TOC \o "1-3" \h \z \u 1 Üldosa PAGEREF _Toc155596039 \h 2 1.1 Eelprojekti ülesehitus PAGEREF _Toc155596040 \h 2 1.2 Üldandmed PAGEREF _Toc155596041 \h 3 1.2.1 Ehitise asukoht PAGEREF _Toc155596042 \h 3 1.2.2 Ehitise lühikirjeldus PAGEREF _Toc155596043 \h 3 1.2.3 Ehitise tehnilised andmed PAGEREF _Toc155596044 \h 6 1.2.4 Projekteerija PAGEREF _Toc155596045 \h 7 2 Alusdokumendid PAGEREF _Toc155596046 \h 9 2.1 Projekteerimistingimused PAGEREF _Toc155596047 \h 9 2.1.1 Varasemad ehitusprojektid PAGEREF _Toc155596048 \h 9 2.1.2 Kehtivad detailplaneeringud PAGEREF _Toc155596049 \h 9 2.1.3 Tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused PAGEREF _Toc155596050 \h 9 2.1.4 Muud eritingimused PAGEREF _Toc155596051 \h 10 2.2 Ehitusuuringud PAGEREF _Toc155596052 \h 13 2.3 Normdokumendid PAGEREF _Toc155596053 \h 13 Üld osa Objekt asub Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Paldiski linna territooriumil, pe amiselt Tallinna mnt 40 , 40a ja 40b kinnistu tel . Perspektiivseks ühendamiseks raudteega on eskiisina lahendatud haruraudtee , mis ühendaks Tallinna mnt 40 ja Tallinna mnt 40b kinnistuid, Nord Terminals AS raudteega 206. Perspektiivne raudtee lahendatakse eraldi projektina. Projekteeridud kaldtunnelite eelprojekti mahu on projekteerinud Energiasalv Pakri OÜ. Eskiislahenduse koostas Gruner Stucky SA. Varemp rojekteeritud Pump - hüdroakumulatsiooni - jaama ( FEEd projekti) ehitusloa (Ehitusluba TTJA otsus 02.12.2022 nr 1-7/22-446) saanud projekti on koosta nud FICHTNER. Pump- hüdroakumulatsioonijaam (edaspidi PHAJ) kavandatakse Paldiski linna Ida tn 2 (katastritunnus: 43101:001:1734) kinnistule ning jaama veega varustamiseks rajatav veehaare Paldiski lahte. Täiendavalt varemprojekteeritule soovitakse rajada kompleks PHAJ jaoks püstitavate seadmete ja rajatistega (laoplatsid, kaldtunneli te käivitusala, settebasseinid, veepuhastusjaam jms) Tallinna mnt 40 , 40a ja 40b kinnistu te le ning maa-alus t e kaldtunneli te rajamine maa-aluste veereservuaarideni tunnelipuuri ehk TBM ( tunnel boring machine ) abil (~650 m allpool maapinda) alternatiivse eraldiseisva juurdepääsuna . Eel projekti ülesehitus Projekt koosneb järgmistest töödest: Projektala geodeetilise alusplaani koostamine . PHAJ kaldtunneli te projekt Sõidutee , parkla ja platsid ning nende vertikaalplaneerimine . (Kinnistul? ) Sademevete ärajuhtimine projektalalt on lahendatud projekteeritud ja olemasolevate kraavid e kaudu. Kaldt unnelitest v äljapumbatud ja süsteemist ülejääva vee puhastamiseks settebassein ide projekt Tänavavalgustuse lahendamine kinnistul. Sidekanalisatsiooni projekteerimine ELASA sidekanalisatsioonist kinnistuni. Elektrivarustuse projekteerimine perspektiivsest alajaamast kinnistul. Perspektiivseks ühendamiseks raudteega on eskiisina lahendatud haruraudtee mis ühendaks Tallinna mnt 40 ja Tallinna mnt 40b kinnistuid, Nord Terminals AS raudteega 206. Perspektiivne raudtee lahendatakse eraldi projektina. Riigitee 8 Tallinn-Paldiski tee ja Ingeri tee ristmiku lahenduse koostamine ei kuulu käesoleva projekti mahtu. Lahendatakse eraldi projektiga ja taotletakse eraldi ehitusluba. Ü ldandmed Ehitise asukoht Asukoha skeem Projektiga hõlmatud ala paikneb Paldiski linnas Tallinna mnt 40 , 40a ja 40b kinnistut el ja nende lähiala l . Perspektiivne h aruraudtee ühendatakse Paldiski raudteejaam R4 kinnistuga. Projektala hõlmab järgmiseid kinnistuid: Tallinna mnt 39 58001:001:0317 Tallinna mnt 40 43101:001:2359 Tallinna mnt 40a 43101:001:2360 Tallinna mnt 40b 43101:001:2361 Keila metskond 339 29501:001:0519 Keila metskond 371 58001:001:0320 Keila metskond 372 58001:001:0321 Ingeri tee 43101:001:1485 Ingeri tee 3 58001:001:0124 Ingeri tee L1 43101:001:1107 Liongi tee 43101:001:0967 Tõnise juurdelõige 43101:001:1293 Tõnise 58001:001:0267 8 Tallinn-Paldiski tee 58001:001:0132 (Side on seal) Tallinna mnt 39a 58001:006:0007 Kubja 58001:001:0269 Kubja-Õuemaa 43101:001:1177 Pooli 58001:006:0035 Pärna 43101:001:2351 Leetse tee L1 43101:001:0442 Lepametsa 43101:001:2352 Vahtra 58001:005:0056 Vanatalu 58001:001:0351 Tallinna mnt 17 58001:005:0027 Ehitise lühikirjeldus E elprojekti mahus on Paldiski linna Tallinna mnt 40, 40a ja 40b kinnistutele ja lähialale projekteeritatud : Kaldtunnelid PHAJ alternatiivseks , eraldiseisvaks, teenindamiseks ehituse ajal ja pärast ehituse lõppemist. Kaldtunnelite kaudu toimub ehituse ajal eemaldatud materjali väljavedu, ventilatsioon , ehitustehnika juurdepääs, evakuatsioon ja päästetehnika juurdepääs . Sõidutee , parkla ja platsid, et tagada pump- hüdroakumulatsioonijaama kaldtunnelite ligipääs ja ehitusmaterjalide veoks vajalik taristu . Kinnistusisest sõiduteed kasutavad kaldtunnelite ehitusega seotud masinad juurdepääsuks ja materjali juurde - ja/või välja veoks. Parklat kasutavad ehitustöödega seotud töötajad ja/või külalised. Platsid on projekteeritud ehitusseadmete paigaldamiseks, ehitusmaterjalide vaheladudeks ning väljakaevatava materjali ladustamiseks ja purustamiseks enne väljavedu. Materjali väljavedu saab toimuda pärast riigitee nr 8 ja Ingeri tee uue ristmiku lahenduse valmimist. Tänavavalgustus on projekteeritud tagamaks Tallinna mnt 40 kinnistul üldvalgustus . Täpsem tänavavalgustuse lahendus lahendatakse projekti järgmistes staadiumites. Sademevete ärajuhti mine projekteeritud teedelt ja platsidelt on lahendatud vertikaalplaneeringuga , kinnistul kraavidega. Sademe ve e ja ülejääva puhastatud põhjavee eesvool on projekteeritud kraavide kaudu olemasolev asse Reinu oj j a. Projekteeritud settebasseinid tagavad tunnelist väljapumbatava vee settimise enne eesvooluks olevasse ojja jõudmist . Sette basseinis puhastatakse ringsüsteemist ülejääv või avariiline väljapumbatud põhjavesi. R e oveekanalisatsioon on tagatud reoveemahutiga soojakute juures. Mahutit tühjendatakse vastavalt vajadusele kehtivate normide alusel. T arbeve evarustus on esialgu projekteeritud veemahuti a bil . Pärast perspektiivse puurkaevu rajamist lahendatakse veevarustus perspektiivsest puurkaevust. Puurkaev l ahendatakse eraldi projektiga. Tehnoloogilisteks töödeks vajalik vesi transporditakse kinnistule eraldi paakautodega 500-700l. Tehnoloogiline vesi ringleb süsteemis ja seda ei juhita loodusesse. Paakautodega vee toomine on ühekordne tegevus . Edaspidi on see vesi segunenud bentoniidiga ja hakkab käima läbi veepuhastusseadme ning jääb ringlusse . Planeeritud on selleks vesi tuua lähimast võimalikust ühisveevärgist või puhtast pinnavee kogust (näiteks lähim võimalik KOV vee-ettevõte vms). Sidekanalisatsiooniga lahendatakse sideühenduse loomine kinnistule ja seadmetele. Kinnistu sidekanalisatsioon ühendatakse teisel pool Tallinna maanteed Riigitee 8 Tallinn-Paldiski tee d asuva ELASA sidekanalisatsiooniga. Üldine side levik kinnistul tagatakse wifi seadmete abil. Täpsem lahendus antakse projekti järgmises staadiumis. Elektrivarustus on kinnistule tagatud perspektiivse alajaama (alajaam lahendatakse eraldi projektiga) kaudu. Elekter viiakse iga platsini, et ehitus seadmed ja -masinad saaksid vajaliku voolu. Plaanil näidatud muud seadmed (veepuhastusseade, transpordilint, soojakud, ehitusaegne piirdeaed jms) on ehitusaegsed ning ajutised. Neile ehitusluba/teatist ei taotleta. Hilisema opereerimise jaoks vajalik lahendatakse eraldi projektiga ja tuleb taotleda vajalikud load. Ehitusaeg seks turvalisus eks ja võõrastele juurdepääsu takistamiseks tuleb ehituse ajal ala ümbritseda aiaga ning valvesüsteemidega. Kinnistul asuvad hooned kuuluvad perspektiivis lammutamisele. Hoonete lammutamiseks tuleb koostada täiendav lammutusprojekt ning taotleda ehitusluba. Riigitee 8 Tallinn-Paldiski tee ja Ingeri tee ristmik tuleb perspektiivis projekteerida , et võimalda d a sõidukite juurdepääs Tallinna mnt 40 kinnistule. Paremat juurdepääsu on vaja nii ehitusseadmete, masinate, töötajate, ehitusmaterjali sisseveoks kui ka kaevise (killustik) väljaveoks. See p rojekt ei kuulu käesoleva projekti mahtu. Lahendatakse eraldi projektiga ja taotletakse eraldi ehitusluba. Perspektiivseks r audtee ühenduseks on perspekti ivis projekteeritav (lahendatakse eraldi projektiga ) haruraudtee Nord Terminals AS kaubajaamani, et oleks tagatud ühendus riikliku raudteega. Raudtee ühendust on vaja nii ehitusseadmete, masinate, ehitusmaterjali sisseveoks kui ka kaevise (killustik) väljaveoks. Raudtee ehitamiseks taotletakse eraldi ehitusluba TTJA-st. Alajaam on perspektiivne ja lahendatakse eraldi projektiga. Projekteerimisel on lisaks arvestatud ja koostööd tehtud naabruses projekteeritud või projekteerimisel olevate projektide koostajatega. Rajatavad kaldtunnelid on projekteeritud kahekurvilis t ena ning alates Tallinna mnt 40 kinnistust 15-19% kaldega. Projekteeritud Paldiski tunnelid on ~4,2 km pikad ning läbimõõduga ~7,1 m. Ehitustööde käigus paigutatakse Tallinna mnt 40 , 40a ja 40b kinnistu tele ehitustöödega seotud seadmed, tunneli elemendid ja kõik vajalik ehitustööde läbi viimiseks. Lisaks ladustatakse kaldtunneli st välja tavat materjali ( kaldtunnelis 1 on vä l jastatavat materjali kokku 211 000 m³) , mi llest sobivat materjali kasutatakse ära täitena, vundamendis või muldes jms. , mida on kokku ligi 5 miljonit m³ . Maapinnale toodud kaevis purustatakse, fraktsioneeritakse ja ladustatakse kinnistul enne selle transporti . Kinnistu lõunaossa on kavandatud kaevisest eraldatud argiliidi hoiustamise ala. Kavandatav ehituse aeg on 2027-2032. K aldtunnelite rajamisega väljatavat materjali kinnistutelt välja ei veeta . Enne välja toodud kaevise (killustiku) välja vedu kinnistult peab olema projekteeritud ja välja ehitatud Riigitee 8 Tallinn-Paldiski tee ja Ingeri tee ristmik ning Ingeri tee. V älja toodud kaevise purustamise ja sõelumise järgselt valmib killustik , mis transporditakse kinnistult tarbijateni kasutades maantee ja/või perspektiivis raudtee transporti. Perspektiivis projekteerida riigitee 8 Tallinn-Paldiski tee ja Ingeri tee ristmiku uus lahendus. Uue perspektiivse lahenduse eesmärgiks on võimaldata sõidukite juurdepääs ja materjali väljavedu kinnistu telt Tallinna mnt 40, 40a ja 40b . Perspektiivse ristmiku lahenduse koostamisel arvestada koostamisel olevate detailplaneeringutega („Jaani tee 1, Jaani tee 2, Tallinna mnt 42 maaüksuste ja lähiala detailplaneering“ ja „Tallinna mnt 41, Tallinna mnt 42, Tallinna mnt 44, Jaani tee 1 ja Jaani tee 2 detailplaneering“) ning Transpordiameti soovidega. Perspektiivseks ühendamiseks raudteega on eskiisina lahendatud haruraudtee , mis ühendaks Tallinna mnt 40 ja Tallinna mnt 40b kinnistuid Nord Terminals AS raudteega 206. Perspektiivne raudtee lahendatakse eraldi projektina. Nord Terminals AS kaubajaama kaudu on tagatud ühendus Eesti Raudteele kuuluva riikliku raudteega. Ehitustööde läbiviimiseks kasutatavate seadmete, soojakute ja muude taolise tehnoloogiliste seadmete ohutuse ja tuleohutuse eest vastutavad tarnijad ja kasutajad. Ohutuse teemat täpsustatakse projekti järgmistes staadiumites ja kooskõlastatakse pädevate ametitega. Ehitise tehnilised andmed Vastavalt ehitusseadustikule ehitusloa kohustusega ehitised: Jrk nr Ehitis e kood Ehitise nimetus Märkused 1. 221443345 Pump- hüdroakumulatsioonijaama kaldtunnel Pikkus: 4137,0 m; Laius: 8,1 m; Maht: 213 179,5 m³; Ehitise alune pind: 33 967,0 m²; 4. 221443371 Veetorustik ja veemahuti Pikkus: 14,0 m; 5. 221443372 Reoveekanalisatsioon ja reoveemahuti Pikkus: 25,6 m; 6. 221443374 Teed, parkla, ladustusplatsid ja nende tarbeks tehnovõrgud (elekter, side, tänavavalgustus) Pikkus: 860,0 m; Laius: 450,0 m; Ehitise alune pind: 243 755,0 m²; 7 . 221448541 Settebassein 1 Pikkus: 70,8 m; Laius: 17,8 m; Maht: 4 400 m³; Ehitise alune pind: 1 261 m²; 8 . 221448545 Settebassein 2 Pikkus: 70,8 m; Laius: 17,8 m; Maht: 4 400 m³; Ehitise alune pind: 1 261 m²; 9 . 221448547 Settebassein 3 Pikkus: 70,8 m; Laius: 17,8 m; Maht: 4 400 m³; Ehitise alune pind: 1 261 m²; 1 0 . 221448548 Settebassein 4 Pikkus: 70,8 m; Laius: 17,8 m; Maht: 4 400 m³; Ehitise alune pind: 1 261 m²; 1 1 . 221448612 kraav Pikkus: 2455 m; Laius: 4,4 m; Maht: 5 900 m³; Ehitise alune pind: 10 950 m²; 1 2 . 221448613 Pump- hüdroakumulatsioonijaama kaldtunnel 2 Pikkus: 4137 m; Laius: 8,1 m; Maht: 213 179,5 m³; Ehitise alune pind: 33 967 m²; Projekteerija K-Projekt AS REG. NR 12203754 Tel: +372 626 4100 Energiasalv Pakri OÜ REG. NR 14107173 Projekteerimise projektijuht Priit Annusver K-Projekt AS ( Kutsetunnistused nr: 174373 ja 190481. Diplomeeritud soojusenergeetikainsener, tase 7 ) Ahtri 6a Tallinn Harjumaa REG. NR 12203754 E-mail:
[email protected] Tel.: +372 626 4100 Välisvalgustus Vastutav insener Kirill Logv in juk K-Projekt AS (Kutsetunnistus nr: EL-154-20. A-pädevusklass) Ahtri 6a Tallinn Harjumaa REG. NR 12203754 E-mail:
[email protected] Tel.: +372 626 4100 Irina Ivanova K-Projekt AS Ahtri 6a Tallinn Harjumaa REG. NR 12203754 E-mail: irina.ivanova @kprojekt.ee Tel.: +372 626 4100 Sidekanalisatsioon Vastutav insener Kirill Logvinjuk K-Projekt AS ( Kutsetunnistus nr: EL-154-20. A-pädevusklass ) Ahtri 6a Tallinn Harjumaa REG. NR 12203754 E-mail:
[email protected] Tel.: +372 626 4100 Irina Ivanova K-Projekt AS Ahtri 6a Tallinn Harjumaa REG. NR 12203754 E-mail:
[email protected] Tel.: +372 626 4100 Elektrivälisvõrk Vastutav insener Kirill Logvinjuk K-Projekt AS (Kutsetunnistus nr: EL-154-20. A-pädevusklass) Ahtri 6a Tallinn Harjumaa REG. NR 12203754 E-mail:
[email protected] Tel.: +372 626 4100 Irina Ivanova K-Projekt AS Ahtri 6a Tallinn Harjumaa REG. NR 12203754 E-mail:
[email protected] Tel.: +372 626 4100 Teedeehituslik osa Vastutav insener Robert Peterson K-Projekt AS (Kutsetunnistus nr: 174835. Diplomeeritud teedeinsener , tase 7) Ahtri 6a Tallinn Harjumaa REG. NR 12203754 E-mail: robert.peterson @kprojekt.ee Tel.: +372 626 4100 Projekteerija Raul Hannus K-Projekt AS (Kutsetunnistus nr: E009894. Teedeinsener, tase 6 esmane kutse) Ahtri 6a Tallinn Harjumaa REG. NR 12203754 E-mail:
[email protected] Tel.: +372 626 4100 Perspektiivse r audtee eskiis Projekteerija ja vastutav insener Robert Peterson K-Projekt AS (Kutsetunnistus nr: 174835. Diplomeeritud teedeinsener , tase 7) Ahtri 6a Tallinn Harjumaa REG. NR 12203754 E-mail:
[email protected] Tel.: +372 626 4100 Projekteerija Sergei Tavstõgin K-Projekt AS (Kutsetunnistus nr: 186531. Liikuvusinsener, tase 7) Ahtri 6a Tallinn Harjumaa REG. NR 12203754 E-mail:
[email protected] Tel.: +372 626 4100 Veevarustus ja kanalisatsioon Projekteerija Svetlana Voznjuk K-Projekt AS (Kutsetunnistus nr 155797 Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8) Ahtri 6a Tallinn Harjumaa REG. NR 12203754 E-mail: Svetlana.voznjuk @kprojekt.ee Tel.: +372 626 4100 Kaldtunneli projekt Projekteerija Vesta Kaljuste Energiasalv Pakri OÜ (Kutsetunnistused nr 186914 ja 186913, Volitatud mäeinsener, tase 8) Väike-Ameerika 15 Tallinn Harjumaa REG. NR 14107173 E-mail:
[email protected] Kontrollija Salvatore Mercurio Energiasalv Pakri OÜ (Volitatud ins., tase 8. TTJA kinnitus nr 16-8/23-02180-007 ) Väike-Ameerika 15 Tallinn Harjumaa REG. NR 14107173 E-mail:
[email protected] Topo -geodeetilised uuringud Kristjan Luup K-Projekt AS (Geodeet, tase 6) Ahtri 6a Tallinn Harjumaa REG. NR 12203754 E-mail:
[email protected] Tel.: +372 626 4100 A lusdokumendid P rojekteerimistingimused Projekteerimistingim usi ei väljastatud, kuna töö aluseks on kehtestatud detailplaneeringud „Tallinna mnt 40 kinnistu detailplaneering“, Projekteerimisbüroo Dialoog OÜ töö nr DP-09-10/2009 Varasemad ehitusprojektid Varasemaid ehitusprojekte kinnistul ei ole. Kehtivad detailplaneeringud Projekteerimisbüroo Dialoog OÜ töö n r DP-09-10/2009 „ Tallinna mnt 40 kinnistu detailplaneering “. Tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused Elektroonilise side alased tehnilised tingimused, Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus, nr TT2350HR, 29.08.2023. Muud eritingimused Projekteerimisel on arvestatud ja tööde teostamisel peab arvestama varem koostatud KMH eelhinnangu ja PHEJ KMH ning nende nõuetega. OÜ Inseneribüroo STEIGER töö nr 23/4503 „Paldiski vesisalvesti Tallinna mnt 40 kinnistu ja kaldtunneli rajamise keskkonnamõju eelhinnang“ Skepast & Puhkim OÜ, Töö nr. 2019-0068 „Paldiski pump- hüdroakumulatsioonijaama ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine“ Energiasalv Pakri OÜ töö nr 210816 „Eesti PHAJ likvideerimiskava“ (210812 Kava riskide maandamiseks, ohtude kõrvaldamiseks, käitise osalise või täieliku sulgemise korraldamiseks, 12-l leheküljel Graptoliitargilliidi käitlemisel juhinduda Eesti Geoloogiateenistuse juhendist „ Graptoliitargilliidi käitlemise juhend“, Rakvere 2020. Täpsemad lahendused antakse projekti järgmises staadiumis. Järgmistes projekti staadiumites ja / või tööde alustamisel täiendavate uuringute/lubade vajadus: KMH eelhinnangust tulenevad leevendavad meetmed , mida rakendada järgmistes projekteerimise staadiumites : Paldiski vesisalvesti rajamine, sh TBM abil kaldtunneli rajamine on omanäoline ning uudne Eestis. Võrreldes algse lahendusega on Tallinna mnt 40 kinnistule maapealse kompleksi rajamine keskkonna ning elanikkonna perspektiivist teostatavam, kuna nimetatud kinnistu jääb hajaasusutuspiirkonda . Samas tuleb arvestada, et tunnelipuuri kasutamine ja väljakaevatava materjali väljamine võib tuua kogu tunneli pikkuse kohal kaasa vibratsiooni ja müra tõusu, mis omakorda mõjutab piirkonna inimeste heaolu ja potentsiaalselt ka nende vara. Tolmu, müra ja vibratsiooni seire meetmed ning leevendavad meetmed täpsustatakse järgmises projekti staadiumis. Tulemusi ning meetmeid tutvustatakse huvitatud isikutele. Tolmu tekke vähendamiseks ja selle leviku piiramiseks saab rakendada järgmisi meetmeid: - konveierliinide katmine maksimaalses ulatuses; (Lahendatakse vajadusel järgmistes projekteerimise staadiumites) - materjali kukkumispunkti madalamaks toomine; (Lahendatakse vajadusel järgmistes projekteerimise staadiumites) - töödeldava materjali ja laoplatside niisutamine; (Lahendatakse vajadusel järgmistes projekteerimise staadiumites) - laoplatside katmine; (Lahendatakse vajadusel järgmistes projekteerimise staadiumites) - tööaja piiramine; - ilmastikuoludega arvestamine (võimalusel vältida tolmavaid tegevusi põuasel perioodil); (Võimalus on teostada materjali niisutamist. Lahendatakse vajadusel järgmistes projekteerimise staadiumites) - säilitada metsa võimalikult palju tootmisterritooriumi ümbritseval teenindusmaal ja territooriumiga piirnevatel aladel. Tegelikud tahkete osakeste kontsentratsioonid võivad prognoositust erineda, mistõttu tuleks kavandatava tegevusega alustamisel esmalt õhukvaliteedi taseme kontrollimiseks teostada peenosakeste mõõtmised tootmisterritooriumi piiril. Mõõtmiste kestvus peab katma PM10 24-tunni piirväärtuse hindamiseks sobiliku ajavahemiku (vähemalt 18-tunni andmed). Usaldusväärsete tulemuste saamiseks peavad mõõtmised olema läbi viidud akrediteeritud mõõtja poolt. Kui ilmneb vajadus leevendavate meetmete kasutamiseks, tuleks nende toimimise efektiivsuses veendumiseks teostada kontrollmõõtmised meetme rakendamise järgselt. Tallinna mnt 40 territooriumil tekkivate tahkete osakeste aastased heitkogused ületavad mõlemas etapis keskkonnaministri 14.12.2016. a määrusega nr 67 kehtestatud tahkete osakeste künniskogust 1 tonn aastas ning õhusaasteloa taotlemine kavandatavale tegevusele on vajalik. Müra vähendamiseks ja leviku tõkestamiseks territooriumilt on võimalik rakendada järgmisi meetmeid , mida rakendada järgmistes projekteerimise staadiumites : - rajada territooriumi perimeetrile müratõkkevallid; (Lahendatakse vajadusel järgmistes projekteerimise staadiumites, kui on teada täpne tehnoloogia ja täpsed seadmed) - varjestada mürarikkad tööprotsessid või töötavad masinad territooriumile rajatavate hoonete või seal paiknevate materjali(de) ladudega; (Lahendatakse vajadusel järgmistes projekteerimise staadiumites, kui on teada täpne tehnoloogia ja täpsed seadmed. Kui selgub vajadus rajada ajutisi hooneid, peab taotlema täiendavad projekteerimistingimused ja taotlema ehitusluba) - kõige mürarikkamad tegevused teostada päevasel ajal; - paigutada statsionaarsed müraallikad hoonetesse; (Lahendatakse vajadusel järgmistes projekteerimise staadiumites, kui on teada täpne tehnoloogia ja täpsed seadmed. Kui selgub vajadus rajada ajutisi hooneid, peab taotlema täiendavad projekteerimistingimused ja taotlema ehitusluba) - säilitada metsa ja haljastust võimalikult palju Tallinna mnt 40 kinnistu kasutamata aladel ja kinnistuga piirnevatel aladel. (Kinnistuga piirnevate alade metsa ja haljastuse säilitamine sõltub kinnistu omanikust ja muudest piirangutest) Müra leviku üldiseks piiramiseks on soovituslik territooriumi lähiümbruses, sh lähimate majapidamiste suundades, säilitada olemasolevat metsa võimalikult palju (sh ka eramaal), mis aitab tõkestada heli levikut ja summutada selle tugevust. Teiste meetmete rakendamise vajadus ja võimalus täpsustub projekti edasises etapis . Graptioliitargilliidi käitmise j uhendist tulenevad nõuded Vastavalt käesolevale juhendile on ehitusettevõttel iseseisvalt olukorda hinnates ja läbi mõeldes võimalik leida lahendus graptoliitargilliidi käitlemiseks. Samas on graptoliitargilliidi käitlemisel igakordselt vajalik spetsiifiline lahendus, arvestades ajafaktorit ja kuluefektiivsust, mis sõltub mitmest komponendist: • Ehitusobjekti asukohast • Graptoliitargilliidi looduslikust lasumist eemaldamise mahtudest ja ajaraamistikust • Sobiva käitluskoha olemasolust ja selle kaugusest ehitusobjektist, kus graptoliitargilliiti saab näiteks täitepinnase hulgas kasutada • Spetsiifilistest töödest sobivas kohas, kus graptoliitargilliiti saaks piiratud koguses kasutada (nt tee aluse rajamine, valli ehitamine jmt) • Kaltsium- ja magneesiumkarbonaate ja/või -hüdroksiide sisaldava materjali omadusest, kättesaadavusest ja maksumusest, mis tagab happelise vee puhverdamise (nende puudumisel hapnikku väga piiratud koguses läbi laskva ja pikas ajaraamistikus vastupidava kihi konstrueerimine) Eeltoodu alusel on soovitus graptoliitargilliidi suurte koguste korral (ka üle 1 m3 , aga tavapäraselt sadade ja tuhandete kuupmeetrite korral) tellida spetsiaalne eriprojekt, mis leiab parima sobiliku lahenduse nii isesüttimise välistamist ja leostumise minimiseerimist kui kuluefektiivsust silmas pidades. Vajadusel taotleta vee-erikasutusluba Kui järgmistes projekteerimise staadiumites või ehitustööde käigus selgub vajadus rajada täiendavaid teatise või loakohustuslike rajatisi/hooned, tuleb vajadusel koostada projektid ja taotleda vajalikud load. Tallinna mnt 40 kinnistul on registri andmetel likvideeritud puurkaev nr PRK0000543 . Ehitustööde ga tagada, et ei kahjustataks likvideeritud puurkaevu ja tuleb vältida põhjavee reostamist. Projekteerimisel on arvestatud maapinnal olevate nähtavate konstruktsioonidega ja saada - oleva informatsiooniga maa-aluste rajatiste kohta ning muu projekteerimise käigus teadaoleva infoga projekti staadiumile vastava detailsusega. Ehitamisel tuleb arvestada olemasolevate, teadmata asukohaga, kõrgusega ja läbimõõduga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest, toestamisest, kaitsmisest jm tuleneva kuluga. Geodeetiline alusplaan on koostatud enne projekteerimist, seega võib ehitustöödega alustamise hetkeks olla reaalne olukord muutunud. Enne ehitustöödega alustamist on ehitajal kohustus kontrollida, kas projekteerimise aluseks olnud geodeetiline alusplaan on ajakohane. Asukohtades, kus geodeetiline alusplaan ei ole ajakohane, on ehitajal kohustus koostada vastavad muudatused lahenduses. Vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja standarditele on nõuetekohaseks ehitamiseks vaja koostada tööprojekt (vt Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 10 (1), EVS 932:2017 p 5 „Ehitusprojekt“) ja võrguvaldaja ning pädevate ametite nõudel see nendega kooskõlastada. Ehitus- ja lammutusjäätmeid (edaspidi ehitusjäätmeid) käidelda vastavalt Lääne-Harju valla kehtivale jäätmehoolduseeskirjale ( https://www.riigiteataja.ee/akt/412062018056 ). Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise tagab ehitusjäätmete omanik. Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele vastavalt. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ehitusjäätmed tuleb koguda liigiti vastavalt tähistatud jäätmemahutitesse nende tekkekohal või selle jaoks spetsiaalselt eraldatud alale, lähtudes jäätmete korduskasutuse, ringlussevõtu või taaskasutuse võimalustest ning anda üle keskkonnakaitseloaga jäätmekäitlejale. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Väljakaevatavat pinnast saab objektil kasutada lähtuvalt selle kvaliteedist kas teede aluses täitekihis või haljasalade täiteks. Kohalikeks töödeks ebasobiv ja üle jääv pinnas tuleb vedada seadusega lubatud ladustuskohta või anda üle jäätmekäitlusettevõttele. Kaeve- ja ehitustöödel kasutada korras tehnikat ja välistada maapinna või pinnase reostumine. Reostustunnustega pinnase ilmnemisel võtta sellest pinnaseproov ning tööstustsooni piirarvu ületava reostuse korral asendada reostunud pinnas puhta täitepinnasega. Reostunud pinnase kokkukogumine ja äravedu tellida vastavat jäätmeluba omavalt ettevõttelt. Ehitustööde käigus tekkinud prügi tuleb eemaldada ehitusplatsilt ilma teid tänavaid reostamata ja külgnevaid krunte kahjustamata . Ehitusplatsil jäätmete kogumiseks kasutatavate tähistatud mahutite tüübid ja asukohad valib ja vastutab Töövõtja. Ehitusloa alusel toimuva ehitustegevuse lõpetamisel tuleb esitada kohalikule omavalitsusele tekkinud jäätmete käitlemist või üleandmist tõendavad dokumendid. Ehitusuuringud Projekteerimise alusmaterjalina kasutatud ehitusuuringud: K-Projekt AS poolt koostatud geodeetiline alusplaan töö nr 23075 , s eptember 2023 . Kaldtunnelite seletuskirjas on kirjeldatud geoloogilist ja hüdrogeoloogilist olukorda. Järgmises projekti staadiumis tuleb tellida täiendavad ehitusuuringud: Geoloogiline uuring Hüdrogeoloogiline uuring Normdokumendid Projekti koostamisel on lähtutud ja ehitustööde teostamisel tuleb juhinduda asjakohaste õigusaktide kehtivast redaktsioonist. Projektlahenduse koostamisel järgiti järgnevaid normdokumente: EVS 932:2017 Ehitusprojekt; EVS 843:2016 Linnatänavad; Paldiski linna kaevetööde eeskiri, Paldiski Linnavolikogu määrus nr. 1 , 14 .0 2 .20 13 ; MA 2018-015 "Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel" Transpordiameti juhend . EVS-EN 13201-2:2015 Teevalgustus Osa 2: Toimivusnõuded. EVS-EN 13201-3:2015 Teevalgustus Osa 4: Toimivuse arvutamine. või sellega samaväärne. EVS-EN 13201-4:2015 Teevalgustus Osa 4: Valgusliku toimivuse mõõtemeetodid. EVS-EN 13201-5:2015 Teevalgustus Osa 5: Energiatõhususnäitajad. EVS 935-1:2017 Jalakäijate ülekäiguradade valgustamine lisavalgustusega. Osa 1. Kvaliteedi üldnäitajad ja juhisväärtused. EVS 935-2:2017 Jalakäijate ülekäiguradade valgustamine lisavalgustusega. Osa 2. Arvutamine ja mõõtmine. EE 10421629-JV ST 5-6 0,4 – 20 kV võrgustandard või sellega samaväärne Projekt vastab Ehitusseadus tiku nõu e tele. Kommunikatsioonivaldajate nõudmised kajastuvad tehnilistes tingimustes. Ehitustööde teostamisel tuleb arvestada kooskõlastuste koondnimekirjas märgitud tingimustega . Ehitustöid teostav töövõtja peab olema kvalifitseeritud, omama vastavate tööde tegemiseks pädevustunnistust ning kasutama vaid oskustööjõudu, omama vastavate tööde tegemiseks MTR-registri tõendit.
TOC \o "1-3" \h \z \u 1 ÜLDOSA PAGEREF _Toc157677974 \h 2 1.1 Objekti lühikirjeldus PAGEREF _Toc157677975 \h 2 1.2 Projekteerija PAGEREF _Toc157677976 \h 2 1.3 Lähteandmed PAGEREF _Toc157677977 \h 3 1.4 Ehitusuuringud PAGEREF _Toc157677978 \h 3 1.5 Normdokumendid PAGEREF _Toc157677979 \h 4 2 OLEMASOLEV OLUKORD PAGEREF _Toc157677980 \h 4 3 TEE PROJEKTLAHENDUS PAGEREF _Toc157677981 \h 5 3.1 Üldandmed PAGEREF _Toc157677982 \h 5 3.2 Plaanilahendus ja liikluskorraldus PAGEREF _Toc157677983 \h 5 3.2.1 Riigitee ristmik PAGEREF _Toc157677984 \h 5 3.2.2 Laoplatsid ja Ingeri tee PAGEREF _Toc157677985 \h 5 3.3 Vertikaalplaneering PAGEREF _Toc157677986 \h 6 3.3.1 Riigitee ristmik ja Ingeri tee PAGEREF _Toc157677987 \h 6 3.3.2 Laoplatsid PAGEREF _Toc157677988 \h 6 3.4 Katend PAGEREF _Toc157677989 \h 7 3.4.1 Katendi projekteerimise lähteandmed PAGEREF _Toc157677990 \h 7 3.4.2 Projekteeritud katendikonstruktsioonid PAGEREF _Toc157677991 \h 7 3.4.3 Katendikonstruktsiooni rajamine PAGEREF _Toc157677992 \h 8 3.4.4 Dreenkiht PAGEREF _Toc157677993 \h 8 3.4.5 Alus PAGEREF _Toc157677994 \h 8 3.4.6 Katted PAGEREF _Toc157677995 \h 9 3.5 Muldkeha ja veeviimarid PAGEREF _Toc157677996 \h 9 3.6 Konstruktsioonid PAGEREF _Toc157677997 \h 9 3.6.1 Piirded PAGEREF _Toc157677998 \h 9 3.7 Tehnovõrgud PAGEREF _Toc157677999 \h 10 3.8 Keskkonnakaitse PAGEREF _Toc157678000 \h 10 3.8.1 Jäätmekäitlus PAGEREF _Toc157678001 \h 10 4 EHITUSTÖÖDE TEHNOLOOGIA PAGEREF _Toc157678002 \h 11 4.1 Üldnõuded PAGEREF _Toc157678003 \h 11 4.2 E hitustööde aegne liikluskorraldus PAGEREF _Toc157678004 \h 11 4.3 K aevetööde üldnõuded PAGEREF _Toc157678005 \h 11 4.4 K valiteedinõuded PAGEREF _Toc157678006 \h 12 5 TEEDE KASUTAMINE JA KORRASHOID PAGEREF _Toc157678007 \h 12 ÜLD OSA Objekti lühikirjeldus Käesolevas ehitusprojekti teedeehituslikus osas on esitatu d Ingeri tee rekonstrueerimis e ja Tallinna maantee 40 , 40a ning 40b kinnistu te t eede tehniline lahendus eel projekti staadiumis. Projekti eesmär giks on rajada Tallinna maantee 40 , 40a ja 40b (edaspidi kinnistu) kinnistu te ajutiste le laoplatside le juurdepääsuteed . Juurdepääsu teed ühend a vad perspektiivis riigimaantee 8 Tallinn-Paldiskiga (edaspidi põhimaantee) läbi Ingeri tee . Ingeri tee ja riigimaantee lahendus ei ole käesoleva projekti maht ning lahendatakse eraldiseisva projektina . Kaldtunnelite rajamise käigus ei toimu suurt välja kaevatava materjali väljavedu. Enne m aa-aluste mahutite rajamisega alustamist on l isanduva liikluskoormuse tõttu kinnistule vaja rajada põhimaantee 42 ,77 kilomeetril ristmiku ala le liiklusohutuse tagamiseks aeglustus- ja kiirendusrajad . Ristmiku lahendus eks on käesolevas ehitusprojektis esitatud perspektiivsena ning tuleb koostada eraldiseis ev projekt . Projektiga hõlmatud kinnistud: Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Ingeri tee (katastri tunnus 43101:001:1485) Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Tallinna mnt 40 (katastri tunnus 43101:001:2359 ) Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Tallinna mnt 40a (katastri tunnus 43101:001:2360) Harju maakond, Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Tallinna mnt 40b (katastri tunnus 43101:001:2360) Tehnovõrgud: reoveekanalisatsiooni, veetorustiku, tänavavavalgustuse, elektrikaablite ja elektroonilise side trasside rajamine on lahendatud vastavates projekti osades käesoleva projekti raames K-Projekt AS poolt. Projekti tellija on Energiasalv Pakri OÜ . Projekteer ija K-Projekt AS REG. NR 12203754 Tel.: +372 626 4100 Projekteerimise projektijuht Priit Annusver (Kutsetunnistused nr 174373 ja 190481. Diplomeeritud soojusenergee tikainsener, tase 7) E-mail: Priit.Annusver @kprojekt.ee Projekteerija Raul Hannus ( Kutsetunnistus nr E009894. Teedeinsener, tase 6 esmane kutse) E-mail: Raul.Hannus @kprojekt.ee Vastutav insener Robert Peterson (Kutsetunnistus nr 174835. Diplomeeritud teedeinsener , tase 7) E-mail: Robert.Peterson @kprojekt.ee Lähteandmed Projekti koostamisel on aluseks võetud järgmised dokumendid: Tallinna mnt 40 kinnistu detailplaneering ( Dialoog OÜ töö nr DP-09-10/2009 ; kehtestatud Paldiski L innavalitsuse korraldusega 27.10.2011 nr 345) Jaani tee 1, Jaani tee 2, Tallinna mnt 42 maaüksuste ja lähiala detailplaneering ( Hirundo OÜ töö nr HDP-03/11 ; vastu võetud Paldiski L i nna valitsuse korraldusega 14. 01.2016 nr 15 , avalikustatud ) Tallinna mnt 41, Tallinna mnt 42, Tallinna mnt 44, Jaani tee 1 ja Jaani tee 2 ( OÜ Hirundo töö nr HDP- 03/2019 ; algatatud Lääne-Harju vallavolikogu otsusega 16.04.2020 nr 18) Tellija lähteülesanne Lähteülesande kokkuvõte: Olemasolev Ingeri tee rekonstrueerida asfaltbetoonkattega kahesuunaliseks sõiduteeks, mis tagab põhimaanteelt ühenduse kinnistu l paiknevate le ajutiste le laoplatsidele. Kinnistul e rajada mitmed juurdepääsuteed ümber laoplatside . Koostada teedeehituslik osa eelprojekti staadiumis. Ehitusuuringud Projekti koostamisel on kasutatud andmeid järgmistest ehitusuuringutest: Geodeetiline alusplaan: käesoleva K-Projekt AS töö raames (mõõdistatud 20 23 . a) Normdokumendid Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (Majandus- ja taristuministri 09.01.2020. määrus nr 2) Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (Majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määrus nr 101) Tee projekteerimise normid ( Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määrus nr 106 ) EVS 901-1 Tee-ehitus Osa 1: Asfaltsegude täitematerjalid EVS 901-2 Tee-ehitus Osa 2: Bituumensideained EVS 901-3 Tee-ehitus Osa 3: Asfaltsegud EVS 613: Liiklusmärgid ja nende kasutamine EVS 614: Teemärgised ja nende kasutamine EVS-EN 1338 Betoonist sillutisekivid EVS-EN 1340 Betoonist äärekivid. Nõuded ja kaitsemeetodid. Elastsete teekatendite projekteerimise juhend MA 2017-003 (Maanteeamet) Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis ( Transpordiamet TA 2021) Killustikust katendikihtide ehitamise juhend (Transpordiamet KT_025_J8_r1. Kinnitamine 26.01.2022 nr 1.1-7/22/43 ) Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis ( Maanteeameti peadirektori 05.01.2016. a käskkiri nr 0001) Teetööde tehnilised kirjeldused ( MA 2019-XXX ) Projekti koostamisel on lähtutud asjakohaste õigusaktide kehtivast redaktsioonist . Projekt vastab ja ehitamisel tuleb lähtuda Ehitusseadustiku nõuete st . Kommunikatsioonivaldajate nõudmised kajastuvad tehnilistes tingimustes. Ehitustööde teostamisel tuleb arvestada kooskõlastuste koondnimekirjas märgitud tingimustega . OLEMASOLEV OLUKORD R iigi põhimaantee 8 Tallinn-Paldiski ühendab Tallinna ja Paldiski linna ning on 47 km pikk . Teeregistri 2022.a loendusandmete järgi oli aasta ööpäevane liiklussagedus 3390 sõidukit, millest 13% on autorongid. Liiklussageduse järgi kvalifitseerub maantee III klassi maanteeks. Põhimaantee 42,77 kilomeetril asub Ingeri tee ja Tallinna maantee 40 kinnistu. Antud kilomeetril on maantee asfaltbetoonkattega, mille laiuse on 9,1 m. Kate ehita ti 2015. aastal. Põhimaanteelt on rajatud asfaltbetoon kattega mahasõidud kinnistule, Ingeri ja Jaani teele . Ingeri tee on pinnastee ning Jaani tee on kruuskattega. Tallinna maantee 40 kinnistu on üldiselt metsa- ja võsa ga kaetud. Kinnistu loode nurgas on kolm hoonet, mida ümbritsevad kruuskattega teed ja platsid. Kinnistu lääne servas asub kuivenduskraav. Kinnistul asub Elektrilevi OÜ elektrimaakaabel. TEE PROJEKTLAHENDUS Üldandmed Katenditüüp: Asfaltbetoonkatend Teekatte laius maantee sirgel: 7 , 5 m Kindlustamata peenra laius: 0 ,5 m Teekatte laius platside juurdepääsuteedel: 7 m Muldkeha kavandatud eluiga: 50 aastat Katendi kavandatud eluiga: 15 aastat Normsõiduk: 16,5 m sadulautorong Teenindavate kinnistute arv: 3 tk Projekteerimisel on arvestatud maapinnal olevate nähtavate konstruktsioonidega ja saada oleva informatsiooniga maa-aluste rajatiste kohta ning muu projekteerimise käigus teadaoleva infoga projekti staadiumile vastava detailsusega. Plaanilahendus ja liikluskorraldus Projektlahenduse koostamisel on lähtutud detailplaneeringust, olemasolevast teedevõrgustikust ja Tellija soovidest. Tegemist on eelprojektiga , mille järgmistes projekteerimisetappides arvestada kinnistu- ja tehnovõrkudevaldajate tehniliste ja projekteerimistingimustega. Riigitee ristmik Riigimaantee ümberprojekteerimise vajaduse määrab Tallinna maantee 40 , 40a ja 40b kinnistu te le tulev arendus . Suureneva raskeveo liiklussageduse tõusu tõttu kinnistu te le on mõistlik liiklusohutuse tagamiseks lahendada ristmik kanaliseeritult, koos eraldi kiirendus- ja aeglustusradade g a. Selliselt on tagatud sujuv ja ohutu liiklus maantee põhisuunal. Käesoleva töö raames ei lahendata riigimaantee ristmik u esitatud perspektiivsena , ristmik tuleb lahendada eraldiseisva projektina. Laoplatsid ja Ingeri tee Ingeri tee on perspektiivis rekonstrueerita v ca 200 m ulatuses , mis tagab põhimaanteelt juurdepääsu raskeveokitele Tallinna mnt 40 kinnistule . Ingeri tee uus lahendus antakse riigimaantee ristmiku projekti mahus . Ingeri tee on kavandatud kahesuunaliselt asfaltbetoonkattega 7 m laiuselt. Lisaks on põhimaanteelt juurdepääs kinnistule detailplaneeringu järgselt ka kinnistu põhjaküljest . Antud juurdepääs on projekteeritud ainult sõiduautodele Paldiski poolt tulles parem sisse - ja kinnistult Tallinna suunas parem väljapöördeks , ühtlasi on see teiseks juurdepääsuks päästeteenistu sele mistahes suunast . Kinnistule on koo statud eraldiseisev projekt kahe kald tunneli rajamiseks . Kaldt unneli te kaevandamise rajamise käigus tekkiv materjal ladustatakse ajutiselt kinnistule ja sobiv materjal taaskasutatakse ehitusmaterjalina. Eelprojekti koostamise ajal on arvestatud , et kaldtunnelite rajamisega väljatavat materjali kinnistutelt välja ei veeta. killustiku või muu materjali väljavedu toimub sadulautorongiga ja/ või perspektiivse raudtee abil kinnistult . Ajutisi laoplatse on ca 5 tk (vt TL- 4-02). Ajutiste laoplats ide ümber on projekteeritud mitmed ajutised juurdepääsuteed . Juurdepääsutee d on projekteeritud kahesuunaliselt asfaltbetoonkatte ga, mille laius on 7 m. Laoplatsid rajatakse jooksvalt kald tunneli ehitustööde käigus , sõltuvalt vajadusest , kaevandamise käigus tekkivast kaevisest ning sellest toodetud killustik materjalist. Kinnistu lääne (edaspidi põhikraav) ja põhja ning laoplatside keskmise juurdepääsu tee küljele on projekteeritud sademevee kogumis eks kraav. Põhja küljel ühendub kraav põhikraaviga, k innistusisene kraav ühendub mööda lõuna serva sette basseiniga , kus heljum settib ning ülevoolu korral jõuab sette basseinist vesi põhikraavi . Sette basseine on projekteeritud kokku 4 tk, kus setitakse vees olevat heljumit. Sette basseinide ja - basseinide vahelis i vee reguleerimise meetmeid tuleb täpsustada järgmistes projekteerimise etappides ning kaasata projekteerimisse hüdrotehnika insener . Täiendavalt on k innistu kagunur ka projekteeritud kraav, mis ühendub mööda Ingeri tee kinnistut lääne servas põhikraaviga (vt TL-4-02). Kinnistu põhjakül jele põhimaantee äärde on kavandatud kinnistu l tööta jate kontor ning sõiduautode parkimine. Parkimiskohti on planeeritud eelprojekti käigus 100 tk. Kinnistu ida - ja lõunaküljele on ette nähtud perspektiivne raudtee , mis on kavandatud Paldiski suunas . Perspektiivset r audteed käsitleb eriosa , millele tuleb taotleda ehitusluba TTJA-st. Vertikaalplaneering Vertikaalplaneeringu koostamisel on arvestatud olemasolevate teede ja teega liituvate alade ning rajatiste kõrgustega. Teede kalded on valitud sellised, mis minimaalsete väärtuste korral tagavad sajuvee äravoolu kattelt arvestades ehitusel lubatavaid tolerantse ja ka maksimaalsete väärtuste korral tagavad kasutusmugavuse ja ohutuse. Riigitee ristmik ja Ingeri tee Ingeri tee vertikaallahendus koostatakse eraldi projektis koos riigitee ristmikuga järgmistes projekteerimisetappides , kui on e sitatud Transpordiameti projekteerimistingimused perspektiivse ristmiku ümberehituseks . Laoplatsid Kinnistu maa-alale on koostatud tasandav vertikaalplaneering, mille pinnase mahujääk on nullilähedane. Kinnistusiseste juurdepääsuteede kõrguslik lahendus on valitud selliselt, et tee oleks ca 20 cm tasandatud platsist kõrgem, tagamaks sademevee ära juh timise kattelt. Ajutiste juurdepääsut eede minimaalne pikikalle on projekteeritud 0, 3 %, mis jäljendab tasandatud platsi kaldeid. Sõidutee põikkalle on projekteeritud 2,5%, mis vastab EVS 843 „Linnatänavad“ (edaspidi standard) tabel 6.5 projekteerimise lähtetasemele „ hea “. Piki- ja põikkalde summaarse tulemina on sademevesi ajutistelt katetelt ära juhitud. Sa deme veed juhitakse põik- ja pikikalletega sõiduteelt laoplatsidele, planeeritavatesse kraavidesse või nõvadesse immutamiseks pinnasesse . Laoplatsilt imbub sademevesi edasi läbi killustikkatte maapinda ja projekteeritud kraavidesse . Laoplatside vertikaa l planeering suunab v ee põik- ja pikikalletega kraav idesse ja sealt sette bassein . Sette basseinide põhjad ja nõlva madalam pool rajatakse betoonist killustikalusel , nõlva ülemine pool kindlustatakse geosünteetilise savikangaga. Savikangas on vett mitte-läbilaskev geosünteet , mis tagab, et ümberkaudne pinnasevesi ei imbu sette basseini. Kaldt unnelite rajamisel kasutatakse ehitustehnoloogiat, mille käigus toestatakse tunneli seinad koheselt raudbetoon segmentidega ja lisaks surutakse väljatud kaeveõõne seina ja segmenttoestuse vahele betooni , mis tagab kokku veetiheda seina . Seetõttu ei toimi tunnel vett imavana ning ei mõjuta ümberkaudset põhjavee taset. Täpsemalt vaata kald tunneli eriosast. Katend Katendi projekteerimise lähteandmed Teekatendite konstrueerimisel on lähtutud projekteerimisnormidest, liikluskoosseisust ja - sagedusest ning juhendist „Sillutiskivi, asfaltbetoon- ja tsementbetoonkatenditega teede ja tänavate tüüpkatendikonstruktsioonide projekteerimisele, rajamisele ja remondile esitatud nõuded Tallinna linnas“ (edaspidi tekstis „Tallinna tüüpkatendite juhend“). Tellija on kinnistul teostanud üksikutes kohtades pinnase „surfamist“, mille tulemusena selgus, et alal on ca 50 cm kihi paksune mulla-pinnase segu, mille all lasub pae kiht. Projekteeritud katendikonstruktsioonid Järgmistes projekteerimisetappides tuleb teostada geoloogiline uuring, mille põhjal tuleb eelprojektis koostatud katendikonstruktsioonid üle kontrollida. Kinnistusiseste juurdepääsuteede konstruktsioon on lähtutud Tallinna tüüpkatendi juhendi „D4“ katendikonstruktsioon, mis vastab standardis veotänava nõutavale elastsusmoodul ile 245MPa . Küll aga pole paepinnase kihti mõtet lõhkuda , mistõttu on tüü pkatendi konstruktsiooni teadaolevale geoloogiale vastavalt modifitseeritud ning paigaldada vastavalt kihipaksuse vajadusele liivpinnas t. Sõidutee ab -katend Kinnistu juurdepääsuteed AC 16 surf 70/100 H=5 cm AC 32 base 70/100 H= 6 cm Paekivist killustikalus ( fr . 32/6 3, Emin ≥ 170MPa ) H= 30 cm Geotekstiil NGS3 Liiv (K t ≥ 0, 98, Tm_105) H=3 0 cm Täitematerjal (Kt ≥ 0,95) Vajadusel Olemasolev pinnas Sõidutee kruuskatend Hooldusteed Purustatud kruus ( pos . 6) H= 15 cm Paekivist killustikalus ( fr . 32 /63 , Emin ≥ 170MPa ) H=20 cm Liiv (K t ≥ 0, 98, Tm_105 ) H=20 cm Täitematerjal (Kt ≥ 0,95) Vajadusel Olemasolev pinnas Haljasala murukatend II klassi muru Kasvumul d H=15 cm Olemasoleva pinnase planeerimine / täitepinnas Veeviimar Kraav Murukülv ja kasvupinnas või purustatud kruus ( pos . 6)* H=15 cm Olemasolev pinnas * Katte valikul lähtuda asendiplaanilisest situatsioonist. Laoplatsidel teostada kraavide rajamine purustatud kruusast, haljasaladel murukattega. Kraavide lahendus täpsustada järgmistes projekteerimisetappides. Katendikonstruktsiooni rajamine Tehnovõrkude paigalduskaevikute asukohtades katendite taastamisel , olemasoleva ja rajatava või taastatava asfaltbetoonkatendi liitekohtades rajada konstruktsioonide kihid vuukide kohakuti sattumise vältimiseks ja vajumite ühtlustamiseks üksteise suhtes ülekattega . Uue kattega ala kokku viimisel olemasoleva kattega ei tohi kattele jääda lohke. Teekatendi konstruktsiooni kihtide rajamine, materjalide omadused ja kandevõime peavad vastama „Tallinna tüüpkatendite juhendile“. Sidumata teekatendi kihtide kandevõime määratakse staatilise plaatkoormuskatsega vastavalt normatiivsele juhendile DIN 18134:2001-09. Katse tulemusena esitatakse deformatsioonimoodul (E-moodul) Ev2. Täidetud peab olema tingimus Ev2 / Ev1< 2,3. Ev1 – esmasel koormamisel määratud staatiline deformatsioonimoodul. Pinnaste dreenivust hinnatakse vastavalt standardile „ Tee-ehitus . Katsemeetodid. Osa 20: Filtratsioonimooduli määramine“ EVS 901-20. Tihenduskvaliteedi hindamisel dünaamilise katseseadmega ( Inspector , Loadman ) peab nõutav kandevõime olema tagatud ka plaatkoormuskatsega mõõtes. Dreenkiht Projekteeritud katendikonstruktsiooni s dreenkih i paksus on vastavalt tüüpkatendile 3 0cm. Liivpinnase sõelkõver peab vastama Transpordiameti „Elastsete teekatendite projekteerimise juhend“ L2.T3 Tm_105 ühtlaseteraline keskliiv . Liivpinnasest dreenkihi tihendustegur, mis on pinnaseskeleti tegeliku mahumassi ja sama pinnase optimaalse niiskuse juures määratud maksimaalse mahumassi suhe, peab olema vähemalt 0,98. Liivpinnasest dreenikihi elastsusmoodul, mõõdetuna teel LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega, peab olema vähemalt 65 MPa . Alus Killustikalused rajada fraktsioneeritud killustikust kiilumismeetodil, kasutatava materjali põhifraktsioon on esitatud katendikonstruktsioonide kirjeldustes, kiilekillustiku fraktsioon ja kulunurm peavad vastama „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ § 12 (2) „Aluse ehitamine.“ Ehitamisel lähtuda Maanteeameti „Killustikust katendikihtide ehitamise juhisest“. Killustikaluse kandevõime peab olema „Tallinna tüüpkatendite juhendi“ kohaselt nõutav Ev2>160 MPa sõiduteel ja 120 MPa kõnniteel. Katted Asfaltsegude materjalid peavad vastama „Tallinna tüüpkatendite juhend“ nõuetele. Ehitamisel lähtuda Maanteeameti „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhisest“. Sõidutee ab -katend Tüüp 3 vasta b Tallinna juhendi klassile D4 . Asfalteerimisel tuleb vuukide töötlemine ja ehitus teostada vastavalt Maanteeameti juhendile (p. 2.4.17 – 2.4.20). Kui asfaltbetooni vuuke ei ole võimalik ehitada sooja vuugina (olemasoleva ja uue katte liitekohad), kasutada vuugiliimi ( Tokplast või analoog). Muldkeha ja veeviimarid Teede rajamise aluspinnaseks on olemasoleva või rajatava täiteliiva kiht või tehnovõrkude kaeviku täitmisel rajatav muldkeha. Teede muldkeha kandevõime peab vastama „Tallinna tüüpkatendite juhendis“ esitatud dreenkihi kandevõime nõudele Ev2 > 70 MPa ja tihendatuse nõudele Ev2 / Ev1< 2,3. Vajadusel asendatakse olemasoleva aluspinnase ülaosa h = 50 cm kiht täiteliivaga ja mõõdetakse kandevõime peale tihendamist uuesti. Kui vajalikku kandevõimet ei saavutata, tuleb rakendada geotehnika võtteid (täiendav pinnase asendamine, stabiliseerimine, geosünteetide paigaldamine vm), võtta ühendust tellija ja projekteerijaga. Olemasolevate teede alalt uue katendikonstruktsiooni sügavuse ulatuses välja kaevatav killustik ja liiv on teede täiteks sobiv materjal, kui see vastab täitepinnase le esitatud nõuetele. Muldkehaks sobiva pinnase kaevamisel ja ladustamisel vältida selle segunemist ebasobivaga. Muldkehas ja torustike kaevikute tagasitäitel kasutatava t äiteliiva lõimis pea b külmakindluse ja tihendatavuse tagamiseks vastama kehtiva Transpordiameti (Maanteeameti) „Elastsete teekatendite projekteerimise juhend“ toodud pinnase tm_105 nõuetele . Muldkeha pealispind planeeritakse katte kallete järgi, ehitamisel lähtuda Maanteeameti „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhisest“. Sademevee kokku kogumiseks ja ära juhtimiseks on kinnistu serva desse projekteeritud kraav id . Lisaks on keskmise laoplatsi juurdepääsu tee kõrvale kavandatud täiendav kraav, mis aitab üleliigsel sa demeveel, mis ei jõua pinnasesse imbuda, ära juhtida. Kraav ühendub mööda kinnistu lõuna serva sette basseini dega . Kraavi de pikikalle jääb vahemikku 0.2 - 0.3%, mis aegamööda setitab vees olevat heljumit. Konstruktsioonid Piirded Kinnistu läänepoolsele küljele projekteeritud kraavi nõlvale paigaldada asendiplaanil näidatud mahus põrkepiire . Piirde tehnilised tingimu sed täpsustada projekteerimise järgmistes etappides. Tehno võrgud Uute tehnovõrkude rajamist käsitlevad vastavad projektiosad. Kõik ehitustsooni jäävad tehnovõrkude kaevuluugid on projektis ette nähtud tõsta projektiga ette antud tasapinda. Vajadusel tuleb vanad amortiseerunud luugid, mida pole võimalik niisama reguleerida, välja vahetada. Ehituse ajal tuleb jälgida, et oleks tagatud kõikide luukide säilimine. Kaevu kaane reguleerimisel peab kaevu teleskoop jääma kaevukeha sisse vähemalt 20 cm. Kaevu teleskoobi maksimaalne pikkus 80 cm. Juhul kui tõstetakse kaevukaant ja teleskooptoru ei jää kaevukeha sisse 20 cm, tuleb pikendada kaevukeha mitte teleskooptoru. Maakraani/siibri spindel peab jääma maapinnast mitte sügavamale kui 15 cm. Veetorustike süsteemil kuuluvad kaped ja spindlipikendused ühte komplekti, vajadusel tuleb mõlemad välja vahetada. Hetkel haljasala all paiknevad ja peale ehitust kõvakattega tee alla jäävad olemasolevad kaped tuleb vajadusel asendada ujuvkapedega kandevõimega 40 t. Täiskonstruktsiooniga rajatavale sõidutee alale jäävatele tehnovõrkude plastikkaevudele ja kapedele on ette nähtud betoonist koormusjaotusplaatide paigaldus, mis tuleb teostada vastavalt "Tallinna tüüpkatendite juhendi" p. 3.2 „Koormusjaotusplaat“ toodule. Koormusjaotusplaatide spetsifikatsioonid ja mahud on esitatud projekti VK-osas. Kõik paigaldatavad uued kaevud peavad olema valmistatud raudbetoonist. Tehnovõrkude kaevikute tagasitäite materjali- ja tihendamise kvaliteedinõuded peavad vastama tee muldkeha ehitamise nõuetele. Mittetöötavate tehnovõrkude kaevud ja kaped tuleb tee muldkehast teisaldada. Keskkonnakaitse Jäätmekäitlus Jäätmeid käidelda vastavalt Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskirjale ( Lääne-Harju Valla volikogu 29.05.2018 määrus nr 11 ). Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele vastavalt. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Ehituse käigus tekkivad ehitusjäätmed kõrvaldatakse vastavalt keskkonnaorganite ettekirjutustele ja ladustuskoha kasutuseeskirjadele. Väljakaevatavat pinnast saab objektil kasutada lähtuvalt selle kvaliteedist kas teede aluses täitekihis või haljasalade täiteks. Kohalikeks töödeks ebasobiv ja üle jääv pinnas tuleb vedada seadusega lubatud ladustus kohta või anda üle jäätmekäitlusettevõttele. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsusega . Ehitustööde lõppemise järel vormistada jäätmeõiend, kinnitada see kohaliku omavalitsusega ning lisada rajatise ülevaatuse dokumentidele. EHITUSTÖÖDE TEHNOLOOGIA Üldnõuded Vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja standarditele on nõuetekohaseks ehitamiseks vaja koostada tööprojekt (vt Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 10 (1), EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ p 5) ja võrguvaldaja nõudel see nendega kooskõlastada. Geodeetiline alusplaan on koostatud enne projekteerimist, seega võib ehitustöödega alustamise hetkeks olla reaalne olukord muutunud. Enne ehitustöödega alustamist on ehitajal kohustus kontrollida, kas projekteerimise aluseks olnud geodeetiline alusplaan on ajakohane. Asukohtades, kus geodeetiline alusplaan ei ole ajakohane, on ehitajal kohustus lahenduses vastavad muudatused koostada. Ehitamisel tuleb arvestada olemasolevate, teadmata asukohaga, kõrgusega ja läbimõõduga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest, toestamisest, kaitsmisest jm tuleneva kuluga. Ehitustööde teostamisel tuleb arvestada kooskõlastuste koondnimekirjas märgitud tingimustega. Enne ehitustööde alustamist tuleb Töövõtjal teavitada kohalikku omavalitsust ja teisi asjasse puutuvaid ametkondi. Tööde tegemisel ja kvaliteedi tagamisel lähtuda kehtivatest juhenditest, normatiivdokumentidest ja standarditest. E hitustööde aegne liikluskorraldus Töövõtja koostab ajutise liikluskorralduse skeemid vastavalt valitud ehitustööde tehnoloogiale ja ajagraafikule ning kooskõlastab selle vastavalt kehtivale korrale tee valdaja ja Paldiski linna ga . Järgida: Liikluskorralduse nõuded teetöödel (Majandus- ja taristuministri määrus nr 90, RT I, 15.07.2015, 5; jõustunud 18.07.2015). K aevetööde üldnõuded Enne kaevetööde alustamist on vajalik trassivaldajate teavitamine Töövõtja poolt ja vajalike kaevelubade hankimine. Samuti raietööde kooskõlastamine asjasse puutuvate ametkondadega ja töölubade hankimine. Kaevetööd (projekteeritud uutel teedel) on ette nähtud teha vastavalt projekteeritud vertikaalplaneeringule ja katendikonstruktsioonidele ning olemasolevale ehitusgeoloogilisele olukorrale. Ettenägematute asjaolude ilmnemisel peab Töövõtja koheselt teavitama Tellijat ja Projekteerijat. Ehitustööde teostamisel olemasolevate säilivate tehnovõrkude piirkonnas tagada nende puutumatus. Kõigi postide paigaldamisel (piirded, liiklusmärkide kandjad) tuleb olemasolevate kaablite jt maa-aluste tehnovõrkude läheduses kaeve- ja puurimistöid tehes kaablite asukoht eelnevalt surfida. K valiteedinõuded Tänava pikaajalisuse tagab ehitusel kasutatud kvaliteetne tehnoloogia ja sertifitseeritud ehitusmaterjalide kasutamine. Tööde kvaliteet tagatakse ehituse järelevalvega vastavalt Omanikujärelevalve tegemise kord (Majandus- ja taristuministri määrus nr 80, RT I, 03.07.2015, 27; jõustunud 06.07.2015). Ehitamisel järgida Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (Majandus- ja taristuministri määrus nr 101, RT I, 07.08.2015, 1; jõustunud 10.08.2015) ja „Sillutiskivi, asfaltbetoon-ja tsementbetoonkatenditega teede ja tänavate tüüpkatendikonstruktsioonide projekteerimisele, rajamisele ja remondile esitatud nõuded Tallinna linnas“. Tihenduskvaliteedi hindamisel dünaamilise katseseadmega ( Inspector , Loadman ) peab nõutav kandevõime olema tagatud ka plaatkoormuskatsega mõõtes. Kõik katendikonstruktsioonikihid peavad vastama kehtivatele normidele ja eeskirjadele. Asfaltbetoonkattel peab vastama projektile katte projektjoon, katte laius ja tasasus ning põikkalle. Katte tihedus peab olema piisav. Teekonstruktsiooni rajamisel tuleb kõrvaldada olemasolev pinnakatte muld, liivasegune muld, vanad võimalikud konstruktsioonid ja muu ebasobiv pinnas. Vältima peab olemasolevate kommunikatsioonide vigastamist. Soovitav on tee kihtkonstruktsioonide ehitus läbi viia kuival aastaajal. Kui tööde käigus selgub, et tee kihtkonstruktsioonide alla jääb ebasobiv pinnas, tuleb kõlbmatu pinnas välja kaevata ja asendada sobiliku pinnasega. Kõigi teedeehituslike tööde tehnoloogia ja kasutatavad materjalid peavad vastama nõuetele ja materjalid peavad olema tõendatavad. TEEDE KASUTAMINE JA KORRASHOID Teede seisundi tagamisel ja tee korrashoiul, teel liiklemisel, tee kasutamisel ja tegevusel tee kaitsevööndis juhinduda järgmiste õigusaktidega kehtestatud nõuetest, lähtuda kehtivast redaktsioonist: - Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1, jõustunud 01.07.2015) - Liiklusseadus (RT I, 23.03.2015, 119, jõustunud 01.07.2015) - Tee seisundinõuded (Majandus- ja taristuministri määrus nr 92; RT I, 15.07.2015, 13, jõustunud 18.07.2015).
Saatja: "Elliko Kõiv" <
[email protected]>
Saaja: "MNT Teed" <
[email protected]>
Teema: FW: Tallinna mnt 40, Paldiski ehitusloa menetlus ja riigitee
Kuupäev: 2024-06-11 06:36
Tere
Edastan. Palun suunata minule.
Parimate soovidega
Elliko Kõiv
Tehnovõrkude koordinaator
Planeerimise osakond
Tehnovõrkude üksus
Tel: 57 848 581
E-post: <mailto:
[email protected]>
[email protected]
<http://www.transpordiamet.ee/> www.transpordiamet.ee
Valge 4 / 11413 Tallinn / Transpordiamet
From: Priit Annusver | K-Projekt <
[email protected]>
Sent: Monday, June 10, 2024 4:10 PM
To: Elliko Kõiv <
[email protected]>
Subject: FW: Tallinna mnt 40, Paldiski ehitusloa menetlus ja riigitee
Tere
Tegin seletuskirjades täiendusi (sinine tähistus ja punane tekst) ja
lisasin enda vastuseid märkustele punasega. Palun andke teada kui on
küsimusi.
Tervitades
Priit Annusver
tel: +372 626 4100
mob: +372 511 9900
<http://kprojekt.ee/>
From: Elliko Kõiv <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >
Sent: Wednesday, June 5, 2024 12:20 PM
To: Priit Annusver | K-Projekt <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >
Cc: Vesta Kaljuste <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >; Andre Säre
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >;
Marje-Ly Rebas <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >; Elle Tamm
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Subject: RE: Tallinna mnt 40, Paldiski ehitusloa menetlus ja riigitee
Tere
Tänan vastuse eest.
Minu tähelepanekud ja selgitused sinisega.
1. Palun korrigeerida projektimaterjale, et kogu ehitusaegne liiklus
käib Ingeri tee kaudu. Kaldtunnelite ehitusaegset juurdepääsu
ehitustehnikale ja seadmete toomiseks ei ole võimalik rekonstrueerimata
Ingeri tee kaudu. Eriveosed ei saa olemasolevast Ingeri teest läbi.
Kohtumisel rääkisime, et enne riigitee ja Ingeri tee muutmist on võimalik
rajada kaldtunnelid kui ei toimu kaevise väljavedu. Hetkel on kinnistule
teeregistri järgi kaks juurdepääsu (kollased täpid). Kaldtunnelite ehituse
ajal saab kasutada vähemalt ühte. Puurmasinate osad on suured ja nende
vedu on eriveos ning parim oleks kasutada juurdepääsu mis on ka joonisel
tähistatud, kuid saaks kasutada ka juurdepääsu mis on hetkel
olemasolevatele hoonete juurdepääsuks.
2. AA-3-01 seletuskirjas:
2.1.„Kinnistu sidekanalisatsioon ühendatakse teisel pool Tallinna maanteed
asuva ELASA sidekanalisatsiooniga“. Palun viidata konkreetsele riigitee
nimetusele, millega ristutakse. muudetud
2.2. „Elektrivarustus on kinnistule tagatud perspektiivse alajaama kaudu.
Elekter viiakse iga platsini, et ehitusseadmed ja -masinad saaksid
vajaliku voolu“.
Palun viimane alapunkt alajaama lahendus eraldi projektiga, lisada selle
selgituse juurde. „Perspektiivne“ ütlebki, et alajaama käesoleva
projektiga ei lahendata. Lisasin siiski seletuskirja, et „Alajaam
lahendatakse eraldi projektiga“.
3. „Välja toodud kaevise purustamise ja sõelumise järgselt valmib
killustik, mis transporditakse kinnistult tarbijateni kasutades maantee
ja/või perspektiivis raudtee transporti“. Väljavedu tarbijateni? Kas meil
ei jäänud teistsugune kokkulepe, et alles peale koostöökokkuleppe
sõlmimist/uue ristmiku lahenduse valmimist, saab toimuda väljavedu nii
kaua ladustatakse materjali oma kinnistul? Täiendatud seletuskirjas.
Teeosa seletuskirjas on viide: Eelprojekti koostamise ajal on arvestatud,
et kaldtunnelite rajamisega väljatavat materjali kinnistutelt välja ei
veeta.
4. „Perspektiivis projekteerida riigitee 8 Tallinn-Paldiski tee ja
Ingeri tee ristmiku uus lahendus. Uue perspektiivse lahenduse eesmärgiks
on võimaldata sõidukite juurdepääs Tallinna mnt 40 kinnistule“. Kas ainult
juurdepääs või ka materjali väljavedu? Kas siia seletavasse osasse ei
oleks mõistlik lisada ka viide, et Transpordiameti ja Energiasalve vahel
sõlmitava koostöökokkuleppe kohta? Täiendatud seletuskirjas.
5. „Ehitustööde käigus tekkinud prügi tuleb eemaldada ehitusplatsilt
ilma tänavaid reostamata ja külgnevaid krunte kahjustamata“. Tänavaid?
Muutsin sõna „tänavaid“ sõnaks „teid“
2. TL-3-01 seletuskirjas:
3.1. „Kaldtunnelite rajamise käigus ei toimu suurt välja kaevatava
materjali väljavedu“. Mis sellega on mõeldud ei toimu suurt väljavedu?
Eemaldasin sõna „suurt“
3.2. „Olemasolev Ingeri tee rekonstrueerida asfaltbetoonkattega
kahesuunaliseks sõiduteeks, mis tagab põhimaanteelt ühenduse kinnistul
paiknevatele ajutistele laoplatsidele. Kinnistule rajada mitmed
juurdepääsuteed ümber laoplatside. Koostada teedeehituslik osa eelprojekti
staadiumis“. Siin ju otseselt öeldud, et Ingeri tee rekonstrueeritakse, et
tagada riigiteelt ühendus kinnistule? Tegemist on lähteülesande
kirjeldusega (1.3 Lähteandmed), projektlahenduse kirjeldus
tuleb hiljem. Palun vaadata läbivalt üle ja korrigeerida, joonised ja
seletuskirjad peavad üheselt mõistetavad olema. Mõnda kohta võis vastuolu
jääda, kuna vaatasine kiiresti seletuskirjad üle, et Transpordiametiga
põhimõte paika sada. Kui põhimõtteline nõusolek on olemas vaatame kogu
projekti veel üle, et seal ei oleks kuskil riigitee ja Ingeri tee
projekteerimist ja ehitamist kirjeldatud. Ingeri teed ja rigiteed antud
projektiga ei rekonstrueerita, lahendatakse ainult kinnistusiseste
laoplatside, parkimisala ja juurdepääsuteede rajamine, selle kohta on ka
punktis lause.
3. „Kinnistu läänepoolsele küljele projekteeritud kraavi nõlvale
paigaldada asendiplaanil näidatud mahus põrkepiire. Piirde tehnilised
tingimused täpsustada projekteerimise järgmistes etappides“. Kus asub
joonisel põrkepiire ja milleks see vajalik, mis etapis see lahendatakse?
Lisan alla skeemi kus on „kollasega“ tähistatud põrkepiirde asukoht.
Põrkepiire asub Tallinna mnt 40 kinnistu lääne poolsel küljel.
4. Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama kaldtunnelite projekt Töö
nr 23/4642 seletuskirjas:
Siin seletuskirjas võiks olla ka konkreetselt välja toodud, et
kaldtunnelite rajamisega väljatavat materjali ladustatakse/kasutatakse
kinnistusiseselt ja purustamise ja sõelumise järgselt valmivat
killustikkuu ei veeta enne välja, kui koostöökokkulepe TRAMiga on sõlmitud
ja perspektiivne ristumiskoha projekt valmis. Seletuskirja täiendatud
(Punktis 3.1).
Ikka head
Elliko
Lisasime seletuskirjades kollasega täiendusi, kus on välja toodud eile
tehtud ettepanek, et riigitee projekti mahtu lisatakse Ingeri tee.
(Kaldtunnelite seletuskirjas punktis 3.1, TL seletuskirjas punktides 1.1,
3.2.1, 3.2.2 ja 3.3.1, Üldosa seletuskirjas punktides 1.2.1 ja 1.2.2).
Kaldtunnelite ehituse ajal väljatav materjal ladustatakse või kasutatakse
objektil. Lisaks tähistasime asendiplaanil punase viirutusega ala mis
projekti mahust hetkel välja jääb. (sellisel juhul peaks olema viide
viirutusele ka tingmärkides. Hetkel seda veel ei teinud, kuna tegu on
kujutava joonisega, mis otseselt projekti vahele ei lähe. Projektis
korrigeerime pärast põhimõttelist kokkulepet kõik osad ja vaatame üle ka
tingmärgid, et oleks üheselt arusaadav, et riigitee ja Ingeri tee ei ole
käesoleva projekti osa.). Lisaks riigiteele veel ka Ingeri tee.
1. Kommenteerin vaid teile. Avasin ainult asendiplaani, muusse ei
jaksa süveneda, aga üks kahtlane asi on joonisele jäänud, toon selle
välja, olem.olev MS riigiteelt 8. Vb seletuskiri annab aimu, et mis
liiklus sealtkaudu liikuma hakkab (veokid? ) aga miks ei võiks kogu
ehitusaegne liiklus käia Ingeri tee kaudu? Kaldtunnelite ehitusaegset
juurdepääsu ehitustehnikale ja seadmete toomiseks ei ole võimalik
rekonstrueerimata Ingeri tee kaudu. Eriveosed ei saa olemasolevast Ingeri
teest läbi. Kohtumisel rääkisime, et enne riigitee ja Ingeri tee muutmist
on võimalik rajada kaldtunnelid kui ei toimu kaevise väljavedu. Hetkel on
kinnistule teeregistri järgi kaks juurdepääsu (kollased täpid).
Kaldtunnelite ehituse ajal saab kasutada vähemalt ühte. Puurmasinate osad
on suured ja nende vedu on eriveos ning parim oleks kasutada juurdepääsu
mis on ka joonisel tähistatud, kuid saaks kasutada ka juurdepääsu mis on
hetkel olemasolevatele hoonete juurdepääsuks.
From: Priit Annusver | K-Projekt <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >
Sent: Friday, May 31, 2024 2:27 PM
To: Marje-Ly Rebas <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >; Elliko Kõiv
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >;
Elle Tamm <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >
Cc: Vesta Kaljuste <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >; Andre Säre
<
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Subject: Tallinna mnt 40, Paldiski ehitusloa menetlus ja riigitee
Tere
Tänan konstruktiivse kohtumise eest!
Lisasime seletuskirjades kollasega täiendusi, kus on välja toodud eile
tehtud ettepanek, et riigitee projekti mahtu lisatakse Ingeri tee.
(Kaldtunnelite seletuskirjas punktis 3.1, TL seletuskirjas punktides 1.1,
3.2.1, 3.2.2 ja 3.3.1, Üldosa seletuskirjas punktides 1.2.1 ja 1.2.2).
Kaldtunnelite ehituse ajal väljatav materjal ladustatakse või kasutatakse
objektil. Lisaks tähistasime asendiplaanil punase viirutusega ala mis
projekti mahust hetkel välja jääb. Lisaks riigiteele veel ka Ingeri tee.
EHR rajatiste nimekirjas lisasin siia kaks selgitavat märkust: Palun
võimalusel/koostöös KOV-iga eemaldada täielikult menetlusest objektid,
millele ehitusluba ei taotleta. Nagu olen korduvalt selgitanud ei võimalda
Riigi (Kliimaministeerium) poolt Ehitisregistri keskkond (www.ehr.ee
<http://www.ehr.ee/> ) eemaldatud rajatisi täielikult kustutada.
Projekteerijatel ja KOV-l puudub võimalus seda soovi täita.
Palun andke teada kui on küsimusi.
Lugupidamisega
Priit Annusver,
Diplomeeritud soojusenergeetika Ins tase 7
projektijuht - juhtivkonsultant
mob: +372 511 9900
e-post: <mailto:
[email protected]>
[email protected]
<https://kprojekt.ee/>
<https://www.facebook.com/K-Projekt-192521614540782/>
<https://www.instagram.com/kprojekt_as/>
<https://www.linkedin.com/company/k-projekt-as>
<https://www.youtube.com/channel/UCq5sAmeYzl86isPj902KZWA>
OÜ Inseneribüroo STEIGER Harju maakond Lään e-Harju vald Paldiski linn Paldiski pump -hüdroakumulatsiooni jaama kaldtunnelite projekt Versioon v02 Eel projekt Töö nr 23/4642 Tellija: Energiasalv Pakri OÜ Reg. nr. 14 107173 Rae tn 38, Paldiski 76806 K oostaja d : OÜ Inseneribüroo STEIGER Reg. nr. 11206437 Männiku tee 104, Tallinn 11216 K -Projekt Aktsiaselts Reg. nr. 1 2203754 Ahtri tn 6a , Tallinn 10151 Seletuskirja k oostaja: OÜ Inseneribüroo STEIGER Reg. nr. 11206437 Männiku tee 104, Tallinn 11216 Jooniste koostaja: K-Projekt Aktsiaselts Reg. nr. 1 2203754 Ahtri tn 6a, Tallinn 10151 Projekti meeskond: Kinnitaja, v astutav spetsialist: S. Mercurio Volitatud insener, tase 8 TTJA teavitus 16-8/23-02180-007 Kontrollija V.Kaljuste Volitatud mäeinsener, tase 8 Kutsetunnistus nr 186914 Seletuskirja koostas: K . Veersalu Diplomeeritud mäeinsener Kutsetunnistus nr 163708 Joonised koostas: D. Helandi SIS UKORD TOC \o "1-3" \h \z \u 1 sissejuhatus PAGEREF _Toc161260593 \h 4 1.1 Lähteülesanne PAGEREF _Toc161260594 \h 4 1.2 Objekti asukoht ja lähiümbruse kirjeldus PAGEREF _Toc161260595 \h 4 2 Geoloogilised, hüdrogeoloogilised ja geotehnilised tingimused PAGEREF _Toc161260596 \h 6 2.1 Geoloogiline kirjeldus PAGEREF _Toc161260597 \h 6 2.2 Hüdrogeoloogiline kirjeldus PAGEREF _Toc161260598 \h 6 2.3 Geotehnilised tingimused PAGEREF _Toc161260599 \h 7 3 projektlahendus PAGEREF _Toc161260600 \h 9 3.1 Kasutatava ehitustehnoloogia kirjeldus PAGEREF _Toc161260601 \h 9 3.2 Kaldtunneli rajamine PAGEREF _Toc161260602 \h 9 3.2.1 Tunneli suudme rajamine PAGEREF _Toc161260603 \h 9 3.2.2 Kaldtunneli konstruktsioon PAGEREF _Toc161260604 \h 10 3.2.3 Läbindamine PAGEREF _Toc161260605 \h 10 3.2.4 Maapinna tugevdamine injekteerimisega PAGEREF _Toc161260606 \h 11 3.2.5 Toestamine PAGEREF _Toc161260607 \h 11 3.3 Ventilatsioon läbindamise ajal PAGEREF _Toc161260608 \h 12 3.4 Ekskaveeritud materjali töötlemine PAGEREF _Toc161260609 \h 12 3.5 Tööde teostamine PAGEREF _Toc161260610 \h 12 kasutatud kirjandus PAGEREF _Toc161260611 \h 13 GRAAFILISED LISAD Graafiline lisa 72. Kaldtunneli tüüplõige – tunnelid 1 ja 2 Graafiline lisa 73-1 . Kaldtunnel 1 a sendiplaan ja pikiprofiil Graafiline lisa 73- 2. Kald tunnel 2 asendiplaan ja pikiprofiil Graafiline lisa 74 . Kald tunneli stardišaht – tunnelid 1 ja 2 Graafiline lisa 7 5 . Injekteerimissein – tunnelid 1 ja 2 sissejuhatus Energia s alv Pakri OÜ (aadress Rae tn 38, Paldiski 76806, registrikood 14107173) on a rendamas Paldiski poolsaarel Paldiski linna territooriumil pump-hüdroakumulatsioonijaama ehk Paldiski vesisalvestit . Pump-hüdroakumulatsioonijaama tööpõhimõte seisneb merepinna ja maa-aluse reservuaari kõrguste vahest tekkiva vee pot entsiaalse energia ärakasutamises. Pump-hüdroakumulatsioonijaam koosneb sissevõtu rajatisest meres ja maa-alusest veehoidlast , mis on ühendatud merepõhjaga vertikaal- ja kald šahtidega ning maapealsest kompleksist Ida tn 2/Lõuna tn 5 kinnistul. Käesoleva l hetkel on kaasatud Tallinna 40, 40a, 40b kinnistul taotletud rajatiste hulka Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama alternatiivse kahe kald tunneli rajami ne . Sealjuures realiseeritakse vähemalt ühe kaldtunneli nr 1 väljaehitus. Kaldtunnel 2 ehitusloa kohane väljaehitamine realiseeritakse sel juhul kui see osutub tehniliselt vajalikuks . Energiasalv Pakri OÜ-le on Tarbija kaitse ja Tehnilise J ärelevalve A met andnud 02.12.2022 ehitusl o a nr 2212271/23398 Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama maa-aluse osa rajamiseks. Lähteülesanne OÜ Inseneribüroo STEIGER (aadress Männiku tee 104, Tallinn 11216 , registrikood 11206437) , K-Projekt AS (aadress Ahtri tn 6a, Tallinn 10151, registrikood 12203754) ja Energiasalv Pakri OÜ ( aadress Rae tn 38, Paldiski 76806 , registrikood 14107173 ) on koostanud „ Paldiski pump-hüdr oakumulatsioonijaama kald tunnelite eelpro jekti “. Gruner Stucky SA on koostanud Energiasalv Pakri OÜ tellimusel töö „Inclined TBM Tunnel Feasibility Study R e port “, mis analüüsib ja kirjeldab Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama kald tunnelite rajamist kasutades tunnelipuuri ehk kilpläbinduskombaini (TBM – T unnel B oring M achine ) . Tulenevalt eelnevast lähtutakse käesolevas projektis Gruner Stucky SA töös esitatud järeldust est . P rojekti „ Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama kald tunnelite eelprojekti “ koostamisel on lähtutud e hitusseadustikus ( RT I, 30.06.2023, 2 ) esitatud nõuetest . Kaldtunnelite riigiteega ristumine lahendatakse arvestades ehitusseadustiku § 96 ning majandus- ja taristuminist r i 05.08.2015 määrust nr 106 „Tee proj e kteerimise normid “ , a llmaa rajatise ohutusnõuetega seonduv käsitletakse maapõueseaduse (RT I, 21.12.2023,2) ja selle alamaktide alusel ning e sitatakse projekteerimise järg mises staadiumis. Mäepääste lahenda takse analoogselt 02.12.2022 välja antud ehitusloa nr 2212271/23398 tingimustele. Objekti asukoht ja lähiümbruse kirjeldus Käeso lev projekt hõlmab kinnistu id Tallinna mnt 40 (katastritunnus 43101:001:23 59 , sihtotstarve 100% ärimaa ) , Tallinna mnt 40a (katastritunnus 43101:001:2360 , sihtotstarve 100% tootmismaa ) ja Tallinna mnt 40b (katastritunnus 43101:001:2361 , sihtotstarve 100% ärimaa ) (vt graafiline lisa 73-1 ja 73-2 ) . Tallinna mnt 40 kinnistu (katastritunnus 43101:001:2359) piirneb põhjast Tallinn-Paldiski põhimaanteega nr 8 , mille kaitsevöönd on 50 m mõlemale poole tee äärmise sõiduraja servast. Tallinna mnt 40 kinnistu loodeossa jääb alajaam Karistuspataljoni:(Harju-Risti) (vid 1103852 ), elektrimaakaabel AXPK.4x35 (vid 114350890 ) ja AX PK.4x50 (vid 8639583 ) ning elektriõhuliin 1-20 kV (keskpingeliin) SAX-50 (vid 26468577 ). Muud kitsendusi põhjustavad objektid eelpool nimetatud kinnistutel puuduvad. Geoloogi lise d , hüdrogeoloogili sed ja geotehnilised tingimused Ala geoloogiline , hüdrogeoloogiline ja geotehnili ne kirjeldus põhineb OÜ Inseneribüroo STEIGER 2020. aastal tehtud ehitusgeoloogilisel uuringul. Geoloogiline kirjeldus Vaadeldaval alal moodustavad g eoloogilise läbilõike Kv a ternaari ladestu se tted, Ordoviits i umi , Kambriumi ja Ediacara ladestu settekivimid ning Paleoproterosoikumi lade konna kristal liinsed kivimid (vt REF _Ref154501757 \h Tabel 2 . 1 ) . Kvaternaarisetted koosnevad moreenist, liivast, kruusast ja turbast ning nende paksus on va adeldaval alal vahemikus 0 – 2 m. Ordoviitsiumi ladestu settekivimid koosnevad lubjakivist, liivakivist ja gr aptoliitargilliidist, mille paksus on vahemikus 11 – 36 m. Kambriumi ladestu moodustavad liivakivi d , savi d ja aleurolii did ning nende paksus on vahemikus 90 – 110 m . Ediacara ladestu liivakivi, aleurolii di , aleuriit s e savi ja savi paksus on vahemikus 45 – 51 m . Paleoproterosoikumi l adekonna moodustavad gneisid ( biotiit-amfiboolne gneiss, kvarts-päevakivi gneiss, biotiit-plagioklassi gneiss, graniitgneiss, biotiit-päevakivi gneiss ) . Kristalliinse aluskorra ülaosa on murenenud mõne meetri ulatuses. Tabel STYLEREF 1 \s 2 . SEQ Tabel \* ARABIC \s 1 1 Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama a l a geoloogiline läbilõige Ladestu Stratigraafiline indeks Kivimi litoloogiline kirjeldus Paksus, m Kvaternaar Q Moreen 0 – 2 Ordoviitsium O₃vv - O₁PK Lubjakivi põlevkivi ja mergli vahekihtidega, liivakivi savi vahekihtidega, graptoliitargilliit püriidi konkretsioonidega. 11 – 36 Kambrium Ca ₁ln Liivakivi, savi ja aleuroliit 90 – 110 Ediacara V ₂ kr Liivakivi, aleuroliit, aleuriitne savi, savi 45 – 51 Paleoproterosoikumi ladekond PP Gneisid Hüdrogeoloogiline kirjeldus Paldiski poolsaarel levib kolm olulist aluspõhjalist veekompleksi: Siluri-Ordoviitsiumi, Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambrium-Vendi põhjaveekompleks ning k õik kompleksid on arvel veekogumina . Maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi põhjavesi on maapinnalt pärineva reostuse eest kaitsmata. Vee kvaliteet on kõigis veekihtides lähedane joogivee nõuetele, enamasti ületab joogivee normi vaid rauasisaldus, Kambrium -V endi veekihis ka efektiivdoos. S iluri -O rdoviitsiumi veekihi vee kvaliteet on sesoonselt kõikuv, sest toitub vahetult sademetest. Joogiveena on Paldiski linnas kasutusel Kambrium-Vendi kompleks i põhjavesi, mis on kaitstud seda eraldava sinisavikihi poolt ja mille kvaliteet on seetõttu hea. Paldiskis on Kambrium -Vendi veekihi põhjaveevaru kinnitatud 2030. aastani ja tarbevaru on 4000 m ³ /ööp. Kõigi nimetatud veekogumite seisund on hea. Kambrium -V endi põhjaveekogum on heas koguselises ja keemilises seisundis, kuid ohustatud seoses suure kinnitatud põhjaveevarude hulgaga võrreldes loodusliku põhjaveeressursiga. 2020. a testide hinnangul on põhjaveekogum heas, kuid ohustatud keemilises ja koguselises seisundis. Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas ja Siluri–Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum on heas seisundis. Maapinnale lähemate põhjaveekihtide vett tarbitakse valdavalt üksikmajapidamistes suhteliselt väikestes kogustes ja seetõttu ei oma need veekompleksid Paldiski linna veevarustuses suurt osa. S iluri -O rdoviitsiumi ja O rdoviitsiumi - Kambriumi veekihtide põhjaveevaru Paldiski linnas kinnitatud ei ole. Geotehnilised tingimused Paldiski vesisalvesti piirkonnas on settekivimid suhteliselt n õ rgad, välja arvatud kõige ülemine Ordoviitsiumi lubjakivikiht. Settekivimite üheteljeline survetugevus on maksimaalselt kuni 90 MPa, mis on tunnelipuuriga läbindamiseks mõõdukalt tugev. Tabel STYLEREF 1 \s 2 . SEQ Tabel \* ARABIC \s 1 2 Settekivimite geotehnilised parameetrid Kivimi tüüp Tihedus, ρ Youngi moodul, E Poissoni tegur, ν Üheteljeline surve-tugevus Hõõrde - nurk, φ Nidusus, C kg/m³ GPa MPa kraadi MPa Ordoviitsiumi lubjakivi 2636±6,5 39,8±8 0,25±0,03 86 56 12,0 Ordoviitsiumi Kambriumi liivakivi 2081± 24 4,8±1,2 0,30±0,06 14,9±1,4 53 2,5 Kambriumi graptoliit-argilliit + liivakivi 2223±25 *2286±32 5,4±1,8 *0,8±0,3 0,20±0,06 * 0,30±0,02 6,9±4,1 *6,2±2,3 53 *46 2,26 *1,1 Ediacara liivakivi 2191±39 * 2,1±0,7 0,16 ± 0,03 7,1±2,3 53 **41 1,8 **0-245 * Graptoliitargilliiti testiti eraldi ** Nõrgalt tsementeerunud Ediacara liivakivi vahemikus 124 – 170 m Kristalliinse aluskorra gneisid on massiivsed (välja arvatud murenemiskoorik), esineb üksikuid lõhesid ja murranguid. Kristalliinse aluskorra kivimi te üheteljeline survetugevus on vahemikus 230 – 330 MPa ja geoloogiline tugevusindeks 50-90 olles 90% puursüdamiku pikkusest > 80. Tabel STYLEREF 1 \s 2 . SEQ Tabel \* ARABIC \s 1 3 Kristalliinse aluskorra geotehnilised parameetrid Kivimi tüüp Tihedus, ρ Youngi moodul, E Poissoni tegur, ν Üheteljeline survetugevus kg/m³ GPa MPa B iotiit-amfiboolne gneiss 1 2 199 ± 149 6 ± 7 0,2 0±0,14 13±9 B iotiit-amfiboolne gneiss 2 2 771 ± 111 90 ± 10 0,25 ± 0,02 287±15 Amfiboliit 2914 ± 110 97 ± 11 0,29 ± 0,02 237±20 K varts-päevakivi gneiss 2690 ± 234 77± 3 0,25±0,01 325±55 Migmatiit 2555 ± 43 75±5 0,26±0,02 307±37 Graniitgneiss 2638 ± 20 76±5 0,26±0,01 336±9 Biotiit-päevakivi gneiss 26 44 ± 14 72±4 0,27±0,02 296±23 Amfibo o l gneiss 2759 ± 87 74 ± 8 0,24± 0,02 272±59 Amfibool-plagioklass gneiss 2 711 ± 9 70±6 0,24±0,02 260±24 Biotiit-päevakivi gneiss 26 70 ± 19 79±1 0,27±0,02 318±30 Geoloogilise uuringu käigus määratud põhjaveekomplekside ja veepid emete paksused ning filtratsiooni moodulid (puuraukude asukohas) : 22 m paksune Siluri-Ordoviitsiumi põhjavee kompleks ( filtr atsioonimoodul 9,38 x 10 -5 m/s) ; 5 m paksune Ordoviitsiumi veepide ( filtratsioonimoodul 1,16 x 10 - 8 m/s) ; 29 m paksune Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekompleks ( filtratsioonimoodul 2,08 x 10 -5 m/s) ; 45 m paksune Kambrium-Vendi veepide ( filtratsioonimoodul 2,74 x 10 - 10 m/s) ; 81 m paksune Kambrium-Vendi põhjaveekompleks ( filtratsioonimoodul 9, 14 x 10 -5 m/s) ; k ristalliinse aluskorra filtratsioonimoodul on väga madal 10 -8 – 10 -11 m/s . Läbindamisel ve ttandvates kivimites p eab arvestama, et põhjavesi on surveline ja maksimaalne vee sissevool võib olla kuni 67 l/s. Läbindamisel võib ulatub vee poolt põhjustatud rõhk kuni 20 baarini. Olenemata sellest, et ehitusgeoloogiliste uuringute käigus oli aluskorra kivimite filtratsioonimoodul väga madal tuleb läbindustööde teostamisel olla valmis murrangutest ning lõhede st (mida uuringupuuraugud ei pruukinud tabada) põhjustatud sektsioonide st suurenenud vee sissevooluks. projektlahendus Pump-hüdroakumulatsioonijaama (PHAJ) täiendav ligipääs on ühe kald tunnel i (vt graafiline lisa 73-1) kaudu ja tehniliselt võib osutuda vajalikuks ka raja d a kaldtunnel 2 ( vt graafiline lisa 73-1 ja 73-2 ). Kald tunnel 2 (vt graafiline lisa 73-25) tuleb rajada juhul kui läbi kaldtunnel 1 vesisalvesti ehituse käigus väljatava materjali transport ei ole piisavalt kiire. Sellisel juhul tagatakse alternatiivne ligipääs maa-alustele rajatistele kald tunneliga 2. Kasutatav a ehitus tehnoloogia kirjeldus Kald tunnelite läbindamiseks tuleb kasutada tunnelipuuri (TBM – T unnel B oring M achine) , mille välis diameeter on 8,4 m . Tunnelipuuri esiosas on pöörlev lõikepea, mis pressitakse hüdrosilindrite abil vastu väljatav a t ett . Lõikepea küljes olevad lõikehambad murravad lahti materjali , mis eemaldatakse lõikepea eest ja transporditakse maa peale kasutades lintkonveierit (kristalsed kivimid) või suletud toru süsteemi (settekivimid) ehk hüdr otransporti . Kaldtunnelist väljatav materjal ladustatakse Tallinna 40, 40a, 40 b kinnistu piires. Väljatavat materjali kokku on k altunnelis 1- 211 tuh m 3 , millest sobiv osis kasutatakse ära täitena, vundamen dis või muldes jms . P urustamise ja sõelumise järgselt valmivat killustikku ei veeta enne välja, kui koostöökokkulepe T ranspordiamet iga on sõlmitud ja perspektiivne ristumiskoha projekt valmis . Arvestades, et kald tunneli esimene lõik läbindat a kse hetero g eensetes ve tt andvates settekivimites , tuleb kasutada tööee sissevarisemis e ja sellega kaasneva tunnelipuuri kinnikiilumise vältimiseks ning vee sissevoolu vähendamiseks mixshieled tüüpi tunnelipuuri , mis suudab hoi da tööeele pidevat vasturõhku . Vasturõhu hoidmiseks kasutatakse surve all bentoniid i lahust või vett . Samuti peab tunnelipuur olema võimeline läbindama suure tugevusega ja abrasiiv susega kristalse id kivim eid . Läbindamisega paralleelse lt t uleb teha kald tunnelite toestamine . T oestuseks tuleb kasut ada raud betoonist tüübinguid ja betooni . Kaldtunnelite läbindamisel ja kasutamisel peab olema tagatud tunnelite kohale ning vahetusse lähedusse jäävate ehitiste ja rajatiste säilimine , funktsionaalsus ning kasutamise ohutus ( m h Tallinna- Paldiski tee nr 8 ) . K ald tunneli rajamine Tunneli suudme rajamine Kald tunnelite rajamine algab maapinnast madalamal asuva tunneli suudme /sissepääsu rajamisega , mis on ühtlasi vajalik tunnelipuuri montaažiks . Suudme rajamist tuleb alustada ettevalmistustöödega , mis hõlmavad töid pinnase püsivusomaduste parandamiseks ja vee sissevool u vähendamiseks (vt graafiline lisa 74) . Suudme konstruktsioon koosneb kaevikust, mis on t oest atud betoonist ankurdatud sulundse inte ga . S ealjuures tule b sulundseinad rajada kaeviku põhjast sügavamale selleks, et tagada parem püsivus ja et piirata vee sissevoolu kaeviku põhja. Kaeviku põhja rajatakse raudbetoonist põhja plaat . Tehtud tugevusarvutuste kohaselt peab sulundseinte paksus olema vahemikus 0,5 – 0,8 m. Tunneli suudme konstruktsioon ja põhimõttelised mõõtmed on toodud graafilisel lisal 74 . Kaeviku sügavus peab olema selline, et tunnelipuuri montaažil jääb tunnelipuuri lõikepea lubjakivisse. Tunneli suudmest 12 m ulatuses tuleb maapind tunneli peal tugevdada injekteerimisega, et vältida läbindamisel katvate kivimite purunemist või maapinna kerkeid (vt graafiline lisa 74 ). Ehitustööde ja ekspluatatsiooniaegseks veeärastuseks tunneli suudmest tuleb rajada drenaažikaev . Pärast läbindamist ja tunnelipuuri de monteerimist rajatakse kald tunneli suudmele 23 m pikkune betoonist kate , mille paksus on 1 m ni ng sellele täiendavalt ~51 m pikkune kergterasest portaalkate . Portaalkate tuleb rajada betoonvundamendile . Kald tunneli suudme juurde rajatakse ventilatsioonisüsteem tunneli ventileerimiseks . Kald tunneli suudm e ehitus pärast kald tunneli valmimist ja tunnelipuuri demonteerimist on näidatud graafilisel lisal 74 . Kaldtunneli suudme parameetrid tuleb määrata projekteerimise edas istes staadiumites vastavalt täpsustatud geoloogilistele tingimustele ja kasutatavale tehnoloogiale. Kald tunneli konstruktsioon Kald tunnelid rajatakse nii sette- kui ka kristalsetes kivimites. Kald tunnel 1 paikneb ~1,2 km pikkusel lõigul settekivimites ja ~3,6 km pikkusel lõigul kristalsetes kivimites. Kald tunnel 1 pikkus on kokku umbes 4,8 km, mis rajatakse põhiosas, ~3,8 km pikkusel lõigul, kallakuga 16,6% , seejäre l on ette nähtud ~ 160 m lõigul sujuv üleminek horisontaalseks . Kaldtunneli sügavus on abs kõrgus el -650 m (vt graafiline lisa 73-1 ). Kald tunnel 2 paikneb ~1,1 km pikkusel lõigul settekivimites ning ~4,0 km pikkusel lõigul kristalsetes kivimites. Kald tunnel 2 pikkus on umbes 4,1 km, põhiosas kallakuga 17,9% , seejärel on ette nähtud ~ 200 m lõigul sujuv üleminek horisontaalseks . Kald tunnel 2 sügavus on abs kõrgusel -700 m (vt graafiline lisa 73- 2). Kald tunnelite optimaalne pöörderaadius on 1000 m. Kald tunnelid on ümmarguse ristlõikega, mille lõplik läbimõõt on 7,1 m , rajamise aegne läbimõõt 8,4 m (kaeve perimeeter) . Rajatava ja lõpliku läbimõõdu vahe tuleneb toestuselementide paksusest (0,45 m) ja nende vahelisest tolerantsist. Vastavalt ehitustingimustele ja tööprojektile, tuleb toestuselementide (tüü b ingud) ja kaeve perimeetri vahe täita injekteerimis e teel betooni ga . Kald tunnelite ristlõiked on näidatud graafilisel lisal 72 . Injekteerimist tuleb kasutada lisameetmena põhjavee si ssevoolu vähendamiseks selle avaldumise kohas ehk vastavalt vajadusele nõrkades settekivimites või lõhelistes kristalsetes kivimites . Injekteerimisseina tuleb kasutada pealis- ja aluskorra piiril, kus on nn murenemiskoorik, erinevate põhjaveekomplekside eraldamiseks . Kald tunnelites on liiklus ühesuunaline ja neis se tuleb rajada möödasõidutaskud iga 500 m vahemaa järel, alates sügavusest 300 abs m (nö kristalsetes kivimites ) . Graafilisel lisal 72 on näidatud kald tunneli tesse paigaldatavad seadmed ja raj atised selle ehitamise ajal ja pärast tunneli valmimist . Tunnelitesse tuleb paigal dada käitamiseks ja ehituseks vajalikud kommunikatsioonid, sh jahutusvee sisse- ja väljavoolutorud, tehnilise vee trass, suruõhu toru, sidekaablid, madal- ja kõrgepingekaablid ja läbindamiseks vajalike lahuste transporditorud ning ventilatsiooniseadmed. Lisaks teenindustee ja väljatud pinnase transport i miseks lin tkonveier . Lintkonv eieri tootlikkus peab olema 1500 t/h ning lindi laius vähemalt 1200 mm. Läbindamine Kald tunnelid läbinda takse tunnelipuuriga ( TMB - T unnel B oring M achine ) ehk kilp läbinduskombaini ga . Tunnelipuur raimab ühe järjestikuse protsessiga materjali, eemaldab materjali tööeest ning paigaldab enda järel toestiku ning surub edasi lõikepead Raimatud materjal transporditakse maapeale settekivimites hüdrotranspordiga ja kristalsetes kivimites lintkonveieriga. Läbindamisel settekivimites toimub raimatud materjali transport maa peale läbi suletud torusüsteemi suspensioonina ehk pulbina . Raimatud materjal segatakse bentoniidi lahuse või veega ja pumbatakse maapeale läbi torusüsteemi. Ben t oniidi lahust või vett kasutatakse ühtlasi vasturõhu hoidmiseks töö ees, et ei toimuks vee sissevoolu ning et vältida tööee sissevarisemist. Kristlasetes kivimites läbindamisel toimub materjali transport maa peale kasutades lintkonveierit, mis tuleb paigaldada kald tunneli lakke (v . a horisontaalses osas) . Nõrkades ja vettandvates settekivimites ning alus- ja pealiskorra piiril tuleb kasuta da läbindamisel täiendava abimeetmena injekteerimist, millega tugevdatakse ka ldtunnelit ümbritsevat pinnast/kivimit , et vältida tööee sissevarisemist, mis võib põhjustada tunnelipuuri kinnikiilumist. Samuti aitab see vähendada või peata vee sissevoolu (vt peatükk 3.2.4). Kald tunnelitesse tuleb rajada drenaažikaevud, mis on varustatud pumpadega, et vältida vee kogunemist tööette , tagamaks ohutud töötingimused. Keskmine läbindamise kiirus settekivimites on keskmiselt 14 m/ööp ja kristalsetes kivimites 11 m/ööp. Maapinna tugevdamine injekteerimisega Injekteerimi s seinana tuleb kasutada pealis- ja aluskorra piiril, kus on nn murenemiskoorik, erinevate põhjaveekomplekside eraldamiseks , et ei toimuks põhjaveekomplekside segunemist j a et vältida tööee uputamist. Nõrkades settekivimites kasutatakse injekteerimist vastavalt vajadusele. Kald tunnelit ümbritsev a pinnase tugevdamine murenemiskoorikus on näidatud graafilisel lisal 7 5. Pinnase tugevdamiseks tuleb ~44 m pikkusel lõigul puurida kald tunnelist igas suunas radiaalselt 10 30 m pikkused puuraugud võrguga 1,5 x 1,5 m, mille kaudu injekteeritakse sideaine külgnevatesse kivimitesse. Injekteerimise täp sustatud lahendus tuleb määrata projekteerimise edasistes staadiumites. Toestamine Kaldtunneli te toestamiseks tuleb kasuta da betoonist tüü b ingtoestikku ( Precast Concrete Segmental Lining ) , mis paigaldatakse jooksvalt läbinduse ajal (vt graafiline lisa 72 ) . Toestik koosneb eelnevalt valatud armeeritud betoonelementidest . Arvestades, et läbindamine toimub vettandvates settekivimites ja tugevates kristalsetes kivimites , kasutatakse kahe erineva tugevusega elemente . Settekivimites peab toestik olema võimeline vastu võtma veesurve, mis võib ulatuda kuni 20 baarini. Tu lenevalt erinevates t pingeolukordadest, mis tekivad settekivimites ja kristalsetes kivimites , tuleb kasutada settekivimites suurema tugevusega tüübin gtoestikku . Arvestades analoogsetes tingimustes rajatud kaeveõõsi ning esmaseid arvutusi, peab k asutatavate elemen tide paksus peab olema ~ 450 mm ja laius 1,5 – 1,8 m . Peale toestiku paigaldamist on tunneli sisemine läbimõõt 7,10 m. Toestiku täpsed parameetrid tuleb määrata projekteerimise edasistes staadiumites. Ventilatsioon läbindamise ajal K ald tunnelite läbindamisel tuleb kasutada kombineeritult suru - ja imituulutust , et tagada tööees piisava kvaliteedi ja kvantiteediga õhk . Surutuulutuse l juhitakse ventilaatoritega läbi tuulutustorude värske õhk otse tööette. Imit uulutusel tekitatakse ventilaatoriga tööees alandus ehk depressioon ning tööeest imetakse läbitöötatud õhk läbi tuulutustoru välja. I mituulutus aitab tööeest paremini eemaldada kahjulik ke gaas e ja tolmu. Esialgsel hinna n gul on töö e es vajalik värsket õhu hulk 2500 m³/min ning õhu liikumise kiirus kald tunnelis on umbes 0,75 m/s. T äpne kald tunneli tuulu t usskeem tuleb teha tunnelipuuri projekteerimise edasises etapis. Tuulutus skeemi koostamisel ja ventilaatorite valikult tuleb arvestada tehtavaid tööprotsesse, t öötavate inimeste arvu ning kadusid, mis tekivad värske õhu juhtimisel tööette. Aletrnattiivne ligipääsu rajamisel ja peale tunnelipuuri eemaldamist tuleb rajada kald tunneli suudme vahetusse lähedusse statsionaar sed ventilaator id tunneli(te) tuulutuseks . Ekskaveeritud materjali töötlemine Väljatud materjal tuleb täiendavalt töödelda maapeal. Maapeale pumbatud suspensioon töödeldakse veepuhastusseadmes, mille käigus eraldatakse tahke mineraalne osa ning lahus. Mineraalsest osast omakorda separeeritakse välja peenosis 0 – 4 mm, mille osakaal on umbes 25% ja jämedam osis 4 – 64 mm, mille osakaal on umbes 75%. Jämedamat osist saab kasutada täitematerjalina. Suspensioonist eraldatud lahust kasutatakse uuesti läbindamise protsessis. Kristalsetes kivimites läbindamisel tuleb väljatud materjali maapeal täiendavalt purustada ja sõeluda ning taaskasutada. Ööpäevas tuleb töödelda 1000 – 1300 m³ materjali . Läbindamisel väljatud graptoliitargilliit tuleb ladustada eraldi ja käidelda vastavalt Eesti Geoloogiateenistuse graptoliitargilliidi käitlemise juhendile. Kirjeldatud protsess on ehitustööde aegne , vajalikud seadmed ja nende asukohad näidatakse ära ehitusplatsi skeemil jä r gmistes projekteerimise tööde etappides. Kaevise kasutamine ja võõrandamine tuleb teha vastavalt maapõuseaduse le (RT I, 21.12.2023,2 ) § 96 ja 97. T ööde teostamine Läbindamise eeldatav kestus on kokku 372 päeva, millele lisandub tunnelipuuri ehitamine 12 – 14 kuud , tunnelipuuri demonteerimine 5 – 6 nädalat, transport Eestisse 8 – 10 nädalat, komabini montaaž 10 – 12 nädalat . Kokku võtab kogu protsess aega ligi 3 aastat. Tunnelipuuri ehitamise ja tarnspordiga tuleb kohapeal paralleelselt teostada kõik ettevalmistustööd läbindamiseks , sh stardi kaeviku ja muu vajaliku taristu rajamine, lubade ning kooskõlastuste taotlemine jne . kasutatud kirjandus Skepast&Puhkim OÜ . 2022. Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama keskkonnamõju hindamine ehitusprojekti koostamise käigus. Rehm, U., Arigoni, A. 2023. Inclined TBM Tunnel feasibility Strudy Report. Šveits: Gruner Stucky SA. OÜ Inseneribüroo STEIGER . 2020. Geological investigations & Design works for the Paldiski 500MW Pumped Hydro Energy Storage Project in the Republic of Estonia. Geological Baseline Report .