C-643/25

Vastuvõtmise kuupäev : 07/11/2025  Tõlge C-643/25 – 1 Kohtuasi C-643/25 Eelotsusetaotlus Saabumise kuupäev: 2. oktoober 2025 Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Bundesgerichtshof (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus) Eelotsusetaotluse kuupäev: 25. september 2025 Hageja ja kassaator: Bundesverband der Verbraucherzentralen und Verbraucherverbände – Verbraucherzentrale Bundesverband e. V. Kostja ja vastustaja kassatsioonimenetluses: Meta Platforms Ireland Limited […] BUNDESGERICHTSHOF (SAKSAMAA LIITVABARIIGI KÕRGEIM ÜLDKOHUS) KOHTUMÄÄRUS I ZR 11/20 25. september 2025 Kohtuasjas Bundesverband der Verbraucherzentralen und Verbraucherverbände – Verbraucherzentrale Bundesverband e. V. (Saksamaa tarbijakaitsekeskuste ja tarbijakaitseliitude liit), […] [...] hageja ja kassaator, ET  EELOTSUSETAOTLUS 25.9.2025 – KOHTUASI C-643/25 […] versus Meta Platforms Ireland Ltd., […] […] Dublin, Iirimaa, kostja ja vastustaja kassatsioonimenetluses […] Bundesgerichtshofi (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus) I tsiviilkolleegium tegi 3. mai 2017. aasta kohtuistungil esitatut arvestades järgmise kohtumääruse: I. Menetlus peatatakse. II. Euroopa Liidu Kohtule esitatakse selle kohta, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiivi 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul (ebaausate kaubandustavade direktiiv; ELT L 149, 11.6.2005, lk-d 28, 36) I lisa punkti 20 koostoimes artikli 5 lõikega 5, järgmine eelotsuse küsimus: Kas mõiste „kulud“ direktiivi 2005/29/EÜ I lisa punkti 20 tähenduses koostoimes artikli 5 lõikega 5 hõlmab ka isikuandmete avaldamist ja nõusolekut nende kasutamiseks ärilistel eesmärkidel? Põhjendused 1 A. Hageja on Saksamaa liidumaade tarbijakaitsekeskuste liit, kes on tarbijakaitsealaste õigusnormide rikkumise või muude eeskirjade eiramise korral ettekirjutuste taotlemise seaduse (Gesetz über Unterlassungsklagen bei Verbraucherrechts- und anderen Verstößen, edaspidi „UKlaG“) § 4 kohaselt kantud kvalifitseeritud organisatsioonide loetellu. Iirimaal asuv kostja haldab aadressil www.facebook.com veebiplatvormi Facebook, mida kasutatakse isikuandmete ja muude andmete vahetamiseks sotsiaalvõrgustikus. 2 Veebruaris 2015 oli kostja veebisaidil www.facebook.com seoses võimalusega registreerida end veebiplatvormi kasutajaks märgitud, et „Facebook on seni ja edaspidi tasuta“. 3 Hageja peab kõnealust märget ebaausaks eksitamiseks ja väidab, et kostja suhtlusvõrgustiku kasutamine ei ole tasuta, kuna kasutajad teevad kostjale vastutasuna kättesaadavaks oma isikuandmed. 4 Hageja palus – niivõrd kui see on eelotsusemenetluse seisukohast oluline –, kohustada kostjat sunnivahendite rakendamise hoiatusel hoiduma äritegevuses teatamast tarbijatele, kelle alaline elukoht on Saksamaal, veebisaidil 2  VERBRAUCHERZENTRALE BUNDESVERBAND www.facebook.com, et „Facebook on seni ja edaspidi tasuta“, nagu allpool kujutatud: 5 Esimese astme kohus jättis hagi selles osas rahuldamata (Landgericht Berlin (Berliini esimese astme kohus), LG Berlin, MMR 2018, 328). Apellatsioonikohus jättis apellatsioonkaebuse, mille põhikohtuasja hageja selle otsuse peale esitas, rahuldamata (Kammergericht Berlin (Berliini liidumaa kõrgeim üldkohus), KG Berlin, MMR 2020, 239). 6 Kassatsioonkaebusega, millele eelotsusetaotluse esitanud kohus andis menetlusloa, jääb hageja eespool nimetatud nõude juurde, millega ta nõuab rikkumise lõpetamist. Kostja palub jätta kassatsioonkaebus rahuldamata. 7 B. Kassatsioonkaebuse rahuldamine oleneb sellest, kuidas tõlgendada direktiivi 2005/29/EÜ I lisa punkti 20 ja artikli 5 lõiget 5. Enne kassatsioonkaebuse kohta otsuse tegemist tuleb seetõttu menetlus peatada ning taotleda vastavalt ELTL artikli 267 esimese lõigu punktile b ja kolmandale lõigule Euroopa Kohtult eelotsust. 8 I. Apellatsioonikohus leidis, et arvestades veel kõne all olevat rikkumise lõpetamise nõuet, ei ole apellatsioonkaebus põhjendatud. Ta leidis, et reklaamsõnum „Facebook on seni ja edaspidi tasuta“ ei kujuta endast keelatud tasuta reklaami ebaausat konkurentsi käsitleva seaduse (Gesetz gegen den unlauteren Wettbewerb, edaspidi „UWG“) 2015. aasta veebruaris toimunud kõnealuse rikkumise ajal kehtinud (varasema) redaktsiooni lisa punkti 21, mis käsitleb selle seaduse § 3 lõiget 3, tähenduses, ega eksitavat äritegevust UWG § 5 tähenduses. 3  EELOTSUSETAOTLUS 25.9.2025 – KOHTUASI C-643/25 9 Põhjenduseks viitas apellatsioonikohus peamiselt esimese astme kohtu otsusele. Selles on esimese astme kohus märkinud, et reklaam, mille kohaselt on veebiplatvormi Facebook kasutamine „tasuta“, ei ole vastuolus keeluga, mis on kehtestatud UWG varasema redaktsiooni lisa punktis 21, mis käsitleb selle seaduse § 3 lõiget 3. See tingimus on ilmselgelt seotud olukordadega, kus tarbijale tekivad tegelikult varjatud kulud otseste või kaudsete maksekohustuste tähenduses või rahalised kulud. Käesoleval juhul see nii ei ole. On tõsi, et mõistet „kulud“ tuleb tõlgendada laialt. Tegemist peab aga olema tarbijale tekkinud finantskoormusega, mis tähendab tegelikku varalist kahju. Mingit liiki tasu või muud liiki vastutasu – nagu käesolevas asjas kõne all olev isikuandmete avaldamine või andmekaitsealaste õigusnormide alusel nõutav nõusolek nende kogumiseks ja töötlemiseks – ei ole piisavad. Need kahjustavad üksnes tarbija puht mittevaralisi huve, nimelt isikuandmeid puudutavat enesemääramisõigust. 10 Samuti ei ole asjaolu, et kostja teenuse kohta on märgitud, et see on „tasuta“, eksitav UWG § 5 lõike 1 tähenduses. Seda seetõttu, et piisavalt informeeritud ja arukas tarbija mõistab märget „tasuta“ nii, et sellega ei kaasne talle maksekohustust ega finantskoormust. Seega ei ole oluline, et Facebooki kasutamine ei ole tegelikult võimalik ilma tema enda mittevaralisi õigusi kahjustamata, vaid see oleneb vastutasust andmete edastamise kujul. See ei kujuta endast tarbija eksitamist, kuna selline kahjustamine ei kujuta endast „kulusid“ ning kostja ei ole väitnud, et kasutamine toimub ilma vastutasuta. 11 II. Käesolevas kohtuasjas kerkib küsimus, kas mõiste „kulud“ direktiivi 2005/29/EÜ I lisa punkti 20 ja artikli 5 lõike 5 esimese lause tähenduses hõlmab isikuandmete avaldamist ja nõusolekut nende kasutamiseks ärilistel eesmärkidel. Vastus sellele küsimusele ei ole niivõrd ilmselge, et puudub mistahes põhjendatud kahtlus (vt Euroopa Kohtu 6. oktoobri 2021. aasta kohtuotsus Consorzio Italian Management ja Catania Multiservizi (C-561/19, […] punkt 32 jj […])). 12 1. Hageja esitatud tegevusest hoidumise nõude, mis tugineb kordumise ohule, UWG § 8 lõike 1 esimese lause alusel saab rahuldada vaid siis, kui kostjale etteheidetav tegevus oli õigusvastane nii selle toimepanemise ajal kui ka kassatsioonimenetluse ajal (vt Bundesgerichtshof’i (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus, edaspidi „BGH“) 21. detsembri 2023. aasta määrus 1 ZR 17/23, GRUR 2024, 227 [juris punkt 20] = WRP 2024, 190 – kuivõhukompressor). Õiguslik olukord kohtuasja lahendamise seisukohast määravas osas ei ole alates vaidlustatud tegevuse toimepanemisest 2015. aasta veebruaris muutunud. 13 Vastavalt UWG varasema redaktsiooni § 3 lõiget 3 käsitleva lisa punkti 21 esimesele osalausele loetakse ebaausaks äritegevuseks UWG § 3 lõike 3 tähenduses kauba või teenuse pakkumist märkega „prii“, „tasuta“, „ilma rahata“ või samalaadse märkega, kui sellega siiski kaasnevad kulud. 14 Vastavalt UWG praegu kehtiva redaktsiooni § 3 lõiget 3 käsitleva lisa punkti 20 esimesele lauseosale, mis nüüd kannab pealkirja „Ebaõige reklaam, mille kohaselt 4  VERBRAUCHERZENTRALE BUNDESVERBAND on teenus tasuta“, on kauba või teenuse pakkumine märkega „prii“, „tasuta“, ilma rahata“ või samalaadse märkega tarbijate suhtes alati lubamatu äritegevus, kui kauba või teenuse eest tuleb ikkagi maksta. 15 Kumbagi sätet ei kohaldata nende identselt sõnastatud teise lauseosa kohaselt nende kulude suhtes, mis on vältimatud seoses kauba või teenuse pakkumisele reageerimise, kauba kättesaamise või kohaletoimetamisega või teenuse kasutamisega. 16 Nende sätetega võetakse üle direktiivi 2005/29/EÜ artikli 5 lõike 5 esimest lauset käsitleva I lisa punkt 20. Seetõttu tuleb neid tõlgendada kooskõlas direktiiviga. Nimetatud lisa punkti 20 kohaselt on kaubandustava, mida loetakse ebaausaks kõigil tingimustel, toote kirjeldamine kui „prii“, „tasuta“, „ilma rahata“ või samalaadse tootena, kui tarbija peab maksma muu, kui kaubandustavale reageerimise ja kauba kättesaamise või kohaletoimetamise vältimatute kulude eest. 17 2. Käesolevas kohtuasjas on täidetud nii äritegevuse tingimused UWG § 3 lõike 3 tähenduses kui ka kaubandustava tingimused direktiivi 2005/29/EÜ artikli 5 lõike 5 esimese lause tähenduses. Kostja veebisaidil, mida hageja kritiseerib, on tarbijatele esitatud väide, et „Facebook on seni ja edaspidi tasuta“ seoses võimalusega registreerida end sotsiaalvõrgustikus Facebook. Etteheidetava väite eesmärk on seega meelitada Facebookile uusi kasutajaid. Selles võrgustikus levitatakse võrgustiku rahastamiseks tasulist reklaami (vt Euroopa Kohtu 5. juuni 2018. aasta kohtuotsus Wirtschaftsakademie Schleswig-Holstein (C-210/16, […], punkt 34 […]; 29. juuli 2019. aasta kohtuotsus Fashion ID (C-40/17, […], punkt 80] […]. Selle väite eesmärk on seega edendada kostja pakutava teenuse müüki, mida rahastatakse reklaamituludest. 18 3. Küsimust, kuidas tõlgendada mõistet „kulud“ direktiivi 2005/29/EÜ artikli 5 lõike 5 esimest lauset käsitleva I lisa punkti 20 tähenduses, ei ole Euroopa Kohtu praktikas selgitatud ja sellele ei saa üheselt mõistetavalt vastata. 19 a) Küsimust ei ole Euroopa Kohtu praktikas veel selgitatud. Niivõrd kui Euroopa Kohus on 4. juuli 2023. aasta kohtuasjas Meta Platforms (C-252/21, […], punkt 26 […]) märkinud, et „Meta Platforms Ireland haldab liidus veebipõhist suhtlusvõrgustikku Facebook ja pakub erakasutajatele tasuta teenuseid, eelkõige aadressil www.facebook.com“, ei ole tegemist liigitamisega mõiste „kulud“ alla direktiivi 2005/29/EÜ I lisa punkti 20 tähenduses, vaid üksnes faktiliste asjaolude üldise kirjeldusega. 20 b) Direktiivi 2005/29/EÜ I lisa punkti 20 tõlgendamine ei vii üheselt mõistetava tulemuseni. 21 aa) Liidu õiguses määratlemata õigusmõiste tähenduse ja ulatuse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda selle tähendusest tavakeeles, võttes arvesse sõna kasutamise konteksti ja nende sätete eesmärke, mille osa see on (vt Euroopa Kohtu 3. septembri 2014. aasta kohtuotsus Deckmyn ja Vrijheidsfonds (C-201/13, 5  EELOTSUSETAOTLUS 25.9.2025 – KOHTUASI C-643/25 […], punkt 19 […] ning 7. aprilli 2022. aasta kohtuotsus Y GmbH (vanilje õlivaik) (C-668/20, […], punkt 67 […]). 22 bb) Direktiivi 2005/29/EÜ I lisa punkti 20 sõnastus võimaldab mitmesuguseid tõlgendusi. 23 (1) Mõiste „kulud“ hõlmab igal juhul tarbija vara vähendavaid kohustusi, eelkõige maksekohustusi. See tähendus on käesolevas kontekstis tõenäoliselt ka – nagu apellatsioonikohus on leidnud – tarbijale kõige arusaadavam. Siiski ei sea direktiivi 2005/29/EÜ I lisa punkt 20 tingimuseks, et tarbijate eksitamine tuleb tuvastada iga üksikjuhtumi puhul. Direktiivi I lisas on direktiivi põhjenduse 17 kohaselt suurema õiguskindluse huvides selliste kaubandustavade nimekiri, mida võib lugeda ebaausaks, hindamata iga üksikjuhtumi vastavust sama direktiivi artiklite 5–9 sätetele (vt Euroopa Kohtu 13. septembri 2018. aasta kohtuotsus liidetud kohtuasjades C-54/17 ja C-55/17 […], punkt 40 […]). 24 (2) Kulude all võib seetõttu mõista ka tarbijale pandud kohustusi, mis tekivad isikuandmete avaldamise ja nende ärilistel eesmärkidel töötlemiseks nõusoleku andmise kaudu. Tarbija, kes annab nõusoleku oma andmete selliseks kasutamiseks, peab arvestama, et neid andmeid kasutatakse reklaami eesmärgil, mis mõjutab tema eraelu puutumatust. Lisaks kujutavad need andmed endast ettevõtja jaoks, kes kasutab neid reklaami eesmärgil, lõppkokkuvõttes – sarnaselt rahalise maksega – tarbija antud varalist vastutasu (vt Euroopa Kohtu […] kohtuotsus Wirtschaftsakademie Schleswig-Holstein, punkt 34 […]; ning […] kohtuotsus Fashion ID, punkt 80 […]; vt ka BGH, 27. märtsi 2025. aasta kohtuotsus IZR 186/17, GRUR 2025, 653 [juris punkt 73 jj] = WRP 2025, 756 – App-Zentrum III). 25 cc) Seos muude tarbijakaitset käsitlevate liidu õigusnormidega viitab sellele, et isikuandmete kättesaadavaks tegemine vastutasuna digiteenuste osutamise eest võib olla samaväärne rahalise maksega. 26 (1) Nii sätestab direktiivi (EL) 2019/770 digisisu üleandmise ja digiteenuste osutamise lepingute teatavate aspektide kohta artikli 3 lõike 1 esimene lõik, et seda direktiivi kohaldatakse kõigi lepingute suhtes, mille alusel kaupleja annab digisisu tarbijale üle või osutab tarbijale digiteenust või kohustub seda tegema, ning tarbija tasub selle eest hinna või kohustub seda tasuma. Direktiivi (EL) 2019/770 artikli 3 lõike 1 teise lõigu kohaselt kohaldatakse seda direktiivi ka juhul, kui kaupleja annab digisisu tarbijale üle või osutab tarbijale digiteenust või kohustub seda tegema ning tarbija esitab kauplejale isikuandmeid või kohustub seda tegema, välja arvatud juhul, kui kaupleja töötleb tarbija esitatud isikuandmeid üksnes digisisu üleandmiseks või digiteenuse osutamiseks kooskõlas käesoleva direktiiviga, või selleks, et kaupleja saaks täita tema suhtes kohaldatavaid õigusaktidest tulenevaid nõudeid ega töötle kõnealuseid andmeid ühelgi muul eesmärgil. Selle sätte kohaselt tuleb isikuandmete kättesaadavaks tegemine muudel eesmärkidel, näiteks reklaamiks, võrdsustada rahalise maksega. 6  VERBRAUCHERZENTRALE BUNDESVERBAND 27 (2) Direktiivi (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik, põhjenduse 16 kohaselt tuleb selleks, et teenus kuuluks elektroonilise side teenuse määratluse alla, seda tavapäraselt pakkuda tasu eest. Selle kohta on selles põhjenduses märgitud, et digitaalmajanduse tingimustes leiavad turuosalised üha enam, et kasutajate kohta käival teabel on rahaline väärtus. Elektroonilise side teenuseid pakutakse lõppkasutajale sageli mitte üksnes raha eest, vaid üha enam eriti vastutasuks isikuandmete või muude andmete esitamise eest. Seega peaks tasu mõiste hõlmama ka olukordi, kus teenusepakkuja palub lõppkasutajalt isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses isiku- või muid andmeid ning lõppkasutaja esitab need teadlikult kas otse või kaudselt teenusepakkujale. 28 dd) Ka direktiivi 2005/29/EÜ I lisa punkti 20 mõte ja eesmärk räägivad selle poolt, et isikuandmete kättesaadavaks tegemist ja nõusoleku andmist nende ärilistel eesmärkidel töötlemiseks tuleb käsitada „muude kuludena“ selle sätte tähenduses. 29 (1) Direktiivi 2005/29/EÜ eesmärk on muu hulgas tagada tarbijakaitse kõrge tase ebaausate kaubandustavade eest. 30 (2) Pakkumised, millega kaupleja pakub näiliselt tasuta teenust, on tarbijale väga atraktiivsed. Direktiivi 2005/29/EÜ I lisa punkt 20 võtab selliste tasuta pakkumiste erilist atraktiivset mõju ja sellest tulenevat konkreetset kuritarvitamise ohtu arvesse ning kehtestab per se keelu. 31 (3) Kui juurdepääs internetipõhistele teenustele ei sõltu rahalisest maksest, vaid isikuandmete avaldamisest ja nende töötlemiseks nõusoleku andmisest, esineb oht, et tarbija ei taju oma vastutasu majanduslikku väärtust ega mõista, et tema andmete avaldamisest tuleneb võimalik reklaamikoormus. 32 (4) Sellega on kooskõlas, et Euroopa Komisjon märgib suunistes direktiivi 2005/29/EÜ tõlgendamiseks ja kohaldamiseks selle direktiivi I lisa punkti 20 kohta, et direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad kõik tasuta pakutavate toodetega seotud kaubandustavad ning selle kohaldamiseks ei ole seatud tingimust, et toimuma peab rahaline makse. Tooted, mida esitletakse tasuta toodetena, on eriti tavalised veebisektoris. Paljude selliste teenustega kogutakse aga kasutajate isikuandmeid, näiteks nimi ja e-posti aadress. Andmepõhiste tavade puhul tuleb arvestada ELi andmekaitsealaste õigusaktide ning ebaausate kaubandustavade direktiivi koostoimega. Tänapäeval ollakse üha teadlikumad tarbijaeelistustega seotud teabe, isikuandmete ja muu kasutaja loodud sisu majanduslikust väärtusest. Kui selliseid tooteid turustatakse tasuta toodetena, teavitamata sealjuures tarbijaid nõuetekohaselt sellest, kuidas nende eelistusi, isikuandmeid ja kasutaja loodud sisu kasutama hakatakse, võib see kujutada endast andmekaitsealaste õigusaktide rikkumist ning seda võidakse ühtlasi käsitada eksitava tavana (komisjoni 29. detsembri 2021. aasta teatis, ELT C 526, lk 68). 7  EELOTSUSETAOTLUS 25.9.2025 – KOHTUASI C-643/25 33 III. Eelotsuse küsimus selle kohta, kuidas tõlgendada direktiivi 2005/29/EÜ I lisa punkti 20 koostoimes artikli 5 lõikega 5, on kohtuasja lahendamiseks määrava tähtsusega. Apellatsioonikohus ei rikkunud õigusnormi, kui ta leidis, et käesolevas asjas kõne all olev rikkumise lõpetamise nõue ei ole õiguslikult põhjendatud eksitava kaubandustavaga UWG § 5 lõike 1 tähenduses. 34 1. Esimese astme kohus leidis oma otsuses, millele apellatsioonikohus on viidanud, et kostja teenuse kohta esitatud väide „tasuta“ ei ole eksitav UWG § 5 lõike 1 tähenduses, kuna keskmiselt informeeritud ja arukas tarbija mõistab märget „tasuta“ nii, et tal ei teki maksekohustust. Apellatsioonikohus on täienduseks märkinud, et vaidlustatud väide puudutab – isegi kui võtta arvesse registreerimisakna konkreetset konteksti –, üksnes vabadust varasid vähendavatest vastutasudest ja mitte muudest mis tahes laadi kahjudest ning seda ka mõistetakse nii. Seega ei ole vaidlustatud märge eksitav, arvestades asjaolu, et klient maksab „oma andmetega“. 35 2. Selle hinnangu kohta ei ole kassatsioonkaebuses vastuväiteid esitatud. Samuti ei ole rikutud õigusnorme. […] Madalama astme kohtud: Landgericht Berlin (Berliini esimese astme kohus), 16. jaanuari 2018. aasta otsus – 16 0 341/15 – Kammergericht Berlin (Berliini liidumaa kõrgeim üldkohus), 20. detsembri 2019. aasta otsus –5 U 9/18 – […] Kinnitatud: Wächter, kohtuametnik Bundesgerichtshof’i (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus) kohtukantselei kohtusekretärina 8 Saatja: [email protected] Saaja: "Justiits- ja Digiministeerium" <[email protected]>, [email protected], "Merle Järve - RAM" <[email protected]>, "info - MKM" <[email protected]>, "Käddi Tammiku - MKM" <[email protected]>, [email protected] Teema: C-643/25 Kuupäev: 2025-11-10 07:54 Adressaadid: [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected] V�lisministeeriumis registreeritud: 15.3-3/2025/491 Kohtuasja number: C-643/25 Vastuse kuup�ev: 21.11.2025 Staadium: Uus menetlus M�rks�nad: ettev�tja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausad kaubandustavad; isikuandmete avaldamine; m�iste "kulud" �iguslikud vormid: direktiiv 2005/29/E� Dokumentidega on v�imalik tutvuda EELO keskkonnas aadressil https://eelo.mfa.ee/eelotsus_vaata.php?id=8432 Palun teatage 7 p�eva jooksul, kas kohtuasja temaatika kuulub teie vastutusalasse. Juhul, kui kohtuasja temaatika ei kuulu teie vastutusalasse, palun viidake, milline teine ametiasutus sellega peaks tegelema. Palun teatage, kas Eesti peaks selles eelotsusemenetluses seisukoha esitama, ja p�hjendage oma arvamust (ka eitavat seisukohta). EL �iguse b�roo V�lisministeerium