dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastuskiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 10. november 2025
Viit
13-2/3497-2
Registreeritud
10. november 2025
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
AS Harku Karjäär
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
13 Maa ja ruumiloome
Sari
13-2 Maakonnaplaneeringute koostamise kirjavahetus
Toimik
13-2/24/91
Vastutaja
Agnes Lihtsa (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Maa- ja ruumipoliitika valdkond, Maa- ja ruumipoliitika osakond)

Failid

  • 📎13-23497-2 10.11.2025 Väljaminev kiri.asice222 KB

Sisu (failidest)

Aljona Bukaty Teie 10.09.2025 AS Harku Karjäär [email protected] Meie 10.11.2025 nr 13-2/3497-2 Vastuskiri Austatud Aljona Bukaty Olete pöördunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole, et saada täpsustavat infot Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu lahenduse kohta ning esitada oma seisukoht. Vastame Teie kirjas esitatud punktide kaupa: 1. Toote oma kirjas välja, et kaardirakenduse varasemates versioonides (enne 2025. aasta septembrit) olid Harku karjääriga külgnevates piirkondades selgelt välja toodud alad, mida võis kasutada kõrgemargilise lubjakivi kaevandamiseks. September 2025 seisuga on need alad kaardirakendusest kadunud. Selgitame, et Harku 4 ala korrigeerimine toimus koostöös kohaliku elanikuga, kelle kinnistu paikneb riigi huviga ala 100 m mõjualas. Tegemist on erandliku juhtumiga, kuna kogu ala kattus tundlike objektide (eluhooned, elamumaa, ühiskondlikud hooned) mõjualadega — 100 m, 360 m ja 500 m puhvritega. Planeeringu metoodika nägi ette, et riigi huviga alasid ei määrata tundlikele objektidele lähemale kui 100 m. Tegemist on nö „punase kriteeriumiga“, mis välistab alade planeerimise 100 m puhvri sisse. Lisaks määrati mõjude hindamise tulemusel lubjakivi puhul leevendamata häiringute (müra, õhusaaste, maavõnked) mõjuala ulatuseks 360 m. Planeeringu lahenduses lähtuti sellest piirist ning riigi huviga alasid 360 m mõjualasse ei planeeritud (va olemasolevate karjääride laiendused Harku ja Väo piirkonnas). Pärast esmaste riigi huviga alade kaardistamist kaasati kohalikud kogukonnad, viidi läbi piirkondlikke kaasamiskoosolekuid ning sotsiaalse kompromissi leidmiseks lepiti kokku, et lubjakivi kaevandamisalade määramisel arvestatakse võimalusel 500 m puhvrit tundlike objektide ümber. Planeerimine on olemuselt kompromisside leidmine riigi, kogukondade, ettevõtjate ja erahuvide vahel. Harku 4 ala puhul on metoodilisi ja ühiskondlikke kokkuleppeid juba algselt eiratud, kuna tegemist on kvaliteetse lubjakivi leiukohaga, mille kasutuselevõtt on ajaliselt kiiremini teostatav. Uued kavandatavad alad on valdavalt olemasolevate karjääride laiendused ning piirkonnas esinevad kaevandamise mõjud juba praegu. Tasakaalu leidmiseks kaevandamise ja elanike heaolu vahel korrigeeriti Harku 4 ala pärast kohtumist kohaliku elanikuga ning lahendusest arvati välja ala, mis jäi tundlikule objektile lähemale kui 100 m ja kattus osaliselt 360 m puhvriga. 2. Küsite, kes otsustas need alad „riigi huvist“ maha võtta, millisel õiguslikul ja faktilisel alusel selline otsus tehti ning palute esitada dokumentaalse info (vastavad otsused, eksperthinnangud, Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 arutelude protokollid), mille põhjal muudatus tehti. Vastuseks selgitame, et Harku 4 ala korrigeeriti teemaplaneeringu töörühma otsuse kohaselt (12.04.2025 koosoleku memo). Otsustamise aluseks oli 28.07.25 Saue Vallavalitsuses toimunud kohtumine kohaliku elanikuga, kelle kinnistu paikneb 100 m puhvri mõjualas, ning Saue Vallavalitsuse esindajatega. Kuigi ka korrigeeritud ala ei välista täielikult kaevandamise mõjusid, tagab tänane planeeringulahendus kindlustunde, et riigil ei ole huvi kavandada kaevandamistegevust tundlikele objektidele lähemale kui 100 m. Samuti annab teemaplaneering selge suunise, et kaevandamisloa taotlemisel tuleb 500 m mõjualasse jäävad maaomanikud kaasata, et nad saaksid osaleda kaevandamistingimuste koostamises ja leevendusmeetmete kavandamises. Ala korrigeerimisel lähtuti olemasoleva karjääri piirist tagamaks, et kaevandamistegevus ei liigu veelgi lähemale juba täna mõjualas elavatele inimestele. 3. Esitate omapoolse seisukoha, et nimetatud alad tuleb säilitada riigi huvina, sest tegemist on kõrgemargilise lubjakivi varuga, millel on oluline majanduslik ja riiklik väärtus; ettevõtjana olete huvitatud nende alade kasutuselevõtust ja arendamisest; muudatuste tegemine ilma avalikkust ja kohalikke ettevõtjaid kaasamata on vastuolus kaasamise põhimõtetega. Selgitame täiendavalt, et kaevandamisloa taotluse menetluse käigus analüüsitakse igakordselt, kas ja milliseid leevendusmeetmeid on võimalik ja vajalik müra ja/või õhusaaste mõjude vähendamiseks rakendada. Kui maaomanikega saavutatakse kokkulepped, siis ei välista teemaplaneeringu lahendus tulevikus kaevandamistegevust väljaspool planeeringuga määratud riigi huviga alasid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ivan Sergejev planeeringute asekantsler Agnes Lihtsa +372 5819 0538 [email protected] 2 (2)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel