Teie 14.01.2026
Audit & Review OÜ Meie 19.01.2026 nr 1.4-1/169-2
[email protected]
Keskmise töötajate arvu
avalikustamine aastaaruande lisas
tööjõurendiga tegeleva ettevõtte
korral
Austatud Gerri-Lys Kalmus
Olete esitanud selgitustaotluse Rahandusministeeriumile, milles soovite täpsustada
raamatupidamise seaduse (edaspidi RPS) § 21 lg 1 p 5 (ja samas seaduses ka mujal) viidatud
keskmise töötajate arvu määratlemist tööjõu rendiga tegeleva ettevõtte puhul.
Rahandusministeerium käsitleb Teie pöördumist selgitustaotlusena, millele vastamist
reguleerib märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise
seadus (edaspidi MSVS). MSVS §-st 3 tulenevalt annab Rahandusministeerium selgitusi tema
poolt väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate
õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta.
Selgitame, et kuna töötamise olemus ei ole Eestis reguleeritud mitte RPS-is, vaid vastavaid
majandustegevuse valdkondi reguleerivates seadustes (nt töölepingu seadus, maksukorralduse
seadus, võlaõigusseadus jt), siis tuleb nende õigusaktidega arvestada ka ettevõtte töötajate
arvu määratlemisel.
Maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 25² lg 1 kohaselt on töötamise registreerimisel
kohustatud isikuks tööd võimaldav isik. Selleks on Eesti residendist või mitteresidendist
juriidiline isik, Eesti riigiasutus või kohaliku omavalitsusüksuse asutus, füüsiline isik või
füüsilisest isikust ettevõtja, kes sõlmib töötamise aluseks oleva kokkuleppe või nimetab
inimese ametikohale (MKS § 25¹ lg 3 p 3). Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 6 lg 5 ja § 6¹
kohaselt täidab töötaja renditöö puhul tööülesandeid kasutajaettevõtja juures, kuid tööleping
on sõlmitud tööandjaga. Seega on renditöötaja registreerimiskohustus tööandjal kui tööd
võimaldaval isikul. Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadus (edaspidi ELTTS) ei
kasuta otseselt terminit "tööd võimaldav isik", vaid eristab tööandjat ja isikut, kelle juures
töötaja tööd teeb. ELTTS-i kohaselt on tööandja nimetatud seaduse tähenduses välisriigis
registreeritud või asutatud juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes ei ole Eesti
resident ning kellega lähetatud töötajal on sõlmitud tööleping (ELTTS § 3 lg 2). Seega, kui
tegemist on Eestisse lähetatud renditööjõuga, on tööandjaks ajutist tööjõudu vahendav isik,
mitte isik, kelle juures töötaja tööd teeb. Sama printsiipi tuleks rakendada ka vastupidi.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Seetõttu asume Teie konkreetse küsimuse puhul seisukohale, et tavapärase tööjõurendi suhte
puhul tuleks töötajate keskmise arvu määratlemisel raamatupidamise aastaaruandes arvestada
töötajaid nende tööandja (st tööjõu rendileandja), mitte kasutajaettevõtja töötajatena.
Rõhutame siiski, et koos töötamise vormide arenemisega võib töötajate arvu määratlemisel
iga juhtum vajada eraldi hindamist. RPS-i kontekstis on sel juhul tegu raamatupidamisliku
hinnanguga (RPS §15 lg 3). Töösuhte puhul saab hinnangu andmisel lähtuda näiteks sellest,
kes maksab füüsilisele isikule välja töötasu, kellega ta peaks pidama läbirääkimisi suhte
alustamise ja lõpetamise tingimuste üle, või kellega ta vaidleks konfliktide korral kohtus.
Hinnangu andmisel tuleb lähtuda raamatupidamise aastaaruande eesmärgist (RPS § 15) ja
võtta arvesse kõiki asjaolusid, mis võiksid mõjutada hinnangu tulemusena aruandes
kajastatavaid andmeid. Eelkõige tuleks iga konkreetse kaasuse hindamisel lähtuda selle
majanduslikust sisust, samuti RPS § 16 sätestatud alusprintsiipidest. Täpsustav abimaterjal
RPS § 16 sätestatud alusprintsiipide tõlgendamiseks on antud ka Raamatupidamise
Toimkonna juhendites (RTJ 1). Piiripealsete juhtumite puhul soovitame lähtuda olulisusest
(RTJ 1 punktid 41-46) ja otstarbekusest (RTJ 1 punkt 63).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rainer Osanik
rahandusteabe poliitika osakonna juhataja
Guido Viik 611 3607
[email protected]