dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Hankija vastus

Rahandusministeerium · 16. jaanuar 2026
Seotud ettevõtted
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts (adressaat)
Viit
12.2-10/26-5/8-3
Registreeritud
16. jaanuar 2026
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts
Saabumis/saatmisviis
DVK/e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/26-5
Vastutaja
Angelika Timusk (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎hankija.vastus.vaidlustusele.2026-16-01.est.sorainen.asice245 KB

Sisu (failidest)

Riigihangete Vaidlustuskomisjon 16.01.2026 Tartu mnt 85, Tallinn Edastatud e-posti teel [email protected] Digiallkirjastatud Riigihanke viitenumber: 300109 Hankija: Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts Registrikood: 10341618 Kanali põik 3/1, 10112, Rae vald E-post: [email protected] Hankija esindajad: vandeadvokaat Kadri Härginen vandeadvokaat Mario Sõrm Advokaadibüroo Sorainen AS Rotermanni 6, Tallinn 10111 Tel: 640 0900 E-post: [email protected] [email protected] Vaidlustaja: Proland Ehitus OÜ Reinu tee 31a, 71020, Viljandi E-post: [email protected] Kolmas isik: Hoogla Ehitus OÜ Registrikood: 16797791 Meistri tn 16, 13517, Tallinn E-post: [email protected] HANKIJA VASTUS VAIDLUSTUSELE 1. TAOTLUSED 1. Jätta Proland Ehitus OÜ vaidlustus RHS § 197 lg 1 p 4 alusel rahuldamata. 2. Jätta kõik menetluskulud RHS § 198 lg 3 alusel Proland Ehitus OÜ kanda ning mõista Proland Ehitus OÜ-lt välja Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi poolt vaidlustusmenetluses kantud menetluskulud. Sorainen – 2/4 – 2. ASJAOLUD 1. Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts (edaspidi ka hankija) korraldab lihthankemenetlust „Raadiovastuvõtukeskuse ehitamine“, viitenumbriga 300109. Pakkumuse esitasid kolm ettevõtjat – Proland Ehitus OÜ (edaspidi ka vaidlustaja), Hoogla Ehitus OÜ (edaspidi ka kolmas isik) ning OÜ BauEst. 2. 09.01.2026 teavitas hankija pakkujaid otsustest, millega tunnistas mh kõigi pakkujate pakkumused vastavaks, jättis vaidlustaja kvalifitseerimata ja tunnistas edukaks kolmanda isiku pakkumuse (edaspidi vaidlustatud otsus). 3. Vaidlustaja esitas 12.01.2026 vaidlustuse, millest hankija saab aru nii, et vaidlustuse ese on hankija otsus jätta vaidlustaja kvalifitseerimata. 3. VAIDLUSTUS TULEB JÄTTA RAHULDAMATA 3.1. Sissejuhatuseks 4. Vaidlustusest nähtub, et vaidlustaja möönab, et tema poolt kvalifitseerimise tingimuse täitmiseks esitatud referentslepingu raames ei rajatud kvalifitseerimise tingimuses nõutud seadmekonteinerit ega kliima- ja ventilatsioonivarustust. Olustikus, milles vaidlustaja seda ise möönab, oleks vaidlustusel edulootust vaid siis, kui kvalifitseerimise tingimustes poleks nõutud varasemat kogemust referentslepingu täitmisest, milles mh seadmekonteiner ja kliima- ja ventilatsioonivarustus rajati. Kuna sellist kogemust aga nõuti, siis pole vaidlustusel edulootust. 5. Teiseks heidab vaidlustaja hankijale ette ebavõrdset kohtlemist alltöövõtjate kaasamise osas. See vaidlustaja väide jääb hankijale mõistetamatuks nii oma sisus, kui ka selles osas, et kas ja millist hankija otsust saaks see etteheide isegi teoreetiliselt puudutada. Kuna hankija ei saa vaidlustaja etteheitest aru, siis on hankijal keeruline ennast selle etteheite osas ka kaitsta. 6. Küll aga ei ole alltöövõtjate kaasamine ühegi pakkuja puhul kuidagi hankija otsustada ja kui vaidlustaja soovis tema nimetatud alltöövõtjale tugineda näiteks kvalifitseerimise tingimuse täitmiseks, siis saanuks vaidlustaja seda pakkumuse esitamisel teha. Vastupidiselt kolmanda isiku pakkumusele, ei nähtu aga vaidlustaja pakkumusest, et ta oleks ühegi teise ettevõtja, sh mistahes alltöövõtja vahenditele RHS § 103 mõttes tuginenud. 3.2. Vaidlustaja referentsleping ei vasta kvalifitseerimise tingimusele 7. Hankija seatud kvalifitseerimise tingimused on esitatud riigihangete registris leitavas hankepassi vormis. Tingimuse selgituse kohaselt peab pakkuja olema riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul nõuetekohaselt täitnud vähemalt ühe ehitustööde lepingu, mille raames ehitati metallkonstruktsioonist mast ja seadmekonteiner või samaväärne ehitis nagu on kirjeldatud hankija poolt koostatud RHAD tehniline kirjeldus. 8. Sealsamas esitatud tingimuse kirjelduses täpsustas hankija eeltoodut nii, et pakkuja peab riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul olema nõuetekohaselt täitnud ehitustööde lepingu või lepingud, mille alusel on rajatud vähemalt üks iseseisvalt seisev metallkonstruktsioonist sõrestikmast kõrgusega vähemalt 20 meetrit koos sinna juurde kuuluva taristuga (seadmekonteiner), elektri-, side- ja kliima/ventilatsioonivarustus. 9. Seega tulenes kvalifitseerimise tingimusest, et referentslepingus pidi olema rajatud seadmekonteiner ning elektri-, side- ja kliima/ventilatsioonivarustus. Ka viidatud RHAD-s tehniline kirjeldus on selgelt ette nähtud seadmekonteineri rajamine, mille nõuded on omakorda Sorainen – 3/4 – esitatud RVK tööprojektis, mis on samamoodi RHAD osa.1 RVK tööprojektis on mh esitatud teave ka seadmekonteineri kütte, jahutuse ja ventilatsiooni süsteemi kohta.2 10. Kuigi see ei mängi antud vaidluse raames ilmselt määravat rolli, on hankijale pakkujate varasem kogemus, mh seadmekonteineri ja kliima- ja ventilatsioonivarustuse osas, väga oluline. Nimelt, konteinerisse paigutatakse seadmed, mille abil toimub raadioside õhusõidukitega. Kui konteineris ei oleks kvaliteetselt paigaldatud ja nõuetele vastavat side- ja kliima/ventilatsioonivarustust, siis võib väliskeskkonnast tulenev negatiivne mõju (sh niiskus, külmumine, ülekuumenemine) seadmete tööd mõjutada, seades ohtu lennuliikluse ohutuse. See on omakorda põhjustanud ka vajaduse sellise tingimuse suhtes. 11. Vaidlustaja möönab juba oma vaidlustuses ise, et tema esitatud referentslepingu raames ei rajatud seadmekonteinerit ega kliima- ja ventilatsioonisüsteemi. Seda kinnitas hankijale ka referentslepingu tellija.3 Kuna hankija ja vaidlustaja vahel ei ole lõppastmes vaidlust selle üle, et seadmekonteinerit referentslepingus ei rajatud, siis ei ole suurt ainest seda vaidlust siit enam edasi arendada. Kui vaidlustaja on ka ise esitanud seisukoha, et ta kvalifitseerimise tingimusele ei vasta, siis pole vaja selle üle vaielda. 12. Vaidlustaja ei saa oma mittevastavusest kvalifitseerimise tingimusele mööda ka sellega, kui väidab, et kvalifitseerimise tingimus oli oma sisus ebaotstarbekas või liiane. Seda ainuüksi juba lihtsal põhjusel, et vaidlustamata riigihanke alusdokument on sarnaselt eelhaldusaktile siduv, sõltumata sellest, mida sellest arvab vaidlustaja, hankija, kolmas isik, VaKo või kohus.4 13. Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt lasub hankijal võrdse kohtlemise ning sellega seotud läbipaistvuse põhimõttest tulenevalt kohustus rangelt kinni pidada enda seatud tingimustest.5 See tähendab, et hankija ei saa ka parima tahtmise korral kvalifitseerimise nõuet ennast või selle elemente lihtsalt „ära mõelda“ või tingimust kohaldamata jätta.6 Kui vaidlustaja leidis, et kvalifitseerimise tingimus on nt liialt range ja konkurentsi piirav ning ebavajalik, siis selle üle vaidlemiseks on seadusandja ette näinud võimaluse tingimuse vaidlustamiseks RHS- is ette nähtud korras ja tähtaegadel, st enne pakkumuste esitamist. Seda vaidlustaja pole teinud. 14. Asjaolu, et vaidlustaja pakkumuse maksumus on soodsam kolmanda isiku pakkumuse maksumusest, ei tähenda vaidlustatud otsuse kontekstis mitte midagi. Vastupidi, pikaaegse haldus- ja kohtupraktika pinnalt on kohtud ja VaKo järjepidevalt leidnud, et pakkujale lubamatu eelise andmist ei saa õigustada asjaolu, et tema pakkumuse maksumus oli kõige madalam.7 3.3. Hankija ei ole ainsatki pakkujat ebavõrdselt kohelnud 15. Nagu juba vastuse sissejuhatusest nähtub, ei ole hankijale lõpuni mõistetav, mida soovib vaidlustaja edasi anda vaidlustuse osas 3 esitatud argumentatsiooniga ning kas ja millise hankija otsusega on see argumentatsioon üldse seotud. Seda, kes on mistahes pakkuja alltöövõtjad ning kas pakkuja mõne alltöövõtja vahenditele RHS § 103 alusel näiteks kvalifitseerimise tingimuste täitmiseks tugineb, on iga pakkuja enda otsustada. Väljaspool RHS 103 lg 7 kohaldamist või olukordades, milles tuginemine ei ole asjakohane,8 ei oleks hankijal isegi teoreetiliselt selles küsimuses õigust mistahes pakkuja valikutele midagi kaasa rääkida. 1 Vt RHAD tehniline kirjeldus, p 2.2. 2 Vt RHAD B25-022E_TP_KV-3-01_v01_Seletuskiri.pdf. 3 Kirjavahetus referentslepingu tellijaga on VaKo-le kättesaadav riigihangete registrist. Dokumendi peakiri lisa 1 „RE: Ametlik päring: Proland Ehitus OÜ referentsi kinnitamine“. Leitav sisedokumentide kaustast. 4 Vrd RKHKm 3-3-1-52-11, p 21; 3-3-1-30-12, p 12. 5 EKo C‑336/12, Manova, p 40; C-496/99 P, komisjon vs. CAS Succhi di Frutta, p 115; C-927/19, Klaipėdos regiono atliekų tvarkymo centras, p 93; C-131/16, Archus ja Gama, p 33; C-523/16, MA.T.I. SUD, p 51; C-171/15, Connexxion Taxi Services, p 38; C-27/15, Pizzo, p 39; C‑42/13, Cartiera dell’Adda, p 42-43. 6 Vrd TlnRKo 3-25-2121, p 21. 7 TlnRKo 3-23-1783, p 22. 8 TrtRKo 3-18-1149, p 23. Sorainen – 4/4 – 16. Kui vaidlustaja soovis kaasata hankelepingu täitmisesse mistahes alltöövõtja, siis ei ole hankija selles osas ette näinud muid tingimusi, kui on esitatud RHAD-s „vastavustingimused“ ja RHAD-s „alltöövõtjate kontrollimise tingimused“. Nende tingimuste täitmata jätmist hankija vaidlustatud otsuses ette ei heida. 17. Kui vaidlustaja huvi oli tugineda tema nimetatud alltöövõtjale kvalifitseerimise tingimuse täitmiseks, siis seda ei ole vaidlustaja, vastupidiselt kolmandale isikule, teinud. See tähendab, et vaidlustaja ei saa asuda alles vaidlustusmenetluses väitma, et ta soovib kvalifitseerimise tingimuse täitmiseks mistahes alltöövõtjat kaasata. 18. Vastupidiselt vaidlustaja väidetele, ei ole hankija andnud kolmandale isikule võimalust alltöövõtjate kaasamist täpsustada, kuid vaidlustajale sama võimalust mitte. Kolmas isik on oma pakkumuses märkinud, et tugineb vaidlustaja nimetatud alltöövõtja näitajatele. Seega ei ole hankija kolmandale isikule ega ühelegi teisele pakkujale midagi võimaldanud, vaid kolmas isik on alltöövõtjale tuginenud, kuid vaidlustaja mitte. Miks vaidlustaja ei ole nt alltöövõtjale tuginenud, ei ole küsimus hankijale, vaid ainult vaidlustajale endale. 19. Arvestades eeltoodud asjaolusid, ei ole vaidlustusel edulootust. Hankija hinnangul oleks isegi vaidlustaja enda huvides RHS § 197 lg 1 p 2 alusel vaidlustusest loobuda. 4. MENETLUSLIKUD TEATED 20. Tulenevalt VaKo 13.01.2025 vaidlustuse teatest on vastus vaidlustusele tähtaegne, kui on esitatud hiljemalt 16.01.2026. 21. Hankija ei pea vajalikuks asja läbivaatamist avalikul istungil menetlusosaliste osavõtul ja soovib vaidlustuse läbivaatamist kirjalikus menetluses. Kui VaKo otsustab RHS § 195 lg 2 alusel asja avalikul istungil siiski läbi vaadata, osaleb hankija sellel oma esindajate kaudu. Lugupidamisega Kadri Härginen Mario Sõrm vandeadvokaat vandeadvokaat
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel