Kiri

Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde Esitaja Esitatud arvamused Linna seisukohad 1. Eskil Olen, Ma ütlen teile ilus ja tahaks et te saaksite aru sellest et kas tartu Mitte arvestada 02.01.2025 keskpark võib säilida sellisena nagu ta praegu on ka tulevastele Planeeritud lahendus võimaldab ka edaspidi alal üritusi põlvkondadele sest kuidas te ei näe et tartus on palju muid lagedaid korraldada ning loob selleks kaasaegsed ja mitmekesised platse kuhu saaks selle ehitada näiteks sinna kus enam ei ole eeldused, seejuures on kavas rajada Siuru ja Emajõe vahele väljak, keskkatlamaja ja korstent sest ta sobiks sinna väga häs või tartu kuhu on võimalik vajadusel paigaldada lava ja istekohad jms. tammik kohta sest seal on piisavalt suur lage plats. Lihtsalt palun Olemasolev mänguväljak on planeeritud ümber tõsta Kaubamaja saage sellest et kas selle siuru raha ei võiks annetada või hoida mingi ja Vanemuise vahele Uueturu parki ning uus mänguväljak rajada tähtsa asja jaoks nagu teatrid või tartu maarja kirik mis ei ole veel kultuurikeskuse kõrvale, seega saab lähiala ühe mänguväljaku päris valmis sest riik ei panusta raha kirikutele. See et linnas parkide võrra rikkamaks. asukohtades oli kunagi mingi pritsimaja ja kaubahoov ei tähenda Vähemalt pool pargist (Uueturu tn 1 krunt) säilib ja muudetakse seda et tuleb ehitada midagi uut sinna. Keskpark on ainus suur park mitmekesisemaks, liigirikkamaks, põnevamaks. Kultuurikeskuse tartus kus on olnud mugav pidada üritusi nagu lastekaitsepäev, rajamisel muutub ala aastaringselt kasutatavaks avalikuks hansapäev ja tudengipäevad ja on otsustatud see tartu kaubamaja ruumiks hoones ja rikkaliku haljastuse ning laiade mänguväljak ka ära eemaldada sealt mis on eri rumal otsus. Kui kasutamisvõimalustega avalikuks ruumiks hoone kõrval. vaadata tartus ringi siis siin on piisavalt kinosid, kuns muuseume, raamatukogusid ja hotelle või mis iganes muud näiteks ees rahva Ettepanekus nimetatud asukoht - (hiljuti lammutatud korstnaga) muuseum tundub selline täpselt sama kultuurikeskuse sisevaatena! Turu 18 ja Turu tn 20b krundid kuuluvad eraomandisse, alale on koostatud detailplaneering vastavalt üldplaneeringus toodud eesmärkidele ja tingimustele äri ja eluhoonete rajamiseks. Kultuurikeskus Siuru kavandatakse linnale kuuluvale maale. Kultuurikeskuse asukoha valik ja Uueturu tn 1 krundist poole ala hoonestamine on kokku lepitud Tartu linna üldplaneeringuga. Varasemad arvamused, ettepanekud, seisukohad on toodud üldplaneeringu menetluses: https://www.tartu.ee/et/planeerimine-info#tartu- uldplaneering-2040+ Linn on üldplaneeringu koostamisel koostöös erinevate spetsialistide ja kodanikega kaalunud erinevaid võimalikke viise kesklinna elavdamiseks ning tugeva linnasüdame arendamiseks koos rohealade elurikkuse suurendamisega. Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)  Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde Linn on oma ruumilise arengu üldisemate suundumuste määratlemisel lähtunud muu hulgas üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ toodust, kus on rõhutatud linnade planeerimisel nende kompaktsuse säilitamise ja sisestruktuuride tihendamise vajadust. Samuti arvestab linn Tartumaa maakonnaplaneeringu põhimõtteid, kus rõhutatakse Tartu linnakeskuse regionaalset tähtsust. Üldplaneeringuga rõhutatakse kesklinna eelisarengu vajadust, selle tihendamist ja keskusfunktsioonide osakaalu ning kvaliteedi tõstmist. Rõhutatakse muu hulgas ka kesklinna tähtsust aktiivse kultuurielu toimumiskohana. Pargi osaline hoonestamine täidab sidusa linnaruumi tagamise eesmärki. Läbi hoonestamise ühendatakse n-ö uus ja vana kesklinn. Uue kultuurikeskuse idee toetab veelgi laiemalt kestliku linnaplaneerimise ideid. Hoone on just nimelt oluline kavandada kõige kesksemasse asukohta, toetades seeläbi Tartu ambitsiooni olla lühikeste vahemaade linn, millega kõik vajalikud teenused ja kultuurivaldkonnad on keskuses kättesaadavad. Pool pargialast jääb puhkealaks ning kujundatakse ümber koos keskuse projekteerimisega, saades pargile uue, kaasajas paremini toimiva lahenduse. Linna planeerides peab arvestama kõikide funktsioonide kavandamisega, mitte vaid puhkeala ja rohevõrgustiku toimimise küsimustega - leida tuleb tasakaal erinevate huvide ja väärtuste vahel. Säiliv pargiala tagab Kesklinna olulise funktsionaalse avaliku ruumi – jalakäijate peamise liikumissuuna koos aktiivse tänavaruumiga – rohelise vabaõhu puhkealana toimimise. Pargialale kavandatud hoonestuse funktsioon on suunatud elanikele kvaliteetsema avaliku teenuse tagamiseks ja täiendavate avalike hüvede loomiseks. Kuigi pargi mittehoonestamisega selle linnalooduskeskkond säiliks, siis kinnistu osaline hoonestamine toob endaga kaasa märkimisväärselt rohkem positiivseid mõjusid erinevates Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)  Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde valdkondades, aga lisaks ka pargi ja selle lähiümbruse ökoloogilise mitmekesisuse suurendamise. Linn selgitab, et kultuurikeskuse näol on tegemist olulise kultuurihoonega, kuhu kavandatakse kaasaegsed võimalused Tartu linnaraamatukogule ja Tartu kunstimuuseumile. Täiendavalt on hoonesse ette nähtud ruumid erinevateks üritusteks ja vaba aja tegevusteks. Selleks, et tagada parim kättesaadavus niivõrd olulisele asutusele ning tugevdada kesklinna tervikuna, on Uueturu tn 1 kinnistu parim võimalik koht kultuurikeskuse rajamiseks. Hoone täpsem asukoht, kuju ja arhitektuurne lahendus on leitud rahvusvahelise arhitektuurivõistlusega. Sealjuures kehtib planeeringus nõue, et vähemalt pool olemasoleva pargi alast peab säilima. Detailplaneeringuga antakse võimalus rajada Tartu südalinna kultuurikeskus Siuru, mis on oluline nii Tartu linnale kui kogu Lõuna-Eestile ning määratud riigikogu otsusega riiklikult tähtsate kultuuriehitiste pingereas esimesele kohale. Planeeringuga on kavandatud ka Vabaduse pst meeldivaks avaliku ruumi osaks ning tugevdatud sidusat linnaruumi Emajõe ja Küüni tn vahelisel alal. Ala on ka piisavalt suur, et tagada piisav avalik ruum hoone ümber ning rikastada väliruume erinevate tegevusvõimaluste või lihtsalt olemise kohtadega. Sealjuures on läbi mõeldud ka olulisemad liikumissuunad territooriumil. 2. Indrek Hirv, 1. Haljasala Vanemuise ja Kaubamaja vahel ei sobi lastele Esitatud e epanekud on edastatud projekteerijatele. 02.01.2025 mänguplatsiks, sest seal on väga tugev õhureostus ülespoole 2.1. Linn on mõõtnud liiklusest pärinevat saastet sõitvatest autodest. Mäletan ka mingeid mõõtmistulemusi - see on (lämmas kdioksiidi, NO2) linna suurematel ristmikel. Vabaduse üks Tartu kõige saastunumaid koh . Eks ole, autod on just valgusfoori pst – Riia ristmik on üks kõige suurema liiklussaastega kohtadest. taga peatunud ja võtavad siis enne mäge hoo üles. Aastatel 2020-2024 piirväärtuste ületamist seal siiski ei Võib-olla aitaks natuke, kui tee ja mänguplatsi vahele hekk istutada? fikseeritud. Arvan siiski, et las jääda niisama pargiks. Või siis osalt katselapiks h ps://tartu.ee/et/uurimused/valisohu-saasteaine-no2- nagu viimastel aastatel. moodistused-difusioontorudega-2024-i-ii-iii-ja-iv-kvartalis Arvestades, et Siuru kõrvale rajatakse uus mänguväljak, on inimestel edaspidi rohkem valikuid. Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)  Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde Kesklinn tervikuna on urbanistlik piirkond, kus erinevad funktsioonid ristuvad ja toimivad koos. Nii poleks kesklinnas võimalik selle intensiivse maakasutuse, liikumise ja sellega kaasnevate häiringute tõ u kavandada ilma kompromissideta väga paljusid tegevusi. Riia tänava poole vabakujulise heki rajamine on hea mõte ning seda kaalutakse. Täpne mänguväljaku ja haljastuse lahendus 2. See ilus trepp, mis viib alla jõeveeni välja, peab olema altpoolt selgub projek s. Uueturu pargi tervikliku linnarohtla puhul ei ole piiratud. Seda kohta ei saa võrrelda Delta-esise trepiga, mis lõpeb tegu katselappide vaid püsilahendusega. vees, sest seal on vool vaikne ja põhi madal, kuna Siuru all jõgi käänab ja on väga sügav. Vool on seal tugev ja pöörised viivad napsise supleja 2.2. Projekteerimisel tagatakse ohutu lahendus, seejuures otse põhja. Ühesõnaga, seal on väga kerge ära uppuda. Nägin korra kaalutakse jõeäärsete piirete vajadust. make , kus piiret ei olnud, võib-olla on selle juba mõeldud, usun, et on. 3. Mart Sonn, Olen keskpargi lõhkumise vastu. Vt 1. seisukohad 07.01.2025 4. Friedrich Vabaduse pst jõe poolsel küljel ei ole loodud piisavalt parkimise ja Arvestada osaliselt Kaasik, peatumise koh ning puudu on bussipeatuse tasku. Vabaduse puiestee ääres olevate parkimiskohtade asemel 08.01.2025 kavandatakse kohad Siuru parklasse. See võimaldab teha tänava kitsamaks ja ohutumaks jalakäijatele. Kuigi tänavatel parkimist vähendatakse, siis planeeringu elluviimisel parkimiskohtade arv piirkonnas kokkuvõttes suureneb ligikaudu 100 koha võrra. Bussitasku kavandatakse – korrigeerida planeeringut. 5. Siim 1. E epanek - Kultuurikeskuse all olev varjend ühendada Kaubamaja Esitatud e epanekud on edastatud projekteerijatele. Kaunissaare ja võimalusel ka Kaubahalli all oleva varjendiga (Lähiaadress: 5.1. Varjend projekteeritakse vastavalt nõuetele. Igal varjendil 14.01.2025 Uueturu tänav T1 või Küüni tänav T1; Tunnus päritoluregistris: peab olema oma sissepääs ja varuväljapääs. 79507:026:0003 ja 79507:056:0006). Et oleks 2 väljapääsu tunnelid, et kui üks väljapääs tunnel on ära lõhutud, siis oleks ka varuväljapääs tunnel. 2. E epanek - Turuhoone poolsel Emajõe äärsel alal (astmes k, 5.2. Astmed on kavandatud suunaga jõe poole, mi e päikese terrass) palun istekohad planeerida nii, et saaks ka päikest võ a! poole. Soovi korral on võimalik valida astmes k teisel pool jõge. Planeeringu ruumiline illustratsioon - vaade jõelt on seal nii, et näoga ollakse küll Emajõe poole, aga samas on päikene kukla tagant. Et Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)  Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde oleks võimalus ka neil, kes soovivad mõnusalt päikest võ a, saaksid olla näoga päikese poole! 3. E epanek - Kuna viimastel aastatel on mitmeid juhtumeid, kui 5.3. Erinevaid turvalisust tagavaid lahendusi rakendatakse autoga on sõidetud rahvarohketes kohtades rahva sekka ja nii on projekteerimisel ja ürituste korraldamisel. palju inimesi surma ja raskelt vigastada saanud. Siis e epanek, et kui meil Tartus on näiteks Laada- ja Hansapäevad või mõned teised üritused, mis toovad palju inimesi kokku, siis nendeks päevadeks kaitsta need alad. Paigutada (Lähiaadress: Vabaduse puiestee T1 ja Vabaduse pst 1c; Tunnus päritoluregistris: 79507:027:0002 ja 79507:058:0002) automaatne terrorismivastased hüdraulilised tõusvad pollarid kaitseks, et autod ei pääseks nendele aladele. 6. Enno Rennit, Mõningaid häirivaid mõ eid ja arvamisi unelmate kultuurikeskuse Linn on uue kultuurikeskuse vajaduses veendunud, on selleks 16.01.2025 teemal. "Vabandan" e e, ega ei loodagi sisulisi vastuseid, sest nende reserveerinud maa linna üldplaneeringus, koostab formuleerimine kipub üle mõistuse käima, jääb formaadist välja. detailplaneeringut ja on läbi viinud arhitektuurivõistluse. Uue Hea see, et on koostatud rida eeluuringuid, koondatud varaseimaid hoone kavandamine lähtub vajadusest lahendada teadmisi, täpsustatud, lisatud uusi. Väga hariv materjal. Huvitav, linnaraamatukogu ilmne ruumikitsikus, pakkudes kaasaegsele mitmed linnakodanikud nende materjalidega pisutki põhjalikumalt raamatukogule omaseid erinevaid teenuseid ning koondada tutvunud on? Ühekordsest pealekaemisest vähe abi, eri kui pole ka kuns muuseum ühte hoonesse, luues sobiva suuruse ja varasemat kokkupuudet või kulturniku tausta. ngimustega näituseruumid, samu ehitada ruume väga Selge ka see, et võimekaid arhitekte, raamatukoguhoidjaid ja erinevatele kultuuritegevustele, kokkuvõ es – eesmärk on luua museaale meite hulgas tegutseb, kinokultuuri edendajaid, sündmuste kvaliteetne kultuuriruum vaba aja veetmiseks. Rõhutades korraldajaid ka. eeltoodud suuremat eesmärki on leitud op maalne maht ning Modernistliku, arenenud/aretatud heaoluühiskonna eeskujul, siinkohal ei esitata täpsemaid kalkulatsioone, ehitamise ja valdkondlikust vaatest tulenevalt on elementaarne unistada ja haldamise tasuvusuuringuid jms, kuna need on saadavad muudes soovida. avalikes materjalides. Kuid kes pole pime ega erapoolik, peaks aimama, et kenad "kõik on võimalik" lood elavad oma elu senise majandusmudeli lõppfaasis, Planeeringu realiseerumisel saavad linnaraamatukogu ja ökotsiidi ajastul. kuns muuseum uue maja, mille ülalpidamise kulud on väiksemad Võiks teha ka ausa inventuuri, mis on olemas ja kasutuse, missuguses kui praegustes ruumides. Lisanduvad sündmussaalid. Näiteks seisukorras. Lutsu keskraamatukogu kolme harukoguga, Ülikooli saab võimalikuks korraldada Siuru suures saalis ülikooliga seotud raamatukogu, Kirjandusmuuseumi raamatukogu, ERM-i rahvusvaheline teaduskonverents, millel osalejad külastavad Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)  Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde raamatukogu, Kõrgema kuns kooli Pallas raamatukogu, Riigiarhiivi tõenäoliselt ka kuns muuseumi jms. Siuru uudsus ja väärtus on raamatukogu jne. muu hulgas selles, et raamatukogu, kuns muuseum, Võib ju esitleda formaalset sta s kat, aga kui palju neid pikemalt väär ilmikino, sündmussaalid jt teevad koostööd. külastatakse, intellektuaalsest huvist, tahtmisega teada saada, Vt ka 1. seisukohad teistega jagada? Mitut meie väike kogukond suudab ülal pidada? Kas selleks on üldrahvalik huvi? Muidugi võib väita, et "pole ngimusi", aga uus betoon tõstab kõik hei hops teisele tasemele. Kas ikka? Kiusu ka. Kui h projekteerijad/esitlejad/turundajad ise eelnimetatud kohtades käivad? Kuns muuseum väärib muidugi enamat, eri kui mõtelda kaasaja prak katele ja hõllandustele. Kogud niigi juba ruleerimisraja pikenduse kõhus, sinna nad kuulu järgi jäävadki. Omae e teema muidugi luhtunud arhitektuurivõistlus, samas Vabaduse pst 6 krundil Tartu Linnavolikogu 28. juuni 2017. a. õnnestus planeerida parkimispalee, mida miskipärast hallid ega otsusega nr 478 kehtestatud Magistri ja Gildi tänava ning valged kardinalid ehitada ei taha. Missuguse kännu taga tegu kinni Vabaduse puiestee vahelise ala detailplaneeringuga määra on? krundile ehitusõigus parkimismaja rajamiseks. Planeering on OK. Heietada võiks, õigemini peaks pikalt, aga see eeldab ka tões realiseerimata, kuid võimalus selleks on olemas. ametlike/ametniku soovi, siirast ma mõtlen. Kõige karmim aspekt on muidugi rohepesu. Soovmõtlemine Nõustume, et tegemist on keerulise alaga, kus tuleb leida tasakaal virtuaalses kuues. Visioneerimine pole pa , küll aga selle seletamine inimestele suunatud keskkonna ja looduskeskkonna vahel, tegelikult teostava pähe - puisniit, linnaniit, metsik metsanurk, rakendades keskkonnamõju leevendavaid meetmeid, kuid seda ei maasikavälu, jõelamm, kõrkjaväli... saa nimetada rohepesuks. Planeeritud on muuta säiliv pargiala Muidugi ei suuda selgelt ar kuleerida, et sellega seoses saab raiutud mitmerindeliseks elurikkaks koosluseks. Arvamuses toodud (väga)heas vanuses ja seisukorras puistu, millele heidetakse e e kooslusi planeeritud ei ole. Täpne haljastuslahendus, sh elurikkuse puudumist. Pealegi - nõukaaegne pommiauk, joodikute taimeliigid selguvad projekteerimisel. pelgupaik või mis veel. Kindlas pole sellele alale võimalik midagi istutada, infrat disainida, kõik ju põhimõ eliselt vaene ja kole kõrghaljastus. Rikkuse loob kõrre-põõsakatus, kord kuivab, kord ve b, kord külmub. Planeeritud on säilitada olemasolevad puud, mis ei jää Hooldada pole vaja, elurikkus, osutab meile tasuta teenuseid. Nii planeeritud hoonete ja raja ste alale e e. Ülejäänud lihtne, kisub lausa geniaalseks. Kolmandikule olemasolevast planeeringualal kasvavad puud, samu kehvas tervislikus seisukorras olevad puud on lubatud asendada või likvideerida. Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)  Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde mahuvad muidugi niidud ja salud, lisaks ak ivsed või medita ivsed Planeeringus on märgitud likvideeritavaks 92 puud, uushaljastust tegevused tedest raukadeni. Braavo. on planeeritud 40 suurt puud, 33 konteineriga puud ning 50 Aga see pole veel kõik - teostus saab olema öko, sest teadupärast väikest puud või põõsast. Säilitatavad ja likvideeritavad puud ehitussektor oma meetodite/materjalide/tehnoloogiatega üks täpsustatakse projek ga. Projek s tuleb lahendada väiksema saastetasemega inimtegevusi üldse. Kui siia lisada kõrghaljastuse asendusistutus planeeringualal või muul avalikul planeeringuala laiemalt, on lus ja lõbu energee ka/tehnika alal kesklinna piirkonnas. kasutamisel ohtralt. Nõustume, et park tõepoolest ei säili sellisena nagu ta on, st Mõõdikud olid võistlusel, tagajärgedel ei maksa mõõtagi. 0ENERGIA! senine kõrghaljastus kui väärtus poole pargi osas tões kaob ja Liiga keeruline ja üleüldse, keda huvitab? Segab arengut. see on olnud valik erinevate väärtuste vahel. Vt 42. seisukohad. Maksumus on vola ivne. Mõni pea teatas pühalikult, et peale Siiski tehakse parim, et säiliva pargiala kvaliteet paraneks ja 8kümne milli üle minu laiba. Vanasõna aga teab, sel silm peast kes väheneks kõvaka ega alade ulatus Vabaduse pst ja Uueturu tn. vana meenutab. Hetkel 90 miljonit? Inflatsioon, laenuraha Kultuurikeskuse ehitamisel kasutatakse hoone kallinemine, ootamatused ehitusturul, materjalide hinna tõus kandekonstruktsioonides, siseviimistluses ja fassaadika e jne...Veel... materjalina suurtes kogustes puitu, mis on madalama Vabanduse leiab ala , põhjendatult. Seletaks juba e e! Kas maja süsinikujalajäljega kui enamik teisi ehitusmaterjale; kompaktne maksumus või kogu planeeringuala koos kõrte ja metsikustega, hoonemaht, kus välispiirete osakaal siseruumi kubatuuriga laskuvast trepis kust Emajõkke rääkimata? võrreldes on suhteliselt väike, aitab vähendada soojakadusid; Siililegi selge, et see pole veel kõik, sest üks linnakodanik suudab hoone fassaadil kasutatakse passiivseid varjestavaid püstribisid, rohkem küsida kui sada spetsialis vastata. mis takistavad ruumide ülekuumenemist ning aitavad seega Kuskilt ent tuleb alustada. energiat kokku hoida; fassaadil ja siseviimistluses kasutatakse kvaliteetseid, pikaealisi ja ajatuid materjale, millega vähendame PS. ah jee viimistlusmaterjalide väljavahetamise vajadust; veel 1 turgatus ergutuseks tehnosüsteemides kasutatakse nu kaid lahendusi, mis aitavad FASSAAD igapäevases kasutuses tagada energiasäästu, mh loodud võimalus kuldsest esisusest saab hall argipäev loomuliku ven latsiooni rakendamiseks soodsate ilmas ku ngimuste puhul; katustel kasutatakse suures ulatuses haljastatud pindasid, mis vähendab kuumasaare tekkimise riski ning imades ja salvestades sademeve , aitavad vähendada koormust linna sademeveekanalisatsioonile; hoone asukoht südalinnas ning maas kuarhitektuurne lahendus soodustavad külastajate saabumist keskkonnasõbralikke liikumisviise kasutades – jalgsi, jalgra aga, ühistranspordiga; kogu väliruumi kujunduses on printsiibiks võetud maksimaalselt säilitada Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)  Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde olemasolevat kõrghaljastust, et leevendada kuumasaare teket ja sellega kaasnevaid keskkonnamõjusid, sh osaliselt hoone jahutusvajadust suvisel perioodil; Vabaduse pst osas on vähendatud kõvaka e osakaalu, andes nii juurde ruumi kvaliteetsele tänavahaljastusele. Hoone jalajälg selgub põhiprojek staadiumis. Koos hoone ehitamisega rajatakse ka mänguväljak ja rekonstrueeritakse park, lisaks jõeäärne väljak ja astmes k kuni jõeni, samu Vabaduse puiestee ja Uueturu tänav. Planeeringuga ei määrata hoone fassaadi värvust. 7. Enno Rennit, reedet, Sirbi päev, mille lehekülgedelt võimalik lõigata terasemaid Vt 1. ja 6. seisukohad 17.01.2025 tähelepanekuid, teravaid mõ sklusigi endal hetkedel aega klahve klõbistada, tagasisidet ju oodatakse, koosolekud tulekul, "kas sissepääs saab olla väljapääs" pikaaegse koerte/kassidega kooselu jooksul ja linnuvaatlusi (küll väga kehvade alusteadmistega) tehes, ka maal vaadeldes inimaskelduste jälgi, võib järeldada, et mida mitmekesisem ning intensiivsem ühe võimeka liigi tegevus, seda enam on võimalusi ka putukatel, lindudel, loomadel, seda eri muidugi linnaruumis me lihtsalt väga hoolime ja keeruliselt oskuslikult disainime ja ennäe imet - hundid söönud, lambad terved, inimesed õnnelikud ehk loovad mi e kõigest päeval, vaid lausa ööpäevaringselt, sest loodud saab ruum 8. Enno Rennit, avalikustamine ja arutelu ala teretulnud Vt 1. ja 6. seisukohad 24.01.2025 aga asukoht on Otsustatud sest nii palju juba panustatud ning ressurssi paigutatud mis vastab eesrindliku arengu Seadusele kusjuures ebakonstruk ivsed küsimised on nurjatud Puhas Püha Kultuur välistab need slaidid eksponeerivad tegelikkust läbipaistvates kliimakas des kust ja kuidas tulenevad materjalid ja energia ning kuhu "kaob" reo? lisaks füüsilis/bioloogilisele olekule saab/tuleb dubleerida virtuaalselt Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)  Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde hetkedel võimalus on ja kõik see ju puhtalt Pilves või on siiski materjalimahukas riistvara (vajab väljavahetamist) kui ka vägagi suuri elektrikoguseid toimiseks vajav tarkvara? eremiit/emeriitkonservaatorina on mul mingid ebamäärased aimdused et kuskil tossavad korstnad ja maakoorde on kaevatud üüratud augud mis pole kindlas seotud e evalmistavasse osasse sissesõitmisega sinise Fordiga vaid innuva ivsest soovmõtlemisest tuleneva ringmajandusega meeleavaldus järjekordne näide tagurlikkusest kiri ilma kirjavahemärkideta puhas pahatahtlik väljamõeldis Palun siis vähemalt nii omaklahviliselt trükkidagi või pole põhjust/võimekust/aega/arukust? 9. Enno Rennit, Saan aru, et sellises väljenduses küsimised on krüp lised, kuid kui Arvestada osaliselt 25.01.2025 trafaretsest kaasaegsest kultuuriretoorikast loobuda, siiski piisavalt Täiendada seletuskirjas peatükis 2.11. Leevendavad meetmed ja konkreetsed. edasised soovitused planeeringulahenduse täiendamiseks / Muideks, keel reedab meid iga päev, aga seegi väide enamusele projekteerimiseks tabelit selgitustega, kuidas on soovitusi mõ etu metafüüsika. planeeringus arvestatud. E epanek tagamõ ena iseenesest lihtne - rääkida/kirjutada/visualiseerida/esitleda võimalikult terviklikult ja Planeeringus on muu hulgas ka välja toodud puude ausalt. likvideerimine, uusistutused (vt vastus 6) ja pinnakatete Võtame näiteks tabeli, mis on eksper de soovitustele vastused. muudatused. Seletuskirja peatükis 2.9 on toodud: Pargi pindala arvesse võetud - võetakse arvesse vähenemist tuleb kompenseerida olemasolevate kõvaka ega Kindlas seda jõudu mööda tehaksegi, aga reaalses ruumis alade vähendamisega piirkonnas, pargi kui ökosüsteemi olemasolevate tehniliste ngimuste ja tehnoloogiate pole paljusid toimimise olulise parandamise ning ka mitmesuguste unistusi võimalik teostada. Vastuolud on lahendamatud. Mi e mingi rohelahenduste kasutamisega hoone projekteerimisel. Tuginedes valemiga pole võimalik ehitada nn. suurprojekte ja samal ajal täita geodee lise alusplaani andmetele on kogu planeeritud 44 803 m² nn. roheeesmärke. suurusest maa-alast planeeringu elluviimise eelselt infiltreeruva Seda tulekski selgelt reflekteerida, mi e libiseda sujuvalt mööda pinnase osakaal (muru ja istutusalad) 16 853 m² ehk ligikaudu lihtlausetega, et küll saab, ehk tulevad uued tehnilised lahendused, 37,6%. Planeeringu joonisel 4 kajastatud näitlikus lahenduses on kõigega arvestatakse jne. infiltreeruva pinnase osakaal u 12 000 m² ehk ligikaudu 27%, Eelnevates kirjades olen küsimusi esitanud, suuliselt ka. Vastuseid sellele lisanduvad projekteerimisel leitavad lahendused nt leida ongi raske ja nende sisu võib osutuda ebameeldivaks, katusehaljastus jm. Kokkuvõ es jääb infiltreeruva pinnase Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)  Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde seepärast parem tõrjuda. osakaal planeeringu elluviimisel ligikaudu samasuguseks Võin teises sõnastuses (ilmselt soovitavalt pidulikus praeguse olukorraga. loomemajanduslikus) esitada uues . Kui väidate, et need on liialt üldised ja ebamäärased, siis see ei päde, samas oma meeleavaldusi pidades väga konkreetseteks. Muideks, tõlgendus on vaba, selle hulka kuulub et, võib vabalt olla ka vale. (no mis lause see siis nüüd on?) Saab ka peitu pugeda, mida minul plaanis ei ole. Kas seostame edasi? 10. Tanel Tein, Praegu on Siuru kavandatud pargi krundile. Mi e arvestada 31.01.2025 Plan seaduse paragraf 126 aga ütleb, et dp üheks ülesandeks on Üldplaneeringuga on seatud eesmärgiks Uueturu tn 1 krundile planeeringuala krun deks jaotamine ja krundile ehitusõiguse kesklinna toimimist tugevalt kujundava dominandi - määramine. kultuurikeskuse ehitamine olemasolevale Seega vastuvõetud dp-s on tegemist kultuurikeskuse krundiga, kuhu rohealale. Detailplaneeringu algatamisel krundi jagamist on määratud ehitusõigus...., eesmärgiks ei seatud. Krundi piire ilma maaomaniku soovi ja selge linnaehitusliku kaalutluseta ei muudeta. Aga kus on allesjääva pargi krunt? Läbi arhitektuurivõistluse on krundile kujundatud nii ruumiliselt Lähtudes ÜP ja DP nõuetest , mille kohaselt tuleb vähemalt 50% kui funktsionaalselt ühtselt toimiv terviklahendus. See tähendab, planeeritavast alast säilitada pargina on... et nii hoone sissepääsud, ümbruse kujundus, juurde- ja läbipääsud ning haljastuslahendus toetavad hoone toimimist ja ETTEPANEK: detailplaneeringuga moodustada kaks eraldi krun , vastupidi. Kultuurikeskus korraldab sündmusi ka õuealal. Nii park avaliku pargiala krunt ja kultuurikeskuse ( raamatukogu ja kui hoone on avalikus kasutuses ehk sarnase teineteist toetava kuns muuseumi keskuse krunt). Eraldi pargiala üldkasutatava maa sihtotstarbega ning nende eraldamine oleks ebaloomulik ja sihtotstarbega krundi moodustamine loob parema ja selgema ebafunktsionaalne. Linn on seisukohal, et hoone ja selle ümbrus õiguskindluse avaliku huvi- ( pargiala terviklik säilimine...50%) toetavad teineteist vastas kku ning loovad terviku. Seega linn peab ainuvõimalikuks lahenduseks säilitada Uueturu tn 1 krunt. Krundi jagamine/mi ejagamine ei mõjuta kuidagi pargi 50% ulatuses säilimist, seega jääb e epaneku eesmärk arusaamatuks. 11. Tanel Tein, ETTEPANEK: Mitte arvestada 31.01.2025 Hoone kõrgus Vabaduse pst poolses mahus ( H1) tuleb planeerida Erinevalt muinsuskaitse eritingimustest on Uueturu tn 1 vastavalt muinsuskaitse ngimustele 56,20 m, sest Uueturu tn 1 kultuurikeskuse kõrguse kohta detailplaneeringuga tehtud ettepanek (seletuskiri lk 9) järgida Vabaduse puiestee äärsel osal Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)  Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde krundile ehitusõiguse määramisel on tuli lähtuda muinuskaitse Riia tn 1 krundil asuva Tartu Kaubamaja kõrgust (abs kõrgus eri ngimustest, kus absoluutne kõrgus oli 56,2 m. 58.14). Muinsuskaitse eritingimustes oli hoone kõrgus määratud Teema: Poe tn 10 maja järgi (geodeetilise mõõdistuse alusel abs kõrgus Kui läbivalt kirjutatakse et vastavalt MUK ngimustele siis nt kõrguse 56.38), kuid muinsuskaitsealal on ka mõnevõrra kõrgemaid maju. osas on arusaamatult põhjendamata miks on Vabaduse pst poolne Vastavalt Tartu muinsuskaitseala kaitsekorrale on hoone kõrgus äkki 1,96m MUK ngimustega määratust kõrgem, muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärk tagada muinsuskaitseala ome gi dp-s kirjeldatakse hoonet , et see on vastavalt võidutööle— säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas ning muinsuskaitseala kas siis võidutöö ei vastanud ka MUK ngimustele? vaadeldavus piki tänavaid, Emajõelt ja selle kaldalt. Uue ehitise püstitamisel välditakse järske üleminekuid hoonestuse mastaapsuses, võrreldes muinsuskaitsealaga. Piki tänavaid avanevaid vaateid sulgeda ei lubata. Kultuurikeskuse kõrguse tõstmine ei sulge vaateid muinsuskaitsealale piki tänavaid, Emajõelt ja selle kaldal asuvas vaatesektoris. Muinsuskaitseala äärmiste majade ja kultuurikeskuse vahele jääb rohkem kui 70 m laiune kõrgete puudega haljastatud ala. Lisanduv kõrgus on alla 2 m. Eelnevast tulenevalt ei saa pidada kavandatavat kõrgust järsuks üleminekuks võrreldes muinsuskaitseala hoonestusega. Tartu linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna muinsuskaitse komisjon on 13.12.2023 koosoleku protokolliga kõrguse muutmisele nõusoleku andnud. Detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste p 17 kohaselt peavad tehnoseadmed ja -võrgud asuma hoone(te) mahus. Tehnoseadmed on planeeritud hoone mahtu, kuid sisse- ja väljaviskekorstnad peavad ventilatsioonisüsteemi õigeks toimimiseks ulatuma katuse pinnast kõrgemale. Arvestades asjaolu, et korstnad paiknevad parapetist eemal ning ei ole nähtavad tänavatasandilt avalikust ruumist ega mõjuta muinsuskaitseala ja ehitismälestise vaadeldavust ja mahulist- tunnetatavat konteksti, on lubatud ehitada tehnoseadmete korstnad kuni 0,70 m kõrgemad hoone absoluutkõrgusest, kui need paiknevad parapetist eemal ja on kujundatud esteetiliselt, lähtuvalt hoone arhitektuurist. Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)  Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde Muinsuskaitseamet on detailplaneeringu kooskõlastanud. 12. Tanel Tein, ETTEPANEK Mi e arvestada 31.01.2025 Arvestades LV öeldut, et projekteerimine ja planeerimine käivad Soov on säilitada võimalikult palju puid. Vaatamata asjaolule, et käsikäes, palun näidata planeeringus üksnes säilitatavad ja projekteerimine käib samaaegselt, ei ole siiski kõik detailid selged likvideeritavad puud, mi e näidata sellist vahepealset varian , kus on ja planeering peab jääma paindlikuks. sees ka "võimalusel säilitatavaid puud." Soovitavalt säilitatavate puude puhul on risk, et need planeeringus soovitust erinevalt siiski ver kaalplaneerimisel Täna on teada hoone paiknemine joonisel projek tasandil, mis hävivad või nende kaitsevööndid ei sobi kokku väljaku, jalgtee või määrab ära ehitusala ja kõik muu olulise, ehk peaks olema selge, hoone projek ga. Seega ei oleks õige nende puude (12) millised puud jäävad mis mi e? likvideeritavaks määramine, kuna on võimalus, et need säilivad ja Palun kaotada detailpleneeringus ngmärk "soovitavalt säiliv", sest leppemärk on põhjendatud. täna peaks olema selge mis säilib, mis mi e. 13. Tanel Tein, ETTEPANEK: Mitte arvestada 31.01.2025 Sätestada DP-s hoone suurimaks lubatud korruste arvuks 4 korrust nii Hoonete kõrguspiirang antakse üldplaneeringus korruselisusena. nagu on ka üldplaneeringus. Detailplaneeringutes määratakse kõrgus absoluutkõrgusena ja see annab piisava selguse, kui kõrge on hoone. Detailplaneeringuga määratud absoluutkõrgus on üldplaneeringuga kooskõlas. Lubatud maksimumkõrguse piires võib hoone sees lisaks põhikorrustele võimalik kavandada osalisi vahekorruseid. 14. Tanel Tein, Üldjuhul peab planeeritavad teed ja tänavad jms ehitama enne või Arvestada osaliselt 31.01.2025 samal ajal planeeritava hoonega. Täiendada seletuskirja tegevuskavaga, mis näitaks kavandatava hoone ja sellega seotud raja ste vahelisi seoseid. Vt ka vastus P 6. ETTEPANEK: Sätestada ja näidata joonistel raja sed ja alad , mis tuleb rajada enne või samal ajal koos ehitatava kultuurikeskusega. 15. Tanel Tein, DP vastuvõtmisel volikogus kinnitas abilinnapea Kiivet, et Mitte arvestada 31.01.2025 mänguväljak tõstetakse Uueturu parki ja seda koostöös Planeeringu seletuskirjas (lk 16) on sätestatud, et olemasolev Kaubamajaga. Uueturu tn 1 krundil olev mänguväljak tõstetakse ümber Uueturu Nüüd aga selgub et lubadust on keeruline täita- suure osa pargist on parki. Täpse mänguväljaku asukoha määramine Vanemuise tn 4 hõivanud roheringi-elurikkuse projekt , mille kohaselt, nagu ar klist krundil ei ole selle detailplaneeringu ülesanne. Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)  Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde selgub aastani 2032 ei saa sellele alale midagi teha, sest lubadused Eesmärk on tõsta mänguväljak ümber moel, mis oleks koos projek rahadega on antud. kasutajatele kõige vähem katkestust tekitav, täpne aeg selgub projekteerimisel. ETTEPANEK DP-sse: Näidata täpselt see ala kuhu mänguväljak tõstetakse. Kuna mänguväljak jääb Siuru ehitusalale e e, siis tuleb see ümber tõsta ENNE Siuru ehituse algust. 16. Tanel Tein, Planeerimisseaduse pargraf 131 - mh ütleb et tuleb kokku leppida ka Mitte arvestada 31.01.2025 dp-ga planeeritud raja ste ehitamise tähtaeg! PlanS § 131 räägib sellest, et planeeringu koostamise korraldaja võib planeeringust huvitatud isikule üle anda avalike raja ste ETTEPANEK: Sätestada nende raja ste ja avalikku ruumi muutvate väljaehitamise kohustuse. Planeeringust huvitatud isik on Tartu raja ste valmimise tähtaeg. linn, kes on ka ise planeeringu koostamise korraldaja. § 131 ei kohaldu, kui ei anta haldusülesannet üle teisele isikule. 17. Vahur Tartu linna arengukava 2025-2035 keskkonna ja linnaruumi puudutav Mi e arvestada Kollom, peatükk toob välja visioonid, pikaajalised sihid, arenguvajadused ja Tartu linna arengukava lähtub kõikides strateegilistes eesmärkides 01.02.2025 tegevuse. Toon välja olulised punk d arengukavast: ja nende saavutamiseks kavandatud tegevustes Tartu linna • Linnaruumi arengus arvestatakse tulevikutrendidega, sealhulgas üldplaneeringus 2040 kokku lepitud linnaruumi planeerimise rahvas ku- ja kliimaprognoosidega. põhimõtetest. Üldplaneering on õiguslikult siduv • Tartu on kliimateadliku ja loodussõbraliku innovatsiooni teerajaja. arengudokument. Arengukava ei ole siduv õigusakt ega saa luua • Tartu üks prioriteete on toetada elurikka ja kvaliteetse linnalooduse kellelegi ühtki õigust, kohustust ega ootust. Tegemist on arengut. strateegilise juh mise instrumendiga, mis on suuniseks linna • Arenguvajadusena on välja toodud vajadus ennetada vastuolusid kulude kavandamisel. arendussurvest tulenevate huvide ning elurikka ja kvaliteetse Vaatamata sellele, et strateegilised arengudokumendid ei ole elukeskkonna ja rohevõrgus ku säilitamise vahel avalikus ja õigusak d ning ei anna kellelegi vahetult õigusi ega sea kohustusi, eraruumis. peaksid need olema omavahel kooskõlas. Arengukava peab • Tegevusena on märgitud uute kuumasaarte tekke väl mine ja vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele arvestama olemasolevate leevendamine, sh asfaltka ega pindade tekkimise üldplaneeringut ja üldplaneeringuga on kultuurikeskuse piiramine, haljastus. Samu haljasalade mitmekülgse kasutamise kavandamine Uueturu tn 1 krundile kooskõlas. soodustamine, sh funktsioonide läbimõtlemine, pargikultuuri kasvatamine. Tartu linna arengukava 2035 “Keskkond ja Linnaruum” valdkonna visioonis on välja toodud “Kompaktne linnaruum tagab kõigile Kultuurikeskuse Siuru ehitamiseks vajaliku Uueturu tn 1 krundi ja tartlastele linnakeskkonna, mis on mugav, ligipääsetav ja nau ma lähiala detailplaneering on vastuolus linna arengukavaga ega arvesta kutsuv. Inimsõbralikus ja elurikkas linnas on harmooniliselt Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)  Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde piisavalt seal kirjeldatud visioone, pikajalisi sihte, arenguvajadusi ja põimunud loodus- ja tehiskeskkond. Linnaruumi arengus tegevusi ning seda alljärgnevatel põhjustel: arvestatakse tulevikutrendidega, sealhulgas rahvas ku- ja • Detailplaneering ei arvesta tulevikutrendide ja kliimaprognoosidega”. kliimaprognoosidega, sest 21. sajandil luuakse parke juurde ja ei Detailplaneeringu lahendus ei ole nende põhimõtetega vastuolus, kaotata ega vähendata parkide pindala. samu toetab detailplaneering arengukava strateeglist eesmärki • Detailplaneering ei enneta vastuolusid arendussurvest tulenevate 9 “Tartu ehitatav keskkond on häs läbimõeldud, ligipääsetav ja huvide ning elurikka ja kvaliteetse elukeskkonna ja rohevõrgus ku turvaline”. säilitamise vahel avalikus ja eraruumis. E epaneku esitaja poolt välja toodud viited arengukava • Detailplaneering ei aita kaasa uute kuumasaarte tekke väl misele punk dele ei ole arengukava konteks s tõlgendatavad ja olemasolevate leevendamisele. Pargikultuuri kasvatamisele üldplaneeringus kokkulepitud ruumilistele arengutele avaldab detailplaneering nega ivset mõju, sest pargist kaob 50 vastanduvatena ning neid ei tohiks ka selliselt käsitleda. protsen . Sealhulgas kogu menetluse jooksul esitatud väide, et Detailplaneering arvestab nii kliima- kui rahvas kuprognoosidega pargist jääb alles 50 protsen , on tartlaste jaoks olnud eksitav. - kultuurikeskust planeeritakse ja projekteeritakse kaasaegsetest Koheselt oleks pidanud selgitama, et 50 protsen pargist on L- normidest ja põhimõtetest lähtuvalt (kliimakindlus, kuumasaarte kujuline. Lisaks ei anna detailplaneering täpset ülevaadet, milliseid tekke väl mine, rohelahendused, energiatõhusus), samu on puid säilitatakse ja milliseid mi e. arvesse võetud teiste riikide prak kaid sarnaste hoonete kavandamisel. Tartu prioriteet on jätkuvalt elurikas ja kvaliteetne linnaloodus - neid põhimõ eid peetakse silmas ka Siuru juurde rajatava haljasala kavandamisel, mis tuleb tänasest lahendusest oluliselt liigirikkam (mitmerindeline elurikas haljastuskooslus). Detailplaneeringuga kavandatakse muu hulgas Vabaduse puiestee ja Uueturu tänava liigendamine haljastusega, seega ka kuumasaarte vähendamine. Nõustume, et kõrghaljastus on väärtus, praegu tõstetakse säiliva pargiala kvalitee . Kaalutud on erinevaid väärtusi, vt P 42. Küüni tänava äärsete pargipuude osas (L-kuju) on korduvalt selgitatud, et üks rida jääb alles, kus puude väljavahetamine toimub vajaduspõhiselt. Detailplaneeringus on nii seletuskirjas kui joonisel antud puude säilitamise ja likvideerimise osas täpne ülevaade. Detailplaneeringuga tutvumiseks pidanuks tartlastele andma pikema Detailplaneering oli avalikul väljapanekul kuu aega, eelnevalt oli tähtaja. Hetkel meenutab kogu protsess kiirmenetlust. Arvestades võimalus avaldada 30 päeva jooksul planeeringu osas arvamusi, Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)  Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde aga detailplaneeringu mõju ja ehituse maksumust tulevikus, peab esitada küsimusi ja saada vastuseid. Eelnevalt toimus ka kaasamise jaoks olema pikem tähtaeg. eskiislahenduse avalik väljapanek ja arutelud. Lisaks tavapärasele seadusekohasele planeeringumenetlusele on korraldatud erinevaid kultuurikeskuse kavandamisega seotud avalikke arutelusid, infotunde ja ideekorjeid, samu avaldatud palju ajalehear kleid. Kultuurikeskuse kavandamine oli teemaks ka Tartus suvel toimunud arvamusfes valil. Kaasamine on olnud palju ulatuslikum, kui detailplaneeringute või üldisemalt ruumimuutuste juures tavaks. 18. Anneli Praegune detailplaneering likvideerib kõige väärtuslikuma haljastuse Planeeritud lahendus võimaldab ka edaspidi alal üritusi Palo, ning seeläbi ka linnasüdames oleva maa-ala, kus saab korraldada korraldada ning loob selleks kaasaegsed ja mitmekesised 02.02.2025 erinevaid vabaõhuüritusi. eeldused, seejuures on kavas rajada Siuru ja Emajõe vahele väljak, kuhu on võimalik vajadusel paigaldada lava ja istekohad jms. Kavandatud Vabaduse puiestee lahendus suurendab kesklinna Vabaduse puiestee osas kavandatud muudatused vähendavad suunduvate autode voolu, tagamata piisavalt parkimiskoh , kasvab kesklinna suunduvate autode voolu, sest loovad paremad jalgsi ja ummikute risk ning halveneb pääste ligipääs kesklinna piirkonnale. rattaga liikumise võimalused. Kuigi autode läbilaskvus tänaval võib mõnevõrra väheneda, siis liiklejate läbilaskvus tänaval tegelikult suureneb. Vabaduse puiesteed ei saa vaadata eraldiseisva projektina, vaid tuleb võtta osana linna terviklikust arengust. Lisaks Siurule ja Vabaduse puiesteele on kesklinnas kavandatud veel muutusi (jalgrattateede põhivõrgu väljaehitamine, tänavate inimkesksemaks muutmine), mis loob paremad võimalused ja katkematud ühendused jalgsi ja rattaga liikumiseks, lisaks luuakse palju võimalusi ka jalgrataste parkimiseks. Kesklinnas on head ühistranspordi ühendused. Tartu linnas tehtud ja kavandatud ümbersõidud võimaldavad nüüd ja tulevikus vältida kesklinna sõitmast neid, kellel siin sihtkohta ei ole. Kuigi tänaval parkimine väheneb, siis planeeringu elluviimisel parkimiskohtade arv piirkonnas kokkuvõttes suureneb ligikaudu 100 koha võrra. Siuru parklas ja ümbritsevates parklates on Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)  Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde piisavalt parkimiskohti, et teenindada kesklinna teenuste vajadusi. Planeeritud säilitatavad puud Küüni tänava ääres kasvavad niigi kõige halvemates oludes: nende juured asuvad asfaldi all ning kui tekib Dendroloogilise hinnangu järgi vajaks Küüni tänava ääres kasvav kõvaka ega pinda juurde, hoone ehituse tõ u valguse ligipääs veelgi kaherealine pärnaallee väljavahetamist koos kasvupinnase halveneb ning mikrokliima kuiveneb, surevad need puud ära. parandamisega juba täna. Planeeringuga on kavandatud ühe rea likvideerimine, teise rea puud on planeeritud asendada siis, kui tekib vajadus (säiliv või vajadusel asendatav puu). Kõvakatet ei kavandata puudele lähemale kui see juba täna on. Maa-alune hoonestusala on planeeritud vähemalt 3 m, maa-pealne vähemalt 4,5 m kaugusele puust, võidutöökohane hoone välisseina kontuur Vabaduse puiestee poole plaanitav haljastus hakkab kannatama on ca 12 m kaugusel. samade tegurite tõ u - neile jäetakse kasvuks ülikitsas koridor ning Vabaduse pst poole on planeeritud puud ja konteinerhaljastus. ilmselt pole mõeldavgi rajada sinna alleed potentsiaalselt Haljastuse projekteerimisel ja rajamisel arvestatakse kõrgekasvulistest puudest. standardikohaseid nõudeid, sh tuleb haljastuse rajamisel kasutada tänavahaljastuseks sobivaid puu- ja põõsaliike. Istutusala vähim laius peab olema 3 m. Haljasribale, mis on kitsam kui 3 m, või kõvakattega alale võib istutada puu vaid siis, kui kasvupinnase mahtu suurendatakse kõvakatte alla rajatava tugipinnasega või teisel viisil. Täiendavad asendusistutuse asukohad, põhimõ ed ja proportsioonid otsustatakse eraldiseisvalt käesolevast Kuhu kavatseb Tartu linn rajada hävitatavate puude detailplaneeringust. kompenseerimiseks uue pargi või metsa? Kas võetakse arvesse, et Kuna detailplaneering on konkreetse ala kohta koostatav tekkiva keskkonnakahju kompenseerimiseks peaks esialgu puid täis lahendus, siis uue pargi loomist või metsa rajamist käesoleva istutama umbes 6-7 kordselt suurema pindala kui praegune park? detailplaneeringuga ei käsitleta. Rohealade asukohad on määratud üldplaneeringus. Kõrghaljastuse likvideerimisest tulenevad nega ivsed mõjud on hinnatud ja leevendavad meetmed välja toodud detailplaneeringu KSH koostajate poolt. Selle tulemusena säilitatakse jõeäärsel alal maksimaalses osas haljastus, sh kõrghaljastus ning alale ei kavandata täiendavaid mahukaid ehi si. Planeeringuala piires on leitud lahendus mille tulemusena Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)  Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde vähendatakse kõvaka e pindala Vabaduse puiestee sõiduradade, Kuidas kavatsetakse kanaldada kaldajärsakuist allatormavaid aina parkimisplatsi ja kõnnitee arvelt. sagenevate hoogvihmade uputusi, mis praegu osaliselt jõuavad parki Vastavalt AS-i Tartu Veevärk tehnilistele ngimustele nr 24-ARE-2- ja seal neelduvad, tulevikus aga võivad potentsiaalselt üle ujutada DT-8 on planeeringuala sademevee eesvooluks Emajõgi. maa-alused korrused ja tungida ka hoone maapealsesse ossa, Sademevett on planeeritud võimalikult suures mahus immutada kõnelemata ümbritseva väljaku üleujutusest. haljastatud katustel ja pargialadel, ülejääv sademevesi suunatakse olemasolevate ja uute torustike kaudu Emajõkke. Mõne- kuni mõnekümneruutmeetrised peenrad ja niidutükid ning üksikpuud asfaldis pole võrreldavad pargiga kui ökoloogilise Ala tükeldamine on antud struktuuri ja koha puhul paratamatu. tervikuga, kus on looduslähedase mullaelus kuga rohustu, puudel on Kogu avalik ruum püütakse jagada kõvakatete ja haljaspinna vastavalt kasutatavatele ressurssidele ja konkurentsile-koostööle vahel nii optimaalselt (ja võimalikult haljaspinna kasuks) kui väljakujunenud eritasandiline juures k, kohas suudab moodustuda ja võimalik. Ka väiksematest tükkidest moodustuv mosaiik pakub püsida puistule iseloomulik jahedam ning niiskem mikrokliima, elupaiku, toimib astmekivina või pakub toitu. Nendes oludes ja samu pakub selline kooslus terviklikku elupaika nii mõnelegi nende võimaluste juures kavandatakse elu- ja liigirikkuse linnupaarile ning putukatele. suurendamiseks parim lahendus. Roheala ökoloogiline kvaliteet ei sõltu mi e vaid kõrghaljastusest, vaid ka roh aimes ku ja erinevate keskkonna ngimuste mitmekesisusest. Nii peaksid kõrge ökoloogilise kvaliteediga rohealal olema esindatud erinevad taimekooslused ja liigiliselt mitmekesine taimes k, aga ka näiteks väikeveekogud ( igid, lombid) ja märgalalaigud, varjukamad ja valgemad kohad, intensiivsemalt hooldatud ja "metsikumad" alad. Ka säiliv pargiala saab moodustada ökoloogilise terviku, eri koos jõeäärse ala sidumisega, mille tagamiseks on oluline Vabaduse pst sõiduteeosa kitsendamine, haljastuse koosseisu muutmine nii rinde- kui ka liigirohkemaks, mis omakorda tõstab selle pargi potentsiaali toidu kui ka elupaiga näol erinevatele putuka ja linnuliikidele. Tartu peaks kultuurikeskusele leidma muu asukoha koostöös kohalike e evõtjatega. Vt 1. ja 6. seisukohad Kaubanduspindade hulk kesklinnas on piisav, olemasolevatelgi on Kaubandus-, toitlustus-, teenindusotstarve on lubatud vaid 15% raskusi kasumis püsimisega, samu on hilju leitud võimalused ulatuses kultuurikeskuse brutopinnast, ülejäänud osas on hoonel Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)  Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde ehitada kesklinna piirkonda uued eksklusiivsed elamud, mis veelgi avalik funktsioon. Lisaks on ka kogu ümbritsev ala avalikus piirab avalikult kasutatavat ruumi. kasutuses. Praegustele kultuuriasutustele kuuluvate majade põhjalik remont Planeeringu realiseerumisel saavad linnaraamatukogu ja ning mõõdukas laiendamine on igal juhul jätkusuutlikumad kunstimuuseum uue kaasaegse vajadustele vastava maja, mille lahendused, kui pargi asemele järjekordse tšillimiskeskuse ehitamine, ülalpidamise kulud on väiksemad kui praegustes ruumides. kus siis muuseas saab ka raamatut lugeda või näitust vaadata. Selline Lisanduvad sündmussaalid. Näiteks saab võimalikuks korraldada funktsioon on lahendatav ka juba olemasolevate ärihoonete Siuru suures saalis mõni ülikooliga seotud rahvusvaheline erifunktsiooniliseks kujundamise baasil, korrastades kultuurikeskuste teaduskonverents, millel osalejad külastavad tõenäoliselt ka praegused hooned säilitamis- ja tööruumidele vastavaks. kunstimuuseumi jms. Siuru uudsus ja väärtus on muu hulgas selles, et raamatukogu, kunstimuuseum, väärtfilmikino, sündmussaalid jt teevad koostööd. 19. Anneli Planeeringus on mitmeid ilusaid pilte ehituse võimalikust lahendusest Arvestada osaliselt Kannus, Emajõeni, kuid puudub ristlõige ning seletus jõeni astmes k Astmes kuga planeeringulahenduse illustreerimiseks on 03.02.2025 väljaehitamiseks. Mõistan, et detailplaneering loob võimalused ja koostatud ristlõige, mis tuleb lisada planeeringu lisamaterjalide ehituse käigus asjad täpsustuvad, kuid teise poole kaldarinna se juurde. piirde ümberehituse tõ u (kus Ees 200 juh s tähelepanu esialgse piirde ebamõistlikult madalale lahendusele) on mõistlik praegu pakutud lahendust realistlikult kirjeldada. Mõistan, et kuna astmes k on võimalus, mi e kohustus, siis võite joonistest keelduda KUID sellisel juhul ei oleks toh nud seda pil ka kaasata detailplaneeringusse ehk tegemist on inimeste eksitamisega. Sama e epanek on puude osas. LV tundub olevat soov võimalikult Puude liigid ja nõuded istikutele pannakse paika ehitusprojekti palju puid sälitada, kuid täna esitatud joonistele lisatud puude faasis. Erinevate puude liigid on erineva kasvukiirusega, suurt rolli olemasolu ei ole realistlik ehk lisada märkus mitme aasta pärast peale mängib ka ettevalmistatud kasvupinnas. Uute istikute nõuded ehi se valmimist on puud sellised nagu joonistel näidatud. tulevad standardist EVS 939-2:2020 Puittaimed haljastuses. Tegu on illustreerivate vaadetega, kuhu ei ole kõrguseid peale märgitud. Kogu aeg on ju u olnud, et SIURU tuleb ilmselt väiksem kui praegu Detailplaneeringuga on määratud suurimaks lubatud lubatud ehitusjooned. Miks siis ehitusalust pinda pigem kohe ei ehitisealuseks pinnaks üldplaneeringuga lubatud 50% Uueturu tn korrigeerita väiksemaks, nii et pargist säiliks ka päriselt vähemalt 1 krundi pindalast ehk 10 666 m2 eesmärgiga tagada kõikide 50%? hooneosade mahtumine lubatud pinna sisse, sh ka hoone maa- alused ja kõrgemad eenduvad osad. Seejuures on tagatud 50% ulatuses pargiala säilimine Uueturu tn 1 krundil. Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)  Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde Endiselt on keeruline aru saada tänane mänguväljak - kuhu päriselt Planeeringu seletuskirjas (lk 16) on sätestatud, et olemasolev paigutub ? Uueturu tn 1 krundil olev mänguväljak tõstetakse ümber Kaubamaja ja Vanemuise vahele Uueturu parki. Kultuurikeskuse kõrvale rajatakse uus mänguväljak, seega saab lähiala ühe mänguväljaku võrra rikkamaks. 20. Jaak 1. Liiklus Vabaduse pst/nn "Siuru väljakul" lahendada jalakäijatele 20.1. E epanek on esitatud projekteerijale. Laineste, sobivamalt. Näiteks lisada liigutatavad pollarid mõlemale poole Vabaduse pst aju seks sulgemiseks on võimalikud erinevad 03.02.2025 väljakut, mis võimaldaks võ a ala kasutusele jalakäijate alana lahendused, mida ei sätestata detailplaneeringus. ak ivsel välihooajal (suvel), piirates pideva läbiva liikluse. Pollarite abil saaks avada liiklust vajaduse korral: opera ivsõidukid, bussid, öine liiklus. Sel juhul peaks eraldama piisava ümberpöörderaadiused sest Vabaduse pst lõik Uueturu ja Siuru väljaku vahel muutuks tupikteeks. 2. Vähendada hoone mahtu ja kui vaja ka programmi ning eelarvet, 20.2. Mi e arvestada paigaldades see pargi asemel selle sisse (nii nagu see oli DP Südalinna kultuurikeskuse ruumiprogramm ehk suurus on välja ülesandepüs tuses), säilitades suurte puude alleed Vabaduse pst ja töötatud koos sinna kolivate asutuste (linnaraamatukogu ja Uueturu tn ääres. Hoone mahtu saab nihutada oluliselt Küüni tn kuns muuseum) ja eksper dega (sündmuskeskus jms). Hoone suunas, kuni osaliselt tänava kohale eenduva lahenduseni välja. peab vastama vajadustele ja see seab mahule oma piirangud. Lahendus on op maalne. Hoone asukoht ja ehitusjooned vastavad muinsuskaitse eri ngimustele. 21. Mar n Üldiselt tundub mulle plaan hea, aga ka suure Siuru toetajana olen Hoone asukoht ja ehitusjooned on kujunenud muinsuskaitse Aleksander väga kurb, et ei ole võimalik plaani veidi rohkem kohandada nii, et eri ngimustest lähtuvalt ning markeerivad ajaloolisi ehitusjooni. Noorkõiv, rohkem olemasolevaid vanu pargi puid saaks alles jääda (eri allee Samu on oluline hoone sidumine Vabaduse puiestee ja jõega, et 03.02.2025 autovabaduse puiestee asukoha kõrval). Kui see vähegi on võimalik tekiks ühtne terviklik avalik linnaruum. veel, siis ma arvan, et paljud tartlased hindaks seda kõrgelt. See allee Hoone asukoha valikul on arvestatud ka eesmärgiga säilitada on üks väheseid jahedaid koh kuumal suvepäeval kesklinnas pargiala võimalikult kompaktsena. Suured puud jäävad alles pargi (väljaspool konditsioneeritud ruume). Poe tänava poolses osas, sh pargi keskosas varjupakkuv puuderivi. Läheduses on jahedust pakkuvaid suurte puudega alasid veel – nt Barclay park, Toomemägi, Vabaduse puie s kja Ülejõe park. 22. 1. Jä a planeering kinnitamata ning alatada sisuline asukohavalik 22. Mi e arvestada Mi etulundus Siuru rajamiseks Olemasoleva ligikaudu 80 aastase puistu raiumine 22.1. Vt 1. 6. ja 42. seisukohad ühing Ees (isegi kombinatsioonis kompensatsioonina kavandatava Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)  Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde Roheline uushaljastusega) suurendab mitmeteks aastakümneteks ohtu Kuumasaarte tekke ja mõjude kahandamiseks lahendused ja Liikumine, planeeringualal liikujate tervisele kuumalainete korral. põhimõ ed on määratud planeeringuga. Detailplaneeringuga 03.02.2025 Kliimamuutused on kahjuks reaalsus ja Tartu linnavalitsusel on kavandatakse planeeringualale avalikult kasutatav kultuurikeskus moraalselt vale teha teadlikku otsust, mis kliimamuutuste riske (haljaskatusega), samu Vabaduse puiestee ja Uueturu tänava elanikkonnale suurendavad. Keh va üldplaneeringuga loodud liigendamine haljastusega ning pargiala mitmekesisemaks võimalus Keskpark hoonestada ei ole kohustus ning pargiala muutmine, Vabaduse pst kitsamaks muutmine. Seega luuakse alal sihtotstarvet on võimalik järgmise üldplaneeringuga muuta, liikujatele täiendavad võimalused tervislikuks liikumiseks ja arvestades üha kogunevat teavet kliimamuutuste tulevase ulatuse ja peatumiseks nii ruumis sees kui väljas ega suurendata ohtu mõju kohta. Kliimamuutustega suureneb ka Ees s suviste tervisele kuumalainete korral. kuumalainete tõenäosus. Arvukad uuringud on näidatud kõrghaljastuse võimet vähendada tervisele ohtlike nn kuumasaarte Nõustume, et detailplaneeringu realiseerumine toob kaasa nega ivset mõju. Ka kliimakindla majanduse seaduseelnõu seletuskiri kesklinnas asuva kõrghaljastusega pargi pindala vähenemise kuni märgib haljastuse rolli kuumasaarte tekkimise vähendamisel. poole võrra, pargipuude raiumine suurendab sellega Euroopa Liidu looduse taastamise määruse (EL/2024/1991) kliimamuutuste mõju avaldumise riski Tartu kesklinnas. Osaliselt vastuvõtmisega 2024.a. tekkis mh Ees l kohustus peatada linna aitab pargi pindalalise osakaalu vähendamist kompenseerida rohealade ja linnapuude võras ku liituse vähenemine hiljemalt läbimõeldud ja kvaliteetne linnahaljastus. Lisaks tuleb pargi aastaks 2031 ning hakata seejärel linnapuude võras ku liitust pindala vähenemist kompenseerida olemasolevate kõvaka ega suurendama. Vastavalt määrusele aitab taimka e suurendamine alade vähendamisega piirkonnas, pargi kui ökosüsteemi linnas hoida suvist temperatuuri madalal ja suurendab toimimise olulise parandamise ning ka mitmesuguste vastupanuvõimet kliimamuutustele. Tartus on paraku viimastel rohelahenduste kasutamisega hoone projekteerimisel. aastakümnetel üldplaneeringutega tehtud süstemaa liselt otsuseid Esitaja poolt nimetatud määruses on sätestatud, et tuleb tagada rohealasid vähendada. linnade rohealadel ka edaspidi vajalike ökosüsteemiteenuste võimaldamine, tuleks nende kadu peatada, need taastada ja neid suurendada, muu hulgas rohelise taristu ja looduspõhiste lahenduste, näiteks haljaskatuste ja -seinte lõimimisega hoonete kavandamisse. Selline lõimimine võib aidata kaasa mi e ainult linnade rohealade, vaid ka – kui puud on hõlmatud – linnapuude võras ku liituse säilitamisele ja suurendamisele. Määruse alusel tuleb tagada, et linna rohealade ega puuvõrade katvus kogu riigi linnade ökosüsteemi alal ei ole 31. detsembriks 2030 võrreldes 2024. aastaga summaarselt vähenenud. Detailplaneeringuga kavandatakse hoone ajalooliselt hoonestatud alale, seejuures jäetakse sellest pool hoonestamata Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)  Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde ja pargialaks. Hoonestamine on alale juba varasemates üldplaneeringutes e e nähtud. Kokkuvõ es ehitatakse hoonestamiseks e enähtud alale haljaskatusega hoone, mille lõimimine koos ülejäänud ala haljastuse kvaliteedi parandamise ja kõvaka ega alade vähendamisega võib parandada pargiala väärtust ning ökosüsteemi toimimist. Haljaskatus aitab leevendada pinnakatmise mõjusid, puhverdada sademeve , suurendada rekrea ivset mõju ning parandada elurikkuse seisundit, pakkuda elupaika ja toitumiskohta mitmetele putukarühmadele Detailplaneeringu järgi jääb planeeringu elluviimise järgselt kogu alal taimes kuga kaetud ala umbes sama suureks tänasega võrreldes. 2. Täiendada KSH aruannet hinnanguga kavandatava tegevuse sisulistele alterna ivele (kui seda ei soovita, siis kustutada aruandest 22.2. KSH aruandes hinna põhialterna ivi ehk detailplaneeringu alapeatükk 4.1) Alterna ivide hindamise peatükk 4.1 (lk 61-62) on eskiislahendusega kaasnevaid eeldatavaid mõjusid võrrelduna piinlik. KeHJS §13 näeb e e reaalsete alterna ivide hindamise neid läbivalt kõikides peatükkides olemasoleva olukorraga ehk 0- kohustuse. Antud KSH-s justkui hinnataksegi hetkeolukorda (0- alterna iviga. Tõepoolest 0-alterna ivi jätkumisega kaasnevaid alterna iv) ja plaanitava tegevuse (põhialterna iv) teostumise mõjusid ei analüüsitud, kuna keh vast üldplaneeringust lähtuvalt järgset olukorda. Hetkeolukorraks peetakse aga KSH-s situatsiooni, on tegemist rohealaga, kus kuni 50% ulatuses võib kavandada kus pool parki oleks nagu juba hoonestatud. Ehk sisuliselt võrreldakse ühiskondliku otstarbega hooneid. Seega on keh v üldplaneering pargi asemele hoone ehitamist (0-alterna iv) pargi asemele hoone juba arvestanud kultuurikeskuse rajamise vajaduse ja ehitamisega (põhialterna iv). Sellise kübaratriki tulemus on võimalikkusega. geniaalne – mi e midagi ei muutu! Planeeringualal asub muuseas KSH aruande viidatud peatükis on selgelt välja toodud, et täna kõrghaljastusega park – kes ei usu, käigu vaatamas. Kui tellija põhialterna ivist erinevaid terviklikke ruumilahendusi on KSH koostajate tegevusvabadust piiranud väitega, et alterna ive planeeringuga e e ei nähtud. KSH programmi kohaselt pole, siis tuleb nii ausalt kirjutada ja piinlik peatükk tööst selle põhialterna ivi alam- ehk all-alterna ividena käsitletakse põhjendusega välja jä a. Kuni pargis pole lageraiega alustatud, vajadusel tehnilisi lahendusi. Erinevaid liikluskorralduslike ja eksisteerib ala alterna ivina võimalus puud säilitada. sellega seotud tehnilisi lahendusi analüüsi nii palju, kui KSH aruande koostamise ajaks väljatöötatud planeeringulahendus võimaldas. Olemasolevad haljasalad säilitatakse maksimaalses ulatuses ning rohealadele, nt jõeäärsele haljasalale ei kavandata täiendavaid mahukaid ehi si. Planeering arvestab nõudega mi e Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)  Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde kavandada jõeäärsel alal rohkem kõvaka ega alasid kui 1/3 ulatuses. 23. Mihkel Mina ei ole siiamaani kuulnud ega näinud ühtegi Planeeringu koostamise käigus on koostatud KSH aruanne, mis Fegeli uurimust/aruannet, mis saab Tartu linna keskkonnast, selgitab kavandatava tegevusega kaasneda võivaid 03.02.2025, kui park hävitatakse/hoonestatakse. keskkonnamõjusid. Sellest ei järeldu, et kavandatav tegevus toob Seepärast esitan järgnevalt küsimused.... kaasa ohtliku keskkonna. Aruanne on kä esaadav linna Kui suur on saastatus olemasoleva pargi ümbruses PRAEGU? veebilehel. JA Linn on mõõtnud liiklusest pärinevat saastet (lämmas kdioksiidi, Kui suur saab olema (ennustatav) mürgine saastatus pargi NO2) linna suurematel ristmikel. Vabaduse pst – Riia ristmik on hävitamise/hoonestamise järgselt hoone/ehi se ümbruses üks kõige suurema liiklussaastega kohtadest. Aastatel 2020-2024 TULEVIKUS??? piirväärtuste ületamist seal siiski ei fikseeritud. + h ps://tartu.ee/et/uurimused/valisohu-saasteaine-no2- ... kes vastutab, kui pargi hävitamise/hoonestamise järel tekib Tartu moodistused-difusioontorudega-2024-i-ii-iii-ja-iv-kvartalis linna Tartlaste tervisele kahjulik/ohtlik keskkond ??? Planeeritud ei ole liikluskoormuse kasvu, vaid vastupidi - eesmärk Kas pargi hoonestamise järel on Tartlaste tervis paremini kaitstud ja on autoliikluse osakaalu vähendada ja luua paremad ngimused hoitud??? alterna ivseteks liikumisviisideks. Arvestades ka Vabaduse puiesteele ja Uueturu tänavale haljastuse lisamist, võib eeldada, et saastatus ei suurene. Detailplaneeringuga kavandatakse planeeringualale avalikult kasutatav kultuurikeskus, samu Vabaduse puiestee ja Uueturu tänava liigendamine haljastusega ning pargiala mitmekesisemaks muutmine. Seega luuakse alal liikujatele täiendavad võimalused tervislikuks liikumiseks ja peatumiseks nii ruumis sees kui väljas, mi e tervisele ohtlik ega kahjulik keskkond. Kesklinn tervikuna on urbanistlik piirkond, kus erinevad funktsioonid ristuvad ja toimivad koos. Nii poleks kesklinnas võimalik selle intensiivse maakasutuse, liikumise ja sellega kaasnevate häiringute tõ u kavandada ilma kompromissideta väga paljusid tegevusi. Terviseamet on detailplaneeringu kooskõlastanud. Vt 1. ja 6. seisukohad Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)  Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde MIS TAKISTAB TEIL TARTLASTE KÄEST KÜSIDA KUMBA TARTLASTE Detailplaneeringu koostamisel lähtutakse planeerimisseadusest. ENAMUS SOOVIB....PARK vsHOONESTUS Ruumiline planeerimine on kohaliku omavalitsuse pädevuses. ..v loeb Tartus vähemuse võim .. nagu Valgevenes ... kas nii Kaasamine toimub vastavalt PlanS-le, mis ei näe e e MIKS TARTLASTED POLE SAANUD VÕIMALUST VALIDA rahvahääletuse korraldamist ehitusõiguse määramisel, vaid PARK vsHOONESTUS VAHEL... MIKS????? menetluskorra, mille kohaselt maa omanikul on õigus teostada Ma ei tea muud, kui et see hoonestuse kava on suur jama oma omandiõigust ja kõikidel isikutel on võimalus avaldada sellel Pakkige see palun kokku kohta oma arvamus. Ärge tehke seda Tartu Linnavolikogu on valitud rahva poolt hääletustulemuste Kõike saab veel muuta kui puud/park alles on alusel. Tartu Linnavolikogu kehtestas Tartu linna üldplaneeringu 07. oktoobri 2021. a otsusega nr 373. Üldplaneering on keh v ja siduv õigusakt. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Uueturu tn 1 krundile on üldplaneeringuga seatud eesmärgiks kesklinna toimimist tugevalt kujundava dominandi- kultuurikeskuse ehitamine. 24. Lenne Olen arvamusel, et selle planeeringuga ei tohiks edasi liikuda. Mi e arvestada Rähn-Kuusik, Kultuurikeskuse planeeritud kujul püs tamine hävitab pargis Vt 1. ja 6. seisukohad 03.02.2025 suurema osa puudest. Seetõ u ei täida see planeering enda seatud Linn ei nõustu arvamusega, et planeeritud ei ole inimsõbralik eesmärki luua kvaliteetne inimsõbralik avalik ruum. Terviklahenduse avalik ruum. Planeeringu lahenduse tulemusena seotakse loomise asemel Emajõe-äärse rohealaga lõhutakse olemasolev Uueturu tn 1 krunt Emajõeäärse rohealaga läbi Vabaduse pst kõrghaljastus ja moodustunud rohekoridorid. Puud on täna omavahel haljastusega liigendamise ja hoone avamisega jõele. võradega ühendatud, asendusistutus ei taasta seda ega rohekoridore Projekteerimisel kaalutakse võimalusi olemasolevate suurte niipea. Ka on valetanud linnavalitsus, öeldes, et kõrghaljastuse kallale puude ümberistutamiseks. ei minda ja on lubatud, et suuri puid istutatakse võimalusel ümber. Avalikkusele on planeeritavat tutvustatud ja selgitatud korduvalt. Leian, et on eksitatud avalikkust ja seetõ u ei saa seda planeeringut Lisaks tavapärasele seadusekohasele planeeringumenetlusele on praegusel kujul ellu viia. korraldatud erinevaid kultuurikeskuse kavandamisega seotud avalikke arutelusid, infotunde ja ideekorjeid, samu avaldatud palju ajalehear kleid. Kultuurikeskuse kavandamine oli teemaks ka Tartus suvel toimunud arvamusfes valil. Kaasamine on olnud palju ulatuslikum, kui detailplaneeringute või üldisemalt ruumimuutuste juures tavaks. Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)  Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde 25. Andrus Soovin esitada oma e epanekud planeeringule: Arvestada osaliselt Rehemaa, 1) Peatükis „2.3. Ehi se ehituslikud, arhitektuurilised ja kujunduslikud 25.1 Täiendada seletuskirja ja sätestada, et avalikkusele avatud 03.02.2025 ngimused“ on punk d hoonena peab kultuurikeskus suhtlema ümbritseva keskkonnaga „1. Planeeritud hoonete arhitektuurne ning kujunduslik lahendus kõigist külgedest, nii et tänavatasandil oleks hoone perimeeter peab järgima maksimaalselt avalik, visuaalselt avatud ja kutsuv. arhitektuurivõistluse võidutöö põhimõ eid. 4. Fassaadid peavad olema esinduslikud ning väl da tuleb pikkade üksluiste fassaadide teket.“ Toetan 4. punk , kuid leian, et 1. punk nõue jääb sellega praegusel juhul vastuollu. Kui vaadata visualiseeringuid, siis plaanitud hoonel on muuhulgas oma suuruse tõ u silmapaistvalt pikad fassaadid ja kujundusvõ ed neil on ühetaolised. Kui on juba loobutud sellise suure kvartali hoonestamisel linlikust iseseisvateks krun deks jagamisest (mis pool muret iseenesest lahendab, kui vaadata ajalooliselt väljakujunenud tänavaseinu), siis tuleb pikkade üksluisete fassaadide tekkimise väl miseks spetsiaalselt pühenduda. Paraku on Tartu kesklinnas pigem hoiatavad näited, kus tervet kvartalit hõlmav hoonestus selle ülesande täitmisega hakkama ei saa. Kui Tasku ja kaubamaja puhul on pigem põhjus äärelinliku kaubanduskeskuse sissepoole pööratud tüpoloogias, siis näiteks ülikooli Delta õppehoone on hoiatav näide sellest, kuidas hea funktsiooniga hoone õiges asukohas võib ikkagi tänava- ja ümbritseva linnaruumiga haakumises ebaõnnestuda. Kvartali kaubanduskeskuse hoone on tänavatasandil eelmiste kõrval pigem õnnestunum näide. (Kuigi ka seal on pealeehituse tegemisel senise hea kogemuse õppetunnist loobutud.) E epanek: täiendada 4. punk konkreetsete võtetega pikkade üksluiste fassaadide tekke väl miseks. Ja mainida nende võtete vajadusel rakendamist ka olemasoleva võidutöö järgi projekteerimisel. 2) Samas peatükis on punkt 25.2 Projekteerimisel tehakse koostööd Muinsuskaitseame ga. Koostatud on arheoloogiline eeluuring, mis on kinnitatud Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)  Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde „14. Ajaloolised kihid võimalusel säilitada, eksponeerida (soklid ja Muinsuskaitseame poolt. Järgmiseks tellitakse arheoloogiliste müürid).“ kaevamiste tegevuskava. Detailplaneeringu seletuskirjas lk 21 on E epanek: Lisada sellesse punk vajadus valmis olla vastavalt kirjeldatud muinsuskaitse eri ngimustes välja toodud säilinud ehi seosadele olemasolevat projek ja planeeringut arvestamiseks olevad arheoloogia alased nõuded. kohandada. Arheoloogia osasse pikemalt lah kirjutada uusaegsete ehituskih de läbiuurimise, mõõdistamise ja igal võimalikul juhul 25.3 Täpne jalakäijate liikumistee lahendus selgub säilitamise vajadus. projekteerimisel. Detailplaneeringu seletuskirjas lk 10 on kirjeldatud, et pargi alal 3) Peatükis „2.4. Liikluskorralduse põhimõ ed“ on kirjutatud: „Pargi on markeeritud ajalooline Kauba tänava asukoht, kuhu on alal on markeeritud ajalooline Kauba tänava asukoht, kuhu on kavandatud mängualad ja atraktsioonid erinevatele kavandatud mängualad ja atraktsioonid vanusegruppidele, seejuures arvestatakse vajadusega tagada erinevatele vanusegruppidele, seejuures arvestatakse vajadusega jalakäijate liikumine. tagada jalakäijate liikumine.“ E epanek: Kirjeldada täpsemalt, et tagatakse jalakäijate läbiv Esitatud e epanekud on edastatud ka projekteerijatele. liikumisvõimalus piki ajaloolist tänavasih Vabaduse puiestee ja Barclay platsi/Küüni tänava vahel. Kirjeldada lahendusi, mida on minimaalselt vaja teha, et ajalooline tänavaruum saaks loetavaks ja liikumisteena kasutatavaks. 26. Kevin P, raha ei osta ajusid Teadmiseks võetud 03.02.2025 27. Tanel Tere. Kuna projek eeldatav maksumus on liiga suur, tuleb Mi e arvestada Rander, paratamatult projek mahtu vähendada. Üldplaneering ja detailplaneering seavad eesmärgiks muu hulgas 03.02.2025 Kui me ei soovi, et muudatused vähendaksid kultuurikeskuse Vabaduse puiestee kujundamise planeeringuala ulatuses kvalita ivset ja funktsionaalset külge, tuleb järeleandmisi teha terviklahendusena koos Emajõe-äärse rohealaga, kujundades eeskä Vabaduse pst ja jõeäärse ala ümberkujundamisel. Praegune inimestele mugava avaliku linnaruumi, seejuures projekt sekkub jõeäärsesse piirkonda ja ajaloolise Turuhoone esindusüritusteks. ümbrusesse liiga agressiivselt, kujundades ümber (pean silmas Lisaks hoonele ja säilitatavale pargiosale on äärmiselt vajalik just jõekalda kujundamist terrassideks, jne) ikoonilise miljöö, mis jõega seotuse tekitamine ning Vabaduse puiestee kui barjääri moodustab Tartule omase nö postkaardivaate. See vaade on miski, ümberkujundamine. Linna jõega sidumine ja jõe inimesele mille poolest Tartu tuntud on, ja seetõ u tuleb seda väärtustada. lähemale toomine on väga oluline ja loob lisaväärtust. Raha kokkuhoiu ja Tartule omase atmosfääri säilitamise huvides Kultuurikeskuse peasissepääsust kuni jõeni jalakäijatele mugava tuleks loobuda väljaspool Keskparki toimuvatest muudatustest. atrak ivse kaasaegse ala kujundamine loob tervikliku sidusa Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)  Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde Seoses kultuurikeskuse ehitusega Keskparki on tulnud ilmsiks, et inimmõõtmelise linnaruumi ja ühendab vanalinna paremini eemaldada tuleb ootamatult suur hulk väärikaid puid. Kuna on teada,Emajõega. et parki ehitamisele on väga suur hulk inimesi juba aastaid vastu Planeeritud on säilitada olemasolevad puud, mis ei jää olnud, siis palun linnavalitsusel olla selle projek realiseerimiselplaneeritud hoonete ja raja ste alale. Ülejäänud planeeringualal tasakaalukam ja püüda mõelda võimalustele, kuidas säilitada kasvavad puud, samu kehvas tervislikus seisukorras olevad puud võimalikult palju puid ja leida loovaid lahendusi, mis vastavalt on lubatud asendada või likvideerida. linnaelanike meeleoludele, 21. sajandile, meie ühiskonna Planeeringuga antud lahenduses on olemasoleva haljastuse majanduslikule, sotsiaalsele ja psühholoogilisele olukorrale. säilitamise ja likvideerimise vajadus ning uushaljastuse rajamine esitatud järgnevalt: likvideeritavaid puid on märgitud 92, lisaks likvideeritakse vastavalt vajadusele põõsas kke; 31 Küüni tänava äärset puud on märgitud säilitatavaks või vajadusel kohustuslikult asendatavaks; 19 puud on märgitud soovitatavalt säilivaks; uushaljastust on planeeritud 40 suurt puud, 33 konteineriga puud ning 50 väikest puud või põõsast. Säilitatavad ja likvideeritavad puud täpsustatakse projek ga. 28. Aivo Seda siurut ei tohi selle kohapeale tulla.Täies vale koht.see park Vt 1. seisukohad Meelandi, sobib sinna,tehke see ainult korda.Oma siuru võite ehitada 03.02.2025 kesklinnast eemale. 29. Janis Ei sobi kesklinna Vt 1. seisukohad Kü s, 03.02.2025 30. Knuth Keskpark vōiks ikka alles jääda. Ei ole vaja veel ühte ehi st kesklinna. Vt 1. seisukohad Helekivi, Parke jääb niigi üha vähemaks 03.02.2025 31. Janika Jätke meie viimased pargid rahule. Nii väheks on jäänud roheala, kus Vt 1. seisukohad Kaares, lihtsalt olla või jalutada. 03.02.2025 Keskus on küll ilus, aga planeerige see mõne vana mahajäätud ehi se asemele. 32. Külli Soo, Ei soovi seda ehi st kesklinna. Liiga suur ehi s. Niigi on liigselt suuri Vt 1. ja 27. seisukohad 03.02.2025 ehi si antud piirkonnas / Kvartal, Kaubamaja, Kaubahall, Tasku /. Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)  Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde Park ja jõeäärne peavad alles jääma olemasoleval kujul. Rohelust on kesklinnas vähe. 33. Kristjan Miks te sõidate inimestest ja nende arvamustest üle. Ükskõik kuhu Vt 1. 6. ja 21. seisukohad Sillaste, kommentaariumisse ka ei vaataks, on inimesed selle vastu, et te Südalinna kultuurikeskuse ruumiprogramm ehk suurus on välja 03.02.2025 tahate selle ehitada parki. Teid üldse ei huvita, mis inimesed sellest töötatud koos sinna kolivate asutuste (linnaraamatukogu ja arvavad. Te olete roheluse ja inimeste vihkajad. Park peaks olema kuns muuseum) ja eksper dega (sündmuskeskus jms). Südalinna ikkagi koht, kus saab rahulikult istuda ja nau da rohelust ning ka kultuurikeskuse näol on tegemist olulise kultuurihoonega, kuhu linnulaulu. Selle asemel tahate teie selle ehitada parki ja hävitada kavandatakse kaasaegsed võimalused Tartu linnaraamatukogule roheluse ja puud. Suvel kui on ilmad kuumad ja korralik päike paistab. ja Tartu kuns muuseumile. Täiendavalt on hoonesse e e nähtud Siis pole enam puid, mis pakuksid varjualust, kuna te olete need maha ruumid erinevateks üritusteks ja vaba aja tegevusteks ning raiunud ja selle asemele mingi monstrumi ehitanud. Mis ei sobi üldse toetavate erinevate teenuste pakkumiseks (nt kohvik). parki. Kustkohast te leiate esiteks need inimesed, kes hakkaksid seda Planeeritud kultuurikeskuses on vaid 15% ulatuses lubatud kohta külastama. Kohvikuid on iga nurga peal, kuhu ka ei astuks. äripinda. Kvartalis on kohvikud, Kaubamajas on kohvikud, Tasku keskuses on Prognoositav keskuse külastuste arv on aastas 800 000. kohvikud. Lisaks küüni tänav on kohvikuid täis, raekoja plats on Kultuurikeskus saab olema avatud kõigile külastajatele, seal kohvikuid täis. Enamus kohvikuid on juba praegu tühjad, kuna rahval pakutavate teenuste tarbimine ei ole kohustuslik. pole raha, et kohvikutes käia. Kuskohast te leiate inimesed, kes Hoone peab vastama kõikide vajadustele ja see seab nii mahule külastaks antud kohvikuid, mis on sellesse monstrumisse kui ka kasutusele oma piirangud. Kokkuvõ es on eesmärk luua planeeritud?? kvaliteetne ligipääsetav kultuuriruum. Kindlas säilib ka suuri Ja ei saa öelda, et Tartus pole ruumi teatri ega kino jaoks. Tartus on puid, mis pakuvad endiselt varju. juba tegutsemas mitu kino. 3 apollo kino, mis asuvad Eedenis, Lõunakeskuse ja Tasku keskuses. Lisaks on tegutsemas Tartu elektri teater, kus saab filme vaadata. Riiamäel seisab kino Ekraani hoone tühjalt hetkel. Ei saa öelda, et Tartus kinost puudus oleks. Teatrit saab nau da Vanemuises, sadamateatris, Tartu uues teatris, Karlova teatris, Tartu üliõpilas teatris. Ürituste koh , kus on ruumi piisavalt. Aga teid huvitab ainult betoon. Praegused asukohad kuns muuseumile ja raamatukogule on juba selle pärast head, et inimesed satuvad rohkem vanalinna ja raekoja platsile. Kui te kõik asutused ühtekokku panete, siis sureb raekoja plats niimoodi välja ja sinna inimesed väga enam ei satu vaatama arhitektuuri ja lihtsalt jalutama. Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)  Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde Kui te leiaks hoonele muu asukoha, mis ei hõlmaks nii paljude puude maha raiumist ja roheluse kadumist kesklinnast, siis ei oleks selle ümber nii palju viha ja inimesed oleks selle hoonega nõus. Aga nii kaua, kuni te jätkate enda jonni ja tahate rohelust kesklinnast hävitada, nii kaua on inimesed ka selle vastu. Sest rohelust ja istumist puude all kesklinnas on vähe. Ja suvel nau mist puude varjus päikest eest. Võtke inimesi kuulda ja leidke antud hoonele teine asukoht, mis ei hõlma roheluse kadumist kesklinnast. Palun leidke selle asutusele teine asukoht ja teid ei vihata nii palju, kui teid vihatakse praegu. 34. Eleinika Leian, et antud hoone ei rikasta vaid rikub linnapil . Park peaks Vt 1. ja 42. seisukohad Viljat, jääma. Asukoh on teisigi või kogu antud maja sisu saab ka ERMi viia, 04.02.2025 mis on ääretult suur. Või sinna linnaossa ehitada vanale lennuväljale. 35. Anne On arusaamatu, miks küsite üldse arvamust, kui see teile korda ei Autode sõidukiiruse vähendamine kesklinnas on taotluslik Padar, lähe. eesmärk linnaruumi inimsõbralikumaks ja tervislikumaks 04.02.2025 Esiteks tuleks arvestada, et autode vool kesklinnas ei aeglustuks, sest muutmisel. Aeglaselt sõitev auto on kordades ohutum jalakäijale aeglaselt ksuv auto, mis ajaliselt linnas kauem seisab, kui läbisõitev – nii kokkupõrke tõenäosus kui ka kokkupõrke korral tekkivad auto, tekitab rohkem saasteaineid. vigastused on väiksemad. Väiksem kiirus võimaldab hoida Linnas on niigi h ummikud ja selle hoone ehitus ning sõiduteede lühemaid pikivahesid, vähendab vajadust äkiliste kiirenduste ja kitsendamine ning sõidukiiruse alandamine ei too mingit lahendust pidurduste järele, mis omakorda muudab liikumise sujuvamaks. ummikutele, vaid suurendab seda veelgi. Madalam kiirus vähendab ka müra ja sujuvam liikumine aitab vähendada emissioone. Oluline on, et Tartu kesklinnas tunneksid inimesed end turvaliselt ja mugavalt. Aeglaselt sõitev auto on tänaval viibivale inimesele meeldivam ja turvalisem, võrreldes kiiremini sõitva autoga. Autode maksimaalne läbilaskvus ja kiiruste tõstmine tuleb kõigi teiste liikumisviiside ja keskkonna arvelt. Sõiduteede kitsendamise arvelt vabaneb ruum haljastusele. Teiseks on kesklinnas 3 suuremat keskust (kaubamaja, kvartal, tasku) Tartu linna üldplaneeringus 2040+ on esmaseks prioriteediks Tartu pole Manha an, et siia veel mingi kole betoonkast vajalik oleks. seatud jalakäijate, jalgra aga liiklejate ja ühistranspordikasutajate Vana kaubahall suri niigi välja, sest nii palju keskusi vaja ei ole. liikumisvõimaluste parandamine. Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)  Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde Parem oleks säilitada park, võ a maha vanad ja haiged puud, Planeeritud ei ole liikluskoormuse kasv, vaid vastupidi - eesmärk istudada asemele uued puud, korrastada pargiteed, hooldada muru on autoliikluse osakaalu vähendada ja luua paremad ngimused (see niitmata muruprojekt oli haiglaselt kole nagu linnal poleks raha alterna ivseteks liikumisviisideks. muru niita) Linnapargist maha võ a võsa, sest joodikud käivad seal oma hädasid tegemas ja luua asemele hoopiski spordipark, laiendada Planeeritud on kultuurikeskus, kus vaid 15% ulatuses on lubatud lastele võimalusi ajaveetmiseks. Praegune mänguväljak on kevadest äripinda, seega ei ole asjakohane võrrelda seda kesklinna sügiseni lapsi nii täis, et lausa kitsas. See on kesklinna piirkonnas üks kaubanduskeskustega. Vt lisaks 33. seisukohad. enim külastatavaid parke lastega, kui mi e ainus. Ei teagi kesklinnas Detailplaneeringuga viiakse ellu üldplaneeringut, mis näeb e e muud mängimisala lastele. ühiskondliku otstarbega hoone. Spordiparki ei ole Samu peaks, mõtlema, et mida vähem on puid, seda saastunum on üldplaneeringuga antud alale kavandatud, aga kavandatav õhk, mingi muruke betoonklotsi katusel ei asenda puudest parki! mänguväljak võimaldab erinevaid tegevusi erinevas vanuses lastele. Oleme nõus, et haljaskatus ei täida kõrghaljastuse funktsiooni, kuid see aitab leevendada pinnakatmise mõjusid, puhverdada sademeve , suurendada rekrea ivset mõju ning parandada elurikkuse seisundit, pakkuda elupaika ja toitumiskohta mitmetele putukarühmadele. Vt 1. ja 42. seisukohad 36. Angelika Teie park on ilus. Niisiis, miks see maha lõigata ja järjekordne Vt 1. 35. ja 42. seisukohad Asper, inimloodud monstrum sinna asetada? Ma küsin, sest olen 04.02.2025 hämmingus, et heade mõtete linn sellise kivi otsa praegu koperdab. Usun, et Siuru kultuurikeskuse asemel võiks ehitada rulapargi Tartu Kesklinna, sest austan rulatajaid nende hulljulguses ja nooruslikus pealehakkamises. See toob mu südamesse sooja tunde, mida suu s vaid jäljendada minu kadunud Abikaasa, kes oskas jalgadega teha trikke, mis võisid siseelundkonna rappuma panna. Jaaa, see oli võimas. Sama võimas võiks olla Tartu tsentrum, kus vuravad ringi noored ja vanad ja kobedad ning ei ehitada ühtegi Apollo kino juurde, sest nad on juudud. See on minu kiri Teile, Tartu. Lugege mu huultelt ja las linnapää kaeb ka Minu kirja, et asjast so saada. P. S. Ma ei tea, mis see Arukülatee on, aga aru teil peas küll ei ole. Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)  Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde 37. Märt Linnavõimul kahtlemata on õigus ehitada hooneid, mida minu kui Vt 18. 22. ja 42. seisukohad Põder, linnakodaniku või ka enamiku linnakodanikest hinnangul pole hädas 03.02.2025 vaja, mida pole vaja sellisel kujul või sellises kohas vmt jne, kuid sellega ei tohi minu arvates kahjustada oluliselt elukeskkonda, sest selle säilimisele on linnaelanikel õigustatud ootus. Uueturu 1 plaanitava kultuurikeskuse rajamisega kaob Kesklinna piirkonnast keskmisest suuremate mõõtmetega terviklik ja universaalselt ligipääsetav loodusala -- ligipääsetavuse või käidavusega kultuurikeskuse rajamist pargi asemele ju paljuski õigustataksegi! Planeeringus puuduvad tõsiseltvõetavad meetmed loodusliku puhkeala kadumise korvamiseks, sj tervikliku ala asendamine väiksemate tuunitud taimes kuga lapikestega ei asenda päriselt funktsiooni, mis suurel ligipääsetaval alal on olnud linnaelanike jaoks (alates laatadest ja spordipidudest kuni Autovabaduse pst üritusteni, unustamata ka funktsiooni igapäevase loodusalana, kuhu astuda kõrvale hedast liiklusest ja inimsummast). Lisaks sellele ei paista detailplaneeringu ja keskkonnamõju tasakaalustavate meetmete seletustest, kuidas korvatakse puude mahavõtmine, sest asendamiseks on märgitud ainult väiksem osa puudest, kuid ülejäänud puude asendamine on jäetud lah seks või on need ilma põhjenduseta määratud likvideerimisele. Ka pole asendatavate puude puhul selgitatud, kuidas ja mis aja Planeeritud puude liigid ja nõuded is kutele pannakse paika jooksul võiks need kasvada nii suureks, et võiks praeguste täiseas ehitusprojek faasis. Erinevate puude liigid on erineva pargipuude pakutavat hüve reaalselt asendada ja kuidas korvatakse kasvukiirusega, suurt rolli mängib ka e evalmistatud kasvupinnas. linnaelanikele kaotatud hüve puude kasvamise ajaks, mis eeldatavas Uute is kute nõuded tulevad standardist EVS 939-2:2020 võtab 2-3 inimpõlve. Pui aimed haljastuses. Minu e epanek on need puudused detailplaneeringus parandada ja leida viis kogu kaotatava pargiala ja kõigi eemaldatavate puude korvamiseks. Seejuures on juba praegu haljas- ja puhke- ning virgestusalade Rohe- ja puhkealasid on (aluseks üldplaneering) 43 m² kesklinna pindala Kesklinna elaniku kohta langenud 40m² piirile, mida elaniku kohta (kuni 300 meetrit elukohast, ligikaudu 5 minu tee rohealade planeerimisjuhend peab absoluutseks miinimumiks. Kui jalgsi), seejuures on arvestatud Uueturu tn 1 krundist poole võ a lisaks arvesse alade paiknemist, ligipääsetavust suurusega. Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)  Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde (nt Toomemägi pole universaalselt ligipääsetav) ja tegelikku koormust Kesklinna rohealadele kaasates mi e-elanikud, on nende hulk ilmselt juba ammu allpool soovitatud miinimumi. Detailplaneeringus pole neid nega ivseid elukeskkonna muutusi ilmutatud kujul välja toodud ja pole toodud välja ka allesjääva Planeeringuga määratud suurim lubatud ehi sealune pind tervikliku pargipinna pindala, mis paistab langevat alla 10 000m² piiri, Uueturu tn 1 krundil on 10 666 m² ning säilib pargialast vähemalt mis tähendab Keskpargi välja langemist ülelinnalise puhkeala 10 667 m². Arvestades, et ala seotakse jõe-äärse puhkealaga, staatusest. lisatakse haljastust Vabaduse puiesteele, parandatakse jalakäijate Linna kõige käidavama kergliiklusmagistraali kõrval on Keskpargil ja jalgra aga liikumise võimalusi ning kitsendatakse sõiduteed, aga fak liselt ülelinnaline tähendus ja tähtsus -- ka sellele muutub rohe- ja puhkeala pigem kvaliteetsemaks ülelinnaliseks funktsioonile ei näe planeering e e asendust ei vahetul puhkealaks võrreldes tänasega. planeeringualal ega linnakeskuses laiemalt, mida võib ilmselt lugeda tegemajätmiseks varasemas planeerimisfaasis, kus sarnaseid e epanekuid samu teh . 38. Aivar Kuigi kultuurikeskus on vajalik, ei nõustu me selle asukohaga Tartu Vt 1. ja 42. seisukohad Georg, Riina Keskpargis. Täiendavate teadlaste arvamuste järele ei ole vajadust, kuna Georg,Tiiu-Liia Kultuurikeskusele on võimalik leida linnas sobivam asukoht, ka planeeringu koostamisel on olnud kaasatud erinevad oma ala Knaps, Udo kesklinnas leidub teisi koh ja neid on pargi säilitamise pooldajate ppspetsialis d ja eksperdid ning lahenduse väljatöötamisel Knaps, poolt korduvalt pakutud. tuginetud erinevatele uuringutele (leitavad kodulehel). 03.02.2025 Miks ei otsi KOV lahendust kultuurihoonele uue asukoha näol ja miks Planeeritavast lahendusest tulenevad nega ivsed mõjud on ikkagi ei väärtusta otsustajad Keskparki? Kas on mängus ärihuvid, et hinnatud ja leevendavad meetmed välja toodud kuna ärihoonet parki mingi põhjandusega ei saaks lubada, hoitakse detailplaneeringu KSH koostajate poolt. muud alterna ivsed kohad ärihoonetele, sest neis pole parki ees. Kas parki lõhkuda võib siis kultuurihoone? Keskkonnamõju strateegilne hindamine on kahetsusväärselt deklara ivne ja eksitavalt op mistlik. Vaatamata KSH järeldustele siiski vana kõrghaljastusega roheala vähendamine ja osaline uushaljastus ei paranda linnas elukeskkonna kvalitee . Ka samas mahus noored puud ei asendaks vana, pikka aega samal kohal kasvanud ja kujunenud haljastust... Kokkuvõ es oleme täielikult vastu detailplaneeringule kultuurihoone sobimatu asukoha pärast. Asukoht lõhuks pargi, raiudes sellest suure Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)  Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde osa ja asendades mahuka hoonega. Kultuurihoonet ei saa rajada kauni ja erilise roheala kahjustamise hinnaga. Küsige palun ka teadlaste arvamust, KSH eksperdid töötlevad ja tõlgendavad vaid olemasolevaid andmeid. KSH eksperdid pole ise uuringuid ja eksper ise pädevad tegema (hädavajadusel tellivad uuringuid looduseksper delt, kuid pigem ei telligi). KSH lähtub tellija ideedest ja kallutatud, mis ei ole kahjuks erandlik olukord. 39. Janek 1. Detailplaneeringusse lisada „ Lisa 6“ alla viide dokumendile, mis Mi e arvestada Maat, MTÜ tõendab, et Tartu linn on kaalunud ja analüüsinud erinevaid asukoh 39.1, 2, 3. Asukohakaalutlused on tehtud üldplaneeringu Päästame suuremahulise ühiskondliku hoone (kultuurikeskuse) püs tamiseks ja koostamise käigus. Vt 1. ja 42. seisukohad Tartu Uueturu 1 krunt on osutunud analüüsi tulemusel parimaks valikuks. Detailplaneeringu koostamisel lähtutakse planeerimisseadusest Keskpargi, 2. Detailplaneeringusse lisada „ Lisa 6“ alla viide dokumendile, mis (PlanS). Kaasamine toimub vastavalt PlanS-le, mis ei näe e e 03.02.2025 tõendab, et Tartu linn on kaalunud ja analüüsinud Uueturu 1 krundi rahvahääletuse korraldamist ehitusõiguse määramisel, vaid sihtotstarve osakaalu ja analüüsi tulemusel parimaks ostunud menetluskorra, mille kohaselt maa omanikul on õigus teostada osakaalud 50% haljasala maa, 50% kultuuriasutuse maa. oma omandiõigust ja kõikidel isikutel on võimalus avaldada sellel 3. Detailplaneeringusse lisada rahvaküsitluse korraldamise nõue kohta oma arvamus. Ruumiline planeerimine on kohaliku pargi arvelt suuremahulise hoone ehitamise kohta, toetudes kohaliku omavalitsuse pädevuses. omavalitsuse korralduse seadusel §2 lg2 p2. Tartu Linnavolikogu on valitud rahva poolt hääletustulemuste alusel. Tartu Linnavolikogu kehtestas Tartu linna üldplaneeringu 07. oktoobri 2021. a otsusega nr 373. Üldplaneering on keh v ja siduv õigusakt. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Uueturu tn 1 krundile on üldplaneeringuga seatud eesmärgiks kesklinna toimimist tugevalt kujundava dominandi- kultuurikeskuse ehitamine. 4. Detailplaneeringust ei nähtu, et Uueturu 1 krundile on koostatud 39.4. Südalinna kultuurikeskuse ruumiprogramm ehk suurus on hoone mahu- ja paigutuseanalüüs, selgitamaks välja parki sobiv väljatöötatud koos sinna kolivate asutuste (linnaraamatukogu ja hoone maht ning tagamaks pargi ja kõrghaljastuse maksimaalne kuns muuseum) ja eksper dega (sündmuskeskus jms). Hoone säilumine ja et tagada Tartu linnapea Urmas Klaasi avalikkusele antud peab vastama nimetatud asutuste vajadustele ja see seab mahule lubaduse täitmine, et planeeritav hoone sobitub mahult parki ja Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)  Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde planeeritavat hoonet ei ehitata pargi asemele ja kõrghaljastust ei oma piirangud. Leitud on op maalne lahendus. Vt lisaks 33. puututa. Tellida detailplaneeringu lisana Uueturu 1 krundile hoone seisukohad. mahu- ja paigutuseanalüüs. Ning seada hoone mahu- ja Hoone täpsem kuju ja arhitektuurne lahendus on leitud paigutuseanalüüsi tulemused arhitektuuri ja ehituslikeks rahvusvahelise arhitektuurivõistlusega, kus võidutöö ngimusteks (sh. hoone suurimad lubatud ehitsealused pinnad). väljavalimisel osalesid erinevate alade eksperdid ning mis kvalifitseerub soovitud analüüsiks. Žürii leidis, et võidutöö on teistest töödest selgelt eristuv ja terviklikult läbimõeldud arhitektuurilahendus. Hoone on väga tugeva linnaehitusliku kontseptsiooniga, viidates uue väljaku- ruumiga tundlikult siin paiknenud turuplatsile, hoides selle kaudu koha ajaloolist mälu. Lahendus arvestab uue kultuurikeskuse hoone kui laiema kultuurielu võimestaja ja linnaruumis uue sümbolhoone rolli kandmisega, luues Emajõe poole efektse peasissepääsu, mis koos avaliku väljakuga kulgeb katkematu jalakäijate ruumina üle Vabaduse puiestee kuni jõeni. Väliruumi kontseptsioon on põhjalik ja tasakaalustatud, täites kõiki olulisi eesmärke nii elurikkuse kui ka linnaruumi funktsionaalse kasutuse seisukohast. Hoone arvestab inimese mõõtmega ruumis, sulandudes igal küljel häs ümbritseva linnaruumiga ning ak veerides tänavaruumi mitmete sissepääsudega. Zürii kaalus kõiki asjaolusid, võistluse lähteülesande koostas linnavalitsus, tuginedes uuringutele (leitavad kodulehel). Võistlusülesanne tugines volikogus kinnitatud DP algatamisele, sh muinsuskaitse eri ngimustele, ja ÜP-le. Hoone asukoht ja ehitusjooned on määratud muinsuskaitse eri ngimustega, arvestades ajaloolist hoonete paigutust. Hoone asukoha valikul on arvetatud mh asjaoluga, et pargiala säiliks võimalikult kompaktsena. 5. Detailplaneeringu joonisel näidata maa-aluse osa välisseina 39.5. Joonisel on näidatud maa-alune hoonestusala, mille sisse kontuur arhitektuurivõistluse võidutöö baasil. jääb projekteeritav maa-aluse osa kontuur, mille eraldi planeeringu joonisel väljatoomine ei ole põhjendatud, sest erinevalt maapealsest kontuurist ei ole sel ruumilist mõju. Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)  Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde 6. Detailplaneeringu joonisel näidata kontuurjoonena hoone maa- 39.6. Sulundseina asukoht on projekteerimisel ja ehitamisel aluste osade ehitamiseks vajaliku sulundseina ligikaudne asukoht lahendatav ülesanne, mi e detailplaneeringus. arhitektuurivõistluse võidutöö baasil. Esitada tabelina tekkiva suletud või mõ eliselt suletud alade pindalad krundipõhiselt ja arvutada vastavad osakaalud krundi pindalast. 7. Detailplaneeringu juurde lisada Ees Kaitseväe, Kaitseliidu, 39.7. Detailplaneering on kooskõlastatud vastavalt Kaitseväe Akadeemia ja muude oluliste organisatsioonide planeerimisseadusele ja Vabariigi Valitsuse määrusele kooskõlastatud graafiline materjal, 3d visauliseeringud ja Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja animatsioon, mis näitab ja tõestab, et kitseneval Vabaduse puiesteel planeeringute kooskõlastamise alused . on võimalik läbi viia esinduslikke aastapäevaparaade ja muid üritusi. 8. Detailplaneeringus esitada krundipõhiselt haljastusprotsendid ja 39.8, 9, 10. Detailplaneeringus on määratud Uueturu tn 1 krundil esitada võrdlustabelina „Olemasolev ja DP järgne“. suurim lubatud ehi sealune pind ja vajadus säilitada vähemalt 9. Detailplaneeringus esitada krundipõhiselt tabelina likvideeritavate 50% ulatuses pargiala, st et krundi haljastuse protsent on ja istutavate puude arv. vähemalt 50. Haljastuse hulka loetakse üldplaneeringukohaselt ka 10. Detailplaneeringus esitada likvideeritavate puude ja põõsaste jalgteed, mänguväljakud jms. Vabaduse pst 1c krundi osas on kohta asendusistutuse arvutus. määratud ngimus, et kuni 1/3 ehituskeeluvööndi vähendamise Vajaduse korral järgid asendusistutuse arvutuse puhul teiste alast (v-a kalda-äärne 5 m laiune ala) võib olla kaetud omavalitsuste prak ka nt. Tallinn. tehispindadega. Vabaduse pst 1a krundil, Uueturu tänav T1 ja Küüni tn T1 krundil (tee maal ega parkimisehi se maal) haljastus ngimusi ei määrata, kuid tänavad liigendatakse tänavahaljastusega, st võrreldes olemasoleva olukorraga lisandub haljastus. Planeeringus on toodud ka planeeritud lahenduse kohane ülevaade ja võrdlus olemasoleva olukorraga puude ja infiltreeruva pinnase osas. Projekteerimisel andmed täpsustuvad. Täiendavad asendusistutuse asukohad, põhimõ ed ja proportsioonid otsustatakse eraldiseisvalt käesolevast detailplaneeringust. 11. Detailplaneeringus mi e määrata kohustuslikku ehitusjoont, 39.11. Kohustuslik ehitusjoon on määratud muinsuskaitse kuna see ei võimalda järgida keskkonnmõjude strateegilise hindamise eri ngimustega, arvestades ajaloolist hoonete paigutust. e epanekuid ja soovitusi olemasoleva väärtusliku kompaktse Hoone asukoha valikul on arvestatud muuhulgas asjaoluga, et haljastuse säilitamisel. Antud detailplaneeringu lahendus sunnib pargiala säiliks võimalikult kompaktsena. maha võtma suurel hulgal kõrghaljastust. Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)  Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde 12. Detailplaneeringus esitada parema informa ivsue saamiseks 39.12. Krun dele kavandatud ehitusõigus on planeeringu krundipõhiselt ehi sealused pinnad arhitektuurivõistluse võidutöö põhijoonisel kajastatud. baasil. 13. Detailplaneeringus lisada „Ehitse ehituslikud, arhitektuurilised ja 39.13. Vastavalt PlanS ei ole detailplaneeringu ülesanne hoone kujunduslikud ngimused „ alla nõue, et mi e planeerida Tartu siselahenduste määramine. Kuns muuseumi asukoht hoones Kuns muuseumi ruume -1. korrusele. See nõue tagab Tartu määratakse projekteerimisel koostöös Kuns muuseumiga. Kuns muuseumile väärika asukoha hoone maapealsetel korrustel, välistab kuns muuseumi uputuse riski suure vihmasaju ja halbade asjaolude kokku langemise korral ning tagab ka Tartu linnapea Urmas Klaasi avalikkusele antud lubaduse täitmise, et rahvusvahelistele nõutele vastavad näituseruumid saavad olema planeeritava kultuurikeskuse 1. korrusel. 14. Detailplaneeringus lisada „Ehi se ehituslikud, arhitektuurilised ja 39.14. Vastavalt PlanS ei ole detailplaneeringu ülesanne kujunduslikud ngimused „ alla nõue, et planeeritava kultuurikeskuse ehitusmaterjalide täpne välja toomine ega ka ehitamisel ei tohi kasutada agressorriikide ja sanktsioneeritud tootjate/edasimüüjate nimetamine. Sanktsioneeritud e evõ ed e evõtete ehitusmaterjale ja muid tooteid. Ehitusmaterjalide ja määrab vabariigi valitsus ja nendest lähtutakse ehitushanke muude toodete päritolu peab olema tõendatud. korraldamisel. 15. “Kesklinna pargi seisundi, elurikkuse ja ökoloogilise sidususe 39.15. Kogu planeeringuala puhul on tegemist alaga, mis hõlmab analüüsis“ on esile tõstetu Uueturu 1 ja lähiala olemasolevat ka väljakujunenud taristut (sh Vabaduse pst ja Uueturu tn), mida olukorda, kus haljastus osakaal on 40% ja hoonestus ja kõvaka ega ei likvideerita käesoleva planeeringuga. Eeltoodule tuginedes ei ala on kokku 60%. Detailplaneeringust selgub, et kogu alal haljastuse ole proportsioon 60% haljastus, 40% hoonestus ja kõvakate antud osakaal hoopiski vähenenb ja langeb 37.6% peale. Avalikkusele asukohas põhjendatud ega tulene ühestki õigusak st. lubatud eesmärk on olnud, et olemasolev olukord muudetakse Vastavalt üldplaneeringule on roheala peamiselt puhkamiseks ja paremaks. Detailplaneeringus määrata kogu ala haljastuse osakaal virgestuseks mõeldud, avalikult kasutatav, loodusliku maa, pargi, 60% ja hoonestus ja kõvaka ega ala osakaaluks 40%. Juhime parkmetsa või muu vastava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala, tähelepanu, et katusehaljastus ei lähe haljastuse osakaalu arvutuses kuhu on lubatud väiksemahuliste puhkeotstarbeliste ehitste arvesse, kuna see ei ole infiltreeruv pinnas. püs tamine. Krundi haljastuse hulka loetakse ka mänguväljakud ja jalgtee ning muud välipuhkust võimaldavad raja sed. Detailplaneeringus on arvestatud üldplaneeringukohaseid nõudeid, tagatud on 50% ulatuses pargiala säilimine ja selle rekonstrueerimine Uueturu tn 1 krundil. Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)  Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde Arvestades, et planeeringuala tänavatele lisatakse haljastust, sõiduteede ala väheneb ning säiliv pargiala muudetakse liigirikkamaks, võib eeldada, et olukord muutub paremaks. E epanekus viidatud töös on muu hulgas toodud, et haljaskatus aitab leevendada pinnakatmise mõjusid, puhverdada sademeve , suurendada rekrea ivset mõju ning parandada elurikkuse seisundit. Mida liigi- ja õiterohkem on haljaskatus, seda parem: haljaskatused saavad pakkuda elupaika ja toitumiskohta mitmetele putukarühmadele. 16. Detailplaneeringusse lisada rahvaküsitluse korraldamise nõue 39.16. Planeeringuga ei määrata hoone fassaadi värvust. planeeritava hoone fassaadi värvilahenduse kohta, toetudes kohaliku Projekteerimisel on kavas kasutada fassaadimaterjalina puitu, mis omavalitsuse korralduse seadusel §2 lg2 p2. Linnaelanikud on väga ajas võimalikult kaua kestab, selle värv aja jooksul muutub. tundlikud hallide, mustada ja muude tumedate värvitoonide suhtes. Arhitektuurne lahendus on projekteerimise küsimus ja see luuakse ja valitakse vastava kvalifikatsiooniga eksper de poolt. 39.17, 18. Vabaduse pst muudetakse kitsamaks, tänavale 17. Detailplaneeringust ei nähtu meetmeid, mis vähendaksid kavandatakse kõrghaljastus, ka Uueturu tänavale kavandatakse Uueturu ja Küüni tänavate ristumisalas esineva soojussaare mõju. haljastust, täpne lahendus selgub projekteerimisel. 18. Detailplaneeringust ei nähtu meetmeid, mis looksid sidusa rohekoridori Uueturu pargi ja Emajõe äärse rohekoridoriga. 39.19. See on projekteerimise küsimus - planeeringus ei saa sellist 19. Lisada detailplaneeringusse evakuatsiooniskeemid varjendist, mis tehnilist detaili määrata. selgitaks välja hoone maapealsest osast sõltumatute väljapääsukohtade vajaduse. 39.20. Linna hinnangul on planeeritu piisav. Planeeringu 20. Detailplaneeringus näha e e Uueturu tänava T1 hoonete suurima elluviimisel parkimiskohtade arv piirkonnas kokkuvõ es suureneb lubatud maa-aluse ehi sealuse pinnana 2000 m2, mis võimaldaks ligikaudu 100 koha võrra. maa all rajada parkla 2 tasandil. 21. Detailplaneeringus näha e e Uueturu tänava T1 hoonete suurima 39.21 Arvestada, täiendada seletuskirja ja sätestada lubatud maapealse ehi sealuse pinnana ~500 m2, mis võimaldaks Rambi peale on lubatud rajada katus (ehi sealuse pindalaga kuni panduse kohale ehitada katuse väl maks maa-aluste korruste 500m2) mis võib olla astmes k või tribüün koos katusega (kõrgus üleujutuse riski suurte vihmasadude korral. maapinnast ca 6m). 22. Kaaluda maa-aluste Uueturu tänava T1 ja Vabaduse puiestee 1a 39.22. Ühendust pakutakse võimaliku turuhoone parkla aluse maa-aluste parklate ühendamisvõimaluse loomist. parklaga, kuid see ei ole võimalik, sest eeldaks tunnelkollektoriga ristumist, mis aga tuleb säilitada. Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)  Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde 23. Detailplaneeringusse lisada „Müra-, vibratsiooni- ja muud 39.23. Aju se ohutuspiirdeaia minimaalne kõrgus ja keskkonna ngimused“ alla aju se ohutuspiirdeaia minimaalne läbipaistvustegur ei ole detailplaneeringu küsimus. kõrgus ja läbipaistvustegur, mis tagab langetatava kõrghaljastuse varjamise, et linna elanikkonna traumeerimine oleks välditud (sh. naaberhoonete kõrgematelt korrustelt). 40. Mar n Tartu linn on kasutanud südalinna kavandatava kultuurikeskuse Mi e arvestada Menert, (SÜKU) teemalises retoorikas väljendit „parki ehitamine”. Seda Olemasolev park ei ole geomeetriline tervik, vaid linnaarhitekt 03.02.2025 mõistame kui sobitamist pargi olemasoleva miljööga. Praegune Ma euse kiiruga tehtud asendusplaan eesmärgiga säästa ala võidutöö on tähenduslikult midagi muud – pigem pargi muutmine nõukogudeaegsetest koledatest hoonetest ja oodata õiget aega haljastuselemente sisaldavaks tehnogeenseks alaks. Käesoleva väärika objek rajamiseks. Puuduvad andmed, et pargi ehituseks e epaneku lisas Joonisel 1 on toodud mõõtkavas 1:2500 võrdlus oleks üldse projek gi tehtud, rääkimata arhitektuurse ansambli Tartus asuva Keskpargi ja Bonnis (linn Saksamaal) paikneva kavandamisest. Park kujunda kvartali piirjoonte puuridadega Hofgarten’i vahel (kaardiandmed: OpenStreetMap). Kaardil märkame tähistusena ja nende vahele diagonaalsete käiguteede Hofgarten’i servas ris kujulist hoonet, mis täidab raamatukogu ja rajamisega. Pargil on kahtlemata oma lugu, kuid kuns muuseumi funktsiooni – täpselt sedasama, mis ootused on ajaveetmiskohana ega elurikkuse seisukohast ei ole praegune Tartu linn seadnud SÜKU-le. Hofgarten’i kuns -raamatukoguhoone olukord hea ning vajab seetõ u niikuinii muutmist. puhul on võimalik ausalt väita, et see on „ehitatud parki”, „asub Täpne läbikaevatav ala selgub projekteerimisel. Haljastuse pargis” või „sobitub pargiga”. Märkame geomeetrilist harmooniat, et rajamisel, säilitamisel või asendamisel tagatakse hoone asub pargi keskteljel ja on pööratud vaatega pargi keskosa standardikohased nõuded kasvu ngimustele. Detailplaneeringus suunas. Samu on pargi serva oskuslikult projekteeritud mänguplats. on näidatud maa-alune hoonestusala, mille piires on lubatud SÜKU võistlustööde hulgas leidub samu töö, mis arvestab Keskpargi kaevata hoone jaoks sügavam auk. Samu võib kaevetöid praeguse geomeetriaga – järgib pargi diagonaale ja Uueturu tänava teostada mujal, näiteks tehnovõrkude paigaldamiseks, kuid poolset serva. Kirjeldatud lahenduse eelis on samu asjaolu, et park kaevetööde teostamisel, samu muul ehitustegevusel või ka jääks päris pargiks edasi, sest peale Uueturu tänava kahe puuderivi kasutamisel tuleb tagada, et säilitamiseks määratud puud ei saa jääksid ülejäänud pargi topeltalleed terviklikuks. kahjustada. Planeeritud on säilitada puud, mis ei jää ehitusele e e. Palun Tartu linnal jõuda selgusele järgmistes küsimustes: Linn on oma ruumilise, sh kesklinna arengu üldisemate suundumuste määratlemisel lähtunud muu hulgas üleriigilises (1) Keskpargi ehituslikku ja muinsusväärtust ei määra vaid üks planeeringus Ees 2030+ toodust, kus on rõhutatud linnade sajanditagune hoonestuse joon – park oma praeguses vormis on planeerimisel nende kompaktsuse säilitamise ja sisestruktuuride sama täh s arhitektuurne tervik. Täpselt sellise geomeetriaga, nagu hendamise vajadust. Samu arvestab linn Tartumaa see paistab lennukilt, pargis jalutades või piknikul viibides. Suurema maakonnaplaneeringu põhimõ eid, kus rõhutatakse Tartu osa pargi praegusest taristust täidavad heas seisundis vanad pärnad, linnakeskuse regionaalset tähtsust. Üldplaneeringuga Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)  Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde mis loovad täpselt õige pargimiljöö koos kahe avara piknikualaga. Kui rõhutatakse kesklinna eelisarengut, selle hendamist ja ütleme, et lisame sellesse midagi, nt hoone, peaksime tagama, et keskusfunktsioonide osakaalu ning kvaliteedi tõstmist. olemasolev ansambel ei muutuks tundmatuseni. Eeskujulik toimiv Rõhutatakse muu hulgas ka kesklinna tähtsust ak ivse kultuurielu näide on Hofgarten’i park. toimumiskohana. Tartu linna morfoloogia – linnaruumi kompaktne kuju – annab väga tugevaid eelised jätkusuutliku ning (2) Sõltumata valitud arhitektuursest lahendusest tuleb kodanikele säästva arengu põhimõtetest lähtuva linnaruumi kujundamisele. edastada joonised, mis näitaksid läbikaevatava ala maksimaalset piiri Haljasala vähenemine, mida kompenseeritakse haljastuse – just selle järgi on võimalik järeldada, mitu pargis kasvavat puud kvaliteedile täiendava tähelepanu pööramisega ja jäävad püsivamalt kasvama peale ehituse lõppu, mi e ei kuiva ära tänavahaljastuse lisamisega, on vaid üks komponent juba järgmisel aastal. Lahendus, kus juurtele mõeldud ruumala mõjudespektri tervikpildis, mis ei saa olla ainukeseks aluseks vähendatakse ja hiljem kärbitakse võra, pole samu aus inimeste strateegilise otsuse langetamisel. Selgitame, et linn on koostöös suhtes, kelle jaoks kõnealuse maa-ala sihtotstarve on park. spetsialis de ja kodanikega kaalunud erinevaid võimalikke viise kesklinna elavdamiseks ning tugeva linnasüdame arendamiseks (3) Vajame mõ emustri muutust linnaplaneerimises. Uute hoonete koos rohealade elurikkuse suurendamisega. Uueturu tn 1 planeerimisel tuleb ka olemasolevate vanade tervete puudega kinnistule on üldplaneeringu järgi e e nähtud rajada arvestada kui linna täisväärtusliku osaga. Tänane prak ka on kultuurikeskus. Kultuurikeskuse näol on tegemist olulise arhitek de seas paraku see, et puud saab ala eemaldada ja uutega kultuurihoonega, kuhu kavandatakse kaasaegsed võimalused asendada. See ei peegelda mi e kuidagi austust looduse vastu ega Tartu linnaraamatukogule ja Tartu kuns muuseumile. Täiendavalt taoliste arhitek de arusaama inimese rollist looduse osana. on hoonesse e e nähtud ruumid erinevateks üritusteks ja vaba aja tegevusteks. Selleks, et tagada parim kä esaadavus niivõrd olulisele asutusele ning tugevdada kesklinna tervikuna, on Uueturu tn 1 kinnistu parim võimalik koht kultuurikeskuse rajamiseks. Linn on juba enne detailplaneeringu koostamist liigilt kõrgema üldplaneeringuga kaalunud alterna ivseid asukoh , kuid veendunult otsustanud, et Uueturu tn 1 krundile valitud asukoht on parim ja ainuvõimalik. Linn rõhutab, et valitud asukohta kavandatud hoone seob ajaloolist ja uut kesklinna nii ruumiliselt kui funktsionaalselt ühtselt toimivaks organismiks, asub jalakäigusuundade ristumisel ja on seega parim asukoht aastaringselt toimiva kultuurisündmuste ja kultuurile suunatud vaba aja veetmise asukohana. Detailplaneering on likvideeritava haljastuse kompensatsiooniks e e näinud meetmed elurikkama haljastuse kavandamiseks, muutnud Vabaduse pst meeldivaks Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)  Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde avaliku ruumi osaks ning tugevdanud sidusat linnaruumi Emajõe ja Küüni tn vahelisel alal. Toome täiendavalt esile, et juba kesklinna üldplaneeringu keskkonnamõju hindamise aruandes tunnustatakse üldplaneeringu peamist eesmärki, milleks on kesklinna elavana hoidmine, mis võimaldab linnaruumi jätkusuutlikku kasutust ja eeldab nii funktsionaalset kui ka hoonestuslikku hendamist. Tartu linnaplaneerimises võimalusel ala eelistatakse olemasoleva kõrghaljastuse säilitamist uuega asendamisele. 41. Vambola Et paremini mõista alljärgnevat, pean vajalikuks formuleerida oma Esitatud e epanekud on edastatud projekteerijatele Tiik, seisukoha “rohelise mô eviisi” asjus. Minu jaoks tähendab “roheline 03.02.2025 mõ eviis” mi e ilm ngimata faunat ja floorat, vaid täna tehtavaid jätkusuutlikke otsuseid, mille eest on tänulikud meie lapsed ja lapselapsed. Igasugune puude loendamine, mõistega “ elurikkus” manipuleerimine ja “rohelise religiooni” pealesurumine pole jätkusuutlik tulevikku suunatud tegevus, vaid marginaalide banaalne 41.1. Planeeringu koostamisel on otsitud tasakaalu roheala kui ka populism. linnaruumi funktsionaalse kasutuse seisukohast. Vähemalt pool Minu e epanekud SIURU detailplaneeringu asjus: pargist säilib ja rekonstrueeritakse koos hoone kavandamisega 1. Kesklinna park tuleks täies ümber kujundada südalinna puhke- ja terviklikuks avalikuks ruumiks, mis seotakse jõeäärse puhkealaga, meelelahutusalaks. Laste tegevused, spordiga tegelemised ja väljaku ja astmes kuga kuni jõeni. Pargialale on kavandatud kontserdid elik kõik need tegevused, mida imiteeri “Autovabaduse jalgteed ja puhkealad, mängualad ja atraktsioonid erinevatele puiesteel”, võiksid üle kanduda endisesse Kesklinna parki. vanusegruppidele jm. Planeeritud lahendus võimaldab ka Kui kõik vajalik pakitud, tuleks lisada sinna sobiv haljastus, mi eedaspidi alal üritusi korraldada ning loob selleks kaasaegsed ja aga vastupidi. Mõistan, et see võib esialgu vastuseisu tekitada, kuid mitmekesised eeldused, seejuures on kavas rajada Siuru ja uskuge, kümne aasta pärast on kõik juba häs ja 50 aasta pärast Emajõe vahele väljak, kuhu on võimalik vajadusel paigaldada lava ollakse tänastele otsustajatele tänulikud. ja istekohad jms. Projekteerimisel tehakse parim, et ala kvaliteet paraneks 2. SIURU jõepoolne konsool tuleks konstruktsiooniliselt muuta nii 41.2. Vastavalt PlanS ei ole detailplaneeringu ülesanne hoone (kaotada vahepos d), et selle alla saaks paigaldada korraliku lava ja konstruktsiooniliste lahenduste määramine. Detailplaneeringus ei lae külge vajalikud fermid valgustuse ja helitehnika tarbeks. määrata ehitusdetaile. Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)  Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde Seda selleks, et poleks vaja kontserditeks ehitada kogu lavaauku/katust, vaid see tekiks konsoolist endast. See suunaga jõe poole plats oleks parim seni nii populaarsete suvekontserdite korraldamise alaks, mida ei tohiks siis ka liigselt koormata haljastusega. Kaasnev võimalus võiks olla lava sama konsooli alla, aga suunaga juba piki Vabaduse puiesteed. Ülioluline on tekitada ehi sega võimalikult palju funktsioone ja lahendusi. 3. SIURU ehituseks tuleks kasutada sellesse linna sobivaid ja 41.3. Ehituseks kasutatakse tänapäevaseid materjale, fassaad tänapäevaseid ehitusmaterjale. Taaskord tuleks jä a see tarbetu tuleb puidust, tarekest ei tule. populism ja justkui pargipuude mahavõtmise kompenseerimine puitehitusmaterjalidega - miks ennast niimoodi pe a. Kui on otsused tehtud, siis tuleb nad parimal moel ka ellu viia ja “tare - tarekest“ kesklinna kindlas vaja pole! 42. MTÜ Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Tartu linna kodulehel Mi e arvestada Roheline nimetatud: ehitusõiguse määramist Uueturu tn 1 krundile Ei saa väita, et kvaliteetne ja inimsõbralik linn tähendab vaid Pärnumaa ja kultuurikeskuse Siuru rajamiseks ning kogu planeeringuala rohealasid. Linn on oma ruumilise, sh kesklinna arengu Päästame Ees kvaliteetseks ja inimsõbralikuks avalikuks ruumiks muutmine. üldisemate suundumuste määratlemisel lähtunud muu hulgas Metsad MTÜ, MTÜ-de Roheline Pärnumaa ja Päästame Ees Metsad hinnangul on üleriigilises planeeringus Ees 2030+ toodust, kus on rõhutatud 03.02.2025 tegemist eksitava väitega, kvaliteetse ja inimsõbraliku keskkonna linnade planeerimisel nende kompaktsuse säilitamise ja määrab linnas ära just rohealade rohkus ja kvaliteet, mi e pargi sisestruktuuride hendamise vajadust. Samu arvestab linn lõhkumine ja enamuse pargist asendamine suurehi sega, Tartumaa maakonnaplaneeringu põhimõ eid, kus rõhutatakse tehiskeskonnaga. Ka planeeritav uushaljastuse osa ei asenda vana Tartu linnakeskuse regionaalset tähtsust. Üldplaneeringuga ökospsteemi ja selle teenuseid. rõhutatakse kesklinna eelisarengut, selle hendamist ja MTÜ-d Roheline Pärnumaa ja on täielikult vastu tänapäeval keskusfunktsioonide osakaalu ning kvaliteedi tõstmist. sobimatule, ajast maha jäänud planeeringule, kus soovitakse Tartu Rõhutatakse muu hulgas ka kesklinna tähtsust ak ivse kultuurielu Keskparki ehitada kultuurikeskust: toimumiskohana. Tartu linna morfoloogia – linnaruumi h ps://tartu.ee/et/kultuurikeskuplaneering kompaktne kuju – annab väga tugevaid eelised jätkusuutliku ning Kultuurikeskusele sobivaks kohaks on küll kesklinn, kuid arvestada säästva arengu põhimõtetest lähtuva linnaruumi kujundamisele. tuleb samu sellega, et linna olemasolevaid rohealasid on vaja hoida. Haljasalade vähenemine, mida kompenseeritakse linnahaljastuse Leida tuleb alterna ivseid asukoh kultuurikeksuse rajamiseks, kvaliteedile täiendava tähelepanu pööramisega, on vaid üks varasemalt on neist ju u olnud, kui kogu üle 5000 allkirja Keskpargi komponent mõjudespektri tervikpildis, mis ei saa olla ainukeseks säilitamise kaitseks. Alterna ivid on olemas. aluseks strateegilise otsuse langetamisel. Ka Tartu Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)  Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde Tuletame meelde, et üle 5000 tartlase on veendunud, et Keskparki maakonnaplaneering aastani 2030+ märgib, et ehkki ehitussurve veel ühe Kaubamaja mõõdus hoone ehitamine on halb mõte. Heade on vähendanud sidusust Emajõe kallastel Tartu linnas, on barjäär mõtete linnale iseomast looduslähedast elukeskkonda tuleb hinnata ümbritsevate looduslike alade külluse tõ u tühine. Selgitame, et ja väärindada — ning mi e mingil juhul vähendada. linn on koostöös spetsialis de ja kodanikega kaalunud erinevaid Tasuks mõelda kultuuri tähendusele ja kultuurikeskuse tähendusele, võimalikke viise kesklinna elavdamiseks ning tugeva linnasüdame kas see saab olla kultuurikeskus, mis ehitatakse looduskultuuri arendamiseks koos rohealade elurikkuse suurendamisega. hävitamise hinnaga. Uueturu tn 1 kinnistule on nii üldplaneeringu kui ka teiste linna Fred Jüssi on öelnud (h ps://kultuur.pos mees.ee/8145739/fred- arengudokumen de järgi e e nähtud rajada kultuurikeskus. jussi-1935-2024-kuus-kaunist-motet-filmist-fred-jussi-olemise-ilu): Kultuurikeskuse näol on tegemist olulise kultuurihoonega, kuhu «Ühe maa või rahva kultuuritaseme üle võib väga palju otsustada kavandatakse kaasaegsed võimalused Tartu linnaraamatukogule selle järgi, kuivõrd ta hoolib oma loodusväärtustest. Kui palju ta neile ja Tartu kuns muuseumile. Täiendavalt on hoonesse e e nähtud tähelepanu pöörab, kui uuritud need on, kui tuntud need on - ma ruumid erinevateks üritusteks ja vaba aja tegevusteks. Selleks, et mõtlen loodusväärtusi üldse - ja kui hoitud nad on. See on puhtalt tagada parim kä esaadavus niivõrd olulisele asutusele ning kultuuri küsimus.» tugevdada kesklinna tervikuna, on Uueturu tn 1 kinnistu parim Kultuurikeskusele tuleb leida teine asukoht, sest Keskpark ja võimalik koht kultuurikeskuse rajamiseks. Linn on juba enne väärtuslik kõrghaljastus peab säilima! detailplaneeringu koostamist liigilt kõrgema üldplaneeringuga Väärtuslikule linna rohealale, mis säilitaks ja hoiaks ülikoolilinna kaalunud alterna ivseid asukoh , kuid veendunult otsustanud, et südames tervislikku, saastevaba ja kliimamuutusi leevendavat Uueturu tn 1 krundile valitud asukoht on parim ja ainuvõimalik. elukeskkonda, selliseid väärtusi pakkuvasse parki ei tohi planeerida See on ka kohtus läbi vaieldud ja Tartu Halduskohtu 21. aprill 2023 ehitust, mis hävitab suure hulga terveid, täiskasvanud puid, Tartu otsusega nr 3-21-2678 jäi üldplaneering keskpargi osas keh ma. Pos mehe andmetel mi e paar puud, vaid lausa üle 90-100 puu. Linn rõhutab, et valitud asukohta kavandatud hoone seob Pikka aega samal kohal kasvanud puudega Keskpargi looduse ajaloolist ja uut kesklinna nii ruumiliselt kui funktsionaalselt ökosüsteem pakub hulgaliselt linna tehiskeskkonda, saastet, ühtselt toimivaks organismiks, asub jalakäigusuundade ristumisel kuumalaineid jne tasakaalustavaid hädavajalikke väärtusi, mida ei ja on seega parim asukoht aastaringselt toimiva saa asendada. kultuurisündmuste ja kultuurile suunatud vaba aja veetmise Palun tutvuge Tartu Ülikooli teaduri, maas kuükoloogi Anneli Palo asukohana. Detailplaneering on likvideeritava haljastuse seisukohaga: h ps://tartu.pos mees.ee/7692125/anneli-palo- kompensatsiooniks e e näinud meetmed elurikkama haljastuse metsaokoloogiast-tartus-selle-voimalikkusest-linnas, teadlane Anneli kavandamiseks, muutnud Vabaduse pst meeldivaks avaliku ruumi Palo: osaks ning tugevdanud sidusat linnaruumi Emajõe ja Küüni tn "Kas ülikoolilinnas rätsepal tões pole kuube ega kingsepal saabast, vahelisel alal. Toome täiendavalt esile, et juba kesklinna kuigi loodusteadusi õpetatakse siin ees keeles juba üle saja aasta? üldplaneeringu keskkonnamõju hindamise aruandes Koostamata on Euroopa Liiduga liitumisega kaasnenud tunnustatakse üldplaneeringu peamist eesmärki, milleks on arendusintensiivsust ohjeldav rohealade planeering (kohustus kesklinna elavana hoidmine, mis võimaldab linnaruumi Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)  Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde aastaks 2030) ja ilmselt peagi jõustuv akt kohustab linnu kõiki jätkusuutlikku kasutust ja eeldab nii funktsionaalset kui ka looduslikke alasid kaitsma ja üldist rohealade osakaalu suurendama. hoonestuslikku hendamist. Kuigi ka kõrghaljastus ja olemasolev Tartul on võimalik jä a mõned klassikalised ärivead tegemata ning park on väärtus, siis erinevate väärtuste kaalumise tulemusena on säilitada-kujundada atrak ivne roheline linnakeskus. jõutud lahenduseni, mis säilitab pool olemasolevast pargist. Rohealad pakuvad elanikele selliseid ökoloogilisi teenuseid, mida ei Nõustume, et detailplaneeringu realiseerumine toob kaasa tee linna e evõ ed, näiteks õhust saasteainete, tolmu ja vihmavee kesklinnas asuva kõrghaljastusega pargi pindala vähenemise kuni kinnipüüdmine, müra hajutamine, päikese- ja tuulevari, lisaks tasuta poole võrra ja pargipuude raiumine suurendab sellega tervislik puhkus ja elamuslikkus.” kliimamuutuste mõju avaldumise riski Tartu kesklinnas. Osaliselt aitab pargi pindalalise osakaalu vähendamist kompenseerida läbimõeldud ja kvaliteetne linnahaljastus. Samas on oluline tagada linnakeskkonnas piisav haljasalade osakaal ehk pargi pindala vähenemist tuleb kompenseerida olemasolevate kõvaka ega alade vähendamisega piirkonnas, pargi kui ökosüsteemi toimimise olulise parandamise ning ka mitmesuguste rohelahenduste kasutamisega hoone projekteerimisel. Rohe- ja puhkealasid on üldplaneeringu järgi 43 m² (rohevõrgus ku planeerimisjuhendi järgi tuleks tagada 40 m²) kesklinna elaniku kohta (kuni 300 meetrit elukohast, ligikaudu 5 minu tee jalgsi), seejuures on arvestatud Uueturu tn 1 krundist poole suurusega. 43. TKM Grupp TKM Kinnisvara Tartu OÜ (edaspidi Tartu Kaubamaja) teavitab, et on Vt seisukohad punk s 44. AS, 03.02.2025 esitanud Tartu linnale 31.01.2025 e epanekud Uueturu tn 1 (krundi ja lähiala (Kultuurikeskus Siuru) detailplaneeringusse (edaspidi detailplaneering või DP). Tartu Kaubamaja teavitab, et kuni meie varem esitatud märkuste lahendamiseni ja jooniste valmimiseni ning kuni Tartu Kaubamaja ja Tartu linna vahel on sõlmitu eraldiseisev leping, mis reguleerib rambiga seotud projekteerimist, ehitamist ja hilisemat haldamist, jääb Tartu Kaubamaja enda seni esitatud vastuväidete juurde. 44. TKM 1. DP Seletuskirja leheküljel 11 asendada järgmine tekst: Uueturu Arvestada osaliselt Kinnisvara tänavale on suures osas kavandatud jalakäijate ja ra urite ala, st Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)  Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde Tartu OÜ, suurendatud on jalakäijate kasutuses olevat ruumi ja vähendatud Selgitame, et detailplaneering arvestab keh va Riia tn 1 krundi 31.01.2025 sõidukite liikumist. Planeering võimaldab säilitada Tartu Kaubamaja detailplaneeringu liikluskorraldusega, olemasolevate ngimuste teenindavad olemasolevad sisse- ja väljapääsud sõidukitele. ja väljaehitatud lahendustega, sh hoonesse sisse- ja väljapääsud. Kultuurikeskuse teenindamiseks on planeeritud sõidukitele ramp. Samu on arvestatud kaubamaja olemasolevate Ramp loob võimaluse ka kaubamajale soovi korral juurdepääsude teenindusjuurdepääsudega, sh kauba- ja prügiautode liikumisega kavandamiseks. Rambi täpne asukoht selgub projekteerimisel. ning joonisel on näidatud sisse- ja väljapääs parklasse ja Ristumine Vabaduse puiesteega on reguleeritud valgusfooriga. laadimisalale. Lisaks märgime, et keh v detailplaneering ei hõlma täies ulatuses Uueturu tänav T1 krun ega määra sealset TKM KV sõnastuse e epanek: liikluskorraldust, seega ei ole õige väita, et uus planeering toob Uueturu tänavale on suures osas kavandatud jalakäijate ja ra urite kaasa keh va planeeringuga määratud liikluskorralduse ala, st suurendatud on jalakäijate kasutuses olevat ruumi ja lahenduse muutmise vajaduse. vähendatud sõidukite liikumist. Kultuurikeskuse ja Tartu Kaubamaja, Samu selgitame, et Tartu linna tänavad on üldjuhul avalikus kuna detailplaneering toob kaasa Tartu Kaubamaja keh va kasutuses, nii ka Uueturu tänav. Uueturu tänav T1 krundi detailplaneeringu liikluskorralduse muutmise vajaduse, kasutamise sihtotstarbeks on määratud detailplaneeringuga teenindamiseks on planeeritud sõidukitele ühine ramp. tänava maa. Uueturu tänav jääb ka planeeringu kohaselt avalikku Detailplaneeringuga nähakse e e nõue, millega tuleb edasise kasutusse. Rambi kasutamise ngimused jm projekteerimist, ehitusprojek koostamise käigus arvestada: Tartu Kaubamaja ehitust puudutavad korralduslikud küsimused on võimalik kokku olemasolev -1 korrusele sissesõit tuleb asendada ning projekteerida leppida eraldi sõlmitavas lepingus ja need ei puuduta ja ehitada Tartu Kaubamaja rambile -1 korruselt nii sisse- kui ka planeeringulahendust. väljasõit detailplaneeringuga kavandatavalt Siuru rambilt. Tartu 44.1. Arvestades, et kaubamaja soovib saada juurdepääsu läbi Kaubamaja 0 korrusel asuv kaubaveo sisse- ja väljasõit ning kavandatud rambi, täiendada seletuskirja järgmiselt: olemasolev 0 korruselt senine väljasõit sõidukitele säilitatakse. Uueturu tänavale on suures osas kavandatud jalakäijate ja Uueturu tänav jääb avalikku kasutusse. Juhul kui Uueturu tänav (ja ra urite ala, st suurendatud on jalakäijate kasutuses olevat ruumi sellel asetsev ramp) antakse avalikust kasutusest üle erakasutusse, ja vähendatud sõidukite liikumist. Kultuurikeskuse ja Tartu siis tuleb Riia tn 1 kinnistu kasuks seada servituut tagamaks tasuta ja Kaubamaja teenindamiseks on planeeritud sõidukitele ühine tähtajatu sisse- ja väljapääsu Uueturu tänavalt Riia tn 1 hoonesse. ramp. Planeeringuga on kavandatud Kaubamaja -1 korrusele Siuru rambi asukoht täpsustub projekteerimisel, seejuures tuleb sisse- ja väljapääs läbi planeeritud rambi, mille väljaehitamise arvestada ngimust, et rambi välise tarindi lähim kaugus Tartu ngimustes tuleb kokku leppida. Juhul kui väljaehitamise Kaubamaja hoone Uueturu tänava poolsest välisseinast on vähemalt ngimustes kokkulepet ei saavutata, säilib -1 korrusele senine 7,6 meetrit. sisse- ja väljapääs. Tartu Kaubamaja 0-korrusel asuv kaubaveo Rambi projekteerimisel tuleb arvestada, et sisse- ja väljasõidud Tartu sisse- ja väljasõit ning olemasolev 0-korruselt senine väljasõit Kaubamajja ning ristumised Siurusse liiklejatega oleksid ohutud ja sõidukitele säilitatakse. mugavalt kasutatavad. Ramp ja sellega seonduv liikluskorraldus tuleb Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)  Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde projekteerida vastavalt keh vatele nõuetele (EVS, Tee projekteerimise Kui kaubamaja saab ühenduse rambi kaudu mõlemale korrusele, normid jne). Projekteerimisel tuleb arvestada vähemalt tasemega siis praegustest sisse- ja väljapääsudest säilib kaubalaadimisala ja „hea“, „rahuldavat“ ja sellest madalamat taset väl da. väljapääs parklast, suletakse sissepääs Uueturu tänavalt. Ristumine Vabaduse puiesteega on reguleeritud valgusfooriga. Rambi asukoht täpsustub projekteerimisel, seejuures tuleb arvestada ngimust, et rambi välise tarindi lähim kaugus Tartu Kaubamaja hoone Uueturu tänava poolsest välisseinast on ca 7,6 meetrit. Rambi projekteerimisel tuleb tagada sisse- ja väljapääsude ning ristumiste ohutus. Ramp ja sellega seonduv liikluskorraldus tuleb projekteerida vastavalt keh vatele nõuetele (EVS, Tee projekteerimise normid jne). Ristumine Vabaduse puiesteega on 2. DP Seletuskirja leheküljel 11 asuv skeem asendada skeemiga, reguleeritud valgusfooriga millelt nähtub rambi lahendus, mis tagab m.h sisse- ja väljasõidud nii Tartu Kaubamajale kui ka Siurule ning rambi ja Vabaduse puiesteega 44.2. Korrigeerida joonist, lisades rambi kaugus ja bussitasku. ristumise põhimõ eline liiklusskeem. TKM KV e epanekud skeemi Maa-alust projektlahendust planeeringu joonisele ei kanta. Ka osas seoses Tartu Kaubamajaga on järgnevad: Siuru osas ei kajastata planeeringus maa-alust lahendust. Täpne liikluskorralduse lahendus selgub projekteerimise käigus, sh kaalutakse ohutussaare lisamist kaubamaja ja turuhoone vahelisel lõigul (Uueturu-Riia tn vahel). Nõustume, et liikluslahendus peab olema ohutu ja vastama keh vatele nõuetele. Teenindustasemeid planeeringuga ei sätestata. Vastavalt Tartu linna üldplaneeringule tuleb projekteerimisel lähtuda mh linnatänavate standardist. Kõik ehitusprojek d, sh liikluslahendused peavad vastama keh vatele õigusak dele ja normidele. 3. Täpsustada DP Seletuskirja punk 2.6.1 lehekülgedel 16 ja 17 44.3. Arvestada ning asendada seletuskirjas sõna näitlik sõnaga tehnovõrkudega seonduvat: võimalik. Planeeringuala piirkond on varustatud hoonete toimimiseks vajalike Täiendada seletuskirja järgmiselt: Tehnovõrgud võivad asuda tehnovõrkudega. Detailplaneeringus määratakse tehnovõrkude ja - Tartu Kaubamaja ja rambi vahelisel maa-alal vaid siis, kui neid on raja ste näitlik asukoht, mida on lubatud projekteerimisel täpsustada Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)  Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde ja muuta koostöös puudutatud tehnovõrkude valdajate ning võimalik sinna projekteerimisnormidest lähtuvalt nõuetekohaselt maaomanikega. Projekteeritavate hoonete alale jäävad paigutada. olemasolevad tehnovõrgud tuleb ümber tõsta, planeeringus on Tehnovõrgud on planeeritud ja joonisel kajastatud. Tehnovõrkude esitatud näitlik ümber tõstetavate tehnovõrkude asukoht Küüni toimimise ja ümbertõstmise vajadus ning võimalused on tänaval, Uueturu tänaval ja Vabaduse puiesteel, mida tuleb projekteerimisel tagatud ja DP seletuskirjas sätestatud: Uueturu projek ga täpsustada. Uueturu tänaval tuleb maa-aluse hoonestuse tänaval tuleb maa-aluse hoonestuse ning juurdepääsurambi ning juurdepääsurambi projekteerimisel tagada piki Uueturu tänavat projekteerimisel tagada piki Uueturu tänavat kulgevate kulgevate tehnovõrkude, sh magistraalsademeveetoru toimimine tehnovõrkude, sh magistraalsademeveetoru toimimine ning ning vajadusel ümbertõstmine kas Uueturu tänava koridoris või vajadusel ümbertõstmine kas Uueturu tänava koridoris või naabertänavatele. naabertänavatele. Tehnovõrkude täpne lahendus, sh ümbertõstmise vajadus selgub Vastavalt Planeerimisseaduse (PLS) § 126 lg 1 p-le 4 on projekteerimisel. detailplaneeringu kohustuslikuks ülesandeks detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja raja ste toimimiseks vajalike ehi ste, sealhulgas tehnovõrkude ja -raja ste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine. Seega ei ole korrektne väita, et detailplaneeringus määratakse tehnovõrkude ja raja ste näitlik asukoht – määratakse võimalik asukoht. Täpsustada tehnovõrkude võimalikke asukoh seletuskirjas ja joonisel nii, et tehnovõrkude uued asukohad ja lahendus arvestaks sellega, et Tartu Kaubamaja, mille senise liikluskorralduse lahenduse muutmise vajadus on ngitud koostatavast detailplaneeringust, ühendatakse Siuru rambiga. Tehnovõrgud võivad asuda Tartu Kaubamaja ja rambi vahelisel maa-alal vaid siis, kui neid on võimalik sinna projekteerimisnormidest lähtuvalt nõuetekohaselt paigutada. 44.4. Arvestada osaliselt ja selgitame, et nii planeeringust 4. DP Seletuskirja leheküljel 26 asendada järgmine tekst (punkt 2.12): huvitatud isik kui planeeringu korraldaja on Tartu linn. Planeeritud Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks rambi kaudu Kaubamaja sisse- ja väljapääsu väljaehitamise planeeringualal edaspidi teostavatele ehituslikele ja tehnilistele ngimustes, sh rahastamises tuleb kokku leppida Kaubamaja ja projek dele. Kultuurikeskuse hoone ehituse ajal peab olema tagatud Tartu linna vahel. Juhul kui väljaehitamise ngimustes kokkulepet Tartu Kaubamaja laadimisala toimimine ning Uueturu tänavalt ei saavutata, säilivad senised sisse- ja väljapääsud. Linn ei pea parklasse sisse ja väljasõit. vajalikuks seada ehitusloa kõrval ngimuseks aju se liikluskorralduse projek koostamise nõuet, kuna Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)  Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde Riia tn 1 hoone ühendamine rambiga eeldab tehnovõrkude detailplaneeringu seletuskirjas selle ngimuse e e nägemine on ümbertõstmist, mille osas linn ei võta endale kohustust kanda raja se piisav. ümbertõstmise kulusid. Ümbertõstmine toimub koostöös Seletuskirja lisada järgmine sõnastus: võrguvaldajaga Riia tn 1 igakordse omaniku kulul kui ei ole linnaga Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks kokkulepitud teisi . planeeringualal ehitusprojek de koostamisele. Kultuurikeskuse Planeeritud ehitusõiguse realiseerib ja rahastab krundi omanik ja/või hoone ehituse ajal peab olema tagatud Tartu Kaubamaja valdaja. Hoone(te) projek d tuleb kooskõlastada laadimisala toimimine, Uueturu tänavalt Tartu Kaubamaja muinsuskaitseame ga. parklasse sisse- ja väljasõit ning pääs hoonesse jalgsi. Ehituse ajal tuleb Riia tn 1 kinnistu omanikku teavitada eelnevalt seoses TKM KV sõnastuse e epanek: liikluskorralduse muudatustega ja võimalike sulgemistega Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks Uueturu tänaval. Ehituse ajaks tuleb koostada aju se planeeringualal ehitusprojek de koostamisele. Kultuurikeskuse liikluslahenduse projekt (määrates ära seal mh ka aju sed hoone ehituse ajal peab olema tõrgeteta tagatud Tartu Kaubamaja liikluskorralduse lahendused, sh arvestades kõiki liiklejate liike). laadimisala toimimine, Uueturu tänavalt Tartu Kaubamaja parklasse Aju se liikluskorralduse projek tuleb eelnevalt tutvustada Riia tn sisse- ja väljasõit, kaubalaadimine ning pääs hoonesse jalgsi. Ehituse 1 kinnistu omanikule. Ehituse ajal peavad toimima kõik Tartu ajal peab olema tagatud Riia tn 1 kinnistu omaniku eelnev Kaubamaja teenindavad tehnovõrgud. teavitamine seoses liikluskorralduse muudatustega ja võimalike sulgemistega Uueturu tänaval. Ehituse ajaks tuleb koostada aju se Planeeringu koostamise korraldaja on kohustatud oma kulul liikluslahenduse projekt (määrates ära seal m.h ka aju sed projekteerima ja välja ehitama detailplaneeringukohased avalikud liikluskorralduse lahendused, sh arvestades kõiki liiklejate liike), raja sed, mis on vajalikud planeeringu elluviimiseks. Rambi kaudu määrates selle koostamise nõude ka ehitusloa kõrval ngimusena. Tartu Kaubamaja jaoks vajaliku sisse- ja väljapääsu Aju se liikluskorralduse projekt tuleb eelnevalt kooskõlastada Riia tn ümberehitamisega seotud kulude kandmises osaleb Kaubamaja. 1 kinnistu omanikuga. Ehituse ajal peavad toimima kõik Tartu Kokkulepe rahastamises on sõlmitud enne planeeringu Kaubamaja teenindavad tehnovõrgud. kehtestamist. Juhul kui väljaehitamise ngimustes kokkulepet ei Planeeringu koostamise korraldaja on kohustatud oma kulul saavutata, säilivad senised sisse- ja väljapääsud. projekteerima ja välja ehitama detailplaneeringukohased avalikuks Tehnovõrkude projekteerimine ja ehitamine peab tagama ka kasutamiseks e e nähtud juurdepääsuraja sed (s.h rambi), nõuetekohased tehnovõrkudega ühendused Tartu Kaubamajale. haljastuse, välisvalgustuse ning tehnoraja sed, kui planeeringu Tehnovõrkude projekteerimine, ühendamine ja/või koostamise korraldaja ja detailplaneeringust huvitatud isik ei ole ümbertõstmine toimub koostöös võrguvaldajatega ja kinnistute, kokku leppinud teisi . Tehnovõrkude projekteerimine ja ehitamine kus tehnovõrgud asuvad või hakkavad asuva või mida peab tagama ka nõuetekohased tehnovõrkudega ühendused Tartu tehnovõrgud teenindavad või hakkavad teenindama, omanikega. Kaubamajale, mille senise liikluskorralduse lahenduse muutmise Hoone(te) projek d tuleb kooskõlastada muinsuskaitseame ga. vajadus on ngitud käesolevast detailplaneeringust. Mistahes Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)  Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde kokkulepped kolmandate isikutega, sh kaasrahastamise kokkulepped peavad olema kirjalikult sõlmitud enne detailplaneeringu kehtestamist. Tehnovõrkude projekteerimine, ühendamine ja/või ümbertõstmine toimub koostöös võrguvaldajatega ja kinnistute, kus tehnovõrgud asuvad või hakkavad asuva või mida tehnovõrgud teenindavad või hakkavad teenindama, omanikega. Kuni ei ole kokku lepitud teisi , viib detailplaneeringust huvitatud isik detailplaneeringu ellu ja kannab selleks vajalikud kulud. Hoone(te) projek d tuleb kooskõlastada muinsuskaitseame ga. 44.5. Mi e arvestada Tartu linnale jääb täiendavate uuringute tegemise vajadus 5. Täiendada DP Seletuskirja peatükki Liiklusprognoosid ja arusaamatuks, kuidas Siuru lahendust puudutavad nimetatud modelleerimised planeeringu elluviimisel (lk 12-15). planeeringualast kaugele jäävate ja eraldi projek dega Määrata ehitusprojek koostamise eel ngimuseks täiendavate lahendatud ristmike uuringu tulemused. Loendus on 2022. a liiklusuuringute läbiviimine, mis arvestab muuhulgas järgmist: tehtud. Modelleerimist on võimalik teha enamas alles  Liiklusuuringute tegemisel lähtutakse EVS 843 projekteerimise staadiumis. (Linnatänavad) või uuemast standardist, s.h arvestades  Planeeringuga on määratud liikluskorralduse põhimõ ed, standardis toodut, et minimaalne teenindustase peab olema teenindustasemeid planeeringuga ei kehtestata. vähemalt C;  Detailplaneeringuga lahendatakse konkreetse alaga  Viia läbi täiendavad uuringud Vabaduse - Lai, Vabaduse – seonduvat, seega ei puuduta nimetatud ristmikud Uueturu ja Vabaduse – Turu - Riia ristmikel, mis lähtuvad planeeringulahendust. Iga tänavaprojek koostamisel olemasolevatest tegelikest liiklussageduste andmetest ja järgitakse standardeid ja ohutust. Vabaduse-Lai ristmikule ristmike teenindustasemete võrdlusest tuleviku suhtes; on projekteeritud uus lahendus (ehitusloa menetlus  Oluline on uuringute tegemisel ka eelmainitud ristmike pooleli), Riia-Turu ristmiku lahendust veel ei ole teada pöördeid, et need oleksid standardile vastavad, ohutud ja ning see lahendatakse eraldi projek ga, sh on kõik toimivad. vajalikud uuringud nende projek de koosseisus.  Linna hinnangul on planeeritud lahenduse näol tegemist ohutu ja toimiva lahendusega, kuid linn töötab projekteerimisel lahendusega edasi ja sealjuure tehakse koostööd ka Kaubamajaga. Projekteerimisel lähtutakse linnatänavate standardist. 44.6. Fikseeritakse eraldi kokkuleppes enne planeeringu kehtestamist Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)  Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde 6. Mänguväljakuga seotud sõnastus DP Seletuskirjas on TKM KV-le sobiv eeldusel, et selle osas sõlmime eraldiseisva lepingu. 45. Taavi Lühidalt arvamus Siurust: Mitte arvestada Vanaveski, Nii sotsiaalse tähtsusega projek puhul on linnaelanikke kaasamine Kultuurikeskuse asukoht on kokku lepitud Tartu linna 04.02.2025 olnud ebapiisav. Valitud on ka valed meetodid. Kaasatud on väga üldplaneeringuga, vt ka vastus 1. Kultuurikeskuse arhitektuurne kitsas inimeste ring. lahendus on rahvusvahelise arhitektuurivõistluse tulemus, žürii Projek on tutvustatud valest küljest. Arusaamatuks jääb selle laiem protokollis on leitavad vastavad põhjendused. Detailplaneeringu funktsioon ja roll Tartus tervikuna. Kuidas Siuru laiemalt seostub koostamise eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja hobitegevuste ja liiklussõlmedega. planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Uueturu tn Vabandust väljenduse eest aga maja näeb välja nagu pele s. Seega 1 krundile on üldplaneeringuga seatud eesmärgiks kesklinna ka nimi ei peegelda projek olemust ja väljanägemist. Sooviks vähem toimimist tugevalt kujundava dominandi - kultuurikeskuse piinlike hooneid kesklinna. ehitamine. Ilmselt läheb projekt võimul olevale erakonnale maksma nende domineeriva positsiooni Tartus. Detailplaneeringu koostamisel lähtutakse planeerimisseadusest Mõistlik oleks vaadata veelkord projekt üle ja teha vähemalt laiem (PlanS). Kaasamine toimub vastavalt PlanS-le, mis ei näe ette küsitlus linnaelanike seas andes neile ka kogu kaasuv materjal rahvahääletuse korraldamist ehitusõiguse määramisel, vaid ülevaatamiseks ja tagasisidestamiseks. menetluskorra, mille kohaselt maa omanikul on õigus teostada oma omandiõigust ja kõikidel isikutel on võimalus avaldada sellel kohta oma arvamus. Tartu Linnavolikogu on valitud rahva poolt hääletustulemuste alusel. Tartu Linnavolikogu kehtestas Tartu linna üldplaneeringu 07. oktoobri 2021. a otsusega nr 373. Üldplaneering on kehtiv ja siduv õigusakt. Kaasamine on olnud palju ulatuslikum, kui detailplaneeringute või üldisemalt ruumimuutuste juures tavaks. Lisaks tavapärasele planeeringumenetlusele on korraldatud erinevaid temaatilisi avalikke arutelusid, infotunde ja ideekorjeid, samuti avaldatud palju ajaleheartikleid. Kultuurikeskuse kavandamine oli teemaks ka Tartus suvel toimunud arvamusfestivalil. 46. Tiina Kultuurikeskusele tuleb leida teine asukoht, sest Keskpark ja Vt 1. ja 42. seisukohad Georg, väärtuslik kõrghaljastus peab säilima. 04.02.2025 Väärtuslikule linna rohealale, mis säilitaks ja hoiaks ülikoolilinna südames tervislikku, saastevaba ja kliimamuutusi leevendavat Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)  Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde elukeskkonda, selliseid väärtusi pakkuvasse Keskparki ei tohi planeerida ehitust, mis hävitab suure hulga terveid, täiskasvanud puid, Tartu Postimehe andmetel mitte paar puud, vaid lausa üle 90- 100 puu. Probleem planeeringuga ei ole mitte kehv turundus, vaid probleem on suure hoone rajamine parki. Hoonele uue nime panek Siuru rühmituse järgi siin linnavalitsust ei aita ja on pigem Eesti kultuuri ja rahvast mõnitav. Umbes nagu tselluloosiarendajad oleksid tselluloositehasele nime pannud Eesti rahvuslinnu järgi. Tartu probleem ei ole see, et õhk on liiga vähe saastatud, rohealasid on liiga palju ja linn on liiga vähe täis ehitatud. Raamatukogu saab väga hästi kolida mis tahes alale, kus ei ole juba ees roheala. Tartu Linnavalitsus võiks hoiduda kunstlikult probleemide ja vastasseisude juurde tekitamisest. Kui Keskpark on linnavalitsuse arvates praegu koleda väljanägemisega, võib seda teha ilusamaks ja rohelisemaks nt läbimõelduma põõsarinde või õistaimede kaudu, mitte poole pargi asemele suurehitis rajada. Teie mentaliteet on minevikus - umbes seal, kus ülejäänud Euroopa linnad olid 1960ndatel. Selleks võib vaadata enne-ja-nüüd pilte teistest Euroopa linnadest. Ülejäänud Euroopas ja maailmas luuakse seniste betoneeritud- asfalteeritud alade ja tiheda täisehituse asemele rohelust. Vaadake näiteks Zürichi uue raudteejaama planeeringut või Notre Dame'i lähiümbruse planeeringut katedraali taastamise järel. Keskpargi näol ei ole tegemist pealegi transpordi sõlmpunktiga, kuhu oleks tunduvalt raskem puid-põõsaid mahutada, vaid olemasoleva pargiga. 46. Tartu Planeeringus on kavandatud krundi kasutamise otstarbed järgmiselt: Täiendada seletuskirja ja joonist: linnavalitsus 1. Uueturu tn 1 krundi kasutamise sihtotstarve on planeeringus 50% 1. Uueturu tn 1 krundi osas määrata 50% ühiskondliku ehi se Kultuuriasutuse maa, millest kuni 15% kaubandus-, toitlustus- ja maa, so kultuuriasutuse, büroo- ja administra ivhoone maa, teenindusasutuste maa; 50% haljasala maa. meelelahutushoone maa; Sealhulgas kuni 15% ärimaa, s-o Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)  Lisa Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025. a korralduse nr 127 juurde kaubandus,- teenindus- ja toitlustushoone maa; 50% haljasala maa. 2. Vabaduse pst 1a krundi kasutamise sihtotstarve on tänava maa, 2. Vabaduse pst 1a krundi osas eemaldada linnaväljaku maa linnaväljaku maa, parkimisehi se maa. Vabaduse pst 1a krundile on otstarve. Lubatud krundi kasutamise sihtotstarbed on tänava planeeringuga senisel parklaalal antud täiendav võimalus erinevate maa, parkimisehi se maa, kaubandus-, teenindus- ja hooajaliste välitegevuste kavandamiseks, sh välimüügikioskite- ja toitlustushoone maa. le de paigaldamiseks. Kasutada Uueturu tn 1 kasutamise otstarvete loetelu koondnimetusena vastavalt õigusak dele ühiskondliku ehi se maa otstarvet ja lisada meelelahutuse hoone otstarve. Eemaldada Vabaduse pst 1a krundi otstarvetest linnaväljaku maa ning lisada kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone, et ühtlustada joonise ja seletuskirja teks ning tagada selgus, mis otstarbega hooned on lubatud. Jüri Mölder linnasekretär (allkirjastatud digitaalselt)  . TARTU LINNAVALITSUS RUUMILOOME OSAKOND Hea planeeringuala naaber ja 26.02.2025 nr 9-3.2/DP-21-030 planeeringumenetluses osaleja Uueturu tn 1 (varem Vanemuise tn 1) krundi ja lähiala (Kultuurikeskus Siuru) detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud arvamuste osas võetud seisukohad Edastame Tartu Linnavalitsuse 25.02.2025 korraldusega nr 127 Uueturu tn 1 (varem Vanemuise tn 1) krundi ja lähiala (Kultuurikeskus Siuru) detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud arvamuste osas võetud seisukohad. Tuletame meelde, et detailplaneeringu avalik arutelu toimub 6. märtsil 2025 kell 17.30 Tartu Linnaraamatukogu saalis (IV korrus). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kertu Vuks Juhataja Liis Randmets 736 1253 [email protected] ______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________ Küüni 1 tel 5304 6148 www.tartu.ee 51004 TARTU rg-kood 75006546 [email protected]