dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Hankija täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

Rahandusministeerium · 19. jaanuar 2026
Viit
12.2-10/26-1/1-9
Registreeritud
19. jaanuar 2026
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Sihtasutus Tallinna Kultuurikatel
Saabumis/saatmisviis
DVK/e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/26-1
Vastutaja
Taivo Kivistik (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎2026 01 16 Hankija seisukoht.asice186 KB
  • 📎Lisa 1 - Iseteeninduse vaade.png
  • 📎Lisa 2 - Roll ülal paremal nurgas.png
  • 📎Lisa 3 - Roll.png
  • 📎Lisa 4 - Aruanne perioodil 14.-16.01.2026.pdf102 KB

Sisu (failidest)

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85 10115 Tallinn [email protected] 16.01.2026 Esitatud e-kirja teel HANKIJA SEISUKOHT Riigihange: „Sideteenused“ (viitenumber 302597) Hankija: Sihtasutus Tallinna Kultuurikatel Registrikood 90009424 Aadress Kursi 3, 10415 Tallinn E-post [email protected] Lepingulised esindajad: Vandeadvokaat Kadri Matteus Vandeadvokaadi abi Merily Tamm Advokaadibüroo Matteus Aadress Maakri 30, 10145 Tallinn E-post [email protected], [email protected] Vaidlustaja: Elisa Eesti AS Registrikood 10069659 Aadress Sõpruse pst 145, 13425 Tallinn Lepingulised esindajad: Vandeadvokaat Mario Sõrm Vandeadvokaadi abi Kärt Saar Advokaadibüroo Sorainen Aadress Rotermanni 6, 10111, Tallinn E-post [email protected], [email protected] Kolmas isik: Telia Eesti AS Registrikood 10234957 Aadress Mustamäe tee 3, 15033 Tallinn E-post [email protected] Volitatud esindaja: Kristi Rohtmets [email protected], [email protected] TAOTLUSED: 1. Mõista vaidlustajalt välja Sihtasutuse Tallinna Kultuurikatel lepingulise esindaja täiendavad kulud summas 712.50 EUR. 1 TÄIENDAV SEISUKOHT 1.1 Alustuseks märgib hankija veelkord, et võrdselt saab kohelda üksnes võrdses olukorras pakkujaid. Vaidlustaja ja kolmanda isiku pakkumustes olnud puudused ei olnud võrreldavad, mistõttu ei saanud hankija neid ühetaoliselt kohelda. Hankija oleks mõlema pakkuja suhtes vastavaks tunnistamise otsust tehes just kohelnud pakkujaid ebavõrdselt. Vaidlustaja jääb selle juurde, et tema pakkumusest olid puudu nõutud andmed ja see on läbivalt selge. Seejuures oli puuduvaid ja ebapiisavalt esitatud andmeid sedavõrd palju, et kui hankija andnuks ka vaidlustajale võimaluse õiglasi hindu esitada, ei piisanuks sellest vaidlustaja pakkumuse vastavaks tunnistamiseks, mida ka hankija vastavalt vaidlustuse vastuses põhjendas ega pea vajalikuks korrata. Hankija meenutab ka asjaolu, et hankijal on lai kaalutlusruum riigihanke menetluse läbiviimisel ning seda ei saa asuda vaidlustaja hankija asemel tegema, sh hindama selgituse arvestamise võimalikkust konkreetsel juhul kolmanda isiku pakkumuse kontekstis. Eriti peab hankija vajalikuks märkida, et olukorras, kus selgitus hõlmab andmeid, mille esitamine ei anna selgitajale mistahes eelist ning andmed on sel ajaperioodil eelduslikult muutumatud, on RHS § 3 igati kooskõlas selliste selgituste arvestamine kaalutlusotsuse tegemisel. 1.2 Hankijale jääb arusaamatuks vaidlustaja viide seisukoha punktis 7, nagu hankija ei kinnitaks kolmanda isiku poolt tehnilise kirjelduse punktis 10.4.5 esitatud seadmete nimetamist. Hankija kinnitas selgelt ja üheselt mõistetavalt antud asjaolu ja märgib, et nimetatud seadmeid puudutava info leiab kolmanda isiku pakkumuse 7. ja 8. peatükist. Samuti leiab kõikide maksumusvormil olnud seadmete mudelid, põhjalikud tehnilised kirjeldused (jah, konkreetselt pakkumuse dokumendis tooduna) ja täiendavad viited tootja lehtedele nimetatud dokumendist eespoolt. Fakt, et vaidlustajal olid WiFi ja LAN seadmete mudelid ja tehnilised andmed kasvõi viiteliselt nimetamata, on ilmne. Vaidlustaja seda ei salga, püüdes sellelt tähelepanu kõrvale juhtida. Selgituste teel selliste andmete esitamine olnuks ka kaalutlust rakendamata ilmselge pakkumuse muutmine, mida hankija võimalikuks ei pidanud. 1.3 Näib, et vaidlustaja avastas end vaidlustuse kestel olukorrast, kus mõistis ka ise enda esitatud pakkumuse puudulikkust ja püüab nüüd sellest mööda pääseda 1) kolmanda isiku pakkumuses puudusi otsides ning 2) tagantjärele RHAD tingimusi kahtluse alla seades. See aga ei muuda fakti, et vaidlustaja pakkumus on iga nurga alt vaadates sisuliste puudustega ka siis, kui selles mõningaid nüansse saanuks selgituste abil kõrvaldada. Viited RHAD mõistmatusele ja segadusele on otsitud. Valdkonna ekspert (kes vaidlustaja kahtlemata on) selgitab vaidlustusmenetluses justkui ei mõistaks ta RHAD sätet, mille kohaselt tuleb pakkumuse kooseisus esitada pakkumuse kirjeldus, mis sisaldab vähemalt „/…/ pakutavate rendiseadmete tehnilist kirjeldust ja täpset mudelit /…/“. Hankija jääb selle juurde, et nimetatud hankija soov pidi olema pakkujale arusaadav. 1.4 Tehnilise kirjelduse p 9.11 tuleb tõlgendada eesmärgipäraselt ja süsteemselt, arvestades, et arve on raamatupidamisdokument, mille eesmärk on võimaldada iseseisvat arveldust eristatavate arveldusüksuste lõikes. Pelgalt teenuseridade märgistamine grupi nimetusega ei kujuta endast grupipõhist liigendatust tehnilise nõude tähenduses, kuna see ei võimalda iga grupi kohta eraldi rahalist koondarvestust. Nõudes sisalduv alternatiivne lahendus (teenuste esitamine eraldi arvetel) kinnitab, et tehnilise kirjelduse p 9.11 eesmärk oli tagada grupipõhine arveldus, mitte üksnes informatiivne liigitus. Tingimuse kohaselt oli vajalik arvel tagada grupid, liigendatud ja selgelt eristatavus. Tarkvara ja arvutite eesmärk on teha inimeste elu lihtsamaks, mitte keerulisemaks. Seetõttu hankija seadis ka tingimuse, et hankija saaks vähendada töötajatele tülikate tööülesannete koormust. Hankijal on vaja erinevate kuluüksuste vahel kulusid õiglaselt jagada ning hankija vormistas TK p-s 9.11 sõnastuses selle funktsionaalsuse, et raamatupidamisel oleks vähem just neid samu tülikaid ülesandeid. Hankija eesmärk ei ole raamatupidamisele tööd juurde tekitada, vaid seda vähendada. 1.5 Kusjuures nüüd, kus hankijal on taas võimalik ligi pääseda iseteenindusele, oli võimalik tuvastada ka asjaolu, et selge eristatus ja grupid liigendatuna koos eraldi summeerimisega on iseteeninduses olemas, kuid see ei kajastu arvel. Küll aga, kuigi iseteeninduses tegemist pole grupipõhise summeerimisega, vaid teenuse põhise summeerimisega, on see siiski näide sellest, milline peaks olema liigendatus ja summeerimine arvel (vt lisa 1). Iseteeninduses liigendatus on olemas ja on võimalik ka eraldi summeerida, arvel aga mitte. Iseteeninduse summeerimine on teenusepõhine, mis omakorda tähendab, et hankija ei saa seda kasutada kuluüksuste kulu määramisel, nt ühe hoone või osakonna lõikes. Vaidlustaja esitatud tootenäidisel puudub grupi tasemel koondsumma, mistõttu ei vasta see nõude sisule ega võimalda arvelduse läbiviimist ilma täiendava käsitööta. Sellest tulenevalt jääb hankija selle juurde, et demokeskkonnas genereeritud arve ei ole tehnilise kirjelduse punktiga 9.11 kooskõlas. Veelgi enam, pakkujal oli võimalik kahe võimaliku alternatiivse arve koostamise lahenduse vahel valida. 2 1.6 Iseteeninduse kohta märgib hankija veel täiendavalt, et hankija teostas täpselt samamoodi sisse logimise, nagu varasemalt, mida saab tuvastada ka kuvatõmmisel näha olevast rollist „Elisa Demo Äriklient OÜ“ (lisa 2 ja 3). Varasemalt samas rollis aga eelpool kirjeldatud funktsionaalsust ei olnud lisaks arvele ka mitte iseteeninduses. Seega ei ole hankijale teada, mida täpsemalt võis vaidlustaja vahepealsel ajal demokeskkonnaga teha, kuid sellist vaadet vastavuskontrollimisel demokeskkonnas ei olnud. Hanketiim otsis, kuid ei leidnud ka mujalt rolli vahetamise võimalusi. 1.7 VAKO on hiljutises lahendis 1, kus hankija oli lubanud vastavuskontrolli tarbeks andmeid esitada nii tootelehtede kui ka veebilinkidega, leidis VAKO, et veebilehe esitamisel lasub vastutus üksnes pakkujal. VAKO selgitas, et „Üldsõnalise kinnitusega pakkumuse vastavusest RHAD-ile ei saanud Vaidlustaja asenda konkreetselt RHAD-is nõutud andmeid ja dokumente.“ Samas asjas leidis VAKO veel, et „vaidlustajal oli kohustus esitada pakkumuste esitamise tähtpäevaks pakkumuse vastavuse kontrollimiseks pakkumuses andmed pakutavate esemete kohta, sh mudeli nimetus, ja mitmeid erinevaid seadme mudeleid sisaldava hüperlingi esitamisel pakkumuses on vastav kohustus täitmata“. VAKO tõdes, et „pakkumuses on võimalik selgitusega parandada vaid ilmseid tehnilisi vigu, mitte ilmseid sisulisi mittevastavusi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele.“ See tähendab, et käesoleval juhul ei olnud hankija õigust selgituste abil asuda parandama vaidlustaja poolt esitamata jäänud infot (WiFi ja LAN seadmete puhul ei olnud esitatud isegi mudeli nimetusi), kuid kolmanda isiku puhul oli esitatud nende seadmete kohta piisavalt andmeid selleks, et täiendavaid selgitusi arvesse võtta. 1.8 Kolmanda isiku poolt 16.01.2026 esitatud seisukoha osas märgib hankija, et olukorras, kus hankijal on midagi õigus soetada ei tähenda, et pakkuja ei peaks antud toodet olema võimeline pakkuma, kui see on lepingu esemeks. Hankija on korduvalt märkinud, et pakkumus pidi vastama kõikidele tehnilise kirjelduse nõuetele, sh tehnilise kirjelduse lisas 1 ja 2 märgitud seadmed. Seega on ka nimetatud seadmed, mille puhul hankija käesoleva pakkumuse koosseisus maksumust ei küsinud, samuti lepingu esemeks ning seetõttu on ka pakkuja kohustuseks sobilikke seadmeid pakkuda, mida kolmas isik ka selgelt tegi. 1.9 Arvestades, et vaidlustajal puuduvad sisulised vastuväited selle kohta, et tema pakkumuses puudusid hankija poolt vastavusotsuses välja toodud puudused (vt vaidlustuse vastuse p 2.14), siis on ilmne, et hankija ei ole eksinud vaidlustaja pakkumuse vastavuse kontrollimisel, kohaldades õigesti RHS § 114 lg 2 ja RHAD. RHAD vaidlustamine läbi vastavusotsuse vaidlustamise ei ole võimalik ja seetõttu tuleb ka kõik sellekohased viited jätta tähelepanuta. Hankija on õiguspäraselt võimaldanud kolmandal isikul pakkumust selgitada RHS § 114 lg 2 alusel ning seda selgitust arvesse võtnud, rikkumata seejuures RHS § 3 nimetatud üldpõhimõtteid. 2 MENETLUSKULUDE NIMEKIRI PERIOODIL 14.-16.01.2026 2.1 Hankija lepingulise esindaja täiendav kulu on perioodil 14.-16.01.2026 summas 712.50 EUR. See hõlmab 3,75 töötundi tunnihinnaga 190 eurot, millele lisandub käibemaks. 2.2 Kokku on menetluskulude suurus 2660+712.5=3372.50 eurot, millele lisandub käibemaks. 2.3 Täiendavate tehtud tööde täpne nimekiri on lisas 4. Aruandes on summa kajastatud km-ta. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Kadri Matteus Merily Tamm Vandeadvokaat Vandeadvokaadi abi 1 VAKO 09.12.2025, 255-25/293447, p 7.3, 7.4.2, 7.5.4 3 Sihtasutus Tallinna Kultuurikatel lepinguline Sihtasutus Tallinna Kultuurikatel lepinguline esindaja esindaja Lisad: 1) Lisa 1 – Iseteeninduse vaade; 2) Lisa 2 – Roll ülal paremal nurgas; 3) Lisa 3 - Roll 4) Lisa 4 – Aruanne perioodil 14.01.2026 – 16.01.2026 4 Aruanne Aruande kuupäev 16/01/2026 Projekt CASE-2025-00192 Elisa vaidlu stus sideteenuse hankes Koostas Klient Advokaadibüroo Matteus OÜ Sihtasutus Tallinna Kultuurikatel Reg nr.: 16791280 Kursi tn 3 KMKR nr: EE102643022 10145 Tallinn, Harju maakond Maakri 30 Estonia Tallinn, Harju maakond Reg nr.: 90009424 Estonia KMKR nr: EE101308384 Osutatud teenused (EUR) Nr Kuupäev Kirjeldus Tunnid Hind Kokku 1 14/01/2026 Vaidlustaja seisukoha analüüs 0.50 ‎190.00 € ‎95.00 € 2 15/01/2026 Seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine 2.00 ‎190.00 € ‎380.00 € 3 16/01/2026 Seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine, esitamine 0.75 ‎190.00 € ‎142.50 € 4 16/01/2026 Hankija repliigi koostamine 0.50 ‎190.00 € ‎95.00 € Maksmisaeg kokku 3.75 tundi TEENUSTE KOGUSUMMA KM-TA ‎712.50 €
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel