Hr Hanno Pevkur Teie: 09.05.2025 nr KAM/25-0500/-1K
Kaitseministeerium
Meie: 02.06.2025 nr 1-7/127-2
Kaitseministri määruse „Sõjarelva,
relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja
lahingumoona ning nende osade, sealhulgas
oluliste osade ning komponentide täpsustav
loetelu ja liigitus“ eelnõu
Austatud minister
Siseministeerium kooskõlastab kaitseministri määruse „Sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva
laskemoona ja lahingumoona ning nende osade, sealhulgas oluliste osade ning komponentide
täpsustav loetelu ja liigitus“ eelnõu järgmiste märkustega arvestamisel.
1. Määruse § 1 lg 3 sätestab juhud, millel määrust ei kohaldata. Lõike 3 punkti 1 kohaselt ei
kohaldata määrust RelvS §-des 18 (piiramata tsiviilkäibega relvad ja laskemoon) ja 19 (piiratud
tsiviilkäibega relvad ja laskemoon) nimetatud relvadele, laskemoonale ja nende osadele,
sealhulgas olulistele osadele ning komponentidele.
Õigusselguse huvides vajab selgitamist, kas kaitseministri määrus kohaldub
RelvS § 20 lõikes 1 nimetatud tsiviilkäibes keelatud tulirelvadele.
2. Eelnõu § 6 sätestab relvasüsteemi ja relvasüsteemi olulise osa. Seletuskirjas selgitatakse, et
terviklikuks relvasüsteemiks RelvS § 833 lg 11 tähenduses loetaks sellist relvaplatvormi, mis
on täisfunktsionaalne ehk sellele on integreeritud vajalik sõjarelv ja sihtimis- ning
tulejuhtimisseadmed (seletuskiri, lk 8).
Juhime tähelepanu, et seletuskirjas toodud selgitus ei vasta 01.01.2025 jõustunud RelvS § 83
lg 11 mõistele ja vastu võetud seaduse seletuskirjas toodule. RelvS § 833 lg 11 kohaselt loetakse
relvasüsteemiks ka relvaplatvormi. 20.11.2024 vastu võetud ja 01.01.2025 jõustunud
relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirjas on
selgitatud, et: „relvaplatvormiks loetakse näiteks nii sõiduk kui ka relvaalus, millele relv
paigaldatakse“ ning „relvaplatvormiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse nii maismaa-,
õhu- ning veesõidukit või kui ka relvaalust, millele on võimalik kinnitada sõjarelva“
(seletuskiri, lk 5). Seega, kehtiva relvaseaduse § 833 lg 11 kohaselt on relvasüsteemiks ka selline
relvaplatvorm, mis ei ole täisfunktsionaalne ning RelvS § 8333 lg 1 p 4 kohaselt peab
tegevusluba olema ka ettevõttel, kes soovib valmistada relvaplatvormi, millele on hiljem
võimalik integreerida sõjarelv.
3. Eelnõu § 8 lg 3 p 2 sätestab, et lahingumoonaks ei loeta määruse § 7 lõikes 3 nimetatud
moona või selle komponenti.
Pikk 61 / 15065 Tallinn /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Juhime tähelepanu, et määruse §-s 7 on ainult kaks lõiget.
4. Eelnõu § 9 lg 1 p-s 9 sätestatud pürotehnilise aine, süüteaine või muud süttimis- või
plahvatusvõimelise keemilise aine kontekstis on oluline hinnata ja selgitada, kas nimetatud
lahingumoona tegevusloa taotluse lahendab RelvS § 8833 lg 1 p 1 ja § 8835 lg 1 alusel Politsei-
ja Piirivalveamet või RelvS 8833 lg 1 p 6 ja § 8835 lg 1 alusel Tarbijakaitse ja Tehnilise
järelevalve Amet komisjoni kaudu.
5. Eelnõu § 9 lg 2 sätestab lahingumoona olulised osad. Sõnastuse kohaselt on lahingumoona
oluliseks osaks laeng, sütik või muu osa või komponent, mis sisaldab lõhkeainet, pürotehnilist
ainet, süüteainet või muud süttimis- või plahvatusvõimelist keemilist ainet.
Kuivõrd RelvS § 8833 lg 1 p 1 kohaselt peab tegevusluba olema ka lõhkeainet mittesisaldava
lahingumoona valmistamiseks, siis Siseministeeriumi hinnangul peaks õigusselguse huvides §
9 hõlmama ka lõhkeainet mittesisaldavat lahingumoona.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
2 (2)