Kiri

180283-1-D 1(14) Ingrid Leemet, Maris Vohta 24.5.2022 Narva mnt 124 Kontaktisik: Tiit Trummal Narva mnt 124, Tallinn LIIKLUSMÜRAST PÕHJUSTATUD MÜRATASEMETE HINDAMINE Väljavõte Cadna mudelist Akukon Eesti OÜ Mõisa tn 4 13522 TALLINN EESTI www.akukon.ee tel +372 6616 900 [email protected] Äriregistri kood: 14630147  180283-1-D Narva mnt 124 2(14) KVALITEEDI KINNITUS Käesolev dokument on koostatud, kontrollitud ja heaks kiidetud vastavalt Akukoni kvaliteedisüsteemi juhistele. Kvaliteedisüsteem vastab standardi EN ISO/IEC 17025 nõuetele. Kvaliteedisüsteem, mis vastab eelpool mainitud standardi nõuetele, täidab ka ISO 9001 nõudeid. Tallinnas 24.05.2022 Konsultant Ingrid Leemet, BSc Kontrollis Maris Vohta, BSc  180283-1-D Narva mnt 124 3(14) KOKKUVÕTE Mürauuringut on täiendatud vastavalt Terviseametilt laekunud märkustele ja kommentaaridele (Terviseameti 28.02.22 kiri). Detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata Narva mnt 124 kinnistule ehitusõigus ühe hoone rajamiseks, mis koosneb kuni kahest maapealsest osast, mis on omavahel ühendatud maa-aluse korrusega ja krundi kasutamise tingimused. Käsitletav alani ulatuvad 2020. ja 2030. aasta liiklussageduse alusel päevasel ajal Narva mnt e avalikul kõnnitee poolel 65-69 dB, kinnistu enda maa-alale ulatuvad kuni 50-54 dB Ld müraindikaatori samatugevustsoon; öisel ajal ulatuvad Narva mnt poole vastavalt 60-61 Ln müraindikaatori samatugevustsoon. Narva mnt poole ei ole kavandatu müratundlike ruume. Kahe hoone vahele tekib vaikne hooviala, kuhu ulatub päevasel ajal 45-49 ... 50-54 dB Ld müraindikaatori samatugevustsoon; öisel ajal kuni 40-44 Ln müraindikaatori samatugevustsoon. Hoovis paikneva majani ulatuvavad päevasel ajavahemikul 2020. a 2030.a liiklussageduste alusel valdavalt 50-54…55-60 dB Ld müraindikaatori samatugevustsoon ja öisel ajal 45-50…50-51 dB Ln müraindikaatori samatugevustsoon. Alal on tagatud III kategooria liiklusmüra piirväärtus. Narva mnt äärde planeeritava hoone teepoolsel alal on ületatud keskkonnaministri määruse nr 71 II kategooria liiklusmüra piirväärtus. Kinnistule on ette nähtud 3 mürakaitseekraani, mille tõttu tekib kahe hoone vahele vaikne siseõu, kus ei ületata II kategooria liiklusmüra sihtväärtust. Hoone välispiirete heliisolatsiooni määramisel ja üksikute elementide valikul tuleb arvestada transpordimüraga. Planeeritavate hoonete fassaadidele mõjub päevasel ajavahemikul 2030. a liiklussageduse kohaselt liiklusmüratase LpA,eq kuni 69 dB. Välispiirde ühisisolatsiooni nõue kehtestatakse vastavalt välispiirdele mõjuvale mürataseme suurusele, ruumide kasutusotstarbele ja paigutusele ning ruumide välispiirde ja põrandapinna suhtele.  180283-1-D Narva mnt 124 4(14) SISUKORD KOKKUVÕTE .......................................................................................................................................................3 1 SISSEJUHATUS............................................................................................................................................5 2 LÄHTEKOHAD .............................................................................................................................................5 2.1 ÕIGUSAKTID...........................................................................................................................................5 3 LIIKLUSMÜRATASEMETE HINDAMINE ........................................................................................................6 3.1 MAASTIKUMUDEL JA TARKVARA ..................................................................................................................7 3.2 AUTOLIIKLUS ..........................................................................................................................................7 4 TULEMUSED ...............................................................................................................................................8 5 SOOVITUSED ............................................................................................................................................14 6 LISAD .......................................................................................................................................................14  180283-1-D Narva mnt 124 5(14) 1 SISSEJUHATUS Käesoleva töö eesmärgiks on hinnata autoliiklusest põhjustatud müra taset Harjumaal Tallinnas Kesklinnas paikneva Narva mnt 124 detailplaneeringuga määratud planeeritaval alal. Lähteandmed: Ruum ja Maastik OÜ, töö nr 13/10 Müra olukorra selgitamiseks arvutati käsitletava ala ja selle naabruses olevatele aladele liiklusest tingitud müratasemed maapinna läheduses. Saadud tulemusi võrreldi keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud nõuetega päevasele ja öisele ajavahemikule. Käsitletava ala piir on mürakaartidel märgitud oranži joonega. Mürauuringut on täiendatud vastavalt Terviseametilt laekunud märkustele ja kommentaaridele (24.03.2021 nr 9.3-1/19/5368-4). 2 LÄHTEKOHAD 2.1 Õigusaktid Välisõhus leviv müra on atmosfääriõhu kaitse seaduse tähenduses inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad. Välisõhus leviva müra normtasemed on: • müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid; • müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel. Vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele määratakse mürakategooriad järgmiselt: I kategooria virgestusrajatise maa-alad; II kategooria haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad, rohealad; III kategooria keskuse maa-alad; IV kategooria ühiskondlike hoone maa-alad; V kategooria tootmise maa-alad; VI kategooria liikluse maa-alad. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 58 järgi tuleb uute planeeringute koostamisel tagada, et planeeringu elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks kehtestatud müra normtaset. Mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid on kehtestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mõrataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Müra normtaset võrreldakse müra hinnatud tasemega päevases ja öises ajavahemikus ja müra hinnatud tase ei tohi ületada normtaset. Määratud ajavahemikud on: - päev 07-23; - öö 23-07.  180283-1-D Narva mnt 124 6(14) Päevane ajavahemik sisaldab õhtust ajavahemikku 19-23, millele rakendatakse müra hinnatud taseme arvutamisel parandust +5 dB. Tallinna üldplaneeringu kohaselt on Narva mnt 124 kruntide maakasutuse juhtotstarve väikeelamute ala, põhiliselt ühepere- ja ridaelamute, samuti üksikutele 3-4 korruselistele elamutele mõeldud ala, kus võib paikneda elamupiirkonda teenindavaid asutusi ja väiksemaid kaubandus-teenindusettevõtteid; olemasolevate väikeelamute piirkondade tihendamine korterelamutega ei ole soovitatav. Planeeritaval alal on määruse mõistes tegemist III kategooria alaga –segaala. Tallinna Linnaplaneerimise Amet on seisukohal, et Narva mnt 124 kinnistu jääb keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud mürakategooriate mõistes III kategooria alale, seega tuleb tagada välisõhus leviva müra vastavus III kategooria liiklusmüra piirväärtusele, mis on päeval 65 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 70 dB) ja öösel 55 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 60 dB). Eesti siseriiklikud normväärtused on sätestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 lisas 1. Tabelis 1 on toodud II ja III kategooria aladel kehtivad liiklusmüra nõuded. Tabel 1. Müra normtasemed - ekvivalentne müratase LpAeq,T (dB). Kategooria Ajavahemik Normatasemed Liiklusmüra Piirväärtus Sihtväärtus II Päev 60 651 55 Öö 55 601 50 III Päev 65 701 60 Öö 55 601 50 Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid‟ (1.02.2017 redaktsioon), sätestab liiklusest põhjustatud müra normtasemed hoonetes ja ruumides. Liiklusmüra normtasemed planeeritava hoone ruumides on esitatud tabelis 2. Tabel 2. Liiklusmüra normtasemed hoonetes. Müra kirjeldaja on (hinnatud) ekvivalentne müratase LpAeq,T (dB). Hoone ja ruum Päev Öö Elamu Elu-, magamisruumides 40 30 3 LIIKLUSMÜRATASEMETE HINDAMINE Planeeritav ala asub Kesklinna ja Lasnamäe linnaosade piiri lähedal, Lasnamäe nõlva all, Narva maantee ääres. Kontaktvööndisse jäävad osa Kadrioru pargist ning Tallinna Lauluväljakust, lisaks osaliselt Oru ja Joa tänava eramajad ning Valge tänava uued kortermajad. Ala kontaktvööndi maakasutus on valdavalt elamu- ja sotsiaalmaa sihtotstarbeline. Käsitletava kinnistule on detailplaneeringus ette nähtud üks 2 m kõrgune 23 m pikkune ja kaks 2.5 m kõrgust, 23 m ja 13 m pikkust mürakaitseekraani, mille eesmärgiks on tõkestada Narva mnt  180283-1-D Narva mnt 124 7(14) liiklusmüratasemete levikut hoovialale, mis asub kahe planeeritava hoone vahel. Kaartidel on ekraanid tähistatud musta värvi joonega. Vastavalt Eesti standardile EVS 843:2003 Linnatänavad p 7.7.3 järgi peab liiklusmüra jaoks rajatav müratõrjesein sobima keskkonda, olema tihe, olema massiga vähemalt 30 kg/m2, taluma arvutuslikku tuulekoormust ja lumetõrjel paiskuvat lumekoormust. Ekraan peab olema pidev, ilma õhuvahedeta ja kõige alumine element peab olema maapinna lähedal. 3.1 Maastikumudel ja tarkvara Müra tasemete arvutamisel ja mürakaardi koostamisel kasutati arvutiprogrammi Datakustik Cadna/2022, mille tarbeks tehti maa-alast kolmemõõtmeline akustiline maastikumudel. Arvutuste teostamisel kasutati Põhjamaade arvutusmeetodit: autoliiklusmüra arvutused – Road Traffic Noise (TemaNord 1995:825) – Nordic Prediction Method. Arvutused sooritati kasutades 3×3 m suurusi arvutusruute. Arvutused teostati 2 m kõrgusel maapinnast. Arvutused teostati päevase (07-23), sisaldades ka õhtust ajavahemiku (19-23). Arvutused teostati kolmemõõtmelises akustilises mudelis (joonis 1), mis sisaldas maastikku, olemasolevaid tänavaid, hooneid ja muid müra neelavaid või peegeldavaid rajatisi. Mudeli lähteandmed Joonis 1. Maastikumudel 3.2 Autoliiklus Liiklusmüra taseme hindamisel on kasutatud Stratum OÜ õhtuse tipptunni liiklusmudeli 2020. a. ja 2030. a. andmeid. Müratasemete arvutamisel on arvestatud, et maksimaalne tund moodustab 10% kogu ööpäevasest liiklussagedusest ja kogu ööpäevane liiklussagedus jaguneb ööpäeva lõikes: 77% päevasel ajavahemikul (07-19), 13% õhtusel ajavahemikul (19-23) ja 10% öisel ajavahemikul (23-07). Raskete veokite (raskete veokite hulka arvestatakse veoautod, bussid, traktorid, autorongid) osakaal on 8% päevasel ajavahemikul (07-19), 6% õhtusel ajavahemikul (19-23) ja 3% öisel ajavahemikul (23-07). Maksimaalne lubatud sõidukiirus on 50 km/h. Tabelis 3 on toodud käsitletava ala autoliikluse lähteandmed.  180283-1-D Narva mnt 124 8(14) Tabel 3. Autoliikluse lähteandmed Tänav 2020. a 2030. a Narva mnt 1808 2067 Valge tn 236 185 Allpool on Stratum OÜ 2020.a õhtuse tipptunni liiklussagedused 4 TULEMUSED Müratasemete kaardid päevasele ja öisele ajavahemikule koos mürakaitseekraanidega olemasoleva 2020.a ja perspektiivse 2030.a autoliikluse osas on toodud lisades 180283-Lisa 1 … Lisa 4. Arvutused teostati 2 m kõrgusel maapinnast. Käsitletav alani ulatuvad 2020. ja 2030. aasta liiklussageduse alusel päevasel ajal Narva mnt e avalikul kõnnitee poolel 65-69 dB, kinnistu enda maa-alale ulatuvad kuni 50-54 dB Ld müraindikaatori samatugevustsoon; öisel ajal ulatuvad Narva mnt poole vastavalt 60-61 Ln müraindikaatori samatugevustsoon. Narva mnt poole ei ole kavandatu müratundlike ruume. Hoovis paikneva majani ulatuvavad päevasel ajavahemikul 2020. a 2030.a liiklussageduste alusel valdavalt 50-54…55-60 dB Ld müraindikaatori samatugevustsoon ja öisel ajal 45-50…50-51 dB Ln müraindikaatori samatugevustsoon. Alal on tagatud III kategooria liiklusmüra piirväärtus. Kinnistule on ette nähtud 2 mürakaitseekraani, mille tõttu tekib kahe hoone vahele vaikne siseõu, kus ei ületata II kategooria liiklusmüra sihtväärtust. Planeeritavate hoonete fassaadideni mõjuvad 2020. a ja 2030. aasta liiklusandmete kohaselt päevasel ajal Narva mnt poolsel alal kuni LAeq = 69 dB suurune müratase. Ehituslike võtetega saab ehitada mürakindla hoone ja tagada siseruumide normtasemed. Joonistel 4-6 on esitatud päevasest liiklusest tingitud müratasemed LpA,eq,T hoonete välispiiretel 2020. aasta liiklussagedust arvestades (värvikood sama, mis mürakaartidel). Mürakaitseekraanide asukohad näidatud musta joonega.  180283-1-D Narva mnt 124 9(14) Narva mnt 4k 68 68 64 6960 64 61 3k 49 60 49 59 Hooviala 59 59 56 58 58 3k 58 54 5951 57 48 56 48 55 Joonis 4. Hoone välispiireteni ulatuvad suurimad müratasemed, 2020 päev, LpA,eq  180283-1-D Narva mnt 124 10(14) Joonis 5. Vaade planeeritavale alale Narva mnt poolt, korruste kaupa, 2020 päev. Joonis 6. Vaade planeeritavale alale Narva mnt poolt, korruste kaupa, 2020 öö.  180283-1-D Narva mnt 124 11(14) Joonistel 7-9 on esitatud päevasest liiklusest tingitud müratasemed LpA,eq,T 2030. aasta liiklussagedust arvestades (värvikood sama, mis mürakaartidel). Mürakaitseekraanide asukohad näidatud musta joonega. Narva mnt 4k 69 69 65 3k 6961 65 62 50 61 50 60 Hooviala 59 56 59 59 59 3k 58 54 6051 58 48 56 49 55 Joonis 7. Hoone välispiireteni ulatuvad suurimad müratasemed, 2030 päev, LpA,eq  180283-1-D Narva mnt 124 12(14) Joonis 8. Vaade planeeritavale alale Narva mnt poolt, korruste kaupa, 2030 päev. Joonis 9. Vaade planeeritavale alale Narva mnt poolt, korruste kaupa, 2030 öö. Tulemused on 2020. a ja 2030. a prognoosiga samaväärsed, sest liiklussageduste kasv ei ole märkimisväärne. Liiklussageduse suurenemine kaks korda toob kaasa müratasemete suurenemise 3 dB võrra. Narva mnt poole mürakaitseekraaniga vähenevad müratasemed 2m kõrgusel maapinnal, kui hoone fassaadile mõjuvad tasemed jäävad samaks. Hoone paigutamine tee lähedale tekitab teisele poole hoonet varjestuse ja hoone ise toimib mürakaitseekraanina nii hoovialale, kui ka teise hoovis paikneva hoone suhtes. Tekib vaikne sisehoov,  180283-1-D Narva mnt 124 13(14) mis sobib mänguväljakuks või puhkealaks. Hea heliisolatsiooniga ja planeerimisega saab tagada siseruumides head akustilised tingimused. Projektis ette nähtud leevendusmeetmed: - Vertikaalhaljastusega mürakaitseekraanid (betoonsein H=2m); - Ruumiline planeerimine: hoone Narva mnt poolses osas on trepikoda, mis ei ole müratundlik ruum. Jälgitud on põhimõtet vaikust nõudvaid ruume (eelkõige magamistube) ei paigutata võimaluse korral tiheda liiklusega sõidutee poolsele küljele. Hoone külgedele, kuhu ulatub kõrgem müratase pannakse mitteavatavad suurendatud helikindlusega aknad. Allpool on kuvatõmmis hoone 1 korruse plaanilt: Kokkuvõttes on Narva mnt 124 detailplaneeringus arvestatud kõikide leevendusmeetmetega, mis on võimalik rakendada. Narva mnt tulenevat liiklust (avalik huvi) ei ole võimalik arendajal piirata või vähendada. Narva mnt piirnevates hoone osades ei ole paigutatud müratundlike ruume ja rakendatakse kõrgendatud heliisolatsiooni meetmeid. Mürakaitseekraanidega ja hoone asetusega tagatakse õuealal ja hoovis paiknevas hoone juures normtasemetele vastav müra. Päevasel ajavahemikul mõjuvad 2020. a liiklussageduste alusel kuni 60 dB ja öisel ajavahemikul kuni 50 dB, III kategooria müra normtasemed on tagatud. Hoone ette on parklasse sisse-väljasõidu varutasku ja külaliste autode parkimisvõimalus, tegemist ei ole müratundliku alaga. Tulenevalt eelpool mainitud aspektidest: - Narva mnt poolses osas paikneb trepikoda ja ei ole paigutatud müratundlike ruume; -kõrgendatud heliisolatsioon + suletud aknad; -Narva mnt poolsel õuealal on parkimiskohad, mis ei ole müratundlikud, ei ole negatiivne kooskõlastus põhjendatud, sest planeerimisel on arvestatud ja kavandatud meetmeid, mis väldivad häiringuid ja võimalike konftlikte.  180283-1-D Narva mnt 124 14(14) 5 SOOVITUSED Hoonete projekteerimisel soovitame arvestada EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ toodud liiklusmüra normtasemeid elamutes ja ühiskasutusega hoonetes, tabel 6.2. Tabel 4. Liiklusmüra normtasemed elamutes, ühiskasutusega hoonetes EVS 842:2003 järgi. Hoone ja ruum Päev Öö Elamu Elu-, magamisruumides 35 30 Vastavalt EVS 842:2003 tabeli 6.3 ”Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest” toodule, peab kirjeldatud välismürataseme korral hoonete välispiirde ühisisolatsiooniks arvestama Narva mnt-ga külgnevatel fassaadidel eluruumide ja nendega võrdsustatud ruumide puhul R’tr,s,w 45 dB. Teistel külgedel võib arvestada R’tr,s,w = 30-40 dB, olenevalt mürataseme suurusest ja ruumi tüübist. EVS 842:2003 põhjal tuleb ehitise välispiirde heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul kasutada täpsemaid arvutuslikke meetmeid, kui ruumide põranda pindala on suurem kui 25 m². Ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul on soovitatav rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS-EN ISO 717; sellisel juhul esitatakse välispiirde ühisisolatsiooni nõue kujul R’tr,s,w+Ctr. Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks. Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskeõhuklapid välisseinas) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase ruumis oleks ületatud. 6 LISAD 1. 180283-Lisa 1 Liiklusmürakaart – 2020, päev Ld; 2. 180283-Lisa 2 Liiklusmürakaart – 2020, öö Ln; 3. 180283-Lisa 3 Liiklusmürakaart – 2030, päev Ld; 4. 180283-Lisa 4 Liiklusmürakaart – 2030, öö Ln;  180283 Lisa 1 Narva mnt 124 Liiklusmüra uuring Liiklusmürast põhjustatud Narva müratasemed 2020 mnt Päev [7-23] Hinnatud müratase Ld > 40.0 dB > 45.0 dB 4k > 50.0 dB > 55.0 dB > 60.0 dB 3k > 65.0 dB > 70.0 dB Hooviala > 75.0 dB 2k tn. 3k tiku ris Ku tn Akukon Eesti OÜ e lg KOOSTAJA KUUPÄEV Va MV 17.05.22 MÕÕTKAVA SUURUS 1:1000 A4 Cadna/A 2022  Akukon 180283 Lisa 2 Narva mnt 124 Liiklusmüra uuring Liiklusmürast põhjustatud Narva müratasemed 2020 mnt Öö [23-7] Hinnatud müratase Ln > 40.0 dB > 45.0 dB 4k > 50.0 dB > 55.0 dB > 60.0 dB 3k > 65.0 dB > 70.0 dB Hooviala > 75.0 dB 2k tn. 3k tiku ris Ku tn Akukon Eesti OÜ e lg KOOSTAJA KUUPÄEV Va MV 17.05.22 MÕÕTKAVA SUURUS 1:1000 A4 Cadna/A 2022  180283 Lisa 3 Narva mnt 124 Liiklusmüra uuring Narva mnt Liiklusmürast põhjustatud müratasemed 2030 Päev [7-23] 4k Hinnatud müratase Ld > 40.0 dB 3k > 45.0 dB > 50.0 dB > 55.0 dB Hooviala > 60.0 dB > 65.0 dB 2k > 70.0 dB 3k n. > 75.0 dB ut stik ri Ku Akukon Eesti OÜ KOOSTAJA KUUPÄEV MV 24.05.22 MÕÕTKAVA SUURUS 1:1000 A4 Cadna/A 2022  Akukon 180283 Lisa 4 Narva mnt 124 Liiklusmüra uuring Narva mnt Liiklusmürast põhjustatud müratasemed 2030 Öö [23-7] 4k Hinnatud müratase Ln > 40.0 dB 3k > 45.0 dB > 50.0 dB > 55.0 dB Hooviala > 60.0 dB > 65.0 dB 2k > 70.0 dB 3k n. > 75.0 dB ut stik ri Ku Akukon Eesti OÜ KOOSTAJA KUUPÄEV MV 24.05.22 MÕÕTKAVA SUURUS 1:1000 A4 Cadna/A 2022 Saatja: Tiit Trummal <[email protected]> Saadetud: 17.06.2022 11:03 Adressaat: TA Info <[email protected]> Teema: FW: Narva mnt 124 DP Manused: narva mnt 124_seletuskiri pT.docx; Narva mnt 124_14-PÕHIJOONIS-000.pdf; Akukon 180283-1-D Narva mnt 124 - mürahinnang.pdf; Narva_mnt_LISAD.doc; Narva mnt 124 mahuline skeem 1-krs, 2,3-krs ja keldri plaanidega 02-06-22.pdf Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Algne kiri saadetud Kristiina seitonile. From: Tiit Trummal [mailto:[email protected]] Sent: Thursday, June 16, 2022 2:40 PM To: '[email protected]' <[email protected]> Subject: Narva mnt 124 DP Tere, Saadan veelkord koostöö korras enne linnale esitamist üle vaatamiseks Narva mnt 124 DP täpsustatud materjali, kus täpsustatud muu hulgas ka mürahinnangu teksti ja selgitavaid skeeme viimati Teie poolt esitatud märkuste valguses. Võtan ka telefoni teel ühendust. Lugupidamisega Tiit Trummal 16.55 16.53 Päästeauto juurdepääs 16.44 16.44 kahe poolne värav mürabarjääris Na N A rva 10 ma 17.43 17.25 784 an PÕHIJOONIS 83 01 tee 16.16 :11 T2 P 5: i r NARV 383 0 0 d L e i t i t a at 18.17 18.03 i lp e l a e n ,Narvam LEGEND M 1:500 A AM nna vol ik e o e g ri ng( uo DP ntjaPir it 69 0 11 02 9 11 90 99 16.45 NT A tsuse 0 g 0 a 1 n 68 r2 0 6 at ),k e e e2 ht e 0 s - 26v ahe 19.04 19.17 19.16 19.09 planeeringuala piir 16.55 t a l dT is 1 16.67 tu ea 16.25 al l a 19.7 19.8 15.16 15.17 16.6 l inn 19.69 20.71 katastriüksuse piir 15.16 Nar a 20.6 NA 15.15 15.2 15.13 17.26 17.4 va m nt RVAM 15.66 14.34 16.66 17.61 EHI T 17.49 USJ 17.88 17.87 plan krundi piir OON 24 23 NT 2 14.91 18.49 18.6 4692 PP4692 Narva mnt 124 kinnistu aadress 1 A 18.52 2 78401:115:1580 katastritunnus 2 14.91 6 A 18.75 18.73 18.75 22 33 21.03 elamumaa maakasutuse sihtotstarve 1 18.81 18.82 19.05 18.81 18.77 SM:2004 18.92 19.39 19.56 1 2 11 19.78 A be t 19.48 19.73 19.76 SM:5582 plan piire krundi piiril (v.a. avaliku kasutusega kõnnitee) külgneva kehtestatud detailplaneeringu piir . 5K 5 ki vi 28 25 A 19.53 19.54 19.58 14.03 10 ABS 30.90 19.56 20.85 20.96 olemasolev seaduslikul alusel ehitatud hoone 14.3 14.33 8 11 3 A plan sõidukite juurdepääs krundile / plan juurdepääs hoonele 5K 21.04 32 A 14.34 9 20.77 14.26 11 90 ja korruselisus tu ri 20.63 A 99 kelder 19.5 26 o 1 n n 15.22 kat kr un suurendatud 4H 19.51 3 n t 2 A u ik 30. s e e . 90 olemasolev autoliikluse ala li A E suurendatud helikindlusega 19.56 (Georg Eggersi lubjaahju varemed, 19 saj. algus) o ts 13.89 2 3K/-1K 5 helikindlusega 14.02 13.97 7 Narvaaken Rw44dB 122 maantee (C-3, Ctr-5) 27 olemasolev kergliikluse ala ABS 30.40 SM:6995 plan langetatud äärekivi 14.35 aken Rw44dB (C-3, Ctr-5) 5K 78401:115:0700 2H 1 Narva mnt 122 l 3 A rõdu 31 plan müraekraan (Narva mnt poolses osas täidab piirdeaia eesmärki, e E ABS 30.90 n 78401:115:0700 n likvideeritav hoone u krundi piiril) t 14.07 bet 30 tu ri 14.1 kelder . ki t o vi n n be 15.22 kat be ehitusjoon n t u 30. s l 14.01 t e 13.99 . kr plan maapealne hoonestusala e . ki e 90 vi 34 li 13.99 21 n 14.03 29 n as o 10 u ts t nn ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISEKS 3K/-1K 4 4692 pi un 19 plan maa-alune hoonestusala ik ABS 30.40 t be 2 1K l 20 e plan hoone orienteeruv asukoht ja suurim korruselisus n 10 3K 1K mõõdud (meetrites) n u 2K t 12 KA 1 plan hoone konsoolse osa võimalik asukoht LDA PI 33 II/III väärtusklassi puu ja puudegrupp / puu nr IRA 3 NG 13.55 2 3K/-1K Vare plan lubatud suletud rõdude ala (võimalik paiknemisala) UV 1 13.76 4 Narva mnt 124 IV väärtusklassi puu ja puudegrupp ÖÖ 10 ABS 30.15 ND 78401:115:1580 1K 50 Narva maantee 124 avatud konsoolsete rõdu ehitamiseks lubatav ala 5 5 1K m 29 78401:115:1580 (II ja III korruse ulatuses) 8 Kuristiku tn 3 1 Kuristiku78401:115:1990 tn 3 30 likvideeritav III ja IV väärtusklassi puu ja puudegrupp / Narva maantee 126 plan krundisisene autoliikluse ala võimalik asukoht 78401:115:1990 likvideeritava puu number 9 78401:115:2380 planeeritud avalik kõnnitee pos nr 2 krundil/ 3K/-1K 13 plan puu ja põõsagrupp ABS 30.15 krundisisene kõnnitee (betoonkate) võimalik 8 plan mänguväljaku võimalik asukoht asukoht 1K plan avatud plan haljasala: kõrghaljastus / maapealse korruse SKEEM NR 2 plan jäätmekonteinerite võimalik asukoht (hoones 1. korrusel) kohal erinevad katendid LOODUSKAITSE- JA MUINSUSKAITSE PIIRANGUD rõdud H KA LDA planeeringuala piir plan tehnovõrgu servituudi vajadusega ala EH SKEEM NR 3 ITU katastriüksuse piir SK Ehitusõigus: JOONISE VÄLJAVÕTE. TEHNOVÕRGU SERVITUUDIVAJADUSEGA ALA EE LUV 1K ÖÖ plan maapealne hoonestatuse ala sihtotstarbe % DP liikides hoonete arv krundil ND kõrgus meetrites hoone-alune pind maa peal / maa all 25 korruselisus m plan maa-alune hoonestusala krundi suurus Nar va m aan tee KA plan hoone orienteeruv asukoht parkimiskohtade arv hoones Narva T20 DR 3K ja suurim korruselisus Märkused: maantee 120 K AI I KA O VE LDA T S RU lubjaahju varemed, registri nr 8498) 5K EK AI TS E AL PA X= 6589650 EV ABS 30.90 kelder 15.22 kat ÖÖ ND A RG kaitsevöönd Y= 545800 u 30. s 90 3K/-1K ABS 30.40 10 m I miljööväärtusliku ala piir Rw 44dB (C-3, Ctr-5) Narva maantee 122 Hundk iui rsi tkuoa j kaldast vastavalt Looduskaitseseadusele) RUUM JA MAASTIK OÜ VÄIKE-AMEERIKA 20, TALLINN 10129 TEL: 6615645 REG.KOOD: 11038715 [email protected] 1K 1K 2K m kaldast vastavalt Looduskaitseseadusele) 3K/-1K Huvitatud isik: Projekt: ABS 30.15 kaldast vastavalt Veeseadusele) ÜÜRI GRUPP OÜ NARVA MNT 124 KINNISTU DETAILPLANEERING Kuristiku tn 3 KLO4000047) Joonis: PÕHIJOONIS-LIIKLUSSKEEM 1K Kadrioru park (looduskaitse ja muinsuskaitse) MAARJA ZINGEL Töö nr: 13/10 Mõõtkava: 1:500 Planeerija: Joonise nr: 2 MAARJA ZINGEL Koostatud/trükitud: 08.06.2022/ DP0 29670 Töö nr: 13/10 Huvitatud isik: ÜÜRI GRUPP OÜ Reg kood 12606475 Narva mnt 124 Tallinn 10127 Kontaktisik: Ülle Sauna [email protected] tel 537 222 49 Narva mnt 124 kinnistu detailplaneering Detailplaneeringu koostaja : RUUM JA MAASTIK OÜ Väike-Ameerika 20 10129 Tallinn Tel: 6 615 645 www.ruumjamaastik.ee Reg. number: 11038715 Kontaktisik: Maarja Zingel Tel: 52 242 92 r uumilise keskkonna planeerija Muinsuskaitse pädevustunnistus PT 607/2012 [email protected] Arhitektuurse lahenduse koostaja : OÜ Tiit Trummal Arhitektid Arhitektuurimälestise (reg nr 8498) Georg Eggersi lubjaahju varemete kaitsevöönd Tallinn 20 2 2 Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u I Seletuskiri PAGEREF _Toc16858983 \h 2 1. Koostamise alused ja lähtedokumendid PAGEREF _Toc16858984 \h 2 1.1 Detailplaneeringu koostamise alused PAGEREF _Toc16858985 \h 2 2. Detailplaneeringu koostamise eesmärk PAGEREF _Toc16858986 \h 2 3. Planeeritud maa-ala asukoha kirjeldus PAGEREF _Toc16858987 \h 2 3.1 Planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärkide kirjeldus PAGEREF _Toc16858988 \h 2 4. Planeeringus kavandatu kirjeldus PAGEREF _Toc16858989 \h 3 4.1 Planeeritud maa-ala krundijaotus PAGEREF _Toc16858990 \h 4 4.2 Hoonestusalade ja hoone paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted PAGEREF _Toc16858991 \h 4 4.3 Hoone kasutusotstarbed ning hoone ja maaüksuste koormusnäitajad PAGEREF _Toc16858992 \h 5 4.4 Vertikaalplaneerimise põhimõtted PAGEREF _Toc16858993 \h 5 4.5 Haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted PAGEREF _Toc16858994 \h 5 4.6 Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted PAGEREF _Toc16858995 \h 7 4.7 Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted PAGEREF _Toc16858996 \h 7 4.8 Kehtivad ja planeeritud kitsendused PAGEREF _Toc16858997 \h 9 4.9 Kavandatu vastavus planeeritava maa-ala ruumilise arengu eesmärkidele PAGEREF _Toc16858998 \h 9 4.10 Kavandatu vastavus avalikule huvile ning mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale PAGEREF _Toc16858999 \h 10 5. Ehitusprojekti koostamise ja ehitamise nõuded PAGEREF _Toc16859000 \h 11 5.1 Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele PAGEREF _Toc16859001 \h 11 5.2 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks PAGEREF _Toc16859002 \h 11 5.3 Nõuded ehitusprojekti koostamiseks tehnovõrkude osas PAGEREF _Toc16859003 \h 13 5.4 Tuleohutuse tagamine PAGEREF _Toc16859004 \h 14 5.5 Keskkonnakaitsealased nõuded PAGEREF _Toc16859005 \h 14 6. Planeeringus kavandatud vastavus planeeringu lähtedokumentidele ja –seisukohtadele PAGEREF _Toc16859006 \h 15 7. Muudatused võrreldes detailplaneeringu eskiislahendusega PAGEREF _Toc16859007 \h 18 II Joonised PAGEREF _Toc16859008 \h 19 Joonis nr 1. Asukohaskeem Joonis nr 2. Põhijoonis – liiklusskeem Joonis nr 3. Tehnovõrkude koondplaan I Seletuskiri Koostamise alused ja lähtedokumendid 1.1 Detailplaneeringu koostamise alused Tallinna linna ehitusmäärus ; Planeerimisseadus ; Tallinna Linnavalitsuse 18.05.2016 korraldus nr 765- k „ Narva mnt 124 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Kesklinnas “; SPERCO KINNISVARA Osaühingu taotlus nr 029670 detailplaneering u koostamise algatamiseks, 25.05 .2007 . D etailplaneering on vormistatud vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 31. oktoober 2012 määrusele nr 52 „Detailplaneeringu koostamise algatamisettepaneku vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“. Detailplaneeringu koostamise eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata Narva mnt 124 kinnistule ehitusõigus 3- korruselise elamu ehitamiseks , mis koosneb kuni kahest omavahel maa-aluse korrus ega ühendatud maapealsest osast ja määrata krundi kasutamise tingimused. Planeeritud maa-ala asukoha kirjeldus 3. 1 Planeeritud maa-ala ruumilise arengu eesmärkide kirjeldus Eesmärk on: ehitada Kadrioru miljöösse sobiv hoone , sh määrata detailplaneeringus arhitektuurinõuded : hoone välisviimistlusmaterjalile; hoone absoluut kõrgusele; hoone korruselisusele ; katuse materjalile; piirete kõrgusele ja materjalile; korrastada tänavaruum ; luua kvaliteetne linnaruum ; kavandatud hoone maapealsete osade korruselisuse liigendamine; tagada piirkonnale is e loomulik krundi hoonestus tihedus; tagada jalakäijate liikumise mugavus ( kavandada kõnnitee avalik kasutus) ; tagada kortermajas tervislikud elamistingimus e d sh. kaitse müra eest ; tagada Narva mnt 122 hoones asuvates korterites piisav insolatsioonikestus. Planeeringus kavandat u kirjeldus Planeeringu lahenduses on ette nähtud ehitada Narva mnt 124 kinnistule kõrge kvaliteetse arhitektuurse lahendusega elamu. Seetõttu kuulub likvideerimisele olemasolev 2-korruseline eramu. Planeeringulahenduse koostamisel on lähtutud krundi paiknemisest üheaegselt nii miljööväärtuslikul alal kui tiheda liiklusega Narva mnt ääres. Lisaks on arvestatud naaberkinnistul paiknevat hoonestust, krundi loomulikku reljeefi ja olemasolevat haljastust. Eesmärk on ka kavandada avarad ja valgusküllased korterid. Planeeringus kavandatud kahe maapealse osaga hoone, mis on ühendat ud maa-aluse parkimiskorrusega. Lisaks on elanikele kavandatud juurdepääs elamute katustele. Lahendus võimaldab parkimiskorrusele pääsu panduse kau du. Planeeritud korterite arv on lähtuvalt Tallinna Linnavolikogu 17.09.2020 otsusega nr 84 kinnistatud parkimiskohtade arvu muut ustest kuni 8 korterit. Planeeritud hoonestuse osas on lahendusele suur mõju Narva mnt 122 kinnistul paikneval 5-korruselisel kortermajal (ehitusa lune pind 724 m², kortereid 17). Kavandatud hoone on se llest suuruse poolest väiksem ning kõrguse osas samaväärne , tagades selliselt sujuva ülemineku Narva mnt 126 rohealale, ühtlasi kujundades Narva mnt-le linliku frondi. Uue hoone kavandamisel on arvestatud TLPA 16.05.2019 kirja nr 3-2 /1564-11 seisukohta, mis nägi ette, et hoovipoolse hooneosa maapealne osa peab paiknema Kuristiku tn 3 kinnistu põhjapiiri mõttelise telje pikendusel. Planeeringulahenduse koostamisel on silmas peetud äärelinlikku elustiili, kus kohe akna taga on olemas rohelus kuid erinevalt eramajast on ühiskasutuses parkimisala ning välisruum. Väikese korterelamu elanikud jagavad ühiselt mitmeid funktsioone – grilliõhtut saab korraldada oma akna all ning väikelastel silma peal hoida samuti oma maja läheduses. Kollektiivse kogukonna eelis on suurem turvalisus ning kollektiivi liikmete poolt tehtavad väiksemad kulutused, samuti vähendab elanikele võimalikult suure tiheduse juures looduslähedase elu tagamine survet linna äärealadele ning hoiab ressursse kokku infrastruktuuri väljaehitamise arvelt. Planeeringus on ette nähtud Narva mnt tuleneva müra tõkestamiseks rajada hoone arhitektuurse lahendusega sobivad müraekraanid ( kuni 2,5 m kõrgused) . Hoonete arhitektuurne eskiislahendus näeb ette Narva mnt poolsetes hoone osades mitteeluruumide rajamise ning müraekraani asukohad (ekraani asukohad on kajastatud põhijoonisel ning mürauuringu kaartidel). Vastavalt mürauuringu kokkuvõttele (lisa nr 3.3) tuleb hoonete välispiirete heliisolatsiooni määramisel ja üksikute elementide valikul arvestada transpordimüraga. Planeeritud hoonete fassaadidele mõjub päevasel ajavahemikul 2030. a liiklussageduse kohaselt liiklusmüratase LpA,eq kuni 69 dB. Välispiirde ühisisolatsiooni nõue kehtestatakse vastavalt välispiirdele mõjuvale mürataseme suurusele, ruumide kasutusotstarbele ja paigutusele ning ruumide välispiiride ja põrandapinna suhtele. Seoses kavandatava uushoonestusega Narva mnt 124 krundil on koostatud Nar va mnt 122 insolatsioonianalüüs. Analüüsi koostajaks on OÜ FASSAADIPROJEKT 14.09.2011 (vt. lisa 3.7). Narva mnt 122 esimesel korrusel paikneb vastavalt Aktsiaselts EA RENG poolt koostatud korterelamu projektile autoparkla ja kelder, alates teisest korrusest on korterid (vt. lisa korruse plaanid ), hoone on 5-korruseline korterelamu. Olemasoleva hoone idaküljes vastu planeeritud ala asub 2-4 korrusel üks mitmest elutoa aknast. Pärast planeeringulahenduse realiseerimist kõigi vaadeldud korterite arvestuslik insolatsioon ei ole kavandatavast hoonestusest mõjutatud ja säilib endisena. 4 .1 Planeeritud maa-ala krundijaotus Planeeritud ala hõlmab elamumaa k innistut, mis jagatakse kaheks krundiks. Planeeringus moodustatakse elamumaa krunt pos nr 1 ja transpordimaa krunt pos nr 2. Planeerit ud krundi suurus ja sihtotstarve: Pos nr Krundi aadress Krundi suurus m² Maa sihtotstarve ja osakaalu % (DP liikide kaupa) 1 Narva mnt 124 12 16 m² EK100 2 - 35 m 2 L100 EK – vähemalt kolmekorruseline mitme korteriga elamu maa L – tee. 4 .2 Hoonestusalade ja hoone paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted Pl aneeritud hoonestusala määramisel on lähtutud naaberkruntide l asuvate hoonete paiknemisest, krundi kujust, kaitseal use lubjakivi ahju säilitamise tingimustest ning väärtusliku kõrghaljastuse säilitamise vajadustest. Arvestades Tallinna Linnaplaneerimise Ameti seisukohta (TLPA kiri nr 3-2/1564-11 16.05.2019) on Narva mnt 124 uue korterelamu lõunapoolse osa suletud mahu uueks ehitusjooneks on määratud Kuristiku 3 põhjapiiri mõtteline pikendus, mis tagab planeerit ud hoonele valdavas osas üle 8 m ehituskuja Kuristiku 3 krundipiirist. Kavandatud h oone stusala lähtu b linnaruumi ruumilise st kvaliteedi st , jälgides maksimaalselt ümbritseva hoonestuse ja maastik k u . Uue hoone põhjakülg vastu Narva mnt-d on seotud naaberhoone ehitusjoonega. Naaberhoone gabariidiga arvestab ka uue elamu tänavapoolse ehitusmahu sügavus. Uue elamu mõlema maapealse mahu läänekülg vastu Narva mnt 122 kinnistut on sirgjoonel. Seevastu hoone ida ja lõunaküljed, erinevalt põhja ja läänekülje rangest sirgjoonelisusest, on kavandatud Hundikuristiku keerulist looduslikku reljeefi ja muinsuskaitsealuse Eggersi lubjaahju ebaregulaarset mahtu arvestades plastilisema, vabakujulise iseloomuga, mis lõpeta b linna Narva mnt äärse range perimetraalse joonega ehitusmahu loodusesse sulava ma mängulisema arhitektuurse lahendusega. Väikese mahulise aktsendina on hoone lõunatiival sirgjoonel lõpetatud suletud ehitusmahule selle pehmendamiseks lisatud kahel ülemisel korrusel kaks ilma postideta, konsoolset, avatud rõdu. Kavandatud väheldased klaasseinteta rõdud ei sule visuaalset ühendust Kuristiku 3 õueala kõrghaljastuse ja Hundikuristiku pargi loodusmassiivi vahel. Krundi ehitus õigus lähtub teemaplaneeringust “Tallinna Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse- ja kasutamistingimuste määramine” (planeeritud ala kuulub 2 4 . ehituspiirkonda) ning linnaehituslikust situatsioonist . Planeeringus on arvestatud: et planeeritud alal oleks võimalik taga da haljastusega ala vähemalt 3 0 % ulatuses ning kõrghaljastus 20 % ulatuses. Seejuures on lisaks kavandatud haljastada k a maa-aluse parkla pealsed alad; et hoonete kõrgus ja korruselisus sobituks kontaktala l asuva korterelamu kõrguse ja korruselisusega ; et tagada Kuristiku tn 3 õuealal suurem privaatsus, on lõunapoolset hooneosa nihutatud Narva mnt suunas. Kavandatud maapealne hoonestusala paikneb lõunaosas 8 m kaugusel; et rajatakse piisava laiusega kõnnitee planeeringuala ulatuses Narva mnt tänava serva ; Planeeringus on määratud hoonete arvuks krundil üks (hoone koosneb kahest maapealsest osast) ning hoone korrus eliseks kolm korrust . 4 .3 Hoone kasutu sotstarbed ning hoone ja maaüksuste koormusnäitajad Planeeritud positsioonile nr 1 on määratud ehitusõigus ühe kuni 3-korruselise ühe maa-aluse korrusega ja kuni kaheksa korteriga elamu ehitamiseks , hoone koosneb kahest maapealsest osast. Hoone aluseks pinnaks on 500 m 2 (maa-aluse osa ehitisealune pind 590 m 2 ). P laneeritud hoone lubatud kõrgus on kuni 11,4 m (absoluutkõrgus kuni 30.40). P laneeritud krundi hoonestustihedus on 0,9 5 , hoonestatuse protsent 39,96 ja haljastuse osakaal 30%. Krundi pos nr 1 hoonestustihedus ja hoonestatusse protsent on arvestatud algsest kinnistu suurusest. 4 .4 Vertikaalplaneerimise põhimõtted Planeeritud krundi vertikaalplaneerimise põhimõtted täpsustuvad ehitus- ja haljastusprojekti koostamisel. Planeeritud ala paikneb lubjakivi ahju nõlva vahetus läheduses n ing maapind on reljeefne . Narva maantee poolse hoonealuse maapinna keskmiseks kõrguseks on arvestatud 19.00 ABS ja hoovi poolse hoonealuse maapinna kesk miseks kõrguseks on arvestatud 18.75 ABS. Sellest lähtuvalt on määratud ka hooneosade suurimad absoluutsed kõrgused. 4 .5 Haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted Planeeringu s on antud N arva mnt 124 planeeritud hoone ning välisruumi põhimõtteline lahendus. Lähtuvalt arhitektuursest lahendusest ning tagamaks sõiduautode juurdepääs maa-alusesse pa rklasse , kuuluvad mõned III ja IV väärtusklassi puud likvideerimisele, samas säilitatakse II väärtusklassi kuuluv euroopa lehis. Narva mnt 124 krundile on vajalik koostada välisruumi kujundamiseks haljastusprojekt. Vastav nõue on määratud p. 5.5. Säilitatava euroopa lehise kasvutingimused tagatakse järgmiste abinõudega: p laneeritud Narva mnt poolse hoone maht (II ja III korrusel) ei ulatu lehise võrasse ning pandus on kavandatud puust 5 m kaugusele. Planeeritud krundi välisruumi kujundus lähtub planeeritud hoone lahendusest, kus on võimalik maa-aluse parkimiskorruse peal lahendada haljastus rõdukastidesse istutatavate väiksemat kasvu puude, põõsaste , püsi- ja suvelille rühmadena. Krundi perimeetril on võimalik teh a täiendavaid juurdeistutusi . Eelistada tuleks kodumaiseid liike. Tulenevalt kitsast haljastatavast alast, tuleks eelistada madalama ja kitsama võraga puid ning suurt rõhku panna madaltihedale haljastusele. Planeeritud krundi ida- ja lõunapiir on kaitsealuse Kadrioru pargi välispiiriks. Tulenevalt miljööalade teemaplaneeringust, peab haljastatud osa protsent krundi suurusest olema 30%, sh kõrghaljastus 20% krundi pinnast. Planeeritud positsioonil nr 1 (Narva mnt 124 kinnistul) on kavandatud haljastuse protsent on 30%, sealhulgas 20% on kõrghaljastusega. Lisaks on kavandatud maa-aluse korruse peale konteinerhaljastust ning murupinnad. Planeeringus kavandatud hoonete ja teede ehitamiseks tuleb likvideerida kaks üksikpuud (nr 23, 25), millest üks on III väärtusklassist ja üks IV väärtusklassist. Lisaks likvideeritakse 6 viljapuud (nr 29), kaks liaani (nr 22 ja 27) ning 7 põõsast või hekki (nr 24, 28, 29), millele ei nähta ette asendusistutust. Likvideeritavate puude tabel: Puu number Hinda-mise objekt Liik Väärtusklass Rinnas-diameeter (cm) Liigi koefitsient (k1) Puu seisukorra koefitsient (k2) Raiepõhjuse koefitsient (k3) Likvideerimise põhjus 22 Liaan Harilik metsviinapuu III - - - - Jääb plan kõnnitee alasse. Likvideeritakse üksnes planeerit ud krundil 23 Üksikpuu Sookask III 61 0,5 1 0,7 Jääb Narva mnt plan kõnnitee alasse. 24 Hekk Hariliku lumemarja teisend laevigatus III - - - - 25 Üksikpuu sookask IV 34 0,5 0,3 0,7 Jääb plan autoliikluse alasse. 27 Liaan Harilik metsviinapuu III - - - - Ehitustegevuse käigus likvideeritakse 28 Põõ sas Jaapani ebaküdoonia III - - - - Jääb plan maapealsesse hoonestusalasse 29 Aed Õunapuu - 5 puud, hapu kirsipuu, musta aroonia 'Floribunda', punane sõstar, harilik sirel, harilik lumimar-ja teisend laevigatus , punane leeder IV - - - - Jääb plan maapealsesse ja maa-alusesse hoonestusalasse Asendusistutuse vajadus vastavalt Tallinna Linnavolikogu määrus 19. mai 2011 nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“ tingimustele on 62 haljastuse ühikut. H aljastuse ühikud arvutatakse ümber istutatavate puude või põõsaste arvuks määruse lisas nr 3 toodud tabeli järgi enne, kui asendusistutuse kohustust täitma hakatakse (ehitusprojekti staadiumis). Asendusistutusele kuuluvad puud/põõsad istutatakse võimalusel planeeritud alale. Puude istutamisel tuleb arvestada vastavust Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“ normidele . Asendusistutuse arvutus: Puu nr 23 : III väärtusklass Likvideeritava puu rinnasdiameeter, cm D = 61 cm Haljastuse ühikute arv = D x (k1+k2+k3)/3 = 45 likvideeritava puuliigi koefitsient k1= 0,5 raiutava puu seisukorra koefitsient k2= 1 raiepõhjuse koefitsient k3= 0,7 Puu nr 25: IV väärtusklass likvideeritava puu rinnasdiameeter, cm D = 34 cm Haljastuse ühikute arv = D x (k1+k2+k3)/3 = 17 likvideeritava puuliigi koefitsient k1= 0,5 raiutava puu seisukorra koefitsient k2= 0,3 raiepõhjuse koefitsient k3= 0,7 KOKKU: 62 ühikut Olemasoleva kõrghaljastuse likvideerimiseks tuleb taotleda raieluba Tallinna Keskkonnaametilt, säilivale kõrghaljastusele tuleb tagada kasvutingimused ja kaitstus ehitusperioodiks. Asendusistutuse arvutus on esialgne ning täpsustub raieloa taotlemisel. Hoonestusalast väljapoole on võimalik istutada väiksemaid puid, põõsaid ja rajada hekke. Maa-aluse parkimiskorruse katusele on kavandatud konteinerhaljastus ja väikelaste mänguväljak. Uushaljastuse asukohad ja liigiline koosseis täpsustuvad haljastusprojektiga, mis tuleb esitada koos hoonete ehitusprojektiga. Narva mnt äärde kuni Narva mnt 126 kinnistu piirini on kavandatud kõnnitee. Liikluskorralduse ja par ki mise korraldamise põhimõtted Planeeritud liikluskorralduse koostamisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest: t agada parkimine omal krundil; s õidukite juurdepääs krundile on Narva maanteelt; p arkimiskohad on paigutatud hoone alusesse parklasse, tagades suurema haljastatud õueala korterelamute elanikele. Juurdepääs planeeritud alale on tagatud Narva mnt-lt krundi praeguse sissesõidu asukohas , kavandatud panduse abil kavandatakse pääs maa-alusele parkimiskorrusele. Narva mnt äärse hoone ees on tasku, mis lihtsustab prügiauto manööverdamist ja võimaldab külalisel/taksol korraks peatuda. Tallinna Linnavolikogu 17. septembri 2020.a otsusega nr 84 on määratud uued parkimiskohtade normid elamute ehitamiseks korteri kohta. Parkimisnormi arvutus ( miljööala ) Lisa 3, Tabel 2 : pos nr ehitise otstarve normatiivsete parkimis- kohtade arvutus planeeritud parkimiskohti 1 korterelamu 8 korterit x 1 .1 koht = 9 9 Parkimine on krundil kavandatud hoone maa-alusele korrusel e . Lahendus on põhimõtteline ja täpsustub ehitusprojekti koostamisel. Planeering näeb ette Narva mnt äärsele kergliiklusteele krundi moodustamise. Planeeritud pos nr 2 krundi suurus on 35 m 2 , mis võõrandatakse tasuta Tallinna linnale. Kergliiklustee tagab juurdepääsu Narva mnt 126 krundile, kus paikneb arhitektuurimälestis Georg Eggersi lubjaahi. Lähim ühistranspordipeatus ‚Oru’ asub ca 300 m kaugusel Narva mnt ääres, peatus ‚Lasnamägi’ on ca 400 m kaugusel. 4 .7 Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted Planeeritud ala varustatus tehnovõrkudega on lahendatud vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele. Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja täpsustub ehitusprojekti koostamisel. Elektrivarustus Elektr i varustus on planeeritud vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele detailplaneeringuks nr 240002. Narva mnt 124 elektrivarustus pärast peakaitsme suurendamist on ette nähtud alajaama nr 1585 baasil, pikendades alajaama madalpinge jaotlast madalpinge kaablid kinn istu piirile. Alajaam nr 1585:( Kadriorg-Pirita) asub Narva mnt ääres . Planeeritud ma dalpingekaabel on u 67 m pikk . L iitumiskil p on kavandatud planeeritud krundi piirile. Likvide e ritavana on ette nähtud olemasolev a madalpinge õhuliini nr 32866 sisestuskaabel ja olemasolev liitumine sisestuskaabli ühendusel õhuliini mastis peakaitsmega 1x20A planeeritud krundil . Krundi teenindamiseks on 2019. aastal välja ehitatud uus elektrivarustuse lahendus Narva mnt 124 kinnistu teenindamiseks. Projekti koostas PLUVO OÜ, töö nr PL16-40-435, vt. lisa nr 9.6. Tänavavalgustus Narva mnt ääres on olemasolev tänavavalgustus. Veevarustus Veevarustus on planeeritud vastavalt AKTSIASELTS TALLINNA VESI tehnilistele tingimustele 18.02.20 PR/ 2009911 -1 . Planeeringuala olmevesi (0,39 l/s) on lahendatud Kuristiku tn dn150mm ühisveetorustikust. Rajatava veetorustiku ühenduskoht olemasoleva veetorustikuga asub Kuristiku tänava ja Narva mnt ristmikul, selle pikkus on ca 63m. Vastavalt tehnilistele tingimustele on planeeritud hoone väline tuletõrjeveevajadus on kuni 10 l/s, mis tagatakse olemas olevast Kuristiku ja Narva mnt ristmikul paiknevast hüdrandist . Liitumispunkt on kavandatud krundi piirile. Kanalisatsioonivarustus Reoveevarustus (0,39l/s) on planeeritud vastavalt AKTSIASELTS TALLINNA VESI tehnilistele tingimustele 18.02.20 PR/ 2009911-1 . Kanalisatsiooni ärajuhtimiseks rajatakse reoveetorustik planeeringualast kuni Kuristiku tn ja Joa tn ristmikuni ca 153 m ulatuses. Liitumispunkt on kavandatud krundi piirile. Maa-aluse parkla sademe(põranda)vesi suunata pärast puhastamist reoveekanalisatsiooni. Sademevesi Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Sademevee suunamine reoveekanalisatsiooni ei ole lubatud. Vastavalt AKTSIASELTS TALLINNA VESI tehnilistele tingimustele 18.02.20 PR/ 2009911-1 suunatakse planeeritud elamukinnistult liigne sademevesi toru ga Narva mnt sõidutee all paiknevasse d300mm sademeveekanalisatsiooni. Elamutele rajatakse maa-alune korrus, mille ümber tuleb ette näha eraldi drenaaž, mis tul eb suunata samuti sademevee kanalisatsiooni. Sademeveetorustikk u tuleb rajada ca 1 2 meetri ulatuses . Liitumine sademevee kanalisatsiooniga on määratud krundi piirile. Sademevee immutamine ja immutusblokkide võimalik paiknemine täpsustada ehitusprojektis. Naaberkinnistutele ei ole lubatud sademevett suunata. Sademevee pinnasess immutamisel tuleb lähtuda vastavasisulistest määrustest, keelatud on reostunud sademevee immutamine. Sidevarustus Sidevarustus on planeeritud vastavalt Telia Eesti AS tehnilistele tingimustele nr 33470554. Planeeritud alal paiknevad Telia Eesti AS sideliinirajatised. Narva mnt 124 kinnistul olemasoleva hooneni on välja ehitatud Ø 50mm sid ekanalisatsiooni sisend alates Narva mnt ääres paiknevast sidekaevust nr 7052B. Olemasolev sidekanalisatsioon on ette nähtud likvideerida . Uue hoonestuse sideühendus on planeeritud Ø 100mm sidekanalisatsiooni ehitusega lähtuvana sidekaevust nr 7052B ja on kavandatud osaliselt (kuni Narva mnt 122 kinnistu piiril olevate treppideni) olemasoleva likvideeritava sideliinirajatise asemele . Vastavalt vajadusele kasutada KKS tüüpi kaevusid. Liitumispunkt on määratud planeeritud krundi piirile. Soojus varustus Planeeritud ala ei asu kaugküttepiirkonnas vastavalt Tallinna Linnavolikogu 18.05.17 määrusele nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“. Planeeritud ala vahetus lähedus es puudub AS Utilitas Tallinn kuuluv kaugküttevõrk. Planeeritud ala saab ühendada gaasitorustikuga. Vastavalt AS Gaasivõrgud tehnilistele tingimustele nr PJ-864/16 . Narva mnt 124 planeeritud hoonestuse maagaasivõrguga ühendamine on võimalik Kuristiku tänaval paiknevalt B-kategooria gaasijaotustorustikult. Planeeritud gaasitorustiku pikkus on ca 87 m. Liitumispunkt on määratud planeeritud k rundi piiril e . 4 . 8 Kehtivad ja planeeritud kitsendused Kehtivad kitsendused: Arhitektuuri mälestise (reg nr 8498) Georg Eggersi l ubjaahju varemed, 19 saj. a lgus , kaitsevöönd. Kaitsevöönd on kantud planeeringu joonis tele ; Hundikuristiku oja kalda ehituskeeluvöönd 25 m ; Hundikuristiku oja kalda piiranguvöönd 50 m ; Hundikuristiku paekivi paljandi ja Hundikuristiku joa kaitsevöönd 50 m ; P laneeritud maa-alal Narva mnt ääres paikneb I järgu polügonomeetriapunkt nr 4692. Geodeetilise märgi kaitsevöönd on 3 m märgi keskmest; Planeeritud ala asub Kadrioru miljööväärtuslikul alal; Tallinna linnapea 3. jaanuari 2017 käskkirjaga nr LSB-28/2 kinnitatud „Tallinna riskianalüüsi 2016“ kohasesse Järvevana tee 3 kinnistul asuva AKTSIASELTS TALLINNA VESI veepuhastusjaama kloorilao ohualasse (B-kategooria suurõnnetuse ohuga objekt, raadius 3400m). Planeeritud kitsendused: Tehnovõrgu servituudi vajadusega ala Narva maantee T20: plan gaasitorustiku kaitsevöönd 1 m mõlemal pool välimisest mõõtmest võrgu valdaja kasuks 95 m 2 ulatuses, plan veetoru kaitsevöönd 2 m torustiku telgjoonest mõlemale poole võrgu valdaja kasuks 190 m 2 ulatuses, plan kanalisatsioonitoru 2m torustiku telgjoonest mõlemale poole võrgu valdaja kasuks 190 m 2 ulatuses võrgu valdaja kasuks, plan madalpingekaabli kaitsevöönd 1 m mõlemalt poolt kaablist võrgu valdaja kasuks 46 m 2 ulatuses, plan sideehitise kaitsevööndi ulatus on 1 m mõlemal pool sideehitisest võrgu valdaja kasuks 15 m 2 ulatuses. Tehnovõrgu servituudi vajadusega ala Narva maantee T19 : plan gaasitorustiku kaitsevöönd 1 m mõlemal pool välimisest mõõtmest võrgu valdaja kasuks 39 m 2 ulatuses, plan veetoru kaitsevöönd 2 m torustiku telgjoonest mõlemale poole võrgu valdaja kasuks 62 m 2 ulatuses, plan kanalisatsioonitoru 2m torustiku telgjoonest mõlemale poole võrgu valdaja kasuks 65 m 2 ulatuses võrgu valdaja kasuks, plan madalpingekaabli kaitsevöönd 1 m mõlemalt poolt kaablist võrgu valdaja kasuks 46 m 2 ulatuses, plan sideehitise kaitsevööndi ulatus on 1 m mõlemal pool sideehitisest võrgu valdaja kasuks 15 m 2 ulatuses. Tehnovõrgu servituudi vajadusega ala Kuristiku tänaval (Joa tn// Kadri tee// Kuristiku tänav// Oru tänav 78401:115:0145) : plan gaasitorustiku kaitsevöönd 1 m mõlemal pool välimisest mõõtmest võrgu valdaja kasuks 40 m 2 ulatuses, plan kanalisatsioonitoru 2m torustiku telgjoonest mõlemale poole võrgu valdaja kasuks 357 m 2 ulatuses võrgu valdaja kasuks. 4. 9 Kavandatu vastavus planeeritava maa-ala ruumilise arengu eesmärkidele Selleks, et tagada hoone sobivus Kadrioru ajaloolisesse miljöösse, on määratud nõuded arhitektuursele lahendusele : hoone välisviimistlusmaterjalile; hoon e suurim absoluut kõrgus on 30,40 m ; plan hooned on 3-korruselised ; katuse katte materjaliks on määratud rullmaterjal ; haljastatud õuealale; piirete kõrguseks lubatud kuni 1,5 m. Piirde materjal võib olla raudvarbaed vm materjal, mi s täpsustatakse ehitusprojektis . Korrastatud tänavaruumi loob Narva mnt serva rajatav avaliku kasutusega kõnnitee , piirdeaed ja planeeritud ehitusjoon . Tagatud on kõnnitee avalik kasutus ning jalakäijate liikumise mugavus ; Kvaliteetse linnaruumi loob miljöösse sobiv hoone, korrastatud tänavaruum ja haljastatud välisruum. Uue hoone kavandamisel on arvestatud lähialal asuvate olemasol evate hoonete mahtu ja kõrgusi; Kontaktvööndis asuvate kruntide hoonestus tihedus ed on 0,41 – 1,3 . Vastavalt Kadrioru miljööalade planeeringule on Kadrioru asumi 24. ehituspiirkonna suurim lubatud hoonestustihedus 1,0. Planeeritud krundi hoonestustihedus on 0,95 . Piirkonda so biv hoonestustihedus on tagatud; Kavandatud on terviklikud elamistingimused planeeritud kortermaja elanikele sh. kaitse müra eest- ette on nähtud müraekraani paigaldamise vajadus Narva mnt poolsele krundiosale; Et tagada Narva mnt 122 hoones asuvates korterites piisav insolatsioonikestus on koostatud insolatsiooni analüüs. Planeeringus kavandatu on vastavuses ruumilise arengu eesmärkidega. 4.1 0 Kavandatu vastavus avalikule huvile ning mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale Planeering on kooskõlas Tallinn a üldplaneeringu ja teemaplaneeringule „Tallinna kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride määramine ning kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine“ põhimõtetele , mis toetab ala kasutamise intensiivuse suurendamist. Linnaruumi tihendamine võimaldab säästlikumalt kasutada tehnilise infrastruktuuriga varustatud maa-alasid. Planeeringuala paiknemine hea transpordiühendusega Narva maantee ääres ning olemasolevate ühistranspordiliinide läheduses sobitub Tallinna üldplaneeringus välja toodud põhimõtetega , võimaldades vähendada linna transpordikoormust . Lähipiirkonna lin nakeskkonnale mõjub positiivselt krundi kasutamine elamumaana . P laneeringu rakendumisel: rajatakse avaliku kasutusega kõnnitee. L äbi avalikku kasutusse määratava kõnnitee on võimalik tagada juurdepääs senisest mugavamalt Narva mnt 126 kinnistule, kus paikneb arhitektuuri mälestis Georg Eggersi lubjaahi ; ehitatakse kõrge ar hitektuurse väärtuse ga hoone , mis sobitu b kontaktvööndi ja Kadrioru hoonestusega; uushoonestuse suurus , kõrgus ja kasutusotstarve on piirkonnale iseloomulikud ; üldisemad planeeringud on ette näinud linnakeskkonna tihendamise võimalused. Kavandatud hooned on kooskõlas üldiste arengusuundumustega; välisruum kujundatakse haljastusprojekti alusel , k r undile istutatakse uut madal- ja kõrghaljastust ning luuakse rekreatsiooniala ; on loodud võimalused sõidukite parkimiseks omal krundil ning tänaval p arkivate sõidukite arv ei kasva. Ehitusprojekti koostamise ja ehitamise nõuded 5 .1 Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele Olulis e mad arhitektuurinõuded on: viimistlusmaterjalid: kasutada traditsioonilisi materjale nagu puit laudis , krohv, paek ivi plaadid , klaas, keraamiline tellis, kohapeal valatud betoon ja valge krohv . Parapeti katted värvitud plekist. Materjalikasutus ei tohi hakata arhitektuurselt domineerima lubjaahju ja ümbritseva looduskeskkonna üle ; katuse katte materjal: rullmaterjal; katuse tüüp: lamekatus, lubatav katusekalle 0-20 0 ; katusele juurdepääs ud ei või ületa da lubatud hoone üldkõrgust (täpne lahendus selgub ehitusprojekti staadiumis koostöös Päästeametiga), mis võib olla kuni 15% korruse pinnast hoone kohta ; krundi välispiirile on lubatud kuni 1,5 m kõrgune piire Narva mnt 122 ja 126 kinnistute piirile . Kuristiku 3 kinnistu piirile rajatav piirdeaed võib olla kõrgem ja lahendus töötatakse välja koostöös kinnistuomanikuga (nt. mh ronitaimed, tihe igihaljas ridaistutus vms). Piirde materjal võib olla raudvarbaed vm materjal, mi s täpsustatakse ehitusprojektis ; planeeritud hooneosade vahelisele hoovialale piirdeaedu mitte rajada; mürabarjäär näha ette hoone arhitektuurse lahen duse ühe elemendina, kõrgus kuni 2,5 m . Mürabarjääri lõik, kust on tagatud p äästeauto juurdepääs hoovi, on kavandatud kahe poolega v äravana , millel on tsingitud terasest raamkonstruktsioon puitlaudisest ja karastatud klaasist täitetahvlitega . Narva mnt 122 poolne müraekraan on kavandatu d vertikaalhaljastusega kaetud betoonsein ana . Müraekraan panduse ja õueala vahel näha ette haljastatud betoonmüürina ja sellele lisanduva puidust kõrgendusena; Narva mnt poolsetes se hoone osadesse kavandada mitteeluruumid , Narva mnt poolse hoone ida ja lääneküljele mitte kavandada avatavaid aknaid ; Rõdude piirded: tsingitud terasprofiililist kandekonstruktsioon ja karastatud mattklaasist või kirkast klaasist täitetahvlid. Hoovi poolse mahu kagunurga rõdud projekteerida hoone mahu visuaalseks vähendamiseks avatud, konsoolsete rõdudena, mida ei ole lubatud sulgeda täiskõrguses klaasseinte või muust materjalist täiskõrguses piiretega. Avatud rõdud on lubatud kavandada hoone 2. ja 3. korruse ulatuses detailplaneeringu põhijoonisel esitatud asukohta; Narva maantee poolse mahu lõunakülje rõdud ja hoovipoolse mahu lõuna-läänenurga rõdud on lubatud klaasida täiskorruse kõrguses. Täiskõrguses klaasitud või muul moel kaetud rõdud peavad jääma lubatud brutopinna (1200 m²) arvestusse; pandusele esitatavad n õuded- kalle katmata osas 10 %, kaetud osas 12 %, reljeefne ja köetav pind. 5 . 2 Muud nõ uded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks Tallinna linnal on õigus tunnistada detailplaneering kehtetuks või keelduda detailplaneeringualal uute ehituslubade andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud isik ei ole Tallinna linna ja huvitatud isiku vahel planeerimisseaduse § 131 lõike 2 alusel sõlmitud halduslepinguga võetud kohustusi lepingus määratud tähtajaks täitnud. Nimetatud tingimus kehtib ka isikute suhtes, kes omandavad detailplaneeringu alal asuva kinnisasja pärast detailplaneeringu kehtestamist; Ehitusprojekt i võib koostada vastavat tegevusluba omav firma ning ehitusprojekt tuleb kooskõla stada TLPA miljööalade spetsialistiga ja M uinsuskaitseametiga ; Ehitusaluse pinna alla kuuluv p laneeritud maa-alune hooneosa ei tohi ulatuda olemasolevast ümbritsevast maapinnast kõrgemale ; Ehitusprojekti koostamisel täpsustada piirdeaia asukoht ja müraekraani lahendus . Tagada juurdepääsul vajalik nähtavus ; Enne elamu kasutusele võtmist on vaja teostada mürauuring nii hoones sees, kui ka mür ale kõige avatumal välispiirdel . Hoonete siseruumides peab olema tagatud normatiivne müratase. Vaikust nõudvad ruumid tuleb projekteerida müraallikast eemale ; Tänavapoolse h oone suurema tänava müra käes oleva l ida- ja lääneküljel on vannitoale ja köögitsoonile lubatud ainult mitteavatavad kõrgendatud heliisolatsioonitasemega aknad , avatavad elu- ja magamistubade aknad kavandada ainult hoone vähem mürarikkale lõunaküljele ; Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada Eesti standardis EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ toodud liiklusmüra normtasemeid elamutes ja ühiskasutusega hoonetes- elamu (el- ja magami sruum) päeval 35 ja öösel 30 dB. S tanda r di tabeli 6.3 „Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest“ toodule, peab kirjeldatud välismürataseme korral hoonete välispiirde ühisisolatsiooniks arvestama Narva mnt-ga külgnevatel fassaadidel eluruumide ja nendega võrdsustatud ruumide puhul R`tr,s,w 45 dB. Teistel külgedel arvestada R`tr,s,w = 30-40 dB, olenevalt mürataseme suurusest ja ruumi tüübist. S tandardi põhjal tuleb ehitise välispiirde heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul kasutada täpsemaid arvutuslikke meetmeid, kui ruumide põr anda pindala on suurem kui 25 m 2 . Ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul tuleb rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt Eesti standardile EVS-EN ISO 717, sellisel juhul esitatakse välispiirde ühisisolatsiooni nõue kujul R`tr,s,w + Ctr. Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes. Kui aken moodustab ≥5 0% välispiirde pinnast, võtta akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks. Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskeõhuklapid välisseinas) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase ruumis oleks ületatud. Vt. Narva mnt 124 liiklusmürast põhjustatud mürataseme hindamine detailplaneeringu lisas 3.3 ; Ehitusprojekti koostamisel näha ette müraekraan id vastavalt detailplaneeringu põhijoonisele ning Keskkonnamürast põhjustatud müratasem ete hindamise tulemustele (Insi nööritoimisto Akukon OY Eesti filiaal töö 180283-1-D ); Tehnoseadmete (kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel tagada, et tehnoseadmete müratase ei ületaks SoM määruses nr 42 § 7 lg 3 tabelis 2 toodud normtasemeid; Planeeritud ja naaberhoonetes asuvates eluruumides tagada Eesti standardi EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides” kohane insolatsiooni kestus . Koostada insolatsioonianalüüs arvestades projekteeritavate hooneosade konfiguratsiooni ja ulatust ; Hoonete suurim võimalik korterite arv kokku on kaheks korterit. Muinsuskaitse eritingimustest tulenevad nõuded: Georg Eggersi lubjaahju varemete konserveerimiseks koostatud muinsuskaitse eritingimustest tulenevalt nõuded lähiümbrusele: Hundikuristik tervikuna, varemete lähiümbrus ja eriti varemete ja Narva maantee vaheline ala puhastada liigsest võsast ja ahjule liiga lähedal kasvavatest või vaateid varjavatest puudest; Ahjust kirdesse ja kagusse rajada Lasnamäe nõlva peale viivad trepid, mis looks liikumismarsruudi ahju vaatlemiseks nii alt kui ülevalt; Rajada jalgrada Kuristiku tänavalt piki Hundikuristiku orgu ahju varemeteni ja sealt trepina klindi peale; Piirkond valgustada, varustada istepinkide, prügikastide ja muu hädavajaliku infrastruktuuriga. Narva mnt. 124 krundil olemasolev hoone (stalinistlik villa) omab Hundi kuristiku eramuterajooni kontekstis ka teatavat iseseisvat arhitektuurset väärtust ja enne selle lammutamist tuleb koostada ajalooline õiend koos materjalide ja detailide taaskasutusse suunamise ettepanekutega ; Parkimine lahendada tervenisti maa-alusel korrusel või kinnisel soklikorrusel; Arendaja ehitab oma vahenditest välja kogu planeeringu alasse jäävad avalikult kasutatavad teed ja sõlmib selleks linnaga TT-lepingu. Linna transpordimaale ehitamiseks võtta ehitusluba Kommunaalameti nimel. Peale kasutuslubade vormistamist esitada kommunaalametile kasutusload (teed, tänavavalgustus ja sadevesi) ning digitaalne teostusjoonis ja anda linnamaale ehitatud teerajatised üleandmise aktiga tasuta linnale üle. Narva mnt 124 krunti jäävale avalikult kasutatavale kõnniteele (32 m²) sõlmida Linnavarametiga servituudi leping. Kõnnitee edasine hooldus jääb arendajale , kinnistu omanikule (omanikele) ; e hitusprojekti koosseisus peab olema ehitustööde organiseerimise projekt, milles tuleb kirjeldada täpselt ehitamiseks seatavaid tingimusi; ehitusprojekt peab sisaldama meetmeid ehitustolmu leviku takistamiseks naaberkruntidele; teha ehitusekspertiis lähialal asuvatele hoonetele ja Georg Eggersi lubjaahju varemetele enne planeeritud hoonete ehitamise alustamist; rammvaiu mitte kasutada; kõik ümbritsevad hooned ja lubjaahju varemed tuleb võtta geotehnilise kontrolli alla juba enne ehitamise algust; hoonete olemasolevad praod ning hoonete ja lubjaahju varemete tehniline seisund tuleb dokumenteerida ja konstruktsioonidesse paigaldada reeperid, mille deformatsioone tuleb mõõta kaks korda kuus. 5. 3 Nõuded ehitusprojekti koostamiseks tehnovõrkude osas enne järgnevaid projekteerimisstaadiumeid taotleda AKTSIASELTSILT TALLINNA VESI tehnilised tingimused ; põhi-või tööprojekti staadiumis kooskõlastada projekteeritud lahendus ka Narva mnt 122 ja Kuristiku tn 3 kinnistu omanikega ; Tööprojekt kooskõlastada Elektri levi OÜ Tallinna välisvalgustus osakonnaga täiendavalt; Tööprojekt kooskõlastada Elektrilevi OÜ’ga täiendavalt; Telia Eesti AS: l õplik sidevarustuse lahendus täpsustada tööjooniste staadiumis (arvestada sidekapiga LVK103). Tööjooniste koostamisel geodeetiline mõõdistus ei tohiks olla vanem kui üks aasta; Ehitusprojekt id kooskõlastada AS ´iga Gaasivõrgud; Gaasitorustike ehitamise tööprojektide koostamiseks vajalikud tehnilised lähteandmed väljastab AS Gaasivõrgud kehtestatud detailplaneeringu, tellija liitumise avalduse ja eelnevalt sõlmitava maaga asi võrguteenuse lepingu alusel; Liitumispunkt gaasi jaotusvõrguga on kinnistu piir il ; Maa-aluse parkla sademe(põranda)vesi suunata pärast puhastamist reoveekanalisatsiooni . 5. 4 Tuleohutuse tagamine T agada tuleohutus ning võimaliku tule leviku piiramine vastavalt s iseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele “ määratud nõuete täitmine . Planeeritud hoone peab olema tulepüsivusklassiga TP2. Tuletõrje veevõtt lahendada vastavalt AKTSIASELTS TALLINNA VESI poolt esitatud tehnilistele tingimustele olemasolevate tuletõrjehüdrantide baasil . Lähim hüdrant paikneb ca 5 0 m kaugusel . Tuletõrjevee vajadus on 10l/s 3 tunni jooksul. Pääste autode ligipääs Narva mnt-lt positsioonile nr 1 tagada läbi krundi lääneos s a rajatava kõnni tee . P äästeauto ligipääs kavandatava st teest kaugemale jääva hooneni tagada planeeritud hoone läänepoolsest küljest mürabarjääri taha jääva jalgtee ja haljasala kaudu. Haljasala ja jalgtee peavad olema tugevdatud pinnasega, mille kandevõime on 30 t. Mürabarjääri lõik, millest on tagatud p äästeauto läbi pääs hoovi, kavandada kahe poolega väravana, millel on tsingitud terasest raamkonstruktsioon ja karastatud klaasist täitetahvlid. Plan eeritud hoone ja müratõk kebarjääri vaheline laius on 4m. Maa-alune parkla tuleb projekteerida ja välja ehitada eraldi tuletõrjesektsiooniks. 5. 5 Keskkonnakaitsealased nõuded Ehitusprojekti koosseisus esitada haljastusprojekt, mille koostamisse kaasata maastikuarhitekt. Haljastusprojekti koostamisel tuleb võtta arvesse Eesti standard is EVS 843:2016 „Linnatänavad“ seatud nõuded; Aktualiseerida dendroloogiline hinnang; Olemasoleva kõrghaljastuse likvideerimiseks tuleb taotleda rai eluba Tallinna Keskkonna - ja Kommunaal ametilt; Ehitusprojekti koosseisus käsitleda säilitatavate puittaimede kaitset ehitustööde ajal; Säilivale kõrghaljastusele viia läbi võrahooldus ja tagada kasvutingimused ning kaitse ehitustööde ajal. Võrahooldust reglementeerivaks seadusandlusvormiks on Tallinna Linnavolikogu määrus 19. mai 2011 nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“; Olmejäätmed on ette nähtud koguda liikide kaupa sorteeritult eraldi mahutitesse, mis on kavandatud hoone mahtu selleks ette nähtud jäätmeruumi. Jäätmete vedu ja edasine käitlemine peab olema korraldatud selleks vastavat luba omava ettevõtte poolt vastavalt T allinna Jäätmehoolduseeskirjale; Ehitusaluse kasvupinnase käitlemine tuleb läbi viia vastavalt Tallinna jäätmehoolduseeskirja nõuetele; Hoone projekteerimisel ja ehitamisel lähtuda Eesti standardist EVS 840:2009 „Radooniohutu hoone projekteerimine”. Kasutada radoonitaseme vähendamise meetmeid: tagada korralik ehituskvaliteet, kasutada vähese poorsusega tihedat betooni või ehitusmaterjale hoone vundamendi ehitamisel. Kasutada vundamendi katmisel bituumeni põhiseid isolatsioonimaterjale. Tagada esimesel korrusel korralik ventilatsioon. Võimaluse korral kasutada vundamendi ventil eerimislahendusi ja settekaeve; aktsiaselts MAVES on koostan ud Narva mnt 124 ehitusgeoloogiline uuringu koos planeeringu elluviimise hüdrogeloogiliste mõjude eksperthinnanguga veebruaris 2013. Planeeritud hoone on võimalik ehitada madalvundamendile. Kaevise rajamisel etteantud sügavusele 16,1 m on vajalik põhjaveetaseme alandamine kuni 1 m võrra ala kirdeosas. Põhjaveealanduse saavutamiseks on soovitav kaevise lõunaserva, kus veetase on madalamal kui 16,1m rajada ülejäänud vundamendikaevisest 1-2 m sügavam veekogumisrenn, renni kogunev vesi imbub läbi pinnase Hundikuristiku oja suunas, ning olemasolevat veerežiimi ehituse ajal ei muudeta. Vihmade ja lumesula ajal suureneb vee juurdevool kaevisesse, siis võib olla vajalik vee eemaldus pumpamise teel, väljapumbatava vee saab immutada krundi kagunurgas pinnasesse, kust see valgub edasi madalamal asuvasse Hundikuristiku ojja. Vee juurdevoolu vähendamiseks kaevisesse on soovitav vundamendikaevis rajada kuival perioodil. Võib olla vajalik vundamendikaevise seinade kindlustamine. V ee kogunemisel ehituskaevisesse tuleb arvestada, et liivakivi on savimölli vahekihtide tõttu leonduv ja külmatundlik pinnas. Kuival ajal ehitades on leevendusabinõuna vajalik puid kasta; Sademe - ja liig vesi immutada omal krundil pinnasesse . Naaberkruntidele suurvee valgumise vältimiseks võib osutuda vajalikuks immutusplokkide kasutuselevõtt . Liigne sademevesi suunata sademeveekanalisatsiooni. Vertika alplaneerimisega vältida sademe- ja liigvee valgumist naaberkinnistutele; Võsa ja puude raie, treppide ja rajade rajamin e Narva mnt 126 kinnistu piiril kooskõlastada täiendavalt Riigimetsa Majandamise Keskusega . Planeeringus kavandatud vastavus planeeringu lähtedokumentidele ja –seisukohtadele Planeering vastab järgmistele lähtedokumentidele: Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „ Tallinna üldplaneering “ Tallinna üldplaneeringu kohaselt on piirkonna maakasutuse juhtotstarve väikeelamute ala. See ala on põhiliselt ühepere- ja ridaelamutele, samuti üksikutele väiksematele 3-4 korruselistele elamutele mõeldud ala, kus võib paikneda elamupiirkonda teenindavaid asutusi ja väiksemaid kaubandus-teenindusettevõtteid; olemasolevate väikeelamute piirkondade tihendamine korterelamutega ei ole soovitatav. Detailplaneeringus kavandatu on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga. Tallinna Linnavolikogu 16.04.2009 otsus nr 78 „Tallinna kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride määramine ning kaitse– ja kasutamistingimuste seadmine” Miljööalade teemaplaneeringu järgi asub planeeritud ala Kadrioru miljööväärtusliku hoonestuala 24. ehituspiirkonnas . Kadriorus on ette nähtud haljastatud osa protsent krundi suurusest 30%, sh kõrghaljastus 20% krundi pinnast. Planeeringus kavandatud lahenduse võrdlus 24. ehituspiirkonnale kehtivate tingimustega: Teemaplaneering Plan pos nr 1 (Narva mnt 124 kinnistu) Suurim lubatud hoonestustihedus 1,0 0,95 Suurim lubatud korruselisus (maapealsed korrused) 2-3 kuni 3 Suurim lubatud hoonestatuse % Ehituspiirkonnas 30%, v.a Narva mnt 124 kinnistul 40% 40% (39,96 %) Suurim lubatud hoonete arv krundil (va abihooned) (Võtmestruktuurides säilib olemasolev arv) Ehituspiirkonnas 1, Narva mnt 124 kinnistul 1-2 1 (kahest omavahel maa-aluse korrusega ühendatud maapealsest osast) Haljastuse osakaal Haljastatud osa protsent krundi suurusest 30%, sh kõrghaljastus 20% krundi pinnast 30% s.h. kõrghaljastus 20% Detailplaneering vastab miljööalade teemaplaneeringule. Tallinna Linnavolikogu 1 7 . septembri 20 20 otsusega nr 84 kinnitatud „ Tallinna p arkimis kohtade arvu normid“ Parkimiskohtade arvuk s miljööalal on korterelamule korteri kohta üks parkimise koht. Planeeritud krundil on kavandatud parkimiskohtasid 8 sõidukile. Vt. seletuskiri p 4.6. Detailplaneering parkimiskohtade arv vastab uuele parkimiskohtade normile. Tallinna Jäätmehoolduseeskiri Jäätmekonteinerite asukoha projekteerimiseks ja ehitusaluse kasvupinnase käitlemiseks on määratud tingimused p 5.5. Eesti standard EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ Koostatud on Nar va mnt 122 insolatsioonianalüüs. Insolatsioonianalüüsi on koostanud OÜ FASSAADIPROJEKT 13.09.2018 (vt. lisa 3.7). Narva mnt 122 esimesel korrusel paikneb vastavalt Aktsiaselts EA RENG koostatud korterelamu projektile autoparkla ja kelder, alates teisest korrusest on korterid (vt. seletuskiri lisad 1 ja 2 korruse joonised), hoone on 5-korruseline korterelamu. Olemasoleva hoone idaküljes vastu planeeritud ala asub 2-4 korrusel üks mitmest elutoa aknast. Pärast planeeringulahenduse realiseerimist kõigi vaadeldud korterite arvestuslik insolatsioon ei ole kavandatavast hoonestusest mõjutatud ja säilib endisena; Insolatsioonianalüüsi skeemil on vaadeldud Narva mnt 122 hoone teisel korrusel ühte 2 -toalist , kolme 3-toalist ning ühte 4-toalist korter it . Vaatluspunkt asub akna keskel aknalaua kõrgusel (kõrgus maapinnast 23.8 meetrit). Analüüsis asuvas tabelis on välja toodud praegune insolatsiooni kestus, mis jääb olenevalt korterist 4 tunni 40 minuti kuni 9 tunni ja 34 minuti vahele. Analüüsi tulemusena selgub, et insolatsiooni kestus jääb samasuguseks ka pärast Narva mnt 124 krundile detailplaneeringus kavandatud hoone püstitamist. Seega on tagatud insolatsiooni kestuse säilimine 100% esialgsest insolatsiooni kestusest , st insolatsiooni kestus säilib endisena. Vt insolatsioonianalüüsi detailplaneeringu lisas 3.7. Eesti standard EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“; Nõuded kaitsmaks ehitist (liiklus)müra eest on välja toodud seletuskirja p 5.2 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks. Vastavalt mürauuringu (Insinööritoimisto Akukon OY Eesti filiaal töö 180283-1-D ) kokkuvõttele tuleb hoonete välispiirete heliisolatsiooni määramisel ja üksikute elementide valikul arvestada transpordimüraga. Narva mnt-e avalikul kõnniteel 65-69 dB, ala enda maa-alale ulatuvad kuni 50-54 dB Ld müraindikaatori samatugevustsoon; öisel ajal valdavalt 60-64 ja 45-49 dB Ld müraindikaatori samatugevustsoon. Kahe hoone vahele tekib vaikne hooviala, kuhu ulatub päevasel ajal 45-49 ... 50-54 dB Ld müraindikaatori samatugevustsoon; öisel ajal kuni 40 -44 dB Ld müraindikaatori samatugevustsoon. Hoone paikneb vahetult kinnistu piiril, kinnistu enda maa-alal on täidetud keskkonnaministri 16. detsembr i 2016. a määruse nr 71 II ka tegoora liiklusmüra sihtväärtus. Tallinna Linna volikogu 16. juuni 2011 otsusele nr 107 „Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2030“ ; Koormuse vähendamiseks ühistorustikule on ette nähtud sademevee immutamine pinnasesse. M ääratud nõuded ehitusprojekti koostamiseks p 5.5. Tallinna Linn avalitsuse 3. mai 2006 määrusele nr 34 kinnitatud „Puittaimestiku ja haljastuse inventeerimise kord“; Puittaimestik on inventeeritud vastavalt nimetatud määrusele , vt seletuskirja lisa nr 3.1. Tallinna Linnavolikogu määrus ele 19. mai 2011 nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“; P laneeringu seletuskirja s p. 4.5 on käsitletud likvideeritavate puude asendusistutust. Eesti s tandard EVS 843:2016 „ Linnatänavad “ Parkimiskohtade ja panduse mõõtmed vastavad standardile. Olemasolevate säilitatavate puude juurestiku kaitseala ulatusega on arvestatud. Plan eeritud kõnnitee de laius arvestab olemasoleva kõnni tee laiusega. Eesti s tandard EVS 809-1:2002 „ Kuritegevuse ennetamine, Linnaplaneerimise ja Arhitektuuri Osa 1: Linnaplaneerimine “ Hoonestusala on määratud nii, et krundi õuealal toimuv oleks hoone akendest hästi jälgitav. Krundi piirile on kavandatud piirdeaed, hoone sissepääsud tuleb valgustada. Parkimiskohad on kavandatud hoonesse. Heakorrastatud krunt tõstab ala üldist ilmet ning piirkonnas liikujate turvatunnet. Planeeritud ala asub elamurajoonis, mis loob eeldused naabrivalve tekkeks ja toimimiseks. Tallinna Linnavalitsuse 31. oktoobri 2012 määrusele nr 52 „Detailplaneeringu koostamise algatamisettepaneku vorm ning detai lplaneeringu koostamise nõuded“. Detailplaneering on vormistatud vastavalt määrusele. Muinsuskaitse eritingimused Planeeritud ala jääb täielikult arhitektuurimälestise reg nr 8498 Georg Eggersi lubjaahju varemete kaitsevööndisse. Tul eb tagada riiklikult kaitstava mälestis e säilimine ja heakord. Tingimused seatud seletuskirja p 5.2. Vastavus algatamise ko rralduses esitatud lähteseisukohtadele ja lisa tingimustele : 3. Detailplaneeringu koostamisel arvestada järgnevaid lähteseisukohti ja lisatingimusi: 3.1 juhul kui hooneosad, sh maa-alused, soovitakse kavandada naaberkinnistule lähemale kui 4 meetrit, tuleb detailplaneeringus esitada vastava naaberkinnistu omaniku või omanike seisukoht; Detailplaneeringus näha kse ette hooneosad e kavandamist naaberkinnistule Narva mnt 126 (78401:115: 2380) lähemale kui 4 meetrit. Olemas on Narva mnt 126 kinnistu omaniku nõusolek 31.01.2018 nr 3-1.1/187 (vt. Lisa 1.18 ). Narva mnt 122 kinnistu piirist on hooneosad kavandatud 4 m kaugusele ja kinnistuomaniku(-ke) nõusolek lahendusele ei ole vajalik . 3.2 teha radooniuuring, mille protokollis peab sisalduma mõõtepunktide asukoha skeem, mõõtmiste metoodika, mõõtmiste aeg, kasutatud aparaadi nimetus ja märge kalibreerimise kohta ning tõend mõõtja pädevuse kohta. Vajadusel esitada radoonileevendusmeetmed ning lähtuda radooniuuringus esitatud soovitustest ja Eesti standardist EVS 840:2009 „Radooniohutu hoone projekteerimine”; Tingimus täidetud, vt. seletuskirja lisad – Lisa 3 Teave plane e ringu käigus tehtud uuringute kohta, p. 3.6. ja seatud tingimused p. 5.5. 3.3 määrata detailplaneeringus konkreetsed müraleevendusmeetmed hoone projekteerimiseks, lähtudes muu hulgas ka keskkonnamürast põhjustatud müratasemete hinnangus esitatud soovitustest; Tingimus täidetud, vt. seletuskirja p. 5.2. Muud nõu ded ehitusprojekti koostamise ks ja ehitamiseks 3.4 määrata nõue immutada sademe- ja liigvesi omal krundil pinnasesse. Vertikaalplaneerimisega vältida sademe- ja liigvee valgumine naaberkruntidele. Naaberkruntidele suurvee valgumise vältimiseks võib osutuda vajalikuks immutusplokkide kasutuselevõtt . Ting imus täidetud, vt. seletuskirja p. 5.5 . Muudatused võrreldes detailplaneeringu eskiislahendusega Planeeringulahendust on võrreldes eskiislahendusega muudetud järgnevalt: Parkimiskohtade arvu on vähendatud. Kohtade arvu vähendamine on seotud maa-aluse ehitisealuse pinna vähenemisega ja asjaoluga, et varasemalt oli maa-alune hoonestusala määratud Narva mnt 122 kinnistu piirist 1,5 m kaugusel, mis on praeguse lahend use alusel 4 m kinnistu piirist . Planeeritud ala paikneb miljööväärtuslikul alal ja korteri kohta tuleb tagada üks parkimise koht . Planeeritud on kuni 8 korterit ja kavandatud parkimise kohtade arvuks on 8 (9) ; Hoonestusala on täpsustatud. Arhitektuurne eskiislahendus on täpsustunud ja arvesse on võetud vahekaugusi naaberkinnistutest. Maa -alune hoonestusala on planeeritud 4 m eetri kaugusel e Narva mnt 122 kinnistu piirist; Arvestades Tallinna Linnaplaneerimis e A meti ettepanekut on hoone lõunakülje suletud ehitusmahu ulatus määratud Kuristiku 3 kinnistu põhjapiiri mõttelise joone pikenduseni, mida ületavad ainult 2 - ja 3 korruse lahtised, klaasimata, ilma postideta, konsoolse plaadiga rõdumahud, mis krundipiiriga paralleelsed olles jäävad sellest vähemalt 8 m kaugusele , vt. lisa nr 10.3 . Kavandatud on põhimõtteline tehnovõrkude paiknemine . Planeeringulahendus on võrguvaldajatel läbi vaadatud ning esitatud on arvamused ; Koostatud on insolatsioonianalüüs; Täpsustatud on müra leevendamiseks kavandatud mürabarjäär ile seatavaid nõudeid ja asukoh a d ; Koostatud on mürauuring; Tulenevalt esitatud protestidest on detailplaneeringus seatud nõu ded ehitusprojekti koostamiseks. Ehitamise ajal tuleb arvestada vastavasisulise sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ , et ehitusmüra ei häiriks Narva mnt 122 korterelamu elanikke liigselt . Tulenevalt esitatud protestidest on detailplaneeringu seletuskirja lisatud täiendavad nõuded p. 5.2 , sh ka ehitusekspertiisi läbiviimiseks enne hoone ehitamise alustamist. II Joonised Joonis nr 1. Asukohaskeem Joonis nr 2 . Põhijoonis – liiklusskeem Joonis nr 3. Tehnovõrkude koondplaan Planeeringu koostaja Maarja Zingel KÖÖGIPLOKK ts KOHVIK re ien i o or n el t. Va l ne un SOKLIKORRUSE BRUTOPIND t 353 m² n tu 20,31 A VESTIBÜÜL KAITSEALUNE LUBJAAHI 44,1 m² 0,30=19,80 -0,40=19,10 -3,15=16,30 0,40=19,10 -0,10=19,50 -0,10=19,40 JALGVÄRAV -0,20=19,30 -1,20=18,40 PINNAS -0,20=19,30 21,6 m² 50 S a ab -0,45=19,05 -0,35=19,15 PINNAS 95 39,6 m² PANIPAIK 13,1m² -0,15=19,45 24 28,4 m² 500 59 65,1 m² Br 191,0 m² -0,35=19,15 PINNAS 8 9 ATA 9,3 m² 31 0,10=19,60 -0,50 -0,50=19,10 19,40 19,40 K Eap 453,6 m² 0,05=19,55 -0,70=18,80 2,8 m² 0,6 m² 19,45 PANIPAIK 3,1 m² TERRASS MAAPINNAL Parklasse sisse-väljasõidu 2,7 m² 4450 SADEVEE RENN 8,7 m² 13,8 m² varutasku, Külalise auto 14,1 m² MÜRATÕKKE EKRAAN parkimisvõimalus 700 2800 6,0 m² -0,50=19,00 -0,60 5,92 -0,90=18,60 45,0 m² TERRASS 44,8 m² ATA 98 PANDUS PARKLASSE AVATUD OSA Kalle 10,0% -0,98=18,52 00 ud 50=19, at PANDUS PARKLASSE TERRASS MAAPINNAL nd PANDUS PARKLASSE AVATUD OSA Kalle 10,0% 16,5 m² ue r 6,27 8,1 m² SISERUUMI KAETUD OSA Kalle 12,0% 00 vsu n ta e -3,10=16,40 50=19, ava aak VÕIMALIK LISATAV VERTIKAALHALJASTUSEGA te t eg 14,8 m² Mi ndu ls i 0, MÜRATÕKKE EKRAAN (BETOONSEIN h 2,0 m) ei lk Klaasist varikatus h Saab 95 - 0, maapinnaga tasa 8,6 m² - Mitteavatav suurendatud 8,7 m² Avatud rõdu 10,1 m² pinnas helikindlusega aken 0,90=20,40 Klaasitud rõdu 7,0 m² Rw 44 dB (C -3, Ctr -5) Br 132,1 m² 14,0 m² 16,9 m² 36,2 m² MÜRATÕKKE EKRAAN (BETOONSEIN h abs 22,0 m) -0,70 1,5 m² -0,80=18,80 -0,10=19,40 0,15=19,65 19,40 10,4 m² 2,0 m² -1,00= -0,38=19,12 -1,08=18,42 18,50 4,6 m² 17,9 m² 2,5 m² -1,00=18,50 13,5 m² PANI- H PANIPAIK PANIPAIK PANIPAIK 3,0 m² PAIK Avatud rõdu 19,8 m² 7,0 m² 7,0 m² 7,0 m² 3,0 m² 4% +Ehap GARAAŽ 225,3 m² e 7, 16,4 m² 12,6 m² 8,4 m² 13,6 m² -1,40 7,7 m² 41,0 m² 0,05 11,5 m² l 20,29 20,29 PANDUS PARKLASSE Kal 11,1 m² 7,1 m² 9 KOHTA ABIRUUM 11,0 m² KOKKU GARAAŽ 0,05=19,55 16,0 m² AVATUD RÕDU 9,6 m² 331,6 m² t 5,95 -1,55=18,70 -0,95=18,65 -0,35=19,15 -0,35=19,15 RÕDU PANIPAIK 5,2 m² -3,65 9,1 m² 5,92 30,5 m² 10,5 m² TREPIKODA 12,1 m² -1,10=18,40 -0,80 8,4 m² m n 7,9 m² -0,95=18,65 -1,15=18,35 -1,10=18,40 5,92 10,0 m² LÜÜS ud 12,6 m² VAHERUUM 23,8 m² -1,10=18,40 Mi hel VERANDA Klaasitud rõdu endat -0,90=18,60 2,2 m² ATA 98 Pandus t usega aknad E 10,2 m² 12,7 m² t i eav sega a ki 5-T KORTER 145,1 m² 9,9 m² 5-T KORTER KOKKU 149,9 m² ndl Manööverdusruumi laius ühele autole 4,1 m 8650 av suur at 15,6 m² 9,6 m² SULETUD 2,1 m² 43,9 m² u av s 19,80 -0,38=19,12 RÕDU 19,80 1,8 m² 19,91 19,91 2H +/-0,00=19,50 uur 14,1 m² Saab 95 eavat 18,2 m² ndl 39,2 m² end ken 6,30 6,27 HOONETE MAAPEALSE OSA 4-T KORTER KOKKU 126,2 m² ki LASTE MÄNGUVÄLJAK LÜÜS 3,0 m² PANIPAIK PANIPAIK t i 11,5 m² at hel t EHITUSALUNE PIND 500,3 m² 40,0% Mi PUHKENURK 28,1 m² 7,6 m² 7,7 m² 30,5 m² ud 3-T KORTER KOKKU 94,4 m² -0,40=19,10 35,5 m² -3,50 19,88 11,5 m² 19,90 TERRASS 24,6 m² -3,20=16,30 124 19,8019,85 TREPIKODA -3,60=15,90 +/-0,00=19,50 MAAPINNAGA SEOTUD KÕRGHALJASTUS 349,2 m² rva -0,03=19,42 7,1 m² 2,5 m² -0,85=18,65 44,1 m² -0,85=18,65 KATUSEPEALNE HALJASTUS 100,0 m² 5070 2,0 m² KOKKU MURUKIVI TEED 66,2 m² 2,7 m² TEHNIL. TEHNIL. KOKKU HALJASTUS 515,4 m² Klaasitud rõdu 2400 2,5 m² 2,4 m² Mad 42,9 m² -1,15=18,35 7,8 m² -3,00=16,50 -0,05=19,50 -0,90=18,60 al -0,05=19,48 -0,90=18,60 -1,20=18,30 dat -1,90=17,60 -1,55=17,90 VÄRA Mitteavatav suurendatud -1,04=18,46 -1,04=18,46 -1,06=18,44 Br 171,6 m² Br 211,7 m² ud ä 5000 Mitteavatav suurendatud 4 m joon naaberkruntidest helikindlusega aken 28,2 m² helikindlusega aken 3-K BRT 180,0 m² 3-K BRT 211,7 m² Rw 44 dB (C -3, Ctr -5) PANDUS 7,3% Keldri BRT 532,7 m² är Rw 44 dB (C -3, Ctr -5) -1,90=17,60 V- 19,65 19,65 Na eki MÜR A 19,55 Kokku maapealne Ehap 500,3 m² = 40,0% krundi pinnast -1,20=18,30 -1,25=18,25 -1,40=18,10 vi -0,14=19,36 PANDUS 3,6% 1-K BRT 323,1 m² ATÕ Kokku maapinnahaljastus: 349,2 m² = 27,9% krundi pinnast 37,8 m² -1,20=18,30 -1,40 KKE -0,10=19,45 PRÜGI- Kokku katusehaljastus: 100,0 m² = 8,0% krundi pinnast 2-K BRT 391,7 m² PINNAS 34,7 m² 52,3 m² -1,40=18,10 SEI KONTEINERID Kokku murukivi teed: 66,2 m² MURU -1,40=18,10 -1,15=18,35 3-K BRT 391,7 m² N -1,10=18,40 -1,40=18,10 -1,40=18,10 31,6 m² =194 ,0 K-K BRT 59,4 m² -2,25=18,00 17,7 m² 0 AED -,10 -1,50=17,95 19,39 AED -0,10=19,40 -0,45=19,00 VERTIKAALHALJASTUSEGA MÜRATÕKKE EKRAAN (BETOONSEIN h abs 21,8 m: kõrgus maapinnast 2,8 - 3,0 m) bet -2,50=16,95 Kokku 1698,6 m² -1,60=18,00 -2,70=16,75 -2,65=16,80 -2,55=16,90 -1,45=18,00 19,40 19,40 9400 7350 5200 7950 6050 7224 +/- 0,00 = 19,45 +/- 0,00 = 20,25 -2,80=16,80 +/- 0,00 = 19,45 A 3-KORRUSE TEHNILISED NÄITAJAD: 1-KORRUSE TEHNILISED NÄITAJAD: KELDRIKORRUSE TEHNILISED NÄITAJAD: 3-KORRUSE BRUTOPIND 391,7 m² 8 PANIPAIKA, PARKLAS 9 AUTOKOHTA 1-KORRUSE BRUTOPIND 323,1 m² 3-KORRUSE NETOPIND 302,9 m² 1-KORRUSE NETOPIND 268,6 m² KELDRIKORRUSE BRUTOPIND 532,7 m² kat 0 us sh KORTERITE NETOPIND 276,1 m² KELDRIKORRUSE NETOPIND 457,0 m² 9 sh KORTERITE NETOPIND 239,5 m² 30. sh TREPIKOJAD 26,8 m² sh TREPIKOJAD 29,1 m² sh KORTERITE PANIPAIGAD 76,6 m² k 122 uni KLAASITUD RÕDUD 27,5 m² sh TREPIKOJAD JA TEHNILISED RUUMID 56,5 m² AVATUD RÕDUD 29,9 m² sh GARAAŽ 323,9 m² u Nav ramnt124ea lmukompe lk ORUS sKADRI Nav ramnt124ea lmukompe lk ORUS sKADRI rõd 3.KORRUSEPL NG ANEERI M11 :50 KORRUSEPL K- NG ANEERI M11 :50 A k 3H Nav ramnt124ea lmukompe lk ORUS sKADRI er E uni ke .22 Ti itTu rmmal h Arie tki t k dOÜ EsisNo i vember2021 18,67 Ti itTu rmmal h Arie tki t k dOÜ EsisNo i vember2021 ld 1.KORRUSEPL NG ANEERI M12 :00 15 TtT i i u rmmalAri htk etdO i Ü S E KS O I I k.2 t 2 01