Taristuministri määruse "Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded ning elutähtsat teenust osutavate sadamapidajate ja nende hallatavate elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatavate sadamate määramise metoodika" eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Riigikantselei Kaitseministeerium Siseministeerium 21.07.2025 nr 1-4/25/3337 Taristuministri määruse "Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded ning elutähtsat teenust osutavate sadamapidajate ja nende hallatavate elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatavate sadamate määramise metoodika" eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks taristuministri määruse „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded sadamate toimimisel ning elutähtsat teenust osutavate sadamate määramise metoodika“ eelnõu ja seletuskirja. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis taristuminister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Seletuskiri Lisaadressaadid: Logistika ja Sadamate Liit, AS Tallinna Sadam, AS Sillamäe Sadam Aleks Martin Rebane, 625 6307 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 07.07.2025 TARISTUMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2025. nr Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded ning elutähtsat teenust osutavate sadamapidajate ja nende hallatavate elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatavate sadamate määramise metoodika Määrus kehtestatakse hädaolukorraseaduse § 37 lõike 2 ja sadamaseaduse § 31 lõike 2 alusel. § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 36 lõike 11 punktis 8 sätestatud elutähtsa teenuse (edaspidi elutähtis teenus) toimepidevuse nõuded ning selle teenuse kirjeldus. (2) Määrusega kehtestatakse elutähtsa teenuse taseme, teenuse taastamiseks valmisoleku ja teenuse katkemise ennetamise nõuded. Samuti sätestatakse tingimused, mille puhul on tegemist elutähtsa teenuse katkemisest põhjustatud hädaolukorraga, nõuded elutähtsa teenuse põhitegevust toetavate teenuste ostmiseks teiselt ettevõttelt ning hädaolukorrast või selle ohust teavitamise kord. (3) Määrusega kehtestatakse tingimused, mille alusel määratakse sadamapidaja ja tema hallatav sadam elutähtsa teenuse osutajaks. § 2. Elutähtsat teenust osutav sadamapidaja ja tema hallatav elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatav sadam Elutähtsat teenust osutav sadamapidaja (edaspidi sadamapidaja) sadamaseaduse § 31 lg 1 ja käesoleva määruse tähenduses on isik, kelle hallatav sadam vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest: 1) sadama toimimine mõjutab teise elutähtsa teenuse toimepidevuse või riigikaitse tagamist; 2) sadamat läbivate reisijate arv moodustab vähemalt 50% rahvusvaheliste laevareisijate arvust Eestis; 3) sadamat läbiva kauba maht moodustab vähemalt 20% Eesti sadamaid läbivast kaubamahust. § 3. Elutähtsa teenuse kirjeldus Sadama osutatav elutähtis teenus on: 1) veesõiduki sildumise võimaldamine; 2) kaupade lastimine ja lossimine; 3) reisijate laevale mineku ja laevalt tuleku korraldamine; 4) veesõiduki pukseerimine; 5) jäämurdmine akvatooriumil; 1 6) veeliikluse korraldamine akvatooriumil ja sissesõiduteel. § 4. Elutähtsa teenuse toimimiseks vajalik taristu Sadamapidaja määrab hädaolukorra seaduse § 39 lõikes 1 nimetatud toimepidevuse riskianalüüsis ja plaanis (edaspidi toimepidevuse riskianalüüs ja plaan) kindlaks oma taristu, mis mõjutab tema osutatava elutähtsa teenuse toimepidevust enim (edaspidi kriitiline taristu). § 5. Nõuded elutähtsale teenusele ja selle tasemele (1) Sadamapidaja peab tagama reisijate teenindamise ja strateegiliste kaupade käitlemismahu 50% ulatuses, arvates reisijate teenindamise või asjaomase kauba käitlemise keskmisest mahust tavaolukorras. (2) Lõikes 1 sätestatud strateegiline kaup käesoleva määruse tähenduses on: 1) strateegiline kaup strateegilise kauba seaduse tähenduses; 2) vedelkütus vedelkütuse seaduse tähenduses; 3) ravim ravimiseaduse tähenduses; 4) kemikaal ja ohtlik kemikaal kemikaaliseaduse tähenduses; 5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 031, 01.02.2002, lk 1–24), artiklis 2 sätestatud toit; 6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja määrust (EÜ) nr 1223/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ (ELT L 117, 05.05.2017, lk 1–175), artikli 2 punktis 1 sätestatud meditsiiniseade; 7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/746 in vitro diagnostikameditsiiniseadmete kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 98/79/EÜ ja komisjoni otsus 2010/227/EL (ELT L 117, 5.5.2017, lk 176–332), artikli 2 punktis 2 sätestatud in vitro diagnostikameditsiiniseade; 8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 528/2012, 22. mai 2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist (ELT L 167, 27.6.2012, lk 1–123), artikli 3 punktis 1 sätestatud biotsiid; 9) muu elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatavas sadamas käideldav kaup, mis mõjutab teise elutähtsa teenuse toimepidevust. § 6. Elutähtsa teenuse katkemise ennetamise nõuded (1) Elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks ja selle katkemise ennetamiseks peab sadamapidaja toimepidevuse riskianalüüsis ja plaanis arvestama vähemalt järgmiste ohtudega: 1) ekstreemsed ilmastikuolud; 2) sadamateenuse osutamiseks vajaliku kriitilise taristu purunemine või selle tehniline rike; 3) territooriumi ja akvatooriumi reostus; 4) tulekahju; 5) küberintsident; 6) teiste hädaolukorra seaduse §-s 36 sätestatud elutähtsate teenuste katkemine; 7) hädaolukorra seaduse § 91 kohases üleriigilises riskianalüüsis analüüsitud hädaolukord või muud sarnast olukorda põhjustada võivad ohud. 2 (2) Sadama toimimiseks ja selle teenuse katkemise ennetamiseks peab sadamapidaja tagama vähemalt: 1) autonoomse elektritoitesüsteemi olemasolu, mis tagab elektritoite kriitilise taristu töö elektrikatkestuse korral vähemalt 24 tunniks; 2) teenuse katkemise operatiivseks likvideerimiseks vajaliku personali ööpäevaringse kättesaadavuse; 3) alternatiivsete sidepidamislahenduste kättesaadavuse. § 7. Elutähtsa teenuse katkemise aeg ja teenuse toimepidevuse taastamine (1) Elutähtsa teenuse katkemise korral peab sadamapidaja taastama elutähtsa teenuse osutamise esimesel võimalusel ning selleks kuluv maksimaalne aeg ei tohi ületada 48 tundi. (2) Elutähtsa teenuse katkemine on olukord, kus sadama toimimine ei vasta § 5 lõikes 1 sätestatud tasemele. (3) Sadamapidaja taastab elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis ja plaanis ette nähtud korras. § 8. Elutähtsa teenuse osutamist toetavate teenuste ostmise nõuded Sadamapidaja lähtub elutähtsa teenuse osutamist toetavate teenuste ostmisel lepingupartneri võimest osutada teenust hädaolukorras ja teise elutähtsa teenuse katkemise korral. § 9. Elutähtsa teenuse katkemisest põhjustatud hädaolukord Elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkemisest põhjustatud hädaolukord on olukord, kui katkestus kestab § 7 lõikes 1 märgitud ajast kauem või kui elutähtsa teenuse katkemine põhjustab teise hädaolukorra seaduse §-s 36 sätestatud teenuse toimimise katkemise. § 10. Hädaolukorrast või selle ohust teavitamise korraldus (1) Sadamapidaja teavitab viivitamata Kliimaministeeriumit ja Transpordiametit hädaolukorrast või selle ohust telefonitsi ja e-posti teel. (2) Lõikes 1 nimetatud teavitus peab sisaldama vähemalt järgmist teavet: 1) elutähtsa teenuse katkemise aeg ja kestus; 2) elutähtsa teenuse katkemise tegelik või oletatav põhjus ja hetkeolukorra lühikirjeldus; 3) elutähtsa teenuse katkemise mõju; 4) elutähtsa teenuse taastamiseks või teenuse katkemise mõju vähendamiseks rakendatud ja rakendatavad meetmed. /allkirjastatud digitaalselt/ Kuldar Leis /allkirjastatud digitaalselt/ taristuminister Marten Kokk kantsler 3  Taristuministri määruse „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded ning elutähtsat teenust osutavate sadamapidajate ja nende hallatavate elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatavate sadamate määramise metoodika“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu koostamise vajadus on tingitud 18. oktoobril 2024. a jõustunud hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusest, millega määrati sadamapidaja elutähtsa teenuse osutajaks, kui tema hallatav sadam vastab ühele järgmisest tingimustest: 1) tema sadama toimimine mõjutab teise elutähtsa teenuse toimepidevuse või riigikaitse tagamist; 2) tema sadamat läbivate reisijate arv moodustab märkimisväärse osa rahvusvaheliste reisijate arvust Eestis; 3) tema sadama kaudu veetava kauba maht moodustab märkimisväärse osa Eestis sadamate kaudu veetavate kaupade kogumahust. Eelnõukohases määruses sätestatakse tingimused, mille alusel määratakse sadamapidaja ja tema hallatav sadam elutähtsa teenuse osutajaks. Kuna sellistele sadamatele ei ole määratud toimepidevuse nõudeid, tuleb need HOS-i kohaselt sätestada. Elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatavaks sadamaks määramise tingimused ja toimepidevuse nõuded sätestatakse kahe volitusnormi alusel ühe määrusena. Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 ja sadamaseaduse § 31 lõike 2 alusel. Elutähtsa teenuse osutajaks kvalifitseerub sellise sadama pidaja, kelle hallatava sadama elutähtis teenus mõjutab riigikaitse tagamist või teise elutähtsa teenuse toimimist, kui sadamat läbiva kaubamaht moodustab vähemalt 20% Eesti sadamate kaudu veetavast kaubamahust või kui sadamat läbivate reisijate arv moodustab vähemalt 50% rahvusvaheliste reisijate arvust Eestis. Eelnõukohase määruse järgi vastavad sätestatavatele tingimustele AS Tallinna Sadam ja AS Sillamäe Sadam. Eelnõukohase määruse teine eesmärk on sadamate toimimise kui elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamine. Oluline on, et ka kriisiolukordades oleks tagatud pidev laevade vastuvõtt, neilt kauba lossimine ning reisijate maha tulek. Selleks, et laeva kai ääres üldse teenindada, peab olema tagatud laevade sildumine, vajaduse korral nende pukseerimine ning toimima peab jäämurre akvatooriumil. Samuti tuleb reguleerida tegutsemine olukordades, kus sadam ei saa toimida. Kui tekib hädaolukord, peab sadamapidaja selle kõrvaldama nii kiiresti, kui on vähegi võimalik või hiljemalt 48 tunni möödumisel juhtumist. Hädaolukorra puhul võib sadamapidaja võtta laevu vastu ka oma teistes sadamates, arvestades nende vastuvõtuvõimet. Täpsemalt nähakse hädaolukorras tegutsemine ette HOS-i § 39 lõikes 1 nimetatud toimepidevuse riskianalüüsis ja plaanis (edaspidi toimepidevuse riskianalüüs ja plaan). Sadamapidaja peab tagama hädaolukorra ennetamise ning selle tekkimisel tegutsemiseks vajalikud meetmed vajaduse korral koostöös sadama operaatoriga. Elutähtsa teenuse osutamine toob sadamapidajatele kaasa HOS-is kehtestatud kohustused ning Kliimaministeeriumile või volituse korral Transpordiametile kui elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavale asutusele (edaspidi ETKA) lisakohustused. 1 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Kliimaministeeriumi merendusosakonna õigusnõunik Aleks Martin Rebane (625 6307, [email protected]). Keeletoimetuse tegi Justiits- ja Digiministeeriumi keeletoimetaja Aili Sandre ([email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Elina Lehestik (626 2904, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kümnest paragrahvist. Paragrahvis 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Lisaks nõuetele elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatavatele sadamatele sätestatakse sadama toimimise kui elutähtsa teenuse sisu ning selle teenuse toimepidevuse nõuded. Samuti määratakse, kui kaua võib sadama toimimine olla katkenud, ning mida tuleb teha, kui teenuse katkemise tõttu tekib hädaolukord. Paragrahvis 2 sätestatakse tingimused, mille alusel määratakse sadamapidaja ja tema hallatav sadam elutähtsa teenuse osutajaks. Selle kohaselt on elutähtsa teenuse osutaja sadamapidaja, kelle hallatav sadam vastab vähemalt ühele kolmest tingimusest. Punkti 1 kohaselt on see sadam, mille teenuse toimimine mõjutab mõne HOS-i §-s 36 nimetatud elutähtsa teenuse toimimist või riigikaitse tagamist. Punkti 2 kohaselt kasutatakse elutähtsa teenuse osutamiseks sadamat, mida läbivate reisijate arv ületab 50% rahvusvaheliste reisijate koguarvust Eestis. Selle järgi kvalifitseerub elutähtsa teenuse sadamaks AS-i Tallinna Sadam hallatav vanasadam, mida 2023. aastal läbis8 080 796 reisijat1. Lõike 2 punkti 3 kohaselt on sadam elutähtsa teenuse osutaja, kui seda läbiva kauba maht moodustab vähemalt 20% kogu Eesti sadamaid läbivast kaubamahust. HOS-i muutmise eelnõu seletuskirja kohaselt kuulub AS-ile Tallinna Sadam 55% Eesti sadamate turuosast. Statistikaameti andmetel veeti Eesti sadamate kaudu 2023. aastal 17,8 mln tonni kaupa2. AS-i Tallinna Sadam 2023. aasta kohta esitatud majandusaasta aruandest võib lugeda, et tol aastal oli AS-i Tallinna Sadam sadamate kaubamaht 12,6 mln tonni3. AS-i Sillamäe Sadam majandusaasta aruande järgi läbis Sillamäe sadamat 4,4 mln tonni kaupa4. AS-i Tallinna Sadam sadamaid läbiva kauba maht moodustab kogu kaubamahust ligikaudu 71% (70,7) ning Sillamäe sadama kaubamaht ligikaudu 25% (24,7). Nende andmete põhjal kvalifitseeruvad elutähtsa teenuse osutajateks AS-i Tallinna Sadam hallatavad Paldiski lõunasadam ja Muuga sadam ning AS-i Sillamäe Sadam hallatav Sillamäe sadam. Kui kaubamahud on nimetatud sadamates 1 Allikas: https://www.ts.ee/investor/pohinaitajad/. 2 Allikas: https://stat.ee/et/uudised/kaubaveo-maht-eesti-sadamates-langes-2023-aasta-uheksa-kuuga-31-eesti- raudteedel-42. 3 Allikas: https://ariregister.rik.ee/est/company/10137319/aktsiaselts-TALLINNA-SADAM. 4 Allikas: https://ariregister.rik.ee/est/company/10318973. 2 langenud alla 20% kogu sadamaid läbivast kaubamahust, võivad sadamad kvalifitseeruda elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatavateks sadamateks lõike 2 punkti 1 alusel, sest need sadamad võivad olla olulised teise elutähtsa teenuse toimimiseks (näiteks vedelkütusega varustamiseks) või riigikaitseks. Elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatava sadama määrab ETKA ehk antud juhul Kliimaministeerium kaalutulusõiguse alusel HOSi § 38 lõikes 12 sätestatud haldusaktiga. Enne haldusakti andmist konsulteerib Kliimaministeerium teiste ETKA-dega, et määrata kindlaks, milline sadam võib kvalifitseeruda elutähtsa teenuse sadamaks, ning teeb otsuse teatavaks sadamapidajale. ETKA järgib otsustamisel üleriigilist riskianalüüsi ning arvestab HOS-i §-s 36 loetletud elutähtsate teenustega ning nende seotusele konkreetse sadamaga. Paragrahvis 3 sätestatakse sadama toimise kui elutähtsa teenuse sisu. Paragrahvis 3 loetletud teenused on kõik sadamateenused sadamaseaduse § 3 lõike 1 tähenduses. Loetelust on välja jäetud veesõiduki punkerdamine ja laevajäätmete vastuvõtt. Veesõiduki punkerdamine ei ole elutähtis teenus, sest punkerdada on võimalik ka veokitelt sadamas või punkerlaevadega reidil kindlaksmääratud ankrualadel. Kaubalaevad punkerdavad tavaliselt reidil, reisilaevad sõidukitelt või punkerlaevalt sadamas. Laev tellib kütuse otse kütusetarnijalt. Jäätmete vastuvõtt laevalt ei ole elutähtis teenus, sest laeval on piiratud ruum jäätmete paigutamiseks. Teoreetiliselt on võimalik jäätmeid ajutiselt ladustada ka kail. Ülejäänud nimetatud teenused on sadama toimimiseks vajalikud. Paragrahvis 4 sätestatakse sadamapidajale kohustus määrata elutähtsa teenuse toimimiseks vajalik taristu. Sadamapidaja määrab taristu, mis mõjutab tema elutähtsa teenuse toimepidevust enim (edaspidi kriitiline taristu) ning tagab selle kaitse HOS-i kohaselt. Kriitiline taristu määratakse kindlaks toimepidevuse riskianalüüsis ja plaanis kooskõlastatult ETKA-ga. Paragrahvis 5 sätestatakse sadamapidajale kohustus tagada sadama toimimine 50% ulatuses, võttes aluseks tavaolukorra. 50% sadama toimimisest reisijate teenindamise mõistes tähendab, et sadamates, kus teenindatakse reisijaid, saaks hädaolukorras teenindada 50% kogu reisijate tavalisest hulgast. Reisijate teenindamiseks on oluline, et laev saaks silduda ning reisijad saaksid laevalt maha tulla. Kaubamahu puhul tähendab sadama toimimine strateegiliste kaupade puhul vähemalt 50% käitlemisvõimet võrreldes tavaolukorraga. Käitlemine tähendab, et laev saaks silduda ning kaup lastitud või lossitud. Lõikes 2 sätestatakse strateegilise kauba tähendus. Lõikes 2 esitatud kaubaliikide loetelu ei ole ammendav ning võib muutuda, arvestades kriisiolukorda. Paragrahvis 6 käsitletakse elutähtsa teenuse katkemise ennetamist. Lõike 1 kohaselt nähakse elutähtsa teenuse katkemise ennetamiseks vajalikud tegevused ette toimepidevuse riskianalüüsis ja plaanis. Lisaks teiste elutähtsate teenuste katkemisele tuleb sadamate toimimise puhul arvestada ka sadamatele omaste ohtudega. Lõike 2 punktiga 1 nähakse ette autonoomse elektritoitesüsteemi olemasolu, et vältida elektrikatkestuse ajal sadama toimimise katkemist. Lõike 2 punktiga 2 nähakse sadamapidajale 3 ette kohustus mehitada sadam piisava hulga töötajatega, et tagada sadama toimimine. Lõike 2 punktis 3 sätestatakse kohustus tagada alternatiivse sidepidamislahenduse kättesaadavus. Alternatiivse lahendusena peetakse silmas näiteks raadiosidet. Täpsemad lahendused nähakse ette toimepidevuse riskianalüüsis ja plaanis. Paragrahvis 7 sätestatakse elutähtsa teenuse katkemise maksimaalne lubatud aeg. Lõikes 1 sätestatakse elutähtsa teenuse katkemise puhul sadamapidaja kohustus katkestus likvideerida nii kiiresti kui võimalik, arvestades, et sadama toimimise katkemine ei tohi kesta kauem kui 48 tundi. Kui katkemine kestab kauem kui 48 tundi, sekkub ETKA HOS-is sätestatud alustel. Sellisel juhul rakendatakse HOS-i §-s 15 sätestatud hädaolukorra lahendamise plaani. Lõikes 2 sätestatakse olukord, millal on tegemist elutähtsa teenuse katkemisega. Lõikes 3 sätestatakse sadamapidaja kohustus taastada elutähtsa teenuse toimine. Olenevalt olukorrast võib sadama toimimise tagamiseks vajalike teenuste taastamise järjekord olla erinev. Näiteks raskete jääolude korral peaks olema tagatud esmalt jäämurdevõime, et laev jõuaks sadama akvatooriumisse ja saaks seal silduda, alles seejärel saaks tegeleda kaupade ja reisijatega. Samas juba kai ääres olevate laevade puhul võib tegutsemise järjekord olla teistsugune. Üldiselt on jäämurre ja pukseerimine küll vajalikud teenused, kuid seda vaid teatud oludes, mistõttu nende taastamine tavalistes oludes jääb tõenäoliselt viimaseks. Täpsemad sadamapidaja tegevused erinevate riskide korral ning teenuse toimepidevuse taastamiseks sätestatakse toimepidevuse riskianalüüsis ja plaanis. Paragrahvis 8 sätestatakse nõuded elutähtsa teenuse toetamiseks vajaliku teenuse ostmise kohta. Elutähtsa teenuse toimimise toetamiseks vajalik teenus võib olla näiteks IT-teenus, turvateenus vm sadama toimimist toetav teenus. Paragrahvis 9 kirjeldatakse hädaolukorda. Hädaolukord tekib juhul, kui sadama toimimine on häiritud rohkem kui 48 tundi või kui sadama toimimise teenuse katkemine põhjustab mõne teise HOS-i §-s 36 sätestatud elutähtsa teenuse katkemise. Paragrahvis 10 sätestatakse juhised, kuidas ETKA-t tekkinud hädaolukorrast teavitada. Sadamate puhul on elutähtsa teenuse toimimist korraldav asutus HOS-i § 36 lõike 11 alusel Kliimaministeerium. Täpsemad kontaktid määratakse toimepidevuse riskianalüüsis ja plaanis. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud 4.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Määrusega ei kaasne sotsiaalseid ega demograafilisi mõjusid. 4.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Määrusega kaasneb positiivne mõju riigi julgeolekule, sest sadamapidajate elutähtsa teenuse osutajaks määramine suurendab riigi valmisolekut vastu võtta liitlasi ning nende tehnikat. Lisaks suurendab see sadamate turvalisust. Mõju välissuhetele puudub. 4 4.3. Majanduslik mõju Määrusega võib kaasneda sadamapidajale keskmine kuni suur majanduslik mõju, kui suureneb vajadus vastu võtta reisijaid või kaupa tavapärasest rohkem. 4.4. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Määrusega kaasneb riigiasutustele väheoluline mõju, kuna ETKA-l on kohustus kontrollida kõnealuste sadamate toimepidevust, teha nende üle järelevalvet ning nõustada sadamapidajat. Kohalikele omavalitsustele mõju puudub. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei teki riigile lisatulusid. Kliimaministeeriumile ja Transpordiametile tekib kohustus hakata kontrollima kõnealuste sadamate toimepidevust, mistõttu võib see kaasa tuua lisakulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Riigikantseleile, Kaitseministeeriumile ja Siseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Logistika ja Sadamate Liidule, AS-ile Tallinna Sadam ning AS-ile Sillamäe Sadam eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu. 5 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/25-0818 - Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded ning elutähtsat teenust osutavate sadamapidajate ja nende hallatavate elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatavate sadamate määramise metoodika Kuna tegemist kiire eelnõuga, palume kooskõlastust 5 tööpäeva jooksul Kohustuslikud kooskõlastajad: Riigikantselei; Siseministeerium; Kaitseministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 28.07.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/09968192-7ad7-4fcb-acbd-66310c68a0c8 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/09968192-7ad7-4fcb-acbd-66310c68a0c8?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main