Leping

SIHTASUTUSE ENDLA TEATER ASUTAJATE OTSUS nr 3-4/1130-1 Eesti Vabariik Kultuuriministeeriumi kaudu, keda esindab kultuuriminister Heidy Purga, Pärnu linn Pärnu Linnavalitsuse kaudu, keda esindab Pärnu Linnavalitsuse 18.12.2023 korralduse nr 812 alusel abilinnapea Silver Smeljanski, otsustavad kinnitada asutajate ootused Sihtasutusele Endla Teater (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga Silver Smeljanski  Asutajate ootused Sihtasutusele Endla Teater Sissejuhatus Riigi kui asutaja ootused sihtasutusele Endla Teater (edaspidi sihtasutus) tulenevad strateegiast „Eesti 2035“, „Kultuuri arengukavast 2021–2030“ ja etendusasutuste seadusest. Ootused on kooskõlas sihtasutuse põhikirjaga. Pärnu linna kui asutaja ootused sihtasutusele tulenevad Pärnu linna arengukavast aastani 2035 ja Pärnu linna kultuuri- ja spordivaldkonna strateegiast aastateks 2022 – 2030. Eesti Vabariik, asutajaõiguste teostajana Kultuuriministeerium, ning Pärnu linn asutajaõiguste teostajana Pärnu Linnavalitsus seavad sihtasutusele kolm peamist eesmärki:  tagada žanriliselt mitmekesine, erinevatele sihtgruppidele suunatud ja piirkondlikult kättesaadav etendustegevus Pärnumaal ja Lääne-Eestis;  järgida sotsiaalse vastutuse põhimõtteid ning head juhtimistava;  tagada organisatsiooni jätkusuutlik majandustegevus ja tagada vara heaperemehelik kasutamine. Asutajate seatavate eesmärkide täitmise eest vastutavad sihtasutuse nõukogu ja juhatus. Asutajate ootuste täitmise seire toimub igal aastal perioodil veebruar kuni märts, st enne majandusaasta aruande kinnitamist, sihtasutuse nõukogus. Asutajate ootusi uuendatakse vajaduse korral. Riigi ja Pärnu linna osalemise põhjused Sihtasutuse Endla Teater asutamisel Riik ja Pärnu linn (sel hetkel koos Paikuse vallaga) asutasid 7. veebruaril 2012. a Sihtasutuse Endla Teater selleks, et tagada žanriliselt mitmekesine, erinevatele sihtgruppidele suunatud ja piirkondlikult kättesaadav etendustegevus Pärnumaal ja Lääne-Eestis. Endla Teatri missioon on, et kõik, mida Endla Teater teeb, puudutab nii tegijat kui vaatajat. See tähendab, et kõik, mida teater teeb, peab saavutama korraga kaht erinevat eesmärki – on teatri töötajatele kunstiväärtuslik töö ja väljakutse ning samal ajal ka publiku jaoks kõnetav ja sügavalt kordaminev. Strateegilised valdkondlikud eesmärgid Võtmeindikaatorid1: 1. Külastajate rahulolu 2. Töötajate rahulolu 3. Saalide keskmine täituvus lavastuste lõikes 4. Etenduste arv aastas 5. Uuslavastuste arv aastas 1 Vt kõigi indikaatorite metoodikat ning baas- ja sihttasemeid lisas 1.  Täpsemad valdkonnapõhised ootused Sihtasutusele Endla Teater on järgmised. 1. Tutvustada läbi mitmekesise etendustegevuse Eesti ja välismaist dramaturgiat, arvestades nii kohaliku piirkonna, kogu Eesti kui ka välisturistidest külastajatega Tulemusindikaatorid: 1.1. Eesti algupäranditel põhinevate lavastuste arv uuslavastustest 1.2. Piirkondlikel lugudel põhinevate algupärandite arv uuslavastustes 1.3. Eri riikidest pärit algupärandite arv 1.4. Eraetendusasutuste ja muude kohalike kultuuriorganisatsioonidega koostöös loodud koostöölavastuste arv 2. Pakkuda mitmekesist ja ligipääsetavat etendusprogrammi erinevatele vanuserühmadele ja sihtgruppidele (lapsed/noored/täiskasvanud/välisturistid) ning kvaliteetseid haridustegevusi Tulemusindikaatorid: 2.1. Erinevatele vanuserühmadele antud etenduste arv 2.2. Erinevates vanuserühmades külastajate arv (panustab „Kultuuri arengukava 2021– 2030“ üldeesmärgi mõõdikusse „Eesti elanike osalemine kultuurielus“) 2.3. Haridustegevustes osalejate rahulolu pakutud tegevustega 2.4. Aasta jooksul haridustegevusest osa saanud külastajate arv 2.5. Võõrustatud külalisetenduste arv 3. Tagada etendustegevuse piirkondlik kättesaadavus – korraldada etendusi Lääne- Eestis ja Pärnu maakonnas Tulemusindikaatorid: 3.1. Väljasõiduetenduste arv maakondade lõikes, väljastpoolt statsionaarset saali 3.2. Väljasõiduetenduste arv Pärnumaal 3.3. Väljasõiduetenduste arv Läänemaal 4. Olla piirkonnas (KOKSi2 mõistes) mõjukas keskus Tulemusindikaator: 4.1. Koostööprojektide arv KOV-iga piirkondade lõikes (KOKSi mõistes) 5. Säilitada ja arendada sihtasutusele kuuluvat kinnisvara ja vallasvara Tulemusindikaator: 5.1. Korrasoleva kinnisvara osakaal kogukinnisvarast 6. Vähendada etendusasutuse keskkonnajalajälge Tulemusindikaatorid (panustavad „Kultuuri arengukava 2021–2030“ alaeesmärgi mõõdikusse „Eesti kultuurikorralduse keskkonnamõju“): 6.1. Elektri- ja soojusenergia kasutus aastas 6.2. Vee kasutus aastas 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/KOKS  6.3. Jäätmete liigiti kogumine 6.4. Keskkonnahoidlike hangete osakaal kõigist hangetest aastas 6.5. Asutuse autode aastane läbisõit 6.6. Keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise minimaalsete nõuete täitmine (vt keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise juhend Tartu 2024) 7. Arvestada kõigi teenuste pakkumisel kasutajate vajadustega kogu nende elukaare ulatuses: lapsed, eakad, erivajadustega inimesed, lapsevanemad, ajutise tegevuspiiranguga inimesed, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed ja kõik teised. Analüüsida teenuseid nn suutlikkussurvest ja kogemuse terviklikkusest lähtudes: st millist võimekust või suutlikkust iga konkreetne teenus kasutajalt igas üksikus kasutusetapis nõuab ning kuidas on võimalik suutlikkuste barjääre alandada või alternatiive pakkuda. Suuremaid investeeringuid nõudvate muudatuste puhul koostada tegevuskava. Tulemusindikaator: 7.1. Enesehindamine kõigi teenuste lõikes, tegevuskava koostamine puuduste likvideerimiseks ja selle täitmine Finantseesmärgid Kasumi teenimine ei ole sihtasutuse tegevuseesmärk. Vaatamata sellele on vaja jälgida, et sihtasutus tegutseks oma eesmärkide saavutamisel neile eraldatud rahaliste vahenditega võimalikult kulutõhusalt. Võtmeindikaatorid: 1. majandustegevusest laekuva tulu osakaal kogutulust (v.a investeeringutoetused) 2. avaliku sektori toetus vs majandustegevusest laekunud tulude osakaal 3. kohaliku omavalitsuse toetuste osakaal kogutulust 4. erarahastajatelt laekunud toetuste osakaal kogutulust 5. lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja Seireindikaatorid: 1. tegevuskulu (v.a investeeringud ja amortisatsioonikulu) külastaja kohta aastas 2. avaliku sektori toetus (v.a investeeringutoetused) külastaja kohta aastas 3. sihtasutuse majandustegevusest laekunud tulu töötaja kohta (taandatud täistööajale, lisandväärtus 1 töötaja kohta) 4. põhitegevuse tulem nelja-aastases vaates Strateegiliste valdkondlike eesmärkide saavutamist ja tegevuse jätkusuutlikkust peavad toetama järgmised finantseesmärgid ja -põhimõtted: 1. Tõhusus ja jätkusuutlikkus: a. majandustegevus peab toimuma ressursisäästlikult b. keskpikas ajahorisondis (3–5 a) ei tohi kulude kasv (ilma amortisatsioonita) ületada tulude kasvu 2. Investeerimispoliitika: a. investeeringuid tehakse lähtudes nõukogu otsusest ning need kaetakse üldjuhul sihtasutuse majandustegevusest laekuvast tulust ning avalikest siseriiklikest ja välisvahendite taotlusvoorudest; b. kõik plaanitavad investeeringud peavad olema põhjalikult läbi analüüsitud ning kaasnevad riskid tuvastatud ja arvesse võetud; c. üksikobjektide investeeringuotsuste ettevalmistamisel ja alternatiivide analüüsil lähtutakse põhimõttest, et projekt peab olema jätkusuutlik ja tasuv, st mitte suurendama sihtasutuse püsikulusid määral, mida projekti tulud ei kata; d. uute hoonete ehitamisele eelistatakse olemasolevate hoonete (eelkõige mälestiste) renoveerimist. 3. Sihtasutuse eelarve kavandamisel lähtuda põhimõttest, et riigi toetust kasutatakse esmajärjekorras teatri baasteenuste osutamiseks ja asutajate ootuste dokumendis nimetatud strateegiliste valdkondlike eesmärkide saavutamiseks. Lisateenused on teenused, mille osutamine ei ole sihtasutuse põhitegevus. St sihtasutus võib, aga ei pea neid pakkuma. Juhtimiskvaliteedi eesmärgid 1. Sihtasutus rakendab sobivat juhtimissüsteemi ja hindab regulaarselt selle toimimist (nt ISO standard 9001, CAF-mudel, hindamine siseauditite abil jms). Selleks toimub muu hulgas: 1.1. kord aastas nõukogu esimehe koostöövestlus juhatuse liikmega; 1.2. kord aastas nõukogu liikmete enesehindamine ning juhatuse liige annab tagasisidet nõukogu liikmete tööle. 2. Sihtasutus lähtub andmete töötlemisel ning infosüsteemide pidamisel, kasutamisel ja arendamisel avaliku sektori infoturbe nõuetest ning Kultuuriministeeriumi haldusala IKT teenuste korraldamise põhimõtetest. Tulemusindikaator: 2.1. küberhügieeni koolituse (digitesti) läbinud töötajate osakaal aastas kõikidest asutuse töötajatest, kellele test saadeti. 3. Juhatuse liikmele tulemustasu maksmine on seotud mh asutajate ootuste täitmisega (on sõlmitud tulemusleping või kokkulepe fikseeritud muul moel).