Riigivara tasu eest kasutamiseks andmine

KÄSKKIRI 12.11.2025 nr 113 Riigivara tasu eest kasutamiseks andmine 1. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED Riigile kuulub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisel olev, Võru maakonnas Antsla vallas Madise külas asuv kinnisasi, mis on kantud kinnistusraamatu registriossa nr 2205541 (edaspidi kinnistu) ja mille koosseisu kuuluvad järgmised katastriüksused: 1) Marjasoo, katastritunnusega 14501:001:0077, pindala 376 366 m 2, sihtotstarve maatulundusmaa, kasutusala pindala 37,6366 ha; 2) Väike-Marjasoo, katastritunnusega 14501:001:0078, pindala 178 561 m2, sihtotstarve maatulundusmaa, kasutusala pindala 15,66 ha (edaspidi kinnistu mõlemad kasutusalad koos kasutusala). Nimetatud kinnistu ei ole riigivara valitsejale vajalik riigivõimu teostamiseks ega avalikuks otstarbeks. Riigi kinnisvararegistri 06.08.2025 menetluses nr 25-4200 on tuvastatud, et nimetatud vara ei ole hetkel vajalik riigivaraseaduse (edaspidi RVS) § 96 lõikes 1 nimetatud õigustatud isikutele. RVS § 15 lõike 1 punkti 4 kohaselt võib riigivara anda kasutamiseks, kui vara valitsemise eesmärk on reservina säilitamine. Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 kabinetinõupidamisel heaks kiidetud riigi maareservi säilitamise ja tsiviilkäibesse suunamise põhimõtete kohaselt säilitatakse riigi maareservina maavarade kaevandamiseks perspektiivselt vajalik maa (keskkonnaregistris arvel oleva tarbevaru või reservvaru peal paiknev maa). Kinnistu koosseisus olevad katastriüksused asuvad Kungjärve turbamaardla aktiivse tarbevaru plokkidel, mis on turbatootmise seisukohast kasutusest välja langenud. Eesti Geoloogiateenistus on andnud seisukoha, et kattuvus maavaradega ei takista katastriüksuse rendile andmist, kui rendilepingus nähakse ette võimalus lepingu lõpetamiseks ja kui maavara on vajadusel kättesaadav. Loodusliku eripära tõttu on raskendatud nende maaüksuste kasutamine vilja kasvatamiseks või heina tootmiseks, kuid kinnistu on otstarbekas kasutada marjakasvatuse eesmärgil. Kinnistu kasutusse andmisega marjakasvatuse eesmärgil on riigil võimalik panustada Eesti põllumajanduse ja marjakasvatuse valdkonna arengusse ning saada kinnistult renditulu. Seega on põhjendatud määrata kinnistu valitsemise  2 eesmärgiks reservina säilitamiseks ning anda kinnistu põllumajanduslikku kasutusse marjakasvatuse eesmärgil. RVS § 8 lõike 5 kohaselt peab riigivara valitseja tegema riigivaraga tehinguid kooskõlas õigusaktidega ning läbipaistvalt ja kontrollitavalt. Seega peab riigivara kasutamiseks andmisel tehingute läbipaistvuse tagamiseks valima menetlusviisi, mis annab kõigile riigivara kasutamisest huvitatud isikutele võrdse võimaluse riigivara kasutusõiguse saamiseks. Riigimaa kasutamisest huvitatud isikute võrdse kohtlemise, menetluste õiguspärasuse, kontrollitavuse ja läbipaistvuse tagamiseks antakse kinnistu vastavalt RVS § 17 lõike 1 punktile 1 kasutamiseks avalikul enampakkumisel. Vastavalt RVS § 19 lõikele 1 otsustab riigivara kasutamiseks andmise riigivara valitseja. RVS § 20 lõike 1 kohaselt võib riigivara kasutamiseks anda tähtajatult või tähtajaliselt. Kinnistu kasutusse andmise eesmärk on marjakasvatus, mille ettevalmistustööd ja istanduse kasvuperiood nõuavad märkimisväärset alginvesteeringut. Ettevalmistuse ja istutamise hetkest alates kulub viis aastat enne, kui taimed on mööda põldu laienenud ja põld muutub planeeritavat saaki kandvaks põlluks. Projekt muutub tasuvaks eeldatavasti vähemalt 15 aasta jooksul, kuid istandus jääb toimima ja väärtust looma aastakümneteks. Kuna istanduse rajamine vajab pikaaegseid investeeringuid, siis on põhjendatud kinnistu kasutusse anda 50 aastaks. RVS § 19 kõike 2 punkti 3 kohaselt võib minister otsustada kinnistu kasutamiseks andmise tähtajaga üle 10 aastat üksnes Vabariigi Valitsuse otsusega. Vabariigi Valitsus andis 27.10.2025 korraldusega nr 197 nõusoleku kinnistu avaliku enampakkumise teel rendile andmiseks tähtajaga 50 aastat. RVS § 8 lõige 4 kohustab riigivara valitsejat riigivaraga mistahes toiminguid või tehinguid tehes juhinduma põhimõttest suurendada kasu ja vältida kahju, mis riik võib neist toimingutest või tehingutest saada. RVS § 18 lõike 1 kohaselt antakse riigivara teisele isikule kasutamiseks vähemalt turupõhise kasutustasu eest. Vastavalt RVS §-le 60 määrab kasutamiseks andmise otsustaja riigivara kasutamiseks andmisel avaliku enampakkumise alghinna. Tuginedes RVS § 181 lõike 2 punktile 6 on Maa- ja Ruumiamet vastavalt RVS §-le 60 turuanalüüsi alusel välja selgitanud kinnistu kasutusala turupõhisele kasutustasule vastava enampakkumise alghinna, enampakkumise tagatisena vastavalt RVS § 62 lõikele 3 alghinnast lähtuva tagatisraha ja vastavalt RVS § 62 lõikele 1 osavõtutasu. Kasutustasu alghindade leidmiseks on katastri riigivara ruumiandmete keskkonnas koostatud 02.09.2025 hindamisaruanne numbriga 2025/331. Riigivara kasutusse andmise menetluse läbiviimise ja rendilepingu tingimuste määramisel on võetud aluseks RVS § 15 lõige 5, § 18 lõiked 5-7, § 20 lõiked 1, 2 ja 4, § 24, § 25 lõige 2 ja § 71 lõige 1. RVS § 65 lõike 1 alusel arvatakse riigivara kasutamiseks andmisest laekuvast rahast maha kasutamiseks andmise korraldamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud, ülejäänud kasutustasust saadav tulu laekub riigieelarvesse. 2. OTSUS Riigivaraseaduse § 19 lõike 1 alusel, juhindudes sama seaduse § 4 lõikest 1, § 8 lõikest 7, § 10 lõikest 6, § 15 lõike 1 punktist 4 ning lõikest 5, § 17 lõike 1 punktist 1, § 18 lõigetest 1 ja 5-7, § 181 lõike 2 punktist 6, § 19 lõike 2 punktist 2 § 20 lõigetest 1, 2 ja 4, § 21 lõike 1 punktidest 1-  3 6, § 22 lõikest 2, § 23 lõikest 1, §-dest 24 ja 25, § 60 lõikest 1, § 62 lõigetest 2 ja 3, § 65 lõikest 1, § 70 lõikest 1 ja § 71 lõikest 1 ning Vabariigi Valitsuse 27.10.2025 korraldusest nr 197, otsustan: 2.1. Anda avaliku enampakkumise korras tasu eest kasutamiseks Võru maakonnas Antsla vallas Madise külas asuv kinnistu, mis on kantud kinnistusraamatu registriossa nr 2205541 ja mille koosseisu kuuluvad järgmised katastriüksused: 2.1.1. Marjasoo, katastritunnus 14501:001:0077, pindala 376 366 m2 , sihtotstarve maatulundusmaa, kasutusala pindala 37,6366 ha; 2.1.2. Väike-Marjasoo, katastritunnus 14501:001:0078, pindala 178 561 m2, sihtotstarve maatulundusmaa, kasutusala pindala 15,66 ha. 2.2. Määrata punktis 2.1 nimetatud kinnistu valitsemise eesmärgiks reservina säilitamiseks. 2.3. Määrata enampakkumisel kinnistu kasutusala ühe aasta kasutustasu alghinnaks 1204 eurot aastas, tagatisrahaks 301 eurot ja osavõtutasuks 24 eurot. 2.4. Enampakkumise võitjal sõlmida kahe kuu jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamisest arvates kirjalik rendileping, milles sätestatakse vähemalt järgmised tingimused: 2.4.1. kinnistu kirjeldus, teadaolevad andmed kinnistu kasutuspiirangute kohta ja kasutusala ulatus, mille asukoht on märgitud lepingule lisataval asendiplaanil; 2.4.2. rendileping hakkab kehtima pärast rendilepingu sõlmimist ning leping kehtib viiskümmend aastat, välja arvatud juhul, kui leping lõpetatakse lepingus sätestatud tingimustel ennetähtaegselt. Lepingu tähtaja möödumisel lähtutakse lepingu pikendamise kaalumisel sel hetkel kehtivast õigusest; 2.4.3. rentnik kohustub kinnistu kasutusala kasutama põllumajanduslikult marjakasvatuse eesmärgil, säilitades kinnistu majandusliku otstarbe, tagama oma kulul kasutusala heaperemeheliku hoidmise ja tavapärase korrashoiu, sealhulgas kõrvaldama puudused, mida saab kõrvaldada hariliku säilitamise hulka kuuluva koristamise või parandamisega ning hoiduma tegevusest, mis võiks põhjustada keskkonnaseisundi halvenemist, õhu, vee või maa saastamist või muud ohtu või kahju üldsuse huvidele; 2.4.4. rentnik kohustub jälgima kinnistul kitsendusi põhjustavate objektide kaitsevööndites seadusega sätestatud piiranguid, tagama piirimärkide säilimise ning ei tohi piirimärke omavoliliselt muuta, kahjustada või ümber paigutada; 2.4.5. rentnik kohustub lubama lepingu kehtivuse ajal kinnistul teostada geoloogilisi uuringuid, üld- ja ehitusgeoloogilisi uurimistöid ning viibida kinnistul omaniku esindajatel või omaniku nimetatud isikutel uurimis- või seiretööde tegemiseks; 2.4.6. rentnik kohustub tagama hariliku teede, radade, kraavide, tammide, tarade, veejuhtmete ja muude kasutusala kasutamiseks ja teenindamiseks vajalike rajatiste ja seadmete korrashoiu, sh leppima piirkonna jahipidajaga kokku ja osutama jahipidajale vajadusel abi maaparandussüsteemides kobraste poolt põhjustatud üleujutuste likvideerimiseks vajaliku juurdepääsu loomisel ning setete eemaldamisel;  4 2.4.7. rentnik on kohustatud võimaldama kinnistul paiknevate teede ja radade kasutamist isikutel, kellel puudub muu juurdepääs enda omandis või kasutuses olevale kinnistule ning taluma kasutusalal paiknevaid või rajatavaid tehnovõrke ja/või -rajatisi ning neid mitte kahjustama ega ümber paigutama; 2.4.8. rendileandja võib teha tasaarvestusi rentniku poolt asja parendamiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks, kui parendused on tehtud rendileandja nõusolekul. Tasaarvestuste tegemiseks nähakse lepingus ette tasaarvestuste tegemise aeg, ulatus ja tingimused; 2.4.9. rendileandja võib rakendada abinõusid kasutusala muutmiseks ja parendamiseks, sealhulgas kasutusala muutmiseks ja/või maa sihtotstarbe muutmiseks, teavitades rentnikku vajalikest muudatustest ja parendustest; 2.4.10. rentnik kohustub andma rendileandjale nõusoleku vähendada kasutusala juhul, kui kasutusala on vaja koormata servituudiga juurdepääsu tagamiseks või tehnovõrkude rajamiseks: 2.4.11. rentnik on kohustatud enampakkumisel kujunenud kasutustasu maksma perioodiliste maksetena kaks korda aastas, 1. jaanuariks ja 1. juuliks iga järgneva perioodi eest ette. Enampakkumise võitja poolt tasutud tagatisraha võetakse arvesse esimese perioodi kasutustasu osalise tasumisena. Tasu maksmise kohustus algab lepingu kehtima hakkamise päevast ja lõpeb lepingu lõppemise päeval; 2.4.12. rendileandja võib tõsta rendisummat kuni 3% pärast kahe aasta möödumist lepingu sõlmimisest või rendisumma viimasest muutmisest; 2.4.13. rentnik kohustub tasuma maamaksu proportsionaalselt kinnistu kasutusõiguse ulatusega vastava teatise alusel, samuti katma kõik muud kinnistuga seotud kõrvalkulud ning maksud ja koormised; 2.4.14. rentnik kohustub juhul, kui kinnistu kuulub või arvatakse maaparandusühistu tegevuspiirkonda ning liikmeõigusi maaparandusühistus teostab vastava riigivara valitseja, täitma ühistu liikme kohustusi, sh tasuma liikmemaksu proportsionaalselt kasutusõiguse ulatusega; 2.4.15. lepingujärgsete kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise korral on rendileandjal õigus kohaldada võlaõigusseadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, sealhulgas kasutustasu tähtaegselt tasumata jätmise korral viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud kalendripäeva eest ja leppetrahvi ühe aasta kasutustasu suuruses summas; 2.4.16. rentnik võib kinnistu anda teisele isikule allrendile üksnes rendileandja kirjalikul nõusoleku ja allrendilepingus lepitakse kokku lepingu avalikustamises avaliku teabe seaduse kohaselt. Allrendilepingu peab kinnistu rentnik esitama viivitamatult rendileandjale, kes tagab selle avaldamise riigi kinnisvararegistris; 2.4.17. rentnikul on õigus kooskõlastada või keelata jahitegevust kinnistul, seada jahipidamisele omapoolseid tingimusi ning esitada jahitegevuse korraldajale nõudeid juhul, kui jahitegevusega põhjustatakse kahju kinnistule, sellel kasvavatele taimedele või muule kinnistul paiknevale rentnikule kuuluvale varale ning esitada jahipiirkonna kasutajale või selle puudumisel Keskkonnaametile ulukikahjustuste ennetamise teatis vastavalt jahiseaduses sätestatule;  5 2.4.18. juhul, kui kasutusalal kasvab mets, võib rentnik teostada rendileandja kirjalikul nõusolekul kasutusalal vajalikku raiet metsaseaduses sätestatud ulatuses ja korras; 2.4.19. rentnikul ei ole õigust rajada ilma rendileandja kirjaliku nõusolekuta kasutusalale hooneid ega rajatisi; 2.4.20. rendileandja võib lepingu erakorraliselt üles öelda, teatades rentnikule sellest kirjalikult ette vähemalt üks aasta, kui kasutusala on vajalik riigile riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil, sh juhul, kui maardla alale jääva kinnistu kohta on tehtud maavara kaevandamise loa andmise otsus. Lepingu võib üles öelda selliselt, et leping lõpeb 1. aprillil või 1. oktoobril. Erakorralise ülesütlemise tõttu rentnikule tekkinud kahju hüvitab riik seaduses sätestatud korras; 2.4.21. etteteatamistähtaega järgimata võib rendileandja erakorraliselt lepingu üles öelda, teatades rentnikule kirjalikult lepingu lõppemise kuupäeva ning nõudma rentnikult leppetrahvi ühe aasta rendi suuruses summas, kui rentnik ei täida järgmisi kohustusi: 2.4.21.1. ei kasuta kasutusala põllumajanduslikult marjakasvatuse eesmärgil, säilitades kinnistu majandusliku otstarbe, ei majanda kasutusala korrapäraselt ja heaperemehelikult või ei järgi maakasutuspiiranguid; 2.4.21.2. ei maksa lepingus määratud suuruses ja korras renti; 2.4.21.3. ei tasu kinnistu kasutusõiguse ulatuses maamaksu või muid kõrvalkulusid, kinnistuga seotud makse ja koormiseid, sh maaparandusühistu liikmeks olemisega seotud kulu; 2.4.21.4. rajab kasutusalale rendileandja kirjaliku nõusolekuta hooneid või rajatisi, mille rajamiseks peab vastavalt lepingule olema rendileandja nõusolek; 2.4.21.5.annab rendileandja kirjaliku nõusolekuta lepingujärgsed õigused ja kohustused üle kolmandale isikule, välja arvatud seadusest tuleneva õigusjärgluse korral või ei esita rendileandjale allkasutuslepingut selle avalikustamiseks riigi kinnisvararegistris; 2.4.22. rentnik kohustub lepingu lõppemise päeval tagastama kasutusala koos selle oluliste osade ja päraldistega seisundis, mis vastab kasutusala korrapärasele majandamisele ning andma rendileandjale teada kõigist kasutusala seotud olulistest asjaoludest, sõlmitud kokkulepetest ja kasutusalal asuvatest rajatistest. 2.5. Katta kinnistu kasutamiseks andmise korraldamisega otseselt seotud kulud kasutamise eest laekunud raha arvel. 3. VAIDLUSTAMISVIIDE Käskkirja peale võib esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku §-s 46 sätestatud tähtaja jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister