Taotlus

Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee Protokolli number: 403/T-3 koosolek: 18.08.2025 Komitee koosseis: Esimees Aime Keis Tartu Ülikool, eetikakomitee esimees Aseesimees Kristi Lõuk Tartu Ülikool, humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, projektijuht / doktorant Liikmed Diva Eensoo Tervise Arengu Instituut, teadur Katrin Kaarna Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, kliiniliste uuringute keskuse juhataja Kalle Kisand Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, laborimeditsiini professor Malle Kuum Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, farmakoloogia lektor / farmakoloogia teadur Maire Peters Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, geneetika kaasprofessor Raivo Puhke Tartu Ülikool, meditsiinteaduste valdkond, funktsionaalse morfoloogia lektor Atko-Sulhan Remmel Tartu Ülikool, humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, religiooniuuringute kaasprofessor Anna-Liisa Tamm Tartu Tervishoiu Kõrgkool, professor Anni Tamm Tartu Ülikool, sotsiaalteaduste valdkond, arengu- ja koolipsühholoogia lektor / arengupsühholoogia teadur Maarja Torga Riigikohus, tsiviilkolleegiumi nõunik Otsus: Kooskõlastada uurimistöö Uurimistöö nimetus: Eesti Töötukassa töötust ennetavate teenuste „Tööta ja õpi“ analüüs Vastutav uurija (asutus): Helen Urmann (Tartu Ülikool, sotsiaalteaduste valdkond, Johan Skytte poliitikauuringute instituut, Lossi 36, Tartu) Komitee poolt läbivaadatud dokumendid: 1. Uurimistöö avalduse kooskõlastuse saamiseks Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komiteelt, 29.08.2025 2. Uuritava informeerimise ja teadliku nõusoleku vorm eesti ja vene keeles, 29.08.2026 3. Intervjuu küsimustikud eesti ja vene keeles, 29.08.2025 4. Ankeetküsitluse kava eesti ja vene keeles, 29.08.2025 5. Uuringu läbiviijate CVd (H. Urmann, M. Mägi, S. Trankmann, E. Tubelt, A. Saaroja, A. Võrk) Uurimistöö lõpp: 31.05.2026 Komitee esimees: Aime Keis /allkirjastatud digitaalselt/ Komitee sekretär: Kaire Kallak /allkirjastatud digitaalselt/ Väljastatud: /viimase digitaalallkirja kuupäev/ ________________________________________________________________________________ Tartu Ülikool tel 737 6215 grandikeskus e-post [email protected] Ülikooli 18a https://ut.ee/et/sisu/ 50090, Tartu inimuuringute-eetikakomitee Selgitus: • Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee otsus uuringu taotluse osas ei kohusta isikuandmete või andmekogu vastutavat või volitatud töötlejat andmeid uurijale väljastama. Isikuandmete või andmekogu vastutav või volitatud töötleja on kohustatud hindama, kas isikuandmete väljastamine uuringu tegemise eesmärgil ja uurija poolt taotletud viisil on tehniliselt võimalik, lubatud ja vastab õigusaktidele. • Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee annab hinnangu planeeritavas uuringus isikuandmete töötlemise suhtes taotluses esitatud kirjelduse ja dokumentide alusel. Uuringus kasutatavate isikuandmete vastutav või volitatud töötleja (vastutav uurija ning uuringumeeskond) vastutab isikuandmete töötlemise nõuetekohasuse ja õigusaktidele vastavuse eest ka siis, kui eetikakomitee on uuringu kooskõlastanud. 2  Eesti Töötukassa töötust ennetavate teenuste „Tööta ja õpi“ analüüs INFORMEERIMISE JA TEADLIKU NÕUSOLEKU VORM Kutsume Teid osalema uuringus „ Eesti Töötukassa töötust ennetavate teenuste „Tööta ja õpi“ analüüs “. Eesti Töötukassa töötust ennetavate teenuste „Tööta ja õpi“ analüüsi eesmärk on ennetavate meetmete asjakohasust tänaseid osalejaid ja nende vajadusi arvestades ning uurida ennetavate meetmete tulemuslikkust, mõjuulatust ning jätkusuutlikkust. Uuring pakub terviklikku ülevaadet teenuste toimivusest erinevate sihtrühmade lõikes, kasutades nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid andmeid. Fookuses on sihtrühmade spetsiifiliste vajaduste ja erinevuste kaardistamine, arvestades Eesti tööturu eripärasid, sealhulgas tööjõupuudust, ülekvalifitseeritust ning nõudluse ja pakkumise dünaamikat muutuvas majanduskeskkonnas. Uuringu olulisimaks väljundiks on teenuste tõhustamise ettepanekud, mis vastaks sihtrühmade vajadustele ja järgiks tööturu muutuseid. Töö tulemusena valmib põhjalik analüüs töötust ennetavate meetmete asjakohasusest, tulemuslikkusest, mõjust ja jätkusuutlikkusest. Uuring annab tervikliku ülevaate töötust ennetavate meetmete mõjust sihtrühmadele (töötaja, töötu ja tööandja) ning selgitab, kuidas teenuseid saaks edaspidi paremini tööturu vajadustele vastavaks kohandada ning sihistada täpsemalt sihtrühmade vajadustele. Uuringut viib läbi Tartu Ülikooli (TÜ) sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (Lossi 36, Tartu). Kõigi uuringus kogutud a ndmete volitatud töötleja on Tartu Ülikool , keda esindab käesolevas uuringus Helen Urmann ( [email protected] ). Uuringu tellija ja rahasta ja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (andmete vastutav töötleja) . Isikuandmete vastutavat töötlejat ehk Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ( Suur-Ameerika tn 1, 10122 Tallinn ) esindab käesolevas uuringus Anna-Liina Väkram ( [email protected]. Uuringu läbiviimine on saanud kooskõlastuse Andmekaitse Inspektsioonilt (teadusuuringu läbiviimise taotlus rahuldati otsusega nr .....) ning uu r ingu toimumisele on loa andnud ka Tartu Ülikooli rakendusuuringute eetikakomitee. Miks min a o len kutsustud uuringus osalema ? Teie kui sihtrühma esindaja arvamus on meile äärmiselt väärtuslik, kuna see võimaldab uuringu läbiviijatel saada hinnanguid, arvamusi ja teadmisi kogemuslikust vaatenurgast . Uuringus osalemine on vabatahtlik , mis tähendab, et teil on võimalik alati ilma selgitusi andmata võimalik loobuda intervjuu andmisest või see lõpetada . Kus ja kuidas uuring läbi viiakse? S oovime intervjuu läbi viia Teile sobival viisil . V õ imalik on k ohtud a Teie poolt valitud kohas või kasutad a selleks sobivat kaugtööformaati ( nt videokõned Teams i või Zoomi keskkonnas ). Soovi korral võime läbi viia ka telefoniintervjuu. Intervjuu Teiega kestab umbes üks kuni kaks tund i . Intervjuu salvestatakse Teie nõusolekul , helisalvestise põhjal kirjutatakse intervjuust kokkuvõte, millest eemaldatakse Teie isiku tuvastamist võimaldavad andmed . Mida kogutud andmetega tehakse? Teie poolt intervjuu käigus jagatud teavet kasutame üksnes käesoleva uuringu läbiviimise eesmärgil. Kõik uuringu käigus kogutavad andmed on konfidentsiaalsed, neid ei jagata kolmandate isikutega. Peale intervjuude toimumist kirjuta b intervjuu läbivii ja intervjuust kokkuvõtte, millest eemaldatakse Teie isiku tuvastamist võimaldavad andmed . Kokkuvõttest ei ole võimalik aru saada , et Teie uuringus osales ite . Kõik i materjal e hoiame Tartu Ülikooli turvatud ja parooliga kaitstud serveris, millele on juurdepääs ainult uurimisrühma liikmetel . Tulemused esitataks e üldistatul kujul ja avalikust atakse aruandes nii, et Teid ega teisi uuringus osalejaid ei saa keegi ära tunda. I ntervjuu de salvestisi säilita takse kuni uuringu lõppemiseni ( eeldatavasti mai 20 2 6 ) , mille järel need hävitatakse. Uuringu tulemusel ehk kogutud andmete alusel valmib raport, mis avalikustatakse nii Tartu Ülikooli kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel. Kui olete nõus ülaltoodud tingimustega, palume täita järgmisel lehel oleva teadliku nõusoleku vorm. Juhul, kui see täidetakse kirjalikult, on sellest kaks võrdset eksemplari, millest üks jääb intervjueeritavale ja teine uuringu läbiviijale (TÜ sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus). Allkirjastatud nõusoleku lehte hoitakse Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuses lukustatavas kapis kuni 10 tööpäeva pärast seda, kui uuringu raport on esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (eelduslikult mai 202 6 ). Pärast seda nõusoleku vorm hävitatakse. Juhul, kui intervjuu antakse veebi või telefoni teel, palume Teil anda oma nõusoleku suuliselt ning see salvestatakse. Salvestus kustutatakse sarnastel tingimustel nagu kirjalikud nõusolekud. Mind, ......................................., on informeeritud ülalmainitud uuringust ja ma olen teadlik läbiviidava uurimistöö eesmärgist ja uuringu metoodikast (uuringuga seotud võimalikest ohtudest). Kinnitan oma nõusolekut selles osalemiseks allkirjaga. Tean, et uuringu käigus tekkivate küsimuste kohta saan mulle vajalikku täiendavat informatsiooni uuringu teostajalt Helen Urmannilt (projektijuht-analüütik, Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus, Lossi 36, [email protected] , +372 737 6377). Osaleja informeerimise ja teadliku nõusoleku leht vormistatakse 2 eksemplaris, millest üks jääb uuritavale ja teine uurijale. Uuritava allkiri..................................................................................... Kuupäev, kuu, aasta ................................... Uuritavale informatsiooni andnud isiku nimi: ................................................... Uuritavale informatsiooni andnud isiku allkiri: ................................................. Kuupäev, kuu, aasta ................................... Анализ услуг Эстонской кассы по безработице, направленных на предотвращение безработицы: «Работай и учись» ФОРМА ИНФОРМИРОВАНИЯ И ОСОЗНАННОГО СОГЛАСИЯ Приглашаем Вас принять участие в исследовании «Анализ услуг Эстонской кассы по безработице, направленных на предотвращение безработицы: «Работай и учись»». Цель данного анализа — оценить актуальность превентивных мер с учётом потребностей сегодняшних участников, а также изучить эффективность, охват и устойчивость этих мер. Исследование даёт целостное представление о работе услуг для различных целевых групп, используя как количественные, так и качественные данные. В центре внимания — выявление специфических потребностей и различий целевых групп с учётом особенностей эстонского рынка труда, включая нехватку рабочей силы, проблему избыточной квалификации, а также динамику спроса и предложения в условиях меняющейся экономической среды. Важнейшим результатом исследования станут предложения по совершенствованию услуг, которые будут соответствовать потребностям целевых групп и учитывать изменения на рынке труда. В результате работы будет подготовлен подробный анализ уместности, эффективности, воздействия и устойчивости превентивных мер. Исследование предоставит целостный обзор их влияния на разные целевые группы (работников, безработных и работодателей) и пояснит, как данные услуги можно в дальнейшем адаптировать более точно к потребностям рынка труда и конкретных целевых групп. Исследование проводится Центром прикладных социальных исследований Тартуского университета (адрес: ул. Лосси 36, Тарту). Ответственным обработчиком всех собранных в ходе исследования данных является Тартуский университет, который в данном проекте представляет Хелен Урманн ([email protected]). Заказчиком и финансирующей стороной исследования является Министерство экономики и коммуникаций (также ответственное за обработку данных). В данном исследовании интересы Министерства (адрес: ул. Суур-Амеэрика 1, 10122 Таллинн) представляет Анна- Лийна Вэкрам ([email protected]). Проведение исследования согласовано с Инспекцией по защите данных (заявка на проведение научного исследования удовлетворена решением № …), а также одобрено Комитетом по этике прикладных исследований Тартуского университета. Почему именно меня пригласили участвовать в исследовании? Ваше мнение как представителя целевой группы имеет для нас огромное значение, так как оно позволит исследователям получить оценки, взгляды и знания из практического опыта. Участие в исследовании является добровольным, что означает, что Вы всегда можете отказаться от интервью или прервать его без объяснения причин. Где и как проводится исследование? Мы готовы провести интервью в удобной для Вас форме. Это может быть встреча в выбранном Вами месте либо дистанционный формат (например, видеозвонки через Teams или Zoom). По желанию можно провести и телефонное интервью. Интервью длится примерно от одного до двух часов. С Вашего согласия оно будет записано, а затем на основе аудиозаписи составляется резюме, из которого исключаются все данные, позволяющие Вас идентифицировать. Что будет происходить с собранными данными? Информация, которой Вы поделитесь в ходе интервью, используется исключительно для целей данного исследования. Все собираемые данные конфиденциальны и не передаются третьим лицам. После интервью исследователь подготовит его резюме, из которого будут удалены все сведения, позволяющие установить Вашу личность. Из резюме невозможно будет определить, что именно Вы принимали участие в исследовании. Все материалы будут храниться на защищённом сервере Тартуского университета с доступом только для членов исследовательской группы. Результаты будут представлены в обобщённом виде и опубликованы в отчёте так, чтобы никто не мог идентифицировать ни Вас, ни других участников. Записи интервью будут храниться до завершения исследования (предположительно до мая 2026 года), после чего они будут уничтожены. Итоговый отчёт на основе собранных данных будет опубликован на сайтах Тартуского университета и Министерства экономики и коммуникаций. Если Вы согласны с изложенными условиями, просим заполнить форму осознанного согласия на следующей странице. В случае письменного согласия оформляется два одинаковых экземпляра: один остаётся у интервьюируемого, второй — у исследователя (Центр прикладных социальных исследований Тартуского университета). Подписанный лист согласия хранится в запертом шкафу Центра до 10 рабочих дней после передачи отчёта Министерству экономики и коммуникаций (предположительно в мае 2026 года), после чего форма уничтожается. Если интервью проводится дистанционно или по телефону, просим Вас дать согласие в устной форме, и оно будет записано. Запись уничтожается на тех же условиях, что и письменные согласия. Я, ......................................., проинформирован(а) об указанном исследовании и осведомлён(а) о его цели и методике (а также о возможных рисках, связанных с проведением исследования). Подтверждаю своё согласие на участие в исследовании подписью ниже. Я знаю, что при возникновении вопросов в ходе исследования могу получить необходимую дополнительную информацию от Хелен Урманн (руководитель проекта-аналитик, Центр прикладных социальных исследований Тартуского университета, ул. Лосси 36, [email protected], +372 737 6377). Форма информирования и осознанного согласия составляется в 2 экземплярах: один остаётся у участника, второй — у исследователя. Подпись участника: ..................................................................................... день, месяц, год: ............................................................ Имя лица, предоставившего информацию участнику: ................................................... Подпись лица, предоставившего информацию: ............................................................ день, месяц, год: ............................................................ INTERVJUUDE KAVAD Uuring: Eesti Töötukassa töötust ennetavate teenuste „Tööta ja õpi“ analüüs Intervjuude kavad on loodud järgnevatele sihtrühmadele: töötukassa eksperdid , poliitikakujundajad (I), esindusorganisatsioonide esindajad (I I ), teenustel osalenud töötav inimene (II I ), teenustel osalenud töötu inimene (I V ), teenustel kasutanud tööandjad (V), kontrollrühmad (VI) Eelnevalt on intervjueeritavale uuringut ja selle eesmärke suuliselt või kirjalikult lühidalt tutvustatud, mille alusel on saadud esialgne suuline või kirjalik nõusolek uuringus osalemiseks. Kui intervjuu toimub silmast silma, allkirjasta s osaleja nõusolekulehe paberkandjal. Kui intervjuu toimub kaugtööformaatide kaudu (nt telefoni või videokõne teel), kinnita s osaleja oma nõusoleku kirjalikult e-posti teel või suuliselt, mis salvestatakse enne intervjuu algust. Sellegi poolest alustatakse intervjuud alati sissejuhatusega, mille jooksul antakse intervjueeritavale info tema poolt antud intervjuu (andmete) kasutamise kohta ning küsitakse veel kord, kas intervjueeritavale on kõik nõusolekulehel olevad tingimused selged. Sissejuhatav osa kõigile: Tere! Viime läbi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel uuringut „ Eesti Töötukassa töötust ennetavate teenuste „Tööta ja õpi“ analüüs “ , mille tulemus ena esita me soovitused ning ettepanekud T öötukassa ennetavate meetmete teenuste tõhustamiseks. Selle käigus viime intervjuud läbi erinevate sihtrühmade esindajatega , sealhulgas ka Teiega . Tänan, et nõustusite intervjuud andma! Enne intervjuuga alustamist räägin veel lühidalt sellest, kuidas intervjuu tulemusi kasuta me . Infot, mida Te meiega intervjuu käigus jagate, kasuta me ainult uuringu läbi viimise eesmärgil ; me ei seosta Teie antud sisendit aruannetes T eie isikuga ning Teie isikut tuvastada võimaldavad andmed kustuta me pärast uuringu läbiviimist . Intervjuu tulemused esita me üldistatud kujul, näiteks viitame Teile kui eksper dile / poliitikakujundaja le / teenuste kasutaja le ( töötu, töötav, ei saa terviseseisundi tõttu senise töö tegemist jätkata j m) . Kõik uuringu käigus kogutavad andmed on konfidentsiaalsed ning neid ei jagata kolmandate isikutega . Kõiki uuringuga seotud m aterjale hoiame analüüsi läbi viimise ajal Tartu Ülikooli turvatud serveris, millele on juurdepääs ainult uurimisrühma liikmetel. Analüüsi tulemusi avalikustame aruandes nii, et Teid ega teisi uuringus osalejaid ei ole võimalik ära tunda . Kas see sobib Teile? On Teil mulle veel küsimusi, enne kui jätkame? Kui osaleja kinnitab verbaalselt, et on nõus jätkama, liigub uurija edasi salvestamise loa küsimisega. Silmas t silma intervjuu korral tutvustatakse osalejatele nõusoleku vormi ja palutakse nõusoleku korral vorm allkirjastad a: Teile on tutvustatud uuringus osaleja nõusoleku vorm i ning näen, et olete nõus uuringus osalemisega ja selle intervjuu salvestamisega. Alustan nüüd salvestamisega. Telefoniintervjuu korral tutvustatakse osalejatele uuringu uurimisprobleemi, - eesmärki, loogikat, mille alusel osaleja on valimisse valitud, andmete kogumise, säilitamise ja kasutamise põhimõtteid suuliselt. Uurija palub osalejal kinnitada, et on uurija jagatud informatsiooni kätte saanud, nõus uuringus osalema ning intervjuud salvestama. Uurija palub osalejal kinnitust korrata salvestise jaoks: Palun kinnitage salvestise jaoks üle, et Teile on selgitatud uuringu eesmärki ja saadud andmete kasutamisega seonduvat. Tänan Teid, lähme nüüd edasi intervjuu juurde. TÖÖTUKASSA EKSPERDID JA POLIITIKAKUJUNDAJAD ( I) Sissejuhatus Sissejuhatuseks mõned tutvustavad sõnad enda kohta ja intervjueeritava kohta : nimi, ametinimetus ja sissejuhatav küsimus: Mis on Teie seos töötukassa programmi „Tööta ja õpi“ meetmetega? I TEEMA- ASJAKOHASUS, TULEMUSLIKKUS, MÕJU, JÄTKUSUUTLIKKUS Kuidas on ai danud Töötukassa ennetava te meetmete teenus ed Teie arvates lahendada praegus i tööturu probleeme? ( Selgituseks vajadusel , et praegu peetakse tööturu probleemideks tööturu vajadustele mitte vastavat tööjõudu ) Mill istes valdkondades näete nende teenuste suurimat mõju tänaseks avalduvat ? Kuidas sobi va d Teie arvates ennetavad teenused kokku riikliku koolituse tellimuse (RKT) alusel pakutavate õppekohtadega? Täiendavad need teineteist või kipuvad pigem kattuma? Mille poolest kattumisi esineb? Kuidas on T eie hinnangul ennetavad teenused aidanud inimestel oma oskusi arendada ja töötusriski vähendada? Kui teate , tooge mõni konkreet n e näi d e , kus teenusel on olnud selgelt positiivne mõju? Kuidas mõjutab inimeste teadlikkus ennetavatest teenustest nende kasutamist ja tulemuslikkust ? Kuidas jõuab info nendest teenustest inimesteni? Kuivõrd teadlikud on Teie hinnangul inimesed töötukassa poolt pakutavatest ennetavatest teenustest? Milliseid teavitamise kanal e id või viis e võiks Teie arvates kasutada teadlikkuse suurendamiseks sihtrühmades ? Kuidas saaks rohkem sihtrühma kuuluvaid inimesi nende teenuste juurde tuua, eriti neid, kes seni pole teenustel osalenud? K uidas suurendada nende huvi, kes ei ole teenustel osalenud? K ui vajalik see Teie arvates on? Kuidas toimub ennetavate meetmete teenuste tulemuslikkuse ja mõju hindamine? Mi da oleks Teie meelest realistlik ja mõistlik mõõta , et aru saada, kas töötust ennetava d teenused on tulemuslikud ? Kuidas aitaks sihttasemete seadmine teenuse tulemuslikkust mõõta? ( Selgituseks, et sihttasemed oleksid sel juhul…) Milliseid riske või takistusi näete sihttasemete kehtestamisel, eriti kui eesmärk on parandada teenuste kättesaadavust? Milliseks hindate perioodil 2017-2023 rakendatud ennetavate teenuste majanduslik ku ja s otsiaal s e t mõju ? Kui te mõtlete programmi tegevustele, siis kuivõrd on need olnud T eie hinnangul realistlikud ja teostatavad olemasolevate ressursside raames? Millisel määral on ennetavad teenused aidanud Teie hinnangul vähendada kulusid – nii teenuse osutamise sees kui ka laiemalt riigi tasandil ? Palun täpsustage, millist tüüpi kulusid see võiks T eie arvates mõjutada? K ui sageli esineb Teie kogemuse põhjal olukordi, kus teenuse eest tehakse küll kulu, kuid inimesed ei kasuta seda – tekib nn tühikulu? Selgituseks intervjueerijale tühikulu all mõeldakse siin olukorda, kus teenusesaaja saaks selle kulu ise teha, nt kus tööandja taotles koolituskulude hüvitamist, kuid ta oleks oma töötajaid koolitanud ka ilma toetust saamata Või näiteks olukorda, kus tasemeõppesse läinud inimene oleks asunud õppima ka ilma töötukassa poolt makstava toetuseta. Kas oskate tuua näiteid ennetavate meetme teenus t e st, kus selliseid olukordi on rohkem ette tulnud? Millised oleksid Teie arvates võimalikud viisid selliste olukordade ennetamiseks v õi teenuse parema kasutatavuse tagamiseks? IV TEEMA - vaade konkreetsetele ennetavate meetme teenustele MEEDE A - tööturukoolitus (töötav inimene) Kui hästi vasta vad T eie hinnangul koolituskaardiga tööturu koolituste raames pakutavate koolituste valik töötavate inimeste vajadustele? K uidas hindate sellele teenusele pääsemise tingimus te sobi vust kõik ide teenust vajava te inimes te jaoks ? Milliseid kogemusi on Teil seoses juhtumitega, kus tööturukoolitusele pääsemise tingimused on takistanud mõnel inimesel osalemast? Milliseid muudatusi võiks nendes tingimustes Teie hinnangul kaaluda, et parandada koolituste kättesaadavust? Milliseks hindate terviseprobleemidega inimeste töövõimalusi tänasel Eesti tööturul? Mis on Teie hinnangul peamiseks ajendiks, miks osalevad terviseprobleemidega inimesed tööturukoolitusel? Mis on T eie hinnangul terviseprobleemidega inimes te peamiseks ajendiks, miks nad osalevad tööta ja õpi teenustel ? Mis on terviseprobleemidega inimeste peamised takistused teenustel osalemiseks K uidas saaks neid valikute tegemisel toetada? Kuidas haakuvad T eie hinnangul terviseprobleemidega inimeste koolitusvalikud OSKA tuleviku prognooside ja tööjõuvajadustega? Kui võrd põhjendatud on T eie hinnangul t öötukassa kaudu eesti keele õpetamine arvestades muid keeleõppe võimalusi? (Selgituseks intervjueerijale: töötukassa pakub lisaks teenusele „ tööturukoolitus koolituskaardiga töötavale“ veel eesti keel e koolitust ka „ koolitustoetuse tööandjale töötaja eesti keele oskuse arendamiseks “ kaudu . Lisaks on eesti keele koolitus i peale töötukassa veelgi ) . Millist mõju avalda vad töötukassa poolt pakutavad eesti keele koolitus ed koolitatud inimeste tööhõivekindlusele ja tööalasele arengule? Kuivõrd mõlemale töötukassa poolt pakutavatele eesti keele koolitustele pääsemiseks seatud tingimused võimaldavad kõikidele soovijatel koolitusel osaleda? Kuidas neid tingimusi võiks muuta ? MEEDE B - tasemeõppes osalemise toetus (registreeritud töötu ja töötav inimene) Kuidas toetada tasemeõppetoetuse saajatel õpingute mitte katkestamist? Kuidas suhtute toetuse suuruse eristamis se sõltuvalt sihtrühmadest? ( S elgituseks: sihtrühmad on töötav, töötu, aga ka 50+, Ida-Virumaa ja tervisepro bleemidega isikud). Kui lõpetatakse senisel kujul tasemeõppes osalemise toetuse maksmine, siis kuidas see mõjutaks teenuse sihtrühma kuuluvate inimeste otsust alustada tasemeõpinguid? Kui põhjendatud on T eie hinnangul toetatavate õppekavade sidumine OSKA tööjõuvajaduse prognoosidega, arvestades, et OSKA keskendub pigem kõrgema kvalifikatsiooniga erialadele? Milliseid muudatusi võiks teha lähenemises, et paremini toetada madalama haridustaseme või oskustasemega sihtrühmi? Millele lisaks OSKAle võiks toetuda, et kujundada toetatavate õppekavade valikut sihtrühma vajadustest lähtuvalt? Milliste kriteeriumite alusel koostatakse praegu nimekiri toetatavatest tasemeõppekavadest? Kuidas mõjutab toetavate õppekavade valik sihtrühma huvi ja osalemist? Kas toetuste suunamine kindlatele õppekavadele pigem soodustab või piirab osalemist? Kuidas toetada tervisprobleemidega inimesi tasemeõppekavade valikul? K es võiks aidata terviseprobleemidega isikute l õppekavade valikul ja kuidas see tugi võiks toimida? MEEDE C - koolitustoetus on tööandjatele suunatud koolitustoetus , mille eesmärk on toetada tööandjaid töötajate oskuste arendamisel ning hõlmab endas värbamise, muutuste olukorda, eesti keele oskuse arendamist (alates 2018) ja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ( IKT ) oskuste arendamist (alates 2021) . K uivõrd peaks töö andj atele mõeldud teenuste tingimus ed erineda tulenevalt ettevõtte suuruse st , käibe st või muude st majandus näitajate st ? Millisel viisil võiks tööandjatele suunatud teenuste tingimusi kujundada, et arvestad a ettevõtte vajadusi ja ressursse ? Kuidas peaks toetuste skeemid olema üles ehitatud , et need jõuaks rohkem nende tööandjateni , kes muidu oma töötajate koolitamisse ei panustaks ? Kui sageli esineb Teie kogemuse põhjal olukordi, kus taotletakse tööandajel mõeldud koolitustoetust, kuid seda ei kasutata või selle rahastamine poleks olnud hädavajalik, kuna ettevõttel oleks suutnu d selle koolituskulu oma vahenditest teha ? (Selgituseks: tühikuluna võib näha siin olukorda kus kulu on TK eelarevest tehtud, kuid tegelikult võinuks/saanuks seda teha heal majanduslikul järjel olev ettevõte ise.) Kuidas saaks Teie arvates vältida olukord i , kus toetus ega ei kaasne soovitud tulemust ( Selgituseks: ettevõttele eraldatakse toetus, kuid seda ei kasutata tulemuslikult või oleks ettevõte suutnud sama tegevuse ellu viia ka ilma toetuseta ) ? Millised lahendused aitaksid selliseid nn „tühikulusid“ ennetada? Millistel Teile teadaoleva tel põhjustel katkestatakse tööandja koolitustoetuse raames eesti keele koolitusi? Statistika näitab, et katkestamisi esineb tööandjate koolitustel vähem kui tööturukoolituste puhul. Mis võiks olla selle erinevuse põhjuseks? Kuidas hindate tööandja kaudu pakutava keeleõppe tingimusi? Aga mõjusust ja kättesaadavust ? Kui tööturukoolituse kaudu enam ei pakutaks eesti keele õpet töötavatele inimestele, siis mi lliseid muu datusi tuleks teha tööandjate le mõeldud eesti keele õppes, et see jõuaks nende töötajateni, kes seda vajavad? HORISONTAALSED TEEMAD ehk inimeste motivatsioon Milliseks hindate üldiselt inimeste valmisolekut tööalaseks enesetäienduseks? Kuidas on see seotud muutustega tööturul, nagu töökohtade kadumine või uute tekkimine? Mis ajendab teie hinnangul inimesi töötust ennetavatel teenustel osalema ? Mis aitaks T eie hinnangul paremini motiveerida inimesi osalema enesetäienduses, mida pakutakse tööturumeetmete kaudu? Millised tegurid praegu toetavad või takistavad osalemist? Kui võrd võtavad inimesed ennetavate meetmete teenusevalikutes arvesse OSKA prognoose tööjõu ja oskuste vajaduste kohta? Millised tegurid või lähenemised võiksid teie hinnangul toetada inimeste valikuid ümbe r- või täiend õppek s, arvestades majanduse struktuurimuutusi ja tööturumuutuseid ? ESINDUSORGANISATSIOONIDE ESINDAJAD (II) Sissejuhatuseks mõned tutvustavad sõnad enda kohta ja intervjueeritava kohta: nimi, ametinimetus ja sissejuhatav küsimus: Mida tähendab Teie jaoks ennetavate meetmete teenuste pakett T ööta ja õpi “ Teie jaoks? I TEEMA- ASJAKOHASUS, TULEMUSLIKKUS, MÕJU, JÄTKUSUUTLIKKUS Kuidas on ai d a nud Töötukassa ennetava te meetmete teenused Teie arvates lahendada praegusi tööturu probleeme? ( Selgituseks, et praegu peetakse tööturu probleemideks tööturu vajadustele mitte vastavat tööjõudu ) . Millistes valdkondades näete nende teenuste suurimat mõju tänaseks avalduvat? K uid as on T eie arvates ennetavad teenused aidanud inimestel oma oskusi arendada ja töötusriski vähendada? Kui das hindate inimeste teadlik kust tööt ust ennetavatest teenustes t ehk „ T ööta ja õpi “ programmist ? Kuidas jõuab info töötu st enn etavatest teenustest tööandjateni, töötajateni ? Milliseid teavitamise kanal eid või viis e võiks Teie arvates kasutada teadlikkuse suurendamiseks inimeste seas ? Kuidas saaks rohkem sihtrühma kuuluvaid inimesi (sh töötud, töötavad inimesed ja tööandjad ) nende teenuste juurde tuua, eriti neid, kes seni pole teenustel osalenud? Kuidas suurendada nende huvi, kes ei ole teenustel osalenud? Kui vajalik see Teie arvates on? Mida oleks Teie meelest realistlik ja mõistlik mõõta, et aru saada, kas töötust ennetavad teenused on tulemuslikud ? Kuidas aitaks sihttasemete seadmine teenuse tulemuslikkust mõõta ? (Selgituseks, et sihttasemed oleksid sel juhul…) Milliseid riske või takistusi näete sihttasemete kehtestamisel, eriti kui eesmärk on parandada teenuste kättesaadavust ? Milliseks hindate perioodil 2017-2023 rakendatud ennetavate teenuste majanduslikku ja sotsiaalset mõju? Kuidas hindate „Tööta ja õpi“ programmi teenuste rahastamise ja eelarvestamise läbimõeldust? Kui T e mõtlete programmi tegevustele ja teenus t ele , siis kuivõrd on need teie hinnangul realistlikud ja teostatavad olemasolevate ressursside raames? IV TEEMA – ennetavate teenuste kasutegur erinevatele sihtrühmadele MEEDE A Kui võrd olete kursis ”Tööta ja õpi” programmi teenuste tingimustega sihtrühmadele ? Kui jah, siis kui sobivaks peate tööturukoolitusele pääsemise tingimus i ? K uidas võiks neid tingimusi muuta? Milliseks hindate terviseprobleemidega inimeste töövõimalusi tänasel Eesti tööturul? Mis on peamiseks ajendiks T eie hinnangul, miks osalevad terviseprobleemidega inimesed tööta ja õpi teenustel? K ui sobilikud on T eie arvates „T ööta ja õpi “ programmi teenused terviseprobleemidega inimeste jaoks? Mis on terviseprobleemidega inimeste peamised takistused teenustel osalemiseks ? Kuidas saaks neid valikute tegemisel toetada? K uivõrd põhjendatud on töötukassa kaudu eesti keele õpetamine, arvestades muid keeleõppe võimalusi ? (Selgituseks intervjueerijale: töötukassa pakub lisaks teenusele „tööturukoolitus koolituskaardiga töötavale“ veel eesti keele koolitust ka „koolitustoetuse tööandjale töötaja eesti keele oskuse arendamiseks“ kaudu. Lisaks on eesti keele koolitusi peale töötukassa veelgi). Millist mõju Teie arvates avaldab töötukassa kaudu pakutavad eesti keele koolitus ed tööhõivekindlusele ja tööalasele arengule? MEEDE B - tasemeõppes osalemise toetus (registreeritud töötu ja töötav inimene) Selgituseks: t asemeõppes makstakse töötutele ja töötavatele inimeste toetust . Toetuse suurus ühes kuus on riigieelarvega kehtestatud töötutoetuse 31-kordne päevamäär. 2025. aastal on brutotoetus 410,13 eurot kuus ja sellelt peetakse kinni tulumaks. Igal aastal on see muutuv. Kuidas toetada tasemeõppetoetuse saajatel õpingute mitte katkestamist? Kuidas Teie arvates mõjutab toetuse suurus toetuse saajate arvu? Kuidas suhtute toetuse suuruse eristamis se sõltuvalt sihtrühmadest? ( S elgituseks: sihtrühmad on töötav, töötu, aga ka näiteks 50 +, Ida-Virumaa , terviseprobleemidega) . Kui lõpetatakse senisel kujul tasemeõppes osalemise toetuse maksmi ne, siis kuidas see mõjutaks teenuse sihtrühma kuuluvate inimeste otsust alustada tasemeõp inguid ? Kuidas mõjutab teatud õppekavade toetamine sihtrühma huvi ja osalemist? Kas toetuste suunamine kindlatele õppekavadele pigem soodustab või piirab osalemist? MEEDE C - koolitustoetus on tööandjatele suunatud koolitustoetus , mille eesmärk on toetada tööandjaid töötajate oskuste arendamisel ning hõlmab endas värbamise, muutuste olukorda, eesti keele oskuse arendamist (alates 2018) ja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia IKT oskuste arendamist (alates 2021) K uivõrd peaks tööandjatele mõeldud teenuste tingimus ed võiks erinema vastavalt ettevõtte suuruse st , käibe st või muude st majandus näitajate st ? Millisel viisil võiks tööandjatele suunatud teenuste tingimusi kujundada, arvestades ettevõtte suurust, käivet või muid majandusnäitajaid? Kuidas peaks toetuste skeemid olema üles ehitatud , et need jõuaks rohkem nende tööandjateni , kes muidu oma töötajate koolitamisse ei panustaks? Kuidas saaks Teie arvates vältida olukordi, kus toetusega ei kaasne soovitud tulemust (Selgituseks: ettevõttele eraldatakse toetus, kuid seda ei kasutata tulemuslikult või oleks ettevõte suutnud sama tegevuse ellu viia ka ilma toetuseta) ? Millised lahendused aitaksid selliseid nn „tühikulusid“ ennetada? HORISONTAALSED TEEMAD ehk inimeste motivatsioon Milliseks hindate üldiselt tööandjate valmisolekut võimaldada oma töötajaid tööalase le enesetäienduse le ? Kuidas saaks tööandjaid rohkem motiveerida kasutama koolitustoetust tööandjale ? Mi l l ised tegurid praegu toetavad või takistavad tööandjatele mõeldud koolitustoetus e taotlemist? K uidas neid ületada? ( S elgituseks, kui vastaja ei tea, mis on koolitustoetus tööandjale, selgita, et töötukassa programmi „T ööta ja õpi “ kaudu saavad tööandjad taotle da koolitustoetust, et oma töötajate oskuseid arendamiseks - IKT, eesti keel, töötajate värbamine ja muutus te olukorras ) . Mis võiks T eie hinnangul ajenda da tööandjaid töötu kassa Tööta ja õpi programmis osalema ? K uidas on see seotud muutustega tööturul, nagu töökohtade kadumine või uute tekkimine? kuivõrd arvestavad tööandjad OSKA prognoose tööjõu ja oskuste vajaduste kohta ning oma tegevus valdkonna arendamisel ? Millised tegurid või lähenemised võiksid teie hinnangul toetada inimeste valikuid ümberõppeks või täienduskoolituseks, arvestades majanduse struktuurimuutusi? K uidas saaks inimesi julgustada valima ümber- või täiendõpet, mis arvestab tööturu ja majanduse muutustega? TEENUSTEL OSALENUD TÖÖTAV INIMENE (III) SISSEJUHATUS Vanus, elukoht, tööturustaatus , mitu aastat? Millistel töö tu kassa teenustel olete osal enud? Kas mäletate, m illal see oli ? I TEEMA- ASJAKOHASUS , TULEMUSLIKKUS, MÕJU, JÄTKUSUUTLIKKUS Kuidas on need teenused , millel olete osalenud, T eid T eie tööeluga seonduvalt aidanud? Kas need on aidanud Teil: l eida uu s tö ö; liiku da ka rjääriredelil ülespoole ; saada palgakõrgendust ; vahetada valdkonda; alustada tööd uuel erialal; omandada uusi oskusi; täiendada olemasolevaid oskuseid ; suurendada enesekindlust ja konkurentsivõimet tööturul? Kas olete osalenud ka mõnel muul tasuta koolitusel peale töötukassa pakutavate? Kuidas erinevad need koolitused T eie kogemuse järgi töötukassa omadest – näiteks sisu, kvaliteedi või kasulikkuse poolest? Mida T e teate programmist „Tööta ja õpi“? ( Selgituseks: osaleja valiku aluseks on programmi teenusel osalemine , kui tal on meelest läinud, tuleta talle meelde, et ta on osalenud programmis ). Kuidas ja millal jõudis info selle programmi kohta teieni? M ida see T eie jaoks tähendab? M illiseid kanaleid pidi saite infot teenuste kohta ? Kas see info jõudis Teieni näiteks tööandja, tuttava, t öötukassa või interneti kaudu? Kuidas hindate teavitustegevust – kas vajalik info oli kergesti leitav ja arusaadav? Millest tundiste info osas kõige enam puudu? Järgnev plokk neile, kes on läbinud tööturukoolitused Räägime nüüd tööturukoolitustest, kus olete meie andmetel osalenud. Milliste l töötukassa poolt pakutavatel koolituste l olete Te osalenud ? Nimetage. Kuidas ja millal jõudis info tööturukoolituste kohta teieni? Milliseid kanaleid pidi saite infot teenuste kohta? Kui kindel olite enne koolitustele minekut selles, milliseid teadmisi ja oskusi on T eil vaja juurde saada? K uivõrd põhine s koolitusvalik teadlikul otsusel või kujunes see pigem juhuslikult? Kuidas hindate tööturukoolituste mõju enda majanduslikule toimetulekule ? K ui palju on need koolitused Teid aidanud töö leidmisel või tööl püsimisel? Kui das vastas koolitus Teie vajadustele? Millist kasu või muutust olete koolitustelt saanud? Kui palju on need koolitus ( ed ) aidanud Teid töö leidmisel või tööotsingutes edasi liikumisel? Milliseid takistusi tuli Teil koolitusele pääsemisel ette, kui üldse? Millised võimalused aitaksid tööturukoolituste kohta käiva teabe paremini viia inimesteni, kellel puudub erialane või kutseharidus? Mida tuleks Teie hinnangul teha teistmoodi, et need inimesed saaksid tööturukoolitustes osaleda? Küsimused neile, kes on eesti keele koolitustel osalenud (kas läbi tööturukoolituse või ka tööandja toel) : Kas olete osalenud t ööturukoolitustel raames eesti keele koolitustel ? Kui jah, siis on järgnevad küsimused teile: Mis põhjustel otsustasid eesti keel koolitusel osaleda ? Kuivõrd o li see seotud tööga : n äiteks töötamise jätkamiseks vajalik keeleoskus , ametl ikud keelenõu ded , edasise d tööalase d plaanid või soov kasutada oma erialaseid oskuseid , kuid eesti keele oskuseta oleks see keerulisem ? Miks otsustasid õppi da just töötukassa kaudu , kui gi koolitusi pakuvad ka teised asutused ( nt HTM , era koolitusettevõtted) Kui põhjendatud on eesti keele koolitamine töötukassa kaudu? K ui palju ole te kuulnud sellest, et osa inimesi katkestab eesti keele koolituse enne selle lõppu? Mis võiks T eie arvates olla need põhjused, miks inimesed koolituse pooleli jätavad ? Mis on sinu igapäevatöös/töövõimaluste osas muutunud seoses selle koolituse läbimisega ? Järgnev plokk on ainult neile, kes on saanud tasemeõppe toetusi Räägime tasemeõppe toetustest , mida olete meie andmetel saanud. Kas oskate öelda, kui suurt tasemeõppetoetust on Teile õpingute ajal makstud ja kui pikalt seda maksti ? Mi s eriala te samal ajal õppisite? Mis T eie arvates takistab mõnel inimesel, kellel võiks tasemeõppest kasu olla – näiteks neil, kellel pole eriala või kellel on tervisemured – õppesse astumast? Millised põhjused võivad nende otsuseid mõjutada? Kui mõtlete inimeste peale, kellel on kutse- või erialane haridus omandatud vähemalt 15 aastat tagasi – kuivõrd vajalik oleks Teie arvates ne nde jaoks tasemeõppes osalemise toetus? Kes võiks vajada tasemeõppetoetust kõige enam? Millistes valdkondades vananevad oskused eriti kiiresti, mistõttu oleks selline toetus seal eriti oluline? Mi llised on Teie hinnangul peamised põhjused, miks inimesed katkestavad tasemeõppe? Kuidas toetada tasemeõppetoetuse saajatel õpingute mitte katkestamist? Millised tegevused sellele kaasa aitaksid? Kuidas mõjutab toetuse suurus õppimise alustamist ja õppekava lõpuni läbimist? Kuidas mõjutavad toetuse saamise tingimused tasemeõppesse astumist? Kuidas võiks toetuse tingimus i Teie arvates muuta? Mis te arvate jätkutoest? Kuidas suhtute toetuse suuruse eristamist sõltuvalt sihtrühmadest? ( S elgituseks: sihtrühmad on töötu, töötav) Milliste kanalite kaudu saite teie infot selle kohta, et selline toetus on olemas? Milliste kanalite kaudu ja sõnumitega tuleks tasemeõppetoetustest teavitada ? Mil määral mõjutab tasemeõppe toetuse avalduse esitamise aja piirang (30 päeva) toetuse taotlemis? Tervisep r obleemidega inimestele : Kuidas on Teie terviseseisund mõjutanud T eie võimalusi õppida ja koolitustel osaleda? Mis ajendas T eid tasemeõppes osalema? Millise eriala või õppekava läbisite ja miks just selline valik? Kuidas toimus õppekava valik? Millist toetust vajaksite õppekavade valiku tegemisel ? Kuidas on õpingud mõjutanud teie tööelu ? Milles olete kogenud kõige rohkem kasu – näiteks tööl püsimine, sobivama töö leidmine või töökoha vahetus ? Millist tuge või kohandusi oleks vaja, et õpe oleks teie jaoks paremini jõukohane ja toetav? Kvalifikatsiooni teenusel osalenule: Mis ajendas T eid taotlema toetust kvalifikatsiooni saamiseks? Millist mõju on kvalifikatsiooni saamine avaldanud T eie tööelule ? Milles see kasu on kõige enam väljendunud? Miks T eie arvates ei tunne inimesed vajadust oma kvalifikatsiooni tõendada? Millised takistused või arusaamad võivad seda mõjutada? HORISONTAALSED TEEMAD ehk inimeste motivatsioon Milliseks hindate üldiselt tööandjate valmisolekut võimalda da oma töötajate le tööalas t enesetäiendus t ? Aga enda valmisolekut? Millised tegurid toetavad või takistavad tööandja valmisoleku t võimaldada oma töötajate enese täiendamist? Enda valmiso lekut ? Rääkides nüüd konkreetselt programmist „Tööta ja õpid“, siis m is ajendab T eie hinnangul tööandjaid ja töötajaid seda programmi kas u t ama ? Kuidas motiveerida tööandjaid ja töötajaid seda programmi rohkem kasutama? Kuidas on see seotud muutustega tööturul, nagu töökohtade kadumine või uute tekkimine? Kuivõrd võtavad nii tööandjad kui töötajad ennetavate meetmete teenusevalikutes arvesse OSKA prognoose tööjõu ja oskuste vajaduste kohta? Millised tegurid toetaksid T eie hinnangul töötajate otsuseid minna ümberõppe sse või täienduskoolitus tele , arvestades majanduse struktuurimuutusi? Kuidas saab siin töö andja oma töötajaid toetada? Kuidas saaks inimesi motiveerida või toetada selliste ümber- või täiendõppevalikute tegemisel, mis arvestavad tööturu ja majanduse muutustega? Kes seda teha võiks? Kas olete töötukassa karjäärinõustamisel käinud - millist tuge saite koolituse või eriala valikul? Mis võiks karjäärinõustamise juures muuta? Mil määral arutati karjäärinõustamisel ka töö, õppimise ja pereelu ühitamise võimalikkust? TEENUSTEL OSALENUD TÖÖTUD INIMESED (IV) SISSEJUHATUS Vanus, elukoht, tööturustaatus, mitu aastat? Millistel töö tukassa teenustel olete osalenud? Millal? I TEEMA- ASJAKOHASUS, TULEMUSLIKKUS, MÕJU, JÄTKUSUUTLIKKUS Kuidas on need teenused, millel olete osalenud, T eid T eie tööeluga seonduvalt aidanud? Kas need on aidanud Teil: leida uus töö; liikuda karjääriredelil ülespoole; saada palgakõrgendust; vahetada valdkonda; alustada uuel erialal; omandada uusi oskusi; täiendada olemasolevaid oskuseid ; suurendada enesekindlust ja konkurentsivõimet tööturul? Mida Te teate programm ist „Tööta ja õpi“ ( Selgituseks: osaleja valiku aluseks on programmi teenusel osalemine, kui tal on meelest läinud, tuleta talle meelde, et ta on osalenud programmis ). Kuidas ja millal jõudis info selle programmi kohta teieni ? Mida see teie jaoks tähendab? Milliste kanalite kaudu saite infot teenuste kohta? Kas see info jõudis teieni näiteks tööandja, tuttava, töötukassa või interneti kaudu? Kuidas hindate teavitustegevust – kas vajalik info oli kergesti leitav ja arusaadav? Millest tundsite info osas kõige enam puudust? Kas T eie hinnangul võiks laiendada töötukassa teenustel osalevaid sihtrühmi ? (Selgituseks- praegu on need töötu ja töötav , tööandja, kes vastavad teenuste saajatele mõeldud tingimustele ) Kuidas on Teie osalemine Töötukassa koolitustes mõjutanud Teie enesekindlust ja hinnangut oma oskuste le ? Millised muutused olete kogenud töö leidmise võimalustes või rahalise toimetuleku osas pärast koolitustel /teenustel osalemist ? Järgnev plokk on ainult neile, kes on saanud tasemeõppe toetusi Räägime tasemeõppe toetustest , mida olete meie andmetel saanud. Kas oskate öelda, kui suurt tasemeõppetoetust on Teile õpingute ajal makstud ja kui pikalt seda maksti? Mis eriala te samal ajal õppisite ? Mis T eie arvates takistab mõnel inimesel, kellel võiks tasemeõppest kasu olla – näiteks neil, kellel pole eriala või kellel on tervisemured – õppesse astumast? Millised põhjused võivad nende otsuseid mõjutada? Kui mõtlete inimeste peale, kellel on kutse- või erialane haridus omandatud vähemalt 15 aastat tagasi – kuivõrd vajalik oleks Teie arvates nende jaoks tasemeõppes osalemise toetus? Kes võiks vajada tasemeõppetoetust kõige enam? Millistes valdkondades vananevad oskused eriti kiiresti, mistõttu oleks selline toetus seal eriti oluline? Millised on Teie hinnangul peamised põhjused, miks inimesed katkestavad tasemeõppe? Kuidas toetada tasemeõppetoetuse saajatel õpingute mitte katkestamist? Millised tegevused sellele kaasa aitaksid? Kuidas mõjutab toetuse suurus õppimise alustamist ja õppekava lõpuni läbimist? Kuidas mõjutavad toetuse saamise tingimused tasemeõppesse astumist? Kuidas võiks toetuse tingimus i Teie arvates muuta? Mis te arvate jätkutoest? Kuidas suhtute toetuse suuruse eristamist sõltuvalt sihtrühmadest? (Selgituseks: sihtrühmad on töötu, töötav) Milliste kanalite kaudu saite teie infot selle kohta, et selline toetus on olemas? Milliste kanalite kaudu ja sõnumitega tuleks tasemeõppetoetustest teavitada? Mil määral mõjutab tasemeõppe toetuse avalduse esitamise aja piirang (30 päeva) toetuse taotlemis? Terviseprobleemidega inimestele: Kuidas on Teie terviseseisund mõjutanud T eie võimalusi õppida ja koolitustel osaleda? Mis ajendas T eid tasemeõppes osalema? Millise eriala või õppekava läbisite ja miks just selline valik? Kuidas toimus õppekava valik? Millist toetust vajaksite õppekavade valiku tegemisel? Kuidas on õpingud mõjutanud teie tööelu ? Milles olete kogenud kõige rohkem kasu – näiteks tööl püsimine, sobivama töö leidmine või töökoha vahetus? Millist tuge või kohandusi oleks vaja, et õpe oleks teie jaoks paremini jõukohane ja toetav? HORISONTAALSED TEEMAD ehk kõikide valdkondade ülesed teemad Milliseks hindate üldiselt tööandjate valmisolekut võimaldada oma töötajatele tööalast enesetäiendust? Aga enda valmisolekut? Millised tegurid toetavad või takistavad tööandja valmisolekut võimaldada oma töötajate enese täiendamist? Enda valmisolekut? Rääkides nüüd konkreetselt programmist „Tööta ja õpid“, siis m is ajendab T eie hinnangul tööandjaid ja töötajaid seda programmi kas ut ama? Kuidas motiveerida tööandjaid ja töötajaid seda programmi rohkem kasutama? Kuidas on see seotud muutustega tööturul, nagu töökohtade kadumine või uute tekkimine? K uivõrd võtavad inimesed töötukassa programmi tööta ja õpi teenuste valikul ja koolituste valikul arvesse seda, mis töid tulevikus rohkem vaja on? Mis toetab töötu te otsuseid valima sellist ümber- või täiendõpet, mis arvestab tööturu ja majanduse muutustega? Millis test oskus test tunned praegu puudu s t, mis takista vad Teil tööle asu da ? Kuidas oled nende puudujääk ideni jõudnud, oled neid ise märganud või on keegi (nt nõustaja, tööandja, koolitaja) sellele tähelepanu juhtinud? Millist tuge vajate endale sobiv a koolitus e või õppekava leidmiseks ? Kellelt ootaksite sellist tuge ? Kas ole te käinud töötukassa karjäärinõustamisel? Kui jah, siis k uidas on karjäärinõustamine Teid aidanud koolituse või eriala valikul ? Mis võiks karjäärinõustamise juures muuta? Kuivõrd arutati karjäärinõustamisel ka töö, õppimise ja pereelu ühitamise võimalikkust ? TEENUST KASUTANUD TÖÖANDJAD (V) Selgituseks juurde, et töötukassa pakub töötust ennetavaid teenuseid üldnimega- tööta ja õpi. Need teenused on: tööturukoolitus koolituskaardiga töötavatele, tasemeõppes osalemise toetus, koolitustoetus tööandjale, kvalifikatsiooni saamise toetamine. Teenuste eesmärgiks on vähendada inimeste töötuks jäämise tõenäosust ja toetada neid, kes vajavad tööl püsimiseks tuge oskuste puudumise või aegumise tõttu . Sissejuhatuseks, M illist eelpool nimetatud teenustest olete teie kasutanud? Üldisemad küsimused töötukassa ennetavate meetmete teenusest: Kuidas Teie arvates aitavad Töötukassa ennetavad teenused lahendada praegusi tööturu probleeme? ( Selgituseks, et praegu peetakse tööturu probleemideks tööturu vajadustele mitte vastavat tööjõudu ) Millistes valdkondades näete nende teenuste suurimat mõju tänaseks avalduvat? Kuidas sobivad Teie arvates ennetavad teenused kokku riikliku koolituse tellimuse (RKT) alusel pakutavate õppekohtadega? T äiendavad need teineteist või kipuvad pigem kattuma? Mille poolest kattumisi esineb? Kuidas on T eie hinnangul ennetavad teenused ja konkreetselt koolitustoetus tööandjale aidanud inimestel oma oskusi arendada ja töötusriski vähendada? Kui teate, tooge mõni konkreetne näide, kus teenusel on olnud selgelt positiivne mõju? Kuidas hindate ennetavate teenuste mõju suurematele tööturu probleemidele – näiteks tööjõu pakkumise ja nõudluse tasakaalu toetamisele ? Kuidas mõjutab tööandjate teadlikkus teenustest nende kasutamist ja tulemuslikkust? Kuidas jõu dis info ennetavate meetmete teenustes t T eieni ? Kuivõrd teadlikud on Teie hinnangul tööandjad töötukassa poolt pakutavatest ennetavatest teenustest? Milliseid teavitamise kanaleid või viise võiks Teie arvates kasutada teadlikkuse suurendamiseks tööandjate hulgas ? Milli seks hindate o perioodil 2017-2023 rakendatud ennetavate teenuste majanduslikku ja sotsiaalset mõju? Kui te mõtlete programmi tegevustele, siis kuivõrd on need olnud Teie hinnangul tulemuslikud olemasolevate ressursside raames? Kui põhjendatuks peate programmi „Tööta ja õpi“ rakendamist töötukassa kaudu? Millist kasu on see programm Teie hinnangul toonud – nii riigi kui tööandjate vaatest? M eede C tööandjate koolitustoetus Milliseid tööandja tele mõeldud koolitustoetus i olete kasutanud? ( Selgituseks: toetatakse nelja valdkonna koolitusi : eesti keel, muutused, IKT, värbamine ) . Milliseid muutusi olete märganud oma ettevõttes või oma tegevusvaldkonnas seoses koolitustoetuse kasutamisega? (Selgituseks: milline on tööandjate koolitustoetuse mõju ettevõtete tootlikkuse ja kõrgema lisandväärtusega töökohtade osakaalu kasvule?) Millised tegurid mõjutavad tööandja otsust koolitustoetust kasutada või sellest loobuda? Mis rolli mängivad siin toetuse suurus, koolitusteemade sobivus või asjaajamise keerukus? Mis võiks tööandjaid kõige rohkem motiveerida toetust kasutama? Kui sobiva ks hindate praegu pakutava id tööandjatele mõeldud koolitustoetus i T eie ettevõtte vajaduste st lähtuvalt ? Kas need neli pakutavat koolitust on Teie ettevõtte arengu seisukohalt vajalikud koolitused? Kuivõrd peaks tööandjatele mõeldud koolitustoetuste tingimused erine m a vastavalt ettevõtte suurusest, käibest või muudest näitajatest? Kuidas võiks tööandjatele suunatud koolitustoetuste tingimusi kujundada, arvestades ettevõtte suurust, käivet või muid majandusnäitajaid? K ui sageli esineb Teie kogemuse põhjal olukordi, kus koolitusturul ei leidu T eie ettevõtte vajadustele vastavat koolitust? Millised lahendused aitaksid sobiva koolituse kiiremini ja lihtsamini leida või tellida? Millised on peamised takistused, mis ei lase väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel koolitustoetust kasutada? Millised muudatused teenuse tingimustes muudaksid toetuse ettevõtetele kättesaadavamaks? Kuidas peaks toetuse suurus olema kujundatud väiksemate ettevõtete puhul võrreldes suurettevõtetega, et see oleks õiglasem ja motiveerivam? Milliseks hindate koolitustoetuse taotlemise ja kasutamise protsess i ? Millised osad sellest protsessist võtavad kõige rohkem aega või tekitavad segadust? Millised lahendused aitaksid protsessi lihtsustada ja vähendada ettevõtte halduskoormust? Kas olete kasu t anud tööandja kaudu pakutavat eesti keele koolitust oma töötajate keeleoskuse arendamiseks? Jah korral jätkame järgmiste küsimustega: Kas T eile teadolevalt on sellel osalenud töötaja koolitusel osalemise katkestanud? Miks? Kuidas hindate tööandja kaudu pakutava keeleõppe tingimusi? Aga mõjusust ja kättesaadavust? Kuidas võiks tööandja kaudu õpitavad keeleõppe tingimusi muuta, et see vähem katkestataks ja kättesaadavus suureneks? Kui koolituskaardi ga tööturukoolituste raames enam eesti keel õpet ei pakutaks, siis mida peaks muutma tööandja te keeleõppes , et see siiski jõuaks nende töötajateni, kes seda vajavad? Kui sageli esineb Teie kogemuse põhjal olukordi, kus taotletakse tööandajel mõeldud koolitustoetust, kuid seda ei kasutata või selle rahastamine poleks olnud hädavajalik, kuna ettevõttel oleks suutnud selle koolituskulu oma vahenditest teha? (Selgituseks: tühikuluna võib näha siin olukorda kus kulu on TK eelarevest tehtud, kuid tegelikult võinuks/saanuks seda teha heal majanduslikul järjel olev ettevõte ise.) Kas oskate tuua näiteid valdkondadest, kus selliseid olukordi on ette tulnud? Kuidas saaks Teie arvates vältida olukordi, kus toetusega ei kaasne soovitud tulemust ? HORISONTAALSED TEEMAD ehk kõikide valdkondade ülesed teemad Kuidas suhtute sellesse, kui töötaja soovib osaleda tasemeõppes, mis on seotud karjääripöörde või erialavahetusega? Kuidas suhtute sellesse, kui töötaja osaleb täienduskoolitusel, mis ei ole otseselt seotud tema praeguste tööülesannetega? Mi s motiveeriks T eid toetama oma töötajate osalemist täiend- või tasemeõppes , mida pakutakse tööt a ja õpi programmi kaudu? Millised tegurid praegu toetavad või takistavad seda ? Mis ajendab teie hinnangul inimesi tööalasel täiend koolitusel osalema? Kuidas on see seotud muutustega tööturul, nagu töökohtade kadumine või uute tekkimine? Kuidas saaks inimesi julgustada valima ümber- või täiendõpet, mis arvestab tööturu ja majanduse muutustega? KONTROLLRÜHMAD (VI) TÖÖANDJAD SISSEJUHATUS Töötukassa pakub tööturu riske maandavaid ennetavaid teenuseid, mida nimetatakse koondnimega tööta ja õpi teenusteks. Need on väga erinevatele sihtrühmadele ja tegevustega meetmed. Töö andjale on näiteks mõeldud koolitustoetusi, mille eesmärk on soodustada majanduse struktuurimuutusi ning toetada tööandjat tema töötajate töötur u muutustega kohanemiseks vajalike oskuste ja teadmiste õpetamisel. Koolitustoetusega hüvitatakse tööandjale osaliselt töötaja koolitamisega seotud kulud. Praegu pakutavatest tööandjale mõeldud koolitustoetus test on järgmised neli: k oolitustoetus tööandjale töötajate värbamiseks; muutuste olukorras; töötaja eesti keele oskuse arendamiseks ja info- ja kommunikatsiooni oskuste arendamiseks ) . Peamine tegevusv aldkond milles tegutsete? Kuidas hindate koolitusturul pakutavaid töötajatele mõeldud koolitusi oma ettevõte vajadustest lähtuvalt? Kas olete neist mõnda ka ise kasutanud, milliseid? Milliseid muutusi olete viimastel aastatel tööturul märganud ? Milliseid arenguid või muutusi prognoosite lähiaastateks? Millised ametid, valdkonnad või oskused T eie hinnangul on kõige enam muutuses ja mi lliseid on Eesti tööturgu arvestades vaja? ? Mis T eie hinnangul ajendab inimesi tööalasel täiendkoolitusel osalema? Kui võrd on see seotud muutustega tööturul, nagu töökohtade kadumine või uute tekkimine? Kuidas saaks inimesi motiveerida valima ümber- või täiendõpet, mis arvestab tööturu ja majanduse muutustega? Milliseid täiendavaid oskusi vajavad Teie ettevõtte töötajad praegu, et oma tööülesandeid täita või et ettevõte püsiks konkurentsivõimeline? Milliseid oskusi on järjest enam vaja? Kas näete vajadust uute tehnoloogiate, digivõimekuse või keeleoskuse arendamiseks? Kuidas mõjutavad need oskused ettevõtte suutlikkust kasvada ? Kuivõr d Te olete teadlik sellest , et t öötukassa pakub tööandjatele erinevaid teenuseid ja toetusi, mis aitavad tema töötajate oskusi arendada ? Mi s seostub Tei e jaoks töötust ennetavate teenuste programm „Tööta ja õpi“? Kuidas jõudis info ennetavate meetmete teenustest Teieni ( Juhul kui see info Teieni on jõud nud ) ? Millist huvi tunneksite selliste võimaluste kohta rohkem teada saada, kui see info pole veel T eieni jõudnud? Millised on olnud peamised põhjused, miks T eie ettevõte ei ole seni neid t öö andjale mõeldud koolitus toetusi kasutanud ? Mi llised tegurid mõjuta vad otsust koolitustoetust kasutada või sellest loobuda? Mis rolli mängivad siin toetuse suurus, koolitusteemade sobivus või asjaajamise keerukus? Kui palju see muudaks osalemise T eie jaoks realistlikumaks , kui T eid nõustataks koolitustoetuse taotlemisel ? Millist tuge vajate? Kuidas suhtute sellesse, kui töötaja soovib osaleda tasemeõppes, mis on seotud karjääripöörde või erialavahetusega? Kuidas suhtute sellesse, kui töötaja osaleb täienduskoolitusel, mis ei ole otseselt seotud tema praeguste tööülesannetega? Kuidas hindate töötukassa rolli tööturul toimuvate muutuste kontekstis? Kas nende tegevusest on kasu olnud? Kui jah, siis millist kasu olete täheldanud? Kuidas peaks teie hinnangul töötukassa oma teenuseid suunama – ainult töötutele või ka laiemale sihtrühmale, näiteks töötavatele inimestele või ettevõtetele? Millised sihtrühmad võiksid veel töötukassa teenustest enim kasu saada, arvestades tööturu muutusi ja vajadusi? TÖÖTAVAD INIMESED , sh terviseprobleemi dega Töötukassa pakub töötururiske maandavaid ennetavaid teenuseid, mida nimetatakse koondnimega tööta ja õpi teenusteks. Need on väga erinevatele sihtrühmadele ja tegevustega meetme d , mille eesmärgiks on vähendada inimeste töötuks jäämise tõenäosust ja toetada neid, kes vajavad tööl püsimiseks tuge oskuste puudumise või aegumise tõttu . Töötavatele on näiteks mõeldud tööturukoolitused ja kvalifikatsiooni saamise toetamine , mis aitab inimesi teadlikumatele karjäärivalikutele. Millistel täiendkoolitusel olete viimaste aastate jooksul osalenud? Kuidas Te seda (või neid) koolitust hindate? K ui palju oli koolitusest Teie jaoks kasu ja milles see kasu väljendus? Kuidas jõudis info sellest (nendest) koolitusest Teieni? Milliseid muutusi olete viimastel aastatel tööturul märganud? Milliseid arenguid või muutusi prognoosite lähiaastateks? Millised ametid, valdkonnad või oskused Teie hinnangul on kõige enam muutuses ja milliseid on Eesti tööturgu arvestades vaja? Milliseid täiendavaid oskusi vajate praegu oma tööülesannete täitmiseks? Millistest oskustest tunnete praegu kõige rohkem puudust? Milliseid oskuseid on vaja Teil arendada, et oma tööd teha? Kuidas aitaks nende oskuste omandamine Teil oma tööd tõhusamalt teha või tööga rahulolu suurendada? Milliseks hindate üldiselt oma tööandja valmisolekut võimaldada oma töötajatele tööalast enesetäiendust? Aga enda valmisolekut? Kui teadlik olete t öötukassa poolt paku tavate koolitus te st , ümberõp p e või mu ud e teenus te osas , mis aitavad tööle saada või ametis püsida? Mida ütleb Teile töötust ennetavate teenuste programm „Tööta ja õpi“? Kuidas jõudis info ennetavate meetmete teenustest Teieni ( Juhul kui see info Teieni on jõudnud )? Kuidas hindate teavitustegevust – kas vajalik info oli kergesti leitav ja arusaadav? Millest tund s ite info osas kõige enam puudu st ? Kui see info pole Teieni veel jõudnud, siis kas ja millist huvi tunneksite selliste võimaluste kohta rohkem teada saada? Mis on peamine põhjus, miks Te ei ole seni t öötukassa teenustel osalenud? Mis motiveeriks teid osalema programmi „Tööta ja õpi“ raames täiendkoolitusel või õppima asumisel ? Millised tegurid takistavad T eid seda teha ? Milline teave või tugi toetaks Teid osalema töötust ennetavas programmis „T ööta ja õpi “ ? Mis Teie hinnangul ajendab inimesi tööalasel täiendkoolitusel osalema? Kui palju mõjutavad seda tööturu muutused, näiteks töökohtade kadumine või uute tekkimine? Kvalifitseeritud tööjõu puuduse taustal – kuidas hindate enda valmisolekut uusi oskusi õppida või olemasolevaid täiendada? Millised valdkonnad pakuvad Teile enim huvi täiendõppe või ümberõppe jaoks ? Kuidas saaks inimesi motiveerida valima ümber- või täiendõpet, mis arvestab tööturu ja majanduse muutustega? K uidas hindate töötukassa rolli tööturul toimuvate muutuste kontekstis? Kas nende tegevusest ehk tööta ja õpi programmist võiks kasu olla ? Kuidas peaks teie hinnangul töötukassa oma teenuseid suunama – ainult töötutele või ka laiemale sihtrühmale, näiteks töötavatele inimestele või ettevõtetele? Millised sihtrühmad võiksid veel töötukassa teenustest enim kasu saada, arvestades tööturu muutusi ja vajadusi? Milliseid muudatusi võiks t öötukassa või riik teha, et rohkem inimesi saaks pakutavatest teenustest osa? Millist rolli võiks t öötukassa teie hinnangul selles protsessis täita – näiteks info jagajana või koolitusvõimaluste vahendajana? Terviseprobleemidega inimestele: Kas teil on tervisega seotud asjaolusid, mis võivad mõjutada teie võimalusi töötada või koolitustel osaleda? Soovi korral võite täpsustada, millised tegurid on olnud takistuseks Kuidas on teie terviseseisund mõjutanud teie võimalusi õppida ja koolitustel osaleda? Millist tuge või kohandusi oleks vaja, et õpe oleks teie jaoks paremini jõukohane ja toetav? Millised on peamised takistused, mi da olete kogenud täiendkoolitusel osalemis el või õppimis el ? Mis aitaks teil neid takistusi ületada ja muudaks õppimise lihtsamaks? Введение для всех интервьюируемых: Здравствуйте! Мы проводим исследование «Анализ услуги „Работай и учись“ как меры предотвращения безработицы, предоставляемой Eesti Töötukassa », заказанное Министерством экономики и коммуникаций. Цель исследования — разработать рекомендации и предложения по улучшению превентивных услуг Töötukassa . В рамках этого проекта мы проводим интервью с представителями различных целевых групп, включая Вас. Благодарим Вас за согласие принять участие в интервью! Прежде чем начать интервью, я кратко расскажу, как будет использоваться предоставленная Вами информация. Всё, что Вы поделитесь с нами в ходе интервью, будет использовано исключительно для целей данного исследования. В отчетах Ваши ответы не будут связаны с Вашей личностью, а данные, позволяющие идентифицировать Вас, будут удалены после завершения исследования. Результаты интервью будут представлены в обобщённой форме, например, как мнение эксперта / политика / пользователя услуги (безработного, работающего, человека, не способного продолжать прежнюю работу по состоянию здоровья и т. д.). Все данные, собранные в ходе исследования, являются конфиденциальными и не будут переданы третьим лицам. Все материалы исследования хранятся на защищённом сервере Тартуского университета, доступ к которому имеют только члены исследовательской группы. В итоговом отчёте информация будет представлена таким образом, чтобы невозможно было идентифицировать Вас или других участников исследования. Есть ли у Вас вопросы, прежде чем мы продолжим? УЧАСТНИК УСЛУГ — РАБОТАЮЩИЙ ЧЕЛОВЕК ВВЕДЕНИЕ Возраст, место жительства, статус на рынке труда, сколько лет? В каких услугах Кассы по безработице вы участвовали? Помните ли, когда это было? I ТЕМА — АКТУАЛЬНОСТЬ, ЭФФЕКТИВНОСТЬ, ВОЗДЕЙСТВИЕ, УСТОЙЧИВОСТЬ Как эти услуги, в которых вы участвовали, помогли вам в вашей трудовой жизни? Помогли ли они вам: найти новую работу; продвинуться по карьерной лестнице; получить повышение зарплаты; сменить сферу деятельности; начать работу в новой специальности; приобрести новые навыки; улучшить существующие навыки; повысить уверенность в себе и конкурентоспособность на рынке труда? Участвовали ли вы в других бесплатных курсах, кроме предлагаемых Кассой по безработице? Чем, по вашему опыту, отличаются эти курсы от курсов Кассы — например, по содержанию, качеству или полезности? Что вы знаете о программе «Работай и учись»? (Примечание: если участник забыл, напомните, что он участвовал в программе.) Как и когда вы узнали об этой программе? Что она для вас значит? Через какие каналы вы получили информацию об услугах? Пришла ли информация, например, от работодателя, знакомого, Кассы по безработице или через интернет? Как вы оцениваете информационную деятельность — была ли нужная информация легко доступна и понятна? Чего, по вашему мнению, больше всего не хватало в информации? Следующий блок — для тех, кто прошёл курсы по трудоустройству Поговорим теперь о курсах по трудоустройству, в которых вы, согласно нашим данным, участвовали. В каких курсах, предлагаемых Töötukassa по безработице, вы участвовали? Назовите. Как и когда вы узнали о курсах по трудоустройству? Через какие каналы вы получили информацию? Насколько вы были уверены перед началом курсов, какие знания и навыки вам нужно получить? Насколько выбор курса был осознанным решением или скорее случайным? Как вы оцениваете влияние курсов по трудоустройству на ваше финансовое положение? Насколько эти курсы помогли вам найти работу или удержаться на работе? Насколько курс соответствовал вашим потребностям? Какую пользу или изменения вы получили от курсов? Насколько курсы помогли вам в поиске работы или продвижении в этом процессе? С какими препятствиями вы столкнулись при поступлении на курсы, если таковые были? Какие возможности помогли бы лучше донести информацию о курсах по трудоустройству до людей без профессионального или специального образования? Что, по вашему мнению, следует изменить, чтобы такие люди могли участвовать в курсах? Вопросы для тех, кто участвовал в курсах эстонского языка (через курсы по трудоустройству или при поддержке работодателя): Участвовали ли вы в курсах эстонского языка в рамках курсов по трудоустройству? Если да, то следующие вопросы для вас: Почему вы решили участвовать в курсе эстонского языка? Насколько это было связано с работой: например, необходимость владения языком для продолжения работы, официальные языковые требования, дальнейшие профессиональные планы или желание использовать свои профессиональные навыки, но без знания эстонского языка это было бы сложнее? Почему вы решили учиться именно через Töötukassa по безработице, хотя курсы предлагают и другие учреждения (например, Министерство образования, частные учебные компании)? Насколько оправдано обучение эстонскому языку через Töötukassa по безработице? Слышали ли вы, что некоторые люди прекращают обучение эстонскому языку до его завершения? Каковы, по вашему мнению, причины, по которым люди бросают курсы? Что изменилось в вашей повседневной работе/возможностях трудоустройства после прохождения курса? Следующий блок — только для тех, кто получал поддержку на обучение в рамках формального образования Поговорим о поддержке на обучение, которую вы, согласно нашим данным, получали. Можете ли вы сказать, какую сумму поддержки на обучение вы получали во время учёбы и как долго она выплачивалась? Какую специальность вы изучали в это время? Что, по вашему мнению, мешает некоторым людям, которым обучение могло бы принести пользу — например, тем, у кого нет специальности или есть проблемы со здоровьем — начать учёбу? Какие причины могут повлиять на их решение? Если подумать о людях, которые получили профессиональное или специальное образование более 15 лет назад — насколько, по вашему мнению, для них важна поддержка участия в формальном обучении? Кто, по вашему мнению, больше всего нуждается в поддержке на обучение? В каких сферах навыки устаревают особенно быстро, и поэтому такая поддержка особенно важна? Каковы, по вашему мнению, основные причины, по которым люди прекращают обучение? Как поддержать получателей помощи на обучение, чтобы они не бросали учёбу? Какие действия могли бы этому способствовать? Как влияет размер поддержки на начало учёбы и завершение учебной программы? Как условия получения поддержки влияют на поступление в формальное обучение? Как, по вашему мнению, можно изменить условия поддержки? Что вы думаете о дополнительной поддержке? (Примечание: дополнительная поддержка…) Как вы относитесь к различию в размере поддержки в зависимости от целевых групп? (Примечание: целевые группы — безработные, работающие) Через какие каналы вы получили информацию о наличии такой поддержки? Через какие каналы и с какими сообщениями следует информировать о поддержке на обучение? Насколько ограничение по сроку подачи заявления на поддержку (30 дней) влияет на её получение? Для людей с проблемами со здоровьем: Как ваше состояние здоровья повлияло на ваши возможности учиться и участвовать в курсах? Что побудило вас участвовать в формальном обучении? Какую специальность или учебную программу вы прошли и почему выбрали именно её? Как происходил выбор учебной программы? Какую поддержку вы хотели бы получить при выборе учебной программы? Как обучение повлияло на вашу трудовую жизнь? В чём вы испытали наибольшую пользу — например, удержание на работе, нахождение более подходящей работы или смена рабочего места? Какую поддержку или адаптацию необходимо предоставить, чтобы обучение было для вас более доступным и поддерживающим? Для участников услуги по подтверждению квалификации: Что побудило вас подать заявку на поддержку для получения квалификации? Как получение квалификации повлияло на вашу трудовую жизнь? В чём эта польза проявилась наиболее ярко? Почему, по вашему мнению, люди не чувствуют необходимости подтверждать свою квалификацию? Какие препятствия или представления могут на это влиять? ГОРИЗОНТАЛЬНЫЕ ТЕМЫ — мотивация Как вы в целом оцениваете готовность работодателей предоставлять своим работникам возможности для профессионального развития? А свою собственную готовность? Какие факторы способствуют или препятствуют готовности работодателя поддерживать развитие сотрудников? А вашей собственной готовности? Говоря конкретно о программе «Работай и учись», что, по вашему мнению, побуждает работодателей и работников использовать эту программу? Как мотивировать работодателей и работников чаще использовать эту программу? Как это связано с изменениями на рынке труда, такими как исчезновение рабочих мест или появление новых? Насколько работодатели и работники учитывают прогнозы OSKA о потребностях в рабочей силе и навыках при выборе превентивных мер и услуг? Какие факторы, по вашему мнению, поддерживают решение работников пройти переобучение или дополнительные курсы, учитывая структурные изменения в экономике? Как работодатель может поддержать своих сотрудников в этом? Как можно мотивировать или поддержать людей в выборе переобучения или дополнительного образования, учитывающего изменения на рынке труда и в экономике? Кто мог бы этим заниматься? Посещали ли вы карьерное консультирование в Кассе по безработице — какую поддержку вы получили при выборе курса или специальности? Что можно было бы изменить в карьерном консультировании? Насколько в рамках карьерного консультирования обсуждалась возможность совмещения работы, учёбы и семейной жизни? УЧАСТНИКИ УСЛУГ — БЕЗРАБОТНЫЕ ЛЮДИ ВВЕДЕНИЕ Возраст, место жительства, статус на рынке труда, сколько лет? В каких услугах Кассы по безработице вы участвовали? Когда? I ТЕМА — АКТУАЛЬНОСТЬ, ЭФФЕКТИВНОСТЬ, ВОЗДЕЙСТВИЕ, УСТОЙЧИВОСТЬ Как эти услуги, в которых вы участвовали, помогли вам в вашей трудовой жизни? Помогли ли они вам: найти новую работу; продвинуться по карьерной лестнице; получить повышение зарплаты; сменить сферу деятельности; начать работу в новой специальности; приобрести новые навыки; улучшить существующие навыки; повысить уверенность в себе и конкурентоспособность на рынке труда? Что вы знаете о программе «Работай и учись »? (Примечание: если участник забыл, напомните, что он участвовал в программе.) Как и когда вы узнали об этой программе? Что она для вас значит? Через какие каналы вы получили информацию об услугах? Пришла ли информация, например, от работодателя, знакомого, Кассы по безработице или через интернет? Как вы оцениваете информационную деятельность — была ли нужная информация легко доступна и понятна? Чего, по вашему мнению, больше всего не хватало в информации? Считаете ли вы, что следует расширить целевые группы, участвующие в услугах Кассы по безработице? (Примечание: в настоящее время это безработные, работающие и работодатели, соответствующие условиям получения услуг.) Как участие в курсах Кассы по безработице повлияло на вашу уверенность в себе и оценку своих навыков? Какие изменения вы заметили в возможностях трудоустройства или финансовом положении после участия в курсах/услугах? Следующий блок — только для тех, кто получал поддержку на обучение в рамках формального образования Можете ли вы сказать, какую сумму поддержки на обучение вы получали во время учёбы и как долго она выплачивалась? Какую специальность вы изучали в это время? Что, по вашему мнению, мешает некоторым людям, которым обучение могло бы принести пользу — например, тем, у кого нет специальности или есть проблемы со здоровьем — начать учёбу? Какие причины могут повлиять на их решение? Если подумать о людях, которые получили профессиональное или специальное образование более 15 лет назад — насколько, по вашему мнению, для них важна поддержка участия в формальном обучении? Кто, по вашему мнению, больше всего нуждается в поддержке на обучение? В каких сферах навыки устаревают особенно быстро, и поэтому такая поддержка особенно важна? Каковы, по вашему мнению, основные причины, по которым люди прекращают обучение? Как поддержать получателей помощи на обучение, чтобы они не бросали учёбу? Какие действия могли бы этому способствовать? Как влияет размер поддержки на начало учёбы и завершение учебной программы? Как условия получения поддержки влияют на поступление в формальное обучение? Как, по вашему мнению, можно изменить условия поддержки? Что вы думаете о дополнительной поддержке? (Примечание: дополнительная поддержка…) Как вы относитесь к различию в размере поддержки в зависимости от целевых групп? (Примечание: целевые группы — безработные, работающие) Через какие каналы вы получили информацию о наличии такой поддержки? Через какие каналы и с какими сообщениями следует информировать о поддержке на обучение? Насколько ограничение по сроку подачи заявления на поддержку (30 дней) влияет на её получение? Для людей с проблемами со здоровьем: Как ваше состояние здоровья повлияло на ваши возможности учиться и участвовать в курсах? Что побудило вас участвовать в формальном обучении? Какую специальность или учебную программу вы прошли и почему выбрали именно её? Как происходил выбор учебной программы? Какую поддержку вы хотели бы получить при выборе учебной программы? Как обучение повлияло на вашу трудовую жизнь? В чём вы испытали наибольшую пользу — например, удержание на работе, нахождение более подходящей работы или смена рабочего места? Какую поддержку или адаптацию необходимо предоставить, чтобы обучение было для вас более доступным и поддерживающим? ГОРИЗОНТАЛЬНЫЕ ТЕМЫ — общие для всех сфер Как вы в целом оцениваете готовность работодателей предоставлять своим работникам возможности для профессионального развития? А свою собственную готовность? Какие факторы способствуют или препятствуют готовности работодателя поддерживать развитие сотрудников? А вашей собственной готовности? Говоря конкретно о программе «Работай и учись», что, по вашему мнению, побуждает работодателей и работников использовать эту программу? Как мотивировать работодателей и работников чаще использовать эту программу? Как это связано с изменениями на рынке труда, такими как исчезновение рабочих мест или появление новых? Насколько люди учитывают при выборе услуг и курсов в рамках программы «Работай и учись» то, какие профессии будут востребованы в будущем? Что поддерживает решение безработных выбрать такое переобучение или дополнительное образование, которое учитывает изменения на рынке труда и в экономике? Каких навыков вам сейчас не хватает, что мешает вам устроиться на работу? Как вы пришли к осознанию этих пробелов — заметили сами или кто-то (например, консультант, работодатель, преподаватель) обратил на это внимание? Какую поддержку вы хотели бы получить для поиска подходящего курса или учебной программы? От кого вы ожидаете такую поддержку? Посещали ли вы карьерное консультирование в Töötukassa по безработице? Если да, то как оно помогло вам в выборе курса или специальности? Что можно было бы изменить в карьерном консультировании? Насколько в рамках карьерного консультирования обсуждалась возможность совмещения работы, учёбы и семейной жизни? РАБОТОДАТЕЛИ, ИСПОЛЬЗОВАВШИЕ УСЛУГИ (V) Пояснение: Касса по безработице предлагает услуги по предотвращению безработицы под общим названием «Работай и учись». Эти услуги включают: курсы по трудоустройству с обучающей картой для работающих, поддержку участия в формальном обучении, поддержку обучения для работодателей, поддержку получения квалификации. Цель услуг — снизить вероятность безработицы и поддержать тех, кто нуждается в помощи для сохранения работы из-за нехватки или устаревания навыков. Введение Какими из вышеуказанных услуг вы пользовались? Общие вопросы о превентивных услугах Кассы по безработице: 2. Как, по вашему мнению, превентивные услуги Кассы помогают решать текущие проблемы рынка труда? (Пояснение: под проблемами рынка труда понимается несоответствие рабочей силы потребностям рынка) В каких сферах вы видите наибольшее влияние этих услуг на сегодняшний день? Насколько, по вашему мнению, превентивные услуги сочетаются с учебными местами, предлагаемыми по государственному заказу на обучение (RKT)? Дополняют ли они друг друга или скорее пересекаются? В чём именно проявляется пересечение? Как, по вашему мнению, превентивные услуги, особенно поддержка обучения для работодателей, помогли людям развить свои навыки и снизить риск безработицы? Если знаете, приведите конкретный пример, где услуга оказала явно положительное влияние. Как вы оцениваете влияние превентивных услуг на более крупные проблемы рынка труда — например, на баланс спроса и предложения рабочей силы? Как осведомлённость работодателей о услугах влияет на их использование и эффективность? Как вы узнали о превентивных услугах? Насколько, по вашему мнению, работодатели осведомлены о превентивных услугах, предлагаемых Кассой? Какие каналы или способы информирования, по вашему мнению, следует использовать для повышения осведомлённости среди работодателей? Как вы оцениваете экономическое и социальное влияние превентивных услуг, реализованных в период 2017–2023 гг.? Насколько, по вашему мнению, действия программы были эффективны в рамках имеющихся ресурсов? Насколько оправдано, по вашему мнению, внедрение программы «Работай и учись» через Кассу по безработице? Какую пользу, по вашему мнению, принесла эта программа — как с точки зрения государства, так и работодателей? Мера C — поддержка обучения для работодателей Какими видами поддержки обучения для работодателей вы пользовались? (Пояснение: поддерживаются курсы в четырёх областях: эстонский язык, изменения, ИКТ, набор персонала.) Какие изменения вы заметили в своей компании или сфере деятельности в связи с использованием поддержки обучения? (Пояснение: как влияет поддержка обучения на рост производительности и долю рабочих мест с высокой добавленной стоимостью?) Какие факторы влияют на решение работодателя использовать или отказаться от поддержки обучения? Какую роль играют размер поддержки, соответствие тематики курсов или сложность оформления? Что может больше всего мотивировать работодателей использовать поддержку? Насколько, по вашему мнению, предлагаемые в настоящее время курсы соответствуют потребностям вашей компании? Являются ли эти четыре направления обучения необходимыми для развития вашей компании? Насколько условия поддержки обучения для работодателей должны различаться в зависимости от размера компании, оборота или других показателей? Как можно сформировать условия поддержки, учитывая размер, оборот или другие экономические показатели компании? Как часто, по вашему опыту, возникают ситуации, когда на рынке обучения нет подходящего курса для нужд вашей компании? Какие решения помогли бы быстрее и проще найти или заказать подходящий курс? Какие основные препятствия мешают малым и средним предприятиям использовать поддержку обучения? Какие изменения в условиях услуги сделали бы поддержку более доступной для компаний? Как должен быть сформирован размер поддержки для малых предприятий по сравнению с крупными, чтобы это было справедливо и мотивирующе ? Как вы оцениваете процесс подачи заявки и использования поддержки обучения? Какие части этого процесса занимают больше всего времени или вызывают затруднения? Какие решения помогли бы упростить процесс и снизить административную нагрузку на компанию? Использовали ли вы обучение эстонскому языку через работодателя для развития языковых навыков своих сотрудников? Если да, то продолжим следующими вопросами: Известны ли вам случаи, когда сотрудник прекратил участие в курсе? Почему? Как вы оцениваете условия языкового обучения через работодателя? А его эффективность и доступность? Как можно изменить условия языкового обучения через работодателя, чтобы снизить количество прерываний и повысить доступность? Если обучение эстонскому языку больше не будет предлагаться в рамках курсов по трудоустройству с обучающей картой, что следует изменить в обучении через работодателя, чтобы оно всё же достигло нуждающихся сотрудников? Как часто, по вашему опыту, возникают ситуации, когда запрашивается поддержка обучения для работодателей, но она не используется или её финансирование не было необходимо, так как компания могла бы покрыть расходы самостоятельно? (Пояснение: «пустые расходы» — это случаи, когда расходы были запланированы через Кассу, но фактически компания могла бы их покрыть самостоятельно.) Можете ли вы привести примеры сфер, где такие ситуации возникали? Как, по вашему мнению, можно избежать ситуаций, когда поддержка не приводит к желаемому результату? ГОРИЗОНТАЛЬНЫЕ ТЕМЫ — общие для всех сфер Как вы относитесь к тому, что сотрудник хочет участвовать в формальном обучении, связанном с карьерным поворотом или сменой специальности? Как вы относитесь к тому, что сотрудник участвует в дополнительном обучении, не связанном напрямую с его текущими рабочими обязанностями? Что могло бы мотивировать вас поддерживать участие ваших сотрудников в дополнительном или формальном обучении, предлагаемом через программу «Работай и учись»? Какие факторы сейчас способствуют или препятствуют этому? Что, по вашему мнению, побуждает людей участвовать в профессиональном обучении? Как это связано с изменениями на рынке труда, такими как исчезновение рабочих мест или появление новых? Как можно побудить людей выбирать переобучение или дополнительное образование, учитывающее изменения на рынке труда и в экономике? КОНТРОЛЬНЫЕ ГРУППЫ РАБОТОДАТЕЛИ Введение Eesti Töötukassa предлагает превентивные услуги по снижению рисков на рынке труда, объединённые под названием «Работай и учись». Это меры, предназначенные для различных целевых групп и видов деятельности. Для работодателей предусмотрена, например, поддержка обучения, цель которой — способствовать структурным изменениям в экономике и поддерживать работодателя в обучении сотрудников навыкам и знаниям, необходимым для адаптации к изменениям на рынке труда. Поддержка обучения частично компенсирует работодателю расходы, связанные с обучением сотрудников. В настоящее время предлагаются четыре вида поддержки: для найма сотрудников, в условиях изменений, для развития навыков эстонского языка и ИКТ . В какой основной сфере вы работаете? Как вы оцениваете предлагаемые на рынке обучения курсы для сотрудников с точки зрения потребностей вашей компании? Пользовались ли вы какими-либо из них, какими? Какие изменения вы заметили на рынке труда за последние годы? Какие изменения или тенденции вы прогнозируете в ближайшие годы? Какие профессии, области или навыки, по вашему мнению, наиболее подвержены изменениям и какие необходимы на эстонском рынке труда? Что, по вашему мнению, побуждает людей участвовать в профессиональном обучении? Насколько это связано с изменениями на рынке труда, такими как исчезновение или появление рабочих мест? Как можно мотивировать людей выбирать переобучение или дополнительное образование, учитывающее изменения на рынке труда и в экономике? Какие дополнительные навыки необходимы вашим сотрудникам сейчас для выполнения рабочих задач или для сохранения конкурентоспособности компании? Какие навыки становятся всё более востребованными? Видите ли вы необходимость в развитии новых технологий, цифровых навыков или языковых компетенций? Как эти навыки влияют на способность компании к росту? Насколько вы осведомлены о том, что Касса по безработице предлагает работодателям различные услуги и поддержку для развития навыков сотрудников? Что для вас означает программа «Работай и учись»? Как вы узнали о превентивных услугах (если узнали)? Насколько вы заинтересованы узнать больше о таких возможностях, если информация ещё не дошла до вас? Каковы основные причины, по которым ваша компания до сих пор не использовала поддержку обучения для работодателей? Какие факторы влияют на решение использовать или отказаться от поддержки? Какую роль играют размер поддержки, актуальность тем обучения или сложность оформления? Насколько участие стало бы для вас более реалистичным, если бы вам помогли с подачей заявки на поддержку обучения? Какую помощь вы хотели бы получить? Как вы относитесь к тому, что сотрудник хочет участвовать в формальном обучении, связанном с карьерным поворотом или сменой специальности? Как вы относитесь к тому, что сотрудник участвует в дополнительном обучении, не связанном напрямую с его текущими рабочими обязанностями? Как вы оцениваете роль Кассы по безработице в контексте изменений на рынке труда? Была ли от их деятельности польза? Если да, то какая? Как, по вашему мнению, Касса по безработице должна направлять свои услуги — только безработным или также более широкой целевой группе, например, работающим людям или компаниям? Какие целевые группы могли бы ещё получить наибольшую пользу от услуг Кассы, учитывая изменения и потребности рынка труда? РАБОТАЮЩИЕ ЛЮДИ, включая людей с проблемами со здоровьем Eesti Töötukassa предлагает превентивные услуги по снижению рисков на рынке труда, объединённые под названием «Работай и учись». Это меры, предназначенные для различных целевых групп и видов деятельности, цель которых — снизить вероятность безработицы и поддержать тех, кто нуждается в помощи для сохранения работы из-за нехватки или устаревания навыков. Для работающих предусмотрены, например, курсы по трудоустройству и поддержка получения квалификации, которые помогают людям делать более осознанный выбор в карьере. В каких курсах дополнительного обучения вы участвовали за последние годы? Как вы оцениваете этот (эти) курс(ы)? Насколько полезным был курс для вас и в чём это проявилось? Как вы узнали об этом (этих) курсе(ах)? Какие изменения вы заметили на рынке труда за последние годы? Какие изменения или тенденции вы прогнозируете в ближайшие годы? Какие профессии, области или навыки, по вашему мнению, наиболее подвержены изменениям и какие необходимы на эстонском рынке труда? Какие дополнительные навыки вам сейчас необходимы для выполнения рабочих задач? Каких навыков вам больше всего не хватает? Какие навыки вам нужно развить, чтобы выполнять свою работу? Как получение этих навыков поможет вам работать эффективнее или повысить удовлетворённость от работы? Как вы в целом оцениваете готовность вашего работодателя предоставлять возможности для профессионального развития? А свою собственную готовность? Насколько вы осведомлены о курсах, переобучении или других услугах, предлагаемых Кассой по безработице, которые помогают найти работу или сохранить её? Что для вас означает программа «Работай и учись»? Как вы узнали о превентивных услугах (если узнали)? Как вы оцениваете информационную деятельность — была ли нужная информация легко доступна и понятна? Чего, по вашему мнению, больше всего не хватало в информации? Если информация ещё не дошла до вас, насколько вы заинтересованы узнать больше о таких возможностях? Какова основная причина, по которой вы до сих пор не участвовали в услугах Кассы по безработице? Что могло бы мотивировать вас участвовать в дополнительном обучении или начать учёбу в рамках программы «Работай и учись»? Какие факторы мешают вам это сделать? Какая информация или поддержка помогла бы вам участвовать в программе «Работай и учись»? Что, по вашему мнению, побуждает людей участвовать в профессиональном обучении? Насколько это связано с изменениями на рынке труда, такими как исчезновение или появление рабочих мест? На фоне нехватки квалифицированной рабочей силы — как вы оцениваете свою готовность учиться новым навыкам или совершенствовать существующие? Какие области вас больше всего интересуют для дополнительного обучения или переобучения? Как можно мотивировать людей выбирать переобучение или дополнительное образование, учитывающее изменения на рынке труда и в экономике? Как вы оцениваете роль Кассы по безработице в контексте изменений на рынке труда? Может ли программа «Работай и учись» быть полезной? Как, по вашему мнению, Касса по безработице должна направлять свои услуги — только безработным или также более широкой целевой группе, например, работающим людям или компаниям? Какие целевые группы могли бы ещё получить наибольшую пользу от услуг Кассы, учитывая изменения и потребности рынка труда? Какие изменения могли бы внести Касса или государство, чтобы больше людей могли воспользоваться предлагаемыми услугами? Какую роль, по вашему мнению, должна играть Касса — например, как источник информации или посредник в обучении? Для людей с проблемами со здоровьем: Есть ли у вас проблемы со здоровьем, которые могут повлиять на ваши возможности работать или участвовать в обучении? При желании уточните, какие факторы были препятствием. Как ваше состояние здоровья повлияло на ваши возможности учиться и участвовать в курсах? Какую поддержку или адаптацию необходимо предоставить, чтобы обучение было для вас более доступным и поддерживающим? Какие основные препятствия вы испытывали при участии в дополнительном обучении или учёбе? Что помогло бы вам преодолеть эти препятствия и сделать обучение проще? Küsitlusankeet : isikud tööturukoolitus koolituskaardiga , tasemeõppes osalemise toetus , kvalifikatsiooni saamise toetamine , kontrollgrupp Vastamise keele valik: eesti, vene E-postiga saadetav kutsekiri Tere! Kutsume Teid osalema uuringus „Eesti Töötukassa töötust ennetavate teenuste „Tööta ja õpi“ analüüs“ , mille viib läbi Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel . Uuring annab tervikliku ülevaate töötust ennetavate meetmete mõjust sihtrühmadele (töötaja, töötu ja tööandja) ning selgitab, kuidas teenuseid saaks edaspidi paremini tööturu ja sihtrühmade vajadustele vastavaks kohandada. Küsitlusankeedile v astamine võtab aega umbes 25 minutit. Kogutud informatsiooni abil saame väärtuslikku , kogemustel põhinevat sisendit töötust ennetavate teenuste kohta . Seetõttu on Teie sisend väga oluline! Olete väga oodatud vastama ka juhul, kui Teil nende teenustega kogemus puudub, sest uuringu õnnestumiseks on oluline koguda sisendit ka läbi kõrvaltvaataja pilgu . Kogutud andmed pseudonüümime ning tulemused esitame üldistatud kujul, küsitlusele vastanu d inimesi ei viida vastustega kokku. Uuringus osalemine ei mõjuta teenustel osalemist ega toetuste saamist ning on vabatahtlik. Ligipääs toorandmetele on vaid uuringu läbiviijatel. Andmeid hoiustame Tartu Ülikooli turvatud serverites. Ankeedile vastamiseks vajutage siia: {SURVEYURL}. Ootame Teie vastuseid hiljemalt pp.kk.aaaa . Kui Teil tekib ankeeti täites küsimusi, aitab RAKE analüütik Ene Tubelt ( [email protected] ). Loodame, et saate meid Eesti Töötukassa töötust ennetavate meetmete uurimisel aidata ! Uuringus osalemise eest ette tänades Helen Urmann uuringu projektijuht RAKE asejuhataja , Tartu Ülikool Teadliku nõusoleku vorm küsitluskeskkonnas [inimesed jõuavad siia, vajutades kutsekirjas olnud linki] Aitäh, et olete huvitatud uuringus osalemisest! U uringu „Eesti Töötukassa töötust ennetavate teenuste „Tööta ja õpi“ analüüs“ tulemusena valmib põhjalik analüüs töötust ennetavate meetmete asjakohasusest, tulemuslikkusest, mõjust ja jätkusuutlikkusest. Uuring annab tervikliku ülevaate töötust ennetavate meetmete mõjust sihtrühmadele (töötaja, töötu ja tööandja) ning selgitab, kuidas teenuseid saaks edaspidi paremini tööturu ja sihtrühmade vajadustele vastavaks kohandada. Uuringu viib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel läbi Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Ootame küsitlusele vastama vähemalt 15 00 tööealist inimest ja 600 tööandjate esindajat . Teie arvamus on meile äärmiselt väärtuslik, kuna see võimaldab uuringu läbiviijatel saada hinnanguid, arvamusi ja teadmisi kogemuslikust vaatenurgast. Kui Teil endal nende teenustega kogemust ei ole, on Teie arvamus samuti väärtuslik, sest uuringu jaoks on oluline koguda sisendit ka läbi kõrvaltvaataja pilgu . Uuringus osalemiseks palume Teil täita ankeet , milles on nii valikvastustega küsimusi kui ka selliseid küsimusi, millele saate vastuse ise kirjutada . Selle ankeedi täitmine võtab aega kuni 25 minutit. Teie meiliaadressi kasutame ainult uuringus osalemisega seotud kirjavahetuseks (vajadusel saadame Teile lisaks uuringus osalemise kutsele kuni kolm meeldetuletuskirja, kokku seega kuni neli kirja). Uuringus osalemine on vabatahtlik, mis tähendab, et T eil on võimalik alati ilma selgitusi andmata loobuda küsitlusankeedi täitmisest või see katkestada. U uri ngus osalemise ga ei kaasne Teile risk e ning see ei mõjuta teenustel osalemist ega toetuste saamist. K üsitlusankeediga k ogutud andmed pseudonümiseeritakse . See tähendab, et uuringus osalejate e-posti aadressid kodeeritakse ümber, seotakse vastustest lahti ja seejärel kustutatakse andmestikust. Nii ei ole otsene vastajate tuvastamine võimalik. Vastajate IP-aadresse ei salvestata. Andmeid kogutakse ja säilitatakse Tartu Ülikooli turvalises serveris ( Nextcloud ) ning neile pääsevad ligi ainult uuri ngu ga seotud Tartu Ülikooli teadlased, juurdepääs toorandmetele ja koodivõtmele on ainult RAKE analüütikul Ene Tubeltil . Koodivõtit hoitakse krüpteerituna Tartu Ülikooli turvalises serveris. Uuringu lõppemisel juulis 202 6 Teie andmed (sh koodivõti ja e-posti aadress) hävitatakse nii küsitluskeskkonnas kui serveris. Analüüsi üldistatud tulemusi kasutatakse uuringu „Eesti Töötukassa töötust ennetavate teenuste „Tööta ja õpi“ analüüs“ raportis ning võidakse kasutada ka teadusajakirjade artiklites. Loodame, et saate meid Töötukassa töötust ennetavate meetmete uurimisel aidata. Kui olete nõus osalema uuringus „Eesti Töötukassa töötust ennetavate teenuste „Tööta ja õpi“ analüüs“ , siis klõpsake palun nuppu „Järgmine“. Ankeedile vastamist tõlgendatakse kui nõusolekut uuringus osaleda. Saate oma nõusoleku andmete kasutamiseks teadusuuringutes tagasi võtta kuni 08 . juulini 202 6 , andes sellest allolevatele kontaktidele e-kirja teel teada. Kui Teil tekib uuringus osalemise ajal täiendavaid küsimusi või vajate tehnilist abi, pöörduge palun julgesti Ene Tubelti poole ([email protected]). Kui Teil tekib küsimusi seoses uuritava õigustega, siis palume pöörduda Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee poole e-posti aadressil [email protected] või tel 737 6215. Kaebustega isikuandmete töötlemise osas palume pöörduda Tartu Ülikooli andmekaitsespetsialisti poole e-posti aadressil [email protected] . Kõigi uuringus kogutud andmete volitatud töötleja on Tartu Ülikool, keda esindab käesolevas uuringus Helen Urmann ([email protected]). Uuringu tellija ja rahastaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (andmete vastutav töötleja). Isikuandmete vastutavat töötlejat ehk Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium i (Suur-Ameerika tn 1, 10122 Tallinn) esindab käesolevas uuringus Anna-Liina Väkram ([email protected] ) . Uuringu läbiviimine on saanud kooskõlastuse Andmekaitse Inspektsioonilt (otsus XXX, pp . kk .2025 ) ning uuringu toimumisele on loa andnud ka Tartu Ülikooli inim uuringute eetikakomitee (otsus XXX, pp . kk .2025 ) . Uuringus osalemise eest ette tänades Helen Urmann , uuringu projektijuht , Tartu Ülikool ([email protected]) Ene Tubelt, küsitlusandmete analüütik , Tartu Ülikool ( [email protected] ) Taustaküsimused (vastavad kõik neli rühma) Palun märkige oma sugu . Mees Naine Muu Ei soovi avaldada Palun märkige oma vanus . 16 –30 31–40 41–50 51–60 Üle 60 Palun märkige, mis maakonnas elate . Harjumaa, sh Tallinn Hiiumaa Ida-Virumaa Jõgevamaa Järvamaa Läänemaa Lääne-Virumaa Põlvamaa Pärnumaa Raplamaa Saaremaa Tartumaa Valgamaa Viljandimaa Võrumaa Palun märkige oma igakuine sissetulek pärast maksude mahaarvamist . (netosissetulek) Alla 1000 euro 1001-1500 eurot 1501-2000 eurot 2001-2500 eurot Üle 2500 euro Ei soovi avaldada Palun valige, m illine staatus Teid praegu kõige paremini iseloomustab . Töötan Õpin Töötan ja õpin Olen töötu, kuid otsin aktiivselt tööd Olen töötu ja ei otsi aktiivselt tööd Muu (palun täpsustage) : [avatud vastus ] Palun valige väide, mis sobib Teie kirjeldamiseks kõige paremini. Mul on terviseprobleemid, mis piiravad töövõimet Mul on terviseprobleemid, kuid need ei sega töötamast Mul on vähesed teadmised või oskused tööturul hakkamasaamiseks Minu teadmised ja oskused on aegunud ega vasta enam tööturu nõuetele Mul puudub erialane koolitus töö jaoks, mida soovin teha Mul on raskusi tehnoloogia ja digivahendite kasutamisega Mul puudub töökogemus või see on väga vähene Minu oskused ja teadmised ei vasta praegusele töösoovile Mind ei iseloomusta ükski ülaltoodud väidetest Kas olete aastatel 2017–2023 kasutanud mõnda Töötukassa teenustest? Jah -> avaneb küsimustik teenust saanutele Ei -> avaneb küsimustik kontrollrühmale Ei tea -> avaneb küsimustik kontrollrühmale Küsimused teenuseid saanud inimestele Üldine Palun valige, milline on Teie haridustase enne teenuse kasutamist . Vähem kui põhiharidus Põhiharidus Kutseharidus põhihariduse baasil Üldkeskharidus Kutsekeskharidus (keskeri- või tehnikumiharidus põhihariduse baasil või kutsehariduse baasil) Keskeri- või tehnikumiharidus keskhariduse baasil Kõrgharidus Muu Ei mäleta Kuidas saite aru, et teil on vaja omandada uusi oskusi ja teadmisi või täiendada olemasolevaid ? Valige kõik sobivad variandid. Tööandja ütles Karjäärinõustaja soovitas Tundsin ise, et ei saa tööga hakkama Soovisin töökohta vahetada Töötukassa nõustaja soovitas Muu (palun täpsustage) : [avatud vastus ] Kas teil oli keeruline otsustada, millist koolitust või õppekava valida? Jah, v äga keeruline Pigem keeruline Pigem lihtne Väga lihtne Ei oska öelda Kas T öötukassa nõustamine aitas teil sobivat koolitust või õppekava valida? Jah, väga palju Pigem aitas Pigem e i aidanud Ei aidanud üldse Ei oska öelda Ei saanud nõustamist Kas karjäärinõustamisel arutati töö, õppimise ja pereelu ühildamise teemasid? Jah, põhjalikult Jah, natuke Ei arutatud Ei mäleta Kuidas saaks Teie arvates karjäärinõustamist paremaks muuta? [avatud vastus] Milliseid loetletud teenuseid Te aastatel 2017 – 2023 kasutasite? Tööturukoolitus koolituskaardiga -> avanevad teenusespetsiifilised küsimused Tasemeõppe s osalemise toetus -> avanevad teenusespetsiifilised küsimused K valifikatsiooni saamise toetamine töötavatele -> avanevad teenusespetsiifilised küsimused Ei tea/ei mäleta -> teenusespetsiifilised küsimused jäävad vahele Teenusespetsiifilised küsimused: A – tööturukoolitus A1. Mis oli T eie peamine põhjus tööturukoolitusel osalemiseks? Mul olid vananenud oskused Tervise tõttu ei saanud jätkata senisel töökohal Soovisin töökohta vahetada Soovisin uusi oskusi õppida Tööandja soovitas Koolitusasutus soovitas osaleda T öötukassa kaudu Muu (palun täpsustage) : [avatud vastus ] A2. Millisel koolitusel Te osalesite? Kui osalesite ametialasel koolitusel, valige vastav õppesuund . Saate valida kõik sobivad variandid . Arvutialane koolitus Eesti keele koolitus -> avanevad täiendavad küsimused eesti keele koolituse kohta Arhitektuur ja ehitus Haridus Heaolu (täiskasvanute hooldamine, lastehoid, sotsiaaltöö jms) Hügieen ja töötervishoid Informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiad Isikuteenindus (sh iluteenindus, majutamine ja toitlustamine, turism jms) Kunstid (sh disain, käsitöö, esituskunstid) Metsandus Tehnikaalad (sh keemiatehnoloogia, energeetika, elektroonika ja automaatika, mehaanika ja metallitöö , mootorliikurid jms) Tervis (meditsiin, teraapia jms) Tootmine ja tö ötlemine Transporditeenused Ärindus ja haldus (sh raamatupidamine, turundus, sekretäritöö, hulgi- ja jaekaubandus jms) Muu (palun täpsustage): [avatud vastus] A3. Miks valisite just selle koolituse? Valige kõik sobivad variandid. Koolitus oli mulle huvitav Koolitus toimus mulle sobivas asukohas Koolitus toimus mulle sobival ajal Soovisin töökohta vahetada Tööandja soovitas Muu (palun täpsustage): [avatud vastus] Küsimused eesti keele koolitusel osalenule EK1. Vastasite, et osalesite eesti keele koolitusel. Kuivõrd seotud oli eesti keele õppimine Teie tööga? Eesti keele oskus oli olemasoleva töö jätkamiseks vajalik Eesti keele oskus oli seotud tööalaste tulevikuplaanidega Eesti keele oskus oli seotud ametikohale esitatavate keelenõuetega Eesti keele õppimine ei olnud tööga seotud Muu (palun täpsustage): [avatud vastus] EK2. Kuidas Teil eesti keele koolitusel läks? Valige kõik sobivad variandid. Lõpetasin koolituse edukalt Katkestasin koolituse, sest valitud keeletase oli minu jaoks liiga madal Katkestasin koolituse, sest valitud keeletase oli minu jaoks liiga kõrge Katkestasin koolituse, sest ei olnud koolitajaga rahul Katkestasin koolituse, sest koolituse korraldus ei sobinud Katkestasin koolituse, sest teiste kohustuste kõrvalt osaled es muutus koormus liiga suureks Katkestasin koolituse, sest mul olid tervislikud probleemid Muu (palun täpsustage) [avatud vastus] EK3. Miks valisite eesti keele õppimiseks just Töötukassa koolituse, mitte mõne muu võimaluse ? Valige kõik sobivad vastused. Koolitus toimus kõige sobivamal ajal Koolitus toimus kõige sobivamas kohas Koolitus oli tasuta Sõbrad/tuttavad/pereliikmed soovitasid Mul oli endal varasem positiivne kogemus Koolitusel puudus ootea e g Muud koolitused ei olnud kättesaadavad Muu (palun täpsustage: [avatud vastus] A4 . Kust saite infot Töötukassa koolitusvõimaluste kohta? Valige kõik sobivad vastused. Tööandjalt Töötukassa kodulehelt Töötukassa nõustajalt Sõbralt, tuttavalt või pereliikmelt Karjäärinõustajalt Meediast (nt ajaleht, raadio, televisioon) Sotsiaalmeediast Muu (palun täpsustage) [avatud väli] A5 . Kui hästi olite enne osalemist teadlik Töötukassa koolitusvõimalustest? Mul olid põhjalikud teadmised Mul oli võimalustest piisavad teadmised Mul olid võimalustest vähesed teadmised Ei olnud üldse teadlik Ei tea/ei mäleta A6 . Kas teil oli juba enne Töötukassa teenusest teada saamist olemas selge plaan, mida soovite õppida , milliseid oskusi ja teadmisi arendada ? Jah, väga selge plaan Oli mingi ettekujutus Ei olnud plaani Ei oska öelda A7 . Milli ne on Teie arvates tõhus viis inimeste teavitamiseks Töötukassa koolitustest? Valige kuni kolm olulisemat. Rohkem reklaami sotsiaalmeedias Rohkem infot tööandjate kaudu Rohkem infot õppeasutustes ja noortekeskustes Rohkem infot karjäärinõustajatelt Kohalikud infopäevad või üritused Otseturundus e-posti või SMS-iga Koostöö kogukonna organisatsioonide või MTÜ - dega Muu (palun täpsustage) [avatud vastus ] A8 . Kuidas võiks Teie arvates teadlikkust T öötukassa koolitusvõimalustest tõsta erialase või kutsehariduseta töötavate inimeste seas ? [avatud vastus] Teenusespetsiifilised küsimused: B – tasemeõppes osalemise toetus B1. Millised olid enne tasemeõppes õppimis t Teie teadmised tasemeõppes osalemise toetusest? Väga põhjalikud teadmised Põhjalikud teadmised Pigem põhjalikud teadmised Pigem vähe sed teadmised Vähe sed teadmised Väga vähesed teadmised/eelnevad teadmised puudusid Ei tea/ei mäleta B2. Kust saite infot tasemeõppe s osalemise toetuse kohta? Valige kõik sobivad vastused. Töötukassa kodulehelt Karjäärinõustajalt Sõbralt , tuttavalt või pereliikmelt Meediast Sotsiaalmeediast Õ ppeasutusest Muu (palun täpsustage) [avatud vastus ] B3. Kas toetusskeem aitas teil tasemeõpet alustada ja lõpetada? Jah, väga palju Pigem aitas Pigem e i aidanud Ei aidanud üldse Ei oska öelda Alustamisel Lõpetamisel B4. Kuidas Teil tasemeõppes läks? Valige kõik sobivad variandid . Lõpetasin edukalt Õpingud veel kestavad Katkestasin, sest töö ja õppimise ühildamine oli keeruline Katkestasin perekondlikel põhjustel Katkestasin, sest valitud õppekava osutus liiga raskeks Katkestasin, sest valitud õppekava osutus mulle ebasobivaks Katkestasin terviseprobleemide tõttu Katkestasin, sest kaotasin motivatsiooni -> avaneb eraldi täpsustav küsimus B 4_1. Muu (palun täpsustage): [avatud vastus] B4_1 . Vastasite, et kaotasite tasemeõppes õppides motivatsiooni ning katkestasite seetõttu õpingud. Võimalusel palun täpsustage oma vastust. [avatud vastus] [ainult neile, kes vastasid eelnevalt, et katkestasid, sest kaotasid motivatsiooni ] B5 . Kui toetus oleks väiksem, kas oleksite siiski läinud tasemeõppes se ? Jah, kindlasti Pigem jah Pigem mitte Kindlasti mitte Ei oska öelda B6 . Kui tasemeõppe s osalemise toetus t ei oleks üldse , kas oleksite siiski tasemeõppesse õppima läinud ? Kindlasti oleksin õppima läinud Pigem oleksin õppima läinud Pigem ei oleks õppima läinud Kindlasti ei oleks õppima läinud Ei oska öelda B7 . Kas toetatavate õppekavade valik mõjutas teie otsust minna õppima tasemeõppesse ? Jah, sain valida meelepärase õppekava Ei , oluline oli toetusega õppimise võimalus Ei oska öelda B8. Kui asjakohaseks peate 30-päeva st tähtaeg toetuse taotlemise l ? Tähtaeg on liiga pikk Tähtaeg on piisav Tähtaeg on liiga lühike Ei oska öelda B9. Miks Teie arvates tasemeõppes osalemise toetuse saamise õigusega inimesed (sh ka erialase hariduseta või terviseprobleemidega inimesed) seda toetust ei kasuta ? [avatud vastus] B10. Mis aitaks Teie arvates tasemeõppes osalemise toetuse õigusega inimeste huvi tasemeõppes osalemise vastu? Valige kuni kaks kõige olulisemat. Paindlikumad õppetingimused Suurem rahaline toetus Rohkem infot võimaluste kohta Tööandja toetus Terviseprobleemide ga arvestamine Muu (palun täpsustage) [avatud vastus ] B11. Kuidas Teie arvates jõuda paremini inimesteni, kes võiksid tasemeõppe s osalemise toetust kasutada? [avatud vastus] Teenusespetsiifilised küsimused: D – kvalifikatsiooni saamise toetamine D1. Mis oli teie peamine põhjus kvalifikatsiooni saamise toetuse taotlemiseks? Valige kõik sobivad variandid. Soovisin tõendada oma olemasolevaid oskusi Soovisin saada kutsetunnistust töökoha säilitamiseks Soovisin töökohta vahetada Tööandja suunas Soovisin kõrgemat palka Soovisin paremat ametikohta Muu (palun täpsustage) [avatud vastus ] Lõpuküsimused kõigile, kes vastasid 7. küsimusele „jah“ Kui rahul olete saadud koolituse sisuga? Väga rahul Rahul Pigem rahul Ei rahul ega rahulolematu Pigem rahulolematu Rahulolematu Väga rahulolematu Mis mõjutas teie rahulolu koolitusega kõige rohkem? Valige kuni 2 olulisemat. Koolituse sisu Koolitaja pädevus Õppematerjalide kvaliteet Koolituse praktilisus Koolituse kestus Koolituse ajastus Koolitusruumid ja - tehnika Muu (palun täpsustage) [avatud vastus ] Kuidas hindate koolitusel osalemise mõju oma majanduslikule toimetulekule? Väga positiivne mõju Positiivne mõju Pigem positiivne mõju Ei ole mõju avaldanud Pigem negatiivne mõju Negatiivne mõju Väga negatiivne mõju Ei oska öelda Kontrollgrupp: isikud Teadlikkus ja info levik Kas olete kuulnud, et Töötukassa rahastab töötavate inimeste osalemist tööturukoolitustel ja toetab tasemeõppes õppimist? Olen kuulnud võimalusest osaleda tööturukoolitustel Olen kuulnud võimalusest õppida tasemeõppes Olen kuulnud mõlemast võimalusest Ei ole kummastki võimalusest kuulnud -> jätab järgmise küsimuse vahele Ei ole kindel -> jätab järgmise küsimuse vahele K ust seda infot saite? Valige kõik sobivad variandid. Tööandja lt Sõ pradelt , tuttava telt pereliikme telt Meedia st Sotsiaalmeedia st Töötukassa koduleh el t Koolitusasutus est Muu (palun täpsustage): [avatud vastus] M illine kanal oleks Teie arvates sellise info saamiseks sobivaim? Valige kõik sobivad variandid. E-post Sotsiaalmeedia Meedia Tööandja Otsepostitus (nt paberkandjal kiri koju) Muu (palun täpsustage): [avatud vastus] Osalemise takistused ja motivatsioon Mis võiks Teie arvates takistada inimesi, eriti neid, kellel puudub erialane haridus või on terviseprobleeme, osalemast koolitustel või tasemeõppes ? [ avatud vastus ] Kui motiveeritu d Te enda hinnangul tööalaseks enesetäiendamiseks (nt koolitustel osalem ine , tasemeõppesse minem ine ) olete ? Väga motiveeritud Motiveeritud Pigem motiveeritud Pigem mitte motiveeritud Mitte motiveeritud Üldse mitte motiveeritud Ei oska öelda Mis toetaks Teie motivatsiooni tööalaseks enesetäiend ami seks? Valige kõik sobivad variandid. Koolituse maksumuse katmine Paindlik koolitusaeg (nt õhtuti või nädalavahetustel) Tööandja toetus Info parem kättesaadavus Koolituse kvaliteet Koolituse praktilisus Isiklik huvi Isiklik vajadus Muu (palun täpsustage): [avatud vastus] Toetuste ja meetmete sobivus Kui asjakohane oleks Teie arvates õppetoetus inimestele, kes on omandanud erialase hariduse rohkem kui 15 aastat tagasi? Väga asjakohane Asjakohane Pigem asjakohane Pigem ei ole ks asjakohane Ei ole ks asjakohane Üldse ei oleks asjakohane Ei oska öelda Kui mõtlete erinevate ühiskonnagruppide ja sihtrühmade peale, siis kes vajaksid Teie arvates kõige rohkem tuge tööalaste oskuste täiendamisel või ümberõppel ? [avatud vastus] Kas Teie arvates tuleks T öötukassa koolitusvõimaluste tingimusi muuta, et need toetaksid enam inimes i , kes on tööturul nõrgemas positsioonis? Jah -> avaneb täpsustav küsimus 9_1. Ei Ei oska öelda 9_1. Vastasite, et Töötukassa koolitusvõimaluste tingimusi tuleks muuta . Palun täpsustage, milliseid muudatusi peaksite oluliseks? [ avatud vastus] [ainult neile, kes vastasid eelnevalt „jah“] Teavitamine ja sihtrühmad Kuidas võiks Töötukassa paremini jõuda inimesteni, kes võiksid koolitusvõimalustest kasu saada, aga ei ole neist teadlikud? [avatud vastus] Millised sihtrühmad võiksid rohkem osaleda Töötukassa toetatud koolitustel ? [avatud vastus] Koolitusvalik ja tööturu muutused Kui oluline on Teie jaoks see, millistel tasemeõppe õppekavadel osalemist Töötukassa toetab? Väga oluline Oluline Pigem oluline Pigem ei ole oluline Ei ole oluline Üldse ei ole oluline Ei oska öelda Kas Teie arvates mõjutavad tööturu muutused (nt automatiseerimine, rohepööre) inimeste huvi koolitustel osalemise vastu? Mõjutavad oluliselt Mõjutavad Pigem mõjutavad Pigem ei mõjuta Ei mõjuta Üldse ei mõjuta Ei oska öelda Kuidas võiks inimesi suunata tegema teadlikke valikuid ümberõppeks või täiendõppeks, arvestades tööturu muutusi? [avatud vastus] Küsitlusankeet: tööandjad tööandja koolitustoetus , kontrollgrupp Vastamise keele valik: e esti, vene, inglise (?) Küsitlusankeet: tööandjad Kui hästi vastas tööandjatele suunatud koolitustoetus teie ettevõtte vajadustele? Väga hästi Pigem hästi Pigem halvasti Üldse mitte Ei oska öelda Kui hästi vastas teenus just väike- ja keskmise suurusega ettevõtte vajadustele? Väga hästi Pigem hästi Pigem halvasti Üldse mitte Ei oska öelda Kas teil on olnud raskusi sobivate koolituste leidmisega koolitusturul? Jah, sobivaid koolitusi on raske leida Jah, pakutavad koolitused ei vasta vajadustele Ei, sobivaid koolitusi leidub piisavalt Ei oska öelda Millise i d takistus i olete sobiva koolituse leidmisel kogenud ? [avatud vastus] Kuidas võiks teenuse tingimusi muuta, et need arvestaksid paremini erinevate tööandjate vajadustega? [avatud vastus] Millise peamise kriteeriumi alusel peaks tööandjatele kehtestatud tingimusi eristama? Ettevõtte k äive Ettevõtte kasum Töötajate arv ettevõttes Ettevõtte tegevusv aldkond Ei peaks eristama Muu (palun täpsustage) : [avatud vastus] Kui oluline oli toetuse olemasolu koolitusotsuse tegemisel? Väga oluline Oluline Pigem oluline Pigem ei olnud oluline Ei olnud oluline Üldse ei olnud oluline Ei oska öelda K ui koolitustoetust ei oleks saanud, kuidas oleks see mõjutanud T eie osalemist koolitusel? Oleksin osalenud koolitusel ka ilma toetust saamata Oleksin osalenud, kuid väiksemas mahus või lühemal koolitusel Oleksin osalenud ainult juhul, kui oleksin saanud muu rahastuse Tõenäoliselt ei oleks osalenud koolitusel Ei oska öelda Kas ja kuidas Te tööandjana töötajate koolitustel osalemise tulemuslikkust hindate/mõõdate ? [avatud vastus] Mis ajendas teid koolitustoetust kasutama? V alige kõik sobivad variandid. Vajadus töötajate oskuste arendamiseks Toetuse rahaline kättesaadavus Töötukassa soovitus Koolitusasutuse soovitus Muudatused ettevõttes Muu (palun täpsustage) : [avatud vastus] Kui keeruliseks ( bürokraatlikuks ) hindate toetuse taotlemise protsessi? Väga lihtne Lihtne Pigem lihtne Pigem keeruline Keeruline Väga keeruline Ei oska öelda Kuidas võiks vähendada tööandjate halduskoormust koolitustoetuse taotlemisel ? [avatud vastus] Kuidas saate tööandjana aru, et teie töötajate oskused vajavad arendamist/täiendamist ? Valige kõik sobivad variandid. Töötaja vahetu juhi hinnang Ebaefektiivne töö Koolituste käigus Töötukassa nõustamine Muu palun täpsustage: [avatud vastus] Millist tuge vajava te tööandjana koolitusvaliku tegemisel? [avatud vastus] Mil määral on Töötukassa nõustamine aidanud teil teha otsuseid oma töötajate le sobivate koolituste valimisel ? Väga palju Pigem palju Pigem v ähe Ei ole üldse aidanud Ei oska öelda Kui rahul olete olnud T öötukassa toetusega korraldatud koolituste sisuga ja kvaliteediga? Väga rahul Pigem rahul Pigem rahulolematu Väga rahulolematu Ei oska öelda Mis mõjutas teie rahulolu kõige enam? [avatud vastus] Kuidas saaks T öötukassa toetusega korraldatud koolituste sisu ja kvaliteeti muuta teie vajadustele paremini vastavaks ? [avatud vastus] Kuidas tööandjana suhtute töötajate tasemeõppes osalemisse , mis võib viia karjääripöördeni? Toetan väga Toetan Pigem toetan Pigem ei toeta Ei toeta Ei toeta üldse Ei oska öelda Kuidas tööandjana suhtute töötajate täienduskoolitusse, mis ei ole seotud nende tänaste tööülesannetega? Toetan väga Toetan Pigem toetan Pigem ei toeta Ei toeta Ei toeta üldse Ei oska öelda Mis motiveeriks Teid tööandjana rohkem võimaldama töötajate osalemist koolitustel? [avatud vastus] Kuidas saaks Teie arvates paremini kaasata erinevaid ettevõtteid tööandja koolitustoetust kasutama ? [avatud vastus] Kuidas hindate koolitustoetuse majanduslikku mõju Teie ettevõttele? Väga positiivne Positiivne Pigem positiivne Ei ole mõju olnud Pigem negatiivne Negatiivne Väga negatiivne Ei oska öelda Kas koolitustoetus on aidanud suurendada Teie ettevõtte tulemuslikkust või kõrgema lisandväärtusega töökohtade osakaalu? Jah, Oluliselt Pigem oluliselt Pigem mitte Üldse mitte Ei oska öelda Kas olete märganud teenuse kasutamisel tühikulusid? Kui märkasite tühikulusid, siis palun täpsustage kommentaari väljal, milles tühikulu avaldus. [küsimuse tüüp: valikvastus kommenteerimise võimalusega] Jah Ei Ei oska öelda Kontrollgrupp: tööandjad Kas olete teadlik Töötukassa koolitustoetusest tööandjatele? Jah, väga hästi Olen kuulnud, aga ei ole täpselt kursis Ei ole teadlik -> jätab järgmise küsimuse vahele M iks Te tööandjana ei ole seda toetust kasutanud? Valige kõik sobivad variandid. E ttevõtte vajadustele vastavaid koolitusi ei pakuta E i ole sobivaid koolitusi leidnud Ettevõtte töötajad ei soovi koolitustel osaleda Ettevõte ei saa tööd töötaja koolitusel viibimise ajaks ümber korraldada Muu (palun täpsustage): [avatud vastus] Mis takistab Teie arvates väike- ja keskmistel ettevõtetel koolitustoetust kasutamast? [avatud vastus] Mis võiks T ei e ettevõtet motiveerida koolitustoetust kasutama? [avatud vastus] Kuidas tööandjana suhtute töötajate tasemeõppesse, mis võib viia karjääripöördeni? Toetan väga Toetan Pigem t oetan Pigem ei toeta Ei toeta Ei toeta üldse Ei oska öelda Kuidas tööandjana suhtute töötajate täienduskoolitusse, mis ei ole seotud nende tänaste tööülesannetega? Toetan väga Toetan Pigem t oetan Pigem ei toeta Ei toeta Ei toeta üldse Ei oska öelda Mis motiveeriks T eid tööandjana rohkem võimaldama ettevõtte töötajate osalemist koolitustel? [avatud vastus] Kas usute, et koolitustoetus võiks aidata suurendada ettevõtte tulemuslikkust või kõrgema lisandväärtusega töökohtade osakaalu? Jah, kindlasti Pigem jah Pigem mitte Kindlasti mitte Ei oska öelda Millised riskid või kulud võivad Teie arvates tööandjale koolitustoetuse kasutamisega kaasneda ? [avatud vastus] Здравствуйте! Приглашаем Вас принять участие в исследовании «Анализ услуги „Работай и учись“ как меры предотвращения безработицы, предоставляемой Кассаой по безработице Эстонии». Исследование проводится Центром прикладных социальных исследований Тартуского университета (RAKE) по заказу Министерства экономики и коммуникаций. Цель исследования — дать всестороннюю оценку влияния мер по предотвращению безработицы на целевые группы (работники, безработные и работодатели), а также выяснить, как можно лучше адаптировать услуги к потребностям рынка труда и целевых групп. Заполнение анкеты займет около 25 минут. Полученная информация даст ценную, основанную на опыте, обратную связь о предоставляемых услугах. Поэтому Ваше участие очень важно! Мы будем рады получить Ваши ответы даже в случае отсутствия личного опыта с данными услугами, так как для успешного проведения исследования важно получить мнение также со стороны. Собранные данные будут псевдонимизированы , а результаты представлены в обобщенном виде — ответы не будут связаны с конкретными участниками. Участие в исследовании не влияет на возможность получения услуг или пособий и является добровольным. Доступ к исходным данным имеют только исследователи. Данные хранятся на защищенных серверах Тартуского университета. Чтобы перейти к анкете, нажмите здесь: {SURVEYURL}. Мы ждем Ваших ответов не позднее dd.mm.gggg . Если у Вас возникнут вопросы при заполнении анкеты, аналитик RAKE Эне Тубель поможет Вам ([email protected]). Надеемся на Вашу помощь в исследовании мер по предотвращению безработицы, предоставляемых Eesti Töötukassa ! Заранее благодарим за участие в исследовании, Хелен Урманн Руководитель проекта Заместитель директора RAKE, Тартуский университет Форма информированного согласия в среде опроса [люди попадают сюда, перейдя по ссылке из приглашения] Спасибо за интерес к участию в исследовании! В результате исследования «Анализ услуги „Работай и учись“ как меры предотвращения безработицы, предоставляемой Eesti Töötukassa » будет подготовлен подробный анализ актуальности, эффективности, воздействия и устойчивости мер по предотвращению безработицы. Исследование даст всестороннюю оценку влияния этих мер на целевые группы (работники, безработные и работодатели), а также выяснит, как можно лучше адаптировать услуги к потребностям рынка труда и целевых групп. Исследование проводится Центром прикладных социальных исследований Тартуского университета (RAKE) по заказу Министерства экономики и коммуникаций. Мы ожидаем получить ответы как минимум от 1500 трудоспособных лиц и 600 представителей работодателей. Ваше мнение чрезвычайно важно для нас, поскольку оно позволяет исследователям получить оценки, мнения и знания с точки зрения практического опыта. Даже если у Вас нет личного опыта с этими услугами, Ваше мнение также ценно, так как важно получить взгляд со стороны. Для участия в исследовании просим Вас заполнить анкету, содержащую как вопросы с вариантами ответов, так и открытые вопросы, на которые Вы можете ответить самостоятельно. Заполнение анкеты займет до 25 минут. Ваш адрес электронной почты будет использоваться только для связи, связанной с участием в исследовании (при необходимости мы отправим Вам до трех напоминаний, всего не более четырех писем). Участие в исследовании является добровольным, то есть Вы можете в любой момент отказаться от заполнения анкеты или прервать участие без объяснения причин. Участие не несет рисков и не влияет на получение услуг или пособий. Собранные данные будут псевдонимизированы . Это означает, что адреса электронной почты участников будут закодированы, отделены от ответов и затем удалены из набора данных. Прямое определение личности участников невозможно. IP-адреса участников не сохраняются. Данные собираются и хранятся на защищенном сервере Тартуского университета ( Nextcloud ), и доступ к ним имеют только исследователи, связанные с проектом. Доступ к исходным данным и ключу шифрования имеет только аналитик RAKE Эне Тубель . Ключ шифрования хранится в зашифрованном виде на защищенном сервере Тартуского университета. По завершении исследования в июле 2026 года Ваши данные (включая ключ и адрес электронной почты) будут удалены как из среды опроса, так и с сервера. Обобщенные результаты анализа будут использованы в отчете по исследованию «Анализ услуги „Работай и учись“ Eesti Töötukassa », а также могут быть использованы в статьях научных журналов. Надеемся на Вашу помощь в исследовании мер по предотвращению безработицы Eesti Töötukassa . Если Вы согласны участвовать в исследовании «Анализ услуги „Работай и учись“ Eesti Töötukassa », пожалуйста, нажмите кнопку «Далее». Заполнение анкеты будет расценено как согласие на участие в исследовании. Вы можете отозвать свое согласие на использование данных в научных целях до 8 июля 2026 года, отправив уведомление по электронной почте на указанные ниже контакты. Если у Вас возникнут дополнительные вопросы или потребуется техническая помощь во время участия в исследовании, пожалуйста, свяжитесь с Эне Тубель ([email protected]). Если у Вас возникнут вопросы, касающиеся прав участников исследования, пожалуйста, обратитесь в Комитет по этике исследований с участием людей Тартуского университета по адресу [email protected] или по телефону 737 6215. По вопросам, связанным с обработкой персональных данных, пожалуйста, обратитесь к специалисту по защите данных Тартуского университета по адресу [email protected]. Уполномоченным обработчиком всех данных, собранных в ходе исследования, является Тартуский университет, представляемый в данном исследовании Хелен Урманн ([email protected]). Заказчиком и финансирующей стороной исследования является Министерство экономики и коммуникаций (ответственный обработчик данных). Представителем Министерства в данном исследовании является Анна- Лийна Вэкрам ([email protected]). Проведение исследования согласовано с Инспекцией по защите данных (решение XXX, dd.mm.2025) и одобрено Комитетом по этике исследований с участием людей Тартуского университета (решение XXX, dd.mm.2025). Благодарим за участие в исследовании Хелен Урманн , руководитель проекта, Тартуский университет ([email protected]) Эне Тубель , аналитик по данным опроса, Тартуский университет ([email protected]) Фоновые вопросы (для всех четырех групп) Пожалуйста, укажите свой пол. • Мужчина • Женщина • Другое • Предпочитаю не указывать Пожалуйста, укажите свой возраст. • 16–30 • 31–40 • 41–50 • 51–60 • Старше 60 Пожалуйста, укажите уезд, в котором Вы проживаете. • Харьюмаа , включая Таллинн • Хийумаа • Ида-Вирумаа • Йыгевамаа • Ярвамаа • Ляэнемаа • Ляэне -Вирумаа • Пылвамаа • Пярнумаа • Рапламаа • Сааремаа • Тартумаа • Валгамаа • Вильяндимаа • Вырумаа Пожалуйста, укажите свой ежемесячный доход после вычета налогов (нетто-доход). • Менее 1000 евро • 1001–1500 евро • 1501–2000 евро • 2001–2500 евро • Более 2500 евро • Предпочитаю не указывать Пожалуйста, выберите статус, который наилучшим образом Вас описывает. • Работаю • Учусь • Работаю и учусь • Безработный, активно ищу работу • Безработный, не ищу работу активно • Другое (уточните): [открытый ответ] Пожалуйста, выберите утверждение, которое наилучшим образом Вас описывает. • У меня есть проблемы со здоровьем, ограничивающие трудоспособность • У меня есть проблемы со здоровьем, но они не мешают работать • У меня недостаточно знаний или навыков для успешной конкуренции на рынке труда • Мои знания и навыки устарели и не соответствуют требованиям рынка труда • У меня нет профессионального образования для работы, которую я хочу выполнять • Мне трудно пользоваться технологиями и цифровыми инструментами • У меня нет опыта работы или он очень ограничен • Мои навыки и знания не соответствуют текущим требованиям к работе • Ни одно из вышеуказанных утверждений меня не описывает Использовали ли Вы какие-либо услуги Eesti Töötukassa в период с 2017 по 2023 год? • Да → откроется анкета для пользователей услуг • Нет → откроется анкета для контрольной группы • Не знаю → откроется анкета для контрольной группы Вопросы для получавших услуги Общие вопросы Пожалуйста, укажите свой уровень образования до получения услуги. • Меньше, чем основное образование • Основное образование • Профессиональное образование на базе основного • Общее среднее образование • Среднее специальное образование (на базе основного или профессионального образования) • Среднее специальное образование на базе среднего • Высшее образование • Другое • Не помню Как Вы поняли, что Вам нужно приобрести новые знания и навыки или усовершенствовать уже имеющиеся? Выберите все подходящие варианты: ☐ Работодатель сказал ☐ Порекомендовал карьерный консультант ☐ Сам(а) почувствовал(а), что не справляюсь с работой ☐ Хотел(а) сменить работу ☐ Порекомендовал консультант Töötukassa ☐ Другое (уточните): [открытый ответ] Было ли Вам трудно выбрать подходящее обучение или учебную программу? • Да, очень трудно • Скорее трудно • Скорее легко • Очень легко • Затрудняюсь ответить Помогло ли консультирование Töötukassa выбрать подходящее обучение или учебную программу? • Да, очень помогло • Скорее помогло • Скорее не помогло • Совсем не помогло • Затрудняюсь ответить • Не получал(а) консультации Обсуждались ли на карьерной консультации темы совмещения работы, учёбы и семейной жизни? • Да, подробно • Да, немного • Не обсуждались • Не помню Как, по Вашему мнению, можно улучшить карьерное консультирование? [открытый ответ] Какими из перечисленных услуг Вы пользовались в 2017–2023 годах? • Профессиональное обучение с использованием учебной карты → откроются вопросы, специфичные для услуги • Поддержка участия в формальном образовании → откроются вопросы, специфичные для услуги • Поддержка получения квалификации для работающих → откроются вопросы, специфичные для услуги • Не знаю / не помню → специфические вопросы по услугам будут пропущены Специфические вопросы по услуге: A – профессиональное обучение (трудовой рынок) A1. Какова была Ваша основная причина участия в профессиональном обучении? • У меня были устаревшие навыки • Из-за состояния здоровья я не мог(ла) продолжать работать на прежнем месте • Хотел(а) сменить работу • Хотел(а) изучить новые навыки • По рекомендации работодателя • Учебное заведение рекомендовало участвовать через Töötukassa • Другое (уточните): [открытый ответ] A2. На каком обучении Вы участвовали? Если это было профессиональное обучение, выберите соответствующее направление. Можно выбрать несколько вариантов. ☐ Обучение в области ИТ ☐ Обучение эстонскому языку → откроются дополнительные вопросы ☐ Архитектура и строительство ☐ Образование ☐ Социальное благополучие (уход за взрослыми, уход за детьми, социальная работа и т. д.) ☐ Гигиена и охрана труда ☐ Информационные и коммуникационные технологии ☐ Личные услуги (включая косметику, гостиничное дело, питание, туризм и т. д.) ☐ Искусство (включая дизайн, рукоделие, исполнительские искусства) ☐ Лесное хозяйство ☐ Технические области (включая химтехнику , энергетику, электронику и автоматику, механику и металлообработку, автотранспорт и т. д.) ☐ Здравоохранение (медицина, терапия и т. д.) ☐ Производство и переработка ☐ Транспортные услуги ☐ Бизнес и управление (включая бухгалтерию, маркетинг, секретарскую работу, оптовую и розничную торговлю и т. д.) ☐ Другое (уточните): [открытый ответ] A3. Почему Вы выбрали именно это обучение? Выберите все подходящие варианты. ☐ Обучение было мне интересно ☐ Обучение проходило в удобном для меня месте ☐ Обучение проходило в удобное для меня время ☐ Хотел(а) сменить работу ☐ По рекомендации работодателя ☐ Другое (уточните): [открытый ответ] Вопросы для участников обучения эстонскому языку EK1. Вы указали, что участвовали в обучении эстонскому языку. Насколько это обучение было связано с Вашей работой? • Знание эстонского языка было необходимо для продолжения текущей работы • Знание эстонского языка было связано с профессиональными планами на будущее • Знание эстонского языка требовалось для соответствия языковым требованиям должности • Обучение эстонскому языку не было связано с работой • Другое (уточните): [открытый ответ] EK2. Как прошло Ваше обучение эстонскому языку? Выберите все подходящие варианты. ☐ Успешно завершил(а) обучение ☐ Прервал(а) обучение, так как уровень был слишком низким ☐ Прервал(а) обучение, так как уровень был слишком высоким ☐ Прервал(а) обучение из-за недовольства преподавателем ☐ Прервал(а) обучение из-за неудобной организации ☐ Прервал(а) обучение из-за высокой нагрузки в связи с другими обязанностями ☐ Прервал(а) обучение по состоянию здоровья ☐ Другое (уточните): [открытый ответ] EK3. Почему Вы выбрали обучение эстонскому языку именно через Töötukassa , а не другим способом? Выберите все подходящие варианты. ☐ Обучение проходило в наиболее удобное время ☐ Обучение проходило в наиболее удобном месте ☐ Обучение было бесплатным ☐ По рекомендации друзей/знакомых/семьи ☐ У меня был положительный опыт ранее ☐ Не было времени ожидания ☐ Другие курсы были недоступны ☐ Другое (уточните): [открытый ответ] A4. Откуда Вы узнали о возможностях обучения через Töötukassa ? Выберите все подходящие варианты. ☐ От работодателя ☐ С сайта Töötukassa ☐ От консультанта Töötukassa ☐ От друга, знакомого или члена семьи ☐ От карьерного консультанта ☐ Из СМИ (например, газета, радио, телевидение) ☐ Из социальных сетей ☐ Другое (уточните): [открытый ответ] A5. Насколько хорошо Вы были осведомлены о возможностях обучения через Töötukassa до участия? • У меня были подробные знания • У меня были достаточные знания • У меня были ограниченные знания • Совсем не был(а) осведомлен(а) • Не знаю / не помню A6. Был ли у Вас чёткий план обучения и развития навыков до того, как узнали об услуге Töötukassa ? • Да, очень чёткий план • Была некоторая идея • Не было плана • Затрудняюсь ответить A7. Какой, по Вашему мнению, наиболее эффективный способ информирования людей о курсах Töötukassa ? Выберите до трёх наиболее важных. ☐ Больше рекламы в социальных сетях ☐ Больше информации через работодателей ☐ Больше информации в учебных заведениях и молодёжных центрах ☐ Больше информации от карьерных консультантов ☐ Местные информационные дни или мероприятия ☐ Прямой маркетинг по электронной почте или SMS ☐ Сотрудничество с общественными организациями или НПО ☐ Другое (уточните): [открытый ответ] A8. Как, по Вашему мнению, можно повысить осведомлённость о возможностях обучения через Töötukassa среди работающих людей без профессионального или специального образования? [открытый ответ] Специфические вопросы по услуге: B – поддержка участия в формальном образовании B1. Какие знания у Вас были о поддержке участия в формальном образовании до начала обучения? • Очень подробные знания • Подробные знания • Скорее подробные знания • Скорее ограниченные знания • Ограниченные знания • Очень ограниченные / знаний не было • Не знаю / не помню B2. Откуда Вы узнали о поддержке участия в формальном образовании? Выберите все подходящие варианты: ☐ С сайта Töötukassa ☐ От карьерного консультанта ☐ От друга, знакомого или члена семьи ☐ Из СМИ ☐ Из социальных сетей ☐ Из учебного заведения ☐ Другое (уточните): [открытый ответ] B3. Помогла ли схема поддержки начать и завершить формальное обучение? Этап обучения Очень помогла Скорее помогла Скорее не помогла Совсем не помогла Затрудняюсь ответить Начало ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ Завершение ☐ ☐ ☐ ☐ ☐ B4. Как прошло Ваше обучение в формальном образовании? ☐ Успешно завершил(а) ☐ Обучение продолжается ☐ Прервал(а) обучение, так как было трудно совмещать работу и учёбу ☐ Прервал(а) обучение по семейным причинам ☐ Прервал(а) обучение, так как учебная программа оказалась слишком сложной ☐ Прервал(а) обучение, так как программа мне не подошла ☐ Прервал(а) обучение по состоянию здоровья ☐ Прервал(а) обучение из-за потери мотивации → откроется уточняющий вопрос B4_1 ☐ Другое (уточните): [открытый ответ] B4_1. Вы указали, что потеряли мотивацию и поэтому прервали обучение. Пожалуйста, уточните свой ответ. [открытый ответ] (только для тех, кто выбрал соответствующий вариант в B4) B5. Если бы поддержка была меньше, пошли бы Вы всё равно учиться? • Да, обязательно • Скорее да • Скорее нет • Точно нет • Затрудняюсь ответить B6. Если бы поддержки участия в формальном образовании вообще не было, пошли бы Вы учиться? • Обязательно пошёл(ла) бы • Скорее пошёл(ла) бы • Скорее не пошёл(ла) бы • Точно не пошёл(ла) бы • Затрудняюсь ответить B7. Повлиял ли выбор поддерживаемых учебных программ на Ваше решение начать обучение? • Да, смог(ла) выбрать подходящую программу • Нет, важна была возможность учиться с поддержкой • Затрудняюсь ответить B8. Насколько, по Вашему мнению, уместен срок подачи заявки — 30 дней? • Срок слишком длинный • Срок достаточный • Срок слишком короткий • Затрудняюсь ответить B9. Почему, по Вашему мнению, люди, имеющие право на поддержку участия в формальном образовании (включая тех, у кого нет профессионального образования или есть проблемы со здоровьем), не используют эту поддержку? [открытый ответ] B10. Что, по Вашему мнению, могло бы повысить интерес к участию в формальном образовании среди тех, кто имеет право на поддержку? Выберите до двух самых важных вариантов. ☐ Более гибкие условия обучения ☐ Большая финансовая поддержка ☐ Больше информации о возможностях ☐ Поддержка со стороны работодателя ☐ Учёт проблем со здоровьем ☐ Другое (уточните): [открытый ответ] B11. Как, по Вашему мнению, можно лучше достичь людей, которые могли бы воспользоваться поддержкой участия в формальном образовании? [ открыty ответ] Специфические вопросы по услуге: D – поддержка получения квалификации D1. Какова была Ваша основная причина подачи заявки на поддержку получения квалификации? Выберите все подходящие варианты: ☐ Хотел(а) подтвердить свои существующие навыки ☐ Хотел(а) получить квалификационный сертификат для сохранения рабочего места ☐ Хотел(а) сменить работу ☐ По направлению работодателя ☐ Хотел(а) получать более высокую зарплату ☐ Хотел(а) занять более высокую должность ☐ Другое (уточните): [открытый ответ] Заключительные вопросы для всех, кто ответил «да» на вопрос 7 15. Насколько Вы удовлетворены содержанием полученного обучения? • Очень доволен(на) • Доволен(на) • Скорее доволен(на) • Ни доволен(на), ни недоволен(на) • Скорее недоволен(на) • Недоволен(на) • Очень недоволен(на) 16. Что больше всего повлияло на Вашу удовлетворённость обучением? Выберите до двух самых важных факторов: ☐ Содержание обучения ☐ Компетентность преподавателя ☐ Качество учебных материалов ☐ Практическая направленность обучения ☐ Продолжительность обучения ☐ Время проведения обучения ☐ Учебные помещения и техника ☐ Другое (уточните): [открытый ответ] 17. Как Вы оцениваете влияние участия в обучении на своё финансовое благополучие? • Очень положительное влияние • Положительное влияние • Скорее положительное влияние • Не оказало влияния • Скорее отрицательное влияние • Отрицательное влияние • Очень отрицательное влияние • Затрудняюсь ответить Контрольная группа Осведомлённость и распространение информации Слышали ли Вы, что Töötukassa финансирует участие работающих людей в профессиональных обучениях и поддерживает обучение в формальном образовании? • Слышал(а) о возможности участия в профессиональных обучениях • Слышал(а) о возможности обучения в формальном образовании • Слышал(а) о обеих возможностях • Не слышал(а) ни об одной возможности → следующий вопрос пропускается • Не уверен(а) → следующий вопрос пропускается Откуда Вы узнали эту информацию? Выберите все подходящие варианты: ☐ От работодателя ☐ От друзей, знакомых или членов семьи ☐ Из СМИ ☐ Из социальных сетей ☐ С сайта Töötukassa ☐ Из учебного заведения ☐ Другое (уточните): [открытый ответ] Какой канал, по Вашему мнению, наиболее подходит для получения такой информации? Выберите все подходящие варианты: ☐ Электронная почта ☐ Социальные сети ☐ СМИ ☐ Работодатель ☐ Прямая почтовая рассылка (например, письмо на бумаге домой) ☐ Другое (уточните): [открытый ответ] Препятствия к участию и мотивация Что, по Вашему мнению, может мешать людям, особенно тем, у кого нет профессионального образования или есть проблемы со здоровьем, участвовать в обучениях или формальном образовании? [открытый ответ] Насколько Вы, по собственному мнению, мотивированы к профессиональному саморазвитию (например, участие в обучениях, поступление в формальное образование)? • Очень мотивирован(а) • Мотивирован(а) • Скорее мотивирован(а) • Скорее не мотивирован(а) • Не мотивирован(а) • Совсем не мотивирован(а) • Затрудняюсь ответить Что, по Вашему мнению, могло бы поддержать Вашу мотивацию к профессиональному саморазвитию? Выберите все подходящие варианты: ☐ Покрытие стоимости обучения ☐ Гибкое время обучения (например, по вечерам или в выходные) ☐ Поддержка со стороны работодателя ☐ Лучшая доступность информации ☐ Качество обучения ☐ Практическая направленность обучения ☐ Личный интерес ☐ Личная потребность ☐ Другое (уточните): [открытый ответ] Соответствие поддержки и мер 7. Насколько, по Вашему мнению, уместна учебная поддержка для людей, получивших профессиональное образование более 15 лет назад? • Очень уместна • Уместна • Скорее уместна • Скорее неуместна • Неуместна • Совсем неуместна • Затрудняюсь ответить 8. Если подумать о различных социальных группах и целевых аудиториях, кто, по Вашему мнению, больше всего нуждается в поддержке для повышения профессиональных навыков или переквалификации? [открытый ответ] 9. Считаете ли Вы, что условия участия в обучениях через Töötukassa следует изменить, чтобы они лучше поддерживали людей с более уязвимым положением на рынке труда? • Да → откроется уточняющий вопрос 9_1 • Нет • Затрудняюсь ответить 9_1. Вы ответили, что условия участия в обучениях Töötukassa следует изменить. Пожалуйста, уточните, какие изменения Вы считаете важными. [открытый ответ] (только для тех, кто ответил «да») Информирование и целевые группы 10. Как Töötukassa могла бы лучше достичь людей, которые могли бы получить пользу от обучений, но не знают о них? [открытый ответ] 11. Какие целевые группы, по Вашему мнению, должны чаще участвовать в обучениях, поддерживаемых Töötukassa ? [открытый ответ] Выбор обучения и изменения на рынке труда 12. Насколько важно для Вас, какие учебные программы формального образования поддерживает Töötukassa ? • Очень важно • Важно • Скорее важно • Скорее не важно • Не важно • Совсем не важно • Затрудняюсь ответить 13. Считаете ли Вы, что изменения на рынке труда (например, автоматизация, переход к зелёной экономике) влияют на интерес людей к участию в обучениях? • Существенно влияют • Влияют • Скорее влияют • Скорее не влияют • Не влияют • Совсем не влияют • Затрудняюсь ответить 14. Как, по Вашему мнению, можно направить людей к осознанному выбору переквалификации или повышения квалификации с учётом изменений на рынке труда? [открытый ответ] Анкета для работодателей Насколько хорошо поддержка обучения, направленная на работодателей, соответствовала потребностям Вашей компании? • Очень хорошо • Скорее хорошо • Скорее плохо • Совсем не соответствовала • Затрудняюсь ответить Насколько хорошо услуга соответствовала потребностям малого и среднего бизнеса? • Очень хорошо • Скорее хорошо • Скорее плохо • Совсем не соответствовала • Затрудняюсь ответить Были ли у Вас трудности с поиском подходящих обучений на рынке? • Да, трудно найти подходящие обучения • Да, предлагаемые обучения не соответствуют потребностям • Нет, подходящих обучений достаточно • Затрудняюсь ответить С какими препятствиями Вы столкнулись при поиске подходящего обучения? [открытый ответ] Как можно изменить условия услуги, чтобы они лучше учитывали потребности разных работодателей? [открытый ответ] По какому основному критерию, по Вашему мнению, следует различать условия для работодателей? • Оборот компании • Прибыль компании • Количество сотрудников • Сфера деятельности • Не следует различать • Другое (уточните): [открытый ответ] Насколько важна была поддержка при принятии решения об обучении? • Очень важна • Важна • Скорее важна • Скорее не важна • Не важна • Совсем не важна • Затрудняюсь ответить Если бы не было поддержки, как это повлияло бы на участие в обучении? • Участвовал(а) бы и без поддержки • Участвовал(а) бы, но в меньшем объеме или на более коротком курсе • Участвовал(а) бы только при наличии другого финансирования • Скорее всего, не участвовал(а) бы • Затрудняюсь ответить Оцениваете ли Вы как работодатель эффективность участия сотрудников в обучениях? Если да, то как? [открытый ответ] Что побудило Вас воспользоваться поддержкой обучения? ☐ Необходимость развития навыков сотрудников ☐ Финансовая доступность поддержки ☐ Рекомендация Töötukassa ☐ Рекомендация учебного заведения ☐ Изменения в компании ☐ Другое (уточните): [открытый ответ] Насколько сложным (бюрократичным) был процесс подачи заявки на поддержку? • Очень простой • Простой • Скорее простой • Скорее сложный • Сложный • Очень сложный • Затрудняюсь ответить Как можно снизить административную нагрузку для работодателей при подаче заявки на поддержку обучения? [открытый ответ] Как Вы как работодатель понимаете, что навыки сотрудников нуждаются в развитии или обновлении? ☐ Оценка непосредственного руководителя ☐ Низкая эффективность работы ☐ В процессе обучения ☐ Консультация Töötukassa ☐ Другое (уточните): [открытый ответ] Какую поддержку Вы как работодатель хотели бы получить при выборе обучения? [открытый ответ] Насколько консультации Töötukassa помогли Вам выбрать подходящие обучения для сотрудников? • Очень помогли • Скорее помогли • Скорее не помогли • Совсем не помогли • Затрудняюсь ответить Насколько Вы удовлетворены содержанием и качеством обучений, организованных с поддержкой Töötukassa ? • Очень удовлетворён(на) • Скорее удовлетворён(на) • Скорее не удовлетворён(на) • Очень не удовлетворён(на) • Затрудняюсь ответить Что больше всего повлияло на Вашу удовлетворённость? [открытый ответ] Как можно изменить содержание и качество обучений с поддержкой Töötukassa , чтобы они лучше соответствовали Вашим потребностям? [открытый ответ] Как Вы как работодатель относитесь к участию сотрудников в формальном образовании, которое может привести к смене карьеры? • Полностью поддерживаю • Поддерживаю • Скорее поддерживаю • Скорее не поддерживаю • Не поддерживаю • Совсем не поддерживаю • Затрудняюсь ответить Как Вы как работодатель относитесь к дополнительному обучению сотрудников, которое не связано с их текущими обязанностями? • Полностью поддерживаю • Поддерживаю • Скорее поддерживаю • Скорее не поддерживаю • Не поддерживаю • Совсем не поддерживаю • Затрудняюсь ответить Что могло бы мотивировать Вас как работодателя больше поддерживать участие сотрудников в обучениях? [открытый ответ] Как, по Вашему мнению, можно лучше вовлечь разные компании в использование поддержки обучения для работодателей? [открытый ответ] Как Вы оцениваете экономическое влияние поддержки обучения на Вашу компанию? • Очень положительное • Положительное • Скорее положительное • Не оказало влияния • Скорее отрицательное • Отрицательное • Очень отрицательное • Затрудняюсь ответить Помогла ли поддержка обучения увеличить эффективность Вашей компании или долю рабочих мест с высокой добавленной стоимостью? • Да, значительно • Скорее значительно • Скорее нет • Совсем нет • Затрудняюсь ответить Заметили ли Вы при использовании услуги неэффективные расходы? Если да, пожалуйста, уточните, в чём они проявились. • Да • Нет • Затрудняюсь ответить [комментарий: открытый ответ] Контрольная группа: работодатели Знаете ли Вы о поддержке обучения для работодателей, предлагаемой Töötukassa ? • Да, очень хорошо • Слышал(а), но не знаком(а) с деталями • Не знаю → следующий вопрос пропускается Почему Вы как работодатель не воспользовались этой поддержкой? Выберите все подходящие варианты: ☐ Не предлагаются обучения, соответствующие потребностям компании ☐ Не удалось найти подходящие обучения ☐ Сотрудники компании не хотят участвовать в обучениях ☐ Невозможно организовать работу на время участия сотрудника в обучении ☐ Другое (уточните): [открытый ответ] Что, по Вашему мнению, мешает малым и средним предприятиям использовать поддержку обучения? [открытый ответ] Что могло бы мотивировать Вашу компанию воспользоваться поддержкой обучения? [открытый ответ] Как Вы как работодатель относитесь к участию сотрудников в формальном образовании, которое может привести к смене карьеры? • Полностью поддерживаю • Поддерживаю • Скорее поддерживаю • Скорее не поддерживаю • Не поддерживаю • Совсем не поддерживаю • Затрудняюсь ответить Как Вы как работодатель относитесь к дополнительному обучению сотрудников, которое не связано с их текущими обязанностями? • Полностью поддерживаю • Поддерживаю • Скорее поддерживаю • Скорее не поддерживаю • Не поддерживаю • Совсем не поддерживаю • Затрудняюсь ответить Что могло бы мотивировать Вас как работодателя больше поддерживать участие сотрудников компании в обучениях? [открытый ответ] Считаете ли Вы, что поддержка обучения может помочь повысить эффективность компании или увеличить долю рабочих мест с высокой добавленной стоимостью? • Да, обязательно • Скорее да • Скорее нет • Точно нет • Затрудняюсь ответить Какие риски или расходы, по Вашему мнению, могут возникнуть для работодателя при использовании поддержки обучения? [открытый ответ] Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (taotluse esitaja) TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada Uuringu pealkiri Eesti Töötukassa töötust ennetavate teenuste „Tööta ja õpi“ analüüs Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg 4) Uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid, valdkondlik eetikakomitee kooskõlastus on olemas (403T-3) Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter. Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti Jah (sh tema nimi ja kontaktandmed)? Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi andmekaitsespetsialisti kontakt: [email protected] Tartu Ülikooli andmekaitsespetsialisti kontakt: [email protected] Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Tartu Ülikooli eetikakomitee Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele. kooskõlastus 403T-3 Lisatud käesolevale taotlusele Lisa 1 Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Jah Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. 1. Vastutava töötleja üldandmed2 1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, aadress Majandus- ja ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Kommunikatsiooniministeerium analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon 70003158 Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn 1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad.  Kontaktisik: Anna-Liina Väkram, tööhõive osakonna nõunik [email protected] +372 5911 5470 1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2. Volitatud töötleja üldandmed3 2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Uuringu läbiviija: aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja Tartu Ülikool telefoninumber 74001073 Ülikooli 18, 50090 Tartu Kontaktisikud: Helen Urmann, projektijuht-analüütik [email protected] Tel +372 5343 3533 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui Lossi 36-303, 51003, Tartu, +372 7376141 erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse alus? § 13 lõike 1 punkti 1 kohaselt on iga Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil ministeeriumi ülesandeks korraldada oma läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest valitsemisala jaoks vajalik teadus- ja nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise arendustegevus ning tagada selleks vajaliku uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja arendustegevuse rahastamise korraldamine. korralduse seadus või teadus- või arendusprojekti avamise Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi otsus, leping vms. tegevusvaldkonna määratleb Vabariigi Valitsuse seadus, kus § 63 lõike 1 kohaselt kuulub ministeeriumi valitsemisalasse muuhulgas riigi majandus-, ettevõtlus-, tööhõive- ja tööturupoliitika kavandamine ja elluviimine, samuti töösuhete ja töökeskkonna korraldamine, võrdse kohtlemise ning soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimääruse (Vabariigi Valitsuse 23.10.2002 määrus nr 323, edaspidi põhimäärus) § 10 täpsustab, et ministeeriumi tegevuse eesmärgiks on luua tingimused Eesti majanduse konkurentsivõime kasvuks ning tasakaalustatud ja jätku-suutlikuks arenguks riigi 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.  majanduspoliitika väljatöötamise, elluviimise ja tulemuste hindamise kaudu, samuti töösuhete ja töökeskkonna korraldamine ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise kavandamine ja elluviimine. Sama põhimääruse 3. peatükis on osakondade põhiülesannete all § 17 punktis 181 sätestatud, et tööhõive osakonna põhiülesanne on tööturupoliitika kavandamine ja selle elluviimise korraldamine, et tagada tööealise elanikkonna suur tööga hõivatus ning tarviliku tööjõu olemasolu tööandjatele. Osakonnal on oluline roll tööjõu mobiilsuse, töövõime ja tööhõivevõime arendamisel ning nende poliitikavaldkondadega seotud tööturuteenuste, kulutuste, hüvitiste ja toetuste kujundamisel. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §6 kohaselt on lubatud isikuandmete töötlemine teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika vajadusteks ning lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil ja nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse. Rahvastikuregistri seaduse § 46 lõike 2 kohaselt on rahvastikuregistrist õigus saada andmeid, kui neid taotletakse lepingu täitmise tagamiseks või teaduslikul eesmärgil, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 tingimustest. Õigustatud huvi alusel (vastavalt § 51 lõigetele 3 ja 4) on andmetele juurdepääs lubatud vaid juhul, kui see ei riku eraelu puutumatust, ei tekita ohtu riigi julgeolekule ning juurdepääs on taotletud andmetele, millele ei ole kehtestatud juurdepääsupiirangut. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on sõlminud 16.04.2025 töövõtulepingu nr 5- 4/133-1 uuringu „Eesti Töötukassa töötust ennetavate teenuste „Tööta ja õpi“ analüüs“ läbiviimiseks (viitenumber riigihangete registris 288865). 4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. Eesti Töötukassa (Töötukassa) on alates 01.05.2017 pakkunud töötust ennetavaid teenuseid (mitteametliku nimega „Tööta ja õpi“ teenused), mis on suunatud kõrgema töötusriskiga  töötavatele inimestele ning mille eesmärgiks on vähendada inimeste töötuks jäämise tõenäosust ja toetada neid, kes vajavad tööl püsimiseks tuge oskuste puudumise või aegumise tõttu. Alates selle rakendamise algusest (01.05.2017) on töötust ennetavate teenuste kasutus aasta aastalt kasvanud ja sellega seoses on kasvanud ka teenuste kulud. 2024. aastal osales teenustel ühes kuus keskmiselt 6,4 tuhat inimest ja teenuste kulud olid 19,4 miljonit eurot, mis moodustab ligikaudu veerandi töötukassa tööturuteenuste eelarvest. Statistika näitab, et ennetavate meetmete potentsiaalsete kasutajate hulk võib tulevikus suureneda, kuna paljudel tööealistel puudub erialane haridus. Näiteks puudus 2023. aastal Eestis tööealistest inimestest 29%-l erialane haridus, mis võib soodustada teenuste kasutamist tulevikus veelgi. Kuigi varem on töötust ennetavate teenuste kasutamist ja mõju inimeste käekäigule tööturul hinnatud registriandmete põhjal (vt Eesti Töötukassa poolt 2020. aastal4 ja 2022. aastal5 koostatud analüüsid ja „Masinõppe ja AI toega teenused“ raames teostatud mõjuanalüüs6), on need hinnangud antud pigem lühiajalises vaates ega käsitle sihtrühmade endi kogemusi teenuste kasutamisel. Samaaegselt käesoleva uuringuga läbiviidav uuring „Eesti Töötukassa töötust ennetavate teenuste mõjude hindamine“ Tartu Ülikooli poolt hindab, kas töötust ennetavad teenused on suunatud õigele sihtrühmale (kõrgema töötusriskiga inimesed), ning hinnata teenuste mõju töötavate inimeste töötamise tõenäosusele ja töötasule pärast teenusel osalemist, samuti teenuste kulutõhusust. See uuring tugineb ainult arvulistele registriandmetele ning teenuste mõju hindamiseks kasutatakse osalus- ja võrdlusgrupipõhist meetodit. Käesolev uuring täiendab paralleelselt läbiviidava mõjuanalüüsi tulemusi ning lisab juurde pildi erinevate sihtrühmade kasutajakogemuse teenuste kohta. Mõlema uuringu tulemused aitavad vajadusel ümber kujundada töötust ennetavaid teenuseid nii, et need vastaksid paremini muutuva tööturu vajadustele. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (vastutav töötleja) poolt tellitava ja Tartu Ülikooli (volitatud töötleja) poolt läbi viidava uuringu eesmärk on täiendava kvantitatiivse ja kvalitatiivse analüüsi kaudu hinnata Eesti Töötukassa poolt rakendatavate ennetavate meetmete teenuste asjakohasust, mõju, tulemuslikkust ja jätkusuutlikkust ning testida teenuste kohta püstitatud hüpoteese. Käesoleva uuringu fookus keskendub teenuse sihtrühmadele, sealhulgas tööturul nõrgemas positsioonis olevatele inimestele ning kõik selle uuringu tegevused keskenduvad sihtrühmade spetsiifiliste vajaduste ja erinevuste kaardistamisele, sealjuures võetakse arvesse Eesti tööturu ja majanduse unikaalseid omadusi. Uuringu olulisemaks väljundiks on teenuste tõhustamise soovitused ja ettepanekud. Käesolev analüüs hõlmab perioodi 01.05.2017 – 31.12.2023 osutatud töötust ennetavate meetmete paketi „Tööta ja õpi“ teenuseid ja neis osalenud sihtrühmi ning kontrollrühmana teenuseid mitte kasutanud isikuid ja tööandjaid. Uuring hõlmab järgmisi teenuseid:  tööturukoolitus koolituskaardiga töötavatele;  tasemeõppes osalemise toetus töötavatele ja töötutele;  koolitustoetus tööandjale töötajate värbamiseks;  koolitustoetus tööandjale muutuste olukorras;  koolitustoetus tööandjale töötaja eesti keele oskuse arendamiseks;  koolitustoetus tööandjale info- ja kommunikatsiooni oskuste arendamiseks;  kvalifikatsiooni saamise toetamine töötavatele. Samuti käsitleb uuring karjäärinõustamist, mis on tööturukoolituse ja töötavate inimeste tasemeõppes osalemise toetuse saamiseks vajalik, kuid seda käsitletakse osana ennetavatest meetmetest, mitte eraldiseisva teenusena. Samuti uuritakse teenuseid mitte saanud isikute arvamusi ja hoiakuid tööturu muutuste ja karjäärivalikute seoste kohta. 4 https://www.tootukassa.ee/web/sites/default/files/2022-01/tootust_ennetavate_meetmete_analuus_loplik.pdf 5 https://www.tootukassa.ee/web/sites/default/files/2022- 12/T%C3%B6%C3%B6tust%20ennetavate%20meetmete%20anal%C3%BC%C3%BCs%202022.pdf 6 www.etag.ee/wp-content/uploads/2022/05/RITA_MAITT_LOPPARUANNE_FINAL.pdf Lähtuvalt uuringu tellija lähteülesandest on uuringu eesmärgi täitmiseks püstitatud järgmised uuri- misküsimused, millele uuringu koostamise käigus põhitähelepanu pööratakse (vt lisa 2): 1. Kuivõrd asjakohased on olnud ennetavate meetmete paketi raames (perioodil mai 2017 kuni detsember 2023) osutatavad teenused adresseerimaks väljakutseid, mis tuvastati meetme loomisel ning millega seisame tööturul silmitsi täna? 2. Kuivõrd asjakohased on ennetavad meetmed, arvestades täiskasvanute riikliku täienduskoo- lituse tellimuse (edaspidi RKT) raames rahastatavate õppekohtadega (sh rahastatavate õp- pekohtade arv, õppe valdkonnad)? 3. Kuivõrd esineb RKT ja ennetavate meetmete tingimuste vahel dubleerimist (sh millistele sihtrühmadele, millistel tingimustel ja millistel õppekavadel õppimist toetatakse)? 4. Kuivõrd on ennetavad teenused täitnud neile seatud eesmärke? 5. Mis kriteeriumite järgi peaks hindama teenuste tulemuslikkust? 6. Kui tulemuslikud on uuringu sihtrühmade hinnangul olnud ennetavate meetmete paketi tee- nused? 7. Kuidas mõjutab tulemuslikkust sihtrühmade teadlikkus teenustest? 8. Kuidas mitmekesistada sihtrühmade osalemist teenustes (sh kaasata seni vähem osalevaid sihtrühmi)? 9. Mis määral on võimalik meetmepaketti kuuluvate teenuste mõju ja tulemuslikkust tõsta? 10. Kuidas on ennetavate meetmete pakett mõjutanud madalate ja aegunud oskustega töötajate hinnangul nende täienduskoolitustel või tasemeõppes osalemist (sh nii õppima asumist kui õppimas püsimist ehk õpingute täies mahus läbimist)? 11. Kuidas on ennetavates meetmetes osalemine mõjutanud madalate ja aegunud oskustega töö- tajate hinnangut oma oskustasemele, tööhõivekindlusele ja majanduslikule toimetulekule? 12. Milline on olnud ennetavate meetmete paketi majanduslik mõju töötute, töötajate, tööand- jate ja ekspertide hinnangul? 13. Milline on tööandjate koolitustoetuse mõju tööandjate hinnangul ettevõtete tootlikkuse ja kõrgema lisandväärtusega töökohtade osakaalu kasvule? 14. Kuivõrd ilmneb teenuste rakendamisel tühikulu, milles see avaldub ja kuidas seda vähen- dada? 15. Milline on ennetavate meetmete paketi jätkusuutlikkus? 16. Millised on ettepanekud meetmete paketi jätkusuutlikkuse parandamiseks, sh vajadusel ku- lude kokkuhoiuks või meetmete paketi kulutõhususe tõstmiseks? Lisaks uurimusküsimustele testitakse uuringu käigus allpool toodud hüpoteese, mis on jaotatud teenuste lõikes: Meede A: Tööturukoolitus koolituskaardiga töötavatele Hüpotees A1: OSKA alusel toetatavate õppekavade valik, ei vasta täielikult teenuse sihtrühma vajadustele ja võimekusele. Hüpotees A2: Terviseprobleemidega inimesed osalevad pigem madalamat kvalifikatsiooni pakkuvatel koolitustel, mis ei tõsta nende oskustaset ega anna neile tööturul konkurentsieelist, sh ei aita koolitustel osalemine ennetada tervislikel põhjustel hõivest välja langemist, kuna pärast koolituse läbimist ei toimu muutust töökoha valikul (või töötasus). Hüpotees A3: Info töötavale inimesele pakutavatest tööturukoolitusest ei ole sihtrühmale piisavalt kättesaadav, mistõttu ei jõua teenuse kasutamiseni piisavalt eri- ja kutsealase hariduseta või aegunud oskustega inimesi (sh madalam haridustase, ei osale koolitustel, motivatsioon oskusi omandada on madal). Hüpotees A4: Eesti keele koolitus tööturukoolituse raames ei oma mõju osalejate tööhõivekindlusele ja tööalasele arengule, sest koolituste katkestamiste määr on kõrge, keeleõpe ei vasta tööturu vajadustele või ei ole piisavalt paindlik.  Meede B: Tasemeõppes osalemise toetus Hüpotees B1: Teenuse tingimuste ja sihtrühma muutmine, keskendudes vaid eri- ja kutsealase hariduseta ning terviseprobleemidega inimestele, suurendaks nende konkurentsivõimet tööturul ning parandaks võimalusi teenusest enam kasu saada. Hüpotees B2: Tasemeõppe katkestajate märkimisväärne osakaal tuleneb väljakutsetest, mis on seotud töötamise, õppimise ja eraelu ühildamisega, kus tasemeõppes osalemise toetus ja selle suurus ei oma märkimisväärset mõju õppima asumise otsuse tegemisel ja õpingutes püsimise toetamisel. Hüpotees B3: OSKA alusel teenuse raames toetatavad õppekavad ei pruugi sobida teenusega hõlmatud sihtrühmadele, kuna need keskenduvad peamiselt erialadele, mis nõuavad kõrgemat kvalifikatsiooni või oskustaset. Hüpotees B4: Info tasemeõppes osalemise toetusest ei ole sihtrühmale piisavalt kättesaadav, mistõttu ei jõua teenuse kasutamiseni piisavalt eri- ja kutsealase hariduseta ning terviseprobleemidega inimesi. Madala teadlikkuse tõttu võib ka 30 päevane toetuse avalduse esitamise tähtaeg osutuda liialt lühikeseks Hüpotees B5: Terviseprobleemidega inimesed osalevad pigem lihtsamatel ja madalama oskustasemega õppekavadel 7 , mis ei toeta nende tööhõivekindlust, ei vii paremini tasustatud töökohani ega ole kooskõlas majanduse struktuurimuutustega. Meede C: Koolitustoetus tööandjale Hüpotees C1: Koolitustoetuse kasutatavus on madal kuna teenus ja selle tingimused ei vasta tööandjate vajadustele. Hüpotees C2: Tööandjale suunatud koolitustoetust kasutavad peamiselt suuremad ettevõtted, kellel on võimalus katta töötajate oskuste arendamisega seotud kulud oma vahenditest, mistõttu on teenusel suur tühikulu. Hüpotees C3: Koolitustoetuse taotlusprotsess on bürokraatlik, vähese paindlikkusega ning tööandjatele halduskoormav, mistõttu on meetme kasutatavus madal Hüpotees C4: Tööandja kaudu eesti keele õppimine on tulemuslikum ja paremini seotud tööturu eesmärkidega kui koolituskaardiga eesti keele õppimine, kuna tööandja initsiatiiv ja osalus kinnitavad eesti keele õppe vajalikkust töötamiseks. Erinevalt tööturukoolituse kaudu eesti keele õppimisest on see ka kulutõhusam, kuna tööandja koolitustoetuse abil eesti keele õppijate katkestamiste osakaal on madalam Meede D: Kvalifikatsiooni omandamise toetus Hüpotees D1: Tööandjad ja töötajad ei hinda kvalifikatsiooni omandamist ega tõendamist, mistõttu on teenuse kasutamine madal. Kvalifikatsiooni tõendatakse vaid nendel juhtudel, kui see on vajalik tööle asumiseks või töötamise jätkamiseks (nt juhtimisõigust tõendav dokument, keevitaja sertifikaat, elektritööde juht, lapsehoidja). E: Horisontaalsed teemad Hüpotees E1: Inimeste motivatsioon osaleda tööalases enesetäienduses (täienduskoolitus ja tasemeõpe) on madal, kuna oskuste täiendamise tunnetuslik mõju igapäevatööle (sh karjäärile, palgakomponendile) on madal Hüpotees E2: Inimesed ei taju majanduse struktuurimuutuseid ohuna oma tööhõivekindlusele, mistõttu jäävad teadlikud otsused ümberõppeks ja täienduskoolituseks sageli õigeaegselt tegemata Hüpotees E3: Meetmepaketi sihtrühmad (töötaja, töötu ja tööandja) ei tunneta või oska defineerida neid oskuseid millisest neil edukaks toimetulekuks töökeskkonnas puudu jääb Hüpotees E4: Teenusekasutajad (töötav inimene ning tööandja) on valdavalt rahul pakutavate koolituste sisu ja kvaliteediga. Hüpotees E5: Tööandjad ei ole valmis toetama täiskasvanud inimese täiend- või tasemeõppes osalemist tagades paindlikkust tööajas, tööaja kohandamist vastavalt õppekavale jms Hüpotees E6: Karjäärinõustamisel osalemine ennetavate meetmete teenusele sisenemisel on ajakulukas ega loo piisavat lisandväärtust osalejatele. 7 Lihtsamateks ja madalama oskustasemega õppekavadeks on Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku 2. ja 3. tasemele, mõnel juhul ka 4. tasemele vastavad õppekavad. Seega on võimalik uuringu käigus tehtavad tegevused jaotada neljaks: 1. ennetavate meetmete teenuste detailsem analüüsimine, sh dokumendianalüüs (vt lisa 6) ja andmete analüüs (vt lisa 7); 2. uuringu sihtrühmadelt (vt p 9) info kogumine rühma- ja individuaalintervjuudega. 3. küsitluse läbiviimine sihtrühmades; 4. kogutud andmete analüüsimine, persoonade koostamine ning tulemuste põhjal ettepanekute tegemine teenuste ajakohastamiseks lähtuvalt muutuvatest tööturuvajadustest. Uuringus kasutatakse kombineeritud andmeanalüüsi meetodeid, mis hõlmavad nii kvantitatiivseid (veebiküsitlus, registriandmete analüüs) kui ka kvalitatiivseid (intervjuud ja dokumendianalüüs, aruteluseminarid, ekspertpaneel, persoonad) lähenemisviise, et tagada kvaliteetne tulemus. Kvan- titatiivsed meetodite abil hinnatakse sihtrühmade teenuste kasutamise ulatust ja mustreid, muutusi ajas ning meetodid võimaldavad hinnata teenuste vastavust tööturu vajadustele. Kvalitatiivsete meetodite abil hinnatakse ennetavate meetmete neid aspekte, mida üksnes kvantitatiivse analüü- siga teada ei saa. See võimaldab selgitada välja teenuste kasutajate kogemusi, ootusi ja hinnanguid ning tuua esile tegurid, mis mõjutavad teenuste sobivust uuringus käsitletavatele erinevatele siht- rühmadele. Käesolevas uuringus kasutatakse mitmeid erinevaid andmeallikaid, millest osa vajab isikuandmete töötlemist ja osa mitte: a) andmeallikad, mis ei kuulu käesoleva loa alla (ei sisalda isikuandmeid):  töötukassa registriandmed perioodist 01.05.2017 - 31.12.2023 kujul, mis ei või- malda isikuid tuvastada (vt lisa 7);  varasemad uuringud, aruanded ja dokumendid töötust ennetavate teenuste kohta, mida kasutatakse konteksti loomiseks ja taustaanalüüsiks (vt lisa 6). b) andmeallikad, mille puhul on vajalik isikuandmete töötlemine, sest kogutakse ja töö- deldakse isikuandmeid (kontaktandmeid, sotsiaaldemograafilisi tunnuseid, vähenenud töövõimet), mistõttu kuuluvad need tegevused Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) loa taotlemise alla:  intervjuude läbiviimiseks töötust ennetavaid teenuseid kasutanud isikutega ja tööandjatega;  intervjuude läbiviimiseks kontrollrühmaga ehk töötust ennetavaid teenuseid mitte kasutanud isikutega;  ankeetküsitluse läbiviimiseks töötust ennetavaid teenuseid kasutanute seas;  ankeetküsitluse läbiviimiseks kontrollrühmaga ehk töötust ennetavaid teenuseid mitte kasutanute seas. 5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks. Käesolevas uuringus soovime isikuandmeid töödelda nii intervjuude kui veebiküsitluse läbiviimiseks. Intervjuude eesmärk on koguda sisulist teavet nii töötust ennetavaid teenuseid kasutanud kui mittekasutanud isikutelt, mis aitavad muuta need teenused kasutajakesksemateks ja praktikas paremini toimivateks. Veebiküsitluse eesmärk on hinnata töötust ennetavate teenuste kättesaadavust, kasutajakogemust, rahulolu ning mõju tööotsingutele ja tööle asumisele. Nii intervjuud kui küsitlus annavad sisendi ettepanekute tegemiseks teenuste arendamiseks ja kohandamiseks sihtrühmade vajadustest ja tööturu nõudlusest lähtuvalt. Selleks, et küsitluse ja intervjuu käigus suunata vastajatele sobivad küsimused (vt lisa 4), on vaja  teada, millisesse sihtrühma vastaja kuulub, kas on töötav, töötu või tööandja ning milliseid töötust ennetavaid teenuseid on ta kasutanud. Selle alusel moodustatakse sihtrühmapõhised valimid (vt p 9). Töötust ennetavate teenuste sobivust sihtrühmadele ei ole võimalik hinnata muul moel, kui neid otse intervjueerides või küsitledes. Uuringu eesmärki, hinnata teenuste sobivust ja asjakohasust eri sihtrühmadele ning analüüsida nende tulemuslikkust, mõjuulatust, jätkusuutlikkust ja mõju, pakkudes seejuures sisulisi ettepanekuid teenuste arendamiseks, ei ole võimalik täita ilma sihtrühmade otsese kaasamiseta. Ilma isikuandmete töötlemiseta ei ole võimalik sihtrühmade esindajaid uuringusse kaasata ja kontrollida nende sihtrühma kuulumist, ega tagada valimi esinduslikkust. Isikuandmete töötlemine võimaldab vältida dubleerimist ja hallata osalejate valimit. Uuringu edukus sõltub sellest, kas suudetakse kaasata just need inimesed, kelle vaatenurk on vajalik teenuste asjakohasuse ja mõju hindamiseks ning kes kuuluvad sihtrühmadesse. Kuna mitte kõik valimisse kuuluvad isikud ei pruugi olla valmis intervjuus osalema või veebiküsitlusele vastama, koostatakse igale sihtrühmale varuvalim, mis tagab uuringutesse kaasatavate isikute piisava arvu. Intervjuude ja küsitluse tulemused on oluliseks sisendiks uuringu ühe väljundina loodavate persoonade koostamisel. Persoonad aitavad näitlikustada sihtrühmade vajadusi, probleeme ja hoiakuid ning toetavad teenused kohandamist sihtrühmadele vajadustele ja tööhõivemustritele vastavamaks. Kokkuvõttes võimaldavad intervjuude ja ankeetküsitluse tulemused teha ettepanekuid töötust ennetavate teenuste süsteemi tõhustamiseks, mis on kooskõlas Eesti haridussüsteemi ja tööturu arengutega ning arvestavad ka rahvusvahelisi trende. 6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu. Majanduses toimuv peegeldub otseselt ka tööturul, kus majandusstruktuuri muutused toovad kaasa tööturu ümberkujundamise. Viimastel aastatel on Eesti majandust iseloomustanud määramatus ja raskused mitmes sektoris, kus osa valdkondi on olnud languses, samas kui teised on kiiresti kasva- nud. Need arengud kajastuvad ka tööturul, kus struktuursed muutused nõuavad töötajatelt üha enam täiend- ja ümberõpet, et hoida sammu tööturu muutustega. Muutuv tööturg nõuab üha enam kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu, mida Eesti tööturg ei suuda het- kel piisavas mahus pakkuda. Nii Euroopas laiemalt kui ka Eestis on probleemiks teatud sektorites kvalifitseeritud tööjõu puudus ja oskuste lõhed, kus töötajate oskused ei vasta täielikult tööturu vajadustele. Need lõhed mõjutavad negatiivselt töötajate karjäärivõimalusi ja ettevõtete konkurent- sivõimet. Viimastel aastatel on digitaliseerimise ja automatiseerimise kiirenemine oluliselt suuren- danud nõudlust digioskuste järele, samas kui traditsioonilistes valdkondades nagu põllumajandus, laondus ja teenindus, on lihttööde vajadus vähenenud.8 Selline areng survestab madalama oskusta- semega ametiteid, kasvatades nende seas töötuse riski. Selle probleemi lahendamiseks on riik arendanud tööturuvajadustega kooskõlas olevaid meetmeid nagu töötust ennetavate teenuste paketi „Tööta ja õpi“, mis on suunatud eriti madalama kvalifikat- siooniga töötajate oskuste tõstmisele, et vähendada töötuks jäämise ohtu. Kuna riiklikul tasandil nähakse ennetavate meetmete rakendamisel olulist potentsiaali tööpuuduse vähendamisel, töö- jõupuuduse leevendamisel, tootlikkuse kasvatamisel ja kõrgema lisandväärtusega töökohtade loo- mise toetamisel ning oskuslõhede vähendamisel, on vajalik teenuste pidev kohandamine ja täius- tamine selliselt, et maksimeerida osalejate tegelikku kasu ja tõsta motivatsiooni teenused lõpuni läbida. Avalik huvi on põhjendatud vajadusega vähendada Eesti tööturgu iseloomustavat oskuslõhet, ko- handada ennetavaid teenuseid sihtrühmade vajadustele senisest enam vastavaks, ühtlasi hinnates 8 Vt lähemalt OSKA prognoosid: https://uuringud.oska.kutsekoda.ee/uuringud/oska-uldprognoos#ptk-1 nende teenuste mõju ja sobivust tööturu muutustega toime tulemiseks. Nagu rõhutatakse Euroopa andmekaitse üldmääruse (GDPR) põhjenduspunktis 157, võimaldavad registripõhised andmed luua usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi, mis on aluseks teadmistepõhise poliitika sõnastami- sele ja rakendamisele. Ankeetküsitluse ja intervjuude läbiviimine toimub sama määruse (artikkel 6 (1) (a)) järgi andmesubjekti nõusolekuga töödelda oma isikuandmeid ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil. Seetõttu on oluline, et Eesti Töötukaasa ennetavate teenuste saajate ja Rahvastikuregistri andmeid Eesti elanike kohta oleks võimalik kasutada kontaktandmete saamiseks. Isikuandmete töötlemine annab aluse 2017. aastast pakutavate teenuste tulemuslikkuse ja mõju hindamiseks ning tööturupo- liitikate teaduspõhiseks kujundamiseks. Võrdlusrühma kaasamine töötust ennetavate meetmete teenuste hindamisse võimaldab objektiivselt hinnata teenuste mõju, võrreldes osalejate tulemusi sarnaste isikutega, kes teenust ei saanud. Kui võrdlusrühmas on esindatud ka terviseprobleemidega isikud, saab analüüsis arvestada nende erivajadusi ning hinnata, kas ja kuidas teenused toetavad just nende tööturul püsimist ja oskuste arendamise vajadust. Uuring võimaldab hinnata, kas meetmete raames osutatavad teenustele seatud tingimused aitavad kaasa töötuse riski realiseerumise vältimiseks ning selgitab välja osutatavate teenuste asjakohasuse tänaseid osalejaid ja nende vajadusi arvestades. Ühtlasi võimaldab uuring hinnata teenuste tule- muslikkust, mõjuulatust ning jätkusuutlikkust. 7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks. Kõikide töödeldavate andmete liikumine uuringus on kavandatud nii, et andmete liikumise tee oleks võimalikult lühike ja andmeid töötleks üksnes vajalik hulk inimesi, kus iga analüütik töötleb andmeid ainult oma töölõigus. Andmed töötust ennetavatel teenustel osalenud inimeste ja tööandjate kohta on olemas Eesti Töötukassal. Intervjuude ja ankeetküsitluste läbiviimiseks koostatakse valimid (vt p 9) Töötukassa andmete põhjal, mis sisaldavad teavet ennetavate meetmete teenuseid saanud isikute ja ettevõtete kohta perioodil 01.05.2017-31.12.2023. Teenust saanud isikute kohta edastab Eesti Töötukassa kokkulepitud koosseisus andmed Tartu Ülikoolile kujul, mis võimaldab Tartu Ülikoolil kasutada andmeid ankeetküsitluste ja intervjuukutsete saatmiseks (vt p 9 ja 9.2). Lisaks moodustatakse teenuseid mitte kasutanud isikutest kontrollrühm, mille jaoks kasutakse Rahvastikuregistri andmeid ning kuna kontrollrühm peab sisaldama sarnaselt teenusesaajatele terviseprobleemidega isikuid, kasutatakse Töötukassa tuvastatud vähenenud töövõimega isikute andmeid. Selle rühma andmete koosseis ja liikumine on kirjeldatud taotluse p 8 all. Tartu Ülikoolini jõuab kontrollrühma andmestik lõplikul kujul ega töötle neid andmeid ise. Isikuandmete töötlemine ei kahjusta andmesubjektide õigusi ega suurenda nende kohustuste mahtu, kuna andmete edastamine Töötukassa ja Rahvastikuregistri vahel toimub ainult ulatuses, mis on vajalik uuringu eesmärkide saavutamiseks. Ankeetküsitlus Kutse küsitluses osalemiseks saadetakse inimestele otse nende kontaktandmete alusel, mis edastatakse uuringu läbiviijale. Kontaktinfole on juurdepääs ainult ankeetküsitluse loojal, kontaktandmeid ei seota vastustega ega kasutata küsitlusega kogutud andmete analüüsimisel. Ankeetküsitluse valimisse kuuluvate isikute kontaktandmeid (nt e-posti aadressid) kasutatakse ainult vastamiskutsete ja meeldetuletuste saatmiseks. Valim moodustatakse unikaalsete e-posti aadresside alusel, et vältida olukorda, kus sama e-posti aadressi omanik kaasatakse valimisse rohkem kui ühe korra. Iga vastaja saab personaliseeritud küsitluslingi, mis võimaldab jälgida sihtrühmade täitumist ning tagab selle, et meeldetuletusi ei saadeta küsimustikule juba vastanud inimestele. Meeldetuletusi saadetakse kuni kolm korda neile, kes ei ole ankeedile vastanud. Sellega hoitakse andmesubjekti kohustuste maht võimalikult väike, kuid samas püütakse kindlustada piisav vastamismäär. Veebiküsitluses osalemine toimub osaleja teadlikul ja vabatahtlikul nõusolekul. Enne vastamist esitatakse osalejale selge teave küsitluse eesmärkide, andmete kasutamise põhimõtete ning isikuandmete töötlemise aluste kohta. Veebiküsitluseks saadav nõusolek hõlmab:  nõusolekut uuringus osalemiseks;  nõusolekut isikuandmete töötlemisega uuringu raames. Osaleja kinnitab nõusoleku elektrooniliselt, märkides vastava valiku küsitluse alguses (vt lisa 4b). Veebiküsitluses osalemise korral saab nõusoleku tagasi võtta kuni küsitlusandmete andmekogumisperioodi lõpuni (küsitluse sulgemiseni), teavitades oma soovist küsitlusuuringut läbi viivat meeskonnaliiget (Ene Tubelt), kelle kontakt tuuakse välja ka kaaskirjas. Ankeetküsitlusega kogutakse ainult neid andmeid, mis on vajalikud uuringu eesmärkide saavutamiseks. Andmeid, mida on võimalik koguda registritelt, vastajatelt üle ei küsita (vt p 9.2). Ankeetküsitluste tulemused töödeldakse ja analüüsitakse kogumina, mitte üksikisikute lõikes. Analüüsi tulemuste avaldamisel jälgitakse, et ankeetküsitluste analüüsis ei oleks üheski lõikes vähe andmesubjekte, mis võimaldaks identifitseerimist (juhul kui mõnes lõikes on inimeste arv alla 10, agregeeritakse vastavalt suurematesse rühmadesse). Kui vastustes kasutatakse avatud küsimusi, siis vaadatakse need enne analüüsi üle, et eemaldada võimalikud juhuslikud isikut tuvastada võimaldavad viited. Rühma- ja individuaalintervjuud Kutse intervjuus osalemiseks saadetakse inimestele otse nende kontaktandmete alusel, mis edastatakse uuringu läbiviijale. Intervjuud viiakse läbi sihtrühma esindajate endi nõusolekul, mille puhul kasutatakse samu kontaktandmeid, mis ankeetküsitluse jaoks. Uuringus osalejate intervjueerimiseks saadetakse sihtrühma kuuluvatele isikutele kutse intervjuule, mis sisaldab selgitust uuringu eesmärkide, intervjuu sisu ja osalemise tingimuste kohta. Enne intervjuu toimumist saab intervjueeritav informeerimise ja nõusolekuvormi, mille kaudu osaleja kinnitab:  vabatahtlikku soovi osaleda uuringus;  nõusolekut, et tema isikuandmeid töödeldakse ainult käesoleva uuringu raames;  nõusolekut rühmaintervjuus osalemiseks – juhul kui intervjuu toimub grupis, kinnitab osaleja teadlikkust teiste osalejate kohalolust ning arutelus jagatava teabe konfidentsiaalsuse põhimõtetest. Nõusolekuvorm täidetakse elektrooniliselt või kirjalikult enne intervjuu toimumist. Osalejatele tagatakse selge ja arusaadav teave nende õiguste kohta. Osalemine on täielikult vabatahtlik ning igal osalejal on õigus oma nõusolek uuringus osalemiseks tagasi võtta. Intervjuude puhul saab osalemisest loobuda pärast kutse saamist, intervjuu ajal ja ka pärast intervjuu toimumist kuni andmete analüüsimiseni. Intervjuud viiakse läbi nii individuaal- kui rühmaintervjuudena (vt p 9). Rühmaintervjuude osaliste arvuks planeerime 5-7 inimest kestusega 2 tundi ning individuaalintervjuude pikkuseks 90 minutit. Igale intervjueeritavale saadetakse soovi korral eelnevalt ette intervjuuküsimused. Rühma- kui individuaalintervjuud viime läbi erinevates vormides, eelistatult intervjueeritavatele sobivatel viisidel. Kasutame selleks nii näost-näkku kui ka kaugtööformaate, näiteks videokõnesid (Zoom keskkonnas) ning individuaalintervjuude puhul telefonikõnesid. Rühmaintervjuudesse kutsutakse inimesed meile varem edastatud kontaktandmestike (nii teenusekasutajate kohta töötukassast kui kontrollrühma andmestik töötukassa ja rahvasikuregistri andmete põhjal) põhjal. Rühmaintervjuud toimuvad kas Zoomis (eelistatult) või ka silmast-silma. Zoomis on võimalik asendada isiku nimi  mõne muu nimega. Silmast silma intervjuudel kasutatakse ainult isikute eesnimesid. Mõlema intervjuu läbiviimisel puhul pakume uuritavale võimaluse valida endale ise nn nimi, mida tema poole pöördumiseks kasutada. Konfidentsiaalsus tähendab, et osalejate jagatud teave ei levi väljapoole intervjuud ega seostata konkreetsete isikutega. Rühmaintervjuudes lepitakse konfidentsiaalsuse põhimõtte järgimises kokku enne intervjuu algust, kuid uurijad ei saa kontrollida, mida intervjuudes osalejad otsustavad jagada pärast intervjuu toimumist. Rühmaintervjuudes osalemise nõusoleku küsimisel informeeritakse sellest ka uuringukutse saanud inimesi. Intervjueeritavate nõusolekul intervjuu salvestatakse ning salvestis transkribeeritakse intervjueerija poolt siis kui intervjueeritu selleks loa annab. Intervjuud salvestatakse otse Zoomis, vajadusel kasutatakse diktofone ja kõnesalvestamise programmi arvutis. Juhul, kui intervjueeritav salvestamiseks nõusolekut ei anna, intervjuud ei salvestata ning ei transkribeerita, vaid kogutakse märkmeid intervjuu jooksul. Intervjuude kokkuvõtted ja transkriptsioonid asuvad Tartu Ülikooli serveris oleva keskkonna kaustas, millele on ligipääs üksnes uurimisrühma liikmetel. Tartu Ülikool kasutab kahefaktorilist autentimist ning töös kasutatavate arvutite kõvakettad on krüpteeritud. Intervjuude transkriptsioonidest eemaldatakse nimed ja muud tunnused, mis võimaldavad intervjueeritut tuvastada ning tulemusi esitatakse üldistatul kujul. Intervjuude salvestised ning kokkuvõtted kustutatakse hiljemalt neli kuud pärast töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ehk augustis 2026. Andmete hoiustamine ja töötlemise üldpõhimõtted Kõik uuringu käigus kogutavad andmed on konfidentsiaalsed, st neid ei jagata ilma eelneva nõusolekuta kolmandate isikutega ning uuringuaruandes kajastatakse andmeid nii, et need ei võimalda ei otseselt ega kaudselt isiku tuvastamist. Tartu Ülikool kasutab saadud andmestike hoiustamisel süsteeme, kus rakendatakse mitmetasandilist autentimist, mis välistab Tartu Ülikooli süsteemidesse kõrvaliste isikute sisenemise. Lisaks on töötajatel sõlmitud konfidentsiaalsuslepingud, millega tagatakse osapoolte vahel vahetatava teabe kaitstus, piiratakse selle kasutamist ja välistatakse selle edastamine kolmandatele isikutele. Ankeetküsitluse ja intervjuude käigus kogutavate isikuandmete töötlemine toimub üksnes andmesubjekti teadliku ja vabatahtliku nõusoleku alusel. Samuti üldistatakse kõiki analüüsi tulemusi selliselt, et isikud ei ole tuvastavad, ankeetküsitlustulemuste analüüsimisel ei analüüsita osalejaid individuaalselt ega eraldi. Andmetöötleja lähtub andmete töötlemisel isikuandmete töötleja üldjuhendis toodud andmete töötlemise põhimõtetest. Registripäringud on kavandatud ankeetküsitluse ja intervjuude läbiviimiseks (andmekaitse üldmääruse art 5(1) (b), (c), (e) ja (f)). 8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis9 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid. Nii ankeetküsitluse ja intervjuude läbiviimiseks edastatakse Tartu Ülikoolile nelja eraldiseisva sihtrühma andmestikud, mis pärinevad Eesti Töötukassalt ja Rahvastikuregistrilt ja ettevõtete kontrollrühma andmed pärinevad Äriregistrist. Lisaks kogutakse andmeid ka ankeetküsitluste ja intervjuude kaudu. Töötust ennetavatel teenustel osalenud inimeste statistika alusel moodustatakse valimid (vt p 9), lähtudes osalejate proportsioonidest järgmiste taustatunnuste lõikes: sugu, vanuserühm, elukoht maakonna täpsusega ning peamine suhtluskeel. Kontrollrühma valim koostatakse nii, et see vastaks 9 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris. teenustel osalenud inimeste valimi jaotusele nimetatud tunnuste alusel. See tagab, et kontrollrühm on võrreldav teenust saanud sihtrühmaga. A. Töötust ennetavatel teenustel osalenud inimesed (töötud, töötavad) perioodil 01.05.2017-31.12.2023 Uuringu raames kasutatakse Eesti Töötukassa andmeid, et viia läbi isikupõhised ankeetküsitlused ja intervjuud töötust ennetavaid teenuseid (tasemeõppe toetus, koolituskaardiga koolitus töötavatele, kvalifikatsiooni saamise toetamine töötavatele) kasutanud isikute seast (vt p 9 valimite suurus sihtrühmade kaupa). Valimi suurus on 1066 isikut, mille täitmiseks esitatakse päring 6921 kontakti saamiseks (vt ka p 9). Andmed pärinevad Eesti Töötukassalt. Eesti Töötukassa andmete liikumise protsess:  Vastutav töötleja (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) esitab taotluse andmete kasutamiseks teaduslikul eesmärgil Andmekaitse Inspektsioonile (AKI)  Volitatud töötleja (Tartu Ülikool) esitab Eesti Töötukassale andmepäringu andmete kasutamiseks teaduslikul eesmärgil koos AKI ja eetikakomitee loaga.  Eesti Töötukassa edastab Tartu Ülikooli volitatud andmetöötlejale etteantud tingimuste alusel koostatud valimi koos vajalike tunnustega (ees- ja perekonnanimi, e-posti aadress, telefoninumber, teenuse liik, taustatunnused: sugu, vanuserühm, maakond, peamine suhtluskeel, teenusele saamise tingimused (vt punkt 9.2)).  Andmete edastamine teenust saanud isikute kohta toimub krüpteeritult Eesti Töötukassa failivahetuskeskkonna kaudu, tagamaks andmete turvalisuse ja konfidentsiaalsuse. B. Ennevate meetmete teenust (koolitustoetus) saanud ja mittesaanud ettevõtted Uuringu raames kasutatakse Eesti Töötukassa andmeid ettevõtete kohta, kes on saanud koolitustoetust. Andmeid kasutatakse ettevõtete kaasamiseks ankeetküsitlusse ja intervjuudesse vastavalt eelnevalt määratletud valimi suurusele ning kontrollrühma moodustamiseks, täpsemalt teenuseid saanud ettevõtete välistamiseks. AKI luba taotletakse konkreetselt koolitustoetust taotlenud asutuse kontaktisiku andmete saamiseks. Teenuseid saanud ettevõtete valimi suurus 294, mille täitmiseks esitatakse päring 1265 kontakti saamiseks (Eesti Töötukassa) ning teenuseid mitte saanud ettevõtete valimi suurus 295 ettevõtet, mille täitmiseks esitatakse päring 1960 kontakti saamiseks (Äriregister), (vt ka p 9). Koolitustoetust saanud ettevõtete andmed pärinevad Eesti Töötukassalt ja nende andmete liikumine:  Töötukassal on nimekiri koolitustoetust saanud ettevõtetest perioodil 01.05.2017- 31.12.2023. Nende arv on 1265 ettevõtet. Töötukassa edastab andmed krüpteeritult Eesti Töötukassa failivahetuskeskkonna kaudu. Andmed sisaldavad ettevõtete asukohta, saadud teenuse liiki (IKT, värbamine, eesti keel, muutused), EMTAK koodi, registrikoodi, kontaktandmeid. Ettevõtete kontrollrühma moodustamine:  Koolitustoetust mittesaanud ettevõtete kontrollrühm moodustatakse Äriregistri avaandmete põhjal  Töötukassa andmeid sobitatakse Äriregistri andmetega ettevõtte registrikoodi alusel, mis võimaldab täpset sobitamist kahe andmestiku vahel. Selleks võrreldakse teenust saanud ettevõtete andmeid Äriregistri kõigi ettevõtete andmetega, et välistada teenusesaajad mittesaanutest ning koostada mittesaanud ettevõtetest kontrollrühm, arvestades sealjuures ettevõtete suurust, maakonda, tegevusvaldkonda. Ka teenust saanud ettevõtted kihistatakse samade tunnuste alusel. C. Kontrollrühm teenuseid mitte saanud isikud sh tuvastatud vähenenud töövõimega isikud Isikupõhine kontrollrühm moodustatakse tööealistest isikutest, kes ei ole osalenud töötust ennetavatel tööturuteenustel ajavahemikus 1.05.2017 kuni päringu teostamise hetkeni. Kontrollrühm peab olema võrreldav teenuseid saanud isikute sihtrühmaga ning sisaldama ka terviseprobleemidega inimesi, et toetada nende tööturul püsimist ja oskuste arendamise võimalusi. Teenuseid mitte kasutanud isikud, sh tuvastatud vähenenud töövõimega kontrollrühm - valimi suurus 384, mille täitmiseks esitatakse päring 2677 kontakti saamiseks (Rahvastikuregister teenuseid mitte saanud isikud, Eesti Töötukassa tuvastatud vähenenud töövõimega teenuseid mitte kasutanud isikud) (vt täpsemalt p 9). Andmete liikumise protsess:  Tartu Ülikool (volitatud töötleja) esitab andmepäringu Rahvastikuregistrile ja Eesti Töötukassale andmete kasutamiseks teaduslikul eesmärgil. Taotlustele lisatakse Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) ja eetikakomitee luba.  Töötukassa edastab Rahvastikuregistrile perioodil 01.05.2017 kuni päringu teostamise hetke seisuga töötust ennetavatel teenustel osalenud inimeste isikukoodid (nende arv on 22.10. 2025 seisuga 44 188 isikut), et need kontrollrühma valimi tegemisel välja jätta. Andmete edastamine toimub krüpteeritult.  Tartu Ülikool annab Rahvastikuregistrile valimi moodustamiseks ette proportsioonid erinevate taustatunnuste lõikes (sugu, vanus, elukoht maakonna täpsusega, peamine suhtluskeel). Valimi proportsioonid moodustatakse teenustel osalenud inimeste statistika põhjal.  Rahvastikuregister koostab väljavõtte päringu teostamise hetke seisuga ja saadab selle Töötukassale. Väljavõte sisaldab järgmisi andmeid: isikukood, sugu, vanus, elukoht maakonna täpsusega, peamine suhtluskeel, ees- ja perekonnanimi, e-posti aadress, telefoninumber. Väljavõtte suuruseks on 2327 kontakti. Rahvastikuregister kustutab Töötukassalt saadud isikukoodidega andmestiku pärast andmete väljastamist hiljemalt neli kuud pärast uuringu lõppu ehk augustis 2026.  Töötukassa lisab Rahvastikuregistri poolt koostatud kontrollrühma valimisse kokkulepitud mahus vähenenud töövõimega isikuid, kes ei ole osalenud töötust ennetavatel teenustel (350 kontakti). Kuna Eesti Töötukassa hindab töövõimet, on tal olemas andmed vähenenud töövõimega inimeste kohta. Osalise töövõimega isikutest välistab Töötukassa ennetavate teenuste saajad. Valik tehakse päringu teostamise hetkeseisu alusel ning lähtudes samadest taustatunnustest nagu teenusel osalenute puhul: sugu, vanus, elukoht maakonna täpsusega, peamine suhtluskeel. Selleks, et saaks ankeete edastada ja intervjuudesse värvata, küsitakse juurde isikute ees- ja perekonnanimi, e-posti aadress ning telefoninumber. Töötukassa kontrollib isikukoodi alusel, et lisatavate isikute hulgas ei oleks neid, kes juba esinevad Rahvastikuregistri poolt koostatud valimis. Kõiki eelpool nimetatud andmeid töödeldakse Töötukassa asutusesiseselt.  Tulemuseks on üks ühtne nimekiri (2677 kontakti) teenusel mitteosalenud inimestest koos vajalike tunnustega (sugu, vanus, elukoht maakonna täpsusega, peamine suhtluskeel, ees- ja perekonnanimi, e-posti aadress, telefoninumber). Lõplik andmestik ei sisalda tunnust, mis eristaks vähenenud töövõimega inimesi teistest kontrollrühma kuuluvatest isikutest.  Need andmed väljastatakse krüpteeritult Eesti Töötukassa failivahetuskeskkonna kaudu, ilma isikukoodita Töötukassa poolt Tartu Ülikoolile. Töötukassa andmetele juurdepääs võimaldatakse vastavalt andmetele juurdepääsu tagaja ja saaja tehnilistele võimalustele järgmistel viisidel: krüpteeritult elektronkirja teel. Töötukassa kustutab Rahvastikuregistrilt saadud andmestiku hiljemalt neli kuud pärast uuringu lõppu ehk augustis 2026, mil kõik uuringut puudutavad algandmed kustutatakse. Selline suure hulga andmete liigutamine asutuste vahel on vältimatult vajalik, kuna vastasel juhul ei saa moodustada teenust mitte saanute kontrollrühma, mis sisaldaks ka nn terviseprobleemidega isikuid. D. Ankeetküsitluses ja intervjuudes kogutavad andmed:  Ankeetküsitluse looja sisestab Rahvastikuregistrist ja Töötukassalt saadud kontaktteabe LimeSurvey keskkonda selleks ettevalmistatud küsitluskeskkonda. Süsteem, mida veebiküsitluse läbiviimisel kasutame (LimeSurvey), asub andmete volitatud töötleja ehk Tartu Ülikooli turvatud serveris.  Vastajate IP-aadresse ei salvestata.  Küsitlustulemusi hoiustame samuti turvatud Tartu Ülikooli serveris olevas keskkonnas kaustas (Microsoft OneDrive), millele ligipääs on üksnes ankeetküsimusi analüüsival meeskonna liikmel.  Intervjuudest kogutud andmed asuvad Tartu Ülikooli serveris olevas keskkonnas kaustas (Microsoft OneDrive), millele on ligipääs üksnes uurimisrühma liikmetel. Tartu Ülikooli server asub Euroopa Liidu liikmesriigis, millel on piisav andmekaitse tase, suutmaks tagada uuringus käsitletud isikuandmete turvalisuse. Tartu Ülikool kasutab saadud andmete hoiustamisel süsteeme, kus rakendatakse mitmetasandilist autentimist, mis välistab Tartu Ülikooli süsteemidesse kõrvaliste isikute sisenemise. Intervjuude salvestised ja kokkuvõtted kustutatakse pärast töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ehk augustis 2026, mida kinnitatakse eraldi aktil andmekogude hävitamise kohta. Lõpparuandes esitatakse tulemused kõigi kasutatud analüüsimeetodite suhtes üldistatul kujul, tagades, et üksikisikuid ei ole võimalik tuvastada. 9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on. Uuringus viiakse läbi ankeetküsitlus ning rühma- ja individuaalintervjuud nii teenuseid kasutanud inimeste (teenusel osalemise hetkel vanuses 16 kuni vanaduspensionieani, see tähendab, et isik oli teenuse saamisel hetkel vähemalt 16-aastane), ettevõtete esindajate kui ka nende inimeste ja ettevõtete hulgas, kes pole töötust ennetavaid teenuseid kasutanud. Kuna on teada sihtrühmade populatsioonid (üldkogumid), siis kasutame nende sihtrühmade valimi suuruse (n) arvutamiseks piiratud ehk lõpliku populatsiooni (N) korral sobivat valemit, kus usaldatavuse tase on 95% (z-skoor 1,96), veamäär ±5%, ja oodatav vastamismäär jääb 15-20%. Meie kogemused näitavad, et valimimahtu tuleb arvestada ülekattega, sest lisaks tuleb arvestada ka seda, et paljudel juhtudel võivad potentsiaalsete respondentide e-posti aadressid olla muudetud või vananenud. Lähtuvalt oma kogemusest teame, et enamasti jääb ankeetidele vastamismäär 15- 20% juurde ehk iga viies vastab. Vähenenud töövõimega inimestel arvestasime vastamismääraks 10%. ANKEETKÜSITLUS A. Töötust ennetavatel teenustel osalenud inimesed (töötud, töötavad) perioodil 01.05.2017- 31.12.2023 Teenuste lõikes on sihtrühmad, valimi suurused ja valimimahud järgmised: 1. Tööturukoolitus koolituskaardiga töötavatele  Populatsioon – kokku 24 698 unikaalset inimest  Valimi suurus – 378  valimivaru – 2522 kontakti. 2. Tasemeõppes osalemise toetus töötavatele ja töötutele  Populatsioon - kokku 6 871 unikaalset inimest  Valimi suurus - 366  Valimivaru - 2426 kontakti 3. Kvalifikatsiooni saamise toetamine töötavatele  Populatsioon - kokku 1 973 unikaalset inimest   Valimi suurus -322  Valimivaru - 1973 kontakti. Andmestikuga A liigub maksimaalselt 6921 kontakti Töötukassa poolt Tartu Ülikoolile (vaata andmete liikumise protsessi p 8, lõik A). B. Ennevate meetmete teenust (koolitustoetus) saanud ja mittesaanud ettevõtted 1. Koolitustoetust saanud ettevõtted  Populatsioon - 1265 ettevõtet.  Valimi suurus - 294 ettevõtet  Ankeedid saadetakse kõigile teenust saanud ettevõtetele ehk 1265. 2. Teenust mitte saanud ettevõtted  Populatsioon - Äriregistri andmetel on Eestis 196 426 ettevõtet, kes pakuvad tööd 661 720 töötajale.  Valimi suurus - 295 ettevõtet, mis vastab samale suurusele, kui teenust kasutanud ettevõtted.  Valimivaru – 1960 kontakti. Andmestikuga B liigub maksimaalselt 1265 kontakti Töötukassa poolt Tartu Ülikoolile (vaata andmete liikumise protsessi p 8, lõik B) C. Kontrollrühm teenuseid mitte saanud isikud sh tuvastatud vähenenud töövõimega isikud 1. Tööealised inimesed (16- vanaduspensionieani)  Populatsioon: keskmiselt vahemikus 834,3 - 856,5 tuhat inimest aastas( 2018-202310)  Valimi suurus 349 isikut  Valimivaru - 2327 kontakti. 2. Vähenenud töövõimega isikud (teenustel mitte osalenud)  Populatsioon - Eesti Töötukassa andmete järgi on kokku vähenenud töövõimega inimest arv detsembris 2023 93 263 inimest, kellest 56 556 inimest oli osalise töövõimega.  Valimi suurus on 35 isikut (kokkuleppeliselt)  Valimivaru – 350 kontakti, arvestades, et siinse rühma vastamisaktiivsus võib veelgi väiksem olla, arvestatakse oodatava vastamismääraga 10%. Andmestikuga C liigub maksimaalselt 2677 kontakti Eesti Töötukassalt Tartu Ülikoolini (Vaata andmete liikumise protsess p 8 lõik C). INTERVJUUD: Intervjueeritavad rühmad, mis põhinevad töötukassa kontaktide nimekirjale (s.t intervjuude valim moodustatakse ankeetküsitluse kontaktide nimekirja põhjal mistõttu ei ole vajalik eraldi andmepäring intervjuude kontaktandmete saamiseks), rahvastikuregistri kontaktide nimekirjale (eraldi päringut ei tehta) ja äriregistri kontaktide nimekirjale (kättesaadavad ava-andmete põhjal). Intervjuude värbamiseks saadetakse kutseid välja seni, kuni on saavutatud soovitud arv intervjueeritavaid. Intervjuudele värbame kokku 75-st intervjueeritavat, kes jagunevad sihtrühmapõhiselt järgnevalt:  töötu - 2 rühmaintervjuud, kes on kasutanud tasemeõppes osalemise toetust, igas rühma vähemalt 6 inimest (kokku 12 inimest);  töötav - 6 rühmaintervjuud, mis jagunevad meetmepaketi teenuste järgi igas rühmas vähemalt 6 inimest: a) 2 rühmaintervjuud tasemeõppes osalemise toetust saanud töötajad (12 inimest); 10 Eesti Statistikaamet (RV0212)  b) 2 rühmaintervjuud tööturukoolitust saanud töötajad (12 inimest, sh terviseprobleemidega inimesed); c) 2 rühmaintervjuud kvalifikatsiooni saamise toetamist saanud töötajad (12 inimest).  tööandja - 3 rühmaintervjuud, kes on kasutanud vähemalt ühte meetmepaketi teenustest, igas rühmas vähemalt 5 inimest (kokku 15 inimest).  tööandja - üks rühmaintervjuu 5 ettevõtjaga, kes ei ole töötukassa ennetavate meetmete teenuseid kasutanud, kuid vastab analüüsis käsitletava teenuse sihtrühma tingimustele.  isik - üks rühmintervjuu, kes ei ole töötukassa ennetavate meetmete teenustel osalenud, kuid vastab analüüsis käsitletavate teenuste sihtrühma tingimustele. Rühmas vähemalt 7 inimest). Kui rühmaintervjuude läbiviimine ei ole võimalik, kuid isikud soovivad osaleda, korraldatakse individuaalintervjuud. Samuti kavandatakse individuaalintervjuud juhtudel, kui rühmaintervjuu pole võimalik ega sobiv, näiteks terviseprobleemidega inimeste puhul. Intervjuude valimi koostamisel tagatakse, et osalejate hulgas oleks teenusele sisenenud isikuid eri aastatest. Eelistatakse värskema kogemusega inimesi, kelle teenusel osalemisest on möödas lühem aeg ning kellel on seetõttu täpsemad ja aktuaalsemad tähelepanekud. Samas peetakse oluliseks variatiivsust ning kaasatakse ka neid, kelle teenusel osalemisest on möödas pikem aeg, kuna nemad saavad anda hinnanguid teenuse pikaajalisele mõjule isiku käekäigule ja tööhõivele. 9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse. Isikuandmete päring hõlmab järgmisi andmekogusid järgmiste perioodide lõikes:  Töötukassa andmekogu: vajatakse andmeid töötust ennetavate teenuste saajate (sh ettevõtete esindajate) kohta perioodil 01.05.2017 kuni päringu teostamise hetke seisuga.  Töötukassa töövõime hindamise andmekogu päringu teostamise hetke seisuga, vajatakse andmeid isikute kohta, kellel on tuvastatud osaline töövõime vähenemine.  Rahvastikuregister: päringu teostamise hetke seisuga vastavalt koostatavale valimile. 9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete koosseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina). Töötukassa poolt ennetavate meetmete teenuseid saanud isikud:  isikukood - kasutatakse ainult andmete sidumiseks Rahvastikuregistriga kontrollrühma loomiseks. TÜ- l puudub sellele andmestikule ligipääs ja ei töötle neid andmeid.  ees- ja perekonnanimi - isikliku nimega pöördumine loob usaldusväärse ja personaalse kontakti vastajaga. See aitab tugevdada osaleja seotust küsitlusega ning suurendab tõenäosust, et ta vastab põhjalikult ja ausalt.  e-posti aadress – isiku antud e-posti kasutatakse küsitluskutse saatmiseks ning ka meeldetuletuste saatmiseks, mis suurendab vastamisaktiivsust.  telefoninumber - kui e-posti aadress ei tööta, kiri ei jõua kohale või osalejal ei ole enam kehtivat e-posti aadressi. Telefoni teel kontakt aitab tagada küsitluse läbiviimise järjepidevuse ning suurendab vastamismäära. Vajadusel kasutame ka telefoninumbreid, et kutsuda inimesi intervjuule ja/või korraldada intervjuu telefoni teel.  teenuse liik – osalemine ennetaval teenusel sihitud küsitluskutsete saatmiseks.  taustatunnused: sugu, vanus, elukoht maakonna täpsusega, peamine suhtluskeel - tagab küsitluse ja intervjuude valimite sisulise kvaliteedi ning valimi täituvuse.  teenuse saamise tingimus – kas inimene vastab teatud teenustele saamise tingimustele(teenuse saamise tingimusteks tööturukoolituses on eri- või kutsehariduseta, puuduliku eesti keele oskusega, töötamist takistavad terviseprobleemid, 50-aastane, põlevkivisektori töötaja; tasemeõppe toetuses on puuduv kutse- või kõrgharidus; kutse- või  kõrghariduse omandamisest on möödunud vähemalt 15 aastat; terviseprobleem; põlevkivisektor töötaja) – tagab, et tulemusi on võimalik seostada teenusele kvalifitseerumise eeltingimustega ning küsitletavatelt neid andmeid ei küsita vaid need andmed edastab Töötukassa. Neid andmeid vajame ankeetküsitluse läbiviimiseks, et saata välja ankeetküsitlused ning värvata teenuseid kasutanud isikuid sihtrühmade lõikes ja valimite alusel intervjuudele. Valimi täituvuse tagamiseks ja tulemuste analüüsimiseks on vajalikud tunnused, ilma milleta ei saa hinnata, kas uuring katab kõik olulised rühmad ega ole võimalik tulemusi sihtrühmade lõikes usaldusväärselt võrrelda. Töötukassa koolitustoetuse teenust kasutanud ettevõtted:  ettevõtte nimi  registrikood  koolitustoetuse avalduse esitaja ees – ja perekonnanimi  ettevõtte üldkontakt  e-posti aadress  telefoninumber  tegevusala EMTAK koodi järgi  maakond Ettevõtete ja nende esindajate kontaktandmed on vajalikud, et kaasata tööandjaid uuringusse ning koguda nende kogemusi töötust ennetavate teenuste kasutamisel intervjuude ja ankeetküsitluse kaudu. AKI luba taotletakse konkreetsete koolitustoetust taotlenud asutuste taotluse esitaja kontaktandmete saamiseks, et saata neile osalemiskutse. Töötukassa töövõime hindamise andmestik selleks et kontrollrühm sisaldaks inimesi, kes on terviseprobleemidega, kuid teenust mitte saanud isikud,.  isikukood - Töötukaasa seob andmestikud selliselt kontrollrühma jaoks, et see sisaldaks terviseprobleemidega isikuid, kuid ennetavaid teenuseid mitte saanuid, TÜ- l puudub sellele andmestikule ligipääs ja ei töötle neid andmeid.  ees- ja perekonnanimi  e-posti aadress  telefoninumber  taustatunnused: sugu, vanus, elukoht maakonna täpsusega, peamine suhtluskeel. Need andmed lisatakse kontrollrühma andmestikku, et saata välja ankeetküsitlused ja värvata teenuseid mitte kasutanud isikuid sihtrühmade lõikes ja valimite alusel intervjuudele. Tartu Ülikool saab nende inimeste andmed koos kontrollrühmaga ilma viiteta terviseprobleemile Rahvastikuregistrist teenust mittekasutanud isikud kontrollrühma moodustamiseks:  isikukood - valimi täimiseks ja andmete sidumiseks töötukassa andmestikuga, et teenust saanud isikuid välistada ja moodustada kontrollrühm, TÜ- l puudub sellele andmestikule ligipääs ja ei töötle neid andmeid  ees- ja perekonnanimi  e-posti aadress  telefoninumber  taustatunnused: sugu, vanus, elukoht maakonna täpsusega, peamine suhtluskeel Neid andmeid kasutatakse isikute kontrollrühm kaasamiseks nii ankeetküsitlusse kui ka intervjuudesse, et võrrelda tulemusi sarnaste teenust kasutanud isikutega. 9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.  Töötukassa andmekogu teenust saanud isikute kohta perioodil 01.05.2017 kuni päringu teostamise hetke seisuga.   Töötukassa andmekogu vähenenud töövõime olemasolu kohta päringu teostamise hetke seisuga.  Rahvastikuregister kontrollrühma moodustamiseks päringu teostamise hetke seisuga, kuna see aitab anda kontaktandmeid kõige värskema seisuga.  Äriregister tööandjate kontrollrühma moodustamiseks päringu teostamise hetke seisuga, kuna see aitab tuvastada tegutsevaid ettevõtteid.  Nõusoleku alusel läbiviidavad intervjuud 75 inimesega (sh teenust saanud ja mittesaanud). 9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed? Jah, nii Eesti Töötukassaga kui Rahvastikuregistriga on andmekoosseisu ja andmete väljastamise osas läbi räägitud. 10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)? Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta. Pseudonümiseerimine Uuringus kasutatakse andmekogumise lõppedes pseudonümiseerimist et tagada isikuandmete kaitse. Andmete pseudonümiseerimine on vajalik teostada ankeetküsitluste kui intervjuutulemuste analüüsimisel ja tulemuste esitamisel aruannetes töö teostaja ehk Tartu Ülikooli poolt (volitatud töötleja).  Ankeetküsitluse läbiviimine: Rahvastikuregister ja Töötukassa edastavad kontaktandmed turvaliselt Tartu Ülikoolile (volitatud töötleja), kes saadab respondentidele ankeetküsitluse kutsed, kus vastamisaktiivsuse tõstmiseks kasutatakse isiku ees- ja perekonnanime. Küsitluskutsed saadab välja ainult Ülikooli määratud töötaja (Ene Tubelt), kasutades LimeSurvey keskkonda, kus konkreetsele küsitlusele on ligipääs ainult temal. Vastajate IP- aadresse ei salvestata. Küsitluse ja meeldetuletuste saatmiseks (vt p 7 ankeetküsitlus) luuakse e-maili põhised personaliseeritud lingid, kuid vastaja IP ei salvestata. Pärast küsitluse toimumist ja tulemuste allalaadimist ankeet deaktiveeritakse ning kõik küsitlusega seotud isikuandmed kustutatakse LimeSurveyst jäädavalt.  Andmete töötlemine pärast küsitlust: Pärast vastuste allalaadimist seotakse vastajate e-posti aadressid vastustest lahti ning kustutatakse andmestikust. Vastajate ees- ja perekonnanimed kodeeritakse ümber ehk pseudonümiseeritakse. Pseudonümiseeritud andmed salvestatakse turvalisse serverisse. Algandmeid töötleb ainult üks meeskonnaliige, kelleks on Ene Tubelt. Pseudonümiseeritud vastuseid kasutatakse ainult koondanalüüsi eesmärgil. Tulemuste analüüs viiakse läbi viisil, mis ei võimalda üksikisikuid tuvastada. Analüüsitulemused esitatakse agregeeritud kujul (nt protsentide, keskmiste, sageduste või muude statistiliste näitajatena). Üksikisikute vastuseid ei avalikustata ega kasutata individuaalsel kujul. Avatud vastused vaadatakse üle ja eemaldatakse kõik viited isikutele selliselt, et ei oleks võimalik kuidagi tuvastada konkreetseid andmesubjekte (vt ka p 10.1)  Intervjuude tulemuste pseudonümiseerimine toimub kokkuvõtete koostamise ajal. Kõik isikut tuvastavad andmed, sealhulgas nimed ja kontaktandmed, eemaldatakse transkribeerimise käigus. Iga intervjueeritav saab unikaalse koodi (teenusekasutaja töötav: TT1 või TT2; teenusekasutaja töötu: TU1 jne). Koodid ja algsed andmed (nt intervjueeritavate nimed ja kontaktid) talletatakse turvaliselt eraldi failis, mis ei ole kokku viidud pseudonümiseeritud intervjuutekstidega. See võimaldab vajadusel minna tagasi algandmete juurde, kuid välistab juhusliku isikuandmete lekkimise või seostamise analüüsi käigus. Kogu intervjuudega seotud teave on ligipääsetav ainult intervjuusid läbi viinud ja analüüsinud uurimisrühma liikmetele. Uuringu lõpparuannetes esitatakse kõik tulemused üldistatud kujul ning analüüside tasemel, mis välistab üksikisikute tuvastamise. Juhul kui mõnes lõikes on inimeste arv alla 10, agregeeritakse vastavalt suurematesse rühmadesse. 10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis. Ankeetküsitluses:  e-posti aadress – eemaldatakse andmestikust pärast vastuste allalaadimist ja seotakse lahti ankeedivastustest. E-posti aadressi ei salvestata pseudonümiseeritud andmetes.  ees- ja perekonnanimi – pseudonümiseeritakse ja asendatakse unikaalse identifikaatoriga (nt koodiga), mis ei võimalda isikut tuvastada. See tähendab, et nimed asendatakse unikaalse identifikaatoriga, näiteks koodiga (vt p 10)  IP aadress – ei salvestata üldse, ehk siis alla laetav ankeetküsitluste tulemuse andmestik ei sisalda IP aadresse. Intervjuud:  Isikute ees- ja perekonnanimi – pseudonümiseeritakse kokkuvõtete koostamise käigus. Iga intervjueeritav saab unikaalse koodi (vt p 10.2)  Kontaktandmed e-posti aadressid ja telefoninumbrid – kustutatakse. 10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid. Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab. Uuringus rakendatakse pseudonümiseerimist ankeetküsitluste andmete töötlemisel. Pseudonümiseerimise eesmärk on tagada, et üksikisikute tuvastamine ei oleks võimalik ilma eraldi koodivõtit kasutamata. 1. Ankeetküsitluse tulemused Kõik ankeetküsitlusega kogutud andmed pseudonümiseeritakse, ehk uuringus osalejate e-posti aadressid kodeeritakse ümber unikaalse koodiga, seotakse vastusest lahti ja kustutatakse andmestikust. Lõplik andmestik ei sisalda enam ühtegi teavet, mis võimaldaks vastajat otse tuvastada. Seeläbi kaob otsene seos isikusamasusega ning andmestik muutub pseudonüümseks. Koodivõtit, mis seob pseudokoodi e-posti aadressiga, säilitab ainult Ene Tubelt. Võtit hoitakse krüpteerituna Tartu Ülikooli turvalises serveris (Nextcloud), millele puudub ligipääs teistel uuringumeeskonna liikmetel. Võtit säilitatakse kuni neli kuud pärast töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ehk augustis 2026. 2. Intervjuude tulemused Intervjuude tulemuste puhul toimub pseudonümiseerimine kokkuvõtete koostamise ajal. Kõik isikut tuvastavad andmed, sealhulgas nimed ja kontaktandmed, eemaldatakse transkribeerimise käigus ja asendatakse unikaalse koodiga. See on vajalik selleks, et võimaldada andmete turvalist analüüsi ilma osalejate isikuid avaldamata, kuid veenduda, et kasutakse analüüsimisel konkreetsete isikute seisukohti. 10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus. Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega. Kustutamise aeg: esimesel võimalusel pärast analüüsimist, kuid hiljemalt pärast lõpparuande üleandmist Tellijale (üleandmise-vastuvõtu akti kahepoolset allkirjastamist). Lõpparuande kokkulepitud tähtaeg on: 19.04.2026. Andmete säilitamine kuni üleandmiseni võib olla vajalik lisaanalüüside tegemiseks (nt kutsuda täiendavalt inimesi intervjuudesse või ankeetküsitlusse, sest intervjuude esialgne maht ei täitunud). Seetõttu oleme seadnud andmete kustutamise lõpptähtajaks 19.08.2026. 11. Kas andmesubjekti teavitatakse Ankeetküsitlus ja intervjuud: Jah, kutse  isikuandmete töötlemisest? saatmisel toimub teavitus Jah/ei 11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage11 11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, Kutse uuringus osalemiseks saadetakse kõigile kuidas teavitatakse. neile, kelle kontaktandmeid on andmevaldajatelt uuringu läbiviimiseks päritud. Ankeetküsitluses eelneb lingile privaatsusteade, kus selgitatakse mis eesmärgil andmeid kogutakse (nt teadusuuring, poliitika hindamine) ning millised on andmesubjekti õigused ja edastatakse küsitlust läbiviidava meeskonnaliikme kontakt, kelle esitada esilekerkinud küsimused. Samuti on vastamine vabatahtlik ning vastajal on võimalus küsitluse katkestamiseks või andmetöötlusest loobumiseks (nt lingi kaudu eemaldamine adressaatide nimekirjast). Enne intervjuu kokkuleppimist saadetakse osalejale e-kiri või helistatakse, kus antakse esmane info, miks teda intervjueeritakse, kes on uuringu läbiviija, mis on intervjuu eesmärk ja teema. Intervjuu kutsele või kinnitusele lisatakse kirjalik infoleht, milles on kirjas, milliseid andmeid kogutakse (sh helisalvestus, kui tehakse), mis on andmete töötlemise õiguslik alus (nt avalik huvi, teadusuuring), kes andmeid töötleb ja säilitab, millised on andmesubjekti õigused (nt õigus tutvuda andmetega, kustutada, piirata töötlemist). Samuti lisatakse kontakt andmekaitsega seotud küsimusteks. Enne intervjuu algust kinnitab osaleja suuliselt või kirjalikult, et on infot saanud ja nõustub osalemisega. Kui intervjuu toimub silmast silma, allkirjastab osaleja nõusolekulehe paberkandjal. Kui intervjuu toimub kaugtööformaatide kaudu (nt telefoni või videokõne teel), kinnitab osaleja oma nõusoleku kirjalikult e-posti teel või suuliselt, mis salvestatakse enne intervjuu algust. Lisaks teavitatakse uuringu läbiviimisest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Tartu Ülikooli veebilehtedel. Uuringu väljund on teaduslik üldistus, mis ei viita kuidagi tagasi konkreetsetele andme- subjektidele. Uuringu tulemused (üldistatud 11 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.  kujul) tehakse uuringu lõppedes avalikult kättesaadavaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel. 11.3. Kust on leitavad Eesti Töötukassa andmekaitsetingimused on andmekaitsetingimused12? leitavad siit. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi andmekaitsetingimused on leitavad siit Rahvastikuregistri andmelao kasutamise üldtingimused on leitavad siit ja Rahvastikuregistriseadus siit Tartu Ülikooli andmekaitsetingimused on leitavad siit Uuringu andmekaitsetingimused on lisatud käesoleva taotluse juurde. 12. Kas isikuandmeid edastatakse Ei kolmandatesse riikidesse 13 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid. 12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid - edastatakse. 12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid - kasutatakse? Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. _____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)14 (allkiri ja kuupäev) Taotluse lisad15: Lisa 1: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht 403T-3 JAH Lisa 2: Tehniline kirjeldus JAH Lisa 3: Nõusoleku võtmise vorm või selle kavand JAH Lisa 4: Intervjuukavand, küsitluskavand JAH Lisa 5: Uuringu andmekaitsetingimused JAH Lisa 6: Dokumendianalüüsi kaasatavad dokumendid JAH Lisa 7. Eesti Töötukassa registriandmete analüüs ja kaasatavad andmed JAH 12 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art 12 – 14 sätestatule. 13 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. 14 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 15 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.  Kinnitatud kantsleri käskkirjaga EESTI TÖÖTUKASSA TÖÖTUST ENNETAVATE TEENUSTE „TÖÖTA JA ÕPI“ ANALÜÜS Tehniline kirjeldus (hankelepingu eseme kirjeldus) 1. TAUSTAINFO Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) osutab alates 01.05.2017 Vabariigi Valitsuse (edaspidi VV) 22. novembri 2016. a määruse nr 130 “Tööhõiveprogramm 2017–2020” (edaspidi THP 2017–2020) alusel ellu kutsutud töötust ennetavaid meetmeid, mitteametliku nimega „Tööta ja Õpi“ (edaspidi ennetavad meetmed). Praegu osutatakse neid teenuseid VV 29. septembri 2023. a määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024‒2029ˮ (edaspidi THP) alusel. Tänaseks seitse aastat rakendatud teenuste paketi kasutus on aasta aastalt kasvanud ja sellega seoses on kasvanud ka teenuste kulud. Alates ennetavate meetmete ellu kutsumisest on teenuste mõju lühikeses ajaraamis hinnatud (vt täpsemalt ptk 1.1), kuid puudub pikemaajalise teenusekasutamisega seotult terviklik ülevaade osutatavate teenuste mõjust töötuse riski realiseerumise vältimiseks ning teadmine, kas see on valitud teenuste ja nendele kvalifitseerumiseks seatud tingimustega saavutatav. Samuti on vajalik teadmine kas ja kuidas vastavad ennetavad meetmed teenusekasutajate vajadustele ning milliseid muudatusvajadusi nad näevad. Ennetavate meetmete pakett on suunatud kõrgema töötuseriskiga, kuid hetkel tööturul hõivatud inimestele ning selle eesmärgiks on ennetada töötuse riski realiseerumist1. Paketi teenusteks on THP alusel osutatavad teenused töötavale inimesele: „tööturukoolitus“ ja „tasemeõppes osalemise toetus“, millel osalemine eelduseks on karjäärinõustamisel osalemine ja tegevuskava kokkuleppimine; „kvalifikatsiooni omandamise toetamine“, samuti koolitustoetus tööandjale töötajate koolitamiseks (vt teenuste eesmärke ptk 2.3). Teenused võimaldavad sihtrühmal osaleda täiend- või ümberõppes, tõendada omandatud kvalifikatsiooni ja täiendada oskuseid tulenevalt tööandja ja tööturu muutuvatest vajadusest tööandja koolitustoetuse kaudu (vt teenuste täpsemaid tingimusi „Lisa 1“). Ennetavate meetmete ellu kutsumisel seati THP 2017–2020 alusel teenuste peamisteks eesmärkideks ühelt poolt toetada töölt tööle liikujaid ja töötajaid, kes vajavad tööl püsimiseks tuge oskuste puudumise või oskuste aegumise tõttu; teisalt toetada tööandjaid vajalike oskustega tööjõu leidmisel ja ettevalmistamisel ning ümberkorralduste läbiviimisel. Tööjõupuuduse leevendamiseks ning majanduse liikumiseks kõrgema lisandväärtusega töökohtade suunas suurendati nii töötajate kui tööandjate stiimuleid oskuste ja teadmiste arendamiseks. Arvestades teiste riikide kogemuse ja olemasolevate võimalustega lähtuti töötust ennetavate meetmete disainimisel kolmest põhimõttest:  Ennetavaid meetmeid pakutakse vastavalt töötajate ja tööandjate individuaalsetele vajadustele. Meetmed on suunatud konkreetsete sihtrühmade vajadustele (töötusriskis töötajad, tööjõupuuduses ettevõtted teatud valdkondades) ega ole universaalsed. Meetmes osalemisele eelneb individuaalse koolitusvajaduse hindamine karjäärinõustamisel ja tegevuskava kokkuleppimine.  Ennetavate meetmete pakkumine toetab töötajate ja tööandjate kohanemist muutustega tööelus ja majanduse struktuuris. Toetatakse tööks vajalike oskuste ja teadmiste omandamist eelkõige täiendusõppes, mitte elukestvas õppes osalemist üldiselt. 1 Vaata rohkem ennetavate meetmete paketi teenustele seatud eesmärkeVabariigi Valitsuse 22. novembri 2016. a määruse nr 130 “Tööhõiveprogramm 2017–2020” seletuskirjast: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2a9e7d42-98e8-4fb5-8686-4c1c3b884dc9.   Töötukassa pakutavad meetmed täiendavad nii tööandjate kui ka teiste avaliku sektori asutuste pakutavaid tegevusi. Töötukassa poolt pakutavad meetmed ei asenda tööandjate tavapärast tegevust töötajate koolitamisel, vaid pakuvad tööandjale tuge olukorras, mis eeldavad lisakulutusi võrreldes töötaja koolitamiseks tehtud tavapäraste kuludega. Meetmete pakkumisel vahetatakse infot teiste avaliku sektori asutustega ning vajadusel suunatakse klient osalema teise asutuse pakutavasse sobivasse meetmesse. Töötajate tööturukoolituse ja tasemeõppes osalemise toetuse peamiseks eesmärgiks seati vähendada isikute töötuks jäämise riski ja aidata neil liikuda kõrgema palgaga töökohtadele. Tööandjatele suunatud koolitustoetuse peamiseks eesmärgiks oli leevendada vajalike oskustega tööjõu puudust ning parandada seeläbi ettevõtte konkurentsivõimet. Riigi tasandil nähti meetmete positiivset mõju tööjõu pakkumise ja nõudluse tasakaalule tööturul, aidates kaasa tööpuuduse vähendamisele, tööjõupuuduse leevendamisele ning hõive kasvule. Meetmeid nähti toetavat järgmiste struktuursete probleemide lahendamisest ‒ struktuurne tööpuudus, töötajate oskuste mittevastavus tööülesannetele, kvalifitseeritud tööjõu puudus. Samuti oodati, et meetmed panustavad tootlikkuse kasvu ning toetavad majanduse struktuurimuutusi kõrgema lisandväärtusega töökohtade osakaalu kasvu suunas, mis omakorda panustab suhtelise vaesuse vähendamisse. Samuti aitab töötajate oskustaseme kasv leevendada tasakaalustamatust palga ja tootlikkuse kasvude vahel. Lisaks aitavad ennetavad meetmed kaasa hariduspoliitika eesmärkide saavutamisele vähendada eri- ja kutsealase hariduseta inimeste arvu ja suurendada osalemist elukestvas õppes. Ennetavate meetmete rakendumise esimesel aastal (2017), siseneti teenustele (va karjäärinõustamine) ligi 1 300 korral, 2019. aastal kasvas sisenemiste koguarv pea 7 800 korrani ning 2022. aastal siseneti ennetavate meetmete paketi teenustele pea 8 200 korral. Kokku on perioodis (05.2017–12.2023) teenustele sisenemisi olnud pea 45 000 (va karjäärinõustamine). Teenuste kogueelarve on kasvanud väga kiiresti, 2018. aastal oli paketi teenustele kavandatud eelarve umbes 8 miljonit (tegelik kulu ligi 3,5 miljonit), 2022. aastal kavandati kuludeks ligi 15 miljonit (tegelikud kulud ligi 14 miljonit) ning 2024. aasta eelarve prognoos on pea 20 miljonit, moodustades ligi ¼ kõigist 2024. aasta tööturuteenuste kuludest. Arvestades, et Eesti Tööjõu- uuringu andmetel puudus 2023. aastal 29%-l 20‒64 (224 500 inimest) aastastest tööealistest inimestest erialane haridus (Statistikaamet, Eesti Tööjõu-uuring), registreeritud töötutest aga 42%-l (Eesti Töötukassa, 2024) võiks teenuse kasutajate ring ja seega ka kulud olla tänastest veelgi suuremad. 1.1. VARASEMAD ANALÜÜSID Töötukassa analüüsis 2020. aastal ja 2022. aastal oma andmetele tuginedes töötust ennetavate teenuste kasutamist ja teenuste mõju inimeste käekäigule tööturul. Analüüsi eesmärgiks oli anda ülevaade töötust ennetavate teenuste kasutamisest ja nende mõjust teenuseid kasutanud inimeste käekäigule tööturul. Teenuste mõju hindas Tartu Ülikooli infotehnoloogia mõju- uuringute keskus (Center of IT Impact Studies, CITIS) Eesti Teadusagentuuri poolt rahastatud projekti „Masinõppe ja AI toega teenused“ raames. Projektis vaadeldi perioodil 01.05.2017- 31.12.2019 töötust ennetavaid teenuseid alustanud inimesi ning hinnati teenusel osalemise mõju. Mõju hindamise eesmärgiks oli leida kvantitatiivne hinnang töötamise tõenäosuse ja töötasu muutustele 24 kuu jooksul alates teenuse algusest kasutades selleks osalus- ja võrdlusgrupipõhist meetodit. Ennetavate meetmete teenuste mõjuanalüüs näitas, milline on teenuse ärahoidev mõju töötamise vähenemisele, mis oli üldiselt positiivne. Suurima positiivse mõjuga oli tööandjate koolitustoetus muutuste olukorras ning koolitustoetus eesti keele oskuse arendamiseks. Tööturukoolituse ja tasemeõppes osalemise toetuse mõju liigub nulli lähedasest või negatiivsest pikaajaliselt positiivseks. Kuigi varasem mõjuanalüüs näitas teenuste kasutamise aktiivsust ja selle kasvu ning nende mõningast positiivset mõju palgale ja hõives püsimisele on vaja ennetavate meetmete laiapõhjalisemat analüüsi (sh pikemaajalisi andmeid mõju hindamiseks) ning mõjuhinnangut selgitamaks välja osutatavate teenuste asjakohasus tänaseid osalejaid ja nende vajadusi arvestades, tulemuslikkus, mõjuulatus ning jätkusuutlikkus. Samuti on ennetavate meetmete raames vajalik hinnata 2021. aastal lisandunud koolitustoetuse info- ja kommunikatsiooni oskuste arendamine mõju ning analüüsi skoopi hõlmata ka tasemeõppes osalemise toetus töötule inimesele, kes moodustavad eelnimetatud teenuse sihtrühmast pea poole. Samuti tuleb kvalitatiivse analüüsi kaudu hinnata ennetavate meetmete neid aspekte, ja selgitada välja kasutajate kogemusi, mida kvantitatiivse analüüsiga teada ei saa. 2. ANALÜÜSI EESMÄRK, UURIMISKÜSIMUSED JA HÜPOTEESID Ennetavate meetmete analüüs hõlmab töötava inimese toetamiseks mõeldud teenuseid nagu tööturukoolitus, tasemeõppes osalemise toetus, tööandjale suunatud koolitustoetus (värbamine, muutuste olukord, eesti keele oskuse arendamine ja IKT oskuste arendamine) ning kvalifikatsiooni omandamise toetamine. Lisaks käsitletakse analüüsis töötute tasemeõppes osalemise toetust, kuna nad moodustavad ligi poole tasemeõppes toetuse teenuse kasutajatest, mistõttu on oluline hinnata teenuse mõju ka nende edasisele käekäigule tööturul. Samuti sisaldab analüüs karjäärinõustamist, mis on tööturukoolituse ja töötavate inimeste tasemeõppes osalemise toetuse saamiseks vajalik. Karjäärinõustamist puudutatakse uuringus ennetavate meetmete osana, kuid mitte eraldiseisva teenusena. Analüüsi periood on mai 2017 – detsember 2023. Eesti Töötukassa töötust ennetavate meetmete “Tööta ja õpi” analüüsi eesmärgid on: 1. anda ülevaade ennetavate meetmete kasutamisest perioodil mai 2017 – detsember 2023 (tuginedes töötukassast saadavatele andmetabelitele); 2. anda hinnangud, kas ennetavad meetmed täidavad neile seatud eesmärke, ja on asjakohased, tulemuslikud, jätkusuutlikud ning avaldavad soovitud mõju (vt täpsemalt punktis 2.1 ja 2.3); 3. testida ennetavate meetmete tööturukoolitus, tasemeõppes osalemise toetus, koolitustoetus ja kvalifikatsiooni omandamise toetamine kohta esitatud hüpoteeside paikapidavust ning analüüsida iga meetme kohta püstitatud täpsustavaid küsimusi (vt hüpoteese ja täpsustavaid küsimusi punktis 2.2); 4. hindamistulemuste põhjal teha ettepanekuid meetmete tõhustamiseks ja hinnata nende ettepanekute teostatavust. Kõigi analüüsitavate teenuste ja nende sihtrühmade puhul tuleb analüüsis ja ettepanekutes arvestada peamisi sotsiaal-demograafilisi tunnuseid ning eristuvaid alarühmi ja nende vajadusi. Kui tulemused näitavad erinevusi taustatunnuste lõikes, tuleb need koos selgitustega esile tuua (näiteks erinevused meeste ja naiste, töötute ja töötavate inimeste andmete vahel vms). Tellija ootus kindlate sihtrühmade analüüsimiseks on täpsustavate küsimuste raames välja toodud, kui uuringu tegijal on ettepanekuid täiendavate alarühmade analüüsiks, tuleb see pakkumuses välja pakkuda. 2.1. UURIMISKÜSIMUSED Selleks, et analüüsida, kas ennetavad meetmed täidavad neile seatud eesmärki ja on asjakohased, tulemuslikud, jätkusuutlikud ning avaldavad soovitud mõju, on püstitatud järgnevad uurimisküsimused. Asjakohasus: 1. Kuivõrd asjakohased on olnud ennetavate meetmete paketi raames (perioodil mai 2017 kuni detsember 2023) osutatavad teenused adresseerimaks väljakutseid, mis tuvastati meetme loomisel (vt ka punkt 1) ning millega seisame tööturul silmitsi täna?  2. Kuivõrd asjakohased on ennetavad meetmed, arvestades täiskasvanute riikliku täienduskoolituse tellimuse (edaspidi RKT) raames rahastatavate õppekohtadega (sh rahastatavate õppekohtade arv, õppe valdkonnad)? 3. Kuivõrd esineb RKT ja ennetavate meetmete tingimuste vahel dubleerimist (sh millistele sihtrühmadele, millistel tingimustel ja millistel õppekavadel õppimist toetatakse)? Tulemuslikkus: 1. Kuivõrd on ennetavad teenused täitnud neile seatud eesmärke (vt ka punkt 2.3)? 2. Mis kriteeriumite järgi peaks hindama teenuste tulemuslikkust? 3. Kui tulemuslikud on uuringu sihtrühmade hinnangul olnud ennetavate meetmete paketi teenused: a) tagamaks töötusriskis oleva tööjõu oskustaseme ja konkurentsivõime tõstmist (tuginedes töötute/töötavate inimeste ja ekspertide hinnangule); b) tööturu struktuursete probleemide lahendamisel ja tööjõu pakkumise ja nõudluse tasakaalu toetamisel (tuginedes tööandjate ja ekspertide hinnangule)? 4. Kuidas mõjutab tulemuslikkust sihtrühmade teadlikkus teenustest? a) Milline on intervjuudele tuginedes teenuse sihtrühmade teadlikkus teenusest? b) Kuidas seda infot saadakse (sh mis kanalite kaudu info liigub, kes infot levitavad, mil viisil)? c) Kui vajalik on teenustest teadlikkuse parandamine tulemuslikkuse tõstmiseks? d) Kuidas ja milliste tegevuste kaudu saab sihtrühmade teadlikkust teenustest tõsta? 5. Kuidas mitmekesistada sihtrühmade osalemist teenustes (sh kaasata seni vähem osalevaid sihtrühmi)? 6. Mis määral on võimalik meetmepaketti kuuluvate teenuste mõju ja tulemuslikkust tõsta? a) Kuivõrd on võimalik seda tõsta sihttasemete seadmise läbi? Kui on, siis kas ja mis kujul peaks sihttasemed olema seatud? Mõju: 1. Kuidas on ennetavate meetmete pakett mõjutanud madalate ja aegunud oskustega töötajate hinnangul nende täienduskoolitustel või tasemeõppes osalemist (sh nii õppima asumist kui õppimas püsimist ehk õpingute täies mahus läbimist2)? 2. Kuidas on ennetavates meetmetes osalemine mõjutanud madalate ja aegunud oskustega töötajate hinnangut oma oskustasemele, tööhõivekindlusele ja majanduslikule toimetulekule? 3. Milline on olnud ennetavate meetmete paketi majanduslik mõju töötute, töötajate, tööandjate ja ekspertide hinnangul? 4. Milline on tööandjate koolitustoetuse mõju tööandjate hinnangul ettevõtete tootlikkuse ja kõrgema lisandväärtusega töökohtade osakaalu kasvule? 5. Kuivõrd ilmneb teenuste rakendamisel tühikulu, milles see avaldub ja kuidas seda vähendada? Jätkusuutlikkus: 2 Eesti Töötukassa (2022) Töötust ennetavad teenused. Teenuste kasutamine ja mõju käekäigule tööturul. Analüüs kajastab teenusel osalemise andmeid perioodil 01.05.2017-31.12.2021. Allikas: https://www.tootukassa.ee/web/sites/default/files/2022- 12/T%C3%B6%C3%B6tust%20ennetavate%20meetmete%20anal%C3%BC%C3%BCs%202022.pdf  1. Milline on ennetavate meetmete paketi jätkusuutlikkus arvestades: a. praegust konteksti, st arenguid majanduses, haridussüsteemis ja tööturul; b. meetmete mõju sihtrühmale (töötaja, töötu, tööandja)3; c. meetmete senist kulude kasvutrendi. 2. Millised on ettepanekud meetmete paketi jätkusuutlikkuse parandamiseks, sh vajadusel kulude kokkuhoiuks või meetmete paketi kulutõhususe tõstmiseks? 2.2. HÜPOTEESIDE PAIKAPIDAVUSE TESTIMINE Üheks uuringu eesmärgiks on testida meetmete tööturukoolitus, tasemeõppes osalemise toetus, koolitustoetus ja kvalifikatsiooni omandamise toetamine kohta esitatud hüpoteeside paikapidavust. Hüpoteesid tuginevad teenuste rakendamise käigus saadud kogemusele, tagasisidele ja kohati teenustega seotud eelarvamustele, mida tuleb käesolevas analüüsis valideerida (kas kinnitada või ümber lükata). Järgnevalt on meetmete kaupa esitatud testimist vajavad hüpoteesid ja abiküsimused, mis hüpoteesi täpsustavad. MEEDE A: tööturukoolitus (töötav inimene) Hüpotees A1: OSKA alusel4 toetatavate õppekavade valik, ei vasta täielikult teenuse sihtrühma5 vajadustele ja võimekusele. 1. Kuivõrd vastab koolituste valik sihtrühmade vajadustele, pidades silmas meetme eesmärke? 2. Kuivõrd asjakohased on tööturukoolitusel osalejatele seatud kvalifitseerimistingimused ning kuivõrd vajavad need muutmist (arvestades ka õppekava valiku piiranguid)? Hüpotees A2: Terviseprobleemidega inimesed osalevad pigem madalamat kvalifikatsiooni pakkuvatel koolitustel, mis ei tõsta nende oskustaset ega anna neile tööturul konkurentsieelist, sh ei aita koolitustel osalemine ennetada tervislikel põhjustel hõivest välja langemist, kuna pärast koolituse läbimist ei toimu muutust töökoha valikul (või töötasus). 1. Millised on peamised ajendid terviseprobleemidega inimestel tööturukoolitusel osalemiseks? Kuivõrd on see tingitud madalatest/vananenud oskusest või sellest, et ei saada tervise tõttu oma senisel töökohal töötamist jätkata ning mil määral muudest teguritest? 2. Milliste valdkondade ja erialade tööturukoolitustel terviseprobleemidega inimesed osalevad? Kui leiab kinnitust, et terviseprobleemidega inimesed osalevad pigem madalamat kvalifikatsiooni eeldavatel koolitustel või koolitustel, mis ei ole oska uuringute alusel kasvu valdkonnad, siis mis on selle põhjused? 3. Kes ja kuidas saab toetada terviseprobleemidega inimesi koolituste valikul, mis vastaks nende terviseseisundile ja annaks võimaluse oskustaseme tõstmiseks ja/või töökoha muutmiseks? 4. Milline on terviseprobleemidega inimeste hinnangul koolituse mõju nende oskustasemele ja tööturuvõimalustele (sh tööl püsimisele, parema/sobivama töö saamisele või töökoha vahetusele)? Hüpotees A3: Info töötavale inimesele pakutavatest tööturukoolitusest ei ole sihtrühmale piisavalt kättesaadav, mistõttu ei jõua teenuse kasutamiseni piisavalt eri- ja kutsealase 3 Võttes aluseks CITIS 2024. aastaennetavate meetmete mõjude analüüsi, eeldatav valmimisaeg suvi 2025 4 OSKA alusel toetatavate õppevaldkondade loetelu koostatakse THP § 23 lg 14 alusel. 5 Teenuse sihtrühm on toodud tööhõiveprogrammi § 23 lg 10 p 1-5 hariduseta või aegunud oskustega inimesi (sh madalam haridustase, ei osale koolitustel, motivatsioon oskusi omandada on madal). 1. Kuidas jõuab info võimalusest saada tööturukoolitust töötukassast töötavate inimesteni (sh kes infot jagavad, mil viisil)? 2. Milline on intervjuudele tuginedes töötavate inimeste teadlikkus töötukassa tööturukoolitusest? 3. Kuivõrd selge oli teenusel osalejatel oskuste ja teadmiste arendamise plaan enne töötukassa teenusest teada saamist? 4. Milliste tegevuste või kanalite kaudu tuleks suurendada sihtrühma teadlikkust olemasolevatest teenustest? 5. Kuidas jõuda teavitusega enam eri- või kutsealase hariduseta inimesteni? Hüpotees A46: Eesti keele koolitus tööturukoolituse raames ei oma mõju osalejate tööhõivekindlusele ja tööalasele arengule, sest koolituste katkestamiste määr on kõrge, keeleõpe ei vasta tööturu vajadustele või ei ole piisavalt paindlik. 1. Mis põhjustel on tööturukoolituse raames eesti keele koolituse katkestajate osatähtsus niivõrd kõrge? Millest tulenevalt on tööandja koolitustoetuse raames eesti keele koolituse katkestajate osatähtsus oluliselt madalam? 2. Kuidas eesti keele koolitusel osalemisega seotud katkestamisi vähendada? 3. Mis põhjustel asuti eesti keelt õppima? 4. Kuivõrd oli eesti keele õppima asumise motivatsioon seotud töötamisega (sh nt kas keeleõpe oli töötamise jätkamiseks vajalik, kas tulenes ametlikest keelenõuetest, kas keele õppimine oli seotud edasiste tööalaste plaanidega, kas keeleoskuse paranemine aitas rakendada olemasolevaid erialaseid oskuseid)? 5. Miks eesti keelt õpiti just töötukassa, mitte teiste pakkujate (INSA, HTM keeleõppe kulude hüvitamise skeemid) kaudu (nt kiirem ligipääs, parem kvaliteet, mujal ei olnud kättesaadav jne)? 6. Võttes arvesse kõiki eesti keele õppimise võimalusi riigis, kuivõrd põhjendatud on eesti keele õppimise võimaldamine töötukassa kaudu? 7. Milline mõju on teenusel osaleja enda hinnangul eesti keele õppimisel/koolituse läbimisel tema tööhõivekindlusele (st hõives püsimisele) ja tööalasele arengule (nt paremad töötamise võimalused)? 8. Kuivõrd asjakohased on teenusele kvalifitseerumistingimused? Mil moel peaks neid muutma? 9. Kuidas peaks keele õppe tingimusi kohandama, et teenus oleks meetme eesmärkide vaates mõjusam (sh vastaks tööturu vajadustele, oleks piisavalt paindlik osalejatele)? MEEDE B: tasemeõppes osalemise toetus (registreeritud töötu ja töötav inimene) Hüpotees B1: Teenuse tingimuste ja sihtrühma muutmine, keskendudes vaid eri- ja kutsealase hariduseta ning terviseprobleemidega inimestele, suurendaks nende konkurentsivõimet tööturul ning parandaks võimalusi teenusest enam kasu saada. 6 Selgituseks: Eesti keele koolituste osakaal, mille võimaldamine meetme raames oli mõeldud lisavõimalusena üldoskuste tugevdamiseks, on töötavatele inimestele koolituskaardiga pakutavates koolitustes kujunenud enim kasutatavaks, moodustades kõigist töötavate inimeste koolitustest ca 54%. See ei vasta seatud eesmärgile ennetada erialaste oskuste arendamise kaudu töötust ja toetada majanduse struktuurimuudatusi. Pea veerand tööturukoolitusega eesti keele koolitusel alustajatest katkestab koolitusel osalemise (tööandja koolitustoetuse raames 11%), mis viitab koolituskaardiga keeleõppe suurele tühikulule. Koolituskaardi kasutamine eesti keele õppimiseks vähendab muu emakeelega sihtrühma võimalusi osaleda erialakoolitustel (koolituskaardi maksimaalne summa inimese kohta kaustatakse tavaliselt ära keeleõppele).  1. Kuivõrd asjakohased on teenuse sihtrühma tingimused, arvestades ennetavatele meetmetele ja tasemeõppes osalemise toetusele seatud eesmärke (vt ka punkt 2.3)? 2. Kuidas ja kas tuleks muuta meetme tingimusi või sihtrühma selliselt, et meetmest saaks enam kasu tööturul nõrgimas positsioonis (nt eri- või kutsealase hariduseta, terviseprobleemidega) inimesed? 3. Mis põhjustel ei osale meetmes nõrgemas tööturupositsioonis (nt inimesed kellel puudub eri- või kutsealane haridus, terviseprobleemidega inimesed) olevad inimesed, kes kuuluvad meetme sihtrühma? 4. Kuidas tõsta eri- või kutsealase hariduseta ja terviseprobleemidega inimeste motivatsiooni meetmes osaleda? Millised teenuse osutamise tingimuste muudatused meetmesse sisenemist toetaks? 5. Kuidas ja mil viisil tuleks täiendavalt toetada teenuse raames õppima asunud inimesi? 6. Kui asjakohane on tasemeõppes osalemise toetus inimestele, kel on eri- või kutsealase hariduse omandamisest möödunud vähemalt 15 aastat? Millised aegunud oskustega inimeste grupid vajavad toetust rohkem, millised vähem? Hüpotees B2: Tasemeõppe katkestajate märkimisväärne osakaal tuleneb väljakutsetest, mis on seotud töötamise, õppimise ja eraelu ühildamisega, kus tasemeõppes osalemise toetus ja selle suurus ei oma märkimisväärset mõju õppima asumise otsuse tegemisel ja õpingutes püsimise toetamisel. 1. Millised on tasemeõppe katkestamise põhjused? Millist rolli mängib töötamise, õppimise ja eraelu ühildamise keerukus ning millist rolli muud põhjused? 2. Kuidas toetab tänane toetusskeem ja selle tingimused täiskasvanute tasemeõppe alustamist ning alustatud õpingute lõpetamist teenusel osalejat? Milliseid muudatusi oleks vajadusel vaja teha, et toetusskeem oleks tõhusam? 3. Millist tuge ja ennetusmeetmeid vajavad täiskasvanud õppijad õppest väljalangemise vältimiseks (sh milline on jätkutoe7 vajadus)? Kuidas ja milliste tegevuste kaudu peaksid erinevad osapooled (nt kool, tööturuasutus) õppest väljalangemist ennetama? 4. Kas ja kuidas tuleks toetuse saajatele makstavat toetust diferentseerida, et toetada tasemeõppes püsimist ja ennetada katkestamist – kas ja kuidas peaks toetuse summa olema sihtrühmade lõikes erinev? 5. Kuidas mõjutab tasemeõppes osalemise toetus teenuse sihtrühma hinnangul nende õppesse asumise otsust? 6. Mil määral on toetuse suurus seotud õppimise alustamise motivatsiooniga ja mil määral mõjutab see õpingute jätkamist ja ennetab väljalangemist? 7. Kas toetuse langetamisel või tõstmisel oleks potentsiaalselt märkimisväärne mõju sihtrühma tasemeõppes osalemisele? 8. Kuidas mõjutaks tasemeõppes osalemise toetuse maksmise lõpetamine, tänasel kujul, teenuse sihtrühma kuuluvate inimeste otsust asuda tasemeõppesse? 9. Kuidas mõjutab meetme kasutamist toetatavate tasemeõppekavade valik? 7 Selgituseks: osana töökesksest nõustamisest osutab töötukassa töökeskse nõustamise tulemusel tööle saanud inimestele jätkutuge, et ennetada töösuhte katkemist nt oskuste, võimete, tervisega seotud piirangute või motivatsiooni puudumise tõttu. Sarnasele põhimõttele tuginedes piloteeris töötukassa (1.06.2023-31.05.2024) „Tööta ja õpi!“ programmi kuuluvatele inimestele, kes tervise tõttu ei saa senise töö tegemist jätkata ja kellega on tegevuskavas kokku lepitud tasemeõppesse õppima asumine karjäärinõustamise jätkukohtumisi arutamaks õpingute kulgu ja sellega kaasnevaid küsimusi. Hüpotees B3: OSKA alusel teenuse raames toetatavad õppekavad ei pruugi sobida teenusega hõlmatud sihtrühmadele, kuna need keskenduvad peamiselt erialadele, mis nõuavad kõrgemat kvalifikatsiooni või oskustaset. 1. Kuivõrd asjakohane on tänane õppekavade valik lähtuvalt teenuse sihtrühmadest? 2. Millest tuleks lähtuda toetatavate õppekavade nimekirja koostamisel, arvestades meetmepaketi eesmärke? 3. Milliseid õppekavasid tuleks madala haridusega ning terviseprobleemidega inimestele võimaldada, lisaks OSKA suure nõudluse ja kasvuga valdkondadele, tagamaks nende sihtrühmade konkurentsivõime ning tööhõivekindlus? Hüpotees B4: Info tasemeõppes osalemise toetusest ei ole sihtrühmale piisavalt kättesaadav, mistõttu ei jõua teenuse kasutamiseni piisavalt eri- ja kutsealase hariduseta ning terviseprobleemidega inimesi. Madala teadlikkuse tõttu võib ka 30 päevane toetuse avalduse esitamise tähtaeg osutuda liialt lühikeseks8. 1. Milline on intervjuudele tuginedes töötute ja töötavate inimeste teadlikkus tasemeõppes osalemise toetusest? 2. Mis kanalitest on teenusel osalejad selle kohta infot saanud (sh kes infot jagavad, mil viisil jne)? 3. Mil määral mõjutab tasemeõppe toetuse avalduse esitamise aja piirang (30 päeva) toetuse saajaid? 4. Mis põhjustel ei kasuta teenusele kvalifitseeruv sihtrühm tasemeõppes osalemise toetust? 5. Kuidas jõuda teavitusega enam teenuse sihtrühmani? Hüpotees B5: Terviseprobleemidega inimesed osalevad pigem lihtsamatel ja madalama oskustasemega õppekavadel9, mis ei toeta nende tööhõivekindlust, ei vii paremini tasustatud töökohani ega ole kooskõlas majanduse struktuurimuutustega. 1. Millised on peamised ajendid terviseprobleemidega inimestel tasemeõppes osalemiseks ja õppekavade valikuks? 2. Kes ja kuidas peaks toetama terviseprobleemidega inimesi õppekavade valikul, mis toetaks nende hõivekindlust ning oleks samas kooskõlas tervisliku olukorra ja töötingimustega? 3. Kuivõrd põhjendatud on laiem toetatud õppekavade valik vaid terviseprobleemidega inimestele? 4. Milline on terviseprobleemidega inimeste hinnangul tasemeõppe mõju nende oskustasemele ja tööturuvõimalustele (sh tööl püsimisele, parema/ sobivama töö saamisele või töökoha vahetusele)? MEEDE C: koolitustoetus on tööandjatele suunatud koolitustoetus, mille eesmärk on toetada tööandjaid töötajate oskuste arendamisel ning hõlmab endas värbamise, muutuste olukorda, eesti keele oskuse arendamist (alates 2018) ja IKT oskuste arendamist (alates 2021). Hüpotees C1: Koolitustoetuse kasutatavus on madal kuna teenus ja selle tingimused ei vasta tööandjate vajadustele. 8 alates meetme käivitamisest 2017 aastal tuli avaldus esitada enne õppesse asumist, 2021 muutuse tulemusel sai avaldust esitada 30 päeva jooksul õppesse asumisest ning alates 2024 võimaldatakse vastavasisuline avaldus esitada 60 päeva jooksul õppesse asumisest. 9 Lihtsamateks ja madalama oskustasemega õppekavadeks on Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku 2. ja 3. tasemele, mõnel juhul ka 4. tasemele vastavad õppekavad.  1. Kuivõrd vastab teenus ja sellele seatud tingimused tööandjate vajadustele (nt toetuse raames toetatavad tegevused, rahaline tugi)? Kuivõrd vastab teenus ja selle tingimused just väike- ja keskmise suurusega ettevõtete vajadustele? 2. Kuivõrd on tööandjatele probleemiks tööandjate vajadustele mittevastavate koolituste pakkumine koolitusturul ning kuivõrd see, et tööandjad ei leia sobivaid koolitusi? 3. Kuidas tuleks tööandjaid toetada koolitusturul nende vajadustele vastavate koolituste leidmisel ja tellimisel? 4. Kuidas tuleks muuta teenuse tingimusi, et need oleks enam arvestavad erinevate tööandjate, sh väikeettevõtjate vajadustega? 5. Kuidas peaks teenuse tingimustes eristama tööandjaid ning neile kehtestatud tingimusi ettevõtte suuruse, käibe või muu sarnase kriteeriumi alusel? Hüpotees C2: Tööandjale suunatud koolitustoetust kasutavad peamiselt suuremad ettevõtted, kellel on võimalus katta töötajate oskuste arendamisega seotud kulud oma vahenditest, mistõttu on teenusel suur tühikulu. 1. Kuidas jaguneb koolitustoetuse kasutamine lähtuvalt ettevõtte töötajate arvust (väike, keskmine, suur)? 2. Kui oluline on toetus erineva suurusega ettevõtetele oma töötajate koolitamisel? Kui oluline oli toetuse olemasolu/selle suurus koolituse otsuse tegemisel? 3. Kuidas peaks toetuse skeemid olema ettevõtte suuruse vm tunnuse alusel eristatud, et need jõuaks rohkem toetust vajavate ettevõteteni, kes muidu oma töötajaid ei koolitaks? 4. Mis takistab väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel koolitustoetust kasutada? 5. Kuidas on võimalik vähendada või vältida toetuse tühikulu? Milliseid täiendavaid kontrollmehhanisme tuleks rakendada? Hüpotees C3: Koolitustoetuse taotlusprotsess on bürokraatlik, vähese paindlikkusega ning tööandjatele halduskoormav, mistõttu on meetme kasutatavus madal. 1. Mis ajendab tööandjat meedet kasutama? 2. Kuivõrd bürokraatlik ja halduskoormav on toetuse protsess tööandjate jaoks? Mis muudab selle bürokraatlikus ja halduskoormavaks? 3. Kuidas tuleks teenuse tingimusi muuta, et vähendada halduskoormust tööandjate vaatest? Hüpotees C4: Tööandja kaudu eesti keele õppimine on tulemuslikum ja paremini seotud tööturu eesmärkidega kui koolituskaardiga eesti keele õppimine, kuna tööandja initsiatiiv ja osalus kinnitavad eesti keele õppe vajalikkust töötamiseks. Erinevalt tööturukoolituse kaudu eesti keele õppimisest on see ka kulutõhusam, kuna tööandja koolitustoetuse abil eesti keele õppijate katkestamiste osakaal on madalam. 1. Millistel põhjustel tööandja koolitustoetuse raames eesti keele koolitus katkestatakse? Millest tulenevalt on tööandja koolitustoetuse raames eesti keele koolituse katkestajate osatähtsus madalam võrreldes tööturukoolituse raames pakutava eesti keele koolitusega? 2. Mis toetab tööandja koolitustoetuse raames eesti keele õppes püsimist? 3. Kuidas peaks tööandja koolitustoetuse kaudu keele õppe tingimusi kohandama, et teenus oleks tööturu eesmärkide vaates (vt ka punkt 2.3) veelgi mõjusam ja sihtrühmale (tööandjad) kättesaadavam/atraktiivsem? 4. Kui eesti keele pakkumine töötavale inimesele koolituskaardiga lõpetataks, kas ja kuidas selle valguses vajaks tööandja koolitustoetuse kaudu keele õppe tingimused muutmist, et hõlmata ja prioritiseerida tööalaselt eesti keele õpet vajavaid töötajaid? MEEDE D: kvalifikatsiooni omandamise toetamine (töötav inimene). Hüpotees D1: Tööandjad ja töötajad ei hinda kvalifikatsiooni omandamist ega tõendamist, mistõttu on teenuse kasutamine madal. Kvalifikatsiooni tõendatakse vaid nendel juhtudel, kui see on vajalik tööle asumiseks või töötamise jätkamiseks (nt juhtimisõigust tõendav dokument, keevitaja sertifikaat, elektritööde juht, lapsehoidja). 1. Mis põhjustel taotletakse kvalifikatsiooni omandamise toetamist? 2. Mis põhjustel ei tunnetata vajadust kvalifikatsiooni tunnistamise osas? 3. Mis peaks muutuma, et kvalifikatsiooni omandamine valdkondades, mis ei ole reguleeritud, oleks aktiivsem? HORISONTAALSED TEEMAD Järgnevad hüpoteesid ei ole meetme spetsiifilised vaid puudutavad kõiki analüüsitavaid meetmeid. Järgnevaid püstitatud hüpoteese tuleb valideerida tervikuna meetmepaketi vaatest – kas leidis, ei leidnud kinnitust, leidis osaliselt kinnitust ja selle põhjendus. Hüpotees 1: Inimeste motivatsioon osaleda tööalases enesetäienduses (täienduskoolitus ja tasemeõpe) on madal, kuna oskuste täiendamise tunnetuslik mõju igapäevatööle (sh karjäärile, palgakomponendile) on madal. 1. Milline on, intervjuudele tuginedes, inimeste valmisolek tööalaseks enesetäienduseks ning millised tegurid seda mõjutavad? 2. Kuidas saab, intervjuudele tuginedes, motiveerida inimesi osalema töötuturumeetmete kaudu tööalases enesetäienduses Hüpotees 2: Inimesed ei taju majanduse struktuurimuutuseid ohuna oma tööhõivekindlusele, mistõttu jäävad teadlikud otsused ümberõppeks ja täienduskoolituseks sageli õigeaegselt tegemata. 1. Kuivõrd on inimeste meetmetes osalemise ajendiks võimalikud muudatused tööturul? 2. Mil määral arvestavad teenusekasutajad OSKA prognoosidega oskuste ja tööjõuvajaduse muutuste osas? 3. Kuidas nügida inimesi tegema teadlik majanduse struktuurimuutuseid arvestav valik ümberõppe või täienduskoolituse kasuks? Hüpotees 3: Meetmepaketi sihtrühmad (töötaja, töötu ja tööandja) ei tunneta või oska defineerida neid oskuseid millisest neil edukaks toimetulekuks töökeskkonnas puudu jääb. 1. Kuidas saavad meetmepaketi sihtrühmad aru, et neil puudub mõni oskus ja millised tegurid aitavad neil selle tõdemuseni jõuda? 2. Millist tuge vajavad sihtrühmad mõtestatud koolitus- või õppekava valiku tegemisel? 3. Kuidas on töötukassa pakutav nõustamine aidanud inimest ja tööandjat puuduvate oskuste ja koolitusvaliku tegemisel? Hüpotees 4: Teenusekasutajad (töötav inimene ning tööandja) on valdavalt rahul pakutavate koolituste sisu ja kvaliteediga. 1. Milline on teenusekasutajate rahulolu pakutavate koolituste sisu ja kvaliteediga? 2. Mis mõjutab teenusekasutajate rahulolu saadud koolituste sisu ja kvaliteediga? 3. Kuidas saaks tõsta teenusekasutajate rahulolu ennetavate teenuse sisu ja kvaliteedi osas? 4. Kuidas erineb teenusekasutajate rahulolu koolitustega sihtrühmade lõikes? Hüpotees 5: Tööandjad ei ole valmis toetama täiskasvanud inimese täiend- või tasemeõppes osalemist tagades paindlikkust tööajas, tööaja kohandamist vastavalt õppekavale jms. 1. Milline on tööandjate suhtumine töötajate tasemeõppes osalemisse, mis on seotud karjääripöördega? 2. Milline on tööandjate suhtumine töötajate täienduskoolitusel osalemisse, mis ei ole otseselt seoses nende tänase töökohustustega? 3. Mis motiveeriks tööandjaid võimaldama töötajate täiend- või tasemeõppes osalemist? 4. Kuidas ja kas peaks olema erinevalt reguleeritud täiend- või tasemeõppes osalemine, mis ei ole otseselt seotud töökohustustega? Hüpotees 6: Karjäärinõustamisel osalemine ennetavate meetmete teenusele sisenemisel on ajakulukas ega loo piisavat lisandväärtust osalejatele. 1. Kuidas hindavad osalejad karjäärinõustamise kaudu saadud lisandväärtust ja kasulikkust ennetavate meetmete teenusele sisenemisel, sh tegevuskavas kokkuleppimine ning koolituse või õppekava valikul? Mis võiks olla alternatiiviks? 2. Kuivõrd mõjutas karjäärinõustamisel osalemine koolituse või eriala valikut, mh koolitusasutuse valikut? 3. Kuivõrd mõjutas karjäärinõustamisel osalemine otsust minna õppima, sealhulgas kuivõrd arutati töö-, õppimis- ja pereelu ühitamise võimalikkust? 4. Kuidas saaks karjäärinõustamist muuta efektiivsemaks ja vähem ajakulukaks ennetavate meetmete teenustele sisenemise protsessis? 2.3 EESMÄRKIDE TESTIMINE Üheks uuringu eesmärgiks on anda hinnanguid ennetavate meetmete tööturukoolitus, tasemeõppes osalemise toetus, kvalifikatsiooni omandamise toetamine ja koolitustoetus seatud eesmärkide osas. Hinnanguid tuleb anda nii eesmärkide asjakohasuse osas kui ka sellele kuidas on võimalik seatud eesmärke saavutada arvestades meetmepaketti. Järgnevalt on meetmete kaupa esitatud hinnanguid vajavad eesmärgid nii nagu need sõnastati teenuste ellukutsumisel THP 2017-202010 ja on sätestatud kehtivas THPs11. Tööturukoolituse eesmärk THP 2017-2020 alusel sõnastati teenuse eesmärgina töötuse ennetamine ja inimeste tööl püsimise toetamine vajalike oskuste omandamise kaudu, eriti nende inimeste seas, kellel on oht töötuks jääda kas oskuste puudumise või terviseseisundi tõttu. Samuti nähti olulisena ametikoha säilitamist või kõrgema palgaga tööle liikumist, eriti kui nende tööturupositsioon on muutumas või ohustatud uute tehnoloogiate ja tööjõuvajaduste tõttu Kehtivas tööhõiveprogrammis on teenuse eesmärk sõnastatud järgmiselt: tööturukoolituse eesmärk on toetada inimest tööle asumiseks või töötamiseks vajalike üld- või ametioskuste omandamisel, arvestades majandustegevusaladel vajaliku tööjõu ja oskuste nõudlusega. Tasemeõppes osalemise toetuse eesmärk THP 2017-2020 alusel sätestati teenuse eesmärgina: eri- või kutsealase hariduseta või vananenud oskustega või terviseseisundi tõttu eri- või kutseala vahetama sunnitud isikute 10 Vt rohkem: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2a9e7d42-98e8-4fb5-8686-4c1c3b884dc9 VV THP 2017-2020 seletuskiri 4.docx :§ 15 – kvalifikatsiooni saamise toetamine; § 16 – tasemeõppes osalemise toetus, § 18 – koolitustoetus, § 21 – tööturukoolitus. 11 Vt rohkem: https://www.riigiteataja.ee/akt/122062024002 THP § 23 lg 1; § 24 lg 1; §25 lg 1; § 26 lg 1. toetamine tasemehariduse omandamisel, kompenseerides osaliselt õppimisega kaasnevad kulud. Kehtivas tööhõiveprogrammis on sõnastatud teenuse eesmärk järgmiselt: tasemeõppes osalemise toetuse eesmärk on toetada inimest kutse- või kõrghariduse omandamisel, arvestades majandustegevusaladel vajaliku tööjõu ja oskuste nõudlusega. Kvalifikatsiooni omandamise toetamise eesmärk THP 2017-2020 alusel sätestati teenuse eesmärgina: motiveerida kvalifikatsiooni taotlemist ja tõendamist pärast koolituse läbimist ning tõsta seeläbi töötavate inimeste kvalifikatsiooni ja konkurentsivõimet. Kehtivas tööhõive programmis on teenuse eesmärgiks seatud: kvalifikatsiooni saamise toetamise eesmärk on toetada inimest oskuste või kvalifikatsiooni tõendamisel. Koolitustoetuse eesmärk THP 2017-2020 alusel sätestati teenuse eesmärgina: toetada töötajate oskuste arendamist tööjõu värbamise vajaduse või ümberkorralduste läbiviimise olukorras. Kehtivas tööhõiveprogrammis on teenuse eesmärk sõnastatud järgmiselt: koolitustoetuse eesmärk on soodustada majanduse struktuurimuutusi ning toetada tööandjat tema töötajatele muutustega kohanemiseks vajalike oskuste ja teadmiste õpetamisel. 2.4 ETTEPANEKUD Lähtuvalt analüüsi käigus kogutud infost, kogutud andmete analüüsist ning seeläbi saadud uutest teadmistest ja lõpphinnangust ootame töövõtjalt lõppraportis lisaks hindamise tulemustele ka konkreetseid ning teostatavaid ettepanekuid: 1) Kuidas tuleks muuta analüüsitud teenuseid või süsteemi tervikuna tagamaks nende ennetav mõõde, sh töötuse ennetamine ja tervislikest põhjustest tingitud töökoha vahetus? 2) Kas ja kuidas oleks võimalik ennetavate meetmete tulemuslikkust tõsta? 3) Arvestades meetme ellu kutsumisest toimunud ja veel toimuvaid muutuseid (majanduskeskkond, tehnoloogiline areng, keskkonnahoiu teemade olulisuse tõus jms), siis kuivõrd vajavad teenustele seatud eesmärgid ja meetme raames osutatavad teenused ajakohastamist ja kui, siis mil moel? 4) Kuivõrd tuleks olemasolevaid teenuseid muuta? Juhul, kui selgub vajadus teenuste disaini muutmiseks, tuleb hinnata ka võimalike muudatuste mõjusid valdkondlikult, sihtrühmadest tulenevalt ja anda hinnang nende teostatavusele. 5) Arvestades ennetavate meetmete asjakohasust, mõju jms, siis kas nendega peaks jätkama ja mis kujul (kas on põhjendatud nt teenuse sihtrühma täpsem sihtimine) ja mis on teenuse lõpetamise või muutmise potentsiaalsed mõjud. 6) Kuidas tuleks ennetavaid meetmeid muuta, et nad toetaks majanduse struktuurimuutusi kõrgema lisandväärtusega töökohtade osakaalu kasvu suunas? 7) Kuidas tuleks ennetavaid meetmeid muuta, et need aitaks kaasa hariduspoliitika eesmärkide saavutamisele: vähendada eri- ja kutsealase hariduseta inimeste arvu? 8) Millistel juhtudel on mõistlik kehtestada teenustele riiklikult määratud sihttasemed? a) millised kriteeriumid peaksid selliste tasemete määramisel olema aluseks? b) kuidas need tasemed võiksid toetada teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust? 3. ANALÜÜSI METOODIKAD JA SIHTGRUPID Eeldame, et analüüsi läbiviimiseks kasutatakse (1) kvantitatiivset kui ka (2) kvalitatiivset andmeanalüüsi. 3.1 NÕUDED KVANTITATIVSELE ANALÜÜSILE Kvantitatiivanalüüsi läbiviimiseks on võimalik kasutada töötukassa registriandmetele tuginevaid tabeleid, ristlõikeid jms ning töötukassa koostatud statistilist ülevaadet teenuse kasutamisest (detailsem andmekoosseis lepitakse kokku vastavalt vajadusele pakkujaga). Vajaliku statistika edastab tööde teostajale hankija. Juhul, kui pakkuja leiab, et on vajalik täiendavate andmete analüüs, siis tuleb pakkujal need välja tuua, põhjendada ning vajadusel täiendav AKI-luba taotleda. Täiendavalt on pakkujal võimalik analüüsi läbiviimiseks kasutada CITISe poolt 2025. aasta alguses läbiviidava ennetavate meetmete mõjuhinnangu tulemusi. 3.2 NÕUDED KVALITATIIVSELE ANALÜÜSILE Kvalitatiivanalüüsi läbiviimiseks tuleb läbi viia intervjuud vähemalt 75 isikuga, mis peavad jagunema neljas sihtrühmas ja erinevate alasihtrühmade vaheliselt: (1) ennetavates meetmetes osalenu (sh nii töötud kui töötavad), (2) ennetavates meetmetes mitteosalenu (sh nii töötud kui töötavad); (3) tööandja; (4) ekspert. Täpsemad sihtrühmade proportsioonid on toodud all. Juhul, kui pakkuja leiab, et on vajalik täiendavate sihtrühmade (nt teenuseosutajad) intervjueerimine, siis tuleb pakkujal need välja tuua ja põhjendada. Intervjuude tegemise viis (nt kas individuaal või rühmaintervjuud) ja nende jaotus tuleb pakkujal välja tuua ja põhjendada. Analüüsi peamine sihtrühm koosneb ennetavate meetmete sihtrühma kuuluvatest inimestest ja tööandjatest. Mõjude ja tulemuslikkuse hindamiseks tuleb lisaks kaasata võrdlusrühmasid, kuhu kuuluvad need, kes ei ole ennetavate meetmete teenuseid kasutanud (sh töötajad, töötud ja tööandjad). Analüüs võib kasutada ka teisi võrdlusrühmi, sõltuvalt pakkuja poolsetest täiendavatest uurimisküsimustest ja lõplikust metoodikavalikust, mis määrab täpsema vajaduse võrdlusgruppide järele. Olulisteks sidusrühmadeks, keda tuleb kaasata, on ka sotsiaalpartnerite esindajad, teenusest potentsiaalselt kasu saavad tööandjad, poliitikakujundajad (MKM/HTM), töötukassa spetsialistid ja teised asjakohased osapooled. Vajadusel korral võib pakkuja kaasata täiendavaid sidusrühmi, näiteks teenuste osutajad. Teostada tuleb intervjuud vähemalt 75 isikuga, sh tuleb intervjueerida kõiki järgmisi alasihtrühmi:  töötu, kes on kasutanud tasemeõppes osalemise toetust (12 inimest);  töötav, kes on kasutanud vähemalt ühte meetmepaketi teenustest: o tasemeõppes osalemise toetust (12 inimest); o tööturukoolitust (12 inimest); o kvalifikatsiooni saamise toetamine (12 inimest).  tööandja, kes on kasutanud vähemalt ühte meetmepaketi teenustest (kokku 15 inimest): o töötaja tööle võtmisel või teisele ametikohale asumisel valdkonna põhikutsealal, mille kohta on kutseseaduse § 71 lõike 3 punktis 2 nimetatud tööjõuvajaduse uuringuga tuvastatud kasvav tööjõuvajadus ja mille tööjõu nõudlus ületab  pakkumist, või erandina töötukassa määratud ametisse, mille tööjõuvajadus tuleneb muust eelnimetatud uuringus põhjendatud asjaolust; o töötaja töötamise jätkamiseks tööandja majandustegevuse ümberkorraldamisel, uue tehnoloogia kasutuselevõtmisel või kvalifikatsiooninõuete uuenemisel; o töötaja eesti keele oskuse arendamiseks; o töötaja info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaoskuste arendamiseks.  isik, kes ei ole töötukassa ennetavate meetmete teenustel osalenud, kuid vastab analüüsis käsitletavate teenuste sihtrühma tingimustele (7 inimest);  tööandja, kes ei ole töötukassa ennetavate meetmete teenuseid kasutanud, kuid vastab analüüsis käsitletava teenuse sihtrühma tingimustele (5 inimest).  ekspert (kokku 12 eksperti): o töötukassa karjäärinõustajad, kes tegelevad teenusevajaduse hindamisega ja/või töötukassa nõustajaid, kes tegelevad sihtrühma klientidega; o töötukassa eksperdid, kes on osalenud ennetavate meetmete väljatöötamisel ja vastutavad teenuste osutamise eest; o sotsiaalpartnerid vm asjakohased esindusorganisatsioonid (nt Tööandjate Keskliit, Ametiühingute Keskliit, EVEA jt); o Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Haridus- ja Teadusministeeriumi poliitikakujundajad; Juhul, kui pakkuja leiab, et seatud uurimisküsimustele vastamiseks on vajalik täiendavalt kvalitatiivandmeid koguda ja analüüsida (nt fookusgrupi intervjuu vms), siis tuleb pakkujal see välja tuua ja põhjendada. Intervjuude läbiviimisel tuleb lähtuda põhimõttest, et iga sihtgrupi valim peab olema võimalikult mitmekülgne (mitmekülgsuse aluseks olevad tunnused on toodud välja ptk 3.3), sh tuleb intervjueerida ka vene emakeelega teenusekasutajaid ja tööandjaid. Lõplikud valikud intervjueeritavate osas lepitakse kokku Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga hiljemalt lähtearuannet tutvustaval kohtumisel. 3.3 PEAMISED TAUSTATUNNUSED Analüüsi sihtrühmade profiilide kirjelduste loomiseks, samuti erinevuste analüüsimiseks soo, vanuse, hariduse jms lõikes on vajalik läbivalt (nii kvalitatiiv- kui kvantitatiivmetoodikates) arvestada vähemalt peamiste taustatunnustega, mis on ka analüüsitavate teenuse kasutamise aluseks. Peamisteks taustatunnusteks ennetavate meetmete teenusekasutajate puhul on: 1) sugu; 2) vanus; 3) elukoht; 4) hõivestaatus; 5) peamine suhtluskeel; 6) kõrgeim lõpetatud haridustase; 7) töine sissetulek; 8) teenusele sisenemise alus: a) puuduva eri- või kutsealase haridusega inimene;  b) vähemalt 50-aastane inimene, kelle sissetulek on taotlemisele eelneval kalendriaastal väiksem kui nimetatud kalendriaasta 12-kordne kolmanda kvartali Eesti keskmine brutokuupalk Statistikaameti avaldatud andmete alusel; c) inimene kelle eesti keele oskus on tööalaseks arenguks ebapiisav ning kelle sissetulek on taotlemisele eelneval kalendriaastal väiksem kui nimetatud kalendriaasta 12-kordne kolmanda kvartali Eesti keskmine brutokuupalk Statistikaameti avaldatud andmete alusel; d) inimene, kes ei saa terviseseisundi tõttu senise töö tegemist jätkata; e) inimene, kelle töökoht on Ida-Viru maakonnas tegutsevas ettevõttes, millel on põlevkivi kaevandamisluba, või sellega samasse kontserni kuuluvas põlevkivi töötlevas või tootmisseadmete remondi ja hooldusega või logistikaga tegelevas ettevõttes. Peamisteks taustatunnusteks tööandjate puhul on: 1) organisatsiooni asukoht; 2) organisatsiooni suurus; 3) tegevusaeg aastates; 4) peamine tegevusvaldkond (EMTAK alusel); 5) teenuse kasutamise alus: a) töötaja tööle võtmisel või teisele ametikohale asumisel valdkonna põhikutsealal (THP § 26 lg 3 p 1); b) muutuste olukorras (THP § 26 lg 3 p 2); c) töötaja eesti keele oskuse arendamiseks (THP § 26 lg 3 p 3); d) töötaja info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaoskuste arendamiseks (THP § 26 lg 3 p 4); Muude ametiisikute (sotsiaalpartnerid, poliitikakujundajad jt) taustatunnusena küsitakse lisaks asutuse tegevusalale vähemalt vastaja üldist ametinimetust, mis viitab seotusele ennetavate meetmete teenustega. Pakkuja võib vajadusel taustatunnuste loetelu täiendada, põhjendades seda pakkumuses. 4. OOTUSED PAKKUMUSELE JA VÄLJUND 4.1. OOTUSED PAKKUMUSELE Pakkumuses peab pakkuja selgelt väljendama oma arusaama analüüsi eesmärgist ja sisust ning esitama lõpparuande esialgse struktuuri. Uurimisülesannete teostamise kava peab sisaldama täpseid uurimisküsimusi, kasutatavaid andmeid ja allikaid, andmekogumise ning analüüsimeetodeid. Lisaks tuleb välja tuua uurimiseetilised väljakutsed ja nende lahendamise plaan, sealhulgas eetikakomitee ja Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) lubade vajalikkus. Pakkuja peab esitama, nädalate lõikes, detailse aja- ja tegevuskava koos vastutajatega, sealhulgas oluliste koosolekute ajad ja teemad tellijaga. Samuti tuleb kirjeldada uurimisrühma või konsortsiumi pädevusi ja liikmete rolle ning lisada CV-d. Riskide juhtimise osas tuleb pakkumuses esitada võimalikud riskid koos nende vältimise või maandamise plaaniga ja määrata vastutajad. Lisaks tuleb esitada analüüsi eelarve, jagatuna peamiste kululiikide lõikes. Pakkumuses peab olema selgitatud ja põhjendatud intervjuu meetodite valik ja andmeanalüüsi põhivõtted. Samuti tuleb esitada intervjueeritavate rühmade esindajad, minimaalne intervjueeritavate arv ja valiku põhjendus. Juhul kui taotleja nägemuse kohaselt tuleks analüüsis kasutada andmeid, mille töötlemiseks on vajalik loa taotlemine andmekaitse inspektsioonilt (edaspidi AKI), siis koostab taotluse AKI-le taotleja, seda täiendab vajadusel ning selle esitab AKI-le tellija. Taotluse ajakavas peab arvestama sellega, et AKI-lt teadusuuringu loa saamiseks kulub alates taotluse esitamisest vähemalt 30 päeva, lisaküsimuste tekkimisel ka kauem. Lisaks võib olla vajalik eetikakomitee menetluse läbimine. Töövõtjal tuleb tööde ajakavas arvestada nimetatud lubade taotlemisele ja menetlusele kuluva ajaga. Raport koostatakse eesti keeles ja sisaldab lühikokkuvõtet eesti ja inglise keeles. Mõlemad dokumendid peavad olema keeleliselt toimetatud ning pakkumus peab sisaldama lõpparuande esialgset struktuuri. Pakkumuses tuleb lahti mõtestada analüüsi eesmärgid ja hindamisalused selgelt ja põhjendatult. Pakkuja võib teha täiendusi hindamismetoodikates ja sihtrühmades, kuid need peavad olema põhjendatud ning ei tohi asendada hankija määratud sihtrühmi. Hinnangud ennetavate meetmete teenustele peavad tuginema kogutud ja olemasolevatele andmetele. Ettepanekud teenuste süsteemi muutmiseks peavad olema kooskõlas Eesti haridussüsteemi ja tööturu arengutega ning arvestama ka rahvusvahelisi trende. Ettepanekutega seotud mõjusid tuleb hinnata sotsiaalsete, majanduslike ja riigieelarveliste aspektide lõikes ning arvestada erinevate sihtrühmadega. Pakkumuses tuleb esitada täpne ajakava koos kõigi tegevuste ja nende maksumusega, kus igale tegevusele on määratud vastutaja ja läbiviija. Samuti tuleb kirjeldada analüüsiprojekti juhtimise põhimõtted ja koostöövormid tellija ja töövõtja vahel, sealhulgas peamised kontaktisikud. Töövõtja pakkumuses kirjeldatud tegevusi, ajakava ja metoodikaid täpsustatakse projekti avakoosolekul12. Analüüsi lõpparuande esitamise tähtaeg on 52 nädalat pärast lepingu sõlmimist. 12 vajadusel tehakse muudatused kavandatud tegevuste järjekorras tingimusel, et analüüsi lõpptähtaeg ja maksumus ei muutu. Eduka pakkuja ja tellija vahel toimuvad kohtumised, mille käigus annab edukas pakkuja ülevaate teostatud töödest ning saavutatud vahetulemustest, tellija kooskõlastab eduka pakkuja tööde vahetulemused ning esitab vajadusel täiendavaid suuniseid. Ajakava sisaldab vähemalt järgmisi etappe: 1. Avakoosolek toimub nädal peale lepingu sõlmimist, kus edukas pakkuja tutvustab uuringu teostajaid ning tellija omapoolset uurimisrühma, avakohtumine toimub eelistatult Tellija ruumides. Kui füüsiline kohtumine ei ole võimalik või mõistlik, korraldatakse kohtumine kokkuleppel veebi vahendusel. Tellija selgitab lähteülesannet ja ootusi lähteülesandele ning edukas pakkuja tutvustab uuringu läbiviimise metoodikat. 2. Lähtearuanne peab valmima kuus nädalat peale lepingu sõlmimist, kus edukas pakkuja tutvustab tööde ajakava ja tähtaegasid, hindamisprotsessi ning usaldusväärsuse analüüsil põhinevat metoodika üksikasjalikku kirjeldust. 3. Esimese vahearuande esitamine toimub hiljemalt 20. nädalal pärast lepingu sõlmimist. Vahearuanne peab sisaldama: esmaseid kvalitatiivanalüüsi tulemusi. Sellele järgneb vahekoosolek, kus edukas pakkuja tutvustab vahearuande tulemusi ning vajadusel arutatakse tekkinud probleeme. Pärast esimese vahearuande vastuvõtmist toimub esimene väljamakse 25% projekti eelarvest. 4. Teise vahearuande esitamine toimub hiljemalt 34. nädalat pärast lepingu sõlmimist. Vahearuanne peab sisaldama: 1) töötukassa registriandmete analüüsi; 2) täiendatud kvalitatiivanalüüsi tulemusi 3) esmaseid järeldusi ennetavate meetmete paketi teenuste mõjude ja tulemuslikkuse kohta (sh hüpoteeside valideerimine) 4) valideerimisseminar. Sellele järgneb vahekoosolek, kus edukas pakkuja tutvustab vahearuande tulemusi ning vajadusel arutatakse tekkinud probleeme. Pärast teise vahearuande vastuvõtmist toimub teine väljamakse 25% projekti eelarvest. 5. Lõpparuande üleandmine toimub mitte hiljem kui 46. nädalal pärast lepingu sõlmimist ning lõpparuande arutelu toimub mitte hiljem kui 49. nädalal pärast lepingu sõlmimist. Lõpparuanne peab sisaldama: 1) töötukassa registriandmete analüüsi; 2) kvalitatiivanalüüsi uuringu sihtrühmadega; 3) hinnangut ennetavate meetmete paketi mõjude ja tulemuslikkuse kohta perioodil 1. mai 2017 kuni 31. detsember 2023 ning ettepanekuid meetmepaketi mõju tõhustamiseks. Pakkuja esitatud lõpparuande mustand on korrektselt vormistatud ja keeleliselt toimetatud. Edukas pakkuja tutvustab tellijale uuringu lõpparuannet, lõpparuande tutvustamine toimub eelistatult Tellija ruumides. Tellija esitab vajadusel omapoolsed märkused ja ettepanekud lõpparuandele ning otsustab selle heakskiitmise. Lõpparuandesse paranduste ja muudatusete sisseviimine toimub 50. – 52. nädalal. 6. Lõplikult valmis lõpparuande (pakkuja on lõpparuandesse sisse viinud vajalikud parandused ja muudatused) üleandmine toimub mitte hiljem kui 52. nädalal pärast lepingu sõlmimist. Edukas pakkuja esitab uuringutulemuste korrektselt vormistatud ja keeleliselt toimetatud lõpparuande ja lühikokkuvõtte, mis esitatakse elektrooniliselt muudetavas (soovitavalt .doc või .odf) ja mittemuudetavas (soovitavalt .pdf) formaadis. Pärast lõpparuande vastuvõtmist toimub kolmas väljamakse 40% projekti eelarvest. 7. Lõpparuande tutvustamine toimub kolme kuu jooksul pärast Tellija poolt lõpparuande vastuvõtmist: uuringu tulemuste presenteerimine kuni kahel korral. Pärast uuringu tulemuste presenteerimist toimub viimane väljamakse 10% projekti eelarvest. Pakkuja peab kinni pidama ajakavas märgitud vahearuande ja lõpparuande tähtaegadest. Pakkuja esitab koosolekute materjalid tellijale digitaalsel kujul vähemalt 5 tööpäeva enne koosoleku toimumist. Nii Tellijal kui ka uuringu teostaja esindajal on õigus teha ettepanek vajadusel täiendavate koosolekute kokkukutsumiseks. Kohtumised uuringu Tellija ja töövõtja vahel toimuvad ministeeriumite ühishoones Suur-Ameerika 1, Tallinn, juhul, kui kokku ei lepita teisiti ning protokollitakse töövõtja poolt. Kõigi tegevuste ja metoodikate osas tuleb täiendavalt välja tuua ka võimalikud riskid ja tõenäolised analüüsi käigus ette tulla võivad probleemid ning leida viisid, kuidas neid riske ennetavalt maandada, samuti tegutsemiseviisid probleemide lahendamiseks ning konkreetsed isikud, kes erinevate probleemide tekkimisel nende lahendamisega tegelevad ja selle eest vastutavad. Pakkuja koostab uuringu läbiviimiseks uuringumeeskonna, millele esitatud miinimum nõuded on toodud hankedokumendis „Nõuded pakkuja meeskonnale“. Uuringu meeskond peab olema koostatud arvestades analüüsi läbiviimiseks kasutatavaid metoodikaid ja eesmärkide saavutamist. Vajalikud on pakkuja meeskonna iga liikme eelnev töökogemus ja pädevused, mis peavad olema kooskõlas kasutatavate metoodikate ja nende keerukuse astmega ning soovitud väljundite loomise võimekusega. Pakkujal on lubatud uuringumeeskonda täiendada vastavalt enda varasematele kogemusele sarnaste projektide ja analüüsidega, kaasates täiendavaid eksperte, analüütikuid jt spetsialiste. Iga meeskonnaliige peab kinnitama oma pädevusi ja teadlikkust meeskonda kaasamisest (ning vastavalt oma tööaja planeerimisest) isiklikult digiallkirjastatud CV-ga. Tellijal on õigus nõuda kohtumistel osalemist või sisuliste küsimustega pöörduda otse ajakavas näidatud meeskonnaliikmete poole, kui tekib ajalisi tõrkeid, vastamata küsimusi või kvaliteedi probleeme tegevustes, milles nad on peamisteks vastutajateks või läbiviijateks. Tellija soovib analüüsi tulemitena saada:  analüüsi ettevalmistavat kaardistust koos kavandatava instrumentaariumiga ehk intervjuude kavadega (eesti ja vene keeles);  vastused püstitatud hüpoteesidele – kas leidis, ei leidnud kinnitust, leidis osaliselt kinnitust ja selle põhjendus;  lõplikul kujul metoodika kirjeldus, analüüsi lähte- vahe- ning võrdlev lõpparuanne;  analüüsitulemuste kokkuvõtet, kuni 1 A4, eesti ja inglise keeles;  analüüsi peamisi tulemusi (sh ettepanekuid) koondavaid esitluste slaide eesti ja inglise keeles;  edukas pakkuja peab pärast tööde vastuvõtmist tegema ettekande ja tutvustama analüüsi tulemusi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi korraldatud koosolekul ning täiendavalt ühel seminaril. Lisa 1 - Ennetavate meetmete teenuste tingimused  Eesti Töötukassa töötust ennetavate teenuste „Tööta ja õpi“ analüüs INFORMEERIMISE JA TEADLIKU NÕUSOLEKU VORM INTERVJUU LÄBIVIIMISEKS Lugupeetud… Kutsume Teid osalema uuringus „Eesti Töötukassa töötust ennetavate teenuste „Tööta ja õpi“ analüüs“. Eesti Töötukassa töötust ennetavate teenuste „Tööta ja õpi“ analüüsi eesmärk on hinnata ennetavate meetmete asjakohasust osalejaid ja nende vajadusi arvestades ning uurida ennetavate meetmete tulemuslikkust, mõju ning jätkusuutlikkust. Töö tulemusena valmib põhjalik analüüs töötust ennetavate meetmete asjakohasusest, tulemuslikkusest, mõjust ja jätkusuutlikkusest. Uuring annab tervikliku ülevaate töötust ennetavate meetmete mõjust sihtrühmadele (töötaja, töötu ja tööandja) ning selgitab, kuidas teenuseid saaks edaspidi paremini tööturu vajadustele vastavaks kohandada ning sihistada täpsemalt sihtrühmade vajadustele. Uuringut viib läbi Tartu Ülikooli (TÜ) sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (Lossi 36, Tartu). Kõigi uuringus kogutud andmete volitatud töötleja on Tartu Ülikool, keda esindab käesolevas uuringus Helen Urmann ([email protected]). Uuringu tellija ja rahastaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (andmete vastutav töötleja). Isikuandmete vastutavat töötlejat ehk Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (Suur-Ameerika tn 1, 10122 Tallinn) esindab käesolevas uuringus Anna-Liina Väkram ([email protected]. Uuringu läbiviimine on saanud kooskõlastuse Andmekaitse Inspektsioonilt (otsus XXX, pp.kk.2025) ning uuringu toimumisele on loa andnud ka Tartu Ülikooli inimuuringute eetikakomitee (otsus 403T-3). Intervjuu käigus küsitakse küsimusi Eesti Töötukassa töötust ennetavate teenuste kohta ning inimeste kokkupuutest nende teenustega. Lisaks teenuseid kasutanud inimestele intervjueerime teenuseid mitte kasutanud inimesi selleks, et hinnata objektiivselt teenuste mõju, võrreldes osalejate tulemusi sarnaste isikutega, kes teenust ei saanud. Miks mina olen kutsustud uuringus osalema? Teie kui sihtrühma esindaja arvamus on meile äärmiselt väärtuslik, kuna see võimaldab uuringu läbiviijatel saada hinnanguid, arvamusi ja teadmisi kogemuslikust vaatenurgast. Uuringus osalemine on vabatahtlik, mis tähendab, et Teil on õigus alati ilma selgitusi andmata loobuda intervjuu andmisest või see iga hetk katkestada. Uuringus osalemine ei mõjuta mingilgi moel teenustel osalemist ega töötukassa poolt antavate toetuste saamist. Kus ja kuidas uuring läbi viiakse? Intervjuu viiakse läbi Teile sobival viisil. Võimalik on kohtuda Teie poolt valitud kohas või kasutada selleks sobivat kaugtööformaati (nt videokõned Zoomi keskkonnas). Soovi korral võime läbi viia ka telefoniintervjuu. Intervjuu Teiega kestab umbes üks kuni kaks tundi. Intervjuu salvestatakse Teie nõusolekul, helisalvestise põhjal koostatakse intervjuust kokkuvõte, millest eemaldatakse Teie isiku tuvastamist võimaldavad andmed. 1 Mida kogutud andmetega tehakse? Teie poolt intervjuu käigus jagatud teavet kasutatakse üksnes käesoleva uuringu läbiviimise eesmärgil. Kõik uuringu käigus kogutavad andmed on konfidentsiaalsed ning neid ei jagata kolmandate isikutega. Pärast intervjuude toimumist koostab intervjuu läbiviija intervjuust kokkuvõtte, millest eemaldatakse kõik andmed, mis võimaldaksid Teie isikut tuvastada. Kokkuvõttest ei ole võimalik järeldada, et just Teie uuringus osalesite. Kõik materjalid hoitakse Tartu Ülikooli turvatud ja parooliga kaitstud serveris, millele on juurdepääs ainult uurimisrühma liikmetel. Uuringu tulemused esitatakse üldistatul kujul ja avalikustatakse aruandes viisil, mis võimalda tuvastada Teie osalust uuringus. Intervjuude helisalvestisi säilitatakse neli kuud pärast uuringu lõppemist (eeldatavasti 19.08.2026) ning seejärel need hävitatakse. Kogutud andmete ja nende analüüsi tulemusel valmib aruanne mis tehakse kättesaadavaks nii Tartu Ülikooli kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehtedel. Kui olete nõus ülaltoodud tingimustega, palume täita järgmisel lehel oleva teadliku nõusoleku vorm. Juhul, kui see täidetakse kirjalikult, on sellest kaks võrdset eksemplari, millest üks jääb intervjueeritavale ja teine uuringu läbiviijale (TÜ sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus). Allkirjastatud nõusoleku lehte hoitakse Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuses lukustatavas kapis kuni kuupäevani, mil kõik uuringut puudutavad andmed hävitatakse(19.08.2026) Pärast seda nõusoleku vorm hävitatakse. Juhul, kui intervjuu antakse kaugtööformaati kasutades, palume Teil anda oma nõusoleku suuliselt ning see salvestatakse. Salvestus kustutatakse sarnastel tingimustel nagu kirjalikud nõusolekud. 2 Kui olete nõus uuringus osalema, siis palun täitke ja allkirjastage alltoodud vorm. Palun lisage oma ees- perekonnanime esitähed (initsiaalid) väite kõrval olevasse kastikesse, kui väitega nõustute. Väide: Initsiaalid Kinnitan, et olen teadlik läbiviidava uuringu eesmärgist, metoodikast, ajakulust ja andmete kasutamise viisist. Nõustun minu isikuandmete töötlemisega uuringu raames Saan aru, et osalen intervjuus vabatahtlikult ja et mul on õigus igal ajal intervjuus osalemisest loobuda ilma põhjendusi andmata. Annan loa intervjuu salvestada ja kirjutada helisalvestise põhjal intervjuust kokkuvõte, millest eemaldatakse minu isiku tuvastamist võimaldavad andmed. Saan aru, et minu konfidentsiaalsus on tagatud, kui uurija kasutab minu poolt antud informatsiooni töötust ennetavate teenuste paremaks muutmisel. Nõustun osalema rühmaintervjuus ning olen teadlik, et intervjuus osalevad ka teised isikud. Mõistan, et rühmas jagatav teave on konfidentsiaalne ning kohustun hoidma teiste osalejate jagatud info Mind, ......................................., on teavitatud, et osalen Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse poolt läbiviidavas uuringus, mille raames viiakse minuga läbi intervjuu. Olen teadlik, et minu poolt jagatud teavet kasutatakse ainult nimetatud uuringu eesmärkidel ning kõiki andmeid töödeldakse konfidentsiaalselt ja anonüümselt. Mulle on selgitatud, kuidas intervjuuandmeid kasutatakse, säilitatakse ja millisel viisil tagatakse minu isikuandmete kaitse. Kinnitan oma nõusolekut selles osalemiseks allkirjaga. Tean, et mul on võimalus saada lisateavet uuringu kohta ning esitada küsimusi uuringu läbiviijalt Helen Urmannilt (projektijuht-analüütik, Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus, Lossi 36, [email protected], +372 737 6377). Osaleja informeerimise ja teadliku nõusoleku leht vormistatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb uuritavale ja teine uurijale. Uuritava allkiri..................................................................................... Kuupäev, kuu, aasta ................................... Uuritavale informatsiooni andnud isiku nimi: ................................................... Uuritavale informatsiooni andnud isiku allkiri: ................................................. Kuupäev, kuu, aasta ................................... 3  Uuring: Eesti Töötukassa töötust ennetavate teenuste „Tööta ja õpi“ analüüs Intervjuude kavad on loodud järgnevatele sihtrühmadele: teenustel osalenud töötav inimene, teenustel osalenud töötu inimene, teenust kasutanud tööandjad, kontrollrühmad ehk teenust mitte kasutanud töötajad ja tööandjad. Lisaks tundliku teema tõttu tehakse intervjuud terviseprobleemidega inimestega individuaalselt. Eelnevalt on intervjueeritavale uuringut ja selle eesmärke suuliselt või kirjalikult lühidalt tutvustatud, mille alusel on saadud esialgne suuline või kirjalik nõusolek uuringus osalemiseks. Kui intervjuu toimub silmast silma, allkirjastas osaleja nõusolekulehe paberkandjal. Kui intervjuu toimub kaugtööformaatide kaudu (nt telefoni või videokõne teel), kinnitas osaleja oma nõusoleku kirjalikult e-posti teel või suuliselt, mis salvestatakse enne intervjuu algust. Sellegi poolest alustatakse intervjuud alati sissejuhatusega, mille jooksul antakse intervjueeritavale info tema poolt antud intervjuu (andmete) kasutamise kohta ning küsitakse veel kord, kas intervjueeritavale on kõik nõusolekulehel olevad tingimused selged. Sissejuhatav osa kõigile: Tere! Viime läbi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel uuringut „Eesti Töötukassa töötust ennetavate teenuste „Tööta ja õpi“ analüüs“, mille tulemusena esitame soovitused ning ettepanekud Töötukassa ennetavate meetmete teenuste tõhustamiseks. Selle käigus viime intervjuud läbi erinevate sihtrühmade esindajatega, sealhulgas ka teiega. Tänan, et nõustusite intervjuud andma! Enne intervjuuga alustamist räägin veel lühidalt intervjuu tulemuste kasutamise kohta. Infot, mida te meiega intervjuu käigus jagate, kasutame ainult uuringu läbi viimise eesmärgil; me ei seosta teie antud sisendit aruannetes teie isikuga ning teie isikut tuvastada võimaldavad andmed kustutame pärast uuringu läbiviimist. Intervjuu tulemused esitame üldistatud kujul, näiteks viitame teile kui teenuste kasutajale (töötu, töötav, ei saa terviseseisundi tõttu senise töö tegemist jätkata jm). Kõik uuringu käigus kogutavad andmed on konfidentsiaalsed ning neid ei jagata kolmandate isikutega. Kõiki uuringuga seotud materjale hoiame analüüsi läbi viimise ajal Tartu Ülikooli turvatud serveris, millele on juurdepääs ainult uurimisrühma liikmetel. Analüüsi tulemusi avalikustame aruandes nii, et teid ega teisi uuringus osalejaid ei ole võimalik ära tunda. Kas see sobib teile? On teil mulle veel küsimusi, enne kui jätkame? Kui osaleja kinnitab verbaalselt, et on nõus jätkama, liigub uurija edasi salvestamise loa küsimisega.  Silmast silma intervjuu korral tutvustatakse osalejatele nõusoleku vormi ja palutakse nõusoleku korral vorm allkirjastada:1 Teile on tutvustatud uuringus osaleja nõusoleku vormi ning näen, et olete nõus uuringus osalemisega ja selle intervjuu salvestamisega. Alustan nüüd salvestamisega.  Telefoniintervjuu korral tutvustatakse osalejatele uuringu uurimisprobleemi, -eesmärki, loogikat, mille alusel osaleja on valimisse valitud, andmete kogumise, säilitamise ja kasutamise põhimõtteid suuliselt. Uurija palub osalejal kinnitada, et on uurija jagatud 1 Kursiivis tekst siin ja edaspidi on abistav tekst uurijale.  informatsiooni kätte saanud, nõus uuringus osalema ning intervjuud salvestama. Uurija palub osalejal kinnitust korrata salvestise jaoks: Palun kinnitage salvestise jaoks üle, et teile on selgitatud uuringu eesmärki ja saadud andmete kasutamisega seonduvat. Tänan teid, lähme nüüd edasi intervjuu juurde. INTERVJUUD TEENUSTEL OSALENUD TÖÖTAVATE INIMESTEGA (I)2 Individuaalintervjuude tarbeks kohandatakse rühmavestluseks loodud kava, sh keskendudes vajadusel nendele teemadele, mis on rühmaintervjuudes saanud vähe tähelepanu või mida ajapuuduse tõttu ei saanud kajastada. Allolevates intervjuukavades on toodud tumedas kirjas põhiküsimused ning täiendavad küsimused, mida uurija küsib vastavalt vajadusele täpsustuste saamiseks. Intervjuud viivad läbi kogenud uurijad, kes kohandavad vajadusel küsimuste järjekorda ja sõnastust, arvestades intervjueeritavate vastuste ja vajadustega. SISSEJUHATUS Teeme tutvumisringi: nimi ja kust olete pärit. Teid valiti rühmaintervjuule, kuna olete osalenud (nimeta konkreetne teenus, millel intervjueeritavad osalesid: tööturukoolitus, kvalifikatsioonisaamise toetus, tasemeõppes osalemise toetus). Palun keskenduge sellele konkreetsele teenusele, mille raames teid intervjuusse valiti. Kui olete osalenud ka teistes Töötukassa teenustes, siis palun proovige eristage neid kogemusi, et saaksime täpsemalt hinnata just töötust ennetavate teenuste ehk paketi „Tööta ja õpi“ mõju. Vestluses käsitletakse kolme peamist teemat: info töötust ennetavate teenuste kohta, kogemused teenusel osalemisega ning teenuste kasutegur ja motivatsioon nendel osalemiseks. Rühmaintervjuuks: Selleks, et meie vestlus sujuks täna kenasti, lepime kokku selles, et kõik räägitud detailid jäävad meievahelisse vestlusesse. Soovin kuulda kõigi mõtteid, seega annan kõigile ühekaupa sõna. Ootame väga teie omavahelist mõttevahetust ja arutelu. Kuna meil võivad olla erinevad kogemused ja vaatenurgad, palun austame üksteise arvamusi ning hoiame vestluse lugupidava ja sõbralikuna. Anname igaühele võimaluse oma mõtte lõpuni jagada – nii ei lähe midagi kaduma. 2 Ennetavaid teenuseid saanutega tehakse rühmaarutelusid ja vesteldakse ka vajadusel / uuritavate soovi korral individuaalselt (kaugemad asukohad, kaugtööformaate kasutades). Rühmaarutelude puhul on intervjuu formaadist tulenevalt intervjuukava piiritletud põhiteemadega ajapiirangu tõttu – 1,5 kuni 2 tunnise vestluse käigus tutvustab uurija (moderaator) uuringut, selgitab rühmaarutelu kui meetodi toimumist ning arutelu „reegleid“; küsib küsimusi põhiteemade kohta (täpsustavate alaküsimustega) ja teeb väljajuhatuse. Individuaalintervjuudes on võimalik käsitleda enam küsimusi, kuna üks-ühele vestlus on ajaliselt paindlikum. Uurijad saavad vajadusel kasutada individuaalintervjuusid selleks, et täpsustada teemasid, mis ei saanud rühmaintervjuudes piisavalt tähelepanu. I TEEMA- INFO Kuidas saite (tööturukoolitus, kvalifikatsioonisaamise toetus, tasemeõppes osalemise toetus) teenuse kohta teada? Milliseid kanaleid pidi saite infot teenuste kohta? Kuidas hindate teavitustegevust – kas vajalik info oli kergesti leitav ja arusaadav? Millest tundsite info osas kõige enam puudust? Mida võiks muuta, et info paremini kättesaadav oleks? Kuidas võiks ideaalis info selliste teenuste kohta Teieni jõuda? Kuidas jõuda nende inimesteni, kes ei ole kursis Töötukassa teenusega ega otsi iseseisvalt infot selle kohta (nt pikaaegne töötu, vähenenud oskustega, erialase hariduseta, terviseprobleemidega inimesed jne)? II TEEMA - KÜSIMUSED KONKREETSE TEENUSE KOHTA: tööturukoolitus (sh eesti keel), kvalifikatsioonisaamise toetus, tasemeõppes osalemise toetus 1. TÖÖTURUKOOLITUS KOOLITUSKAARDIGA- töötav inimene Räägime nüüd tööturukoolitustest, kus olete meie andmetel osalenud. Kirjeldage kõigepealt palun, kui lihtne või keeruline oli tööturukoolitusele pääseda? Mis ajendas Teid tööturukoolitusele minema? Kuidas pöördusite Töötukassasse tööturukoolituste saamiseks? Kuidas selgus, millisele koolitusele on teil võimalik minna? Milliseid takistusi tuli teil tööturukoolitusele saamiseks ületada? Mis aitas neist üle saada? Milliseid tingimusi tuli selleks täita, et tööturukoolitusele saada? Kas need tingimused olid arusaadavad Teie jaoks? Kas ja kuidas tuleks koolitusele saamise tingimusi muuta, et koolitustele pääsemine oleks lihtsam? Kuidas kujunes koolitusvalik – kui kindel olite enne koolitustele minekut selles, milliseid teadmisi ja oskusi on Teil vaja juurde õppida? Milline on teie kogemus sobiva koolituse leidmisel? Kuidas hindate koolituste valiku piisavust ja sobivust? Mil määral vastas saadaval olnud koolituste valik Teie tegelikele vajadustele ja ootustele? Kas koolitusvalikuid oli Teie hinnangul piisavalt Teie vajadusi arvestades? Kuidas hindate karjäärinõustamist enne koolituse alustamist? Kuivõrd aitas karjäärinõustamine Teil valida sobiva eriala või täpsustada juba olemasolevat valikut? Kui palju mõjutas karjäärinõustamine Teie otsust koolitusel osaleda? Mil määral võeti karjäärinõustamisel jutuks töö, koolitustel osalemise ja pereelu ühitamise võimalikkus? Kas Teie arvates võiks karjäärinõustamisel midagi muuta ja kui, siis mida? Kas olete osalenud ka mõnel muul tasuta koolitusel peale Töötukassa poolt pakutavate tööturukoolituste? Miks? Millistes? Kuidas Te nende koolitusteni jõudsite? Kuidas erinevad need koolitused Töötukassa omadest (sisu, kvaliteet, kasulikkus)? Mida arvate sellest, et osa Töötukassa koolitusi kattub õppeasutuste enda pakkumistega? Kuidas tundub – kas koolitusvõimalusi on praegu piisavalt? Kui mõtlete enda kogemusele, siis millistest koolitustest või teemadest tunnete, et on kõige rohkem puudus? 1.2. EESTI KEELE KOOLITUSEL OSALENUD – tööturukoolituste raames eesti keele koolitusel osalenutele Millised on peamised põhjused, miks otsustasite eesti keele koolitusel osaleda? Kuivõrd oli see seotud tööga? Kuivõrd oli ajendiks see, et töötamise jätkamiseks oli vajalik keeleoskus? Ametlikud keelenõuded? Edasised tööalased plaanid või soov kasutada oma erialaseid oskuseid, kuid eesti keele oskuseta oleks see keerulisem? Kuidas on eesti keele õppimine mõjutanud Teie tööelu? Mis on Teie igapäevatöös muutunud pärast eesti keele koolituse läbimist? Mida arvate sellest, et eesti keele koolitusi pakutakse Töötukassa kaudu? Miks otsustasite õppida just Töötukassa kaudu, kuigi koolitusi pakuvad ka teised asutused (nt HTM, erakoolitusettevõtted)? Mõned inimesed katkestavad eesti keele koolituse enne lõppu. Mis võiks Teie arvates olla need põhjused, miks inimesed koolituse pooleli jätavad? Mõeldes oma kogemusele - kuidas saaks Töötukassa õppijaid toetada? Mida peaks muutma selleks, et katkestamised väheneksid? 2. TASEMEÕPPES OSALEMISE TOETUS (töötavale) Räägime tasemeõppe toetustest, mida olete meie andmetel saanud. Intervjuueritakse tasemeõppe läbinuid, mitte katkestajaid. Kirjeldage kõigepealt palun, mis ajendas Teid tasemeõppesse minema. Miks otsustasite minna tasemeõppesse (mitte nt täiendkoolitusele)? Milline oli Teie hariduslik taust enne tasemeõppes alustamist? Milliseid takistusi tuli Teil tasemeõppesse asumisel ette, kui üldse? Mis aitas raskustest üle saada? Milline oli Teie kogemus tasemeõppes osalemise toetuse taotlemisega? Milliseid tingimusi tuli Teil selleks täita, et tasemeõppe toetust saada? Kuidas mõjutasid need tingimused Teie tasemeõppesse astumise otsust? Kuidas hindate Töötukassa tasemeõppe toetuse tingimusi? Kuidas mõjutas Teie otsust tasemeõppe toetust taotleda see, et avaldus tuli esitada 30 päeva jooksul pärast õpingute algust? Kuidas saite teada, et toetuse taotlemiseks on kindel tähtaeg? Kas jõudsite selle aja jooksul kõik vajalikud dokumendid ja otsused teha? Milline oleks teie arvates mõistlik aeg toetuse taotlemiseks? Kas pikem taotlemise aeg oleks teinud otsustamise või asjaajamise lihtsamaks? Kui oluline oli Teie jaoks tasemeõppes osalemise rahaline toetus? Mis rolli mängis tasemeõppes osalemise toetus otsusel õppima asuda? Kas toetus leevendas mõnda konkreetset raskust (nt rahaline koormus, töölt eemalolek)? Kas oleksite asunud õppima ka selle toetuseta? Kui toetust ei oleks, kas läheksite uuesti õppima? Mis tingimustel läheksite uuesti õppima? Kuidas vastas toetus Teie vajadustele (kas see oli piisav)? Millist mõju oleks avaldanud Teie otsusele tasemeõppesse astuda see, kui tasemeõppe toetus oleks olnud väiksem? Suurem? Kuidas leidsite endale vajaliku ja sobiva tasemeõppe eriala? Kuidas hindate karjäärinõustamist enne tasemeõppe alustamist? Kuivõrd aitas karjäärinõustamine Teil valida sobiva tasemeõppe eriala või täpsustada juba olemasolevat valikut? Kui palju mõjutas karjäärinõustamine Teie otsust tasemeõppesse asumiseks? Mil määral võeti karjäärinõustamisel jutuks töö, õppimise ja pereelu ühitamise võimalikkus? Kas Teie arvates võiks karjäärinõustamisel midagi muuta ja kui, siis mida? Olete tänaseks õpingud lõpetanud. Mis aitas Teil tasemeõpinguid mitte katkestada ja need lõpuni läbida? Mis tegi õppimise jätkamise Teie jaoks lihtsaks või raskeks? Millist tuge vajasite selleks, et õpingud edukalt lõpetada? Millist tuge või abi vajaksid Teie arvates tasemeõppes osalejad praegu ja tulevikus, et ennetada katkestamisi? Mida tuleks selleks muuta (nt tasemeõppe toetamise tingimustes) või millised tegevused sellele kaasa aitaksid? Kelle rolliks võiks olla õppijate toetamine (nt kool, Töötukassa, tööandja või mõni muu osapool)? 3. KVALIFIKATSIOONI SAAMISE TOETAMINE Mille tõttu otsustasite kvalifikatsiooni taotleda? Kuivõrd oli kvalifikatsiooni olemasolu vajalik selle töö tegemiseks, mida te praegu teete? Kas kvalifikatsioonita oleks olnud keerulisem seda tööd saada? Kas kvalifikatsiooni puudumine on varasemalt Teie hinnangul takistanud tööle saamist? Milliseid võimalusi annab kvalifikatsiooni olemasolu tööelus? Mis soodustab kvalifikatsiooni saamist, mis takistab? Mis ajendas Teid taotlema Töötukassast toetust kvalifikatsiooni saamise hüvitamiseks? Milliseid tingimusi tuli Teil selleks täita, et kvalifikatsiooni saamise toetust saada? Kuidas hindate Töötukassa kvalifikatsiooni saamise toetuse tingimusi (keerukus, info kättesaadavus, arusaadavus)? Kas nendes tingimustes peaks midagi muutma? Mida täpsemalt oleks vaja muuta? Milliseks hindate oma tööandja huvi kvalifikatsiooni omandamise vastu? Milliseid võimalusi võiks tööandja pakkuda, et töötajad saaksid oma kvalifikatsiooni tõendada või ajakohastada? Kas see oleks üldse tööandja roll? Mõned inimesed ei kipu oma kvalifikatsiooni tõendama. Mis võib Teie arvates olla peamine põhjus, miks seda ei tehta? Kuidas saaks motiveerida inimesi kvalifikatsiooni saamise protsessi ette võtma? III TEEMA – TEENUSE KASUTEGUR JA INIMESE MOTIVATSIOON Kuidas on teenus(ed) aidanud Teid Teie tööeluga seonduvalt? Millist kasu või muutust olete teenuselt saanud? Kuivõrd on teenus aidanud Teil: leida uus töö; liikuda karjääriredelil ülespoole; saada palgakõrgendust; vahetada valdkonda; alustada tööd uuel erialal? Kuivõrd aitas(id) teenus(ed) kaasa Teie tööalaste oskuste arendamisele? Milliseid uusi oskuseid omandasite? Kuivõrd on teenused aidanud Teil täiendada olemasolevaid oskuseid? Kuidas on teenus aidanud Teil suurendada oma enesekindlust või konkurentsivõimet tööturul? Palun tooge näiteid. Kuidas on teenus(ed) Teile majanduslikult kasu toonud? Milline mõju on teenus(t)el olnud teie sissetulekutele? On teil tekkinud rohkem kindlustunnet oma majandusliku olukorra suhtes? Kuidas hindate oma valmisolekut midagi uut tööalaselt juurde õppida? Mille põhjal otsustate, kas peate end töö jaoks hariduslikult täiendama? Millised tegurid toetavad Teie osalemist enesetäienduses? Mis takistab Teil või Teie kolleegidel enesetäiendamisel osalemast? Milliseks hindate oma kogemuse põhjal tööandjate valmisolekut võimaldada oma töötajatele tööalast enesetäiendust? Milline on Teie tööandja suhtumine enesetäiendamisse? Kas tööandja on pakkunud ise võimalusi või olete ise avaldanud tööandjale soovi ennast täiendada? Mille põhjal Teie arvates tööandjad otsustavad, kas toetada töötajate tööalaste oskuste arendamist? Mis aitaks kaasa sellele, et Te kasutaksite rohkem Töötukassa poolt pakutavaid tööalaste oskuste arendamise võimalusi? Millised motivaatorid innustaksid teid kasutama Töötukassa poolt pakutavaid teenuseid? Milline info, tugi või korraldus aitaks Teil või Teie kolleegidel neid võimalusi paremini kasutada? Millised võimalused või abi aitaksid Teil valida sobiva ümber- või täiendõppe? Kes võiks sellist abi pakkuda – riik, tööandja, koolitusasutus või karjäärinõustaja? VÄLJAJUHATUS Intervjueerija võtab vestluse kokku: mis teemaplokid said läbitud ning mis mõtted vestlustest jäid kõlama. Kas soovite midagi lisada, mida me ei küsinud, aga mis Teie arvates on oluline? Tänan teid osalemise eest! INDIVIDUAALINTERVJUUD TEENUSTEL OSALENUD TERVISEPROBLEEMIDEGA INIMESTEGA (nii töötav kui töötu) Kuna terviseprobleemidega isikuid ei saa tundliku teema tõttu kaasata rühmaintervjuudele, tehakse nendega individuaalintervjuud, et säiliks intervjuule värvatud inimeste privaatsus ja konfidentsiaalsus. Intervjuukava kohandatakse individuaalintervjuu jaoks, kuid oluline on, et kavas esitatud peamised teemad saavad kaetud. Tumedas kirjas on põhiküsimused. Küsija küsib täiendavaid küsimusi vastavalt vajadusele - tüüpiliselt annab vastaja üks vastus teavet mitme küsimuse kohta korraga. Terviseprobleemidega inimesed on osalenud meie andmetel tööturukoolitustel kui tasemeõppe toetuse saamisel. Vestluses käsitletakse kolme peamist teemat: info töötust ennetavate teenuste kohta, kogemused osaletud ennetaval teenusel ning teenuste kasutegur ja motivatsioon nendel osalemiseks. SISSEJUHATUS Teeme tutvumisringi: nimi ja elukoht. Teid valiti rühmaintervjuule, kuna olete osalenud (nimeta konkreetne teenus, millel intervjueeritavad osalesid, nendeks teenusteks saab olla tööturukoolitus, kvalifikatsioonisaamise toetus, tasemeõppes osalemise toetus). Palun keskenduge sellele konkreetsele teenusele, mille raames teid intervjuusse valiti. Kui olete osalenud ka teistes Töötukassa teenustes, siis palun eristage neid kogemusi, et saaksime täpsemalt hinnata just töötust ennetavate teenuste ehk paketi „Tööta ja õpi“ mõju. Kuidas on Teie terviseseisund mõjutanud teie võimalusi tööturul või koolitustel osaleda? Abiküsimused: Kuidas on tervise seisund mõjutanud teie töövõimet? I TEEMA - INFO Kuidas saite (tööturukoolitus, kvalifikatsioonisaamise toetus, tasemeõppes osalemise toetus) teenuse kohta teada? Milliseid kanaleid pidi saite infot teenuste kohta? Kuidas hindate teavitustegevust – kas vajalik info oli kergesti leitav ja arusaadav? Millest tundsite info osas kõige enam puudust? Mida võiks muuta, et info paremini kättesaadav oleks? Kuidas võiks ideaalis info selliste teenuste kohta Teieni jõuda? Kuidas jõuda nende inimesteni, kes ei ole kursis Töötukassa teenusega ega otsi iseseisvalt infot selle kohta (nt pikaaegne töötu, vähenenud oskustega, erialase hariduseta, terviseprobleemidega inimesed jne)? II TEEMA - KÜSIMUSED KONKREETSE TEENUSE KOHTA: tööturukoolitus, tasemeõppes osalemise toetus ja lisanduvad küsimused terviseseisundi kohta 1. TÖÖTURUKOOLITUS KOOLITUSKAARDIGA- töötav inimene Räägime nüüd tööturukoolitustest, kus olete meie andmetel osalenud. Kirjeldage kõigepealt palun, kui lihtne või keeruline oli tööturukoolitusele pääseda? Mis ajendas Teid tööturukoolitusele minema? Kuidas pöördusite Töötukassasse tööturukoolituste saamiseks? Kuidas selgus, millisele koolitusele on Teil võimalik minna? Milliseid takistusi tuli Teil tööturukoolitusele saamiseks ületada? Mis aitas neist üle saada? Milliseid tingimusi tuli selleks täita, et tööturukoolitusele saada? Kas need tingimused olid Teie jaoks arusaadavad? Kas ja kuidas tuleks koolitusele saamise tingimusi muuta, et terviseprobleemidega inimesed osaleksid rohkem? Kuidas kujunes koolitusvalik – kui kindel olite enne koolitustele minekut selles, milliseid teadmisi ja oskusi on Teil vaja juurde õppida? Milline on Teie kogemus sobiva koolituse leidmisel? Kuidas hindate koolituste valiku piisavust ja sobivust? Mil määral vastas saadaval olnud koolituste valik Teie tegelikele vajadustele ja ootustele? Kas koolitusvalikuid oli Teie hinnangul piisavalt Teie vajadusi arvestades? Kuidas hindate karjäärinõustamist enne koolituse alustamist? Kuivõrd aitas karjäärinõustamine Teil valida sobiva eriala või täpsustada juba olemasolevat valikut? Kui palju mõjutas karjäärinõustamine Teie otsust koolitusel osaleda? Mil määral arvestati karjäärinõustamises sellega, milline on Teie tervise seisund?? Kas Teie arvates võiks karjäärinõustamisel midagi muuta ja kui, siis mida? Kas olete osalenud ka mõnel muul tasuta koolitusel peale Töötukassa poolt pakutavate tööturukoolituste? Miks? Millistes? Kuidas Te nende koolitusteni jõudsite? Kuidas erinevad need koolitused Töötukassa omadest (sisu, kvaliteet, kasulikkus)? Mida arvate sellest, et osa Töötukassa koolitusi kattub õppeasutuste enda pakkumistega? Kuidas tundub – kas koolitusvõimalusi on praegu piisavalt? Kui mõtlete enda kogemusele, siis millistest koolitustest või teemadest tunnete, et on kõige rohkem puudus? 2. TASEMEÕPPES OSALEMISE TOETUS Räägime tasemeõppe toetustest, mida olete meie andmetel saanud. Kirjeldage kõigepealt palun, mis ajendas Teid tasemeõppesse minema. Miks otsustasite minna tasemeõppesse (mitte nt täiendkoolitusele)? Milline oli Teie hariduslik taust enne tasemeõppes alustamist? Milliseid takistusi tuli Teil tasemeõppesse asumisel ette, kui üldse? Mis aitas raskustest üle saada? Milline oli Teie kogemus tasemeõppes osalemise toetuse taotlemisega? Milliseid tingimusi tuli Teil selleks täita, et tasemeõppe toetust saada? Kuidas mõjutasid need tingimused Teie tasemeõppesse astumise otsust? Mis võib Teie arvates olla selle põhjuseks, et terviseprobleemidega inimesed ei kipu tasemeõppe toetust taotlema (nt teadmatus, info puudus, keerukas protsess vms)? Kuidas hindate Töötukassa tasemeõppe toetuse tingimusi (sh terviseprobleemidega inimeste vaates)? Kas ja kuidas tuleks tasemeõppe toetuse saamise tingimusi muuta, et terviseprobleemidega inimesed osaleksid rohkem? Kui oluline oli Teie jaoks tasemeõppes osalemise rahaline toetus? Mis rolli mängis tasemeõppes osalemise toetus otsusel õppima asuda? Kas toetus leevendas mõnda konkreetset raskust (nt rahaline koormus, töölt eemalolek)? Kas oleksite asunud õppima ka selle toetuseta? Kui toetust ei oleks, kas läheksite uuesti õppima? Mis tingimustel läheksite uuesti õppima? Kuidas vastas toetus Teie vajadustele (kas see oli piisav)? Millist mõju oleks avaldanud Teie otsusele tasemeõppesse astuda see, kui tasemeõppe toetus oleks olnud väiksem? Suurem? Kuidas leidsite endale vajaliku ja sobiva tasemeõppe eriala? Kuivõrd mängis valiku tegemisel rolli Teie tervis? Kuidas Teie arvates mõjutavad terviseprobleemid võimalusi valida sobiv eriala tasemeõppes? Kes ja kuidas saab toetada terviseprobleemidega inimesi koolituste/eriala valikul, mis vastab terviseprobleemidega inimeste vajadustele? Mis tuge oleks vaja? Kuidas hindate karjäärinõustamist enne tasemeõppe alustamist? Kuivõrd aitas karjäärinõustamine Teil valida sobiva tasemeõppe eriala või täpsustada juba olemasolevat valikut? Kui palju mõjutas karjäärinõustamine Teie otsust tasemeõppesse asumiseks? Mil määral võeti karjäärinõustamisel jutuks Teie terviseseisund? Kas Teie arvates võiks karjäärinõustamisel midagi muuta ja kui, siis mida? Olete tänaseks õpingud lõpetanud. Mis aitas Teil tasemeõpinguid mitte katkestada ja need lõpuni läbida? Mis tegi õppimise jätkamise Teie jaoks lihtsaks või raskeks? Millist tuge vajasite selleks, et õpingud edukalt lõpetada? Millist tuge või abi vajaksid Teie arvates tasemeõppes osalejad praegu ja tulevikus, et ennetada katkestamisi? Mida tuleks selleks muuta (nt tasemeõppe toetamise tingimustes) või millised tegevused sellele kaasa aitaksid? Kelle rolliks võiks olla õppijate toetamine (nt kool, Töötukassa, tööandja või mõni muu osapool)? III TEEMA – TEENUSE KASUTEGUR JA INIMESE MOTIVATSIOON Kuidas on teenus(ed) aidanud teid teie tööeluga seonduvalt? Millist kasu või muutust olete teenuselt saanud? Kuivõrd on teenus aidanud Teil: leida uus töö; liikuda karjääriredelil ülespoole; saada palgakõrgendust; vahetada valdkonda; alustada tööd uuel erialal? Kuivõrd aitas(id) teenus(ed) kaasa Teie tööalaste oskuste arendamisele? Milliseid uusi oskuseid omandasite? Kuivõrd on teenused aidanud Teil täiendada olemasolevaid oskuseid? Kuidas on teenus aidanud Teil suurendada oma enesekindlust või konkurentsivõimet tööturul? Võimalusel tooge palun näiteid. Kuidas on teenus(t)el osalemine toetanud Teie majanduslikku toimetulekut? Milline mõju on teenus(t)el olnud Teie sissetulekutele? On Teil tekkinud rohkem kindlustunnet oma majandusliku olukorra suhtes? Mis aitaks kaasa sellele, et te kasutaksite rohkem Töötukassa poolt pakutavaid tööalaste oskuste arendamise võimalusi? Milline info, tugi või korraldus aitaks Teil või Teie kolleegidel neid võimalusi paremini kasutada? Millised muudatused või vajadused Teie tööelus suunaksid Teid arendama uusi oskusi? Millist tuge või võimalusi vajaksite, et tervise tõttu tekkinud muutustega paremini toime tulla ja tööhõives püsida? Kes seda tuge pakkuda? VÄLJAJUHATUS Intervjueerija võtab vestluse kokku: mis teemaplokid said läbitud ning mis mõtted vestlustest jäid kõlama. Kas soovite midagi lisada, mida me ei küsinud, aga mis Teie arvates on oluline? Tänan teid osalemise eest! TEENUSTEL OSALENUD TÖÖTUD INIMESED (II) SISSEJUHATUS Teeme tutvumisringi: nimi ja elukoht. teid valiti rühmaintervjuule, kuna olete saanud Töötukassast tasemeõppes osalemise toetust. Palun keskenduge sellele konkreetsele teenusele, mille raames teid intervjuusse valiti. Kui olete osalenud ka teistel Töötukassa teenustel, siis palun eristage neid kogemusi, et saaksime täpsemalt hinnata just töötust ennetavate teenuste ehk paketi „Tööta ja õpi“ mõju. Vestluses käsitletakse kolme peamist teemat: info töötust ennetavate teenuste kohta, kogemused osaletud ennetaval teenusel ning teenuste kasutegur ja motivatsioon nendel osalemiseks. I TEEMA- INFO Kuidas saite toetuse kohta teada? Milliseid kanaleid pidi saite infot teenuste kohta? Kuidas hindate teavitustegevust – kas vajalik info oli kergesti leitav ja arusaadav? Millest tundsite info osas kõige enam puudust? Mida võiks muuta, et info paremini kättesaadav oleks? Kuidas võiks ideaalis info selliste teenuste kohta Teieni jõuda? Kuidas jõuda nende inimesteni, kes ei ole kursis Töötukassa teenusega ega otsi iseseisvalt infot selle kohta (nt pikaaegne töötu, vähenenud oskustega, erialase hariduseta, terviseprobleemidega inimesed jne)? II TEEMA - KÜSIMUSED KONKREETSE TEENUSE KOHTA: tasemeõppes osalemise toetus 1. TASEMEÕPPES OSALEMISE TOETUS Räägime tasemeõppe toetustest, mida olete meie andmetel saanud. Intervjuueritakse tasemeõppe läbinuid, mitte katkestajaid. Kirjeldage kõigepealt palun, mis ajendas Teid tasemeõppesse minema. Miks otsustasite minna tasemeõppesse (mitte nt täiendkoolitusele)? Milline oli Teie hariduslik taust enne tasemeõppes alustamist? Milliseid takistusi tuli Teil tasemeõppesse asumisel ette, kui üldse? Mis aitas raskustest üle saada? Milline oli Teie kogemus tasemeõppes osalemise toetuse taotlemisega? Milliseid tingimusi tuli Teil selleks täita, et tasemeõppe toetust saada? Kuidas mõjutasid need tingimused Teie tasemeõppesse astumise otsust? Kuidas hindate Töötukassa tasemeõppe toetuse tingimusi? Kuidas mõjutas Teie otsust tasemeõppe toetust taotleda see, et avaldus tuli esitada 60 päeva jooksul pärast õpingute algust? Kuidas saite teada, et toetuse taotlemiseks on kindel tähtaeg? Kas jõudsite selle aja jooksul kõik vajalikud dokumendid ja otsused teha? Milline oleks teie arvates mõistlik aeg toetuse taotlemiseks? Kas pikem taotlemise aeg oleks teinud otsustamise või asjaajamise lihtsamaks? Kui oluline oli Teie jaoks tasemeõppes osalemise rahaline toetus? Mis rolli mängis tasemeõppes osalemise toetus otsusel õppima asuda? Kas toetus leevendas mõnda konkreetset raskust (nt rahaline koormus, töölt eemalolek)? Kas oleksite asunud õppima ka selle toetuseta? Kui toetust ei oleks, kas läheksite uuesti õppima? Mis tingimustel läheksite uuesti õppima? Kuidas vastas toetus Teie vajadustele (kas see oli piisav)? Millist mõju oleks avaldanud Teie otsusele tasemeõppesse astuda see, kui tasemeõppe toetus oleks olnud väiksem? Suurem? Kuidas leidsite endale vajaliku ja sobiva tasemeõppe eriala? Kuidas hindate karjäärinõustamist enne tasemeõppe alustamist? Kuivõrd aitas karjäärinõustamine Teil valida sobiva tasemeõppe eriala või täpsustada juba olemasolevat valikut? Kui palju mõjutas karjäärinõustamine Teie otsust tasemeõppesse asumiseks? Mil määral võeti karjäärinõustamisel jutuks töö, õppimise ja pereelu ühitamise võimalikkus? Kas Teie arvates võiks karjäärinõustamisel midagi muuta ja kui, siis mida? Olete tänaseks õpingud lõpetanud. Mis aitas Teil tasemeõpinguid mitte katkestada ja need lõpuni läbida? Mis tegi õppimise jätkamise Teie jaoks lihtsaks või raskeks? Millist tuge vajasite selleks, et õpingud edukalt lõpetada? Millist tuge või abi vajaksid Teie arvates tasemeõppes osalejad praegu ja tulevikus, et ennetada katkestamisi? Mida tuleks selleks muuta (nt tasemeõppe toetamise tingimustes) või millised tegevused sellele kaasa aitaksid? Kelle rolliks võiks olla õppijate toetamine (nt kool, Töötukassa, tööandja või mõni muu osapool)? III TEEMA – KASUTEGUR JA INIMESE MOTIVATSIOON Kuidas on toetuse saamine aidanud Teid Teie tööeluga seonduvalt? Milles näete kõige suuremat kasu/muutust? Kuivõrd on teenused aidanud Teil täiendada olemasolevaid oskuseid? Kas omandasite uusi oskuseid ja milliseid? Kuivõrd aitas teenus teil suurendada oma enesekindlust ja hinnangut oma oskustele? Kuidas on tasemeõppe läbimine aidanud Teid töökoha leidmisel? Kuidas on toetuse saamine mõjutanud Teie majanduslikku toimetulekut? Kuidas on pärast tasemeõppes osalemist muutunud Teie sissetulek? Kuidas hindate oma valmisolekut midagi uut tööalaselt juurde õppida? Mille põhjal otsustate, kas peate end töö jaoks hariduslikult täiendama? Millised tegurid toetavad Teie osalemist enesetäienduses? Mis takistab Teil enesetäiendamisel osalemast? Mis aitaks kaasa sellele, et Te kasutaksite rohkem Töötukassa poolt pakutavaid tööalaste oskuste arendamise võimalusi? Millised motivaatorid innustaksid teid kasutama Töötukassa poolt pakutavaid teenuseid? Milline info, tugi või korraldus aitaks Teil neid võimalusi paremini kasutada? Millised võimalused või abi aitaksid Teil valida sobiva ümber- või täiendõppe? Kes võiks sellist abi pakkuda – riik, tööandja, koolitusasutus või karjäärinõustaja? VÄLJAJUHATUS Intervjueerija võtab vestluse kokku: mis teemaplokid said läbitud ning mis mõtted vestlustest jäid kõlama. Kas soovite midagi lisada, mida me ei küsinud, aga mis Teie arvates on oluline? Tänan teid osalemise eest! TEENUST KASUTANUD TÖÖANDJAD (III) Selgituseks juurde, et Töötukassa pakub töötust ennetavaid teenuseid üldnimega „Tööta ja õpi“. Need teenused on: tööturukoolitus koolituskaardiga töötavatele, tasemeõppes osalemise toetus, koolitustoetus tööandjale, kvalifikatsiooni saamise toetamine. Teenuste eesmärgiks on vähendada inimeste töötuks jäämise tõenäosust ja toetada neid, kes vajavad tööl püsimiseks tuge oskuste puudumise või aegumise tõttu. Vestluses käsitletakse kolme peamist teemat: üldised teemad, kogemused osaletud ennetaval teenusel ning teenuste kasutegur ja motivatsioon nendel osalemiseks. SISSEJUHATUS Teeme tutvumisringi: Eesnimi ja ettevõtte peamine tegevusvaldkond. Teid valiti rühmaintervjuule, kuna olete osalenud (nimeta konkreetne teenus, millel intervjueeritavad osalesid, nendeks teenusteks saab olla koolitustoetus tööandjale neljas tegevuses: muutuste juhtimine, töötajate värbamine, eesti keel ja digioskuste arendamine). Palun keskenduge sellele konkreetsele teenusele, mille raames teid intervjuusse valiti. Kui olete osalenud ka teistes Töötukassa teenustes, siis palun eristage neid kogemusi, et saaksime täpsemalt hinnata just töötust ennetavate teenuste ehk paketi „Tööta ja õpi“ mõju. I TEEMA- ÜLDISED TEEMAD Milliseid muutuseid ja probleeme märkate praegu Eesti tööturul? Kuidas mõjutab tööturgu oskustööjõu puudus või see, et inimeste oskused ei vasta tööandjate vajadustele? Kuidas Teie kogemuse põhjal on Töötukassa ennetavad teenused aidanud neid probleeme leevendada? Milliseid võimalusi pakuvad ennetavad teenused tööandjatele, kes soovivad oma töötajate oskuseid arendada? Kuivõrd vajalikud on need teenused olukorras, kus oskustööjõust on puudus? Riiklik täienduskoolituse tellimus (RKT) on koolitusmeede, mille raames rahastatakse täiskasvanute tööalast täienduskoolitust vastavalt riiklikult määratud prioriteetsetele valdkondadele. Erinevalt Töötukassa teenustest, mis on suunatud konkreetse inimese vajadustele vähendamaks nende töötusriski, lähtuvad RKT koolitused laiemalt majanduse struktuurimuutustest ja on mõeldud täiskasvanutele tööalaseks enesetäiendamiseks ja tööturul konkurentsivõime tõstmiseks. Milline on teie kogemus töötajate koolituse planeerimisel – kas olete kaalunud kasutada või kasutanud RKT raames pakutavaid koolitusi? Millistel tingimustel julgustate oma töötajaid osalema riiklikult rahastatud koolitustel? Kui hästi vastavad RKT koolitused Teie ettevõtte tegelikele oskustööjõu vajadustele? Millised erinevusi või sarnasusi näete Töötukassa poolt pakutavate koolituste ja RKT koolituste vahel? Kuidas võiks nende kahe süsteemi koostöö paremini toetada tööandjate vajadusi, eriti olukorras, kus oskustööjõust on puudus? Kuidas hindade Teie ettevõtte vajadustele vastavate koolituste kättesaadavust koolitusturul? Millised lahendused aitaksid sobiva koolituse kiiremini ja lihtsamini leida või tellida? Kes võiks siin abistada/nõustada? Kuidas saite teada Töötukassa poolt pakutavat koolitustoetusest tööandjatele? Milliseid kanaleid pidi saite infot teenuste kohta? Kuidas hindate teavitustegevust? Millest tundsite info osas kõige enam puudust? Mida tuleks Teie hinnangul teha teistmoodi, et info Teieni jõuaks? Kuidas hindade enda teadlikkust toetusvõimaluste kohta, mis on suunatud tööandjatele oma töötajate koolitamiseks (sh Töötukassa koolitustoetus tööandjatele)? Milliseid teavitamise kanaleid või viise võiks Teie arvates kasutada teadlikkuse suurendamiseks tööandjate hulgas? II TEEMA – KOOLITUSTOETUS TÖÖANDJATELE Räägime nüüd konkreetselt koolitustoetusest tööandjale, kus olete meie andmetel osalenud. Koolitustoetuse tööandjale on neli tegevust: muutuste juhtimine, värbamine, IKT, eesti keel. NB, tööandja saab kasutada ainult ühte neist neljast, mitte mitut. Kirjeldage palun, milline oli koolitustoetuse taotlemise protsess. Milliseid tingimusi tuli täita koolitustoetuse saamiseks? Mille põhjal otsustasite toetust kasutada (kuivõrd mõjutas otsust toetust taotleda toetuse suurus, koolitusteemade sobivus või asjaajamise keerukus)? Kuidas hindate taotlemise protsessi Millised muudatused aitaksid protsessi lihtsustada ja vähendada halduskoormust? Kuidas saaks koolitustoetuse tingimusi kujundada nii, et need sobiksid paremini erineva suurusega ettevõtetele, sh väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele? Kuivõrd peaks toetuse suurus sõltuma ettevõttete suurusest töötajate arvu järgi, käibest? Mis takistab Teie hinnangul tööandjaid koolitustoetust kasutamast? Mille põhjal otsustasite, milliseid teadmisi ja oskusi on Teie töötajatel vaja juurde õppida? Kuidas leidsite endale vajaliku ja sobiva koolituse? Mis ajendas just seda koolitust valima ja miks? Mis rolli mängis Töötukassa toetuse olemasolu koolituse võimaldamisel töötajatele? Mille põhjal otsustasite, kas kasutada Töötukassa koolitustoetust või katta koolituskulud oma ettevõtte vahenditest? Kas koolitus oleks toimunud ka Töötukassa toetuseta? Kui oluline on Teie hinnangul ettevõtte suurus koolitustoetuse taotlemise juures? Mis võiks Teie hinnangul olla väike- ja keskmise suurusega ettevõttetel peamiseks taksituseks, miks nad ei kipu koolitustoetust taotlema? Mis on Teie hinnangul koolitustoetuse suurim kasutegur (nt kulude optimeerimine; koolituste pakkumine, mida muidu ei tehtaks vms)? Milline roll on tööandjal või töötajal selles, et koolitusest saadud teadmised jõuaksid igapäevatöösse? EESTI KEELE KOOLITUSEL OSALENUD – koolitustoetus tööandjatele raames eesti keele koolitusel osalenud Kas olete kasutanud tööandja kaudu pakutavat eesti keele koolitust oma töötajate keeleoskuse arendamiseks? Jah korral jätkame järgmiste küsimustega: Millised on peamised põhjused, miks otsustasite eesti keele koolitust tellida? Kuivõrd lihtne või keeruline oli eesti keele koolitust saada? Milline nägi välja eesti keele koolituse tellimise protsess? Kas Teile teadolevalt on mõni eesti keele koolitusel osalenud Teie ettevõtte töötaja koolitusel osalemise katkestanud? Miks? Milliseks hindate Töötukassa kaudu saadud keeleõppe kasutegurit oma ettevõtte ja töötajate jaoks? Kuidas hindate tööandja kaudu pakutava keeleõppe tingimusi? Mida peaks tingimustes muutma selleks, et katkestamised väheneksid? Millised lahendused või toetused aitaksid Teie hinnangul tagada, et keeleõpe jõuaks nende töötajateni, kes seda reaalselt vajavad? Milliste eesti keele õppe võimalustega olete tööandjana kursis, lisaks Töötukassa koolitustoetusele? Kui olete oma töötajate keeleõpet planeerinud, siis milliseid võimalusi olete lisaks Töötukassa koolitusele arvesse võtnud (nt HTM, erakoolitusettevõtted)? Kas eesti keele koolitused peaksid olema koolitustoetuse üheks väljundiks? III TEEMA – KASUTEGUR JA MOTIVATSIOON Milliseid muutusi olete märganud oma ettevõtte käekäigus pärast teenusel osalemist? Abiküsimused: Mis ajendas Teid koolitustoetust taotlema? Kas valitud koolitus vastas Teie ootustele ja vajadustele? Palun kirjeldage, mis on koolituse tulemusena muutunud. Kuivõrd on teenus aidanud Teil leida või ette valmistada töötajaid, kelle oskused vastavad Teie ettevõtte vajadustele? Kui tulemuslik on teenus Teie hinnangul olnud, arvestades ressursse, mida Teie ettevõte on pidanud panustama – näiteks aega, raha või töökorralduse muutmist? Millist kasu või väärtust Teie ettevõte teenusest sai võrreldes tehtud panusega? Kui hästi sobitus teenus teie igapäevatöö korraldusega? Milliseks hindate üldiselt enda valmisolekut võimaldada oma töötajatele tööalast enesetäiendust? Kuidas suhtute sellesse, kui töötaja soovib osaleda tasemeõppes, mis on seotud karjääripöörde või erialavahetusega? Kuidas suhtute sellesse, kui töötaja osaleb täienduskoolitusel, mis ei ole otseselt seotud tema praeguste tööülesannetega? Kuidas suhtute oma töötajate kvalifikatsiooni omandamisse? Millal on kvalifikatsiooni omamine vajalik? Kuidas suurendada tööandja huvi selle vastu, et nende töötajad omandaksid kvalifikatsiooni? Kuidas hindate Töötukassa ennetavate teenuste, sealhulgas koolitustoetus tööandjatele, majanduslikku ja sotsiaalset mõju? Palun mõelge ajaperioodile, mis toetust saite (ajavahemik 2017–2023). Kuivõrd aitavad Teie hinnangul töötust ennetavad teenused riigi kulusid kokku hoida või ressursse tõhusamalt kasutada? Kuivõrd on Töötukassa teenused sihitud vastavalt sihtrühmade vajadustele? Kuivõrd on teenused mõjutanud tööealise elanikkonna pikemat osalemist tööturul ja tööjõu süsteemsemat arendamist? Kuivõrd on teenused mõjutanud inimeste elukvaliteeti või enesekindlust tööturul? Kas olete täheldanud, et teenused on mõjutanud erinevate sihtrühmade (nt vanemaealised, madalama haridusega inimesed) võimalusi tööturul osalemiseks? Milliseks hindate ennetavate teenuste kasu riigile ja tööandjatele? Milline roll on teenustel kõrgema lisandväärtusega töökohtade tekkimisele? Kuivõrd aitavad Teie arvates ennetavad teenused leevendada tööjõupuudust või suunata inimesi vajalike oskustega töökohtadele? Millised tegurid soodustavad või takistavad Teie hinnangul tööandjate ja töötajate aktiivset osalemist ennetavates teenustes? Millised muudatused või vajadused suunavad Teid arendama oma ettevõtte töötajate oskusi? Kas arvestate koolituste valikul tööjõuvajaduse prognoosidega? Kes seda infot /nõustamist pakkus? Millised võimalused või toetused aitaksid Teil teha teadlikke valikuid oma töötajate koolituste valikul, mis arvestavad tööturu ja majanduse muutustega? Kes võiks sellist toetust või suunamist pakkuda –näiteks Töötukassa, koolitusasutused? Mis aitaks kaasa sellele, et Te kasutaksite rohkem Töötukassa poolt pakutavaid tööalaste oskuste arendamise võimalusi? Millised motivaatorid innustaksid Teid kasutama Töötukassa poolt pakutavaid koolitusi? Mis seda takistab? Milline info, tugi või korraldus aitaks Teil neid võimalusi paremini kasutada? VÄLJAJUHATUS Intervjueerija võtab vestluse kokku: mis teemaplokid said läbitud ning mis mõtted vestlustest jäid kõlama. Kas soovite midagi lisada, mida me ei küsinud, aga mis Teie arvates on oluline? Tänan teid osalemise eest! KONTROLLRÜHMAD TEENUST MITTE KASUTANUD TÖÖANDJAD (III) Üks rühmaintervjuu 5 ettevõtjaga Töötukassa pakub töötururiske maandavaid ennetavaid teenuseid, mida nimetatakse koondnimega tööta ja õpi teenusteks. Need on väga erinevatele sihtrühmadele ja tegevustega meetmed. Tööandjale on näiteks mõeldud koolitustoetusi, mille eesmärk on soodustada majanduse struktuurimuutusi ning toetada tööandjat tema töötajate tööturumuutustega kohanemiseks vajalike oskuste ja teadmiste õpetamisel. Koolitustoetusega hüvitatakse tööandjale osaliselt töötaja koolitamisega seotud kulud. Praegu pakutavatest tööandjale mõeldud koolitustoetustest on järgmised neli: koolitustoetus tööandjale töötajate värbamiseks; muutuste olukorras; töötaja eesti keele oskuse arendamiseks ja info- ja kommunikatsiooni oskuste arendamiseks. SISSEJUHATUS Teeme tutvumisringi: Eesnimi ja ettevõtte peamine tegevusvaldkond. Teid valiti rühmaintervjuule, kuna meile teadaolevalt ei ole teie ettevõtte kasutanud perioodil 2017-2023 Töötukassa töötust ennetavaid teenuseid. Teie arvamus on oluline seetõttu, et see aitab mõista, miks osa ettevõtteid ei ole seni neid teenuseid kasutanud ning kuidas saaks Töötukassa olla ettevõtetele paremini kättesaadav ja kasulik. I TEEMA- EESTI TÖÖTURG Milliseid muutuseid ja probleeme märkate praegu Eesti tööturul? Milliseid arenguid või muutusi prognoosite Eesti tööturule lähiaastateks? Kuidas mõjutab tööturgu oskustööjõu puudus või see, et inimeste oskused ei vasta tööandjate vajadustele? Kuidas Teie hinnangul on riik neid probleeme leevendanud? Millised ametid, oskused Teie arvates kõige rohkem Eesti tööturul muutuvad ja millistes valdkondades (nt põllumajandus, töötlev tööstus, ehitus, kaubandus jne) need muutused toimuvad? Millistest oskustest ja pädevustest on Eesti tööturul praegu kõige rohkem puudus? Millistes valdkondades kõige enam puudused nähtavad on? Kuivõrd mõjutavad vajalike oskuste ja pädevuste puudus ettevõtete kasvu ja konkurentsivõimet? Milliseid võimalusi töötajate oskuseid arendamiseks tööandja vaatest teate? Milliseid olete ise kasutanud oma töötajate oskuste, teadmiste arendamiseks? Kuivõrd esineb Teie kogemuse põhjal olukordi, milles koolitusturul ei leidu teie ettevõtte vajadustele vastavat koolitust? Millised lahendused aitaksid sobiva koolituse kiiremini ja lihtsamini leida või tellida? Kes võiks siin abistada/nõustada? Kuidas hindate Töötukassa rolli tööturul toimuvate muutuste taustal (tagada tööealise elanikkonna kõrge tööhõive ehk siis viib ellu tööpoliitikat -tööturumeetmed ja korraldab töötuskindlustust - toetused)? Kas nende tegevusest on kasu olnud? Kui jah, siis millist kasu olete täheldanud? Kas nende tegevusest on Teie ettevõttele kasu olnud? Millistele sihtrühmadele võiks Töötukassa Teie arvates oma teenuseid suunata? Töötutele või ka töötavatele inimestele ja ettevõtetele? Põhjendage. II TEEMA- MOTIVATSIOON ENESETÄIENDAMISEKS Milliseks hindate üldiselt enda valmisolekut võimaldada oma töötajatele tööalast enesetäiendust? Kuidas suhtute sellesse, kui töötaja soovib osaleda tasemeõppes, mis on seotud karjääripöörde või erialavahetusega? Kuidas suhtute sellesse, kui töötaja osaleb täienduskoolitusel, mis ei ole otseselt seotud tema praeguste tööülesannetega? Milliseid täiendavaid oskusi vajavad Teie ettevõtte töötajad praegu, et oma tööülesandeid täita või et ettevõte püsiks konkurentsivõimeline? Kuidas suhtute oma töötajate kvalifikatsiooni omandamisse? Kuidas suurendada tööandja huvi, et töötajad omandaksid kvalifikatsiooni? Mis sellele kaasa aitaks, et tööandjatel oleks huvi kvalifikatsiooni omandamise toetamise vastu? Millised muudatused või vajadused suunavad Teid arendama oma ettevõtte töötajate oskusi? Mis Teie hinnangul ajendab inimesi tööalasel täiendkoolitusel osalema? Kuivõrd arvestate oma ettevõtte arendamisel ka tööjõu prognoosidega, näiteks milliseid oskusi või ameteid tulevikus rohkem vaja läheb? Kas keegi on seda infot /nõustamist pakkunud? Kuivõrd tunnete vajadust arendada oma töötajate oskuseid, mis oleksid tööturu vajadustega vastavuses või lähtute töötajate arendamisel ainult oma ettevõtte vajadustest? Millised võimalused või toetused aitaksid Teil arendada oma töötajaid? Kes võiks sellist toetust või suunamist pakkuda –näiteks Töötukassa, koolitusasutus? Riiklik täienduskoolituse tellimus (RKT) on koolitusmeede, mille raames rahastatakse täiskasvanute tööalast täienduskoolitust vastavalt riiklikult määratud prioriteetsetele valdkondadele. Erinevalt Töötukassa teenustest, mis on suunatud konkreetse inimese vajadustele vähendamaks nende töötusriski, lähtuvad RKT koolitused laiemalt majanduse struktuurimuutustest ja on mõeldud täiskasvanutele tööalaseks enesetäiendamiseks ja tööturul konkurentsivõime tõstmiseks. Mida arvate sellest, et tööalaseid koolitusi pakutakse nii Töötukassa teenustena kui ka riikliku täienduskoolituse tellimuse (RKT) kaudu? Kuidas mõjutab koolituste pakkumine nn kahest kanalist Teie ettevõtte valmisolekut töötajaid koolitustele suunata? Kuidas võiks nende kahe süsteemi koostöö paremini toetada tööandjate vajadusi, eriti olukorras, kus oskustööjõust on puudus? Mis aitaks kaasa sellele, et Te kaaluksite Töötukassa poolt pakutavate tööalaste oskuste arendamise võimaluste kasutamist? Millised motivaatorid innustaksid Teid kasutama Töötukassa poolt pakutavaid koolitusi? Mis seda takistab? Milline info, tugi või korraldus aitaks Teil neid võimalusi paremini kasutada? VÄLJAJUHATUS Intervjueerija võtab vestluse kokku: mis teemaplokid said läbitud ning mis mõtted vestlustest jäid kõlama. Kas soovite midagi lisada, mida me ei küsinud, aga mis Teie arvates on oluline? Tänan teid osalemise eest! TEENUST MITTE KASUTANUD TÖÖTAJAD (III) Üks rühmaintervjuu 7 inimesega Töötukassa pakub töötururiske maandavaid ennetavaid teenuseid, mida nimetatakse koondnimega tööta ja õpi teenusteks. Need on väga erinevatele sihtrühmadele ja tegevustega meetmed, mille eesmärgiks on vähendada inimeste töötuks jäämise tõenäosust ja toetada neid, kes vajavad tööl püsimiseks tuge oskuste puudumise või aegumise tõttu. Töötavatele on näiteks mõeldud tööturukoolitused, tasemeõppe saamise toetamine ja kvalifikatsiooni saamise toetamine, mis aitab inimesi teadlikumatele karjäärivalikutele. SISSEJUHATUS Teeme tutvumisringi: eesnimi ja elukoht. Teid valiti rühmaintervjuule, kuna meile teadaolevalt ei ole te kasutanud perioodil 2017-2023 Töötukassa töötust ennetavaid teenuseid. Teie arvamus on oluline seetõttu, et see aitab mõista, kuidas saaks Töötukassa olla töötavatele inimestele paremini kättesaadav ja kasulik. Kas olete osalenud täiendkoolitusel viimase 2-3 aasta jooksul? Kui jah: kirjeldage, kuidas Te koolituseni jõudsite? Kuidas jõudis info sellest (nendest) koolitusest Teieni? Kes Teid nõustas või abistas? Mis Teid koolitusel osalema ajendas? Kuidas Te seda (või neid) koolitust hindate? Kui palju oli koolitusest Teie jaoks kasu ja milles see kasu väljendus? Kuivõrd on koolitus(ed) aidanud Teil: liikuda karjääriredelil ülespoole; saada palgakõrgendust; vahetada valdkonda; alustada tööd uuel erialal? Kuivõrd aitas(id) koolitus(ed) kaasa teie tööalaste oskuste arendamisele? Milliseid uusi oskuseid omandasite? Kuivõrd on koolitus(ed) aidanud Teil täiendada olemasolevaid oskuseid? Kuidas on teenus aidanud teil suurendada oma enesekindlust või konkurentsivõimet tööturul? Palun tooge näiteid. Kui ei: mille tõttu Te pole täiendkoolitustel osalenud? Mis võiks Teid osalema motiveerida? Milliseks hindate enda valmisolekut osaleda tööalasel enesetäiendusel? Milliseid täiendavaid oskusi vajate praegu, et oma tööülesandeid täita? Millistest oskustest tunnete praegu kõige rohkem puudust? Milliseid oskuseid on vaja Teil arendada, et oma tööd teha? Kuidas aitaks nende oskuste omandamine Teil oma tööd tõhusamalt teha või tööga rahulolu suurendada? Millised tegurid toetavad Teie osalemist enesetäienduses? Mis takistab Teil või teie kolleegidel enesetäiendamisel osalemast? Milliseks hindate oma tööandja valmisolekut võimaldada oma töötajatele tööalast enesetäiendust? Kas töötajatel on võimalus osaleda koolitustel tööandja toel? Kui sageli seda võimalust kasutatakse? Millised tegurid mõjutavad Teie arvates Teie tööandja otsust töötaja koolitust toetada või mitte? Kas on esinenud olukordi, kus töötaja soovib täienduskoolitusel osaleda, aga seda ei ole võimaldatud? Kuidas suhtute sellesse, kui töötaja tahaks osaleda täienduskoolitusel, mis ei ole otseselt seotud tema praeguste tööülesannetega? Kuidas tunnetate – kas sellist õppimist peetakse ettevõttes väärtuslikuks või pigem ebaoluliseks? Kuidas suhtute kvalifikatsiooni omandamisse? Milliseid ameteid ja töökohti vajab Teie arvates Eesti tööturg praegu kõige enam? Miks seda arvate? Millised võimalused või toetused aitaksid Teil teha teadlikke valikuid ümber- või täiendõppeks, mis arvestavad tööturu muutustega? Kes võiks sellist toetust või suunamist pakkuda – näiteks riik, tööandja, koolitusasutus või karjäärinõustaja? Millised muudatused või vajadused Teie tööelus suunaksid Teid arendama uusi oskusi? Abiküsimused: Kui tõenäoliseks peate, et peate järgmise 2 või 3 aasta jooksul töökohta vahetama? Mida tähendaks Teie jaoks koondamine või töökoha kaotus – kas tunnete, et tuleksite toime oma praeguste oskustega või on vaja oma oskusi uuendada? Kui tõenäoliseks peate, et Teie tehtav töö järgmise 2-3 aasta jooksul muutub nii palju, et olete sunnitud uusi oskusi omandama? Kui teadlik olete üldiselt erinevatest õppimis- ja koolitusvõimalustest, mis aitavad töötajatel tööle saada või ametis püsida? Milliseid võimalusi teate? Kuidas tajute koolitusvõimaluste hulka – kas neid on piisavalt või pigem vähe? Kui teadlik olete Töötukassa poolt pakutavate koolitustest ja teenustest, mis toetavad töötamist ja õppimist? Mida teate töötust ennetavate teenuste programmi „Tööta ja õpi“ kohta? Kui info Töötukassa teenustest on Teieni jõudnud, siis kuidas see Teieni jõudis? Kuidas hindate, kas vajalik info oli kergesti leitav ja arusaadav? Millest tundsite info osas kõige enam puudust? Kui Te pole neist teenustest varem kuulnud, siis kas ja millist huvi tunneksite selliste võimaluste kohta rohkem teada saada? Kas kaaluksite Töötukassast toetuse taotlemist enda tööalaseks enesetäiendamiseks? Kui ei, siis miks? Milline info, tugi või korraldus aitaks teil või Teie kolleegidel olemasolevaid võimalusi paremini kasutada? Kuidas hindate Töötukassa rolli tööturul toimuvate muutuste taustal (tagada tööealise elanikkonna kõrge tööhõive ehk siis viib ellu tööpoliitikat -tööturumeetmed ja korraldab töötuskindlustust - toetused)? Kuidas hindade nende tegevuste kasu? Millistele sihtrühmadele võiks Töötukassa teie arvates oma teenuseid rohkem suunata? Kas ainult töötutele või ka töötavatele inimestele ja ettevõtetele? Põhjendage. Mis aitaks teenuseid paremini inimesteni viia või muuta need arusaadavamaks ja kättesaadavamaks? Kuidas saaks Töötukassa kõige paremini toetada inimesi tööturul toimetulekul? (nt pigem info jagajana, koolituste vahendajana, veel?) VÄLJAJUHATUS Intervjueerija võtab vestluse kokku: mis teemaplokid said läbitud ning mis mõtted vestlustest jäid kõlama. Kas soovite midagi lisada, mida me ei küsinud, aga mis Teie arvates on oluline? Tänan teid osalemise eest! INDIVIDUAALINTERVJUUD TEENUSTEL MITTEOSALENUD TERVISEPROBLEEMIDEGA INIMESTEGA Kuna terviseprobleemidega isikuid ei saa tundliku teema tõttu kaasata rühmaintervjuudele, tehakse nendega individuaalintervjuud, et säiliks intervjuule värvatud inimeste privaatsus ja konfidentsiaalsus. Intervjuukava kohandatakse individuaalintervjuu jaoks, kuid oluline on, et kavas esitatud peamised küsimused saavad kaetud. SISSEJUHATUS Teid valiti rühmaintervjuule, kuna meile teadaolevalt ei ole te kasutanud perioodil 2017-2023 Töötukassa töötust ennetavaid teenuseid. Teie arvamus on oluline seetõttu, et see aitab mõista, kuidas saaks Töötukassa olla töötavatele inimestele paremini kättesaadav ja kasulik, sealhulgas ka erinevate tervisest tulenvate takistustega inimestele. Kuidas on Teie terviseseisund mõjutanud Teie võimalusi tööturul? Kuidas on Teie tervise seisund mõjutanud teie töövõimet? Soovi korral võite täpsustada, millised tegurid on olnud takistuseks, kuid ei pea. Kas olete osalenud täiendkoolitusel viimase 2-3 aasta jooksul? Kui jah: kuidas Te selle koolituseni jõudsite? Milliseid kanaleid pidi? Millest ajendatult koolitusel osalesite? Kuivõrd mõjutas Teie tervislik seisund koolituste valikut? Kuidas Te seda (või neid) koolitust hindate? Kui palju oli koolitusest Teie jaoks kasu ja milles see kasu väljendus? Millised on peamised takistused, mida olete kogenud täiendkoolitusel osalemisel või õppimisel? Mis aitaks Teil neid takistusi ületada ja muudaks õppimise lihtsamaks? Kui ei: mille tõttu Te pole täiendkoolitustel osalenud? Mis võiks Teid osalema motiveerida? Milliseks hindate enda valmisolekut osaleda tööalasel enesetäiendusel või tasemeõppes? Milliseid täiendavaid oskusi vajate praegu, et oma tööülesandeid täita? Millistest oskustest tunnete praegu kõige rohkem puudust? Milliseid oskuseid on vaja Teil arendada, et oma tööd teha? Kuidas aitaks nende oskuste omandamine teil oma tööd tõhusamalt teha või tööga rahulolu suurendada? Millised tegurid takistavad Teie osalemist enesetäienduses? Kes ja kuidas saab toetada terviseprobleemidega inimesi koolituste/eriala valikul, mis vastab terviseprobleemidega inimeste vajadustele? Mis tuge oleks vaja? Kas on probleeme erialade valikul, st ei ole piisavalt erialasid, mis teile sobib ja mis arvestab tervisepiirangutega? Mis toetaks terviseprobleemidega inimeste õppes püsimist? Milliseid ameteid ja töökohti vajab Teie arvates Eesti tööturg praegu kõige enam? Miks seda arvate? Millised võimalused või toetused aitaksid Teil teha teadlikke valikuid ümber- või täiendõppeks, mis arvestavad tööturu muutustega? Kes võiks sellist toetust või suunamist pakkuda – näiteks riik, tööandja, koolitusasutus või karjäärinõustaja? Millised muudatused või vajadused teie tööelus suunaksid teid arendama uusi oskusi? Kui tõenäoliseks peate seda et Teil võib tervisepiirangute tõttu tekkida vajadus praegust töökohta vahetada? Millist tuge või võimalusi vajaksite, et tervise tõttu tekkinud muutustega paremini toime tulla ja tööhõives püsida? Kes seda võiks teha? Kui teadlik olete Töötukassa poolt pakutavate koolitustest ja teenustest, mis toetavad töötamist ja õppimist? Mida teate töötust ennetavate teenuste programmi „Tööta ja õpi“ kohta? Kui info Töötukassa teenustest on Teieni jõudnud, siis kuidas see Teieni jõudis? Kuidas hindate, kas vajalik info oli kergesti leitav ja arusaadav? Millest tundsite info osas kõige enam puudust? Kui Te pole neist teenustest varem kuulnud, siis kas ja millist huvi tunneksite selliste võimaluste kohta rohkem teada saada? Kas kaaluksite Töötukassast toetuse taotlemist enda tööalaseks enesetäiendamiseks? Kui ei, siis miks? Milline info, tugi või korraldus aitaks teil või Teie kolleegidel olemasolevaid võimalusi paremini kasutada? Kuidas hindate Töötukassa rolli tööturul toimuvate muutuste taustal (tagada tööealise elanikkonna kõrge tööhõive ehk siis viib ellu tööpoliitikat -tööturumeetmed ja korraldab töötuskindlustust - toetused)? Kuidas hindade nende tegevuste kasu? Millistele sihtrühmadele võiks Töötukassa teie arvates oma teenuseid rohkem suunata? Kas ainult töötutele või ka töötavatele inimestele ja ettevõtetele? Põhjendage. Kas Töötukassa võiks terviseprobleemidega inimesi rohkem toetada ja kuidas? Mis aitaks teenuseid paremini inimesteni viia või muuta need arusaadavamaks ja kättesaadavamaks, sh terviseprobleemidega inimesteni? Kuidas saaks Töötukassa kõige paremini toetada terviseprobleemidega inimesi tööturul toimetulekul? (nt pigem info jagajana, koolituste vahendajana, veel?) VÄLJAJUHATUS Intervjueerija võtab vestluse kokku: mis teemaplokid said läbitud ning mis mõtted vestlustest jäid kõlama. Kas soovite midagi lisada, mida me ei küsinud, aga mis Teie arvates on oluline? Tänan teid osalemise eest! TÖÖTUKASSA EKSPERDID JA POLIITIKAKUJUNDAJAD (I) Allolevates intervjuukavades on toodud tumedas kirjas põhiküsimused ning kaldkirjas täiendavad küsimused, mida uurija küsib vastavalt vajadusele täpsustuste saamiseks. Intervjuud viivad läbi kogenud uurijad, kes kohandavad vajadusel küsimuste järjekorda ja sõnastust, arvestades intervjueeritavate vastuste ja vajadustega ning esindatavate asutustega. Kuna intervjueerimiseks on piiratud aeg ja küsimusi on palju, varieeritakse vajadusel küsimusi vastajate lõikes, kuna kõik teemad ei pruugi igas intervjuus ajapuuduses piisavat käsitlust leida. SISSEJUHATUS Tutvustatakse uuringu eesmärki, intervjueeritava valiku põhjuseid, küsitluse ülesehitust, andmete kogumist, kasutamist, hoiustamist ja tulemuste esitamise loogikat (kokkulepe, millisel üldistuse astmel on uuritav nõus oma hinnangute esitamisega). Kõik Teie poolt esitatud vastused esitame aruandes üldistatud kujul. Kas Teile sobib, salvestame intervjuu? Salvestist kasutame vaid transkriptsiooni tegemiseks, pärast mida kustutame selle. (kui uuritav ei nõustu salvestamisega, teeb intervjueerija märkmeid kirjalikult intervjuu jooksul ja korrastab need intervjuu järgselt) Vestluses käsitletakse kolme peamist teemat: töötust ennetavate teenuste tõhususe ja mõju mõõdikud, konkreetsed teenused ning inimeste motivatsioon nendel osalemiseks. Sissejuhatuseks mõned tutvustavad sõnad intervjueeritava kohta: nimi, ametinimetus ja sissejuhatav küsimus: Mis on Teie seos Töötukassa programmi „Tööta ja õpi“ meetmetega? Kas olete pigem teenuste kujundamise, seire või muul moel seotud? I TEEMA- TÕHUSUS JA MÕJU Kuidas on aidanud Töötukassa ennetavate meetmete teenused Teie arvates lahendada praeguseid tööturu probleeme, näiteks tööjõupuudust ja oskuste lõhet? Selgituseks peamine tööturu probleem on töötajate oskuste mittevastavus tööturu vajadusele ning teatud sektorites on kvalifitseeritud tööjõu puudus ja oskuste lõhed, kus töötajate oskused ei vasta täielikult tööturu vajadustele. Millist tööturu probleemi peate hetkel olulisemaks (üldine tööjõupuudus, oskuste puudujääk vms)? Millistes sektorites (nt IT ja digitehnoloogiad, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, haridus, tööstus ja tootmine, vms) näete nende teenuste suurimat mõju tänaseks avalduvat? Milles need muutused/mõjud avaldunud on (nt oskustööjõu suurenemine, lihttööjõu vähenemine)? Palun tooge mõni näide. Kas teenused täidavad Teie hinnangul oma eesmärke? Kui teadlikud on Teie hinnangul Eesti inimesed ennetavate meetmete teenustest? Kuidas info nendeni jõuab? Milliseid teavitamise kanaleid või viise võiks Teie arvates kasutada teadlikkuse suurendamiseks sihtrühmades lisaks juba olemasolevatele? Kui suur on olemasolevate kanalite kasutatus? Kuidas suurendada nende töötajate ja tööandjate huvi, kes ei ole ennetavate meetmete teenustel osalenud? Kui vajalik see Teie arvates on töötajate puhul? Kui vajalik tööandjate puhul? Kuidas sobivad Teie arvates ennetavad teenused kokku riikliku täienduskoolituse tellimuse (RKT) alusel pakutavate õppekohtadega? Täiendavad need teineteist või kipuvad pigem kattuma? Mille poolest kattumisi esineb? Kuidas toimub ennetavate meetmete teenuste tulemuslikkuse ja mõju hindamine? Millised kriteeriumid või näitajad annavad märku, et teenus on olnud edukas või tulemuslik? Kas sellele, mida mõõdetakse, võiks seada ka mingid sihttasemed (ingl k benchmark), mis aitaks hinnata kas saavutatud tulemus on piisav või mitte? Milliseid riske või takistusi näete sihttasemete kehtestamisel? Kui hästi on need teenused aidanud lahendada tööturu struktuurseid probleeme ja toetada tööjõu pakkumise ning nõudluse tasakaalu? UK9: Milliseid muudatusi ennetavate meetmete teenuste kujundamisel või rakendamisel võiks teha, et saavutada paremaid tulemusi? Ennetavaid teenuseid pakutakse alates 2017. aastast. Milline on Teie hinnangul olnud nende teenuste majanduslik mõju? Milles need mõjud väljenduvad/ei väljendu (nt riigi kulude kokkuhoid, tõhusam ressursikasutus, tööealise elanikkonna pikem osalemine tööturul, tööjõu süsteemsem arendamine vm)? Kuidas on teenused mõjutanud erinevate sihtrühmade (nt vanemaealised, madalama haridusega inimesed) võimalusi tööturul osalemiseks? Kuidas hindate paketi/programmi töötust ennetavate teenuste rahastamise läbimõeldust? Kui õigustatud selline programm teie hinnangul on (nt riigi kulude kokkuhoiu mõttes vms)? Milliseid lahendusi võiks kaaluda, et hoida kulud stabiilsena/kontrolli all, säilitades samal ajal programmi kvaliteedi? Kui sageli esineb Teie kogemuse põhjal olukordi, milles toetust kasutatakse teenuse eest, mida oleks kasutatud ka ilma toetuseta? Palun tooge näiteid. Milliste ennetavate teenuste puhul on see probleem suurem, milliste puhul väiksem? Millised oleksid Teie arvates võimalikud viisid selliste olukordade ennetamiseks või teenuse eesmärgipärase kasutatavuse tagamiseks? II TEEMA - vaade konkreetsetele ennetavate meetme teenustele MEEDE A - tööturukoolitus (töötav inimene) Kui hästi vastavad Teie hinnangul koolituskaardiga tööturukoolituste raames pakutavate koolituste valik töötavate inimeste vajadustele? Palun kirjeldage, kuidas toimub koolituste valik. Kas õppekavasid, mille vahelt valida, on piisavalt? Kas koolituste valikul esineb väljakutseid ja millest on need sellisel juhul tingitud? Kuidas hindate tööturukoolitusele pääsemise tingimuste sobivust kõikide teenust vajavate inimeste, sh terviseprobleemidega inimeste jaoks? Millised muudatused parandaksid kättesaadavust, sh terviseprobleemidega inimestele? Milliseid kogemusi on Teil seoses juhtumitega, kus tööturukoolitusele pääsemise tingimused on takistanud mõnel inimesel osalemast? Kas mõni konkreetne sihtrühm on praegustest tingimustest välistatud? Millised on teile teadaolevalt peamised koolitusvalikud, millel terviseprobleemidega isikud osalevad ja miks? Mis on Teie arvates peamised ajendid, miks terviseprobleemidega inimesed tööturukoolitustel osalevad? Kuivõrd on need seotud vananenud oskustega; tervise tõttu töö mitte jätkamisega, muul põhjusel? Kuidas saaks neid koolitusvalikute tegemisel toetada? Kes peaks seda tegema? Kuivõrd põhjendatud on Teie hinnangul Töötukassa kaudu eesti keele õpetamine, arvestades muid keeleõppe võimalusi? (Selgituseks intervjueerijale: Töötukassa pakub lisaks teenusele „tööturukoolitus koolituskaardiga töötavale“ veel eesti keele koolitust ka „koolitustoetuse töötaja eesti keele oskuse arendamiseks“ kaudu. Lisaks on eesti keele koolitusi peale Töötukassa pakutavate veelgi). Millist mõju avaldavad Teie hinnangul Töötukassa poolt pakutavad eesti keele koolitused koolitatud inimeste tööhõivekindlusele ja tööalasele arengule? Kuivõrd põhjendatud on eesti keele koolitusi pakkuda kahe erineva Töötukassa teenuse kaudu? Millisel määral mõjutavad eesti keele koolitusele kehtestatud kvalifitseerimistingimused sihtrühma osalemist koolitusel? Kas ja kuidas neid tingimusi muuta? Kuidas muuta tingimusi nii, et see vähendaks katkestamisi? MEEDE B - tasemeõppes osalemise toetus (registreeritud töötu ja töötav inimene) Kui põhjendatud on Teie hinnangul toetatavate õppekavade sidumine OSKA tööjõuvajaduse prognoosidega, arvestades, et OSKA keskendub pigem kõrgema kvalifikatsiooniga erialadele? (Selgita vajadusel: OSKA prognoosid näitavad, millistes valdkondades tööjõuvajadus kasvab ja millistes kahaneb). Mis Teie arvates peaks olema aluseks, kui otsustatakse, milliseid õppekavasid toetada? Kuidas võiks õppekavade valikud aidata kaasa meetmepaketi eesmärkide saavutamisele, näiteks tööjõuvajaduste või oskuslõhede vähendamisele? Kuidas mõjutab toetavate õppekavade valik sihtrühma osalemist? Kuidas valida toetatavaid õppekavasid, mis järgiks meetmepaketi eesmärke (vähendada tööturiski)? Kas ja kui, siis kuidas peaks muutma toetuse sihtrühma? Miks ei osale tasemeõppes nõrgemas tööturupositsioonis olevad inimesed, nt terviseprobleemidega isikud, vananenud ja vähenenud oskustega jne isikud? Kuidas muuta teenuse tingimusi selliselt, et neid rohkem motiveerida teenusele? Kuidas ja kes võiks toetada terviseprobleemidega isikuid õppekavade valikul? Kuidas see tugi võiks toimida? Kuidas toetada tasemeõppe toetuse saajate õpingutes püsimist ja ennetada katkestamist? Millist tuge tasemeõppe toetuse saajad vajavad, et nad saaksid tasemeõppes edukalt osaleda ja õpingud lõpetada? Kes seda võiks teha? Poliitikakujundajatele - Kas siin tuleks kõne alla jätkutugi? Mida mõeldakse jätkutoe all? Kuidas mõjutab toetuse suurus tasemeõppes osalemist ja õppes püsimist? Kuidas suhtute toetuse suuruse eristamisse sõltuvalt sihtrühmadest? (Selgituseks: sihtrühmad on töötav, töötu, aga ka näiteks 50+, erialase hariduseta, aegunud hariduse, terviseprobleemidega inimesed). Kas toetuse suuruse muutmine (suurendamine/vähendamine) mõjutaks Teie hinnangul potentsiaalseid õppima asujaid ja õppes püsimist? Kui lõpetatakse senisel kujul tasemeõppes osalemise toetuse maksmine, siis kuidas see mõjutaks teenuse sihtrühma kuuluvate inimeste otsust asuda tasemeõppesse? MEEDE C - koolitustoetus on tööandjatele suunatud koolitustoetus, mille eesmärk on toetada tööandjaid töötajate oskuste arendamisel ning hõlmab endas värbamist, muutuste olukorda, eesti keele oskuse arendamist (alates 2018) ja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) oskuste arendamist (alates 2021). Millisel viisil võiks tööandjatele suunatud teenuste tingimusi kujundada, et arvestada ettevõtte vajadusi ja ressursse? Kuidas peaks toetuste skeemid olema üles ehitatud, et need jõuaks rohkem nende tööandjateni, kes muidu oma töötajate koolitamisse ei panustaks? Kui põhjendatud oleks tööandjatele mõeldud teenuste tingimuste eristamine tulenevalt ettevõtte suurusest, käibest või muudest majandusnäitajatest? Millistel Teile teadaolevatel põhjustel katkestatakse tööandja koolitustoetuse raames eesti keele koolitusi? Statistika näitab, et katkestamisi esineb tööandjate koolitustel vähem kui tööturukoolituste puhul. Mis võiks olla selle erinevuse põhjuseks? Kuidas hindate tööandja kaudu pakutava keeleõppe 1) tingimusi; 2) mõjusust; 3) kättesaadavust? Kuidas muuta tööandja kaudu eesti keele koolituse saamise toetuse tingimusi selliselt, et rohkem tööandjaid teenust kasutama motiveerida? Kui tööturukoolituse kaudu enam ei pakutaks eesti keele õpet töötavatele inimestele, siis milliseid muudatusi tuleks teha tööandjatele mõeldud eesti keele õppes, et see jõuaks nende töötajateni, kes seda vajavad? III TEEMA- HORISONTAALSED TEEMAD ehk inimeste motivatsioon Milliseks hindate üldiselt inimeste valmisolekut tööalaseks enesetäienduseks? Aga tööandjate valmisolekut oma töötajate enesetäiendust toetada? Mis neid motiveerib või takistab osalemast? Mis motiveerib või takistab tööandjat oma töötajate enesetäiendust lubama/töötajatele koolitusi pakkuma? Mis aitaks Teie hinnangul paremini motiveerida inimesi osalema enesetäienduses, mida pakutakse ennetavate tööturuteenuste kaudu? Millised tegurid praegu toetavad või takistavad seda osalemist? Mille põhjal teevad Teie kogemuses inimesed enesetäiendamise valikutes otsuseid? Mis on peamised ajendid, miks inimesed ennetavatel teenustel osalevad? Kuivõrd on see seotud muudatustega tööturul? Mis aitaks siin kaasa, et nügida valikute tegemist, mis arvestab muutusi tööturu vajaminevate oskuste järele? VÄLJAJUHATUS Intervjueerija võtab vestluse kokku: mis teemaplokid said läbitud ning mis mõtted vestlustest jäid kõlama. Kas soovite midagi lisada, mida me ei küsinud, aga mis Teie arvates on oluline? Tänusõnad ja järgmiste sammude selgitamine (nt kuidas tulemusi kasutatakse). ESINDUSORGANISATSIOONIDE ESINDAJAD (II) Allolevates intervjuukavades on toodud tumedas kirjas põhiküsimused ning täiendavad küsimused, mida uurija küsib vastavalt vajadusele täpsustuste saamiseks. Intervjuud viivad läbi kogenud uurijad, kes kohandavad vajadusel küsimuste järjekorda ja sõnastust, arvestades intervjueeritavate vastuste ja vajadustega ning esindatavate asutustega. Kuna intervjueerimiseks on piiratud aeg ja küsimusi on palju, varieeritakse küsimusi vastajate lõikes kuna kõiki küsimusi ei pruugita igas intervjuus käsitleda. SISSEJUHATUS Tutvustatakse uuringu eesmärki, intervjueeritava valiku põhjuseid, küsitluse ülesehitust, andmete kogumist, kasutamist, hoiustamist ja tulemuste esitamise loogikat (kokkulepe, millisel üldistuse astmel on uuritav nõus oma hinnangute esitamisega). Kõik Teie poolt esitatud vastused esitame aruandes üldistatud kujul. Kas Teile sobib, salvestame intervjuu? Salvestist kasutame vaid transkriptsiooni tegemiseks, pärast mida kustutame selle. (kui uuritav ei nõustu salvestamisega, teeb intervjueerija märkmeid kirjalikult intervjuu jooksul ja korrastab need intervjuu järgselt) Vestluses käsitletakse kolme peamist teemat: töötust ennetavate teenuste tõhususe ja mõju mõõdikud, konkreetsed teenused ning inimeste motivatsioon nendel osalemiseks. Sissejuhatuseks mõned tutvustavad sõnad intervjueeritava kohta: nimi, ametinimetus ja sissejuhatav küsimus: Mida tähendab Teie jaoks ennetavate meetmete teenuste pakett Tööta ja õpi? Kust info Teieni on jõudnud? Selgituseks juurde, et Töötukassa pakub töötust ennetavaid teenuseid üldnimega „Tööta ja õpi“. Need teenused on: tööturukoolitus koolituskaardiga töötavatele, tasemeõppes osalemise toetus, koolitustoetus, kvalifikatsiooni saamise toetamine. Teenuste eesmärgiks on vähendada inimeste töötuks jäämise tõenäosust ja toetada neid, kes vajavad tööl püsimiseks tuge oskuste puudumise või aegumise tõttu. I TEEMA- TÕHUSUS JA MÕJU Kuidas on aidanud Töötukassa ennetavate meetmete teenused Teie arvates lahendada ja ennetada praeguseid tööturu probleeme, näiteks tööjõupuudust ja oskuste lõhet? Selgituseks peamine tööturu probleem on töötajate oskuste mittevastavus tööturu vajadusele ning teatud sektorites on kvalifitseeritud tööjõu puudus ja oskuste lõhed, kus töötajate oskused ei vasta täielikult tööturu vajadustele. Millist tööturu probleemi peate hetkel olulisimaks (nt üldist tööjõupuudus, oskuste puudujääk)? Millistes sektorites (nt IT ja digitehnoloogiad, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, haridus, tööstus ja tootmine vms) näete nende teenuste suurimat mõju tänaseks avalduvat? Milles need muutused/mõjud avalduvad (nt oskustööjõu suurenemises, lihttööjõu vähenemises)? Palun tooge näiteid. Kuidas toetavad need teenused tööandjate vajaduste ja inimeste oskuste ühildamist? Kui palju on teenused Teie hinnangul toetanud töötusriskis inimeste (nt madalate või aegunud oskustega, vanemaealised jne) oskuste arendamist? Kas olete märganud, et mõnes tegevusvaldkonnas on tänu teenustele lihtsam leida vajalike oskustega töötajaid? Kuivõrd võib öelda, et ennetavad teenused on aidanud kaasa tööturu tasakaalu ja tööjõu kvaliteedi parandamisele? Kui teadlikud on Teie hinnangul Eesti inimesed (tööandjad, töötajad) ennetavate meetmete teenustest? Kuidas info nendeni jõuab? Milliseid teavitamise kanaleid või viise võiks Teie arvates kasutada teadlikkuse suurendamiseks sihtrühmades (lisaks juba olemasolevatele)? Kui hinnang teadlikkusele on madal: millest see tingitud võib olla (nt infokanalite ebapiisavus, kättesaadavusega seotud mured, info üleküllus vms)? Kuidas suurendada nende töötajate ja tööandjate huvi, kes ei ole veel ennetavate meetmete teenustel osalenud? Kui vajalik see Teie arvates on? Kuidas toimub ennetavate meetmete teenuste tulemuslikkuse ja mõju hindamine? Millised kriteeriumeid või näitajaid võiks selleks kasutada, et hinnata, kas teenus on olnud edukas või tulemuslik? Kas sellele, mida mõõdetakse, võiks seada ka mingid sihttasemed (ingl k benchmark), mis aitaks hinnata, kas saavutatud tulemus on piisav või mitte? Milliseid riske või takistusi näete sihttasemete kehtestamisel? Ennetavaid teenuseid pakutakse alates 2017. aastast. Milline on Teie hinnangul olnud nende teenuste majanduslik mõju? Milles need mõjud väljenduvad/ei väljendu? Kuivõrd on need aidanud Teie hinnangul töötust ennetavad teenused riigi kulusid kokku hoida või ressursse tõhusamalt kasutada? Kuivõrd on Töötukassa teenused Teie hinnangul sihitud vastavalt sihtrühmade vajadustele? Kuivõrd on teenused mõjutanud tööealise elanikkonna pikemat osalemist tööturul ja tööjõu süsteemsemat arendamist? Kuidas on teenused mõjutanud erinevate sihtrühmade (nt vanemaealised, madalama haridusega inimesed) võimalusi tööturul osalemiseks? II TEEMA – ennetavate teenuste kasutegur MEEDE A tööturukoolitused Milline on teie hinnang Töötukassa poolt pakutavate tööturukoolituste rollile Eesti tööturul – kas ja kuidas aitavad need koolitused ennetada tööpuudust, vähendada oskuste lõhet (tööturul nõutavad oskused ei ühti töötajate olemasolevate oskustega) ning toetada inimeste tööalast arengut? Kuidas võiks koolituste valikuid laiendada, et see oleks paindlikum ja reageeriks kiiremini muutuvatele tööjõuvajadustele? Töötav isik saab samuti osaleda tööturukoolitusel, kui ta vastab ühele viiest sihtrühma tingimusest: madala sissetulekuga, erialase hariduseta, vähese eesti keele oskusega, tõendatud terviseprobleem, põlevkivi sektoris. Kui põhjendatuks Te neid tingimusi peate? Kuidas võiks neid tingimusi muuta? Kas sihtrühma tingimusi tuleks laiendada, kuidas? Milliseks hindate terviseprobleemidega inimeste töövõimalusi tänasel Eesti tööturul? Milliste tegurite poolest on nende olukord keerulisem (nt töökohtade sobivus, tööandjate hoiakud, ligipääs koolitustele vm)? Kuidas saaks terviseprobleemidega inimeste tööturul osalemist paremini toetada? Millist tuge nad vajavad? Kes võiks seda tuge pakkuda – kas Töötukassa, tööandjad või keegi muu? Töötukassa pakub eesti keele koolitusi teenuse „tööturukoolitus koolituskaardiga töötavale“ kui ka „koolitustoetuse töötaja eesti keele oskuse arendamiseks“ kaudu. Lisaks on eesti keele koolitusi peale Töötukassa veelgi. Kui põhjendatud on Töötukassa kaudu eesti keele õpetamine, arvestades muid keeleõppe võimalusi? Millist mõju Teie arvates avaldavad Töötukassa kaudu pakutavad eesti keele koolitused tööhõivekindlusele ja tööalasele arengule? MEEDE B - tasemeõppes osalemise toetus (registreeritud töötu ja töötav inimene) Selgituseks: tasemeõppes makstakse töötutele ja töötavatele inimeste toetust. Toetuse suurus ühes kuus on riigieelarvega kehtestatud töötutoetuse 31-kordne päevamäär. 2025. aastal on brutotoetus 410,13 eurot kuus ja sellelt peetakse kinni tulumaks. Igal aastal on see muutuv. Toetavate tasemeõppe õppekavade valik lähtub tööjõuprognoosidest, sh OSKA analüüsid. Kuidas mõjutab toetuse suurus tasemeõppes osalemist ja õppes püsimist? Kui põhjendatud on sellise toetuse maksmine tasemeõppes õppijale, nii töötule kui töötavale? Kuidas suhtute toetuse suuruse eristamisse sõltuvalt sihtrühmadest? (Selgituseks: sihtrühmad on töötav, töötu, aga ka näiteks 50+, erialase hariduseta, aegunud haridus, terviseprobleemidega inimesed). Kuivõrd mõjutaks toetuse suuruse muutmine (suurendamine/vähendamine) teie hinnangul potentsiaalseid õppima asujaid ja õppes püsimist? Millist mõju avaldaks Teie hinnangul tasemeõppes osalemise toetuse maksmise lõpetamine sihtrühma kuuluvate inimeste valmisolekule ja võimalustele alustada või jätkata tasemeõpinguid? Kas ja kuidas mõjutab toetuste suunamine kindlatele õppekavadele erinevate sihtrühmade osalemist tasemeõppes? Kas tasemeõppekavade valikud võiksid olla vabad, mitte piiratud nagu praegu? MEEDE C - koolitustoetus on tööandjatele suunatud koolitustoetus, mille eesmärk on toetada tööandjaid töötajate oskuste arendamisel ning hõlmab endas värbamise, muutuste olukorda, eesti keele oskuse arendamist (alates 2018) ja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia IKT oskuste arendamist (alates 2021) On teada, et koolitustoetuse kasutatavus tööandjate poolt on madal. Kuivõrd peaks tööandjatele mõeldud teenuste tingimused võiks erinema vastavalt ettevõtte suurusest, käibest või muudest majandusnäitajatest? Kuidas saaks tööandjatele suunatud teenuste tingimusi kujundada, arvestades ettevõtte suurust, käivet või muid majandusnäitajaid? Kuidas peaks toetuste skeemid olema üles ehitatud, et need jõuaks rohkem nende tööandjateni, kes muidu oma töötajate koolitamisse ei panustaks? Kuidas saaks vältida olukordi, milles tööandjale mõeldud koolitustoetust taotletakse juhtudel, kus selle rahastamine poleks olnud hädavajalik, kuna ettevõte oleks suutnud selle koolituskulu oma vahenditest katta? Millised lahendused või kontrollmehhanismid aitaksid selliseid nn „tühikulusid“ ennetada? III TEEMA- HORISONTAALSED TEEMAD ehk inimeste motivatsioon Milliseks hindate üldiselt inimeste valmisolekut tööalaseks enesetäienduseks ja tööandjate valmisolekut oma töötajatele koolitusi pakkuda/ võimaldada nendel osalemist? Mis aitaks Teie hinnangul paremini motiveerida inimesi osalema enesetäienduses, mida pakutakse ennetavate tööturuteenuste kaudu? Millised tegurid praegu toetavad või takistavad osalemist? Mis aitaks Teie hinnangul motiveerida tööandjaid oma tööajatele koolitusi pakkuma (eriti töötuse riskirühmi silmas pidades)? Millised on peamised motivaatorid, mis ajendavad inimesi osalema meetmepaketis „Tööta ja õpi“? Kuidas inimesi suunatakse tegema valikuid, mis vastavad tööturu vajadustele? Mis aitaks kaasa, et nügida valikute tegemist, mis arvestab muutusi tööturu vajaminevate oskuste järele? Millist tuge tööandjad vajavad oma töötajate oskustaseme tõstmisel, sh töötajatega suhtlemisel/koolituseks motiveerimisel, koolitusturul orienteerumisel ja sobivate koolituspakkumiste leidmisel? VÄLJAJUHATUS Intervjueerija võtab vestluse kokku: mis teemaplokid said läbitud ning mis mõtted vestlustest jäid kõlama. Kas soovite midagi lisada, mida me ei küsinud, aga mis Teie arvates on oluline? Tänusõnad ja järgmiste sammude selgitamine (nt kuidas tulemusi kasutatakse). KÜSITLUSANKEET: tööturukoolitus koolituskaardiga, tasemeõppes osalemise toetus, kvalifikatsiooni saamise toetamine, kontrollgrupp Vastamise keele valik: eesti, vene E-postiga saadetav kutsekiri Tere! Kutsume Teid osalema uuringus „Eesti Töötukassa töötust ennetavate teenuste „Tööta ja õpi“ analüüs“, mille viib läbi Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel. Uuring annab tervikliku ülevaate töötust ennetavate meetmete mõjust sihtrühmadele (töötaja, töötu ja tööandja) ning selgitab, kuidas teenuseid saaks edaspidi paremini tööturu ja sihtrühmade vajadustele vastavaks kohandada. Küsitlusankeedile vastamine võtab aega umbes 25 minutit. Kogutud informatsiooni abil saame väärtuslikku, kogemustel põhinevat sisendit töötust ennetavate teenuste kohta. Seetõttu on Teie sisend väga oluline! Olete väga oodatud vastama ka juhul, kui Teil nende teenustega kogemus puudub, sest uuringu õnnestumiseks on oluline koguda sisendit ka läbi kõrvaltvaataja pilgu. Kogutud andmed pseudonüümime ning tulemused esitame üldistatud kujul, küsitlusele vastanud inimesi ei viida vastustega kokku. Uuringus osalemine ei mõjuta teenustel osalemist ega toetuste saamist ning on vabatahtlik. Ligipääs toorandmetele on vaid uuringu läbiviijatel. Andmeid hoiustame Tartu Ülikooli turvatud serverites. Ankeedile vastamiseks vajutage siia: {SURVEYURL}. Ootame Teie vastuseid hiljemalt pp.kk.aaaa. Kui Teil tekib ankeeti täites küsimusi, aitab RAKE analüütik Ene Tubelt ([email protected]). Loodame, et saate meid Töötukassa töötust ennetavate meetmete uurimisel aidata! Uuringus osalemise eest ette tänades Helen Urmann uuringu projektijuht RAKE asejuhataja, Tartu Ülikool Teadliku nõusoleku vorm küsitluskeskkonnas [inimesed jõuavad siia, vajutades kutsekirjas olnud linki] Aitäh, et olete huvitatud uuringus osalemisest! Uuringu „Eesti Töötukassa töötust ennetavate teenuste „Tööta ja õpi“ analüüs“ tulemusena valmib põhjalik analüüs töötust ennetavate meetmete asjakohasusest, tulemuslikkusest, mõjust ja jätkusuutlikkusest. Uuring annab tervikliku ülevaate töötust ennetavate meetmete mõjust sihtrühmadele (töötaja, töötu ja tööandja) ning selgitab, kuidas teenuseid saaks edaspidi paremini tööturu ja sihtrühmade vajadustele vastavaks kohandada. Uuringu viib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel läbi Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Ootame küsitlusele vastama vähemalt 1450 tööealist inimest ja 590 tööandjate esindajat. Teie arvamus on meile äärmiselt väärtuslik, kuna see võimaldab uuringu läbiviijatel saada hinnanguid, arvamusi ja teadmisi kogemuslikust vaatenurgast. Kui Teil endal nende teenustega kogemust ei ole, on Teie arvamus samuti väärtuslik, sest uuringu jaoks on oluline koguda sisendit ka läbi kõrvaltvaataja pilgu. Uuringus osalemiseks palume Teil täita ankeet, milles on nii valikvastustega küsimusi kui ka selliseid küsimusi, millele saate vastuse ise kirjutada. Selle ankeedi täitmine võtab aega kuni 25 minutit. Teie meiliaadressi kasutame ainult uuringus osalemisega seotud kirjavahetuseks (vajadusel saadame Teile lisaks uuringus osalemise kutsele kuni kolm meeldetuletuskirja, kokku seega kuni neli kirja). Uuringus osalemine on vabatahtlik, mis tähendab, et Teil on võimalik alati ilma selgitusi andmata loobuda küsitlusankeedi täitmisest või see katkestada. Uuringus osalemisega ei kaasne Teile riske ning see ei mõjuta teenustel osalemist ega toetuste saamist. Küsitlusankeediga kogutud andmed pseudonümiseeritakse. See tähendab, et uuringus osalejate e-posti aadressid kodeeritakse ümber, seotakse vastustest lahti ja seejärel kustutatakse andmestikust. Nii ei ole otsene vastajate tuvastamine võimalik. Vastajate IP- aadresse ei salvestata. Andmeid kogutakse ja säilitatakse Tartu Ülikooli turvalises serveris (Nextcloud) ning neile pääsevad ligi ainult uuringuga seotud Tartu Ülikooli teadlased, juurdepääs toorandmetele ja koodivõtmele on ainult RAKE analüütikul Ene Tubeltil. Koodivõtit hoitakse krüpteerituna Tartu Ülikooli turvalises serveris. Uuringu lõppemisel augustis 2026 Teie andmed (sh koodivõti ja e-posti aadress) hävitatakse nii küsitluskeskkonnas kui serveris. Analüüsi üldistatud tulemusi kasutatakse uuringu „Eesti Töötukassa töötust ennetavate teenuste „Tööta ja õpi“ analüüs“ raportis ning võidakse kasutada ka teadusajakirjade artiklites. Loodame, et saate meid Töötukassa töötust ennetavate meetmete uurimisel aidata. Kui olete nõus osalema uuringus „Eesti Töötukassa töötust ennetavate teenuste „Tööta ja õpi“ analüüs“, siis klõpsake palun nuppu „Järgmine“. Ankeedile vastamist tõlgendatakse kui nõusolekut uuringus osaleda. Saate oma nõusoleku andmete kasutamiseks teadusuuringutes tagasi võtta kuni 31. detsembrini 2025, andes sellest allolevatele kontaktidele e-kirja teel teada. Kui Teil tekib uuringus osalemise ajal täiendavaid küsimusi või vajate tehnilist abi, pöörduge palun julgesti Ene Tubelti poole ([email protected]). Kui Teil tekib küsimusi seoses uuritava õigustega, siis palume pöörduda Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee poole e-posti aadressil [email protected] või tel 737 6215. Kaebustega isikuandmete töötlemise osas palume pöörduda Tartu Ülikooli andmekaitsespetsialisti poole e-posti aadressil [email protected]. Kõigi uuringus kogutud andmete volitatud töötleja on Tartu Ülikool, keda esindab käesolevas uuringus Helen Urmann ([email protected]). Uuringu tellija ja rahastaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (andmete vastutav töötleja). Isikuandmete vastutavat töötlejat ehk Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (Suur-Ameerika tn 1, 10122 Tallinn) esindab käesolevas uuringus Anna-Liina Väkram ([email protected]). Uuringu läbiviimine on saanud kooskõlastuse Andmekaitse Inspektsioonilt (otsus XXX, pp.kk.2025) ning uuringu toimumisele on loa andnud ka Tartu Ülikooli inimuuringute eetikakomitee (otsus 403T-3, 18.08.2025). Uuringus osalemise eest ette tänades Helen Urmann, uuringu projektijuht, Tartu Ülikool ([email protected]) Ene Tubelt, küsitlusandmete analüütik, Tartu Ülikool ([email protected]) Taustaküsimused (vastavad kõik neli rühma) 1. Palun märkige oma sugu.  Mees  Naine  Muu  Ei soovi avaldada 2. Palun märkige oma vanus.  16–30  31–40  41–50  51–60  Üle 60 3. Palun märkige, mis maakonnas elate.  Harjumaa, sh Tallinn  Hiiumaa  Ida-Virumaa  Jõgevamaa  Järvamaa  Läänemaa  Lääne-Virumaa  Põlvamaa  Pärnumaa  Raplamaa  Saaremaa  Tartumaa  Valgamaa  Viljandimaa  Võrumaa 4. Palun märkige oma igakuine sissetulek pärast maksude mahaarvamist. (netosissetulek, sh toetused, hüvitised jm)  Alla 1000 euro  1001-1500 eurot  1501-2000 eurot  2001-2500 eurot  Üle 2500 euro  Ei soovi avaldada 5. Palun valige, milline staatus Teid praegu kõige paremini iseloomustab.   Töötan  Õpin  Töötan ja õpin  Olen töötu ja otsin aktiivselt tööd  Olen töötu ja ei otsi aktiivselt tööd  Muu (palun täpsustage): [avatud vastus] 6. Palun valige väide, mis sobib Teie kirjeldamiseks kõige paremini. Valige kõik sobivad variandid.  Mul on terviseprobleemid, mis piiravad töövõimet  Mul on terviseprobleemid, kuid need ei sega töötamast  Mul on vähesed teadmised või oskused tööturul hakkamasaamiseks  Minu teadmised ja oskused on aegunud ega vasta enam tööturu nõuetele  Mul puudub erialane koolitus töö jaoks, mida soovin teha  Mul on raskusi tehnoloogia ja digivahendite kasutamisega  Mul puudub töökogemus või see on väga vähene  Minu oskused ja teadmised ei vasta praegusele töösoovile  Mind ei iseloomusta ükski ülaltoodud väidetest 7. Kas olete aastatel 2017–2023 kasutanud mõnda Töötukassa teenustest?  Jah -> avaneb küsimustik teenust saanutele  Ei -> avaneb küsimustik kontrollrühmale  Ei tea -> avaneb küsimustik kontrollrühmale Küsimused teenuseid saanud inimestele Üldine 8. Märkisite, et olete aastatel 2017–2023 kasutanud mõnda Töötukassa teenustest. Palun valige, milline oli Teie haridustase enne selle teenuse kasutamist.  Vähem kui põhiharidus  Põhiharidus  Kutseharidus põhihariduse baasil  Üldkeskharidus  Kutsekeskharidus (keskeri- või tehnikumiharidus põhihariduse baasil või kutsehariduse baasil)  Keskeri- või tehnikumiharidus keskhariduse baasil  Kõrgharidus  Muu  Ei mäleta 9. Kuidas saite aru, et teil on vaja omandada uusi oskusi ja teadmisi või täiendada olemasolevaid? Valige kõik sobivad variandid.  Tööandja soovitas   Karjäärinõustaja soovitas  Tundsin ise, et ei saa tööga hakkama  Soovisin töökohta vahetada  Töötukassa nõustaja soovitas  Sõber/elukaaslane/abikaasa/lapsed või muu mulle oluline lähedane soovitas  Muu (palun täpsustage): [avatud vastus] 10. Kas teil oli keeruline otsustada, millist koolitust või õppekava valida?  Jah, väga keeruline  Pigem keeruline  Pigem lihtne  Väga lihtne  Ei oska öelda 11. Kas Töötukassa karjäärinõustamine aitas teil sobivat koolitust või õppekava valida?  Jah, väga palju  Pigem aitas  Pigem ei aidanud  Ei aidanud üldse  Ei oska öelda  Ei saanud nõustamist -> jätab järgmised kaks küsimust vahele (liigub 14. küsimuse juurde). 12. Kas karjäärinõustamisel arutati töö, õppimise ja pereelu ühildamise teemasid?  Jah, põhjalikult  Jah, natuke  Ei arutatud  Ei mäleta 13. Kuidas saaks Teie arvates karjäärinõustamist paremaks muuta? [avatud vastus] 14. Milliseid loetletud teenuseid Te aastatel 2017–2023 kasutasite?  Tööturukoolitus koolituskaardiga -> avanevad teenusespetsiifilised küsimused  Tasemeõppes osalemise toetus -> avanevad teenusespetsiifilised küsimused  Kvalifikatsiooni saamise toetamine töötavatele -> avanevad teenusespetsiifilised küsimused  Ei tea/ei mäleta -> teenusespetsiifilised küsimused jäävad vahele Teenusespetsiifilised küsimused: A – tööturukoolitus A1. Mis oli Teie peamine põhjus tööturukoolitusel osalemiseks?  Mul olid vananenud oskused  Tervise tõttu ei saanud jätkata senisel töökohal   Soovisin töökohta vahetada  Soovisin uusi oskusi õppida  Tööandja soovitas  Koolitusasutus soovitas osaleda Töötukassa kaudu  Muu (palun täpsustage): [avatud vastus] A2. Millisel koolitusel Te osalesite? Kui osalesite ametialasel koolitusel, valige vastav õppesuund. Saate valida kõik sobivad variandid.  Arvutialane koolitus  Eesti keele koolitus -> avanevad täiendavad küsimused eesti keele koolituse kohta  Arhitektuur ja ehitus  Haridus  Heaolu (täiskasvanute hooldamine, lastehoid, sotsiaaltöö jms)  Hügieen ja töötervishoid  Informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiad  Isikuteenindus (sh iluteenindus, majutamine ja toitlustamine, turism jms)  Kunstid (sh disain, käsitöö, esituskunstid)  Metsandus  Tehnikaalad (sh keemiatehnoloogia, energeetika, elektroonika ja automaatika, mehaanika ja metallitöö, mootorliikurid jms)  Tervis (meditsiin, teraapia jms)  Tootmine ja töötlemine  Transporditeenused  Ärindus ja haldus (sh raamatupidamine, turundus, sekretäritöö, hulgi- ja jaekaubandus jms)  Muu (palun täpsustage): [avatud vastus] A3. Miks valisite just selle koolituse? Valige kõik sobivad variandid.  Koolitus oli mulle huvitav  Koolitus toimus mulle sobivas asukohas  Koolitus toimus mulle sobival ajal  Soovisin töökohta vahetada  Tööandja soovitas  Muu (palun täpsustage): [avatud vastus] Küsimused eesti keele koolitusel osalenule EK1. Vastasite, et osalesite eesti keele koolitusel. Kuivõrd seotud oli eesti keele õppimine Teie tööga?  Eesti keele oskus oli olemasoleva töö jätkamiseks vajalik  Eesti keele oskus oli seotud tööalaste tulevikuplaanidega  Eesti keele oskus oli seotud ametikohale esitatavate keelenõuetega   Eesti keele õppimine ei olnud tööga seotud  Muu (palun täpsustage): [avatud vastus] EK2. Kuidas Teil eesti keele koolitusel läks?  Läbisin koolituse  Katkestasin koolituse -> avaneb täpsustav küsimus EK2_1. EK2_1. Palun täpsustage, mis põhjusel koolituse katkestasite. Valige kõik sobivad variandid.  Valitud keeletase oli minu jaoks liiga madal  Valitud keeletase oli minu jaoks liiga kõrge  Ma ei olnud koolitajaga rahul  Koolituse korraldus ei sobinud mulle  Teiste kohustuste kõrvalt osaledes muutus koormus liiga suureks  Minu tervis ei võimaldanud jätkata  Muu (palun täpsustage) [avatud vastus] EK3. Miks valisite eesti keele õppimiseks just Töötukassa koolituse, mitte mõne muu võimaluse? Valige kõik sobivad vastused.  Koolitus toimus kõige sobivamal ajal  Koolitus toimus kõige sobivamas kohas  Koolitus oli tasuta  Sõbrad/tuttavad/pereliikmed soovitasid  Mul oli endal varasem positiivne kogemus  Koolitusel puudus ooteaeg  Muud koolitused ei olnud kättesaadavad  Ma ei teadnud muudest võimalustest  Muu (palun täpsustage: [avatud vastus] A4.Kui hästi olite enne osalemist teadlik Töötukassa koolitusvõimalustest?  Mul olid põhjalikud teadmised  Mul oli võimalustest piisavad teadmised  Mul olid võimalustest vähesed teadmised  Ei olnud üldse teadlik  Ei tea/ei mäleta A5 .Kust saite infot Töötukassa koolitusvõimaluste kohta? Valige kõik sobivad vastused.  Tööandjalt  Töötukassa kodulehelt  Töötukassa nõustajalt  Sõbralt, tuttavalt või pereliikmelt  Karjäärinõustajalt   Meediast (nt ajaleht, raadio, televisioon)  Sotsiaalmeediast  Muu (palun täpsustage) [avatud väli] A6 .Kas teil oli juba enne Töötukassa teenusest teada saamist olemas selge plaan, mida soovite õppida, milliseid oskusi ja teadmisi arendada?  Jah, väga selge plaan  Oli mingi ettekujutus  Ei olnud plaani  Ei oska öelda A7. Milline on Teie arvates tõhus viis inimeste teavitamiseks Töötukassa koolitustest? Valige kuni kolm olulisemat.  Reklaam sotsiaalmeedias  Reklaam meedias (trükimeedia ja/või raadio, televisioon)  Info tööandjate kaudu  Info õppeasutustes ja noortekeskustes  Info karjäärinõustajatelt  Kohalikud infopäevad või üritused  Otseturundus e-posti või SMS-iga  Koostöö kogukonna organisatsioonide või MTÜ-dega  Muu (palun täpsustage) [avatud vastus] Teenusespetsiifilised küsimused: B – tasemeõppes osalemise toetus B1. Millised olid enne tasemeõppes õppimist Teie teadmised tasemeõppes osalemise toetusest?  Väga põhjalikud teadmised  Põhjalikud teadmised  Pigem põhjalikud teadmised  Pigem vähesed teadmised  Vähesed teadmised  Väga vähesed teadmised/eelnevad teadmised puudusid  Ei tea/ei mäleta B2. Kust saite infot tasemeõppes osalemise toetuse kohta? Valige kõik sobivad vastused.  Töötukassa kodulehelt  Karjäärinõustajalt  Sõbralt, tuttavalt või pereliikmelt  Meediast  Sotsiaalmeediast  Õppeasutusest   Muu (palun täpsustage) [avatud vastus] B3. Kas toetuse olemasolu aitas teil tasemeõpet alustada ja lõpetada? Jah, väga Pigem aitas Pigem ei Ei aidanud Ei oska öelda palju aidanud üldse Alustamisel Lõpetamisel B4. Kuidas Teil tasemeõppes läks? Valige kõik sobivad variandid.  Läbisin tasemeõppe  Õpingud veel kestavad  Katkestasin õpingud -> avaneb eraldi täpsustav küsimus B4_1. B4_1. Palun täpsustage, mis põhjusel koolituse katkestasite. Valige kõik sobivad variandid.  Töö ja õppimise ühildamine oli keeruline  Perekondlikel põhjustel  Valitud õppekava osutus liiga raskeks  Valitud õppekava osutus mulle ebasobivaks  Terviseprobleemide tõttu  Kaotasin motivatsiooni -> avaneb eraldi täpsustav küsimus B4_2.  Muu (palun täpsustage): [avatud vastus] B4_2. Vastasite, et kaotasite tasemeõppes õppides motivatsiooni ning katkestasite seetõttu õpingud. Võimalusel palun täpsustage, mis põhjusel motivatsiooni kaotasite. [avatud vastus] [ainult neile, kes vastasid eelnevalt, et katkestasid, sest kaotasid motivatsiooni] B5. Kui toetus oleks väiksem, kas oleksite siiski läinud tasemeõppesse?  Jah, kindlasti  Pigem jah  Pigem mitte  Kindlasti mitte  Ei oska öelda B6. Kui tasemeõppes osalemise toetust ei oleks, kas oleksite siiski tasemeõppesse õppima läinud?  Kindlasti oleksin õppima läinud  Pigem oleksin õppima läinud  Pigem ei oleks õppima läinud   Kindlasti ei oleks õppima läinud  Ei oska öelda B7. Kas toetatavate õppekavade valik mõjutas Teie otsust minna õppima tasemeõppesse?  Jah, sain valida meelepärase õppekava  Ei, oluline oli toetusega õppimise võimalus  Ei, soovisin niikuinii õppima asuda  Ei oska öelda B8. Kui asjakohaseks peate 30-päevast tähtaega toetuse taotlemisel?  Tähtaeg on liiga pikk  Tähtaeg on piisav  Tähtaeg on liiga lühike  Ei oska öelda B9. Miks Teie arvates tasemeõppes osalemise toetuse saamise õigusega inimesed (sh ka erialase hariduseta või terviseprobleemidega inimesed) seda toetust ei kasuta? [avatud vastus] B10. Mis aitaks Teie arvates tõsta tasemeõppes osalemise toetuse õigusega inimeste huvi tasemeõppes osalemise vastu? Valige kuni kaks kõige olulisemat.  Paindlikumad õppetingimused  Suurem rahaline toetus  Rohkem infot võimaluste kohta  Tööandja toetus  Terviseprobleemidega arvestamine  Muu (palun täpsustage) [avatud vastus] Teenusespetsiifilised küsimused: D – kvalifikatsiooni saamise toetamine D1. Mis oli teie peamine põhjus kvalifikatsiooni saamise toetuse taotlemiseks? Valige kõik sobivad variandid.  Soovisin tõendada oma olemasolevaid oskusi  Soovisin saada kutsetunnistust töökoha säilitamiseks  Soovisin töökohta vahetada ja uues töökohas oli kutsetunnistus vajalik  Tööandja suunas  Soovisin kõrgemat palka  Soovisin paremat ametikohta  Muu (palun täpsustage) [avatud vastus] Lõpuküsimused kõigile, kes vastasid 7. küsimusele „jah“ 15. Kui rahul olete saadud koolituse sisuga?  Väga rahul   Rahul  Pigem rahul  Ei rahul ega rahulolematu  Pigem rahulolematu  Rahulolematu  Väga rahulolematu 16. Mis mõjutas teie rahulolu koolitusega kõige rohkem? Valige kuni 2 olulisemat.  Koolituse sisu  Koolitaja pädevus  Õppematerjalide kvaliteet  Koolituse praktilisus  Koolituse kestus  Koolituse toimumise aeg  Koolitusruumid ja -tehnika  Muu (palun täpsustage) [avatud vastus] 17. Palun hinnake koolitusel osalemise mõju järgmistele aspektidele. Väga Positiivne Pigem Ei ole Pigem Negatiivne Väga Ei positiivne mõju positiivne mõju negatiivne mõju negatiivne oska mõju mõju avaldanud mõju mõju öelda Minu majanduslik toimetulek Kindlus, et minu töökoht säilib Minu tööalane konkurentsi- võime Minu oskuste tase Kontrollgrupp: isikud Teadlikkus ja info levik 1. Kas olete kuulnud, et Töötukassa rahastab töötavate inimeste osalemist tööturukoolitustel ja toetab tasemeõppes õppimist?  Olen kuulnud võimalusest osaleda tööturukoolitustel  Olen kuulnud võimalusest saada tasemeõppes osalemise toetust  Olen kuulnud mõlemast võimalusest  Ei ole kuulnud -> jätab järgmise küsimuse vahele   Ei ole kindel -> jätab järgmise küsimuse vahele 2. Millisest allikast Te tööturukoolitustel osalemise võimaluse ja/või tasemeõppes osalemise toetuse kohta kuulsite? Valige kõik sobivad variandid.  Tööandjalt  Sõbralt, tuttavalt või pereliikmelt  Meediast  Sotsiaalmeediast  Töötukassa kodulehelt  Koolitusasutusest  Muu (palun täpsustage): [avatud vastus] 3. Milline kanal oleks Teie arvates sellise info saamiseks sobivaim? Valige kuni kolm olulisemat.  Reklaam sotsiaalmeedias  Reklaam meedias (trükimeedia ja/või raadio, televisioon)  Info tööandjate kaudu  Info õppeasutustes ja noortekeskustes  Info karjäärinõustajatelt  Kohalikud infopäevad või üritused  Otseturundus e-posti või SMS-iga  Koostöö kogukonna organisatsioonide või MTÜ-dega  Muu (palun täpsustage) [avatud vastus] Osalemise takistused ja motivatsioon 4. Mis võib Teie arvates takistada inimesi osalemast tööturukoolitustel või tasemeõppes? Valige kõik sobivad variandid.  Inimesed ei tea nendest võimalustest piisavalt hästi  Sobivaid koolitusi ei ole või neid on liiga vähe  Motivatsioon õppida on madal  Töötukassa teenuse kasutamise motivatsioon on madal  Koolituste ajakava ei sobi  Koolituste toimumise koht ei sobi  Kaasnevad kulud (nt transport, lapsehoid) ei võimalda  Töö- või pereelu ei võimalda osalemist  Hirm ebaõnnestumise ees  Varasemad negatiivsed kogemused koolituste või tasemeõppega  Muu (palun täpsustage) [avatud vastus] 5. Mis võiks Teie arvates tõsta inimeste motivatsiooni tööturukoolitustel osalemiseks või tasemeõppesse astumiseks? Valige kõik sobivad variandid. Tööturukoolitustel osalemine Tasemeõppesse astumine  Koolituse maksumuse katmine / kõrgem tasemeõppes osalemise toetus Paindlik õppeaeg (nt õhtuti või nädalavahetustel) Tööandja toetus Info parem kättesaadavus Koolituse / õppekava kvaliteet Koolituse / õppekava praktilisus Isiklik huvi Isiklik vajadus Muu 6.1.1. Vastasite, et Teie arvates võiks inimesi motiveerida tööturukoolitustel osalema muu põhjus. Palun nimetage see põhjus (need põhjused). [kuvatakse ainult neile, kes valisid eelnevalt selles veerus „muu“] [avatud vastus] 6.1.2. Vastasite, et Teie arvates võiks inimesi motiveerida tasemeõppesse astuma muu põhjus. Palun nimetage see põhjus (need põhjused). [kuvatakse ainult neile, kes valisid eelnevalt selles veerus„muu“] [avatud vastus] Koolitusvalik ja tööturu muutused 6. Kas Teie arvates mõjutavad tööturu muutused (nt automatiseerimine, rohepööre) inimeste huvi koolitustel osalemise vastu?  Mõjutavad oluliselt  Mõjutavad  Pigem mõjutavad  Pigem ei mõjuta  Ei mõjuta  Üldse ei mõjuta  Ei oska öelda 7. Kui tõenäoliseks peate, et Teie enda ametialased oskused aeguvad järgmise 2–3 aasta jooksul?  Väga tõenäoliseks  Tõenäoliseks  Pigem tõenäoliseks  Pigem ebatõenäoliseks  Ebatõenäoliseks  Üldse mitte tõenäoliseks  Ei oska öelda 8. Kui Teil endal peaks tekkima vajadus osaleda tööturukoolitusel või õppida tasemeõppes, kas kasutaksite Töötukassa pakutavat toetust?  Jah, kindlasti kasutaksin  Tõenäoliselt kasutaksin  Ei oska öelda  Tõenäoliselt ei kasutaks  Kindlasti ei kasutaks Küsitlusankeet: tööandjad koolitustoetus, kontrollgrupp Vastamise keele valik: eesti, vene, inglise (?) Küsitlusankeet: tööandjad 1. Kui hästi vastas koolitustoetus teie ettevõtte vajadustele?  Väga hästi  Pigem hästi  Pigem halvasti  Üldse mitte  Ei oska öelda 2. Kas teil on olnud raskusi sobivate koolituste leidmisega koolitusturul?  Jah, sobivaid koolitusi on raske leida  Jah, pakutavad koolitused ei vasta vajadustele  Ei, sobivaid koolitusi leidub piisavalt  Ei oska öelda 3. Milliseid takistusi olete sobiva koolituse leidmisel kogenud? [avatud vastus] 4. Kuidas võiks koolitustoetuse tingimusi muuta, et need arvestaksid paremini erinevate tööandjate vajadustega?  Suurem koolitustoetuse kasutamiseks sobivate koolituste valik  Kõrgem koolituskulude hüvitamise määr  Kõrgem koolitustoetuse maksimaalne summa töötaja kohta  Koolitustoetuse võimalus ka lühema kui 6-kuulise töölepingu korral  Väiksem koolituse miinimummaht (praegu 50 akadeemilist tundi)  Koolitustoetuse taotlemise võimalus ka tagantjärele, mitte ainult enne koolituse algust  Lihtsam taotlusprotsess, vähem bürokraatiat  Paindlikumad nõuded koolituse sisule ja vormile (nt rohkem e-õpet, lühikursusi)  Võimalus kasutada toetust ka olemasolevate töötajate ümberõppeks ilma töökuulutuse avaldamise nõudeta  Selgemad ja kiiremad otsused Töötukassalt  Muu (palun täpsustage) [avatud vastus] 5. Kui oluline oli toetuse olemasolu koolitusotsuse tegemisel?  Väga oluline  Oluline   Pigem oluline  Pigem ei olnud oluline  Ei olnud oluline  Üldse ei olnud oluline  Ei oska öelda 6. Kui koolitustoetust ei oleks saanud, kuidas oleks see mõjutanud Teie otsust töötajatele koolitusel osalemist võimaldada?  Oleksin võimaldanud koolitusel osalemist ka ilma toetust saamata  Oleksin võimaldanud koolitusel osaleda, kuid väiksemas mahus või lühemal koolitusel  Oleksin võimaldanud osalemist ainult juhul, kui oleksin saanud muu rahastuse  Tõenäoliselt ei oleks koolitusel osalemist võimaldanud  Ei oska öelda 7. Mis ajendas teid koolitustoetust kasutama? Valige kõik sobivad variandid.  Vajadus töötajate oskuste arendamiseks  Toetuse kättesaadavus  Töötukassa soovitus  Koolitusasutuse soovitus  Muudatused ettevõttes  Muu (palun täpsustage): [avatud vastus] 8. Kui keeruliseks (bürokraatlikuks) hindate toetuse taotlemise protsessi?  Väga lihtne  Lihtne  Pigem lihtne  Pigem keeruline  Keeruline  Väga keeruline  Ei oska öelda 9. Kuidas võiks vähendada tööandjate halduskoormust koolitustoetuse taotlemisel? [avaneb neile, kes eelnevalt valisid „pigem keeruline“ kuni „väga keeruline“] [avatud vastus] 10. Kuidas saate tööandjana aru, et teie töötajate oskused vajavad arendamist/täiendamist? Valige kõik sobivad variandid.  Töötaja vahetu juhi hinnang  Ebaefektiivne töö  Koolituste käigus  Töötukassa nõustamine  Muu (palun täpsustage) [avatud vastus] 11. Millist tuge vajate tööandjana koolitusvaliku tegemisel? Valige kõik sobivad variandid.  Võimalus otsida koolitusi vastavalt ettevõtte tegevusalale  Nõustamine töötajate oskuste ja koolitusvajaduste kaardistamisel  Abi koolituse sisulise sobivuse hindamisel (nt kas koolitus vastab töötaja tööülesannetele)  Soovitused usaldusväärsete koolitusepakkujate kohta  Teave koolituste rahastamisvõimaluste kohta (nt Töötukassa toetus)  Teiste ettevõtete tagasiside erinevatele koolitustele  Tööjõuturu trendide ja tulevikuvajaduste analüüs  Muu (palun täpsustage) [avatud vastus] 12. Mil määral on Töötukassa nõustamine aidanud teil teha otsuseid oma töötajatele sobivate koolituste valimisel?  Väga palju  Pigem palju  Pigem vähe  Ei ole üldse aidanud  Ei oska öelda 13. Kuidas tööandjana suhtute töötajate tasemeõppes osalemisse, mis võib viia karjääripöördeni?  Toetan väga  Toetan  Pigem toetan  Pigem ei toeta  Ei toeta  Ei toeta üldse  Ei oska öelda 14. Kuidas tööandjana suhtute töötajate täienduskoolitusse, mis ei ole seotud nende tänaste tööülesannetega?  Toetan väga  Toetan  Pigem toetan  Pigem ei toeta  Ei toeta  Ei toeta üldse  Ei oska öelda 15. Mis motiveeriks Teid tööandjana rohkem võimaldama töötajate osalemist koolitustel? [avatud vastus] 16. Kuidas saaks Teie arvates paremini kaasata erinevaid ettevõtteid tööandja koolitustoetust kasutama? [avatud vastus] 17. Kuidas hindate koolitustoetuse majanduslikku mõju Teie ettevõttele?  Väga positiivne  Positiivne  Pigem positiivne  Ei ole mõju olnud  Pigem negatiivne  Negatiivne  Väga negatiivne  Ei oska öelda 18. Kas koolitustoetus on aidanud suurendada Teie ettevõtte tootlikkust või kõrgema lisandväärtusega töökohtade osakaalu?  Jah, oluliselt  Pigem oluliselt  Pigem mitte  Üldse mitte  Ei oska öelda Kontrollgrupp: tööandjad 1. Kas olete teadlik Töötukassa koolitustoetusest?  Jah, väga hästi  Olen kuulnud, aga ei ole täpselt kursis  Ei ole teadlik -> jätab järgmise küsimuse vahele 2. Miks Te tööandjana ei ole seda toetust kasutanud? Valige kõik sobivad variandid.  Ettevõtte vajadustele vastavaid koolitusi ei pakuta  Ei ole sobivaid koolitusi leidnud  Ettevõtte töötajad ei soovi koolitustel osaleda  Ettevõte ei saa tööd töötaja koolitusel viibimise ajaks ümber korraldada  Muu (palun täpsustage): [avatud vastus] 3. Mis võib Teie arvates mõjutada tööandjate koolitustoetuse kasutamist? Valige kõik sobivad variandid.  Vähene või puuduv teadlikkus koolitustoetuse võimalusest  Toetuse kasutamise tingimused on liiga piiravad  Taotlemise protsess on keeruline või aeganõudev  Koolituse miinimumnõuded (nt maht vähemalt 50 akadeemilist tundi) ei sobi ettevõtte vajadustega  Koolituste toimumisajad ei sobi ettevõtte töökorraldusega  Raske leida sobivat koolitust või koolituspakkujat  Ebakindlus, kas toetuse taotlemine läheb edukalt  Koolituse maksumus on liiga suur, isegi koos toetusega  Ettevõttel puudub hetkel koolitusvajadus  Muu (palun täpsustage) [avatud vastus] 4. Kuidas tööandjana suhtute töötajate tasemeõppesse, mis võib viia karjääripöördeni?  Toetan väga  Toetan  Pigem toetan  Pigem ei toeta  Ei toeta  Ei toeta üldse  Ei oska öelda 5. Kuidas tööandjana suhtute töötajate täienduskoolitusse, mis ei ole seotud nende tänaste tööülesannetega?  Toetan väga  Toetan  Pigem toetan   Pigem ei toeta  Ei toeta  Ei toeta üldse  Ei oska öelda 6. Mis motiveeriks Teid tööandjana rohkem võimaldama ettevõtte töötajate osalemist koolitustel? [avatud vastus] 7. Kas usute, et koolitustoetus võiks aidata suurendada ettevõtte tulemuslikkust või kõrgema lisandväärtusega töökohtade osakaalu?  Jah, kindlasti  Pigem jah  Pigem mitte  Kindlasti mitte  Ei oska öelda 8. Millised riskid või kulud võivad Teie arvates tööandjale koolitustoetuse kasutamisega kaasneda? Valige kõik sobivad vastused.  Koolitus ei vasta tegelikele tööalastele vajadustele  Töötaja võib pärast koolitust töölt lahkuda  Koolituse ajaks tuleb töötaja tööülesanded ümber korraldada  Koolitustoetuse taotlemine on ajamahukas, kuid toetuse saamine pole garanteeritud  Koolitusele lisanduvad kulud (transport, majutus jm)  Muu (palun täpsustage) [avatud vastus]  Küsitlusankeet: tööturukoolitus koolituskaardiga, tasemeõppes osalemise toetus, kvalifikatsiooni saamise toetamine, kontrollgrupp Vastamise keele valik: eesti, vene E-postiga saadetav kutsekiri Tere! Kutsume Teid osalema uuringus „Eesti Töötukassa töötust ennetavate teenuste „Tööta ja õpi“ analüüs“, mille viib läbi Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel. Teie kontakt saadi selle uuringu läbiviimiseks Eesti Töötukassast, kuna olete osalenud aastatel 2017-2023 mõnel töötust ennetaval teenusel. (Kontrollrühma korral: Teie kontakt saadi selle uuringu läbiviimiseks Rahvastikuregistrist ja Töötukassast). Uuring annab tervikliku ülevaate töötust ennetavate meetmete mõjust sihtrühmadele (töötaja, töötu ja tööandja) ning selgitab, kuidas teenuseid saaks edaspidi paremini tööturu ja sihtrühmade vajadustele vastavaks kohandada. Küsitlusankeedile vastamine võtab aega umbes 25 minutit. Kogutud informatsiooni abil saame väärtuslikku, kogemustel põhinevat sisendit töötust ennetavate teenuste kohta. Seetõttu on Teie sisend väga oluline! Olete väga oodatud vastama ka juhul, kui Teil nende teenustega kogemus puudub, sest uuringu õnnestumiseks on oluline koguda sisendit ka läbi kõrvaltvaataja pilgu. Kogutud andmed pseudonüümime ning tulemused esitame üldistatud kujul, küsitlusele vastanud inimesi ei viida vastustega kokku. Uuringus osalemine ei mõjuta teenustel osalemist ega toetuste saamist ning on vabatahtlik. Ligipääs toorandmetele on vaid uuringu läbiviijatel. Andmeid hoiustame Tartu Ülikooli turvatud serverites. Ankeedile vastamiseks vajutage siia: {SURVEYURL}. Ootame Teie vastuseid hiljemalt pp.kk.aaaa. Kui Teil tekib ankeeti täites küsimusi, aitab RAKE analüütik Ene Tubelt ([email protected]). Loodame, et saate meid Töötukassa töötust ennetavate meetmete uurimisel aidata! Uuringus osalemise eest ette tänades Helen Urmann uuringu projektijuht RAKE asejuhataja, Tartu Ülikool Siin peaks olema ka link, et ei ole nõus osalema […] Teadliku nõusoleku vorm küsitluskeskkonnas [inimesed jõuavad siia, vajutades kutsekirjas olnud linki] Aitäh, et olete huvitatud uuringus osalemisest! Uuringu „Eesti Töötukassa töötust ennetavate teenuste „Tööta ja õpi“ analüüs“ tulemusena valmib põhjalik analüüs töötust ennetavate meetmete asjakohasusest, tulemuslikkusest, mõjust ja jätkusuutlikkusest. Uuring annab tervikliku ülevaate töötust ennetavate meetmete mõjust sihtrühmadele (töötaja, töötu ja tööandja) ning selgitab, kuidas teenuseid saaks edaspidi paremini tööturu ja sihtrühmade vajadustele vastavaks kohandada. Uuringu viib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel läbi Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Ootame küsitlusele vastama vähemalt 1450 tööealist inimest ja 590 tööandjate esindajat. Teie arvamus on meile äärmiselt väärtuslik, kuna see võimaldab uuringu läbiviijatel saada hinnanguid, arvamusi ja teadmisi kogemuslikust vaatenurgast. Kui Teil endal nende teenustega kogemust ei ole, on Teie arvamus samuti väärtuslik, sest uuringu jaoks on oluline koguda sisendit ka läbi kõrvaltvaataja pilgu. Uuringus osalemiseks palume Teil täita ankeet, milles on nii valikvastustega küsimusi kui ka selliseid küsimusi, millele saate vastuse ise kirjutada. Selle ankeedi täitmine võtab aega kuni 25 minutit. Teie meiliaadressi kasutame ainult uuringus osalemisega seotud kirjavahetuseks (vajadusel saadame Teile lisaks uuringus osalemise kutsele kuni kolm meeldetuletuskirja, kokku seega kuni neli kirja). Uuringus osalemine on vabatahtlik, mis tähendab, et Teil on võimalik alati ilma selgitusi andmata loobuda küsitlusankeedi täitmisest või see katkestada. Uuringus osalemisega ei kaasne Teile riske ning see ei mõjuta teenustel osalemist ega toetuste saamist. Küsitlusankeediga kogutud andmed pseudonümiseeritakse. See tähendab, et uuringus osalejate e-posti aadressid kodeeritakse ümber, seotakse vastustest lahti ja seejärel kustutatakse andmestikust. Nii ei ole otsene vastajate tuvastamine võimalik. Vastajate IP- aadresse ei salvestata. Andmeid kogutakse ja säilitatakse Tartu Ülikooli turvalises serveris (Nextcloud) ning neile pääsevad ligi ainult uuringuga seotud Tartu Ülikooli teadlased, juurdepääs toorandmetele ja koodivõtmele on ainult RAKE analüütikul Ene Tubeltil. Koodivõtit hoitakse krüpteerituna Tartu Ülikooli turvalises serveris. Uuringu lõppemisel augustis 2026 Teie andmed (sh koodivõti ja e-posti aadress) hävitatakse nii küsitluskeskkonnas kui serveris. Analüüsi üldistatud tulemusi kasutatakse uuringu „Eesti Töötukassa töötust ennetavate teenuste „Tööta ja õpi“ analüüs“ raportis ning võidakse kasutada ka teadusajakirjade artiklites. Loodame, et saate meid Töötukassa töötust ennetavate meetmete uurimisel aidata. Kui olete nõus osalema uuringus „Eesti Töötukassa töötust ennetavate teenuste „Tööta ja õpi“ analüüs“, siis klõpsake palun nuppu „Järgmine“. Ankeedile vastamist tõlgendatakse kui nõusolekut uuringus osaleda. Saate oma nõusoleku andmete kasutamiseks teadusuuringutes tagasi võtta kuni [küsitluse sulgemise kuupäev], andes sellest allolevatele kontaktidele e-kirja teel teada. Kui olete nõus uuringus osalema, siis palun kinnitage allpool olevasse kastikestes märkega, kui väitega nõustute: ☐ Nõustun osalema uuringus ja olen teadlik uuringu eesmärkidest ning oma rollist selles ☐ Nõustun oma isikuandmete töötlemisega uuringu raames. Kui Teil tekib uuringus osalemise ajal täiendavaid küsimusi, vajate tehnilist abi või soovite uuringus osalemise nõusoleku tagasi võtta, pöörduge palun julgesti Ene Tubelti poole ([email protected]). Kui Teil tekib küsimusi seoses uuritava õigustega, siis palume pöörduda Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee poole e-posti aadressil [email protected] või tel 737 6215. Kaebustega isikuandmete töötlemise osas palume pöörduda Tartu Ülikooli andmekaitsespetsialisti poole e-posti aadressil [email protected]. Kõigi uuringus kogutud andmete volitatud töötleja on Tartu Ülikool, keda esindab käesolevas uuringus Helen Urmann ([email protected]). Uuringu tellija ja rahastaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (andmete vastutav töötleja). Isikuandmete vastutavat töötlejat ehk Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (Suur-Ameerika tn 1, 10122 Tallinn) esindab käesolevas uuringus Anna-Liina Väkram ([email protected]). Uuringu läbiviimine on saanud kooskõlastuse Andmekaitse Inspektsioonilt (otsus XXX, pp.kk.2025) ning uuringu toimumisele on loa andnud ka Tartu Ülikooli inimuuringute eetikakomitee (otsus 403T-3). Uuringus osalemise eest ette tänades Helen Urmann, uuringu projektijuht, Tartu Ülikool ([email protected]) Ene Tubelt, küsitlusandmete analüütik, Tartu Ülikool ([email protected]) Taustaküsimused (vastavad kõik neli rühma) 1. Palun märkige oma sugu.  Mees  Naine  Muu  Ei soovi avaldada 2. Palun märkige oma vanus.  16–30  31–40  41–50  51–60  Üle 60 3. Palun märkige, mis maakonnas elate.  Harjumaa, sh Tallinn  Hiiumaa  Ida-Virumaa  Jõgevamaa  Järvamaa  Läänemaa  Lääne-Virumaa  Põlvamaa  Pärnumaa  Raplamaa  Saaremaa  Tartumaa  Valgamaa  Viljandimaa  Võrumaa 4. Palun märkige oma igakuine sissetulek pärast maksude mahaarvamist. (netosissetulek, sh toetused, hüvitised jm)  Alla 1000 euro  1001-1500 eurot  1501-2000 eurot  2001-2500 eurot  Üle 2500 euro  Ei soovi avaldada 5. Palun valige, milline staatus Teid praegu kõige paremini iseloomustab.   Töötan  Õpin  Töötan ja õpin  Olen töötu ja otsin aktiivselt tööd  Olen töötu ja ei otsi aktiivselt tööd  Muu (palun täpsustage): [avatud vastus] 6. Palun valige väide, mis sobib Teie kirjeldamiseks kõige paremini. Valige kõik sobivad variandid.  Mul on terviseprobleemid, mis piiravad töövõimet  Mul on terviseprobleemid, kuid need ei sega töötamast  Mul on vähesed teadmised või oskused tööturul hakkamasaamiseks  Minu teadmised ja oskused on aegunud ega vasta enam tööturu nõuetele  Mul puudub erialane koolitus töö jaoks, mida soovin teha  Mul on raskusi tehnoloogia ja digivahendite kasutamisega  Mul puudub töökogemus või see on väga vähene  Minu oskused ja teadmised ei vasta praegusele töösoovile  Mind ei iseloomusta ükski ülaltoodud väidetest 7. Kas olete aastatel 2017–2023 kasutanud mõnda Töötukassa teenustest?  Jah -> avaneb küsimustik teenust saanutele  Ei -> avaneb küsimustik kontrollrühmale  Ei tea -> avaneb küsimustik kontrollrühmale Küsimused teenuseid saanud inimestele Üldine 8. Märkisite, et olete aastatel 2017–2023 kasutanud mõnda Töötukassa teenustest. Palun valige, milline oli Teie haridustase enne selle teenuse kasutamist.  Vähem kui põhiharidus  Põhiharidus  Kutseharidus põhihariduse baasil  Üldkeskharidus  Kutsekeskharidus (keskeri- või tehnikumiharidus põhihariduse baasil või kutsehariduse baasil)  Keskeri- või tehnikumiharidus keskhariduse baasil  Kõrgharidus  Muu  Ei mäleta 9. Kuidas saite aru, et teil on vaja omandada uusi oskusi ja teadmisi või täiendada olemasolevaid? Valige kõik sobivad variandid.  Tööandja soovitas   Karjäärinõustaja soovitas  Tundsin ise, et ei saa tööga hakkama  Soovisin töökohta vahetada  Töötukassa nõustaja soovitas  Sõber/elukaaslane/abikaasa/lapsed või muu mulle oluline lähedane soovitas  Muu (palun täpsustage): [avatud vastus] 10. Kas teil oli keeruline otsustada, millist koolitust või õppekava valida?  Jah, väga keeruline  Pigem keeruline  Pigem lihtne  Väga lihtne  Ei oska öelda 11. Kas Töötukassa karjäärinõustamine aitas teil sobivat koolitust või õppekava valida?  Jah, väga palju  Pigem aitas  Pigem ei aidanud  Ei aidanud üldse  Ei oska öelda  Ei saanud nõustamist -> jätab järgmised kaks küsimust vahele (liigub 14. küsimuse juurde). 12. Kas karjäärinõustamisel arutati töö, õppimise ja pereelu ühildamise teemasid?  Jah, põhjalikult  Jah, natuke  Ei arutatud  Ei mäleta 13. Kuidas saaks Teie arvates karjäärinõustamist paremaks muuta? [avatud vastus] 14. Milliseid loetletud teenuseid Te aastatel 2017–2023 kasutasite?  Tööturukoolitus koolituskaardiga -> avanevad teenusespetsiifilised küsimused  Tasemeõppes osalemise toetus -> avanevad teenusespetsiifilised küsimused  Kvalifikatsiooni saamise toetamine töötavatele -> avanevad teenusespetsiifilised küsimused  Ei tea/ei mäleta -> teenusespetsiifilised küsimused jäävad vahele Teenusespetsiifilised küsimused: A – tööturukoolitus A1. Mis oli Teie peamine põhjus tööturukoolitusel osalemiseks?  Mul olid vananenud oskused  Tervise tõttu ei saanud jätkata senisel töökohal   Soovisin töökohta vahetada  Soovisin uusi oskusi õppida  Tööandja soovitas  Koolitusasutus soovitas osaleda Töötukassa kaudu  Muu (palun täpsustage): [avatud vastus] A2. Millisel koolitusel Te osalesite? Kui osalesite ametialasel koolitusel, valige vastav õppesuund. Saate valida kõik sobivad variandid.  Arvutialane koolitus  Eesti keele koolitus -> avanevad täiendavad küsimused eesti keele koolituse kohta  Arhitektuur ja ehitus  Haridus  Heaolu (täiskasvanute hooldamine, lastehoid, sotsiaaltöö jms)  Hügieen ja töötervishoid  Informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiad  Isikuteenindus (sh iluteenindus, majutamine ja toitlustamine, turism jms)  Kunstid (sh disain, käsitöö, esituskunstid)  Metsandus  Tehnikaalad (sh keemiatehnoloogia, energeetika, elektroonika ja automaatika, mehaanika ja metallitöö, mootorliikurid jms)  Tervis (meditsiin, teraapia jms)  Tootmine ja töötlemine  Transporditeenused  Ärindus ja haldus (sh raamatupidamine, turundus, sekretäritöö, hulgi- ja jaekaubandus jms)  Muu (palun täpsustage): [avatud vastus] A3. Miks valisite just selle koolituse? Valige kõik sobivad variandid.  Koolitus oli mulle huvitav  Koolitus toimus mulle sobivas asukohas  Koolitus toimus mulle sobival ajal  Soovisin töökohta vahetada  Tööandja soovitas  Muu (palun täpsustage): [avatud vastus] Küsimused eesti keele koolitusel osalenule EK1. Vastasite, et osalesite eesti keele koolitusel. Kuivõrd seotud oli eesti keele õppimine Teie tööga?  Eesti keele oskus oli olemasoleva töö jätkamiseks vajalik  Eesti keele oskus oli seotud tööalaste tulevikuplaanidega  Eesti keele oskus oli seotud ametikohale esitatavate keelenõuetega   Eesti keele õppimine ei olnud tööga seotud  Muu (palun täpsustage): [avatud vastus] EK2. Kuidas Teil eesti keele koolitusel läks?  Läbisin koolituse  Katkestasin koolituse -> avaneb täpsustav küsimus EK2_1. EK2_1. Palun täpsustage, mis põhjusel koolituse katkestasite. Valige kõik sobivad variandid.  Valitud keeletase oli minu jaoks liiga madal  Valitud keeletase oli minu jaoks liiga kõrge  Ma ei olnud koolitajaga rahul  Koolituse korraldus ei sobinud mulle  Teiste kohustuste kõrvalt osaledes muutus koormus liiga suureks  Minu tervis ei võimaldanud jätkata  Muu (palun täpsustage) [avatud vastus] EK3. Miks valisite eesti keele õppimiseks just Töötukassa koolituse, mitte mõne muu võimaluse? Valige kõik sobivad vastused.  Koolitus toimus kõige sobivamal ajal  Koolitus toimus kõige sobivamas kohas  Koolitus oli tasuta  Sõbrad/tuttavad/pereliikmed soovitasid  Mul oli endal varasem positiivne kogemus  Koolitusel puudus ooteaeg  Muud koolitused ei olnud kättesaadavad  Ma ei teadnud muudest võimalustest  Muu (palun täpsustage: [avatud vastus] A4.Kui hästi olite enne osalemist teadlik Töötukassa koolitusvõimalustest?  Mul olid põhjalikud teadmised  Mul oli võimalustest piisavad teadmised  Mul olid võimalustest vähesed teadmised  Ei olnud üldse teadlik  Ei tea/ei mäleta A5 .Kust saite infot Töötukassa koolitusvõimaluste kohta? Valige kõik sobivad vastused.  Tööandjalt  Töötukassa kodulehelt  Töötukassa nõustajalt  Sõbralt, tuttavalt või pereliikmelt  Karjäärinõustajalt   Meediast (nt ajaleht, raadio, televisioon)  Sotsiaalmeediast  Muu (palun täpsustage) [avatud väli] A6 .Kas teil oli juba enne Töötukassa teenusest teada saamist olemas selge plaan, mida soovite õppida, milliseid oskusi ja teadmisi arendada?  Jah, väga selge plaan  Oli mingi ettekujutus  Ei olnud plaani  Ei oska öelda A7. Milline on Teie arvates tõhus viis inimeste teavitamiseks Töötukassa koolitustest? Valige kuni kolm olulisemat.  Reklaam sotsiaalmeedias  Reklaam meedias (trükimeedia ja/või raadio, televisioon)  Info tööandjate kaudu  Info õppeasutustes ja noortekeskustes  Info karjäärinõustajatelt  Kohalikud infopäevad või üritused  Otseturundus e-posti või SMS-iga  Koostöö kogukonna organisatsioonide või MTÜ-dega  Muu (palun täpsustage) [avatud vastus] Teenusespetsiifilised küsimused: B – tasemeõppes osalemise toetus B1. Millised olid enne tasemeõppes õppimist Teie teadmised tasemeõppes osalemise toetusest?  Väga põhjalikud teadmised  Põhjalikud teadmised  Pigem põhjalikud teadmised  Pigem vähesed teadmised  Vähesed teadmised  Väga vähesed teadmised/eelnevad teadmised puudusid  Ei tea/ei mäleta B2. Kust saite infot tasemeõppes osalemise toetuse kohta? Valige kõik sobivad vastused.  Töötukassa kodulehelt  Karjäärinõustajalt  Sõbralt, tuttavalt või pereliikmelt  Meediast  Sotsiaalmeediast  Õppeasutusest   Muu (palun täpsustage) [avatud vastus] B3. Kas toetuse olemasolu aitas teil tasemeõpet alustada ja lõpetada? Jah, väga Pigem aitas Pigem ei Ei aidanud Ei oska öelda palju aidanud üldse Alustamisel Lõpetamisel B4. Kuidas Teil tasemeõppes läks? Valige kõik sobivad variandid.  Läbisin tasemeõppe  Õpingud veel kestavad  Katkestasin õpingud -> avaneb eraldi täpsustav küsimus B4_1. B4_1. Palun täpsustage, mis põhjusel koolituse katkestasite. Valige kõik sobivad variandid.  Töö ja õppimise ühildamine oli keeruline  Perekondlikel põhjustel  Valitud õppekava osutus liiga raskeks  Valitud õppekava osutus mulle ebasobivaks  Terviseprobleemide tõttu  Kaotasin motivatsiooni -> avaneb eraldi täpsustav küsimus B4_2.  Muu (palun täpsustage): [avatud vastus] B4_2. Vastasite, et kaotasite tasemeõppes õppides motivatsiooni ning katkestasite seetõttu õpingud. Võimalusel palun täpsustage, mis põhjusel motivatsiooni kaotasite. [avatud vastus] [ainult neile, kes vastasid eelnevalt, et katkestasid, sest kaotasid motivatsiooni] B5. Kui toetus oleks väiksem, kas oleksite siiski läinud tasemeõppesse?  Jah, kindlasti  Pigem jah  Pigem mitte  Kindlasti mitte  Ei oska öelda B6. Kui tasemeõppes osalemise toetust ei oleks, kas oleksite siiski tasemeõppesse õppima läinud?  Kindlasti oleksin õppima läinud  Pigem oleksin õppima läinud  Pigem ei oleks õppima läinud   Kindlasti ei oleks õppima läinud  Ei oska öelda B7. Kas toetatavate õppekavade valik mõjutas Teie otsust minna õppima tasemeõppesse?  Jah, sain valida meelepärase õppekava  Ei, oluline oli toetusega õppimise võimalus  Ei, soovisin niikuinii õppima asuda  Ei oska öelda B8. Kui asjakohaseks peate 30-päevast tähtaega toetuse taotlemisel?  Tähtaeg on liiga pikk  Tähtaeg on piisav  Tähtaeg on liiga lühike  Ei oska öelda B9. Miks Teie arvates tasemeõppes osalemise toetuse saamise õigusega inimesed (sh ka erialase hariduseta või terviseprobleemidega inimesed) seda toetust ei kasuta? [avatud vastus] B10. Mis aitaks Teie arvates tõsta tasemeõppes osalemise toetuse õigusega inimeste huvi tasemeõppes osalemise vastu? Valige kuni kaks kõige olulisemat.  Paindlikumad õppetingimused  Suurem rahaline toetus  Rohkem infot võimaluste kohta  Tööandja toetus  Terviseprobleemidega arvestamine  Muu (palun täpsustage) [avatud vastus] Teenusespetsiifilised küsimused: D – kvalifikatsiooni saamise toetamine D1. Mis oli teie peamine põhjus kvalifikatsiooni saamise toetuse taotlemiseks? Valige kõik sobivad variandid.  Soovisin tõendada oma olemasolevaid oskusi  Soovisin saada kutsetunnistust töökoha säilitamiseks  Soovisin töökohta vahetada ja uues töökohas oli kutsetunnistus vajalik  Tööandja suunas  Soovisin kõrgemat palka  Soovisin paremat ametikohta  Muu (palun täpsustage) [avatud vastus] Lõpuküsimused kõigile, kes vastasid 7. küsimusele „jah“ 15. Kui rahul olete saadud koolituse sisuga?   Väga rahul  Rahul  Pigem rahul  Ei rahul ega rahulolematu  Pigem rahulolematu  Rahulolematu  Väga rahulolematu 16. Mis mõjutas teie rahulolu koolitusega kõige rohkem? Valige kuni 2 olulisemat.  Koolituse sisu  Koolitaja pädevus  Õppematerjalide kvaliteet  Koolituse praktilisus  Koolituse kestus  Koolituse toimumise aeg  Koolitusruumid ja -tehnika  Muu (palun täpsustage) [avatud vastus] 17. Palun hinnake koolitusel osalemise mõju järgmistele aspektidele. Väga Positiivne Pigem Ei ole Pigem Negatiivne Väga Ei positiivne mõju positiivne mõju negatiivne mõju negatiivne oska mõju mõju avaldanud mõju mõju öelda Minu majanduslik toimetulek Kindlus, et minu töökoht säilib Minu tööalane konkurentsi- võime Minu oskuste tase Kontrollgrupp: isikud Teadlikkus ja info levik 1. Kas olete kuulnud, et Töötukassa rahastab töötavate inimeste osalemist tööturukoolitustel ja toetab tasemeõppes õppimist?  Olen kuulnud võimalusest osaleda tööturukoolitustel  Olen kuulnud võimalusest saada tasemeõppes osalemise toetust  Olen kuulnud mõlemast võimalusest   Ei ole kuulnud -> jätab järgmise küsimuse vahele  Ei ole kindel -> jätab järgmise küsimuse vahele 2. Millisest allikast Te tööturukoolitustel osalemise võimaluse ja/või tasemeõppes osalemise toetuse kohta kuulsite? Valige kõik sobivad variandid.  Tööandjalt  Sõbralt, tuttavalt või pereliikmelt  Meediast  Sotsiaalmeediast  Töötukassa kodulehelt  Koolitusasutusest  Muu (palun täpsustage): [avatud vastus] 3. Milline kanal oleks Teie arvates sellise info saamiseks sobivaim? Valige kuni kolm olulisemat.  Reklaam sotsiaalmeedias  Reklaam meedias (trükimeedia ja/või raadio, televisioon)  Info tööandjate kaudu  Info õppeasutustes ja noortekeskustes  Info karjäärinõustajatelt  Kohalikud infopäevad või üritused  Otseturundus e-posti või SMS-iga  Koostöö kogukonna organisatsioonide või MTÜ-dega  Muu (palun täpsustage) [avatud vastus] Osalemise takistused ja motivatsioon 4. Mis võib Teie arvates takistada inimesi osalemast tööturukoolitustel või tasemeõppes? Valige kõik sobivad variandid.  Inimesed ei tea nendest võimalustest piisavalt hästi  Sobivaid koolitusi ei ole või neid on liiga vähe  Motivatsioon õppida on madal  Töötukassa teenuse kasutamise motivatsioon on madal  Koolituste ajakava ei sobi  Koolituste toimumise koht ei sobi  Kaasnevad kulud (nt transport, lapsehoid) ei võimalda  Töö- või pereelu ei võimalda osalemist  Hirm ebaõnnestumise ees  Varasemad negatiivsed kogemused koolituste või tasemeõppega  Muu (palun täpsustage) [avatud vastus] 5. Mis võiks Teie arvates tõsta inimeste motivatsiooni tööturukoolitustel osalemiseks või tasemeõppesse astumiseks? Valige kõik sobivad variandid.  Tööturukoolitustel osalemine Tasemeõppesse astumine Koolituse maksumuse katmine / kõrgem tasemeõppes osalemise toetus Paindlik õppeaeg (nt õhtuti või nädalavahetustel) Tööandja toetus Info parem kättesaadavus Koolituse / õppekava kvaliteet Koolituse / õppekava praktilisus Isiklik huvi Isiklik vajadus Muu 6.1.1. Vastasite, et Teie arvates võiks inimesi motiveerida tööturukoolitustel osalema muu põhjus. Palun nimetage see põhjus (need põhjused). [kuvatakse ainult neile, kes valisid eelnevalt selles veerus „muu“] [avatud vastus] 6.1.2. Vastasite, et Teie arvates võiks inimesi motiveerida tasemeõppesse astuma muu põhjus. Palun nimetage see põhjus (need põhjused). [kuvatakse ainult neile, kes valisid eelnevalt selles veerus„muu“] [avatud vastus] Koolitusvalik ja tööturu muutused 6. Kas Teie arvates mõjutavad tööturu muutused (nt automatiseerimine, rohepööre) inimeste huvi koolitustel osalemise vastu?  Mõjutavad oluliselt  Mõjutavad  Pigem mõjutavad  Pigem ei mõjuta  Ei mõjuta  Üldse ei mõjuta  Ei oska öelda 7. Kui tõenäoliseks peate, et Teie enda ametialased oskused aeguvad järgmise 2–3 aasta jooksul?  Väga tõenäoliseks  Tõenäoliseks  Pigem tõenäoliseks  Pigem ebatõenäoliseks  Ebatõenäoliseks  Üldse mitte tõenäoliseks  Ei oska öelda 8. Kui Teil endal peaks tekkima vajadus osaleda tööturukoolitusel või õppida tasemeõppes, kas kasutaksite Töötukassa pakutavat toetust?  Jah, kindlasti kasutaksin  Tõenäoliselt kasutaksin  Ei oska öelda  Tõenäoliselt ei kasutaks  Kindlasti ei kasutaks Küsitlusankeet: tööandjad koolitustoetus, kontrollgrupp Vastamise keele valik: eesti, vene, inglise (?) Küsitlusankeet: tööandjad 1. Kui hästi vastas koolitustoetus teie ettevõtte vajadustele?  Väga hästi  Pigem hästi  Pigem halvasti  Üldse mitte  Ei oska öelda 2. Kas teil on olnud raskusi sobivate koolituste leidmisega koolitusturul?  Jah, sobivaid koolitusi on raske leida  Jah, pakutavad koolitused ei vasta vajadustele  Ei, sobivaid koolitusi leidub piisavalt  Ei oska öelda 3. Milliseid takistusi olete sobiva koolituse leidmisel kogenud? [avatud vastus] 4. Kuidas võiks koolitustoetuse tingimusi muuta, et need arvestaksid paremini erinevate tööandjate vajadustega?  Suurem koolitustoetuse kasutamiseks sobivate koolituste valik  Kõrgem koolituskulude hüvitamise määr  Kõrgem koolitustoetuse maksimaalne summa töötaja kohta  Koolitustoetuse võimalus ka lühema kui 6-kuulise töölepingu korral  Väiksem koolituse miinimummaht (praegu 50 akadeemilist tundi)  Koolitustoetuse taotlemise võimalus ka tagantjärele, mitte ainult enne koolituse algust  Lihtsam taotlusprotsess, vähem bürokraatiat  Paindlikumad nõuded koolituse sisule ja vormile (nt rohkem e-õpet, lühikursusi)  Võimalus kasutada toetust ka olemasolevate töötajate ümberõppeks ilma töökuulutuse avaldamise nõudeta  Selgemad ja kiiremad otsused Töötukassalt  Muu (palun täpsustage) [avatud vastus] 5. Kui oluline oli toetuse olemasolu koolitusotsuse tegemisel?  Väga oluline  Oluline   Pigem oluline  Pigem ei olnud oluline  Ei olnud oluline  Üldse ei olnud oluline  Ei oska öelda 6. Kui koolitustoetust ei oleks saanud, kuidas oleks see mõjutanud Teie otsust töötajatele koolitusel osalemist võimaldada?  Oleksin võimaldanud koolitusel osalemist ka ilma toetust saamata  Oleksin võimaldanud koolitusel osaleda, kuid väiksemas mahus või lühemal koolitusel  Oleksin võimaldanud osalemist ainult juhul, kui oleksin saanud muu rahastuse  Tõenäoliselt ei oleks koolitusel osalemist võimaldanud  Ei oska öelda 7. Mis ajendas teid koolitustoetust kasutama? Valige kõik sobivad variandid.  Vajadus töötajate oskuste arendamiseks  Toetuse kättesaadavus  Töötukassa soovitus  Koolitusasutuse soovitus  Muudatused ettevõttes  Muu (palun täpsustage): [avatud vastus] 8. Kui keeruliseks (bürokraatlikuks) hindate toetuse taotlemise protsessi?  Väga lihtne  Lihtne  Pigem lihtne  Pigem keeruline  Keeruline  Väga keeruline  Ei oska öelda 9. Kuidas võiks vähendada tööandjate halduskoormust koolitustoetuse taotlemisel? [avaneb neile, kes eelnevalt valisid „pigem keeruline“ kuni „väga keeruline“] [avatud vastus] 10. Kuidas saate tööandjana aru, et teie töötajate oskused vajavad arendamist/täiendamist? Valige kõik sobivad variandid.  Töötaja vahetu juhi hinnang  Ebaefektiivne töö  Koolituste käigus  Töötukassa nõustamine  Muu (palun täpsustage) [avatud vastus] 11. Millist tuge vajate tööandjana koolitusvaliku tegemisel? Valige kõik sobivad variandid.  Võimalus otsida koolitusi vastavalt ettevõtte tegevusalale  Nõustamine töötajate oskuste ja koolitusvajaduste kaardistamisel  Abi koolituse sisulise sobivuse hindamisel (nt kas koolitus vastab töötaja tööülesannetele)  Soovitused usaldusväärsete koolitusepakkujate kohta  Teave koolituste rahastamisvõimaluste kohta (nt Töötukassa toetus)  Teiste ettevõtete tagasiside erinevatele koolitustele  Tööjõuturu trendide ja tulevikuvajaduste analüüs  Muu (palun täpsustage) [avatud vastus] 12. Mil määral on Töötukassa nõustamine aidanud teil teha otsuseid oma töötajatele sobivate koolituste valimisel?  Väga palju  Pigem palju  Pigem vähe  Ei ole üldse aidanud  Ei oska öelda 13. Kuidas tööandjana suhtute töötajate tasemeõppes osalemisse, mis võib viia karjääripöördeni?  Toetan väga  Toetan  Pigem toetan  Pigem ei toeta  Ei toeta  Ei toeta üldse  Ei oska öelda 14. Kuidas tööandjana suhtute töötajate täienduskoolitusse, mis ei ole seotud nende tänaste tööülesannetega?  Toetan väga  Toetan  Pigem toetan  Pigem ei toeta  Ei toeta  Ei toeta üldse  Ei oska öelda 15. Mis motiveeriks Teid tööandjana rohkem võimaldama töötajate osalemist koolitustel? [avatud vastus] 16. Kuidas saaks Teie arvates paremini kaasata erinevaid ettevõtteid tööandja koolitustoetust kasutama? [avatud vastus] 17. Kuidas hindate koolitustoetuse majanduslikku mõju Teie ettevõttele?  Väga positiivne  Positiivne  Pigem positiivne  Ei ole mõju olnud  Pigem negatiivne  Negatiivne  Väga negatiivne  Ei oska öelda 18. Kas koolitustoetus on aidanud suurendada Teie ettevõtte tootlikkust või kõrgema lisandväärtusega töökohtade osakaalu?  Jah, oluliselt  Pigem oluliselt  Pigem mitte  Üldse mitte  Ei oska öelda Kontrollgrupp: tööandjad 1. Kas olete teadlik Töötukassa koolitustoetusest?  Jah, väga hästi  Olen kuulnud, aga ei ole täpselt kursis  Ei ole teadlik -> jätab järgmise küsimuse vahele 2. Miks Te tööandjana ei ole seda toetust kasutanud? Valige kõik sobivad variandid.  Ettevõtte vajadustele vastavaid koolitusi ei pakuta  Ei ole sobivaid koolitusi leidnud  Ettevõtte töötajad ei soovi koolitustel osaleda  Ettevõte ei saa tööd töötaja koolitusel viibimise ajaks ümber korraldada  Muu (palun täpsustage): [avatud vastus] 3. Mis võib Teie arvates mõjutada tööandjate koolitustoetuse kasutamist? Valige kõik sobivad variandid.  Vähene või puuduv teadlikkus koolitustoetuse võimalusest  Toetuse kasutamise tingimused on liiga piiravad  Taotlemise protsess on keeruline või aeganõudev  Koolituse miinimumnõuded (nt maht vähemalt 50 akadeemilist tundi) ei sobi ettevõtte vajadustega  Koolituste toimumisajad ei sobi ettevõtte töökorraldusega  Raske leida sobivat koolitust või koolituspakkujat  Ebakindlus, kas toetuse taotlemine läheb edukalt  Koolituse maksumus on liiga suur, isegi koos toetusega  Ettevõttel puudub hetkel koolitusvajadus  Muu (palun täpsustage) [avatud vastus] 4. Kuidas tööandjana suhtute töötajate tasemeõppesse, mis võib viia karjääripöördeni?  Toetan väga  Toetan  Pigem toetan  Pigem ei toeta  Ei toeta  Ei toeta üldse  Ei oska öelda 5. Kuidas tööandjana suhtute töötajate täienduskoolitusse, mis ei ole seotud nende tänaste tööülesannetega?  Toetan väga  Toetan  Pigem toetan   Pigem ei toeta  Ei toeta  Ei toeta üldse  Ei oska öelda 6. Mis motiveeriks Teid tööandjana rohkem võimaldama ettevõtte töötajate osalemist koolitustel? [avatud vastus] 7. Kas usute, et koolitustoetus võiks aidata suurendada ettevõtte tulemuslikkust või kõrgema lisandväärtusega töökohtade osakaalu?  Jah, kindlasti  Pigem jah  Pigem mitte  Kindlasti mitte  Ei oska öelda 8. Millised riskid või kulud võivad Teie arvates tööandjale koolitustoetuse kasutamisega kaasneda? Valige kõik sobivad vastused.  Koolitus ei vasta tegelikele tööalastele vajadustele  Töötaja võib pärast koolitust töölt lahkuda  Koolituse ajaks tuleb töötaja tööülesanded ümber korraldada  Koolitustoetuse taotlemine on ajamahukas, kuid toetuse saamine pole garanteeritud  Koolitusele lisanduvad kulud (transport, majutus jm)  Muu (palun täpsustage) [avatud vastus]  Eesti Töötukassa töötust ennetavate teenuste „Tööta ja õpi“ analüüs Andmekaitsetingimused 1. Vastutav töötleja Teadusuuringu „Eesti Töötukassa töötust ennetavate teenuste „Tööta ja õpi“ analüüsisikuandmete vastutav töötleja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (registrikood 70003158, Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, e-post [email protected]) Volitatud töötleja Tartu Ülikool (registrikood 74001073, aadress Ülikooli 18, 50090 Tartu, e-post [email protected]) on uuringu isikuandmete volitatud töötleja. 2. Andmetöötluse eesmärk Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (vastutav töötleja) poolt tellitava ja Tartu Ülikooli (volitatud töötleja) poolt läbi viidava uuringu eesmärk on täiendava kvantitatiivse ja kvalitatiivse analüüsi kaudu hinnata Eesti Töötukassa poolt rakendatavate ennetavate meetmete teenuste asjakohasust, mõju, tulemuslikkust ja jätkusuutlikkust ning testida teenuste kohta püstitatud hüpoteese. Käesoleva uuringu fookus keskendub teenuse sihtrühmadele ning kõik selle uuringu tegevused keskenduvad nende spetsiifiliste vajaduste ja erinevuste kaardistamisele. Käesolev analüüs hõlmab perioodi 01.05.2017 – 31.12.2023 osutatud töötust ennetavate meetmete paketi „Tööta ja õpi“ teenuseid ja neis osalenud sihtrühmi aga ka teenust mittekasutanud isikuid. 3. Isikuandmete töötlemise õiguslik alus Uuringus kasutatakse kombineeritud andmeanalüüsi meetodeid, mis hõlmavad nii kvantitatiivseid (veebiküsitlus, agregeeritud registriandmete analüüs) kui ka kvalitatiivseid (intervjuud ja dokumendianalüüs, aruteluseminarid, ekspertpaneel, persoonad) andmeanalüüsi meetodeid, et tagada kvaliteetne tulemus. Uuringu isikuandmete töötlemise õiguslikud alused on: 1. Andmesubjekti kohta asutustest, olemasolevast andmekogust saadud andmed - isikuandmete kaitse seaduse § 6 alusel (andmesubjekti nõusolekuta isikuandmete töötlemine on lubatud teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika vajadusteks ning lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil ja nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid). 2. Intervjuude käigus teatavaks saanud isikuandmed - andmesubjekti nõusoleku alusel. Uuringu kooskõlastamiseks on Tartu Ülikooli saatnud taotluse inimuuringute eetika komiteele ja Andmekaitse Inspektsioonile. Uuringu eesmärgil kogutud isikuandmed kustutatakse 4 kuud pärast uuringu lõppemist, hiljemalt 19.08.2026. 4. Isikuandmete saamine ja edastamine Asutused, kellelt ülikool saab krüpteeritult dokumentatsiooni uuringu läbiviimiseks: Eesti Töötukassa (töötust ennetavate teenuste kasutajad 01.05.2017-31.12.2023 ja tuvastatud vähenenud töövõimega teenust mittekasutanud isikud seisuga 31.12.2023) Rahvastikuregister (Eesti elanikkonna andmed seisuga 31.12.2023) Uuringu raames töödeldavaid isikuandmeid ülikool kolmandatele isikutele ei edasta. 5. Isikuandmete koosseis Uuringu eesmärgi täitmiseks töödeldakse järgmisi isikuandmeid: 1. ees- ja perenimi 2. kontaktandmed (e-post, telefon) 3. intervjuude ja ankeetküsitluse käigus teatavaks saanud isikuandmed Lisaks töötleme uuringus erinevate ametiasutuste avalikult veebilehelt kättesaadavaid andmeid (eelkõige e-posti aadressid ja telefoninumbrid). Isikukoode kasutatakse ainult andmete sidumiseks Eesti Töötukassa ja Rahvastikuregistri vahel kontrollrühma moodustamise eesmärgil, et välistada töötuste ennetavaid teenuseid kasutanud isikud. Lisaks kasutab Eesti Töötukassa isikukoode tuvastatud vähenenud töövõimega isikute selekteerimiseks, kes ei ole töötust ennetavaid teenuseid kasutanud. Need isikud lisatakse samuti kontrollrühma. Tartu Ülikoolil puudub ligipääs neile andmetele ega töötle neid andmeid. 6. Andmesubjekti õigused Andmesubjekt on füüsiline isik, kelle isikuandmeid töödeldakse. Olenevalt isikuandmete töötlemise õiguslikust alusest on andmesubjektil õigus: 1) Õigus saada kinnitust selle kohta kuidas uuringus isikuandmeid töödeldakse ja tutvuda tema kohta kogutud isikuandmetega. 2) Õigus nõuda nende parandamist või kustutamist. 3) Õigus võtta igal ajal oma nõusolek tagasi, juhul kui isikuandmete töötlemine põhineb nõusolekul. See ei mõjuta enne nõusoleku tagasivõtmist toimunud andmetöötluse seaduslikkust. 4) Õigus nõuda töötlemise piiramist. 5) Õigus esitada vastuväiteid töötlemise kohta. Kui teil on täiendavaid küsimusi uuringu isikuandmete töötlemise kohta, pöörduge palun vastutava uurija poole e-posti aadressil: [email protected] Kui olete seisukohal, et viis, kuidas uuringus teie isikuandmeid töödeldakse, on vastuolus isikuandmete töötlemist reguleerivate õigusaktidega, saate pöörduda Tartu Ülikooli andmekaitsespetsialisti poole [email protected] või Andmekaitse Inspektsiooni (e-post [email protected], tel 627 4135)  Lisa 6. Dokumendianalüüsi kaasatavate dokumentide loend Õigusraamistik:  Tööhõiveprogrammide (THP 2017–2020 ja THP 2021–2023 ning THP 2024-2029 nende raames seatud eesmärgid ja meetmete tingimused;  Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2016. a määruse nr 130 “Tööhõiveprogramm 2017– 2020” selle raames seatud eesmärgid ja meetmete tingimused;  Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2016. a määruse nr 130 “Tööhõiveprogramm 2017– 2020” seletuskiri;  Vabariigi Valitsuse 19. novembri 2020. a määruse nr 87 „Tööhõiveprogramm 2021‒ 2023ˮ;  Vabariigi Valitsuse 19. novembri 2020. a määruse nr 87 „Tööhõiveprogramm 2021‒ 2023ˮ seletuskiri;  Vabariigi Valitsuse 29 septembri.2023.a määrus nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029“ ja selle seletuskiri;  TAT 1: tervise- ja tööministri 30.10.2018 kk nr 83 "Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine";  TAT 2: sotsiaalministri 26.06.2020 kk nr 69 "Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks";  REACT TAT: tervise- ja tööministri 05.07.2021. a. kk nr 78 "Tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjude leevendamiseks";  Kutseseadus;  Tööturumeetmete seadus (TöMS) ja Tööturuteenuste- ja toetuste seadus (TTTS, vastu võetud 28.09.2005);  Riikliku täienduskoolituse tellimuse kinnitamine 2024. aastaks ja 2025-2026 aastaks. Varasemad uuringud:  Solvak jt., Programmi RITA tegevuse 1 projekti „Masinõppe ja AI toega teenused“ lõpparuanne;  Rosenblad, Y., Leoma, R., Krusell, S., SA Kutsekoda “OSKA üldprognoos 2022-2031: Ülevaade Eesti tööturu olukorrast, tööjõuvajadusest ning sellest tulenevast koolitusvajadusest“;  Laurimäe, M., Koppel, K., Mõttekoda Praxis (2021). „PRAXISE POLIITIKAANALÜÜS COVID-19 sotsiaal-majanduslik mõju: Meetmed töötute toetamiseks ja vaesuse ennetamiseks“;  Krusell, S., Rosenblad, Y., Michelson, L., SA Kutsekoda, Lambing, M., Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (2020) „EESTI TÖÖTURG TÄNA JA HOMME 2019–2027“;  Eesti tööjõu uuring, Eesti Statistikaamet;  Töötust ennetavad meetmed 2020 ja 2022 uuringud;  Töötukassa kliendirahulolu uuringud: https://www.tootukassa.ee/et/statistika-ja- uuringud/uuringud-ja-analuusid/tootukassa-rahulolu-uuringud;  Töötukassa teadlikkuse uuringud: https://www.tootukassa.ee/et/statistika-ja- uuringud/uuringud-ja-analuusid/tootukassa-teadlikkuse-uuringud;   Eesti Panga tööturu iga-aastased ülevaated;  Valik töövaldkonna uuringuid MKMi veebilehelt: https://www.mkm.ee/too-ja-vordsed- voimalused/toovaldkonna-uuringud-ja-analuusid?view_instance=0&current_page=1;  Rahvusvahelised valdkondlikud uuringud, teaduskirjandus tööturumeetmete kohta. Ülal toodud allikate loend võib uuringu edenedes vastavalt vajadusele täieneda lumepallimeetodil.  Lisa 7. Registriandmete analüüs Üldine selgitus andmevajaduse osas ja eesmärk Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) on alates 2017. aastast pakkunud töötust ennetavaid meetmeid, mitteametliku nimega „Tööta ja Õpi“. Alates rakendamise algusest on teenuste kasutus märkimisväärselt kasvanud ning kasvab veelgi, kuna 2023. aasta seisuga puudus Eestis tööealistest inimestest 29%-l erialane haridus, mis ühtlasi seostub teenuste kasutamise kasvuga tulevikus. Analüüsi fookuses on tööturumeetmed, mis on suunatud töötuse ennetamiseks. Valdavalt on analüüsitavate teenuste sihtrühmaks inimesed vanuses 16 kuni pensioniiga (v.a kvalifikatsiooni saamise toetamine ja tööandja koolitustoetus, kus vanuselist piirangut ei ole). Tähelepanu vääriv asjaolu on, et juhul kui isik oli teenuse saamise hetkel 16 aastane, siis tänasel päeval on vanem kui nimetatud vanus, mis tähendab seda, et analüüsi ei kaasata 16-aastaste isikute andmeid. Ennetavate meetmete asjakohasuse, tulemuslikkuse, mõjuulatuse ja jätkusuutlikkuse hindamiseks on vajalik analüüsida, kuidas on eelnevalt ennetavaid teenuseid kasutatud ning millisel määral need vastavad tänaste osalejate vajadustele. Uuringu läbiviija hinnang ülekaaluka avaliku huvi osas (IKS § 6 lg 3 p 2): Avalik huvi on põhjendatud vajadusega vähendada Eesti tööturgu iseloomustavat oskuslõhet, kohandada ennetavaid teenuseid sihtrühmade vajadustele vastavaks, ühtlasi hinnates nende teenuste mõju ja sobivust tööturu probleemi lahendamisel. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §6 kohaselt on lubatud isikuandmete töötlemine teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika vajadusteks ning lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil ja nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse. Järgnevalt on välja toodud, millised andmed soovitakse analüüsi hõlmata. 1. Töötukassa andmekogu andmed töötust ennetavatel teenustel osalemise kohta Märkus: Need andmed edastab Eesti Töötukassa krüpteeritult uuringu läbiviimiseks ühekordselt Tartu Ülikoolile. Periood: Ajavahemikul 01.05.2017 kuni 31.12.2023 osutatud meetmepaketi „Tööta ja Õpi“ teenused. Põhjendus: Eesti Töötukassa töötust ennetavate teenuste „Tööta ja õpi“ analüüsi eesmärk on ennetavate meetmete asjakohasust tänaseid osalejaid ja nende vajadusi arvestades ning uurida ennetavate meetmete tulemuslikkust, mõjuulatust ning jätkusuutlikkust. Uuring pakub terviklikku ülevaadet teenuste toimivusest erinevate sihtrühmade lõikes, kasutades nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid andmeid. Fookuses on sihtrühmade spetsiifiliste vajaduste ja erinevuste kaardistamine, arvestades Eesti tööturu eripärasid, sealhulgas tööjõupuudust, ülekvalifitseeritust ning nõudluse ja pakkumise dünaamikat muutuvas majanduskeskkonnas. Teenusel osalenud isikuid iseloomustavad taustatunnused (näiteks vanus, elukoht, teenusele saamise tingimused) on vajalikud selleks, et teenuste hindamisel võrrelda, kuidas erineb teenuse kasutatus teenuste sihtrühmade lõikes. Samuti seda, kuidas on teenuseid kasutanud tööturiskis olevad inimesed. Töötukassa väljastab TÜ-le statistilised andmed teenuste ja teenusel osalejate kohta. Väljastatud statistilised andmed ei sisalda isikuandmeid ega võimalda isikute kaudset tuvastamist. Andmed edastatakse TÜ-le krüpteeritult Eesti Töötukassa failivahetuskeskkonna kaudu, tagamaks andmete turvalisuse ja konfidentsiaalsuse. Statistika koostamise käigus töödeldakse Eesti Töötukassa andmekogus olevaid isikuandmeid. Andmetöötluse käigus tekkinud isikuandmeid sisaldavad failid kustutatakse neli kuud pärast töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ehk augustis 2026 (19.08.2026). Täpsemalt analüüsitakse:  statistilise ülevaate saamiseks ennetavatest meetmetest – osalejate, sh sisenejate ja läbinute arvud sotsiaal-demograafiliste tunnuste lõikes (vanus, haridustase, peamine suhtluskeel, tööhõive staatus, sugu, maakond). Tööandjate puhul selgub teenust kasutanud ettevõtete suurus, asukoht, tegevusvaldkond, kasutatavad teenused.  teenuste läbivusmäärasid sihtrühmades, kus vaadatakse teenuste kasutamise järjestust (kas üks inimene on osalenud erinevatel töötust ennetavatel teenustel ja/või kasutanud sama teenust mitu korda), kestust ja omavahelist seotust eri sihtrühmades, arvestades osalejate sotsiaal-demograafilisi tunnuseid, tööturustaatust ning liikumiste üldist trendi;  teenuste asjakohasuse, kus võrreldakse, kas töötukassa teenused vastavad tulevastele oskuste vajadustele ja kas arvestatakse OSKA prognoose (nt tasemeõppe toetamisel). Samuti analüüsitakse tööturu ja majanduskeskkonna seoseid ning võrreldakse teenustel osalejate osakaalu valdkondade hõivatute koguarvuga. Teenustel osalemise toetuse suurust ühe inimese kohta on võimalik hinnata suhtena Eesti keskmisse palka, kasutades selleks kas Töötukassa poolt arvutatud keskmist toetuse suurust või osalejate arvu ja kogukulu aastate lõikes. Seejärel saab keskmise kulu inimese kohta jagada Eesti Statistikaameti poolt avaldatud keskmise palgaga.  teenuste tulemuslikkuse, kus antakse ülevaated teenuste osalejatest, sh sisenejatest, lõpetajatest, erialavalikutest ning tuvastatakse võimalikud erinevused eri sihtrühmade vahel (nt madalama haridustasemega vs kõrgema haridustasemega ja erialase haridusega ja erialase hariduseta osalejad, sh sotsiaal-demograafiliste taustatunnustega võrdlevalt).  Andmekaitsealane mõjuhinnang: Eesti Töötukassa töötust ennetavate teenuste „Tööta ja õpi“ analüüs 1. Üldine teave Palun kirjelda lühidalt projekti või protsessi eesmärke ja millist isikuandmete töötlemist see hõlmab. Võid viidata või lisada projekti vm asjakohase dokumentatsiooni. Võta kokku, miks mõjuhinnangu läbiviimise vajadus tuvastati. Käesoleva andmekaitsealase mõjuhinnangu (edaspidi „Mõjuhinnang“) esemeks on andmesubjektide isikuandmete töötlemine teadusuuringu „Eesti Töötukassa töötust ennetavate teenuste „Tööta ja õpi“ analüüsi“ (edaspidi „Uuring“) läbiviimiseks vastavalt Uuringu alusdokumentatsioonile (Mõjuhinnangu lisa 1 „Taotlus“). Mõjuhinnangu eesmärgiks on tuvastada Uuringu käigus isikuandmete töötlemisega kaasnevad võimalikud ohud andmesubjektidele ning leida proportsionaalsed meetmed ohtude ja riskide maandamiseks. Ohtude hindamise metoodika on toodud Mõjuhinnangu lisas 2. Mõjuhinnangu on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (registrikood 70003158, Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn) edaspidi „MKM“) ja Tartu Ülikool (registrikood 74001073 Ülikooli 18, 50090 Tartu; edaspidi „Ülikool“). Poolte rollid jagunevad Uuringu läbiviimisel järgnevalt: MKM on vastutav töötleja ja TÜ on volitatud töötleja, . Poolte rollijaotus on täpsemalt kirjeldatud Uuringu läbiviimiseks sõlmitud koostöölepingus (lisa 3). Uuringu käigus võib suur oht andmesubjektidele esineda järgnevatel põhjustel: 1. eriliiki isikuandmete, sh terviseandmete, töötlemine; 2. eriliiki isikuandmete puhul rohkem enam kui 5000 andmesubjekti isikuandmed; 3. andmekogumite sobitamine või kombineerimine. 1 2. Isikuandmete töötlemise eesmärgid ja kontekst Palun kirjelda, mis on Uuringu eesmärk. Selgita, kuidas tagatakse andmete töötlemine Uuringu eesmärgil? Kas eesmärkide saavutamiseks on isikuandmeid võimalik töödelda ka mõnel muul, andmesubjektile väiksema riskiga viisil? Kas andmeid töödeldakse ka muul viisil, lisaks Uuringu eesmärkidele (nt teadaolev jätku-uuring, võimalikud taotlused andmete kasutamiseks teiste uuringute poolt)? Millist kasu võivad Uuringu läbiviimisest saada andmesubjektid, asutused, ühiskond laiemalt? Palun kirjelda, milline on suhe andmesubjektidega (näiteks tervishoiuteenus, tööleping, andmesubjekti nõusolek)? Kui palju kontrolli on andmesubjektidel oma isikuandmete töötlemise üle? Kas andmesubjektid on Uuringu raames toimuvast andmetöötlusest teavitatud? Kas töötlemise osas on varasemalt teadaolevaid turvavigu, intsidente või muid riske (nt geeniuuringute varasemad andmelekked)? Kas töötlemise osas esineb avalikke muresid (nt tehisaru kasutamine)? Milline on kasutatava tehnoloogia praegune tase (nt auditeeritud infosüsteem vs uus vabavaraline tarkvara)? Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (vastutav töötleja) poolt tellitava ja Tartu Ülikooli (volitatud töötleja) poolt läbi viidava uuringu eesmärk on täiendava kvantitatiivse ja kvalitatiivse analüüsi kaudu hinnata Eesti Töötukassa poolt rakendatavate ennetavate meetmete teenuste asjakohasust, mõju, tulemuslikkust ja jätkusuutlikkust ning testida teenuste kohta püstitatud hüpoteese. Käesolev analüüs hõlmab perioodi 01.05.2017 – 31.12.2023 osutatud töötust ennetavate meetmete paketi „Tööta ja õpi“ teenuseid ja neis osalenud sihtrühmi ning kontrollrühmana teenuseid mitte kasutanud isikuid. Käesolevas uuringus kasutatakse andmeallikaid, mille puhul on vajalik isikuandmete töötlemine, sest kogutakse ja töödeldakse isikuandmeid intervjuude ja ankeetküsitluse läbiviimiseks: a) töötust ennetavaid teenuseid kasutanud isikutega ja tööandjatega b) neid teenuseid mitte kasutanud isikutega ja tööandjatega ehk kontrollrühmadega. Uuringu eesmärgiks olevat teenuste sobivuse ja asjakohasuse hindamist eri sihtrühmadele ning nende tulemuslikkuse, mõjuulatuse, jätkusuutlikkuse ja mõju analüüsi – pakkudes seejuures sisulisi ettepanekuid teenuste arendamiseks – ei ole võimalik täita sihtrühmade otsese kaasamiseta. Isikuandmete töötlemiseta ei ole võimalik sihtrühmade esindajaid uuringusse kaasata ja kontrollida nende sihtrühma kuulumist ega tagada valimi esinduslikkust. Nii intervjuud kui ka küsitlus annavad sisendi ettepanekute tegemiseks teenuste arendamiseks ja kohandamiseks sihtrühmade vajadustest ja tööturu nõudlusest lähtuvalt. Tegemist on avalikes huvides läbi viidava teadusuuringuga. Andmesubjektide andmed on saadud avaliku sektori andmeandjatelt (Rahvastikuregister ja Töötukassa) ning nende töötlemine toimub avalikes huvides (IKS § 6 lg 5). Küsitlustesse ja intervjuudesse kutsutakse inimesi eelpool nimetatud andmeallikatest pärinevate andmete alusel moodustatud valimite põhjal ning inimestel on õigus otsustada, kas nad osalevad küsitluses või mitte (osalemine on vabatahtlik). Uuringu toimumisest teavitatakse osalevaid isikuid uuringus osalemise kutse kaaskirjas, mis saadetakse e-posti teel, kus sisaldub selge teavitus andmetöötluse eesmärkidest, andmete kasutamise viisist, andmete säilitamise ja kustutamise korrast, kontaktandmetest lisainfo saamiseks või õiguste kasutamiseks. Lisaks teavitatakse uuringu tegemisest ka MKM -i ja Ülikooli kodulehtedel. TÜ kasutab kogu uuringu perioodi vältel andmete hoiustamisel mitmetasandilist autentimist; ligipääs andmete hoiustamise süsteemi on ainult meeskonnaliikmetel ja spetsiifilisemalt andmetele on ligipääs vaid nendel meeskonnaliikmetel, kes tegelevad intervjuude ja küsitluse läbi viimisega. TÜ kasutab ankeetide koostamisel turvalist LimeSurvey küsitluskeskkonda, mis asub andmete volitatud töötleja ehk Tartu Ülikooli turvatud serveris (vt lisaks Taotluses p 10) 2 3. Isikuandmete töötlemise kirjeldus Kas Uuringu ettevalmistamiseks on vajalik isikuandmete kogumine (sh asutuse andmebaasidest või kolmandatest allikatest)? Palun kirjelda lühidalt, kuidas isikuandmete kogumise protsess töötab? Kas isikuandmeid kogutakse otse andmesubjektilt ja/või kolmandatest allikatest? Palun kirjelda, kas kogutavaid andmeid ühendatakse teiste andmetega või andmekogudega? Kui kolmandatest allikatest, palun kirjelda allikaid või nende kategooriaid (nt riiklikud andmekogud). Kas andmed väljastatakse isikustatud, pseudonüümitud või anonüümsel kujul? Võimalusel lisa diagramm või joonis vm lisamaterjal andmete liikumise kohta. Palun kirjelda, milliseid isikuandmete kategooriaid (tavaliiki ja/või eriliiki) töödeldakse? Palun kirjelda, milliste andmesubjektide kategooriate (nt patsiendid, uuringus osalejad) isikuandmeid töödeldakse? Mitme andmesubjekti isikuandmeid töödeldakse (võimalikult täpne arv)? Kas töötlemine hõlmab ka andmesubjekte väljaspool Eestit? Isikuandmeid töödeldakse lähtuvalt Taotluses kirjeldatud metoodikast ja valimist. Uuringu käigus töödeldakse hinnanguliselt 101 780 andmesubjekti isikuandmeid. Andmete valimid ja valimite moodustamine on kirjeldatud Taotluses p 9 ja Andmete liikumised on kirjeldatud Taotluses p 8. Isikuandmete päring Isikuandmeid kogutakse peamiselt otse Uuringusse kaasatud andmesubjektidelt ankeetküsitluse kaudu. Isikud kutsutakse ankeetküsitlusele vastama kolmandate allikate põhjal. 1. Ankeetküsitluses kogutavad andmed on otse andmesubjektidelt kogutavad andmed, milleks on: a) tavaliiki isikuandmed i. Sugu ii. Vanus iii. Maakond iv. Sissetulek v. Tööturustaatus vi. Vananenud oskused, vii. Haridustase b) eriliiki isikuandmed i. Terviseprobleemide olemasolu Ankeetküsitluse ja intervjuude läbiviimiseks tehakse päring isikuandmete kohta kolmandatelt allikatelt Eesti Töötukassa ja Rahvastikuregistri andmestikest, et viia läbi ankeetküsitlus ja intervjuud sihtrühmades. Isikuandmete päring hõlmab järgmisi andmekogusid järgmiste perioodide ja andmekoosseisude lõikes: 2. Töötukassa andmekogu: vajatakse andmeid töötust ennetavate teenuseid alustanute kohta perioodil 01.05.2017 – 31.12.2023. Andmekoosseis a) Tavaliiki isikuandmed: i. Ees- ja perekonnanimi ii. E-posti aadress iii. Telefoninumber iv. Teenuse liik v. Sugu vi. Vanus vii. Elukoht viii. Peamine suhtluskeel 3  ix. Teenusele saamise tingimus (eri- või kutsehariduseta, puuduliku eesti keele oskusega, 50-aastane, põlevkivisektori töötaja kutse- või kõrghariduse omandamisest on möödunud vähemalt 15 aastat ) b) Eriliiki isikuandmed: i. Teenusele saamise tingimus: töötamist takistavad terviseprobleemid Kontrollrühma moodustamiseks (vt allpool) teenuse saajate välistamiseks küsitakse Töötukassa samast andmekogust andmeid kõikide ennetavatel teenustel osalenud isikute koha perioodi 01.05.2017 kuni päringu tegemise hetkeni. Seisuga 22.oktoober 2025 on selliseid isikuid kokku 44 188 . Eriliiki isikuandmed. i. Isikukood kasutatakse ainult andmete sidumiseks Rahvastikuregistriga kontrollrühma loomiseks. TÜ- l puudub sellele andmestikule ligipääs ja ei töötle neid andmeid Selleks, et võrrelda teenuste mõju, moodustatakse kontrollrühm. Kontrollrühma moodustamiseks (vt Taotluses p 9 ja p 8) koostab Töötukassa nimekirja isikutest, kes on osalenud töötust ennetavatel teenustel (44 188 isikut) ja edastab selle Rahvastikuregistrile, kes välistab teenusekasutajad oma valimist. Selleks moodustab Rahvastikuregister valimi üldpopulatsioonist, välistades Töötukassa poolt saadetud teenusekasutajad ja saadab selle Töötukassale tagasi. Kuna valim peab sisaldama ka neid isikuid, kel on tuvastatud vähenenud töövõime, lisab Töötukassa andmestikku juurde vähenenud töövõimega isikute kontaktid, sh just need, kel on tuvastatud osaline töövõime (350 kontakti) ja saadab seejärel selliselt moodustatud kontrollrühma ehk koondandmed TÜ-le. Kogutavaid andmeid ei ühendata teiste andmekogudega, vaid omavahel, et moodustada kontrollrühm. Kontrollrühma moodustamine ja andmete liikumine on kirjeldatud Taotluses p 8. Selleks kasutatakse vajaminevaid andmestikke: 3. Töötukassa töövõime hindamise andmekogu (ligikaudu 54 000 isikut) päringu teostamise hetke seisuga. Vajatakse andmeid isikute kohta, kellel on tuvastatud osaline töövõime vähenemine. Seda andmestikku töötleb ainult Töötukassa oma asutuse siseselt ja väljastab Ülikoolile ainult 350 inimese kontaktid kontrollandmestiku koosseisus selliselt, et viited vähenenud töövõimele isiku kontekstis ei edastata Ülikoolile (st seda ei tuua välja eraldi tunnusena). a) Tavaliiki isikuandmed: i. Ees- ja perekonnanimi ii. E-posti aadress iii. Telefoninumber iv. Sugu v. Vanus vi. Elukoht vii. Peamine suhtluskeel b) Eriliiki isikuandmed: kasutatakse ainult valimi koostamise jaoks, TÜ-ni ei jõua need andmed. i. Isikukood – kasutatakse ainult kontrollrühma loomiseks ja teenuste saajate välistamiseks. Andmeid töötleb ainult töötukassa. ii. Tuvastatud vähenenud töövõime- andmestikus arvestatakse ainult tuvastatud osalise töövõimega isikuid. 4. Rahvastikuregister: päringu teostamise hetke seisuga vastavalt koostatavale valimile kogumahus 2317 kontakti: Andmekoosseis: 4  a. Tavaliiki isikuandmed: i. Ees- ja perekonnanimi ii. E-posti aadress iii. Telefoninumber iv. Sugu v. Vanus vi. Elukoht vii. Peamine suhtluskeel b. Eriliiki isikuandmed: i. Isikukood - kasutatakse ainult valimi koostamiseks, TÜ -ni ei jõua need andmed 5. Töötukassa andmekogu koolitustoetuse teenust kasutanud ettevõtted 1265 ettevõtet a) tavaliiki isikuandmed: i. Ettevõtte nimi ii. Registrikood iii. Koolitustoetuse avalduse esitaja ees- ja perekonnanimi iv. Ettevõtte üldkontakt v. E-posti aadress vi. Telefoninumber vii. EMTAK koos viii. Maakond Isikute intervjuudesse värbamiseks kasutatakse samu andmestikke. Isikuandmete kasutamine Isikuandmeid hoiustatakse Tartu Ülikooli turvalises serveris, mis võimaldab isikuandmeid töödelda turvalises keskkonnas. Juurdepääs Infosüsteemile on ainult Taotluses toodud uurijatel. Kõik ankeetküsitlusega kogutud andmed pseudonümiseeritakse ehk uuringus osalejate e-posti aadressid kodeeritakse ümber unikaalse koodiga, seotakse vastusest lahti ja kustutatakse andmestikust. Lõplik andmestik ei sisalda teavet, mis võimaldaks vastajat otse tuvastada. Seeläbi kaob otsene seos isikusamasusega ning andmestik muutub pseudonüümseks. Koodivõtit, mis seob pseudokoodi e- posti aadressiga, säilitab ainult meeskonnaliige Ene Tubelt. Võtit hoitakse krüpteerituna Tartu Ülikooli turvalises serveris (Nextcloud), millele puudub ligipääs teistel uuringumeeskonna liikmetel. Intervjuude tulemuste puhul toimub pseudonümiseerimine kokkuvõtete/transkriptsioonide koostamise ajal. Isikut otseselt tuvastada võimaldavad andmed, sealhulgas nimed ja kontaktandmed, eemaldatakse transkribeerimise ja kokkuvõtete koostamise käigus ja asendatakse unikaalse koodiga. See on vajalik selleks, et võimaldada andmete turvalist analüüsi osalejate isikuid avaldamata, kuid veenduda, kui laialdaselt tõstatuvad erinevad uurimisküsimuste seisukohast olulised teemad isikute vahel. Isikuandmete edastamine ja avalikustamine Juurdepääs isikuandmetele on ainult Taotluses toodud uuringumeeskonna liikmetel. Kõik uuringumeeskonna liikmed on seotud lepingulise konfidentsiaalsuskohustusega. Uuringute tulemused publitseeritakse nii Eesti kui ka rahvusvahelistes teadusajakirjades, konverentsidel ja ettekannetel. Avalikustamisel tagatakse Uuringus osalejate anonüümsus. Säilitamine ja hävitamine Isikuandmeid säilitatakse Uuringu kestuse jooksul pseudonüümitud kujul kuni neli kuud pärast Uuringu lõppu. Koodivõtit säilitatakse kuni neli kuud pärast töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ehk augustis 2026. 5  Uuringu eesmärgil kogutud isikuandmete kustutamine toimub kustutamise meetodil, mille kohta koostatakse akt. Volitatud töötlejate puhul tagatakse andmete kustutamine koostöölepingutes toodud tingimustel ja uuringumeeskond kogub ja säilitab aktid andmete kustutamise kohta. 4. Infosüsteemi(de) kirjeldus Palun lisa tekstiline ülevaade süsteemi arhitektuuri osas ja/või olemasolul infosüsteemi skeem või arhitektuuri dokument kasutatavate infosüsteemide osas. Mis on süsteemide kasutusotstarve? Milline on informatsiooni elutsükkel (alates kogumisest / saamisest kuni hävitamiseni), sh andmejoad (st milline infosüsteem millistele infosüsteemidele andmeid pärib/edastab)? Millised on infosüsteemi turvameetmed? Kes on infosüsteemi kasutajad ja millised on nende rollid? Uuringu läbiviimiseks kasutatakse Tartu Ülikooli serveri keskkonda, millele on ligipääs üksnes uurimisrühma liikmetel. Tartu Ülikool kasutab kahefaktorilist autentimist ning töös kasutatavate arvutite kõvakettad on krüpteeritud. mis välistab Tartu Ülikooli süsteemidesse kõrvaliste isikute sisenemise. Lisaks on töötajatel sõlmitud konfidentsiaalsuslepingud, millega tagatakse osapoolte vahel vahetatava teabe kaitstus, piiratakse selle kasutamist ja välistatakse selle edastamine kolmandatele isikutele. Täpsemalt rakendatakse järgmiseid peamisi turvameetmeid: Tehnilised turvameetmed  Autentimine  Ülikooli OneDrive keskkonnas väljastatakse igale uuringumeeskonna liikmele rollipõhised kasutajaõigused: o Tavakasutaja o Administraator  Kõik kasutajate tegevused logitakse ja logisid säilitatakse Uuringu kestuse lõpuni  OneDrive süsteemi andmed on krüptitud (data-at-rest)  OneDrive süsteemist tehakse regulaarselt varukoopiaid  OneDrive infosüsteemi kasutamist seiratakse ja viiakse läbi turvatestimisi Korralduslikud turvameetmed  Kõik uurijad allkirjastavad Ülikooliga konfidentsiaalsuslepingu;  Vastutav uurija teavitab uurijaid enne ligipääsu võimaldamist Uuringu andmetele kohalduvatest isikuandmete kaitse nõuetest ja Uuringu protokollis lubatud eesmärkidest ning meetodist. Füüsilised turvameetmed  Serveriruumile rakendatakse füüsilisi juurdepääsupiiranguid;  Kogu Uuringuga seotud paberdokumentatsiooni säilitatakse lukustatud kappides. 6 5. Töötlemise vajalikkus ja proportsionaalsus Palun kirjelda, mis on töötlemise õiguslik alus? Kas töötlemine võimaldab antud juhul eesmärki saavutada? Kuidas on tagatud, et isikuandmeid kasutatakse üksnes viisil ja ulatuses, mis on vajalik andmetöötluse eesmärkide täitmiseks? Selgita, miks on just need isikuandmed andmed vajalikud Uuringu läbiviimiseks (võimalikult väheste andmete kogumise põhimõte)? Kuidas on tagatud andmete kvaliteet, st täpsus, täielikkus ja ajakohasus (isikuandmete õigsus)? Kas ja kuidas andmesubjekte töötlemisest teavitatakse? Kas ja kuidas on tagatud andmesubjektide õigused, nt kuidas on andmesubjektil võimalik saada väljavõte andmetest, mida tema kohta on kogutud? Millisel kujul väljavõte antakse (läbipaistvus)? Uuringu eesmärki on põhjalikumalt kirjeldatud Taotluse punktis 4. Uuringu õiguslik alus: Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 13 1(1), IKS §6 kohaselt on lubatud isikuandmete töötlemine teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika vajadusteks ning lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil ja nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse. Isikuandmete (ees- ja perekonnanimi, e-posti aadress) kasutamine on vajalik, et saata personaliseeritud küsitluskutseid, mis tõstab vastamisaktiivsust ja tagab valimi täituvuse ning tagab, et kutse jõuab õigesse sihtrühma (nt töötud või töötavad teenusekasutajad, kontrollrühm). Kui isik kuulub valimisse, saadetakse talle kutse ankeetküsitlusel osalemiseks või intervjuudel osalemiseks. Kui isik on nõus Uuringus osalema, võetakse Uuringus osalejalt kirjaliku teavitatud nõusolek. Veebiküsitluses osalemine toimub osaleja teadlikul ja vabatahtlikul nõusolekul. Enne vastamist esitatakse osalejale selge teave küsitluse eesmärkide, andmete kasutamise põhimõtete ning isikuandmete töötlemise aluste kohta. Veebiküsitluseks saadav nõusolek hõlmab: • nõusolekut uuringus osalemiseks; • nõusolekut isikuandmete töötlemisega ainult käesoleva uuringu raames. Osaleja kinnitab nõusoleku elektrooniliselt, märkides vastava valiku küsitluse alguses (vt lisa 4b). Veebiküsitluses osalemise korral saab nõusoleku tagasi võtta kuni küsitluse andmekogumisperioodi lõpuni (küsitluse sulgemiseni). Uuringus osalejate intervjueerimiseks saadetakse sihtrühma kuuluvatele isikutele kutse intervjuule, mis sisaldab selgitust uuringu eesmärkide, intervjuu sisu ja osalemise tingimuste kohta. Enne intervjuu toimumist saab intervjueeritav informeerimise ja nõusolekuvormi, mille kaudu osaleja kinnitab: • vabatahtlikku soovi osaleda uuringus; • nõusolekut, et tema isikuandmeid töödeldakse ainult käesoleva uuringu raames; • nõusolekut rühmaintervjuus osalemiseks – juhul kui intervjuu toimub grupis, kinnitab osaleja teadlikkust teiste osalejate kohalolust ning arutelus jagatava teabe konfidentsiaalsuse põhimõtetest. Osalemine on täielikult vabatahtlik ning igal osalejal on õigus oma nõusolek uuringus osalemiseks tagasi võtta. Intervjuude puhul saab osalemisest loobuda pärast kutse saamist, intervjuu ajal ja ka pärast intervjuu toimumist kuni andmete analüüsimiseni. Uuringu läbiviimisel tagatakse ka ülejäänud isikuandmete kaitse põhimõtete järgimine:  Võimalikult väheste andmete kogumine - infosüsteemi koondatakse üksnes uuringu esemega seotud minimaalselt vajalikud andmed. Selleks ei liigutata vähenenud töövõimega isikute andmeid, vaid töödeldakse need töötukassa siseselt. 7   Õigsus – Uuringu andmete aja- ja asjakohasus on tagatud uurijate kvaliteediprotseduuride järgimisega ja vajalike andmete pärimisega riiklikest andmekogudest (Töötukassa, Rahvastikuregister).  Säilitamise piirang - andmeid säilitatakse pseudonüümitud kujul. Koodivõtmele juurdepääs on rangelt piiratud. Pärast Uuringu eesmärkide saavutamist koodivõti hävitatakse. Samuti töödeldakse kõiki andmeid viisil, mis ei võimalda andmesubjektide kaudset tuvastamist.  Usaldusväärsus ja konfidentsiaalsus - tagatakse Mõjuhinnangu punktides 3 kirjeldatud turvameetmete ja punktis 7 toodud maandusmeetmete rakendamisega. 6. Konsultatsiooniprotsess Palun kirjelda, kas ja kuidas küsitakse andmesubjektide arvamus või miks see ei ole asjakohane. Milliseid osakondi tuleb asutusesiseselt täiendavalt kaasata? Kas on vaja kaasata volitatud töötlejaid või teisi lepingupartnereid? Kas on plaanitud kaasata infoturbe või teisi eksperte? Andmesubjektide arvamuse küsimine ei ole Uuringu läbiviimiseks asjakohane. Isikuandmete töötlemine toimub avalikes huvides teadusuuringu raames ning andmesubjektidel on võimalus osalemisest keelduda. Andmesubjektid saavad teavituse andmetöötluse kohta küsitluskutses ja intervjuule värbamise kutses. Vajadusel kaasatakse ka IT-osakond, kui on vaja tuge LimeSurvey keskkonna seadistamisel või andmete turvalisel salvestamisel. [Mõjuhinnang jätkub järgneval lehel] 8  7. Riskide tuvastamine ja hindamine Riski Riski kirjeldus Riski tase Meetmed riski maandamiseks Jääkrisk Risk Meede nr (tõenäosus x kinnitatud mõju) 1 Andmesubjektide terviseandmete Andmed kogutakse ja säilitatakse kodeeritud konfidentsiaalsuse kadu, sh juurdepääs ehk otsest tuvastamist mittevõimaldaval või avalikustamine kolmandate isikute Keskmine kujul. Täiendavalt rakendatakse Madal Maandatud Jah poolt Mõjuhinnangu punktis 3 toodud turvameetmeid. 2 Uuringus osalevate andmesubjektide Andmetele on ligipääs ainult vastutava(te)l tuvastamine uuringu andmekoosseisu uurija(te)l. pinnalt, sh juhuslik tuvastamine Madal Lisaks kasutatakse pseudonümiseerimine, Madal Maandatud Jah avatud vastuste manuaalne ülevaatus, koondanalüüs 3 Uuringus osalevate andmesubjektide Uuringu andmete avalikustamisel tagatakse tuvastamine Uuringu avalikustatud Madal vähemalt suuremad grupid kui 10 ehk toimub Madal Välditud Jah tulemuste pinnalt tulemuste agregeerimine 4 Uuringu eesmärgi piiridest väljumine Taotluse on kooskõlastanud asjakohase valdkonna eetikakomitee. Läbi on viidud andmekaitsealane mõjuhinnang, mis Madal kooskõlastatakse volitatud töötleja Madal Välditud Jah andmekaitsespetsialistiga. Vastutav uurija teavitab kõiki uuringumeeskonna liikmeid Uuringu ja Mõjuhinnangu tingimustest. 5 Andmete, sh intervjueeritavate ja Koodivõtit hoitakse Uuringu andmetest eraldi ankeetküsitluses osalenute Madal ja koodivõtme kaitseks kasutatakse füüsilisi ja Madal Välditud Jah konfidentsiaalsuse kadu. tehnilisi turvameetmeid. 6 Uuringuandmete tervikluse rikkumine – nt Riiklike andmekogude puhul on tagatud andmeedastaja edastab ebaõiged või Keskmine andmete terviklus vastavalt andmekogu Keskmine Maandatud Jah ebatäielikud andmed põhimäärusele. 7 Uuringuandmete käideldavuse kadu Infosüsteemist tehakse regulaarselt Madal Madal Välditud Jah varukoopiaid. 9 8 Isikuandmeid töödeldakse ilma Valimisse kuuluvatele isikutele esitatakse andmesubjekti teadmiseta Uuringut puudutav teave küsitlusankeedi kutses ning intervjueeritavatele samuti intervjuule värbamise kutses. Madal Madal Välditud Jah Intervjueeritavatelt kogutakse lisaks teavitatud nõusolek ja teavitatakse uuringu toimumisest nii vastutava kui volitatud töötleja kodulehtedel 9 Andmesubjektide õigused ei ole Uuringu Andmesubjekte teavitatakse nõusoleku läbiviimisel tagatud kogumisel nende õigustest. Loodud on protseduurid andmesubjektide õiguse tagamiseks, sh oma nõusoleku tagasivõtmiseks veebiküsitlusel nõusoleku Keskmine tagasi võtta kuni küsitluse Keskmine Maandatud Jah andmekogumisperioodi lõpuni (küsitluse sulgemiseni) intervjuudel saab osalemisest loobuda pärast kutse saamist, intervjuu ajal ja ka pärast intervjuu toimumist kuni andmete analüüsimiseni 8. Kinnitused ja kooskõlastused Tegevus Nimi / roll / kuupäev Kommentaar Merle Mägi vastutav uurija Mõjuhinnangu koostas X Terje Mäesalu 21.10.2025 Andmekaitsespetsialistiga konsulteeritud Andmekaitsespetsialist hindab käesolevas mõjuhinnangus kirjeldatud andmetöötluse vastavust kohalduvale õigusele, punktis 7 defineeritud meetmeid ja andmetöötlusega jätkamist. 10  Merle Mägi, vastutav uurija Käesolevat Mõjuhinnangut uuendab ja Mõjuhinnang ajakohastatakse, kui muutuvad Mõjuhinnangu aluseks olevad asjaolud (projektijuht-analüütik) ajakohastab: või hiljemalt kolme aasta möödumisel Mõjuhinnangust. 9. Lisad 9.1. Lisa 1: Uuringu taotlus Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) 9.2. Lisa 2: Riskide hindamise metoodika 9.3. Lisa 3: Uuringu koostööleping 11 Lisa 2 Riskide hindamise metoodika Riski hindamisel hinnatakse kahte tegurit skaalal 1-4:  Riski realiseerumise tõenäosus  Riski realiseerumise mõju Riski tase määratakse tõenäosuse ja mõju korrutisena, alljärgnevalt: Riski realiseerumise tõenäosus Tase Kirjeldus 4 Peaaegu kindel 3 Tõenäoline 2 Võimalik 1 Ebatõenäoline Riski realiseerumise mõju andmesubjektile Tase Kirjeldus 4 Suur 3 Keskmine 2 Väike 1 Ebaoluline Riski tase Tulemus Kirjeldus 12-16 Kõrge 7-11 Keskmine 1-6 Madal Kui riski tase on määratud, tuleb otsustada, mida riskiga ette võtta. Riski võib vältida, delegeerida, vähendada või aktsepteerida. 12