Rahvusooper
Estonia
ARENGUKAVA 2025–2030
Eessõna
Alates 1913. aastast Tallinna südames omariikluse sümbolhoones asuv Rahvusooper Estonia on
Eesti ainus ooperi- ja balletiteater ja märgiline institutsioon eesti kultuuriruumis.
Rahvusooper on oma seaduse alusel tegutsev avalik-õiguslik etendusasutus, suurim
valdkondlik tööandja ning elav professionaalne etenduskunstiruum.
Rahvusooperi arengukava on strateegiline plaan, millest lähtutakse järgnevate aastate jooksul
nii pikemas planeerimises, eelarve koostamisel kui igapäevases töös.
Arengukava lisad on strateegiliste eesmärkide selgitused ning üksikasjalikud rakenduskavad
järgnevateks aastateks (koostatakse ja lisatakse järk-järgult).
Missioon
Rahvusooper Estonia tegutseb avalik-õigusliku institutsioonina lähtudes
rahvusooperi seadusest ja ühiskondlikest huvidest ning kannab valdkondlikku
vastutust klassikalise ooperi- ja balletiteatri arendamise ning kõrge kunstilise
taseme hoidmise eest eesti kultuuriruumis.
Visioon
Rahvusooper on oma ajaloolises asukohas, kaasajastatud ja laiendatud hoones tegutsev:
• Eesti riigi visiitkaart ja eesti kultuuri lipulaev,
• Läänemere maade turismimagnet,
• suurim ja hinnatuim valdkondlik tööandja Eesti kultuurimaastikul,
• juhtiv publikuhariduse edendaja,
• eelistatud rahvusvaheline koostööpartner,
• kestlik, avatud ja ühiskonda kõnetav muusikateater, kuhu on tagatud ligipääs kõigile
ühiskonnagruppidele.
Estoonlaste kandvad väärtused
• Usaldusväärsus
• Me täidame oma sidusrühmade ootusi ja arvestame nende vajadustega.
• Meie sõnumid ja teod lähevad kokku
• Pühendumus
• Me tunneme tugevat sidet rahvusooperiga ning väärtustame siin töötamist.
• Me teame, et iga estoonlase töö eesmärk on olla laval toimuva teenistuses.
• Avatus
• Meie organisatsioon on elusorganism, st pidevas arengus.
• Me suhtume alati kõigisse võimalikult personaalselt.
Strateegilised eesmärgid aastateks 2025–2030
1. Rahvusooper on rahvusvaheliselt tuntud ning hinnatud ooperi- ja balletiteater.
2. Tuginedes riigikogu otsusele on alanud rahvusooperi hoone juurdeehitus.
3. Rahvusooper on põhiline eesti muusikateatri algupärandite tellija, lavale tooja ning eestikeelse muusikateatri
arendaja.
4. Rahvusooperi egiidi all tegutsevad silmapaistvad loojad.
5. Rahvusooper on sisulise sideme hoidja valdkondlike haridusasutustega.
6. Rahvusooper on Eesti juhtiv laste ja noorte teatriteadlikkuse tõstja, aktiivne teatripublikuhariduse edendaja ning
publiku juurdekasvu tagaja.
7. Rahvusooper on kõigile ühiskonnagruppidele avatud ja ligipääsetav suurima külastatavuse ja külastajasõbraliku
teenindusega teater ning eelistatuim kultuuriturismi sihtkoht Eestis.
8. Rahvusooper on kaasaegse töökeskkonnaga hinnatuim valdkondlik tööandja.
9. Rahvusooperi rahastamine on selgetel ja stabiilsetel alustel.
10. Suurendame keskkonnasäästu ning vähendame ökoloogilist jalajälge.
Lisa 1
Strateegiliste eesmärkide selgitused ja
pikaajalised tegevused nende saavutamiseks
• Rahvusooper on rahvusvaheliselt tuntud ning hinnatud ooperi- ja balletiteater. Loome rahvusvahelisi
ühislavastusi, olles kas ise koostööprojekti juht või ühisprojektis osalev pool. Teeme vähemalt 1 ühisprojekti igal
hooajal. Korraldame rahvusvahelisi väljasõite lavastuste ja kontsertidega vähemalt kord hooajas. Osaleme aktiivselt
rahvusvahelistes katusorganisatsioonides (Opera Europa, RESEO, Positioning Ballet jt) ning tegeleme
rahvusvaheliste suhete arendamisega.
• Tuginedes riigikogu otsusele on alanud rahvusooperi hoone juurdeehitus, mille tulemusena arendatakse välja
uus ooperi- ja balletisaal, tõuseb lavastuste ja etenduste kvaliteet, tiheneb riigisisene ja rahvusvaheline koostöö,
teater muutub linnaruumis avatud keskkonnaks ning kasvab rahvusooperi nähtavus ja mõju ühiskonnas. Viime läbi
rahvusvahelise arhitektuurivõistluse ja teostame kõik vajalikud uuringud.
• Rahvusooper on põhiline eesti muusikateatri algupärandite tellija, lavale tooja ning eestikeelse
muusikateatri arendaja. Hoolitseme selle eest, et tänu tihedale koostööle eesti heliloojatega jõuaks uudisteoste
paremik esmalt just Rahvusooper Estonia lavale. Seisame hea selle eest, et lavastataks ka eesti autorite varasemat
loomingut.
Lisa 1
Strateegiliste eesmärkide selgitused ja
pikaajalised tegevused nende saavutamiseks
• Rahvusooperi egiidi all tegutsevad silmapaistvad loojad – heliloojad, dirigendid, kunstnikud, koreograafid,
lavastajad, muusikud, lauljad, tantsijad –, kelle tegevusel tugineb rahvusooperi esinduslik kuvand. Kaasame oma
tegevusse nii kodumaiseid talente, rahvusvaheliselt tunnustatud loomingulisi meeskondi, lavajõude kui heliloojaid.
• Rahvusooper on sisulise sideme hoidja valdkondlike haridusasutustega. Sõlmime valdkondlike
haridusasutustega koostöölepingud, kaasame (üli)õpilasi oma lavastustesse. Kaasame lavastajaõppes olevaid
üliõpilasi Estonia lavastusprotsessidesse, et nad omandaksid kogemusi muusikateatri lavastamise vallas. Loome
ühisprogramme ülikoolide ja erialakoolidega (orkestriakadeemia, ooperiakadeemia jm). Kaasame koole teatri
igapäevatöösse ning loome praktikaprogramme interpreetidele, tehnikutele jne.
• Rahvusooper on Eesti juhtiv laste ja noorte teatriteadlikkuse tõstja, aktiivne teatripublikuhariduse
edendaja ning publiku juurdekasvu tagaja. Peame oluliseks muusikateatri tutvustamist kõigile
vanusegruppidele. Kaasame noort publikut läbi mitmekesise haridustegevuse, et tutvustada ooperi-, balleti- ja
muusikamaailma, tõsta teadlikkust ja tagada kultuuriteadliku publiku juurdekasv.
Lisa 1
Strateegiliste eesmärkide selgitused ja
pikaajalised tegevused nende saavutamiseks
• Rahvusooper on kõigile ühiskonnagruppidele avatud ja ligipääsetav suurima külastatavusega ja
külastajasõbraliku teenindusega teater ning eelistatuim kultuuriturismi sihtkoht Eestis. Ehitame valmis uue
saali. Arendame atraktiivset repertuaari. Oleme nähtavad nii pildis, sõnas kui sotsiaalmeedias. Hoiame oma
klienditeeninduse kõrget taset.
• Rahvusooper on hinnatuim valdkondlik tööandja, kes tagab töötajatele nii professionaalsed töötingimused
kui arenguvõimalused. Rahvusooperis töötavad oma ala parimad spetsialistid. Juurdeehitusega tagame oma
töötajatele paremad töö- ja olmetingimused. Viime rahvusooperi täistööajaga töötajate töötasu vähemalt riigi
keskmise töötasu tasemele.
• Rahvusooperi rahastamine on selgetel ja stabiilsetel alustel. Analüüsime olemasolevat finantsolukorda ning
teeme omapoolse ettepaneku või eelnõu rahastamise põhimõtete muutmiseks, et rahvusooperi riiklik
tegevustoetus oleks seotud selge suhtarvuga riigieelarvesse ja kultuurivaldkonna tegevustoetustesse.
Lisa 1
Strateegiliste eesmärkide selgitused ja
pikaajalised tegevused nende saavutamiseks
• Suurendame keskkonnasäästu ja vähendame ökoloogilist jalajälge läbi juurdeehituse kvaliteetse
ruumiprogrammi, uuslavastuste väljatoomiseks kasutatavate materjalide taaskasutuse ning rohelise kontori
põhimõtete järgimise. Suurendame olemasolevate ruumide energiatõhusust ja kliimakindlust. Seame
lavastusmeeskondadele 50% piiri lavakujunduse ja kostüümide loomiseks ostetavatele uutele materjalidele.
Läheme üle rohelise kontori keskkonnajuhtimissüsteemile.
Kinnitan
Rahvusooper Estonia Nõukogu protokoll nr. 174
12. detsember 2024.a.
Nõukogu esimees I. Ilja
" " 2024.a.
Rahvusooper Estonia 2025.aasta eelarve
1. TULUD EUR
2025.a.eelarve
TULUD (1+2+3) 17 645 700
TEGEVUSTULUD (1+2) 17 110 705
1 OMATULUD MAJANDUSTEGEVUSEST (1.1+1.2) 5 779 330
1.1 PÕHITEGEVUSE OMATULUD (1.1.1+1.1.2+1.1.3) 3 716 000
1.1.1 Piletitulu 3 200 000
1.1.2 Kultuuriline teenindamine - välissõidud 197 000
1.1.3 Tulud reklaami müügist 319 000
1.2 KÕRVALTEGEVUSE OMATULUD (1.2.1+1.2.2+1.2.3) 2 063 330
1.2.1 Teenused 1 436 900
1.2.2 Muud tulud koos materjali ning põhivara müügiga 50 000
1.2.3 Tulud kinnistute haldamisest 576 430
2 FINANTSEERIMISED (2.1 + 2.2) 11 331 375
2.1 RIIGI TOETUS 10 817 575
2.2 Tulu põhitegevuse sihtfinantseerimisest 513 800
3 FINANTSTULUD 34 995
4 Eelmise aasta (2023) jääk 500 000
2. KULUD
KULUD (1+2+3+4+5) 17 645 700
TEGEVUSKULUD (1+2+3) 17 116 714
1 TÖÖJÕUKULUD (1.1+1.2+1.3) 13 709 114
1.1 TÖÖTASUD (1.1.1+1.1.2+1.1.3) 10 206 658
1.1.1 Töötajate töötasud 9 639 132
1.1.2 Mittekoosseisuliste töötajate tasud 552 926
1.1.3 Muud koosseisuvälised töötasud 14 600
1.2 ERISOODUSTUSED 57 999
1.3 TÖÖJÕUKULUDEGA KAASNEVAD MAKSUD JA SOTS.KIND.MAKSED 3 444 457
2 MAJANDAMISKULUD (2.1+2.2+2.3) 3 007 900
2.1 PÕHITEGEVUSE KULUD (2.1.1+2.1.2+2.1.3) 1 907 870
2.1.1 Etendus- ja kontserttegevuse kulud (2.1.1.1.+2.1.1.2) 1 519 000
2.1.1.1 Etendustega seotud materiaalsed kulud 579 800
2.1.1.2 Etendustega seotud mittemateriaalsed kulud 939 200
2.1.2 Reklaamikulud 232 330
2.1.3 Muud põhitegevuse kulud 156 540
2.2 ADMINISTREERIMISKULUD (2.2.1+2.2.2) 228 850
2.2.1 Administreerimiskulud (v.a. lähetus) 125 330
2.2.2 Lähetuskulud 103 520
2.3 KINNISTUTE,HOONETE, RUUMIDE JA MUUD MITMESUGUSED 871 180
MAJANDAMISKULUD (2.3.1+2.3.2+2.3.3+2.3.4)
2.3.1 Kinnistute,hoonete ja ruumidega seotud majandamiskulud 731 800
2.3.2 Sõidukite kulud 35 750
2.3.3 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 44 800
2.3.4 Inventari majandamiskulud 58 830
3 TOIDUAINED JA TOITLUSTUSTEENUSED 399 700
4 MUUD KULUD 428
5 Kulud investreeringutele, reserv 528 558
Ott Maaten Margot Sildam
Peadirektor Pearaamatupidaja
RIIGIEELARVELISE TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE
LEPING nr 7-1/597-2
Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja) ja Rahvusooper Estonia (edaspidi toetuse saaja),
edaspidi eraldi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamise lepingu
(edaspidi leping) alljärgnevas.
1. Üldsätted
1.1. Lepingu eesmärk on kokku leppida 2025. aasta riigieelarve seaduse § 1 lõikes 2 ette nähtud
Kultuuriministeeriumi valitsemisala toetuse maksmise ja kasutamise tingimused.
1.2. Leping on sõlmitud kultuuriministri 23.12.2024 käskkirja nr 218 alusel, kooskõlas 2025. aasta
riigieelarve seadusega ja lähtudes toetuse saaja esitatud riigieelarvelise tegevustoetuse taotlusest
(edaspidi taotlus).
1.3. Leping on toetuse väljamakse alusdokument.
1.4. Lepingu lisad:
1.4.1. Lisa 1 – Rahvusooper Estonia 2025 tegevuskava;
1.4.2. Lisa 2 – Rahvusooper Estonia 2025 tekkepõhine tulude-kulude eelarve.
2. Toetus
2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale perioodiks 01.01. – 31.12.2025 toetust summas 10 817 575
eurot, millest
2.1.1. tegevustoetus on 10 772 575 eurot;
2.1.2. sihtotstarbeline remondifondi toetus on 45 000 eurot.
2.2. Punktis 2.1.2 toodud remondifondi toetus on ette nähtud järgmiste tööde teostamiseks:
2.2.1. keskküttesüsteemi remont;
2.2.2. sprinkleriruumi lae hüdroisolatsiooni remont.
2.3. Toetuse saaja peab tagama koosseisulisele täistööajaga töötavale kultuuritöötajale brutotöötasu 2025.
aastal vähemalt 1600 eurot kuus, kui töökoht on kõrgharidusnõudega või kõrgema
kutsekvalifikatsiooninõudega või spetsiifilisi erialaseid teadmisi ja kogemuslikku pädevust nõudev,
mida saab võrdsustada kõrghariduse või kõrgema kutsekvalifikatsiooniga.
2.4. Toetuse andja maksab toetuse saajale toetuse välja järgnevalt:
2.4.1. 09.01.2025 – 450 000 eurot (avansiline makse 09.01.2025)
2.4.2. 17.01.2025 – 494 600 eurot
2.4.3. 03.02.2025 – 889 600 eurot
2.4.4. 03.03.2025 – 889 600 eurot
2.4.5. 01.04.2025 – 889 600 eurot
2.4.6. 02.05.2025 – 904 600 eurot
2.4.7. 02.06.2025 – 1 421 700 eurot
2.4.8. 01.07.2025 – 672 000 eurot
2.4.9. 01.08.2025 – 864 000 eurot
2.4.10. 01.09.2025 – 825 400 eurot
2.4.11. 01.10.2025 – 838 800 eurot
2.4.12. 03.11.2025 – 838 800 eurot
2.4.13. 01.12.2025 – 838 875 eurot
2.5. Juhul kui toetuse andja saab toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte vähem kui 3 tööpäeva
enne lepingu punktis 2.4.1 nimetatud väljamakse kuupäeva, siis toetuse andjal on õigus väljamakse
teha 7 tööpäeva jooksul lepingu kättesaamise hetkest.
2.6. Punktis 2.1 nimetatud toetus loetakse grupierandiga hõlmatud riigiabiks Euroopa Komisjoni määruse
(EL) nr 651/2014 artikli 53 tähenduses.
3. Toetuse kontroll ja aruandlus
3.1. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andjale auditeeritud ja nõukogu heaks kiidetud
majandusaasta aruande kümne tööpäeva jooksul pärast aruande kinnitamist nõukogu poolt, kuid mitte
hiljem kui 27.04.2026. Kui toetuse saaja esitatud majandusaasta aruandest ei nähtu toetuse
kasutamise sihipärasus, kohustub toetuse saaja esitama toetuse andja nõudel täiendava seletuskirja
või ülevaate. Toetuse andja teavitab toetuse saajat esitamise tähtajast ja vormist ette vähemalt 30
kalendripäeva.
3.2. Toetuse saaja esitab punktis 2.1. nimetatud toetuse osas toetuse andjale hiljemalt 26.01.2026 teatise
toetuse tekkepõhise kasutamise kohta 31.12.2025 seisuga. Teatis tuleb saata e-posti aadressil
[email protected]
1/3
3.3. Toetuse saaja esitab hiljemalt 01.03.2026 läbi teatristatistika andmebaasi aruande uuslavastuste,
etenduste ja külastuste ja muu tegevuse kohta (repertuaaristatistika) ning hiljemalt 01.04.2026
aruande tulude-kulude kohta (majandusstatistika).
3.4. Toetuse saaja on kohustatud toetuse andja nõudel esitama toetuse andjale aruande punktis 2.1.2.
sihtotstarbeliselt remondifondiks eraldatud toetuse kasutamise kohta. Toetuse andja teavitab toetuse
saajat aruande esitamise tähtajast ja vormist ette vähemalt 30 kalendripäeva.
3.5. Toetuse andja aktsepteerib esitatud aruande 90 päeva jooksul või teavitab toetuse saajat aruande
puudustest või muudest rikkumistest. Aruanne loetakse aktsepteerituks, kui ei ole tuvastatud toetuse
kasutamise rikkumisi ja aruanne vastab toetuse andja poolt kehtestatud nõuetele ning toetuse saaja
on tagastanud toetuse kasutamata jäägi.
3.6. Toetuse andjal on õigus igal ajal kontrollida toetuse kasutamise vastavust lepingule, nõudes lisaks
lepingus kokkulepitule toetuse saajalt toetuse kasutamise vahearuandeid, toetusega seotud
originaaldokumente ja andmeid, hinnates seeläbi muu hulgas toetuse kasutamise sihipärasust ja
tulemuslikkust.
3.7. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andja poolt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel
toetuse arvelt tehtud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad, muud dokumendid ja
selgitused, mis tõendavad toetuse sihipärast kasutamist.
3.8. Toetuse andjal on kolme aasta jooksul pärast toetuse kasutamise aruande esitamist õigus hinnata
eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja
otstarbekust.
3.9. Kui toetuse kasutamise rikkumine või aruande puudus tuvastatakse Euroopa Komisjoni eri- või
audiitorkontrolli käigus, on toetuse andjal õigus kümne aasta jooksul, nõuda täpsustatud aruande
esitamist, kogu või osa toetuse tagastamist või kasutada muid õiguskaitsevahendeid.
4. Poolte kohustused
4.1. Toetuse saaja kohustub:
4.1.1. kasutama toetust lepingus sätestatud ja taotluses kirjeldatud tingimustel ning eesmärkidel;
4.1.2. järgima riigihanke korraldamisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid, kui toetuse saaja
on hankija riigihangete seaduse mõistes;
4.1.3. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama toetuse taotlemise ja tegevuste
teostamisega seotud dokumentatsiooni vastavalt raamatupidamise seadusele või kui toetus
on vähese tähtsusega abi või riigiabi, siis säilitama dokumente kümme aastat alates
kuupäevast, mil abi anti;
4.1.4. tagastama toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega või esitama toetuse andajale
lepingu pikendamise avalduse koos põhjendusega;
4.1.5. tagastama kasutamata jäänud toetuse või lepingus sätestamata eesmärgil kasutatud toetuse
osa toetuse andjalt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel;
4.1.6. võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist, toetuse kasutamise kohta esitatud
aruannete õigsust ning toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust;
4.1.7. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus ja taotluses
toodud tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad
mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu
täitmisel.
4.2. Toetuse andja kohustub:
4.2.1. toetuse lepingus sätestatud kuupäevadel üle kandma toetuse saaja arvelduskontole, v.a
lepingu punktis 2.5 toodud juhul.
5. Vastutus
5.1. Pooled täidavad oma kohustusi mõistlikult, hoolikalt ja heas usus arvestades tavasid ja praktikat.
5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast iga toetuse
tagastamisega viivitatud päeva eest.
5.3. Toetuse andja võib peatada toetuse väljamaksmise ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi 9% toetuse
summast ja/või lepingust taganeda ja/või nõuda antud toetus või toetuse jääk tagasi juhul, kui toetuse
saaja ei täida lepingulisi kohustusi sh:
5.3.1. toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel;
5.3.2. ei ole ellu viidud tegevuskavas ettenähtud tegevusi;
5.3.3. ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks;
5.3.4. kulud, mille osas toetust saadi, kujunesid planeeritust väiksemaks;
5.3.5. toetusest tasutud kulud on tekkinud väljaspool toetuse kasutamise perioodi;
5.3.6. aruande või vahearuande kontrollimisel ilmneb, et esitatud kuludokumente on kasutatud
toetuse saajale eraldatud muu toetuse aruande või vahearuande kuludokumendina;
5.3.7. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid;
2/3
5.3.8. aruanne või vahearuanne ei ole esitatud tähtaegselt;
5.3.9. toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega.
5.4. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud
võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all õigusakti (nt
riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist, mis takistab oluliselt
lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt vääramatu jõu asjaolude
ilmnemisest ja lõppemisest kohe teavitama. Kui vääramatu jõud kestab kauem kui kolm kuud, on
mõlemal poolel õigus lepingust taganeda.
6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine
6.1. Leping jõustub, kui pooled on selle allkirjastanud ja toetuse andja on toetuse saaja poolt allkirjastatud
lepingu kätte saanud.
6.2. Lepingu sõlmimise eelduseks on, et toetuse saajal puudub lepingu vormistamise hetkel
maksuvõlgnevus või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress, välja arvatud
juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg
olema tasutud ajakava kohaselt.
6.3. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ja need jõustuvad pärast seda kui
pooled on need allkirjastanud. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele kirjalikult
põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on kohustatud vastama 30 kalendripäeva jooksul.
Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada.
6.4. Toetuse väljamakse kuupäeva muutmiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale põhjendatud avalduse
ja muutmise kohta lepingu lisa eraldi ei vormistata. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult
põhjendada.
6.5. Toetuse andja võib lepingut ühepoolselt muuta kui:
6.5.1. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte või vältimaks ülekaaluka avaliku huvi
rasket kahjustumist;
6.5.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord;
6.5.3. vajalik on kõrvaldada lepingus sisalduv õigusvastane tingimus.
6.6. Leping lõpeb:
6.6.1. lepinguliste kohustuste täitmisel;
6.6.2. lepingust taganemisega olulise lepingurikkumise korral;
6.6.3. poolte allkirjastatud kokkuleppel;
6.6.4. muul seadusest tuleneval alusel.
7. Lõppsätted
7.1. Lepinguga seotud teabe vahetamiseks määratud kontaktisikud:
7.1.1. toetuse andja kontaktisik on Marie Anett Heinsalu
[email protected], 5558
4168;
7.1.2. toetuse saaja kontaktisik on Ott Maaten,
[email protected], 683 1201.
7.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest.
7.3. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel
lahendatakse vaidlused kohtus.
7.4. Rahvusooper Estonia Ott Maaten teavitab Kultuuriministeeriumit tööalase tegevusega teatavaks
saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest e-posti aadressil
[email protected].
7.5. Kultuuriministeerium tagab tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest
teavitaja kaitse.
7.6. Rikkumisest teavitamise ja teavitaja kaitse tagamise õiguslike aluste ning kohustuste rikkumisel
kohalduva vastutuse osas lähtuvad pooled Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja
kaitse seaduses sätestatust.
Toetuse andja: Toetuse saaja:
Kultuuriministeerium Rahvusooper Estonia
Registrikood: 70000941 Registrikood: 74000033
E-posti aadress:
[email protected] E-posti aadress:
[email protected]
Arvelduskonto: EE471010002006932005
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Kristiina Alliksaar Ott Maaten
kantsler peadirektor
3/3
KÄSKKIRI
kuupäev digiallkirjas nr 1.1-3/26
Rahvusooper Estonia peadirektori asendamine
Seoses vajadusega asendada peadirektorit ja võttes aluseks rahvusooperi nõukogu
01. detsembri 2010 otsusega kinnitatud „Rahvusooper Estonia peadirektori asendamise
kord“:
1. Määran perioodil 02.01.2025 – 14.01.2025 peadirektori asendajaks haldusjuht
Vello Ojamäe.
2. Peadirektori asendaja kirjutab rahvusooperi dokumentidele alla oma ametinimetuse,
lisades sellele sõnad „peadirektori ülesannetes“.
/allkirjastatud digitaalselt/
Ott Maaten
peadirektor