Lõppdokument

Kellele TRANSPORDI AMET Registrikood 7000 1490 Juriidiline aadress Tallinn 1 1413 , Valg e 4 Kellelt Asutuse või isiku nimi FORMTEXT Keskkonnaprojekt OÜ Registri- või isikukood FORMTEXT 10769210 Juriidiline aadress või elukoht FORMTEXT Ringtee tn 12, Tartu 50105 Kontaktaadress FORMTEXT Ringtee tn 12, Tartu 50105 Telefon FORMTEXT +372 514 5419 E-post FORMTEXT [email protected] 1. E sitatavad materjalid: Dokumendi liik (ehitusprojekt või selle osa, volitused jne ) Dokumenti nimetus (esitatava dokumendi täpne nimetus) Dokumendi nr. Töö projekt Kasepää küla ühisveevärgi - ja kanalisatsiooni rajamise projekteerimine T öö nr 3348 2. Objekti asukoht ( Jõgeva maakond, Mustvee vald, Kasepää küla Riigitee nr, nimetus, asukoht teel [km] – vähemalt 10 m täpsusega ja/või vajadusel koordinaadid, sealhulgas: Ristumised riigiteega nr 14110 Murru-Mustvee tee lõigus km -tel 0,098 – 1,914 kõikide külgnevate kinnnistute jaoks vee- ja kanalisatsiooniühendusteks Teemaal kulgemine riigitee nr 14110 Murru-Mustvee tee km 0, 098 – 1,91 4 3. Selgitus kavandatava tegevuse kohta, kavandatav läbiviimise aeg Ehitustööd planeeritud käesoleval aastal, 2024 kevad-suvi. Ehitustööd on planeeritud lahtisel meetodil , va lõigus lõikudes km 0,54 – 0,60; 1,78 – 1,89 kinnisel meetodil . FORMTEXT 4. Põhjendus vajaduse kohta projekteerida tehnovõrk ja -rajatis riigitee maale (Asjaõigusseadus § 158 lõige 1 ja § 158 1 lõige 1) Tehnovõrgud rajatakse avalikes huvides . 5 . Eelnevalt väljastatud nõuded, kooskõlastused ja/või seisukohad Transpordiameti osakondadelt FORMTEXT 6. Põhjendus Ehit usseadus tiku § 99 lõige 3 alusel kehtestatud juhendist või esitatud nõuetest kõrvale kaldumise kohta (kui esitatud lahendus ei vasta nõuetele) FORMTEXT Taotleja Ees- ja perekonnanimi Annika Orav (juriidilisest isikust taotleja puhul juriidilise isiku esindaja) Allkiri /allkirjastatud digitaalselt/ Taotluse esitamise kuupäev Vastavalt digiallkirja kuupäevale 15.05.2024 “Kasepää küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamise projekteerimine” Tööprojekt. Töö nr. 3348 Aadress: Kasepää ja Tiheda küla, Mustvee vald, Jõgeva maakond 15.05.2024 OÜ Keskkonnaprojekt  “Kasepää küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamise projekteerimine” Tööprojekt. Töö nr. 3348 Aadress: Kasepää küla, Mustvee vald, Jõgevamaa 5.06.2024 SISUKORD 1 ÜLDANDMED .................................................................... 3 1.1 PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS ....................................................................................... 3 1.2 ALUSDOKUMENDID ...................................................................................................... 3 1.2.1 Lähtematerjalid ................................................................................... 3 1.2.2 Ehitusuuringud ..................................................................................... 4 1.2.3 Normdokumendid ................................................................................. 4 1.2.4 Täiendavad kriteeriumid ......................................................................... 4 1.2.4.1 Prioriteedid projekti lugemisel ................................................................. 4 1.2.4.2 Kaevude, torude sügavus ja vahekaugused ................................................... 5 1.3 JUHISED MAANTEE ALAS EHITAMISEL ................................................................................. 5 1.3.1 Torustike kulgemine paralleelselt teemaaga ................................................. 5 1.3.2 Torustike ristumised teemaaga ................................................................. 5 1.3.3 Juhised ehitustööde teostamisel ja katete taastamisel riigitee maa-alal .............. 5 2 VEEVARUSTUSE VÄLISVÕRK .................................................. 6 2.1 OLEMASOLEV VEEVARUSTUS ........................................................................................... 6 2.2 PROJEKTEERITUD VEETORUSTIK ...................................................................................... 6 2.2.1 Läbipesukaevud.................................................................................... 7 2.3 TORUSTIKU MATERJAL JA SEADMED .................................................................................. 7 2.4 VEETORUSTIKU PAIGALDUSNÕUDED .................................................................................. 8 3 REOVEEKANALISATSIOONI VÄLISVÕRK ...................................... 8 3.1 OLEMASOLEV KANALISATSIOONITORUSTIK ........................................................................... 8 3.2 PROJEKTEERITUD REOVEEKANALISATSIOON ......................................................................... 8 3.3 TORUSTIKUD JA KAEVUD ............................................................................................... 8 3.3.1 Üldist ................................................................................................ 8 3.3.2 Torustike materjal ................................................................................ 9 3.3.3 Kaevud .............................................................................................. 9 3.4 KANALISATSIOONITORUSTIKU PAIGALDUSNÕUDED ............................................................... 10 4 SURVEKANALISATSIOONI VÄLISVÕRK ....................................... 10 4.1 PROJEKTEERITUD SURVEKANALISASTIOON......................................................................... 10 4.2 TORUSTIKU MATERJAL JA SEADMED ................................................................................ 10 4.3 SURVEKANALISATSIOONITORUSTIKU PAIGALDUSNÕUDED ........................................................ 10 4.4 PUMPLA................................................................................................................. 11 4.4.1 Üldist .............................................................................................. 11 4.4.2 Nõuded pumba valikule ........................................................................ 11 4.4.3 Pumpla elektrivarustus, juhtimis- ja automaatikaseadmed ............................. 11 4.4.4 Pumplate ühendamine elektrivarustussüsteemiga ........................................ 11 4.4.5 Reoveepumplate katsetamine ................................................................ 12 4.4.6 Nõuded haljastusele, teedele ................................................................. 12 5 VÄLISTORUSTIKE EHITUSTÖÖD.............................................. 12 5.1 ÜLDIST .................................................................................................................. 12 5.1.1 Ehitustööde korraldamine ..................................................................... 13 5.1.2 Haljastuse kaitse ................................................................................ 13 5.1.3 Puude kaitsmine ehitustööde ajal: ........................................................... 13 5.1.4 Olemasolevat veevarustust ja kanalisatsiooni mõjutavad tegevused .................. 14 5.1.1 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine ................................................. 14 5.2 KAEVIKU MÕÕDUD..................................................................................................... 14 5.3 TORUSTIKU PAIGALDUS JA KAEVIKU TÄIDE ........................................................................ 15 5.4 TORUSTIKU SOOJUSTAMINE .......................................................................................... 16 5.5 VEETÕRJE EHITUSKAEVIKUST ........................................................................................ 16 5.6 EHITUSTÖÖDE KVALITEET ............................................................................................ 17 5.7 MAHAJÄETAVAD TORUSTIKUD JA KAEVUD ......................................................................... 17 5.8 OLEMASOLEVATE JA VAREM VALMISEHITATUD EHITISTE JA RATISTEGA ARVESTAMINE ...................... 18 OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 1/28 3348_TP_VK-3-01_seletuskiri “Kasepää küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamise projekteerimine” Tööprojekt. Töö nr. 3348 Aadress: Kasepää küla, Mustvee vald, Jõgevamaa 5.06.2024  Elektrikaabli kaitsmine ......................................................................... 18  Sidekaablite kaitsmine ......................................................................... 18 6 KATSETUSED JA TEOSTUSJOONISED ....................................... 20 6.1 ÜLDINE ................................................................................................................. 20 6.2 SURVETORUDE KATSETAMINE........................................................................................ 20 6.3 ISEVOOLSETE TORUDE KATSETAMINE ............................................................................... 20 6.4 TEOSTUSMÕÕDISTAMINE ............................................................................................. 21 6.5 GIS ANDMETE KOGUMINE JA ESITAMINE ............................................................................ 21 6.6 KASUTUS- JA HOOLDUSJUHENDID................................................................................... 21 7 KATETE JA HALJASTUSE TAASTAMINE ..................................... 22 7.1 ÜLDINE ................................................................................................................. 22 7.2 KASUTATUD STANDARDID, JUHENDID NING KRITEERIUMID ...................................................... 22 7.3 KATETE EEMALDAMINE – ÜLDIST .................................................................................... 22 7.3.1 Asfaltkatte, Ääre- ja tänavakivide ning haljastuse eemaldamine ...................... 23 7.4 KESKKONNANÕUDED TÖÖDE LÄBIVIIMISEL ......................................................................... 23 7.5 KATENDI KONSTRUKTSIOONID ....................................................................................... 24 7.5.1 Asfaltsegud ....................................................................................... 25 7.5.2 Killlustikalus...................................................................................... 25 7.5.3 Dreenkiht ......................................................................................... 26 7.5.4 TÄIDE KARJÄÄRI MATERJALIST ................................................................ 26 7.5.5 Kruuskate ......................................................................................... 26 7.6 SÕPRUSE TÄNAVA – TEE NR 14110 MURRU-MUSTVEE TEE TAASTAMINE ........................................ 26 7.7 KATTETAASTUS – ÜLDIST ............................................................................................. 27 7.7.1 Asfaltkatte taastamine ......................................................................... 27 7.7.2 Haljastuse taastamine.......................................................................... 27 8 KESKKONNAMEETMED JA JÄÄTMEKAVA .................................... 29 8.1 ÜLDINE ................................................................................................................. 29 8.2 JÄÄTMEKÄITLUS ....................................................................................................... 29 OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 2/28 3348_TP_VK-3-01_seletuskiri “Kasepää küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamise projekteerimine” Tööprojekt. Töö nr. 3348 Aadress: Kasepää küla, Mustvee vald, Jõgevamaa 5.06.2024 1 ÜLDANDMED 1.1 PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS Käesoleva projektiga on koostatud Jõgevamaal Mustvee vallas Kasepää külas vee- ja reoveekanalisatsiooni torustike projekt Emajõe Veevärk AS tellimusel. Joonis 1 Projektala asukoha skeem. Väljavõte: Maa-amet X-GIS. Üldine piiritlus Käesolevas projektis on kirjeldatud järgmisi VK süsteeme: Välisvõrgud:  Veetorustik  Reoveekanalisatsioon  Survekanalisatsioon 1.2 ALUSDOKUMENDID 1.2.1 Lähtematerjalid  Riigihanke: „Kasepää küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamine“ hankedokumendid.( Riigihangete registri viitenumber: 271460) OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 3/28 3348_TP_VK-3-01_seletuskiri “Kasepää küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamise projekteerimine” Tööprojekt. Töö nr. 3348 Aadress: Kasepää küla, Mustvee vald, Jõgevamaa 5.06.2024 1.2.2 Ehitusuuringud  Topo-geodeetilised uurimistööd. Aabenest OÜ. 03.2024 a. Töö nr 24004G. Koordinaadid L-EST’97 süsteemis, kõrgused EH2000. 1.2.3 Normdokumendid Projekteerimisel ja ehitamisel järgivate seaduste, määruste, normide ja standardite loetelu:  Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus 17.07.2015 nr.97 Nõuded ehitusprojektile – Riigi Teataja  Ehitusseadustik - Riigi Teataja  Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus – Riigi Teataja  Jäätmeseadus - Riigi Teataja  Veeseadus – Riigi Teataja  Majandus ja kommunikatsiooniministri määrus 26.07.2013 nr.49 Ehitusmaterjalidele ja - toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord – Riigi Teataja  Majandus ja kommunikatsiooniministri määrus 03.08.2015 nr.101 Tee ehitamise kvaliteedi nõuded – Riigi Teataja  Kliimaministri määrus 17.11.2023 nr.71 Tee projekteerimise normid – Riigi Teataja  Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele 14.04.2016 nr.34 Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded – Riigi Teataja  Kliimaministri määrus 12.09.2023 nr.57 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus – Riigi Teataja  Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus 25.06.2015 nr.73 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded – Riigi Teataja  EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“  EVS 843:2016 „Linnatänavad“  EVS 835:2022 „Hoone veevärk“  EVS 846:2021 „Hoone kanalisatsioon“  EVS 848:2021„Väliskanalisatsioonivõrk“  EVS 921:2022 „Veevarustuse välisvõrk“  EVS 812-6:2012/A1:2013 „ Ehitiste tuleohutus. Osa nr.6: Tuletõrjeveevarustus“ Ehitustöödel peab järgima kvaliteedinõudeid, mis tulenevad järgmistest juhendmaterjalidest:  RIL 77-2013 “Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.”  MAARYL 2010 “Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded . Hoone ehituse pinnasetööd “  EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine. Projekteerimisel on arvestatud tehnoseadmete planeeritavaks kasutuseaks:  Kanalisatsioonikaevud 50 aastat  Torustikud 50 aastat  Elektripaigaldised 25 aastat  Automaatikaseadmed 6 aastat 1.2.4 Täiendavad kriteeriumid 1.2.4.1 Prioriteedid projekti lugemisel Ehitustööde tegemisel tuleb arvestada, et kõige prioriteetsem dokument on „Kasepää küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamise projekteerimine“ hankedokumentide IV osa „Tellija Üldtingimused“. Projektis on tähtsuse järjekord: 1. seletuskiri, 2. joonised, 3. tabelid. Torustike asendiplaanil ja pikiprofiilil esitatud info lahknevuse korral tuleb lähtuda pikiprofiilist. OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 4/28 3348_TP_VK-3-01_seletuskiri “Kasepää küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamise projekteerimine” Tööprojekt. Töö nr. 3348 Aadress: Kasepää küla, Mustvee vald, Jõgevamaa 5.06.2024 1.2.4.2 Kaevude, torude sügavus ja vahekaugused  Olemasolevate teadmata kõrgusega veetorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 1.8 m toru peale.  Olemasolevate teadmata kõrgusega reoveetorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 1.5 m toru peale.  Olemasolevate teadmata kõrgusega survekanalisatsioonitorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 1.8 m toru peale.  Olemasolevate teadmata kõrgusega side- ja elektrikaablite sügavuseks maapinnast arvestatakse sõiduteede all 1,0 m ja väljaspool sõiduteed 0.7 m kaablite peale.  Olemasolevate teadmata kõrgusega drenaažitorustiku sügavuseks maapinnast arvestatakse 1,1 m toru peale. Juhul kui olemasolevad teadamata asukoha ja sügavusega kommunikatsioonid paiknevad teistel asukohtadel ja sügavustel kui projektis näidatud, siis korrigeeritakse vajadusel projektlahendust ehitustööde käigus peale tegeliku sügavuse ja asukoha selgumist. 1.3 JUHISED MAANTEE ALAS EHITAMISEL Projektiga on kavandatatud vee- ja reoveekanalisatsioonitorustike ehitamine riigitee 14110 Murru-Mustvee tee piirides ja tee kaitsevööndis Kasepää külas Mustvee vallas Jõgevamaal. 1.3.1 Torustike kulgemine paralleelselt teemaaga Projekteeritud vee- ja reoveekanalisatsioonitorustikud kulgevad paralleelselt riigimaanteega teemaal teemaa kaitsevööndis järgmistes kohtades:  14110 Murru-Mustvee tee 0,1 – 1,91 km-l teemaal. Antud lõigus rajatakse veetorustik, survekanalisatsioon ja isevoolne kanalisatsioon teemaale ühe sõiduraja alla lahtisel meetodil, v.a. lõikudes 0,54 – 0,60 km-l; 1,78 – 1,89 km-l, kus rajatakse vee- ja survekanalitorustik kinnisel meetodil. Projekteeritud torustiku lõik on vajalik, et Sõpruse tänava äärsed kinnistud saaksid liituda ÜVK torustikega. Torustik rajada teemaal võimalikult kitsa kaevikuga, vajadusel kasutada toestamist. Vt. asendiplaani joonis VK-4-01-01 kuni VK-4-01-04 ja pikiprofiilid: VK-6-01-01 ja VK-6-01- 20. 1.3.2 Torustike ristumised teemaaga 14110 Murru Mustvee tee 0,09 – 1,91 km lõigus on projekteeritud iga külgneva kinnistu jaoks vee- ja kanalisatisoonitorustiku kinnistuühendused, mis ristuvad teega. Ristumise asukohtades teostatakse ehitustööd lahtisel meetodil. Vt. asendiplaani joonis VK-4-01-01 kuni VK-4-01-04 ja pikiprofiilid: VK-6-01-01 ja VK-6-01- 20. 1.3.3 Juhised ehitustööde teostamisel ja katete taastamisel riigitee maa-alal Ehitustööde planeerimisel teha koostööd Transpordiametiga. Lahtiselt rajatavates lõikudes taastada katted vastavalt eelnevale olukorrale ja katete taastamise joonistele. OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 5/28 3348_TP_VK-3-01_seletuskiri “Kasepää küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamise projekteerimine” Tööprojekt. Töö nr. 3348 Aadress: Kasepää küla, Mustvee vald, Jõgevamaa 5.06.2024 Torustike rajamisel riigimaantee teemaal tuleb arvestada järgnevate nõuetega: Torustike rajamine maantee alas jälgida ainult projektlahedust. Ehitustööde käigus tehtavad muudatused kooskõlastada ennem Transpordiametiga. Teemaal asuvate kaevude kaaned ja maakraanide kaped tuleb kruusa/killustikkattega alal uputada pinnasesse 15 cm. Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Transpordiametile vormikohase taotluse koos projektis kooskõlastatud asukoha-skeemiga teemaale tehnovõrgu ehitamise ja talumise lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud leping on aluseks teemaal projektijärgsete tööde teostamiseks vajaliku teehoiuväliste tööde loa väljastamiseks. Töövõtja peab taotlema Transpordimetilt vahetult enne töödega alustamist teehoiuväliste tööde loa projektijärgsete tööde teostamiseks riigitee teemaal (transpordimaal) ja nõusoleku ehitamiseks tee kaitsevööndis. Loa taotlusele tuleb lisada Transpordimeti liikluskorralduse osakonna poolt kooskõlastatud ehitusaegne liikluskorralduse projekt. Projekti realiseerimisel tuleb juhinduda ka Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. Torustike rajamisel lahtisel meetodil maantee alas tuleb arvestada raskeveokitega ning ehitaja peab vaatama üle tööde plaani nendes piirkondades, kas on vajalik liikluse sulgemine ja ümbersõit. Liiklusplaan esitada Transpordiametile ülevaatamiseks ja kooskõlastamiseks. Võimalusel planeerida tööd ajale, kui liiklus antus lõigus on väiksem. Peale tööde lõppu anda Transpordiametile üle teostusdokumentatsioon paberkandajal ja CD-l kuu aja jooksul peale tööde teostamist. Katete taastamisel tuleb arvestada kehtivaid Transpordiameti juhiseid ja nõudeid. Torustike ehitamisel teealal eelistada kitsast kaevikut ning ehitustöödega asfalteeritud/pinnatud teele võimalusel mitte minna ning teekatet ei tohi kahjustada ehitustööde käigus. 2 VEEVARUSTUSE VÄLISVÕRK 2.1 OLEMASOLEV VEEVARUSTUS Kasepää külas projektalas on ühisveevärgitorustikud olemas lühikeses lõigus Tiheda küla poolses osas. Ülejäänud projektalal olemasolevad ühisveevärgitorustikud puuduvad. 2.2 PROJEKTEERITUD VEETORUSTIK Käesoleva tööga on projekteeritud Sõpruse tänavale alates Kooli tänava ristis olemasolevast varasemalt rajatud PE De110mm torustiku ühenduspunktist kuni Sõpruse tn 185 kinnistuni uus PE De110mm läbimõõduga magistraaltorustik. Kõrvaltänavate harudele alates magistaaltorustikust on projekteeritud De63mm läbimõõduga torustikud. Antud lõikude peal on projekteeritud külgnevatele kinnistutele veeühendused kuni kinnistu piirini või kinnistul olemasoleva veetorustikuga ühenduskohani. Kinnistute ühendamiseks veevarustuse magistraaltorustikuga paigaldatakse alates OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 6/28 3348_TP_VK-3-01_seletuskiri “Kasepää küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamise projekteerimine” Tööprojekt. Töö nr. 3348 Aadress: Kasepää küla, Mustvee vald, Jõgevamaa 5.06.2024 veemagistraaltorustikust kuni kinnistu piirini veetoru PE PN10 De32 mm (või vastavalt asendiplaanil näidatule) koos PE-otstega maakraaniga (koos spindlipikenduse ja ujuvkapega). Perpektiivsed veeühenduse otsad lõpetatakse elekterkeevis otsakorgiga ca 1 m kaugusel maakraanist kinnistu poole. Maakraan peab paiknema kinnistu piirist kuni 1 m kaugusel, va juhud kus ei ole võimalik maakraani paigaldada ette nähtud kohale. Sel juhul tuleb sulgarmatuur paigaldada esimesse ettejäävasse sobilikku kohta. Ühendustorustik tuleb rajada kuni kinnistu piirini. Kui kinnistu piir asub sõiduteel, siis tuleb torustik viia sõidutee alt välja haljasalani. Osades lõikudes on veetorustiku peamagistraaliga paralleelselt samal sügavusel De110 survekanalisatsioonitorustik ning veetorustiku majaühendustorustikud ristuvad pikiprofiilil survekanalisatsiooniga. Nendes ristumiste asukohtades tuleb ehitustööde käigus majaühenduse De32 veetorustik rajada selliselt, et torustik viiakse üle või altpoolt survekanalisatsiooni selliselt, et torustike puhasvahe oleks 10cm. Torustikku painutada selleks lubatud painderaadiust jälgides, vajadusel kasutada täiendavaid elekterkeeviskäänakuid. Torustike paiknemine ja läbimõõdud on näidatud asendiplaanil VK-4-01-01 kuni VK-4-01-04, veesõlmede skeemid on toodud joonisel VK-7-01-01 ja VK-7-01-02. 2.2.1 Läbipesukaevud Sõpruse tänava De110 magistraaltorustiku lõigule on projekteeritud Emajõe Veevärk AS nõuetele vastavad maa-aluse hüdrant-tüüpi läbipesukaevud ning tupiktänavates De63 torustiku lõigu lõppudesse DN50 väljavõtuga läbipesukaevud. Veetorustiku läbipesukaevude tüüpskeemid vt. Joonis VK-7-03 ja Joonis VK-7-04. 2.3 TORUSTIKU MATERJAL JA SEADMED Veetoru materjaliks on PE100 survetoru min PN10/SDR17 (alates De63 läbimõõdust peab veetoru materjal olema PE100-RC), mis vastab standardile EVS-EN 12201. Kinnise meetodiga rajatav survetoru peab olema PE100 RC materjalist toru, mis omab kvaliteedi sertifikaati PAS1075. Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plast- ja malmdetaile (kolmikud, ristid). Keelatud on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke, samuti on keelatud kasutada ilma plast- või galvaanilise katteta terasest detaile (kaasaarvatud poldid, seibid jne). Maa-alustes ühendustes on keelatud kasutada plastist mehaanilisi koonusliitmike. PE-torud ja nende plastdetailid ühendatakse elekterkeevismuhv või põkk-keevisühendusega. PE torustiku ühendused tempermalmist fassongosadega tuleb teha elekterkeevismuhvidega ühendatavate või põkk–keevitatavate PEH–kaeluste ja terasäärikutega (plastkattega). Kõik malmist detailid (olenemata liigist) peavad olema kaetud korrodeerumist takistava epoksiidvaigust kattega vastavalt standardile DIN 30677. Kõikide ühendusliitmike surveklass peab olema vähemalt PN10. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 7/28 3348_TP_VK-3-01_seletuskiri “Kasepää küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamise projekteerimine” Tööprojekt. Töö nr. 3348 Aadress: Kasepää küla, Mustvee vald, Jõgevamaa 5.06.2024 2.4 VEETORUSTIKU PAIGALDUSNÕUDED Vaata seletuskirja punktid 5, 6, 7 ja 8. Veetorustiku minimaalne rajamissügavus on 2,1m toru peale. Veetorustiku paigaldamisel lahtisel meetodil tuleb torustiku külge kinnita asukoha määramiseks min 2,5mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel või kasutada kaabliga hoiatuslinti. Kinnisel meetodil tõmmatakse koos veetoruga maasse 4 mm² r/v tross. Pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema veetihedad. Kaabli otsad tuua tänaval kape alla. Lahtisel meetodil ehitatava torustiku kohale (~40 cm toru laest) paigaldada kaabliga hoiatuslint vastava kommunikatsiooni nimega. Kui kaabel paigaldatakse eraldi toru külge, siis kasutada ilma kaablita hoiatuslinti. 3 REOVEEKANALISATSIOONI VÄLISVÕRK 3.1 OLEMASOLEV KANALISATSIOONITORUSTIK Kasepää küla projekteeritavas alas olemasolevad ühiskanalisatsioonitorustikud puuduvad. 3.2 PROJEKTEERITUD REOVEEKANALISATSIOON Käesoleva tööga on projekteeritud Sõpruse tänavale alates Kooli tänava ristist kuni Sõpruse tn 185 kinnistuni uus kanalisatsioonitorustik. Antud lõikude peal on projekteeritud kõrvaltänava harudele ja külgnevatele kinnistutele kanaliühendused kuni kinnistu piirini. Kinnistu reoveekanalisatsiooni ühendustorustik rajatakse alates tänavakollektorist kuni kinnistu piirini reoveekanalisatsioonitoru läbimõõduga PVC SN8 De160 mm. Kanalisatsiooni majaühenduse lang on üldjuhul min 10‰ või vastavalt asendiplaanil näidatule. Perspektiivsed kanalitorustiku otsad sulgeda otsakorgiga. Projekteeritud lõigus on ette nähtud rajada kolm reoveekanalisatsiooni pumplat. Torustike paiknemine on näidatud joonisel VK-4-01-01 kuni VK-4-01-04. 3.3 TORUSTIKUD JA KAEVUD 3.3.1 Üldist Kõik materjalid peavad omama kolmanda osapoole poolt välja antud sertifikaate. Materjalid peavad olema valitud pikaajaliseks tööks vähemalt 50 aastaks minimaalse hooldusvajaduse juures ning olema hangitud tunnustatud tarnijatelt/tootjatelt. Töövõtja on kohustatud tõendama, et materjalid on nõutava kvaliteediga. Kõik materjalid peavad olema uued ning neid tuleb transportida, ladustada, virnastada ja käidelda vastavalt tootja juhistele ja nõuetele. Enne materjalide paigaldamist tuleb visuaalselt kontrollida nende korrasolekut ning defektsed materjalid ja tooted kasutusest kõrvaldada ja asendada. OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 8/28 3348_TP_VK-3-01_seletuskiri “Kasepää küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamise projekteerimine” Tööprojekt. Töö nr. 3348 Aadress: Kasepää küla, Mustvee vald, Jõgevamaa 5.06.2024 3.3.2 Torustike materjal Kanalisatsioonitorustik peab olema standardile EVS-EN 1401 vastavast polüvinüülkloriid (PVC) torust või standarditele EVS-EN 1852 ja EVS-EN 13476-2 vastavast polüpropüleen (PP) torust. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. Toru klass min SN8 (rõngasjäikus 8 kN/m²). Isevoolsete torustike ühendusmuhvides ja fassongosades kasutatavad NBR tihendid peavad vastama standardile SS367612 ja SBR tihendid standardile SS 367611. 3.3.3 Kaevud Reoveekanalisatsioonikaevudena võib kasutada tehaseliselt valmistatud teleskoopseid plastkaevusid (PE-polüetüleen). Lubatud kasutada ka PP kaevusid ja nn Lego-tüüpi kaevusid, aga sel juhul peavad olema (hargmik)põhi ja tõusutoru kokku keevitatud. Kanalisatsioonikaevude tõustorud peavad olema siledaseinalised. Reoveekanalisatsioonikaevud peavad vastama standardile EVS-EN 13598-2:2016. Kõik paigaldatavad kaevud ja nendega tehtud ühendused peavad olema veetihedad. Kõik ühendustorude liited kaevudesse peavad olema tehaseliselt paigaldatud. Kõik ühendustorude liited kaevudega peavad olema tehtud vastavalt kaevu tootjatehase ühendusdetaile kasutades ja paigaldusjuhiseid järgides nii, et on tagatud ühenduste püsivus ning veetihendus kogu kaevu kasutusaja vältel. Kaevupõhjad peavad olema varustatud hüdrauliliselt sobivate voolurennidega (keelatud on 90º nurgad ja liitumised voolurennides jms). Reoveekanalisatsioonikaevu voolurenni raadius ei tohi olla suurem, kui väljavoolutoru raadius. Voolurenni sügavus keskel peab olema vähemalt renni raadiusega võrdne. Juhul, kui kaevu siseneb kõrge-malt külgharu, peab külgharu sisenemiskoha all olev kaevupõhi olema piisava kaldega, et oleks välistatud külgharust voolava reovee tahke komponendi kogunemine kaevupõhjale. Keelatud on kasutada voolurenni-kujulise välispõhjaga kaevusid. Kaevu kõik konstruktsioonielemendid peavad taluma pinnasest ja liiklusest tulenevat koormust. Kaevud paigaldussügavusega kuni 2,5 m peavad olema rõngasjäikusega vähemalt SN2. Paigaldussügavusega 2,5 m ning sügavamad kaevud peavad olema rõngasjäikusega vähemalt SN4. Kaevude teleskoopide rõngasjäikus peab olema vähemalt SN2 (rõngasjäikus peab olema kantud teleskoobi-le). Kaevuluugi raamid peavad olema nn „ujuvad“ ehk välise servaga, mis toetub teekattematerjalile või ümbritsevale pinnasele. Kaevu kraed varustatakse asfaltkattega tänaval müra vältimiseks tihendiga. Kaevuluugid peavad vastavama EN124 klassile D ning liiklusvahendite ülesõidul säilitama oma stabiilsuse. Kaevud ehitatakse kõrguse poolest sellistena, et kaevuluuki oleks võimalik paigaldada vastavalt projektis antud kõrgusele ja kaldega, kusjuures lõplik teleskoobi varu peab olema asfaltkattega tänavatel minimaalselt 25 cm, kruuskattega tänaval 35 cm. OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 9/28 3348_TP_VK-3-01_seletuskiri “Kasepää küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamise projekteerimine” Tööprojekt. Töö nr. 3348 Aadress: Kasepää küla, Mustvee vald, Jõgevamaa 5.06.2024 3.4 KANALISATSIOONITORUSTIKU PAIGALDUSNÕUDED Vaata seletuskirja punktid 5, 6, 7 ja 8. Reoveekanalisatsioonitorustiku minimaalne rajamissügavus on 1,5m toru peale. Ehitatava torustiku kohale ~40cm kõrgusele paigaldada hoiatuslint kommunikatsiooni nimega. 4 SURVEKANALISATSIOONI VÄLISVÕRK 4.1 PROJEKTEERITUD SURVEKANALISASTIOON Käesoleva tööga on projekteeritud De110 survekanalisatsioonitorustik alates projekteeritud reoveepumplatest kuni rahustuskaevudeni (vt. joonis VK-7-05 - Rahustuskaevu tüüpjoonis). Torustiku paiknemine on näidatud joonisel VK-4-01-01 kuni VK-4-01-04, survekanalisõlmede skeemid on toodud joonisel VK-7-02. 4.2 TORUSTIKU MATERJAL JA SEADMED Survekanalitoru materjaliks on PE100 survetoru min PN10/SDR17 (alates De63 läbimõõdust peab toru materjal olema PE100-RC), mis vastab standardile EVS-EN 12201. Kinnise meetodiga rajatav survetoru peab olema PE RC materjalist, mis omab kvaliteedi sertifikaati PAS1075. Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plast- ja malmdetaile (kolmikud, ristid). Keelatud on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke, samuti on keelatud kasutada ilma plast- või galvaanilise katteta terasest detaile (kaasaarvatud poldid, seibid jne). Maa-alustes ühendustes on keelatud kasutada plastist mehaanilisi koonusliitmike. PE-torud ja nende plastdetailid ühendatakse elekterkeevismuhv või põkk-keevisühendusega. 4.3 SURVEKANALISATSIOONITORUSTIKU PAIGALDUSNÕUDED Vaata seletuskirja punktid 5, 6, 7 ja 8. Survetorustiku minimaalne rajamissügavus on 2,1m toru peale. Survekanalitorustiku paigaldamisel lahtisel meetodil tuleb torustiku külge kinnita asukoha määramiseks min 2,5mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel või kasutada kaabliga hoiatuslinti. Kinnisel meetodil tõmmatakse koos veetoruga maasse 4 mm² r/v tross. Pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema veetihedad. Kaabli otsad tuua tänaval kape alla. Lahtisel meetodil ehitatava torustiku kohale (~40 cm toru laest) paigaldada kaabliga hoiatuslint vastava kommunikatsiooni nimega. Kui kaabel paigaldatakse eraldi toru külge, siis kasutada ilma kaablita hoiatuslinti. OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 10/28 3348_TP_VK-3-01_seletuskiri “Kasepää küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamise projekteerimine” Tööprojekt. Töö nr. 3348 Aadress: Kasepää küla, Mustvee vald, Jõgevamaa 5.06.2024 4.4 PUMPLA 4.4.1 Üldist  RVP-1 pumpla Di1600. Pumba soovitatav tõstekõrgus 6,7m ning minimaalne tootlikus Q=5 l/s; survetorustik PE100 RC PN10 De110mm L=332m. Pumpla sissevoolutoru kaugus pumpla põhjast 1,2m.  RVP-2 pumpla Di1600. Pumba soovitatav tõstekõrgus 8,7m ning minimaalne tootlikus Q=5 l/s; survetorustik PE100 RC PN10 De110mm L=353m. Pumpla sissevoolutoru kaugus pumpla põhjast 1,2m.  RVP-3 pumpla Di1600. Pumba soovitatav tõstekõrgus 6,7m ning minimaalne tootlikus Q=5 l/s; survetorustik PE100 RC PN10 De110mm L=223m. Pumpla sissevoolutoru kaugus pumpla põhjast 1,2m. Pumpla ümber rajada kruuskattega plats min 2m pumpla luugi välisservast. Reoveekanalisatsioonipumpla peab olema valmistatud tehases ning tarnitud objektile ühes tükis. Reoveepumpla tööjoonise koostamine on Töövõtja ülesanne, pumplate tööjoonised tuleb kooskõlastada Tellijaga enne pumpla valmistamist. 4.4.2 Nõuded pumba valikule Pumplasse paigaldada kaks reoveepumpa. Korraga töötab üks pump, seega peab olema tagatud projektis nõutav vooluhulk ja tõstekõrgus ühe pumba poolt. Pump valitakse vastavalt lähteandmetele ja pumpla tüübile. Kasutatavad pumbad peavad olema 3-faasilised 380V 50Hz. Selleks, et ühtlustada Tellija poolt kasutatavaid seadmeid ja vähendada eritüübiliste tagavaraosade vajadust, on lubatud kasutada järgmiste tootjate pumpasid – KSB, Flygt, Grundfos, ABS. Pumbad peavad olema ette nähtud reovee pumpamiseks. Pumba vaba läbivooluava peab olema vähemalt 80 mm. Reoveepumpadele esitatavad nõuded:  paigaldatavad pumbad peavad olema vastavalt Tellija soovile eesmärgiga vähendada vajalike tagavaraosade nomenklatuuri Tellija laos ning lihtsustada pumplate hooldust kusjuures kõik käesoleva projekti käigus paigaldatavad pumbad peavad olema sama tootja poolt. Paigaldatava pumba Tootja tuleb täiendavalt kooskõlastada Inseneri ja Tellijaga.  pumbad peavad taluma töökeskkonda kuni 40 °C;  pumbad peavad normaalses töörežiimis taluma vähemalt 15 sisse-väljalülitust tunnis;  töövõtja poolt paigaldatavate pumpade hooldus- ja remondiesindus peab asuma Eesti Vabariigi territooriumil;  asenduspumpade tarneaeg ei tohi ületada 72 tundi. 4.4.3 Pumpla elektrivarustus, juhtimis- ja automaatikaseadmed Pumpla tarnida koos Emajõe Veevärk AS tingimustele vastavate elektri- ja automaatikaseadmetega. Reoveepumpla automaatikaosa peab võimaldama pumplat juhtida ja jälgida SCADA süsteemist. Pumplate elektri- ja automaatikaosa lahendatakse eraldi projektiga. 4.4.4 Pumplate ühendamine elektrivarustussüsteemiga .Töövõtja taotleb elektrivõrguettevõttest liitumistingimused ning korraldab kõik vajalikud toimingud kuni liitumislepingute sõlmimiseni vastavalt Tellija Tingimustele. OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 11/28 3348_TP_VK-3-01_seletuskiri “Kasepää küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamise projekteerimine” Tööprojekt. Töö nr. 3348 Aadress: Kasepää küla, Mustvee vald, Jõgevamaa 5.06.2024 4.4.5 Reoveepumplate katsetamine Enne vee laskmist pumplasse:  kontrollida pumpla korpuse võimalikke deformatsioone;  kontrollida, kas pumpla juhtimisahelad, sh. ka häiresignalisatsioon töötavad;  teostada pumpade pöörlemissuuna kontroll, järgides selleks pumbavalmistaja poolt etteantud instruktsioone;  teostada üleüldine pumpla komplektsuse ja elementide kinnituse kontroll: o erilist tähelepanu tuleb pöörata pumba kaabli õigele kinnitusele tõsteketi(trossi) külge; o kõigi vee alla jäävate seadmete ja kinnituste kontrollile. Peale vee sisselaskmist tuleb teostada pumplate testimine ekspluatatsiooni olukorras. Selle eesmärk on Töövõtja poolt tõestada, et pumpla parameetrid (vooluhulk, tõstekõrgus ja pumba võime pumbata reovett) vastavad projekteeritule. Töö vastuvõtmisel viiakse läbi proovipumpamine. Kui mõõdetud tootlikus erineb tööprojektis määratud tootlikusest üle 10%, on Inseneril õigus nõuda uusi seadmeid. 4.4.6 Nõuded haljastusele, teedele Pumpla ümbruse teenindusplats ja ühendus olemasoleva teega rajada kruuskattega. Pumpla teenindusplatsi ümbruses taastada olemasolev olukord – vajadusel planeerida maapind pumpla teenindusplatsi ümber ja lisada haljastus. Pumpla ja tee vahele paigaldada ohutuspostid. 5 VÄLISTORUSTIKE EHITUSTÖÖD 5.1 ÜLDIST Veetorustiku ja kanalisatsiooni välisvõrkude ehitustööd sisaldavad kõiki süsteemi rajamisega seotud toiminguid, materjalide tarnimist ja ehitustöid alates mahamärkimisest kuni teostusmõõdistuse ja kontrolltoiminguteni. Tagasitäite tegemisel on töövõtupiiriks taastatava/ rajatava katendi konstruktsiooni alumine pind. Selles ülevalpool olev katendi konstruktsioon kuulub taastamistööde mahu hulka, mis kuulub samuti Töövõtja tööülesannete hulka. Tellijale tuleb üle anda töökorras toimivad süsteemid. Vastavalt VÕS § 218 ja 642 lõige 2.1 Tellija võib nõuda Töövõtjalt kahe aasta jooksul ilmsiks tulnud ehitusvead kõrvaldada Töövõtja omal kulul. Paigaldatavate seadmete minimaalne garantiiaeg peab olema vähemalt 36 kuud alates täitmisakti väljastamisest Inseneri poolt kui ei ole teist kokkulepet. Tööde tegemisel tuleb lähtuda järgmistest dokumentidest:  EVS-EN 1610:2015 „ Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine“  RIL 77 „ Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend“  Torutootjate paigaldusjuhised  Tootjate paigaldusjuhised  Majandus ja taristuministri määrus 03.08.2015 nr.101 Tee ehitamise kvaliteedi nõuded – Riigi Teataja  Mustvee valla ehitusmäärus  Mustvee valla kaevetööde eeskiri Töövõtja on kohustatud:  enne ehitustööde alustamist fikseerima ehituseelse olukorra fotodel ning skeemidel. OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 12/28 3348_TP_VK-3-01_seletuskiri “Kasepää küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamise projekteerimine” Tööprojekt. Töö nr. 3348 Aadress: Kasepää küla, Mustvee vald, Jõgevamaa 5.06.2024 Fotosid tuleb teha piisaval hulgal, et anda ülevaade kogu ehitusala ja seda ümbritsevate rajatiste, haljastuse jne olukorrast.  dokumenteerima ehitustööd ( ehitustööde päevik, kaetud tööde aktid, töökoosolekute protokollid, teostusjoonised, katsetuste protokollid, toodete vastavussertifikaadid)  enne kaevetöödega alustamist vajalike kaevelubade hankimine ja trassivaldajate teavitamine.  enne kaevetöödega alustamist erakinnistute peal tuleb kooskõlastada tööde aeg kinnistu omanikuga.  olemasolevate torustikega ümberühendamise asukohad kinnistutel täpsustada ehitustööde ajal koostöös kinnistu omaniku ja kohaliku vee-ettevõttega.  jälgida ja täita projekti kooskõlastustes toodud nõudeid, mille kohta leiab informatsiooni kooskõlastuste koondtabelist ja kooskõlastuslehtedelt.  jäätmete valdajana tagama nõuetekohase jäätmekäitluse  ehitustöödel peab järgima kõiki nõudeid , mis on esitatud Vabariigi Valitsuse 8.detsembri määruses nr. 377 “ Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“.  tööde piirkond tähistama vastavalt kehtivale korrale 5.1.1 Ehitustööde korraldamine Erinevate tööliikide ajalisel planeerimisel tuleb arvestada tiheasustusalal kehtivate piirangutega mürale, tolmule jms. Vajadusel tuleb Töövõtjal arvestada liikluse ümbersuunamisega ja ajutiste ümbersõitude korraldamisega ning tagada jalakäijate ohutu liiklemine ehitustööde ajal. Torustiku ehituskaeviku kaevamine, torude paigaldamine ning tagasitäitmine kooritud pinnani peab toimuma samal päeval, jättes iga päeva lõppedes avatuks kuni 10 m pikkuse kaevikulõigu. Avatud kaevik tuleb piirata aedadega (lint ei ole kaeviku piire). Veetõrjetöödega peab olema välditud vee kogunemine kaevikusse. Täitmata kaevikus peavad paigaldatud torud olema kaitstud vigastuste eest (kivide kukkumine jms). Ehitustööde käigus tuleb likvideeritavate puude raie teostada vastavalt kohaliku omavalitsuse korrale. Kui ehitustöid teostatakse puule lähemal, kui 2 m, siis tuleb kohale kutsuda kohaliku omavalitsuse haljastusspetsialist ja järgida tema poolt ette antud juhiseid. 5.1.2 Haljastuse kaitse Ehitustööde vahetus ümbruses asuvate puude tüved ja võrad peavad olema kaitstud võimalike vigastuste eest. Kaevetööd puude juurekaelale lähemal kui 2 m tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsusega. Juhul, kui on puude mahavõtmine vajalik, hangib vajalikud load ja kannab kõik kulud Töövõtja. Kui eramaal tekib vajadus teostada puude jmt. raiet, tuleb see kirjalikult kooskõlastada kinnistu omanikuga. 5.1.3 Puude kaitsmine ehitustööde ajal: Ehitustööde ajaks kaeviku lähedal asuvate puude tüved tuleb kaitsta ning jälgida, et ehitustööde käigus ei vigastataks puude oksi. Üle 4 cm läbimõõduga juuri ei tohiks läbi raiuda. Kui sellise läbimõõduga juured jäävad kaevetööde alasse, siis tuleb seal kaevata labidaga käsitsi. Samuti tuleb jälgida, et ehitusseadmetega ei sõidetaks puude juurtel ega ladustataks ehitusmaterjale sinna. Tallamise eest kaitset vajav juurestik ulatub vähemalt puu võra välisjooneni. OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 13/28 3348_TP_VK-3-01_seletuskiri “Kasepää küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamise projekteerimine” Tööprojekt. Töö nr. 3348 Aadress: Kasepää küla, Mustvee vald, Jõgevamaa 5.06.2024 Ehituse lõppedes koristatakse kaitsekihid. 5.1.4 Olemasolevat veevarustust ja kanalisatsiooni mõjutavad tegevused Olemasolevaid vee ja kanalisatsioonitorustikke haldab Emajõe Veevärk AS. Tööde planeerimisel tuleb arvestada, et olemasolevad torustikud tuleb säilitada töötavatena kuni neid asendavate uute torustike töölerakendamiseni. Kui see mingil põhjusel ei osutu võimalikuks, tuleb nende funktsiooni täitmine tagada muude meetmetega (reovee äravedu, ümberpumpamine, rajada ajutine veevarustustorustik jms). Kasutatavad meetmed peavad saama Inseneri nõusoleku. Kõik vee- ja kanalisatsiooniteenuse katkestamise taotlused tuleb Töövõtjal esitada Tellijale vähemalt seitse päeva enne teenuse katkestamise vajadust. Siibrite avamisi ja sulgemisi teostab ainult Tellija või tema poolt volitatud isik (see õigus võidakse volitada ka Töövõtjale), v.a. avariilised sulgemised suurema kahju ärahoidmiseks. Tarbijate teavitamine teenuse katkestamisest teostatakse Tellija poolt määrataval moel Töövõtja poolt ja kulul. Üldjuhul peab tavatarbijate teavitamine seisnema kirjalike teadete panemises üksikelamute ja ridamajade postkastidesse ning kortermajade, avalike hoonete jne teadetetahvlile vms nähtavale kohale. Tarbijate teavitamine peab toimuma vähemalt kaks ööpäeva enne teenuse katkestamise algust. 5.1.1 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine Tööpiirkonna ohutus ja liikluskorraldus peab vastama majandus ja kommunikatsiooniministri 13.07.2015.a määrusele nr 90 ”Liikluskorralduse nõuded teetöödel”. Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste elu ja tervist ning vara. Tänavate sulgemine osaliselt või täielikult sõidukite liikluseks on võimalik ainult vastavalt omavalitsuspiirkonnas kehtivale korrale ja ehitusaegsele liiklusskeemile. Töövõtja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike liikluse sulgemisest, ümbersuunamisest ja endise liiklusolukorra taastamisest (näit. olemasolevate liiklusmärkide eemaldamine, ajutiste liiklusmärkide paigaldamine, jne) tulenevate kulutustega. Töövõtja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest tekkinud kahjude hüvitamise eest. Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid tuleb paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele objektidele (näit. alajaamad jne). Ehitusmaterjale, seadmeid jne ei tohi pärast tööaega jätta tänavale väljapoole piirdega eraldatud ala, samuti ei tohi neid paigutada sellisel viisil või sellisesse kohta, mis mõjutaks liiklusohutust (s.h. piiraks vaba nägemisulatust ristmikel, kaasarvatud tänavale väljasõidud), ilma sobivate liiklusekorralduslike meetmeteta. Töövõtja vastutab, et tema poolt teostatud tööd, materjalid ja seadmed oleksid kogu projekti elluviimise perioodil kaitstud vandalismi, varguse ja tahtliku kahjustamise eest. 5.2 KAEVIKU MÕÕDUD Kaevikud peavad olema kavandatud ja kaevandatud viisil, mis tagaks torustike nõuetekohase ja ohutu paigaldamise. Kaeviku telgjoon ja pealtlaius tuleb maha märkida ja protokollida. Vajadusel tuleb kohale seada OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 14/28 3348_TP_VK-3-01_seletuskiri “Kasepää küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamise projekteerimine” Tööprojekt. Töö nr. 3348 Aadress: Kasepää küla, Mustvee vald, Jõgevamaa 5.06.2024 ajutised reeperid asukohtadele , kus neid tõenäoliselt ei rikuta. Torude kaeviku minimaalne laius on 1,2 m põhjast lahtise kaevikuga ja 1m toestatud kaevikuga. Kaevikute põhi tuleb projekteeritud rajatiste põhja kõrgusmärgist teha madalam nii, et oleks võimalik ettenähtud aluskihtide tegemine. Kaevikul võivad olla laiendused kaevude/ sõlmede kohal. Kaevikute seinad peavad olema vähemalt 400mm kaugusel torustiku või kaevu seinast, et saaks teostada nõuetekohaselt tihendamist. Kaevikute kalded teostatakse vastavalt tüüpilise torustiku ristlõike detailjoonisele. Kaevikute seinad võivad olla kaldega ülalpool põhjaveekihi taset ja vertikaalselt toestatud külgedega allpool põhjaveekihi taset. Töövõtja määrab kindlaks tingimused ehitusplatsil. Ehituskaeviku toestamine tuleb töövõtjal määrata vastavalt vajadusele tööohutusnõudeid järgides. Üldjuhul rakendatakse kaevikute seinte vertikaaltoestamist siis, kui alumine tasapind on allpool põhjaveekihi taset või kui kaeviku seinte kallete kaevetööde teostamiseks pole piisavalt ruumi. Ehituskaeviku toestamisel on ettenähtud kasutada tehases valmistatud tugikilpe ja vahetugesid. Konkreetses kaeviku ristlõikes kasutatavate kilpide ja tugede parameetrite valikul tuleb lähtuda EVS-EN 1997-1:2005/AC:2009 juhistest. Kaevik tuleb vajadusel toestada kahepoolse sulundseinaga juhul kui kaevik on sügavam kui 3,5 m ning olemasolevad geoloogilised tingimused ei võimalda muude abimeetoditega torustikke/kaevusid rajada. Pikemate torustike paigaldamiseks peab olema ehituskaevik rajatud minimaalselt sellises pikkuses, et kaevikusse saaks paigaldada vähemalt kaks toru +3m (orienteeruvalt 15m). Lühemate lõikude kaupa rajamisel kannatab üldjuhul tööde kvaliteet. Lühemate torustike puhul minimaalne kaeviku pikkus võrdne kaevude vahekaugusega. Ehitamisel külmal ajal tuleb vältida kaeviku põhja ja seinte jäätumist tehes tööd optimaalse kiirusega ja vajaduse korral kasutada soojustamist. Kaevikud tuleb varustada sobivate redelitega nii, et tööline ei peaks redelini jõudmiseks liikuma üle 10 meetri. Kui väljakaevatud materjal on ajutiselt ladustatud murukattele või selle servale, siis pärast tööde lõpetamist tuleb taastada antud murukatte esialgne olukord. 5.3 TORUSTIKU PAIGALDUS JA KAEVIKU TÄIDE Torustiku aluskiht tuleb valmistada ette vastavalt RIL77 ja EVS-EN 1610:2007 nõuetele ja käesoleva projekti kaevikute lõigetele joonisel VK-5-03. Arvestada täiendavalt tootja nõudeid. Kaevikute algtäite tegemiseks kasutatakse liiva. Materjal peab olema homogeenne, puhas, ühtlane ja suurim osakeste fraktsioon võib olla 20 mm ning osakesi, mis on väiksemad kui 0,02 mm peab olema vähem kui 10%. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid ning savi või liivsavi (kas eraldi või kokku) rohkem kui 15% materjali kaalust. Kaeviku põhi täidetakse tasandatud liiva/killustiku kihiga, mille paksus on vähemalt 150 mm. Toru alusmaterjal, kas väljakaevatud või muu täitepinnas, on teraline materjal, mille terade suurus on vahemikus 0 - 16 mm. Kui toru paigaldatakse väikese kandevõimega pinnasesse (märg pinnas, savi, liivsavi, turvas ja muud orgaanilised pinnased jne) või suure pinnasevee pealevooluga tingimustes, siis tuleb killustik ümbritseda geotekstiiliga. Geotekstiili kasutamise vajaduse otsustab Insener. Enne torustike paigaldamist peab kontrollima torustike ja kaevude tehnilist seisukorda, vajaduse korral tuleb torud puhastada. Torud paigaldada kaeviku põhja nii, et nad toetuksid kogu ulatuses aluskihile. Aluspinnasesse tehakse muhvide / äärikute kohal süvised. Torude paigaldamise katkestamisel tuleb ka nende otsad sulgeda korgiga ja asukoht nähtavalt märgistada. Ehituse ajal OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 15/28 3348_TP_VK-3-01_seletuskiri “Kasepää küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamise projekteerimine” Tööprojekt. Töö nr. 3348 Aadress: Kasepää küla, Mustvee vald, Jõgevamaa 5.06.2024 kaitsta kaevusid ja paigaldatud soojustust mehhanismide poolt tekitavate vigastuste eest. Tagasitäite tegemisel asetatakse materjal samaaegselt enam-vähem samale kõrgusele mõlemale poole toru, kaevu, alustuge, tugisammast või silda. Toru ja kaev peavad säilitama oma esialgse asukoha ja kalde. Kaeviku täitmine külgedelt toimub ettevaatlikult ja mitte paksema kui 150 mm täitekihiga. Iga kiht tihendatakse eraldi käsitsi kuni kuivtihedusaste saavutatud proctorteimi käigus (n. test 12 BS 1377st) on vähemalt 98% maksimumtihendusest, kui toru asub olemasoleva tee all. Kui toru ei asu liikluspiirkonnas ja lepingus määratud uute teede all, siis peab tihendusaste olema vähemalt 90%. Tihendusastme testimine toimub Inseneri poolt määratud kohtades ja keskmiselt 150 – 250 m tagant. Ülejäänud tagasitäide kuni maapinnani asetakse kaevikusse 300 mm kihtidena ja tihendatakse. Torude puhul, mille välisläbimõõt on  200 mm ei rakendata tugevat tihendamist kuni 300 mm kõrguseni toru ülaservast. DN200st suuremate torude puhul on see kõrgus 500 mm. Liikluspiirkondades ei tohi tagasitäitekihi paksus olla suurem kui 200 mm. Töövõtja säilitab tasanduskihi säilimise määratud tasapinnal ja tagab, et tagasitäidetud pinnas oleks rahuldavas olukorras kogu projekti elluviimise perioodil. Vajumise korral pärast tagasitäite tegemist täidetakse kaevik sama klassi materjaliga ja hoitakse täide nõutud kõrgusel. Kui vajumine võib osutuda ohtlikuks inimestele, rajatistele või sõidukitele, siis tehakse taastäitmine samal päeval, kui vajumist märgati või kui sellest informeeriti Töövõtjat. Tihendustestid tehakse vastavalt Inseneri poolt antud juhistele. 5.4 TORUSTIKU SOOJUSTAMINE Kui projekteeritud torustikul ei ole võimalik täita minimaalse rajamissügavuse nõudeid, siis tuleb torustik soojustada. Torustike soojustamisel tuleb kasutada soojustusmaterjali, mis on ette nähtud pinnasesse paigutamiseks, maksimaalse soojusjuhtivusteguriga 0,04 W/mK ja veeimavusega alla 0,2%. Kasutatava soojustusmaterjali koormustaluvus peab vastu pidama pinnase survele millega koormatakse soojustmaterjal. Rajatavad torustikud tuleb soojustada kasutades toru läbimõõdule vastavat EPS100 koorikut (soojustuskihi paksus 30mm) või soojusisolatsiooniplaate, mis vastavad standarditele: EN826, EN1606, EN12087, EN12091. Projekteeritud veetorustikud ja survekanalitorustikud, mis paigaldatakse maapinnale lähemale kui 1,8 m mõõdetuna toru pealt ja isevoolsed kanalisatsioonitorustikud, mis paigaldatakse maapinnale lähemale kui 1,2 m mõõdetuna toru pealt, tuleb soojustada. Survetorustiku ristumisel kraaviga tuleb paigaldada soojustus kui projekteeritud torustiku lae ja kraavi põhja puhasvahe on väiksem kui 1,8m. Isevoolse kanalitorustiku ristumisel kraaviga tuleb paigaldada soojustus kui projekteeritud torustiku ja kraavi põhja puhasvahe on väiksem kui 1,2m. Torustiku ristumisel olemasoleva/ projekteeritud truubiga tuleb paigaldada soojustus kui projekteeritud torustiku ja truubi põhja puhasvahe on väiksem kui 1,2m. 5.5 VEETÕRJE EHITUSKAEVIKUST Ehitusaegne pinnasevee kaevikust eemaldamise lahendus peab garanteerima selle, et ühiskanalisatsiooni ei satuks liiva ja setteid. OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 16/28 3348_TP_VK-3-01_seletuskiri “Kasepää küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamise projekteerimine” Tööprojekt. Töö nr. 3348 Aadress: Kasepää küla, Mustvee vald, Jõgevamaa 5.06.2024 Kaevik tuleb torustiku paigaldamise ajal hoida kuiv pumpamise või nõelfiltrite abil. 5.6 EHITUSTÖÖDE KVALITEET Ehitustööd peavad olema tehtud RIL-77 ja EN 1610 järgi arvestades täiendavaöt tootjate paigaldusjuhendeid. Lubatud tööde paigaldustolerantsid, kui ei ole teisi kokkuleppeid:  Kanalisatsioonitorude projekteeritud kalde korral > 0,5% lubatud kaevudevaheline kalde viga 0,15% ja tasemetolerants ± 50mm  Kanalisatsioonitorude projekteeritud kalde korral 0,3 ÷ 0,5% lubatud kaevudevaheline kalde viga 0,1% ja tasemetolerants ± 30mm  Kanalisatsioonitorude projekteeritud kalde korral <0,3% lubatud kaevudevaheline kalde viga 0,1% ja tasemetolerants ± 20mm  Kanalisatsioonikaevude vaheline kalle peab olema alati > 0%  Kaevude, siibrite, hüdrantide paigaldustolerants plaanis ±200mm; v.a. projekteeritud restkaevud, mis peavad olema paigaldatud nii, et kaevu kaane malmkrae serv oleks vastu äärekivi.  Isevoolne kanalisatsioonitorustik peab kaevust kaevu kulgema sirgelt, lubatud kõrvalekalle horisontaaltasapinnal 1/300 kaevuvahe kohta  Veetoru projekteeritud punkti kõrgusmärk ±100mm  Kanalisatsiooni kaevukaaned peavad jääma betoonkivi pinnast 0 ÷ 5mm madalamal ja asfaltpinnast 0 mm madalamal ning pinnaskattega alal 50 ÷ 100mm allpool maapinda ja järgida MKM määruse 3.08.2015 nr.101 lisas nr.2 esitatud nõudeid  Kaevud tuleb paigaldada vertikaalsesse asendisse ja nende paigaldushälve ei tohi olla suurem kui 10mm/1m . Kõik kaevud, mis ei rahulda neid tingimusi, tuleb paigaldada uuesti. Torude paigaldustöid võib teha üksnes kogenud personal, kelle tööoskusi (kutsetunnistus, väljaõppetunnistus jne) tuleb Insenerile tema nõudmisel tõestada. 5.7 MAHAJÄETAVAD TORUSTIKUD JA KAEVUD Torustiku rajamisel ja rekonstrueerimisel kasutusest välja jäävad torustikud ja kaevud tuleb likvideerida. Projekteeritud torustikuga samas asukohas paiknevad likvideeritavad torustikud tuleb välja kaevata. Projekteeritud torustikust sügavamal ja/või teises plaanilised asukohas paiknevad kasutusest välja jäävad torustikud tuleb otstest sulgeda betooniga. Likvideeritavatel kaevudel tuleb eemaldada ülemine rõngas (rake) koos selle peale jäävate kaevukonstruktsioonidega. Demonteeritavad kaevud võetakse lahti kuni 1.5 m sügavuseni ning kaevud täidetakse ja tihendadakse vastvalt lõpptäitele kehtivatele nõuetele. Plastkaevu likvideerimisel tuleb eemaldada kaevu lagi, täita kaev puistematerjaliga ning see viimane siis tihendada. Sissevoolud mahajäetavatest kaevudest olemasolevatesse torustikesse betoneeritakse kinni, et vältida pinnase sattumist torusse. Kaev tuleb täita sobiva pinnasega ja pinnakate tuleb taastada ümbritsevaga samaväärselt. OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 17/28 3348_TP_VK-3-01_seletuskiri “Kasepää küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamise projekteerimine” Tööprojekt. Töö nr. 3348 Aadress: Kasepää küla, Mustvee vald, Jõgevamaa 5.06.2024 Säilivas kaevus tuleb likvideeritav toruühendus veetihedalt tamponeerida/sulgeda. Kasutusest välja jäävatel veetorustiku sõlmedel tuleb eemaldada kõik sõlme elemendid (sulgarmatuur vms) sulgeda sõlme ühendatud kasutusest välja jäävate torustike otsad betooniga ning juhul, kui sõlm paikneb kaevus, toimida sarnaselt eelnevale. Veetorustiku likvideerimine peab alati toimuma vahetult peatorust hargnemise juures. Likvideerimise tulemusena ei tohi tupikuna töösse jääda vana torustikku. Keelatud on veetorustikku või veeühendust likvideerida siibri või maakraani sulgemise ja spindli eemaldamisega. Sadulühenduse korral tuleb vana sadul eemaldada, ning asendada remondimuhviga. Peatorul paikneva kolmiku või äärikühenduse korral tuleb likvideeritavale hargnemisele paigaldada pimeäärik. Emajõe Veevärk AS kuuluvatel torustikel tagastada malmist kaevuluuk, demonteeritavad sulgseadmed jms Emajõe Veevärk AS-ile. 5.8 OLEMASOLEVATE JA VAREM VALMISEHITATUD EHITISTE JA RATISTEGA ARVESTAMINE Enne töödega alustamist tuleb töövõtjal koostöös võrguvaldajatega rajatiste asukohad täpsustada ja tähistada. Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne asukoht ja mõõt teada ning Töövõtja peab arvestama sellest tulenevate lisakulutustega. Projekteeritud torustike ühendamisel olemasolevatega tuleb olemasolevate mõõdud ja asukohad täpsustada tööde käigus. Olemasolevate hoonete // rajatiste läheduses ehitamisel tuleb valida sobiv tehnoloogia ja tehnika, mis neid ei kahjustaks. Vigastuste tekkimisel tuleb sellest viivitamatult teatada ja viga võimalikult lühikese aja jooksul likvideerida. Töövõtjal on kohustus need kulud kanda. Ehitustööde tegemisel liinirajatiste kaitsetsoonis tuleb täita Majandus- ja kommunikatsiooniministri 25.06.2015 määruse nr. 73 nõudeid. Vt. joonis VK-5-01 – Kaablite kaitsmise ja toestamise skeem ristumisel projekteeritud torustikuga.  Elektrikaabli kaitsmine Elektrikaablite kaitsetsooni ulatus on 1m mõlemale poole arvestades äärmisest kaablist. Enne kaevamistöödega alustamist täpsustada looduses olemasolevate kaablite asukohad kasutades kaabliotsijat. Töötamine kaablite kaitsetsoonis on lubatud ainult võrguvaldaja kirjaliku tööloa alusel. Mehhanismide kasutamine elektrikaablite kaitsetsoonis on keelatud. Kaeviku kaevamisel nähtavale tulevad elektrikaablid kaitsta kahepoolsete kaitsetorudega PVC De110.  Sidekaablite kaitsmine Sideehitise kaitsevöönd on 1 m sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral 1 m välimiste tõmmitsate vundamendi välisservast ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 m vundamendi välisservast. Sideehitiste kaitsevööndis tegutsemine on lubatud sideehitise omaniku poolt väljastatud tegutsemisloa alusel. Enne kaevetöödega alustamist tuleb kohale kutsuda sideehitiste järelevalve esindaja olemasolevate sideehitiste asukohtade ja sügavuste täpsustamiseks ning mahamärkimiseks looduses. Sideehitise omanikul on õigus nõuda pinnases paikneva sideehitise kaitsevööndis tegutsevalt isikult sideehitise täpse asukoha ja sügavuse väljaselgitamiseks selle käsitsi lahtikaevamist. OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 18/28 3348_TP_VK-3-01_seletuskiri “Kasepää küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamise projekteerimine” Tööprojekt. Töö nr. 3348 Aadress: Kasepää küla, Mustvee vald, Jõgevamaa 5.06.2024 Puu likvideerimisel sideehitise kaitsevööndis käsitsi juured välja kaevata, läbi lõigata ja känd eemaldada. Tööde teostajal on kohustus kirjalikult kooskõlastada sideehitiste järelevalve esindajaga kõik tööde käigus ilmnevad sideehitistega seotud ehitusprojekti ja tööde tegemise tingimuste muudatused enne nende realiseerimist. Mehhanismide kasutamine kaitsetsoonis on keelatud. Lahtikaevatud sidetrass tuleb kaitsta vigastuste eest ja turvata parimal võimalikul viisil. Töötamine raske tehnikaga sidekaevude peal ja nendest üle sõita on keelatud. Paralleelkulgemisel sidekanalisatsiooniga (juhul kui kaeviku serv on äärmistele torudele lähemal kui 1 meeter) tohib kaevetöid teostada maksimaalselt nelja meetrisel järjestikusel lõigul ja ainult käsitsi meetodil (labidaga ja ilma mehhanismideta). Sideehitiste terviklikkuse tagamiseks kasutada ebastabiilse pinnase puhul kaevikute toestamiseks standardseid toestuskilpe, sulundseinu, terastugesid koos raketispaneelidega vms. Enne kaevetööde algust ja pinnase või teekatete taastamist teemaal teostatakse kaablikanali või kaitsetorude läbitavuse kontroll ja vajadusel hooldus- või taastamistööd. Tööde teostamiseks pöörduda sideehitiste järelevalve esindaja poole. Sideehitiste järelevalve esindaja vahetu järelevalve all tehtavad tööd: a. projektiga ette nähtud sideehitiste kaitsemeetmete rakendamine b. käsitsi lahtikaevamine sideehitise täpse asukoha ja sügavuse väljaselgitamiseks c. sideehitisega seotud kaetud tööde ja kaeviku tagasitäitmise teostamine d. projektist tingitud või muud järelevalve esindaja poolt ettenähtud juhtumid Enne kaetud tööde akti vormistamist ja sideehitiste katmist kutsutakse kohale sideehitiste järelevalve esindaja teostatud tööde ülevaatuseks. Kui tööde teostamise käigus selgub et rajatavat ehitist ei ole võimalik ehitada ilma Telia Eesti AS sideehitisi teisaldamata, siis võtta täiendavad tehnilised tingimused asendusehitiste projekteerimiseks ning enne asendusrajatiste ehitamist sõlmida sideehitiste ümberpaigutamise leping. Juhul kui olemasolevad, kuid teadmata asukohaga ja sügavusega sideehitised paiknevad teistel asukohtadel ja sügavustel, siis korrigeeritakse vajadusel projektlahendust ehitustööde käigus peale tegeliku sügavuse ja asukoha selgumist projekti omaniku kulul. Purunenud või muul viisil mittevastavate sideehitiste avastamisel ehitustööde käigus tuleb sellest teatada sideehitiste järelevalve esindajale, kes korraldab puuduste kõrvaldamise. Omaalgatuslik sideehitiste ja - ühenduste taastamine ja/või asukohtade muutmine jms ei ole lubatud. Purunenud sidekaablite muhvühendusi või jätke ei tehta kaablikanalisatsiooni- või kaablikaitsetorudes, samuti kõvakattega alal, teede või tänavate all. Sideehitise kahjustamise korral on sideehitise kaitsevööndis tegutsev isik kohustatud: a. koheselt peatama oma tegevuse ja piiritlema ohutsooni märkelintidega b. viivitamata teavitama sideehitise kahjustamisest selle omanikku või tema esindajat c. võtma tarvitusele abinõud sideehitisele edasiste kahjustuste ärahoidmiseks d. kolmandatele isikutele tekkiva ohu korral teavitama neid võimalikust ohuallikast Sideehitiste kahjustuste ja vigastuste likvideerimisega seotud kulud kannab nende põhjustamise eest Töövõtja. Juhul, kui ehitustööde käigus selgub, et projekteeritud torustike asukohad kattuvad maakaablite või sidekaablitorustikega tuleb tehnovõrkude ümberpaigutamine, asendamine või kaitsetorusse OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 19/28 3348_TP_VK-3-01_seletuskiri “Kasepää küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamise projekteerimine” Tööprojekt. Töö nr. 3348 Aadress: Kasepää küla, Mustvee vald, Jõgevamaa 5.06.2024 paigutamine lahendada kohapeal koostöös ehitusjärelevalve ja tehnovõrkude omanikega või esindajatega. Vt. joonis VK-5-02 – Sidekanalisatsioonikaitse. 6 KATSETUSED JA TEOSTUSJOONISED 6.1 ÜLDINE Kõik riiklike ja kohalike õigusaktidega nõutud katsetused, kontrolltoimingud ja inspekteerimised tuleb viia läbi Töövõtja kulul Inseneri osavõtul. Katsetustest tuleb piisavalt vara ette teatada. Kui katsetused ebaõnnestusid tuleb Töövõtja kulul need uuesti teha. Kui Insener nõuab täiendavaid katsetusi ja kontrolltoiminguid, mida ei ole nõutud seadusandluses, kannab katsetustega seotud kulutused Töövõtja ainult sel juhul, kui kontrolltoimingute tulemusena ilmneb objekti mittevastavus kehtestatud nõuetele. Sellisel juhul on ka taaskatsetamine kuni nõutavate tulemuste saavutamiseni Töövõtja kohustus ja toimub tema kulul. 6.2 SURVETORUDE KATSETAMINE Survetorude katsetamine teha vastavalt standardi EVS 921:2014 p 9.10 ja Emajõe Veevärk ettekirjutistele. Survetorude katse tuleb teha enne katte taastamistöid. Survetorustike (sh kõik kinnistuühendused ja ümberühendatud olemasolevad kinnistuühendused) survekatse tehakse kõikidele survetorustikele pärast torustike ehituse või mõne lõigu ehituse lõppu. Korraga testitava torustiku pikkus ei tohi olla üle 500 meetri (erandina võib seda nõuet eirata juhul, kui torustikul ei ole vahepealset sulgarmatuuri). Survekatse on ettenähtud teostada rõhukao meetodil. Proovirõhkuks on 1,5 kordne torustiku töörõhk, kuid mitte alla 10 baar (PN10 torustiku puhul). Katsetused tuleb läbi viia veepumba (kompressori) ja survemahuti või mõne muu seadme abil, millega saab survet tõsta ja hoida nõutud tasemel. Manomeeter peab olema katsetuse täpsusele vastav jaotustäpsusega ja mitte suurema maksimumnäiduga kui 20 baari. Manomeeter peab olema taadeldud ja skaala peab olema vähima jaotusega 0,1 baari. Inseneril on õigus kinnisel meetodil rajatud/rekonstrueeritud torustike survekatse läbiviimisel kohaldada rangemaid nõudeid, näiteks kõrgemat katserõhku. Katse ebaõnnestumisel tuleb katsetuse protseduuri korrata seni, kuni katsetingimused on täidetud. Juhul kui ei õnnestu katsetingimusi täita tuleb torustik välja vahetada. Kõik katsetused tuleb protokollida ja allkirjastada nii Töövõtja kui Inseneri poolt. Kõik kulud torustike katsetamisel kannab Töövõtja. 6.3 ISEVOOLSETE TORUDE KATSETAMINE Pärast torude paigaldamist ja torude ühendamist ning kaevude tihendamist teostab Töövõtja igale kaevudevahelisele torulõigule videouuringu. Videouuringute tegemisest tuleb ette teatada ja Töövõtja on kohustatud võimaldama Inseneri kohaloleku. Lõplik videouuring tuleb teha läbipestud torudes, kus vee voolamist videouuringu ajal ei toimu. Videouuringu kohta peetakse päevikut. Videokaamerad peavad olema varustatud kaldemõõtjaga ning tarkvaraga, mis võimaldab mõõtetulemuste põhjal koostada iga torulõigu kohta kallete graafiku. Kalletemõõtja peab olema Tootja nõuetekohaselt kalibreeritud. Kaameravaatlus teha vastavalt standardile EN 13508-2 ja EVEL-i poolt välja antud OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 20/28 3348_TP_VK-3-01_seletuskiri “Kasepää küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamise projekteerimine” Tööprojekt. Töö nr. 3348 Aadress: Kasepää küla, Mustvee vald, Jõgevamaa 5.06.2024 „Kanalisatsioonitorustiku videovaatluse tõlgendamise juhendile“. Isevoolsete torustike ja kaevude veepidavuse katsed viia läbi vastavalt EVS-EN1610-le kasutades vett. Täite vastavust saab kontrollida tihenduse ja/või toru deformatsiooni kontrolliga. 6.4 TEOSTUSMÕÕDISTAMINE Kõik Lepingu raames rajatud ja rekonstrueeritud rajatised/ehitised tuleb peale väljaehitamist teostusmõõdistada. Teostusmõõdistamine tuleb teostada vastavalt Emajõe Veevärk AS-i Tellija Üldtingimuste pkt 5.4 järgi. 6.5 GIS ANDMETE KOGUMINE JA ESITAMINE Kõikide Lepingu raames rajatud ja rekonstrueeritud rajatiste/ehitiste kohta tuleb koos teostusjoonistega (teostusjoonise aruandega) esitada Tellijale GIS andmestik. Teostusjoonised peavad vastama Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL-i) poolt koostatud nõuetele https://evel.ee/wp-content/uploads/2018/10/EVEL_Geodeesia_N%C3%B5uded_04_07_2018.pdf ja kontrollitud „EVEL Kontroller“ kontrollsüsteemiga. 6.6 KASUTUS- JA HOOLDUSJUHENDID Töövõtja peab koostama või tellima valmistajatehasest kõikide seadmete. Mehhanismide, tööriistade, protsesside, katsemeetodite ja aparatuuri kohta eestikeelsed kasutus- ja hooldusjuhendid ning käsiraamatud. Juhendid ja käsiraamatud peavad olema koostatud sellise detailsusega, et Tellija personal on võimeline peale vastava koolituse läbimist nende järgi käivitama ja juhtima protsesse, hooldama seadmei, tegema igapäevast kontrolli, hooldust ja seadistamist. Juhendid peavad olema koostatud heal asjatundlikul tasemel, järgima sisu loogilist ülesehitust, sisaldama arusaadavaid viiteid nii objektidele kui kka joonistele ning peavad sisaldama vähemalt järgmist:  Juhendi või käsiraamatu kasutusjuhendit ja lühendite seletust  Kõikide süsteemide kirjeldust ja omavahelisi seoseid ning protsesside plokkskeeme  Tavalise töö ja juhtimisrežiimi kirjeldust  Jõu- ja nõrkvoolusüsteemide ning automaatikasüsteemide kirjeldust  Mehhaanikasüsteemide kirjeldust  Konstruktsioonide kirjeldust  Seadmete nimekirja  Graafikuid  Tootjate ja esindajate kontakte  Toodete nimekirju koos identifitseerimiskoodidega  Paigaldamis-, vastuvõtmis- ja katsetamiskirjeldusi koos vajaliku metoodikaga  Käivitamis-, seiskamis-, töörežiimide- ja selle valiku kirjeldusi  Häirete, tehaseseseadete taastamise ja kontrollprotseduuride kirjeldusi  Hoolduse sisu ja intervalli kirjeldusi ning märkuseid selle kohta, millist hooldust või remonti võib teha ainult esindaja või valmistajatehas ise  Andmeid kulumaterjalide kohta  Vigade avastamise metoodika kirjeldusi  Eritööriistade kasutamise juhendeid  Kooste- ja paigaldusjooniseid OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 21/28 3348_TP_VK-3-01_seletuskiri “Kasepää küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamise projekteerimine” Tööprojekt. Töö nr. 3348 Aadress: Kasepää küla, Mustvee vald, Jõgevamaa 5.06.2024  Seadmete jooniseid  Diagramme ja vooluringe  Voodiagramme ja muud sarnanst infot  Varuosade tellimisjuhendit, osade nimekirju  Katsetuste tulemusi  Garantiitingimusi Veetorustike kasutust ja hooldust teostada vastavalt standardile EVS 921:2014 „Veevarustuse välisvõrk“. Kanalisatsioonitorustike kasutust ja hooldust teostada vastavalt standardile EVS 848:2013 „Väliskanalisatsioonivõrk“. Tuletõrjehüdrantide hooldust teostada vastavalt standardile EVS 812-6:2012 „Ehitise tuleohutus, Osa 6 Tuletõrje veevarustus“ 7 KATETE JA HALJASTUSE TAASTAMINE 7.1 ÜLDINE Projektis katete taastamise lahendusega on antud juhised ning nõuded torustike rajamisega rikutud ja/või lõhutud katendite taastamiseks. 7.2 KASUTATUD STANDARDID, JUHENDID NING KRITEERIUMID  Tee projekteerimise normid (Kliimaministri määrus 17.11.2023 nr 71)  Tee ehitamise kvaliteedi nõuded. (MJT 03.08.2015 nr 101)  Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis. (TA 2021)  Killustikust katendikihtide ehitamise juhis. (TA 2022)  Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis. (MNT 05.01.2016. käskkiri nr 0001)  Mustvee valla kaevetööde eeskiri  Linnatänavad EVS 843:2016  Puittaimed haljastuses. Osa 3: Ehitusaegne puude kaitse EVS 939-3:2020 7.3 KATETE EEMALDAMINE – ÜLDIST Enne kaevetöid ning katete eemaldamist fikseerib (fotod) Töövõtja trassikoridori pinnakatted. Fotosid tuleb teha piisaval hulgal, et anda ülevaade kogu ehitusala ja seda ümbritsevate hoonete, rajatiste, haljastuse jne olukorrast. Erilist tähelepanu tuleb pöörata järgmiste objektide fotografeerimisele: - teekatted ja äärekivid, - tehnovõrkude maapealsed osad, - kraavid ja truubid, - piirdeaiad, - väravad ja hekid, - torustike läheduses asuvate hoonete fassaadid, sillutusribad, välitrepid ja – pandused, - liikluskorraldusvahendid, - kõrghaljastus. OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 22/28 3348_TP_VK-3-01_seletuskiri “Kasepää küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamise projekteerimine” Tööprojekt. Töö nr. 3348 Aadress: Kasepää küla, Mustvee vald, Jõgevamaa 5.06.2024 Fotod esitatakse Insenerile digitaalselt, Inseneriga kokkulepitaval andmekandjal. Fotod tuleb üldjuhul teha vahetult enne tööde alustamist, et fikseerida võimalikult täpselt ehituseelne olukord. Juhul kui mingis töölõigus planeeritakse tööde alustamist talvel, tuleb fotod teha enne lumekatte tekkimist. Lisaks fotode tegemisele tuleb kinnispunktide (õhuliinide postid, aiapostid, puud) suhtes markeerida erinevate katete piirid viisil (nt skeemil) mis tagab võimalused hilisemalt olemasoleva olukorra taastamiseks. Tähelepanu! Ehitamisega kaasnevate veoste vedamisel ja muude sõidukite liiklemisel peab kindlustama ehitusobjektilt väljuvate sõidukite rehvide puhtuse ja vältima ehitusprahi, pinnase, tolmu ning vee kandumise väljapoole ehitusobjekti piire. Juhul kui hooldusala asub väljaspool ehitusobjekti tuleb kavandada ja tagada ka selle ala ehitusjärgne heakorrastamine. 7.3.1 Asfaltkatte, Ääre- ja tänavakivide ning haljastuse eemaldamine Asfaltkatted tuleb võimalusel eemaldada freesimise teel, kasutades selleks ettenähtud tehnikat. Eemaldatava asfaltkatte minimaalse laiuse määrab rajatava kaeviku pealtlaius, misjuures tuleb asfaltkate eemaldada vähemalt 0,5 m kaugusel kaeviku servast. Lisaks kattetaastuse asendiplaanil viidatud asfaldi taastamisele on Töövõtja kohustatud eemaldama ning hiljem taastama ka selle asfaltkatte, mis saab Töövõtja tegevuste tõttu kahjustada (praod, vajunud alad jne). Freeslõigete servad peavad olema võimalikult sirged. Katendi osalisel eemaldamisel (parklates või teedel) on lubatud kasutada ainult 90°, 45° ja 0° lõikeid, parkla piiride või tee telgjoone suhtes. Kaeve- ning ehitustöid segavad ääre ja tänavakivid tuleb eemaldada viisil, mis väldib nende vigastamist ning võimaldab nende hilisemat taaskasutust. Eemaldamise või ehitustööde käigus kahjustunud ja purunenud äärekivid tuleb kasutusest kõrvaldada ning asendada uutega. Haljastuse kasvupinnase kiht eemaldatakse selle kogu paksuses ning ulatuses kõikjalt, kus see on olemas ning eemaldamine on vajalik, et tagada sobivad tingimused projektlahenduse realiseerimiseks. Kui eemaldatud kasvupinnast kasutatakse hilisemal tagasitäitel haljastuse taastamiseks, tuleb see ladustada eraldi muust väljakaevatud pinnasest. Ajutiseks vaheladustamiseks vajalikud kohad tuleb leida ning kooskõlastada Töövõtjal. 7.4 KESKKONNANÕUDED TÖÖDE LÄBIVIIMISEL Töövõtja peab oma tegevuses lähtuma headest ehitustavadest ning ei tohi kahjustada keskkonda. Käesolevas projektis tuleb juhinduda Jäätmeseadusest ja projekti ala valdade jäätmekäitlus eeskirjadest. Kaevetöödel kaevandatavad pinnased tuleb vedada ajutisele ladestus platsile või eemaldada objektilt. Ajutiste ladestusplatside asukohad objektil ja ära veetava pinnase ladestuskohad valib töövõtja kooskõlastades need Transpordiameti ja kohaliku omavalitsusega. Kõik ehitustööde ajal ajutiselt hõivatud tööpiirkonnad tuleb lepingu lõppedes taastada nende endises seisukorras. Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 23/28 3348_TP_VK-3-01_seletuskiri “Kasepää küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamise projekteerimine” Tööprojekt. Töö nr. 3348 Aadress: Kasepää küla, Mustvee vald, Jõgevamaa 5.06.2024 käitlusele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. 7.5 KATENDI KONSTRUKTSIOONID KATENDI TÜÜP: Ühekihiline sõidutee asfaltbetoon katend (14110 Murru-Mustvee tee) Katendi kiht Kihi paksus asfaltbetoon AC 16 surf (tardkivim) h= 6 cm killustikust alus fr. 32/63 (E≥170 MPa) kiilumisega h= 25 cm Dreenkiht. Tolmusisaldus alla 7% ja savisisaldus alla 2%; Kt≥0,98 h≥ 30 cm olemasolev sobilik aluspinnas, täitepinnas. Tolmusisaldus alla 15% ja savisisaldus alla 2% KATENDI TÜÜP: Ühekihiline sõidutee asfaltbetoon katend Katendi kiht Kihi paksus asfaltbetoon AC 16 surf (tardkivim) h= 6 cm killustikust alus fr. 32/63 (E≥170 MPa) kiilumisega h= 20 cm olemasolev sobilik aluspinnas, täitepinnas KATENDI TÜÜP: Kruuskatend Katendi kiht Kihi paksus Purustatud kruus, kivimaterjali segu 0/31,5 10 cm Kruus, kivimaterjali segu 0/63 20 cm Täiteliiv vajadusel olemasolev sobilik aluspinnas Kt≥0,95 KATENDI TÜÜP: Killustikkatend Katendi kiht Kihi paksus killustikust alus fr. 16/32 (E≥170 MPa) kiilumisega h= 25 cm dreenkiht, k≥1,0m/ööp, Kt≥0,98 h≥ 25 cm täiteliiv, k≥0,5m/ööp, Kt≥0,98 (sügavamal kui 1,00 m katte vajadusel pinnast Kt≥0,95) olemasolev sobilik aluspinnas KATENDI TÜÜP: Betoonkivisillutiskatendi taastamine (mitte sõidutee alas) Katendi kiht Kihi paksus Betoonkivi Vastavalt kivitüübile Tasandatud liivast sängituskiht h= 2-3 cm killustikust alus fr. 16/32 (E≥170 MPa) kiilumisega h= 20 cm dreenkiht, Kt≥0,98 h≥ 20 cm täiteliiv, k≥0,5m/ööp, Kt≥0,98 (sügavamal kui 1,00 m katte vajadusel OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 24/28 3348_TP_VK-3-01_seletuskiri “Kasepää küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamise projekteerimine” Tööprojekt. Töö nr. 3348 Aadress: Kasepää küla, Mustvee vald, Jõgevamaa 5.06.2024 pinnast Kt≥0,95) olemasolev sobilik aluspinnas KATENDI TÜÜP: Betoonkivisillutiskatendi taastamine sõidutee alas Katendi kiht Kihi paksus Betoonkivi Vastavalt kivitüübile Tasandatud liivast sängituskiht h= 2-3 cm killustikust alus fr. 32/63 (E≥170 MPa) kiilumisega h= 25 cm dreenkiht, k≥1,0m/ööp, Kt≥0,98 h≥ 25 cm täiteliiv, k≥0,5m/ööp, Kt≥0,98 (sügavamal kui 1,00 m katte vajadusel pinnast Kt≥0,95) olemasolev sobilik aluspinnas KATENDI TÜÜP: Haljasalade murukate Katendi kiht Kihi paksus murukülv kasvumuld h= 15 cm Täiteliiv (vajadusel) olemasolev pinnas 7.5.1 Asfaltsegud Asfaltsegude jämetäitematerjalide nõuded on määratud standardis: „EVS 901-3:2021“. Jõustunud EVS Teataja 2021. aasta veebruarikuu numbris.  Nõuded AC 16 surf segude jäme- ja fraktsioneerimata täitematerjalidele. Tabel 7 (900≤AKÖL<1500) (tardkivim). 7.5.2 Killlustikalus Killustikalustes kasutatavate materjalide omadused ja paigaldus peavad vastama alljärgnevale juhisele ja selles viidatud standarditele, arvestades projektis toodud nõudeid: Killustikust katendikihtide ehitamise juhend (TA 2022). Kinnitatud 26.01.2022 1.1-7/22/43. Kivimaterjali kvaliteedinõuded ja killustikaluse elastsusmoodul tihendatud aluse pinnal mõõdetuna INSPECTOR või LOADMAN seadmetega:  Sõidutee killustikalus rajada kiilumismeetodil fr. 32/63 (valida vastavalt juhises oleva punktile: 4.3.2), Emin≥170 MPa. Minimaalsed nõuded peavad vastama tulp Nr. 6 (juhis 2016-012, tabel 1) omadustele (AKÖL 20 500-3000). OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 25/28 3348_TP_VK-3-01_seletuskiri “Kasepää küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamise projekteerimine” Tööprojekt. Töö nr. 3348 Aadress: Kasepää küla, Mustvee vald, Jõgevamaa 5.06.2024 7.5.3 Dreenkiht Dreenkihi ning pealis- ja aluspind planeeritakse projektis ette antud kalleteni ja tihendatakse vähemalt tihendustegurini 0,98. Riigitee 14110 Murru-Mustvee tee taastamisel peab olema dreenkihil ja kaeviku tagasitäitel tagatud järgnevad nõuded:  Dreenkiht - tolmusisaldus alla 7% ja savisisaldus alla 2%.  Kaeviku alumise osa tagasitäide - - tolmusisaldus alla 15% ja savisisaldus alla 2%. 7.5.4 TÄIDE KARJÄÄRI MATERJALIST Projektlahendi kohased täited ja muldkehad ehitatakse välja materjalidest, mis vastavad mulde materjalidele püstitatud nõuetele. Vastavalt katendi konstruktsioonidele dreenkihi alla kavandatava täitepinnasena võimalusel kasutada olemasolevat välja kaevatud pinnast. Tagasitäide peab vastama tingimustele: tolmusisaldus alla 15% ja savisisaldus alla 2%. Täitepinnas, arvestatuna dreenkihi alt, tihendada tihendustegurini 0,98 (0,4m katendi alla). Sügavamale jääv osa tihendada tihendustegurini 0,95. Muldkeha aluspinnas ja täitematerjali kihid peavad nõuetekohaselt olema tihendatud ja täidetud peab olema tingimus Ev2/Ev1 <2,3. Tihendatud muldkeha täitematerjali pealmise kihi pealt tuleb plaatkoormuskatsega saavutada kandevõime Ev2>45MPa. Kui selle nõude täitmine ei ole täielikult võimalik, siis on vaja saavutada kandevõime liivakihi pealt 57 MPa sõiduteel ja 55 MPa kõnniteel. Liivpinnastest muldkeha tihendamist tuleb kontrollida tee-tänava ristlõike kolmes punktis iga 50m tagant. 7.5.5 Kruuskate Kruuskate: Terastikuline koostis – „Tee ja teetööde kvaliteedinõuded“, Lisa 10, Positsioon 6. Kvaliteedi minimaalsed nõuded – EVS-EN 13242:2006+A1:2008, – LA35; FI35; F4 Tugipeenar: Terastikuline koostis- „Tee ja teetööde kvaliteedinõuded“, Lisa 10, Positsioon 5. Kvaliteedi minimaalsed nõuded – EVS-EN 13242:2006+A1:2008, – LA35; FI35; F4 Tugipeenra ja kruuskatte elastsusmoodul mõõdetuna LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega kruus-katte või tugipeenra keskelt peab olema Emin≥ 130 MPa. 7.6 SÕPRUSE TÄNAVA – TEE NR 14110 MURRU-MUSTVEE TEE TAASTAMINE 14110 Murru-Mustvee tee on kahesuunaline, kus mõlemas suunas on üks sõidurada. Projekteeritud lõigus olemasoleva tee asfaltkattega osa laius varieeruv lõiguti 3,6st meetrist kuni 5,3 meetrini. Torustike rajamise järgselt sõidutee taastamisel on lahenduseks ühtlane 4,5m laine 2-poolse kaldega 1-kihiline asfaltkattega tee koos 0,5m laiuste kruusast teepeenardega. Projekteeritavas lõigus esineb mõned kitsamad kohad kus olemasolevad majad on teele väga lähedal – seal võib kokkuleppel Transpordiameti ja OJV-ga tee taastamise lahendusel asfaltkattega tee laiust vähendada sarnaselt olemasoleva olukorraga (N: Sõpruse tn 117 ja 119 juures). OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 26/28 3348_TP_VK-3-01_seletuskiri “Kasepää küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamise projekteerimine” Tööprojekt. Töö nr. 3348 Aadress: Kasepää küla, Mustvee vald, Jõgevamaa 5.06.2024 Lubatud sõidukiirus antud lõigul on 50 km/t. Lõigul esinevad mahasõidud mõlemal pool maanteed. Piki tänavat asuvad elamumaad. Ehitustööde käigus täpsustatakse olemasolevat teekonstruktsiooni ning vajadusel muudetakse projekteeritud katete taastamise lahendust kokkuleppelTranspordiametiga. 7.7 KATTETAASTUS – ÜLDIST Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (kruus, muru, asfalt, kraavid jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt olemas olnud mahus. Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi. Taastada tuleb ka tööde käigus rikutud või likvideeritud tänava markeeringud (nt ülekäikude või parkimiskohtade joonimised jms). Tööde käigus teisaldatud liikluskorraldusvahendid tuleb paigaldada nende algsetesse asukohtadesse. Üldjuhul taastatakse kate ehituseelse kattega samatüübilisena, lähtudes seda tüüpi uue katte rajamise tingimustest ja kvaliteedinõuetest. Kaevetöödele eelnenud pinnakatte liik ja paksus fikseeritakse kaevetööde käigus Inseneri poolt. Katete taastamisel tuleb jälgida, et taastatud katete kalded oleks suunatud hoonetest eemale, et oleks välistatud vee voolamine ja kogunemine hoone vundamendi ja sokli lähedusse. 7.7.1 Asfaltkatte taastamine Asfaltkatte taastamisel tuleb lähtuda seadusandluses tulenevatest ja/või Transpordiameti ning kohaliku omavalitsuse poolt kinnitatud normidest ja nõuetest. Asfaltkate laotamist tuleb teostada kuumvuukidega. Enne asfaltkatte taastamist tuleb olemasoleva asfaltkatte servad ning katte pind puhastada tolmust ja porist ning kuivatada enne bituumenemulsiooniga katmist. Kõik olemasoleva asfaltkatte servad tuleb ühtlaselt katta bituumenemulsiooniga. Asfaltkatte töövuukide arv peab olema minimaalne. Väikesed asfalteeritavad alad (kuni 20 m²) tuleb tingimata asfalteerida ilma töövuukideta. Töövuugid ja vana ning uue asfaldi liited tuleb katta bituumenemulsiooniga ja peeneteralise graniitkillustikuga. Kaevuluugid tuleb asfalteerimisel paigaldada teepinnaga samale tasapinnale ning sama kaldega. Taastatava asfaltkatte ebatasasus ei tohi ületada 3 mm/3 m risti tänavat ja 4 mm/3 m piki tänavat. Olemasolevate kanalisatsioonikaevude ümber taastada asfaltkate vähemalt 50 cm kauguselt kaevukaanest. Keelatud on asfalteerimistööde teostamine kui valitsevad ilmastikutingimused (nt vihm, temperatuur) tingivad ebakvaliteetse tulemi. 7.7.2 Haljastuse taastamine Enne kaevetöid eemaldatud või juurde hangitud kasvupinnas tuleb paigaldada haljastatavale alale viisil ning paksuses, mis pärast pinna mururulliga tihendamist tagab kasvupinnase minimaalse kihipaksuse 0,15 m. Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive või muid võõrkehi suurusega üle 20 mm. Pärast tihenemist peab taastatud ala jääma ümbritseva maapinnaga samale tasapinnale ning olema piisavalt tasane käsimuruniitjaga niitmiseks. Haljasalal asuvad kaevuluugi tuleb paigaldada ümbritsevast maapinnast 50 mm kõrgemale. OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 27/28 3348_TP_VK-3-01_seletuskiri “Kasepää küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamise projekteerimine” Tööprojekt. Töö nr. 3348 Aadress: Kasepää küla, Mustvee vald, Jõgevamaa 5.06.2024 Maapind tuleb planeerida kaevuluukidest ja kapedest eemale kaldega 1:20, et tagada haljasala niidetavus ning vältida pinnavee sissevoolu kaevudesse. Haljasalal kasvanud muru taastamiseks tuleb alale külvata omavalitsuse heakorraspetsialisti või kinnistuomaniku poolt heakskiidetud muruseeme, külvinormiga 20...30 g/m2. Muruseemne külvamiseks sobilikuks ajavahemikuks loetakse perioodi 1. maist 1. septembrini. Kokkuleppel kohaliku Transpordiameti, omavalitsuse või kinnistuomanikuga võib muru taastamiseks kasutada ka mätastust. Haljastatud pindade taastamise juurde kuulub ka muru hooldamine kuni selle täieliku tärkamiseni kogu haljastatud ala ulatuses. Esimese muru niitmise teostab Töövõtja. Kaevetöö tegemisel säilitatavate puude läheduses, kus võib olla tegemist kergesti variseva pinnasega, rajatakse tugiseinad, millega välditakse juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise tagajärjel. Kaevetööga seotud alal piiratakse üksikpuud või puude ja põõsaste grupid piki juurestiku kaitseala piiri ajutise piirdeaiaga. Kaevetöö tegemisel juurestiku kaitsealal paigaldatakse puudele tüvekaitsed ning kaevetöö tehakse käsitsi. Kõikide puude juures tuleb teha erilise tähelepanuga kahjustamata puude juuri. Tehnovõrkude paigaldamist segavate üle 4cm läbimõõduga puujuurte läbilõikamine kooskõlastatakse keskkonnaspetsialistiga. Peenemad juured lõigatakse läbi sirgelt terava lõikevahendiga. Kuivaperioodil kastetakse kahjustatud juurtega puid ning paljastunud juured kaetakse kuivamise vältimiseks. Liiklemise või materjalide ladustamise vajadusel juurestiku kaitsealal kaetakse maapind viisil, mis välistab pinnase tihenemise. Kaevetööd segavate puude raie ning okste kärpimine on lubatud vaid kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialisti poolt väljastatud kirjaliku loa alusel. (Tvk m 15.05.2008 nr 19 jõust. 22.05.2008) Tee maa-ala tuleb puhastada võsast, põõsastest, kividest, prügist jne. Langetada tuleb asendiplaanil näidatud võsa, põõsad ja üksikud puud. Likvideeritavate puude ja võsa kännud juurida ning utiliseerida. Jäätmete utiliseerimise kohustus on Töövõtjal. Võimalusel tuleb puid maksimaalselt säilitada. Juurestiku kaitseala ulatuses teostada kaevetööd käsitsi (seadmest võib kasutada AirSpade või analoog). Jälgida, et peale ehitustööde lõppemist ei oleks puudel tööde käigus vigastada saanud oksi – need peab eemaldama. Oksad kärpida kõrgusgabariidi tagamiseks sõidutee kattest 5,5 m kõrguselt ning jalgtee kattest 2,5 m kõrguselt. OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 28/28 3348_TP_VK-3-01_seletuskiri “Kasepää küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamise projekteerimine” Tööprojekt. Töö nr. 3348 Aadress: Kasepää küla, Mustvee vald, Jõgevamaa 5.06.2024 8 KESKKONNAMEETMED JA JÄÄTMEKAVA 8.1 ÜLDINE Keskkonnakaitse alased õigusaktid on loetletud seletuskirja peatüksi 1.2.3. Keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevatel aladel vastutab Ehituse Töövõtja vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja kelleks on Töövõtja kui ei ole teisiti kokku lepitud. Kaevetööde tegemisel juhinduda:  Kaevetöö tegemisel säilitatavate puude läheduses, kus võib olla tegemist kergesti variseva pinnasega, rajatakse tugiseinad, mis väldivad juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise tagajärjel.  Kaevetööga seotud alal piiratakse üksikpuud või puude ja põõsaste grupid piki juurestiku kaitseala piiri ajutise piirdeaiaga.  Kaevetöö tegemisel juurestiku kaitsealal paigaldatakse puudele tüvekaitsed ning kaevetöö tehakse kas käsitsi või kinnisel viisil sügavamal kui 1m.  Tehnovõrkude paigaldamist segavate üle 4cm läbimõõduga puujuurte läbilõikamine tuleb otsustada koha järgi. Peenemad juured lõigatakse läbi sirgelt terava lõikevahendiga.  Kuivaperioodil kastetakse kahjustatud juurtega puid ning paljastunud juured kaetakse kuivamise vältimiseks.  Liiklemise või materjalide ladustamise vajadusel juurestiku kaitsealal kaetakse maapind viisil, mis välistab pinnase tihenemise.  Kaevetööd segavate puude raie ning okste kärpimine on lubatud vaid kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud kirjaliku loa alusel. 8.2 JÄÄTMEKÄITLUS Ehituse käigus tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ehitustegevuse käigus tekkinud jäätmed peab üle andma jäätmekäitlejale kellel on vastavate jäätmete käitlemise õigus. Jäätmete käitlemisel tuleb jälgida kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja kelleks on Töövõtja kui ei ole teisiti kokku lepitud. Jäätmete äravedajal on nõutav jäätmeluba. Torustike ja kaevude likvideerimisel juhinduda täiendavalt Emajõe Veevärk AS nõuetest. Emajõe Veevärk AS-ile kuuluvate torustike kaevude luugid ja sulgarmatuur eemaldada ja anda üle omanikule. Kui torustik jääb avatud kaevikusse, siis see eemaldada ja utiliseerida. Ehitustööde lõpetamisel vormistada jäätmeõiend, mis tuleb esitada kohalikule omavalitsusele ning lisada see ehitise ülevaatusdokumentide hulka. Koostas : Revo Dobozi Vastutav spetsialist: Janno Erm (VK) /allkirjastatud digitaalselt/ Vastutav spetsialist: Vadim Mahkats (TL) /allkirjastatud digitaalselt/ OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 29/28 3348_TP_VK-3-01_seletuskiri “Kasepää küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamise projekteerimine” Tööprojekt. Töö nr. 3348 Aadress: Kasepää küla, Mustvee vald, Jõgevamaa 5.06.2024 OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 30/28 3348_TP_VK-3-01_seletuskiri  V1 K1 V1 K1 V1 K1 K1 V1 K1 V1 V1K1 V1K1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 K1 V1 Sõpru se Murru 14110 tn / -Must vee t ee V V K1 V1 V K1 V V1 V Kooli tn V2 V KS2 V V2 V KS2 V X VX X V2 X VX KS2 X V2 VX X KS2 V X V2 XV X KS2 V2 XV X XV KS2 V2 X X V X KS2 V2 VX X VX KS2 V2 X XV X V2 KS2 XV X X V V2 KS2 X VX X V2 VX KS2 X VX V2 X KS2 V X V2 XV X X X X XV V X V X V K1 X KS1 V1 X K1 X X KS1 V1 K1 X X KS1 V1 X K1 X X X KS1 K1 V1 X X KS1 K1 V1 XX X KS1 K1 V1 X X KS1 K1 V1 X X K1 V1 KS1 X X X K1 X KS1 V1 X X K1 V1 KS1 XX K1 V1 KS1 XX X K1 X KS1 V1 X K1 X KS1 X V1 X X KS1 K1 V1 X X KS1 K1 V1 X X X K1 KS1 X X X X X K1 V1 KS1 X X K1 V1 KS1 X X X K1 V1 KS1 X X X K1 V1 KS1 X X K1 V1 KS1 X R2 0 X X V1 K1 KS1 X X V1 X X X K1 V1 X X X X X K1 V1 X K1 X V1 X X X X V1 X K1 X X K1 V1 K1 V1 K1 V1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 K1 V1 K1 V1 V1 K1 V1 K1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 V1 K1 K1 K1 K1 V1 K1 V1 KS1 V1 V1 K1 KS1 V1 K1 KS1 V1 K1 KS1V1 K1 KS1 V1KS1 K1 V1 KS1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 KS1 KS1 K1 KS1 V1 K1 KS1 V1 K1 V1 KS1 K1 V1 KS1 V1 K1 KS1 V1 K1 KS1 V1 K1 KS1 K1 V1 KS1 K1 V1 KS1 K1 V1 KS1 K1 V1 KS1 43 K1 V1 KS1 K1 V1 KS1 K1 V1 KS1 A V1 K1 KS1 o K1 V1 KS1 V1 K1 V1 KS1 K1 V1 K1 KS1 V1 KS1V1 K1 vere KS1 V1 K1 - KS1 V1 K1 K1 KS1 K K1 KS1 R20 K1 V1 a V1 K1 V1 K1 V1 K1 l V1 K1 V1 V1 K1 K1 V1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 K1 V1 V1 K1 V1 K1 K1 last V1 V1 K1 K1 V1 K1 V1 V1 K1 V1 K1 V1 V1 K1 e- V1 K1 Oj V1 K1 at K1 V1 n K1 V1 K1 V1 Ome K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 K1 K1 du V1 V1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 K1 V1 K1 V1 K1 V1K1 V1 K1V1 V1 K1V1 K1 tee K1 V1 K1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 K1 V1 K1 V1 K1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 V1 K1 V1 K1 V2 KS2 V2 KS2 V2 KS2 V2 KS2 V2 KS2 V2KS2 V1 KS1 K1 V1 K1 KS1 V1 K1 KS1 V1 V1K1 KS1 K1 KS1 K1 V1 V1 K1 KS1 K1 KS1 V1 K1 KS1 V1 K1 KS1 V1 K1 V1 KS1 K1 V1 KS1 K1 V1 KS1 K1 V1 KS1 R2 0 KS1K1 V1 V1 K1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 K1 V1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 V1 K1 V1 K1 V1 V1 K1 V1 K1 K1 V1 V1 K1 K1 V1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 V1 K1 KS2 V2 KS2 V2 V2 KS2 Sõpru e tn s Muudatuse nr Kuupäev Projekteerija Vastutav spetsialist Selgitus Projekteerija Töö nimetus Töö tellija "Kasepää küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamise Emajõe Veevärk AS projekteerimine" Joonise nimetus Töö väljaandmise aeg OÜ KESKKONNAPROJEKT A: Ringtee 12, 50105 Tartu Üldplaan. 23.04.2024 T: +372 7305 060 Asendiplaani jooniste paiknemine. Joonise digiaadress E: [email protected] MTR reg nr EP10769210-0001 Vastutav spetsialist Allkiri Objekti aadress Projekti staadium Töö number /allkirjastatud Janno Erm digitaalselt/ Kasepää küla, Mustvee vald, TP 3348 Projekteeris Allkiri Jõgeva maakond Mõõtkava Joonise number /allkirjastatud Tatjana Akhtyrtseva digitaalselt/ VK-4-00  V V V V Tingmärgid: Projekteeritud kommunikatsioonid : V Sõpruse tn 88 hoones sulgeda veeühendus, mis Proj. isevoolne ühiskanalisatsioonitoru X VX läheb Sõpruse tn 90 poole. Olemasolevad kommunikatsioonid : K1 K3 Proj. isevoolne kanalisatsioonitoru, finantseerib kinnistu omanik X Olemasolev reoveekanalisatsioon VX Proj. kinnistusisene kanalisatsioonitoru X X K11 V X Olemasolev survekanalisatsioon V 33,00 XV V1 Proj. ühisveetorustik VX X VHK-1 XV Olemasolev sademeveekanalisatsioon 30,90 X XV X V2 Proj. ühisveetorustik (kinniselt rajatav) X 33,08 V X X Olemasolev veetorustik V3 Proj. ühisveetorustik, finantseerib kinnistu omanik VX 30,98 X VX Olemasolev madalpingekaabel V11 Proj. kinnistusisene veetorustik 33,06 X 33,03 VLP-129 Olemasolev madalpinge õhuliin V-0 30,96 XV 33,05 KS1 Proj. surveline ühiskanalisatsioonitoru 30,96 33,00 X XV KS-11 30,95 Olemasolev keskpinge õhuliin 33,09 Olemasolev sidekaabel KS2 Proj. surveline ühiskanalisatsioonitoru, kinniselt rajatav 30,75 V-1 X V X 30,90 Orienteeruv puurimiskaeviku Olemasolev sidekanalisatsioon X VX Sulgeda Proj. isevoolse kanalisatsiooni kaev asukoht. Olemasolev side õhuliin 0 De11 X Proj. isevoolse kanalisatsiooni otsakork L=2,6 De11 L=3 60 0 L= 10 VX i=0,0 ,8 L=2,80 De50 L=0,5 V 9,5 De← 1 1 Olemasolev truup K1 De11 0 L= 9,2 X VX Proj. survekanalisatsiooni sõlm De20 V1 Proj. veetorustiku sõlm De5 0 L= ← 18,2 i= K1 X V X Kinnistu piir 0,007 V2 32,93 X 33,18 V X Proj. veetorustiku maakraan/liitumispunkt De11 L=4,10 KS2 V2 V-2 31,08 XV Proj. ühisveetorustiku siiber 30,83 X KS2 V2 Proj. maa-alune hüdrant-tüüpi veetorustiku läbipesukaev De11 0 K 2 L=57,1 33,08 KK-02 Proj. veetorustiku läbipesukaev DeS V2 V-3 30,98 Ø400 V 110 L =53,5 X X X Likvideeritav/ maha jäätav torustik V KS2 V2 33,11 RVP-1 33,08 V-7 Ø1600 Likvideeritav objekt KS2 V2 33,14 1) 31,30 31,01 VLP-36 31,04 32,85 33,00 Soojustus KS2 V2 2) 31,30 33,00 V 3) 31,30 30,75 32,84 1) 30,90 33,03 VK2S2 4) 31,30 32,99 2) 30,20 Proj. reoveekanalisatsiooni pumpla V-1A 32,85 31,18 30,93 V 2 De11 33,06 33,14 1,78 30,89 VLP-3 VLP-6 30,75 32,85 2,80 Pumpla luugi koos kujaga KK-104 KS2 0 L= 33,3 V-4 30,96 Pumpla elektri liitumiskilbi OK-1 Ø560 De11 V2 31,58 31,20 avanemise suund. 0 L=33 ,3 KS2 32,96 perspektiivne asukoht. ← De160 L=38,4 i=0,007 Proj. torustiku läbimõõt, pikkus (m), voolusuund, lang Ø560 33,06 32,98 KS-1 V2 33,13 30,86 30,96 KS2 33,06 KS-6 31,03 32,90 32,88 - proj. ühiskanalisatsiooni kontrollkaevu tähis 1) 30,86 V-5 33,09 KK-28 L=0,6 33,10 KS-9 30,80 L=3,60 De40 V2 30,96 1) 30,73 2) 30,86 De11 0 L= 30,90 32,84 30,78 32,81 Ø400 - proj. kaevu läbimõõt KS2 V2 24,0 L=7 0 10 3) 30,97 i=0,0 ,1 2,37 16 De11 30,71 De← 32,88 De4 0 L=24 30,74 2,12 32,93 ,2 KS2 32,96 33,00 32,85 32,87 VLP-102 48,60 - ol.oleva maapinna kõrgusmärk KS-2 30,83 V2 VLP-4 30,90 X 33,08 33,10 31,19 VLP-5 30,78 1) 46,50 - väljuva toru põhja kõrgusmärk De=3,4 KS-3 30,98 31,36 30,77 KK-13 L 33,07 11 31,10 33,00 32,96 2) 46,50 - siseneva toru põhja kõrgusmärk KS-7 30,97 Ø400 L=4,9 L=0,5 De32 0 V-14 VLP-7 30,86 32,84 X 3) 46,90 - siseneva toru põhja kõrgusmärk De=2,0 33,11 0 De110 30,90 VLP-8 11 K1 KS1 De110 L=32,3 V-10 32,81 30,74 2,12 - torustiku sügavus maapinnast L V1 32,94 L=5,90 31,01 0 L=32,0 16 i=0,01 De← KS1 33,06 31,15 X K1 1) 30,35 X De160 V1 32,90 V-15 30,96 32,95 32,95 35,35 - ol.oleva maapinna kõrgusmärk V-12 30,80 De32 L=3→ De32 L=5, L=0,5 KS1 De32 X 4,8 i= K1 V1 De110 2) 30,35 33,90 - toru põhja kõrgusmärk De32 L=5,3L=0,5 De32 X 0,006 L=1,4 33,11 31,29 30,85 3) 31,27 KK-16 Orienteeruv puurimiskaeviku X K1 KS-8 33,00 3 X KS1 V1 De110 L= KS1 43,7 31,01 33,00 KS-14 30,90 33,31 2,59 Ø400 48,15 - ol.oleva maapinna kõrgusmärk asukoht. De110 L= X K1 KS-10 VLP-105 KS-4 46,20 i=0,010 - proj. survekanalitoru sõlme tähis 160 i= L=4 60 41,9 L=6,4 V1 33,05 De → KK-01 X KS1 0, ,5 De← K1 33,47 31,21 L= e32 0 30,90 1 X 6 V1 01 33,04 33,03 X KS1 - toru lae kõrgusmärk 4, De160 L= → K1 32,97 33,00 De32 L=5,2L=0,5 De32 Ø560 D X 30,95 KS-4 30,94 KS-5 30,73 V1 i=0,010 43 33,07 De160 ,3 i=0,006 KS1 KS-13 30,87 L=6,4 X K1 31,37 L=4,8 De32 L=0,7 X V1 1) 30,74 ← K1 KS1 De110 L=27 De110 - ol.oleva maapinna kõrgusmärk L= e32 X X ,0 48,15 i=0,010 30,97 6 V1 De160 L=0,5 1 X De32 L=6,0 De32 L=6,2 KS 33,03 2) 31,24 0, De110 L=1,4 L=4,8 L=0,5 33,00 X K1 De32 De32 V-4 46,20 V1 - proj. veetoru sõlme tähis D X 32,85 ← V11 KS De32 V-6 30,93 X i=0,010 i=0,010 → K1 L=3,4 33,32 i=0,005 De160 De160 De110 L=40,0 L=7,0 L=6,0 33,11 X X De160 L=25 VLP-9 30,75 3) 30,74 L=1,12 1) 31,51 ,2 i=0,006 De110 L=K1 L=1,7 DeX32 ← KS1 ← X De110 L=37,5 - toru lae kõrgusmärk V-8 De3 X 26,2 32,95 X X K1 V1 KS1 31,32 32,85 4) 31,24 32,94 i=0,010 2) 31,51 31,01 X V1 De110 V-19 L=0,5 L=3,4 KS1 De160 K1 VHK-2 30,75 De110 De32 De32 L=5,8 X L=4,6 → De110 L=27,0 33,06 KK-17 i=0,010 De160 L=18 160 X V1 KS1 33,08 L=7,0 X ,8 L=3,8 De110 L=5,6 30,85 - ol.oleva maapinna kõrgusmärk De200 ← i=0,006 2,26 5,4 L=5,6 1,49 K1 De110 L=19,9 VLP-106 32,93 30,84 De← X V1 KS1 De110 L=27,6 48,15 i=0,010 X De160 → Ø400 → X K1 L=3,2 KS1 X De160 L=23, V1 KS1 KS1 De110 L=19,4 De110 L=9,2 30,96 V-22 30,83 32,66 VLP-2 46,50 - proj. maakraani tähis De32 L= X 1 i=0,006 30,50 → X X V1 X K1 K1 V1 KS1 KS1 33,03 i=0,010 X KS1 De160 X X K1 V1 L=0,5L=3,0 V1 L=2,9 De32 De32 De110 L=10,4 K1 X X → De160 L=27,6 i=0,006 K1 → K1 V1 V1 De110 L= VLP-11 31,00 - toru lae kõrgusmärk → 33,07 X X K1 12,1 32,77 L=3,1 De160 L=19,4 i=0,006 L= e32 X 32,95 32,75 De32 30,93 i=0,009 X→ 0 X → 1,6 De160 V1 X V-9 30,97 L=3,1 De16 X De160 L=11,5 i=0,007 ← De110 X X De200 K1 L=7,4 V-20 → X De200 L= ← D X 1) 30,93 L= 60 X X - ol.oleva maapinna kõrgusmärk 10 X X X L=8,4 X X 30,67 X X X i=0,06,7 33,03 X X De110 L=16,4 L=4,9 13,1 i=0, 30,85 32,91 De← 32,35 =5,7 00 De← KK-19 1 5 X i=0,006 VLP-2 i=0,005 X 200 V1 De110 L= V-21 2) 30,93 VHK-7 - proj. läbipesukaevu tähis De 0,6 L= 60 KK-04 10 32,95 i=0,01,1 X 30,93 L= X L=6,3 K1 30,81 Ø400 De→ 32,76 33,05 30,25 32 33,01 KK-03 16,2 3) 30,93 1 L 10 =0,5 e32 L=1,1 i=0,00 De20 - toru lae kõrgusmärk Ø400 X 5 De32 33,02 0 L= ← X Ø560 31,29 32,95 16,2 V1 32,98 4) 30,93 20 31,10 31,31 i=0,01,2 LDe32 D X K1 31,34 32,90 KK-07 V-17 i=0,0 V-23 30,88 32,94 X 05 R 30,92 32,99 30,85 X De11 32,99 32,67 32,66 1,82 33,07 33,11 30,80 V-13 Ø560 KS-12 32 De 3,3 X 0 L= V1 13,3 V-24 VLP-13 30,57 1) 31,19 1) 30,89 30,89 L= X K1 30,89 30,56 32,74 2) 31,19 33,10 32,74 160 1) 31,04 X L=4,82 De32 L=1,4 33,15 KK-06 VLP-14 30,64 De→ 2) 30,89 V-11 33,00 30,64 3) 31,19 L= 60 L=3,42 K1 10 V1 Märkused: i=0,02,0 2) 31,04 32,75 L= De3 31,00 De→ Ø400 De11 1 3) 31,13 31,05 1) 30,59 De20 0 L= V-25 30,65 32,73 1,75 3) 31,04 2,22 32,93 0 L= ← 38,7 K1 V1 24,3 32,73 1. Topo-geodeetilise asendiplaani koostas: Aabenest OÜ. 03.2024 a. Töö nr 24004G. L-EST’97. EH2000. X L=4,2 De32 L=2,2 31,0932,74 V-27 De3 2) 30,59 160 V-18 30,83 10 i=0,0 L=6,7 33,16 V-26 30,63 L=0,5 2,03 KK-14 L=3,5 De32 L=5,7 De32 De← 05 L=4,22 32,90 i=0,0 VLP-100 3) 31,12 K1 V1 De3 De110 30,64 L=4,9 Ø400 2. Torustike pikiprofiilid vt. joonis VK-6-01. 60 i=0,010 X L=7,0 31,06 1) 30,64 L=4,6 L=0,5 De110 De32 De32 ← 2,41 De32 De1 L=13,6 i=0,010 De160 L=6,7 i=0,010 V1 2) 31,14 3. Olemasolevate ristuvate kommunikatsioonide kõrgusmärgid täpsustada ehitustööde käigus, vajadusel De160 L=5,6 ← K1 De110 32,88 32,94 ← 3) 30,64 32,93 L=9,3 De110 VLP-101 32,96 De200 L=2← V1 K1 L=1,0 projektlahendust korrigeerida. 4) 31,14 30,78 KK-12 1) 30,43 2,9 i= 0,005 V1 De110 L=36,3 De110 31,30 Ø400 31,27 2) 30,43 K1 V1 K1 V1 De110 L=20,3 L=0,9 De32 L=e32 3,2 De110 L=24,3 L= 60 2,26 V1 K1 10 i=0,03,3 K1 33,01 32,98 V1 V1 V1 De110 L=10,7 De160 i=0,010 V1 De→ ← K1 K1 V1 L=3,2 3) 30,43 K1 1 KK-08 De200 L=37 ,4 i=0,005 K1 De32 K1 → ← V1 D 30,91 30,88 VLP-104 i=0,009 L=3,8 De160 De200 L=20,4 i=0,005 ← K1 32,99 L=3,5 De32 ← i=0,009 Ø400 4) 31,25 32,94 De200 L=24,1 i=0,010 32,92 i=0,007 De200 L=10, 32,95 32,96 De160 De160 → V-16 30,89 L=3,8 L=2,4 7 i=0,007 KK-05 V-22A 30,84 L=0,5 L=2,4 L=0,5De32 → → VLP-103 30,85 30,86 KK-11 1) 30,32 2,51 32,93 Ø560 32,94 32,76 32,90 32,67 L=0,5 33,06 2) 31,26 De32 Ø400 VLP-107 31,27 32,82 VLP-15 L=0,6 32,88 De32 De32 1) 30,42 3) 30,32 31,28 30,66 30,80 30,57 32,98 Muudatuse nr Kuupäev Projekteerija Vastutav spetsialist Selgitus 33,11 30,78 2) 31,27 32,94 30,96 32,66 31,21 32,94 1) 30,78 32,94 2,60 KK-15 VLP-10 32,86 3) 30,42 1) 30,26 30,84 32,82 30,56 30,84Projekteerija 2) 31,26 33,30 Ø560 VLP-12 Töö nimetus Töö tellija 3) 30,78 31,17 2,64 2) 31,08 V-138 31,50 32,83 30,72 32,67 32,89 2,33 3) 30,26 31,06 32,93 32,93 32,82 31,07 30,79 Kasepää küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamise Emajõe Veevärk AS 2,68 1) 30,63 30,83 2) 31,03 30,72 projekteerimine KK-10 3) 30,63 Ø560 4) 31,03 2,30 Joonise nimetus Töö väljaandmise aeg KK-09 32,95 OÜ KESKKONNAPROJEKT Ø400 1) 30,23 KK-18 A: Ringtee 12, 50105 Tartu Asendiplaan 17.05.2024 2) 30,23 Ø560 T: +372 7305 060 33,00 Joonise digiaadress 3) 30,23 E: [email protected] 1) 30,31 2,72 32,73 MTR reg nr EP10769210-0001 2) 30,31 1) 31,03 3) 31,23 2) 31,03 Vastutav spetsialist Allkiri Objekti aadress Projekti staadium Töö number 2,69 3) 31,03 /allkirjastatud 4) 31,03 Janno Erm digitaalselt/ Kasepää küla, Mustvee vald, TP 3348 1,70 Projekteeris Allkiri Jõgeva maakond Mõõtkava Joonise number /allkirjastatud Tatjana Akhtyrtseva digitaalselt/ 1:500 VK-4-01-01  Tingmärgid: Projekteeritud kommunikatsioonid : Olemasolevad kommunikatsioonid : K1 Proj. isevoolne ühiskanalisatsioonitoru K3 Proj. isevoolne kanalisatsioonitoru, finantseerib kinnistu omanik Olemasolev reoveekanalisatsioon K11 Proj. kinnistusisene kanalisatsioonitoru Olemasolev survekanalisatsioon V1 Proj. ühisveetorustik Olemasolev sademeveekanalisatsioon V2 Proj. ühisveetorustik (kinniselt rajatav) Olemasolev veetorustik V3 Proj. ühisveetorustik, finantseerib kinnistu omanik 33,45 Olemasolev madalpingekaabel V11 Proj. kinnistusisene veetorustik 32,94 31,35 V-43 KK-17 V-28 Olemasolev madalpinge õhuliin KS1 Proj. surveline ühiskanalisatsioonitoru 30,84 KK-31 Olemasolev keskpinge õhuliin 32,66 Ø400 Ø400 33,03 Olemasolev sidekaabel KS2 Proj. surveline ühiskanalisatsioonitoru, kinniselt rajatav 30,93 VLP-11 31,00 32,75 KK-24 33,46 Olemasolev sidekanalisatsioon Proj. isevoolse kanalisatsiooni kaev 1) 30,93 Ø560 KK-19 1) 31,46 Olemasolev side õhuliin 2) 30,93 2) 31,80 Proj. isevoolse kanalisatsiooni otsakork 3) 30,93 Ø400 34,05 32,96 Olemasolev truup 1) 32,11 3) 31,46 Proj. survekanalisatsiooni sõlm 4) 30,93 KK-27 31,82 32,67 1,82 32,94 33,93 2) 32,22 Ø400 2,00 Kinnistu piir Proj. veetorustiku sõlm 33,96 V-24 VLP-13 30,57 32,66 32,74 1) 31,19 VLP-20 32,27 3) 32,11 Proj. veetorustiku maakraan/liitumispunkt 30,56 32,74 2) 31,19 31,86 1,94 VLP-14 30,64 30,64 3) 31,19 33,30 33,23 KK-33 Proj. ühisveetorustiku siiber 32,75 33,92 1) 31,65 V-25 30,65 32,73 1,75 32,81 32,85 33,93 33,45 31,57 Ø400 Proj. maa-alune hüdrant-tüüpi veetorustiku läbipesukaev 32,73 31,82 KS-17 31,35 2) 31,65 V-26 30,63 31,0932,74 V-27 31,32 30,75 31,83 Proj. veetorustiku läbipesukaev L=0,5 L=3,5 De32 L=5,7 De32 3) 31,65 33,65 30,64 32,86 33,87 33,48 4) 31,65 32,96 KK-32 32,45 X X X Likvideeritav/ maha jäätav torustik L=4,6 L=0,5 1) 31,24 De32 De32 VLP-93 V-31 31,77 VLP-134 31,38 KS-30 KK-43 i=0,010 Ø400 De160 1,65 Likvideeritav objekt L=6,7 i=0,010 30,76 33,00 30,86 33,43 30,35 De160 33,88 33,97 2) 31,78 L=5,6 33,52 ← KS-19 Ø560 V1 ← V-29 VLP-21 33,25 31,33 3) 31,24 VLP-33 Soojustus L= 2 33,62 32,22 31,87 V-38 31,15 0,6 30,90 33,54 31,42 i=0=4,90 33,42 ,9 e3 V-30 34,05 KK-41 L 16 De110 L=36,3 De← 0 4) 31,78 K1 De110 VLP-24 31,32 KK-34 32,92 32,75 =3 D ,01 V1 K1 V1 De110 L=20,3 L=0,9 De110 L=24,3 31,52 V-34 33,09 33,08 33,34 1) 31,35 Ø560 L=2,5 L De32 ← K1 V1 K1 V1 K1 V1 V1 De110 L=10,7 ←160,2 33,91 31,95 33,88 2,41 Ø560 1) 29,39 VLP-29 2) 31,51 31,24 V1 L=1,2 De32 K1 De200 L=37 ,4 i=0,005 K1 KS-15 33,41 33,65 Proj. reoveekanalisatsiooni pumpla De32 ← K1 V1 De =8 010 V-32 i=0,010 i=0,009 31,69 30,98 31,24 2) 30,84 L=3,8 De160 De200 L=20,4 i=0,005 ← K1 31,78 V-46 31,55 L=3,5 De32 ← 3) 31,35 32,90 i=0,009 De200 L=24,1 De110 L=27 De32 L=24,3 i=0,010 L 0, 31,81 V1 i=0,007 De200 L=10, 32,45 De160 De160 → L=3,8 33,33 L=2,4 7 i=0,00 K1 ,3 31,31 33,49 33,50 7 V1 i= 3) 29,39 koos kujaga L=2,4 34,20 32 L=0,5De32 → → K1 VLP-133 31,25 4) 31,51 1) 29,65 32,58 L=3,8 De32 33,87 30,80 i=0,041 V-33 V1 De160 K1 1) 31,11 32,74 L=2,4 ← L=0,5 De 33,33 V1 32,67 De200 L=27 De110 L= 33,07 4) 31,07 VLP-43 K1 V-35 2,19 31,39 L=0,5 De110 → ,3 i=0,019 13,3 32,10 De160 L=29,2 De32 VLP-15 2) 29,65 V-57 30,64 L=032 32,82 VLP-27 ,5 L=0,6 V1 K1 32,90 30,48 L= 60 De32 2) 31,51 De32 31,57 ← 10 L=4,5 3,36 De32 i=0,05,6 32,98 2,3 32,55 L=0,4L= 32 30,57 31,23 32,40 ← e 30,97 De← 33,43 33,53 VLP-39 30,80 3) 30,25 De160 L=38,4 i=0,007 Proj. torustiku läbimõõt, pikkus (m), voolusuund, lang K1 1 32,40 L=4,52 D De200 L= ← K1 30,96 33,00 3) 31,11 KS-27 De32 De 32,66 31,21 32,94 17,8 i=0, 00 De11 33,40 V-44 31,43 33,22 V-54 30,30 VLP-17 7 0 L= 31,82 33,28 V-41 31,30 30,30 2,80 30,45 i=0,010 13,0 60 VLP-16 33,48 4) 31,11 KK-40 L=1,9 30,90 V-39 32,45 De3 33,32 L=2,2 K1 L=0,3 De32 33,63 De20 V1 32,84 → 32,82 31,12 De1 30,56 30,84 VLP-19 0 L= ← 13,0 31,18 5) 31,51 KS-25 30,74 32,50 Ø400 V-56 KK-28 - proj. ühiskanalisatsiooni kontrollkaevu tähis 30,72 VLP-12 32,67 32,98 31,53 i=0,0 07 De1 33,77 31,38 33,30 31,56 33,50 30,15 - proj. kaevu läbimõõt 2,39 Ø400 i=0,010 32,89 160 10 33,28 L=2,2 V-36 30,40 De32 De2 L KS-18 VLP-32 De→ 33,63 V =1 33,24 V1 32,82 31,07 30,88 00 31,67 31,84 33,23 KK-35 32,40 L=0,5 L= ← 1 2,3 33,47 32,84 De32 30,79 K1 31,20 33,31 31,18 33,51 32,50 32,55 13, V-52 30,74 L=0,5 33,90 - ol.oleva maapinna kõrgusmärk De32 30,72 KK-21 31,53 3 i= V-40 V-47 31,41 31,58 31,13 Ø400 VLP-146 30,40 1) 30,49 32,31 48,60 De 0, 32,84 K1 VLP-119 31,80 32,82 L=0,5 33,65 L=4,2 De32 0,0 33,77 30,89 L= 31,21 De32 L=5,6 32 7 L 07 - väljuva toru põhja kõrgusmärk KS-21 2) 30,49 1) 46,50 L=0,5 31,80 De32 L=5, De32 Ø400 33,62 KS-16 33,53 L=3,4 L=032 L=e32 32,47 De32 2,4 30,21 31,18 30,72 De =5, De1 31,67 KS-20 31,55 32,58 i=0,010 32,88 i= 10 KK-20 33,95 32,97 2) 46,50 De160 3) 30,49 - siseneva toru põhja kõrgusmärk L=6,5 32,32 32 3 10 De160 L=4,5 D L=2160 32,98 31,82 31,43 V-53 30,58 De32 ← L= 0,0 De =7 ,01 30,80 0 i=0 ,6 VLP-124 30,22 L=4,3 De→ De32 ← 6 ,1 1) 31,00 32,74 ← Ø400 De1KSV 3) 46,90 - siseneva toru põhja kõrgusmärk L=0,5 1 De110 De110 L=8,0 1,91 De32 L=5,0 De32 ,01 3 11 6,0 i=0,010 33,62 De110 L=22,6 L 0 31,85 30,87 1 i=0,010 160 De110 i= V-58 De160 L=6,3 L=5,3 ,5 31,37 10 L=1,0 KK-42 32,84 0 De110 L=14,3 2) 31,00 De← L=3,9 De110 L=21 ,0 2,12 - torustiku sügavus maapinnast ← De 1) 31,80 33,94 L= 13, De110 L=6,7 De110 L=19,1 De110 L=19,0 De110 L=22,0 1 V1 KS1 KS1 V1 De110 L=7,4 KS1 De110 L=6,6 33,27 30,64 KS De110 L=37,4 VLP-127 Ø560 0 33,00 2) 31,80 KK-22 0 KS1 KS1 V1 → K1→ KS1 De110 L=22,6 3) 31,00 32,77 32,96 30,74 i=0,010 KS1 K1 31,17 32,61 35,35 De32 L=1,9 32,16 De200 KS1 V1 L=2,1 V1 → - ol.oleva maapinna kõrgusmärk De160 De32 KK-23 L=0,3 De32 i=0,010 V1 32,30 L=1,9 V1 De200 L=15,4 i=0,005 De160 KK-18 1) 31,27 1,88 KS-24 30,67 VLP-132 30,86 L=6,0 K1 → i=0,005 De200 L=1,2 K1 → KS1 V1 De32 i=0,010 Ø560 60 3) 31,80 K1 L=7,9 L=3,0 L=0,5 → De110 L= → De200 L=20,7 De200 K1 V-54A 30,03 i=0,010 ← L=3,0 i=0,010 De32 → L=7,3 19,7 De - toru põhja kõrgusmärk 9 Ø400 De160 L=20,6 De160 K1 33,49 32,53 De160 L=1,7 De32 L=2,7 30,95 33,90 De1 → L=2,7 33,89 i=0,018 i=0,005 1 De32 De32 Ø560 S1 2) 31,27 De200 L=22, KV 110 L=20 L=6,6 De32L=1, 1,82 32,40 i=0,010 i=0,005 4 KS-22 → i=0,005 32 ,2 L=0,5 → De160 De32 L=1,9 i=0,005 K1 KSV11 3) 31,27 De 4,3 De110 31,39 V-55 30,30 1) 29,28 - ol.oleva maapinna kõrgusmärk → 33,88 32,14 KK-26 32,89 32,68 48,15 20,9 i=0,K1 33,37 32 4L= → 60 L=0,9 De200 L= → De 34,20 S1 110 L=28,1 i=0,010 32,30 2) 29,59 160 KS-23 L=0,4 L=0,5 e De32 32,73 33,37 Ø400 L=6,6 4) 31,27 1) 31,93 VLP-28 D 0 , e1 4,2 00 VK KS-26 30,58 KS-4 46,20 - proj. survekanalitoru sõlme tähis L=4,8 5 De32 K11 KS-29 30,25 De← L=0,5 L=2,6 De32 De32 = D 0 De110 30,79 1) 32,02 33,32 31,27 33,43 L L=0,01 3) 30,74 L=2,60 1) 31,03 0 1,73 33,49 L=27,8 2) 32,14 31,77 V-42 31,33 V1KS1 - toru lae kõrgusmärk 16 i=0,01 De→ 2) 32,21 i= K→1 4) 29,28 2) 31,03 3) 31,93 33,45 31,67 33,41 31,83 De20 0 L=27 V1KS1 De110 32,89 32,97 3) 31,03 3) 32,02 33,93 ,3 i=0,0 K1 L=0,8 V-49 3,25 - ol.oleva maapinna kõrgusmärk 4) 32,14 VLP-22 KK-25 1) 31,75 33,28 31,31 33,48 33,53 05 30,79 32,77 32,30 48,15 4) 31,03 2,18 31,83 2) 31,75 VLP-26 33,42 V-45 =6 ,5 KS1De110 L= V-50 30,67 31,31 KS-28 30,25 V-4 46,20 - proj. veetoru sõlme tähis L=0,9 1,95 De110 De110 De32 3L L=3,9 L=0,4 De32 L=5,9 L=0,5 L=3,6 L=0,4 31,43 De32 De32 Ø560 De32 KK-30 KV De32 L=5,1 L=0,5 L=3,82 31,38 11 De32 31,18 33,61 De6 21,1 D - toru lae kõrgusmärk De3 1,70 33,93 33,38 →160 e110 3) 31,75 i=0,010 L=4,5 L=0,5 De 6,0 De32 De32 De160 Ø560 L=4,7 De20 L 31,63 33,50 L= ,010 VKS1 =21,4 i=0,010 ← 0 L= → - ol.oleva maapinna kõrgusmärk 31,83 4) 31,75 31,81 21,5 K1 1 De160 L=4,5 De 6,0 0 33,79 33,29 VLP-30 31,55 33,63 i=0 48,15 L= ,01 L=032 i= ,6 i=0,010 ← VLP-34 31,53 De110 L=23,4 i=0,010 31,40 0,00 De160 L= 60 ←160 5) 31,75 L=6,1 VLP-2 46,50 - proj. maakraani tähis L=4,2 De160 10 L=5,7 De32 i=0,009 i=0,03,9 1) 32,13 33,44 5 i=0 De KS1 De160 De110 De→ L=7,0 31,19 33,42 De110 L= ← 1 ← 33,55 K1 1,70 KV 11 26,8 De1 De110 L=32,2 De110 L=13,4 V1 ← L=0,9 ← i=0,005 - toru lae kõrgusmärk VLP-31 K1 L=5,7 2) 32,13 1) 31,49 KS1 10 L=26,7 De110 L=8,7 De110 De110 → V1 De200 L=24,5 L=5,60 0 V 33,38 11 De110 L=46,3 L=4,8 De200 L=11,3 i=0,005 V1 K1 31,32 De110 L=25,9 16 ← i=0,01 De200 K V1 31,45 De110 L=15,6 L=2,4 De110 L=5,9 De110 L=7,5 ,2 De→ De110 L=12,8 V1 KS1 De200 L=13,3 i=0,005 K1 1,66 VLP-25 2) 31,49 L= → De110 L=21,4 De110 L=25,5 V1 K1 5 L=3,8 KS1 KS1 KV KS1V1 De32 26,8 i= 11 KS1 V1 ← - ol.oleva maapinna kõrgusmärk KS1 KS1 KS1 V1 K1 V1 L= 33,40 33,61 KS1 K1 KS1 0,005 De200 L=22,0 i=0,005 i=0,005 V1 De=4,410 De 0,6 De 4,4 31,28 V1 V1 K1 K1 KS1 K1 KS1 32 3) 31,49 V1 K1 32,35 De200 V1 33,45 L=3,6 V1 K1 32 32 V1 K1 K1→ → L 0,0 K1 K1→ → i=0,010 33,50 K1 De110 L=7,8 VHK-7 - proj. läbipesukaevu tähis L= V-37 31,35 → K1 De L=1,5 L=2,8 De200 L=48,0 i=0,005 →160 ← L=0,5 De De160 32,91 De32 De32 L=3,8 De110 33,38 De200 L=13,9 i=0,005 De200 L=14,1 i=0,005 De110 De110 L=18,9 De ← L=3,0 1,95 31,30 31,51 V-48 De200 L=21,4 i=0,005 De200 L=26,5 i=0,005 3 7 i= 1 4, 0 i= L=5160 0, 2 30,25 → De110 L=28,4 2, 0 L=1,7 De160 L=13,8 i=0,006 KK-29 De110 L=19,3 - toru lae kõrgusmärk L=0,5 31,40 L= e11 De32 L= e11 L= e3 De32 31,28 32,83 0, ,5 30,81 32 Ø560 01 D 33,86 D 33,44 L= R20 D 0 32,92 De63 L=14,2 33,84 KK-28 VLP-35 De110 RVP-2 30,73 32,16 VLP-23 33,53 31,34 32,06 L=0,9 Ø1600 30,82 V1 31,74 Ø400 33,40 32,83 K1 → 31,17 33,43 32,50 32,95 30,53 32,53 VLP-45 32,92 1) 31,53 VLP-37 V-51 KK-39 30,73 33,86 33,31 2) 31,53 31,33 32,50 30,40 30,85 32,53 31,18 Märkused: 31,76 1) 31,61 33,44 KK-38 Ø400 32,20 1) 30,43 3) 31,53 32,50 30 ,30 31,06 KK-36 VLP-41 32,83 1. Topo-geodeetilise asendiplaani koostas: Aabenest OÜ. 03.2024 a. Töö nr 24004G. L-EST’97. EH2000. 30 ,30 KK-37 Ø560 2) 29,26 0 2) 31,61 1,87 31,55 Ø400 30,10 9 32 ,4 30,40 0 30 ,27 32,65 31,11 5 32 32,07 3,27 2. Torustike pikiprofiilid vt. joonis VK-6-01. ,4 3) 31,61 Ø560 0 6 32 1) 30,56 ,4 1,70 32,77 32,84 29,97 32,53 3. Olemasolevate ristuvate kommunikatsioonide kõrgusmärgid täpsustada ehitustööde käigus, vajadusel -4 2) 30,56 13 32,95 1) 30,63 KS-32 KS 1) 30,87 →0,7 i= K1 18,8 3) 30,89 30,43 projektlahendust korrigeerida. 13 V- 2) 30,87 1) 30,76 2) 30,63 32,14 32,50 = VLP-137 V1 2,09 V- VHK-3 30,04 3L 1,90 2) 30,76 3) 31,18 KS-31 06 30,40 De6 3) 31,25 0,0 2,21 2,19 32,91 32,50 30,81 VLP-141 2 V-123 30,40 32,58 = V-122 KK-44 0L Pumpla luugi V1 30,34 32,93 Muudatuse nr Kuupäev Projekteerija Vastutav spetsialist Selgitus e16 Ø560 K1 32,60 avanemise suund. D 30,50 V-121 30,83 32,86 Projekteerija Töö nimetus Töö tellija De 2,3 63 4 1) 29,46 L= 5, 2 L= Pumpla elektri liitumiskilbi 2) 31,13 Kasepää küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamise Emajõe Veevärk AS e3 3) 29,46 KK-93 32,57 L 32 2 D De=2, perspektiivne asukoht 4) 31,13 projekteerimine Ø400 VLP-118 30,39 →160 6 olemasoleva kapi kõrvale. 3,40 0, 1 6 , K De =6 010 00 V1 L 0, 32,68 i= ,1 32,50 i= 20 Joonise nimetus Töö väljaandmise aeg →7,8 30,72 L= 1) 29,74 32,58 1 OÜ KESKKONNAPROJEKT L= K e63 2) 29,74 30,48 32,55 32,69 Asendiplaan 17.05.2024 0 A: Ringtee 12, 50105 Tartu D 6 D 1 2,76 ←1607 e1 30,80 32,68 T: +372 7305 060 De =4, 10 30,59 V1 32 Joonise digiaadress L 0,0 i= De 0,5 30,58 VLP-117 E: [email protected] KK-92 e 32,8 L = Ø400 D 3 MTR reg nr EP10769210-0001 L= 32,69 ←160 9 De =3, 06 L 0,0 →160 5 De =4, 10 30,88 Vastutav spetsialist Allkiri Objekti aadress Projekti staadium Töö number 32,60 L 0,0 i= 6 00 i= /allkirjastatud 1) 29,87 Janno Erm , 32,60 Kasepää küla, Mustvee vald, TP 3348 0 L= 1 3 i= 0 1 V 0, 2) 29,87 V-119 digitaalselt/ 16 K L=1 →2,3 30,50 3) 30,73 Jõgeva maakond 1 63 Projekteeris Allkiri Mõõtkava Joonise number De 2,73 /allkirjastatud Tatjana Akhtyrtseva 1:500 VK-4-01-02 De 32,55 32 7 digitaalselt/ KK-91 De=3, V-120 32 L De  Tingmärgid: Projekteeritud kommunikatsioonid : Olemasolevad kommunikatsioonid : K1 Proj. isevoolne ühiskanalisatsioonitoru K3 Proj. isevoolne kanalisatsioonitoru, finantseerib kinnistu omanik Olemasolev reoveekanalisatsioon K11 Proj. kinnistusisene kanalisatsioonitoru Olemasolev survekanalisatsioon V1 Proj. ühisveetorustik Olemasolev sademeveekanalisatsioon V2 Proj. ühisveetorustik (kinniselt rajatav) Olemasolev veetorustik V3 Proj. ühisveetorustik, finantseerib kinnistu omanik Olemasolev madalpingekaabel V11 Proj. kinnistusisene veetorustik Olemasolev madalpinge õhuliin KS1 Proj. surveline ühiskanalisatsioonitoru Olemasolev keskpinge õhuliin Olemasolev sidekaabel KS2 Proj. surveline ühiskanalisatsioonitoru, kinniselt rajatav Olemasolev sidekanalisatsioon Proj. isevoolse kanalisatsiooni kaev Olemasolev side õhuliin Proj. isevoolse kanalisatsiooni otsakork Olemasolev truup Proj. survekanalisatsiooni sõlm Kinnistu piir Proj. veetorustiku sõlm Proj. veetorustiku maakraan/liitumispunkt Proj. ühisveetorustiku siiber Proj. maa-alune hüdrant-tüüpi veetorustiku läbipesukaev Proj. veetorustiku läbipesukaev X X X Likvideeritav/ maha jäätav torustik Likvideeritav objekt Soojustus Proj. reoveekanalisatsiooni pumpla koos kujaga ← De160 L=38,4 i=0,007 Proj. torustiku läbimõõt, pikkus (m), voolusuund, lang KK-28 - proj. ühiskanalisatsiooni kontrollkaevu tähis Ø400 - proj. kaevu läbimõõt 48,60 - ol.oleva maapinna kõrgusmärk 1) 46,50 - väljuva toru põhja kõrgusmärk 2) 46,50 - siseneva toru põhja kõrgusmärk 3) 46,90 - siseneva toru põhja kõrgusmärk KK-49 2,12 - torustiku sügavus maapinnast Ø560 35,35 - ol.oleva maapinna kõrgusmärk 32,16 33,90 - toru põhja kõrgusmärk 1) 30,05 - ol.oleva maapinna kõrgusmärk 2) 30,05 48,15 3) 30,05 KS-4 46,20 - proj. survekanalitoru sõlme tähis 4) 30,05 - toru lae kõrgusmärk 2,11 48,15 - ol.oleva maapinna kõrgusmärk V-4 46,20 - proj. veetoru sõlme tähis - toru lae kõrgusmärk 48,15 - ol.oleva maapinna kõrgusmärk KK-52 - proj. maakraani tähis Ø400 VLP-2 46,50 KK-50 - toru lae kõrgusmärk Ø400 32,30 32,35 - ol.oleva maapinna kõrgusmärk 1) 30,58 VHK-7 - proj. läbipesukaevu tähis 32,30 2) 30,58 30,25 - toru lae kõrgusmärk 32,45 30,35 KS-30 KK-43 1) 30,37 1,72 Ø560 2) 30,37 KK-41 3) 30,37 31,82 32,30 Ø560 32,75 1,93 30,43 30,20 V-70 1) 29,39 32,05 32,02 2) 30,84 31,83 32,00 32,38 KK-53 32,45 30,10 30,57 1) 29,65 3) 29,39 32,58 29,73 30,28 V-71 Ø560 4) 31,07 32,74 VLP-43 32,28 29,90 2) 29,65 V-57 30,64 30,48 32,09 32,36 3) 30,25 3,36 32,55 30,18 32,30 31,88 32,10 VLP-143 29,99 29,78 VLP-139 VLP-54 1) 30,63 KK-56 2,80 30,45 30,20 30,00 32,02 KK-40 32,45 32,00 2) 30,63 Ø560 Ø400 30,15 V-56 32,15 29,92 3) 30,63 32,08 KK-45 VLP-147 30,55 1,73 32,22 33,03 32,40 32,82 V-60 30,72 Ø560 32,33 30,05 32,06 30,12 VLP-131 29,98 1) 30,95 32,55 V-64 VLP-55 1) 30,49 32,31 32,84 30,21 32,20 29,96 2) 30,95 30,89 32,82 V-65 2) 30,49 VLP-128 32,82 32,09 30,10 32,05 3) 31,14 30,21 32,47 31,18 30,72 1) 29,58 32,30 32,38 3) 30,49 32,32 29,95 32,05 V-72 2,08 33,24 1,91 VLP-124 30,22 30,80 32,74 2) 29,58 30,35 30,43 30,28 V-78 KK-42 V-58 32,84 32,40 VLP-52 32,25 32,15 31,14 30,64 3) 31,12 29,95 V-68 30,15 ←160,0 De =7 010 i=0,010 Ø560 4) 31,12 30,30 De160 De110 De110 30,74 KK-54 L=4,6 30,80 L=3,7 L=0,5 32,86 L 0, 0, 2 32,16 ← L= e3 V-59 7 32,30 3,24 V-66 i= Ø400 D 32,40 L=0,5 V-54A 30,03 30,76 De32 32,53 VLP-49 29,96 32,34 32,89 32,89 32,40 De110 ,9 V-73 L=4,5 L=0,3 De32 De32 V-55 30,30 1) 29,28 32,40 30,30 L=1,7 L= 5 31,23 i=0,010 30,24 32,55 30,79 L=0,3 De160 L=5,8 De32 32,55 32 33,26 L=3,3 L=0,9 De32 De32 32,30 2) 29,59 L=4,7 32,82 ← 30,67 V-63 De32 KS-29 30,25 De 1) 30,74 VLP-60 V-61 De110 L=24,7 De110 L= i=0,010 30,45 32,91 L=4,4 L=0,5 3) 30,74 31,16 De160 15,0 L=5,3 V1 De32 De32 K1 2) 30,74 i=0,010 K1 30,72 V1 VLP-58 De160 V1 i=0,010 L=4,7 K1 ← i=0,010 2,9 De160 L=5,4 L=3,6 V1 De32 4) 29,28 K1 De160 i=0,010 De110 L=23,6 L=3,0 De1 K1 De32 De200 L= ← 30,81 ← ← i=0,005 3) 30,74 De160 De L=4,4 V1 16,0 i=0, 10 L ← De200 L=25,8 =9,8 L= 110 → K1 De32 L= V1 00 De110 L=16,4 5 33,23 ← 3,25 K1 De2 V1 1,1 4) 30,74 33,27 De 1,5 32,30 De110 L=20,2 L=032 110 ← ,5 V1 V1 K1 ,014 00 L ← K1 V1 De200 L=23,6 i=0 K1 L=0,5 KS-28 30,25 De110 De110 L=28,8 V1 K1 =10 L= 31,13 De K1 ← 1,81 L=0,9 V1 ,3 i= De110 De110 De32 31,61 L=3,9 L=0,4 L=3,6 L=0,4 K1 De200 L=16,4 i=0,005 De32 De32 L=2,0 V1 ← 32,25 0,00 K1 L=3,0 V1 De200 L=20,2 i=0,005 32,30 L=0,3 De32 K1 5 i=0,010 ,2 ← V-69 L= 32 i=0,010 De110 L=27 V-67 De3 2,2 De160 De2 L=4,7 De ← 6,4 V1 De200 L=28,7 i=0,005 De160 K1 L=2,7 De110 30,15 00 L L=2 60 i=0,010 =2← De 1 30,20 ← i= L=6 60 V1 ← De K1 010 i=0,006 K1 i=0, ,3 → De160 L=4,5 De 6,0 0 L=0,7 De→ 2 L= 32 V1 2,1 V1 ,9 i=0,005 L= ,01 2 1 K1 ,5 0, ,5 L= 60 i= ← De110 L=23,4 V1 De200 L=28 010 De32 32,21 0,00 i=0, 6,4 ←160 L= 01 L=4,2 L=0 De← De32 K1 De De1 5 i=0 1 De110 6, 0 10 L KK-58 De3 K1 32 8 K1 De110 L=32,2 L=0,9 De110 L=13,4 V1 ← i=0,005 = 33,03 De32 L=4,1 20,0 V1 32,22 30,53 K1 De32 → V1 L= 32,32 De110 De110 De200 L=24,5 V-76 De160 L=15,8 D 32,69 Ø560 V1 L=4,8 De200 L=11,3 i=0,005 V1 K1 6, L= e32 De63 L=15,8 De110 L=25,9 V1 ← 2 K1 De110 L=7,5 → L=2,4 De110 L=5,9 V1 5, 32,40 30,93 i=0,010 1 D De200 L=13,3 i=0,005 K1 KS1 V1 K1 32,21 L=3,8 KS1 De160 L=4,1 32,55 0,8 De32 ← L= L= e3 30,12 30,65 32,40 30,30 VLP-50 V1 K1 V1 K1 L=032 VLP-53 30,11 ,5 K1 De200 L=22,0 i=0,005 30,80 i=0,005 De=4,410 De 0,6 De 4,4 K1 KS1 K1 KS1 De ← 2 V-62 30,45 → KV11 De200 32,08 L=3,6 2 1 0, 33,04 32 → De2 e 33,24 De34,3 e3 32,70 L 0,0 L=0,5 De110 L=7,8 i= L=6 60 7 L= 00 L ← VLP-98 6,7 D De200 L=48,0 i=0,005 →160 ← 2 32,91 VLP-47 De110 De110 De110 L=18,9 De ← L=3,0 D L= 10 =24 L= 60 3 7 i= 0, ,2 010 1 L= 4, 0 VLP-46 i=0, 6,7 0, 2 De110 L=28,4 2, 0 L=1,7 1 i= L=5 60 30,30 29,98 ,8 i= 1) 31,34 De15,4 De← 01 30,94 De160 L=13,8 i=0,006 →60 L=0,5 30,60 i=0,0 1 L= e11 KV11 De32 L= e11 L= e3 0,00 32,83 0, ,5 30,81 0 De1 2 L= 32 D 01 D 32,11 32,09 10 L 5 2) 31,45 L= R20 D 0 32,92 33,07 32,67 V-131 30,01 De32 =25 De3 ,6 De63 L=14,2 De110 RVP-2 30,73 VLP-48 ,8 3) 31,34 2 33,08 L=2,3 De32 KV11 De3 L=0 32,06 L=0,9 30,57 29,99 Ø1600 30,82 31,18 L=0,5 1,90 V1 32,83 KK-100 32,09 32,32 K1 → 32,92 30,98 ← KK-99 VLP-56 30,22 De2 30,53 32,53 30,73 VLP-45 Ø400 De160 L=3,3 30,43 Ø400 K1 00 L =1← i=0,006 KK-51 V1 6,7 De160 32,53 Orienteeruv puuri L=8,8 31,18 i=0,010 i= 0,00 → Ø400 32,32 De1 5 1) 30,43 KK-47 10 L K1 asukoht. V1 KK-46 32,11 K1 De63 L=9,8 30 30 VLP-41 32,83 32,10 =16 V1 30 ,30 2) 29,26 30,22 ,7 Ø400 0 Ø400 2, 1) 30,14 → De160 1) 30,20 ,4 0 30 27 31,11 32,25 32,55 9 3 33,20 5 32 L=1,4 De32 3,27 32,95 ,4 L=4,0 K1 2) 30,40 2) 30,20 V-74 30,45 KS-33 0 , V1 1) 30,50 6 32 i=0,010 L= 60 ,4 De20 L=432 010 32,33 31,10 i=0, 8,5 ,6 31,16 32,55 3) 30,14 32,59 De→ 32,53 -4 3) 30,20 0 L=3← 1 K1 2) 30,50 De 13 KS-32 5,4 i= K1 1) 29,87 De32 L=7,2 V1 1) 29,72 1,97 KS i=0,010 32,94 160 →0,7 i= K1 18,8 De32 De32 1,90 0,00 L=8,0 30,43 KK-48 3) 30,50 30,79 13 32,57 7 V- De← 32,89 2) 30,31 L=0,5 L=4,0 De11 32,14 32,50 2) 30,62 VLP-57 30,47 0 L= K1 = L=332 30,84 ,3 VLP-137 30,79 V1 V1 Ø560 4) 30,50 V- 35,5 VHK-3 30,04 3L KS-31 3) 29,72 3) 29,87 De KK-55 06 K1 30,40 5) 30,50 K1 De6 4) 30,53 0,0 4) 30,73 Ø400 V1 2,83 2,46 32,40 32,20 32,06 1,75 32,58 ← De200 L=20 ,9 i=0,007 32,91 1) 29,97 32,10 K1 V1 De110 VLP-141 30,56 30,24 V-130 30,48 K1 L=4,2 V1 32,50 30,81 32,85 De110 L=19 V1 2 V-123 30,40 32,58 2) 30,38 30,00 ,9 KS2 = V2 V-122 KK-44 1) 30,87 De32 L=1,4 0L De32 3) 29,97 De110 Pumpla luugi V1 30,34 e16 Ø560 32,93 2) 31,16 L=3,7 K1 32,60 2,23 32,06 32,90 i=0,010 avanemise suund. 160 VLP-59 30,80 L=0,5 L=2,4 K1 D V-121 30,83 3) 30,87 De→ 30,50 32,86 29,96 1,98 KK-57 33,20 V-79 De 2,3 32,88 Ø400 63 4 1) 29,46 31,10 L= 5, V1 L= 2) 31,13 32,06 31,22 e3 2 Pumpla elektri liitumiskilbi VLP-94 29,96 32,88 33,33 32 2 D 3) 29,46 33,23 KK-93 De=2, perspektiivne asukoht 32,85 1) 31,20 VLP-61 31,13 32,57 L 4) 31,13 V-75 30,75 30,78 K1 Ø400 VLP-118 30,39 →160 6 olemasoleva kapi kõrvale. 3,40 2) 31,53 0, 1 6 , i= K De =6 010 00 3) 31,20 V1 L 0, 32,68 2,13 33,23 ,1 32,50 i= 20 V1 →7,8 30,72 31,13 L= 1) 29,74 32,58 33,32 1 i=0,006 L= V-77 31,12 K1 e63 2) 29,74 32,55 30,48 0 32,69 D 16 De63 L=39,8 2,76 30,80 ←1607 De K1 De =4, 10 30,59 32,68 V1 32 De160 L=40,9 L 0,0 De 0,5 VLP-117 → KK-92 i= 32 ,8 L = 30,58 e D 3 Ø400 32,69 V1 L= ←160 9 De =3, 06 31,94 L 0,0 →160 5 De =4, 10 30,88 V-129 32,60 L 0,0 i= 29,84 06 i= 32,02 ,0 1) 29,87 32,60 33,22 K1 0 L= 1 3 i= KK-98 0 1 V 0, 2) 29,87 V-119 29,92 16 K L=1 →2,3 30,50 Ø400 De32 31,36 3) 30,73 1 63 L=0,4 De32 De 2,73 L=0,5 31,99 31,95 ← VLP-97 De 32,55 32 7 De160 29,89 KK-91 De 3, 1) 30,44 L=1,4 32,01 Ø400 V-120 30,45 3 2 L= 0 2) 30,45 i=0,010 De=2, 30,46 V1 3) 30,44 i=0,006 V1 K1 L →160 2 32,55 , De =5 010 1,51 L 0, 1) 29,97 i= De160 L=17,6 i= K 9 32,40 0, 1 →3, 1 25, 2) 30,67 → 6 KK-97 00 De63 L=18,2 2 V = 3) 29,97 L 30,30 Ø560 63 2,58 KK-90 De 4 Ø400 32,67 V1 K1 L= 32,41 V-118 32,17 0 16 De 1 32,45 30,57 1) 30,55 K 32,55 VLP-145 30,35 30,75 2) 30,55 V1 1) 29,99 1,62 6 ,00 2) 30,83 =0 3) 29,99 KK-89 K 0,3 i ,3 Ø560 L= → 2,56 10 1 KK-96 63 V11 L= 32,55 32,16 V-117 Ø40032,25 V-128 60 32,60 0,0 K1 30,45 06 30,06 De L=1,2 e1 5,8 1) 30,06 V-126 30,15 32,26 i=0,006De63 D 32,55 1 De32 32,23 L= i= 2) 30,06 VLP-115 L=0,9 30,16 V1 →6,4 63 3) 30,70 30,45 1) 30,61 De32 De 32,23 =1 De160 L=6,5 2) 30,61 L=0,4 2,54 V-127 L → 32 ← 60 De 0,5 1,62 De160 30,13 De 1 32 32,55 1 K = L=2,1 De 2,6 L K1De63 L=13,1 i=0,011 L= 30,45 KK-95 32,25 KK-88 32 ←1606 VLP-153 De 2,3 V1 Ø560 32,57 L= De =3, 10 32,55 Ø400 30,15 L 0,0 VLP-116 30,47 3 2 → 0 De 0,5 De16 ,3 i= 30,75 L= 2 0 V1 32,67 L=0,01 32,21 32,26 i = 1) 30,65 1) 30,20 30,72 2) 30,20 2) 30,70 ,5 i=0,006 i=0 K1 6 3) 30,65 ,00 2,47 ,3 32,55 KK-86 4 1,56 =2 32,57 30,73 Ø400 V1 3L →3,4 6,1 De63 L=1V1 K1