dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kaitseministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vabaühenduste riikliku rahastamise variraporti KAM peatüki sisuline valideerimine

Kaitseministeerium · 29. juuli 2025
Viit
7-1/25/17
Registreeritud
29. juuli 2025
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Vabaühenduste Liit
Saabumis/saatmisviis
E-post
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎Avalik_20250729_KM_7-1_25_17_Algne sõnum.eml672 KB
  • 📎Hindamiskriteeriumid ja metoodika.pdf152 KB
  • 📎KAM peatüki sisuline valideerimine.pdf118 KB
  • 📎Vabaühenduste riikliku rahastamise protsessiga seotud küsimused (lisa1).pdf422 KB

Sisu (failidest)

Hindamiskriteeriumid ja metoodika Hindamiskriteeriumid on paigutatud viide teemagruppi: avalik huvi; tulemuslikkus; kaasatus; läbipaistvus; ligipääsetavus; võimekus. Iga teemagrupi hinne kujuneb eelmise variraporti hindamismetoodika alusel, kus kriteeriumi täidetuse korral sai ministeerium ühe plusspunkti ning mittetäidetuse korral miinuspunkti. Kui kriteerium oli täidetud osaliselt, märgiti tulemuseks „nii või naa“ või „+/-“. 2016. aasta variraportis anti tulemused edasi värvikoodidega, kus punane oli kõige kehvem tulemus ning järgnesid paremuse suunal oranž, kollane, heleroheline ja kõrgeima tulemuse värvina tumeroheline. Hall värv tähistas olukorda, kus hindamise polnud info vähesuse tõttu võimalik. Värvikoodide sisuline tähendus on teemagrupi sisulise täidetuse osakaalu näitamine (0%-100%). Säilitasin võrreldavuse eesmärgil värvikoodid ja andsin hinnangu esialgu samamoodi. Peale värvikoodidega hinnangute valmimist kodeerisin need ümber ka 5-palli süsteemi, kus 1 on kõike kehvem tulemus ja 5 kõige kõrgem. Avalik huvi Juhendis: "Rahastatakse ühenduste selliseid eesmärke ja tegevusi, mis toetavad ühenduse liikmes- või töötajaskonnast laiema sihtgrupi huvisid. Rahastada võib ka tegevusi, mille sihtgrupp on ühenduse liikmeskond vm kitsas rühm, kui sel juhul peab see olema ülejäänud ühiskonnaliikmetega võrreldes ebasoodsas olukorras. Ebasoodsas olukorras oleva sihtgrupina käsitletakse tavaliselt erilist abi vajavaid gruppe, näiteks lapsi, puuetega inimesi või vähemusrahvuste gruppe." 1. Rahastamise tingimustes on välja toodud, et toetatakse avalikes huvides tegutsevaid organisatsioone. 2. Rahastamise korras on viide, et otsused peavad olema kooskõlas avalike huvidega. Juhendis: "Ühenduste rahastamine on seostatud[M1] valdkondlike ja/ või piirkondlike, kohalike, üle-eestiliste ja/või rahvusvaheliste strateegiliste dokumentidega (arengukavad, tegevusprogrammid, kontseptsioonid jm)." 3. Veebilehelt on leitav rahastamise eesmärk. 4. Korras või lepingus on viidatud, millisesse arengukavasse toetus panustab. 5. Sisse on seatud strateegilise partnerluse ja pikaajaliste tegevustoetuste praktika. See indikeerib, mil määral on ühenduste roll läbi mõeldud ja seostatud valdkonna eesmärkidega. Tulemuslikkus 1. Rahastaja seab sellised rahastamise tingimused ja kriteeriumid, mis toetavad planeeritud eesmärkide saavutamist ja võimaldavad hinnata ühenduste rahastamise tulemuslikkust tervikuna. 2. Rahastamistingimustes on kokku lepitud läbivad indikaatorid, rahastaja on kehtestanud nende mõõtmise/hindamise metoodika ja korra. 3. Taotluse ja aruande vormid sisaldavad minimaalselt väljundindikaatoreid ja võimalusel ka tulemusindikaatoreid. 4. Raha jagamise ja kasutamise halduskulud on tõhusad (ministeeriumi hinnangul) ja ei tekita ebaproportsionaalselt suurt halduskoormust (läbipaistvus on tagatud, kuid protsess on halduskoormuse mõttes tasakaalus). 5. Aruannete pealt on tehtud koondanalüüs ja/või hinnatud rahastamise (meetme/programmi) tulemuslikkust. 6. Tulemuslikkuse hindamise põhjal on vajadusel muudetud rahastamise viisi või seda, mille elluviimiseks toetusi antakse. Kaasatus 1. Olulisemate rahastamisprotsessi reguleerivate alusdokumentide ja rahastamistingimuste väljatöötamisel konsulteeritakse pühendustega võimalikult varakult, soovitavalt eesmärkide püstitamise etapis. 2. Kaasarääkimise võimalus on antud kõigile asjast huvitatud osapooltele, valdkonnas või piirkonnas tegutsevatele ühendustele. 3. Raha kasutamise järel küsitakse ühendustelt tagasisidet rahastamisprotsessi reguleerivate alusdokumentide ja tingimuste, rahastamisprotsessi ja rahastaja töökultuuri kohta. Läbipaistvus 1. Rahastaja veebilehel on olemasavalik teave ühenduste rahastamise põhimõtete ja tingimuste, rahastamisprotsessi ja selle tulemuste kohta, mis on lihtsasti leitav. 2. Koostatud on rahastamise kord, mis on kooskõlas rahastamise juhendmaterjaliga (maksimaalne tulemus); on tehtud muudatusi olemasolevas rahastamise korras (kesktase); on tehtud väikeseid muudatusi olemasolevas korras (miinimum). 3. Raha eraldatakse avaliku konkursi alusel, mis loob parimad tingimused rahastusprotsessi läbipaistvuse tagamiseks. 4. Aruanded on ministeeriumi lehelt leitavad/kättesaadavad/viidatud). 5. Hindamise kord on avalik ja üheselt mõistetav, hindamiskomisjoni koosseis ja kriteeriumid on avalikud. 6. Ühendused saavad enda kandidatuuri osas tagasisidet. Ligipääsetavus 1. On kehtestatud selged rahastamise reeglid ja valikukriteeriumid, mida rahastamisel järgitakse sh. on selgitatud erandid. 2. Eristatud on projektitoetus, tegevustoetus ja teenuste rahastus. 3. TAT-id on objektiivsed ja potentsiaalseid taotlejaid mittediskrimineerivad. Konkursi tingimused ei tohi luua eeliseid konkreetsetele ühendustele või ühenduste rühmale. 4. Toetuste andmise tingimused on rahastamise eesmärgi ja otstarbe suhtes asjakohased ja põhjendatud. See tähendab, et rahastamise tingimused peavad tulenema rahastamise eesmärgist. 5. Kaasfinantseerimise tingimused on läbimõeldud ja mõistlikud. Võimekus 1. Rahastamine toetab ühenduse eesmärkide saavutamist, professionaalsust ja pädevust ning tegevuse jätkusuutlikkust. 2. Esimese hindamiskriteeriumi täidetust on võimalik selgelt hinnata. 3. Toetus võimaldab katta organisatsiooni üldkulusid. Kaitseministeerium Avalik huvi Rahastamise kord ei kirjelda otsesõnu, et rahastatakse avalikus huvis tegutsevaid organisatsioone. Projektitoetuste seotus kaitseministeeriumi strateegiliste eesmärkidega ja toetuse andmise eesmärgid on korras välja toodud. Rahastamise eesmärkide kohta on võimalik lisainformatsiooni saada ministeeriumi veebilehelt. Strateegilise partnerluse kokkuleppeid ei seota. Tulemuslikkus Ministeeriumi hinnangul võimaldavad toetuste taotlejaile seatud kriteeriumid hinnata ühenduste rahastamise tulemuslikkust. Seda tehakse aruannetest leitavate mõõdetavate eesmärkide (sihtarvudes väljendatud) täidetuse kirjelduste pinnalt. Tingituna kaitsevaldkonnas üha suurenevast konkurentsist saavad projektitoetust alla 50% taotlustest, üldjuhul kõik osalises mahus. Toetuste kasutamise aruanded on avalikus dokumendiregistris. Nende pinnalt koostatakse ka koondülevaade, millega hinnatakse omakorda toetuste tulemuslikkust. Kogemuse pinnalt täiendatakse menetlusdokumentide vorme ja koostatud on ka juhis toetuse taotlejale. Ministeerium plaanib kulutõhususe parandamiseks üle minna taotluste menetlemise infosüsteemi kasutamisele. Kaasatus Vabaühendustega ei konsulteerita rahastamise tingimuste väljatöötamisel, sh eesmärkide püstitamise etapis, eesmärgid tulenevad otseselt Kaitseministeeriumi strateegiast. Ministeerium kaalub vabaühendustele kaasarääkimise võimaluse andmist, kui rahastamise alusdokumentide ja tingimuste kaasajastamine päevakorda tõuseb. Läbipaistvus Ministeeriumi strateegilised eesmärgid on konkursside juures avalikustatud ja veebilehel rahastamise põhimõtete ja tingimuste info kättesaadav. Toetusi jagatakse avaliku konkursi alusel. Toetuste kasutamise aruanded on avalikult kättesaadavad ministeeriumi dokumendiregistris. Ka hindamiskomisjonide moodustamise käskkirjad on samast leitavad. Vabaühendused saavad enne hindamiskomisjoni ja kantsleri lõplikku rahastamise kohta tehtavat otsust esitada omapoolse seisukoha. Ligipääsetavus Kehtestatud rahastamise reeglid on selged ning rahastamise korras eristatakse projekti- ja tegevustoetust. Sealjuures tegevustoetust loeb ministeerium vabaühenduse tervikliku arengu ja tegevuse toetuseks ja projektitoetust eesmärkide täitmiseks läbiviidavate tegevuste korraldamiseks antavaks rahastuseks. Teenuse delegeerimine korraldatakse halduslepinguga. Hetkel kehtiv määrus lubab erandkorras antavat toetust, kuid see peab olema põhjendatud ja strateegilisi eesmärke toetav. Reeglina jagatakse toetusi läbi konkursside. Nende tingimused ei ole diskrimineerivad. Arvestada tuleb, et ministeerium toetab projekte kaasfinantseeringuga kuni 45%. Võimekus Ministeerium ei teosta oma valdkonnas tegutsevate vabaühenduste vajaduste hindamist (k.a nende, kellele jagatakse tegevustoetust). Toetused tervikuna aitavad kaasa ühenduste professionaalsuse ja jätkusuutlikkuse hoidmisele. Ühenduste võimekusi ja nende arengut ei mõõdeta. Tegevustoetustest on ühendustel võimalik katta ka üldkulusid. Vabaühenduste riikliku rahastamise protsessiga seotud küsimused Kaitseministeeriumile Viited dokumentidele Kaitseministeeriumis 2023. aastal kehtinud dokumentide viited, mida on kasutatud vastuste kujundamisel: 1. Tabel 1. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuste andmist avaliku huvi tagamiseks. 1. AVALIK HUVI Rahastamine põhineb avalikul huvil ja on kooskõlas ministeeriumi strateegiliste eesmärkidega. 1.1.Kas rahastamise tingimustes on Jah. välja toodud, et toetatakse avalikes Riigikaitse valdkonna toetamise tingimused ja huvides tegutsevaid kord–Riigi Teataja’ organisatsioone? §1 1.2.Kas rahastamise korras on viide, et Riigikaitse valdkonna toetamise tingimused ja otsused peavad olema kooskõlas kord–Riigi Teataja avalike huvidega? §3 1.3.Kas korras või lepingus on Kaitseministeeriumil on seatud strateegilised viidatud, millisesse arengukavasse eesmärgid, mille saavutamisse toetuste andmine toetus panustab? panustab (täiendavalt toetab). Riigikaitse valdkonna toetamise tingimused ja kord–Riigi Teataja §3 1.4.Kas veebilehelt on leitav, mis on Jah. rahastamise eesmärk? https://kaitseministeerium.ee/et/eesmargid- tegevused/teadus-ja-arendustegevus https://kaitseministeerium.ee/et/eesmargid- tegevused/laiapohjaline-riigikaitse/toetused- riigikaitselistele-projektidele Kaitsetööstuse valdkonna tegevustoetuste konkurss | Kaitseministeerium 1.5.Kas sisse on seatud strateegilise Ei ole. partnerluse ja/või pikaajaliste tegevustoetuste praktika, mis indikeerib, mil määral on ühenduste roll läbi mõeldud ja seostatud valdkonna eesmärkidega? Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja Puuduvad tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised avaliku huvi ja rahastamise ministeeriumi strateegiliste eesmärkidega seotuse osas välja tuua. Tabel 2. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuse saajate tegevuse tulemuslikkust. 2. TULEMUSLIKKUS Ühenduste riigieelarveline rahastamine on tulemuslik. 2.1. Kas rahastamise tingimused ja Jah. kriteeriumid toetavad rahastamise üldiste ja/või täpsustatud valdkondlike või programmipõhiste eesmärkide saavutamist? 2.2. Kas kriteeriumid võimaldavad Jah, kriteeriumid võimaldavad hinnata ühenduste hinnata ühenduste rahastamise rahastamise tulemuslikkust. Hindamisel tulemuslikkust? arvestatakse järgnevaid kriteeriume: projekti eesmärgi seost konkursi eesmärgi/-märkidega; projekti tegevused ja ajakava; projekti oodatavate tulemuste selgus sh mõõdetavad tulemused (sihtarvudes väljendatavad eesmärgid); esitatud kogueelarve realistlikkust ja eesmärgipärasust; plaane riskide maandamiseks. 2.3. Kas rahastamistingimustes on Kokku on lepitud toetuse tulemuslikkuse kokku lepitud toetuse tulemuslikkuse hindamise metoodika. Lepingute lahutamatu osa hindamiseks läbivad indikaatorid, on toetuse kasutamise aruanne. ministeeriumil on nende Taotlustes kirjeldatakse projekti eeldatavaid mõõtmiseks/hindamiseks metoodika ja tulemusi koos mõõdetava mahuga. Toetuse kord? kasutamise lepingu eesmärk on anda toetus taotluses kirjeldatud mõõdetavate eesmärkide saavutamiseks. Aruandega hinnatakse taotluses kirjeldatud tulemuste saavutamisest kinnipidamist. 2.4. Kas rahastamise taotluse ja Toetuse taotleja kirjeldab projekti tulemusi koos toetusraha kasutamise aruande vormid mõõdetava mahuga. Nende saavutamist sisaldavad minimaalselt hinnatakse. väljundindikaatoreid, võimalusel ka tulemusindikaatoreid? 2.5. Milline on tavapraktika toetusele Kaitseministeerium toetab projekte mis toetavad kvalifitseeruvaile taotlejatele ministeeriumi strateegiliste eesmärkide eraldatava toetussumma suuruse saavutamist. otsustamisel (pigem kõigile midagi või Tingituna kaitsevaldkonnas üha suurenevast suurem summa kõige võimakamale)? konkurentsist saavad projektitoetust alla 50% Kas ja millistel puhkudel esineb taotlustest, üldjuhul kõik osalises mahus. kõrvalekaldeid tavapraktikast? 2.6. Kuidas on võimalik leida avalikku Kaitseministeeriumi avalikust dokumendiregistrist infot tegevustoetuste saajate tegevuse kus on leitavad projektitoetuste kasutamise tulemuste kohta? aruanded. 2.7. Kas raha jagamise ja kasutamise Taotluste ja aruannete menetlemisega seonduvad halduskulud on kulutõhusad? halduskulud ei ole hetkel ministeeriumi ega taotleja jaoks piisavalt kulutõhusad. Protsesside tõhustamiseks minnakse üle taotluste menetlemise infosüsteemi (TMS) kasutamisele. 2.8. Kas viimati lõppenud vooru(de) Jah, on olemas ülevaade, mille pinnalt saab aruannete kohta on tehtud hinnata toetuste tulemuslikkust. koondanalüüs, et hinnata meetmete/programmide tulemuslikkust? 2.9. Kas hindamise tulemustest on Ei ole muudetud programme ega meetmeid, samas muudetud on hindamise tulemusest lähtuvalt aasta-aastalt rahastamisprogramme/meetmeid? täiendatud menetlusdokumendite vorme eesmärgiga parendada nende keskmist kvaliteeti (nt sh suunata kõiki taotlejaid nt selgemalt struktureeritud / ühetaolist riskianalüüsi koostama). Lisaks on nn parima praktika najal koostatud ja täiendatud soovituslikku projekti korraldamise juhismaterjali toetuse taotlejale (KaM koduleht – Ülevaade konkursi eesmärkidest, sihtrühmadest ja võimalikest tegevustest. Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja Puuduvad tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised rahastamise tulemuslikkusega seoses välja tuua. Tabel 3. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuste saajate kaasamist rahastusprotsessi kujundamisse. 3. KAASATUS Rahastamisprotsessi väljatöötamisse kaasatakse seotud osapooled. 3.1. Kas olulisemate Ei. Konkurssidel osalemise kaudu anname rahastamisprotsessi reguleerivate kõikidele ühendustele võrdse võimaluse toetusi alusdokumentide ja rahastamise saada. Konkursite korraldamisel lähtutakse tingimuste väljatöötamisel Kaitseministeeriumi strateegiliste eesmärkide konsulteeritakse ühendustega (sh saavutamisest- ehk siis konkursite teemad varakult eesmärkide püstitamise toetavad ministeeriumi tegevusi. etapis)? 3.2. Rahastamisprotsessi reguleerivate Ei. Konkurssidel osalemise kaudu anname alusdokumentide ja tingimuste ühendustele võrdse võimaluse saada tegevuseks väljatöötamisel on kaasarääkimise toetusi. Ministeerium korraldab enda strateegiliste võimalus on antud kõigile asjast eesmärkide saavutamiseks konkursse läbi mille huvitatud ühendustele? saavad huvitatud ühendused projektidesse/eesmärkidesse kaasuda. Ministeerium lähtub enda seatud eesmärkide saavutamisest. 3.3. Raha kasutamise järel küsitakse Ei ole küsitud. ühendustelt tagasisidet Kui tuleb päevakorda protsessi sh rahastamisprotsessi reguleerivate alusdokumentide ja tingimuste kaasajastamine, alusdokumentide; siis kaalume kaasarääkimise võimaluse pakkumist. rahastamistingimuste, rahastamise protsessi; rahastaja töökultuuri kohta? Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja Puuduvad tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised rahastamisprotsessi uuendamisel/muutmisel seotud osapoolte kaasamisega seoses. Tabel 4. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetuste andmise ja kasutamise läbipaistvust. 4. LÄBIPAISTVUS Toetuse andmine ja kasutamine on läbipaistev 4.1 Palun linkige ministeeriumi Määrus „Riigikaitse toetamise tingimused ja kord“ veebilehel olevale infole, mis kirjeldab on lisatud kõikide konkursite infosse. rahastamise põhimõtteid, tingimusi, Avaleht | Kaitseministeerium rahastamisprotsessi ja selle tulemusi. Näiteks: Toetused riigikaitselistele projektidele | Kaitseministeerium 4.2. Kas ministeeriumis kehtiv Jah rahastamise kord on kooskõlas rahastamise juhendmaterjaliga? 4.3. Kas toetusi eraldatakse Jah vabaühendustele avaliku konkursi alusel? 4.4. Kas kehtivate lepingute või otsuste Jah alusel juba teada olevad toetuste saajad on nimeliselt välja toodud RES - is? 4.5. Kas ja kust on leitavad toetuse Toetuse saajate toetuse kasutamise aruanded on saajate tegevusaruanded? leitavad Kaitseministeeriumi avalikust dokumendiregistrist. 4.6. Kas taotluste hindamise kord on Hindamiskomisjonide moodustamise käskkirjad avalik ja üheselt mõistetav on leitav kaitseministeeriumi avalikust (hindamiskomisjon, kriteeriumid), dokumendiregistrist. hindamiskomisjoni koosseis avalik? 4.7. Kas vabaühendused saavad Vabaühendusi teavitatakse hindamiskomisjoni tagasisidet toetuse andmise ja ettepanekust taotluse rahuldamise, osalise mitteandmise otsuste kohta? rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Kaitseministeerium annab taotlejale võimaluse esitada oma seisukohad enne taotluse osalist rahuldamist ja taotluse rahuldamata jätmist. Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb hindamiskomisjoni ettepanekul Kaitseministeeriumi kantsler. Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus. Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja Puuduvad tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised toetuste andmise ja kasutamise läbipaistvuse kontekstis. Tabel 5. Vastused küsimustele, mis puudutavad vabaühenduste võrdset ligipääsu toetustele. 5. LIGIPÄÄSETAVUS Ühendustele on tagatud võrdne ligipääs rahastamisele (õiglus). 5.1. Kas on kehtestatud selged Jah. Toetuse saajaga sõlmitakse riigieelarvelise toetamise rahastamise reeglid ja kasutamise leping, milles sätestatakse toetuse kasutamise valikukriteeriumid, mida järgitakse? nõuded. Riigikaitse valdkonna toetamise tingimused ja kord–Riigi Teataja’ 5.2. Kas rahastamise korras on eristatud Jah. projektitoetus, tegevustoetus ja teenuse Tegevustoetus on toetamise korra tähenduses rahastamisliik, delegeerimine? millega Kaitseministeerium toetab riigikaitse valdkonnas tegutseva vabaühenduse tegevust ja arengut tervikuna. Projektitoetus on toetamise korra tähenduses rahastamisliik, millega Kaitseministeerium toetab kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud, äriühingu või vabaühenduse peamiselt ühekordselt elluviidavat tegevust või tegevuste kogumit. Teenuse delegeerimine saab toimuda halduslepinguga või muul seadusest tulenevatel alustel. 5.3. Kas erandid (nt nn katuseraha või Toetuste määrus reguleerib erandkorras antava toetuse sihtfinantseerimine) on korras võimalust. Erandkorras antav toetus peab olema põhjendatud selgitatud? ning selle põhjendus hiljem kontrollitav. Erandkorras antav toetus on erandkorras tuleneva juhtumi lahendamiseks, mida esineb väga harva ning sellise toetuse andmine peab olema tugevalt põhjendatud ning ministeeriumi seatud strateegilisi eesmärke tugevalt toetav. Toetuste andmine toimub ministeeriumis reeglina läbi konkursite. Sihtfinantseerimine toimub riigieelarveseaduse alusel. Nn. katuseraha (pole jur. termin) pole ministeeriumi antav toetus ning pole tänasel päeval ka riigieelarvest lähtuvalt ajakohane. 5.4. Kas toetuse andmise tingimused on Toetuse andmise tingimused on objektiivsed ega ole Teie hinnangul objektiivsed ja diskrimineerivad. potentsiaalseid taotlejaid mittediskrimineerivad? (Konkursi tingimused ei loo eeliseid konkreetsele ühendusele või ühenduste rühmale.) 5.5. Kas toetuse andmise tingimused on Jah rahastamise eesmärgi ja otstarbe suhtes asjakohased ja põhjendatud. See tähendab, et rahastamise tingimused tulenevad rahastamise eesmärgist. 5.6. Kas kaasfinantseeringu nõuded on Arendustoetuste (projektitoetus läbi konkursi) osas toetab mõistlikud ja ei sea piiranguid ministeerium projekte kaasfinantseeringuga kuni 45% ulatuses. ligipääsule? Ministeeriumi hinnangul on nõuded olnud mõistlikud. Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja Puuduvad tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised vabaühenduste võrdse ligipääsu tagamisel rahastamisele. Tabel 6. Vastused küsimustele, mis puudutavad toetatud vabaühenduste võimekuse edendamist. 6. VÕIMEKUS Rahastamine edendab ühenduste võimekust. 6.1. Kas ministeerium hindab Ministeerium ei eralda vabaühendustele toetusi valdkondlikult rahastatavate nende vajaduste katmiseks. Ministeerium lähtub vabaühenduste vajadusi? toetuste eraldamisel enda strateegiliste eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste toetamisest. 6.2. Kas rahastamine toetab Teie Läbi tegevustoetuse toetatakse ühenduste tegevusi hinnangul ühenduse professionaalsust ja arengut tervikuna. ja pädevust ning tegevuse Riigikaitse valdkonna toetamise tingimused ja jätkusuutlikkust? kord–Riigi Teataja’ § 2 lg 1 6.3. Kas toetuse saaja võimekuse kasvu Strateegilised partnerid puuduvad. ministeeriumi poolse strateegilise partnerluse rahastamise tulemusena on võimalik hinnata? 6.4. Kas projekti- ja tegevustoetused Projektitoetuse eesmärk on anda toetuse saajale võimaldavad katta ka organisatsiooni riigieelarveline projektitoetus projekti teostamiseks üldkulusid? vajalike tegevuste korraldamiseks vastavalt esitatud taotlusele. Toetuse sihtotstarbeliseks kasutamiseks loetakse Toetuse kasutamist lepingus nimetatud projekti teostamisega otseselt seotud olevate tegevuste kulude katmist. Tegevustoetusega on võimalik katta ka organisatsiooni üldkulusid. Siia vastuse lahtrisse on võimalik välja Puuduvad tuua hilisemad muudatused, mis ei puuduta 2023. aastat (2024+ ja planeerimisel), kuid on olulised rahastatavate ühenduste võimekuse edendamise kontekstis. Saatja: "Maarja-Liisa Kapaun" <[email protected]> Saaja: "Marika Tuusis" <[email protected]>, "KM Info" <[email protected]> Teema: Vabaühenduste riikliku rahastamise variraporti KAM peatüki sisuline valideerimine Kuupäev: 2025-07-29 11:51 Tere Peagi on valmimas vabaühenduste riikliku rahastamise variraport. Soovin enne seda ministeeriumidega neid puudutavate peatükkide sisu valideerida. Selleks lisan kirjale kolm faili: 1. KAM peatüki sisuline valideerimine – fail, millele tagasisidet ootan. 2. Vabaühenduste riikliku rahastamise protsessiga seotud küsimused (lisa1) – ministeeriumi antud vastused koos küsimustega, mille abil informatsiooni kogusin. 3. Hindamiskriteeriumid ja metoodika, mille alusel on vaadeldud ministeeriumi praktikate kattuvust ühenduste rahastamise juhendmaterjali soovitustega. Palun anda tagasiside 2 nädala jooksul (12. augustiks). Kuna käimas on suvepuhkuste periood, saadan selle kirja ka ministeeriumi üldmeilile. Lugupidamisega Maarja-Liisa Kapaun huvikaitsespetsialist Vabaühenduste Liit [email protected] <mailto:[email protected]> 5686 4114
Allikas: Kaitseministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel