Spordiorganisatsioonid ja spordikoolid
16.01.2025 nr 8-3/57-1
Treeneri tööjõukulu toetus
Austatud spordiorganisatsiooni ja spordikooli esindaja!
Möödunud aastal tähistas treenerite tööjõukulu toetusmeede oma 10. toimimisaastat. Meede loodi
selleks, et toetada spordiorganisatsioone ja -koole treeneritele palga maksmisel ning lõpetada
stipendiumite maksmine. Toetus aitab tagada treeneritele sotsiaalsed garantiid, tööandjatele
lisasissetuleku noorte ja laste sportimis- ja liikumistegevuste pakkumisel, aidates samal ajal hoida
teenuste hinnad madalamad. Samuti annab see treenitavatele ja nende lähedastele kindlustunde, et
treeneril on tööks sobivad oskused, teadmised ja hoiakud. Toetusmeetme eesmärk ei ole kunagi
olnud reguleerida riiklikult treenerite töötasu, vaid sarnaselt kultuuritöötajatele ning laulu- ja
tantsupeo juhendajatele fikseerida miinimumtasu. Treeneri konkreetne töötasu selgub ikkagi
läbirääkimistel treeneri ja tema tööandja vahel.
Kultuuriministeeriumi üks eesmärke on viia täiskohaga laste ja noortega töötavate vähemalt 5.
kutsetasemega treenerite miinimumpalk koos tööandjatega Eesti keskmisele tasemele. Paraku pole
riigieelarve seda seni võimaldanud. Veelgi enam, keerulise majandusliku olukorra tõttu on tulnud
leida perioodiks 2025-2028 kokkuhoiukohti, mis puudutasid ka treenereid. Arvestades, et
Kultuuriministeeriumi spordivaldkonna eelarve oli 2024. aastal veidi üle 40 miljoni euro, oli selge,
et treenerite tööjõukulu toetusmeedet, mille maht on 12 miljonit eurot, ei ole võimalik kokkuhoiust
säästa. Treenerite tööjõukulu toetuse meede on spordivaldkonnas üks ministeeriumi prioriteete
ning ajas kasvava (järgnevatel aastatel 5%, 8% ja 10%) kärpe asemel on meetme kokkuhoid
aastatel 2025-2028 4% võrreldes 2024. aastaga ehk püsib samal tasemel. Sellest teavitasime
esimest korda valdkonda septembris Eesti Olümpiakomitee infotunnis. Paraku selgus hiljem, et
see info kõigi toetuse saajateni ei jõudnud.
Kultuuriministeeriumi 2025. aasta eelarves on treenerite tööjõukulu toetuseks ette nähtud pea 11,8
miljonit eurot. Sellele summale 2024. aastal kasutamata jäänud ja tagasimakstud toetuste lisamise
tulemusena on võimalik täiskohaga töötavale treenerile eraldada toetust 870 eurot kuus. 2024.
aastal oli toetuse summaks 912 eurot. Seega väheneb riigipoolne toetus võrreldes eelmise aastaga
42 eurot. Siinkohal tasub meeles pidada, et meetme eripära tõttu on riigipoolne toetus ja osakaal
treeneri miinimumpalgast alates 2018. aastast pidevalt muutunud, sest sõltub taotletavate
treeningtundide arvust. Selle prognoosimine riiklikul tasandil on olnud keeruline ning jääb
keeruliseks ka edaspidi. Näiteks 2024. aastal oli riigipoolne panus 48,7%, 2023. aastal 50% ja
2022. aastal 44% treeneri miinimumpalga tööjõukulust. 2026. aasta toetuse summa selgub
käesoleva aasta detsembri teises pooles.
Lõpetuseks soovime kummutada eelmise aasta lõpus taas kord levima hakanud eksliku arusaama,
et riik peab meetme raames katma täpselt 50% treeneri miinimumpalga tööjõukulust.
Toetusmeetme tingimuste kohaselt katab riik kuni 50% treeneri miinimumpalga tööjõukulust
vastavalt riigieelarve võimalustele. Seetõttu on Spordikoolituse ja -Teabe SA ka varasemalt pärast
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 /
[email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941
taotluste laekumist aasta lõpus taotlejaid teavitanud, millises ulatuses on võimalik järgmisel aastal
toetust pakkuda. Lisaks on igal aastal osutatud võimalikele lahendustele, kui riigipoolne toetus ei
ole piisav. Riigipoolse toetuse muutumine on osa meetmest, mistõttu tuleb olla taotlejatel valmis,
et omaosalus võib ka tulevikus olla üle 50% treeneri tööjõukulust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Margus Klaan
osakonnajuhataja
Kaarel Nestor 628 2260
[email protected]