Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse, Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse ning maksukorralduse seaduse muutmise seadus

​Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium​ ​26.11.2025​ ​ esti​ ​Töötervishoiu​ ​Teenuseosutajate​ ​Liidu​ ​tagasiside​ ​Töötervishoiu​ ​ja​ ​tööohutuse​ ​seaduse,​ E ​Eestisse​ ​lähetatud​ ​töötajate​ ​töötingimuste​ ​seaduse​ ​ning​ ​maksukorralduse​ ​seaduse​ ​muutmise​ ​seaduse eelnõule​ ​ äname​ ​võimaluse​ ​eest​ ​esitada​ ​seisukohad​ ​töötervishoiu​ ​ja​ ​tööohutuse​ ​seaduse​ ​ning​ ​teiste​ ​seaduste​ T ​muutmise​ ​eelnõu​ ​kohta.​ ​Toetame​ ​eelnõu​ ​eesmärki​ ​ja​ ​peame​ ​ka​ ​ise​ ​vajalikuks​ ​vähendada​ ​ebaproportsionaalset halduskoormust ja muuta süsteem tööandjate jaoks lihtsamaks.​ ​ ervishoiuteenuseosutajatena​ ​peame​ ​vajalikuks​ ​väljendada​ ​muret​ ​nende​ ​eelnõu​ ​osade​ ​üle,​ ​kus​ T ​leevendatakse​ ​nõudeid​ ​üksikisikust​ ​osaühingute​ ​ja​ ​teiste​ ​mikroettevõtjate​ ​suhtes​ ​ning​ ​vähendatakse​ ​Tööinspektsiooni​ ​rolli​ ​ja​ ​kohustusi​ ​mikro-​ ​ja​ ​väikeettevõtete​ ​järelevalves.​ ​Need​​on​​sammud,​​mis​​võivad​ ​praktikas​ ​vähendada​ ​oluliselt​ ​ennetuse​ ​rolli​ ​tervishoiusüsteemis,​ ​samal​ ​ajal​ ​kui​ ​Euroopa​ ​Liidu​ ​töötervishoiu​​ja​​tööohutuse​​strateegiline​​raamistik​​seab​​liikmesriikidele​​selge​​eesmärgi​​just​​tööga​​seotud​ ​haiguste ennetuskultuuri tugevdamiseks.​​1​ ​ õustume,​​et​​bürokraatia​​ei​​tohi​​olla​​ebaproportsionaalne.​​Samas,​​töötervishoiu​​näol​​ei​​ole​​tegemist​​kitsa​ N ​“lisakohustusega”,​ ​vaid​​kõige​​suurema​​ja​​praktilisema​​haiguste​​ennetuse​​meetmega​​Eestis​​–​​igal​​aastal​ ​jõuab​ ​töötervishoiu​ ​kontrolli​ ​enam​ ​kui​ ​160​ ​000​ ​tööealist​ ​inimest.​ ​Hiljutise​ ​Kantar​ ​Emori​ ​töötervishoiu​ ​uuringu​​2​ ​järgi asendab 44% inimeste jaoks töötervishoiuvisiit regulaarset tervisekontrolli perearsti juures.​ ​ amas​ ​teame​ ​ka,​ ​et​ ​44%​ ​iseendale​ ​palka​ ​maksvatest​ ​inimestest​ ​–​ ​FIEd,​ ​väikeste​ ​osaühingute​ ​juhid,​ S ​platvormitöötajad​ ​–​ ​ei​ ​jõua​ ​juba​ ​täna​ ​üldse​ ​töötervishoiuteenuseni.​ ​Paraku​ ​tegutsevad​ ​praktikas​ ​paljud​ ​ühe​ ​töötajaga​ ​ja​ ​mikroettevõtted​ ​just​ ​nendes​ ​valdkondades,​ ​kus​ ​töökoormus​ ​ja​ ​terviseriskid​ ​on​​suured​ ​(kullerid, väike-ehitus, isiku- ja iluteenindus jne).​ ​ a​ ​rahvusvaheline​ ​tõendus,​ ​sealhulgas​ ​EU-OSHA​ ​SESAME​​3​ ​analüüs​ ​leidis,​ ​et​ ​mikroettevõtted​ ​on​ K ​töötajate​ ​tervise​ ​ja​ ​ohutuse​ ​vaates​ ​Euroopa​ ​kõrgeima​ ​riskitasemega:​ ​nende​ ​töötajatel​ ​on​ ​suurem​ ​tööõnnetuste​ ​ja​ ​tervisekahjustuste​ ​esinemissagedus​ ​ning​ ​ettevõtete​ ​võimekus​​riske​​juhtida​​on​​piiratum.​ ​SESAME​​rõhutab,​​et​​regulatsiooni​​või​​järelevalve​​nõrgenemine​​soodustab​​käitumist,​​kus​​kokku​​hoitakse​ ​just​ ​ohutuse​​ja​​tervise​​arvelt.​​Seetõttu​​võib​​kohustuste​​leevendamine​​ilma​​tasakaalustavate​​meetmeteta​ ​viia ennetusest eemaldumiseni ning kasvatada nii sotsiaalseid kui majanduslikke kahjusid.​ ​ ellest​ ​taustast​ ​lähtuvalt​ ​tekitavad​ ​eelnõus​ ​muret​ ​punktid,​ ​kus​ ​ühe​ ​töötajaga​ ​osaühing​ ​(kus​ ​omanik,​ S ​juhatuse​​liige​​ja​​töötaja​​on​​sama​​isik)​​viiakse​​TTOS-i​​tavapärasest​​kohaldamisest​​välja.​​Kui​​sellele​​grupile​ ​antakse​ ​signaal,​ ​et​ ​nad​ ​ei​ ​pea​ ​töötervishoiu​ ​süsteemi​ ​kuuluma​ ​ja​ ​nendega​ ​ei​ ​tegeleta​ ​ka​ ​järelevalve​ ​vaates,​ ​tähendab​ ​see,​ ​et​ ​suur​ ​osa​ ​kõrge​ ​riskiga​ ​inimestest​ ​liigub​ ​ennetusest​ ​veelgi​ ​kaugemale.​ ​Tervishoiusüsteemi​ ​jõutakse​ ​alles​ ​siis,​ ​kui​ ​probleem​ ​on​ ​juba​ ​tõsine,​ ​mis​ ​on​ ​kõigile​​osapooltele​​oluliselt​ ​kulukam kui regulaarne tervisekontroll ja varajane ennetus.​ ​ amas​ ​on​ ​teada​ ​mitmed​ ​tõenduspõhised,​ ​mitte-bürokraatlikud​ ​lahendused,​ ​mis​ ​aitavad​ ​neid​ ​riske​ S ​maandada.​ ​1​ ​https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52021DC0323​ ​2​ ​ esti elanike rahulolu töötervishoiu teenustega (Kantar Emor, august 2025)​ E ​https://meliva.cdn.ppdfrismic.io/meliva/aQDMrbpReVYa3wEA_Eestielanikerahulolut%C3%B6%C3%B6tervishoiuteenusega-2.pdf​ ​3​ ​Safety and Health in micro and small enterprises in the EU: Final report from the 3-year SESAME project (2018). European Risk Observatory​ ​https://osha.europa.eu/sites/default/files/Safety_and_health_MSEs_Final_report_3_yr_SESAME.​ ​Eesti töötervishoiu teenuseosuajate liit (ETTOL) | Jaama tn 34b, Jõhvi 41532 |​​ettol.ee​​|​​[email protected]​​| +372 50 63 619​ ​Laiem vaade töötervishoiusüsteemi arendamiseks​ ​ TO-de​ ​nimel​ ​oleme​ ​oma​ ​varasemates​ ​seisukohtades​ ​toonitanud​ ​töötervishoiuteenuse​ ​kvaliteedi​ T ​ühtlustamise ja ajakohastamise vajadust ning teinud muuhulgas allolevaid ettepanekuid.​ ​ siteks​ ​oleme​ ​teinud​ ​ettepaneku​ ​täpsustada​ ​töötervishoiuteenuse​ ​osutaja​ ​mõistet​ ​nii,​ ​et​ ​seadus​ ​näeb​ E ​töötervishoidu​ ​meeskonnateenusena​ ​(arst,​ ​õde,​ ​psühholoog,​ ​ergonoom​ ​jne),​ ​mitte​ ​ainult​ ​üksiku​ ​töötervishoiuarsti​ ​tegevusena.​ ​See​ ​vastaks​ ​tegelikule​ ​teenusmudelile​ ​ja​ ​efektiivsele​ ​töökorraldusele,​ ​sidudes​ ​vastutuse​ ​selgelt​ ​kogu​ ​teenuseosutajaga,​​kelle​​kvaliteedisüsteem​​ja​​töökorraldus​​teenuse​​taset​ ​tegelikult​​määravad.​​Siinjuures​​oleme​​palunud​​selgelt​​reguleerida​​ka​​töötervishoiu​​eriõdede​​rolli​​sarnaselt​ ​peremeditsiiniga​ ​või​ ​vaimse​ ​tervise​ ​teenustega​ ​ja​ ​võimaldades​ ​töötervishoiuarsti​ ​juhitud​ ​meeskonnas​ ​teha​​õdedel​​iseseisvaid​​vastuvõtte.​​Selline​​lahendus​​kasutaks​​ära​​juba​​olemasolevat​​eriõdede​​pädevust​ ​ja parandaks teenuse kättesaadavust kvaliteeti vähendamata.​ ​ eiseks​ ​oleme​ ​soovitanud​ ​liikuda​ ​formaalsest​ ​“tervisekontrolli​ ​korraldamise”​ ​kohustusest​ ​sisulise​ T ​partnerlussuhte​ ​suunas​ ​osana​ ​terviklikust​ ​töötervishoiu​ ​teenusest,​ ​nii​ ​et​ ​igal​ ​tööandjal​ ​oleks​ ​püsiv​ ​töötervishoiu​ ​partner​ ​nagu​ ​inimesel​ ​perearst.​ ​See​ ​loob​ ​eeldused,​ ​et​ ​riskianalüüs,​ ​tervisekontroll​ ​ja​ ​soovitused​ ​ei​​oleks​​killustatud​​ostud​​erinevatest​​kohtadest,​​vaid​​ühtne​​ennetusprotsess,​​mis​​aitab​​tööga​ ​seotud riske juhtida ning toetab töötaja terviklikku terviseteekonda.​ ​ isaks​ ​oleme​ ​toonitanud,​ ​et​ ​TTOS-is​ ​on​ ​psühhosotsiaalsed​ ​ohutegurid​ ​ja​ ​vaimne​ ​tervis​ ​ebapiisavalt​ L ​esindatud​ ​võrreldes​ ​füüsiliste​ ​riskidega.​ ​Oleme​ ​palunud​ ​seadusandjal​ ​hinnata​ ​üle​ ​vastavad​​sätted​​ning​ ​täpsustada, kuidas psühhosotsiaalseid riske sisuliselt mõõdetakse ja järelevalves arvesse võetakse.​ ​ leme​ ​tähelepanu​ ​viidanud​ ​ka​ ​vajadusele​ ​täiendada​ ​töötervishoiuarsti​ ​õiguseid​ ​nii,​ ​et​ ​ta​ ​saaks​ O ​põhjendatud​ ​vajaduse​ ​korral​ ​kasutada​ ​e-konsultatsiooni​ ​võimalust​ ​ning​ ​muid​ ​asjakohaseid​ ​tervishoiuteenuste​ ​loetelu​ ​teenuseid,​ ​näiteks​ ​esmatasandi​ ​uuringud,​ ​mille​ ​toel​ ​saab​ ​pere-​ ​või​ ​eriarst​ ​langetada kiiremini vajaliku raviotsuse.​ ​ öötervishoiu​​kvaliteedi​​vaatest​​peame​​eriti​​oluliseks​​viia​​töötervishoiu​​andmevahetus​​100%​​digitaalseks​ T ​ning​ ​siduda​ ​töötervishoiuteenuse​ ​osutajate​ ​süsteemid​ ​töötamise​ ​registriga​ ​(TÖR).​ ​Praegune​ ​topeltandmete​ ​liigutamine​ ​(tööandja​ ​–​ ​TÖR​ ​–​ ​teenuseosutaja)​ ​on​ ​haldamise​ ​mõttes​ ​ebaefektiivne​ ​ega​ ​toeta​​süsteemset​​ennetust.​​Lisaks​​märgime,​​et​​meil​​on​​Eesti​​Töötervishoiuarstide​​Seltsiga​​(ETTAS)​​ühine​ ​arusaam,​​et​​riigi​​arendatav​​andmevahetuse​​digitaliseerimise​​projekt​​peab​​vähendama​​halduskoormust​​nii​ ​tööandjatel,​​töötervishoiuteenuse​​osutajatel​​kui​​ka​​meditsiinipersonalil.​​Praegu​​see​​meile​​teadaolevalt​​nii​ ​ei​ ​ole.​ ​Ohutegurite​ ​adekvaatne​ ​ja​ ​ajakohane​ ​käsitlus​ ​on​ ​töötervishoiu​ ​teenuse​ ​põhimõtteline​ ​nurgakivi,​ ​mistõttu​ ​on​ ​oluline,​ ​et​ ​digitaliseerimise​ ​fookuses​ ​on​ ​terviklik​ ​teenus,​ ​mitte​ ​üksikud​ ​dokumendid.​ ​Töötervishoius​ ​hallatav​ ​info​ ​peab​ ​liikuma​ ​kasutajate​​jaoks​​loogiliselt​​ning​​erinevate​​IT-süsteemide​​jaoks​ ​masinloetaval​ ​kujul,​ ​et​ ​sellest​ ​tekiks​ ​reaalne​ ​lisandväärtus​ ​nii​ ​tööandjale,​ ​töötervishoiule​ ​kui​ ​kogu​ ​meditsiinisüsteemile.​ ​ leme​​valmis​​edasiseks​​koostööks​​ja​​vajadusel​​ka​​täiendavateks​​selgitusteks,​​et​​leida​​tõenduspõhiseid​​ja​ O ​minimaalse​​halduskoormusega​​lahendusi​​töötervishoiu​​korraldamiseks​​kõigi​​ettevõtete​​töötajate​​jaoks​​—​ ​nii on võimalik üheaegselt toetada ettevõtlust ja tugevdada Eesti ennetussüsteemi.​ ​ in Aaviksoo​ A ​Eesti Töötervishoiu Teenuseosutaja Liidu juhatuse esimees​ ​Eesti töötervishoiu teenuseosuajate liit (ETTOL) | Jaama tn 34b, Jõhvi 41532 |​​ettol.ee​​|​​[email protected]​​| +372 50 63 619​ Saatja: [email protected] Saaja: "info - MKM" <[email protected]>, "Ulla Saar - MKM" <[email protected]>, "Dana Kadanik - MKM" <[email protected]>, "Eva Põldis - MKM" <[email protected]>, "Stella Vogt - MKM" <[email protected]> Teema: Re: Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse, Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse ning maksukorralduse seaduse muutmise seadus Kuupäev: 2025-11-26 10:05 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere head partnerid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist (teadmiseks samaväärt headele partneritele sotsiaalministeeriumist) Saadan Eesti töötervishoiu teenuseosutajate liidu nimel meie tagasiside ja ettepanekud seoses kavandatud seadusemuudatustega (manuses). Aitäh võimaluse eest kaasa rääkida. Dokument on allkirjastatult esitatud ka EIS-i kaudu. Ühtlasi tunneme huvi, millises seisus on järgmiste, teadaolevalt kavandamisel olevate töötervishoiu korraldust puudutavate muudatusettepanekute ettevalmistus. Rõõmuga mõtleme kaasa. Lugupidamisega, Ain --------- Ain Aaviksoo, MD MPH Eesti töötervishoiu teenuseosutajate liit (ETTOL) Juhatuse liige [email protected] <mailto:[email protected]> | +372 50 63619 Kuupäeval Wednesday, 05. November 2025 kell 16:32, kirjutas [email protected]: Tere! Teile on saadetud dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse, Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse ning maksukorralduse seaduse muutmise seadus Registreerimise kuupäev: 05.11.2025 Registreerimise number: 2-2/3780-1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn 625 6342 [email protected] <http://www.mkm.ee> http://www.mkm.ee