaoluga – asi, mis kuulus ühele isikule, hakkab kuuluma teisele. Selgitame, et katastripidaja lähtub maakorraldustoimingu ja kinnisasjaõiguse käsutamise eristamisel seaduses 1 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend asjas 2-24-10897 116  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 sätestatud maakorralduse nõuetest ja hindab kinnisasja Seda on kinnitanud ka Riigikohus lahendi 2-24-10897 olemust ja väärtust. Katastripidaja teostab maakorralduse punktis 11, asudes seisukohale, et „kinnisasjade osade seaduslikkuse üle haldusjärelevalvet ning suudab hinnata vahetamine ja kinnisasja piiri muutmine hõlmab nii toimingu sisu ja eesmärki. Nimetatud pädevus kinnisasjade jagamist kui ka liitmist. On ilmselge, et maakorraldustoimingu aluseks olevate asjaolude selleks, et ühe kinnisasja osa muutuks teise kinnisasja kontrollimiseks on antud katastripidajale 2018. aastal, mida osaks, tuleb see esmalt esimesest kinnisasjast eraldada ja kinnitab muudatusele järgnenud kohtupraktika. siis teisele liita. See, et maakorralduslikult on seda Katastripidaja suunab maakorralduse osalised notarisse võimalik teha selliselt, et vahepeal eraldi kinnisasja ei moodustata, ei muuda kinnisasjade osade vahetamise näiteks juhtudel, kui piiride muutmine toob kaasa olemust. AÕS § 54 lg 1 järgi on kinnisasjade ühendamiseks kaasomandi lõpetamise, on sõlmitud eelkokkulepe ja jagamiseks vaja kinnisasja omaniku tahteavaldust. Kui (võlaõiguslik leping) kinnisasja või kinnisasja osa kinnisasjad, mille piire muudetakse, kuuluvad samale võõrandamiseks, piirimuudatuse alal on hoone, isikule, ei näe seadus ette selle tahteavalduse vorminõuet. piirimuudatuse ala pindala on suur vms. Katastripidaja Kui jagamise käigus eraldatakse kinnisasjast maatükk, mis otsus maaomanike soovitud maakorralduse asemel suunata võõrandatakse kolmandale isikule või liidetakse tehingulise käsutamise kokkuleppe sõlmimiseks on leidnud kolmandale isikule kuuluva kinnisasjaga, on tegemist arutlust muuhulgas Tallinna Ringkonnakohtus (2-20-154 p ühtlasi kinnisasja üleandmisega AÕS § 641 tähenduses, 7), kus notar ei nõustunud katastripidaja käsitlusega, et milleks on vajalik notariaalselt tõestatud asjaõigusleping vaidlusalusel juhul oli tegu asjaõigusliku käsutusega ja poolte vahel (RKTKm 3-2-1-46-10, p 10; RKTKo 3-2-1-67- omandiõiguse üleminek tuleks kinnistusraamatusse kanda 12, p 27).“ ning notari hinnangul tuleb lähtuda eesmärgist, et maad ei Ei ole mõeldav, et katastripidaja hakkab oma sisetunde ole piiritletud maatükiks ja iseseisvaks käsutusobjektiks, järgi otsustama, millal talle tundub, et omandi üleandmine vaid maakorraldustoimingu esemeks. Antud juhul olid on otstarbekam defineerida maakorraldustoiminguks ja kinnisasjade omanikud eelnevalt sõlminud notariaalses millal kinnisasjaõiguse käsutamiseks. Samuti – sellest vormis võlaõigusliku tehingu omandiosa müügitehingu lähtuvalt kas nõuda või mitte nõuda notariaalselt tõestatud tegemiseks. Riigikohus on sama asja lahendamisel asjaõiguslepingu sõlmimist. Jättes kõrvale asjaolu, et nõustunud katastripidajaga, et tegemist oli omandiosa omandi üleandmine on fakt, mida ükski arvamus ei muuda, üleandmisega. Viimane näitab, et katastripidaja otsustus, tekitab küsimusi, kas ja millises ulatuses on kas käsitleda juhtumit maakorraldusena, aitab tagada maakorraldustoimingut läbiviivad ametnikud pädevad omanike õiguste kaitse ja välistada varjatud tehinguid. hindama, kas kinnisasi kuulub osalejate ühis- või lahusvara Seega on kohtud, sh Riigikohus tunnustanud katastripidaja 117  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 hulka, kas abikaasade varalistele suhetele kohaldub Eesti pädevust eristada maakorraldust ja asjaõiguslikku õigus ning kas ja kuidas kontrollitakse kinnisasja kuulumist kinnisasjaomandi käsutamist. endiste abikaasade ühisvara või pärandvara hulka, et määrata kindlaks, kellel on õigus sellega tehinguid teha. Toetame praktikat, mille kohaselt katastripidaja teeb Notariaalne tõestamine ei ole pelgalt formaalsus, millega kanded alles pärast notariaalselt tõestatud kokkuleppe kaasnevad kulud. See hõlmab endas terve rea protsesse, esitamist ning notar esitab asjaõiguslepingu mida notar teeb ja kontrollib – nende väärtust ei pruugita kinnistusraamatule alles pärast katastriandmete sageli tajuda, kuid nende puudumine võib kaasa tuua korrigeerimist, kui tegu on kinnisasjaõiguse käsutamisega. tõsiseid tagajärgi. Notariaalne tõestamine tagab, et Arvestatav hulk notareid aga ei ole nõus tõestama tehingut maakorraldustoiming on mitte ainult lõpule viidud, vaid katastripidaja poolt allkirjastamata otsuse ehk niinimetatud tehtud selliselt, et on arvestatud kõigi asjasse puutuvate eelteatise alusel. Korduvalt on tekkinud olukordi, kus isikute – sh ka nende, kelle nime kinnistusraamatust ei tehing ei ole kokkulepitud ajal toimunud ja katastripidajal nähtu ning kinnistuid koormavate piiratud asjaõiguste puudub igasugune võimalus mõjutada, et tehing saaks omajate – huve. Samuti on tagatud toiminguga seotud tõestatud ja katastriandmed liiguks kinnistusraamatusse. õiguste ja kohustuste kehtivus ning nende täitmise kindlus. Lisaks kontrollib notar, et oleks täidetud rahapesu ja Lisaks selgitame, et katastripidaja on kohustatud terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevad katastrikande eeldusena koguma kõigi puudutatud isikute, nõuded. sh piiratud asjaõiguste omajate nõusolekud ja tuvastama piiratud asjaõiguste asukohad, mis tagab Väide, et notariaalne tõestamine tekitab erisusi katastri ja maakorraldustoiminguga puudutatud isiku õiguste kaitse. kinnistusraamatu andmetes, ei vasta tõele. Praegu toimuv andmevahetus notari, katastripidaja ja kinnistusosakonna Seetõttu ei ole asjakohane väide, et kavandatavad vahel toimub järjekorras, mis tagab andmete vastavuse. täpsustused, mis tuginevad aastate pikkusele praktikale ja Katastripidaja teeb kanded alles pärast notariaalselt kehtivale õiguskorrale, moonutaks kinnisasjaõigust. tõestatud kokkuleppe esitamist ning notar esitab asjaõiguslepingu kinnistusraamatule alles pärast katastriandmete korrigeerimist. Tagatud on, et andmed on kooskõlas ning tehing jõuab lõpule vaid poolte ühisel tahtel. Juhul kui omanikud notariaalselt tõestatud kokkulepet ei sõlmi, ei ole tegemist notariaalse tõestamise nõudest tingitud takistusega, vaid omanike teadliku otsusega mitte üle anda ega omandada kinnisasja osa, mis 118  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 on kooskõlas AÕS § 54 lõikes 1 sätestatud põhimõttega, mille järgi saab kinnisasja jagada või ühendada ainult omaniku soovil. Kui alustatud katastritoimingud jäävad pooleli, ei kaasne sellega õiguslikke tagajärgi ning see ei ole probleem, mis vajab sekkumist. Leiame, et maakatastriseadusesse ja maakorralduse seadusesse kavandatavad muudatused moonutavad kinnisasjaõiguse olemust, luues olukorra, kus omandi üleandmine võiks toimuda ilma seaduses nõutud tahteavaldusteta, õõnestavad kinnistusraamatu avaliku usalduse põhimõtet ning vähendavad isikute õiguskaitset ja õiguskindlust. Arvesse võttes eeltoodut palume maakatastriseaduse ja maakorralduse seaduse täiendusi eelnõusse mitte lisada. Vajadusel oleme valmis oma seisukohti selgitama ja eelnõuga seotud aruteludes osalema. Tallinna Sadam (20.10.2025) 1. Planeerimisseaduse § 126 täiendatakse lõikega 7 ja Mittearvestatud Selgitus: sõnastatakse see järgmiselt: (7) Kui detailplaneering kehtestamisest on möödas üle viie PlanS § 6 punkti 8 kohaselt on krunt DP-ga määratud maa- aasta võib katastriüksuse moodustada detailplaneeringus ala, millele on antud ehitusõigus ning krundi ja määratud krundi piire arvestamata. katastriüksuse piirid ei pea olema kattuvad. Kui aga DP-ga Selgitus: muudatusega antakse kiirelt muutuvas moodustatakse MaaKatS § 2 alusel ka katastriüksused, siis majanduslikus ja poliitilises maailmas võimalus ei ole võimalik kehtivast DP-st erinevaid katastriüksuseid paindlikumalt juhtida võimelike tööstusinvesteeringute moodustada. See tingimus kehtib juhul, kui katastriüksuse tegemist. Sageli saab näiteks krundi võõrandamisel või piiride muutmisel ei muudeta ehitusõiguse ulatust (EhS hoonestusõiguse seadmisel takistuseks krundi suurus-kas § 27 lõike 4 punkt 8). liiga väike või liiga suur. 119  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 Detailplaneeringust erineva katastriüksuse moodustamisel Katastriüksuse suuruse muutmine saab edaspidi toimuda jagatakse/liidetakse detailplaneeringuga lubatud suurim muu hulgas DP muutmise menetluse raames, kui ehitusalune pindala ja suurim lubatud hoonete arv krundil katastriüksus on moodustatud DP alusel. Katastriüksuse proportsionaalselt moodustavate katastriüksuste pindalaga. suurus on üldjuhul määratud kindlaks üldplaneeringus, mis tähendab, et seda suurust ei ole võimalik PT-dega muuta selliselt, et suurus ei vasta üldplaneeringus määratus suurusele. 2. Sadamaseaduse § 3 lõiget 1 täiendatakse punktidega 8, 9 ja Selgitame Käesoleva eelnõuga ei muudeta sadamaseadust ning 10 alljärgnevas sõnastuses: muudatus ei haaku eelnõu eesmärgiga. Ettepaneku võib „8) kauba ladustamine ja töötlemine;;“ esitada Kliimaministeeriumile, kes otsustab „9) laevade varustamine ja teenindamine; sadamaseaduse muutmise vajaduse. „10) muu käesoleva paragrahvi lg 1 punktides 1–9 nimetatuga seonduv tegevus“ Selgitus: Kuni 10.07.2009 kehtinud Sadamaseaduse § 41 oli sadamateenusena määratletud 1) kauba ümberlaadimine ning ladustamine ja töötlemine; 2) laevade varustamine ja teenindamine; 3) reisijate laevale mineku ja laevalt tuleku korraldamine; 4) kalalaevadelt kala vastuvõtmine; 5) laevade ning harrastuslike meresõitjate ja kalurite paatide, kaatrite ja jahtide sildumise võimaldamine; 6) muu käesoleva paragrahvi punktides 1–5 nimetatuga seonduv tegevus. Seega sadamaseaduse tähenduses olid uue SadS jõustumiseni ka laevade varustamine ja teenindamine, ning lastijäätmete vastuvõtt ja punkerdamine (sisaldus laevade varustamine ja teenindamine) ning kauba ümberlaadimine, ladustamine ja töötlemine. Selline sõnastus oli ka alates 120  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 10.07.2009 kehtivas Sadamaseaduse eelnõus (SE393, RK IX koosseis) nii algatamisel, kui ka esimesel lugemisel, kuid „kadus“ enne teist lugemist. RK stenogrammides ja eelnõu seletuskirjades puuduvad igasugused viited , et pärast I lugemist oleks eelnõud selles osas muudetud (tegemist oleks olnud sisulise ja paljude isikute subjektiivseid õigusi puudutava muutusega). Tõenäoliselt eeldati, et need , SadS § 3 lg 1 välja jäänud tegevused on hõlmatud teiste samas normis nimetatud tegevustega, kuid sellega seoses on tekkinud pigem kahetsusväärseid vääraarusaami seaduse tõlgendamisest. Selline arvamus tugineb muuhulgas asjaolule, et kuni 10.07.2009 käsitleti sadamateenusena laevade varustamist ja teenindamist., mis sisaldas nii lastijäätmete vastuvõtmist, punkerdamist, kaldaelektriga varustamis jm sarnast. Laevajäätmete käitlemine ja veesõduki punkerdamine sätestati seaduses sõnaselgelt uuesti alles 12 ja 13 aastata hiljem (01.06.2021 ja 13.01.2002). Samas osutati sadama alal sadamateenusena nii laevajäätmete vastuvõtmist, kui ka pukerdamist muuhulgas vastavate ehituskeelualale ( (LKS §38 lg1 p3) paigaldatud seadmete abil. Praktikas tekitab probleeme ka olukord, mil sadama sihtotstarbeliseks ehitisteks on sadamas asuvad kaubalaod, laoplatsid, kauba ümbertöötlemise hooned, kui ümbertöötlemine on kauba olemusest ja logistaks tulenevalt vajalik teha võimalikult sadamakaide läheduses ning ladustamise, töötlemise, lastimise ja lossimise seadmeid ja ehitis ei ole võimalik sageli teineteisest eristada ja/või lahutada. Näiteks kaup, mis töödeldakse sadamas ümber ja suures osas lähetatakse ümbertöödeldud kaup uuesti meritsi kauba lõpptarbijale, näiteks LNG (veeldatud maagaas CH4; meritsi vedu toimub veeldatud 121  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 olekus ca -160 kraadi C juures) taasgaasisistamine (kauba töötlemine), laevaga saabuva söe sorteerimine (kauba töötlemine) võimalikult kai lähedases tsoonis (mh 50 m ehituskeeluvööndis) ja uuesti laevale laadimine toimus iseäranis puistekaupade töötlemisel jne. Seega on seaduse eesmärgipärasel tõlgendamisel sellised tootmiskompleksid sulaselgelt sadamateenuse osutamiseks vajalikud ehitised , seega ka sadamaehitised, mis aga tehnoloogiast tulenevalt asuvad kaijoonele (näit laoplatsid, tootmis- või hooned) lähemal kui 50 meetrit, mis on LKS §38 lg1 p3 kohaselt ehituskeeluvöönd. LKS §38 lg5 p1 kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele. Alates 10.05.2004 kehtiva LKS § 38 lg 5 p 2 kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele. Kehtinud SadS § 3 kohaselt oli sadamaala sadamateenuste osutamiseks ning muuks laevaliiklusega seotud tegevuseks kasutatav maa ja akvatoorium koos sinna juurde kuuluvate sadamarajatistega. Sadamateenus oli kuni 10.07.2009 kehtinud SadS § 41 punkti 1 kohaselt ka kauba ümberlaadimine ning ladustamine ja töötlemine ning laevade varustamine ja teenindamine ja lastijäätmete vastuvõtmine. Seega LKS, mille alusel ehitiskeeld ei kehti planeeringu alusel püstitavatele sadamaehitistele, jõustumisel 10.07.2009 olid SadS tähenduses sadamaehitised ka kõik kauba lao ja kauba töötlemishooned sadamas, millele 50 meetrine ehituskeeluvöönd ei kehtinud. On tekkinud olukord, mil kauba lastimise, lossimise, ladustamise ja töötlemise ühise protsessi teostamine parima võimaliku tehnika abil võib osutuda võimatuks, kuna on 122  Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse (muudatusettepanekute) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 tekkinud vaidlused sadamaehitise mõiste sisustamisel seoses alates 10.07.2009 kehtima hakanud uue SadS ga ja seega vaidlusega ehituskeeluvööndisse ehitamise osas. Seetõttu oleks vajalik sõnaselgelt SadS sätestada sadamateenusena ka kaupade ladustamine ja töötlemine. 123  Seisukohad arvamustele ja ettepanekutele planeerimisseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule 683 SE 29.10.2025 Laekunud arvamus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) seisukoht A.S. (04.10.2025) I Ettepanek puudutab PlanS §-i 2 sõnastust. Ettepanek: mitte arvestada Kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS § 3 lg 2 punkti 1 kohaselt puudus detailplaneeringu Planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lõike 1 punkti 1 kohustus kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga ehitise püstitamiseks ja selle hoone kohaselt on detailplaneeringu (DP) koostamine nõutav ehitusprojekti koostamiseks. Alates 01.07.2015 kehtiv planeerimisseadus ei reguleeri linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes ning enam kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga ehitise püstitamiseks ja selle hoone nendega piirnevas avalikus veekogus ehitusprojekti koostamiseks vajaliku detailplaneeringu olemas või selle puudumise ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks. kohustust. Ettepanek on õigusselguse huvides taastada kuni 30.06.2015 kehtinud põhimõte. Ehitusseadustiku (EhS) lisa 1 kohaselt ei nähta kuni 20 m2 suuruse elamu ja selle teenindamiseks vajaliku hoone Seaduse muudatuse eesmärgiks on halduskoormuse vähendamine, mis kaasneks puhul ette ei ehitusteatise- ega ehitusloakohustust, muudatuse tegemata jätmisel kuna kehtiva looduskaitseseaduse regulatsioon eeldab mitteelamute puhul nähakse püstitamisel ja lammutamisel kuni 20 m2 ehitisealuse pindalaga ehitise püstitamiseks planeeringu koostamist ja ette ehitusteatis. selle menetluse käigus hinnangu andmist hoone kavandamisele ja püstitamisele. Lisaks eeltoodule väldib muudatus ebaõiget halduspraktika viljelemist ja tarbetuid Sellest tulenevalt ei ole arvamuses toodud kuni 20 m2 vaidlusi kuna õigusselgus tagab avalike vahendite eesmärgipärase kasutuse. suuruste hoonete püstitamiseks DP olemasolu kehtiva Ettepanek on täiendada PlanS §-i 2 lõikega 5 sõnastades selle alljärgnevalt: PlanS kohaselt nõutav. „5. Käesolevat seadust ei kohaldata kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga ja kuni 5 meetri PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on DP eesmärk eelkõige kõrguse väikehoone (suvila, aiamaja, saun, võrgu- ja/või paadikuur) püstitamisel üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise väljaspool olemasolevat ehitusjoont ja selle hoone püstitamiseks koostatava terviklahenduse loomine ehk kui DP-ga on reguleeritud ehitusprojekti alusena.“. kuni 20 m2 hoonete püstitamisega seotud tingimused, siis tuleb lähtuda DP-st. II Ettepanek puudutab PlanS §-i 6 sõnastust. Ettepanek: mitte arvestada Ettepanek puudutab määratlemata õigusmõiste „ehitusjoon“ sõnastuse sätestamist ja Arvamuses toodud ettepanekud II ja III puudutavad PlanS §-i 6 täiendamist punktiga 4¹ sõnastades selle alljärgnevalt: mõlemad ehitusjoone määramist, mistõttu anname neile selgituse koos. 1 „4¹) ehitusjoon määratakse üldplaneeringus arvestades ajaloolist ja olemasolevat ehitusjoont, mille moodustavad kõik seaduslikus korras püstitatud ehitised EhS § 3 Ettepanek puudutab ehitusjoont, mis on määratlemata lõike 1 tähenduses, millest maismaa suunas ehitamisele ei kohaldu ehituskeeld.“. õigusmõiste ehk mida sisustatakse igal korral vastavalt asjaoludele. Ehitusjoone mõiste viimine PlanS-i tekitab III Ettepanek puudutab PlanS § 75 lg 1 punkti 12 sõnastust. olukorra, kus kohaliku omavalitsuse üksusel (KOV) tekib uue ehitusjoone määramise vajadusel olukord, kus DP Kehtiva PlanS § 75 lg 1 punkti 12 kohaselt on üldplaneeringu eesmärgiks ranna ja peab koostama üldplaneeringut muutvana, kuna kalda ehituskeelu vööndi suurendamine ja vähendamine. ehitusjoone määramine on seotud sellisel juhul üldplaneeringus määratud tingimustega. Niisamuti tekis Sätte sõnastus tuleneb LKS § 40 lõikest 2 tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse raskusi projekteerimistingimuste (PT) andmisel, kui õigusega üldplaneeringuga suurendada LKS § 38 lõigetes 1 ja 2 sätestatud ranna ja üldplaneeringus ehitusjoon puudub. Märgime, et oleme kalda ehituskeeluvööndi laiust kui LKS § 40 lõikest 3 tuleneva õigusega vähendada teinud ettepaneku laiendada PT-de andmise võimalusi nii, nimetatud ranna ja kalda ehituskeeluvööndi laiust Keskkonnaameti nõusolekul. et hoone võib püstitada selliselt, et hoonestatav kinnistu piirneks vähemalt ühest küljest teise hoonestatud Alates 01.04.2007 kehtib LKS § 38 lg 4 punkt 1¹ sõnastuses, et ehituskeeld ei laiene kinnistuga. Ehitusjoone puudumine võib seega viia tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa olukorrani, kus ehitustegevus peatub uute suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele. üldplaneeringute kehtestamiseni. Seaduse muudatuse eesmärgiks oli vabaneda detailplaneeringu kohustusest tiheasustusalal olemasoleva elamule abihoone või muu ehitise püstitamisel. Kuigi 927 SE muudatus puudutas ehitusjoone määramist jäi samas planeerimisseadusse vastav säte lisamata, mis kohustaks üldplaneeringuga kindlaks määrama ehitusjoone, millest lähtudes saab võimalikuks uute ehitiste kavandamine ranna ja kalda ehituskeeluvööndisse ja ehituskeeluvööndi vähendamise või suurendamise kaalutletud otsustamine. Praktikas peaks varem väljakujunenud ehitusjoon olema nii hajaasustuses kui tiheasustusest ühtedel ja samadel alustel kujunenud kõigi nii enne asjaõigusseaduse jõustumist kui ka peale asjaõigusseaduse jõutumist püstitatud ehitiste osas. Täna on probleemiks, et Keskkonnaamet ja Kliimaministeerium käsitlevad ehitusjoont kujundavate ehitistena ainult hooneid kuid see on ilmselgelt vastuolus EhS § 3 lõikes 1 sätestatud ehitise definitsiooniga. Seega ei arvesta Keskkonnaamet ega Kliimaministeerium erisusi ehitise defineerimisel kui ka asjaolu, kas ehitusjoont põhjustavad ehitised on püstitatud enne asjaõigusseaduse jõustumist s.o. enne 01.12.1993. Keskkonnaamet keeldub põhjendamatult uute ehitiste projekteerimiseks vajalike projekteerimistingimuste ja ehitamist võimaldavate ehituslubade kooskõlastamisest kui üldplaneeringute kooskõlastamisest, millega kavandatakse ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamist. 2 Eeltoodust lähtuvalt tuleb õigusselguse huvides muuta ja täiendada PlanS § 75 lg 1 punkti 12 sätestades sätte viisil: „12) ehitusjoone määramine ja ranna või kalda ehituskeeluvööndi vähendamine või suurendamine“. IV Ettepanek puudutab PlanS § 128 lg 2 punkti 1 sõnastust. Ettepanek: mitte arvestada Leian, et tegemist on õigusruumi risustava normiga, mis on tarbetu ning vastuolus PlanS §-iga 142. Tegemist on ka ilmselge loogikaveaga, mistõttu tuleb see parandada PlanS § 128 lõike 2 punkt 1 märgib, et DP-d ei algatata viisil, mis oleks kõigile menetlusosalistele arusaadav ja väldiks tarbetuid eelkõige juhul, kui algatamine on ilmselgelt vastuolus kohtuvaidlusi. üldplaneeringuga. Väljapakutud sõnastus on, vähemalt Ettepanek on muuta sätte sõnastust viisil, millega sõnastada PlanS § 128 lg 2 punkt osaliselt seotud seadustest tulenevate põhimõtetega (nt 1 alljärgnevalt: elurikkus, keskkonnaseisund jne). Niisamuti tuleb meeles „ 1) algatatava planeeringu elluviimisega kaasneks oluline mõju elurikkuse pidada, et oluline keskkonnamõju võib DP-ga küll toimivusele, kliimamuutustele, keskkonnaseisundile, rohevõrgustiku toimivusele sh. kaasneda, kuid keskkonnamõju hindamise ja metsaalale, vee, pinnase, õhu saastatusele, jäätmetekkele ja mürataseme keskkonnajuhtimissüsteemi seadusega (KeHJS) nähakse suurenemisele;“. selliste mõjude hindamiseks ja leevendamiseks viisid ja alused. Väljapakutud sõnastuse alusel tekiks takistus planeerida ükskõik millist olulise keskkonnamõjuga tegevust (vt KeHJS § 6), mis ilmselgelt mõjuks negatiivselt majanduse toimimisele. Planeeringuga püütakse leida tasakaal nii looduskeskkonna säästmise kui majanduse toimimise vahel. V Ettepanek puudutab PlanS § 142 lg 1 2.lause sõnastust. Ettepanek: mitte arvestada Kehtiv PlanS § 6 punkt 4 sätestab, et planeerimisel tuleb arvestada piirkonnas PlanS § 142 lõike 1 punktid 1 – 3 määratlevad olukorrad, väljakujunenud hoonestuslaadi. Praktikas tähendab see, et kontrollitakse hoonestuse mida saab pidada üldplaneeringu põhilahenduse visiooni nn linnulennult, tuvastades kas planeeritav hoonestus sobitud piirkonda muutmiseks. Viidatud punkt 3 annab KOV-ile võimaluse hoonestuse kõrguses, mahus, krundijaotuses, hoonete paiknemises üksteise suhtes. sisustada ka muid nimetamata muudatusi kui olulise või ulatusliku üldplaneeringu põhilahenduse muutmisena. PlanS § 6 punkt 9 sätestab termini „maakasutuse juhtfunktsioon“, mis sätte kohaselt on üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu Ettepanekus toodu tekitab aga meie hinnangul segadust määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad. Riigikohtu praktika ning samuti mõjutab see isikute õiguspärast ootust. 3 kohaselt (RKHK lahendi nr 3-20-1329/48, p. 30) ei määrata üldplaneeringu Üldplaneering on planeering, millega antakse üldised juhtotstarvetega maakasutust siiski täpselt ja lõplikult. arengusuunised, aga kehtestatakse ka üldisi piiranguid (nt hoonestuse kõrguspiirang, PlanS § 75 lõike 1 punkt 18). Üldplaneeringujärgne maakasutuse juhtotstarve võimaldab ka mõningaid kõrvalekaldeid üldplaneeringuga sätestatud maakasutusest, mida kinnitab Riigikohtu Pakutud sätte lõike 1 punktis 1 on viidatud PlanS praktika (RKHK lahendi nr 3-19-2398/54, p 14), mille kohaselt võimaldab seletuskirjas toodule, mille kohaselt saab valdavaks rekreatiivne maakasutus suvilate ja nende teenindamiseks vajalike ehitiste juhtfunktsiooni muudatuseks lugeda olukorda, kui püstitamist. muudatus ületab 51%. Märgime, et ehkki tegemist on üldise määratlusega, ei ole välistatud, et teatud puhkudel PlanS § 75 lg 1 punkti 18 kohaselt on üldplaneeringu ülesandeks planeeringuala saab see olla ka väiksem suhtarv, mida sisustatakse igal üldiste maakasutus- ja ehitustingimuste sealhulgas maakasutuse juhtotstarbe, konkreetsel juhtumil vastavalt asjaoludele. Leiame, et maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine. säte antud kujul pigem vähendab planeerimise paindlikkust. Sätte sõnastusest tuleneb üheselt, et üldplaneeringu ülesandeks on üldiste tingimuste mitte aga konkreetsete maakasutus- ja ehitustingimuste sätestamine. Pakutud sätte lõike 1 punkt 2 lähtub arusaamast, et rohevõrgustikuga seotud asjaolud määrab kindlaks Praktikas aga leiab olukordi, kus üldplaneeringuga sätestatakse konkreetsed üldplaneering, mis aga ei vasta tõele. PlanS § 75 lõike 1 maakasutus- ja ehitustingimused, mille muutmist tuleks kehtiva PlanS 142 lg 1 punkti 10 kohaselt on üldplaneeringu ülesanne muu punktide 1 kuni 3 sõnastuse tõttu käsitleda üldplaneeringu põhilahenduse hulgas ohevõrgustiku asukoha ja toimimist tagavate muutmisena ilma, et oleks selge kas muudatusel on oluline mõju üldplaneeringu tingimuste täpsustamine ning nendest tekkivate põhilahenduse elluviimisele ja kas planeeritava muudatusega säilitatakse valdav kitsenduste määramine. Rohevõrgustiku üldisem üldplaneeringujärgne maakasutuse juhtfunktsioon. paiknemine ja selleks vajalike tingimuste kehtestamine toimub maakonnaplaneeringuga (PlanS § 56 lõike 1 Planeeringu menetlus ei saa olla jäik tulenevalt PlanS § 1 lõikes 1 sätestatud punkt 9). Seega ei saa üldplaneeringuga näha põhimõttest. Olukorras, kus näiteks üldplaneeringu koostamisel on olulised aspektid, põhimõtteliselt oluliselt erinevat rohevõrgustiku mis oleksid põhjendanud üldplaneeringu põhilahenduse muutmist, jäetud arvesse paiknemist, välja arvatud juhul, kui üldplaneering teeb võtmata või neid ei ole piisavalt kaalutud, ning üldplaneeringu põhilahendust ei ole ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks (PlanS asutud ellu viima, saab nimetatu Riigikohtu praktika kohaselt olla aluseks § 91 lõige 6). planeerimislahenduse muutmiseks (RKHK lahend nr 3-3-1-29-12, p 20). Pakutud sätte lõike 1 punktiga 3 tekib olukord, kus kõik Juhindudes PlanS § 3 lõikes 1 sätestatud planeerimise eesmärgist s.o. parima ja DP lahendused, mis ei vasta üldisele hoonestuslaadile, tervikliku ruumilahenduse loomine, kui lähtudes KOKS § 33 lõike 1 ja RVastS § 3 oleksid üldplaneeringu põhilahendust muutvad. Selline lõigete 1 ja 2 ja § 11 lõike 1 ning HMS § 44 lõike 1 sõnastusest kui lähtudes lähenemine muudab DP koostamise veelgi Riigikohtu praktikast (RKHK lahendi nr 3-3-1-6-17, p 19 ja nr 3-2-1-5-06, p 22), keerulisemaks. Pakutud sätte puhul tuleks PlanS alusel mille kohaselt ei ole üldplaneering kinnisasja seadusjärgseks kitsenduseks AÕS §-i vastuvaidlematult lähtuda piirkonna hoonestuslaadist ka 140 mõistes, mis piiraks kinnistute kasutamist ja valdust, mistõttu on kinnistute sellisel juhul, kui üldplaneering lubaks, näiteks, kõrgemat 4 omanikel õigus nõuda kehtestatud planeerimislahenduste muutmist, tekitab PlanS § hoonet, kuid ala, kuhu hoonet planeerida soovitakse, on 142 lg 1 punkti 1 kuni 3 sõnastus tarbetuid vaidlusi kuna seaduses ei ole üheselt ja enamasti hoonestatud madalamate hoonetega. Taolist konkreetselt määratud kui suures ulatuses peab säilima üldplaneeringujärgne piirangut seaduse tasandil ei ole mõistlik kehtestada. maakasutuse juhtotstarve ja milline keskkonna ja ruumimõju peab kaasnema, et tegemist oleks üldplaneeringu põhilahenduse elluviimist muutva Pakutud sätte lõike 1 punkti 4 osas jääb arusaamatuks, detailplaneeringuga. mida on silmas peetud üldplaneeringu hoonestusala all. PlanS § 6 punkt 5 märgib, et krundi hoonestusala on Seega püsib vaidlusaluses küsimuses õigusselgusetus ning seadusandja kohustuseks planeeringus määratud krundi piiritletud osa, kuhu võib on kõrvaldada minetused planeerimisseaduses. püstitada ehitusõigusega lubatud hooneid ja rajatisi. Üldplaneeringu ülesanne ei ole hoonestusala määramine, Puudub vaidlus, et ülekaalukaks avalikuks huviks, mis võrsub üldplaneeringust, on, niisamuti ka krundi määramine. Samuti jääb selgusetuks, et kavandatav hoonestus peab sobituma arhitektuurselt ümbruskonda ega tohi kuidas määratleda ehitustingimuste muutmist kuni 33%. moonuta ümbritsevat keskkonda. Olukorras aga kus kavandatava hoonestuse enda Üldplaneeringuga määratakse PlanS § 75 lõike 1 keskkonnamõju pole oluline või puudub sootuks ning võimalikud kaasnevad punkti 18 alusel üksnes üldised ehitustingimused (nt ebaolulised mõjud on võimalik leevendada planeeringu kehtestamise otsuses kui katusekalded vms). Seega on üldplaneeringus võimalik ehitusloa menetluses HMS § 53 lõike 1 ja EhS § 42 lõike 3 alusel seatavate kõrval määrata näiteks erineva kasutusega alasid (väikeelamute tingimustega, puudub alus keelduda planeerimislahenduste muutmisest. alad, korruselamute alad, tööstusalad jms), määrata hoonestusele kõrguspiirangut ning seada Samuti olukorras, kus planeeritava tegevusega ei kaasne PlanS § 6 punktis 13 haljastusnõudeid (kõrghaljastuse osakaal jms, seda nimetatud olulist ruumimõju, ei saa mõistlikuks pidada olukorda, kus kavandatud eeskätt aladel, kus detailplaneeringu koostamine pole tegevust peetakse ikkagi üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks kuna sellega nõutav). Sellest johtuvalt tekib vastuolu ka pakutud sätte kaasneb PlanS § 130 lg 2 punktist 2 oluline mõju kohaliku omavalitsuse üksuse lõike 1 punkti 5 kohaselt, kuna üldised ehitustingimused eelarvele kuna välistatud on planeeringu algatamisest huvitatud isiku rahaliste võivad sisaldada ka kõrgusele seatavaid piiranguid (nt vahendite panustamine planeeringu ja alusuuringute sh KSH tellimisse ja hajaasustuses sätestatakse ehitustingimusena üks koostamisse, kui kaasneks oluline ajaressursi kulu, mis kaasneb tulenevalt PlanS § kõrgusepiirang, muudel puhkudel teistsugune jne). 142 lg 2 1.lausest ja lõikest 5 tulenevalt üldplaneeringu kohase menetluse sh KSH läbiviimise kohustuse kui üldplaneeringu kohase kooskõlastusmenetluse läbiviimise Pakutud sätte lõike 1 punkti 6 osas viitame juba tõttu. Selline täiendav mitmeid aastaid kestev haldusmenetlus ei saa olla väljendatud seisukohale ettepaneku IV kohta ning eesmärgipärane ja kooskõlas HMS § 5 lõikes 2 sätestatuga kuna on kurnav nii asjaolule, et oluline ruumiline mõju on seotud ennekõike planeeringu koostajale kui menetlusosalistele. olulise ruumilise mõjuga ehitiste mõiste sisustamisel (vt PlanS § 27 lõige 1, § 75 lõike 1 punkt 4, § 95 lõiked 1 ja Planeerimisseaduse seaduseelnõu (571 SE) seletuskirja lk 128 2.lõike kohaselt 2, § 125 lõike 1 punkt 4). Seega on valdavalt tegemist loetakse valdavaks maakasutuse juhtfunktsiooniks üle 51 % ja lk 129 3.lõike kohaselt planeeringutega, mis on hierarhialt DP-st kõrgemal, või loetakse juhtfunktsiooni muudatuseks eeldatavalt üle 51 %. juhusega, kus üldplaneering on asukoha kindlaks määranud. 5 Eesti Keele Instituudi poolt hallatav Sõnaveeb (sõnaveeb.ee) annab eeldatava vasteks Kokkuvõtvalt võime nentida, et pakutud kujul ei ole oodatav, hinnanguline, võimalik. Seega ei ole tegemist keeleliselt konkreetse ettepanek asjakohane ning tekitab oluliselt enam suurusega vaid hinnatava ja erinevates oludes muutuva suurusega. küsitavusi. Kuigi rohevõrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem, mis koosneb tugialast ja tugialasid ühendavatest rohekoridoridest (PlanS § 6 p 17), on rohevõrgustiku säilimise ja planeerimise olulisimad eesmärgid elurikkuse kaitse ja säilitamine, kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine ning rohemajanduse, sh puhkemajanduse edendamine (RKHK lahendi nr 3-20-1310/52, p 26). Samas muutub Riigikohtu praktika (RKHK lahendi nr 3-21-979/44, p 23) kohaselt elupaika, milleks rohevõrgustiku osana on moodustatud roheala, killustav mõju alles oluliseks siis kui metsaga kaetud ala pindala langeb alla 50% ja ainult sellisel juhul tuleks killustamise vältimiseks eelistada suurte, terviklike ja kompaktsete (väikese servaalaga) metsamassiivide säilimist (rohevõrgustiku planeerimise juhendi lk d 35, allalaetav https://planeerimine.ee/juhendid-ja-uuringud/rohevorgustik/). Juhindudes rohevõrgustiku planeerimisjuhendist kui mittesiduvast halduseeskirjast (RKHK lahendi nr 3-11-1355, p 30) ja kui asjakohasest õigusküsimusi puudutavast taustateabest (HKMS § 58, RKHK lahendi nr 3-17-2637, p 15), saab tõsikindlalt väita, et maakasutuse juhtfunktsiooni oluliseks muudatuseks, mis avaldab olulist mõju üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbe toimimisele, saab pidada olukorda, kus muudatuse tulemusel ei säiliks vähemalt 50 % üldplaneeringujärgsest maakasutuse juhtfunktsioonist. Kuigi PlanS § 6 punkti 14 kohaselt peab planeeringu põhilahendus tagama planeeringuga kavandatu elluviimisel lahenduse tervikliku toimimise (RKHK lahendi nr 3-3-1-31-16, p 16), kehtib üldplaneering tavaliselt 10-15 aastat (RKHK lahendi nr 3-17-2013, p 23). Üldplaneeringu kehtestamisele eelneb omakorda mitmeid aastaid kestev menetlus, mille raames töötatakse välja üldplaneeringu põhilahendused. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et PlanS § 92 lg 1 1.lause kohaselt tuleb üldplaneeringu planeerimislahendused üle vaadata ja korrigeerida kohaliku omavalitsuse üksuse 6 poolt iga viie aasta möödumisel, selgitades PlanS § 92 lõike 2 alusel muuhulgas välja planeeringu elluviimise võimalused, puudub seaduslik takistus planeeringu põhilahenduste muutmiseks. Eeltoodust lähtudes tuleks õigusselguse huvides ja planeerimismenetluse lihtsustamise ja kiirendamise huvides, millega kaasneb menetluse läbipaistvus kuna otsused ei sõltu enam (päeva)poliitilistest kaalutlustest vaid lähtuvad eelkõige keskkonnaalastest ja arhitektuursetest kaalutlustest, muuta ja täpsustada PlanS § 142 lõiget 1 ning sõnastada see alljärgnevalt: „(1) Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on: 1) kui kavandatava muudatuse tulemusel ei säiliks vähemalt 51 % üldplaneeringujärgsest maakasutuse juhtfunktsioonist; 2) kui muudetakse enam kui 50 % ulatuses rohevõrgustiku kaitse- ja kasutustingimusi; 3) kui kavandatav hoonestus ei arvesta käesoleva seaduse § 6 punktis 4 nimetatud hoonestuslaadi; 4) kui üldplaneeringus sätestatud ehitustingimusi või hoonestusala muudetakse enam kui 33 %; 5) kui muudetakse üldplaneeringus sätestatud hoonestuskõrgust enam kui 10 %; 6) kui hoonestuse rajamisega kaasneks käesoleva seaduse § 6 punktis 13 nimetatud oluline ruumimõju või muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmise vajadus.“. PlanS § 142 lg 1 punktid 1 kuni 3 tunnistada kehtetuks. Eesti Meediaettevõtete Liit (01.07.2025) Eesti Meediaettevõtete Liidu hinnangul toob sõltumatu ajakirjanduse väljalülitamine Ettepanek: mitte arvestada planeerimistoimingute avalikustamisest kaasa olulised riskid osalusdemokraatiale. Kohalik ja üleriiklik ajakirjandus on seni olnud peamine avalik inforuum, kus on Eelnõuga ei kaasne ohtusid ajakirjandus- ja toimunud planeeringute avalik arutelu. Oma seisukohti on saanud esitada nii sõnavabadusele, teabe sõltumatusele ega läbipaistvusele. ametnikud, poliitikud kui ka kohalikud kogukonnad, kelle elukeskkonda Eelnõu puudutab üksnes planeeringuteateid, mille puhul planeeringud kõige rohkem puudutavad. on tegemist tehnilise teabega. 7 Kui planeeringute ning nende keskkonnamõjude avalikustamine piirata omavalitsuste enda infokanalitega, satub menetlus täielikult omavalitsuses hetkel Juhime tähelepanu, et tehnilise sisuga planeeringuteated võimul olevate poliitikute meelevalda. ei kanna endas poliitilist sõnumit. Teadete funktsioon on teavitada kohalikku elanikkonda planeerimise etappidest Sellega seoses teeme järgmised ETTEPANEKUD: ja kaasa rääkimise võimalustest ning teadete sisu ei sõltu 1. Loobuda Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse teate avaldaja või väljaande poliitilistest vaadetest. rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõus (18.06.2025) paragrahvides 20, 21, 22 ja 30 sõnastatud muudatusest, millega kohalikelt omavalitsustelt võetakse KOV ajaleht vahendab kohaliku elu korraldust kohustus avaldada planeerimisteated kohalikus ja üleriigilises ajakirjanduses. puudutavat teavet ning on planeeringuteadete puhul 2. Kui seni on planeerimisteateid avaldatud valdavalt paberlehtedes, siis omavalitsuse elanikele info jagamiseks asjakohane kanal. edaspidi lisada väljaannetele kohustus avaldada teated samaaegselt ka oma KOV võib jätkuvalt oma planeeringuteateid maakonna- veebilehes. See suurendaks oluliselt teadete loetavust ning teeks need kogukondadele või üleriigilises lehes avaldada, kui näeb selleks vajadust. igal ajahetkel leitavaks. 3. Kaasata Eesti Meediaettevõtete Liit planeerimisseaduse arutellu Riigikogu Märgime, et teadete avaldamine jääb ka edaspidi toimima komisjonide tasandil. maakonnalehtedes juhtudel, kui KOV-il puudub väljaanne või on ajalehe ilmumissagedus selline, et ei Kahetsusväärsel kombel ei ole ei meediaettevõtteid ega neid ühendavat Eesti võimalda tagada PlanS-is toodud tähtaegade järgimist, Meediaettevõtete Liitu seaduseelnõu väljatöötamisse kaasatud, kuigi selline aga samuti ka siis, kui KOV peab ise vajalikuks kaasamine aitaks tagada, et kavandatavad muudatused ei kahjustaks avalikkuse maakonnalehes teateid jätkuvalt avaldada. informeerimist ja meedia toimimist. Ka ei ole eelnõu ettevalmistajad võtnud arvesse kõiki seadusmuudatusega kaasnevaid olulisi mõjusid. Mööname, et eelnõu jõustumisel võivad väheneda maakonnalehtede sissetulekud. Samas vähenevad aga Eelnõu näeb ette loobumist kohustusest avaldada kohaliku omavalitsuse KOV-ide kulud planeerimismenetluses ehk hoitakse planeeringuteated ajakirjanduses, eriti kohalikes lehtedes, ning suunab sellekohase kokku avalikku raha. teavitustegevuse omavalitsuse enda väljaannetesse ja sotsiaalmeediasse. Kuigi muudatuse eesmärk on vähendada halduskoormust ja kulusid, toob see kaasa mitmeid Seadusloome on avalik ja läbipaistev protsess, milles on tõsiseid riske, mida ei saa ega tohi eirata. õigus kaasa rääkida ja ettepanekuid esitada kõigil huvigruppidel. Huvigruppidele ja ajakirjandusele on Ajakirjandus täidab demokraatlikus ühiskonnas kriitilist rolli – see on sõltumatu, tagatud võrdne, selge ja ajakohane ligipääs faktipõhine ja teenib avalikkuse huvi. Ajakirjandusväljaanded, eriti maakonnalehed, otsustusprotsessile ja sellega seonduvale on sageli ainus kanal, mis kajastab väikeste kogukondade elu, probleeme ja arenguid. dokumentatsioonile. Kohalik ajakirjandus on oluline avaliku arutelu platvorm ja kogukonna sidususe suurendaja. Omavalitsuste väljaanded, mida eelnõu eelistab, ei ole ajakirjanduslikud kanalid. Tegu on poliitiliselt kontrollitud teavituskanalitega, kus puudub ajakirjanduslik 8 sõltumatus ja kriitiline käsitlus. Nn munitsipaalmeedia on sageli poliitiliselt kallutatud ega järgi ajakirjandusele omaseid eetilisi ja professionaalseid standardeid. Probleeme omavalitsuste väljaannetega on kinnitanud ka Riigikontrolli audit (2018). Sellistele kanalitele seadusega eelisseisundi andmine avalikus teavitustegevuses on meie hinnangul vastuolus avalikkuse huvidega ning kahjustab kohaliku teabe ökosüsteemi. Kui teated liiguvad ajakirjandusest munitsipaalmeediasse või sotsiaalmeediasse, väheneb kohaliku kogukonna ligipääs sõltumatule ja faktikontrollitud infole. See võib anda omavalitsustele õigustuse ja põhjenduse oma teavitustegevuse oluliseks laiendamiseks ning tuua kaasa sedagi, et need omavalitsused, kellel veel oma väljaannet ei ole ja kes on oma teavitustegevuses tuginenud kohalikult ajakirjandusele kui usaldusväärsele partnerile, peavad vajalikuks oma väljaande asutamist. Me ei saa heaks kiita ka sotsiaalmeedia platvormide eelistamist ametliku info kanalina. Näilisele laiale levikule vaatamata ei taga sotsiaalmeedia platvormid, et info jõuab sihtrühmani. Teabe levik sõltub algoritmidest, mille toimimist ei kontrolli ei riik ega omavalitsus. Sotsiaalmeedia roll infohäirete tekkes ja levikus on märkimisväärne, samas on platvormid oluliselt hakanud piirama oma tegevust faktikontrolli valdkonnas ning taganenud vastutusest levitatava sisu pärast. Sotsiaalmeedia platvormid ei panusta Eesti inforuumi korrastamisse, ei loo siin töökohti ega maksa märkimisväärsel määral ka makse. Avaliku raha ja auditooriumi tähelepanu suunamine sellistesse kanalitesse on meie hinnangul vastuolus riigi ja avalikkuse huvidega. Planeeringuteated on osa avaliku võimu läbipaistvusest ja kodanike kaasamisest otsustusprotsessidesse, olgu siis riigi või kohaliku omavalitsuse tasandil. Professionaalne ajakirjandus aitab tagada, et info jõuab inimesteni arusaadaval, usaldusväärsel ja kontrollitud kujul. Teavitamine omavalitsuste endi kanalites võib viia olukorrani, kus info levik sõltub poliitilistest huvidest, mitte avalikkuse vajadustest. Omavalitsuse kanalid on poliitiliselt kontrollitud ning kipuvad esitama infot pigem positiivses, võimu huve 9 toetavas valguses. See võib tekitada elanikes kahtlust, kas kogu oluline info jõuab nendeni objektiivselt. Ka väheneb omavalitsuste infokanalite eelistamisel professionaalsele ajakirjandusele kogukonna võimalus infole reageerida, teemat arutada ja oma arvamust avaldada. Lõppkokkuvõttes võib see viia selleni, et inimesed tunnevad end otsustusprotsessidest kõrvale jäetuna ning tajuvad, et nende huvidega ei arvestata. Kohalik ajakirjandus jõuab oma sihtrühmani kindlalt ja usaldusväärselt. Sotsiaalmeedias või omavalitsuste kanalites võib info jääda paljudele märkamatuks (inimesed ei jälgi kõiki ametlikke kontosid, samuti otsustavad info leviku üle sotsiaalmeedias algoritmid, mille üle puudub nii teavitajal kui Eesti riigil vähim mõju ja kontroll). See võib tekitada olukorra, kus osa kogukonnast jääb olulise infota. Planeeringuteadete avaldamise lõpetamine ajakirjanduses, eriti kohalikes väljaannetes, avaldab kohaliku meedia toimimisele selget negatiivset majanduslikku mõju, mida eelnõu koostajad pole ei hinnanud ega esile toonud eelnõu seletuskirjas. Planeerimisteadete avaldamisest saadud reklaamiraha moodustab kohalike väljaannete reklaamitulust märkimisväärse osa – suurusjärgus 5-10% väljaande aastasest reklaamikäibest. Selle tulu kadumine seab kohalikud ajakirjandusväljaanded raskesse majanduslikku olukorda ja suurendab nende majanduslikku haavatavust. Üldjuhul on tegemist väikeste ja sageli juba niigi pingelise eelarvega väljaannetega, kelle jaoks iga stabiilne reklaamitulu allikas on ellujäämiseks oluline. Reklaamitulu vähenemine võib märgatavalt vähendada kohalike lehtede jätkusuutlikkust ning kaasa tuua koondamisi või isegi väljaannete sulgemise. See omakorda kahandab piirkondliku teabe kättesaadavust kogukonnas, mõjutab negatiivselt arutelusid kohaliku tasandi teemadel ja vähendab kogukonna sidustust. Planeeringuteadete avaldamise korra muutmine ei ole pelgalt tehniline muudatus. See puudutab otseselt osalusdemokraatia toimimist Eestis, meediavabadust ja kodanike õigust saada usaldusväärset teavet. Riik peaks toetama sõltumatut ajakirjandust, mitte looma ja eelistama poliitiliselt kontrollitud teavituskanaleid või toetama hargmaiseid sotsiaalmeediaplatvorme. 10 Palume teil eelnõu menetlemisel arvestada meie kirjas toodud murekohtadega ning tagada, et avalikkuse teavitamine jääks sõltumatuks, läbipaistvaks ja professionaalseks. Eesti Planeerijate Ühing (06.10.2025) 1. Eelnõu punkt 4 näeb ette, et §8 teksti muudetakse ja sõnastatakse järgnevalt: Ettepanek: mitte arvestada „Planeeringuga tuleb luua eeldused kestliku, funktsionaalse, mitmekesise, kasutusmugava, kvaliteetse ja turvalise elukeskkonna ning kogukondlikke väärtusi Oleme seisukohal, et eelnõus toodud sõnastuses on kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö eesmärgid selgemad ning arusaadavamad. Nii on ka arenguks, hoides olemasolevaid väärtusi.“ planeeringu koostajal oluliselt kergem hinnata planeeringulahenduse vastavust nendele. Isegi kui Toome välja, et senine sõnastus on olnud sisuline ja piisav, et järgida planeeringute jaatada, et eraldi väljatoodud põhimõtted on kaetud, nt koostamisel planeerimise põhimõtteid ja jääb arusaamatuks põhimõtte kasutajasõbralikkusega, on tegemist siiski väga üldise ümbersõnastamise vajadus. Ühing on seisukohal, et erinevate deklaratsioonide, mida põhimõttega. Ootused planeeringulahendusele on aga Euroopas vastu võetakse, seadustamine õigusaktides ei ole põhjendatud. laiemad ja eelnõukohane sõnastus annab neid ootusi Deklaratsioonide rakendamise võiks käia pigem nt läbi juhendite, läbiviidud paremini edasi. pilootprojektide või soovitusliku materjali. Davosi deklaratsiooni sõnastamine seaduses on ebavajalik ning ei anna sisulist lisandväärtust elukeskkonna parendamise põhimõtte väljendamiseks ja ei anna selgust, millist ruumikvaliteeti see tagab lisaks juba seaduses olevatele põhimõtetele. Eriti tekib küsimus, milline on nende täienduste väärtus meie kahanevates maapiirkondades, mis on valdav osa Eesti haldusterritooriumist. Juhul kui loetelu vajab tõesti täiendamist (arvestada tuleb, et uute mõistete ja põhimõtete sissetoomine tekitab järjekordselt tõlgendusruumi ja - vajaduse) võiks aluseks võtta „Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted“, mis on põhjalikult läbi töötatud just Eesti taustsüsteemi silmas pidades ning meie väärtusruumi arvestades. Ettepanek: Jätta kehtima seaduse sõnastus, mis kajastab paremini elukeskkonna parendamise põhimõtet 2. Eelnõu punkt 7 näeb ette, et üleriigilist planeeringut võib edaspidi koostada ka Ettepanek: mitte arvestada teemaplaneeringuna. Samas ei ole täpsustatud planeeringu rakendamise sätteid. Välja on jäänud selgitus, kas ja kuidas teemaplaneeringuga saab muuta üleriigilist Kehtiv PlanS § 26 sätestab, et üleriigilise planeeringu planeeringut või sellega mingit osa kehtetuks tunnistada (analoogne regulatsioon on kehtetuks tunnistamiseks tuleb koostada uus üleriigiline sätestatud PlanS §73, mis käsitleb maakonnaplaneeringu muutmist planeering, lähtudes PlanS-s üleriigilise planeeringu teemaplaneeringuga). koostamisele ettenähtud nõuetest. 11 Ettepanek – täiendada peatükk 3 „Üleriigiline planeering“ punktiga, milles Me ei toeta käsitust, kus üleriigilise planeeringu saaks käsitletakse teemaplaneeringu staatus - õigust muuta või osaliselt kehtetuks kehtetuks tunnistada või muuta üleriigilise planeeringu tunnistada kehtivat üleriigilist planeeringut. teemaplaneeringuga. Teemaplaneering on samaliigiline planeering, millega lahendatakse vaid mõnda kindlat küsimust, üleriigiline planeering on aga strateegiadokument, mis seab laiemaid eesmärke ning üldisi suundumusi. Üleriigiline planeering ei ole ehitusõiguse aluseks. 3. Eelnõu punkt 39 näeb ette, et paragrahvi 139 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises Ettepanek: mitte arvestada sõnastuses: Detailplaneering kaotab kehtivuse, kui planeeringut ei ole asutud ellu viima kümne aasta möödumisel detailplaneeringu kehtestamisest arvates. Kohaliku Eelnõu väljatöötamisel kaaluti ka seda, et sätestada omavalitsuse üksus võib detailplaneeringu kehtivust põhjendatud juhul pikendada kehtivusaeg juba kehtestatud DP-dele. Sellega oleks ühe korra kuni viie aasta võrra. tekkinud aga mitmeid küsitavusi – milliste kriteeriumide alusel peaks sellisel juhul valiku tegema ning kuidas Ettepanek - täiendada eelnõu selliselt, et nimetatud muudatus oleks rakendatav kaitsta isikute õiguspärast ootust. Seega, oleme tagasiulatuvalt enam kui 15(10+5) aasta vanustele hetkel kehtivatele seisukohal, et pakutud viisil PlanS-i muutmine oleks detailplaneeringutele, mille elluviimist ei ole senini alustatud. Nn vanade kehtivad õiguslikult keerukas ning isikute põhiõigusi liialt piirav. detailplaneeringud ei ole koormuseks üksnes omavalitsusele, vaid ei loo selgust ka arendajatele, avalikkusele, piirkonna elanikele ning ettevõtjatele. Toome mõned DP-d saab kehtetuks tunnistada ka käesoleval ajal, kui näited: KOV näeb selleks vajadust ning see on põhjendatud ● Näiteks äri- ja tootmisalal kehtiv detailplaneering võib olla küll ehitusõiguse osas (PlanS § 140), selleks peab aga läbima pikka kehtetuks kehtiv, kuid seda ümbritseva taristu - näiteks juurdepääsuteede või tehnovõrkude - tunnistamise menetluse. Edaspidi ei nähta ette, et KOV väljaarendamise seis võib olla väga erinev planeeringu kehtestamise ajast. Piirkonna peab koostama DP kehtivusaja lõppemisel eraldi otsust hoonestus, liikluskoormus, sotsiaalne struktuur ja keskkonnatingimused muutuvad DP kehtetuks tunnistamiseks, kuna see on „automaatne“ ajas. Näiteks võib olla täielikult muutunud 15 aastat tagasi kehtestatud ja vähendab seega KOV-i halduskoormust. DP detailplaneeringu ala keskkonnatingimused - ehitusõigust piiravate liikide levik on pikendamine toimub toiminguna ning selles osas ei nähta muutunud ja seetõttu võiks täna olla ehitusõigus suurem või ka väiksem. ette täiendavat kaasamist. ● 15 aastat tagasi kehtestatud planeeringud ei arvesta ka käesolevas eelnõus nimetatud uute vajadustega ühiskonnas nagu kliimamuutustega kohanemine, energiatõhusus ja taastuvenergia laialdasem kasutuselevõtt, säästlik transport, multimodaalsus jmt muutunud ühiskonna vajadused. ● Ka uute üldplaneeringute koostamisel jäävad tihti head ja tänapäevased lahendused rakendamata, kuna alal on näiteks kehtiv detailplaneering, mida omavalitsus ei julge kehtetuks tunnistada, sest selle taga on arendaja, kes ei ole asunud tegevust ellu viima, kuid keeldub ka selle kehtetuks tunnistamist aktsepteerimast. 12 4. Eelnõu Lisa 1 "Detailplaneeringu algatamise taotlusele esitatavad nõuded" Ettepanek: mitte arvestada Määruse "Detailplaneeringu algatamise taotlusele esitatavad nõuded" eelnõu osas märgime, et detailplaneeringu algatamise taotluse juures peab kindlasti olema ka Määruse eelnõu kavandile esitati rohkelt tagasisidet ning skemaatiline osa, mis annaks ka visuaalselt edasi, mida kavandatakse. See annab see on tinginud vajaduse määruse eelnõu kavand selgust nii omavalitsusele menetluse algatamiseks kui näiteks volikogu liikmetele põhimõtteliselt ümber kujundada. Seetõttu kaalume arendusplaani selgitamiseks. ettepanekuga arvestamise võimalust käesolevast eelnõust Palume detailplaneeringu algatamise taotluse nõuete osas veelkord kaaluda, kas kõik eraldiseisvalt. need nõuded on vajalikud ning täidetavad. Nt punktid 6 ja 7 (mõjude kirjeldus ning uuringute vajadus) ei ole taotlusele esitatavad nõuded vaid pigem omavalitsuse poolt algatamisel esitatavad nõuded, mida detailplaneeringu koostamise käigus täita. Seega peavad need pigem kuuluma detailplaneeringu lähteseisukohtade juurde. Detailplaneeringuid ei koostata üksnes suurarendustele ja suurarendajate poolt, detailplaneeringute koostamine võib olla vajalik ka eraisikutele näiteks ühepereelamu rajamiseks. Seega peab detailplaneeringu taotluse esitamine olema võimalikult lihtne ja täidetav taotlemise faasis ka eksperdi kaasamiseta. Määruse "Detailplaneeringu algatamise taotlusele esitatavad nõuded" eelnõu osas märgime täiendavalt, et punkti 1 tuleb lisada registrikoodile lisaks isikukood, kuna algatamise taotlust võivad esitada ka füüsilised isikud. Punkt 8 tuleks ümber sõnastada näiteks järgmiselt: vajaduse korral muu kohaliku omavalitsuse poolt nõutav põhjendatud ja asjakohane teave. Selliselt sõnastatuna on omavalitsusel detailplaneeringu algatamise taotluse juurde võimalik taotlejalt küsida ka lisainformatsiooni. Ettepanek - Lisada p 1 sõnastusele „isikukood“; Eemaldada Lisa 1 §2 lg1 punktid 6 ja 7; muuta p 8 sõnastust „vajaduse korral muu kohaliku omavalitsuse poolt nõutav põhjendatud ja asjakohane teave.“ Arvestades ühingu poolt planeerimisseadusele eelnevalt esitatud Ettepanek: mitte arvestada muudatusettepanekuid, rõhutaksime veelkord järgmiste muudatuste sisseviimise vajadust eriti õigusselguse, kiirendamise ja tõhustamise vaatest lähtuvalt: Ettepanek vajab täiendavat analüüsi arvestades ka ➢ Olulise ruumilise mõjuga ehitiste (ORME) mõistest tuleb seaduses täielikult ORME-de nimekirja VV määruses 102. Määruse loobuda ülevaatamine on MKM-il kavas 2026. aasta jooksul. Eelnõuga on kavandatud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu (edaspidi KOV EP) regulatsiooni täielik kehtetuks tunnistamine. Kuna praktikas ei ole see 13 planeeringuliik vajalikuks osutunud, oleme nõus KOV EP regulatsiooni kaotamisega planeerimisseadusest. Siiski ei ole ORME mõiste planeerimisseadusest täielikult kadunud ning eelnõu teeb ettepaneku ORME-le teatava eriregulatsiooni seadmiseks - detailplaneeringu koostamise kohustus ning detailplaneeringu taotlusega koos esitatava ruumianalüüsi vajadus. Käesolevaga teeme, sarnaselt märtsis 2025. aastal esitatud ettepanekule, taaskord ettepaneku kaotada planeerimisseadusest olulise ruumilise mõjuga ehitiste mõiste ning kaotada taoliste ehitiste eriregulatsioonid täielikult, sh mõiste §-is 6, detailplaneeringu koostamise kohustus §-is 125 ning eelnõuga kavandatud ruumianalüüsi vajadus ORME-t kavandava detailplaneeringu algatamiseks. ORME eriregulatsiooni olulisem eesmärk oli asukohavaliku teostamine. Kuna seda enam ei rakendata, ei ole eriregulatsiooni osaline säilitamine vajalik. Märgime, et iga muudatus ruumis vajab analüüsi. Selleks ei ole vaja sätestada segast eriregulatsiooni. ORME mõiste kaotamine ei vähenda vajadust näiteks detailplaneeringu koostamise käigus analüüsida kavandatava ehitise sobivust antud keskkonda, objektiga kaasnevaid transpordivooge ning nende planeerimist, visuaalset mõju jmt aspekte, mis muuhulgas planeerimisseaduse § 6 punktis 13 on toodud või muud olulist ruumilist mõju. Seega peaksime pigem tähelepanu suunama planeeringutes nende teemade sisulisele käsitlemisele, nii planeeringute koostajate kui ka kooskõlastajatena ning vähem reguleerima neile eriregulatsiooni kohaldamist juba enne planeerimismenetluse algust. Palume siiski täiendavalt hinnata, kas ORME regulatsiooni kaotamise valguses on vajalik täiendada KeHJS § 6 lg 1 toodud nimekirja. Täna on ORME kavandamisel kohustuslik KSH koostamine. Tuleb hinnata, kas ORME määruses tuleks mõni objekt lisada KeHJS § 6 lg 1 nimekirja, et vajalikel ehitistel keskkonnamõjud hindamata ei jääks. Ettepanek: loobuda ORME mõistest ja selle reguleerimisest planeerimisseaduses täielikult. ➢ Planeerimisseaduses sätestatud heakskiitmise regulatsiooni järele puudub vajadus, Ettepanek: mitte arvestada seega tuleks sellest regulatsioonist seaduses täielikult loobuda Planeerimisseadus sätestab täna kohaliku omavalitsuse planeeringutele MKM viib koostöös Maa- ja Ruumiametiga läbi (üldplaneering, KOV EP, üldplaneeringut muutvad detailplaneeringud) teenusdisaini analüüsi, mille käigus muu hulgas heakskiitmise kohustuse. 2025. aasta algusest alates on heakskiitmise regulatsiooni hinnatakse ka heakskiidumenetluse rolli ning võimalikke muudetud - see ei ole vajalik üldplaneeringu kohaste detailplaneeringute puhul, KOV alternatiive. Kui selgub, et heakskiidumenetlusele on eriplaneering tunnistatakse kehtetuks ja Maa- ja Ruumiamet ei vii läbi enam olemas asjakohased alternatiivid, valmistatakse ette arvestamata jäänud ettepanekute ärakuulamist. Seega on heakskiitmise regulatsioon vastavad muudatused. täna üksnes kohaliku omavalitsuse planeeringute õigusaktidele vastavuse kontroll 14 (üldplaneering ja üldplaneeringut muutev detailplaneering), mida saab teostada ka planeeringu kooskõlastamise käigus. EPÜ hinnangul tuleb heakskiitmise regulatsioon planeerimisseaduses kehtetuks tunnistada. Seda ennekõike järgmistel põhjusel: • Planeeringute menetlus peaks lähiaastatel muutuma elektroonseks - selleks on väljatöötamisel vastav menetluskeskkond. Seda enam ei ole otstarbekas reguleerida seaduses eraldi inimressurssi nõudvat menetlusetappi, kui selle töö saab ära teha menetluskeskkonnas. • Planeeringute õiguspärasuse eest vastutab lõpuks siiski planeeringu kehtestaja ja koostamise korraldaja ehk heakskiidetavate planeeringute puhul kohalik omavalitsus. Seega ei oma heakskiitmise menetlus sisulist väärtust, sest isegi kui see on heaks kiidetud ning kohtumenetluses tuvastatakse planeeringu mitte vastavus õigusaktidele, jääb vastutavaks planeeringu kehtestaja – omavalitsus. Seega on heakskiitmine selle tänases formaadis üksnes ajakulu ning ei anna mingit sisulist väärtust planeeringulahenduse kujunemisele. • Heakskiitmise menetluse käigus tehtavad toimingud ehk planeeringu õiguspärasuse kontroll on Maa- ja Ruumiametil võimalik teha ka planeeringu kooskõlastamise käigus. Nii nagu teevad seda teised koostöötegijad - Transpordiamet, Keskkonnaamet või mõni muu amet või ministeerium, kellega vastav planeering kooskõlastada tuleb. Maa- ja Ruumiamet on võimalik lisada koostöö tegijate nimekirja. Selleks ei ole vaja eraldi menetlusetappi planeeringu koostamise lõpus, pärast seda kui planeeringulahendus on juba avalikustatud. Kõik asjassepuutuvad seisukohad tuleb välja selgitada enne lõpplahenduse tutvustust avalikkusele. • Heakskiitmise menetlus võtab täna riigi tasandil rohkem aega kui seaduses ette nähtud. Näiteks üldplaneeringute puhul on planeerimisseaduses heakskiitmiseks ette nähtud tähtaeg 60 päeva. Praktikas toimub heakskiitmine pigem 9 või enam kuud. Kuna alates 1. jaanuarist läks heakskiitmise menetlus üle Maa- ja Ruumiametisse, on käesoleval ajal praktikaks ka heakskiitmise läbiviimise pikendamine suure töökoormuse tõttu. Heakskiitmisele kuluva aja jooksul läheb elu omavalitsuses valdavalt edasi - kehtestatakse uusi detailplaneeringuid, avastatakse uusi lindude püsielupaiku, valda või linna kolivad elama uued inimesed. See tähendab, et planeeringulahendused hakkavad juba enne kehtestamist, enne nende elluviimisele asumist vananema, sest omavalitsus ei saa nõuda nendest lähtumist enne kui need kehtestatud on. Lisaks kaasneb ajakuluga vajadus näiteks täiendavate avalikustamiste korraldamiseks. Mõnes omavalitsuses seisavad heakskiitmise taga ka taastuvenergia arendused (nt Viru-Nigula vald). Probleemne on ka Maa- ja Ruumiameti käsitlus 15 nende volitustest kuna järelevalve käigus ei kontrollita vaid vastavust õigusaktidele vaid sekkutakse kohaliku omavalitsuse otsustesse planeeringu kaasamise ja avalikustamise üle otsustamisel, mis omakorda lisab ajakulu heakskiitmise menetluse läbiviimisele. Ettepanek: täiendada eelnõu ning tunnistada kehtetuks planeeringute heakskiitmise regulatsioon. Olulisena tooksime ka välja, et nii käesoleva seaduse eelnõu kui ka kavandatavate Ettepanek: võtta teadmiseks täiendavate seadusmuudatuste osas ei ole hinnatud mõju kohalike omavalitsuste halduskoormusele, arvestades olukorda, et valdavas osas omavalitsustes tegeleb Mõjusid on hinnatud ning hinnang on leitav eelnõu planeerimistegevusega üks spetsialist või spetsialist, kellel on kohustuseks tegeleda seletuskirjast. Meie hinnangul näevad mitmed samal ajal ka teiste KOV ülesannete täitmisega. Seega teeme ettepaneku enne muudatused ette halduskoormuse vähendamist (nt seadusmuudatuse kooskõlastamist majanduskomisjoni poolt eelnõu koostajal läbi kohustuse ära kaotamine korraldada teadete avaldamist viia mõjude hinnang. maakonnalehes, lisatav PlanS § 139 lõiked 7 ja 8, jm). Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (29.09.2025 nr 5.1-1/36-1) 1. Lisada planeerimisseadusesse tehnovõrkude ja rajatiste mõiste, mis sisaldab Ettepanek: arvestada osaliselt sõnaselgelt sidetaristut. Selleks täiendada eelnõuga PlanS § 6 punktiga 18 järgmises sõnastuses: Me ei toeta väljakujunenud mõiste eraldi toomist PlanS „(18) tehnovõrgud ja -rajatised asjaõigusseaduse § 158 lõige 1 tähenduses, milleks mõistete juures. Selleks puudub ka vajadus, kuna on elektri-, vee-, kanalisatsiooni-, kütte-, gaasi- ja sidetaristu ning surveseadmestik.“ tehnovõrgu ja -rajatise sisu on avatud asjaõigusseaduses (AÕS). PlanS-is ei ole ette nähtud kohelda tehnovõrke ja Kui teise seaduse definitsiooni kordamine ei ole sobiv, siis teeme ettepaneku viidata -rajatisi AÕS-s toodust erinevalt. PlanS-is sama mõiste eelnõus, et tehnovõrgud ja – rajatised on asjaõigusseaduse § 158 lõige 1 tähenduses. sisustamine oleks vajalik vaid juhul, kui mõiste erineks Põhjendus: Selleks, et tehnovõrke- ja rajatise planeerimisel ära ei unustataks, on AÕS-s ettenähtust. Mõiste kasutamisel samas tähenduses vajalik, et tehnovõrgud oleksid kõik PlanS-is välja toodud ja üles loetletud juba eraldi sätte PlanS-i kehtestamine põhjendatud ei ole. mõistete peatükis. Nende mõiste peab olema seotud asjaõigusseaduses toodud definitsiooniga ehk hõlmama selgelt kõiki tehnovõrkude ja -rajatiste liike: elektri-, 23.10.2025 toimunud kohtumise tulemusel jõudsime vee-, kanalisatsiooni-, kütte-, gaasi- ja sidetaristu ning surveseadmestik. Praegu on põhimõttelisele lahendusele, mille kohaselt oleks tehnovõrgud ja rajatised PlanS-is nimetatud, kuid defineerimata, mis on tekitanud aktsepteeritav lisada viide AÕS-le asjakohaste sätete praktikas olukorra, kus arvatakse, et sidevõrgud ei käi selle alla. See tähendab, et juures, mistõttu võib kaaluda PlanS muutmist järgmiselt: kehtiv PlanS annab eelisõiguse nendele tehnovõrkudele, mis seal on selgelt ära nimetatud, ning ülejäänud lubatakse unustada. Eelnõu ühe eesmärgina on välja Planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punkt 3 muudetakse toodud, et planeerimine peab olema senisest selgem. Sidetaristuga praktikas ja sõnastatakse järgmiselt: mittearvestamise tõttu on tehnovõrkude ja rajatiste definitsioon vajalik kirjutada PlanS-is üheselt mõistetavaks. Selleks on kaks varianti: kas kopeerida 16 asjaõigusseadusest vastav mõiste täies ulatuses või lisada PlanS-i üksnes viide „3) asjaõigusseaduse tähenduses tehnovõrkude ja - asjaõigusseaduse vastavale sättele. Eelistame mõiste täies ulatuses PlanS-is esitamist, rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste ent alternatiivina on tänasest olukorrast selgust loovam ka üksnes viitamine määramine;“ asjaõigusseaduse vastavale sättele. Planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas asjaõigusseaduse tähenduses tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine;“ 2. Lisada planeerimisseadusesse ehitiste ühispaiknemise põhimõte. Ettepanek: selgitame Selleks täiendada eelnõu § 1 punktiga 8 muudetavat PlanS §-i 12 lõikega 5 järgmises sõnastuses: Selgitame, et ettepaneku sisu on üldjoontes kaetud „(5) Planeerimisel tuleb arvestada kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega, võimaluse otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse korral eelistades kaitsevööndiga ehitiste ühispaiknemist.“ põhimõttega, mistõttu eeltoodud täienduse eraldi lisamine Põhjendus: vajalik ei ole. Teeme ettepaneku rõhutada ehitiste ühispaiknemise olulisust PlanS-is. Hetkel on see põhimõte kirjas ainult ehituseadustikus (EhS § 70 lg 6) ning eelnõuga 655SE Ettepanekus toodud ühispaiknemise temaatika rakendatavas Euroopa Liidu otsekohalduvas gigabititaristu määruses (artiklid 5 ja 6). lahendatakse 23.10.2025 toimunud kohtumisel arutatu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) hinnangul on see põhimõte põhjal üleriigilise planeeringu koostamise raames. üldjoontes kaetud otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõttega. ITL on seisukohal, et seda on vajalik eraldi rõhutada. Jah, see on oma olemuselt säästlik maakasutus, kuid selleks, et see ühispaiknemine praktikas ka levima hakkaks, on vajalik et planeerimise ja ehitamise etapid üksteist toetaks. Praktika näitab, et kõigepealt planeeritakse tee, ehitatakse valmis ja siis planeeritakse tehnovõrgu ehitus, tee kaevatakse lahti, tehakse tehnovõrgud ja siis uuesti tee. Samal ajal oleks tegelikult mõistlik maa-alustele kaitsevööndiga ehitistele ette näha tehnovõrkude koridor planeeritava tee kaitsevööndisse. Kui ühispaiknemise põhimõte kirjutada selgelt seadusesse, siis suunab see planeerijad tervikpilti nägema ja sellele mõtlema ning võimaluse korral eelistama kaitsevööndiga ehitiste ühispaiknemist. Seega tegemist on muudatusega, mis aitab tõsta teadlikkust. 3. Lisada tehnovõrkude ja -rajatiste planeerimise ülesanne Ettepanek: mitte arvestada maakonnaplaneeringutesse. 17 Selleks täiendada eelnõuga PlanS §-i 56 lõikega 21 järgmises sõnastuses: PlanS § 56 lõike 1 punkt 2 näeb ette, et „21) tehnovõrkude ja -rajatiste (side, elekter, vesi, kanalisatsioon, gaas, küte) üldise maakonnaplaneeringu ülesandeks on transpordi- asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine;“ võrgustiku ja muu taristu, sealhulgas riigimaanteede, Põhjendus: avaliku raudtee, veeteede, lennuväljade ja sadamate Täna on PlanS § 56 lg 1 p 2 nimetatud maakonnaplaneeringu ülesandega võimaliku asukoha määramine. Maakonnaplaneeringuga transpordivõrgustik ja muu taristu, kuid järgnev loetelu riigimaanteede, raudteede ei kavandata tehnovõrkude täpset paiknemist, kuna jms ei jäta tõlgendusruumi, et muu taristu all võiks mõelda ka tehnovõrke ja -rajatisi maakonnaplaneeringu puhul on tegemist üldise (eelkõige sarnaselt teedega üle maakonna piiride kulgevaid joonrajatisi nagu side ja planeeringuga, mille täpsusaste seda üldjuhul ei võimalda elekter). MKM on meile selgitatanud, et maakonnaplaneeringuga ei kavandata ning maakonnaplaneeringuga ei seata kitsendusi. tehnovõrkude paiknemist, kuna maakonnaplaneeringu puhul on tegemist üldise planeeringuga, mille täpsusaste üldjuhul seda ei võimalda, kuid erandkorras on seda Juhul, kui see aga mingil põhjusel erandkorras siiski võimalik teha PlanS § 56 lg 1 p 12 ehk muude ülesannete all. Oleme seisukohal, et vajalikuks osutub, annab selleks võimaluse nii § 56 tehnovõrkude ja -rajatiste arvestamine ei peaks toimuma vaid erandkorras, vaid see lõike 1 punkt 2 kui ka punkt 12. peaks muutuma maakonnaplaneeringu kohustuslikuks osaks. 4. Lisada tehnovõrkude ja -rajatiste planeerimise ülesanne üldplaneeringusse. Selleks Ettepanek: mitte arvestada muuta eelnõuga PlanS §-i 75 lõiget 2 ja sõnastada see järgmiselt: „(2) Üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete otsustamisel lähtutakse kohaliku Kehtiv regulatsioon näeb ette, et üldplaneeringu omavalitsuse üksuse ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärgist. Käesoleva ülesandeks on tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja paragrahvi lõike 1 punktides 3 nimetatud ülesande lahendamine on üldplaneeringu nendest tekkivate kitsenduste määramine (PlanS § 75 koostamisel kohustuslik.“ lõike 1 punkt 3), mida KOV-d valdavalt ka teevad. Samas Põhjendus: võib nt üldplaneeringu teemaplaneeringute puhul olla ka Oleme seisukohal, et üldplaneeringu puhul on vajalik arvestada tehnovõrkudega. olukordi, kus sellise ülesande lahendamine põhjendatud ei Selleks tuleb lisada üldplaneeringu ühe kohustuslikult lahendatava ülesandena ole. Üleval tehtud ettepanek lisada viide AÕS-le tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. asjakohaste sätete juures loob samuti täiendavat selgust. Eelnõu seletuskirja lisaks 2 olevas kooskõlastustabelis viidatakse, et üldplaneeringuga kohustuslikult lahendatavate ülesannete nõudmise seadmist küll kaaluti, kuid arvestades praktikat, millest ei nähtu, et tegemist oleks probleeme tekitava küsimusega, otsustati nõue eelnõust siiski välja jätta. ITL-ina kinnitame, et praktikas on siiski probleeme. Olukorras, kus tiheasustuses on teed ja hooned valmis ehitatud, justkui ei leidugi enam sidele kohta. Nii on ette tulnud, et sideettevõtted suunatakse kohaliku omavalitsuse poolt asfaltkattest kaugemale. Seejärel on muudetud sideprojekti puhul probleemiks, et sidetaristu on näiteks puude juurtele liiga lähedal ja tuleb projekteerida teele lähemale tagasi. Praktika näitab, et kõige efektiivsem (nii kulu kui ka aja vaates) ja ruumisäästlikum on see, kui tehnovõrkudele ja -rajatistele on mõeldud juba planeeringu etapis ning neile on ette nähtud asukohad. 18 Eestis kui digiriigis peaks olema välistatud, et planeeringutes sidega ei arvestata. Ühiskonna ootus on, et nii nagu igas uues hoones peab olema elekter, nii peab iga uus hoone olema ka optilise sidevõrguga varustatud. Samuti oodatakse, et teel olles on võimalik tarbida kvaliteetset sideteenust. Kokkuvõtteks rõhutame, et peame väga oluliseks seda, et sidetaristu väljaehitamise Ettepanek: võtta teadmiseks nõuded saavad planeerimisel kohustuslikuks elemendiks. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (17.10.2025 nr 4/184) Planeerimisseaduses on küll viidatud tehnovõrkudele ja -rajatistele, kuid nende Ettepanek: arvestada osaliselt mõistet ei ole seaduses endas defineeritud. See on tekitanud praktikas olukorra, kus arvatakse, et sidevõrgud ei käi selle alla. Ettepanek on sarnane Eesti Infotehnoloogia ja Koda peab oluliseks, et planeerimisseadusesse oleks selgelt sisse kirjutatud kõik Telekommunikatsiooni Liidu ettepanekule. peamised tehnovõrgud, mis sealhulgas peab hõlmama sidetaristut. Praktikas on korduvalt ette tulnud olukordi, kus planeeringute koostamisel ei ole sidetaristuga piisavalt arvestatud, mistõttu tekivad hilisemad takistused sideühenduste rajamisel ja teenuste kättesaadavuse tagamisel. Sidetaristu varajane kavandamine on aga vajalik, et tagada kaasaegse ja usaldusväärse sideühenduse olemasolu nii elamupiirkondades, tööstusaladel kui ka taristuprojektide ääres. Seetõttu leiame, et vajalik on täiendada planeerimisseadust tehnovõrkude ja -rajatiste mõistega, mis hõlmab selgelt ka sidetaristut. See looks õigusliku selguse ning tagaks, et planeerimisprotsessis arvestatakse sidetaristuga samaväärselt teiste elutähtsate tehnovõrkudega nagu elekter, vesi ja gaas. Kaubanduskoja ettepanek: Teeme ettepaneku täiendada eelnõud planeerimisseaduse §-i 6 uue punktiga järgmises sõnastuses: „tehnovõrgud ja -rajatised asjaõigusseaduse § 158 lõige 1 tähenduses, milleks on elektri-, vee- , kanalisatsiooni-, kütte-, gaasi- ja sidetaristu ning surveseadmestik“. Riigikogu liikmed Kristo Enn Vaga, Marek Reinaas, Õnne Pillak (22.10.2025) 1. Täiendada eelnõu § 1 punktiga 4, muutes vastavalt järgnevate punktide Ettepanek: arvestada osaliselt numeratsiooni, järgmises sõnastuses: „4) seadust täiendatakse paragrahviga 71 järgmises sõnastuses: Oleme päri, et haldusjärelevalve on „§ 71. Haldusjärelevalve teostaja planeerimismenetluste venimise vältimiseks vajalik. (1) Maa- ja Ruumiametil on õigus teha haldusjärelevalvet, täites selleks järgmisi ülesandeid: 19 1) kontrollida kohaliku omavalitsuse üksuse tegevust planeerimismenetluse 2025. aasta keskel töötas MKM välja täiendavad läbiviimisel; ettepanekud planeerimise tõhustamiseks ning muu hulgas 2) nõuda kohaliku omavalitsuse üksuselt teavet planeerimismenetluse läbiviimise ka haldusjärelevalve osas. Pakkusime välja sõnastuseks kohta; järgmist: 3) teha kohaliku omavalitsuse üksusele kohustuslikke ettekirjutusi planeerimismenetluse läbiviimise küsimuses. „§ 71. Haldusjärelevalve teostaja (2) Kui Maa- ja Ruumiamet leiab, et kohaliku omavalitsuse üksuse viivitus, menetlustoiming, haldusakt või selle andmata jätmine on õigusvastane, teeb ta 15 Maa- ja Ruumiametil on õigus teha haldusjärelevalvet, tööpäeva jooksul kaebuse ametile esitamisest või menetluse algatamisest täites selleks järgmisi ülesandeid: ettekirjutuse viivituse lõpetamiseks, haldustki kehtetuks tunnistamiseks, selle 1) kontrollida kohaliku omavalitsuse üksuse tegevust õigusnormidega vastavusse viimisest või anda nõutav haldusakti välja andmiseks planeerimismenetluse läbiviimisel; koos sunniraha hoiatusega. Kaebuse lahendamiseks vajalike asjaolude täiendavaks 2) nõuda kohaliku omavalitsuse üksuselt teavet selgitamiseks võib Amet kaebuse läbivaatamise tähtaega pikendada kuni 15 tööpäeva planeerimismenetluse läbiviimise kohta; võrra. Ettekirjutuse täitmise tähtaeg ei tohi olla pikem kui 15 tööpäeva.“.“. 3) teha kohaliku omavalitsuse üksusele kohustuslikke ettekirjutusi planeerimismenetluse läbiviimise Selgitus: küsimuses.“;“ KOV-de üle on vajalik ja põhjendatud hakata teostama järelevalvet planeerimismenetluste oluliste puudustega – eelkõige ebanormaalsed ajalised Selle sõnastuse puhul saaks Maa- ja Ruumiamet (MaRu) viivitused – seoses. Kohalikud omavalitsused ei hoia paraku kinni seadusest teha järelevalvet KOV-ide tegevuse õiguspärasuse üle. tulenevatest ajaraamidest ja planeeringute menetlused venivad. Haldusjärelevalve Välja töötatud täiendusettepanekuid saadeti puhul hindab MaRu kas omal algatusel või vastava taotluse saamisel, kas huvirühmadele 16.09.2025 arvamuste avaldamiseks. kõrvalekalded tähtaegsusest või muudest menetlusnormidest on konkreetset menetlust silmas pidades põhjendatud või mitte. Ennekõike on MaRu roll astuda Täiendusettepanekutele esitatud tagasisides märkis mitu samme juhul, kui võib täheldada selget menetluse venimist või tuvastatakse selline huvirühma, et haldusjärelevalve peaks hõlmama ka sisuline rikkumine, mis võib kaasa tuua ebaõige planeeringu lahenduse. Osundatud riigiasutusi, kes teevad PlanS-i alusel toiminguid ning muudatus PlanS-s on kooskõlas kehtiva õigusega ning ka teostatav (MaRu mitte piirduma üksnes KOV-idega. ettekirjutuse täitmise võimalikkus on tagatud VVS §-dega 751– 752, kusjuures VVS § 751 lõike 4 järgi võib ettekirjutuse täitmata jätmise eest kohaldada sunniraha Vastavalt VVS § 751 lõikele 1 on haldusjärelevalve ühe ülemmääraga 9600 eurot). haldusorgani kontroll teise haldusorgani üle ning seega on õiguslikult võimalik, et MaRu teeb järelevalvet lisaks Järelevalve eesmärgipäraseks elluviimiseks on vajalik seada menetlusele täpsemad KOV-idele ka riigiasutuse üle. Samas, analüüsides raamid, arvestades, et KOV-id ei pea ka täna seadusest kinni, sh ekstreemsematel pakutud haldusjärelevalve sättele laekunud tagasisidet, juhtudel ka kohtulikest kompromissidest ja -lahenditest. Haldusjärelevalve menetlus leidsime, et väga ulatusliku haldusjärelevalve läbiviimine ei saa tekitada olukorra, kus DP menetlus venib jätkuvalt edasi ja Ma-Ru ametil peab eeldab olulisel määral täiendavat haldusressurssi, mis olema kohustus ja ka võimalus teha kohalikule omavalitsuse ettekirjutus esimesel tekitab omakorda mitmeid probleeme (haldusjärelevalve võimalusel. Mõistlik on anda selge ajaline raam, et DP menetluse venimine ei jätkuks 20 menetluse viibimisega MaRu-s, kus praktikas samuti heakskiidu menetlused on menetluse ebatõhusus, täiendava avaliku rahastuse veninud kuid (isegi 9 ja enam kuud). Selgete tähtaegade määramine aitab kaasa vajalikkus, jne). õigusselguse tekkele – nii tekib kõigil osapooltel teadmine, mis aja jooksul mingid toimingud läbi viidud saavad. Lahenduseks on tagasiside põhjal haldusjärelevalve subjektide laiendamine (nii KOV-id kui riigiasutused) kombineerituna haldusjärelevalve ulatuse piiritlemisega vaid PlanS-is sätestatud tähtaegadest kinnipidamise osas. Huvirühmade tagasiside põhjal on planeerimismenetluse suurimaks murekohaks olnud menetluste venimine ning tähtaegadest mitte kinnipidamine. Seega, haldusjärelevalve fookuse seadmine just tähtaegadest pinnipidamisele vastab paljude osapoolte ootustele. Lisaks, PlanS-iga kehtestatud tähtajad on piisavalt selged, et võimaldada tõhusat ja läbipaistvat järelevalvet. Seega toetame haldusjärelevalve funktsiooni lisamist PlanS-i, järgmises sõnastuses: „§ 71. Haldusjärelevalve tegija Maa- ja Ruumiamet teeb haldusjärelevalvet käesolevas seaduses sätestatud tähtaegadest kinnipidamise üle.“ Haldusjärelevalve eeldab ettevalmistamist nii järelevalve teostaja (Maa- ja Ruumiameti), kui turuosaliste poolt. Selle tõttu teeme ettepaneku koos haldusjärelevalve sätte lisamisega eelnõus 683 SE sätestada selle jõustumise aeg, lisades rakendussäte, et haldusjärelevalve säte jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril. Ettepanekus pakutud 15-päevane menetlustähtaeg, ehkki pikendatav, ei taga aga haldusjärelevalve kvaliteeti. Haldusjärelevalve käigus laienevad järelevalvatavale samasugused menetlusosalise õigused, mis ka teistele. MaRu peab võimaldama järelevalvataval vastata haldusjärelevalve esemeks olevas asjas mõistliku aja jooksul. Liialt lühike aeg eeldab samuti, et MaRu-le on 21  vajalik ette näha suurem ressurss, kuna kaebusepõhise haldusjärelevalve mahtu on keeruline prognoosida. Eeldame, et haldusjärelevalve jõustumisel hakatakse seda aktiivselt kasutama. Rõhutame, et menetlustähtaega ei ole sätestatud ka sarnase haldusjärelevalve puhul, mille tegemise õigus on Justiits- ja Digiministeeriumil Vabariigi Valitsuse seaduse § 753 alusel KOV-i haldusakti üle. Seega, sättes pakutud 15-päevase menetlustähtaja jõustamine tekitab meie hinnangul probleeme järelevalve teostamise reaalse võimekusega. Leiame, et järelevalvesubjektide laiendamisega ja objekti kitsendamisega on võimalik saavutada eesmärk, milleks on planeerimismenetluste venimise vältimine. 2. Täiendada eelnõu § 1 punktiga 29, muutes vastavalt järgnevate punktide Ettepanek: arvestada osaliselt numeratsiooni, järgmises sõnastuses: Meie hinnangul on pakutud säte ebavajalik osas, mis „29) paragrahvi 125 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: puudutab väljakujunenud keskkonnaga, mahuga ja „(5) Kohaliku omavalitsuse üksus võib lubada detailplaneeringu koostamise otstarbega arvestamist, kuna see mõte on juba väljendatud kohustuse korral detailplaneeringut koostamata püstitada või laiendada kehtivas ehitusseadustiku § 26 lõike 3 punktis 1 („hoone projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele või selle vahetusse või olulise rajatise asukohas väljakujunenud keskkonda, lähedusse jäävale hoonestatud või hoonestamata kinnisasjale hoone ja seda sealhulgas hoonestuslaadi“). Niisamuti viitab sellele teenindavad ehitised, kui: eeldustele ka PlanS § 125 lõige 6, mille kohaselt peab 1) üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused arvestama ehitusseadustiku § 26 lõikes 4 toodud ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus tingimusi. Seega, selle aspekti eraldi lisamine ei loo määratud muude tingimustega, või sättele väärtust. 2) üldplaneeringus ei ole määratud piisava täpsusega ehitustingimusi, kuid ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades Sättele lisatud punkt 2 võib meie hinnangul osutuda liialt sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi ja üldplaneeringus määratud kasutus- ja piiravaks, kuna väljakujunenud kohtupraktika põhjal muid tingimusi. eeldatakse küllaltki täpsete PT-de andmise aluseks olevaid tingimusi. Selgitus: Teeme ettepaneku sõnastada säte järgmiselt: 22 Senine PlanS-i regulatsioon (olemasoleva hoonestuse vahele jääv) on liialt piirav ning oluline on anda lihtsam ja efektiivsem menetlusvõimalus ka puhuks, kus „(5) Kohaliku omavalitsuse üksus võib lubada kinnisasi külgneb või asub olemasoleva hoonestuse vahetus läheduses. Kehtivas detailplaneeringu koostamise kohustuse korral seaduses on olnud küllaltki kitsas eeldus, et erandit saab kohaldada kinnisasja puhul, detailplaneeringut koostamata püstitada või laiendada mis jääb olemasoleva hoonestuse vahele. Praktikas on seda tõlgendatud selliselt, et projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse erandi eelduseks on tühi kinnisasi, mida ümbritsevad hoonestatud kinnistud. Uue vahele või selle vahetusse lähedusse jäävale hoonestatud sõnastuse puhul laiendatakse seda eeldust lisaks olemasoleva hoonestuse vahele või hoonestamata kinnisasjale hoone ja seda teenindavad jäävale kinnisasjale ka olemasoleva hoonestuse vahetusse lähedusse jäävale ehitised, kui üldplaneeringus on määratud vastava ala kinnisasjale. See, kuidas konkreetsel juhul vahetusse lähedusse jäävat hoonestust üldised kasutus- ja ehitustingimused ning ehitise sisustada, on kohaliku omavalitsuse üksuse pädevuses kaalutlusotsuse alusel. püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka Punkt 1. Praktikas on erandi kohaldamise peamiseks takistuseks olnud kohalike üldplaneeringus määratud muude tingimustega.“ omavalitsuste üldplaneeringute suur üldistusaste ehk ei ole täidetud eeldus, et on olemas PT-de andmise aluseks olevad täpsed tingimused. Need tingimused tulenevad Näeme, et üldised kasutus- ja ehitustingimused on ehitusseadustiku § 26 lõikest 4 ja on piisavalt spetsiifilised, mille väljendamine peamiselt sellised, mis tulenevad PlanS § 75 lõike 1 üldplaneeringutes on aga keerukas, kuna mida täpsem on tingimus, seda enam tekitab punktist 18 (planeeringuala üldiste kasutus- ja tingimuse kehtestamine huvide konflikti ning tekitab üldplaneeringutes jäikuse. ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste Punkti 1 muudatusega eemaldatakse see seos ning PT-de andmisel peab edaspidi andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse jätkuvalt arvestama üldplaneeringutes kehtivaid üldisi kasutus- ja ehitustingimusi (nt juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse maa sihtotstarve, juhtotstarbed, kasutusotstarbed, ehitiste maksimaalsed kõrgused, kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine). PlanS kruntide suurused jms). seletuskirja kohaselt saab planeeringuala üldiste • Punkti 2 näol on tegemist vajaliku täiendusega olukordadeks, kus kasutamis- ja ehitustingimuste all silmas pidada üldplaneeringus on küll määratud kasutustingimused, aga ei ole piisava täpsusega maakasutuse juhtotstarvet, hoonestuse kõrguspiirangut ja määratud ehitustingimused, sh arhitektuuritingimused. See puudujääk on omane haljastusnõuete määramist. Seega on üldplaneeringus kõigile vanematele üldplaneeringutele (näiteks Tallinna linna üldplaneeringule (vt võimalik määrata näiteks erineva kasutusega alasid haldusasi nr 3-17-2721, p 17), Viimsi valla mandriosa üldplaneeringule), aga ka (väikeelamute alad, korruselamute alad, tööstusalad jms), uuematele üldplaneeringutele. See omakorda tähendab, et väga paljudel juhtudel ei määrata hoonestusele kõrguspiiranguid ning seada olegi KOV-il võimalik PlanS § 125 lg 5 kui lihtsamat ja efektiivsemat menetlust haljastusnõudeid (kõrghaljastuse osakaal jms, seda kaalutlusõiguse alusel rakendada, sest üldplaneeringus on jäänud ehitustingimused, eeskätt aladel, kus detailplaneeringu koostamine pole sh arhitektuuritingimused piisava täpsusega määramata. Eeltoodud lahendus nõutav). See loetelu on piisavalt avar, et ületada lihtsustaks olulisel määral selliste üksikute hoonestatud kinnisasjade vahele või üldplaneeringute liialt suurest üldistusastmest tulenevat vahetusse lähedusse jäävate kinnisasjade hoonestamisega seotud menetlusi, kus takistust PT-de andmisel. kehtivad üldplaneeringud ei ole ehitustingimuste osas aga piisava täpsusega, kuid detailplaneeringu menetluse läbiviimiseks eluline vajadus puudub, kuna uus Sellises sõnastuse ettepaneku tegime ka huvigruppidele ja hoonestus oleks sarnane naabruses oleva olemasoleva hoonestusega, so see sobitub koostööpartneritele 16.09.2025 edastatud mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda. Sätte jõustumisel saab täiendusettepanekutes ning tagasiside sättele oli 23 KOV kaalutlusõiguse alusel lahendada hoonestamisega seotud küsimusi lihtsamalt positiivne. Sõnastus valmis koostöös ning hoitakse kokku ressurssi. Kliimaministeeriumiga. 3. Muuta eelnõu §1 punkti 32 ja sõnastada see järgmiselt; Ettepanek: mitte arvestada „32) paragrahvi 129 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: Me ei toeta pakutud muudatust, kuna see ei ole kehtivat PlanS-i silmas pidades vajalik. „5) huvitatud isik on pankrotistunud või likvideeritud ja detailplaneeringu koostamise kohustust ei ole kolmandale isikule üle antud.“.“. PlanS § 130 lõige 1 märgib, et planeerimisalase tegevuse korraldaja võib detailplaneeringu koostamisest huvitatud Selgitus; isikuga sõlmida halduslepingu planeeringu koostamise või planeeringu koostamise tellimise üleandmiseks. Käesoleva muudatusega jäetakse välja eelnõus sätestatud PlanS §129 lõike 1 punktid 5 ja 7, ning täiendatakse senist punkti 6 (uues numeratsioonis punkti 5) Eelnõukohane DP lõpetamise alus on kohaldatav üksnes sellisel juhul, kui senini halduslepingu pooleks olnud Punkt 6 – peab olema koos täiendusega: „ja detailplaneeringu koostamise kohustust huvitatud isik on pankrotistunud või likvideeritud. Kui ei ole kolmandale isikule üle antud. Huvitatud isiku surma, pankroti korral või ka aga sama halduslepingu pooleks on uus isik (ehk DP likvideerimisel toimud asjakohase kinnisvara võõrandamine kolmandatele isikutele - koostamise kohustus on üle antud), siis ei oma endise vara ei saa jääd omanikuta. Kinnisasjade edasivõõrandamine nii planeeringu halduslepingu poole õiguslik seisund menetluse kestel või ka hilisemalt on tavapraktika, millisel juhul sõlmib uus planeerimismenetluse seisukohalt enam tähtsust ja seda huvitatud isik kohaliku omavalitsusega uue planeeringu koostamise ja PlanS § 131 seisundit ei saaks KOV DP menetluse lõpetamise alusena lg 2 kohase halduslepingu. kasutada nii kui nii. Senise punkti 5 kohaselt jääb ebaselgeks, milliseid andmeid siin silmas peetakse. Sätte eesmärk on võimaldada menetluse lõpetamist just Kõik vajalikud andmed on vajalik esitada juba planeeringu algatamise taotlusel ja nendeks puhkudeks, kui halduslepingu pool ehk huvitatud KOV ei saa nõuda mingeid täiendavaid andmeid. Seadusest ei tulene siinjuures isik on pankrotistunud või likvideeritud. Kui DP dokumentide loetelu või andmete esitamise kohustust detailplaneeringu menetluse menetlusest on huvitatud mõni muu isik, siis sõlmitakse algaamisel ja detailplaneering algatatakse PlanS §-is 128 toodut arvestades. selle isikuga PlanS §-s 130 toodud haldusleping ja menetluses on (uus) huvitatud isik uuesti olemas. Senise punkti 7 kohaselt Kuna ühel kinnistul saab kehtida vaid üks detailplaneering (§ 140 lg 8), siis sätte sisuks saab olla vaid menetluse lõpetamine üldplaneeringu Samuti ei toeta me ettepanekut jätta eelnõust välja PlanS vastuolu tõttu. Eelnõus on jäetud aga tähelepanuta, et detailplaneeringu kooskõla § 129 lõike 1 punktidega 5 ja 7 kavandatud muudatusi. üldplaneeringuga ja õigusaktituga hinnatakse juba detailplaneeringu algatamisel, so algatada ei saa detailplaneeringut, mis on vastuolus üldplaneeringuga (PlanS § 128 Eelnõukohase PlanS § 129 lõike 1 punktiga 5 nähakse lg 2 p 1) või seadusega. Kui detailplaneeringu menetluse käigus ilmnevad uued ette, et KOV võib DP menetluse lõpetada, kui huvitatud asjaolud, mis ei võimalda menetlusega edasi minna, siis kohaldub § 129 lg 1 p 2. Jääb isik ei ole pärast vähemalt kahte kirjalikku meeldetuletust 24 ebaselgeks ning seletuskirjast ei tulene, millistel faktiliselt olukordadel alus üldse esitanud määratud tähtaja jooksul planeerimismenetluse kohalduks. Vastuolu üldplaneeringu või seadusega ei saa menetluse kestel lihtsalt jätkamiseks vajalikke andmeid. Selliste andmete alla võib tekkida. Kui silmas peetakse olukorda, kus detailplaneeringu menetluse kestel mõista ükskõik milliseid andmeid, mis on planeeringu kehtestataks uus üldplaneering, siis tuleks see selgelt välja tuua. Samas tuleb edasiseks menetlemiseks vajalikud ning selliseid andmeid otsustamisel arvestada huvitatud isiku õigustatud ootusega, mis võib saab esitada vaid huvitatud isik (nt eskiisid, uuringud detailplaneeringu menetluse lõpetamise välistada. vms). Sättes on ette nähtud, et meeldetuletusi peab olema vähemalt kaks ning alles siis saab KOV alustada DP Seega punktid 5 ja 7 sisaldavad endast võimu kuritarvitamise ohtu. Juba praegu ei menetluse lõpetamise kaalumisega. Huvitatud isikult ei ole harvad juhud, kus KOV ähvardab planeeringu koostamise menetluse lõpetada, saa nõuda andmeid, mida ta ei saa objektiivselt esitada kui huvitatud isik ei allu KOV-i nõudmistele, sh ka selgelt õigusvastastele ning võimaliku sätte kuritarvitamise puhul on huvitatud nõudmistele. Sageli pöörduvad huvitatud isikud selliste olukordade tekkel kohtusse isikul õigus pöörduda kaebusega halduskohtu poole. ja ei ole harv, kus siis kohus KOV-ile selgitab, et viidatud nõudmised kui asjasse puutumatud või alusetud nõudmised tuleb kõrvale jätta. Paraku ei ole aga harv, kus Eelnõukohase PlanS § 129 lõike 1 punktiga 7 nähakse KOV jätab siiski ka kohtu selgitused tähelepanuta. Teen ettepaneku sellises ette, et KOV võib DP menetluse lõpetada, kui huvitatud sõnastuses regulatsioon kui suure võimu kuritarvitamise riskiga regulatsioon kõrvale isik keeldub põhjendamatult täitmast planeeringu jätta. PlanS § 129 lg 1 p 1 lause katab ära kõik eelnõu seletuskirjas viidatud olukorrad, koostamise korraldaja kirjalikku nõuet järelikult ei ole neid vaja täiendavalt üle reguleerida. planeeringulahendust kehtiva õiguse või planeeringuga vastuolu tõttu muuta või täpsustada. Punkti 7 eesmärk on tagada, et planeeringulahendus vastab kehtivale õigusele ja kehtivatele planeeringutele (nii kõrgema tasandi planeeringud kui ka kehtivad DP-d, mille elluviimist koostamisel olev DP võib mõjutada). Kui KOV on esitanud kirjaliku ja põhjendatud nõude lahenduse muutmiseks või täpsustamiseks ning huvitatud isik keeldub seda täitmast ilma sisulise või õiguslikult põhjendatud vastuväiteta, on menetluse jätkamine sisuliselt takistatud. Muudatus aitab vältida praktikas pahatihti esinevaid olukordi, kus planeeringulahenduse väljatöötamine jääb venima huvitatud isiku huvi puuduse tõttu planeerimisprotsessi jätkata, vastuolu tõttu kehtiva õigusega või takerdub põhjendamatute erimeelsuste tõttu huvitatud isiku ja planeeringu koostamise korraldaja vahel. Kui eesmärgiks on võetud planeeringute tõhustamine ja menetluste kiirendamine, siis lahendamist 25  vajavad menetluse kõik tahud, sh huvitatud isikust sõltuvad aspektid; ei ole proportsionaalne täiendavate raamide seadmine vaid KOV-idele. Rõhutame, et kui planeeringulahendus ei ole vastuolus õigusaktiga või kõrgema tasandi planeeringuga, ei ole võimalik pakutud PlanS § 129 lõike 1 punkte 5 ja 7 ka kasutada. Ehk sellisel juhul ei ole võimalik väita, et KOV saaks alust kasutada nii-öelda pahatahtlikult menetluse lõpetamiseks või huivtatud isiku survestamiseks. Tuuleenergia Assotsiatsioon (22.10.2025) 1. Käimasolevate kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute menetluste jätkamine Ettepanek: arvestada Eelnõu punktiga 23 tunnistatakse kehtetuks planeerimisseaduse 7. peatükk („Kohaliku omavalitsuse eriplaneering“). Seletuskirjas on öeldud, et muudatus ei Oleme nõus, et õigusselguse huvides on mõistlik, kui puuduta juba koostamisel olevaid KOV eriplaneeringuid (EP-sid) ning nende EhSRS-is näha ette vastav rakendussäte. Teeme koostamine viiakse lõpuni kehtiva seaduse alusel. Selguse ja õiguskindluse huvides ettepaneku sõnastada säte järgmiselt: peaks see põhimõte olema fikseeritud seaduse tasandil, mitte üksnes seletuskirjas. „§ 3014. Enne käesoleva paragrahvi jõustumist algatatud ETEA ettepanek: kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute menetlemine Täiendada eelnõu § 2 EhSRS-i lisatava § 30¹¹-ga järgmises sõnastuses: „§ 30¹¹. Enne planeerimisseaduse 7. peatüki kehtetuks tunnistamist algatatud Enne käesoleva paragrahvi jõustumist algatatud kohaliku kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute menetlemine Enne planeerimisseaduse 7. omavalitsuse eriplaneeringud menetletakse lõpuni, peatüki kehtetuks tunnistamist algatatud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringud lähtudes seni kehtinud planeerimisseaduse nõuetest.“ menetletakse lõpuni ning nende menetlemisel kohaldatakse seaduse redaktsiooni, mis kehtis enne planeerimisseaduse 7. peatüki kehtetuks tunnistamise jõustumist.“ Säte järgib ülesehituselt EhSR § 1 lõiget 1, millega sätestati samalaadne kord algatatud planeeringutele PlanS jõustumisel ehk algatatud planeeringud menetleti lõpuni, võttes arvesse kuni 01.07.2025 kehtinud PlanS redaktsiooni. 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) kohaldamine olulise ruumilise Ettepanek: mitte arvestada mõjuga ehitiste detailplaneeringutes Eelnõu punktidest 23 ja 28 tulenevalt on edaspidi võimalik olulise ruumilise mõjuga Meie hinnangul on tegemist selge seosega, millele on ehitisi (ORME), sh maismaatuuleparke, kavandada: viidanud ka ettepaneku tegija: maismaatuuleparkide puhul kohaldatakse, nagu kõikide DP-de puhul, PlanS 26 a) üldplaneeringu (asukoha valik) ja detailplaneeringu (ehitusõigus) § 124 lõiget 6 koosmõjus KeHJS § 33 lõikega 2. kombinatsioonina või Maismaatuuleparkide osas ei ole meie hinnangul b) ainult detailplaneeringu alusel (asukoha valik ja ehitusõigus üheskoos). võimalik mõnele muule järeldusele jõuda ehk maismaatuuleparkide detailplaneeringute puhul antakse Eelnõust ei selgu üheselt, kas maismaatuulepargi detailplaneeringu puhul on KSH eelhinnang keskkonnamõju strateegilise hindamise kohustuslik või otsustatakse KSH vajadus eelhinnangu alusel. Seletuskirja ja vajadusele. kooskõlastustabeli viited on selles küsimuses vastuolulised. Märgime, et kui DP koostajatel tekib osundatud seose ETEA ettepanek: loomisel raskusi, saame anda selgitusi seaduse õigeks ja Eelnõu seletuskirjas tuleks selgelt ja ühemõtteliselt märkida, et PlanS § 124 lg 6 ja ühetaoliseks kohaldamiseks. KeHJS § 33 lg 2 p 4 kohaselt tuleb maismaatuulepargi detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda KSH vajadust, mitte rakendada automaatselt KSH menetlust. Paindlikkuse säilitamine on siin oluline, et vältida ülemäärast halduskoormust juhtudel, kus keskkonnamõjud on juba üldplaneeringu tasandil piisavalt hinnatud. 3. KOV eriplaneeringute alusel kavandatavate tuuleparkide menetlus Ettepanek: mitte arvestada Eelnõu § 1 p 28 järgi on detailplaneeringu koostamine nõutav ORME, sh maismaatuulepargi, ehitamiseks. Täpsustada tuleks, et juba algatatud ja kehtestatava Ettepaneku nr 1 põhjal nähakse ette, et kohaliku KOV EP alusel kavandatava tuulepargi puhul ei ole vaja koostada eraldi omavalitsuse eriplaneeringule kohaldatakse ka peale sätte detailplaneeringut. Vastasel juhul tekiks segadus, eriti ühe-etapiliste KOV EP-de jõustumist ehk kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu puhul. instrumendi kehtetuks tunnistamist senini kehtinud menetlusreegleid. See tähendab, et sellisel juhul on ETEA ettepanek: kohaliku omavalitsuse eriplaneering ehitusõiguse Täpsustada eelnõu § 1 p 28 järgmiselt: andmise aluseks. „28) paragrahvi 125 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „juhul“ sõnadega „ning olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks“, välja arvatud juhul, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamise aluseks on kohaliku omavalitsuse eriplaneering.“ 4. ORME-de detailplaneeringute käsitlemine üldplaneeringut muutvate Ettepanek: mitte arvestada planeeringutena Eelnõu seletuskirjas (lk 10–11) on viidatud, et kui ORME ei ole üldplaneeringus Seaduseelnõu seletuskirjas ei ole võimalik teha sisulisi kavandatud, võib ORME detailplaneering vajaduse korral üldplaneeringut muuta. välistusi, erisusi või regulatiivset toimet omavaid Oluline on rõhutada, et üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut käsitletakse järeldusi. Oleme senini olnud seisukohal, et seaduse ja kohtupraktika kohaselt erandina, mitte reeglina. üldplaneeringut muutev DP sisustatakse alati konkreetse planeerimismenetluse valguses. Ka ettepaneku tekstis on 27 ETEA ettepanek: Seletuskirja tuleks täiendada selgitusega, et kui ORME (nt toodud, et „kui ORME ei ole üldplaneeringus kavandatud, maismaatuuleparkide) asukohti ei ole üldplaneeringus määratud, ei tähenda see võib ORME detailplaneering vajaduse korral automaatselt, et detailplaneering muudab üldplaneeringut. Üldplaneeringule üldplaneeringut muuta“ ehk seaduseelnõu seletuskiri vastavust või mittevastavust tuleb hinnata kaasuspõhiselt. möönab, et ei ole välistatud, et ORME DP-l võib olla üldplaneeringut muutev sisu, kuid ei pruugi (nn võib- konstruktsioon). 5. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise alused (PlanS § 140 lõike 1 täiendamine) Ettepanek: mitte arvestada Eelnõu § 1 punktiga 37 soovitakse lisada uus alus detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks olukorras, kus pärast planeeringu kehtestamist ilmnevad asjaolud, mis Märgime, et ettepanekus viidatud alus loobumiseks välistavad selle elluviimise. ETEA leiab, et sellise muudatuse vajadus puudub, kuna planeeringu elluviimisest (PlanS § 140 lõike 1 punkt 3) on kehtiv õigus juba võimaldab loobuda planeeringu elluviimisest põhjendatud juhtudel. suunatud huvitatud isikule või maaomanikule. Riigikohtu praktika (nt RKHK otsus 3-3-1-9-14) rõhutab, et planeeringu kehtetuks Eelnõukohast täiendavat alust saab aluseks võtta aga tunnistamine ei tohi olla meelevaldne ega ebaproportsionaalne sekkumine KOV, kes objektiivsetele asjaoludele tuginedes saab DP omandiõigusse ja ettevõtlusvabadusse. Selguse ja õiguspärase ootuse tagamiseks kehtetuks tunnistada, kui seda ei ole enam võimalik ellu võiks kaaluda pigem tähtaegade sätestamist, mille jooksul isikul on mõistlik ootus viia (nt keskkonnaalased piirangud, mis on tekkinud peale detailplaneeringu realiseerimiseks. DP kehtestamist; põhjavee puudumine vms). ETEA ettepanek: Eelnõu § 1 punkt 37 jätta välja. 6. Eesti Planeerijate Ühingu 07.10.2025 ettepanekute toetamine Ettepanek: võtta teadmiseks ETEA toetab Eesti Planeerijate Ühingu eelnõu juurde esitatud ettepanekuid: Oleme andnud oma seisukoha ka Planeerijate Ühingu 6.1. Olulise ruumilise mõjuga ehitise (ORME) mõiste ja regulatsiooni kehtetuks ettepanekutele. tunnistamine. ORME regulatsiooni eesmärk oli peamiselt asukohavaliku teostamine, mis pärast KOV eriplaneeringu regulatsiooni kehtetuks tunnistamist kaotab praktilise Märgime, et nii ORME kui heakskiidumenetluse osas tähenduse. Seetõttu ei ole eriregulatsiooni osaline säilitamine põhjendatud. oleme viimas läbi analüüsi, mille järgselt esitame asjakohased ettepanekud õigusaktide muutmiseks. 6.2. Planeeringute heakskiitmise menetluse kehtetuks tunnistamine. Toetame ettepanekut, et Maa- ja Ruumiametil on võimalik planeeringu ja KSH vastavust hinnata kooskõlastamise etapis, mistõttu ei ole vaja eraldi heakskiitmise menetlust. KC Energy OÜ (29.10.2025) KC Energy OÜ leiab, et kaaluda ja analüüsida võiks ORME objektide kavandamisel Ettepanek: mitte arvestada ja planeerimisel järgnevat lähenemist: 28 Energeetika on riigi ruumilises arengus väga oluline valdkond. Energiaga varustatus Vajab täiendavat analüüsi arvestades ka ORME-de on majandusliku konkurentsivõime eeltingimus. Uued energiatootmisüksused tuleb nimekirja VV määruses 102. Määruse ülevaatamine on paigutada ruumis ratsionaalselt ja kestlikult. Kehtiva PlanS-i kohaselt ORME MKM-il kavas 2026. aasta jooksul. kavandamiseks on ette nähtud võimalus läbi üldplaneeringu või läbi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu. Pärast kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu regulatsiooni tühistamist tuleb võtta seisukoht, et ORME objektide (eelkõige energiatootmise üksused) planeerimine on kantud maakondade ruumilistest vajadustest. Kuna ORME objektide ruumiline mõju ei piirdu valdavalt ühe kohaliku omavalitsuse piiridega, oleks nende planeerimisel sobivaimaks planeeringu liigiks maakonnaplaneeringu teemaplaneering. Nimetatud lähenemist toetab see, et ORME objektide rajamine sisaldab loakohustuslikke tegevusi või valdkondi, kus loa andjaks ei ole KOV või kasutavad nad ressurssi (õhk, vesi, maapõu jne), mille kasutamise või lubamise osas puudub KOV otsustuspädevus. KOKS (edaspidi kohaliku omavalitsuse korralduse seadus) § 6 sätestab omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevuse. ORME objektide nimekirjas ei ole objekte ega tegevusi, mille korraldamine on KOKS alusel omavalitsuse ülesanne. Seega ORME objektide kavandamise, planeerimise ja ehitusõiguse andmise küsimused ei ole KOV ülesanded ning kuuluvad valdavalt kõrgemalseisva planeeringuliigi ülesannete hulka. ORME objektide kavandamine kuulub teiste hulgas maakonnaplaneeringu eesmärkide hulka, milleks on maakonna, selle osa või muu regiooni ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Maakonnaplaneering koostatakse eelkõige kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks ning riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamiseks. Seega ORME objektide sealhulgas ka tuuleparkide planeerimisel oleks sobivaimaks planeeringu liigiks maakonnaplaneeringu teemaplaneering. Eeltoodud ettepaneku valguses vajaks muutmist PlanS § 55 lg 4, mille kohaselt täna on maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Ettepanek oleks maakonnaplaneeringu koostamise korraldajaks määrata Maa- ja Ruumiamet ning maakonnaplaneeringu kehtestajaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 29 Ettepanek lisada PlanS-is viide ORME määrusele PlanS § 56 (Maakonnaplaneering) alla. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku, et ORME objektide osas ehitusseadustiku alusel menetleb ja väljastab projekteerimistingimused ja ehitusloa Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA). Eelnimetatud ettepanek lähtub asjaolust, kus näiteks juba kehtiva ehitusseadustiku alusel (§ 130 lg 3 punkti 8) teostab riiklikku järelevalvet tuulegeneraatorite ja tuuleparkide ohutuse kontrollimisel TTJA. Ettepanek täpsustada kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus (KAHOS) § 5 lg 1 punkti 3, asendades kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu mõiste maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu mõistega. See annaks võimaluse TTJA-le KAHOS alusel seada sundvaldus nt tuuleparki teenindavate teede ja tehnovõrkude osas. Eelnimetatud lähenemist toetab ka Riigikohtu HK otsus 3-18-2022 (15.04.2021): 25. Kolleegium märgib, et lisaks vastustaja osutatud võimalusele seadustada ehitis eraõigusliku servituudi seadmise abil, pole praegusel juhul välistatud ka kaebaja kinnistule sundvalduse seadmine kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 4 lg 1 p 2 ja § 39 lg 2 alusel. AÕS § 1581 kehtestab vaid erikorra teatud juhtudel tehnovõrkude ja -rajatiste tarvis sundvalduse seadmiseks, välistamata muude tehnovõrkude ja -rajatiste suhtes üldkorra kohaldamist. Vastasel juhul oleks KAHOS § 4 lg 1 p 2 sisutu. AÕS § 1581 lg-s 11 on loetletud omanikud, kellele kuuluv rajatis loetakse selle paragrahvi kohaldamisel vajalikuks avalikes huvides. Sellistel juhtudel on sundvalduse seadja kaalutlusõigus kitsendatud ning selge ülekaal on antud talumiskohustuse kasuks rääkivatele avalikele huvidele. Seega, kui kolmanda isiku elektriõhuliin AÕS §-s 1581 nimetatud tingimustele ei vasta, on vastustajal siiski võimalik kaaluda sundvalduse seadmist KAHOS § 4 lg 1 p 2 ja § 39 lg 2 alusel, hinnates seejuures liini rajamise kasuks rääkivat avalikku huvi selle mõiste tavapärases tähenduses (näiteks huvi taastuvenergia kasutuselevõtu vastu). Kui energia tootmiseks oleks asjakohaseid huve kaaludes põhimõtteliselt võimalik kinnisasi sundvõõrandada (KAHOS § 4 lg 1 p 2), on samade asjaolude korral võimalik ka omaniku õigusi vähem riivava sundvalduse seadmine. 30  Muudatusettepanekud planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta 1.1. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 3 (muutes vastavalt teiste punktide numeratsiooni) järgmiselt: „3) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses: „(22) Planeerimisalase tegevuse korraldaja võib määrata planeerimismenetluses toimingu tegemiseks mõistliku tähtaja juhul, kui käesolevas seaduses või muus õigusaktis ei ole toimingu tegemiseks tähtaega sätestatud.“;“ Selgitus: planeeringute menetlused võivad jääda venima ka planeerimisalase tegevuse korraldajast sõltumatutel asjaoludel, peaasjalikult juhul kui kaasatud isikud või isikud, kelle seisukoht või arvamus on ühel või teisel juhul vajalik (nt võrguvaldaja), ei vasta mõistliku aja jooksul. Niisamuti on tagasiside põhjal täheldatud, et ka planeeringust huvitatud isikud ei tee vajalikke toiminguid (nt vajalikke muudatusi planeeringu lahenduses vms) alati mõistliku aja jooksul. Sätte alusel saab planeerimisalase tegevuse korraldaja menetlust paremini suunata ja seda sobivas ajaraamis hoida. Haldusmenetluse seaduse1 § 38 lõike 1 kohaselt on haldusorganil õigus nõuda haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt ning muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud. Seega on planeerimisalase tegevuse korraldajal õigus planeerimismenetluses vajalikke andmeid nõuda nii huvitatud isikult, kaasatud ja puudutatud isikult kui ka muult menetlusosaliselt. Mõistlik on sätestada selle õiguse kohaldamise mõistetavuse huvides tähtaja määramise pädevus. Haldusmenetluse seadus ei sätesta otsesõnu, et haldusorgan võib haldusmenetluses tähtaega määrata juhul, kui see tähtaeg ei tulene ühestki muust kehtivast õigusaktist. Aluse annab selleks haldusmenetluse seaduse § 33 lõige 5, mille kohaselt võib haldusorgan enda määratud menetlustähtaegu oma algatusel pikendada. See konstruktsioon on osutunud aga keeruliseks, mistõttu on mõistlik sätestada selle õiguse kohaldamise mõistetavuse huvides tähtaja määramise pädevus selgelt seaduses. Toimingu tegemise tähtaeg peab olema mõistlik ning see varieerub olenevalt toimingu sisust. Planeerimisalase tegevuse korraldaja otsustab mõistliku tähtaja konkreetse menetlustoimingu sisu järgi. Eelnõukohase sättega ei saa planeerimisalase tegevuse korraldaja määrata tähtaega isikule või asutusele, kelle toimingu tegemise tähtaeg on määratud seadusega (nt kooskõlastaja, kellele kehtib konkreetne planeerimisseaduses (PlanS) sätestatud tähtaeg). Eesmärgiks on vältida olukorda, kus planeerimisalase tegevuse korraldaja sätestab muu tähtaja kui seaduses vahetult ette nähtud. PlanS-i muutmise eelnõu punktiga 41 (varasem punkt 32) täiendatakse PlanS-i § 129 lõiget 1 punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) huvitatud isik ei ole pärast vähemalt kahte kirjalikku meeldetuletust esitanud määratud tähtaja jooksul planeerimismenetluse jätkamiseks vajalikke andmeid:“. Säte annab planeerimisalase tegevuse korraldajale õiguse määrata huvitatud isikule 1 HMS Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 vajalike andmete esitamise tähtaja, millest kinnipidamata jätmise korral ja pärast vähemalt kahte meeldetuletust võib planeerimisalase tegevuse korraldaja menetluse lõpetada. See puudutab aga üksnes huvitatud isikut ehk osutatud muudatus ei laiene teistele menetluses osalevatele isikutele. Eelnõukohase sättega täpsustatakse planeerimisalase tegevuse korraldajale tähtaja määramise õigust andvat normi. 1.2. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 4 (muutes vastavalt teiste punktide numeratsiooni) järgmiselt: „4) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Andmekogu kaudu võib planeerimisalase tegevuse korraldaja kaasata isikuid, kelle õigusi või huve võib planeerimismenetlus puudutada ja isikuid, kes on avaldanud soovi planeerimismenetluses osaleda. Selleks võib ta saata andmekogu kaudu neile teateid planeerimismenetluse või menetlustoimingu kohta.“;“ Selgitus: Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis (edaspidi VVTP) on ühe eesmärgina peale planeeringute ja lubade menetlusaegade lühendamise märgitud ka ruumilise planeerimise digipöörde lõpuleviimine. Ettevalmistamisel on uus planeeringute infosüsteem, millega antakse planeerimisalase tegevuse korraldajatele, eeskätt kohalikele omavalitsustele, võimalus menetleda planeeringuid digitaalselt (edaspidi PLANIS). Praegust planeeringute andmekogu PLANK edaspidi enam ei kasutata, kuna see ei ole enam ajakohane ja selle arendamine ei ole otstarbekas. Käesoleva sättega luuakse seaduse tasandil võimalus saata loodava PLANIS-e kaudu planeeringu- ja selle mõjualasse jäävatele isikutele massiteateid planeeringu algatamise või muude planeeringuga seotud menetlustoimingute kohta (nt avaliku arutelu toimumine), et tagada isikute parem kaasatus. Massiteavituseks kasutab andmekogu juba kogutud andmeid või teeb kontaktandmete päringu rahvastikuregistrisse. Andmekogu ülesehitusega tagatakse, et massiteavituse tegija ei saa tutvuda andmetega, mis kogutakse massiteavituseks. 1.3. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 6 (muutes vastavalt teiste punktide numeratsiooni) järgmiselt: „6) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 71 järgmises sõnastuses: „§ 71. Haldusjärelevalve tegija Maa- ja Ruumiamet teeb haldusjärelevalvet käesolevas seaduses sätestatud tähtaegadest kinnipidamise üle.“;“ Selgitus: muudatus järgib VVTP-s nimetatud eesmärki tugevdada Maa- ja Ruumiameti (edaspidi MaRu) rolli. Sättega antakse MaRu-le õigus kontrollida nii kohaliku omavalitsuse üksuse (KOV) kui ka muu planeerimisalase tegevuse korraldaja või asutuse tegevuse tähtaegsust. Osutatud PlanS-i muudatus on kooskõlas kehtiva õigusega ning ka teostatav (haldusjärelevalve pädevus antakse seadusega kooskõlas VVS-ga, muu hulgas saab MaRu teha ettekirjutusi, mille täitmise võimalikkus on tagatud VVS-i2 §-dega 751–752, kusjuures VVS § 751 lõike 4 järgi võib ettekirjutuse täitmata jätmise eest kohaldada KOV-ile sunniraha ülemmääraga 9600 eurot). 2 Vabariigi Valitsuse seadus 2 (15) MaRu on valitud seetõttu, et PlanS-is on MaRu-l oluline roll, sealhulgas järelevalve roll (nt PlanS §-d 90 ja 121). „Maa- ja Ruumiameti põhimääruse“3 § 13 lõikes 1 sätestatakse, et MaRu strateegilise ruumiplaneerimise teenistuse põhiülesanne on muu hulgas kohaliku omavalitsuse üksuse suutlikkuse arendamine kvaliteetse elukeskkonna kujundamisel ning ta täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Sama põhimääruse § 7 punkti 1 kohaselt teeb MaRu riiklikku ja haldusjärelevalvet. Seega on muudatuse rakendamise õiguslikud eeldused loodud ka MaRu põhimäärusega. Sätte eesmärk on tugevdada MaRu õigust planeerimismenetluse suunamisel nii sisuliselt kui ka menetluslikult. Rahulolematus tähtaegadest mittekinnipidamise suhtes on olnud üks peamine koostööpartneritelt saadud tagasiside. Muudatusega antakse MaRu-le õigus sekkuda menetlusse ning selgitada välja menetluse venimise põhjused, vajaduse korral kohaliku omavalitsuse üksust suunata ja abistada. Kui kõik meetmed on ammendatud, saab MaRu teha ka ettekirjutuse. Haldusjärelevalve puhul hindab MaRu kas omal algatusel või vastava taotluse saamisel, kas kõrvalekalded tähtaegadest kinnipidamisest on konkreetset menetlust silmas pidades põhjendatud või mitte. Ennekõike on MaRu ülesanne astuda samme juhul, kui menetlus selgelt venib. Praegu on üldine haldusjärelevalve pädevus KOV tegevuse üle Justiits- ja Digiministeeriumil vastavalt VVS-i §-le 753. See pädevus seisneb õiguses kontrollida KOV-i haldusaktide õiguspärasust ning teha nende seadustega kooskõlla viimiseks ettepanekuid ja kui KOV ei ole ettepanekut tähtaja jooksul täitnud, võib Justiits- ja Digiministeerium pöörduda protestiga halduskohtusse. MaRu haldusjärelevalve roll on võrreldes eelnimetatuga kitsam, kuna see seisneb planeerimismenetluse haldusjärelevalves tähtaegadest kinnipidamise osas ning puudutab ka teisi planeerimisalase tegevuse korraldajaid ja asutusi, kellele on PlanS toiminguks tähtaja ette näinud. Haldusjärelevalve sellisel kujul on Eesti õiguses olemas ehk tegemist ei ole uue regulatsiooniga. Sarnane haldusjärelevalve pädevus on avaliku teabes seaduse § 45 lõikega 1 antud Andmekaitse Inspektsioonile, kellel on õigus teha nii riiklikku kui haldusjärelevalvet teabevaldajate üle, milleks on nii KOV-id kui riigiasutused. 1.4. Jätta eelnõu § 1 punktist 9 (nüüdne punkt 12) välja tekstiosa „§ 32 lõigetes 4 ja 5,“. Selgitus: PlanS-i 18. juulil 2025 jõustunud muudatustega tunnistati PlanS-i § 32 kehtetuks, mistõttu ei ole võimalik eelnõuga PlanS-i § 32 lõikeid 4 ja 5 muuta. 1.5. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 13 (muutes vastavalt teiste punktide numeratsiooni) järgmiselt: „13) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja võib planeeringu koostamise käigus saadud kirjalikele arvamustele esitada koondvastuse enne planeeringu avalikku väljapanekut, kuid hiljemalt 60 päeva pärast kirjalike arvamuste saamist.“;“ Selgitus: planeerimismenetlus on avalik ning sellesse kaasatakse nii planeeringualasse jäävate kinnistute omanikud kui ka muud planeeringust huvitatud isikud. Kehtivas PlanS-is ei ole sätet, mille kohaselt saaks planeerimisalase tegevuse korraldaja vastata suuresti samalaadsetele pöördumistele ühe vastusega, vaid ta peab lähtuma märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise 3 Maa- ja Ruumiameti põhimäärus–Riigi Teataja 3 (15) ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse4 (MSVS) nõuetest, st ta on kohustatud vastama 15 päeva jooksul ning vajaduse korral saab seda tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Väga mahukate planeeringute puhul (eriti riigi ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringud ja kohalike omavalitsuste üldplaneeringud) võib kaasatud isikute hulk tekitada väga suurt halduskoormust, mis omakorda venitab planeeringu menetlust. Sätte jõustumise korral saab planeerimisalase tegevuse korraldaja koguda saabunud pöördumised ja arvamused kokku ning vastata neile koondatult. Sätet saab kohaldada aga ainult siis, kui pöördumisi ja arvamusi on saabunud rohkem kui üks. Kui on saadud vaid üks pöördumine, siis ei või seda sätet kohaldada ehk oodata vastamisega 60 päeva. Nii nagu MSVS-is on sätestatud, peab pöördumistele ja arvamustele vastama viivitamata ja see kehtib ka nendel puhkudel, kus pöördumisi ja arvamusi on enam kui üks, kuid kus vastamine ei nõua ilmselgelt nii kaua aega ja kus tuleb vastata viivitamata. Sättega nähakse ette, et ühelegi pöördumisele või arvamusele ei või vastata hiljem kui 60 päeva pärast. See tagab, et kui planeerimismenetlus jääb ühel või teisel põhjusel venima, ei pea arvamuse avaldaja jääma planeeringu avalikku väljapanekut ootama, mis võib toimuda palju hiljem. Planeerimisalase tegevuse korraldaja kogub saabunud arvamused kokku ning vastab neile nii, et ühegi arvamuse puhul ei ületata 60-päevast tähtaega. Terminit „koondvastus“ ei ole PlanS-is määratletud, kuid tegemist on üldkeele sõnaga. Seda sõna kasutatakse nt Riigikantselei koostatud kaasamise heas tavas5 (punkt 6). Säte vähendab planeerimisalase tegevuse korraldaja halduskoormust ning annab võimaluse suunata vabanev ressurss planeeringu sisulisse menetlusse. Arvamuse avaldajad ei saa küll vastust oma pöördumisele nii kiiresti kui seni, kuid planeerimismenetluse kontekstis ei ole see erakorraline muudatus ega mõjuta arvamuse avaldajate õigusi olulisel määral. Tähtis on ka rõhutada, et sätte rakendamine on vabatahtlik (võib-konstruktsioon), st planeerimisalase tegevuse korraldaja võib ka edaspidi lähtuda MSVS-ist ja vastata 15 päeva jooksul või vastata kiiremini ka koondatult, koondvastust esitades, st kiiremini kui sel juhul maksimaalselt lubatud 60 päeva jooksul. 1.6. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 14 (muutes vastavalt teiste punktide numeratsiooni) järgmiselt: „14) paragrahvi 57 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja võib planeeringu koostamise käigus saadud kirjalikele arvamustele esitada koondvastuse enne planeeringu avalikku väljapanekut, kuid hiljemalt 60 päeva pärast kirjalike arvamuste saamist.“;“ Selgitus: selgitus punktis 1.5. 1.7. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 22 (muutes vastavalt teiste punktide numeratsiooni) järgmiselt: „22) paragrahvi 75 lõike 1 punktis 27 asendatakse sõna „maareformiseaduse“ sõnadega „maareformi seaduse“;“ Selgitus: tegemist on redaktsioonilise muudatusega. Seni on PlanS-is selle õigusakti nimetus olnud 4 MSVS § 6 5 Kaasamise hea tava 4 (15) ebakorrektne. Seaduse õige nimetus on „maareformi seadus“6. 1.8. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 24 (muutes vastavalt teiste punktide numeratsiooni) järgmiselt: „24) paragrahvi 76 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Üldplaneeringu koostamise korraldaja võib planeeringu koostamise käigus saadud kirjalikele arvamustele esitada koondvastuse enne planeeringu avalikku väljapanekut, kuid hiljemalt 60 päeva pärast kirjalike arvamuste saamist.“;“ Selgitus: selgitus punktis 1.5. 1.9. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 36 (muutes vastavalt teiste punktide numeratsiooni) järgmiselt: „36) paragrahvi 125 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kohaliku omavalitsuse üksus võib lubada detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut koostamata püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele või selle vahetusse lähedusse jäävale hoonestatud või hoonestamata kinnisasjale hoone ja seda teenindavad ehitised, kui üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega.“;“ Selgitus: muudatus lähtub VVTP-s nimetatud eesmärgist loobuda detailplaneeringu nõudest olukorras, kus see ei loo lisaväärtust. Sätte jõustumise korral laieneb detailplaneeringu projekteerimistingimustega asendamise võimalus (edaspidi PT) oluliselt. PlanS-i § 125 lõige 5 sätestab erandi üldisest DP koostamise kohustusest (vastavalt PlanS § 125 lõikele 1 linnades ja alevites ning üldplaneeringuga määratud juhtudel ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks või laiendamiseks üle 33%) ning selle kohaldamise eelduseks on põhimõtteliselt kaks asjaolu: 1) ehitis, mida soovitakse ehitada, sobitub piirkonda; 2) üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused. Praktikas on erandi kohaldamise peamine takistus olnud kohalike omavalitsuste üldplaneeringute suur üldistatus, st ei ole täidetud eeldus, et on olemas PT-de andmise aluseks olevad täpsed tingimused. Need tingimused tulenevad ehitusseadustiku7 § 26 lõikest 4 ja on piisavalt spetsiifilised, kuid nende väljendamine üldplaneeringutes on keerukas, kuna mida täpsem on tingimus, seda enam tekitab tingimuse kehtestamine huvide konflikti ning üldplaneeringute jäikust. Muudatusega likvideeritakse see puudus ning PT-de andmisel peab edaspidi jätkuvalt arvestama üldplaneeringute puhul kehtivaid üldisi kasutus- ja ehitustingimusi (nt maa sihtotstarve, juhtotstarbed, kasutusotstarbed, ehitiste maksimaalsed kõrgused, kruntide suurused jms). Muudatuse tulemusena saab PT-sid väljastada selliselt, et ehitustingimused selguvad PT-de menetluse käigus. Niisamuti on olnud küllaltki kitsas see eeldus, et erandit saab kohaldada kinnisasja puhul, mis 6 MaaRS 7 EhS 5 (15) jääb olemasoleva hoonestuse vahele. Praktikas on seda tõlgendatud selliselt, et erandi eelduseks on tühi kinnisasi, mida ümbritsevad hoonestatud kinnistud. Eelnõuga laiendatakse seda eeldust peale olemasoleva hoonestuse vahele jääva kinnisasja ka olemasoleva hoonestuse vahetusse lähedusse jäävale kinnisasjale. Vahetusse lähedusse jääva kinnisasjana tuleb mõista kinnisasja, millel viibides on näha vähemalt kõrvalkinnisasja hoone üht külge. Hoone nägemise all peetakse silmas seda, et kõrvalkinnistul asuv hoone on mõistlikus kauguses, see on kergesti märgatav ja selle ehituslikke detaile on võimalik pingutuseta tuvastada. Vahetusse lähedusse ei saa seega jääda näiteks naaberkinnistul olev hoone, mis on nii kaugel, et vaatlejal pole võimalik täpsemaid ehitusdetaile tuvastada. See, kuidas konkreetsel juhul vahetusse lähedusse jäävat hoonet mõista, on kohaliku omavalitsuse üksuse otsustada. Muudatusega võimaldatakse erinevalt kehtivas PlanS-i § 125 lõikes 5 sätestatud erandist, mis võimaldab PT-dega püstitada üksnes ühte hoonet, tulevikus püstitada lisaks põhihoonele (nt elamu) ka selle hoone toimimiseks vajalikud ehitised (nt abihooned). Muudatuse tulemusel saab ühele kinnistule luua tervikliku ja funktsionaalselt koostoimiva lahenduse. Sättega nähakse ette, et erandit saab kohaldada ka siis, kui kinnisasjal juba on hoone. Lisaks sellele on võrreldes varasema sättega välja jäetud nõue, et PT-ga ette nähtud hoone sobitub suuruselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi (kehtiva PlanS-i § 125 lõike 5 punkt 1). See nõue jäetakse välja eeldusel, et hoone võib PT-ga ette näha üldplaneeringuga määratud ulatuses ja suuruses, olenemata otseselt sellest, milline on hoone lähiümbrus. Tuleb silmas pidada, et säte ei võimalda minna PT-ga mööda üldplaneeringus sätestatud hoonestuslaadi kitsendustest (nagu näiteks miljööväärtuslikud alad). Sätte jõustumise korral saab lahendada hoonestamisega seotud küsimusi lihtsamalt ning hoitakse kokku ressurssi. DP koostamise kulu jääb sätte kohaldamisel ära. PT menetlusega kaasnevad küll koostamiskulud, mis aga ei ole võrreldavad DP-ga kaasnevate kuludega. Lisaks peab rõhutama, et PT menetlus on palju kiirem (DP menetluse nominaalne menetlusaeg on 3 aastat ning PT oma 60 päeva). 1.10. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 42 (muutes vastavalt teiste punktide numeratsiooni) järgmiselt: „42) paragrahvi 133 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Detailplaneeringu koostamise korraldaja esitab käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel arvamuse avaldanud isikutele ja asutustele oma seisukoha arvamuse kohta 30 päeva jooksul arvamuse saamisest. Seisukoha võib esitada koondvastusena.“;“ Selgitus: muudatusega nähakse ette, et kohaliku omavalitsuse üksus avaldab kooskõlastamiseks ja arvamuste esitamiseks saadetud detailplaneeringu kohta edastatud arvamuste suhtes oma seisukoha 30 päeva jooksul arvamuse saamisest. Osutatud säte ei puuduta kooskõlastajaid. Tähtaja seadmine on vajalik selleks, et vältida ajutist suurt halduskoormust, kui detailplaneeringule annab arvamuse väga suur hulk isikuid. Senini pidid kohaliku omavalitsuse üksused lähtuma MSVS-ist ehk 15-päevasest vastamistähtajast, mis on paljude arvamuste saamise korral nendele vastamiseks ilmselgelt liialt lühike. Niisamuti võimaldab säte esitada koondvastuse ehk esitada samalaadsetele arvamustele ühe vastuse. Säte vähendab planeerimisalase tegevuse korraldaja halduskoormust ning annab võimaluse suunata vabanev ressurss planeeringu sisulisse 6 (15) menetlusse. Arvamuse avaldajad ei saa küll vastust oma pöördumisele nii kiiresti kui seni, kuid planeerimismenetluse kontekstis ei ole see erakorraline muudatus ega mõjuta arvamuse avaldajate õigusi olulisel määral. 1.11. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 45 (muutes vastavalt teiste punktide numeratsiooni) järgmiselt: „45) paragrahvi 139 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tehakse hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamise taotluse esitamisest arvates.“;“ Selgitus: muudatus on kooskõlas VVTP eesmärgiga lühendada planeeringute menetlusaega. Kehtiva sõnastuse kohaselt arvestatakse DP kehtestamise aega DP algatamise otsuse tegemisest, mitte aga DP algatamise taotluse esitamisest. Eelnõukohase muudatuse kohaselt hakatakse tähtaja kulgemist arvutama alates taotluse esitamisest. Haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 1 kohaselt esitatakse haldusmenetluse algatamiseks haldusorganile taotlus. See tähendab, et pärast taotluse saamist asutakse taotlust lahendama: tuvastatakse menetluse jaoks olulisi asjaolusid, peetakse läbirääkimisi halduslepingu sõlmimise asjaolude üle ning tehakse muid toiminguid, mis päädivad DP algatamise otsusega. Ehkki PlanS- i § 128 lõikes 4 on sätestatud, et taotluse lahendab kohaliku omavalitsuse üksus 30 päeva jooksul (st võtab vastu DP algatamise või mittealgatamise otsuse) taotluse saamisest arvates, eelneb algatamisele siiski pahatihti pikk „ujuv“ periood, mille jooksul taotlust küll menetletakse ja tehakse ka toiminguid, kuid DP algatamise otsust veel tehtud ei ole. Oluline on aga rõhutada, et ka taotluse esitamisele järgnev ja algatamise või mittealgatamise otsusele eelnev menetlus on samuti haldusmenetlus (ja seega planeerimismenetlus). Muudatus tagab õigusselguse DP algatamise otsusele eelneva menetluse suhtes. Selle muudatusega lüheneb detailplaneeringute menetlusaeg, kuna eelnõu kohaselt arvestatakse tähtaja hulka ka DP algatamise otsusele eelnev menetlusaeg. 1.12. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 47 (muutes vastavalt teiste punktide numeratsiooni) järgmiselt: „47) seadust täiendatakse paragrahvidega §-dega 1391–1395 järgmises sõnastuses: „§ 1391. Detailplaneeringu muutmine (1) Detailplaneeringut võib muuta, koostades planeeringuala või selle osa hõlmava detailplaneeringu, lähtudes käesoleva seaduse §-des 3–12, 130–131 ja 1391–1395 ettenähtud nõuetest ja planeerimise põhimõtetest, kui: 1) detailplaneeringu kehtestamisest on möödas üle viie aasta; 2) detailplaneeringu kehtestamise järel on ilmnenud olulisi uusi asjaolusid või on toimunud oluline muudatus planeeringualal või selle mõjualal, mille tõttu ei ole enam võimalik detailplaneeringut täielikult ellu viia, või 3) detailplaneeringu kehtestamise järel on muutunud õigusaktid, üldplaneering või kehtestatud planeeringud, mis mõjutavad oluliselt detailplaneeringu elluviimist. (2) Detailplaneeringut võib muuta järgmiste asjaolude osas: 1) planeeringuala krundijaotuse muutmine nii, et planeeringuala krundile esialgu antud ehitusõigus 7 (15) võib muutuda, kuid mitte suureneda; 2) muuta hoonestusala, kuid mitte rohkem kui 33 protsendi ulatuses esialgsest lahendusest; 3) krundi kasutamise sihtotstarvete ja osakaalu muutmine; 4) maa-alal asuva ehitise teenindamiseks vajalike ehitiste arvu muutmine üldplaneeringus ettenähtud ulatuses; 5) ehitiste ehitisealune pinna muutmine üldplaneeringus ettenähtud ulatuses, kuid mitte rohkem, kui 33 protsendi ulatuses esialgsest lahendusest; 6) kõrguse ja vajaduse korral sügavuse muutmine üldplaneeringus ettenähtud ulatuses; 7) ehitise ehituslike tingimuste muutmine üldplaneeringus ettenähtud ulatuses; 8) liikluskorralduse põhimõtete määramine üldplaneeringus ettenähtud ulatuses; 9) haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete muutmine üldplaneeringus ettenähtud ulatuses; 10) kuja määramine või muutmine õigusaktis ja üldplaneeringus ettenähtud ulatuses; 11) maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine või muutmine õigusaktis ja üldplaneeringus ettenähtud ulatuses; 12) servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine või muutmine; 13) arhitektuurivõistluse nõudega alade või juhtude määramine või muutmine; 14) eraõigusliku isiku kinnisasjal asuva olemasoleva või kavandatava puhkeala avalikult kasutatavaks alaks määramise vajaduse märkimine või muutmine; 15) põhjendatud juhul nendele ehitistele tingimuste seadmine või muutmine, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav. (3) Kui kehtiva detailplaneeringu koostamisel oli nõutav keskkonnamõju strateegiline hindamine, võtab detailplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise korraldaja arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi. (4) Detailplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus. § 1392. Detailplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine (1) Detailplaneeringut muutev detailplaneering algatatakse või jäetakse algatamata 60 päeva jooksul selle algatamise taotluse saamisest arvates. (2) Detailplaneeringut muutvat detailplaneeringut ei algatata käesoleva seaduse § 128 lõikes 2 sätestatud alustel, kui planeeringulahendus on vastuolus keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemustega või tegemist on muu olulise keskkonnamõjuga keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi § 6 mõistes või juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus peab taotluse või muude asjaolude põhjal vajalikuks luua planeeringualale uus terviklahendus. Sellisel juhul kohaldatakse käesoleva seaduse § 140 lõiget 7 ja kohaliku omavalitsuse üksus otsustab detailplaneeringu algatamise või mittealgatamise käesoleva seaduse § 128 kohaselt. § 1393. Detailplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise lõpetamine (1) Detailplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise võib lõpetada käesoleva seaduse § 129 lõikes 1 sätestatud alustel. Koostamise lõpetamisest ja selle põhjustest teavitatakse, lähtudes käesoleva seaduse § 128 lõigetes 6 ja 8 detailplaneeringu algatamisest teavitamisele ettenähtud nõuetest. (2) Detailplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamine lõpetatakse, kui planeerimismenetluse käigus ilmnevad käesoleva seaduse § 1392 lõikes 2 nimetatud asjaolud. 8 (15) (3) Detailplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise korraldaja võib käesolevas paragrahvis nimetatud koostamise lõpetamise aluste ilmnemisel algatada huvitatud isiku taotluse alusel detailplaneeringu 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates. Algatamisel võetakse arvesse detailplaneeringut muutva detailplaneeringu menetluse andmeid ja toiminguid. § 1394. Detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks (1) Detailplaneeringut muutev detailplaneering esitatakse kooskõlastamiseks käesoleva seaduse § 127 lõikes 1 nimetatud asutustele ja teavitatakse § 127 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest avaldada detailplaneeringu kohta arvamust. (2) Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse detailplaneering kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi selle kohta arvamust avaldada, kui seadus ei sätesta teisiti. (3) Kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või üldplaneeringuga, loetakse detailplaneering kooskõlastatuks. (4) Detailplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise korraldaja esitab käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel arvamuse avaldanud isikutele ja asutustele oma seisukoha arvamuse kohta 30 päeva jooksul arvamuse saamisest arvates. Seisukoha võib esitada koondvastusena. § 1395. Detailplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestamine (1) Detailplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus hiljemalt ühe aasta möödumisel planeeringu algatamise taotluse esitamisest arvates. (2) Detailplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestamise teade avaldatakse 30 päeva jooksul kehtestamisest arvates planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnalehes või linnaosadega linnade puhul linnaosalehes. Kui teate avaldamine ei ole valla- või linnalehe ilmumissageduse tõttu 30 päeva jooksul võimalik, avaldatakse teade valla- või linnalehes esimesel võimalusel. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub, avaldatakse teade 30 päeva jooksul planeeringu kehtestamisest arvates planeeringuala maakonnalehes. Planeeringu kehtestamise teade avaldatakse 14 päeva jooksul planeeringu kehtestamisest arvates ka selle koostamise korraldaja veebilehel. (3) Teate detailplaneeringu kehtestamise kohta saadab planeeringu koostamise korraldaja maakatastri pidajale 14 päeva jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates. (4) Planeeringu koostamise korraldaja esitab kehtestatud ja muudetava planeeringu kohta käesoleva seaduse § 41 lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute andmekogusse 14 päeva jooksul planeeringu kehtestamisest arvates.“.“ Selgitus: muudatus järgib VVTP-s nimetatud kahte eesmärki lühendada planeeringute menetlusaega ning vähendada aeganõudvaid planeerimisprotsesse. Muudatuse eesmärk on vältida vajadust algatada uus täiemahuline DP menetlus olukorras, kus soovitakse muuta kehtestatud DP üksikuid tingimusi, mis ei mõjuta oluliselt planeeringu üldist lahendust. Selliselt saab lahendada need olukorrad, kus kohaliku omavalitsuse üksus on DP juba kehtestanud, kuid see on teatud aspektides vananenud või kus DP kehtestati üldplaneeringu kohasena, kuid õiguslik olukord (ennekõike uus üldplaneering) annab võimaluse kasutada DP-ga hõlmatud ala laiemalt või mitmekesisemalt. 9 (15) Praegusel ajal tuleb kõikide eelnevalt kirjeldatud tegevuste tarbeks algatada uus DP menetlus ning kehtestada DP täiesti uuena. See on ilmselgelt koormav, eriti nendel puhkudel, kus eesmärk on muuta üht või mitut DP tingimust (nt sihtotstarve, hoonete kõrgus, korruselisus vms), mis ei pruugi tuua kaasa DP sisulist või sellega seatud eesmärgi muutmist. Teatud määral saab DP lahendust täpsustada juba praegu PT-dega väljastamisega EhS § 27 alusel, kuid täpsustamise võimalused on piiratud ning DP-d muutva DP instrumendi loomise eesmärk ongi lubada rohkem paindlikkust, kui on võimaldatud EhS §-ga 27, kuid mitte nii palju, et muudetava DP-ga ettenähtud esialgne lahendus muutuks oluliselt. DP on lähiaastate ehitustegevuse alus ning selle muutmisesse ei tohi suhtuda kergekäeliselt. DP menetlusse kaasatakse paljusid isikuid ja saavutatakse nii-öelda avalik ühiskondlik kokkulepe lahenduse sobivuse küsimuses. See on ka põhjus, miks eelnõukohase muudatuse eesmärk on küll lihtsustada DP muutmise protsessi kui sellist, kuid sellega tagatakse mõjutatud isikute kaasamine (eeskätt piirinaabrid) ning kohaliku omavalitsuse üksusele jäetakse õigus DP muutmise protsessi mitte kohaldada ja algatada DP menetlus, kui peetakse vajalikuks uue terviklahenduse loomist. Lisaks kaitstakse avalikku huvi, kehtestades, et muutev DP ei või ületada üldplaneeringuga ette nähtud piire ega kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides omandamist, sealhulgas sundvõõrandamist, või selle suhtes sundvalduse seadmise vajadust, ning tegevusi, millega kaasneb oluline keskkonnamõju8 ja seda isegi niisugustel juhtudel, kus tegevus võiks olla üldplaneeringuga kooskõlas. Kohtupraktikas on rõhutatud, et isikute õiguspärane ootus ümbritseva ruumi säilimise suhtes on ennekõike seotud vähemalt üldplaneeringuga, st mida tähtsam on muudatus, seda suurem peab olema avalikkuse kaasamine. Eelnõukohase muudatusega piiritletakse DP muutmise ulatus üldplaneeringuga ennekõike avaliku huvi kaitseks, kuna üldplaneeringu muutmise või olulise keskkonnamõju tekkimise korral võidakse kahjustada väga laia huvitatud isikute ringi. Kehtiva õiguse kohaselt võib DP-d ellu viia korduvalt ja ka selles kontekstis ei ole DP muutmise menetlus välistatud ning DP muutmise tulemusena tekib hõlmatud alale uus ruumiline lahendus. Eelnõukohase seadusega ei ole plaanis piirata DP muutmise menetluste arvu DP kohta, see jääb kohaliku omavalitsuse üksuse otsustada, algatades DP menetluse uue terviklahenduse loomiseks. DP muutmise menetlust saab kohaldada ainult muudetava DP ulatuses, vastasel korral oleks tegemist juba uue DP-ga ehk DP muutmise käigus ei saa muuta kõrvalkinnistuid planeeringuala laiendamisega. Eelnõu § 1391 Eelnõukohase paragrahvi lõikega 1 piiratakse DP muutmisele kohaldatavaid norme. Sätte eesmärk on ette näha, et DP muutmisele ei kohaldata kõiki üldisi DP koostamise tingimusi, vaid lähtutakse lõikes nimetatud paragrahvidest. Viidatakse ka sellele, et DP muutmisele kohaldatakse endiselt planeerimispõhimõtteid,9 et tagada üldiste eesmärkide saavutamine ka DP muutmise menetluse raames. Niisamuti tuleb arvestada, et mõned DP muudatused võivad endaga kaasa tuua ka avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee või rajatise, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatise ehitamise. Viite puudumisel tuleks detailplaneeringu koostamise korraldajal tagada nende kulude kandmine, mis võib aga kaasa tuua olukorra, kus säte ei täida enam oma eesmärki, kuna kohaliku omavalitsuse üksus oleks valmis DP muutmise menetlust läbima, kuid ei saa või soovi kanda avaliku taristu ehitamisega seotud kulusid. Samas ei oleks aga põhjendatud keeld DP- d muutva DP menetluses halduslepingut sõlmida, kui kohaliku omavalitsuse üksus ja huvitatud isik on selleks valmis. Lõikes 1 on lisaks viidatud sellele, et DP-d muutvale DP-le kohaldatakse üldisi planeeringu koostamisele kehtivaid nõudeid, et välistada võimalikku ebaselgust. KOV-idelt 8 KeHJS § 6 9 PlanS 2. peatükk, §-d 8-12 10 (15) saadud tagasiside põhjal on DP muutmise menetluse ulatust piiritletud tingimustega, mille esinemisel on DP muutmise menetlus lubatav. Need tingimused järgivad EhS § 27 lõikes 1 tooduid, kuid lisandunud on punktis 3 alusena üldplaneering. Eelnõukohase paragrahvi lõike 2 punktides 1 – 15 on toodud asjaolud, mille puhul on DP muutmise menetlust võimalik kasutada. Loetelu on ammendav ehk kui DP muutmisel on eesmärgiks mõni muu nimetamata tegevus, tuleb lähtuda PlanS § 140 lõikest 7 ning koostada uus kogu DP ala hõlmav DP. Asjaolude valikul on lähtutud sellest, et DP muutmise menetluses ei tekiks olukorda, kus muutmise kaudu luuakse planeeringualale täiesti erinev ruumiline lahendus. Eelnõukohase paragrahvi lõike 2 punktides nimetatud aluste puhul tuleb arvestada, et kõiki aluseid ei ole võimalik kohaldada samaaegselt (nt lõike 2 punktid 1 ja 5). Sellisel puhul on eeldus, et tuleb kohaldada PlanS § 140 lõiget 7 ja koostada uus terviklik ruumilahendus. Teatud asjaolude puhul on arvestatud sellega, et KOV võib siiski lubada kehtivat DP-d muuta üldplaneeringuga ettenähtud piirides (punktides 4 – 11). Paragrahvi lõikega 3 nähakse ette, et kui muudetava DP menetluses koostati keskkonnamõju strateegiline hindamine, siis tuleb selle tulemusi võtta arvesse ka DP muutmise menetluses. Säte tagab, et DP muutmine, kui see ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus, ei kahjustaks keskkonnamõju hindamisel soovitatut, st eeldatakse, et DP-d muutev DP on lõpptulemusena kooskõlas alal kehtiva keskkonnamõju hindamise tulemustega. Paragrahvi lõige 4 sätestab, et DP-d muutva DP koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus ehk vaikimisi valla- või linnavolikogu, kes võib selle õiguse otsusega edasi volitada valla- või linnavalitsusele10. Eelnõu § 1392 Eelnõuga nähakse ette, et DP algatatakse või jäetakse algatamata 60 päeva jooksul taotluse saamisest arvates. Selline tähtaeg on valitud seetõttu, et kehtiva DP kohta on vaja andmeid koguda ja otsustada muu hulgas ka seda, kas kohaliku omavalitsuse üksus peab vajalikuks hoopiski terviklahenduse loomist, st tuleb hinnata olemasolevat olukorda (nt ruumianalüüs vms). Kui kohaliku omavalitsuse üksus leiab, et tuleb luua terviklahendus, jätab ta DP muutmise menetluse algatamata ning algatab PlanS § 140 lõike 7 alusel DP koostamise menetluse (üldine DP menetlus). Kohaliku omavalitsuse üksusele antakse DP muutmise taotluse lahendamisel õigus jätta DP muutmine algatamata sarnastel alustel kui DP koostamise algatamata jätmise alused, mis on sätestatud PlanS-i § 128 lõikes 2: 1) algatamine on ilmselgelt vastuolus üldplaneeringuga; 2) on ilmne, et algatatava planeeringu elluviimine tulevikus ei ole võimalik, eelkõige kui planeeringu koostamise korraldajal puudub võimalus detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse või avalikes huvides olevate tehnorajatiste ehitamise kohustuse täitmiseks vajalike kulude kandmiseks ning detailplaneeringust huvitatud isik keeldub selliseid kulusid kandmast; 3) selleks on muu ülekaalukal avalikul huvil põhinev põhjus; 4) planeeringu elluviimisega kaasneks ebaproportsionaalne kolmanda isiku õiguste riive; 5) PlanS-i § 125 lõikes 5 sätestatud juhul või 6) planeeringu koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise, 10 KOKS § 22 lõige 2 11 (15) koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu koostamisest huvitatud isik selliseid kulusid ei kanna. Lisaks nendele alustele antakse kohaliku omavalitsuse üksusele õigus jätta DP-d muutev DP algatamata, kui pakutav planeeringulahendus on vastuolus alal kehtiva keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemustega või tegemist on muu olulise keskkonnamõjuga keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 mõistes. Kantult DP muutmise instrumendi loomise eesmärgist – vältida vajadust algatada uus täismahuline DP menetlus olukorras, kus soovitakse muuta üksikuid tingimusi, mis ei mõjuta oluliselt planeeringu üldist lahendust – antakse kohaliku omavalitsuse üksusele õigus jätta DP muutmine algatamata ka siis, kui ta peab taotluse või muude asjaolude põhjal vajalikuks luua planeeringualale uus terviklahendus. Kui esinevad eelnimetatud alused, kohaldatakse kõnesoleva sätte alusel PlanS § 140 lõiget 7, st DP muutmine otsustatakse üldises korras ja tehakse DP algatamise või algatamata jätmise otsus PlanS-i § 128 kohaselt. Siinkohal tuleb märkida, et PlanS-i § 140 lõige 7 ei reguleeri iseenesest DP kui haldusakti muutmist, kuna DP muutmisena mõistetakse tegelikult toimingut, milleks on uue DP (haldusakti) kehtestamine, mille tulemusena lõppeb varasema DP kehtivus. Eelnõu § 1393 Eelnõuga on kavas sätestada kohaliku omavalitsuse üksuse õigus lõpetada DP-d muutva DP menetlus juhul, kui esinevad PlanS-i § 129 lõikes 1 sätestatud alused: 1) koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, sealhulgas kui isik keeldub detailplaneeringukohaste ehitiste ehitamise üleandmiseks halduslepingu sõlmimisest; 2) kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks; 3) planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus või 4) planeeringu koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu koostamisest huvitatud isik selliseid kulusid ei kanna. Nende asjaolude esinemise korral peab kohaliku omavalitsuse üksus kaaluma, kas menetlus lõpetada või mitte, kuna tegemist ei ole kohustuslike tingimustega. Kui aluse esinemisel leitakse, et menetluse lõpetamine on asjakohane, teavitatakse sellest üldises korrast PlanS § 128 lõigetes 6 ja 8 nimetatud nõuetest lähtudes. Lisaks sellele sätestatakse lõikes 2 täiendavad DP muutmise menetluse lõpetamise alused ehk eelnõukohase § 1392 lõikes 2 nimetatud alused. Menetluse lõpetamise alustena käsitatakse neid siis, kui menetlus on algatatud, kuid need alused selguvad menetluse kestel. Paragrahvi lõikes 3 sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse õigus minna huvitatud isiku taotluse alusel sujuvalt üle DP koostamise menetlusele, säilitades kõik senini kogutud andmed ja võttes arvesse kõiki juba tehtud toiminguid. Tegemist on huvitatud isikule tagatise andmisega, et sisuliselt samalaadses menetluses ei pea kõiki toiminguid enam kordama ega andmeid uuesti koguma ja esitama. Küll aga tuleb rõhutada seda, et toiminguid või andmeid, mida pole tehtud ja mis on ette nähtud DP koostamise menetluses, peab sellegipoolest tegema või koguma. Sätte eesmärk on tagada, et huvitatud isik ei pea tegema toiminguid või esitama andmeid topelt. Kohaliku omavalitsuse üksus otsustab DP koostamisele ülemineku 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates. 12 (15) Seadusega ei sätestata, millise aja jooksul peab kohaliku omavalitsuse üksus võtma vastu otsuse lõpetada DP muutmise menetlus, mis tähendab, et kui ilmneb, et menetluse lõpetamiseks on alust, võetakse menetluse lõpetamise otsus vastu mõistliku aja jooksul, järgides kõiki haldusmenetluse seaduses sätestatud nõudeid. Eelnõu § 1394 Eelnõuga nähakse ette, et DP-d muutev DP edastatakse kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ning järgitakse samasuguseid menetluslikke reegleid nagu DP koostamise menetluses. Lisatakse säte, et kohaliku omavalitsuse üksus esitab oma seisukoha saadud arvamustele 30 päeva jooksul arvamuse saamisest ning seisukoha võib esitada koondvastusena (järgib käesolevate muudatusettepanekute punkte 1.4, 1.5, 1.7 ja 1.9). DP menetlusse tuleb seega arvamuse andjana kaasata isikud, kelle huve või õigusi võib DP muutmine mõjutada. Isiku kaasamine sõltub konkreetse planeeringu sisust ja planeeringuala omapärast ning kaasamise üle otsustab kohaliku omavalitsuse üksus. Kaasamine on seejuures eriti oluline, kuna DP muutmise menetluses ei ole ette nähtud DP-d muutva DP avalikku väljapanekut ega avalikku arutelu. Seega lasub asjakohaste huvitatud isikute tuvastamise kohustus kohaliku omavalitsuse üksusel ja see isikute ring tuleb tuvastada eriti hoolsalt. Avalikust väljapanekust ja arutelust on võimalik loobuda, kuna DP-d muutev DP peab jääma üldplaneeringu raamidesse ning sellega muudetakse juba kehtivat DP-d, st et loodav lahendus ei mõjuta eeldatavasti isikute õigusi olulisel määral. Menetlusse tuleb kaasata isikud, kelle huve see puudutab, ning ka need isikud, kes on avaldanud soovi menetluses osaleda. Seega ei vähendata muudatustega kaasatavate isikute hulka ja kõikidel, mitte üksnes piirinaabritel, on tegelikkuses võimalik DP-d muutva DP kohta arvamust avaldada. Eelnõu § 1395 Paragrahvi lõikes 1 sätestatakse DP muutmise menetluse tähtaeg, milleks on üks aasta. DP koostamise menetluse tähtaeg on kolm aastat (vt käesolevate ettepanekute punkti 1.11, millega tehakse ettepanek muuta tähtaja algust ja kehtestada, et tähtaeg hakkab kulgema taotluse esitamisest alates, kehtivas seaduses on DP kehtestamise tähtaeg kolm aastat pärast algatamise otsuse tegemist). Seega võib eeldada, et DP muutmise menetlus peaks toimuma palju kiiremini. Praegu ei ole selle kohta statistikat, kuna seni ei olnud PlanS-is DP muutmise instrumenti. Säte järgib muus osas DP koostamise menetlusega sarnast korda. 1.13. Täiendada eelnõu uue §-ga 4 (muutes vastavalt järgnevate paragrahvide numeratsiooni) järgmises sõnastuses: „§ 4. Maakatastriseaduse muutmine Maakatastriseaduse § 8 lõiget 31 täiendatakse pärast esimest lauset lausega järgmises sõnastuses: „(31) Katastripidajal on õigus moodustada maakorraldustoimingu dokumentide alusel katastriüksus ja otsustada piiride kindlakstegemise dokumentide alusel katastriüksuse piiri asukoht. Katastripidajal on õigus otsustada maakorraldustoimingu ja kinnisasjaõiguse käsutamise eristamise üle. Katastrikanne on aluseks kinnistusraamatu kande tegemisel.“;“ Selgitus: muudatusega täpsustatakse maakatastriseaduse11 (MaaKatS) § 8 lõiget 31, täiendades 11 Maakatastriseadus 13 (15) seda õigusselguse huvides lausega, mille kohaselt on katastripidajal õigus otsustada maakorraldustoimingu tegemise ja kinnisasjaõiguse käsutamise eristamise üle. Muudatus tuleneb vajadusest selgelt eristada kinnisasjaõiguste tehingulist käsutamist (sh kinnisomandi üleandmist) ja maakorraldust, mida kohtud on hiljem korduvalt kinnitanud ja mis on otseselt tingitud maakorraldusseaduse muudatusest, millega täpsustatakse maakorralduse vorminõuet. Katastripidaja suudab hinnata toimingu sisu ja eesmärki. Maakorraldusseaduse12 (MaaKS) § 2 lõikest 1 tulenevalt on maakorralduse eesmärk võimaluste loomine kinnisasja või selle osa otstarbekamaks kasutamiseks ja majandamiseks. Seega ei ole maakorraldustoimingute eesmärk omandi üleandmine, vaid maatükkide korrastamine. Kui katastripidaja tuvastab maakorralduslikus kokkuleppes ka omandi üleandmise tehingu, on tal õigus nõuda täiendava notariaalse asjaõiguslepingu sõlmimist asjaõigusseaduse13 (AÕS) § 641 kohaselt. See lähtub asjaolust, et katastripidaja on pädev kontrollima ja hindama maakorralduse läbiviimisel, kas tegu on maakorralduse nõuetele vastava toiminguga või katastriandmete parandamisega katastrimõõdistamise tulemusena või ametiülesande korras. Selleks veendub katastripidaja iga kord, kas tegu on soovitud eesmärgi saavutamiseks sobiliku vahendiga. Õigus otsustada selle üle, kas tegu on lihtsa maakorraldustoiminguga, mis võimaldab maakorraldustoiminguid teha üldjuhul vähema aja- ja ressursikuluga, mis on ühtlasi üks planeeringute elluviimise viis, on katastripidajal. Kui katastripidaja tuvastab, et maaomanike tegelik tahe on anda kinnisasja üks osa üle teise kinnistu koosseisu, siis on tegu kinnisasja käsutamisega AÕS-i § 641 mõistes, mille korral on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping). Seetõttu ei piisa viimasel juhul ainult maakorraldustoimingust, et soovitud muudatust teha ja maaomanikel tuleb lisaks sõlmida asjaõiguslik kokkulepe. 1.14. Täiendada eelnõu uue §-ga 5 (muutes vastavalt järgnevate paragrahvide numeratsiooni) järgmises sõnastuses: „§ 5. Maakorraldusseaduse muutmine Maakorraldusseaduse § 2 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Käesoleva seaduse alusel läbiviidava maakorraldustoimingu käigus ei toimu kinnisasjaõiguse käsutamist asjaõigusseaduse tähenduses ega ole nõutav notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping). Puudutatud isiku nõusolek antakse kinnistusraamatuseaduse § 341 lõikes 51 sätestatud korras digitaalallkirjastatult.“;“ Selgitus: eesmärk on muuta maakorralduse protsess paindlikumaks ja kiiremaks, et toetada ruumilise planeerimise elluviimist. Muudatused aitavad vähendada halduskoormust ning võimaldavad tõhusamat koostööd kinnisasjaomanike vahel. Ilma sujuva maakorralduseta võib planeeringute elluviimine viibida või need võivad jääda ellu viimata. Maakorralduse üks peamisi eesmärke on muuta maakasutus efektiivsemaks ja otstarbekamaks. Muudatusega korrigeeritakse kehtivat sõnastust ning tagatakse parem õigusselgus selles, mis puudutab MaaKS-i § 2 lõike 5 eesmärki seaduse tasandil selgelt eristada kinnisasjaõiguste tehingulist käsutamist (sh kinnisomandi üleandmist) ja maakorraldust. Sätte ebaselgusele juhtis tähelepanu ka Riigikohtu tsiviilkolleegium oma 30. aprilli 2025. aasta kohtumääruses kohtuasjas nr 2-24-1089714. Riigikohtu seisukoht on, et seaduses tuleb selgelt sätestada, et maakorraldustoimingu käigus ei 12 Maakorraldusseadus 13 Asjaõigusseadus 14 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend asjas 2-24-10897 14 (15) toimu kinnisasjaõiguste käsutamist AÕS-i tähenduses ja seetõttu ei kohaldu maakorraldustoimingutele AÕS-i §-s 641 sätestatu ning tegemist on erinormiga AÕS-is sätestatud kinnisasja käsutamise normi suhtes ning see tähendab, et maakorralduse puhul ei kohaldu need normid, mis reguleerivad kinnisasjaõiguse käsutamist ja tehingu notariaalset vorminõuet. Kõnealuse otsuse valguses on ka Tartu kinnistusregistri osakond muutnud senist kehtivale õigusele tuginenud praktikat, mistõttu ei aktsepteerita enam lihtsate maakorraldustoimingute puhul katastripidaja kinnistamisavaldust. Maaomaniku ja arendaja (ettevõtja) jaoks on maakorraldus muutunud seetõttu kulukamaks ja aeganõudvamaks, eriti kui tegemist on mitme kinnisasja omanikuga. Lisanduvad notariaalse tõestamisega seotud aja- ja majanduskulu, sh riigilõiv, kuivõrd maakorraldust käsitatakse kui tavalist kinnisasjaga tehtavat tehingut. See pikendab menetlusele kuluvat aega, mis ei ole kooskõlas sooviga vähendada bürokraatiat ja nii töö- kui ka halduskoormust. Näiteks kahe kinnistu vahelise piiri muutmise menetlust käsitatakse eelmainitud kohtuotsuse valguses kui asjaõiguslikku tehingut ning see on aeganõudvam ja kulukam võrreldes olukorraga, kus maakorraldustoimingu viib lõpuni katastripidaja kinnistamisavalduse esitamisega Tartu kinnistusregistri osakonnale. Kaasatud maaomanikud ei ole tihti valmis toiminguid lõpule viima, kui neil tuleb toimingud notari juures vormistada. Seetõttu jäävad toimingud pooleli ja maaomanikele tehtavad korduvad päringud võivad jääda vastuseta. Tekkinud olukord pärsib planeerimis- ja ehitustegevuse elluviimist, mille üheks vältimatuks osaks on maakorraldustoimingud. Muudatuse eesmärk on vähendada maakorraldustoimingule kuluvat aega ja ressurssi. Vastupidise suuna jätkumine oleks koormav nii maaomanikule kui ka ettevõtjale ja tuua taas kaasa olukorrani, kus katastriüksuste andmed ja kinnistusraamatu andmed ei ole omavahel kooskõlas. Maakorraldustoiming on kas omanike taotluse alusel ja kokkuleppel või haldusorgani algatusel läbiviidav haldustoiming, kuid mitte kinnisomandi üleandmine ega kinnisasja koormamine asjaõigusega, samuti mitte kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmine, koormamine või sisu muutmine ehk tehing, milleks on AÕS-i § 641 kohaselt vaja notariaalselt tõestatud kokkulepet (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemist kinnistusraamatusse. Kinnisasjade osade vahetamiseks ja nende vahelise piiri muutmiseks tehtav maakorraldustoiming peab olema eristatav kinnisasja omandi üleandmise tehingust, sest maakorraldustoimingu käigus ei moodustata kinnisasja vahetatavast osast eraldi kinnisasja, st ei tekitata tsiviilseadustiku üldosa seaduse15 (TsÜS) § 50 lõike 1 kohast eraldi maatükki. Tegemist ei ole registriosade jagamise ega liitmisega, vaid kinnisasjavaheliste piiride muutmisega, seega tuleb AÕS-i § 54 lõike 1 kohast kinnisasja jagamist eristada kinnisasjast osa eraldamisest. Maakorraldustoiming viiakse läbi vähemalt kahe kinnisasjaga nende omanike kokkuleppe alusel. Maakorraldus peab muutma olemasoleva maakasutuse otstarbekamaks. Omanike kokkulepe võib seisneda piiri muutmises selliselt, et mingi osa ühest kinnisasjast liidetakse teise kinnisasjaga, kuid selle käigus ei anta vastu teist maad. Sageli on naaberkinnisasjade omanikud ühiselt huvitatud oma valduse ulatuse täpsustamisest või lepivad kokku võrdse suurusega kinnisasjade osade vahetamises ning kokkulepe tehakse ilma hüvitisnõudeta. Juhul kui piiri muutmisega muutub ka kinnisasja väärtus, tuleb see olukord lahendada omanike omavahelise hüvitamiskokkuleppega. Juhul kui tegu on MaaKS-i kohase maakorraldustoimingu lõpuleviimisega, siis võetakse maakorraldustoimingu käigus puudutatud isikute nõusolekud digitaalallkirjastatult, mis on kinnistusraamatuseaduse § 341 lõike 51 kohaselt võrdustatud puudutatud isiku notariaalselt kinnitatud nõusolekuga või notariaadiseaduse § 53 lõike 1 punkti 52 kohase MaRu kinnitatud nõusolekuga. Digitaalallkirjastatud nõusolek on TsÜS-i § 80 kohane elektrooniline vorm. 15 Tsiviilseadustiku üldosa seadus 15 (15)